EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.4.2024
COM(2024) 163 final
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Kokkuvõte puhtale energiale ülemineku dialoogide tulemustest
Tugev Euroopa tööstus kestliku Euroopa toetuseks
1.SISSEJUHATUS
Kui praegune komisjon ametisse asus, oli üks tema peamisi prioriteete muuta Euroopa majandus puhtaks, ressursitõhusaks, õiglaseks ja konkurentsivõimeliseks. Selleks et saavutada see eesmärk ja muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, esitas komisjon 2019. aastal Euroopa rohelise kokkuleppe. Sellele algatusele on järgnenud rida konkreetseid ettepanekuid, millest enamik on nüüd sätestatud õigusaktides. 2023. aastal avaldas komisjon rohelise kokkuleppe tööstuskava. Nüüd tuleb peatähelepanu pöörata kohandatud rakendamisele.
Sellega seoses on Euroopa Komisjon kindlalt õuks võtnud tugevdada Euroopat kui ettevõtluse asu- ja sihtkohta, millel on tugev kohalik tootmisbaas, mis põhineb mitmekesistel tarneahelatel strateegiliste kaupade ja sisendite jaoks, mida ta vajab. Kui kaasnevad õiged meetmed, loob Euroopa üleminek kliimaneutraalsusele ja ringmajandusele puhast majanduskasvu, uusi ärimudeleid ja turge, kvaliteetseid töökohti ja võimaldab tehnoloogia arengut. Kogu kasvuhoonegaaside netoheide oli 2022. aastal 32,5 % väiksem kui 1990. aastal,
samal ajal on majandus kasvanud 67 %
ning tänu Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemile on ainuüksi viimase kümne aasta jooksul saadud tulu üle 175 miljardi euro. Edaspidi peab EL mobiliseerima investeeringuid ja looma märkimisväärset majanduskasvu. Selleks on jätkuvalt oluline säilitada ja edendada ELi ühtset turgu.
Hiljutine geopoliitiline areng on tugevdanud vajadust puhta, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse järele. Venemaa agressioon Ukraina vastu on toonud esile meie vajaduse muutuda vastupanuvõimeliseks ja vähendada sõltuvust ebausaldusväärsetest partneritest.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgul esitatud üleilmne üleskutse loobuda fossiilkütustest ning üleilmne lubadus 2030. aastaks kolmekordistada taastuvenergia tootmisvõimsus ja kahekordistada energiatõhususe parandamise meetmeid, on näidanud rahvusvahelist pühendumust puhtale energiale üleminekule ja vajadust, et Euroopa liiguks kokkulepitud suunas. Kui Euroopa võtab õigeid meetmeid, saab ta kasu üleilmsest üleminekust puhtale energiale ja tehnoloogiale. EL juhib rahvusvahelisi jõupingutusi taastuvenergia ja muu puhta tehnoloogia arendamisel ning aitab samas jätkuvalt kaasa rohelisele ja puhtale energiale üleminekule kogu maailmas, muu hulgas investeerimisstrateegia „Global Gateway“ ja kaubandussuhete kaudu.
2. PUHTALE ENERGIALE ÜLEMINEKU DIALOOGID
Euroopa tööstusel on oluline roll Euroopa majanduse üleminekus puhtale energiale. Samal ajal avaldab tööstusele survet halvenev julgeoleku-, geopoliitiline ja majanduslik olukord. Seda süvendavad mõne kolmanda riigi võetud meetmed, nagu ulatuslikud välisriigi subsiidiumid ja kohaliku sisendi nõuded välismaal. Need meetmed võivad põhjustada ebaausat konkurentsi ja kaubandusmoonutusi. Hea näide on nullnetotehnoloogia kasutuselevõtt, mis on tugevate geostrateegiliste huvide ja üleilmse tehnoloogilise võidujooksu keskmes ning kus õige poliitika ja investeeringute kombinatsioon on Euroopa tuleviku jaoks ülitähtis. Lisaks kujutavad endast Euroopa tööstuse konkurentsivõimelisele kestlikkusele tõsist ohtu suured energiakulud ELis, ebapiisav juurdepääs rahastamisele ja uute tehnoloogiate vähene levik ning ettevõtete vähene ebaõnnestumiste taluvus, aga ka põhjendamatu regulatiivne koormus ja bürokraatia.
Nende probleemide lahendamiseks ning selleks, et tugevdada komisjoni koostööd ettevõtjate ja sotsiaalpartneritega, kuulutas president von der Leyen 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus välja rea puhtale energiale ülemineku dialooge. Nende põhieesmärk on toetada ettevõtjaid vähese CO2 heitega majanduse jaoks sobiva ärimudeli väljatöötamisel. Käesolevas teatises tehakse kokkuvõte nendest dialoogidest ja antakse panus põhielementidesse, mis võivad aidata kaasa tugevamale tööstuslikule lähenemisviisile kestliku Euroopa loomiseks.
Dialoogid ning ka Val Duchesse’i sotsiaalpartnerite tippkohtumine ja Antwerpeni tööstustippkohtumise arutelud, on näidanud, et ettevõtjad ja sotsiaalpartnerid on kindlalt pühendunud kliimaeesmärkide saavutamisele ning osalevad Euroopa rohelise kokkuleppe kujundamises ja rakendamises. Samuti näitasid dialoogid ettevõtjate kindlat tahet saavutada edu Euroopas ning suurendada samal ajal majanduskasvu üleilmsetele turgudele juurdepääsu ja mitmekesisemate väärtusahelate kaudu.
Samal ajal väljendasid sidusrühmad üha suuremat muret kogu maailmas võrdsete võimaluste puudumise, kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu ja rahastusele ebapiisava juurdepääsu pärast. Dialoogid näitasid, et nende probleemide lahendamiseks tuleks välja töötada poliitikavahendid. Dialoogides osalejad juhtisid lisaks eesmärkidele ja reguleerimisele tähelepanu ka vajadusele tugevdada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse ärimudelit ning ühtse turu ja turustiimulite tähtsust. Sotsiaalpartnerid rõhutasid seda, kui oluline on tagada ülemineku sotsiaalne õiglus, luua kvaliteetseid töökohti ja prognoosida nende mõju inimestele, tarbijatele ja tööjõule, samuti toonitati vajadust tugevdatud struktureeritud sotsiaaldialoogi järele, sealhulgas tööstuspoliitika kujundamisel.
Need seisukohad kinnitavad vajadust tugevama tööstusliku lähenemisviisi järele, mis tugineb ELi tööstusstrateegiale ja rohelise kokkuleppe tööstuskavale ning võimaldab Euroopal saavutada samal ajal kolm eesmärki: kliimaneutraalsus 2050. aastaks, meie tööstuse suurem konkurentsi- ja vastupanuvõime ning sotsiaalselt õiglane ja kaasav üleminek.
Dialoogides toodi esile mõned elemendid, mis toetavad tugevamat tööstuslikku lähenemisviisi: 1) tulemuslik ja lihtsustatud õigusraamistik ettevõtjatele ülemineku elluviimiseks; 2) energiahindadega seotud meetmed; 3) nüüdisaegne taristu; 4) lihtsam juurdepääs rahastusele ja 5) tugevam ühtne turg üleilmselt konkurentsivõimelises keskkonnas.
3.TULEMUSTE SAAVUTAMINE TÕHUSA RAKENDAMISE JA LIHTSUSTAMISE KAUDU
EL on loonud poliitika- ja õigusraamistiku, et saavutada 2030. aasta eesmärgid ning hoida Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalsuse ja kestliku majanduse saavutamise kursil. Selge õigusraamistik tagab stabiilsuse ja prognoositavuse, mis on eelkõige nullnetotehnoloogiasse tehtavate investeeringute soodustamise võti. Kuna üleminek puhtale energiale on jõudmas rakendamisetappi, tuleb nüüd muu hulgas riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamise ja järelevalve kaudu keskenduda kokkulepitud raamistiku kiirele ja ühetaolisele kohaldamisele kõigis ELi liikmesriikides.
Mida saab mõõta, see saab tehtud. Oma mitmesuguste ühtse turu ja konkurentsivõime aruannete ja tulemustabelite põhjal ning tekitamata tööstusele uusi aruandluskohustusi avaldab komisjon spetsiaalsel platvormil teatavad põhinäitajad, mille alusel jälgida, mõõta ja näidata selgelt ühtse turu konkurentsivõimet ja puhtale tööstusele üleminekul tehtud edusamme. Need hõlmavad selliseid valdkondi nagu kasvuhoonegaaside heite vähendamine ning soodustavad tegurid, nagu töökohtade loomine ja kvalifitseeritud tööjõud, eelkõige energiamahukates tööstusharudes, energiakulud, energiatõhusus, heiteta ja vähese CO2 heitega energia- ja kütuseallikate kasutuselevõtt ning taristu arendamine ja ringlus. Samuti võiksid need tugineda teabele, mis käsitleb edusamme omamaise tootmisvõimsuse ja korduskasutamise võrdlusaluste saavutamisel nullnetotööstuse määruse ja kriitilise tähtsusega toorainete määrusega hõlmatud sektorites, investeeringute mobiliseerimist puhtale energiale ülemineku rahastamiseks ning tarneahelate mitmekesistamist strateegilistes sektorites. Selline ülevaade aitab poliitikakujundajatel otsustada meetmete üle, mida on vaja, et parandada ja kiirendada kokkulepitud raamistiku kohaldamist ning toetada seeläbi tööstust ülemineku juhtimisel.
Võttes arvesse käesoleval ametiajal vastu võetud terviklikku õigusraamistikku, annab komisjon suuniseid, et hõlbustada selliste ELi õigusaktide kohaldamist, millega toetatakse tööstust, kolmandaid riike ja liikmesriike, eelkõige neid, kellel on väiksem haldussuutlikkus või ruumilise planeerimisega seotud konkreetsed probleemid, ja saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid.
Üleminekut toetab äritegevuse lihtsus ühtsel turul. Komisjon loob ühtse turu tõkete kõrvaldamise vahendi ja ühtse digivärava kui spetsiaalse digiplatvormi, mis võimaldab teha kindlaks ühtsel turul olevad tõkked, eelkõige need, mis takistavad puhta tehnoloogia kasutuselevõttu kogu Euroopas. Tööstusettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja teised sidusrühmad saavad seda teavet kasutada, et teha ettepanekuid olemasoleva õigusraamistiku võimalike paranduste kohta, millega kõrvaldatakse takistused, mis aeglustavad investeeringuid ja takistavad äritegevust nende projektide raames, või osutada regulatiivsetele vastuoludele. Platvorm toimiks vabatahtlikkuse alusel ega tekitaks ettevõtjatele uusi aruandluskohustusi.
Samal ajal jätkab komisjon Euroopa Liidu õigusaktide täitmise tagamist, et luua ettevõtjate jaoks ühtne turg, kus kehtivad lihtsad nõuded, ning võtab parandusmeetmeid, millele järgnevad vajaduse korral rikkumismenetlused.
Euroopa peaks põhjendamatu regulatiivse koormuse kaotamise teel pidevalt tegelema raamistiku lihtsustamisega. Praegune komisjon keskendub peale selle koormuse vähendamisele ja käimasolevatele meetmetele, näiteks aruandluskohustusest tuleneva koormuse vähendamisele 25 % võrra, kahjustamata seejuures oma poliitikaeesmärke. Komisjon on aruandluskohustuse ratsionaliseerimisel teinud edusamme 41 algatusega, mis esitati komisjoni 2024. aasta tööprogrammis. Nende jõupingutuste jätkamiseks ja tulevaste meetmete ettevalmistamiseks on komisjon koostanud sihipärased ratsionaliseerimiskavad, millest antakse aru komisjoni tulevases iga-aastases koormusanalüüsis. Komisjon uurib ka digiteerimise ja uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja georuumiliste andmete paremat kasutamist, et näha, kus saab ettevõtjate koostatud aruanded asendada muude vahendite abil saadud andmetega ja vähendada seeläbi ettevõtjate koormust.
Lisaks aitab komisjon ettevõtjatel vähendada oskuste nappust, mis on muutunud tõsiseks kitsaskohaks tööstuse üleminekul puhtale energiale. Selleks peavad liikmesriigid pöörama suurt tähelepanu oskuste nappuse kindlakstegemisele ning tegema koostööd ettevõtjate ja sotsiaalpartneritega, et võtta meetmeid nende probleemide lahendamiseks kooskõlas oskuste nappuse ja tööjõupuuduse vähendamise tegevuskavaga.
Konkurentsivõimelise kestliku majanduse tulemuslik ja lihtsustatud tugiraamistik on sageli olemas juba kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Linnad on kesksel kohal rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel kohapeal, nagu näitavad linnapeade pakt ning ELi missioon „Kliimaneutraalsed ja arukad linnad“, mis hõlmab 100 ELi linna, mis on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele 2030. aastaks ja esindavad 12 % ELi elanikkonnast. Selleks et kiirendada rohelise kokkuleppe rakendamist ja suurendada liidu tööstuslikku tugevust, jätkab komisjon tööd, et teha kindlaks peamised väärtusahelad, juhtivad turud ja nõudluse koondamise võimalused, millel on tugev alus piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning mis võimendavad ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid CO2 heite vähendamisse ELi liikmesriikides ja piirkondades.
Seda koostööpõhist lähenemisviisi toetatakse tööstusliitude kaudu ka edaspidi.
4.PIISAV JA TASKUKOHANE PUHAS ENERGIA
Dialoogidel osalenud rõhutasid, et kindel varustatus piisava ja taskukohase heiteta ja vähese CO2 heitega energiaga on peamine tingimus, mis tuleb täita, et vähendada ELi majanduse CO2 heidet ja säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime. Selle saavutamiseks ja austades täielikult liikmesriikide õigust otsustada oma energiaallikate jaotuse üle, vajab Euroopa kõiki heiteta ja vähese CO2 heitega energiaallikaid ja paindlikkustehnoloogiaid ning tõhusaid ja integreeritud energiaturge. Energiatõhususe parandamine ning kestlike ja tõhusate toodete kasutuselevõtt võivad jätkuvalt vähendada energiakulusid ja tagada kulutõhusa ülemineku.
Tänu inimeste, tööstuse, liikmesriikide ja ELi enneolematutele jõupingutustele on olukord ELi energiaturul stabiliseerunud. Energiahinnad mõjutavad siiski endiselt ELi tööstuse konkurentsivõimet. ELis on elektrienergia jaehinnad tööstustarbijatele 2–3 korda kallimad kui USAs (2021–2023), kuid varem on need olnud USA hindadest 1,5–2 korda kõrgemad. Gaasihinnad on USA hindadest 3–6 korda kõrgemad, võrreldes varasemate kahe- kuni kolmekordsete hindadega. See nõuab kõigi ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade osalusel põhjalikku arutelu selle üle, kuidas Euroopa saaks saavutada puhta energia järkjärgulise kasutuselevõtu ja fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise Euroopa jaoks taskukohasel ja konkurentsivõimelisel viisil, eelkõige premeerida neid, kes varakult otsustavad puhta energia ja energiatõhususe kasuks, ja kõrvaldada turutõrke korral võimalik rahastamispuudujääk.
Dialoogides kinnitati taas, et see on eriti oluline energiamahukate tööstusharude, aga ka puhta tehnoloogia ja transpordisektori jaoks, mis mõlemad on Euroopas majanduskasvu stimuleerimiseks ja töökohtade loomiseks otsustava tähtsusega. Mõned tööstus- ja transpordisektorid on nõudnud täiendavaid innovaatilisi üleminekumeetmeid, mis tagaksid ühest küljest odavama energia ja teisest küljest pikaajaliste tarbimislepingute kaudu kindluse energiatootjatele. Lisaks märkisid osalejad, et CO2 heite vähendamise strateegiaid järgivate energiamahukate tööstusharude makstavate võrgutasude vähendamine võib vähendada nende energiakulusid. Edaspidi võib see anda põhjuse pidada Euroopa tasandil võrgutasude kehtestamise metoodika üle arutelu, milles pööratakse erilist tähelepanu energiamahukatele tööstusharudele, kooskõlas liidu acquis’ga. Lisaks rõhutasid osalejad selliste ELi tasandi lisameetmete tähtsust, millega hõlbustatakse säästvate alternatiivkütuste tootmist ja kasutuselevõttu.
Energiasüsteemi ümberkujundamise täielik kasu avaldub alles siis, kui fossiilkütused asendatakse püsivamalt heiteta ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaga ning kui tehakse suuri investeeringuid võrkudesse, salvestamisse ja paindlikkusse. Heiteta ja vähese CO2 heitega energiaallikate kasutuselevõttu tuleb kiirendada. Liikmesriigid peaksid täielikult ära kasutama uute normide potentsiaali, sealhulgas võtma kiiresti üle taastuvenergia direktiivi, kõrvaldama elektriostulepingute sõlmimise takistused ning kiirendama taastuvenergiaallikate lubade andmist, nende ühendamist võrku ja tootmist. Selle potentsiaali kasutamine võib nõuda haldussuutlikkuse suurendamist, sealhulgas lubade andmisega tegelevate asutuste asjakohase personali ja rahastamise tagamist. Tehnilise toe instrumendi kaudu ollakse valmis liikmesriike loasüsteemide parandamisel toetama. Samal ajal oleks seoses puidupõhise bioenergiaga oluline rakendada uusi säästlikkuskriteeriume puitbiomassi kasutamiseks ja vältida toetuskavasid, mis avaldavad moonutavat mõju kiiresti laienevale biomajanduse sektorile.
Selleks et üleminek oleks teostatav, kutsusid ettevõtjad üles looma tööstusklastreid, mis ühendaksid suurimad tootmisrajatised ja -sõlmed heiteta ja vähese CO2 heitega elektrijaamadega, vesiniku ning taastuvenergia ja vähese CO2 heitega kütuste tootmise rajatistega või süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise, transpordi ja kasutamise taristuga. Tööstustegevuse klastrite moodustamine kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega võib aidata nullnetotehnoloogia ja taastuvenergia tarnijatel laiendada oma tegevust ja parandada oma majanduslikku elujõulisust, varustades klastris mitut tööstuslikku väljaostjat, samas kui töötlev tööstus saaks vähendada oma tegevuse CO2 heidet väiksemate kuludega, kui tagatakse juurdepääs puhtale tehnoloogiale ja jagatakse kulusid ning luuakse üldiselt tugev ärimudel. Kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi hiljutiste järeldustega ja komisjoni ettepanekuga vaadata läbi energia maksustamise direktiiv, peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et kaotada fossiilkütuste kasutamise toetused, sealhulgas maksuvabastused või vähendatud maksumäärad. ELis ulatusid fossiilkütuste toetused 2021. aastal 56 miljardi euroni ja 2022. aastal 123 miljardi euroni. 19 liikmesriigis ei ole enam kui pooltel fossiilkütuste toetustel kindlat lõppkuupäeva.
Graafik 1. Fossiilkütuste toetuste osakaal SKPst ja nende kavandatud lõppkuupäev
Allikas: Euroopa Komisjon.
Dialoogidel osalejad kutsusid liikmesriike üles vaatama läbi energia, sealhulgas elektrienergia pealt kogutavad maksud ja lõivud. Nende vähendamine võiks alandada ELi tööstustarbijate elektrihindu keskmiselt 10–20 euro võrra MWh kohta, märkimisväärne lisapotentsiaal oleks kõrge maksumääraga liikmesriikides. Samal ajal on energia maksustamisel otsene roll rohepöörde toetamisel: see annab õigeid hinnasignaale ning pakub õigeid stiimuleid kestlikuks tarbimiseks ja tootmiseks. Maksumäära muudatused tuleks kavandada täielikus kooskõlas CO2 heite vähendamise eesmärkidega ning võttes arvesse jaotuslikku ja eelarvemõju.
Graafik 2. Elektrihinnad – maksude ja lõivude osakaal
Maksude/lõivude keskmine osakaal elektrihinnas 2023. aasta esimesel poolel
5.TÄNAPÄEVANE TARISTU KUI TÖÖSTUSE SELGROOG
Energia-, digi- ja transporditaristu on Euroopa majandusliku julgeoleku ja meie tööstuse pikaajalise konkurentsivõime jaoks otsustava tähtsusega. Väljakutse ulatus on siiski enneolematu. Ainuüksi sel kümnendil peaks piiriülene elektrienergia ülekandevõimsus kahekordistuma. Selleks et teenindada heiteta sõidukiparki, tuleb 2025. aastaks 2020. aastaga võrreldes neli korda suurendada üldkasutatavat laadimistaristut ja täiendavat vesinikutankimistaristut. Kõnealuse elektromobiilsuse taristu ja teiste võrgukasutajate ühendamine nõuab elektritaristu olulist ajakohastamist ja laiendamist, eelkõige jaotusvõrgu tasandil. 40 % ELi jaotusvõrkudest on üle 40 aasta vanad, mis on selge märk sellest, et on vaja kiiresti investeerida arukamaks muutmisesse ja paindlikkusse ning võrgu laiendamisse. Nende investeeringutega seotud kavandamise, hangete ja loamenetluse kestust tuleb lühendada. Taristu arendamise viivitused kergitavad hinna miljardite eurodeni, eelkõige piiravad taastuvenergia tootmist ja tõstavad energiahindu.
EL juba toetab puhtale energiale üleminekuks vajaliku taristu arendamist. Kuid tuleb järgida euroopalikumat lähenemisviisi ja viia õigeaegselt lõpule vajalikud investeeringud, sealhulgas julgeoleku tagamiseks, ning koostada paremini lõimitud pikaajalised energia-, transpordi- ja andmekavad. Komisjoni, liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, võrguoperaatorite, tööstusettevõtjate, reguleerivate asutuste ja finantsasutuste tegevust tuleb hakata kiiresti tihedamini koordineerima. Komisjon analüüsib ja vajaduse korral kohandab olemasolevaid suhtlusformaate, et luua platvorm korrapäraseks ja otseseks koostööks kõigi peamiste osalejatega, keskendudes konkreetsetele taristuprojektidele sealhulgas sektoriülestele projektidele.
Dialoogidel osalenud juhtisid ka tähelepanu suurele ebakõlale taristu arendamisega seotud oluliste esialgsete investeerimiskulude ja olemasolevate vahendite vahel. Piisavalt ei ole kaasatud erainvesteeringuid. Kuna selliste avaliku sektori rahastamisvahendite nagu Euroopa ühendamise rahastu ressursid on piiratud, peaks avaliku sektori toetus olema hästi suunatud ja kavandatud erainvesteeringute kaasamiseks. Komisjon intensiivistab ettevõtjate, riiklike reguleerivate asutuste ja süsteemihaldurite ning sotsiaalpartneritega energiavaldkonnas arutelusid selle üle, kuidas paindlikkus ja tarbimiskaja saaksid tõhusalt täiendada investeeringuid taristusse ja vähendada kapitalikulusid ning kuidas võrgukasutajad ja eelkõige elektritootjad saaksid aidata rahastada vajalikke investeeringuid, vältides samal ajal täiendavat survet energiahindadele. Transpordisektoris on Euroopa ühendamise rahastu alternatiivkütuste taristu rahastamisvahendi toetuste ja laenude kombineerimine oluline investeeringute kaasamiseks, samal ajal piiravad need ka konkurentsimoonutusi siseturul. Selleks et hõlbustada taristu rahastamist, võiks täiendavalt uurida energia- ja transpordiinvesteeringute koostoimet.
Osana ambitsioonikast puhta taristu tegevuskavast peaks EL jääma ülemaailmseks liidriks ka kaablite, torude, turbiinide, elektrolüüsiseadmete, trafode ning sõidukite laadimise ja tankimise tehnoloogia ning muude põhikomponentide tootmises. Oluline on võrkude tegevuskava kiire rakendamine, sealhulgas projektide pikaajaline nähtavus ja ühised toodete spetsifikatsioonid. Komisjon kaalub seetõttu tööstusettevõtete toetamist energiavõrgu arendamiseks vajalike kaablite, torujuhtmete ja tehnoloogiate nõudluse standardimise teel. Hangete ja enampakkumiste suhtes kohaldatavad vastupidavusnõuded aitavad luua nõudlust ELis valmistatud seadmete ja komponentide järele, mis vastavad taristu arendamiseks kehtestatud rangetele nõuetele.
6.ÜLEMINEKU RAHASTAMINE
ELi 2040. aasta kliimaeesmärki käsitlevas teatises ja sellele lisatud mõjuhinnangus esitatud hinnangu kohaselt on puhtale energiale üleminekuks vajalikes majandussektorites investeeringute kogukulu ajavahemikul 2031–2050 ligikaudu 1,5 triljonit eurot aastas. Arvestades, et oluline osa sellest kulust tekiks ka ilma puhtale energiale üleminekuta, oleks lisainvesteering väiksem ja hinnanguliselt ligikaudu 660 miljardit eurot aastas.
Erasektoril on jätkuvalt juhtiv roll puhtale energiale üleminekusse investeerimisel ja uuenduslike ettevõtete laiendamisel. Kapitaliturgude liidu tugevdamine ning riskikapitali, pensionifondide, börsivälise kapitali ja riiklike fondide kaasamine on vajalik selleks, et suunata Euroopa rohelisse majandusse rohkem rahalisi vahendeid. Alla 30 % Euroopa ettevõtete rahastamisest tuleb kaubeldavast omakapitalist ja kaubeldavatest võlgadest, USA ettevõtete puhul on see näitaja aga peaaegu 70 %. Sügava ja integreeritud kapitaliturgude liidu loomine võib mõne hinnangu kohaselt aidata kaasata 470 miljardit eurot investeeringuid aastas, sealhulgas puhtale energiale üleminekusse. Komisjon jätkab ka kestliku rahanduse raamistiku kasutatavuse parandamist, et maksimeerida selle mõju. Sellised vahendid nagu süsiniku sidumise sertifikaadid või elurikkuse arvestusühikud võivad edendada uusi ärimudeleid ja premeerida sidusrühmi looduspõhiste lahenduste eest. Dialoogidel rõhutati muu hulgas, et kapitali kaasamise kulusid tuleks vähendada, ettevõtjate rahastamisvõimalusi mitmekesistada, välja tuleks pakkuda uuenduslikke rahastamisvahendeid ja hõlbustada piiriülest investeerimist.
Riskijagamisvahendite laialdasem kättesaadavus on vajalik nii praegu kui ka edaspidi ning selles valdkonnas on Euroopa Investeerimispangal (EIP) oluline roll, arvestades tema vahendeid ja suutlikkust kaasata erapanku ja investoreid. Riiklikul tasandil tuleks suurendada riiklike tugipankade mõju. Komisjon kaalub ka seda, kuidas liikmesriikide pakutavad riskijagamisvahendid, tagatised, krediit ja kindlustused, näiteks ekspordikrediidi agentuuride kaudu, võiksid olla kulutõhusaks viisiks toetada tööstuse üleminekut puhtale energiale, tegeleda turutõrgetega ja tagada täiendav juurdepääs erasektori rahastamisele.
Komisjon peaks tugevdama poliitilist koostööd ja dialoogi institutsiooniliste osalejatega, sealhulgas EIP, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD), rahvusvaheliste finantsasutuste ja erapankadega, et tagada eeltingimused, sealhulgas investeerimistagatised, erasektori rahaliste vahendite kiireks kaasamiseks ja puhtale energiale üleminekuks hädavajaliku uue kapitali sissevoolu kindlustamiseks.
Tõenäoliselt jäävad isegi eraturgude suurema kaasamise korral turutõrked teatavates valdkondades püsima ning see nõuab arutelu tugevama, sihipärase ja uuendusliku avaliku sektori rahalise toetuse üle. Selleks võib olla üleminekurahastamine ja investeerimisriski tulemuslik jagamine, et kaasata erasektori rahalisi vahendeid ja käivitada strateegiliste murrangulise tähtsusega investeeringute tegemine peamistesse CO2 heite vähendamise tehnoloogiatesse.
Ligikaudu 35 % kasvuhoonegaaside heite vähendamisest, mis tuleb saavutada 2050. aastaks, peetakse sõltuvaks lahendustest, mis on praegu alles tutvustamise või prototüübi etapis, ning see näitab, kui tähtis on teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, ning olemasolevate lahenduste laiendamise ja kasutuselevõtu rahastamine.
Komisjon on lubanud võtta ajavahemikul 2021–2030 kasutusele enneolematu 1 triljoni euro suuruse toetuse üleminekuks puhtale energiale. See sisaldab 578 miljardit eurot ELi eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“ kliimaküsimuste peavoolustamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatakse kliimapöördele üle 202 miljardi euro, millest 110 miljardit eurot on suunatud tööstuse CO2 heite vähendamiseks ja puhta tehnoloogia jaoks (sh 23 miljardit eurot teadus- ja arendustegevuse algatuste jaoks) ning üle 2 miljardi euro rohelise majanduse jaoks keskkonnasäästlike kutseoskuste ja töökohtade arendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika toetab aastatel 2021–2027 liikmesriikide üleminekut kliimaneutraalsele ja rohelisele majandusele 93 miljardi euroga. Õiglase ülemineku fond (JTF) suunab 19 miljardi euro ulatuses investeeringuid rohepöördest enim mõjutatud söe- ja CO2-mahuka tööstusega piirkondade ümberkujundamiseks. Programm „InvestEU“ koostöös avaliku sektori partnerasutustega on aidanud kaasata ka erasektori rahalisi vahendeid keskkonna seisukohast prioriteetsetes valdkondades, kuigi selle suutlikkus ei suuda katta suurt nõudlust selle toodete järele.
Olulised rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks lubatud heitkoguste ühikute enampakkumiste kaudu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames. Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemist saadud tulu olnud üle 175 miljardi euro. 2024.–2030. aastal võib ELi heitkogustega kauplemise süsteem olenevalt CO2 hinnast ja muudest teguritest toota ligikaudu 220 miljardit eurot ning aastatel 2027–2030 veel 113 miljardit eurot, mis saadakse hiljuti hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise jaoks loodud süsteemist. Komisjon tegi 2023. aasta juunis ettepaneku, et 30 % ELi heitkogustega kauplemisest saadavast tulust laekuks ELi eelarvesse
ja aitaks rahastada ELi eelarvet, keskendudes kestlikele investeeringutele. Kvaliteetsemate investeeringute tegemiseks on tarvis, et ELi eelarve oleks tugev, ning sellega seoses kutsub komisjon tungivalt üles tegema kiireid edusamme, et leida uuenduslikke viise, kuidas kasutada avaliku sektori vahendeid erainvesteeringute kaasamiseks, ning liikuma edasi ettepanekuga täiendada liidu omavahendeid HKSist saadava tuluga.
Täpsemalt on ligikaudu 10 % aastatel 2021–2030 välja antud heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikutest ette nähtud ELi kahele peamisele rahastamisprogrammile, st innovatsioonifondile ja moderniseerimisfondile. Innovatsioonifondi raames korraldatavate projektikonkursside taotluste esitamise määr ületab kuni 20-kordselt olemasolevad vahendid. Tööstusettevõtjad on juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada innovatsioonifondi eelarvet ja veelgi lihtsustada eeskirju, sealhulgas toetada rohelisi kasvufirmasid ja idufirmasid kõigis tööstus-, transpordi-, ringmajanduse ja energiasektorites.
Lisaks võiks suurema osa HKSi tuludest suunata tagasi CO2 heite vähendamise toetamisse. Praegu kasutavad liikmesriigid oma tuludest kliima- ja energiaeesmärkidele keskmiselt umbes 75 %, mis muudetud HKSi direktiivi kohaselt tuleb suurendada 100 %-ni. See pakub tohutuid võimalusi suurendada tööstusele antavat toetust.
Graafik 3. Liikmesriikide poolt kliima- ja energiaeesmärkidele kulutatud HKSi tulud
Teatatud kasutuse põhjal miljonites eurodes
Lihtne juurdepääs avaliku sektori vahenditele tähendab ka paremat abi. Dialoogis osalejad pidasid erinevate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, taotlusmenetluste ja bürokraatia tõttu juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele keeruliseks ja menetlusi pikaks. Nad rõhutasid, et erinevate ELi ja riiklike fondide hulgast õige leidmine võib osutuda keerukaks, eelkõige VKEde jaoks. Nad kutsusid ELi üles muutma juurdepääsu avaliku sektori rahastusele lihtsamaks ja kiiremaks ning uurima võimalusi siduda ELi rahastamine olemasolevate kohalike ja piirkondlike rahaliste vahenditega, tuginedes ajakohastatud rahastus- ja hankeportaalile.
Euroopa strateegilise tehnoloogia platvorm (STEP) on oluline algatus, millega suurendatakse investeeringuid Euroopa elutähtsasse tehnoloogiasse digi-, süvatehnoloogia, puhta tehnoloogia ja biotehnoloogia valdkonnas ning mille hinnanguline investeerimispotentsiaal on kuni 50 miljardit eurot. 2024. aasta teises kvartalis võtab komisjon esmajärjekorras kasutusele STEPi suveräänsusportaali ja parandab aja jooksul selle funktsioone. Portaal koondab teavet ELi rahastamisvõimaluste kohta STEPi investeerimisvaldkondades ja toetab projektide elluviijaid nende ärivajadustele vastavate parimate ELi rahastamisvõimaluste kindlakstegemisel. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik annab võimaluse ELi finantsmaastikku veelgi ühtlustada ja tugevdada programmide koostoimet, et üleminekut puhtale energiale paremini toetada.
Selle töösuuna raames hindab komisjon ka seda, kuidas liidu rahaliste vahendite eraldamist saaks kiirendada. Kliimaküsimuste peavoolustamise kulukohustuste ja kulutuste keskmine tase ELi fondides moodustab ligikaudu 30 % ajavahemikul 2021–2027 kasutada olevatest vahenditest. See on eriti oluline puhta tehnoloogia ja CO2 heite vähendamise projektide puhul, kuna nende pikk teostusaeg nõuab varajast rahastamist tagamaks, et need investeeringud aitavad tulemuslikult saavutada 2030. aasta eesmärgi.
Osalejad on seisukohal, et selleks, et lihtsustada juurdepääsu riiklikule rahastamisele ja saavutada mastaabisäästu, peaksid liikmesriigid kooskõlas riigiabi eeskirjadega rohkem kasutama võistupakkumiste kui teenuste kavasid, nagu seda esmakordselt tehti Euroopa vesinikupanga 2023. aasta katseenampakkumisel, millele Saksamaa eraldas taastuvallikatest toodetud vesiniku jaoks 350 miljonit eurot. Need kavad on uuenduslik viis kiirendada kogu ELis turuleviimist ja vähendada halduskoormust, sealhulgas hõlbustades olulist koostoimet, mis aitaks kavade jaoks riigiabi kiiremini heaks kiita. Komisjon hindab, kuidas laiendada võistupakkumiste kui teenuste ja toetuste kui teenuste tõlgendust muudele poliitikavaldkondadele, tagades samal ajal, et enampakkumised jäävad piisavalt konkurentsivõimeliseks. Alustada võiks näiteks komisjoni väljakuulutatud toetusest summas 3 miljardit eurot kolme aasta jooksul Euroopa tootjatele, kes toodavad kõige kestlikumaid patareisid ja akusid.
Seoses riigiabiga mainisid dialoogides osalejad sageli ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku näidet, sealhulgas sätteid, mis võimaldavad liikmesriikidel erandjuhtudel toetada ettevõtteid, kui on reaalne oht, et investeeringud suunatakse Euroopast mujale, ja toetust võib anda kuni summani, mida abisaaja võiks saada samaväärse investeeringu jaoks selles alternatiivses asukohas (edaspidi „kohandatav abi“), või summani, mis on vajalik, et motiveerida äriühingut tegema investeeringu EMPs („rahastamispuudujääk“), olenevalt sellest, kumb on väiksem. Mõned osalejad märkisid samuti, et olemasolevas riigiabi raamistikus tuleks nõuetekohaselt rohkem arvesse võtta välismõõdet, sealhulgas olemasolevaid ja võimalikke tulevasi mitmepoolseid kohustusi ja toetusi käsitlevaid eeskirju ning muutuvat üleilmset julgeoleku-, majandus- ja kaubandusolukorda. Komisjon tagab ka edaspidi riigiabi eeskirjade eesmärgipärasuse ning võtab arvesse kõiki asjakohaseid tegureid ja konsulteerib kõigi asjaomaste sidusrühmadega.
Üldiselt on vaja rahastamist ELI tasandil kindlasti rohkem koordineerida, luua mastaabisäästu, tõhustada vahendite jaotamist ja kasutada ühtset turgu, võttes samal ajal arvesse ühtekuuluvuspoliitika eesmärke õiglase ja kaasava ülemineku saavutamiseks.
7.PUHTALE ENERGIALE TUGINEVA ÜHTSE TURU VÕIMALUSTE KASUTAMINE ÜLEILMSELT KONKURENTSIVÕIMELISES KESKKONNAS
Üleilmne üleminek puhtale energiale kujutab endast suurt geostrateegilist ja geomajanduslikku väljakutset. Samal ajal on see ELi jaoks enneolematu võimalus olla üks teenäitajaid, kes kujundab puhta tehnoloogia masstoodangu üleilmset turgu, ja saada maailma suurimaks kestlikuks turuks. 2030. aastaks peaks puhta tehnoloogia turu väärtus maailmas kolmekordistuma ja ulatuma ligikaudu 600 miljardi euroni aastas ning pakkuma palju ärivõimalusi. ELi rahvusvahelised partnerlused võivad toetada ELi puhta tehnoloogia tööstust, sealhulgas VKEsid, et luua uusi ärivõimalusi kogu maailmas. Kui EL kasutab ära oma suurima tugevuse, ühtse turu, saab ta koondada nõudluse ja luua pikaajalisi strateegilisi rahvusvahelisi partnerlusi, millega tagatakse puhta tehnoloogia mitmekesine pakkumine.
Ühtne turg on oma suuruse tõttu ELi suurim tugevus, lisaks aitab see edendada kõrgeid standardeid ka väljaspool Euroopat. ELi standardimisstrateegia raames tehakse täiendavaid jõupingutusi standardimise toetamiseks.
Kuna igal aastal kasutatakse riigihankeprotsessi kaudu ligikaudu 2 triljonit eurot avaliku sektori vahendeid, mis moodustavad 14 % SKPst, on strateegilised riigihanked peamine vahend, mille abil luua nullneto-, ringluspõhiste ja puhaste tehnoloogiate ja ärilahenduste turud ning premeerida ettevõtteid, kes investeerivad uuenduslikku ja kestlikku tehnoloogiasse ja tootmisse, millel on parim kestlikkuse jalajälg, ning loovad samal ajal kvaliteetseid töökohti. Euroopa õigusaktide vastupidavus- ja kestlikkussätted juba näevad ette sellised võimalused, millele peaks järgnema põhjalik arutelu selle üle, kuidas riigihankeid saaks praktikas strateegilisemalt kasutada, et kaasata investeeringuid konkurentsivõimelise kestlikkuse tugevdamiseks Euroopas.
Teine kasulik vahend on strateegiliste kaupade ühine ostmine maailmaturult. Kuna nõudluse koondamine ja ühisostud tervishoiusektoris (meditsiinivahendid) ja energiasektoris (gaas) andsid positiivseid tulemusi, kaalub komisjon nõudluse koondamise ja muude strateegiliste kaupade ühisostude arendamist ning viib samal ajal vesinikupanga raames läbi vesiniku ühisostu katseprojekti ja korraldab kriitilise tähtsusega toorainete ühisostu. See aitaks Euroopa ostjatel tagada nende strateegiliste kaupade taskukohase hinnaga tarne maailmaturul, toetades seeläbi Euroopa tootjate ja tarnijate jõupingutusi suurendada oma tootmisvõimsust ja vähendada olulise puhta tehnoloogia kasutuselevõtu aega. Komisjon uurib täiendavaid võimalusi, kuidas tööstusettevõtjad, kes soovivad osaleda mitmesugustes koostöömudelites, sealhulgas moodustada konsortsiume, saaksid pidada ühisläbirääkimisi üleilmsetelt tootjatelt paremate tingimuste saamiseks. Ühtlasi tuleks pakkuda olulisi kaitsemeetmeid, millega soodustatakse kasu ülekandmist lõppkasutajatele ja väiksemate ettevõtete kaasamist kooskõlas konkurentsieeskirjadega.
Nullnetotööstuse määrusega on kehtestatud ELi nullnetotehnoloogia tootmisvõimsuse võrdlusalus, et saavutada 2030. aastaks vähemalt 40 % ELi eeldatavast nõudlusest. Seepärast peaksid liikmesriigid täielikult ära kasutama uusi sätteid, mis käsitlevad lubade andmist ning muid kui hinnaga seotud kriteeriume riigihangetes, vastupanuvõime enampakkumistel ja taastuvenergia enampakkumistel. Reguleerivatel meetmetel, sealhulgas turulepääsu eeskirjadel, mis põhinevad CO2 jalajäljel, näiteks patareisid ja akusid käsitlevas määruses, või hästitoimival ühtsel turul teiseste materjalide kogumiseks ja taaskasutamiseks, on samuti oluline roll, et tagada kestlikult toodetud toodetele suurem turuosa.
Puhtale energiale ülemineku ja digiülemineku vajaduste rahuldamiseks vajab EL märkimisväärset lisakogust kriitilise tähtsusega tooraineid. Selleks et vähendada ELi sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest, on vaja kiirest ja täielikult rakendada kriitilise tähtsusega toorainete määrus ja kokkulepitud strateegilised partnerlused ning üldiselt tugevdada ringmajandust, kus kasutatakse maksimaalselt ära teiseseid materjale ja ressursse. EL toetab seepärast ettevõtjaid kriitilise tähtsusega toorainete riigisiseste ja rahvusvaheliste väärtusahelate arendamisel koos partneritega kolmandates riikides. See tähendab muu hulgas strateegia „Global Gateway“ ja Euroopa tiimi lähenemisviisi võimaluste kasutamist kestlike investeeringute lisaväärtuse loomiseks partnerriikides. Selleks et suurendada strateegiliste projektide rahastamist, tugevdab komisjon Euroopa tooraineliidu toel ka koostööd EIP, EBRD, sihtotstarbeliste riiklike fondide, kommertspankade ja finantseerimisasutustega.
Kaubandus on ELi konkurentsivõime üks peamisi tõukejõude. EL saab oma positsioonist suurima kaupleja ja investorina majanduslikku ja poliitilist jõudu: ta on maailma suurim eksportija, kelle arvele langeb 16 % ülemaailmsest ekspordist. EL edendab avatud ja reeglitel põhinevat kaubandust ning sellel põhineb ka tema enda edu. ELi kaubanduspoliitika on keskse tähtsusega nii ühtse turu kaitsmiseks ebaausa kaubanduse eest kui ka ELi toodetele turgude avamiseks ja sisenditele juurdepääsu tagamiseks. Lisaks võib sellel olla oluline roll, et võimaldada kolmandates riikides investeerida toorainesse ja rohelisse energiasse ning tagada, et neid tooteid saab eksportida ELi ilma kolmandate riikide kehtestatud piiranguteta. Euroopa tööstus on üha suurema surve all, kuna teatavate kolmandate riikide ebaaus konkurents ja strateegiliste sektorite liigne sõltuvus moonutavad konkurentsitingimusi üha enam. Eelkõige annavad neis riikides asuvatele ettevõtetele märkimisväärse eelise enneolematud stimuleerimiskavad ja omamaiseid tööstusharusid soosivate subsiidiumide laialdane kasutamine.
Komisjon ja liikmesriigid peaksid täiel määral ära kasutama poliitikavahendeid ebaausa ülemaailmse konkurentsi vastu, et tagada võrdsed tingimused siseturul. See hõlmab komisjoni võimalust uurida välisriigi subsiidiumide määruse alusel subsiidiume, mida kolmandad riigid annavad ELis majandustegevusega tegelevatele äriühingutele, ning vajaduse korral heastada nende välisriigi subsiidiumide moonutav mõju. Samamoodi võimaldab välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus hinnata välismaiste otseinvesteeringute julgeolekuriske. ELi kaubanduslepingute eesmärk on ka soodustada investeerimist taastuvenergiasse, sealhulgas energiavõrkudele juurdepääsu kaudu, et mitmekesistada turuallikaid ja pääseda kolmandate riikide turule, säilitades samal ajal varustuskindluse.
Lisaks tuleks kaaluda ja võtta meetmeid, sealhulgas kaubandusmeetmeid, et kaitsta ELi majandust ebaausa konkurentsi eest rahvusvahelistel turgudel. Sellega seoses on esmatähtis, et ettevõtjad ja liikmesriigid teataksid komisjonile varakult võrdsete võimaluste võimalikest moonutustest, mida põhjustavad kolmandad riigid.
Edusammud CO2 heite maksustamises kogu maailmas on endiselt väga olulised. EL ja liikmesriigid peaksid keskenduma oma ühistes jõupingutustes sellele, et veenda teisi riike kehtestama CO2-le hinda. Selleks moodustas komisjon 2024. aasta veebruaris rakkerühma, et võtta kasutusele süstemaatilisem ülemaailmne CO2 hinnastamist edendav diplomaatia.
Dialoogides osalejad on rõhutanud vajadust tagada, et piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, mille eesmärk on toetada ELi keskkonnaeesmärkide saavutamist, rakendatakse nõuetekohaselt. Enne üleminekuperioodi lõppu vaatab komisjon piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi põhjalikult läbi, sealhulgas hindab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu liidus toodetud kaupade puhul, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse. Kõnealune läbivaatamine hõlmab ka tootmisahela järgmise etapi tooteid ja muid sektoreid, sealhulgas rahvusvahelist transporti, mis konkureerivad ülemaailmselt ja mida ähvardab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht.
8.KOKKUVÕTE
Kliimakaitse, keskkonnahoidlik majanduskasv ja konkurentsivõimeline kestlikkus käivad käsikäes. Puhas tehnoloogia ja säästev tootmine on ja peavad jääma ELi konkurentsieeliseks. Nüüd on aeg teha ja suurendada investeeringuid õiglasesse üleminekusse ning puhtasse tehnoloogiasse ja kestlikku tootmisse.
Selleks on vaja tugevamat tööstuslikku lähenemisviisi, mis tagab tõhusas ja lihtsustatud regulatiivses keskkonnas investorite jaoks prognoositavuse, võimaldab puhta energia ja kütuste turule sisenejatel saada kasu konkurentsivõimelistest kuludest, tagab vajaliku taristu, annab juurdepääsu era- ja avaliku sektori investeeringutele, tugevdab ühtset turgu ning lõppkokkuvõttes parandab Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet ja nende suutlikkust viia ellu Euroopa rohelist kokkulepet. Selleks on vaja suuremal koostööl põhinevat lähenemisviisi intensiivse dialoogi kaudu liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ettevõtjate ja sidusrühmadega.
Komisjon jätkab puhtale energiale ülemineku dialoogide kaudu suhtlust ettevõtjate ja sotsiaalpartneritega ning on valmis alustama nõukogu ja parlamendiga põhjalikku arutelu peamiste aspektide üle, millega tuleb tegeleda, samuti tegema kõigi sidusrühmadega nendes küsimustes koostööd.
