EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.3.2024

COM(2024) 126 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Tasakaalustatud rändepoliitika: lähenemisviis, mis on ühtaegu õiglane ja kindlakäeline

I.    SISSEJUHATUS

Rändeküsimus puudutab kogu Euroopat, seetõttu vajab see ka üleeuroopalist lahendust. Selle õppetunni eest tuli ELil maksta kallist hinda. 2015. aasta pagulaskriis ja muud ELi välispiiri eri punktides avaldunud probleemid tõid ilmsiks puudused liidu aegunud ja lünklikes rände- ja varjupaigaalastes õigusaktides. Samuti sai selgeks, kuivõrd keeruline on hallata olukorda, mis mõjutab liikmesriike erineval moel, kusjuures ühe liikmesriigi meetmetel on tagajärjed ka teistele liikmesriikidele. Need probleemid näitasid, et ränne on üleilmne nähtus, mida saab tõhusalt hallata ainult juhul, kui teha koostööd oma partneritega kogu maailmas.

Ametisse asudes seadis von der Leyeni komisjon endale eesmärgi luua uus, püsiv ELi rändehaldusraamistik, mis tuleks toime liikmesriikide vastastikuse sõltuvusega ning võimaldaks eurooplastel veenduda, et rännet hallatakse tulemuslikult, inimlikult ja kooskõlas meie väärtustega.

Sellest sihist lähtusid ka rände- ja varjupaigaleppe kujul esitatud ulatuslikud õiguslikud reformid. Neli aastat hiljem jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu nimetatud reformide osas poliitilisele kokkuleppele, mis loob pikaajalised eeldused rände õiglaseks, tõhusaks ja kestlikuks haldamiseks. Selle paindliku süsteemi kohaselt saab iga ELi liikmesriik ise valida, kuidas oma probleeme lahendada, ega jää rändesurve korral üksi.

Saavutatud kokkulepe kujutab endast olulist verstaposti. Samas on viimase nelja aasta jooksul ilmnenud hulk uusi ja korduvprobleeme, mis mõjutavad ELi ja selle liikmesriike. Seda aega on iseloomustanud pidevad jõupingutused, et reageerida kiiresti pakilistele vajadustele, kasutades selleks sihipäraseid ja operatiivmeetmeid. Kuigi EL on seisnud mitmel rändeteel silmitsi pideva ja isegi kasvava survega, on ta näidanud üles piisavat paindlikkust, et suuta keerukate probleemidega toime tulla ja olukorras orienteeruda. Nii näiteks jäi EL vankumatuks ja ühtseks, kui tal tuli kaitsta oma välispiire Valgevene ja Venemaa režiimi vastu, kes kasutasid rändajaid vahendina. Samuti tegutses liit põhimõttekindlalt ja inimlikult, kui võttis vastu Ukraina vastu suunatud Venemaa sõja eest põgenenud inimesed, evakueeris liikmesriikidesse suure hulga Afganistani kodanikke ja tegeles jätkuvalt ümberasustamisega. Sellega näitas ta, et Euroopa tagab abivajajatele kaitse ega tagane oma rollist üleilmse jõuna.

Tänu sellele kahetasandilisele lähenemisviisile, mis ühendab kestlikud struktuurireformid sihipäraste operatiivmeetmetega, on Euroopa suutnud varasematest lõhedest üle saada ning tugevdada rände- ja piirihalduse valdkonnas ühiseid meetodeid. Need kaks tasandit peavad ka edaspidi käima käsikäes: ränne ei ole mööduv nähtus ja kõikide märkide kohaselt jääb see ka tulevikus poliitikas keskseks ja domineerivaks küsimuseks. Kui rännet hallatakse hästi ning see toimub seaduslikult ja korrakohaselt, võib see pakkuda Euroopa ühiskonnale ja majandusele uusi võimalusi, sealhulgas tööjõu nappuse leevendamiseks, ning tõrjuda ebaseaduslikku rännet.

Õiguslikel reformidel saab olema sügav mõju, kuid see ei avaldu kohe; pealegi ei ole ükski süsteem täielikult kaitstud probleemide eest. Kõige suurem erinevus seisneb selles, et nüüd on lepitud kokku paindlikus ja ühises ELi lähenemisviisis rändele. Tänu sellele on ELi liikmesriikidel paremad vahendid kui kunagi varem, et nende keerukate ja pidevalt muutuvate probleemidega toime tulla, tegutsedes ühtselt, õiglaselt ja kindlakäeliselt.

Käesolevas teatises tehakse kokkuvõte viimase nelja aasta saavutustest ja edusammudest. Selles määratakse kindlaks kiireloomulised prioriteedid saavutatud kokkuleppe elluviimiseks ja osutatakse valdkondadele, kus uut süsteemi tuleb veel täiendada.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ajaloolise tähtsusega poliitiline kokkulepe rände- ja varjupaigaleppe küsimuses muudab otsustavalt olukorda. See annab ELile tugeva õigusliku aluse rände terviklikuks ja integreeritud haldamiseks. Üheteistkümne omavahel seotud õigusaktiga 1 tagatakse ühine lähenemisviis julgeoleku suurendamiseks liidu välispiiridel, õiglane ja tõhusam süsteem vastutuse solidaarseks jagamiseks ning tõhusad varjupaigamenetlused abivajajate paremaks kaitsmiseks.

1.Leppega kaasnevad muutused

Suurem julgeolek välispiiril

Kõik ebaseaduslikud rändajad registreeritakse ning neile tehakse isikutuvastus-, julgeoleku- ja tervisealane taustakontroll. Pärast taustakontrolli kohaldatakse piirimenetlust nende suhtes, kes tõenäoliselt ei vaja kaitset, kujutavad endast julgeolekuohtu või esitavad ametiasutustele eksitavat teavet. Iga liikmesriik peab looma sobivad tingimused teatava hulga varjupaigataotlejate vastuvõtuks selle aja jooksul, mil menetletakse nende taotlust. Kehtestatakse ranged kaitsemeetmed ja saatjata alaealised vabastatakse piirimenetlusest, kui nad ei kujuta endast julgeolekuohtu. Kõik liikmesriigid peavad tagama piiril põhiõiguste järgimise sõltumatu järelevalve.

Kindlustades välispiire, et kontrollida ebaseaduslike rändajate saabumist, piirab liit teisest rännet ja tagab ELi kodanikele ühe kõige hinnatuma õiguse, nimelt õiguse liikuda Schengeni alal vabalt ilma sisepiirikontrollita. Kui tagatakse piirimenetluse tulemusena tagasi lükatud rändajate kiire tagasisaatmine, näitab liit selgelt, et uut ELi süsteemi ei tasu kuritarvitada.

Lisaks kehtestatakse ELis konkreetne õigusraamistik, et tegeleda kriisiolukordade, sealhulgas rändajate vahendina kasutamise juhtumitega. Uue õigusaktiga luuakse liidu tasandil stabiilne ja prognoositav kriisiolukordade lahendamise raamistik, mille tugevdatud solidaarsuskomponendiga tagatakse kõigi kriisiolukorras liikmesriigi vajaduste rahuldamine. Selliste konkreetsete juhtumite jaoks, kus on tegu rändajate vahendina kasutamisega, sätestatakse erandid, mis võimaldavad liikmesriikidel võtta jõulisi ja sihipäraseid meetmeid liidu välispiiride kaitsmiseks, säilitades samal ajal juurdepääsu varjupaigale ja austades põhiõigusi.

Kiired ja tõhusad varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused rangemate meetmetega üksikisikute kaitseks

Uute normidega kehtestatakse tõhusamad ja lühema tähtajaga varjupaigamenetlused ning rangemad sätted kuritahtlike ja korduvate taotluste piiramiseks. EL saab võimaluse koostada turvaliste kolmandate riikide ja turvaliste päritoluriikide loetelu, mida kasutatakse paralleelselt riiklike loeteludega. Vastukaaluks rangematele normidele nähakse ette olulised meetmed üksikisiku õiguste kaitsmiseks, sealhulgas tasuta õigusnõustamine kõigis menetluse etappides, pöörates eriti tähelepanu haavatavatele rühmadele, sealhulgas saatjata alaealistele ning lastega peredele. Kõigis õigusaktides sätestatakse uued kohustused, et saatjata alaealistele määrataks kiiresti esindaja, kes kaitseb nende huve.

Uued normid lähendavad liikmesriike selles osas, milliseid rändajaid käsitatakse pagulase staatusele vastavana ja millistele nõuetele peavad vastama vastuvõtutingimused. Kogu ELis kehtima hakkavate vastuvõtunõuete hulka kuuluvad varane juurdepääs tööturule, rändajate laste parem juurdepääs haridusele ja haavatavate isikute kaitsmine. Samal ajal paraneb liikmesriikide valmisolek hallata tulemuslikult oma vastuvõtusüsteeme. Ühtlasi on lepitud kokku rahvusvahelise kaitse andmise ühiste kriteeriumide täiendavas ühtlustamises ning selle saanud isikute õiguste ja kohustuste selgitamises. ELi varjupaigaamet on nüüd täielikult tööle hakanud ja sellel on uued vahendid, millega toetada varjupaiga- ja vastuvõtutavade lähendamist liikmesriikides. Uus järelevalvemehhanism võimaldab ametil jälgida uue õigusraamistiku kohaldamist operatiiv- ja tehnilisel tasandil.

Õiglane ja tõhusam süsteem vastutuse solidaarseks jagamiseks

Esimest korda kehtestatakse liidus alaline solidaarsusmehhanism, millega tagatakse, et ükski liikmesriik ei jää rändesurve korral üksi ja et kõik annavad oma panuse. Liikmesriigid toetavad üksteist rändajate vastuvõtu (ümberpaigutamise või teisese rände korral tasaarvestamise), operatiivtoe ja rahalise toetuse kaudu, sealhulgas kolmandates riikides toimuvate projektide jaoks. Seejuures valivad liikmesriigid, mis liiki solidaarsusmeetmeid nad soovivad võtta, lähtudes kohustuslikust jaotusalusest. Solidaarsuspanuse saab määrata liikmesriigile, kuhu on päästeoperatsioonide tulemusena saabunud märkimisväärne arv rändajaid.

Tugevdatud on norme, mille alusel määratakse kindlaks, milline liikmesriik vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Diplomite puhul on lisatud uus vastutuskriteerium ja perekonnaga seotud kriteeriume on tugevdatud. Uute pagulasstaatuse lõppemise normidega tasakaalustatakse piirimenetluses vastutust esmase saabumise liikmesriigi läbivaadatud taotluste eest. Samuti muutub tulemuslikumaks teisese rände korral rändajate tagasisaatmine liikmesriiki, kes vastutab nende taotluse läbivaatamise eest.

Süsteem sisaldab tõhusaid norme teisese rände avastamiseks ja ärahoidmiseks, näiteks tagatakse kõik materiaalsed vastuvõtutingimused ainult vastutavas liikmesriigis. Uute normidega piiratakse ka võimalust vastutusest vabaneda või see teisele liikmesriigile üle anda, et taotlejal ei oleks võimalik valida, milline liikmesriik võtab vastutuse tema taotluse läbivaatamise eest.

Uue varjupaiga-, ümberasustamis-, ajutise kaitse ja tagasisaatmispoliitika rakendamist toetab ajakohastatud ühine Eurodaci andmebaas. See andmebaas aitab ka liikmesriikidel avastada ja hoida ära teisest rännet.

2.Leppe elluviimine

Uue õigusraamistiku tulemuslikkus sõltub sellest, kuidas seda rakendatakse ja kuidas tagatakse selle täitmine. See hõlmab uute õigusaktide ülevõtmist ja kohaldamist, taristu uuendamist ja ajakohastamist, uusi süsteeme ja tõhusamat finantsplaneerimist. Komisjon aitab liikmesriikidel valmistuda fondide kasutamiseks, analüüsida puudujääke ja teha järelevalvet ning pakub lisatuge ELi asutuste kaudu. Väga tähtis on kasutada hästi ära leppe kohaldamise alguseni jäänud kaht aastat.

Komisjon on alustanud ettevalmistusi leppe rakendamiseks ja toimimiseks. 2024. aasta juuniks esitab komisjon ühise rakenduskava, milles määratakse kindlaks ELi ja liikmesriikide edasise tegevuse kava, tähtajad ja vahe-eesmärgid. Rakenduskavas nimetatakse puudused ja tegevusalased sammud, mis liikmesriikidel tuleb astuda, et tagada 2026. aastaks uute õigusaktide kohaldamiseks vajalik õiguslik ja operatiivsuutlikkus.

Leppe põhimõtete kohaselt peavad liikmesriigid selles töös lähtuma riikliku tasandi strateegilisest lähenemisviisist varjupaigale ja rändehaldusele. Kuigi kõik liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et valmistuda leppe rakendamiseks, ei ole nende probleemid samasugused. Komisjoni rakenduskavas esitatakse ka riigipõhised puuduste analüüsid, mille alusel liikmesriigid saavad töötada välja oma riiklikud rakenduskavad. Ühtlasi tuleb liikmesriikidel töötada välja riiklikud strateegiad, millest lähtutakse Euroopa viie aasta varjupaiga- ja rändehalduse strateegias, mille komisjon peab koostama 18 kuu jooksul alates uute normide jõustumisest.

Eduka ülemineku tagamine on üks tähtsamaid ühiseid prioriteete järgmisel kahel aastal. Selleks on liit näinud ette ka tehnilise, rahalise ja operatiivtoe, mida pakuvad komisjon ja ELi asutused. Rahastamiseks on kasutada märkimisväärsed vahendid, mida täiendavad summad, mis muutuvad kättesaadavaks olemasoleva Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ja piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) programmide eelseisva läbivaatamise tulemusena, ning 2 miljardit eurot, mis on eraldatud leppe rakendamise toetamiseks seoses mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisega.

Õigusraamistiku kavandamise kõrval on ELi institutsioonid ja liikmesriigid pidanud tegema jõupingutusi, et tulla jooksvalt toime hulga uute ja korduvprobleemidega.

Selleks on EL laiendanud vahendite hulka, millega hoida ära ebaseaduslikku rännet ja rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja võidelda nende vastu ning reageerida uutele rändesuundumustele, niipea kui need avalduvad. Paaril viimasel aastal on tehtud mitu täiustust, mis on parandanud ELi suutlikkust ja valmisolekut rände igapäevaseks haldamiseks, aga ka erandlike ja ootamatute probleemide lahendamiseks.

1.Kogu rändeteed hõlmav lähenemisviis

Selleks et tulla toime pagulaste ja rändajate segavoogudega, on viimastel aastatel ühe olulisema uuendusena hakatud panema rõhku kogu rändeteed hõlmavale lähenemisviisile, võttes arvesse kõiki olukordi, milles inimesed võivad olla, ning tehes nende lahendamiseks koostööd päritolu- ja transiidiriikidega.

Komisjon on töötanud välja neli ELi tegevuskava, mis keskenduvad vastavalt Lääne-Balkani, Vahemere keskosa, Vahemere lääneosa ja Atlandi ookeani ning Vahemere idaosa rändeteele ning millest saab juhinduda nende puhul ühiste meetmete võtmisel. Tegevuskavad hõlmavad hulka meetmeid, mis on praeguseks juba lõpule viidud või mida täies ulatuses rakendatakse. See sihipärane ja koordineeritud lähenemisviis, mis toetub paljudele erinevatele lühiajalistele ja keskmise pikkusega meetmetele, on suurendanud liidu võimet reageerida muutuvatele probleemidele ja paindlikkust nendega tegelemisel.

ELi tegevuskavade raames võetakse arvesse iga rändetee eripära ning tugevdatakse ELi toetust rändesurve all olevatele liikmesriikidele ja partnerriikidele, kasutades selleks ka ELi asutusi ning võttes meetmeid ebaseadusliku ja ohtliku rände vähendamiseks.

Selle lähenemisviisi ainulaadne lisaväärtus seisneb keskendumises prioriteetsetele meetmetele ja nende ühtsete järelmeetmete tagamises, kasutades samal ajal kõiki ELi käsutuses olevaid poliitilisi ja operatiivvahendeid.

2.Välispiirihalduse tugevdamine

EL on teinud hoolikalt tööd selleks, et samm-sammult parandada liidu välispiiride haldamist. Koos tehnika arenguga on põhjalikult muutunud ka viis, kuidas ELi liikmesriigid jagavad omavahel piirihaldusteavet.

Selleks et paremini mõista muutuvaid rände- ja julgeolekuprobleeme eri piiridel, on komisjon teinud liikmesriikide ja ELi asutustega tihedalt koostööd ELi ühise olukorrateadlikkuse loomiseks. Alates 2021. aastast tagab ajakohastatud Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) liikmesriikide ametiasutustele ajakohase ja täieliku ülevaate olukorrast ELi välispiiridel. Süsteem võimaldab liikmesriikidel jagada teavet nii omavahel kui ka Frontexi ja muude naaberriikidega.

Vastuseks ebaseadusliku rände kasvule on hoogustatud rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava raames tehtavat tööd, et parandada rändesuundumuste varast avastamist ja jälgimist, analüüsides üksikasjalikult liikmesriikidele muret tekitavaid küsimusi ja vahetades nende kohta teavet, et aidata ennetada välispiiridel uue rändesurve tekkimist.

Täieliku ja tõhusa olukorrateadlikkuse loomiseks ei saa siiski piirduda ainult ELi välispiiridega. Selleks on väga tähtis tagada tihe koostöö ja partnerlus naaber- ja partnerriikidega. Praeguse komisjoni ametiajal on saavutatud palju, sealhulgas sõlmitud 17 kehtivat Frontexi koostöölepingut ja 5 staatust käsitlevat kokkulepet. Selle juurde kuuluvad süstemaatiliselt põhiõigusi kaitsvad meetmed. Praegu tegutseb ühise ELi võrgustiku raames kolmandates riikides rohkem kui 500 kontaktametnikku. Nende ülesanne on koguda ja jagada ELi tasandi ühise olukorrapildi loomiseks vajalikku teavet.

Piirihalduse uus etalon

EL on jätkanud jõupingutusi, et luua tehnoloogiliselt kõige arenenum piirihaldussüsteem kogu maailmas. Tänu uuendatud viisainfosüsteemile paraneb liikmesriikidevaheline teabevahetus, mille tulemusena likvideeritakse lüngad julgeolekuteabe alal. Julgeoleku ja piirihalduse parandamiseks saavad liikmesriikide ametiasutused alates 2023. aasta märtsist uuendatud Schengeni infosüsteemil kaudu isikute kohta täielikumat ja usaldusväärsemat teavet.

Käesolevast aastast kujuneb verstapost koostalitlusvõime raamistiku käivitamisel, mis võimaldab omavahel ühendada kõik olulisemad infosüsteemid. See on väga tähtis selliste lünkade likvideerimiseks, mida kasutavad ära kurjategijad, kes jäävad tänu identiteedipettusele avastamata. Esimene komponent – riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem kolmandatest riikidest pärit reisijate registreerimiseks – hakkab tööle sügisel. Sellele järgneb varsti Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem, mis on nähtud ette viisanõudest vabastatud reisijatele. Kui need liidetakse Eurodaci süsteemiga, tekib täielik ülevaade sellest, kes ELi sisenevad. Julgeolekuohu kindlakstegemise korral peetakse isik kinni või saadetakse tagasi päritoluriiki.

Suurem operatiivsuutlikkus välispiiridel

Viimase kümnendi jooksul on ELi välispiire järk-järgult tugevdatud, lähetades liikmesriikide toetamiseks ELi asutuste töötajaid. Volituste suurendamine on võimaldanud Frontexil paremini toetada liikmesriike välispiiride haldamisel kooskõlas Euroopa integreeritud piirihalduse põhimõtetega.

Praegu viibib 2 650 alalise korpuse piiri- ja rannikuvalveametnikku lähetuses liikmesriikides, et toetada neid piirikontrolli, tagasisaatmisoperatsioonide ja piirivalvega. Väga oluline on ametit jätkuvalt toetada, et ta saaks täielikult täita oma volitusi, sealhulgas suurendada oma alalise korpuse koosseisu 2027. aastaks 10 000 piiri- ja rannikuvalveametnikuni. Selle saavutamiseks on tähtis, et Frontex, liikmesriigid ja komisjon viiksid ellu Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse hindamisega kaasnenud tegevuskava. ELi asutuste, näiteks ELi varjupaigaameti, Europoli, Frontexi ja Eurojusti eksperdid lähetatakse põhilistesse sisenemispunktidesse, et aidata liikmesriikide ametiasutustel teha kindlaks liitu sisenejate isik.

Uued katseprojektid olulisematel välispiiridel (Bulgaaria-Türgi ja Rumeenia-Serbia) on tõhustanud välispiirihaldust, tihendanud koostööd naaberriikidega ning taganud kiired varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused. Need projektid on juba andnud käegakatsutavaid tulemusi, näiteks suudab Bulgaaria võtta vastu senisest kaks korda rohkem alalise korpuse ametnikke (124 asemel 264). Lisaks on alates 2023. aasta märtsist toimunud rohkem kui 400 Rumeenia-Serbia ühispatrulli, mis on aidanud edukalt hallata Rumeenia välispiiri Serbiaga. Mõlemat projekti, mida pidi algselt rakendatama 2023. aasta märtsist oktoobrini, on pikendatud. Sellest lähtudes integreerivad Bulgaaria ja Rumeenia need algatused rände- ja piirihalduse tõhustamiseks tehtavasse pikaajalisse koostööse ja on juba kirjutanud alla vastavatele koostööraamistikele. Selle eduka kogemuse põhjal võiks luua ulatuslikumaid koostööraamistikke, sealhulgas piirkondlikul tasandil. 

Parem koostöö merepiiridel

Hiljemalt alates 1990. aastate keskpaigast on igal aastal tuhanded inimesed ületanud Vahemere, et üritada taotleda varjupaika või rännata Euroopasse, mistõttu hukkub viimastel aastatel sellel merel üha suurem arv rändajaid. 46 000 km pikkuse rannajoone valveks ja inimelude päästmiseks on vaja kõigi osaliste tihedamat koostööd.

Selleks et inimesed merel ei hukkuks, korraldavad ELi liikmesriigid ulatuslikke päästeoperatsioone, mida Euroopa piiri- ja rannikuvalve on aastate vältel toetanud mitme mereoperatsiooniga. Asjaolu, et nii riiklike kui ka eraalgatuste tulemusena tuuakse teatavates ELi rannikuriikides pidevalt maale päästetud rändajaid, mõjutab aga oluliselt nende riikide varjupaiga-, rände- ja piirihaldussüsteemi.

Merehädaliste abistamine on rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus. Euroopa Komisjon ei osale ametlikult otsingu- ja päästeoperatsioonide koordineerimises ega päästetute maaletoomiseks turvalise koha kindlaksmääramises, kuna see kuulub liikmesriikide pädevusse. Samas edendab komisjon selles valdkonnas struktuursemat koostööd, eelkõige Euroopa otsingu- ja päästetegevuse kontaktrühma kaudu, mis loodi 2021. aastal, et pidada ELi liikmesriikide, Schengeni lepinguga ühinenud riikide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel õigusraamistiku rakendamise ning muutuvate otsingu- ja päästetavade üle struktuurset dialoogi.

Vahemeri ei piirne aga ainult ELi liikmesriikidega ja seepärast on hoogustatud jõupingutusi, et kutsuda Põhja-Aafrika riike üles võtma osaliselt vastutus inimeste merel hukkumise ärahoidmise eest. EL on rahastanud eksperdiarvamuste, varustuse ja koolituse pakkumist ning oluliste asutuste, näiteks Liibüa merepääste mobiilse koordineerimiskeskuse suutlikkuse suurendamist. Liibüale on toimetatud päästelaevu ning Tuneesiale on antud mootoreid ja varuosi, mis on võimaldanud rannikuvalvel hoida töös 17 alust; samuti on tarnitud radari- ja sidesüsteeme. Lisaks varustusele on pakutud koolitust: sealhulgas on edendatud Egiptuses Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) inimliku piirihalduse kontseptsiooni alusel inimõigustel põhinevat lähenemisviisi piirihaldusele ning korraldatud Liibüa siseministeeriumile ja piirivalveametnikele inimõiguste alast koolitust ja järelevalvet. Tulevikus on kavas teha tööd akadeemia rajamiseks Liibüas ja ametnike õppekava väljatöötamiseks Tuneesias. Kõiki ELi rahastatud rändega seotud programme jälgitakse hoolikalt, samuti välishindamise kaudu, kusjuures Liibüas on juba kehtestatud sõltumatu järelevalvesüsteem, mida tugevdatakse ka mujal Põhja-Aafrikas, et jälgida programmide rakendamist, sealhulgas inimõiguste austamist.

Selleks et võidelda mereületuse vastu, on EL valdavalt teinud tööd ebaseadusliku lahkumise ärahoidmiseks, kasutades eri meetmete kombinatsiooni: võidelnud rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, tegelenud ebaseadusliku rände algpõhjustega päritolu- ja transiidiriikides, korraldanud ulatuslikke teabekampaaniaid mereületusega seotud surmaohu kohta ja pakkunud seaduslike rändevõimaluste näol usutavaid alternatiive. Täiustatud tagasisaatmissüsteemil ja tihedamal tagasivõtmisalasel koostööl kolmandate riikidega on samuti tugev hoiatav mõju ebaseaduslikust mereületusest loobumiseks.

Osa lahendusest pakub ka rände- ja varjupaigalepe. Uutes õigusaktides on põhjalikult käsitletud otsingu- ja päästeoperatsioonide tulemusena saabuvate rändajatega seotud erisusi. Eelkõige tagatakse uue solidaarsusmehhanismiga, et otsingu- ja päästeoperatsioonidest tulenev rändesurve ei lange ebaproportsionaalselt ainult Vahemere riikidele. Vahemere keeruka olukorraga tegelemiseks on siiski vaja kõigi osaliste jätkuvaid jõupingutusi – seda nii rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate tegevusvõimaluste kärpimiseks kui ka inimeste tarbetu hukkumise lõpetamiseks.

3.Tegelemine rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetavate kuritegelike võrgustikega

Üle 90 % ebaseaduslikest rändajatest ületab ELi piiri kurjategijate kaasabiga. Kuritegelikud ühendused teenivad suurt kasumit, saates inimesi eluohtlikule teekonnale. Seejärel on ebaseaduslikel rändajatel oht sattuda ebakindlatesse tingimustesse ja täiendava ärakasutamise ohvriks. Oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus kutsus president von der Leyen üles tõhustama kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid, et võidelda tulemuslikult rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.

2023. aasta novembris esitatud inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastases paketis 2 tegi komisjon ettepaneku ajakohastada 20 aasta vanust õigusraamistikku, et määratleda rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine kuriteona ja suurendada selle eest määratavaid karistusi. Ühtlasi pani komisjon ette suurendada Europoli rolli ja asutustevahelist koostööd rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastases võitluses, et tõhustada selles küsimuses ELi juhtimist. Rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse tugevdamine alaliste kontaktametnike lähetamise kaudu, sealhulgas Eurojustist, parandaks hüppeliselt Europoli suutlikkust toetada kohapeal liikmesriikide operatsioone ja uurimisi.

Samal ajal tehti üleskutse luua rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ülemaailmne liit. Selle peamised töösuunad on järgmised: piirihalduse tugevdamine, teabekampaaniate korraldamine ja keskendumine rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise digiaspektidele, et rändajad ei langeks inimsmugeldajate ohvriks; koordineeritud õiguskaitsemeetmete võtmine ebaseadusliku üle piiri toimetamise suhtes ja kuritegeliku tulu konfiskeerimine; haridusele juurdepääsu toetamine, kestlike majandusvõimaluste ja inimväärsete töökohtade loomine ja ebaseadusliku lahkumise stiimulite vähendamiseks seaduslike alternatiivide pakkumine, et tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega. Nende küsimuste käsitlemiseks korraldatakse 2024. aastal spetsiaalsed ekspertide kohtumised.

Selles töös tuginetakse uuendatud tegevuskavale rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025), mis on loonud selles valdkonnas uusi võimalusi partneritega koostöö tegemiseks, kasutades selleks spetsiaalseid vajadustele kohandatud operatiivpartnerlusi rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks. Nendega täiendatakse tööd, mida tehakse juba Europoli rakkerühmade kaudu, eelkõige Vahemere keskosa rändeteel.

Spetsiaalsete vajadustele kohandatud operatiivpartnerlustega rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks, mida rakendatakse partnerriikide, liikmesriikide ja ÜRO asutuste koostöös, võideldakse ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu selle tulipunktides. Esimene partnerlus sõlmiti 2022. aasta juulis Marokoga ja see sillutab teed tihedamale koostööle Frontexi ja Europoliga, mille raames võidakse leppida kokku koostöölepingus ja kontaktametnike lähetamises . 2023. aasta aprillis loodi operatiivpartnerlus Tuneesiaga ning sellega on nähtud ette läbirääkimised koostöölepingu sõlmimiseks Europoliga ja täiendav koostöö CEPOLiga. Partnerlust täiendatakse programmiga, mille eelarve on 18 miljonit eurot ja millega võideldakse Tuneesias rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu. 2022. aasta novembris algatati Lääne-Balkaniga piirkondlik operatiivpartnerlus, millele järgnes 2023. aasta juunis piirkondlik rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane programm, millele on ette nähtud 36 miljonit eurot. Programmis keskendutakse kuritegelike ühenduste vastu suunatud õiguskaitse- ja õigusalase koostöö toetamisele ning toetutakse ELi rahastusele ja ELi asutuste oskusteabele, et suurendada piirihaldussuutlikkust. Tänu programmile on juba kasvanud uurimiste, vahistamiste ja süüdimõistmiste arv.

Lisaks ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastastele operatiivpartnerlustele võitleb komisjon Aafrikas ja Aasias selle nähtusega ka kahepoolse ja piirkondliku operatiivkoostöö kaudu. See hõlmab õiguskaitse- ja õigusalase koostöö toetamist, piirihaldussuutlikkuse suurendamist nii maal kui ka merel ning teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniaid. 2023. aasta kevadel käivitati peamistel rändeteedel asuvatele päritolu- ja transiidiriikidele, sealhulgas Nigeeriale, Tuneesiale, Marokole, Senegalile, Gambiale, Pakistanile ja Iraagile, suunatud teabekampaaniad, et hoiatada rändajaid ohu eest, mis kaasneb neid ebaseaduslikult üle piiri toimetavate kurjategijate abi tarvitamisega.

Tihti on rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajatel võimalik kasutada ära väljakujunenud rahvusvahelisi reisimarsruute. 2023. aasta juunis võttis komisjon vastu vahendi, et tõkestada äriliste transpordivahendite kasutamist ELi suunduva ebaseadusliku rände hõlbustamisel. Vahend hõlmab operatiiv- ja diplomaatiliste meetmete kogumit, millega võideldakse selle vastu, et rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevad kuritegelikud ühendused kuritarvitavad üha enam äritransporti. Vahendit on kasutatud arutelude pidamiseks partnerriikidega (Türgi ja Pakistaniga) ja see on aidanud vähendada ebaseaduslike rändajate saabumist ELi, eriti Küprosele.

Ebaseaduslikku üle piiri toimetamist võib hõlbustada ka see, kui rändajad saavad kasutada seaduslikku viisavabadust ELi naaberriikidega, et jõuda liidu piirile. Viisarežiimi kooskõlastamine ELiga võib aidata vähendada rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate jaoks selliseid võimalusi. 2022. ja 2023. aastal saavutati Lääne-Balkani piirkonnas märkimisväärseid tulemusi tänu komisjoni ja liikmesriikide ühisele algatusele, millega rõhutati vastastikust huvi nende riikide viisarežiimi kooskõlastamiseks ELiga. Selleks et haavatavust veelgi leevendada, on komisjon teinud ettepaneku muuta viisavabaduse peatamise mehhanismi ja lisada selle põhjuste hulka viisapoliitika puuduliku kooskõla, et laiendada võimalusi meetmete võtmiseks valdkonnas.

Lähikuudel ja -aastatel on väga tähtis töötada lõplikult välja rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist käsitlevad seadusandlikud vahendid, mis komisjon on põhiprobleemide lahendamiseks välja pakkunud. Nende ettepanekute hulka kuulub rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate tõhusam kohtu alla andmine ja süüdimõistmine. Samuti on suure tähelepanu all ühised järelmeetmed seoses üleskutsega luua rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ülemaailmne liit. 2024. aasta aprillis on kavas pidada esimene digitaalse smugeldamise teemaga tegeleva eksperdirühma kohtumine, millel keskendutakse suhtlemisele internetipõhiste teenuste osalejate ja eraettevõtetega, et võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise internetimõõtmega. Mais korraldab Taani vastastikuse partnerluse teemal konverentsi, mis annab olulise võimaluse kokkuvõtete tegemiseks ja edasiste sammude kavandamiseks. Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise eest vastutavate kuritegelike ühenduste vastu suunatud meetmete põhialus on ELi asutuste, liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja välispartnerite praktilise koostöö tugevdamine.

4.Sirgjoonelisem lähenemine tagasisaatmisele

Tulemuslikumal tagasisaatmisel on tähtis koht ELi meetmetes, mille eesmärk on reageerida ebaseaduslikule rändele ja vähendada stiimuleid rändajate jaoks, kes kaaluvad ebaseaduslikku sisenemist liitu. Tulemusliku ühise ELi tagasisaamissüsteemi loomine on ka üks rände- ja varjupaigaleppe keskseid sambaid, nagu on kinnitatud taas ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias.

Selleks on kõigepealt vaja kehtestada liikmesriikides tulemuslikud süsteemid tagasisaatmisotsuste täitmiseks. Selle protsessi toetamiseks on EL pakkunud liikmesriikidele nii rahastust kui ka asjaomaste ELi asutuste operatiivtuge. Praegu moodustavad tulemuslikult täidetud väljasaatmisotsused aga endiselt alla viiendiku.

Tagasisaatmismeetmete ja tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise hoogustamine

Spetsiaalsed struktuurid liikmesriikide sihipäraseks toetamiseks on nüüdseks hakanud toimima. ELi tagasisaatmiskoordinaator teeb kõrgetasemelise tagasisaatmisvõrgustikuga tihedalt koostööd, et parandada selles valdkonnas tulemusi.

Hiljuti vastu võetud tagasisaatmisalane tegevuskava pakub selleks paindlikku raamistikku ja selles keskendutakse praegu viiele põhimeetmele: ühised isikutuvastusmeetmed, millega väljastatakse Frontexi abiga reisidokumendid seitsme esmatähtsa sihtkoha jaoks (Iraak, Bangladesh, Pakistan, Tuneesia, Nigeeria, Senegal ja Gambia); vabatahtliku tagasipöördumise soodustamine, kestlik taasintegreerimine ja koos Frontexiga korraldatavad ühised tagasisaatmisoperatsioonid; tagasisaatmisotsuse tegemine samal ajal, kui tehakse otsus keelduda varjupaiga andmisest; tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine ja järelmeetmete võtmise tagamine; endast julgeolekuohtu kujutavate ebaseaduslike rändajate esmajärjekorras tagasisaatmine.

Tegevuskava edukas elluviimine sõltub hea tava jagamisest ja selleks töötatakse välja spetsiaalseid seminare, mida korraldavad Küpros, Madalmaad ja Belgia. Selleks et aidata liikmesriikidel hallata tagasisaatmisjuhtumeid, korraldatakse 2024. aasta esimeses pooles Frontexi juhtimisel iga prioriteetse kolmanda riigi kohta koordineerimiskoosolekud.

Teine vahend, mis tõhustab tagasisaatmist kogu ELis, on tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine. Komisjoni 2023. aasta märtsi soovituste tulemusena on liikmesriigid hakanud rohkem kasutama Schengeni infosüsteemi tagasisaatmist käsitlevaid hoiatusteateid: kuue kuuga sisestasid liikmesriigid üle 200 000 sellise hoiatusteate. Nüüd näevad liikmesriikide ametiasutused, kas nende territooriumil tabatud isiku kohta on juba teises liikmesriigis antud välja tagasisaatmisotsus, ja selle teabe abil saab kiirendada tagasisaatmist. Eksperdid suhtlevad omavahel, et seda võimalust maksimaalselt ära kasutada 3 . 

Kasutamata on jäetud võimalus reformida tagasisaatmisdirektiivi, milleks tehti ettepanek 2018. aastal, kuid milles ei ole veel leppe raames kokku lepitud. Nimetatud reformiga paraneks oluliselt tagasisaatmise haldamine. See aitaks ära hoida ja vähendada põgenemist ja loata edasiliikumist ning sisaldaks ühiseid kriteeriumeid iga juhtumi hindamiseks ja võimalust rakendada kinnipidamist avaliku korra ja julgeoleku huvides.

Tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamine

Tagasipöördumise ja taasintegreerimise valdkonnas toetatakse liikmesriike ELi rahaliste vahenditega ja Frontexi kaudu, sealhulgas julgustatakse vabatahtlikku tagasipöördumist ja säilitatakse sellest huvitatute seotus protsessiga. Selle hulka kuulub praktiline abi, näiteks lennukipiletite broneerimine, saatemeeskonna tasustamine sunniviisilise tagasisaatmise korral ja IOMiga taasintegreerimise alal tehtav koostöö.

EList tagasipöördumist toetatakse nii liikmesriikide kahepoolsete programmide kui ka Frontexi ühiste taasintegreerimisteenuste kaudu, millega aidatakse tagasipöördujatel taasintegreeruda üle 35 kolmandas riigis (loetelu laieneb lähiajal 50 riigini). Alates teenuste kasutuselevõtust 2022. aasta aprillis on toetatud üle 5 500 tagasipöördujat, kusjuures 2023. aastal tempo kiirenes. Teenuseid on kasutanud 24 liikmesriiki ja Schengeni lepinguga ühinenud riiki ning need on hõlmanud kõiki kolmandaid riike. Korrapärase taasintegreerumistoetuse andmine, eelkõige sunniviisilise tagasisaatmise korral, on leidnud partnerriikides heakskiitu ning aidanud kaasa tagasisaatmisoperatsioonide läbiviimisele ja vastuvõtmisele. Näiteks on EL toetanud 13 miljoni euroga tagasipöördujate kestlikku taasintegreerimist Marokos, Egiptuses ja Tuneesias, andes otsetoetust tagasipöördujatele endile ja struktuurset toetust vastutavatele riiklikele ametiasutustele.

Samuti on oluline eesmärk toetada soodustatud vabatahtlikku tagasipöördumist partnerriikidest päritoluriikidesse ja kestlikku taasintegreerimist viimati nimetatutes. Alates 2021. aastast on EL eraldanud ligi 400 miljonit eurot selleks, et toetada vabatahtlikku tagasipöördumist transiidiriikidest Sahara-tagusesse Aafrikasse ja taasintegreerumist selles piirkonnas. Ajavahemikul 2022. aasta augustist kuni 2024. aasta jaanuarini toetas EL selle programmi raames üle 17 000 rändaja vabatahtlikke tagasipöördumis- ja taasintegreerimismeetmeid. 68 miljoni euro suuruse eelarvega Põhja-Aafrika vabatahtliku tagasipöördumisprogrammi raames tagasi pöördunud rändajate arv kasvas 2020. ja 2023. aasta vahel peaaegu kolm korda (jõudes 2023. aastaks 13 000 inimeseni), kusjuures märkimisväärselt toetati tagasipöördumiseelset kaitset.

Tagasipöördumise hoogustamine on üks põhisambaid ELi tegevuskavas Lääne-Balkani jaoks. Uue piirkondliku tagasisaatmisprogrammiga, mille eelarve on 13 miljonit eurot, toetatakse veelgi Lääne-Balkani partnereid, et nad rakendaksid tõhusat ja inimõigustel põhinevat tagasisaatmissüsteemi, sealhulgas vabatahtlikku tagasipöördumist ja sunniviisilist tagasisaatmist. Katseprojektiga, mille IOM viis ellu koos Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega, on samuti toetatud ebaseaduslike rändajate tagasipöördumist, peamiselt Bangladeshi ja Türki.

5. Reageerimine pakilistele vajadustele ja kriisidele

EL reageerib veelgi jõulisemalt mitmesugustele ettenägematutele surveolukordadele ja kriisidele, mis on esile kerkinud viimase nelja aasta jooksul. Komisjon on korduvalt näidanud, kuidas ELi toetus võib tuua leevendust liikmesriikidele, mis on sattunud erilise rändesurve alla välispiiridel või kannatavad ebaseaduslike saabujate arvu järsu suurenemise tõttu. ELi asutuste – ELi varjupaigaameti, Europol ja Frontexi – toetuse, rahastuse ja operatiivtoe kombineerimine võimaldab ELil ruttu reageerida konkreetsetele abivajadustele.

Sihipärane toetus surve all olevatele liikmesriikidele

Küprosel põhineb toetus 2022. aasta veebruaris Küprosega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumil. See hõlmab kõiki rände haldamise aspekte, sealhulgas märkimisväärset rahastamist vastuvõtusuutlikkuse suurendamiseks. See on suurendanud Küprose suutlikkust piirihalduse valdkonnas ning aidanud tal täielikult ära kasutada vabatahtliku solidaarsusmehhanismi võimalusi ja tagasisaatmissuutlikkust.

Kreekas on Euroopa Komisjon toetanud riikliku rändehaldussüsteemi tugevdamist, keskendudes vastuvõturajatiste täiustamisele ning varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste tõhustamisele. Nendes valdkondades on riiklikke ametiasutusi aidanud märkimisväärne rahaline, operatiiv- ja tehniline tugi, mis on võimaldanud oluliselt parandada üldist vastuvõtusuutlikkust ja üldisi vastuvõtutingimusi, ühtlustada varjupaigamenetlusi ning kiirendada nii ümberpaigutamist kui ka tagasisaatmist.

Kui 2023. aasta septembris saabus Lampedusasse 72 tunni jooksul peaaegu 10 000 tuhat rändajat, pakkus EL viivitamatut tuge. President von der Leyeni esitatud kümnepunktilist kava on tulemuslikult ellu viidud. Lisaks rahalisele toetusele lähetati ametitest töötajaid, kes aitasid saabujaid registreerida ja neid asjakohastesse asutustesse suunata; samuti lähetati lisapersonali ning patrull- ja vaatlustegevusvahendeid. Survet aitasid leevendada ka ELi erakorralisest abist rahastatud lennud saarelt. Kohapealset tööd täiendasid uued püüdlused rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustike tõkestamisel ning diplomaatilised jõupingutused Tuneesia ja päritoluriikidega aitasid kiiresti vähendada ebaseaduslike saabujate arvu.

Samuti on EL andnud nii rahalist kui ka operatiivtuge Hispaaniale, et parandada piirihaldust ning tugevdada vastuvõturajatisi ja -menetlusi Kanaari saartel ja mandril. Toetuse hulka kuuluvad konkreetsed Frontexi ühisoperatsioonid, millega toetatakse Hispaania suutlikkust ohutult ja tulemuslikult hallata oma väliseid õhu- ja merepiire.

Võitlus vahendina kasutamise vastu

Kuigi välispiiri haldaja peab alati olema varustatud ja valmis toime tulema teistsuguste liikumismustritega, kui rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate marsruudid ja tavad muutuvad, on EL viimastel aastatel seisnud silmitsi uute probleemidega, mis on seotud üha arvukamate vahejuhtumitega, kus rändajaid on kasutatud vahendina poliitilistel eesmärkidel.

EL on tegutsenud kiiresti, et kaitsta nii asjaomaseid inimesi kui ka liidu välispiire. Kui Valgevene režiim kasutas 2021. aasta teisel poolel inimesi vahendina, tegi EL tihedat koostööd Leedu, Poola ja Läti ametiasutustega, et aidata tugevdada piirikaitset ja pakkuda rahastamist varjupaiga- ja vastuvõtusuutlikkuse toetamiseks. Intensiivsem diplomaatiline teavitustegevus aitas ennetada üksikisikute edasist ärakasutamist ja hõlbustas nende inimväärset tagasipöördumist.

Selleks et vältida vajadust võtta tulevikus ajutisi meetmeid olukordades, kus rändajaid kasutatakse vahendina, on uues rände- ja varjupaigaleppes esitatud ELi varjupaiga- ja tagasisaatmisnormide kohane määratlus ja stabiilne raamistik, mis selgitavad, kuidas liikmesriigid saaksid selliseid olukordi lahendada, järgides täielikult ELi õigust, põhiõigusi ja rahvusvahelisi kohustusi.

Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenenud inimeste toetamine

Viimase nelja aasta üks olulisemaid samme ELi varjupaiga- ja rändepoliitikas on olnud komisjoni ettepaneku alusel ajutise kaitse direktiivi kohaldamine 2022. aasta märtsist. Tänu direktiivile on seni saanud kaitse rohkem kui neli miljonit inimest, kes on põgenenud Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest. EL on aidanud tagada, et nii ELi põgenevaid inimesi kui ka neid vastuvõtvaid liikmesriike toetatakse piisavalt hoolimata enneolematult suure arvu põgenike saabumisest lühikese aja jooksul. Ajutise kaitse direktiivi kohaselt on sõja eest põgenenud inimestele võimaldatud eluase, juurdepääs tööturule, arstiabile ja kooliharidusele, mis omakorda on aidanud ära hoida haldamatu surve liikmesriikide varjupaigasüsteemidele.

Selleks et ühiselt tulemusi saavutada, on keskne roll liikmesriikide jõupingutuste ühendamiseks kasutatavatel koordineerimisvahenditel. Toetamaks liikmesriike ajutise kaitse direktiivi rakendamisel, lõi komisjon Ukraina solidaarsusplatvormi, 4 mis koondab kõik peamised osalejad. Solidaarsusplatvormi osalejad on jälginud Ukraina põgenike vajadusi ELis ja toetanud operatiivmeetmete koordineerimist. Lisaks on komisjon loonud ajutise kaitse registreerimise platvormi, kus liikmesriigid saavad vahetada reaalajas teavet ajutise kaitse saajate ja siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saajate kohta.

Kiiresti ümberkalibreeritud ELi rahastamine oli aluseks liikmesriikide ja kodanikuühiskonna ning paljude Euroopa kogukondade ja üksikisikute jõupingutustele abivajajate toetamisel. 2022. aasta märtsis tegi komisjon ettepaneku ühtekuuluvusmeetmete kohta pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE), mida hiljem tugevdati CARE+-iga, millega toetatakse majutust, tervishoidu, juurdepääsu tööhõivele ning võimaldatakse anda arsti- ja sotsiaalabi ja psühholoogilist tuge. See lisandub integratsiooni toetavale ELi rahastusele. ELi asutused andsid ka kohapealset otsetoetust Ukrainaga piirnevatele liikmesriikidele ja Moldovale. Otsus pikendada ajutise kaitse režiimi kohaldamist 2025. aasta märtsini näitab ELi vankumatut pühendumust Ukrainat toetada.

Teisese rände vähendamine ja solidaarsuse väljendamine

Viimase nelja aasta jooksul on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada liikmesriike, mis on rändesurve all kas välispiirile saabujate või ELi-sisese ebaseadusliku teisese rände tõttu. See on aidanud enne leppe rakendamist kõrvaldada praeguse Dublini süsteemi puudusi.

Selleks et toetada eelkõige meritsi saabujate tõttu rändesurve all olevaid liikmesriike, on loodud vabatahtlik solidaarsusmehhanism. Seda mehhanismi koordineerib komisjon, keda toetab Euroopa Liidu Varjupaigaamet. Ta hindab esmase saabumise liikmesriikide vajadusi ning jälgib nii ümberpaigutamise kui ka finantssolidaarsuse valdkonnas võetud kohustuste täitmist. Seni on ümber paigutatud enam kui 4 000 pagulast ning samuti on see ajutine mehhanism andnud väärtuslikke kogemusi, mis aitavad rakendada leppe alusel loodavat alalist, struktureeritud ja prognoositavat solidaarsusmehhanismi, kus ümberpaigutamine on rändesurve all olevate liikmesriikide jaoks üks võimalik toetuse vorm.

Teisese rände probleemi lahendamiseks esitas komisjon Dublini tegevuskava rakendamise hea tava, mille eesmärk on parandada liikmesriikidevahelist teabevahetust ja ELi õiguse järgimist ning piirata rändajate kõrvalehoidumist menetlusest. Üldeesmärk on suurendada Dublini määruse kohaste üleandmiste arvu ja seega piirata liikmesriikidevahelist ebaseaduslikku teisest rännet. Dublini tegevuskava eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid jätkama eelkõige selle rakendamist ning eraldama Dublini üksustele vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid. Tegevuskavas sätestatud meetmete rakendamine on endiselt väga oluline mitte ainult praeguste probleemide lahendamiseks, vaid ka leppe tulemusliku rakendamise tagamiseks. Komisjon jätkab liikmesriikide toetamist kõigi Dublini tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamisel.

Euroopa ajalugu on kujundanud paljud rahvad. Ränne ei ole uus nähtus ega mõjuta ainult Euroopat. Kõigil rändeteekondadel on lähte- ja sihtkoht ning paljudel riikidel maailmas on sarnased probleemid kui meil. Euroopa rändepoliitika peab olema osa meie välispoliitikast. Hästi toimiv rändepoliitika on partnerriikide, ELi ning pagulaste ja rändajate endi huvides.

1.Uus paradigma, mis põhineb laiahaardelistel partnerlustel

Ametisse asudes võttis von der Leyeni komisjon endale kohustuse vaadata uuesti läbi oma prioriteedid, eelkõige rände koha oma välissuhetes ja muudes poliitikavaldkondades ning rände tähenduse meie üldistes suhetes konkreetsete partneritega.

Ränne on ELi peamine prioriteet ja partnerite jaoks oluline poliitiline teema ning seetõttu lahutamatu osa ELi ja tema partnerite suhete süvendamisest kogu maailmas. Nüüd on selge soov luua peamiste kolmandate riikidega tihedamad partnerlused, kus rändealane koostöö on kõrvuti muude oluliste huvidega.

Laiaulatuslikud partnerlused, kuhu on kaasatatud rändeküsimused, on osutunud edukaks vastastikku kasulike tulemuste saavutamisel. Seda lähenemisviisi tuleb laiendada ja rakendada rohkemate partneritega. Samuti peab EL olema pragmaatilisem ja sirgjoonelisem, et tagada partnerlustes meie enda huvide kajastamine, ning ei tohi loobuda ei positiivsete ega negatiivsete mõjuvahendite kasutamisest.

Algpõhjustega tegelemine

EL ja selle liikmesriigid on ühiselt on suurim ametliku arenguabi andja maailmas. ELi investeerimisstrateegiaga „Global Gateway“, millega toetatakse kestlikke taristuinvesteeringuid, võetakse 2027. aastaks kasutusele kuni 300 miljardit eurot, et edendada ühenduvust ning toetada rohe- ja digipööret. Üle poole kogusummast investeeritakse Aafrikasse, 77 miljardit eurot eraldatakse idapartnerluse majandus- ja investeerimiskavadele, lõunanaabrusele ja Lääne-Balkanile.

Lisaks kõnealuse ulatusliku kohustuse üldisele mõjule majandusarengule keskendub ELi tegevus eelkõige partnerite toetamisele ebaseadusliku rände ennetamisel selle algpõhjustega tegelemise kaudu. Jätkusuutlikud majanduslikud võimalused, eelkõige noortele suunatud kutseharidus ja -õpe, sotsiaalteenused, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine ning parem juurdepääs rahastamisele võivad aidata oluliselt vähendada ebaseadusliku rände põhjustatud survet. Rändesurvet võivad samuti aidata vähendada diasporaa investeeringud päritoluriikides ja rahaülekannetega saab kaasa aidata arengule. EL teeb partneritega koostööd, et tegeleda rände ja sundrände põhjustega, sealhulgas vaesuse ja halva valitsemistava, katastroofide, kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise kahjulike mõjude ja konfliktidega ning ebastabiilsusega nii päritolu- kui ka transiidiriikides.

Koostöö kohapeal

EL investeerib partneritega peetavatesse arvukatesse dialoogidesse, et aidata kolmandatel riikidel tõhustada ja/või arendada oma rände- ja varjupaigapoliitikat ja -süsteeme, parandada nende piiri- ja rändehaldussuutlikkust, suutlikkust pakkuda rahvusvahelist kaitset ning tegeleda konkreetsete vajadustega, nagu tõhus taasintegreerimine pärast tagasipöördumist.

Terviklikku lähenemisviisi rändealasele koostööle kajastavad prioriteetsete partnerriikidega peetavad rändedialoogid. Näiteks tegeletakse ELi ja Egiptuse rändedialoogi raames selliste teemadega nagu piirihaldus, tagasisaatmine ja taasintegreerimine, kaitse ja tööränne ning olulisel kohal on Sudaani pagulaste toetamine. 2023. aasta novembris Türgiga peetud teine kõrgetasemeline rändeteemaline dialoog kinnitas mõlema poole valmisolekut kahepoolset koostööd tugevdada. Endiselt on koostöö keskmes ELi-Türgi avalduse ning ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu rakendamine. Lisaks Süüriast pärit pagulaste vastuvõtmisele kuuluvad peamiste töösuundade hulka abi ebaseadusliku riiki sisenemise ja riigist lahkumise ennetamisel ning võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustike vastu. 2023. aasta märtsis algatas komisjon Aasias Bangladeshi ja Pakistaniga kaks ulatuslikku rände- ja liikuvusdialoogi. Käimasolev töö teiste partneritega, nagu Nigeeria, Iraak, Tuneesia, Maroko ja Mauritaania, võimaldab tegeleda iga partneri huvidega kõigis valdkondades.

Lääne-Balkani suutlikkuse suurendamine hõlmab ka kandidaatriikide seadusandlikku ettevalmistamist tulevaste rände- ja varjupaigaalaste kohustuste täitmiseks liikmesriikidena. Muud põhiteemad on vastuvõtusuutlikkus, ELi asutuste operatiivtugi ja rahastus, millega aidatakse Lääne-Balkani partneritel parandada oma rände- ja piirihaldussüsteeme. Frontexi piirivalveametnike ja ühispatrullide lähetamist piiride haldamise toetamiseks on laiendatud uute staatust käsitlevate kokkulepete sõlmimisega (vt allpool).

See koostöö on võimalik tänu märkimisväärsele ELi rahastusele. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahenditest 10 % on ette nähtud rände ja sundrändega seotud meetmetele ning käimas on üle 190 projekti, mille maksumus on ligikaudu 5,3 miljardit eurot. See tähendab näiteks, et aastatel 2021–2023 eraldati Põhja-Aafrika meetmetele 691 miljonit eurot, millest peaaegu kaks kolmandikku suunati rände- ja varjupaigaküsimuste juhtimise ja haldamise tugevdamisele. Rände- ja välisprobleemide terviklikku käsitlemist lõunanaabruses tugevdatakse veelgi Euroopa Ülemkogu hiljutise otsusega suurendada rände edasist rahastamist 5 .

ELi rahastust täiendab ja võimendab ka toetus, mida annavad ELi liikmesriigid ja teised Euroopa tiimi algatuste partnerid. Need algatused on suunatud kriitiliste rändeprioriteetidega tegelemisele konkreetses riigis või piirkonnas, kus kooskõlastatud ja sidusatel jõupingutustel võib olla pöördeline mõju. 2022. aasta detsembris käivitati poliitilisel tasandil Euroopa tiimi algatused Vahemere keskosa rändetee ning Atlandi ja Vahemere lääneosa rändeteede kohta, et toetada peamistel ELi suunduvatel rändeteedel võetavaid meetmeid ning teha kindlaks kitsaskohad ja kattuvused, tugevdades kohalikku koordineerimist ja seades prioriteediks ühismeetmed. Veel üks Euroopa tiimi algatus käsitleb Afganistani piirkondlikku sundrännet.

Toetus kaitsele kogu maailmas

Igal aastal on miljonid inimesed sunnitud jätma oma kodu konfliktide, vägivalla, inimõiguste rikkumise, tagakiusamise, katastroofide ja kliimamuutuste mõju tõttu. 2023. aastal saavutas põgenike arv enneolematu taseme ja ulatub maailmas praegu 110 miljonini. Enamik neist asub arengumaades ning EL jätkab oma abistamiskohustuse täitmist.

EL ja liikmesriigid on ühiselt maailmas pagulaste toetamisel peamised abiandjad: nende panus on 42 % ülemaailmsest rahastusest 6 . Ainuüksi EL eraldas 2022. aastal humanitaarabiks, arengukoostööks ja rahu saavutamiseks 2,4 miljardit eurot, millega toetati pagulasi ja neid vastuvõtvaid kogukondi. Viimastel aastatel on igal aastal ligikaudu 80 % ELi humanitaarabi eelarvest eraldatud projektidele, mis on suunatud põgenike ja neid vastuvõtvate kogukondade vajaduste rahuldamiseks kogu maailmas.

See sisaldab ELi märkimisväärset toetust – alates 2011. aastast 10 miljardit eurot – Türgile, kus viibib üle 4 miljoni pagulase ja mis on pidanud toime tulema Süüria kriisi tõttu tekkinud ulatuslike probleemidega. Süüria kriisi mõju leevendamiseks on EL toetanud ka Jordaaniat, Liibanoni ja Iraaki, samuti on tal olnud oluline roll abi kaasamisel teistelt rahastajatelt.

Ajavahemikul 2021–2023 eraldati ligikaudu 150 miljonit eurot sellistele Liibüas, Tuneesias, Marokos ja Egiptuses võetud kaitsevaldkonna meetmetele nagu eriti haavatavatele rändajatele kohalikul tasandil hooldusele parema juurdepääsu tagamine, põhiteenuste kättesaadavuse hõlbustamine, elatusallikate parandamine ning Liibüa puhul ka registreeritud pagulaste ja varjupaigataotlejate kinnipidamiskeskustest linnadesse ja asulatesse ümberpaigutamise võimaldamine.

EL on alates 2019. aastast eraldanud märkimisväärset humanitaarabi (kokku üle 665 miljoni euro) ka Afganistanis, Iraanis ja Pakistanis ning samuti üle 400 miljoni euro, et aidata peamiselt Bangladeshis lahendada rohingjade sundrändega seotud küsimusi. Humanitaar- ja arengukoostöö toetust antakse ka teistele Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika vastuvõtvatele riikidele (näiteks Colombiale, Ugandale, Tšaadile ja Mosambiigile), kes seisavad silmitsi märkimisväärse sundrändega.

Mitmepoolsed suhted

ELi koostöö ÜRO asutustega on mõlemale poolele endiselt äärmiselt väärtuslik. Mitmetahuline ja tihe koostöö Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) hõlmab rände ja sundrände kõiki aspekte ning on veelgi süvenenud pärast reageerimist sundrändekriisile, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse. EL ja selle liikmesriigid on IOMi suurimad rahastajad ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti suuruselt teine rahastaja. Koostööd on laiendatud ka olukorrateadlikkuse ja valmisoleku valdkonnas ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon osalevad nüüd ELi rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava ELi võrgustikus. Ukraina sundrändekriis on tugevdanud ka ELi koostööd UNICEFiga laste abistamisel 7 . ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroost (UNODC) on saanud ELi lähedane partner pärast üleskutset tegutseda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu raames.

EL toetab kogu rändeteed hõlmava lähenemisviisi edendamiseks järgmisi piirkondlikke protsesse: Euroopa ja Aafrika dialoogi rände ja arengu teemal (Rabati protsess), ELi – Aafrika Sarve piirkonna rändeteede algatust (Hartumi protsess), siiditee rändepartnerlust (Budapesti protsess) ja Praha protsessi (Lääne-Balkan, idanaabrus ja Kesk-Aasia). Alates 2018. aastast toetab EL ka Niamey protsessi Lääne- ja Põhja-Aafrikas, et ennetada rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja inimkaubandust ning nende vastu võidelda.

Uus Samoa leping, mille EL ja selle liikmesriigid allkirjastasid 2023. aasta novembris Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmetega ja millega luuakse järgmise kahekümne aasta suhete õigusraamistik, sisaldab põhjalikku jagu rände ja liikuvuse kohta.

Aafrika Liidu, ELi ja ÜRO ühine kolmepoolne rakkerühm jätkab tööd kohapeal, et leida lahendus Liibüa rändeprobleemidele. Kokkulepitud prioriteetide 8 hulka kuuluvad töö rändajate meelevaldse kinnipidamise lõpetamiseks Liibüas ja kinnipidamise alternatiivide väljatöötamine ning võitlus inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu.

Koos rahvusvaheliste partneritega toetab EL 2023. aasta juulis käivitatud Rooma tegevuskava, mis käsitleb arengut ja rännet Vahemere piirkonnas, Lähis-Idas ja Aafrikas, ning jätkuvat Rooma protsessi, kus järgitakse ebaseadusliku rände tõkestamisel terviklikku lähenemisviisi, mis sisaldab majandusse tehtavaid investeeringuid, seaduslike rändevõimalusi ning kaitset ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastaseid meetmeid.

2.Seaduslike rändevõimaluste edendamine kui ebaseadusliku rände alternatiiv

Seadusliku rände alane koostöö on kohandatud ja vastastikku kasulike partnerluste üks elemente, mis võib aidata lahendada ühiseid probleeme ja rakendada tulemuslikult tagasivõtukohustusi.

Talendipartnerlus

Leppes välja kuulutatud talendipartnerlused parandavad ELi sisenemise seaduslikke võimalusi ning nendega kaasatakse partnerriigid strateegiliselt rände haldamisse, eelkõige aidates vähendada ebaseaduslikku rännet ning motiveerides partnereid tegema koostööd tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas. Lisaks rahastamisele ja suutlikkuse suurendamisele sellistes valdkondades nagu teave tööturu kohta ja oskuste arendamine, tööjõurände juhtimise tugevdamine, kutseharidus ja -õpe toetavad neid partnerlusi komisjoni programmid, mis võimaldavad partnerriikide kodanikel õppida, koolitust saada või töötada ELis. Iga programm on kohandatud ELi, liikmesriikide ja partnerriigi kindlaksmääratud prioriteetidega. Selle vahendi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on oluline kaasata liikmesriigid ELi tasandil, et maksimeerida töörändealase koostöö mõju tagasivõtmisele.

Komisjon on seni pidanud esmatähtsaks selliste partnerluste loomist Maroko, Tuneesia, Egiptuse, Pakistani ja Bangladeshiga. Kavandatud on ka talendipartnerlused Nigeeria ja Senegaliga, kuid nende tingimuseks on parem koostöö kõigis rändeküsimustes. Pärast 2023. aastal iga partnerriigiga korraldatud esimesi talendipartnerluse ümarlaudu toimuvad 2024. aasta esimesel poolel taas ümarlauamõttevahetused.

Andekate inimeste meelitamine ELi

ELi majanduskasvu takistab suur tööjõupuudus, mis mõjutab paljusid sektoreid kõigis liikmesriikides. Esmatähtsad on ELi-sisese tööjõu potentsiaali maksimeerimise meetmed, kuid ka tööränne on tähtis osa lahendusest. Konkurentsivõime säilitamiseks peab EL meelitama ligi oskusi ja talente, tuginedes juba võetud meetmetele, sealhulgas läbivaadatud ELi sinise kaardi direktiivile ja ühtse loa direktiivile. Tööd on vaja jätkata, et viia lõpule pikaajaliste elanike direktiivi reform, mis menetluste lihtsustamise kaudu hõlbustaks pikaajalise elaniku staatuse saamist. 2023. aasta novembris tegi komisjon ettepaneku luua ELi talendireserv, mis on esimene kogu ELi hõlmav platvorm, mille kaudu hõlbustatakse rahvusvahelist värbamist sektorites, kus valitseb tööjõupuudus. Selle arendamine ja integratsioonimeetmed, millega tagatakse, et rändajad saavad oma potentsiaali tööturul täielikult ära kasutada, on lähiaastatel oluline töövaldkond.

Üleilmsete ümberasustamisalaste jõupingutuste toetamine

ELi ümberasustamisprogrammid on võimaldanud kõige haavatavamatel pagulastel jõuda Euroopasse, ilma et nad peaksid kasutama kuritegelikke rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustikke või ohtlikel rändeteedel oma eluga riskima. EL on pühendunud kaitset vajavatele inimestele turvaliste ja seaduslike rändevõimaluste pakkumisele. Leppe alusel loodud uue liidu ümberasustamisraamistikuga on ELil alaline süsteem, mis tugevdab ELi seniseid tulemusi üleilmsetes ümberasustamisalastes jõupingutustes. Aastatel 2024–2025 on liikmesriigid lubanud ELi ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava raames vastu võtta üle 60 000 inimese. Viimase kolme aasta jooksul on EL eraldanud liikmesriikide toetamiseks üle 318 miljoni euro. Samuti toetab EL ka edaspidi inimeste humanitaarset evakueerimist Liibüast Nigeris ja Rwandas asuvatesse erakorralise transiidi mehhanismidesse edasiseks ümberasustamiseks, et aidata kõige haavatavamatel põgenikel lootusetust olukorrast pääseda.

3.Kollektiivse mõjujõu kasutamine tagasivõtmisel

Selleks et tagasisaatmine ja tagasivõtmine oleksid tulemuslikud, peavad päritoluriigid tegema koostööd oma kodanike tuvastamisel, andma välja reisidokumente ja võtma vastu tagasisaatmisoperatsioone. See kohustus tuleneb nii rahvusvahelisest õigusest kui ka mitmest mitmepoolsest dokumendist ning kahepoolsetest tagasivõtulepingutest ja -kokkulepetest. Praktikas on koostöö siiski sageli ebapiisav ja seda tuleb strateegiliselt toetada kõigil tasanditel, rakendades Euroopa tiimi lähenemisviisi ning kasutades strateegiliselt kõiki asjakohaseid poliitikameetmeid ja vahendeid.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus kasutavad üha ulatuslikumalt diplomaatiat ja on suurendanud ELi võimalusi mõjutada oma ühise poliitika kaudu tagasisaatmist ja tagasivõtmist. Viisapoliitika on andnud uusi vahendeid koostöö edendamiseks selles valdkonnas.

Viisaeeskirja artikli 25a kohaselt hindab komisjon korrapäraselt kolmandate riikide koostööd tagasivõtmise valdkonnas ja annab sellest aru nõukogule. Kui tagasivõtmise valdkonnas ei tehta piisavalt koostööd ja võttes arvesse liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, on komisjonil võimalus teha ettepanek piiravate viisameetmete võtmiseks. See protsess on olnud oluline probleemide kindlakstegemisel ja lahendamisel ning selle tulemusena on tagasivõtmise teemaline dialoog muutunud mitme partneriga konstruktiivsemaks. See on ka parandanud dialoogi ja koostööd partneritega, sealhulgas Iraagi, Bangladeshi ja Gambiaga. Neljas aruanne esitati 2023. aasta juulis ning ühtlasi võeti vastu uus ettepanek Etioopia suhtes kohaldatavate viisapiirangute kohta ning ettepanek Gambia suhtes kehtestatud piiravad meetmed osaliselt tühistada.

Artiklis 25a sätestatud mehhanism hõlmab üksnes riike, mille kodanikelt nõutakse viisat. 64 riigi puhul, kellega ELil on viisavabadus, toimib viisanõudest vabastamise ajutise peatamise kord kaitsemeetmena viisavaba reisimise kuritarvitamise vastu, mis võib põhjustada ebaseaduslikku rännet. Sellel mehhanismil võib olla tugev hoiatav mõju, kuid see on aktiveeritud vaid üks kord. Selle mehhanismi reformi lõpuleviimine on oluline, et lihtsustada selle kasutamist ja tegeleda viisavaba reisimise arvukamate kuritarvitustega, nagu ebaseaduslike saabujate arvu suurenemine, mille põhjuseks on kooskõla puudumine ELi viisapoliitikaga, investoritele kodakondsuse andmise kavad viisavabades riikides või hübriidohud, nagu riigipoolne rändajate kasutamine vahendina. Reformiga kaasnevad ka rangemad normid põhjendamatute varjupaigataotlustega seotud kuritarvituste kohta (2023. aastal esitasid ELis 23 % kõigist varjupaigataotlustest viisanõudest vabastatud riikide kodanikud).

Veel üks võimalik vahend koostöö tagamiseks tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas võiks olla läbivaadatud üldine soodustuste süsteem (üldiste tariifsete soodustuste kava määrus). Komisjon on teinud ettepaneku lisada määrusesse uus säte, millega kehtestataks ELi poolt ühepoolselt antud tariifse sooduskohtlemise tühistamiseks uus kriteerium, mis on seotud ilmsete puudustega oma kodanike tagasivõtmise kohustuse täitmisel. See suurendaks kolmandate riikide stiimulit täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja edendaks rände paremat haldamist. Ettepaneku üle peetakse praegu läbirääkimisi.

Paradigmamuutus, mille EL on toonud oma suhetesse kolmandate riikidega, on juba andnud häid tulemusi ja see on ka järgnevatel aastatel ELi töös peamine teema. Positiivseid stiimuleid – sealhulgas kaubanduse, arengu ja seadusliku rände valdkonnas – tuleb kasutada strateegilisel ja sidusal viisil, et nende positiivne dünaamika tooks kasu tagasivõtmise valdkonnas tehtavale koostööle.

Usaldus ELi ja riikliku rändepoliitika vastu põhineb eelkõige järjepideval rakendamisel, mis nõuab tugevamat järelevalvet ja ELi asutuste pakutavat operatiivtuge. Viimase kümne aasta jooksul on ELi piiri- ja rändehaldusasutuste volituste laiendamine võimaldanud neil suurendada oma toetust liikmesriikidele ning lähetada sinna oma piirikontrolli, tagasisaatmise ja varjupaigataotluste menetlemise valdkonna töötajaid ja eksperte.

Frontex

Tänu tugevamatele volitustele on Frontex suurendanud oma toetust liikmesriikidele välispiiride haldamisel ning pakub teenuseid, teavet, seadmeid ning juurdepääsu vahenditele ja eksperditeadmistele, mis aitavad lahendada liikmesriikide rändeprobleeme. Nagu eespool märgitud, kaasneb sellega ka ulatuslikum roll tagasisaatmise valdkonnas. Alalise korpuse järkjärguline loomine edeneb kavakohaselt, et saavutada 2027. aastaks eesmärk 10 000 töötajat, kes on täielikult varustatud ja koolitatud, et pakkuda märkimisväärset toetust piirikontrolli ja tagasisaatmise valdkonnas. See sõltub siiski osaliselt sellest, kas liikmesriigid täidavad oma kohustust saata pikaajaliselt lähetatud ja lühiajaliselt suunatud töötajad.

Frontex on samuti suurendanud oma paindlikkust tulla paremini toime ootamatute vajaduste ja hübriidohtudega, nagu näitas tema kiire reageerimine Soomes 2023. aasta lõpus. Lisaks operatiivtoele on Frontexil oluline roll välispiiride integreeritud haldamisel.

Frontex toetab ka kolmandate riikide partnerite suutlikkuse suurendamist ja piirihaldust. Uued staatust käsitlevad kokkulepped ELi ja kolmandate riikide vahel võimaldavad lähetada Frontexi alalise korpuse, millel on täitevvolitused, ühest ELi mittekuuluvast riigist teise ning teha ühiseid piirikontrolle õhu-, mere- ja maismaapiiril. Sellised kokkulepped on seni alla kirjutatud ELi ning Albaania, Moldova, Montenegro ja Põhja-Makedoonia vahel. Kokkulepe Serbiaga on kavas allkirjastada varsti ning Bosnia ja Hertsegoviinaga alustati ametlikult läbirääkimisi 12. veebruaril.

Frontexil on ka koostöölepingud, mis võimaldavad teha koostööd kolmandate riikide ametiasutustega sellistes valdkondades nagu teabevahetus, suutlikkuse suurendamine ja riskianalüüs. Sellised koostöölepingud on juba sõlmitud Albaania, Gruusia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo 9*, Põhja-Makedoonia, Aserbaidžaani, Türgi, Armeenia, Nigeeria, Cabo Verde, Kanada, Montenegro, USA, Moldova, Ukraina ja Ühendkuningriigiga 10 . Amet peab praegu läbirääkimisi veel 16 koostöölepingu üle, sealhulgas Põhja- ja Lääne-Aafrika partneritega, ning ajakohastab samal ajal teiste partneritega sõlmitud kehtivaid koostöölepinguid.

Kõigi nende uute ülesannete täitmiseks on Frontex vastu võtnud ja rakendanud põhiõiguste strateegia, millega tagatakse, et amet järgib ELi ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.

Frontexi lähetused 2024. aasta alguses oli Frontexil käimas 22 operatsiooni, millega toetatakse liikmesriike ja Schengeni lepinguga ühinenud riike piirikontrolli läbiviimisel ja tagasisaatmisel, ning tegi koostööd partnerriikidega. Praegu osaleb ameti lähetustes üle 2 700 alalise korpuse liikme. Operatsioonidega toetatakse patrull- ja vaatlustegevust maismaa-, mere- ja õhupiiril. Lisaks muudele ülesannetele toetavad need piirikontrolli piiripunktides ja tagasisaatmisoperatsioone. Eespool esitatud arvandmed sisaldavad Frontexi operatsioone kolmandates riikides. 2024. aasta alguses oli Frontexil Lääne-Balkanil, Albaanias, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Serbias ning Moldovas üle 500 ametniku, kes abistasid riiklikke ametiasutusi piirihalduses, patrull- ja vaatlustegevuses, võltsitud dokumentide avastamisel ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses ning asjakohaste sõidukite kasutuselevõtmisel.

ELi varjupaigaamet

2022. aasta jaanuaris sai Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametist (EASO) Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA), mis on täieõiguslik amet ning millel on rohkem vahendeid liikmesriikide toetamiseks varjupaiga ja vastuvõtu haldamisel. Järelevalvemehhanismiga, mille metoodika koostati 2023. aastal, jälgitakse ELi õiguslike kohustuste kohaldamist operatiiv- ja tehnilisel tasandil ning panustatakse ühtlustatumasse ELi varjupaigasüsteemi. Varjupaigaamet abistab liikmesriike vahetult nende töös ning tema töö tegevusnõuete, suuniste ja koolituse kasutamisel liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtutavade ühtlustamiseks edendab suuremat lähenemist ja aitab vähendada teisest rännet.

Varjupaigaamet on toetanud komisjoni tööd, millega aidatakse rändesurve all olevatel liikmesriikidel tugevdada varjupaigasüsteemi juhtimist ning antakse liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilist abi varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi jaoks.

Varjupaigaamet pakub ka suutlikkuse suurendamise toetust teatavatele kolmandatele riikidele, keskendudes seejuures kandidaatriikidele. Amet on kõigi Lääne-Balkani partneritega kokku leppinud kahepoolsetes tegevuskavades, et aidata neil oma õigusaktid liidu acquis’ga vastavusse viia. Need tegevuskavad on kohandatud kohapealsetele erivajadustele.

Varjupaigaameti lähetused Varjupaigaameti varjupaigatugirühmad toetavad kogu ELis riiklikke varjupaiga- ja vastuvõtuasutusi juhtimis-, strateegilise planeerimise, kvaliteedi- ja menetlusküsimustes. Alates 3. märtsist 2024 on varjupaigaamet korraldanud 1 141 lähetust 12 liikmesriiki.

Europol

Selleks et hõlbustada teabe jagamist ja toetada uurimisi, on Europoli töös kesksel kohal töötajate lähetamine liikmesriikidesse ja partnerriikidesse. 12 liikmesriiki ja partnerriiki lähetatakse nii eksperte kui ka külalisametnikke, et toetada kohalikke õiguskaitseasutusi. Operatiivtöö käigus on Europol rajanud võrgustiku, mis põhineb 20 lepingul, mis võimaldavad vahetada kolmandate riikidega isikuandmeid raske organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi kohta 11 . Need lepingud on olulised rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise uute volituste tulemuslikuks kasutamiseks ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskuse loomiseks.

Europoli lähetused Alates 4. märtsist 2024 on Europolil 11 liikmesriigis ja Moldovas 79 lähetust. Europoli spetsialistidest ja külalisametnikest koosnevad rühmad toetavad riiklikke ametiasutusi ning viivad läbi teiseseid julgeolekukontrolle ja uurimisi. Samuti koguvad nad kohapeal teavet, mida kasutatakse kuritegevuse ohuhinnangute koostamiseks Euroopa tasandil ja uurimiste toetamiseks.

eu-LISA

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) on ELi asutus, kelle vastutusalas on mitmesugused suured IT-süsteemid, mida kasutatakse ELi justiits- ja siseküsimuste poliitikavaldkonnas. Tema töö on kesksel kohal juba kasutusel olevate või kasutusele võetavate piirihalduse seisukohast elutähtsate IT-vahendite puhul ning selliste vahendite koostalitlusvõime tagamiseks. Ametil on õnnestunud luua ELi ja riiklikul tasandil süsteemide võrgustik, mis võimaldab saada täieliku ülevaate sellest, kes ELi siseneb.

Eurojust

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet Eurojust on oluline osaleja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastases võitluses. Eurojust toetab selliste keerukate piiriüleste juhtumite uurimist, mis nõuavad õigusalast koordineerimist, ja ühiseid uurimisrühmi, kes tegelevad rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajatega, ning korraldab rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise teemarühma tegevust. Teemarühm toob kokku liikmesriikide õigusasutuste esindajad, kes analüüsivad organiseeritud kuritegelike ühenduste muutuvat taktikat selles valdkonnas ning jagavad parimaid tavasid nende juhtumite uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel.

 

Koos töötades on EL tõestanud, et ta suudab ja kavatseb luua tõeliselt ühise rände- ja varjupaigapoliitika. Hiljuti kokku lepitud uue rände- ja varjupaigaleppega määratakse kindlaks terviklik lähenemisviis, mis muudab rände haldamise Euroopas õiglaseks, tõhusaks ja kestlikuks. See on kõige murrangulisem ELi rände- ja piirihaldusnormide läbivaatamine pärast Schengeni ala ja ühtse turu loomist. Tänu sellele saavad eurooplased ka tulevikus nautida ainulaadset ja ELile ainuomast vabadust, mida pakub neile Schengeni ala.

Tulevikus peab järeleandmatult rõhutama rakendamise olulisust tagamaks, et kõigil liikmesriikidel oleks hästi ettevalmistatud süsteem, mis tagab vastastikuse usalduse, mida on vaja leppe uue tasakaalustatud lähenemisviisi toimimiseks. Komisjon juhib sellealast ühist tööd, mille aluseks on ühine rakenduskava, ning toetab liikmesriike igas etapis muu hulgas ELi asutuste rahalise, tehnilise ja operatiivtoega. Samuti tuleb jätkata tööd, et täiendada neid seadusandlikke vahendeid puuduvate elementidega tagasisaatmise ja pikaajaliste elanike kohta ning täiendavate algatustega rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, äritranspordivahendite ja viisade kohta.

Lepe muudab Euroopa rände haldamise viisi, kuid see ei saa toimida vaakumis. Edu saavutamiseks peab Euroopa alati toetuma kahetasandilisele lähenemisviisile, mis ühendab struktuurireformide elluviimise igapäevaste jõupingutustega, et ohjata teravat survet ja kriise. Sarnaselt viimaste aastatega jätkab komisjon tegevusalaseid samme, mis võimaldavad ELil paremini reageerida ühistele probleemidele, et tagada kiire tegutsemine kriisihetkedel ning igakülgne toetus liikmesriikidele ja rändajate õiglane kohtlemine. Need meetmed põhinevad olemasolevatel rahalistel vahenditel ja ELi asutuste pakutaval toel.

Ka edaspidi püütakse leida lahendusi liikmesriikide ees seisvatele uutele ja vanadele probleemidele. EL tervikuna peab jätkuvalt otsima praktilisi viise teatavate rändega seotud lahendamatuna tunduvate ülesannetega toimetulekuks, olles teadlik, et ohtliku rände ärahoidmine on ülemaailmne kohustus. Rändepoliitika välismõõde on edu saavutamiseks otsustava tähtsusega ning kestvad lahendused nõuavad jätkuvaid jõupingutusi, et muuta ränne vastastikku kasulikes partnerlustes prioriteediks.

EL on näidanud, et suudab saavutada rändevaldkonnas tulemusi, kui lähtub oma tegevuses väärtustest ning tegutseb ühtselt, õiglaselt ja kindlakäeliselt. Need põhimõtted peaksid suunama ka meie edasisi meetmeid.

(1)

     Taustakontrolli määrus ning muudatused taustakontrolli hõlbustamise määruses (ECRIS-TCN), varjupaiga- ja rändehalduse määruses, varjupaigamenetluse määruses (piiril toimuv tagasisaatmismenetlus on viidud eraldi õigusakti), rände- ja varjupaigavaldkonna kriisiolukordade määruses (lisatakse sätted rändajate vahendina kasutamise kohta), Eurodaci määruses, vastuvõtutingimuste direktiivis, miinimumnõuete määruses, ümberasustamisraamistiku määruses, Euroopa Liidu Varjupaigaameti loomise määruses, ühtse loa direktiivis ja sinise kaardi direktiivis.

(2)

     Kokkuvõtte teabelehel „EL hoogustab võitlust rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu“ (europa.eu)

(3)

     7. märtsil 2024 toimus tagasisaatmisvaldkonna ja Schengeni infosüsteemi ekspertide kohtumine, et parandada praktilist koostööd ja kasutada ära süsteemi tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete kogu potentsiaali, eesmärgiga tõhustada tagasisaatmisprotsessi.

(4)

     Platvorm ühendab liikmesriike, Schengeni lepinguga ühinenud riike, Euroopa välisteenistust, ELi varjupaigaametit, Frontexit ja Europoli, Rahvusvahelist Migratsiooniorganisatsiooni ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametit ning Ukrainat, Moldovat ja rahvusvahelisi partnereid, eelkõige Ameerika Ühendriike, Kanadat ja Ühendkuningriiki.

(5)

     Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 1.2.2024.

(6)

     OECD arenguabi komitee 2022. aasta uuring.

(7)

      Teised ÜRO asutused, nagu Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), ÜRO Tööstusarengu Organisatsioon (UNIDO) ja ÜRO projektiteenuste büroo (UNOPS), rakendavad ELi rahastatavaid programme kohapeal.

(8)

      EL, Aafrika Liit ja ÜRO nõuavad kiireloomulisi meetmeid, et tegeleda rändajate ja pagulaste pakiliste vajadustega Liibüas – Euroopa Komisjon (europa.eu).

(9)

*     Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(10)

     Venemaa ja Valgevenega sõlmitud koostöölepingute alusel toimuv tegevus on peatatud.

(11)

     Europolil on ka 16 koostöölepingut ja strateegilist kokkulepet, millega nähakse ette struktureeritud koostöö ilma isikuandmeid vahetamata.