EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.2.2024
COM(2024) 101 final
2024/0054(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmete jätkamist
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.2.2024
COM(2024) 101 final
2024/0054(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmete jätkamist
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on gaasivoogu Venemaalt ELi tahtlikult häiritud, püüdes kasutada energiat poliitilise relvana. 2021. aastal sõltus EL Venemaast 45 % ulatuses oma gaasitarnetest. 2022. aasta veebruarist on see osakaal järjest väiksemaks jäänud. 2023. aastal importis EL torude kaudu ligikaudu 25 miljardit kuupmeetrit (mld m³) Vene gaasi. Vene gaas moodustas 2023. aastal 15 % ELi gaasi koguimpordist (torugaas ja veeldatud maagaas). Tarnehäirete ja turul alates 2022. aasta veebruarist valitsenud pingelise olukorra tõttu on kaksteist liikmesriiki aktiveerinud ELi ühisele klassifikatsioonile vastava esimese või teise kriisitaseme, nagu on ette nähtud gaasivarustuskindluse määruses (EL) 2017/1938.
Gaasitarnehäired on avaldanud märkimisväärset mõju gaasi ja elektri hinnatasemele ja hindade kõikumisele, inflatsioonile, ELi üldisele finants- ja makromajanduslikule stabiilsusele ning kõigi kodanike majanduslikule heaolule. 2022. aasta hulgihind oli keskmiselt enam kui viis korda kõrgem kui enne kriisi, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, ning tõusis kriisi haripunktis 2022. aasta suvel isegi üle 300 euroni MWh kohta. Alates 2022. aasta veebruarist oli hinnatase kõrgem kui kriisieelsel perioodil ning tugev hinnakõikumine jätkus. See kahjustas ELi ettevõtjate, eelkõige energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet ning vähendas samal ajal kodanike ostujõudu.
Seetõttu tegi komisjon 20. juulil 2022 ettepaneku võtta vastu gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid käsitlev nõukogu määrus, mille nõukogu võttis vastu 5. augustil 2022 määrusena (EL) 2022/1369. Alates määruse (EL) 2022/1369 vastuvõtmisest on liikmesriigid seda rakendanud, võttes meetmeid, et vähendada oma gaasinõudlust 15 % võrra.
Määrusega (EL) 2022/1369 on ette nähtud gaasitarbimise vabatahtlik vähendamine kogu liidus 15 %. Samuti täpsustatakse selles määruses, et kui nõudluse vabatahtliku vähendamise meetmed osutuvad ebapiisavaks, et kõrvaldada tõsise tarnepuudujäägi riski, või kui seda taotlevad viis või enam liikmesriigi pädevat asutust, kes on kuulutanud välja häireolukorra liikmesriigi tasandil, võib nõukogu komisjoni ettepanekul kuulutada rakendusotsusega välja liidu häireolukorra. See liidu häireolukord muudaks nõudluse 15 % vähendamise kohustuslikuks ja toimiks kriisi korral turvaabinõuna.
Alates määruse (EL) 2022/1369 vastuvõtmisest on EL 2022. aasta augustist kuni 2023. aasta detsembrini vabatahtlikult juba vähendanud gaasinõudlust 18 % (säästetud ligikaudu 101 mld m³). Võttes arvesse vajadust jätkata gaasinõudluse vähendamist, et tagada varustuskindlus ja piirata hinnakõikumisi, pikendas nõukogu määruse kehtivust ühe aasta võrra kuni 31. märtsini 2024. Nagu nähtub komisjoni aruandest COM(2024) 88, aitasid seniste Venemaalt pärit gaasikoguste asendamisele kõige enam kaasa nõudluse vähendamiseks tehtavad jõupingutused, mistõttu hoiti 2023. aastal kokku ligikaudu 65 mld m³ gaasi.
Liikmesriikidel tuleb valmistuda võimalikeks edasisteks tarnepuudujääkideks koordineeritud viisil ja solidaarsuse vaimus. Võetud meetmetest hoolimata tekib siiani energiavarustuses suuri raskusi, mis võivad mõjutada üldist energiajulgeoleku olukorda, kui nõudlus ei jää alla ohutu taseme. Üleilmne gaasiturg on endiselt väga pingeline ja eeldatavasti jääb selliseks veel mõneks ajaks, kuna enne 2026. aastat on maailmas kavas kasutusele võtta vaid väga vähe uut maagaasi veeldamisvõimsust.
Riskide hulka kuuluvad tarnepiirkondi mõjutavate geopoliitiliste ohtude edasine suurenemine ja asjaolu, et Aasias võib veeldatud maagaasi nõudlus suureneda ning see võib vähendada gaasi kättesaadavust maailmaturul, ilmastikutingimused, mis võivad mõjutada hüdroenergia salvestamist ja tuumaenergia tootmist ning muuta vajalikuks gaasielektrijaamade laialdasema kasutamise, ning muud gaasitarnehäired, mis võivad mõjutada 2024.–2025. aasta turvalise talve jaoks vajalike maa-aluste gaasihoidlate täitmist.
Komisjoni aruandes COM(2024) 88 on esitatud mitu stsenaariumi, mille puhul rõhutatakse vajadust vähendada Venemaa tarnekatkestuse korral nõudlust püsivalt, et tagada hoidlate täitmine ja varustuskindlus aastateks 2024–2025. Venemaalt pärineva tarne täielik katkemine on oluline stsenaarium, mida tuleks kaaluda muu hulgas seetõttu, et praegu kehtiv Ukrainat läbivat transiiti käsitlev leping lõppeb 31. detsembril 2024 ja et geopoliitilised pinged võivad süveneda. Nende stsenaariumide kohaselt võivad hoidlad ammenduda juba 2025. aasta veebruariks, kui nõudlus kerkib Venemaalt pärineva tarne katkemise korral uuesti kriisieelsele tasemele (st nõudlus ei vähene püsivalt). Sellisel juhul jääks EL ilma tarbijate varustamiseks vajalikest kogustest ülejäänud osas 2024.–2025. aasta talvest. Lisaks alustaks EL 2025.–2026. aasta hoidlate täitmise hooaega rekordiliselt madalal tasemel, mis tähendab, et varustuskindlus on ohus ka 2025.–2026. aastal. Ka Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSOG) möönab oma talve tarneprognoosis, et ELi varustuskindlus oleks Venemaalt pärineva tarne täieliku katkemise korral ohus. ENTSOG jõudis järeldusele, et kuigi üldine varustuskindluse olukord ELis on paranenud, võib Venemaalt pärineva tarne täieliku katkemise korral olla vaja võtta täiendavaid meetmeid gaasivarustuse ja -nõudluse piisavuse tagamiseks. Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) tunnistas oma arvamuses ENTSOGi talve tarneprognoosi kohta, et riskide realiseerumine võib põhjustada tarnenappust ning et varustuskindluse olukorra ja gaasinõudluse vähendamise osas tuleb säilitada valvsus.
Selleks et EL oleks 2024.–2025. aasta talveks valmis ja et tagada, et liikmesriigid täidavad 1. novembri 2024. aasta 90 % hoidlate täituvuse eesmärgi, on hoidlate hoolikas haldamine jätkuvalt oluline ja peaks kogu talve jooksul jääma piisavalt kõrgele tasemele. 2023.–2024. aastal, nagu ka 2022.–2023. aastal, on keskse tähtsusega olnud nõudluse vähendamine, et talve lõpul oleks hoidlate täituvuse tase piisav ja suvel oleks tagatud vajalik paindlikkus, nii et oleks võimalik saavutada 90 % täituvuse sihttase, hoides samal ajal hinnad madalamal tasemel ja ohjeldades nende kõikumist. Nõudluse vähendamise meetmetel oli oluline roll hoiustamise eesmärgi saavutamisel juba augustis, pikalt enne novembri eesmärki. Tänu sellele hoiustasid ELi turuosalised 2023. aasta suve lõpus gaasi Ukrainas, suurendades vastastikku ELi ja Ukraina gaasivarustuskindlust.
Arvestades riske, mis on seotud Venemaa tarnete, üha halveneva geopoliitilise olukorra, ilmastikutingimuste ja suundumustega globaalsel gaasiturul, tehakse ettepanek, et liikmesriigid jätkaksid nõudluse vähendamise koordineeritud meetmete rakendamist ka pärast määruses (EL) 2022/1369 sätestatud ajavahemiku möödumist. Kuigi mõnele liikmesriigile võivad tarnehäired rohkem mõju avaldada kui teistele, põhjustab gaasitarnete nappus majanduslikku kahju kõigile liikmesriikidele. Nagu on märgitud 20. juuli 2022. aasta teatises „Säästame gaasi turvalise talve nimel“, on kõigi liikmesriikide kodanike ja tööstuse jaoks palju odavam jätkata solidaarsuse vaimus ennetaval ja proportsionaalsel viisil nõudluse vähendamist, et mitte olla silmitsi koordineerimata piirangutega hiljem. Ennetav, koordineeritud ja vabatahtlik sääst vähendab seega ohtu, et gaasipuudus avaldab negatiivset mõju tööstuse konkurentsivõimele.
Seepärast soovitatakse kavandatavas nõukogu soovituses gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmete jätkamise kohta, et liikmesriigid vähendaksid jätkuvalt oma nõudlust 15 % võrreldes võrdlusperioodiga 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
See kavandatav õigusakt täiendab olemasolevaid asjakohaseid ELi algatusi ja kehtivaid õigusakte ning sellega kindlustatakse kodanikele kindel gaasiga varustatus ja tarbijate kaitse suurte tarnehäirete eest. Samuti aitab see kaasa maagaasitarnete mitmekesistamise eesmärgile.
Kavandatav õigusakt tuleneb loogiliselt olemasolevatest algatustest, nagu kava „REPowerEU“, ettepanek vesiniku- ja gaasituru CO2 heite vähendamise paketi kohta ning teatis „Säästame gaasi turvalise talve nimel“, sh määrus (EL) 2022/1369, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid (muudetud määrusega (EL) 2023/706. Need sätted täiendavad siseturgu ja varustuskindlust käsitlevaid ELi õigusakte, eelkõige määrust (EL) 2017/1938. Samuti täiendab see nõukogu määrust (EL) 2022/2576, millega suurendatakse solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, piiriülese gaasikaubanduse ja usaldusväärsete hinna võrdlusaluste abil. Kehtestatud on solidaarsusmehhanismid, millega tagatakse energiavarustuse häirete korral liikmesriikide piiriülene koostöö nende piirkonna tarbijate energiaga varustamiseks, kes seda kõige rohkem vajavad.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on EL koostanud kava „REPowerEU“, mille eesmärk on võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks lõpetada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Selle saavutamiseks on kavas „REPowerEU“ ette nähtud mitmekesistada energiavarustust, säästa energiat ja kiirendada rohepööret. Kavandatud algatus on täielikult kooskõlas kavas „REPowerEU“ seatud eesmärkidega. Käesolev ettepanek nõukogu soovituse kohta täiendab seega kehtivaid õigusnorme ja energeetikasektori uusi algatusi, millega tagatakse gaasivarustuskindlus, aidatakse stabiliseerida turgu ja hoida hinnad kontrolli all ning aidatakse kaasa energia säästmisele.
20. juulil 2022 vastu võetud teatises „Säästame gaasi turvalise talve nimel“ on esitatud ELil juba olemas olevad vahendid nõudluse koordineeritud vähendamiseks ning sedastatakse, mida on vaja veel teha, et EL oleks valmis täielikuks või osaliseks gaasivarustuse katkemiseks. Kavandatud algatusega reageeritakse suurenenud riskidele, mis tulenevad Venemaa sõjast Ukraina vastu, ning see täiendab täielikult olemasolevaid varustuskindluse eeskirju.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
. Käesolev ettepanek nõukogu soovituse kohta on kooskõlas muude algatustega, mille eesmärk on parandada liidu energiaalast vastupanuvõimet ja valmistuda võimalikeks hädaolukordadeks, ning see on täielikult kooskõlas konkurentsi- ja turueeskirjadega, kuna toimivad piiriülesed energiaturud on tarneraskuste korral varustuskindluse tagamisel keskse tähtsusega. Soovitus nõudluse koordineeritud vähendamiseks on kooskõlas ka komisjoni roheleppe ja paketi „Eesmärk 55“ eesmärkidega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Soovitus, mis aitab tagada energiavarustuskindluse, võetakse vastu ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 ja artikli 292 alusel. Artiklis 292 on sätestatud õiguslik alus, mille põhjal nõukogu võtab vastu komisjoni ettepanekul põhinevad soovitused. Algatusega ei tehta ettepanekut laiendada ELi reguleerimispädevust ega panna liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Liikmesriigid otsustavad ise oma riigi olusid arvesse võttes, kuidas nad käesolevat nõukogu soovitust rakendavad. ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkti i kohaselt on ELil energeetikavaldkonnas jagatud pädevus.
Määrusega (EL) 2022/1369 (muudetud määrusega (EL) 2023/706) kehtestati gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid käsitlevad õigusnormid ja seati ELi toimimise lepingu artikli 122 lõikel 1 põhinev eesmärk vähendada nõudlust 15 %. Määrus (EL) 2022/1369 kaotab kehtivuse 31. märtsil 2024.
Käesolevas kavandatavas nõukogu soovituses soovitatakse liikmesriikidel jätkata jõupingutusi gaasinõudluse vähendamiseks samas solidaarsuse vaimus nagu määruse (EL) 2022/1369 rakendamisel.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Meetmed, mille kohaldamist kavatsetakse käesoleva algatuse raames jätkata, on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Venemaa gaasitarnete edasise vähendamise ulatuse ja märkimisväärse mõju tõttu on vaja, et liikmesriigid võtaksid koordineeritud meetmeid. Selleks et minimeerida võimalike suurte tarnehäirete riski 2024–2025. aasta talvel, kui gaasi tarbimine on suurem ja kui liikmesriigid peavad osaliselt tuginema täitmishooajal talletatud gaasile, on jätkuvalt vaja koordineeritult ja solidaarselt vähendada nõudlust kogu liidus.
Võttes arvesse praeguse gaasitarnekriisi erakordset olemust ja selle piiriülest mõju ning samuti ELi energia siseturu lõimituse taset, on liidu tasandi meetmed jätkuvalt põhjendatud, kuna liikmesriigid üksi ei suuda hinnatõusust või märkimisväärsetest tarnehäiretest tulenevat tõsiste majandusraskuste riski piisavalt tõhusalt ja koordineeritult maandada. Ainult jätkuvate ELi meetmega, mis on ajendatud liikmesriikidevahelisest solidaarsusest, saab tagada, et tarnehäired ei tekita kodanikele ega majandusele püsivat kahju.
Meetmete ulatuse ja mõju tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil ja seetõttu võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele.
•Proportsionaalsus
Algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Sekkumine on proportsionaalne määratletud probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega.
Arvestades enneolematut geopoliitilist olukorda ning jätkuvat ohtu kodanikele ja ELi majandusele, on olemas selge vajadus jätkuvate koordineeritud meetmete järele. Seega ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis on vajalik praeguses õigusaktis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Meetmeid, mille soovitamiseks ettepanek tehakse, peetakse proportsionaalseks ja need tuginevad nii palju kui võimalik olemasolevatele lähenemisviisidele, nagu kriisitasemed ja hädaolukorra lahendamise kavad, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) 2017/1938 ja määruse (EL) 2022/1369 sätetega, mille kehtivus lõppeb 31. märtsil 2024.
Liikmesriikidele seatud vabatahtliku eesmärgiga vähendada gaasitarbimist nähakse käesolevas ettepanekus ette lõpptulemus, mida soovitakse saavutada, andes samas liikmesriikidele täieliku autonoomia valida kõige tulemuslikumad vahendid sellise kohustuse täitmiseks vastavalt oma riiklikele eripäradele ja riiklikes hädaolukorra lahendamise kavades juba ettenähtud meetmetele.
•Vahendi valik
Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ELi toimimise lepingus (eelkõige selle artiklis 292 koostoimes artikli 194 lõikega 2) sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi. Nõukogu soovitus on käesoleval juhul asjakohane vahend, võttes arvesse, et selles soovitatakse jätkata määruses (EL) 2022/1369 (muudetud määrusega (EL) 2023/706) sätestatud nõudluse koordineeritud vähendamist, tunnistades samas, et õiguslikult siduv nõudluse vähendamine ei ole praegu enam vajalik. Nõukogu soovitus õigusaktina, mis on küll mittesiduv, näitab liikmesriikide pühendumist soovituses sisalduvatele meetmetele ja loob tugeva poliitilise aluse koostööks kõnealustes valdkondades, austades samal ajal täielikult liikmesriikide pädevust.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Kuna ettepanek on poliitiliselt tundlik ja see tuli kiiresti ette valmistada, et nõukogu saaks selle enne määruse (EL) 2022/1369 kehtivuse lõppemist, st enne 31. märtsi 2024 vastu võtta, ei olnud võimalik sidusrühmadega konsulteerida. Arvesse on siiski võetud määruse (EL) 2022/1369 kohaldamisel ja selle määruse läbivaatamisel aruannete COM(2023) 173 ja COM(2024) 88 põhjal saadud kogemusi. Alates määruse (EL) 2022/1369 jõustumisest 8. augustil 2022 on selle kohaldamise üle toimunud korrapärane teabevahetus liikmesriikide ja sidusrühmadega, sealhulgas gaasikoordineerimisrühma kaudu.
•Põhiõigused
Negatiivset mõju põhiõigustele ei täheldatud. Käesoleva õigusaktiga võetavad meetmed ei mõjuta määruse (EL) 2017/1938 alusel kaitstud tarbijate, sealhulgas kõigi kodutarbijate õigusi. Vahend võimaldab vähendada gaasipuudusega seotud riske, millel oleks muidu majandusele ja ühiskonnale suur mõju.
4.MÕJU EELARVELE
Käesoleva ettepaneku jaoks ei ole vaja ELi eelarvest lisavahendeid.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Käesolevas nõukogu soovituse ettepanekus on soovitused teha järgmist.
·Jätkata liikmesriikide käimasolevaid nõudluse vähendamise meetmeid, et vähendada gaasinõudlust 15 % võrreldes ajavahemikuga aprill 2017 – märts 2022, kuni osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2023/1791 1 on 11. oktoobriks 2025 üle võetud.
·Innustada liikmesriike jätkuvalt esitama Eurostatile aruandeid kehtivate gaasinõudluse vähendamise meetmete kohta, sh sektorite kaupa.
2024/0054 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmete jätkamist
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikli 194 lõikega 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1)Käesoleva nõukogu soovituse ettepaneku eesmärk on, et liikmesriigid jätkaksid nõudluse vähendamise meetmete rakendamist, et vähendada gaasinõudlust 15 % võrreldes ajavahemikuga aprill 2017 – märts 2022. Samuti on selle eesmärk julgustada liikmesriike esitama Eurostatile jätkuvalt aruandeid kehtivate gaasinõudluse vähendamise meetmete kohta, sh sektorite kaupa.
(2)Määrus (EL) 2022/1369 2 võeti vastu, võttes arvesse gaasitarnekriisi, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse. Selle eesmärk on vabatahtlikult ja vajaduse korral kohustuslikus korras vähendada liidu gaasinõudlust, et hõlbustada hoidlate täitmist ja tagada parem valmisolek edasisteks tarnehäireteks. Määruse vastuvõtmisega peeti silmas otsest vajadust, et liit reageeriks ajutiste meetmetega liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus.
(3)Määruse (EL) 2022/1369 kohaselt pidid liikmesriigid tegema kõik, mis võimalik, et vähendada oma gaasitarbimist 15 % võrra ajavahemikul 1. augustist 2022 kuni 31. märtsini 2023, ning pärast seda, kui määruse (EL) 2023/706 3 kohaldamisala laiendati, ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024. Juhuks kui vabatahtlikud nõudluse vähendamise meetmed osutuvad tõsise tarnepuudujäägi riski kõrvaldamiseks ebapiisavaks, anti nõukogule komisjoni ettepaneku põhjal õigus kuulutada välja liidu häireolukord, millega kaasneb kohustuslik nõudluse vähendamise kohustus. Liikmesriigid võtsid meetmeid, et oma gaasinõudlust solidaarselt vähendada, ja selle tulemusena on gaasinõudlus kogu liidus ajavahemikul 2022. aasta augustist kuni 2023. aasta jaanuarini tõhusalt vähenenud rohkem kui 15 %.
(4)Määruse (EL) 2022/1369 artikli 9 kohaselt vaatab komisjon käesoleva määruse uuesti läbi 1. märtsiks 2024, võttes arvesse liitu tuleva gaasi tarne üldist olukorda, ja esitab nõukogule selle läbivaatamise peamisi järeldusi sisaldava aruande. Komisjon esitas läbivaatamise peamised järeldused nõukogule aruandes COM(2024) 88.
(5)Komisjon järeldas oma aruandes COM(2024) 88, et kuigi varustuskindluse olukord on paranenud tänu sihipärastele investeeringutele ja mitmele meetmele, sealhulgas nõudluse määrusega (EL) 2022/1369 seatud vähendamiseesmärgile, on üldine varustuskindluse olukord endiselt ebakindel. Olukord gaasiturul on kogu maailmas jätkuvalt väga pingeline ja aastateks 2025–2027 ei ole ette näha üleilmse veeldamisvõimsuse suurenemist, samas kui muud langusriskid on püsima jäänud, mis võivad kahjustada praegust energiavarustuskindluse olukorda. Komisjon järeldas ka, et nõudluse vähendamine on oluliselt aidanud kaasa järk-järgult vähendada Venemaa gaasi tarneid 65 mld m³ ulatuses 2023. aastal, mille saavutasid peamiselt kodumajapidamised ja tööstussektor. 2023. aastal on keskse tähtsusega olnud nõudluse vähendamine, et talve lõpul oleks hoidlate täituvuse tase piisav ja suvel oleks tagatud vajalik paindlikkus, nii et oleks võimalik saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 sätestatud 90 % hoiustamise kohustus 4 .
(6)Hiljutised, sealhulgas 2023. aasta suvel ja sügisel toimunud märkimisväärsed hinnakõikumised, kui hinnad tõusid mõne nädala jooksul rohkem kui 50 %, tingituna sellistest sündmustest nagu streik Austraalias maagaasi veeldusjaamades ja Balticconnectori häired, annavad tunnistust sellest, et turud on endiselt nõrgad ja haavatavad isegi nõudlust ja pakkumist suhteliselt vähe mõjutavate vapustuste suhtes. Sellistes tingimustes võib hirm nappuse ees tingida süsteemseid negatiivseid reaktsioone kogu liidus ning tuua kaasa tõsised tagajärgi energiahindadele. Lisaks on Venemaa torugaasiimpordi märkimisväärse vähenemise tõttu viimase aasta jooksul gaasitarned liitu märkimisväärselt vähenenud võrreldes kriisieelse olukorraga. Liit on saanud torujuhtmete kaudu ligikaudu 25 mld m³ Venemaa gaasi ja kokkuvõttes moodustasid Venemaa tarned 2023. aastal üksnes 15 % liidu koguimpordist (torugaas ja veeldatud maagaas), võrreldes 45 %-ga 2021. aastal.
(7)Arvestades praegust habrast pakkumise ja nõudluse tasakaalu, võivad gaasitarnehäired avaldada märkimisväärset mõju gaasi- ja elektrihindadele ning kahjustada liidu majandust, halvendades selle konkurentsivõimet, ning avaldada negatiivset mõju Euroopa kodanikele. Seetõttu soovitatakse, et liikmesriigid jätkaksid koordineeritud nõudluse vähendamist solidaarsuse vaimus, muu hulgas täidaksid hoidlad tõhusal viisil ja minimaalsete turuhäiretega, mis on hädavajalik gaasivarustuskindluse tagamiseks enne 2024.–2025. aasta talve. Ennetav, koordineeritud ja vabatahtlik sääst vähendab riski, et gaasipuudus avaldab negatiivset mõju tööstuse konkurentsivõimele.
(8)Alates määruse (EL) 2022/1369 jõustumisest on märkimisväärselt paranenud gaasituru valmisoleku tase ja suurenenud liidu varustuskindlus. Liidu energiavarustuskindlus on siiski endiselt ohus, kuna ülemaailmne olukord gaasiturul on endiselt pingeline ja hinnad on ikka veel kriisieelsetest hindadest kõrgemad. Seda süvendab turu volatiilsus, mis tuleneb muu hulgas pingelisest geopoliitilisest olukorrast, mida praegu tõendavad muu hulgas Lähis-Ida ja Punase mere kriis. Tarnehäirete ja viimastel kuudel turul esinenud pingete tõttu on 12 liikmesriiki jäänud ELi ühisele klassifikatsioonile vastavale esimesele või teisele kriisitasemele, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõikes 1.
(9)Neid võimalikke varustuskindluse probleeme süvendavad mitmed lisariskid, sealhulgas kehtiva Ukrainat läbivat transiiti käsitleva lepingu, mille alusel imporditi 2023. aastal ligikaudu 14 mld m³ gaasi, lõppemine 31. detsembril 2024. Muud riskid hõlmavad veeldatud maagaasi nõudluse taastumist Aasias, mis vähendaks gaasi kättesaadavust maailmaturul, külm talv 2024–2025, mis võib suurendada gaasinõudlust kuni 30 mld m³ võrra, ning äärmuslikest ilmastikunähtustest tingitud madal veetase, mis võib mõjutada hüdroenergia salvestamist ja tuumaenergia tootmist ning suurendada nõudlust gaasipõhise elektritootmise järele. Lisariskid tulenevad ka sellistest häiretest elutähtsates taristutes nagu 2022. aasta septembris Nord Streami torujuhtmete vastu suunatud sabotaažiaktid ja 2023. aasta oktoobris Balticconnectori torujuhtme häired ning geopoliitilise olukorra halvenemine, eelkõige sellistes ELi energiajulgeoleku seisukohast olulistes piirkondades nagu Ukraina ja Lähis-Ida.
(10)Olukord üleilmsetel gaasiturgudel on jätkuvalt väga pingeline ja tõenäoliselt jääb selliseks veel mõneks ajaks. Nagu Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) oma gaasi käsitlevas 2023. aasta vahearuandes 5 märkis, suurenes veeldatud maagaasi tarne maht kogu maailmas 2022. aastal (4 %) ja 2023. aastal (3 %) vaid tagasihoidlikult. Oma aruandes „World Energy Outlook 2023“ 6 peab IEA tõenäoliseks, et turu tasakaal jääb ebakindlaks seni, kuni uued veeldatud maagaasi tootmise võimsused muutuvad 2025– 2027 kättesaadavaks.
(11)Hiljuti vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413 8 aitavad saavutada ELi CO2 heite vähendamise eesmärke ja vähendada nõudlust lähitulevikus struktuurselt õiglasel, usaldusväärsel ja tasakaalustatud viisil kooskõlas COP28 ülemaailmse kokkuvõttega, 9 milles tunnistatakse vajadust loobuda fossiilkütuste kasutamisest energiatootmises. Kuigi meetmed, mida liikmesriigid nende direktiivide ülevõtmiseks võtavad, ei ole käesoleva soovituse kohaldamise ajal suures osas veel jõus, aitavad need kaasa gaasinõudluse vähendamisele pärast direktiivide ülevõtmist. Võttes arvesse, et eespool nimetatud direktiivides ette nähtud olulised meetmed tuleb üle võtta alles 2025. aasta mais, on asjakohane soovitada vähendada gaasinõudlust üleminekuperioodil kuni meetmete ülevõtmiseni.
(12)Eelkõige võib nõudluse vähendamine liikmesriikides aidata kaasa maa-aluste gaasihoidlate täitmisele, tagada 2024.–2025. aasta talvel piisava varustuskindluse ja vältida alalist nappust gaasihoidlate täitmisel 2025.–2026. aasta talve jaoks. Gaasinõudluse vähendamine aitab hoida ka hinnad madalad, millest tuleb kasu liidu tarbijatele ja tööstuse konkurentsivõimele.
(13)Gaasi säästmise soovitus ei tohiks mõjutada vajadust järgida liikmesriikide CO2 heite vähendamise eesmärke. Seepärast ei tohiks käesolev soovitus pärssida liikmesriikide jätkuvat üleminekut söelt gaasile, näiteks elektritootmises, kui see aitab neil saavutada CO2 heite vähendamise eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 10 alusel kehtestatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades.
(14)Käesolevas soovituses esitatud nõudluse vähendamise sätetes on arvesse võetud liikmesriikide eripärasid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik ajutiselt piirata soovitatud nõudluse vähendamise eesmärki, näiteks juhul, kui liikmesriigis on elektrikriis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/941 11 tähenduses või mõne muu riikliku eripära tõttu. Selline stsenaarium võib hõlmata piirangut, mis on proportsionaalne gaasi kasutamise märkimisväärse suurenemisega elektrienergia tootmiseks, mis on vajalik selleks, et märkimisväärselt rohkem eksportida elektrit naaberliikmesriiki selliste erandlike asjaolude tõttu nagu vähene hüdro- või tuumaenergia kättesaadavus asjaomases liikmesriigis või naaberliikmesriigis, kuhu märkimisväärselt rohkem elektrit eksporditakse.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
(1)Et tagada liidu gaasivarustuskindlus, peaksid liikmesriigid tegelema gaasitarnetega seotud probleemidega solidaarselt, parandades gaasinõudluse vähendamise koordineerimist, seiret riikide gaasinõudluse vähendamise üle ja vähendamise aruandlust.
(2)Liikmesriigid peaksid tegema kõik, mis võimalik, et vähendada oma gaasitarbimist ajavahemikul 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 (edaspidi „vähendusperiood“) vähemalt 15 % võrreldes oma keskmise gaasitarbimisega ajavahemikul 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022.
(3)Selleks et vähendada vähendusperioodil gaasitarbimist igas liikmesriigis, peaks gaasinõudlus olema võrdlusaluseks võetavast gaasitarbimisest 15 % väiksem. „Võrdlusaluseks võetav gaasitarbimine“ – liikmesriigi keskmine gaasi tarbimise maht võrdlusperioodil. Liikmesriikide puhul, kelle gaasitarbimine kasvas ajavahemikul 1. aprillist 2021 kuni 31. märtsini 2022 võrdlusperioodi keskmise gaasitarbimisega võrreldes vähemalt 8 %, loetakse võrdlusaluseks võetavaks gaasitarbimiseks üksnes ajavahemikul 1. aprillist 2021 kuni 31. märtsini 2022 tarbitud gaasi mahtu;
(4)Käesolev soovitus ei ole adresseeritud liikmesriigile, kelle elektrisüsteem on sünkroniseeritud üksnes mingi kolmanda riigi elektrisüsteemiga, juhul kui selle liikmesriigi elektrisüsteem desünkroniseeritakse kõnealuse kolmanda riigi võrgust ja kui energiasüsteemi ohutu ja usaldusväärse toimimise tagamiseks on vaja kasutada eraldiseisvat energiasüsteemi teenust või muid energia ülekandesüsteemi halduri teenuseid.
(5)Käesolev soovitus ei ole adresseeritud liikmesriigile, kes ei ole otse ühendatud ühegi teise liikmesriigi ühendatud gaasisüsteemiga.
(6)Liikmesriigile peaks jääma võimalus piirata lõike 3 kohase nõudluse vähendamise eesmärgi arvutamisel võrdlusaluseks võetavat gaasitarbimist gaasikoguse võrra, mis võrdub määruse (EL) 2022/1032 Ia lisas selle liikmesriigi jaoks 1. augustiks 2022 ette nähtud vahe-eesmärgi ja 1. augusti 2022. aasta seisuga hoiustatud tegeliku gaasikoguse vahega, tingimusel et selleks kuupäevaks täidab ta vahe-eesmärki.
(7)Liikmesriigile peaks jääma võimalus piirata võrdlusaluseks võetavat gaasitarbimist, mida kasutatakse punkti 3 kohase nõudluse vähendamise eesmärgi arvutamiseks, võrdlusperioodil lähteainena tarbitud gaasikoguse võrra. „Lähteaine“ – maagaasi mitteenergeetiline kasutamine, nagu on osutatud komisjoni (Eurostat) energiabilansside arvutustes;
(8)Liikmesriigil peaks olema võimalus kohandada punkti 3 kohase nõudluse vähendamise eesmärgi arvutamisel võrdlusaluseks võetavat gaasitarbimist vastavalt suurenenud gaasitarbimise mahule, mis tuleneb kaugküttes söe kasutamiselt gaasi kasutamisele üleminekust, kui ajavahemikul 1. augustist 2023 kuni 31. märtsini 2024 on see kasv vähemalt 8 % võrreldes võrdlusperioodi keskmise gaasitarbimisega, ja määral, mil see suurenemine on üleminekuga otseselt seostatav.
(9)Liikmesriigil peaks olema võimalus piirata nõudluse vähendamist 8 protsendipunkti võrra, kui tema teiste liikmesriikidega loodud võrkudevahelised ühendused, mõõdetuna kindla tehnilise ekspordivõimsusena, on võrreldes tema 2021. aasta aastase gaasitarbimisega alla 50 % ja teiste liikmesriikide võrkudega loodud ühenduste võimsust on eelmistel kuudel kasutatud gaasi transportimiseks vähemalt 90 % ulatuses, välja arvatud juhul, kui liikmesriik suudab tõendada, et nõudlust ei olnud ja võimsus oli maksimeeritud, ning et tema riigisisesed veeldatud maagaasi rajatised on kaubanduslikult ja tehniliselt valmis suunama gaasi ümber teistesse liikmesriikidesse kuni turu vajadustele vastavas mahus.
(10)Liikmesriigil peaks olema võimalus piirata elektrikriisi korral ajutiselt nõudluse vähendamist tasemeni, mis on vajalik elektrienergia tarneriski vähendamiseks, eriti siis, kui elektrienergia tootmiseks vajaliku gaasi asendamiseks ei ole muid majanduslikke alternatiive, mis ei sea varustuskindlust tõsiselt ohtu. Sellisel juhul soovitatakse liikmesriigil sellise piirangu põhjustest teatada.
(11)Liikmesriigi poolt nõudluse vähendamiseks võetud meetmed peaksid olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad.
(12)Kui liikmesriik võtab meetmeid, mis mõjutavad muid tarbijaid kui määruse (EL) 2017/1938 artikli 2 lõikes 5 määratletud kaitstud tarbijad, soovitatakse tal lähtuda objektiivsetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest, milles võetakse arvesse nende majanduslikku tähtsust ning muu hulgas järgmisi elemente:
(a)tarnehäire mõju ühiskondlikult tähtsatele tarneahelatele;
(b)võimalik negatiivne mõju teistes liikmesriikides, eelkõige ühiskondlikult tähtsate järgtööstussektorite tarneahelatele;
(c)võimalik pikaajaline kahju tööstuskäitistele;
(d)võimalused tarbimise vähendamiseks ja toodete asendamiseks liidus.
(13)Gaasi säästmiseks võetavate meetmete üle otsustamisel soovitatakse liikmesriikidel kaaluda meetmeid, mille abil vähendada gaasi tarbimist elektrisektoris, meetmeid, millega innustada tööstuses üleminekut muudele kütuseliikidele, riiklikke teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sihitud kohustusi kütte ja jahutuse vähendamiseks, et soodustada taastuvkütustele üleminekut ja vähendada tarbimist tööstuses, kui tehakse otsuseid nõudluse vähendamise meetmete kohta.
(14)Liikmesriikidel soovitatakse teatada komisjonile uutest nõudluse vähendamise meetmetest, millest komisjonile eo ole veel määruse (EL) 2022/1369 alusel teatatud.
(15)Liikmesriikidel soovitatakse teha järelevalvet nõudluse vähendamise meetmete rakendamise üle oma territooriumil ja esitada komisjonile vähemalt iga kahe kuu järel ja hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks Eurostati kaudu aruanne oma gaasitarbimise kohta (teradžaulides, tJ).
(16)Liikmesriikidel soovitatakse lisada Eurostatile esitatavasse aruandesse gaasitarbimise jaotus sektorite kaupa, sealhulgas gaasitarbimise järgmistes sektorites:
(a)elektrienergia ja soojuse tootmiseks kasutatud gaas;
(b)gaasitarbimine tööstuses;
(c)gaasitarbimine kodumajapidamistes ja seoses teenuste osutamisega.
(17)Selles punktis esitatud soovituse kohaldamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 12 sätestatud määratlustest ja statistikaalastest tavadest.
(18)On tervitatav, et komisjon toetab selle soovituse rakendamist, jälgides koos gaasikoordineerimisrühmaga nõudluse vähendamist sektorite kaupa ja võetud nõudluse vähendamise meetmeid.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja