EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.1.2024
COM(2024) 6 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid
2023. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest rakendusaastate 2014–2020 kohta
{SWD(2024) 2 final}
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid
2023. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest rakendusaastate 2014–2020 kohta
1.Sissejuhatus
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku (ELi eelarve) suurim investeerimisvahend, mis on jätkuvalt kesksel kohal ELi majanduskasvu strateegias. Nende abil toetatakse ELi piirkondade territoriaalset, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, investeeritakse inimarengusse, suurendatakse ELi vastupanuvõimet viimaste aastate kriisidele ning aidatakse kaasa kriisidest taastumisele.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid hõlmavad järgmisi fonde:
·Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF),
·Euroopa Sotsiaalfond (ESF),
·Ühtekuuluvusfond,
·Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD),
·Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).
Aruande kohaselt pakuvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid tänu pikaajalisele kavandamis- ja rakendusperioodile jätkuvalt stabiilset ja prognoositavat raamistikku avaliku ja erasektori investeeringuteks kõigis ELi piirkondades.
Arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta vahendite kasutamiseks on aega veel üks aasta, on aruande kohaselt tehtud järjekindlaid edusamme rakendustegevuses. Eeskätt tuuakse aruandes välja mitmesugused vahendi raames tehtud investeeringud ning kirjeldatakse nende tegelikku mõju inimestele, ettevõtjatele ja piirkondlikele ametiasutustele. Samuti on raamistik paindlik ning seda on õnnestunud kohandada, et reageerida COVID-19 pandeemiale, Venemaa provotseerimata agressioonile Ukraina vastu ja ka hiljutisele energiakriisile.
Peale selle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul keskendutakse pikaajalistele konkurentsivõimega seotud ja sotsiaalsetele eesmärkidele, on need tõestus ELi solidaarsusest ja ühtekuuluvustundest. Fondide toel said liikmesriigid abistada pagulasi, toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) ja vähekaitstud leibkondi ning leevendada survet riigieelarvetele. VKEd ja vähekaitstud leibkonnad said elutähtsat abi toimetulekuks COVID-19 kriisi ja energiakriisiga.
2022. aastal eraldati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele 11 miljardi euro suurune lisasumma ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) teisest osast. Lisavahendeid kasutati selleks, et toetada investeerimisprojekte, mille eesmärk on suurendada kriisi tagajärgede kõrvaldamise suutlikkust ning aidata kaasa majanduse keskkonnahoidlikule, digitaalsele ja vastupanuvõimelisele taastamisele; muu hulgas toetati töökohtade säilimist, lühendatud tööaja kavasid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.
Pärast Venemaa täieulatuslikku sissetungi Ukrainasse 2022. aastal toetas EL Ukrainat kindlalt ning näitas üles solidaarsust Ukraina rahvaga. Täieulatusliku sissetungi tagajärgedega võitlemiseks lepiti ELi tasandil kokku mitmesugustes vahendites, et täita kõige haavatavamate inimeste põhivajadusi. Selleks et näidata üles solidaarsust Ukrainaga, võttis EL kiirelt vastu kaks vahendit: ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE, vastu võetud 2022. aasta aprillis) ja paindlik abi territooriumidele (FAST-CARE, vastu võetud 2022. aasta oktoobris). Nendega tagati täiendav likviidsus, paindlikkus ja lihtsustamine, et rahastada kiireloomuliste vajaduste täitmist kohapeal.
2022. aasta detsembris võeti vastu taskukohase energia toetamise vahend (SAFE), mille abil toetati ühtekuuluvuspoliitika vahenditest vähekaitstud leibkondi, töötajaid ja VKEsid, kelle energiakulud on suurenenud.
Lisaks sellele, et fondide abil toetatakse ELi jätkuvat valmidust osutada abi eri kriisidest taastumisel, on järjepidevalt edendatud investeeringuid kaasava majanduskasvu ja tööhõive, inimkapitali arengu ja ELi territoriaalse koostöö soodustamiseks. 2023. aasta septembriks olid liikmesriigid kulutanud ligikaudu 630 miljardit eurot( 1 ) ning saavutatud on järgmised konkreetsed tulemused:
·projektide kaudu toetati ligikaudu 5 miljonit ettevõtjat ( 2 );
·loodi 370 000 uut töökohta, lisaks säilitati kalandus- ja vesiviljelussektoris peaaegu 48 000 töökohta ja loodi enam kui 6 500 uut töökohta;
·üles seati 6 000 MW ( 3 ) ulatuses uut taastuvenergia tootmisvõimsust (vastab ligikaudu 2 400 tuuleturbiinile);
·parandati enam kui 550 000 kodumajapidamise energiatõhusust;
·üleujutuste eest kaitsti 17 miljonit inimest ja metsatulekahjude eest 15 miljonit inimest;
·enam kui 63 miljonile inimesele tagati paremad terviseteenused;
·64,5 miljonit osalejat sai kasu tööhõivevõimaluste parandamise meetmetest (enam kui 10,2 miljonit nendest osalejatest omandas kvalifikatsiooni);
·toetust anti 4,1 miljonile puudega inimesele ja pisut üle 9,1 miljonile inimesele, kes kuuluvad tõrjutud rühmadesse, nagu rändajad, välismaise taustaga ja vähemuste hulka kuuluvad inimesed;
·toetust anti 2,8 miljonile projektile, et parandada põllumajandussektori ja maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõimet ning luua ja hoida maapiirkondades töökohti;
·valiti välja 35 miljonit hektarit põllumajandusmaad (20 % kasutatavast põllumajandusmaast), et toetada maa majandamist elurikkuse ja Euroopa maastike paremaks kaitseks;
·enam kui 150 000 põllumajanduslikku ettevõtet sai toetust kvaliteetsete põllumajanduslike toiduainete tootmiseks, samuti anti toetust kohalikele turgudele ja lühikestele tarneahelatele.
Käesolevas aruandes kirjeldatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 ( 4 ) artikli 53 nõuetele edusamme, mis tehti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel kümneaastase rakendustsükli üheksandal aastal. Selles käsitletakse nii rahalist rakendamist kui ka 2022. aasta (mis on viimane täisaasta, mille kohta rakendusandmed on kättesaadavad) lõpuks ühiste näitajate osas saavutatut. Samuti esitatakse selles aruandes 2023. aasta septembri lõpu seisuga uusimad finantsandmed, kui need on olemas.
2.Rakendamise ülevaade
2.1.Rahaline rakendamine ( 5 )
Viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi raames tehakse kättesaadavaks 546 miljardit eurot programmitöö perioodiks 2014–2020 eraldatud ELi vahenditest; sellega investeeritakse ELi majandusse kokku 741 miljardit eurot, kui arvestada ka riikidepoolset kaasrahastamist. Projektide toetusesaajate kantud kulud on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaarahastamiseks kõlblikud kuni 2023. aasta lõpuni ( 6 ).
Alloleval joonisel on kujutatud projektikulutuste muutumist rakendustsükli jooksul võrrelduna kavandatud üldsummaga. Need summad kajastavad eesmärkide jaoks võetud kulukohustusi, arvestades, et liikmesriigid võivad taotleda kavandatud summade korrigeerimist. Mõne liikmesriigi aastaaruandes on näiteks osutatud probleemidele konkreetsete projektide rakendamisel või vahendite ärakasutamisel, mistõttu võidakse rakendusperioodi lõpu poole teha korrigeerimisi. 2022. aasta lõpus oli projektide raames kasutatud 76 % kavandatud kogusummast. Värskeimate kättesaadavate finantsandmete kohaselt oli 2023. aasta septembri lõpus projektide raames kulutatud 85 % kavandatud koguinvesteeringust.
Joonis 1. Rahaline rakendamine
Mis puudutab komisjoni tehtud makseid, siis oli 2022. aasta lõpus liikmesriikidele välja makstud 412 miljardit eurot (75 % ELi vahenditest kogu perioodiks). 2023. aasta septembri lõpu seisuga on see summa 460 miljardit eurot, mis tähendab, et välja on makstud 84 % ELi kavandatud summadest. Täpsemalt on ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi vahendite kasutamise määr peaaegu sama nagu 2015. aasta septembri lõpus, st programmitöö perioodi 2007–2013 viimasel rahastamiskõlblikkuse aastal. Eelmiste programmitöö perioodide kogemus näitab, et vahendite kasutamise tempo kasvab järjest kuni programmide sulgemiseni ( 7 ).
Samal ajal vabastati 2022. aastal 66,75 miljoni euro ulatuses kulukohustusi ( 8 ). Komisjon jälgib väiksema tulemuslikkusega programme pidevalt, et aidata meetmeid paremini rakendada.
Tasub märkida, et käesolevas aruandes esitatud koondülevaates ei kajastu olulised liikmesriikidevahelised erinevused. Üksikasjalik ülevaade rahalisest rakendamisest igas liikmesriigis on esitatud lisades.
2.2.COVID-19 pandeemiale reageerimine
COVID-19 pandeemiale reageerimiseks on EL võtnud vastu senini suurima taastepaketi, et tulla kriisist välja vastupanuvõimelisemana ning toetada Euroopa digi- ja rohepööret. Paketti kuuluvad muu hulgas ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi (REACT-EU) ning taaste- ja vastupidavusrahastu, mis on taasterahastu „NextGenerationEU“ suurim rahastamisvahend. 2022. aastal tehti kättesaadavaks REACT-EU teine osa summas 11 miljardit eurot. 2022. aasta lõpuks oli ERFi ja ESFi kaudu programmitööks kavandatud summa kokku 50,6 miljardit eurot. 2023. aasta septembri lõpuks oli programmide raames välja makstud 26,2 miljardit eurot.
Rahastamisest said kasu meditsiiniasutused, teadlased, ettevõtjad, töötajad ja haavatavad isikud ning selle abil oli võimalik osta 3,7 miljardit isikukaitsevahendit ja ligikaudu 12 500 ventilaatorit; samuti toetati enam kui 920 000 ettevõtet ( 9 ).
2023. aasta septembri seisuga oli REACT-EU raames eraldatud 8,7 miljardit eurot roheinvesteeringuteks (sellest 6,6 miljardit eurot kliimameetmetele), 3,1 miljardit eurot digimajandusele, 8,7 miljardit eurot ettevõtjate ja ettevõtluse toetamiseks, 8,8 miljardit eurot tervishoiusektorile ja 12,7 miljardit eurot tööturumeetmetele.
Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga on ESF ühtekuuluvuspoliitika alusel peamine sotsiaalteenuste, töökohtade säilitamise ja haavatavate rühmade toetamise allikas REACT-EU raames. ESFist on näiteks toetatud lühendatud tööaja korda, tervishoiutöötajatele lisapalkade maksmist, IT-seadmete ja isikukaitsevahendite ostmist ning haavatavatele rühmadele teenuste osutamist.
EMKFi puhul nähti ette erakorraline toetus, et hüvitada püügitegevuse ajutist peatamist ning tootmise ja töötlemise seiskamist või vähendamist COVID-19 pandeemia tingimustes. COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks eraldati EMKFi vahenditest 210 miljonit eurot, millest enam kui pool (59 %) eraldati selleks, et vähendada püügitegevuse ajutisest peatamisest tulenevat mõju.
Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektidest, millega toetati reageerimist COVID-19-le
Itaalias ja Hispaanias kaasrahastati suurt osa COVID-19 vastu vaktsineerimise kampaaniast REACT-EU vahenditest. Kahe riigi elanike kaitseks osteti vaktsiinidoose enam kui 2,5 miljardi euro eest.
Prantsusmaal Montpellier’ linnas ellu viidud digitaalse tegevuskava projekti abil aidati REACT-EU vahenditega lahendada probleem, et kohalikes koolides jäi COVID-19 pandeemia tingimustes puudu digitaalseadmetest. REACT-EU 3,5 miljoni euro suuruse toetuse abil varustati kõik õpetajad sülearvutitega ja klassiruumid videoprojektoritega, et tagada õppetöö jätkuvus ning seejuures uuendada õppe- ja õpimeetodeid. See aitab omakorda täiendada digitaalseid teadmisi ja oskusi, vähendada õpiedutust ning tagada õppetöö jätkuvuse uue tervisekriisi korral.
Soomes aidati EAFRDst rahastatud projekti „KoroKausi“ raames põllumajandustootjatel tulla toime tõsise hooajaliste töötajate nappusega, mis oli tekkinud COVID-19 pandeemia tõttu ja ähvardas paljud põllumajandusettevõtted pankrotti viia. Projektiga aidati leida töötajaid peaaegu kõigisse põllumajandusettevõtetesse, kes aegsasti teenusest abi otsisid. Korraldati teabekampaaniad ja loodi võrgustikutöö veebiportaal, kus registreerus ligikaudu 7 000 kasutajat ja tööpakkumiste arv ulatus haripunktis ligikaudu 2 100ni. EAFRD vahenditest on sarnaseid COVID-19 pandeemiale reageerimise projekte rahastatud ka mitmes muus liikmesriigis.
3.Rakendamine põhivaldkondade kaupa
Järgmistes punktides antakse peamiste poliitikavaldkondade ja põhivaldkondade kaupa ülevaade Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide saavutustest, millest liikmesriigid 2022. aasta lõpus teatasid.
3.1.Arukas majanduskasv
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks on peamine viis, kuidas aidata liikmesriikidel ja piirkondadel luua vajalikud tingimused majanduskasvuks kohapeal. Innovatsiooni toetamine nutika spetsialiseerumise strateegiate kaudu on väga oluline paljude komisjoni prioriteetide seisukohast (eelkõige rohelise kokkuleppe, inimeste hüvanguks toimiva majanduse ja ELi digiajastule vastavaks muutmise seisukohast).
2022. aasta lõpu seisuga saavutati järgmised tulemused:
·toetust sai ligikaudu 5 miljonit VKEd, st 25 % rohkem kui 2021. aasta lõpus, mil toetust sai 4 miljonit ettevõtet;
·enam kui 75 000 ettevõtet tegi koostööd teadusasutustega;
·ligikaudu 37 000 ettevõtet tõi turule uusi tooteid, mis tähendab, et programmidega kehtestatud eesmärk (32 000) ületati;
·tänu ERFist toetatud projektidele oli rohkem kui 7,8 miljonile kodumajapidamisele juba tagatud parem lairibajuurdepääs, kusjuures 2023. aasta lõpuks peaks parem lairibaühendus olema peaaegu 12 miljonil kodumajapidamisel;
·maapiirkondades toetati EAFRDst rohkem kui 1 900 investeerimistoimingut kogusummas üle 1,1 miljardi euro, et parandada IKT juurdepääsetavust, kasutamist ja kvaliteeti. Täiustatud IT-taristust või -teenustest sai kasu rohkem kui 5,1 miljonit maapiirkondade elanikku.
Aruka majanduskasvu investeeringud moodustasid ligikaudu 28 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kogurahastusest. 211 miljardit eurot suunati kolmele aruka majanduskasvu eesmärgi valdkonnale: teadusuuringud ja innovatsioon (74 miljardit eurot), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (19 miljardit eurot) ning VKEde konkurentsivõime (118 miljardit eurot) ( 10 ).
2022. aasta lõpuks oli projektide toetusesaajatele juba välja makstud 166 miljardit eurot (st 79 % selle eesmärgi eraldisest). See kujutab endast 16 protsendipunktilist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Alljärgneval joonisel on esitatud kolme valdkonna kasutusmäärade üksikasjalikum jaotus.
Joonis 2. Aruka majanduskasvu vahendite kasutamise määr
Finantsarengus ei ole valdkondade lõikes näha märkimisväärseid erinevusi. Teadus- ja innovatsioonitegevuse investeeringute puhul on juba ära kasutatud 79 % kavandatud kogusummast. See on võrreldav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnaga, mille puhul on kulutatud samuti 79 % kogusummast.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega aidatakse samuti ettevõtjatel kasvada ja muutuda tootlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning võtta ettevõtetes kasutusele uuenduslikke lahendusi. Kokku on ELi VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks kavandatud 118 miljardit eurot (16 % kogueelarvest); sellega on see suurim eelarvevaldkond. 2022. aasta lõpuks oli projektide raames juba ära kasutatud 79 % kavandatud summast.
Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektidest, millega toetati arukat majanduskasvu
Itaalias Sitsiilias on ERFi toel elluviidava piirkondliku programmi raames eraldatud 7,5 miljonit eurot, et toetada
Vahemere piirkonna uudsete spetsialiseeritud ravimeetodite ja siirdamise instituudi
(ISMETT) teadustaristut. ISMETT on kogu Vahemere piirkonna peamine siirdamiskeskus ja põhihaigla ning tegeleb oluliste teadusprojektidega, et tagada kõrgeimal tasemel uudne ravi lõppstaadiumis elundipuudulikkusega patsientidele.
Projekt „ Bæredygtig Bundlinje 2.0 “ sai ERFist 1,8 miljonit eurot toetust, et aidata Taani pealinna piirkonna VKEdel arendada keskkonnahoidlikku ja ringluspõhist äritegevust. Ligikaudu 100 ettevõtte puhul hinnati ringmajanduse potentsiaali ning umbes 80 ettevõtet töötas välja keskkonnahoidlikke ja ringluspõhiseid ärimudeleid, millega tagati energia- ja ressursitõhusus, parandati konkurentsivõimet ja suurendati kasvupotentsiaali. Tänu sellele õnnestus vähendada kasvuhoonegaaside heidet peaaegu 7 000 tonni võrra, energiatarbimist peaaegu 100 000 gigadžauli (GJ) võrra ning materjalitarbimist peaaegu 2 000 tonni võrra.
ERFi raames investeeriti ligikaudu 4 miljonit eurot
praktikakeskuse
loomiseks Kaunase tehnilise kutsehariduse keskuses Leedus. Projekti raames uuendati tööruume, loodi kaasaegne keskkond õhusõidukite remonditehnikute väljaõppeks ning osteti spetsiaalseid õppeseadmeid. Projektiga loodi Leedus esimene õhusõidukite ja ka hübriidsõidukite remondi praktikakeskus.
ERFi raames on toetatud CYENSi tippkeskust Nikosias Küprosel. Tegemist on keskusega, kus ühitatakse teadusuuringud tööstusinnovatsiooniga, et edendada kestlikku teaduslikku ja tehnoloogilist arengut ning majanduskasvu. Sellega hõlbustatakse teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu ja toetatakse innovatiivseid idufirmasid sellistes valdkondades nagu interaktiivne meedia, intelligentsed süsteemid, kujunemisjärgus tehnoloogiad (nt tehisintellekt ja 5G) ning kunst ja tehnoloogia. Keskuse meetmetest saavad kasu nii Küprose kreeklased kui ka türklased.
EMKFi raames anti Madalmaades asuvale Wageningeni ülikoolile ja teaduskeskusele toetust, et töötada välja digitaalne töövahend täielikult dokumenteeritud kalapüügi tehnoloogia kasutuselevõtuks. Vahend põhineb tehisintellektil, mis tuvastab automaatselt iga kala liigi ja suuruse ning hõlbustab seega kala käitlemist ja saagi registreerimist laeva pardal, samuti pakub see väärtuslikke andmeid kalavarude majandamiseks. See omakorda parandab läbipaistvust nii sektoris endas kui ka tarbijate ja vabaühenduste jaoks. Samuti on vahendiga võimalik hõlbustada kõigi partnerite kalavarude majandamist.
Projekti „ North Sweden Cleantech “ (kliimateadliku innovatsiooni tulevikuplatvorm) raames on toetatud ettevõtjaid sellistes valdkondades nagu puhas tehnoloogia, keskkonnahoidlik tehnoloogia ja kestlikud lahendused. ERFist on eraldatud miljon eurot VKEde innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks. Platvormil pakutakse tuge äritegevuse arendamiseks ning see on kontaktide loomise koht enam kui sajale Põhja-Rootsis tegutsevale ettevõtjale.
Portugalis toetati Lissaboni 2020. aasta programmi alusel
eksperimentaalse biotehnoloogia instituuti (iBET)
7,7 miljoni euroga, et rajada laboriruumidega hoone ning luua analüüsi- ja biotootmisplatvormid. Selle tulemusena pandi uues hoones alus uuele tehnilise ja teadusliku arengu tsüklile, eeskätt biofarmaatsiatööstuse partnerluste abil (konkreetsemalt vaktsiinide ning geeni- ja rakuteraapia valdkonnas). Hoone paistab silma ka energiatõhususega – see on varustatud päikesekaitsesüsteemide, energiatagastusega ventilatsioonisüsteemide, tsentraliseeritud tehnilise juhtimise süsteemide ja arukate valgustussüsteemidega. Kui hoone on täielikult kasutusvalmis, võetakse 2025. aastaks tööle 25 laboritehnikut.
Iirimaal toetati EAFRD vahenditest kogukonnale kuuluva lairibavõrgu rajamist Piltownis ja Fiddownis (Iirimaa kaguosas), kuna need külad jäid riiklikust lairibaühenduse kavast välja. Projektist „ Broadband 4 Our Community “ sai sotsiaalse ja finantsinnovatsiooni mudel ning tänu sellele saadi kaasrahastust kohalikelt ettevõtjatelt, et toetada ja hõlbustada FTTP (valguskaabelühendus valduseni) võrgu loomiseks vajaliku taristu paigaldamist. Selle projekti raames on Piltownis ja Fiddownis tagatud kiire internetiühendus 750 kodumajapidamisele ja ettevõttele.
3.2.Kestlik majanduskasv
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatakse kliimaneutraalsesse rohe- ja ringmajandusse ning ka keskkonda ja kliimamuutustega kohanemisse tehtavaid investeeringuid. Sellega antakse oluline panus Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse.
2022. aasta lõpuks olid saavutatud järgmised konkreetsed tulemused:
·üles oli seatud 6 000 MW ulatuses taastuvenergia tootmisvõimsust (eesmärk: 8 700 MW);
·parandatud oli enam kui 550 000 kodumajapidamise energiatõhusust (eesmärk: 620 000 kodumajapidamist);
·üldkasutatavate hoonete energiasääst oli 3,5 teravatt-tundi aastas (eesmärk: 6,5 teravatt-tundi);
·17 miljonit inimest on tänu toetatavatele investeeringutele vähem ohustatud üleujutustest (üleujutuste eest kaitsvate meetmete eesmärk: vähendada peaaegu 20 miljoni inimese haavatavust);
·jätkuvalt on tehtud edusamme põllumajandus- ja metsamaa parema majandamise vallas seoses ökosüsteemide, sealhulgas elurikkuse, veevarude ja pinnase taastamise, säilitamise ja parandamisega, süsiniku sidumise ja säilitamisega ning kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguste vähendamisega põllumajanduses, kusjuures 2022. aasta lõpuks oli EL nendes valdkondades oma 2025. aasta eesmärgid juba ületanud;
·1,8 miljardit eurot (mis võrdub peaaegu 34 %ga EMKFi kogutoetusest kalandus- ja vesiviljelussektorile) oli eraldatud keskkonnahoiule ja -kaitsele (nt Natura 2000 alade kaitseks) ning ressursitõhususe edendamisele ja jäätmete vähendamisele.
Kestliku majanduskasvu investeeringud moodustavad ligikaudu 37 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kogurahastusest ning kestliku majanduskasvu eesmärgi nelja valdkonna jaoks on kavandatud 273 miljardit eurot. See hõlmab investeeringuid järgmistesse valdkondadesse: vähese CO2 heitega majandus (55 miljardit eurot), kliimamuutustega kohanemise ja riskiennetuse meetmed (51 miljardit eurot), keskkonnakaitse ja ressursitõhusus (90 miljardit eurot) ning toetus transpordi- ja energiavõrkude taristutele (77 miljardit eurot).
Joonis 3. Kestliku majanduskasvu vahendite kasutamise määr
2022. aasta lõpuks oli ära kasutatud kokku 217 miljardit eurot (80 % selleks eesmärgiks kavandatud kogusummast). Alljärgneval joonisel on esitatud nelja valdkonna kasutusmäärade üksikasjalikum jaotus.
Finantsareng on valdkondade lõikes väga erinev. Kõige kiirem on areng kliimamuutustega kohanemise ja riskiennetuse valdkonnas (2022. aasta lõpuks oli kasutatud juba 84 % kogueelarvest). Jätkuvalt on kiirenenud transpordi- ja energiavõrkude taristusse tehtavate investeeringute tempo (kavandatud kogusummast oli juba kasutatud 83 %). Kulutuste poolest järgmisel kohal on keskkonnakaitse ja ressursitõhusus (kogueelarvest oli juba ära kasutatud 78 %, mis jääb veidi alla kestliku majanduskasvu eesmärgi keskmist). Kõige väiksem on kõnealune näitaja vähese CO2 heitega majanduse puhul (ära oli kasutatud vaid 73 % kogueelarvest).
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on pakkunud peamist ELi avaliku sektori toetust puhtale energiale. Fondidest on rahastatud energiatõhusust hoonete renoveerimise ning taastuvenergia ja energiavõrkude arendamise kaudu. Tänu sellele on mitu liikmesriiki kehtestanud ulatuslikud eluhoonete renoveerimise programmid, mille abil on tuhandetel kodumajapidamistel nüüd väiksemad energiaarved ja mugavam elada. Ka VKEd on saanud toetust energiatõhususe parandamiseks, energiakulude vähendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks.
Samuti anti märkimisväärset toetust selleks, et ergutada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse (nt avamere taastuvenergia, päikese- ja tuuleenergia kasutuselevõtt energiakogukondades ja väikesemahulistes rajatistes). See on omakorda aidanud suurendada energiajulgeolekut ning võimaldanud luua ELi taastuvenergia sektoris uusi töökohti ja ettevõtteid. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid on investeeritud peamisse elektri- ja gaasitaristusse, millel on nüüd oluline roll energia siseturu toimimise tagamisel.
Kliimameetmete toetuste jälgimine
ELi tasandil on seatud üldeesmärk, et kliimameetmetega seotud kulud moodustaksid vähemalt 20 % ELi eelarvest perioodil 2014–2020. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatakse kliimameetmetega seotud eesmärkide täitmiseks 26 % kogueelarvest. Neid eesmärke aidatakse muu hulgas saavutada investeeringutega vähese CO2 heitega majanduse, ringmajanduse, riskiennetuse, keskkonnakaitse, rohelise linnaliikuvuse ning teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkondadesse.
2022. aasta lõpuks oli ERFi projektide raames ära kasutatud 25,3 miljardit eurot. EAFRD raames kaasrahastati mitmesuguseid meetmeid, mille rahastus moodustas kokku 58 % (78,7 miljardit eurot) EAFRD kogueraldisest kliimameetmete jaoks.
Sellegipoolest on mõni liikmesriik teatanud probleemidest programmide rakendamisel (sealhulgas projektid, millega aidatakse saavutada kliimaeesmärke). Komisjon jälgib väiksema tulemuslikkusega programme pidevalt, et aidata meetmeid paremini rakendada. Täpsemad andmed muude fondide kliimaalaste eraldiste ja kasutusmäärade kohta on esitatud 3. lisas ( 11 ).
Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektidest, millega toetati kestlikku majanduskasvu
Renoveeritud raudteevõrk Lõuna-Moravas
oli üks suurimaid ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid Tšehhi Vabariigis. Raudteeliini renoveerimise projekti raames soetati ka 37 uut elektrirongi. Sellega aidatakse vähendada tipptundide liiklusummikuid tiheda liiklusega Lõuna-Morava raudteel, mis teenindab aastas ligikaudu 22 miljonit reisijat. Seda projekti rahastati ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 223 miljoni euroga (projekti kogueelarve oli 265 miljonit eurot).
Austrias Kärnteni liidumaal toetati REACT-EU vahenditest projekti LOCA2Transformation , mille eesmärk oli suurendada Alam-Kärntenis tavapärastes energiamahukates sektorites tegutsevate ettevõtjate teadlikkust kliimaneutraalsusest ning aidata neil täita Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Alpen-Adria ülikooli ja teaduskeskuse Joanneum Research teadlased viisid ettevõtete seas läbi uuringu, korraldasid õpikodasid ning koostasid ettevõtetele juhendi selle kohta, kuidas oma ärimudeleid rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ümber kujundada.
Réunioni saarel (Prantsusmaa) loodi
päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergia vautšerite
süsteem, et toetada avalikku jaotusvõrku ühendatavate solaar-fotoelektriliste süsteemide ülesseadmist kodumajapidamistes. Selle projekti elluviimiseks eraldati ERFist 5,7 miljonit eurot (peaaegu 85 % projekti kogueelarvest). Projektiga aidatakse vähendada CO2 jalajälge ja töötada välja kohalikku taastuvenergia tootmise mudelit; samuti täidetakse sellega üksikisikute vajadusi ning innustatakse neid Réunioni energiasüsteemi ümberkujundamisest osa võtma.
Ühtekuuluvusfondi toel investeeris Bulgaaria 42 miljonit eurot elutähtsasse projekti, mille eesmärk on parandada linnaliiklust ja õhukvaliteeti Sofias. Selleks soetati 29 nüüdisaegset trammi. Tänu sellele on heide ning hooldus- ja elektrikulud väiksemad, ent tegevus tõhusam. Sellega, et inimesi innustatakse sõitma auto asemel trammiga, aidatakse märkimisväärselt parandada õhukvaliteeti ja edendada säästvat linnaliiklust Sofias.
Sloveenias rahastati Ühtekuuluvusfondist 101 miljoni euroga raudteeliini Maribor-Šentilj uuendamist. Nüüd sõidab Sloveenia suuruselt teise linna ja Austria piiri vahel iga päev 84 rongi (endise 67 asemel) ning rajatud on 18 kilomeetri ulatuses uusi rööpaid, 12 kilomeetri ulatuses müratõkkeseinu ning nüüdisajastatud raudteejaamad koos süsteemi „Pargi ja sõida“ linnalähiparklatega.
EMKFist anti rahalist toetust projektile „
PuertAlMar
“ Hispaanias Vigo sadamas. Selles sadamas viiakse ellu ambitsioonikat sinise majanduse kasvu strateegiat, mille üks eesmärk on taastada mereökosüsteeme sadama piirkonnas ning teha koostööd üldsusega, et suurendada teadlikkust mere elurikkusest. Projekti „PuertAlMar“ käigus on sadamas katsetatud uuenduslikke biomimeetilisi materjale ning edukalt suurendatud kohalike mereselgrootute arvukust, mis omakorda meelitab ligi suuremaid liike ning aitab taastada ökosüsteeme ja suurendada nende elujõulisust.
Maltal toetati Ühtekuuluvusfondist eri materjalide käitlemist võimaldava taaskasutamiskoha loomist Ħal Faris, et parandada jäätmete käitlemise suutlikkust. Enne prügilasse ladestamist eraldatakse jäätmetest taaskasutatavad materjalid – sellega vähendatakse prügilasse ladestatavate jäätmete kogust ja tagatakse võimalikult suur taaskasutus.
Taaskasutamiskohas kogutakse puitu, tekstiilijäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete romusid. Esimestel aastatel kogutakse eeldatavalt ligikaudu 14 000 tonni ja 2029. aastaks peaaegu 20 000 tonni materjale. Sellega hoitakse saarel kokku väärtuslikku ruumi ja aidatakse kaitsta keskkonda.
REACT-EU vahenditest rahastatava projekti „ E-BUS RGTR “ raames varustati Luxembourgi piirkondlik bussivõrk uute elektribussidega. Selle 35 miljardi euro suuruse projektiga aidatakse täita ühtekuuluvuspoliitika eesmärki vähendada sisepõlemismootoriga sõidukite tekitatavat CO2 heidet. Tegemist on katseprojektiga ning elektribussiliine lisatakse veelgi, et Luxembourgi bussivõrk oleks 2030. aastaks heitevaba.
2023. aastal lasti Lõuna-Ungaris Szegedis käiku ELi suurim maapõueenergia süsteem. EL panustas 23 miljonit eurot, et tagada puhas ja taskukohane taastuvenergia enam kui 28 000 kodumajapidamisele ja rohkem kui 400 üldkasutatavale hoonele piirkonnas. See aitab vähendada energiakulusid ja linna kasvuhoonegaaside heidet 60 % võrra. Asjaolu, et enam kui 25 % ELi elanikkonnast elab piisavate maapõueenergia ressurssidega piirkondades, tähendab, et paljudes muudes ELi piirkondades on võimalik kasutada taastuvenergiat, et saada sõltumatuks Venemaa gaasist.
Eestis toetati EAFRD vahenditest maapiirkonnas tegutsevat idufirmat, kes töötas välja uuendusliku pakendimaterjali, et asendada plastist mullikile villajääkidega.
Woola projektiga
aidatakse vähendada jäätmeteket, arvestades, et põllumajandustootjad matavad või põletavad tavaliselt 90 % igal aastal toodetavast villast. Sellega luuakse praktiline süsteem villajääkide ringlussevõtuks. Peale selle saab villapõhist pakendimaterjali kestlikul viisil korduskasutada ning seepärast on klientidele loodud tagastussüsteem. Samuti toetatakse projektiga uute tööhõivevõimaluste loomist.
Kreeka ja Itaalia tuletõrjujatele on üks suurimaid katsumusi metsa- ja maastikupõlengute ärahoidmine ja kustutamine. Itaalias Apuulia maakonnas ja Kreekas Ípeirose piirkonnas on nüüd võimalik metsatulekahjusid varajases etapis avastada tänu kaamerate, andurite ja ilmajaamade võrgule. Tulekahju levikut hinnatakse arvutimudelitega ning selle abil saavad ametiasutused kiiresti ja tõhusalt reageerida. ERFist rahastatud
projektiga „OFIDIA2“
aidatakse päästa elusid ja vara, mida ohustavad Vahemere piirkonna kuumade ja kuivade suvekuude tõttu üha sagenevad metsatulekahjud. Apuulias katab juhtimisruumidega ühendatud kõrglahutuskaamerate, andurite ja ilmajaamade võrk 100 hektarit metsamaad. Kreekas Ípeirose piirkonnas valvavad enam kui 15 000 km2 suurust metsamaad kaamerad, droonid ja kaks maastikusõidukit.
Poolas avati ELi pikim veealune tunnel, mis rajati ELi rahastusega.
Świna tunnel
ühendab Uznami ja Wolini saari ning Świnoujście kesklinna riigi ülejäänud territooriumiga. See tagab kohalikele ja külastajatele sujuva transpordi ning soodustab piirkonnas majandusarengut. Świnoujście on ühtlasi Poola üks peamisi turismisihtkohti – aastas külastab seda ligikaudu 2,5 miljonit inimest, kes saavad uuest tunnelist nüüd samuti kasu. Projekti rahastati ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 162,3 miljoni euroga (kogueelarve oli 191,5 miljonit eurot).
Tänavu avati Rumeenias Brăila rippsild, mis on üks suurimaid ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastatud projekte. See ühendab Musta mere sadamaid ja Doonau deltat riigi ülejäänud territooriumiga ning laiema üleeuroopalise transpordivõrguga. Seda projekti toetati ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 363 miljoni euroga. Neljarealine sild on kaks kilomeetrit pikk ning paikneb 38 meetri kõrgusel jõepinnast. Tegemist on Rumeenia suurima sillaga, mis on ühtlasi suurim Doonaud ületav sild ja suuruselt kolmas rippsild Euroopas. Eelduste kohaselt vähendab see sõiduaega ligikaudu 50 minuti võrra ja seda kasutab päevas ligikaudu 11 400 sõidukit.
2022. aasta juulis valmis ERFi suure toetuse abil Horvaatias Pelješaci sild, mis on üle 2,4 kilomeetri pikk ning tagab otsese maanteeühenduse Horvaatia mandriosa ja Lõuna-Dalmaatsia vahel. See vähendab märkimisväärselt sõiduaega (59 minutilt 22 minutile) ning muudab Lõuna-Dalmaatsia paremini ligipääsetavaks.
3.3.Kaasav majanduskasv
EL on jätkanud jõupingutusi, et viia ellu oma sotsiaalmeetmete kava, eelkõige pärast Euroopa sotsiaalõiguste samba vastuvõtmist. Seda silmas pidades on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud struktuurireforme, näiteks avalike teenuste ajakohastamist, noorte tööhõive edendamist, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamist ning soolise ebavõrdsuse, kodutuse ja eluasemeturult tõrjutuse probleemide lahendamist.
2022. aasta lõpuks oli tööhõivevõimaluste parandamise projektidega saavutatud järgmised tulemused:
·ESFi ja noorte tööhõive algatuse raames oli toetatud 64,5 miljonit osalejat, sealhulgas 22,2 miljonit töötut ning 24,9 miljonit mitteaktiivset osalejat;
·toetust saanud isikutest asus 1,5 miljonit inimest tööd otsima, 3 miljonit inimest osales õppes või koolituses, 10,2 miljonit inimest oli omandanud kvalifikatsiooni, 7,4 miljonit inimest sai pärast ESFi toetatud tegevust tööd ning 6,8 miljonit inimest sai tööd kuus kuud hiljem;
·toetust oli antud peaaegu 4,1 miljonile puudega inimesele ja pisut üle 9,1 miljonile inimesele, kes kuuluvad tõrjutud rühmadesse (nt rändajad, välismaise taustaga ja vähemuste hulka kuuluvad inimesed);
·47 % osalejatest olid madala kvalifikatsiooniga ning 14 % olid rändajad, välismaise taustaga või kuulusid vähemuste hulka.
Investeeringud kaasavasse majanduskasvu moodustavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kogurahastusest ligikaudu 24 %. Selle eesmärgi kolme valdkonna jaoks on saadaval 179 miljardit eurot: 60 miljardit eurot kestliku ja kvaliteetse tööhõive, 71 miljardit eurot sotsiaalse kaasatuse ning 47 miljardit eurot hariduse ja kutseõppe jaoks. 2022. aasta lõpuks oli ära kasutatud kokku 142 miljardit eurot (79 % selleks eesmärgiks kavandatud kogusummast).
Joonis 4. Kaasava majanduskasvu vahendite kasutamise määr
Finantsareng on valdkondade lõikes erinev. Kõige kiirem on areng hariduse ja kutseõppe valdkonnas (84 % kogueelarvest on juba kasutatud). Kulutuste poolest järgmisel kohal on investeeringud kestliku ja kvaliteetse tööhõive tagamiseks (kavandatud kogusummast on juba kasutatud 81 %) ning viimasel kohal sotsiaalne kaasatus (kogueelarvest on ära kasutatud 76 %, mis jääb veidi alla kaasava majanduskasvu eesmärgi keskmist).
COVID-19 kriis on põhjustanud kogu ühiskonnas doominoefekti ja mõjutanud inimesi eri viisidel. ELi sotsiaalmeetmete kava ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas on olulisemad kui kunagi varem, et leevendada COVID-19 pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning muuta Euroopa majandus ja ühiskond kaasavamaks, kestlikumaks ja vastupidavamaks ning paremini ettevalmistatuks rohe- ja digipöördega kaasnevate probleemide ja võimalustega toimetulekuks. Praeguses kriitilises stsenaariumis toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest struktuurireforme, näiteks avalike teenuste ajakohastamist, noorte tööhõive ergutamist ning vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamist.
CARE ja SAFE
Selleks et ELi riigid ja piirkonnad saaksid aidata pagulasi, kes põgenevad Venemaa agressiooni eest Ukrainas, esitas komisjon ettepaneku, mis käsitleb ühtekuuluvusmeetmeid pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) . Lisaks pagulastele antavale otsesele toetusele on nende meetmete abil aidatud leevendada survet liikmesriikide eelarvetele; selleks on tagatud täiendav likviidsus ligikaudu 13,6 miljardi euro ulatuses. Kavandatud paindlikkusmeetmeid on seni kasutanud 17 liikmesriiki, kes on jaganud programmide vahel ümber ligikaudu 1,3 miljardit eurot, et pagulasi toetada. Kõige sagedamini kasutatud CARE meetmed on sõjapõgenike kaasamine üldistesse sotsiaalse integratsiooni programmidesse, tervishoiuteenuste, esmavajaliku ja toiduabi pakkumine ning tugi tööotsingul. Sellised meetmed hõlmavad sageli ka keelekursusi, haridust, sotsiaal- ja lapsehoiuteenuseid. Sarnane toetus jätkub 2021.–2027. aasta programmide raames, millega edendatakse ka integratsioonimeetmeid.
Taskukohase energia toetamise vahendi (SAFE) raames tegeletakse tagajärgedega, mida kõrged energiahinnad on põhjustanud konkreetsetes suure energiatarbimisega sektorites tegutsevatele ettevõtjatele. Samuti võimaldab see täiendavalt ümber suunata kasutamata vahendeid, et toetada VKEsid ja vähekaitstud leibkondi, keda kõrged energiahinnad eriti mõjutavad, ning rahastada lühendatud tööaja kavasid, et säilitada inimeste töökohti. Alates jõustumisest 28. veebruaril 2023 on juba tehtud esimesed muudatused programmides ning neid lisandub eeldatavasti veelgi.
Sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, kus ESFi osalus on suurim, rahastatakse seni väljavalitud projekte peaaegu 62 miljardi euro ulatuses. ERFist antava ELi toetuse tulemusena suurendati lapsehoiu- ja haridustaristu suutlikkust enam kui 24 miljoni inimese jaoks ning 63 miljonit inimest kogu ELis saavad nüüd paremaid terviseteenuseid.
EAFRDst on toetatud enam kui 175 000 meetme elluviimist, et edendada sotsiaalset kaasatust maapiirkondades. Samuti on toetatud kohalikke maakogukondi, kes rakendavad kohalikke arengustrateegiaid. Rohkem kui 3 650 kohalikku algatusrühma, kes rakendavad kohalikke arengustrateegiaid, hõlmavad üle 60 % ELi maaelanikkonnast ning toovad kokku konkreetse piirkonna avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna sidusrühmad.
EAFRD raames võeti kasutusele erimeede, et anda ajutist erakorralist toetust põllumajandustootjatele ja maapiirkondade VKEdele, keda Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse eriti rängalt mõjutas. Seda meedet rakendati kümnes liikmesriigis 26 riikliku või piirkondliku maaelu arengu programmi kaudu, kusjuures avaliku sektori kulutuste rahastamiseks kavandatud kogusumma oli 548 miljonit eurot. 2022. aasta lõpuks oli tänu sellele toetust saanud enam kui 34 000 põllumajandusettevõtet ja 450 VKEd.
Haridus- ja koolitusvaldkonnas oli valitud projektidele sihtotstarbeliselt määratud 52 miljardit eurot. 2022. aasta lõpuks oli tänu ESFile ja noorte tööhõive algatusele toetust saanud 29,8 miljonit madala kvalifikatsiooniga isikut, 10,2 miljonit inimest oli omandanud kvalifikatsiooni ning 3 miljonit inimest osalenud õppes või koolitusel.
Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektidest, millega toetati kaasavat majanduskasvu
2023. aasta septembris avas Eesti pealinnas Tallinnas uksed
Pelgulinna riigigümnaasium
. Hoone ehitamisel järgiti säästva arhitektuuri põhimõtteid (uus Euroopa Bauhaus) ning põhimaterjalina kasutati kohalikku puitu. Koolis on loodud modernne ja uuenduslik õpikeskkond ligikaudu 330 õpilasele. Seda projekti rahastati ERFi vahenditest 28 miljoni euro ulatuses (kogueelarve oli 33 miljonit eurot).
FAST-CARE (paindlik abi territooriumidele) algatuse raames anti Slovakkiale otsustavat abi, et tegeleda humanitaarkriisiga ja leevendada inimeste kannatusi pärast Venemaa sissetungi naaberriiki Ukrainasse. Sõjapõgenike vastuvõtuks ja neile elamispinna leidmiseks tehti kättesaadavaks enam kui 300 miljonit eurot. Algatuse raames kaeti transporditeenuste ning psühholoogilise ja arstiabi kulud. Peale selle said Ukraina õpilased vautšerid IT-seadmete ostuks, et kiirendada Slovakkia haridussüsteemi integreerumist.
Hispaanias
aidati ELi rahastusega Valencia finantsinstituudil luua krediidiliin, millega antakse ühisrahastusel põhinevaid laenusid, et toetada idufirmade majanduskasvu ja arengut Valencia autonoomses piirkonnas. See on eeskätt suunatud ettevõtjatele, kes paistavad silma suure innovatiivsusega. Näiteks anti laenu ettevõttele
FoodRation4All
, kes on pühendunud sotsiaalse mõjuga tegevusele toiduainesektoris. Ettevõtte põhiprojekt on „Nadie sin su ración diaria“ (Mitte keegi ei jää päevaportsjonita). Sel otstarbel on välja töötatud mobiilirakendus, mis hõlbustab toidupankadele annetamist ja toetab seega toiduabist sõltuvate inimeste sotsiaalset kaasatust.
ESFi rahastuse abil pakutakse Rumeenias integreeritud kogukonnateenuste projekti raames tugiteenuseid enam kui sajale tõrjutud kogukonnale. Tänu sellele on haavatavad Rumeenia inimesed saanud abi toimetulekuks rasketes oludes ning võimaluse omandada haridust ja kasutada põhilisi meditsiiniteenuseid; see omakorda aitab vältida eraldatust ja sotsiaalset tõrjutust. Projekti eesmärk oli tegeleda madala haridustaseme ning sotsiaal- ja meditsiiniteenuste piiratud kättesaadavuse probleemidega ning pakkuda sel otstarbel nõustamist, kutsenõustamist ning kogukonnapõhiseid õendus- ja sotsiaalteenuseid. ESF+ vahendite abil laiendatakse tegevuse ulatust, et toetada veel 2 000 kogukonda osana Rumeenia sotsiaalse kaasatuse ja väärikuse programmist .
Tänu ERFi toetusele loodi Ida-Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Krosnos kutserehabilitatsioonikeskus. Keskust juhib Poola intellektipuuetega inimeste ühendus. Projektiga parandati 26 keskmise ja raske vaimse puudega inimese tööhõivealaseid väljavaateid. Samuti loodi projekti raames kaks uut tootmis- ja teenindusosakonda: käsitööpood (Artistic Haven) ja maiustustepood (Na polance).
Tänu CARE-le eraldati REACT-EU vahenditest 4 miljonit eurot pagulaste tööhõive katseprojektile Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal, et aidata ukrainlastel Saksamaa ühiskonda integreeruda. Projekti eesmärk oli aidata inimestel tegeleda riiki saabumisel tekkinud takistustega – nagu lastehoiuvõimaluste puudumine – ning leida eluase või keelekursus. Selle raames anti vajaduspõhist toetust ja nõuandeid sotsiaalteenuste saamiseks.
Kreekas aidati EARFD rahastusega rajada töökoda, kus raske intellektipuudega noored valmistavad pasta- ja moositooteid. Projekti „AxiZO“ töökojas said sellesse haavatavasse rühma kuuluvad noored osaleda väljaõppes ja töötada Agioi Theodoroi ühenduse spetsialistide juhendamisel ja toetusel. Tegemist on Rodope prefektuuris (mis asub Kreeka kirdeosas) ainulaadse teenusega, sest sellega toetatakse intellektipuudega inimesi, kes ei saa riigilt toetust. Projektiga võideldi sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendati kohalikku arengut töökohtade loomise ning kohalike tootjate sissetulekuallikate mitmekesistamise abil.
3.4.Institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine
Joonis 5. Tõhusa avaliku halduse vahendite kasutamise määr
Institutsioonilise suutlikkuse ja reformidega seotud projektidele on sihtotstarbeliselt määratud 6,8 miljardit eurot. Kohapealne kasutusmäär ulatus 4,9 miljardi euroni (73 % kavandatud kogumahust). Seda tegevust täiendas toetus, mida anti lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele struktuurireformi tugiprogrammi kaudu, mis on nüüd kujundatud ümber tehnilise toe instrumendiks ( 12 ).
Selle eesmärgi raames on ESFist toetatud:
·840 000 inimest, kes osalesid elukestva õppe ja koolituskursustel;
·3 000 projekti, mis on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldusasutustele või avalikele teenustele.
Näide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektist, millega toetati institutsioonilist suutlikkust ja avalikku haldust
Portugalis Funchali vallas viidi ERFi toetuse abil ellu kodanikuportaali projekt, millega koondati nii kontaktteenused kui ka veebiteenused ühtsele veebiplatvormile. Selle projekti käigus korraldati ümber valla sisemine töökorraldus ning võeti kasutusele tõhusamad ja tulemuslikumad töömeetodid. Projekti raames soetati ka uued IT-süsteemid, mis aitavad vähendada bürokraatiat, ebatõhusat juhtimist ja aeganõudvaid menetlusi.
3.5.Territoriaalne ja linnaareng
Ajavahemikul 2014–2020 oli integreeritud territoriaalsele arengule ja kestlikule linnaarengule eelolevates punktides esitatud põhieesmärkide all kavandatud ligikaudu 42 miljardit eurot. 2022. aasta lõpuks oli kasutatud 65 % ühtekuuluvuspoliitika alusel kavandatud eraldisest (27 miljardit eurot); see näitaja on suurem kui 2021. aasta lõpus (52 %), kuid jääb siiski tunduvalt alla keskmise vahendite kasutusmäära (75 %).
Integreeritud arengustrateegiate raames välja valitud projektide tulemuseks on
·49 miljonit m2 renoveeritud või äsja arendatud avalikku linnaruumi, mis on üldsusele juurdepääsetav;
·ligikaudu 4 miljonit m2 renoveeritud või uusi üldkasutatavaid hooneid ja üle 28 000 renoveeritud eluruumi.
Näide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektist, millega toetati territoriaalset ja linnaarengut
Belgias Gentis kujundati varem tühjana seisnud tsirkusehoone (Wintercircus) ERFist toetatud projekti raames ümber kultuuri-, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuseks. Üle 6 000 m² suuruse kogupindalaga hoones on 500 istekohaga kontserdisaal ning 4 350 m² ulatuses (jagatavat) kontoripinda loome- ja tehnoloogiasektori idu- ja kasvufirmadele. Hoone keskmes paikneb 1 200 m² suurune endine tsirkuseareen, kus praegu tegutsevad kohvik, restoran, terrassibaar ja kauplus.
3.6.Territoriaalne koostöö – Interreg
ERFist toetatakse Euroopa territoriaalse koostöö programme, mille raames investeeritakse piiriülesesse, riikidevahelisse ja piirkondadevahelisse koostöösse. Need programmid moodustavad peaaegu 13 miljardit eurot kavandatud eraldisest ning sellest on ära kasutatud juba 10 miljardit eurot (80 % kavandatud summast). Koostööprogrammide rahaline rakendamine oli 2022. aasta lõpus kooskõlas riiklike/piirkondlike programmide rakendamisega.
Teatavad territoriaalse koostöö programmide tulemused kajastuvad oluliste investeerimisvaldkondade alla koondatud näitajates, samal ajal kui mõne sihtotstarbelise näitajaga mõõdetakse toetatud projektide koostööaspekti:
·üle 40 000 ettevõtte on osalenud piiriülestes, riikidevahelistes või piirkondadevahelistes teadusprojektides;
·enam kui 178 000 inimest on osalenud tööjõu liikuvuse algatustes;
·üle 190 000 noore on osalenud ühistes piiriülestes haridus- ja koolituskavades.
Näited Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektidest, millega toetati territoriaalset koostööd
Projekt „DESAL+“ viidi peamiselt ellu Kanaari saartel, samuti Madeiral ja Assooridel, et arendada vee magestamisega seotud teadus- ja arendustegevuse tipptaset ning täiendada teadmisi magestatud vee ja energeetika seostest. Projekti rahastati ERFist Madeira, Assooride ja Kanaari saarte Interregi programmi raames.
Piiriülese projektiga „ SUMBA “ aidati Läänemere piirkonna linnaplaneerijatel ja ametiasutustel edendada kestlikku linnaliikuvust vahendite abil, mis võimaldavad hinnata ja kavandada mitmeliigilise liikuvuse lahendusi ning lõimida neid lahendusi linnade ja muude omavalitsusüksuste transpordikavadesse ja -poliitikasse. Projekti „ SUMBA+ “ raames uuriti ja katsetati meetmeid, millega hõlbustatakse mitmeliigilist ja kestlikku pendelrändamist, nagu liikuvuskeskused, liiklusskeemid, rattalaenutused ning digitaalsed teabevahendid transpordistrateegiate tarbeks.
ERFi vahenditest kaasrahastati
Interregi projekti „EMR Connect“
, tänu millele on paranenud ühistranspordiettevõtete piiriülene koostöö Maasi-Reini euroregioonis (mis hõlmab Belgia, Saksamaa ja Madalmaade piirialasid). Projekti raames on kehtestatud uued tariifid, katsetatud uusi tehnoloogialahendusi ning laiendatud selliseid teenuseid nagu elektrijalgrataste ühiskasutus. Kõige olulisem saavutus oli Saksamaa ja Madalmaade vahelise innovatiivse koostalitlusvõimelise piletisüsteemi katsetamine ja kasutuselevõtt; seda süsteemi võidakse laiendada ka Belgiasse.
4.Liikmesriikide hindamistegevus
Arvestades, et 2014.–2020. aasta programmiperioodi rakendusetapp hakkab lõpule jõudma, on liikmesriigid jätkanud hindamistegevust ning teinud järjepidevalt jõupingutusi selleks, et hinnata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud meetmete mõju; rakendamisega seotud aspektide hindamisele keskendutakse hindamistes seejuures järjest vähem.
Liikmesriikides tehtud hindamiste tulemused on enamasti seotud konkreetse kontekstiga, milles toetatavaid meetmeid ellu viiakse. Tulemuste üldise paikapidavuse kohta ei oleks õige järeldusi teha, kuid mõnel juhul saab tänu hindamiste arvule ja nende geograafilisele ulatusele kindlaks teha teatavad järjepidevad mõjutegurid.
Nende järjepidevate mõjutegurite hulgas on teaduskeskuste ja ettevõtete suurem koostöö, mis omakorda aitab suurendada ettevõtete innovatsioonisuutlikkust ja uute ärivõimaluste arvu. Põllumajandussektori puhul on paljudes hindamistes täheldatud positiivset mõju põllumajandusettevõtete konkurentsivõimele.
Rohe- ja digiülemineku valdkonnas on saavutatud positiivseid tulemusi taastuvenergia tootmise ning ettevõtete, eluhoonete ja üldkasutatavate hoonete energiatarbimise vähendamise puhul ning seoses digitaalsete teenuste kättesaadavusega avaliku sektori asutuste ja ettevõtete jaoks.
Mis puudutab COVID-19 pandeemia mõju programmide rakendamisele, siis nähtub hindamistest, et tervisekriis vähendas märkimisväärselt projektides osalust, tekitas viivitusi rakendamisel ning suurendas ohtu, et eesmärke ei õnnestu saavutada. Sarnast ebasoodsat mõju on tekitanud energiahindade tõus, suur inflatsioon üldisemalt ning sõda Ukrainas (eelkõige Ukrainaga piiri jagavates liikmesriikides).
Samal ajal tegeleb komisjon 2014.–2020. aasta fondide järelhindamisega, mille tulemused selguvad 2024. aasta lõpuks. Neid tulemusi võetakse koos liikmesriikide tehtud hindamistest saadud tõenditega arvesse 2021.–2027. aasta programmide vahehindamisel ning uue, 2027. aasta järgse programmiperioodi väljakujundamisel.
Üksikasjalikum teave järelduste kohta, mille liikmesriigid ja komisjon on teinud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate programmide hindamise tulemusena, on esitatud komisjoni talituste töödokumendis (lisatud käesolevale aruandele).
5.Järeldused
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on ELi investeeringute püsiv edasiviiv jõud olnud juba enam kui 30 aastat. Pikaajalise perspektiivi ja valdkondlike eesmärkidega fondidest on järjepidevalt suunatud rahalisi vahendeid ELi piirkondade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks. Fondide tugeva toetusega on aidatud piirkondadel ja ettevõtjatel tulla toime rohe- ja digipöördega kaasnevate katsumustega. Samuti on aidatud töötajatel omandada oskusi, et olla tootlikum ja saada paremaid töökohti.
Järjestikustest kriisidest tingitud ajutised takistused on ajendanud tegema muudatusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning nende rakendussüsteemide suunitluses. COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud tervisekriisi leevendamiseks eraldati täiendavaid vahendeid ja kohandati eeskirju, et uusi tingimusi paremini arvesse võtta. Rahalisi vahendeid suunati nende inimeste toetamiseks, keda kriis kõige enam mõjutas, näiteks haavatavad isikud, töötajad, VKEd ja meditsiiniasutused.
Pagulaskriis, mis tekkis pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, pani liikmesriigid ja komisjoni varajastes etappides kiiresti tegutsema, et tulla toime negatiivsete tagajärgedega ja pakkuda abi enim mõjutatud inimestele. Selle võimaldamiseks tehti ühtekuuluvuspoliitika programmides vajalikud muudatused rekordiliselt kiire ajaga. Ühtekuuluvusmeetmetega pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) ning kahe teise sarnase algatusega (CARE+ ja FAST-CARE) pakuti pagulastele tuge pikaajaliseks integratsiooniks ja ka viivitamatut abi, eelkõige eluaseme leidmisel ja tervishoiu valdkonnas.
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse tekitas ühtlasi energiaalase hädaolukorra ning seepärast võttis EL kiiresti vastu taskukohase energia toetamise vahendi (SAFE), et aidata vähekaitstud leibkondi, töötajaid ja VKEsid, kes seisid silmitsi suurenenud energiakuludega. Lisaks kõnealusele kiirele reageerimisele on ühtekuuluvuspoliitika alusel jätkuvalt antud avaliku sektori toetust, et arendada taastuvaid energiaallikaid ja energiavõrke ning meetmeid energiatõhususe suurendamiseks. Venemaa sissetung Ukrainasse on näidanud, kui oluline on energiajulgeolek ja üleminek kliimaneutraalsele majandusele.
Lisaks sellele, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil on kiiresti reageeritud eri kriisidele, on jätkuvalt toetatud pikaajalisi investeeringuid töökohtade loomisse ja majanduskasvu, et investeerida inimarengusse ja soodustada ELi territoriaalset koostööd. Käesolevas aruandes kirjeldatud konkreetsed tulemused on ilmne tõestus sellest.
2021.–2027. aasta eelarvest kättesaadavaks tehtavate rahaliste vahenditega toetatakse ka edaspidi olulisi investeeringuid töökohtade loomisse ja majanduskasvu, et tagada kaasavam EL ning keskkonnasäästlikum ja vähese CO2 heitega majandus. Eelolevatel aastatel tehakse ühtekuuluvuspoliitika alusel kättesaadavaks 378 miljardit eurot (545 miljardit eurot, kui arvestada ka riikidepoolset kaasrahastamist), mille abil on kavas luua 1,3 miljonit töökohta ja suurendada ELi SKPd 2030. aastaks 0,5 % võrra. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatakse ligikaudu 850 000 ettevõtet. Enam kui 6,5 miljonile töötule pakutakse ümberõppe ja oskuste täiendamise võimalusi ning enam kui 3,5 miljonit kodumajapidamist ja ettevõtet saavad kasu väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgust. Ühtekuuluvuspoliitika vahendite abil tagatakse 16,4 miljonile inimesele puhas vesi ja parandatakse enam kui 723 000 elamu energiatõhusust, samuti suurendatakse taastuvenergia tootmisvõimsust 20 000 MW võrra (see vastab enam kui 8 000 tuulikule või ligikaudu 20 uuele tuumarajatisele).
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.1.2024
COM(2024) 6 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid
2023. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest rakendusaastate 2014–2020 kohta
{SWD(2024) 2 final}
LISA 1.1
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (hinnanguline) kumulatiivne rahaline rakendamine valdkondlike eesmärkide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 31. detsember 2022 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega)
|
Valdkondlik eesmärk |
Programmide maht kokku
|
Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku |
Valitud projektide teatatud kulutused kokku |
Projektide valikumäär |
Vahendite kasutamise määr |
|
|
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
% |
% |
||
|
01 |
Teadusuuringud ja innovatsioon |
60 894,7 |
72 577,7 |
47 582,4 |
119 % |
78 % |
|
02 |
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia |
15 831,9 |
18 321,7 |
12 250,9 |
116 % |
77 % |
|
03 |
VKEde konkurentsivõime |
107 908,9 |
125 720,5 |
84 674,5 |
117 % |
78 % |
|
04 |
Vähese CO2 heitega majandus |
46 309,6 |
54 633,7 |
32 938,8 |
118 % |
71 % |
|
05 |
Kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus |
49 851,9 |
59 535,9 |
41 848,7 |
119 % |
84 % |
|
06 |
Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus |
83 409,6 |
100 031,3 |
64 810,0 |
120 % |
78 % |
|
07 |
Transpordi- ja energiavõrkude taristu |
63 104,4 |
77 931,3 |
52 046,7 |
123 % |
82 % |
|
08 |
Jätkusuutlik ja kvaliteetne tööhõive |
49 747,3 |
56 169,7 |
39 691,6 |
113 % |
80 % |
|
09 |
Sotsiaalne kaasatus |
61 981,6 |
67 750,5 |
46 220,3 |
109 % |
75 % |
|
10 |
Haridus ja kutseõpe |
38 973,9 |
46 166,8 |
32 514,8 |
118 % |
83 % |
|
11 |
Tõhus avalik haldus |
5 512,9 |
6 203,3 |
3 876,2 |
113 % |
70 % |
|
12 |
Äärepoolseimad ja hõredalt asustatud piirkonnad |
220,5 |
280,5 |
767,7 |
127 % |
348 % |
|
13 |
Kriisist taastumise ja vastupanuvõime tugevdamine |
49 837,4 |
46 627,7 |
14 024,1 |
94 % |
28 % |
|
Lõpetatud meetmed |
Lõpetatud meetmed |
145,1 |
0,0 |
0,0 |
0 % |
0 % |
|
Mitme valdkonna eesmärgid (ERF/Ühtekuuluvusfond/ESF) |
85 937,6 |
101 960,4 |
72 232,2 |
119 % |
84 % |
|
|
Tehniline abi |
Tehniline abi |
21 670,5 |
19 862,6 |
14 539,2 |
92 % |
67 % |
|
|
Kogusumma |
741 337,7 |
853 773,6 |
560 018,3 |
115 % |
76 % |
Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel aadressil https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52.
LISA 1.2
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (hinnanguline) kumulatiivne rahaline rakendamine valdkondlike eesmärkide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 30. september 2023 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega)
|
Valdkondlik eesmärk |
Programmide maht kokku
|
Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku |
Valitud projektide teatatud kulutused kokku |
Projektide valikumäär |
Vahendite kasutamise määr |
|
|
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
% |
% |
||
|
01 |
Teadusuuringud ja innovatsioon |
60 076,0 |
72 355,2 |
54 228,2 |
120 % |
90 % |
|
02 |
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia |
15 435,6 |
18 413,6 |
13 857,4 |
119 % |
90 % |
|
03 |
VKEde konkurentsivõime |
108 478,9 |
125 733,1 |
94 163,6 |
116 % |
87 % |
|
04 |
Vähese CO2 heitega majandus |
46 737,3 |
55 603,3 |
37 760,3 |
119 % |
81 % |
|
05 |
Kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus |
49 997,9 |
59 370,2 |
44 714,8 |
119 % |
89 % |
|
06 |
Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus |
83 270,1 |
101 403,3 |
70 903,4 |
122 % |
85 % |
|
07 |
Transpordi- ja energiavõrkude taristu |
62 860,8 |
79 463,6 |
57 726,6 |
126 % |
92 % |
|
08 |
Jätkusuutlik ja kvaliteetne tööhõive |
49 371,3 |
56 582,7 |
42 974,6 |
115 % |
87 % |
|
09 |
Sotsiaalne kaasatus |
62 482,8 |
68 446,9 |
50 893,4 |
110 % |
81 % |
|
10 |
Haridus ja kutseõpe |
38 742,3 |
46 354,9 |
35 424,4 |
120 % |
91 % |
|
11 |
Tõhus avalik haldus |
5 419,9 |
6 047,0 |
4 340,0 |
112 % |
80 % |
|
12 |
Äärepoolseimad ja hõredalt asustatud piirkonnad |
220,5 |
283,4 |
918,5 |
128 % |
416 % |
|
13 |
Kriisist taastumise ja vastupanuvõime tugevdamine |
50 277,7 |
57 466,6 |
24 444,0 |
114 % |
49 % |
|
Lõpetatud meetmed |
Lõpetatud meetmed |
137,3 |
0,0 |
0,0 |
0 % |
0 % |
|
Mitme valdkonna eesmärgid (ERF/Ühtekuuluvusfond/ESF) |
85 866,7 |
102 602,0 |
80 745,9 |
119 % |
94 % |
|
|
Tehniline abi |
Tehniline abi |
22 555,6 |
20 910,9 |
16 526,1 |
93 % |
73 % |
|
|
Kogusumma |
741 930,7 |
871 036,4 |
629 621,2 |
117 % |
85 % |
Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel aadressil https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52.
See tabel sisaldab 2022. aastal paketist REACT-EU ja EAFRD programmidest antud täiendavat kogutoetust (vt lisa 4).
LISA 2.1
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (hinnanguline) kumulatiivne rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmi kohta esitatud aruannetele seisuga 31. detsember 2022 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega)
|
|
ELi eraldatud summa 2014–2020 |
Programmide maht kokku (EL ja riigid) |
Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku |
Valitud projektide teatatud kulutused kokku |
Projektide valikumäär |
Vahendite kasutamise määr |
|
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
% |
% |
|
|
Austria |
6 694,2 |
14 064,5 |
14 077,6 |
11 229,1 |
100 % |
80 % |
|
Belgia |
3 260,6 |
6 308,1 |
7 572,5 |
4 570,9 |
120 % |
72 % |
|
Bulgaaria |
11 168,7 |
13 138,9 |
15 464,4 |
9 789,5 |
118 % |
75 % |
|
Horvaatia |
12 193,0 |
14 203,4 |
18 241,1 |
11 137,6 |
128 % |
78 % |
|
Küpros |
1 113,9 |
1 390,0 |
1 665,3 |
1 094,9 |
120 % |
79 % |
|
Tšehhi |
25 783,1 |
34 276,8 |
39 879,2 |
28 822,3 |
116 % |
84 % |
|
Taani |
2 103,7 |
2 904,6 |
3 171,2 |
1 905,9 |
109 % |
66 % |
|
Eesti |
4 885,0 |
6 341,2 |
6 666,7 |
5 407,6 |
105 % |
85 % |
|
Soome |
4 933,1 |
10 826,6 |
13 774,2 |
9 772,5 |
127 % |
90 % |
|
Prantsusmaa |
36 556,4 |
56 982,9 |
76 741,2 |
47 497,2 |
135 % |
83 % |
|
Saksamaa |
34 042,9 |
52 363,8 |
57 340,9 |
41 327,1 |
110 % |
79 % |
|
Kreeka |
25 158,8 |
31 011,1 |
43 730,2 |
24 406,1 |
141 % |
79 % |
|
Ungari |
27 158,5 |
32 098,5 |
40 614,4 |
27 306,9 |
127 % |
85 % |
|
Iirimaa |
4 385,2 |
7 650,4 |
9 567,2 |
6 511,6 |
125 % |
85 % |
|
Itaalia |
62 763,6 |
93 727,0 |
94 375,7 |
57 980,9 |
101 % |
62 % |
|
Läti |
6 226,7 |
7 623,7 |
8 520,3 |
5 965,8 |
112 % |
78 % |
|
Leedu |
9 334,7 |
10 991,2 |
12 270,4 |
9 272,3 |
112 % |
84 % |
|
Luksemburg |
316,6 |
644,1 |
719,9 |
573,7 |
112 % |
89 % |
|
Malta |
1 002,2 |
1 210,2 |
1 182,5 |
1 051,7 |
98 % |
87 % |
|
Madalmaad |
2 851,8 |
4 985,7 |
5 892,5 |
3 968,8 |
118 % |
80 % |
|
Poola |
91 273,3 |
111 439,4 |
113 468,1 |
87 114,5 |
102 % |
78 % |
|
Portugal |
28 892,1 |
36 362,9 |
47 147,2 |
33 712,0 |
130 % |
93 % |
|
Rumeenia |
35 207,3 |
41 416,2 |
58 765,2 |
30 202,3 |
142 % |
73 % |
|
Slovakkia |
16 573,8 |
20 797,0 |
21 462,2 |
13 157,1 |
103 % |
63 % |
|
Sloveenia |
4 514,5 |
5 665,1 |
7 236,8 |
4 936,0 |
128 % |
87 % |
|
Hispaania |
57 322,4 |
75 067,7 |
82 420,5 |
42 689,5 |
110 % |
57 % |
|
Rootsi |
4 615,1 |
8 816,1 |
9 053,0 |
7 222,4 |
103 % |
82 % |
|
Ühendkuningriik |
16 318,4 |
26 402,6 |
29 182,1 |
21 285,6 |
111 % |
81 % |
|
Interreg |
9 405,7 |
12 627,8 |
13 571,3 |
10 106,6 |
107 % |
80 % |
|
Kogusumma |
546 055,3 |
741 337,7 |
853 773,6 |
560 018,3 |
115 % |
76 % |
Allikas: vt lisa 1.1.
LISA 2.2
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (hinnanguline) kumulatiivne rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 30. september 2023 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega)
|
|
ELi eraldatud summa 2014–2020 |
Programmide maht kokku (EL ja riigid) |
Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku |
Valitud projektide teatatud kulutused kokku |
Projektide valikumäär |
Vahendite kasutamise määr |
|
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
miljonites eurodes |
% |
% |
|
|
Austria |
6 694,2 |
14 051,2 |
14 047,9 |
12 290,1 |
100 % |
87 % |
|
Belgia |
3 260,6 |
6 294,3 |
7 619,0 |
5 164,9 |
121 % |
82 % |
|
Bulgaaria |
11 134,2 |
13 098,8 |
15 480,1 |
10 943,5 |
118 % |
84 % |
|
Horvaatia |
12 193,0 |
14 203,7 |
18 781,2 |
13 317,6 |
132 % |
94 % |
|
Küpros |
1 113,9 |
1 392,3 |
1 688,2 |
1 181,6 |
121 % |
85 % |
|
Tšehhi |
25 783,1 |
34 679,0 |
39 723,9 |
32 746,1 |
115 % |
94 % |
|
Taani |
2 103,7 |
2 904,6 |
3 157,3 |
2 120,3 |
109 % |
73 % |
|
Eesti |
4 885,0 |
6 327,6 |
6 599,4 |
5 946,2 |
104 % |
94 % |
|
Soome |
4 933,1 |
10 826,6 |
13 787,3 |
10 296,2 |
127 % |
95 % |
|
Prantsusmaa |
36 556,4 |
56 958,6 |
77 991,8 |
52 778,1 |
137 % |
93 % |
|
Saksamaa |
34 073,3 |
52 365,2 |
57 225,3 |
46 457,7 |
109 % |
89 % |
|
Kreeka |
25 158,8 |
31 083,5 |
44 911,3 |
26 631,9 |
144 % |
86 % |
|
Ungari |
27 158,5 |
32 118,1 |
41 992,6 |
31 401,3 |
131 % |
98 % |
|
Iirimaa |
4 385,2 |
7 650,4 |
9 567,0 |
6 671,4 |
125 % |
87 % |
|
Itaalia |
62 769,0 |
93 688,7 |
97 003,7 |
65 575,1 |
104 % |
70 % |
|
Läti |
6 226,7 |
7 623,7 |
8 568,9 |
6 730,3 |
112 % |
88 % |
|
Leedu |
9 334,7 |
10 990,4 |
12 315,1 |
10 382,7 |
112 % |
94 % |
|
Luksemburg |
316,6 |
643,0 |
721,4 |
601,2 |
112 % |
93 % |
|
Malta |
1 002,2 |
1 210,4 |
1 186,8 |
1 132,7 |
98 % |
94 % |
|
Madalmaad |
2 851,8 |
4 986,7 |
5 951,0 |
4 694,9 |
119 % |
94 % |
|
Poola |
91 273,3 |
111 439,6 |
115 889,4 |
98 530,2 |
104 % |
88 % |
|
Portugal |
29 382,8 |
36 854,0 |
46 130,5 |
36 939,4 |
125 % |
100 % |
|
Rumeenia |
35 207,3 |
41 407,3 |
60 723,4 |
34 788,6 |
147 % |
84 % |
|
Slovakkia |
16 572,2 |
20 613,0 |
22 231,6 |
15 767,4 |
108 % |
76 % |
|
Sloveenia |
4 514,5 |
5 665,3 |
7 517,2 |
5 571,9 |
133 % |
98 % |
|
Hispaania |
57 322,4 |
75 096,2 |
88 207,0 |
47 315,0 |
117 % |
63 % |
|
Rootsi |
4 615,1 |
8 768,7 |
9 011,7 |
7 704,2 |
103 % |
88 % |
|
Ühendkuningriik |
16 309,0 |
26 369,4 |
29 473,8 |
24 621,0 |
112 % |
93 % |
|
Interreg |
9 400,1 |
12 620,5 |
13 532,5 |
11 319,7 |
107 % |
90 % |
|
Kogusumma |
546 530,7 |
741 930,7 |
871 036,4 |
629 621,2 |
117 % |
85 % |
Allikas: vt lisa 1.2.
LISA 3
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – kavandatud summad kliimaeesmärkide saavutamiseks
koos kumulatiivsete projektide valiku ja kasutusmääradega 31. detsembriks 2022
|
Fond |
ELi kavandatud summa |
Kliima-meetmetele eraldatud summa |
Valitud projektide väärtus 2022. aasta lõpuks (hinnanguline ELi osa) |
Kliima-meetmetele eraldatud summa |
Projektides kulutatud summa 2022. aasta lõpuks (hinnanguline ELi osa) |
Kliima-meetmetele kulutatud summa |
|||
|
|
miljardit eurot |
miljardit eurot |
% |
miljardit eurot |
miljardit eurot |
% |
miljardit eurot |
miljardit eurot |
% |
|
Ühte-kuuluvus-fond |
61,5 |
17,3 |
28 % |
80,4 |
22,8 |
28 % |
49,1 |
13,0 |
26 % |
|
EAFRD |
136,1 |
78,8 |
58 % |
133,2 1 |
79,4 |
60 % |
91,8 |
57,6 |
63 % |
|
EMKF |
5,6 |
0,97 |
17 % |
5,4 |
0,96 |
18 % |
3,8 |
0,65 |
17 % |
|
ERF |
229,7 |
40,7 |
18 % |
277,6 |
45,8 |
16 % |
173,3 |
25,3 |
15 % |
|
ESF ja noorte tööhõive algatus |
113,2 |
1,7 |
1 % |
122,5 |
14,2 |
12 % |
80,2 |
8,5 |
11 % |
|
Kokku |
546,1 |
139,5 |
26 % |
619,1 |
163,2 |
26 % |
398,2 |
105,1 |
26 % |
Allikas: Euroopa Komisjon.
LISA 4
Paketist REACT-EU otsustatud eraldis (tuhandetes eurodes) 2023. aasta märtsi seisuga
|
|
Paketist REACT-EU programmi kohta saadaolevad ELi eraldised |
Otsustatud ELi summad |
|||||
|
|
2021 |
2022 |
Kokku |
ERF |
Euroopa Sotsiaalfond (ESF) |
FEAD |
Kokku |
|
AT |
218,33 |
59,54 |
277,87 |
157,70 |
114,17 |
6,00 |
277,87 |
|
BE |
258,85 |
71,09 |
329,94 |
124,61 |
159,24 |
46,09 |
329,94 |
|
BG |
436,36 |
139,65 |
576,01 |
271,41 |
266,04 |
38,56 |
576,01 |
|
CY |
111,43 |
20,89 |
132,32 |
67,32 |
65,00 |
0,00 |
132,32 |
|
CZ |
834,78 |
317,09 |
1 151,87 |
1 147,98 |
0,00 |
3,89 |
1 151,87 |
|
DE |
1 886,64 |
517,25 |
2 403,89 |
1 530,20 |
873,69 |
0,00 |
2 403,89 |
|
DK |
177,78 |
32,73 |
210,51 |
155,83 |
54,68 |
0,00 |
210,51 |
|
EE |
177,75 |
29,67 |
207,42 |
190,16 |
12,76 |
4,50 |
207,42 |
|
ES |
10 855,37 |
3 629,54 |
14 484,91 |
8 419,96 |
5 887,95 |
177,00 |
14 484,91 |
|
FI |
134,51 |
36,64 |
171,15 |
119,52 |
51,63 |
0,00 |
171,15 |
|
FR |
3 092,95 |
848,05 |
3 941,00 |
2 646,30 |
1 190,68 |
104,03 |
3 941,00 |
|
GR |
1 707,88 |
277,86 |
1 985,74 |
1 885,74 |
100,00 |
0,00 |
1 985,74 |
|
HR |
571,50 |
101,06 |
672,56 |
132,56 |
530,00 |
10,00 |
672,56 |
|
HU |
881,20 |
104,38 |
985,58 |
639,07 |
346,51 |
0,00 |
985,58 |
|
IE |
88,33 |
53,27 |
141,60 |
0,00 |
141,60 |
0,00 |
141,60 |
|
IT |
11 303,49 |
3 084,28 |
14 387,77 |
6 182,33 |
8 006,05 |
199,38 |
14 387,77 |
|
LT |
273,70 |
50,45 |
324,15 |
278,15 |
46,00 |
0,00 |
324,15 |
|
LU |
139,83 |
3,90 |
143,73 |
69,69 |
73,20 |
0,85 |
143,73 |
|
LV |
209,99 |
20,39 |
230,38 |
199,95 |
22,49 |
7,93 |
230,38 |
|
MT |
111,20 |
11,16 |
122,36 |
11,16 |
111,20 |
0,00 |
122,36 |
|
NL |
440,83 |
120,72 |
561,55 |
280,77 |
280,77 |
0,00 |
561,55 |
|
PL |
1 644,72 |
268,02 |
1 912,74 |
1 832,92 |
79,83 |
0,00 |
1 912,74 |
|
PT |
1 594,15 |
544,62 |
2 138,77 |
1 706,97 |
431,80 |
0,00 |
2 138,77 |
|
RO |
1 323,88 |
216,18 |
1 540,06 |
1 250,06 |
234,00 |
56,00 |
1 540,06 |
|
SE |
287,35 |
79,03 |
366,38 |
73,28 |
293,10 |
0,00 |
366,38 |
|
SI |
262,18 |
15,67 |
277,85 |
255,74 |
13,21 |
8,90 |
277,85 |
|
SK |
615,98 |
129,21 |
745,18 |
235,78 |
486,47 |
22,93 |
745,18 |
|
Kokku |
39 640,94 |
10 782,33 |
50 423,27 |
29 865,15 |
19 872,06 |
686,06 |
50 423,27 |
Allikas:
https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/cdnu-kc2j
.
Käesoleva andmelooga esitatakse ajakohastatud seisukoht „Programmi kohta saadaolevate ELi eraldiste“ ja „Otsustatud ELi summade“ kohta.
https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/26d9-dqzy
.