Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 (milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008) artikli 26 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2023/C 273/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artiklile 27 (1).

LIIDU MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

„Eau-de-vie de vin de la Marne“

ELi nr: PGI-FR-02029-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 23.1.2020

1. Taotleja ja õigustatud huvi

Association des producteurs de boissons spiritueuses à indication géographique champenoises (Champagne'i piirkonna geograafilise nimetusega piiritusjookide tootjate ühendus)

2. Tootespetsifikaadi osa, mida muudatus hõlmab / muudatused hõlmavad

☒	Toote nimetus

☐	Piiritusjoogi kategooria või seaduslik nimetus

☐	Seos piirkonnaga

☐	Turustamispiirangud

☐	muu: Märgistamise erieeskirjad

3. Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

3.1. Selgitus selle kohta, miks muudatus(ed) kuulub (kuuluvad) mõiste „liidu muudatus“ alla, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/787 artiklis 31

Taotlus hõlmab määruse (EL) 2019/787 alusel registreeritud geograafilise tähise nimetuse muutmist, kuna see asendatakse nimetusega „Eau-de-vie de vin de la Marne / Fine champenoise“.

3.2. Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

1) Toote nimetus

Kirjeldus

Nimetuse „Fine champenoise“ lisamine sünonüümina.

Põhjendused

Seoses Euroopa Komisjonile geograafilise tähise tehnilise toimiku edastamisega vastavalt määruse nr 110/2008 artiklile 20 on tootjad avaldanud soovi, et geograafilise tähise nimetus muudetaks nimetuseks „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ eesmärgiga teavitada tarbijaid sõnaselgelt seosest selle piiritusjoogi ja Champagne’i veinipiirkonna vahel, kuna kõik piiritusjoogid „Eaux-de-vie de vin de la Marne“ ei pärine Marne’i departemangust, jättes kaitstud päritolunimetuse „Champagne“ vaid selle viimati nimetatud nimetuse kasutada.

Nimetus „Fine champenoise“ on seega lisatud nimetuse „Eau-de-vie de vin de la Marne“ sünonüümina alati, kui see esineb tehnilises toimikus. Seda nimetust tunnustati riiklikult 6. veebruaril 2015. aastal avaldatud 27. jaanuari 2015. aasta määrusega, mis on heaks kiidetud ka Euroopa Liidu tasandil.

Kui nimetus asendatakse, ei ole täiendava märke „Fine champenoise“ kasutamine tehnilise toimiku märgistamiseeskirju käsitlevas punktis enam vajalik, seega jäetakse see välja.

KOONDDOKUMENT

1. Geograafilise tähise nimetus(ed)

„Eau-de-vie de vin de la Marne / Fine champenoise“

2. Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

3. Geograafilise tähise tüüp

Geograafiline tähis

4. Piiritusjoogi kategooria või kategooriad

Veinist valmistatud piiritusjook

5. Piiritusjoogi omaduste kirjeldus

Füüsikalised, keemilised ja/või organoleptilised omadused

„Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ on hele ja läbipaistev. Kui piiritusjook „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ vananeb, omandab see puitvaatides värvuse, mis ulatub õlgkollasest merevaigukollaseni.

Piiritusjooki „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ iseloomustavad taimsed, kergelt veinised ja heleda viljalihaga puuviljade (õun, pirn) maitsevarjundid. Vananemise käigus omandab ta metsa, vanilli, röstleiva ja heleda tubaka maitsevarjundeid.

Lenduvate ühendite (v.a etüül- ja metüülalkohol) sisaldus ühe hektoliitri puhta alkoholi kohta peab olema vähemalt 200 grammi. Metanoolisisaldus ühe hektoliitri puhta alkoholi kohta on alla 150 grammi.

Tarbijale müümise ajal on toote minimaalne alkoholisisaldus 40 mahuprotsenti.

Eriomadused (võrreldes sama kategooria piiritusjookidega)

Toodet „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ valmistatakse kontrollitud päritolunimetusega „Champagne“ veinidest, mille tootmiseks on kasutatud Champagne'i veinipiirkonna kolme peamist viinamarjasorti: 'Chardonnay', 'Pinot noir' ja 'Meunier'. Eri tootmisetappides kehtisid nende veinide kohta tootmise eritingimused: viinamarjade terviklikkuse säilitamine alates saagikoristusest, tervete kobarate pressimine pärast saagikoristust, aeglane kääritamine, alusveinide kvalitatiivne valik, pursatamine. See on ainus Prantsuse veinist valmistatud piiritusjook, mille toore pärineb üksnes vahuveinide tootmisest.

Piiritusjooki „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ valmistatakse nendest veinidest, mille happesus ja väike alkoholisisaldus mahuprotsentides on hästi tasakaalus.

Destilleerimiseks kasutatavaid veine võetakse kaitstud päritolunimetusega „Champagne“ tootmise eri etappides: eelkõige pressimise, alusveinide kvalitatiivse valiku või pursatamise etappides. Seetõttu on neil erinevaid omadusi, mis toetavad piiritusjoogi „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ iseloomulikke lõhna- ja maitseomadusi.

6. Geograafilise piirkonna määratlus

Toote „Eau-de-vie de la Marne“/„Fine champenoise“ jaoks viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini destilleerimine ja laagerdumine (seista laskmine ja vajaduse korral vanandamine) toimub kontrollitud päritolunimetust „Champagne“ käsitleva 22. juuli 1927. aasta seaduse (millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 6. mai 1919. aasta seaduse artikkel 17) artiklis V määratletud territooriumidel järgmistel tingimustel:

—

Vitry-le-François’ ringkonnas (Marne’i departemang) asuva määratletud kasvatusala kiitis 7.–8. novembri 1990. aasta koosolekul heaks riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l'origine et de la qualité) pädev riiklik komisjon ning selle plaanid on deponeeritud asjaomastes omavalitsustes;

—

Aube’i departemangu järgmistes kommuunides: Arsonvalis, Cunfinis, Dolancourtis ja Jaucourtis asuva määratletud kasvatusala kiitis 23. juuni 1994. aasta, 8. septembri 1994. aasta ja 19. mai 1995. aasta koosolekutel heaks riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev riiklik komisjon ning selle plaanid on deponeeritud asjaomaste kommuunide omavalitsustes;

—	Aube’i departemangu järgmistes kommuunides: Marcilly-le-Hayer's ja La Villeneuve-au-Châtelot's ei kinnitatud riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädeva riikliku komisjoni 10. septembri 1997. aasta koosolekul langetatud otsusega ühtegi kasvatusala;

—

Aube’i departemangu järgmistes kommuunides: Brienne-le-Chateaus, Epagne'is, Précy-Saint-Martinis ja Saint-Léger-sous-Brienne'is ning Marne'i departemangu järgmistes kommuunides: Esclavolle-Lurey's, Potangis's, Saint-Quentin-le-Verger's ja Villiers-aux-Corneilles's ei kinnitatud riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädeva riikliku komisjoni 23.–24. juuni 1994. aasta, 7.–8. septembri 1994. aasta, 18.–19. mai 1995. aasta ning 6.–7. septembri 1995. aasta koosolekul langetatud otsustega ühtegi kasvatusala;

—	Marne'i departemangu kommuunis Fontaine-sur-Aÿ asuva määratletud kasvatusala kiitis 9.–10. septembri 1999. aasta koosolekul heaks riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev riiklik komisjon ning selle plaanid on deponeeritud asjaomase kommuuni omavalitsuses;

—	Marne'i departemangu järgmistes kommuunides: Corfélix's, Corrobertis, Le Thoult-Trosnay's, Verdon's, Reuves's ja Broussy-le-Petit's ei kinnitatud riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädeva riikliku komisjoni 5.–6. septembri 2001. aasta koosolekul langetatud otsusega ühtegi kasvatusala.

7. Piiritusjoogi valmistamise meetod

Piiritusjook saadakse selliste veinide destilleerimisel, mis vastavad kaitstud päritolunimetuse „Champagne“ spetsifikaadis sätestatud tootmistingimustele (viinamarjasordid, viinamarjaistanduste haldamine, saagikoristus, viinamarjade pressimine).

Veine hoitakse kuni destilleerimiseni täielikult täidetud ja kinnikorgitud vaatides. Veinid võivad sisaldada veinisetteid.

Destilleerimise ajal on veinidel:

—	naturaalne alkoholisisaldus 6–12 mahuprotsenti;

—	lenduvate hapete sisaldus kuni 1 gramm väävelhapet (H2SO4) liitri veini kohta;

—	vääveldioksiidi (SO2) üldsisaldus kuni 100 milligrammi liitri veini kohta.

Destilleerimine

Ühegi seadme destilleerimisvõimsus ei või ületada 70 hektoliitrit puhast alkoholi 24 tunni jooksul.

Destilleerimisprotsessi lõpus võib kogumisanumas oleva piiritusjoogi alkoholisisaldus temperatuuril 20 °C olla kuni 75 mahuprotsenti.

Veinid destilleeritakse:

—	lihtsa tsüklilise partiiviisilise destilleerimise teel;

—	kaskaadis olevate destilleerimisnõude abil koos mitmeastmelise tagasivooluga destilleerimisega

—	või destilleerimise teel, mis toimub mitmeastmelise tagasivooluga pidevdestilleerimise põhimõttel.

1) Lihtne tsükliline partiiviisiline destilleerimine:

– Seadmete kirjeldus:

Destilleerimine toimub destilleerimisseadme abil, mis koosneb katlast, kaanest, kaelast, mis võib olla varustatud veinisoojendi või veekondensaatoriga, ning jahutusspiraalist koos jahutusseadisega.

Katel, kaas, kael ja jahutusspiraal on valmistatud vasest.

Katla kogumaht võib olla kuni 25 hektoliitrit.

2) Tsükliline tagasivooluga destilleerimine mitmeastmelises kaskaadis:

– Seadmete kirjeldus:

Destilleerimine toimub destilleerimisseadmete abil, mis on varustatud mitme destilleerimisnõu ja kontsentreerimiskolonniga.

Destilleerimiskolonnid peavad olema valmistatud vasest.

Destilleerimisanumaid võib olla kuni viis. Destilleerimisanuma maht võib olla kuni 20 hektoliitrit.

Kolonne võib olla kuni kaks. Kolonn võib koosneda kuni 15 alusest.

3) Mitmeastmeline tagasivooluga pidevdestilleerimine

– Destilleerimisseadmete kirjeldus

Destilleerimisel kasutatakse aluseid sisaldavaid kolonne, mis tagavad tunnelid või kupleid sisaldava barboteerimismehhanismi abil kokkupuute vedelikuvoogude ja neid vastassuunas läbivate gaasivoogude vahel. Kolonn paikneb auru tootva katla kohal. Kolonnid koosnevad küllastumisalast, milles destilleeritav vedelik kaotab aurustuvat alkoholi, ja kontsentreerimisalast, milles aur rikastub alkoholiga.

Kondenseerumine toimub ühes või mitmes veinisoojendis või veekondensaatoris. Nendes soojusvahetites saadud kondensaat suunatakse kas destillaadi eraldamise etappi või tagasi kontsentreerimisala ülaossa.

– Soovimatute ühendite eraldamine

Destilleerimise vedelfaasis eraldamise toimingud, mis võimaldavad muuta destillaadi teatavate komponentide osakontsentratsiooni (rektifikatsioon), on keelatud.

Soovimatuks peetavad ühendid kõrvaldatakse jääkidena või atmosfääri eraldamise teel degaseerimistorude abil või kogumise teel gaasipuhastuskolonnidesse.

Valmimine

„Toorest“ piiritusjooki hoitakse vaatides pärast destilleerimist vähemalt kolme kuu jooksul enne turustamist.

Piiritusjooki peab säilitama inertses mahutis, et vältida värvuse tekkimist.

Vananeda lastav piiritusjook laagerdub tammevaatides mahuga kuni 10 hektoliitrit vähemalt 24 kuu jooksul alates vaati paigutamise kuupäevast.

Puitlaastude kasutamine on keelatud.

Viimistlemine

Toote värvuse kohandamine karamelliga ja toote magustamine lõppmaitse täiustamiseks on lubatud sel määral, et selle mõju piiritusjoogi lahjenemisele jääb alla 4 mahuprotsendi. Mahuprotsentides väljendatud lahjenemine saadakse tegeliku alkoholisisalduse ja brutoalkoholisisalduse vahena mahuprotsentides.

8. Märgistamise erieeskirjad

Üldeeskirjad

Piiritusjooke, mille puhul taotletakse geograafilist tähist „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“, võib deklareerida tootmiseks või turustamiseks vaid juhul, kui toote veodokumentidel, deklaratsioonidel, prospektidel, etikettidel või mahutitel on esitatud geograafiline tähis „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“, millele järgneb märge „indication géographique“ (geograafiline tähis).

Ükski geograafilise tähise nimetuse „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ koosseisu kuuluv sõna ei või esineda eraldi, nimetus moodustab alati jagamatu terviku.

Vananemisega seotud märked

Vananemise kestust käsitlevaid märkeid võib geograafilise tähise „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ märgistusele lisada üksnes järgmistel tingimustel:

—	märge „Vieille“ või „VS“ piiritusjookide puhul, mis on vananenud vähemalt neli aastat;

—	märge „Très vieille“ või „VSOP“ piiritusjookide puhul, mis on vananenud vähemalt kuus aastat;

—	märge „Hors d’âge“ või „XO“ piiritusjookide puhul, mis on vananenud vähemalt kümme aastat.

Need vabatahtlikud märked tuleb märgistusel esitada enne või pärast geograafilise tähise nimetust ning tähtedega, mille kõrgus ja laius on geograafilise tähise nimetuse tähtedest väiksem või nendega võrdne.

9. Piiritusjoogi ja selle geograafilise päritolu vahelise seose kirjeldus

Loodustegurid

Päritolunimetuse „Champagne“ geograafiline piirkond asub Prantsusmaa territooriumi kirdeosas ning paikneb kommuunides, mis kuuluvad Aisne'i, Aube'i, Haute-Marne'i, Marne'i ja Seine-et-Marne'i departemangu.

Piirkonna maastikku iseloomustavad viinamarjaistandustega kaetud nõlvad, mis tuginevad kolmele suurele geomorfoloogilisele struktuurile: Côte d’Île-de-France, Côte de Champagne ja Côte des Bar, mis koosnevad peamiselt kriidikivist ning mille nõlvad avanevad põhiliselt itta ja lõunasse.

Viinamarjaistandused asuvad põhjapoolses piirkonnas. Sealsel kliimal on kaks mõjurit:

—	ookeaniline kliima, mis tagab aastaaegade lõikes ühtlase niiskuse ja väikese temperatuurikõikumise;

—	kontinentaalne kliima, mis toob vahel kaasa hävitavad külmad ja pakub suvel viinamarjade küpsemist soodustavat päikesepaistet.

Inimtegurid

Tavapäraselt valmistatakse toodet „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ kontrollitud päritolunimetusega „Champagne“ veinidest, mille tootmiseks on kasutatud Champagne'i veinipiirkonna kolme peamist viinamarjasorti: 'Chardonnay', 'Pinot noir' ja 'Meunier'. Tänu piirkonna mulla- ja kliimatingimuste ning kohalike vahuveini tootmisele suunatud koristus-, pressimis- ja veinivalmistustavade koostoimele on veinid mitmekülgsete lõhna- ja maitseomadustega, mis tulenevad viinamarjasortide mitmekesisusest, mõningasest happesusest ning suhteliselt väikesest alkoholisisaldusest, mis muudab lõhna- ja maitseomadused kontsentreeritumaks.

Destilleerimiseks kasutatavad veinid eraldatakse kontrollitud päritolunimetusega „Champagne“ veinidest eri etappides: eelkõige pressimise, alusveinide kvalitatiivse valiku või pursatamise etappides. Seetõttu on neil erinevaid omadusi, mis toetavad piiritusjoogi „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ iseloomulikke lõhna- ja maitseomadusi.

Destilleerimisega tegelevad destilleerijad, kellel on viinamarjaistandustes paiknevad statsionaarsed töökohad ning kes destilleerivad ja lasevad piiritusjoogil laagerduda ning turustavad seda ise või Champagne'i piirkonna viinamarjakasvatajate või turustajate vahendusel, või ränddestilleerijad, kes töötavad alltöövõtjatena viinamarjakasvatajate tellimusel.

Põhjuslik seos

Toote „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ peamised omadused tulenevad toormest, mis on saadud kontrollitud päritolunimetusega „Champagne“ toote tootmisel. Seos toote „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ geograafilise piirkonnaga põhineb järgmisel:

Champagne'i piirkonnas toodetud viinamarjade eriline kvaliteet:

Champagne'i viinamarjapiirkonna eripära tuleneb selle põhjapoolsest asukohast. Geograafilise piirkonna mulla- ja ilmastikutingimused on kujundanud välja spetsiifilise viinamarjakasvatuse korralduse, mis kajastub eelkõige viinamarjasortide valikus. Kolm peamist sorti on 'Chardonnay B' (29 % viinamarjaistandustest), 'Pinot noir N' (38 %) ja 'Meunier N' (32 %). Need sordid, mis on vastastikmõjus piirkonna tingimustega, annavad toormele hea tasakaalu happesuse ja võimaliku alkoholisisalduse vahel ning väikse alkoholisisalduse. Need omadused, eelkõige alkoholisisalduse määr, sobivad piiritusjookide valmistamiseks: kuna puhta alkoholi saagikus on väiksem, on saadava piiritusjoogi lõhna- ja maitseomadused kontsentreeritumad.

Viinamarjasortide valik suurendab lisaks lõhna- ja maitseomaduste mitmekesisust.

Vahuveinide valmistamiseks kasutatavate veinide kasutamine:

Kohalikud korjamis-, pressimis- ja veinivalmistustavad on suunatud üksnes vahuveini tootmisele. Piiritusjoogi „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ valmistamiseks kasutatavad veinid eraldatakse kontrollitud päritolunimetusega „Champagne“ veinidest eri etappides: eelkõige pressimise, alusveinide kvalitatiivse valiku või pursatamise etapis. Seetõttu on neil erinevaid omadusi, mis toetavad piiritusjoogi „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ iseloomulikke lõhna- ja maitseomadusi.

Destilleerijate ja piiritusjoogi valmistajate oskusteave aitab tagada, et toode „Eau-de-vie de vin de la Marne“/„Fine champenoise“ väljendab täieulatuslikult selle toormest tulenevaid lõhna- ja maitseomadusi, mis hõlmavad intensiivseid ja kergelt veiniseid taimseid nüansse ning heleda viljalihaga puuviljade (õun, pirn) nüansse, või eri laagerdumisetappidel vananenud kangete alkohoolsete jookide puhul piiritusjoogi „Eau-de-vie de la Marne“/„Fine champenoise“ omandatud metsanüansse, vanilli, röstleiva ning heleda tubaka lõhna- ja maitsevarjundeid.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-d643c5db-b3a5-4e76-a2de-ce06bec6bea5

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.