KOMISJONI TEATIS,

milles käsitletakse teatavate ELi taksonoomiamääruse õigusnormide tõlgendamist ja rakendamist ning seoseid jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusega

(2023/C 211/01)

Käesolevate korduma kippuvate küsimustega (KKK) soovitakse ettevõtjatele selgitada, kuidas neil tuleks tõlgendada nõudeid, millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (1) (edaspidi „taksonoomiamäärus“) artikli 18 kohaste minimaalsete kaitsemeetmete täitmine. Samuti soovitakse käesoleva dokumendiga selgitada taksonoomiaga kooskõlas olevasse majandustegevusse ja varasse tehtud investeeringute liigitust määruse (EL) 2019/2088 (2) (edaspidi „jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus“) alusel.

Käesolevas dokumendis käsitletud korduma kippuvates küsimustes selgitatakse kohaldatavates õigusaktides juba sisalduvaid sätteid. Nendega ei laiendata mingil viisil sellistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ega kehtestata asjaomastele ettevõtjatele ja pädevatele asutustele mingeid lisanõudeid. Korduma kippuvate küsimuste eesmärk on üksnes aidata finants- ja mittefinantsettevõtjaid asjakohaste õigusnormide rakendamisel. Liidu õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul. Käesolevas teatises väljendatud seisukohad ei mõjuta seisukohti, mille Euroopa Komisjon võib võtta liidu ja liikmesriikide kohtutes.

Sisukord

ELi taksonoomiamääruse kohased minimaalsed kaitsemeetmed

Mis roll on minimaalsetel kaitsemeetmetel ELi taksonoomiamääruses?

Kuidas on minimaalsed kaitsemeetmed määratletud ELi taksonoomiamääruse artiklis 18?

Mida ettevõtjatelt taksonoomiamääruse artikli 18 täitmiseks põhiliselt oodatakse?

Koostoime jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusega

Kas taksonoomiaga kooskõlas olevad investeeringud liigituvad jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse kohaselt jätkusuutlikeks investeeringuteks?

ELi taksonoomiamääruse kohased minimaalsed kaitsemeetmed

1. Mis roll on minimaalsetel kaitsemeetmetel ELi taksonoomiamääruses?

Taksonoomiamääruse kohaselt saab majandustegevuse liigitada keskkonnasäästlikuks üksnes juhul, kui see toimub artiklis 18 sätestatud minimaalseid kaitsemeetmeid järgides ja vastab muudele artikli 3 nõuetele (3). See on kooskõlas nii põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, et toetada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, kui ka asjaomaste rahvusvaheliste miinimumnõuetega inimõiguste ja töötajate õiguste valdkonnas.

Minimaalsed kaitsemeetmed on seega taksonoomia lahutamatu osa ja üks neljast artiklis 3 sätestatud kriteeriumist, mis peab olema täidetud, et majandustegevust saaks käsitada keskkonnasäästlikuna. Minimaalsed kaitsemeetmed on taksonoomia raamistikku lisatud selleks, et ettevõtjad, kelle majandustegevust käsitatakse taksonoomiaga kooskõlas olevana, järgiksid teatavaid minimaalseid sotsiaal- ja juhtimisalaseid nõudeid.

Teisisõnu soovitakse taksonoomiamääruse kohaste minimaalsete kaitsemeetmetega hoida ära sellise tegevuse või investeeringu käsitamist kestlikuna, mille puhul rikutakse peamisi sotsiaalpõhimõtteid või inimõigusi või töötajate õigusi või mis ei ole kooskõlas vastutustundliku äritegevuse miinimumnõuetega.

2. Kuidas on minimaalsed kaitsemeetmed määratletud ELi taksonoomiamääruse artiklis 18?

Taksonoomiamääruse artiklis 18 on minimaalsetele kaitsemeetmetele kehtestatud konkreetsed nõuded, mis on seotud vastutustundliku äritegevuse rahvusvaheliste nõuetega (artikli 18 lõige 1) ja jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse (4) põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ (artikli 18 lõige 2).

Artikli 18 lõike 1 kohaselt käsitatakse minimaalsete kaitsemeetmetena hoolduskohustus- ja parandusmeetmeid, mida majandustegevust viljelev ettevõtja rakendab selleks, et tagada kooskõla OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele (OECD MNEs) ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega (UNGP). Viimased hõlmavad põhimõtteid ja õigusi, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis (5) nimetatud kümnest põhikonventsioonis kaheksas ning rahvusvahelises inimõiguste koodeksis (6).

OECD suunistesse rahvusvahelistele ettevõtjatele on koondatud kõik vastutustundliku äritegevuse ja tarneahela vastutustundliku juhtimise teemavaldkonnad. Samuti soovitatakse suunistes, et ettevõtjad kohaldaksid head ühingujuhtimise tava (7), mis on esitatud OECD äriühingute üldjuhtimise põhimõtetes.

ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes on i) esitatud ettevõtjate tegevusnõuded inimõiguste rikkumise vältimiseks ning ii) käsitletud kõiki ohte, mis võivad tekkida, kui ettevõtjad viljelevad majandustegevust. Ettevõtjate kohustus austada inimõigusi hõlmab vähemalt selliste rahvusvaheliselt tunnustatud õiguste austamist, mis on sätestatud kümnest ILO põhikonventsioonis kaheksas ning rahvusvahelises inimõiguste koodeksis.

Artikli 18 lõikes 2 on sätestatud otsene seos jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse artikli 2 punktis 17 nimetatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. See tagab, et minimaalsed sotsiaalnõuded määratakse kindlaks Euroopa tasandil ja on Euroopa õigusaktides ühtsed.

Jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruses nimetatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ on täpsustatud delegeeritud määruses (EL) 2022/1288, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2022. aasta aprillis. Kõnealuse määruse kohaselt tuleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruses nimetatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamiseks lisaks andmete avaldamisele selle kohta, kas kestlik investeering on kooskõlas OECD MNEsiga ja UNGPga, võtta arvesse loetletud negatiivse mõju näitajaid. Euroopa Komisjon leiab, et taksonoomiamääruse artikli 18 lõike 2 puhul tuleb minimaalsete kaitsemeetmete ja jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruses nimetatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vahelise seose all vähemalt mõista jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse delegeeritud määruse (8) I lisa tabelis 1 loetletud sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud põhilisi negatiivse mõju näitajaid.

Tabeli 1 kestlikkusele avalduva negatiivse mõju näitaja	Mõõtühik
ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning rahvusvahelisi ettevõtteid käsitlevate Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniste rikkumine	Selliste investeeringute osakaal, mis on tehtud investeerimisobjektiks olevatesse äriühingutesse, mis on olnud seotud ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete või rahvusvahelisi ettevõtteid käsitlevate OECD suuniste rikkumisega
Puuduvad menetlused ja vastavuskontrolli-mehhanismid, et jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele ja rahvusvahelisi ettevõtteid käsitlevatele OECD suunistele	Selliste investeeringute osakaal, mis on tehtud investeerimisobjektiks olevatesse äriühingutesse, kus puuduvad strateegiad, et jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele või rahvusvahelisi ettevõtteid käsitlevatele OECD suunistele, või kaebuste menetlemise mehhanismid, et menetleda ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete või rahvusvahelisi ettevõtteid käsitlevate OECD suuniste rikkumisi
Korrigeerimata sooline palgalõhe	Investeerimisobjektiks olevate äriühingute keskmine korrigeerimata sooline palgalõhe
Juhtorganite sooline mitmekesisus	Juhtorganite nais- ja meesliikmete keskmine suhtarv investeerimisobjektiks olevates äriühingutes, väljendatuna protsendina kõigist juhtorgani liikmetest
Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad)	Selliste investeeringute osakaal, mis on tehtud investeerimisobjektiks olevatesse äriühingutesse, mis on seotud vastuoluliste relvade tootmise või müügiga

3. Mida ettevõtjatelt taksonoomiamääruse artikli 18 täitmiseks põhiliselt oodatakse?

Ettevõtjad, kes teatavad oma tegevuse kooskõlast taksonoomiamäärusega, peavad hindama, kas nad täidavad artikli 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid minimaalsete kaitsemeetmete kohta.

Artikli 18 lõike 1 kohaselt peavad ettevõtjad selleks, et nende majandustegevust käsitataks taksonoomiamäärusega kooskõlas olevana, rakendama hoolsuskohustus- ja parandusmeetmeid, mis tagavad kooskõla vastutustundliku äritegevuse nõuetega, mida on nimetatud OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtjatele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes (vt küsimus 2). Mõlemas nimetatud tekstis on üksikasjalikult selgitatud, kuidas neid põhimõtteid ja hoolsuskohustust tuleks rakendada.

Artikli 18 lõike 1 keskne nõue on, et ettevõtja peab rakendama nõuetekohaseid menetlusi, sealhulgas menetlusi, mille eesmärk on pidavalt teha kindlaks oma tegevusest, tarneahelatest või ärisuhetest tulenev oluline tegelik või võimalik kahjulik mõju, seda vältida või leevendada või see heastada, et ettevõtja tegevus toimub kooskõlas nende nõuetega.

Mõnikord ei suuda ettevõtja teatavate ohtudega arvestada või teatavat kahjulikku mõju ära hoida, kuigi ta rakendab kõiki asjakohaseid menetlusi. See ei tähenda tingimata, et ettevõtja ei järgi minimaalseid kaitsemeetmeid, kuid selleks peab ta olema selgelt teatanud sellisest võimalikust mõjust ja selgitanud, mida ta on teinud selle kindlakstegemiseks, vältimiseks, leevendamiseks ja heastamiseks ning miks tal ei õnnestunud seda ära hoida. Tõdetakse, et teatavatel juhtudel ei pruugi ettevõtjal mõistlikest hoolsuskohustuse meetmetest hoolimata olla võimalik vältida, peatada või leevendada kahjulikku mõju, mis lähtub tema tarneahelast.

Artikli 18 lõike 2 kohaselt tuleb ettevõtjal nende hoolsuskohustus- ja parandusmenetluste raames võtta arvesse jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud põhilisi negatiivse mõju näitajaid, millele on osutatud küsimuses 2 (9).

Ainus artikli 18 lõike 2 alla kuuluv küsimus, mida ei ole praegu artikli 18 lõikes 1 selge sõnaga käsitletud, on põhiline negatiivne mõju, mis tuleneb kokkupuutest vastuoluliste relvadega, mis on määratletud jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse delegeeritud määruses (10) (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad). Artikli 18 lõike 2 kohaselt peab ettevõtja tagama, et tema hoolsuskohustus- ja parandusmeetmed võimaldavad teha kindlaks tegeliku või võimaliku kokkupuute vastuoluliste relvade tootmise või müügiga, seda kokkupuudet vältida või leevendada või selle heastada.

Peale eespool kirjeldatud artikli 18 lõike 2 sätete ei käsitleta taksonoomiamääruses mitte kuskil relvade või kaitsealase varustuse või tehnoloogia arvessevõtmist minimaalsete kaitsemeetmete hindamisel. Nagu on märgitud komisjoni teatise eelnõus ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti teatavate õigusnormide tõlgendamise ja rakendamise kohta (11), tunnistab komisjon vajadust tagada kõigile strateegilistele sektoritele, sealhulgas kaitsetööstusele, juurdepääs rahastusele ja investeeringutele, kaasa arvatud erasektori rahastusele ja investeeringutele. Samuti tunnistatakse kaitsetööstuse suurt panust liidu vastupanuvõimesse ja julgeolekusse ning seega ka rahu ja sotsiaalse kestlikkuse tagamisse (12).

Jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud põhiliste negatiivse mõju näitajate loetelu võib jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse delegeeritud määruse läbivaatamise korral tulevikus muutuda. Artikli 18 lõike 2 kohaselt tuleb ettevõtjal võtta arvesse mis tahes küsimust, mida tulevikus võidakse jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse negatiivse mõju näitajates käsitleda.

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (13) kohane aruandlus aitab ettevõtjal hinnata oma vastavust artikli 18 nõuetele ning investoril saada investeerimisobjektiks olevalt ettevõtjalt vajaliku teabe (14). Kuna ELi taksonoomiamääruse artikliga 18 ei nõuta täiendava teabe avaldamist, ei dubleeri see äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi aruandlusnõudeid.

Kasutajatel on võimalik saada hea tava kohta täiendavaid mitteametlikke nõuandeid 2022. aasta oktoobris avaldatud kestliku rahanduse platvormi lõpparuandest minimaalsete kaitsemeetmete kohta.

Koostoime jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusega

4. Kas taksonoomiaga kooskõlas olevad investeeringud liigituvad jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse kohaselt jätkusuutlikeks investeeringuteks?

Taksonoomiamääruse põhjenduses 19 on selgitatud, et jätkusuutlikud investeeringud jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse tähenduses hõlmavad investeeringuid keskkonnasäästlikku majandustegevusse taksonoomiamääruse tähenduses.

Määratledes majandustegevuse keskkonnasäästlikuna käsitamise tingimused, luuakse artikli 18 lõikega 2 taksonoomiamääruse ja jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse vahel seos ühe taksonoomiamääruse nõude – kohustus järgida minimaalseid kaitsemeetmeid – kaudu. Vastavalt küsimustes 1 ja 2 antud suunistele loetakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ sotsiaalsed kriteeriumid täidetuks ettevõtja puhul, kes teatab, et tema majandustegevus on ELi taksonoomia kohaselt keskkonnasäästlik.

Vastavalt küsimustes 1 ja 2 antud suunistele loetakse ka jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ ja nõue tagada, et investeerimisobjektiks olev ettevõtja järgib head ühingujuhtimise tava, täidetuks investeeringute puhul, mis on tehtud taksonoomiaga kooskõlas olevasse majandustegevusse, sest sellised investeeringud vastavad taksonoomia minimaalsetele kaitsemeetmetele. Jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse artikli 2 punktis 17 osutatud neli hea juhtimistava kriteeriumi (tugeva juhtimisstruktuur, head töösuhted, töötajate tasustamine ja maksukohustuste täitmine (15)) võib lugeda määruse (EL) 2020/852 artiklis 18 osutatud sätete tulemusena täidetuks.

Seega võib selliseid investeeringuid taksonoomiaga kooskõlas olevasse keskkonnasäästlikusse majandustegevusse lugeda jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse tootetasandi avalikustamisnõuete raames automaatselt jätkusuutlikeks investeeringuteks. See tähendab, et asjaomasesse majandustegevusse tehtud investeeringuid võib lugeda jätkusuutlikeks investeeringuteks.

Kui aga finantsturu osaline investeerib mõnel määral taksonoomiaga kooskõlas olevasse ettevõtjasse rahastamisvahendi kaudu, mille puhul ei ole täpsustatud, kuidas tulu, näiteks omakapitali või laenukapitali kasutatakse, tuleb tal jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse kohaselt kontrollida ka muid andmeid, et kogu sellesse ettevõtjasse tehtud investeeringut saaks lugeda jätkusuutlikuks. Seega peab finantsturu osaline veel: i) kontrollima, kas ettevõtja ülejäänud majandustegevus järgib jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruses nimetatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ keskkonnanõudeid, ning ii) hindama, kas ettevõtja panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse on tema arvates piisav.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(3) Taksonoomiamääruse artiklis 3 on esitatud neli kriteeriumi, mille kohaselt majandustegevus: a) aitab artiklite 10–16 kohaselt oluliselt kaasa ühe või mitme artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisele; b) ei tekita artikli 17 kohaselt olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; c) toimub artiklis 18 sätestatud minimaalseid kaitsemeetmeid järgides; d) vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille komisjon on artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt kehtestanud.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(5) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonid on: ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon, 1948 (nr 87); organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse konventsioon, 1949 (nr 98); sunniviisilise töö konventsioon, 1930 (nr 29), ja selle 2014. aasta protokoll; sunniviisilise töö kaotamise konventsioon, 1957 (nr 105); vanuse alammäära konventsioon, 1973 (nr 138); lapsele sobimatu töö konventsioon, 1999 (nr 182); võrdse töötasu konventsioon, 1951 (nr 100); töö- ja kutsealase diskrimineerimise konventsioon, 1958 (nr 111).

(6) Nende hulka kuuluvad: inimõiguste ülddeklaratsioon (1948); kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (1966); majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (1966).

(7) Vt ka konkreetselt OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta (2018) ja OECD valdkondlikud suunised, mis on kättesaadavad aadressil https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/ ja milles pakutakse ettevõtjatele praktilist tuge, et rakendada OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele.

(8) Nende näitajate arvutamise metoodika on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisas. Delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 kasutatud mõiste „investeerimisobjektiks olev äriühing“ vastab taksonoomiamääruse mõistele „ettevõtja“.

(9) Nende näitajate arvutamise metoodika on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelites 1 ja 3 (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1).

(10) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1288, 6. aprill 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad, kestlikkuse näitajate ja kestlikkusele avalduva negatiivse mõjuga seotud teabe sisu, metoodika ja esitusviis ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja kestliku investeerimise eesmärkidega seotud teabe sisu ja esitusviis lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1).

(11) Küsimus 11. Kuidas kohaldatakse kestliku rahanduse raamistikku kaitsetööstuse erarahastusele juurdepääsu suhtes? (lk 16).

(12) Vt komisjoni ettepanek: määrus, millega kehtestatakse laskemoona tootmist toetav õigusakt (COM(2023) 237 final).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

(14) Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga nõutakse, et kestlikkusaruanded, mida ettevõtja peab oma aruandluskohustuse täitmiseks esitama, sisaldaksid teavet, mida finantsturu osalised vajavad oma avalikustamiskohustuste täitmiseks, mis tulenevad jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest. See tähendab tegelikkuses, et ettevõtjal tuleb esitada põhiliste kahjuliku mõju näitajate kohta sama teave, nagu nõutakse jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse delegeeritud määrusega. Direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 5 punkt b:

5. Lõike 1 kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon võimalikult suurel määral arvesse järgmist: […] b) teave, mida finantsturu osalised vajavad oma määruses (EL) 2019/2088 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud avalikustamiskohustuste täitmiseks.

(15) 2023. aasta veebruaris ajakohastati maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu. See loetelu aitab teha kindlaks riigid, kes ei ole täitnud oma kohustust täita hea maksuhaldustava kriteeriumid kindlaksmääratud aja jooksul, samuti riigid, kes on keeldunud seda tegemast.