Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2023/C 156/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„VORARLBERGER BERGKÄSE“

ELi nr: PDO-AT-1419-AM01 – 5.4.2022

KPN (X) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

ARGE Milch Vorarlberg, Montfortstr. 9, 6900 Bregenz, Austria

Tel +43 5574400350

Faks +43 5574400600

E-post: fritz.metzler@lk-vbg.at

Praegune taotleja on kõigi kaitstud päritolunimetusest „Vorarlberger Bergkäse“ tulenevate õiguste ja kohustustega seoses esialgse taotlejate rühma õigusjärglane. Ta esindab kaitstud päritolunimetusega toote „Vorarlberger Bergkäse“ tootjate huve ja tal on seepärast tootespetsifikaadi muudatuste taotlemiseks õigustatud huvi.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Austria

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☒	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos geograafilise piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu (pädeva asutuse andmete muutmine, esialgse taotlejate rühma nimi, kontrolliasutus, riiklikud nõuded, redaktsioonilised muudatused)

4. Muudatus(t)e liik

☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☒	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

5. Muudatus(ed)

Võttes arvesse kogemusi, mis on alates kaitstud nimetuse kehtestamisest selle praktiliste aspektidega tegelemisel saadud, on taotletud muudatused tootespetsifikaadis vajalikud, et kõiki olulisi tootmis- ja turustamistingimusi, sealhulgas eri tootmisetappe, üksikasjalikumalt kirjeldada ja tagada kaitstud päritolunimetusega toote „Vorarlberger Bergkäse“ kvaliteet.

Varem mitmest eraldi dokumendist ja lisast koosnenud tootespetsifikaat on liidetud üheks dokumendiks, läbi vaadatud ja ajakohastatud, et kirjeldada selgemalt nõudeid, eelkõige seoses tootmismeetodi ja päritolutõendiga, aidates sellega kaasa kaitstud päritolunimetusega toote „Vorarlberger Bergkäse“ kvaliteedi säilitamisele.

Täpsemalt puudutavad need muudatused järgmist.

1. Toote kirjeldus

Algse tootespetsifikaadi punkti 5b „Kirjeldus“ tekst ja sellesse punkti tehtud täiendused on lisatud punkti 4.2 „Kirjeldus“. See punkt on omakorda jaotatud alapunktideks 4.2.1 „Üldist“ ja 4.2.2 „Omadused“. Algset teksti on täpsustatud ja rohkem liigendatud. Rasvasisaldus kuivaines on välja jäetud. Juusturatta kaalu on suurendatud 7–40 kg-ni (8–35 kg asemel) ja vormi kõrgust 8–12 cm-ni (varem 10–12 cm). Täpsustatud on, et minimaalne valmitamisaeg on kolm kuud.

Tootespetsifikaadi punkt 5b

„Toodet „Vorarlberger Bergkäse“ valmistatakse naturaalsest toorpiimast (lehmapiimast), selle rasvasisaldus kuivaines on ligikaudu 50 % ja sellel on pruunikaskollane kuni pruun teraline limakoorik kuni kuivanud koorik. Kerad kaaluvad 8–35 kg ja on 10–12 cm kõrged. Ligikaudu hernesuurused ümarad augud on tuhmid kuni läikivad ja ühtlaselt jaotunud. Juust on tihke kuni vormitav ja valkjaskollane kuni helekollane. Maitse on vürtsikas kuni terav. Tooraine on piim, mis sobib kõva juustu valmistamiseks ning on saadud alpikarjamaadel ja orgudes karjatatavatelt lehmadelt, kelle söötmiseks ei kasutata silo. Kasutatakse üksnes naturaalset laapi.“

ja punkti 5b täiendused

„Söötmiseeskirjade (vt lisa) range järgimine, väikesed alpimeiereid, „Vorarlberger Bergkäse“ hoolikas käsitsi valmitamine ja sellele tootele pööratav tähelepanu, silovabalt saadud naturaalse toorpiima traditsiooniline töötlemine ja juustumeistrite oskused on kahtlemata kõige olulisemad eripärad.

Piima on lubatud tarnida üksnes ettevõtetel, kus toimub puhtalt ekstensiivne rohumaade majandamine ning kus ei toodeta silo ega söödeta seda loomadele. Segatüüpi põllumajandusettevõtetel (ettevõtted, kus noorloomadele söödetakse silo) ei ole lubatud piima tarnida. Piima tarnitakse vähemalt kord päevas ja töödeldakse otse meiereis.

See, et juustu toodetakse väikestes ettevõtetes, tagab käsitööndusliku tootmise säilitamise ja juustu hoolika käitlemise. Sellest tuleneb ka „Vorarlberger Bergkäse“ eriline kvaliteet ja pikk kõlblikkusaeg.“

on ümber sõnastatud järgmiselt:

4.2. Kirjeldus

4.2.1. Üldist

„Vorarlberger Bergkäse“ on kõva juust, mida valmistatakse alpikarjamaadel või orgudes silovabalt karjatatavatelt lehmadelt saadud naturaalsest toorpiimast. Põllumajandusettevõtetel, kus noorloomadele söödetakse silo (segatüüpi põllumajandusettevõtted), ei ole lubatud piima tarnida.

Juusturattad kaaluvad 7–40 kg ja on 8–12 cm kõrged ning neid laagerdatakse vähemalt kolm kuud.

4.2.2. Omadused

Juustul on pruunikaskollane kuni pruun teraline limakoorik kuni kuivanud koorik ja tihke kuni õrn tekstuur. Selle värvus on valkjaskollane kuni kahvatukollane. Viilutatult on juustus näha ühtlaselt, kuid hõredalt jaotunud umbes hernesuurused ümarad augud, mis on matid kuni läikivad. Juustus võivad tekkida väikesed praod (0,5–1 cm pikad). Maitse on vürtsikas ja muutub vanuse tõustes teravaks. Olenevalt laagerdumisastmest võivad kirjeldatud omadused olla rohkem või vähem avaldunud, ilma et see mõjutaks või muudaks kaitstud päritolunimetusega toote „Vorarlberger Bergkäse“ üldist kuvandit.

Toodet „Vorarlberger Bergkäse“ saab turustada eri suurusega portsjonitena.

Põhjendused

Märkused, mis ei ole seotud toote kirjeldusega, on üksikasjalikumalt esitatud nüüd selleks ettenähtud punktides „Seos geograafilise piirkonnaga“ ja „Tootmismeetod“.

Juusturataste lubatud kaalu- ja kõrgusevahemikke on suurendatud juustu pikemast säilitamisest tingitud niiskuskao tõttu ning väikeste ettevõtete majandusliku elujõulisusega seotud põhjustel. Väikestel ettevõtetel on logistilistel põhjustel vaja, et juustud oleksid raskemad. Sõnad „rasvasisaldus kuivaines on ligikaudu 50 %“ on välja jäetud, sest need on kehtivaid õigusnõudeid arvesse võttes üleliigsed. Osaliselt tootespetsifikaadist pärit ja osaliselt lisatud sõnastuse puhul on tegemist täpsustustega (nt minimaalse laagerdumisaja kohta), mis selgitavad ja parandavad toote kirjelduse terviklikkust ning millega antakse kontrollasutusele täpsemad ja usaldusväärsemad tooteparameetrid toote kvaliteedi tagamiseks.

2. Päritolutõend

Tootespetsifikaadi punktis 5d „Päritolutõend“ varem sisaldunud märkused toote ajaloo kohta, mis tuli kõnealuse nimetuse tunnustamise ajal selles punktis esitada, ja selle punkti täiendused on nüüd üle viidud punkti 4.6 „Seos geograafilise piirkonnaga“ (vt selle punkti tekst). Nende asemel on uue tootespetsifikaadi punkti 4.4 „Päritolutõend“ lisatud sektoripõhised sätted jälgitavuse tagamise kohta:

„Taotlejate ühendus peab tootjate registrit, kuhu on kantud iga geograafilises piirkonnas toodet „Vorarlberger Bergkäse“ tootev piimatöötleja koos ettevõtte nime ja kontaktaadressiga, olenemata sellest, kas ta on ühenduse liige või mitte. Piimatöötleja peab sellesse registrisse kandmiseks esitama taotlejate ühendusele konkreetse taotluse.

Piimatootja ja piimatöötleja sõlmivad piimatarnelepingu ja piimatarnetellimuse. Need lepingud reguleerivad tooraine (silovabalt toodetud piim) kvaliteeti, kogumispiirkonda ja piimatöötlejale tehtud piimatarnetega seotud dokumente.

Piimatootjad ja piimatöötlejad peavad tagama, et toorpiima, mis on ette nähtud edasiseks töötlemiseks tooteks „Vorarlberger Bergkäse“, ja lõpptoodet ennast kogutakse, säilitatakse ja töödeldakse muudest piimavarudest või tavalistest juustusortidest eraldi.

Piimatootjad peavad toodetud piimakogused registreerima, tuues välja „Vorarlberger Bergkäse“ tootmiseks kasutatud piimakoguse. Piimatöötlejad peavad pidama selget arvestust ostetud piimakoguste ja nende päritolu kohta. Täiendav transport ühe piimatöötleja juurest teise määratletud geograafilises piirkonnas asuva piimatöötleja juurde on lubatud ja asjaomane kogus registreeritakse.

Selleks et „Vorarlberger Bergkäse“ oleks kogu tarneahelas jälgitav, väljastab taotlejate ühendus piimatöötlejate taotlusel kaseiinimärgi, mis hõlmab seerianumbrit. Kasutataval kaseiinimärgil on järgmine tekst:

G.U.-VBG

BERGKAESE

XXXXXX

ja seerianumber. Taotlejate ühendus vastutab seerianumbri haldamise ja andmise eest.

Enne pressimist identifitseeritakse juust kordumatut seerianumbrit kandva kaseiinimärgiga, mis ei tohi olla juusturattalt eemaldatav. Ettevõttesisese jälgitavuse eesmärgil märgitakse ka tootmiskuupäev või partiinumber.

Igapäevases tootmisaruandes registreeritakse tootmiskuupäev, töödeldud piima kogus, kaseiinimärgi seerianumber, kuumutamistemperatuur ja juusturataste arv. Laagerdumisajast kinnipidamist saab jälgida piimatöötlemisettevõtte registreeritud andmete abil. Juustu võib laagerdada ja säilitada ka väljaspool piimatöötlemisettevõtet määratletud piirkonnas asuvates valmitamiskeskustes.

Toodet „Vorarlberger Bergkäse“ müües peab piimatöötleja registreerima jälgitavust võimaldavad andmed (nt saatelehed).“

Põhjendused

Kuna tootespetsifikaat ei sisaldanud siiani päritolutõendit käsitlevaid eeskirju, peetakse asjakohaseks lisada tootespetsifikaadi punkti 4.4 „Päritolutõend“ teave toote jälgitavuse kohta. Sinna lisatakse nüüd sätted, mis tagavad jälgitavuse. Lisaks on osa teksti viidud algsest punktist 5h „Märgistus“ üle punkti 4.4 „Päritolutõend“.

3. Geograafiline piirkond

Algse tootespetsifikaadi punkt 5c „Geograafiline piirkond“

Lisatud on Walgau piirkond. Ülejäänud teksti on lühendatud, jättes alles ainult geograafilise piirkonna puhul vajaliku teabe. Kirjapilt „Laiblachtal“ on muudetud kirjapildiks „Leiblachtal“.

Lisaks on punktis 5c „Geograafiline piirkond“ täiendavalt esitatud Vorarlbergi ja Austria kaardid asendatud uue kaardiga.

Tootespetsifikaadi punkt 5c

„Toodet „Vorarlberger Bergkäse“ toodavad üksnes Bregenzerwaldi, Kleinwalsertali, Großwalsertali, Laiblachtali (Pfanderstocki) ja Rheintali piirkonna tootjad või töötlejad ja põllumajandustootjad Vorarlbergis toodetud toorpiimast.“

ja punkti 5c täiendavalt lisatud Vorarlbergi ja Austria kaardid

on ümber sõnastatud järgmiselt:

4.3. Geograafiline piirkond

Toodet „Vorarlberger Bergkäse“ valmistatakse Vorarlbergis toodetud toorpiimast Vorarlbergi liidumaa järgmistes piirkondades: Bregenzerwald, Kleinwalsertal, Großwalsertal, Leiblachtal (Pfänderstock), Walgau ja Rheintal.

Määratletud geograafilise piirkonna (varjutatud ala) kaart:

Põhjendused

Walgau piirkond on lisatud seetõttu, et see asub varem kirjeldatud määratletud piirkonna kõrval ning seal on samasugused tootespetsifikaadi kriteeriumidele vastavad geoloogilised, bioloogilised ja kultuurilised tingimused. Ülejäänud teksti on lühendatud, jättes alles ainult geograafilise piirkonna puhul vajaliku teabe. Parandatud on kirjaviga „Laiblachtal“. Piirkonna õige nimi on „Leiblachtal“. Lisaks on Tirooli/Vorarlbergi kaart tootespetsifikaadis asendatud määratletud geograafilise piirkonna uue kaardiga. Uus kaart on selgem ja sellel on lisatud varjutuse abil piirkonda üksikasjalikumalt kujutatud.

4. Tootmismeetod

Tootespetsifikaadi punkti 5e „Tootmismeetod“ algne tekst on täpsemalt sõnastatud ning jaotatud punktideks 4.5.1 „Tooraine – piim“, 4.5.2 „Tootmine“ ja 4.5.3 „Asjatundlikkus – teadmised tootmise kohta“.

Täpsemalt on kindlaks määratud ka töötlemismeetod. Lisaks on punktis 4.5.3 „Asjatundlikkus – teadmised tootmise kohta“ üksikasjalikumalt kirjeldatud traditsioonilist tootmismeetodit.

Tootespetsifikaadi punkti 5e tekst

„„Vorarlberger Bergkäse“ on tüüpiline traditsiooniline toode.

Tootmisprotsessi oluline osa on rangete piimatootmiskriteeriumide (kvaliteedisuunised piimatootjatele) järgimine.

Eelkõige kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

—	„Vorarlberger Bergkäse“ tootmiseks on lubatud tarnida või võib kasutada piima üksnes sellistest ettevõtetest, kus toimub puhtalt ekstensiivne rohumaade majandamine ning kus ei toodeta silo ega söödeta seda loomadele;

—	piim tuuakse juustumeiereisse vähemalt kord päevas ja töödeldakse otse selles meiereis (ei toimu täiendavat transporti ühest meiereist teise).

Tegelik tootmine on järgmine:

—	tarnitud toorpiim (termiliselt töötlemata, pastöriseerimata ja tsentrifuugimise abil steriliseerimata) kooritakse osaliselt (ligikaudu 3,3 % rasvasisalduseni);

—

seda kalgendatakse vasikatelt saadud laabiga ning põllumajandusettevõtte enda vadaku- ja piimhappekultuuriga (mille puhul on üliolulised juustumeistri kogemused selle kultuuri hindamisel ja kasvatamisel). Vadakukultuuride kasutamise tulemusel on „Vorarlberger Bergkäse“ teistest sarnastest toodetest väga erinev;

—	kalgend kuumutatakse seejärel ligikaudu 51–52,5 °C-ni ja pressitakse,

—

pärast seda asetatakse juusturattad 2–3 päevaks soolveevanni (soolasisaldus ligikaudu 20 %) ning seejärel laagerdatakse neid keldris temperatuuril 12–15 °C ja 90–95 % suhtelise niiskuse juures. Selle käigus töödeldakse juustu korrapäraselt soolveega, et tagada tüüpilise kooriku teke ja arendada maitset (st juustu harjatakse või hõõrutakse soolveega (soolasisaldus ligikaudu 20 %, pH on 5,25) kaks korda nädalas);

—	„Vorarlberger Bergkäse“ on tarbimisvalmis 3–6 kuu vanuselt (olenevalt valmitamisastmest võivad selle omadused mõnevõrra erineda: väikesed praod (0,5–1 cm pikad) juustus, vähem auke, tugevamini avaldunud maitse).

Põllumajandusettevõtete pidev enesejälgimine ja kvaliteedi tagamine tagavad toorpiima ja „Vorarlberger Bergkäse“ tootmise kõrge kvaliteedi. Kvaliteedi tagamise vastavust nõuetele kontrollib Qualitätsmanagementverein für Lebensmittel aus Vorarlberg (Vorarlbergist pärit toidu kvaliteedijuhtimise ühendus). Seaduse kohaselt on nõutud põllumajandusettevõtte ja töötajate hügieeni ning loomatervise kontrollid.“

on ümber sõnastatud järgmiselt:

4.5.1. Tooraine (piim)

„Vorarlberger Bergkäse“ tootmiseks kasutatakse toorlehmapiima. Lubatud on üksnes Vorarlbergist pärit piim. „Vorarlberger Bergkäse“ tootmiseks ei tohi kasutada termiliselt töödeldud või pastöriseeritud piima või tsentrifuugimisega steriliseeritud piima.

„Vorarlberger Bergkäse“ tootmiseks kasutatavat piima iseloomustab selle päritolu Vorarlbergi liidumaa karjamaadelt, kus kasvavad suurepärased kõrrelised ja rohttaimed. Lehmad söövad kõrrelisi ja rohttaimi värskelt haljassöödana või kuivatatult heinana. Kääritatud sööda või siloga söötmine selgelt keelatud.

Purustatud teravilja kui muudest piirkondadest pärit täiendsööta on lubatud kasutada kuni 30 % ulatuses kuivainest aastas.

Purustatud teravilja võib osta muudest piirkondadest, kuna kõnealune geograafiline piirkond – tüüpiline mägipiirkond, millele on omased rohumaa ja õhuke huumusekiht – ei sobi hästi põllukultuuride kasvatamiseks. See tähendab, et piirkonnas ei kasvatata ega toodeta peaaegu üldse teravilja ega sarnaseid põllukultuure ning seetõttu tuleb neid osta muudest piirkondadest. Kõnealusest geograafilisest piirkonnast pärit sööda osakaal lüpsilehmadele aastas söödetava kuivaine koguhulgast ei tohi seega olla alla 70 %. Mujalt pärit purustatud teravilja on lubatud asjaomasesse ratsiooni lisada kuni 30 % ulatuses kuivainest.

4.5.2. Tootmine

Toorpiim kõigepealt kooritakse osaliselt ja seda kalgendatakse vasikatelt saadud laabi ning vadaku- ja/või piimhappebakterite kultuuriga. Põllumajandusettevõtetes kasutatavat kultuuride tüvikultuuri aluseks on looduslikest kultuuridest saadud traditsioonilised piimhappebakterid. Säilitusaineid, stabilisaatoreid ja keemiliselt toodetud lisaaineid ei ole lubatud lisada. Paksenenud (kalgendunud) piim lõigatakse seejärel kalgendilõikuriga soovitud suurusega tükkideks. Sellele järgneb juustuvalmistamise järgmine etapp: kalgend areneb edasi ja toimub sünerees (vadaku eraldumine kalgendist). Kalgend kuumutatakse 51–54 °C-ni ning asetatakse seejärel vormidesse ja pressitakse. Juustu soovitavast suurusest olenevalt kaaluvad juusturattad enne soolvees leotamist 7–40 kg ja on 8–12 cm kõrged. Seejärel asetatakse juust 2–3 päevaks soolveevanni, mille soolasisaldus on vähemalt 20 Bé°, et sool imenduks, juustul tekiks koorik ja areneks juustu struktuur, mille tulemusel on juust väliskeskkonnast eraldatud ning valmib samal ajal seest põhjalikult ja ühtlaselt. Nii saavutatakse „Vorarlberger Bergkäse“ ühtlane tihke konsistents. Juustu laagerdatakse seejärel kooriku laadist ja piimatöötleja kogemustest olenevalt vähemalt kolm kuud temperatuuril 10–15 °C ning üle 80 % niiskuse juures. Valmitamise ajal töödeldakse (harjatakse või hõõrutakse) juustu korrapäraselt soolveega (soolasisaldus kuni 20 Bé°) vähemalt kaks korda nädalas, et tagada tüüpilise kooriku teke ja maitse areng. Pärast minimaalset laagerdumisaega on „Vorarlberger Bergkäse“ tarbimisvalmis.

4.5.3. Oskusteave – teadmised tootmise kohta

„Vorarlberger Bergkäse“ kvaliteet tuleneb eelkõige kohalike piimatöötlejate kogemustest tootmise juhtimise ja juustu valmitamise valdkonnas.

Juustuvalmistamise kunst põhineb oskusteabel, mida valdavad piimatöötlejad, kes osalevad tootmises eri viisil olenevalt nende konkreetsest rollist protsessis, millega saavutatakse „Vorarlberger Bergkäse“ tüüpiline kvaliteet.

See algab piimhappebakterite kultuuride kasutamise ja kasvatamisega. Näiteks tuleneb piimatöötleja kogemustest piimhappebakterite kultuuri koostise, temperatuuri, seismisperioodide, lisatavate koguste ja vahekorra ning säilitamistingimuste kindlaksmääramine.

Üks nende kogemuste konkreetne võimalik mõju on piima eriline säilitamine ja laagerdamine viisil, mis soodustab piimhappebakterite teket, mis parandab märkimisväärselt juustu omadusi, st kõlblikkusaega, lõhna ja maitset. Vasikatelt saadud laabi kogus, kalgendunud (koaguleerunud) piima lõikamise aeg ja viis ning kalgenditükkide suurus, juustu edasine areng ning kalgendi/vadakusegu kuumutamine tulenevad juustumeistri erikogemustest ja need määravad „Vorarlberger Bergkäse“ kvaliteedi.

Juustumeister peab igat juustutootmise etappi väga tähelepanelikult jälgima ja tegema kindlaks igaks töötlemisetapiks õige aja. Näiteks on „Vorarlberger Bergkäse“ hoolikas kuumutamine 51–54 °C-ni pärast kalgendunud piima lõikamist juustu pika kõlblikkusaja oluline eeltingimus. Samal ajal tuleb piima ettevaatlikult käidelda, et säiliksid lõhn ning mikrobioloogilised omadused ja koostisosad, mis annavad kõnealusele piimale selle ainulaadsed omadused. Pealegi ei ole see piim mägikarjamaade looduslikult vahelduvate söödatingimuste tõttu standardsete omadustega, vaid hoopis kõikuva kvaliteediga (nt varieeruvad selle valgusisaldus ja muud koostisosad). Tänu suurtele kogemustele oskavad juustu „Vorarlberger Bergkäse“ valmistajad nimetatud loomulike kõikumistega suurepäraselt toime tulla.

Juustumeistri hoolikus kõigis protsessi etappides on ülioluline ülejäänud laagerdumisprotsessi ja seega ka lõpptoote kvaliteedi seisukohalt. Laagerdumise ajal tuleb erilist tähelepanu pöörata ka juustu hoolikale käitlemisele. Tänu oma kogemustele teab juustumeister instinktiivselt, millal tuleb juustu pöörata, harjata ja hõõruda, ning mõjutab seepärast oluliselt juustu kvaliteeti.

Piimatöötlejate juhtide ja/või juustumeistrite korrapärased kohtumised, kus nad jagavad omandatud teadmisi, tagavad pideva õppeprotsessi, mis aitab säilitada „Vorarlberger Bergkäse“ kvaliteeti ja traditsiooni.

Põhjendused

Tootmisprotsessis on tehtud muudatusi eesmärgiga tagada toote „Vorarlberger Bergkäse“ ainulaadne kvaliteet, mis põhineb eelkõige tootjate teadmistel traditsioonilisest tootmismeetodist. Koos algses tootespetsifikaadis sisaldunud – nüüd muudetud – tekstiga on seda traditsioonilist tootmismeetodit üksikasjalikumalt kirjeldatud, eelkõige on töötlemismeetod täpsemalt kindlaks määratud. Sõnad „3,3 % rasvasisalduseni“ on välja jäetud, sest need on kehtivaid õigusnõudeid arvesse võttes ebavajalikud.

Üksikud muudatused puudutavad järgmisi punkte.

—	Tooraine – piim

Selleks et tagada loomade heaoluks vajalik tasakaalustatud toitainetega varustamine sõltumata sellistest erandlikest ilmastikutingimustest nagu põud, on antud võimalus osta purustatud teravilja ja kasutada seda täiendsöödana kuni 30 % ulatuses kuivainest aastas. Täiendsööt purustatud teravilja kujul kuni 30 % ulatuses on vajalik ka loomade heaoluks, et tagada piisav söötmine suure piimaanni perioodidel. Eespool nimetatud söödalisandite erand ei mõjuta piima kõrget ja püsivat kvaliteeti, kuna suurem osa koresöödast peab pärinema määratletud piirkonnast.

Täiendav transport ühest meiereist määratletud piirkonnas asuvasse teise meiereisse on tulevikus lubatud, sest tehnoloogia praegust taset arvesse võttes ei mõjuta see enam kvaliteeti. Lisaks sellele ei ole piima igapäevane tarnimine tehnoloogia praegust taset arvesse võttes otsustav kvaliteediparameeter ja sel põhjusel on see tekst algsest tootespetsifikaadist välja jäetud. Piima transport teise lepinguosalise juurde tuleb ka dokumenteerida. Tootespetsifikaadi lisas sisalduvad kvaliteedisuunised piimatootjatele on välja jäetud, sest tootmismeetodit on üksikasjalikumalt ja põhjalikumalt tutvustatud ning kvaliteedihindamist on nüüd kirjeldatud punktis 4.7 „Kontroll“. Pealegi on Vorarlbergist pärit toidu kvaliteedijuhtimise ühendus tegevuse lõpetanud.

—

Tootmine

„Vorarlberger Bergkäse“ tootmist on kirjeldatud üksikasjalike etappidena alates toorpiima töötlemisest kuni õhu käes kuivamise ajal valmitamise etapini. Viidatud on tehnilistele parameetritele, mida tuleb kvaliteedi tagamiseks järgida.

Kalgendit võib nüüd kuumutada 51–54 °C-ni (varasema 51,5–52,5 °C asemel). Lubatud on laiem kuumutamistemperatuuride vahemik, sest käsitsi kuumutamise korral ei ole võimalik täpset temperatuuri paika panna, mis tähendab, et vaja on laiemat lubatud vahemikku. Kuumutamistemperatuuri uus lubatud vahemik ei mõjuta toote kvaliteeti negatiivselt. Endiselt ei ole lubatud lisada säilitusaineid, stabilisaatoreid ega keemiliselt toodetud lisaaineid. See on täpsema sõnastuse abil veelgi selgemaks muudetud.

Põllumajandusettevõtte enda vadaku- või piimhappekultuuride kohta on selgelt märgitud, et ajaloolist tüvikultuuri toodetakse nüüd keskselt ja kasvatatakse seejärel ettevõttesiseselt edasiseks kasutamiseks „Vorarlberger Bergkäse“ tootmisel. Sellega seoses on üliolulised piimatöötlejate kogemused.

Soolasisaldust on selgitatud ja kohandatud praktiliselt kontrollitavateks kriteeriumideks, kasutades mõõtühikuna Baumé kraade (°Bé). Tootespetsifikaadis algselt sisaldunud soolveevanni pH ei ole tegelikult mõõtühikuna oluline, sest seda on tehniliselt raske jälgida, ja on seetõttu asendatud Baumé kraadidega (°Bé).

Tulenevalt tehnoloogia arengust ei pea valmitamine enam toimuma juustumeistri enda valmitamiskeldris, vaid võib toimuda ka määratletud geograafilises piirkonnas asuvates ettevõttevälistes keldrites, kus on samuti optimaalsed tingimused kontrolli seisukohast oluliste parameetrite reguleerimiseks.

Võttes arvesse valmitamiskeldrite erinevaid omadusi ja turu kvaliteedinõuete suundumust juustu pikemale valmitamisajale, tuli temperatuurivahemikku kohandada 12–15 °C-lt 10–15 °C-le ja niiskust üle 80 %-le. Juustukeldri juhi eriteadmised tagavad „Vorarlberger Bergkäse“ algse kvaliteedi säilimise.

Täiendavalt on selgitatud tootele „Vorarlberger Bergkäse“ tüüpilise kooriku teket ja juustu sellekohast kvaliteeti ning viidatud on juustumeistri poolt juhtimisele ja valmitamistingimustele.

—	Asjatundlikkus – teadmised tootmise kohta.

Kuna olemasolev tootespetsifikaat ei sisaldanud olulisi järeldusi tootjate traditsiooniliste teadmiste kohta, on tootespetsifikaati selles punktis täpsustatud ja kirjeldatud on spetsialistide kvalifikatsiooni. Samuti kirjeldatakse kvaliteedi tagamise tegevusi traditsioonilise tootmisviisi säilitamisel, mille tulemusel saab asjatundlikkuse kadumise või vähenemise tõhusalt peatada ja säilitada traditsioonilised teadmised toote kohta. Vorarlbergist pärit toidu kvaliteedijuhtimise ühendus on tegevuse lõpetanud. Pideva õppe ja kogu teabevahetuse eest vastutab nüüd taotlejate rühm. Tooraine kvaliteeti ja kvaliteedijuhtimist töötlemisettevõttes reguleerivad riiklikud ja ELi õigusaktid ning neid jälgitakse vastavalt.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Varem algse tootespetsifikaadi punktides 5d „Päritolutõend“ ja 5f „Seos piirkonnaga“ sisaldunud teave ja mõlemasse punkti tehtud täiendused on võetud kokku punktis 4.6 „Seos geograafilise piirkonnaga“.

Välja on jäetud nii tootmismaht kui ka juustu ajaloolist arengut käsitleva kirjanduse loetelu.

Põhjendused

Tootespetsifikaati on kohandatud määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetega ning ajaloolised tähelepanekud, nagu tootega „Vorarlberger Bergkäse“ seotud dokumentaalsed tõendid ja vanad traditsioonid, mida oli algselt kirjeldatud päritolutõendi jaotises, on üle viidud punkti 4.6 „Seos geograafilise piirkonnaga“.

Põhjalikult on kirjeldatud kliima- ja inimtegurite mõju geograafilises piirkonnas, kusjuures üksikasjalikult on kirjeldatud piirkonna tootjate eriteadmisi, mida varem oli tootespetsifikaadis üksnes mainitud, nagu traditsioonilisi teadmisi säilitamise erimeetoditest ja suurt asjatundlikkust seoses tootmismeetodite ja laagerdamise juhtimisega, mis on juustu organoleptiliste omaduste esiletoomisel ülioluline.

Tootmismaht on välja jäetud toodetavate koguste pideva muutumise tõttu.

Juustu ajaloolist arengut on nüüd üksikasjalikult kirjeldatud punktis 4.6 „Seos geograafilise piirkonnaga“. Juustu ajaloolist arengut käsitleva kirjanduse loetelu muutus seega üleliigseks ja on seetõttu välja jäetud, eelkõige parema loetavuse huvides.

6. Märgistus

Tootespetsifikaadi punkti 5h „Märgistus“ algne tekst ja selle täiendused on nüüd üle viidud punkti 4.4 „Päritolutõend“ ning neid on kohandatud praeguste dokumenteerimisnõuetega.

Näiteks on algses tootespetsifikaadis esitatud nõuded (tootele tootmiskuupäeva ja ettevõtte numbri kandmise kohta) muutunud ebavajalikuks tulenevalt dokumentidest, mis tuleb esitada päritolutõendina. Selgitatud on kaseiinimärki, mida tuleb kasutada. Selle märgi kinnitamine juustuportsjonite pakendile on muutunud ebavajalikuks, sest portsjonite korral on tagatud partii jälgitavus.

Algse tootespetsifikaadi punktis 5h „Märgistus“ esitatud eramärgiseid käsitlevad eeskirjad on üle viidud punkti 4.8 „Märgistus“.

„Lubatud on kasutada eramärgiseid. Eramärgis ei tohi tarbijat eksitada või kahjustada kaitstud päritolunimetuse mainet.“

Põhjendused

Selgitatud ja laiendatud on eramärgiste haldamist käsitlevaid nõudeid. Eramärgised on jätkuvalt lubatud.

7. Redaktsioonilised muudatused

7.1. Liikmesriigi pädeva asutuse nime ja andmeid on ajakohastatud.

7.2. Taotlejate rühma nime ja aadressi on ajakohastatud.

Põhjendused

ARGE Milch Vorarlberg on kõigi kaitstud päritolunimetusest „Vorarlberger Bergkäse“ tulenevate õiguste ja kohustustega seoses algse taotlejate rühma õigusjärglane. Pädevat asutust käsitlevat teavet on ajakohastatud.

7.3. Kontrolliasutus

Kontrolliasutuse kontaktandmeid sisaldavat jaotist on muudetud, sest see asutus on nüüd eraettevõte Lacon GmbH.

7.4. Tootespetsifikaadi ülesehituse/esitusviisi muudatused

Mõne jaotise ümbernummerdamine ja muutmine, et teave oleks selgem ja täpsem.

7.5. Riiklikud nõuded

„Riiklike nõuete“ osa on välja jäetud, sest need on õigusnõudeid arvesse võttes ebavajalikud.

KOONDDOKUMENT

„Vorarlberger Bergkäse“

ELi nr: PDO-AT-1419-AM01 – 5.4.2022

KPN (X) KGT ( )

1. [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Vorarlberger Bergkäse“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Austria

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1 Toote liik [loetletud XI lisas]

Klass 1.3. Juust

3.2 Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

3.3 Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Vorarlberger Bergkäse“ tootmiseks võib kasutada üksnes sellistest põllumajandusettevõtetest pärit piima, mis majandavad rohumaid, kuid ei tooda silo ega sööda seda loomadele.

Purustatud teravilja kui muudest piirkondadest pärit täiendsööta on lubatud kasutada kuni 30 % ulatuses kuivainest aastas.

Kõnealusest geograafilisest piirkonnast pärit sööda osakaal lüpsilehmadele aastas söödetava kuivaine koguhulgast ei tohi seega olla alla 70 %. Mujalt pärit purustatud teravilja on lubatud asjaomasesse ratsiooni lisada kuni 30 % ulatuses kuivainest.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toorainet tuleb toota, töödelda ja laagerdada määratletud piirkonnas.

3.5 Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6 Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustud tuleb identifitseerida seerianumbrit kandva kaseiinimärgiga. Taotlejate ühendus vastutab seerianumbri haldamise ja andmise eest.

4 Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toodet „Vorarlberger Bergkäse“ valmistatakse toorpiimast, mis on toodetud Vorarlbergi liidumaa järgmistes piirkondades: Bregenzerwald, Kleinwalsertal, Großwalsertal, Leiblachtal (Pfänderstock), Walgau ja Rheintal.

5 Seos geograafilise piirkonnaga

„Vorarlberger Bergkäse“ on toode, mida on nüüdsel Vorarlbergi liidumaal toodetud ja tarbitud sadu aastaid. Alguses toodeti juustu sajandeid peamiselt omatarbeks ja piirkonnas turustamiseks.

Selliste piirkondlike tingimuste tulemusena nagu kõrgus merepinnast, kliima, taimestik ja loomastik ning põllumajandusettevõtete väiksus kujunes 18. sajandi keskel välja rasvase juustu tootmine juustuvalmistamise erimeetodeid kasutades. See pikendas juustu kõlblikkusaega ja suurendas lisaväärtust.

Määratletud geograafilises piirkonnas kogunenud juustutootmise alaseid tehnilisi teadmisi ja oskusi (tootmistehnoloogia, laagerdamine, loomade söötmine ja piima töötlemine) anti põlvest põlve edasi. 1890. aasta paiku loodi ühendused, mis edendas teadmiste koondamist ja levitamist. Need ühendused asendati hiljem ühistutega, mis on alles tänapäevani.

Piima sihipärane säilitamine ja laagerdamine soodustas selliste piimhappebakterite arengut, mis parandasid märkimisväärselt juustu omadusi, st kõlblikkusaega, lõhna ja maitset. Põllumajandusettevõtetes kasutatavate kultuuride tüvikultuuri aluseks on looduslikest kultuuridest saadud traditsioonilised piimhappebakterid. Vasikatelt saadud laabi kasutamine, koaguleerunud piima lõikamise aeg ja viis ning kalgenditükkide suurus, juustu areng ning kalgendi/vadakusegu kuumutamine tulenevad juustumeistri erikogemustest ja need määravad „Vorarlberger Bergkäse“ kvaliteedi. Neid teadmisi ja oskusi on edasi arendatud ning need on tänapäevani „Vorarlberger Bergkäse“ tootmise aluseks.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://www.patentamt.at/herkunftsangaben/vorarlbergerbergkaese/

või otse Austria patendiameti Österreichisches Patentamt veebisaidil (www.patentamt.at), kasutades failini viivat teed: „Trademarks (kaubamärgid) / Geographical indications (geograafilised tähised) / List of Austrian geographical indications (Austria geograafiliste tähiste loetelu)“. Tootespetsifikaadi leiab kvaliteedikirjelduse nime alt.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.