KOMISJONI TEATIS

Komisjoni teatises „Täiendavad suunised vertikaalsete piirangute kohta mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes“ tehtavad muudatused

(2023/C 133 I/01)

Komisjoni teatist „Täiendavad suunised vertikaalsete piirangute kohta mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes“ (1) muudetakse järgmiselt.

Punktis 2 asendatakse tekst „komisjoni 20. aprilli 2010 määruse (EL) nr 330/2010 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes)“ tekstiga „komisjoni 10. mai 2022. aasta määruse (EL) 2022/720 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes)“. Joonealuste märkuste 3 ja 4 sisu asendatakse vastavalt tekstiga „ELT L 134, 11.5.2022, lk 4.“ ja „ELT C 248, 30.6.2022, lk 1.“.

Punkt 17 asendatakse järgmisega:

„(17)

Kokkulepete suhtes ei kohaldata mootorsõidukite grupierandi määrust juhul, kui need sisaldavad raskekujulisi piiranguid. Need piirangud on esitatud üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklis 4 ja mootorsõidukite grupierandi määruse artiklis 5. Kuna raskekujulised piirangud on tõsised konkurentsipiirangud, mille puhul eeldatakse, et need üldjuhul kahjustavad konkurentsi, juhindub komisjon raskekujulisi piiranguid sisaldavate vertikaalsete kokkulepete hindamisel mootorsõidukisektoris järgmistest põhimõtetest: a) kui kokkulepe sisaldab üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklis 4 ja mootorsõidukite grupierandi määruse artiklis 5 osutatud raskekujulist piirangut, siis jääb see kokkulepe tõenäoliselt aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ja b) kokkulepe, mis sisaldab üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklis 4 ja mootorsõidukite grupierandi määruse artiklis 5 osutatud raskekujulist piirangut, ei vasta tõenäoliselt aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Ettevõtjal on siiski võimalik näidata, et üksikjuhtumi puhul vastab selline kokkulepe aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Selleks peab ettevõtja põhjendama kasutegurite tõenäosust ja seda, et tõenäoliselt tulenevad need kasutegurid kokkuleppesse raskekujulise piirangu lisamisest, ning tõendama, et aluslepingu artikli 101 lõike 3 muud kumulatiivsed tingimused on täidetud.“.

Punkt 19 asendatakse järgmisega:

„(19)

Originaalosad või -seadmed on osad või seadmed, mis on toodetud vastavalt mootorsõiduki tootja poolt kõnealuse mootorsõiduki monteerimiseks vajalike osade või seadmete tootmiseks ette nähtud spetsifikatsioonidele ja tootmisstandarditele (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/858 (2) (mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ) artikli 55 lõike 5 teine lõige).“.

Punkti 21 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti f kohaselt on tegemist raskekujulise piiranguga, kui komponentide tarnija ja neid komponente teiste toodete valmistamiseks kasutava ostja vahelise kokkuleppega takistatakse või piiratakse komponentide tarnija võimet müüa komponente lõppkasutajatele, sõltumatutele remonditöökodadele, hulgimüüjatele või muudele teenuseosutajatele, kellele ostja ei ole usaldanud oma kaupade parandamist ega hooldamist.“.

Punkti 26 kaks viimast lauset asendatakse järgmisega:

„Konkurentsikeelukohustused, mida saab viie aasta möödudes vaikimisi pikendada, on grupierandi määrustega hõlmatud, tingimusel et ostjal on võimalik sellist kohustust sisaldava vertikaalse kokkuleppe üle mõistliku etteteatamisaja jooksul ja mõistlike kuludega tulemuslikult uuesti läbirääkimisi pidada või kokkulepe lõpetada, mis võimaldab seega ostjal pärast viie aasta möödumist tegelikult tarnijaid vahetada.“.

Punkt 31 asendatakse järgmisega:

„Üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti f kohaselt on konkurentsikeelukohustus „otsene või kaudne kohustus, mille tõttu ostja ei valmista, osta, müü ega müü edasi kaupu või teenuseid, mis konkureerivad lepingujärgsete kaupade või teenustega, või ostja otsene või kaudne kohustus osta tarnijalt või tarnija määratud ettevõtjalt rohkem kui 80 % kõigist ostja ostetud lepingujärgsetest kaupadest või teenustest ja nende asendajatest asjaomasel turul, arvutatuna eelmise kalendriaasta ostude väärtuse või mahu põhjal, kui see on valdkonna üldine tava“.“.

Punktis 34 asendatakse joonealuse märkuse 19 sisu järgmiselt: „Vt üldiste vertikaalsete piirangute suuniste punkt 310.“.

Punktis 38 asendatakse tekst „üldiste vertikaalsete piirangute suuniste jaotises VI.2.1“ tekstiga „üldiste vertikaalsete piirangute suuniste jaos 8.2.1“.

10.

Punktis 40 asendatakse tekst „üldiste vertikaalsete piirangute suuniste jaos VI.2.1“ tekstiga „üldiste vertikaalsete piirangute suuniste jaos 8.2.1“.

11.

Punkti 44 esimene lause asendatakse järgmisega:

„(44)

Kui kvalitatiivsed kriteeriumid piiravad turustajate või remonditöökodade arvu kaudselt selliste tingimuste kehtestamise teel, mida kõik neist ei suuda täita, siis kvantitatiivsed kriteeriumid piiravad turustajate või remonditöökodade arvu otse, määrates näiteks kindlaks nende arvu.“.

12.

Punkt 46 asendatakse järgmisega:

„(46)

Valikulise turustamise kokkuleppeid hinnatakse kooskõlas üldiste vertikaalsete piirangute suuniste jaos 4.6.2 sätestatud üldpõhimõtetega. Grupierandi määrustega antakse erand valikulise turustamise kokkulepetele, olenemata toote laadist või kohaldatavate valikuliste kriteeriumide laadist, olgu need siis kvantitatiivsed või kvalitatiivsed, tingimusel et kokkuleppeosaliste turuosa ei ole suurem kui 30 %. Siiski on selle erandi kohaldamise tingimus, et kokkulepped ei sisalda üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklis 4 ja mootorsõidukite grupierandi määruse artiklis 5 sätestatud raskekujulisi piiranguid ega ühtegi üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artiklis 5 kirjeldatud välja jäetud piirangut, mida ei ole võimalik ülejäänud kokkuleppest eraldada. Kui välja jäetud piirangut saab kokkuleppest eraldada, kohaldatakse ülejäänud vertikaalse kokkuleppe suhtes endiselt grupierandit.“.

13.

Punkt 47 asendatakse järgmisega:

„(47)

Üldises vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruses on kolm raskekujulist piirangut, mis on konkreetselt seotud valikulise turustamisega. Artikli 4 punkti c alapunkti i kohaselt on raskekujuline piirang selline piirang, millega piiratakse territooriumi või kliente, kuhu või kellele valikulise turustussüsteemi liikmed võivad lepingujärgseid kaupu või teenuseid aktiivselt või passiivselt müüa. Selle raskekujulise piirangu suhtes kehtivad näiteks järgmised erandid: piiratakse valikulise turustussüsteemi liikmete ja nende klientide aktiivset müüki teisele territooriumile või kliendirühmale, mille tarnija on reserveerinud endale või loovutanud maksimaalselt viiele ainuõiguslikule turustajale (üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti c alapunkti i alapunkt 1); piiratakse valikulise turustussüsteemi liikmete ja nende klientide aktiivset või passiivset müüki volitamata turustajatele, kes asuvad valikulist turustussüsteemi kasutaval territooriumil (üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti c alapunkti i alapunkt 2); piiratakse valikulise turustussüsteemi liikmete asukohta (üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti c alapunkti i alapunkt 3); piiratakse hulgimüügi tasandil tegutsevate valikulise turustussüsteemi liikmete aktiivset või passiivset müüki lõppkasutajatele (üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti c alapunkti i alapunkt 4); ning piiratakse võimet müüa teiste toodete valmistamiseks tarnitud komponente aktiivselt või passiivselt klientidele, kes kasutaksid neid tarnija pakutavate toodetega samalaadsete kaupade valmistamiseks (üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti c alapunkti i alapunkt 5). Üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti c alapunktis ii on raskekujulise piiranguna kirjeldatud risttarnete piiramist samal või erinevatel kaubandustasanditel tegutsevate valikulisse turustussüsteemi kuuluvate turustajate vahel. Üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti c alapunktis iii on raskekujulise piiranguna kirjeldatud jaemüügi tasandil tegutsevate valikulise turustussüsteemi liikmete aktiivse või passiivse müügi piiramist lõppkasutajatele, ilma et see piiraks üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti c alapunkti i alapunktides 1 ja 3 sätestatud erandite kohaldamist. Need kolm raskekujulist piirangut on mootorsõidukite turustamise puhul väga olulised.“.

14.

Punktis 51 asendatakse viide „artikli 4 punkti c“ viitega „artikli 4 punkti c alapunkti iii“.

15.

Punkt 53 asendatakse järgmisega:

„(53)

Nagu üldiste vertikaalsete piirangute suuniste punktis 146 selgitatakse, on valikulisest turustamisest tingitud võimalikud konkurentsiriskid kaubamärgisisese konkurentsi vähenemine ja eelkõige kumulatiivse mõju korral teatavat liiki turustajate turulepääsu piiramine, samuti konkurentsi nõrgenemine ja tarnijate või ostjate omavahelise konkurentsivastase koostöö hõlbustamine ostjate arvu piiramise tõttu.“.

16.

Punkti 54 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Puhtkvalitatiivne valikuline turustamine võib jääda aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui on täidetud käesolevate suuniste punktis 43 sätestatud kolm tingimust.“.

17.

Punkti 60 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Sel eesmärgil tuleks erilist tähelepanu pöörata kolmele konkreetsele käitumisviisile, mis võivad sellist konkurentsi piirata, kas takistades sõltumatute ettevõtjate juurdepääsu olulistele sisenditele või kuritarvitades juriidilisi ja/või laiendatud garantiisid, et tõrjuda välja sõltumatud remonditöökojad, või kehtestades volitatud remonditöökodade võrgustikele juurdepääsuks mittekvalitatiivseid kriteeriume.“

18.

Punktile 62 eelnev pealkiri asendatakse järgmisega:

„Sõltumatute ettevõtjate juurdepääs olulistele sisenditele“.

19.

Punkt 62 asendatakse järgmisega:

„(62)

Puhtkvalitatiivne valikuline turustamine võib jääda aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui on täidetud käesolevate suuniste punktis 43 sätestatud kolm tingimust. Sellest hoolimata võivad volitatud remonditöökodade ja/või varuosade turustajate vahelised kvalitatiivsed valikulise turustamise kokkulepped kuuluda aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse, juhul kui nende kokkulepete kontekstis tegutseb üks kokkuleppeosalistest viisil, mis sulgeb turu sõltumatutele ettevõtjatele, näiteks ei avalda neile selliseid sisendeid nagu tehniline teave, töövahendid, koolitus ja sõidukite loodud andmed, mis on remondi- ja hooldustööde seisukohast olulised. Kõnealuses kontekstis hõlmab mõiste „sõltumatud ettevõtjad“ sõltumatuid remonditöökodasid, varuosade tootjaid ja turustajaid, remondiseadmete ja töövahendite tootjaid ja turustajaid, tehniliste andmete avaldajaid ja sõidukite loodud andmete avaldajaid, autoklubisid, maanteeabi teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid, kontrolli- ja katseteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid ning remonditöökodadele väljaõpet pakkuvaid ettevõtjaid.“.

20.

Punkti 62 järele lisatakse punkt 62a:

„(62a)

Kaaludes, kas konkreetse sisendi, näiteks käesolevate suuniste punktis 62 sätestatud sisendikategooriatesse kuuluva sisendi varjamise tõttu võib kokkuleppe suhtes kohaldada aluslepingu artikli 101 lõiget 1, tuleb arvesse võtta mitut tegurit, sealhulgas seda, kas

a)	kõnealuse sisendi varjamine avaldab märkimisväärset mõju sõltumatute ettevõtjate võimalustele teostada töid ja avaldada turule konkurentsisurvet (st et sisend on remondi- ja hooldustööde jaoks oluline);

b)	kõnealune sisend on tehtud kättesaadavaks asjaomasele volitatud remonditöökodade võrgustikule; kui see on volitatud remonditöökodade võrgustikule mis tahes kujul kättesaadavaks tehtud, tuleks see muuta mittediskrimineerival alusel kättesaadavaks ka sõltumatutele ettevõtjatele;

c)	kõnealust sisendit kasutatakse lõpuks (3) mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks või mingil muul eesmärgil, (4) näiteks varuosade või töövahendite tootmiseks.“.

21.

Uue punkti 62a järele lisatakse punkt 62b:

„(62b)

Kui kokkuleppeosalised kaaluvad remondi- ja hooldustööde jaoks olulise konkreetse sisendi, näiteks käesolevate suuniste punktis 62 sätestatud sisendikategooriatesse kuuluva sisendi varjamist turvalisusega seotud põhjustel, peaksid nad hindama, kas selle sisendi varjamine on proportsionaalne vahend kõnealuste turvalisusega seotud probleemide lahendamiseks. Seepärast peaksid nad eelkõige välja selgitama, kas piisaks vähem piiravatest meetmetest.“.

22.

Punkti 63 ette lisatakse järgmine pealkiri:

„Tehniline teave“.

23.

Punkti 63 algusesse lisatakse järgmine tekst:

„(63)

Tehniline teave võib olla remondi- ja hooldustööde seisukohast oluline sisend. Selleks et teha kindlaks, kas konkreetne tehniline teave on remondi- ja hooldustööde jaoks oluline sisend, tuleb arvesse võtta käesolevate suuniste punktis 62a sätestatud kriteeriume. Tehnilist teavet tuleks eristada muud liiki teabest, näiteks äriteabest, (5) mida võib seaduslikult kinni pidada.“.

24.

Punkt 65 asendatakse järgmisega:

„(65)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrusega (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ, on muu hulgas ette nähtud mootorsõidukite remondi- ja hooldusteabe levitamise süsteem. Peale selle on komisjoni 20. mai 2021. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2021/1244, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 X lisa seoses standarditud juurdepääsuga sõiduki pardadiagnostika andmetele ning remondi- ja hooldusteabele ja seoses sõidukite turvaandmetele juurdepääsu nõuete ja korraga, (6) sätestatud sõltumatutele ettevõtjatele sõiduki turvaandmetele juurdepääsu andmise heakskiitmise ja neile volituste andmise erikord. Komisjon võtab neid määrusi arvesse nende juhtumite hindamisel, mille puhul on kahtlus, et tehnilist remondi- ja hooldusteavet on varjatud.“.

25.

Punkt 66 asendatakse järgmisega:

„(66)

Tehnoloogiline areng viitab sellele, et tehnilise teabe mõiste on paindlik. Praegu hõlmavad konkreetsed tehnilise teabe näited tarkvara, veakoode ja muid parameetreid, sealhulgas ajakohastamisi, mida nõutakse elektrooniliste juhtseadmetega, sõiduabisüsteemidega ja elektrisõidukite akuhaldussüsteemidega töötamisel eesmärgiga kõnealuseid seadmeid ja süsteeme vastavalt tarnija soovile seadistada või seadistusi taastada, sõiduki tuvastamisnumbreid või muid sõidukite tuvastamismeetodeid, osade katalooge, remondi- ja hooldusvõtteid, töölahendusi, mis tulenevad praktilistest kogemustest ja on seotud asjaomase mudeli või partii tüüpprobleemidega, ning muid märkeid tagasikutsumiste ja samuti selliste remonditööde tuvastamise kohta, mida võib volitatud remonditöökodade võrgustikus tasuta teostada. Osade koodid ja muu teave, mis on vajalik selleks, et tuvastada õige autotootja kaubamärgiga varuosa, mis sobib konkreetsele sõidukile (st osa, mida autotootja tarniks tavaliselt oma volitatud remonditöökodade võrgustiku liikmetele kõnealuse sõiduki remontimiseks), loetakse samuti tehniliseks teabeks, (7) nagu ka teatavate varuosade paigaldamiseks vajalikud aktiveerimiskoodid. Määruses (EL) 2018/858 sisalduvaid asjaomaseid nõudeid ja loetelusid tuleks kasutada ka suunistena selle kohta, mida komisjon peab aluslepingu artikli 101 kohaldamisel tehniliseks teabeks.“.

26.

Punkti 67 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Aluslepingu artikliga 101 ei kohustata tarnijat siiski esitama tehnilist teavet standardiseeritud vormis või sellise kindlaks määratud tehnilise süsteemi kaudu nagu EN ISO 18541 – 2014 standard või muus vormis või tehnilise süsteemi kaudu, mis on sätestatud komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 295/2009 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (8).“.

27.

Punkti 67 järele lisatakse järgmine pealkiri ja punkt 67a:

„Sõidukite loodud andmed

(67a)

Niivõrd, kui sõidukite loodud andmed on remondi ja hoolduse seisukohast olulised, kehtivad käesolevate suuniste punktides 62–67 sätestatud kaalutlused ka sõidukite loodud andmete sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavuse suhtes. Selleks et teha kindlaks, kas teatavad sõidukite loodud andmed on remondi- ja hooldustööde jaoks olulised sisendid, tuleb võtta arvesse käesolevate suuniste punktis 62a sätestatud kriteeriume. Selles kontekstis tuleks suunistena kasutada kehtivaid standardeid ja määruse (EL) 2018/858 asjaomaseid nõudeid (9).“.

28.

Punkti 68 ette lisatakse järgmine pealkiri:

„Töövahendid ja koolitus“.

29.

Punkt 68 asendatakse järgmisega:

„(68)

Niivõrd, kui töövahendid ja/või koolitus on remondi ja hoolduse seisukohast olulised, kehtivad käesolevate suuniste punktides 62–67 sätestatud kaalutlused ka töövahendite ja/või koolituse sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavuse suhtes. Selleks et teha kindlaks, kas teatav töövahend või koolitus on remondi- ja hooldustööde jaoks oluline sisend, tuleb võtta arvesse käesolevate suuniste punktis 62a sätestatud kriteeriume. Töövahendid hõlmavad selles kontekstis elektroonilisi diagnostika- ja muid remondivahendeid koos nendega seotud tarkvaraga, sealhulgas korrapäraseid tarkvarauuendusi, ning sellistele töövahenditele suunatud müügijärgseid teenuseid.“.

30.

Punkti 68 järele lisatakse järgmine pealkiri ja punkt 68 a:

„Muud kaalutlused

(68a)

Konkreetse sisendi varjamine, näiteks käesolevate suuniste punktis 62–68 sätestatud kategooriatesse kuuluva olulise sisendi, kaasa arvatud sõidukite loodud andmed, mida mootorsõiduki tootjad ei tee kättesaadavaks asjaomase volitatud remonditöökodade võrgustiku liikmetele, võib kujutada endast kuritarvitust aluslepingu artikli 102 tähenduses, kui turgu valitsev tarnija varjab sellist sisendit sõltumatute ettevõtjate eest (10).“.

(1) ELT C 138, 28.5.2010, lk 16.

(2) ELT L 151, 14.6.2018, lk 1.

(3) [ Näiteks väljaannetele mootorsõidukite remonditöökodadele edastamiseks esitatud teave.

(4) Mootorsõidukile varuosa paigaldamiseks või selle juures töövahendi kasutamiseks vajalik teave loetakse remondi- ja hooldusteenuste jaoks vajalikuks, aga teavet disaini, tootmisprotsessi või varuosa tootmiseks kasutatava materjali kohta ei tuleks pidada sellesse kategooriasse kuuluvaks ja seda võib kinni pidada.

(5) Käesolevates suunistes käsitatakse äriteabena teavet, mida kasutatakse remondi- ja hooldusteenuste pakkumiseks, kuid mida ei ole vaja sõidukite remontimiseks või hooldamiseks, näiteks arvepidamistarkvara või teave volitatud võrgustikus makstavate tunnitariifide kohta.

(6) ELT L 272, 30.7.2021, lk 16.

(7) Sõltumatu ettevõtja puhul ei peaks kõnealuse teabe saamise tingimuseks olema selle varuosa ostmine.

(8) ELT L 95, 9.4.2009, lk 7.

(9) See hõlmab ka selliste andmete kättesaadavust sõltumatutele ettevõtjatele, et nad saaksid teha remondi- ja hooldustöid, mille puhul kasutatakse traadita laivõrku. Vt määruse (EL) 2018/858 artikli 61 lõige 11.

(10) Selle kohta, millistel juhtudel käsitavad liidu kohtud tarnimisest keeldumist ELi toimimise lepingu artikli 102 tähenduses kuritarvitusena, vaata muu hulgas kohtuotsus C-7/97 Oscar Bronner GmbH & Co. KG vs. Mediaprint Zeitungs- und Zeitschriftenverlag GmbH & Co. KG, Mediaprint Zeitungsvertriebsgesellschaft mbH & Co. KG ja Mediaprint Anzeigengesellschaft mbH & Co. KG, EU:C:1998:569; liidetud kohtuasjad C-241/91 P ja C-242/91 P, Radio Telefis Eireann (RTE) ja Independent Television Publications Ltd (ITP) vs. komisjon, EU:C:1995:98; kohtuotsus T-201/04, Microsoft Corp. vs. komisjon, EU:T:2007:289; ja kohtuotsus C-165/19 P, Slovak Telekom, a.s. vs. komisjon, EU:C:2021:239.