|
2.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 78/31 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine
(2023/C 78/12)
Selle dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOONDDOKUMENT
„Lesachtaler Brot“
PGI-AT-02849 – 3.6.2022
KPN ( ) KGT (X)
1. Nimetus
„Lesachtaler Brot“
2. Liikmesriik või kolmas riik
Austria
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 2.3. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
Geograafilise nimetusega „Lesachtaler Brot“ kaitstud toode on leib, mis on valmistatud segust, milles on kaks kolmandikku rukkijahu ja üks kolmandik nisujahu, millele lisatakse joogivett, keedusoola (kuni 40 grammi ühe kilogrammi jahu kohta), leivavürtse (üht vürtsi või mitme vürtsi segu) – harilikku köömnet (kuni 10 grammi ühe kilogrammi jahu kohta), koriandrit (kuni 10 grammi ühe kilogrammi jahu kohta), apteegitilli (kuni 10 grammi ühe kilogrammi jahu kohta), aniisi (kuni 10 grammi ühe kilogrammi jahu kohta), linaseemneid (kuni 20 grammi ühe kilogrammi jahu kohta), kõrvitsaseemneid (kuni 30 grammi ühe kilogrammi jahu kohta) – ning kääritamise jaoks eelnevalt ettevalmistatud juuretist Dampfl (rukkijahu kergitamiseks) ja pärmi (nisujahu kergitamiseks).
Leival on järgmised eriomadused
|
— |
Pätsi kuju |
Leiba „Lesachtaler Brot“ küpsetatakse ainult ümmarguse pätsina. Pätside kaal on 500 – 1 200 grammi ja need jagunevad kahte kategooriasse: väikesed pätsid kaaluga 500–799 grammi ja suured pätsid kaaluga 800 – 1 200 grammi. Pätsi ülaosa keskel asub geograafilise piirkonna traditsiooni kohaselt nn jumala silm (Auge Gottes) – kolmnurk, mille keskel paikneb silma sümboliseeriv ovaal. See sümbol, ebaühtlane kumerus ning küpsetamise ajal leiva ülapinnale tekkivad praod annavad leivale „Lesachtaler Brot“ iseloomuliku välimuse.
|
— |
Koorik |
Kooriku paksus on vähemalt 0,3 cm ja see ei ole ühtlane – pätsi ulatuses varieerub kooriku paksus vahemikus 0,3–0,8 cm. Koorik on krõbe, murenev, selle konsistents on kõva ja tugev. Koorik on kergelt jahuga üle puistatud ja selle värvus ulatub matthelepruunist tumeda kastanpruunini.
|
— |
Leivasisu |
Leivasisu on vandli värvusega, selle tekstuur on õhuline, sulav ja pehme, kuid tugev ning sellel on tugev vürtsimaitse. Moodustunud õhumullid paiknevad ebaühtlaselt ja nende mõõtmed võivad kohati olla üle ühe millimeetri.
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
—
3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Teravilja jahvatamine, leivataina ettevalmistamine ja küpsetamine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Pakendamine paberkottidesse (paberkotikesed) peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas pärast seda, kui toode on tootmiskohal täielikult jahtunud. Selline pakendamine on vajalik selleks, et vältida pätside kiiret kuivamist õhu käes, säilitada leivasisu õhuline tekstuur ja täita toiduhügieeni nõuded.
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
–
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Leiva „Lesachtaler Brot“ valmistamise piirkond on Lesachtali piirkond, mis kujutab endast Kärnteni liidumaa edelaosas asuvat Alpide mäestiku orgu. Seda ala piiravad lõuna poolt Karni Alpid ja põhja poolt Lienzi Dolomiitide mäestik. Piirkond hõlmab järgmisi omavalitsusüksusi: Lesachtali vald, Untertilliachi vald, Obertilliachi vald, Äußersti asula Kartitsch-Osti vallas, Podlanigi, St. Jakobi, Strajachi, Gentschachi, Kosta, Passau, Aigeni, Nischlwitzi ja Sittmosi asulad Kötschach-Mauthen-Westi vallas.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
Pagaritööstuse traditsioon Lesachtalis ja selle hea maine on saanud alguse kauges minevikus, esimesed viited sellele ilmnevad seoses Maria Luggau palverännukohaga XVI sajandil. Põllumeestest elanikkond pööras leivale suurt tähelepanu – mitte üksnes seepärast, et leib oli väärtuslik energiaallikas, vaid ka kristliku religiooni konteksti tõttu. See religioosne taust ilmneb veel tänapäevalgi seoses jumala silma sümboliga, mis moodustatakse iga leiva „Lesachtaler Brot“ pätsi ülaserva enne küpsetamist. Ühes omaaegses Liesingi kõrtsis tehtud väljakaevamiste käigus leiti XVI sajandist pärineva vana leivaahju osi. Mineviku kinnistamiseks ehitati uus leivaahi täpselt samale kohale ja praegune kogukond kasutab seda sageli traditsioonilise leiva „Lesachtaler Brot“ küpsetamiseks.
Lisaks on Lesachtal laialdaselt tuntud oma mägimaastiku poolest, mis on tingitud paiknemisest Gailtali Alpide, Dolomiitide mäestiku ja Karni Alpide vahelisel alal. Orgu läbib Gaili jõgi, mis erinevalt naabruses asuvast Gailtali orust on siia uuristanud kanjoni, mille sügavus võib ulatuda kuni 200 meetrini. Seoses ohtra veeressursiga on Lesachtal tuntud ka nimetuse „saja veski org“ (Tal der 100 Mühlen) all. Tava jahvatada teravilja kahe veskikivi vahel pärineb XVI sajandist ja on saanud alguse Trattenbachi veskitest Maria Luggau lähedal. Möödunud sajandite jooksul ehitati piki kitsast jõeorgu palju vesiveskeid. Praeguseks on omaaegsest ligikaudu 200 puitvesiveskist alles veel viis töötavat veskit. Need veskid võimaldavad täita mitut käsitsi tehtavat põllumajandusülesannet ja lisaks jahvatada teravilja eelkõige leiva valmistamiseks.
Leivajahu, mis saadakse traditsiooniliste kivist veskikividega veskist, kus jahvatamine toimub kahe veskikivi vahel, on jämedam, ning see annab leivasisule iseloomuliku õhulise tekstuuri ja pehmuse. Lisaks võimaldavad kivist veskikivid pehmemat jahvatamist, mis on tähtis, et tagada leiva eriomadused. Jahvatamise ajal on selliste veskite töökiirus väiksem kui valtsidega veskite puhul. Seetõttu ei kuumene saadav jahu liigselt. Nimelt on oluline, et jahu ei puutuks enne juuretisega kääritamist ülemäära kõrge temperatuuriga kokku.
Lisaks oli Lesachtal kuni XX sajandi keskpaigani välismaailmast peaaegu täielikult eraldatud, sest tema asupaika iseloomustavad sügavad vooluvee orud ja kõrged mäed. Oru elanikud said juurdepääsu elektrienergiale alles alates 1962. aastast. Need tingimused mõjutasid ühelt poolt taimekasvatuse ajaloolist arengut selles piirkonnas, kuid teiselt poolt soodustasid eelkõige pagaritööstusega seotud kohaliku oskusteabe aktiivset koondamist ja põlvkondadevahelist üleandmist. Sellist eriolukorda arvestades oli äärmiselt tähtis, et orupiirkond oleks võimalikult suures ulatuses isemajandav. Kaubavahetus ja üksikud tehingud toimusid ainult naabervaldadega. Veel praegugi toetab leib „Lesachtaler Brot“ märkimisväärselt oru elanike isemajandamist, eelkõige olukordades, kus piirkond osutub eraldatuks suurte lumesadude tõttu.
Leiva „Lesachtaler Brot“ kvaliteedi ja eripärade jaoks on esmatähtsad kohalik oskusteave ning pagarite pikaajalised kogemused. Kuigi taimekasvatussuutlikkuse piiratuse ja tootmistingimuste varieeruvuse (ilmastik) tõttu on lubatud teravilja sisse osta, on teraviljakasvatuse tähtsus Lesachtalis vahepeal suurenenud ning saadavat viljasaaki kasutatakse toorainena traditsioonilise leiva „Lesachtaler Brot“ valmistamiseks. Traditsiooniliselt annavad Lesachtali pagarid oma oskusi edasi järgmistele põlvkondadele. Seejuures kasutatakse endiselt näiteks looduslikke kergitusaineid ja leivajahu puhul jämedamat jahvatamist. Lisaks traditsiooniliste veskikividega veskite kasutamisele, mis tagavad pehmema jahvatamise ega lase jahul enne juuretisega kergitamist ülemäära kõrge temperatuuriga kokku puutuda, kuulub möldrite oskusteabe hulka ka otsustamine, milline on asjakohane jahvatusaste selles protsessis. Nimelt ei saa veskikividega veskite puhul reguleerida jahvatusmäära masinatega ega automaatselt. Seega saab ainult mölder hinnata, kas jahvatusaste on sobilik.
Võttes arvesse asjaolu, et piirkonna kõrgus merepinnast ja pinnase laad on alati soodustanud rukki kasvatamist geograafilises piirkonnas ning et nisu kasvatamine ei ole seal kunagi olnud kuigi levinud, kuulub traditsioonilise leivajahu segusse kaks kolmandikku rukkijahu ja üks kolmandik nisujahu. Kogemuse põhjal saadud teadmistest nähtub, et leib „Lesachtaler Brot“ säilib pikemat aega tänu sellele, et rukkijahu on jahusegus rohkem. Endiselt oluline tegur, mis mõjutab tootmisprotsessi, on põlvkondade vahel edasiantav oskusteave, mis hõlmab eri teraviljaliikide segamist ja kahe kergitava komponendi kasutamist, täpset küpsetusaega, vajalike küttepuude kogust ning üldjuhul selliste traditsiooniliste leivaahjude kütmisaega, millel puuduvad õiget temperatuuri näitavad termomeetrid. Ligikaudu pool leibadest „Lesachtaler Brot“ küpsetatakse olemasolevates puuküttega leivaahjudes.
2010. aastal kanti leiva „Lesachtaler Brot“ valmistamine UNESCO mitteainelise kultuuripärandi registrisse. 2018. aastal anti sellele tootele rahvusvahelise liikumise „Slow Food“ toote „Presidia“ nimetus, toodet tunnustati seoses kohalike ökosüsteemide ja piirkondlike traditsioonide vääristamisega. Lesachtali piirkonnas Liesingis on alates 1983. aastast peetud iga aasta septembri esimesel nädalavahetusel külapidu ja leivafestivali. See festival ei piirdu üksnes külalistega, keda kutsutakse leiba „Lesachtaler Brot“ maitsma ja ostma, vaid selle piirkondliku eripärase toote jaoks on koostatud terve programm.
Viide tootespetsifikaadi avaldamisele
https://www.patentamt.at/herkunftsangaben/lesachtalerbrot/
või otse Austria patendiameti Österreichisches Patentamt veebisaidil (www.patentamt.at), kasutades failini viivat teed: „Marken“ / „Marken anmelden“ / „Herkunftsangaben“. Tootespetsifikaadi leiab kvaliteedikirjelduse nime alt.