|
30.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 34/11 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(2023/C 34/08)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Bonnezeaux“
PDO-FR-A0926-AM03
Teate esitamise kuupäev: 11.11.2022
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Ametlik geograafiaseadustik
Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.
See ei mõjuta määratletud geograafilise piirkonna piire.
Muudetakse koonddokumenti punkte 6 ja 9.
2. Viinapuude tüvedevaheline kaugus
Samas reas olevate tüvede omavahelist miinimumkaugust vähendatakse ühelt meetrilt 0,90 meetrini.
Muudatuse eesmärk on suurendada viinapuude istutustihedust ilma reavahet muutmata.
Lisatud on ka erisäte viinapuude kohta, mis kasvavad mäeküljel kallakuga üle 10 % ja mille tüvedevaheline kaugus võib olla 0,80 m.
Selle lisamisega võetakse arvesse kõnealustel mäekülgedel kasvavaid viinapuid, mille puhul on kasutatud eri istutustehnikaid (pigem nõlvaga paralleelne kui nõlvaga risti jääv istutus).
Muudetakse koonddokumendi punkti 5.
3. Lõikamine
Lõikamistehnikaid on ühtlustatud nendega, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul.
Ühtlustamine peaks aitama suurendada töötajate oskusteavet ja lihtsustama kontrolli. Tehtud muudatus peaks aitama viinamarjakasvatajatel tulla toime üha hiljem esinevate külmadega.
Muudetakse koonddokumendi punkti 5.
4. Küpsus
Minimaalset suhkrusisaldust on suurendatud 238-lt grammilt 255-le grammile liitri kohta. Muudatus tulenes soovist suurendada jääksuhkruga veinideks loetavate veinide kvaliteeti.
Arvestamaks suure suhkrusisaldusega viinamarjavirde kääritamisel esinevate probleemidaga, vähendati veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on alla 18 mahuprotsenti, minimaalset tegelikku alkoholisisaldust vähemalt 11 mahuprotsendile. selliste veinide puhul, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 18 mahuprotsendi või sellega võrdne, võeti tegeliku alkoholisisalduse piirmäär maha.
Muudetakse koonddokumendi punkti 4.
5. Üldalkoholisisaldus mahuprotsentides pärast rikastamist
Maksimaalset üldalkoholisisaldust pärast rikastamist viinamarjavirde osalise kontsentreerimise teel on vähendatud 19 mahuprotsendilt 18 mahuprotsendile.
Koonddokumenti ei muudetud.
6. Seos piirkonnaga
Seost piirkonnaga muudetakse, asendades viite aastale 2018 viitega aastale 2021.
Muudetakse koonddokumendi punkti 8.
7. Üleminekumeetmed
Aegunud üleminekumeetmed on kustutatud.
Koonddokumenti ei muudeta.
8. Peamised kontrollitavad punktid
Peamistele kontrollitavadele punktidele on lisatud käsitsi korje ja sellele järgnev sortimine.
Koonddokumenti ei muudetud.
9. Redaktsioonilised muudatused
Spetsifikaadis on tehtud teatab hulk redaktsioonilisi muudatusi.
Nende muudatustega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.
10. Viited kontrolliasutusele
Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.
Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.
11. Märgistus
Märgistamiseeskirju on täpsustatud vastavalt nendele, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.
Muudetakse koonddokumendi punkti 9.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Bonnezeaux
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
4. Veini(de) kirjeldus
LÜHIKIRJELDUS
Tegemist on rahulike valgete veinidega, mis on valmistatud üleküpsenuna korjatud viinamarjadest (looduslik kontsentratsioon viinapuu küljes, koos väärishallituse esinemisega või ilma selleta). Need on kanged väga magusad veinid, mida iseloomustab terviklik puuviljalisus (kuivatatud ja eksootilised puuviljad, valged õistaimed...) ja mille värvipalett on kuldkollane koos mõningate rohekate varjunditega. Veinide omadused on järgmised: minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 15 %. Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on pärast kääritamist vähemalt 51 g/l. Veinidel, mille naturaalne alkoholisisaldus on alla 18 mahuprotsendi, on pärast kääritamist väikseim naturaalne alkoholisisaldus 11 mahuprotsenti. Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne üldhappesus |
milliekvivalentides liitri kohta |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
25 |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta): |
|
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistuse eritavad
1.
Veinivalmistuse eritavad
Rikastamine on lubatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.
Puutükkide kasutamine on keelatud.
Veini kääritatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. märtsini.
Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.
2. Istutustihedus
Viljelustavad
Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,90 meetri.
Kasvatusaladele, kus samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on alla 0,90, kuid üle 0,80 meetri või sellega võrdne, ja mille kalle on üle 10 %, antakse samuti õigus kontrollitud päritolunimetusega veini toota.
Viinapuude kasvualadel, kus istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, on õigus kasutada oma saagi puhul kontrollitud päritolunimetust tingimusel, et täidetud on käesolevas tootespetsifikaadis toestuse ja taimede kõrguse kohta kehtestatud eeskirjad. Neil kasvatusaladel ei või ridade vahe olla suurem kui kolm meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla väiksem kui üks meeter.
3. Lõikamine
Viljelustavad
Viinapuid lõigatakse tagasi nii, et tagasilõigatud võrsed on kas pikad või lühikesed või mõlemat moodi, kuid igal viinapuul on maksimaalselt 12 punga. Fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 10 vastaval aastal vilja kandvat oksa.
4. Koristamine
Viljelustavad
Viinamarjade koristamine toimub käsitsi ja valikuliselt.
5. Kastmine
Viljelustavad
Kastmine on keelatud
5.2. Maksimaalne saagikus
30 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule Maine-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriume: Bellevigne-en-Layon (ainult Thouarcé delegeeritud kommuuni territoorium).
Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel.
7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid
’Chenin B'
8. Seos(ed)
8.1.
1. Teave geograafilise piirkonna kohta
a) Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus
Geograafiline piirkond asub Anjou viinamarjakasvatuspiirkonna keskel ja hõlmab 2021. aastal üksnes Thouarcé delegeeritud kommuuni territooriumi. Selle Maine-et-Loire’i departemangus asuva kommuuni territooriumi jagab kaheks Layoni jõgi. Paremal kaldal paikneb järsku mäekallakut krooniv Bonnezeaux küla. Bonnezeaux küla nimi tuleneb ilmselt rauarikka vee allikatest (bonnes eaux = head veed).
Viinapuuistandused paiknevad kolmel järjestikusel kagu suunas avaneval mäenõlval: La Montagne, Beauregard ja Fesles, mis moodustavad 2 800 meetri pikkuse ja 500 meetri laiuse riba. Mäekülgede kallak on ligikaudu 15–20 %, eriti järsk on Beauregardi läänekülg, samuti ka keskmine mäekülg, mis kannab õigusega nime Montagne (mägi) ja mis algab Petit-Bonnezeaux küla juurest. Neist kolmest selgelt piiritletud mäeküljest põhja pool asub kergelt laineliste pinnavormidega tasandik, mille keskmine kõrgus on 90 meetrit, seejuures voolab Layoni jõgi 29 meetri kõrgusel.
Geoloogiline aluspõhi kuulub Saint-Georges-Sur-Loire’i kihistusse, tegemist on ülemordoviitsiumi kuni alamdevoni ajastutest pärineva kildalise ja liivaka kompleksiga. Kohati, eeskätt Feslesi mäekülje puhul, katab aluspõhja senomaani ladejärgust pärinev kruusa- ja savi või liivsavi kompleks. Kildaline kihind on erosiooni toimel paljastunud, liiv ja savi on jäänud püsima mägede tagakülgedel ja tasandikul. Viinamarja kasvatamiseks kasutatavate selgelt piiritletud kasvatusalade jämedateralised mullad on õhukesed, hallikasrohelise, mõnikord bordoopunase värvusega. Mullastiku veereserv on alla 100 millimeetri, vee läbilaskvus on väga hea.
Geograafilise piirkonna kliima on nõrgalt ookeaniline, sademeid on vähe, piirkonda kaitsevad ookeanilt tuleva niiskuse eest Choletais’le ja Maugesile iseloomulikud kõrgemad pinnavormid. Mäenõlvad on kohati avatud valdavatele kagu- ja lõunatuultele. Aastane sademetehulk on ligikaudu 550–600 millimeetrit, samas kui Choletais’ ja Maugesi piirkonnas võib see ulatuda enam kui 800 millimeetrini. Sademetehulk viinapuu kasvutsükli jooksul on ligikaudu 100 millimeetri võrra väiksem kui departemangu keskmine. Neil nõlvadel kasvav eripärane lõunamaine taimestik annab tunnistust veeressursi vähesusest ja ümbritsevate piirkondadega võrreldes kõrgemast temperatuurist.
b) Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus
Viinamarjasort „Chenin B“, mis tõenäoliselt pärineb Anjou piirkonnast, on „Bonnezeaux“ viinamarjakasvatusala jaoks äärmiselt sobiv. Tegemist on tugeva sordiga, mille potentsiaal avaldub täielikult vähem viljaka mullaga aladel.
Veinitootjad mõistsid kiiresti, kui huvipakkuv võib olla seda sorti koristada väga küpsena, kasutades erilisi koristusmeetodeid. Krahv Odart märgib oma 1845. aastal ilmunud teoses „Traité des cépages“ (Traktaat viinamarjasortidest): „Sellele tuleb lisada tingimus, et seda koristatakse üksnes üleküpsenult, sellisena, nagu viinamari on kõigi pühakute päeval, kui vihmadest õrnaks muutunud marja kest hakkab maha kooruma“. Seega on üleküpsemine selle viinamarjasordi koristamisel oluline tegur. Jullien täpsustab 1816. aastal ilmunud teoses „Topographie de tous les vignobles connus“ (Kõikide tuntud viinamarjapiirkondade topograafia): „Heades viinamarjaistandustes toimub koristamine mitmes järgus – kahest esimesest koristusetapist pärinevad küpsemad veinid, neist viinamarjadest tehakse veini, mida saadetakse välisriikidesse, kolmandas etapis koristatud viinamarjadest valmistatakse enda tarbitavat veini...“
Põlvkondade jooksul tehtud tootjate tähelepanekud ja analüüsid on viinud „Bonnezeaux“ veinid Anjou piirkonna veinide tippu. Inglise geograaf William Guthrie (1708–1770) märgib 1802. aastal ilmunud teose „Nouvelle Géographie Universelle“ (Uus üldine geograafia) tõlkes: „Anjou veinid võib jagada kolme rühma: esimesse rühma kuuluvad veinid koonduvad Faye, Saint-Lamberti, Rablé, Maligny, Chavagne’i ja Thouarcé küladesse ning sealse veini nimi on Bonnezeaux“ .
„Bonnezeaux“ viinamarjaistanduste mainet on tunnustatud ka edaspidi. Viinapuutäiga seotud kriis pidurdas veinide levikut olulisel määral, varustada suudeti vaid üht kohalikku turgu. Tänu veini „Bonnezeaux“ tootjate aktiivsusele ja süvenemisoskusele ning asjaolule, et nad hoidsid saagikuse madalal ja kasutasid järjestikuseid koristamisetappe, toodi vein tagasi riigisisesele turule enne seda, kui veinikaubandus laienes taas Prantsusmaa piiridest väljapoole. Kontrollitud päritolunimetus „Bonnezeaux“ registreeriti 6. novembril 1951.
8.2.
2. Teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta
Neid veine hinnatakse nende jõulisuse poolest. Suurest fermenteeritavate suhkrute sisaldusest tingitud magususele lisandub sageli mitmekülgne puuviljalisus (kuivatatud puuviljad, eksootilised puuviljad, valged õistaimed...), veini värvus on tihtipeale mõnevõrra kuldkollane, selles võib aimata rohekaid varjundeid. Veini happesus, alkoholisisaldus ja teatav õlisus muutuvad aastate jooksul veelgi komplekssemaks.
3. Põhjuslikud seosed
See viinamarjakasvatuspiirkond, mida iseloomustavad järsud edela suunas avatud nõlvad, väga heade soojusomadustega õhukesed kivised mullad, soodustab viinamarjasordi „Chenin B“ varast kasvutsüklit ja head valmimist. Mäenõlvadel esinevad tuuled ning viinapuude vähene veevarustus koreserikkal mullal võimaldavad seoses marjade puu otsas närtsimise ja kuivamisega nende kontsentratsiooni, mis on selle viinamarjakasvatuspiirkonna jaoks iseloomulik. Tootjad on osanud selle eripäraga kohaneda. Saagikuse hoidmine väga madalal tasemel annab tunnistust viinamarjakasvatajate huvist säilitada viinamarja kvaliteeti.
Viinamarjasordi „Chenin B“ hiline koristamine neil mäenõlvadel, mis toimub mitme järjestikuse etapi jooksul, mille käigus valitakse välja väga küpsed viinamarjad, on võimaldanud „Bonnezeaux“ veinidel saavutada oma suurepärased omadused. Veinide „Bonnezeaux“ ajalugu ja tuntus on lahutamatult seotud Anjou piirkonna ja „Coteaux du Layon“ veinide omaga.
9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
API
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
piiratud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud veinide valmistamise ja valmimise erandina, koosneb järgmistest Marne-et-Loire’i departemangu kommuunidest (vastavalt 2021. aasta ametlikele geograafilistele koodidele):
Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Champ-sur-Layon, Faveraye-Mâchelles, Faye-d’Anjou ja Rablay-sur-Layon), Blaison-Saint-Sulpice, Brissac Loire Aubance (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Alleuds, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne, Saint-Saturnin-sur-Loire, Saulge-l’Hôpital ja Vauël), Brossay, Chalonnes-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chanzeaux ja Valanjou), Denée, Doué-en-Anjou (ainult delegeeritud kommuuni Brigné territoorium), Les Garennes-sur-Loire, Lys-Haut-Layon (ainult delegeeritud kommuuni Tigné territoorium), Mozé-sur-Louet, Měrs-Erigné, Rochefort-sur-Loire, Saint-Melaine-sur-Aubance, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Terranjou, Val-du-Layon.
Märgistus: vabatahtlik teave
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kirjutatakse märgisele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt, laiuselt ega paksuselt) üle kahe korra suuremad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.
Märgistus: geograafiline nimi „Val de Loire“
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Geograafilise tähise „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi ületada (kõrguselt ega laiuselt) kaht kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse.
Märgistus: väiksem geograafiline üksus
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui see piirkond on – kantud katastrisse, – märgitud saagideklaratsioonile. Kõnealuse katastriüksuse nimetus esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.
Link tootespetsifikaadile
https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-2bee3ad4-2dc7-4d79-9977-b2e2f0980fbb