EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.12.2023

COM(2023) 770 final

2023/0448(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute ajal ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1255/97 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 397 final} - {SWD(2023) 399 final} - {SWD(2023) 401 final} - {SWD(2023) 402 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Põhjendused

Komisjon tegi ELi loomade heaolu käsitlevate õigusaktide toimivuskontrolli, 4 mis viidi lõpule 2022. aastal. See näitas, et teaduslike ja tehnoloogiliste edusammude pakutavad märkimisväärsed võimalused, ühiskondlike eelistuste muutused ja kasvavad kestlikkusprobleemid ei kajastu kehtivates õigusaktides. Lisaks sellele on raske kehtivaid õigusnorme rakendada ja nende täitmist tagada, mis põhjustab loomade heaolu ebaühtlase ja optimaalsest madalama tasemevedamise ajal ning ebavõrdsed tingimused ELi siseturul. Komisjoni hinnangus ELi loomade heaolu strateegia (2012–2015) kohta 5 leiti samuti, et teatavad nõuete mittejärgimisest tulenevad riskid loomade vedamisel on siiani maandamata.

Mitmes nõukogu järelduses on järjepidevalt rõhutatud vajadust rangemate loomade heaolu nõuete järele loomade vedamisel majandustegevuse käigus 6 . Eelkõige 16. detsembri 2019. aasta järeldustes loomade heaolu kohta 7 rõhutatakse, et tuleks tagada loomade heaolu elusloomade rahvusvaheliste pikamaavedude ajal, sh kolmandatesse riikidesse.

Oma resolutsioonis strateegia „Talust taldrikule“ kohta 8 rõhutas Euroopa Parlament, et „oluline on võtta arvesse uusimaid teadusandmeid loomade heaolu kohta ning vastata üldsuse, poliitiliste ja turuvajaduste rahuldamisele seoses loomade heaolu kõrgemate standarditega“. Lisaks sellele võttis Euroopa Parlament kooskõlas Euroopa Parlamendi loomade vedamise uurimiskomisjoni (ANIT-komisjon) aruandega 2022. aastal vastu oma soovituse loomade kaitse kohta vedamise ajal, mis sisaldas soovitusi vedamismääruse muutmiseks 9 .

Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) leidis oma 2018. aasta eriaruandes, 10 et vedamise ajal esineb jätkuvalt puudusi. 2023. aasta jaanuaris avaldas kontrollikoda ülevaate loomade heaolu vedamise ajal käsitlevate ELi õigusaktide kohta, 11 milles toodi esile sarnaseid probleeme.

Eesmärgid

Selle läbivaatamise eesmärk on aidata kaasa kestlikule põllumajandus- ja toidutootmisele, tagades loomade heaolu kõrgema taseme ja vältides siseturu moonutusi. See aitab minna üle majanduslikult, keskkondlikult ja sotsiaalselt kestlikule toidusüsteemile, nagu on määratud kindlaks strateegias „Talust taldrikule“. Sel põhjusel kehtestatakse käesoleva ettepanekuga meetmed, mis soosivad loomade tapmist kohapeal, asendades sellega elusloomade vedamise rümpade ja liha vedamisega. Seeläbi aitavad need meetmed tugevdada lühikeste tarneahelate põhimõtet ja samal ajal kaitsta loomi, vältides pikaajalist transporti tapale.

Tuleks piirata ka vedu muul kui tapmise otstarbel ning liikuda selles suunas, et lõpuks asendada see võimaluste piires embrüote, sperma jms vedamisega, mis on märksa tõhusam veetavate loomade arvu seisukohast, samuti on see keskkonnahoidlik ja tekitab vähem kulusid.

Ettepaneku üldeesmärgid on järgmised:

–panustada kestlikku põllumajandusse ja toidutootmisse;

–tagada kõrgetasemeline loomade heaolu;

–viia loomade heaolu nõuded paremini kooskõlla viimaste teaduslike tõenditega;

–rahuldada ühiskonna nõudmisi;

–lihtsustada eeskirjade täitmise tagamist (sh digiülemineku teel);

–tagada siseturu ladus toimimine nii põllumajandusloomade kui ka muul majanduslikul otstarbel veetavate loomade puhul.

–vähendada loomade heaolu probleeme, mis on seotud pikkade teekondade ning mitmest puhkeajast tuleneva korduva mahalaadimise ja uuesti pealelaadimisega;

–tagada, et loomadel on vedamise ajal rohkem ruumi;

–parandada haavatavate loomade veotingimusi;

–vältida loomade kokkupuudet äärmuslike temperatuuridega;

–lihtsustada ELi loomakaitse-eeskirjade täitmise tagamist, sh digiülemineku teel;

–kaitsta paremini ELi mittekuuluvatesse riikidesse eksporditavaid loomi;

–kaitsta paremini majandustegevusega seoses veetavaid kasse ja koeri.

Käesolev seadusandlik ettepanek võetakse vastu samal ajal seadusandliku ettepanekuga, mis käsitleb koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavust. Need kaks ettepanekut on üksteisega kooskõlas.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas ELi õigusnormidega, mis käsitlevad toidutarneahela ametlikke kontrolle 12 . Ettepanek on samuti kooskõlas komisjoni ettepanekuga kehtestada ettevõtetes kasvatatavate ja peetavate koerte ja kasside heaolu normid ning parandada liidu turule viidavate ja liitu tarnitavate koerte ja kasside jälgitavust.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidega.

Ettepanek peaks toimima koosmõjus muude ELi algatuste ja poliitikameetmetega, mis mõjutavad elusloomi ja vedusid, eelkõige ELi loomatervise poliitikameetmed, 13 ELi normid veokijuhtide sõiduaegade, pauside ja puhkeaegade kohta 14 ning normid, mis käsitlevad teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset 15 .

ELi kaubanduspoliitikal on samuti roll rangemate heaolustandardite edendamisel. Ettepanek sisaldab uusi ja selgemaid sätteid loomade heaolu eeskirjade kohta, mida kohaldatakse elusloomade vedamise suhtes kolmandast riigist liitu, ning samuti sätteid loomade heaolu eeskirjade kohta, mida kohaldatakse elusloomade vedamise suhtes liidust kolmandasse sihtriiki. Mõlemal juhul (import ja eksport) peavad ettevõtjad tagama, et ELi loomade heaolu käsitlevaid õigusnorme järgitakse alates lähtekohast kuni sihtkohani. Mõlemal juhul on ette nähtud viie aasta pikkune üleminekuperiood, mis võimaldab ettevõtjatel kohaneda.

Sõidukite reaalajas jälgimise sätete suhtes kohaldatakse andmekaitse eeskirju (eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärus).

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 43, kuna vajadus kõrvaldada tõkked elusloomade vedamisele mõjutab loomsete saaduste siseturgu, et tagada loomade ja loomsete saaduste turuorganisatsioonide ladus toimimine, kindlustades samal ajal loomade heaolu kõrgetasemelise kaitse.

Ettepanek põhineb samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, kuna ettepaneku eesmärk on tagada ka siseturu ladus toimimine, seda mitte ainult ühise põllumajanduspoliitikaga hõlmatud loomade puhul, vaid samuti muude loomade, näiteks kasside ja koerte, karusloomade, teatavat liiki metsloomade ning teaduslikul eesmärgil kasutatavate loomade jaoks, minnes seega kaugemale põllumajandusest ja toidutootmisest.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ülevaade konsultatsioonidest

Konsultatsioonide peamised tulemused

Komisjoni hinnang tulemustele

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kasutatud metoodika

Saadud ja arvessevõetud arvamuste kokkuvõte

–teekonna kestuste piiramine,

– nõutava ruumi suurendamine,

–kriitilise temperatuuri ülempiiri kehtestamine vedamise ajaks.

Soovitusi kohandati ettepanekus, et tagada pakutud muudatuste tehniline ja majanduslik otstarbekus.

Auditiaruannetest ja konsultatsioonidest loomade vedamise riiklike kontaktpunktidega hangiti teavet ja parimaid tavasid.

Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid

•Mõjuhinnang

Maksimaalsed teekonna kestused ja ruuminõuded vedamise ajal

1.maksimaalne teekonna kestus 12 tundi kõigi loomade puhul ning ruuminõudeid käsitlevate normide muutmine kooskõlas toiduohutusameti soovitustega või

2.maksimaalne teekonna kestus üheksa tundi tapmisele veetavate loomade puhul ning 21 tundi (minimaalselt ühetunnise puhkeajaga pärast kümne tunni möödumist) + 24 tundi puhkust mahalaadimisega + 21 tundi (minimaalselt ühetunnise puhkeajaga pärast kümne tunni möödumist) muude loomade puhul ning ruuminõudeid käsitlevate normide muutmine kooskõlas toiduohutusameti soovitustega.

Elusloomade eksport

1.mäletsejaliste ekspordi keeld või

2.uued rangemad impordieeskirjad, sh eeskirjad, millega tagatakse, et meetmeid teekonna kestuste ja ruuminõuete kohta kohaldatakse kuni sihtkohta jõudmiseni, aluste pardal on loomade heaolu eest vastutav töötaja ning alused peavad sõitma mereohutusnormide kohaselt valge või halli lipu all.

Veokite ja loomaveolaevade heide ei ole eeldatavasti väga erinev, kuna veetavate loomade arv ei ole oletatavalt väga erinev.

Võõrutamata vasikate vedamine

1.maksimaalsed teekonna kestused 19 tundi võõrutamata vasikate puhul (üheksa tundi + tund puhkeaega + üheksa tundi) tingimusel, et on olemas tõhus söötmissüsteem (üleminekuperiood viis aastat), ning

2.miinimumvanus viis nädalat ja miinimumkaal 50 kg võõrutamata vasikate vedamisel (üleminekuperiood kaks aastat).

Vedamine kõrgel temperatuuril

Uus tehnoloogia

1.veokite asukoha reaalajas kindlaksmääramine ning

2.keskandmebaas ja digirakendus.

Kaubanduslikul eesmärgil veetavate kasside ja koerte parem kaitse

1.ajakohastatud ja konkreetsemad nõuded majanduslikul otstarbel kasside ja koerte vedamiseks, sh temperatuuritingimused ja miinimumvanus 15 nädalat vedamise ajal, või

2.ajakohastatud ja konkreetsemad nõuded kasside ja koerte vedamiseks miinimumvanusega 12 nädalat vedamise ajal.

Üldhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning seire, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala, mõisted ja üldsätted

Selles peatükis selgitatakse ettepaneku kohaldamisala, esitatakse mõisted ja see sisaldab kõigi transpordiettevõtjate suhtes kohaldatavaid üldnõudeid.

II peatükk. Korraldaja ja vedaja load

Selles peatükis määratakse kindlaks normid ja tingimused korraldajatele loomade vedamise korraldamise lubade väljastamiseks ning vedajatele loomade vedamiseks lubade väljastamiseks.

III peatükk. Transpordivahendid

See peatükk sisaldab tingimusi maanteesõidukite heakskiitmiseks loomade vedamise eesmärgil, mis on juba sätestatud kehtivas õigusaktis. Õhu teel vedamise peavad viima ellu Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni liikmetest vedajad.

IV peatükk. Väljumiseelsed kohustused

Selles peatükis nõutakse nii pikkade kui ka lühikeste teekondade puhul teekonnalehtede täitmist. Nende pidajad vastutavad pealelaaditud loomade veovalmiduse eest.

V peatükk. Kohustused veo ajal ja sihtkohas

See peatükk käsitleb vedajate kohustusi teekonna ajal. See hõlmab ka kogumiskeskusi.

Selle peatükiga nähakse ette kohustus jälgida maanteesõidukeid reaalajas.

Vedajad on samuti kohustatud koguma teavet teatavate näitajate alusel, analüüsima seda ja võtma parandusmeetmeid, et suurendada veetavate loomade heaolu.

VI peatükk. Maismaaloomade veo tingimused

Selles peatükis nähakse ette maksimaalsed teekonna kestused nii tapmise kui ka muul eesmärgil veetavatele loomadele. Konkreetsed maksimaalsed teekonna kestused on määratud kindlaks ka võõrutamata loomade vedamiseks.

Äärmuslikes temperatuuritingimustes läbitavad teekonnad on ajaliselt piiratud ning nende puhul tuleb täita lisatingimusi.

VII peatükk. Vedu kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest

See peatükk hõlmab uusi eeskirju loomade vedamiseks kolmandatesse riikidesse, näiteks korraldajate sertifitseerimine ja tunnistused, mille on allkirjastanud kolmanda riigi pädevad asutused enne loomaveolaeva teekonna algust.

Kontrollpunktid kolmandates riikides peavad vastama liidus kohaldatavate tingimustega võrdväärsetele tingimustele.

VIII peatükk. Pädevate asutuste kohustused

See peatükk sisaldab sätteid ettevõtjate koolituse ja pädevustunnistuste kohta ning samuti nõuet määrata kindlaks väljumispunktid. Selles peatükis on esitatud ka eeskirjad loomade vedamise valdkonna riiklike kontaktasutuste kohta ning samuti V peatükis osutatud näitajate põhjal kogutud andmete analüüs.

IX peatükk. Karistused

See peatükk sisaldab sätteid määruse rikkumise eest määratavate karistuste kohta, sh eelkõige tõsiste rikkumiste puhul.

X peatükk. Menetlussätted

XI peatükk. Muud sätted

See peatükk sisaldab sätteid rangemate riiklike meetmete kohta, digirakenduse loomise kohta, et lihtsustada määruse rakendamist ja täitmise tagamist, ning samuti äärepoolseimate piirkondade erandit kehtivatest riiklikest sätetest.

XII peatükk. Ülemineku- ja lõppsätted

Selle peatükiga muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1255/97 kontrollpunktide kohta, nõudes et need oleksid asjaomaste loomaliikide ja -kategooriate jaoks piisavalt varustatud ning et korraldajate jaoks oleks kättesaadav broneerimissüsteem.

2023/0448 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute ajal ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1255/97 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 30 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 31 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2005 32 kehtestati ühised miinimumeeskirjad loomade kaitseks nende vedamise ajal. Alates nende vastuvõtmisest on teadus ja tehnoloogia edasi arenenud. Mõistetakse paremini ruuminõudeid ja loomade vajadusi vedamise ajal, eelkõige võõrutamata ja veeloomade puhul. Loomade veoga seotud haldustoimingute jaoks vajalike digilahenduste kättesaadavus on märkimisväärselt paranenud. Võttes arvesse kodanike teadlikkust loomade heaolust ja nende sellega seotud mureküsimusi ning suundumust kestlikumate tootmismeetodite kasutuselevõtu poole, vaatavad mitu liikmesriiki läbi oma õigusnormid või võtavad vastu normid, mis on liidu miinimumnõuetest rangemad. Lisaks sellele ilmnes ELi loomade heaolu õigusaktide toimivuskontrolli käigus, et esineb probleeme 33 määruse (EÜ) nr 1/2005 teatavate sätete tõlgendamisel, kohaldamisel ja nende täitmise tagamisel, tekitades seeläbi eri osalejatele ebavõrdsed tingimused. Seega on vaja muuta norme, mis käsitlevad loomade kaitset nende vedamise ajal, et viia need vastavusse teaduse ja tehnoloogia viimaste saavutustega ning et neid oleks lihtsam kohaldada ja täita.

(2)Loomade heaolu on liidu väärtus, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklis 13. Lisaks sellele on liit ja mitu liikmesriiki allkirjastanud loomade kaitset rahvusvaheliste vedude ajal käsitleva muudetud Euroopa konventsiooni 34 .

(3)Elusloomade vedu on toidutarneahela oluline osa. Loomade kaitse vedamise ajal on pannud avalikkuse muretsema, mis mõjutab tarbijate suhtumist põllumajandustoodetesse. Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada menetlusi, vähendada halduskoormust ja hõlbustada ühtlustatud normide täitmist, tagades samal ajal loomade kõrgetasemelise kaitse vedamise ajal. Loomade kaitse tagamine vedamise ajal avaldab positiivset mõju loomade tervisele ja heaolule ning panustab loomsete saaduste paremasse kvaliteeti. 

(4)Käesoleva määruse eesmärk on tagada siseturu ladus toimimine, sh toidutootmiseks mittekasutatavate loomade, nt kasside ja koerte, karusloomade, teatavat liiki metsloomade ja teaduslikul eesmärgil kasutatavate loomade puhul.

(5)Euroopa Parlament võttis 2022. aastal vastu soovitused loomade kaitsmise kohta veo ajal, tuginedes uurimiskomisjoni aruandele, mis käsitleb loomade kaitset liidus ja väljaspool toimuvate vedude ajal (ANIT-komisjon). Soovituses kutsutakse komisjoni ja nõukogu üles vaatama hoolikalt läbi ELi õigusaktid, mis käsitlevad loomade kaitset vedamise ajal, lähtuvalt põhjalikust teaduslikust uurimisest vedamise mõju kohta igat liiki ja vanuses loomadele ning põhjalikust sotsiaal-majanduslikust, keskkonna- ja tervisemõju hindamisest, võttes arvesse erinevaid geograafilisi olukordi ja eripärasid ning põllumajandusmudeleid liidus. ANIT-komisjoni aruandes toodi samuti esile praeguse rakendamise vajakajäämised liidus ning soovitatud meetmed, nagu teekonna kestuste piiramine, äärmuslikes temperatuuritingimustes vedamise keelamine, loomade vedamisel kolmandatesse riikidesse selle tagamine, et järgitakse loomade kaitse põhimõtteid kogu teekonna vältel kuni kolmandates riikides sihtkohta jõudmiseni. Lisaks sellele tõi Euroopa Parlament esile vajaduse asendada elusloomade vedamine tõhusama eetilise süsteemiga, mis soodustab sperma või embrüote vedamist tõukarja asemel ning rümpade ja liha vedamist tapmise eesmärgil veetavate loomade asemel.

(6)2022. aasta septembris avaldas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) viis teaduslikku arvamust mitmesuguste heaolu mõjutavate tagajärgede ja ohtude kohta, mis tekivad väikemäletsejaliste 35 (lambad ja kitsed), hobuslaste 36 (hobused ja eeslid), veiste 37 (veised ja vasikad), sigade 38 ja konteinerites veetavate loomade, 39 sh kodulindude (kanad, munakanad, kalkunid jms) ja küülikute vedamisel (edaspidi „toiduohutusameti arvamused“). Toiduohutusameti arvamustes järeldatakse üldiselt, et nii rohkema ruumi tagamine, maksimaalsete temperatuuride vähendamine ja teekonna kestuse minimeerimine on vajalikud, et kaitsta loomi vedamise ajal paremini. Seega tuleks määrus (EÜ) nr 1/2005 asendada uue määrusega, mis on kooskõlas teaduse ja tehnika viimaste edusammudega selles valdkonnas ning tarbijate nõudmistega, vältides samal ajal tõkkeid siseturu toimimisele ja elusloomadega kauplemisele ning tagades uute normide täidetavuse.

(7)Käesoleva määruse järjekindla ja tõhusa kohaldamise tagamiseks kogu liidu territooriumil aluspõhimõtte valguses, mille kohaselt loomi ei tohi vedada viisil, mis tõenäoliselt põhjustab neile vigastusi või tarbetuid kannatusi, on asjakohane kehtestada üksikasjalikud sätted eri liikide eriomaste vajaduste käsitlemiseks, mis tekivad seoses mitut liiki vedudega. Kõnealuseid üksikasjalikke sätteid tuleks tõlgendada ja kohaldada kooskõlas eespool nimetatud põhimõttega ja neid oleks vaja ajakohastada õigel ajal, eelkõige võttes arvesse uusi teaduslikke teadmisi, kooskõlas uute toiduohutusameti arvamustega.

(8)Navigatsioonisüsteemide ja elektrooniliste andmebaaside tehnoloogia on pärast määruse (EÜ) nr 1/2005 jõustumist märkimisväärselt edasi arenenud. Tänu sellele on võimalik lihtsustada menetlusi ja tugevdada kontrolle ning inspekteerimisi loomade kaitsmiseks vedamise ajal, tagades seeläbi liidu õigusnormide parema täitmise. Seega on oluline kasutada uut tehnoloogiat ja laiendada võimalusi, mida pakub kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem (TRACES-NT – TRAde Control and Expert System, New Technology), kõigi sanitaar- ja fütosanitaarnõuete digisertifitseerimise ja haldamise platvorm, mis on kaasatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi (edaspidi „IMSOC“) 40 .

(9)Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad, mille kohaselt TRACESi andmebaas võib sisaldada digilube, heakskiidu tunnistusi, pädevustunnistusi, teekonnalehti, maanteesõidukite reaalajas jälgimist ja temperatuuriprognoose. TRACES peaks sisaldama ka kolmandate riikide kontrollpunktide ja EList väljumispunktide loetelu. See võimaldab ka realistlikumat teekondade planeerimist, tõhusat jälgitavust, paremat tegevuse ja loomade heaolu näitajate seiret, õigeaegseid hädaabi meetmeid ning andmete täielikku analüüsi, üldeesmärgiga tagada vedamise ajal loomade kaitset käsitlevate liidu eeskirjade tulemuslikum kohaldamine ja parem täitmine ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust.

(10)Liidu ettevõtjate kohustus kaitsta loomi vedamise ajal ei lõpe liidu välispiiridel. Loomade liidust kolmandas riigis asuvasse sihtkohta vedamise korraldajad peavad tagama, et liidu eeskirju loomade kaitse kohta veo ajal järgitakse ka väljaspool liitu toimuvate veoetappide kestel ning kuni loomad saabuvad kolmandas riigis asuvasse lõplikku sihtkohta. See on kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-424/13 41 . Käesolevat määrust tuleks seega kohaldada loomade veo suhtes, mis algab liidu territooriumil, ja olenemata sellest, kas sihtkoht asub liidu territooriumil või kolmandas riigis.

(11)Elusloomade vedu kolmandatest riikidest liidu territooriumile on peamiselt seotud teatavate loomaliikidega ja see toimub üldjuhul otsemarsruutide kaudu. Kui elusloomi imporditakse liitu, siis peaksid kõnealuseid loomi kolmandast riigist liidus asuvasse sihtkohta vedavad ettevõtjad tagama, et loomi kaitstakse vähemalt võrdväärsel viisil liidu territooriumil veetavate loomadega ja seda alates hetkest, kui loomad laaditakse transpordivahendisse kolmandas riigis, kuni sihtkohani liidus. See on vajalik, võttes arvesse liidu kodanike muret loomade heaolu pärast vedamise ajal, mis laieneb kõigile loomadele, keda veetakse liitu ja liidust. Käesolevat määrust tuleks seega kohaldada loomade veo suhtes, mis algab kolmanda riigi territooriumilt ja mille sihtkoht asub liidu territooriumil. Selleks et tagada sellisele veole kehtestatud nõuete sobilik kohaldamine lähtekohas, on vaja, et kolmanda riigi pädev asutus kontrolliks asjaomase teekonna planeerimist ning kinnitaks ametlikus loomatervise sertifikaadis loomade liitu importimise ja teekonnalehe heakskiitmise teel, et teekond on kavandatud kooskõlas käesoleva määrusega või võrdväärsete nõuetega. Loomade vedaja peaks vastutama kõnealuse plaani järgimise tagamise eest kuni sihtkohani ja mitte unustama teekonnalehe täitmise kohustust.

(12)Loomade kolmandast riigist teise või samasse kolmandasse riiki liidu territooriumi kaudu transiidi suhtes tuleks kohaldada liidu õigusnorme liidu territooriumil läbitava teekonna osa puhul. Kuigi päritolukoht ega veo sihtkoht ei asu liidus, tuleks loomade heaolu huvides ja kodanike muret arvesse võttes kohaldada käesolevat määrust selle teekonna osa suhtes, mis läbitakse liidu territooriumil. Vedajad peaksid tagama, et loomi veetakse tingimustes, mis vastavad käesolevale määrusele, eelkõige seoses ruuminõuete, söötmise ja jootmisega, kuna need on liidu territooriumil veetavate loomade heaolu jaoks hädavajalikud. Kuid neil juhtudel ei tohiks nõuda teekonna kestust käsitlevate normide järgimist, kuna see võib põhjustada asjasse puutuvate loomade jaoks veelgi pikema teekonna, nõudes kolmandate riikide ettevõtjatelt liidu territooriumi vältimist pikemate marsruutide abil, mis võib avaldada veel halvemat mõju loomade heaolule.

(13)Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „WOAH“) maismaaloomade tervise koodeks 42 sisaldab suuniseid, millega kehtestatakse miinimumnõuded üleilmsel tasandil muu hulgas seoses loomade käitumise, loomade vedamisel eri osalejate kohustuste ja pädevustasemetega, esitatavate dokumentidega, teekondade planeerimisega, laadimisega ja meetmetega loomadest keeldumise puhul. Käesolevas määruses võetakse neid suuniseid arvesse.

(14)Kogemused määruse (EÜ) nr 1/2005 jõustamisel ning samuti Euroopa Kohtu kohtupraktika, näiteks kohtuasjas C-301/14, 43 näitavad, et loomade vedamisega seotud majandustegevust tuleks tõlgendada laiemas mõttes. Loomade vedamisega seotud majandustegevust ei tohiks käsitada piiratuna juhtumitega, mis hõlmavad otsest raha, kauba või teenuste vahetust või vedamist kasumi teenimise eesmärgil. Kui vedamine on osa kaupade või teenuste pakkumisest konkreetsel turul, siis tuleks seda käsitada majandustegevusega seotud veona.

(15)Peamised liidus ja liidust kolmandatesse riikidesse majanduslikul otstarbel veetavad loomaliigid on selgroogsed loomad, sh väikemäletsejalised, hobuslased, veised, sead, kodulinnud, küülikud ja veeloomad, nimelt kalad, peajalgsed ja kümnejalalised. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks käesoleva määruse kohaldamisala piirduma nende liikidega.

(16)Dekoratiivkalu veavad tavaliselt kiirkullerid väikestesse kastidesse asetatud veekottides, mis on konkreetselt kalade vajadustele kohandatud, ja teekonna kestus on üldjuhul alla 24 tunni. Seetõttu tekitab dekoratiivkalade vedamine harva märkimisväärset riski loomade heaolule ja see tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL 44 reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Lähtuvalt rangetest nõuetest teadusuuringute ja katsete jaoks vajalike loomade kvaliteedile avaldavad mis tahes kompromissid loomade tervise või heaolu valdkonnas nende loomade sihtkohta saabumisel otsest mõju võimalusele kasutada neid kõnealusel otstarbel. Lisaks sellele võivad teaduslikud protseduurid nõuda loomade kasutamist, keda võib pidada käesoleva määruse alusel vedamiseks sobimatuks, näiteks mõned geneetiliselt muundatud loomad ja loomad, kes on läbinud kirurgilised protseduurid kooskõlas direktiiviga 2010/63/EL toimuvate projektide jaoks. Elusloomi veavad teaduslikul eesmärgil spetsialistidest ettevõtjad konkreetselt sel eesmärgil projekteeritud sõidukite abil, millel on vajalik varustus, et tagada loomade tervis ja heaolu kogu planeeritud teekonna jooksul. Kuigi võib eristada nende loomade vedamise otstarvet, peaks nende heaolu olema tagatud. Kuid ei oleks sidus ega vastuvõetav kaasata need täielikult käesoleva määruse kohaldamisalasse. Neil põhjustel ei tohiks liigipõhiseid norme, mis on seotud vedamiseks sobilikkuse, jootmise ja söötmise vahemikuga, ning teatavaid sätteid, mis käsitlevad teekonna kestusi, temperatuure ja puhkeaegu, kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL alusel lubatud teadusprojekti raames teaduslikul eesmärgil kasutatavate või kasutamiseks mõeldud loomade vedamise suhtes.

(18)Kogemused määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaldamisel näitavad, et ettevõtjad pikendavad sageli teekondi üle asjakohaste sätetega kehtestatud piiride, vedades loomi pidamiskohast järjest mitmesse kogumiskeskusesse. Loomad koondatakse nendesse kogumiskeskustesse koos muudest pidamiskohtadest pärit loomadega ja lähtekohana registreeritakse ainult viimane kogumiskeskus. Seega tuleks kehtestada loomade lähte- ja sihtkohas kohustusliku viibimise nõue ning kogumiskeskuste kasutamist lähtekohana tuleks lubada ainult juhul, kui need paiknevad samas asukohas, et vältida ühest kogumiskeskusest teise liikumist.

(19)Loomade pikaajalist vedu tuleks lubada ainult loomade veo korraldajatel, kellel on olemas vahendid käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Seega on kohane määrata kindlaks korraldajatele lubade väljastamise süsteem. Korraldajad peaksid vastutama liidu normidele vastavuse tagamise eest alates lähtekohast kuni sihtkohani. Nad võivad sõlmida loomade veo alltöövõtulepinguid vedajatega ja nad peaksid jääma vastutavaks selle tagamise eest, et kõnealune vedaja ja vedamises osalevad mis tahes muud isikud järgivad liidu norme. Korraldaja peaks esitama pädevatele asutustele tõendid võime kohta tagada, et vedu käsitlevaid liidu norme täidetakse kuni loomade sihtkohta saabumiseni.

(20)Vedajatel ja nende töötajatel on loomade vedamisel keskne roll, mis mõjutab märkimisväärselt veetavate loomade heaolu tingimusi. Loomade heaolu vedamise ajal sõltub märkimisväärselt vedajate igapäevasest käitumisest. Neil peaks olema vajalik pädevus, et tagada vastavus käesolevale määrusele ja töötajate vastavus nõuetele, ning kasutatavate transpordivahendite asjakohane vastavuskinnitus koos situatsiooniplaanidega hädaolukordade lahendamiseks. Seega on kohane määrata kindlaks vedajatele lubade väljaandmise süsteem. Vedajate staatuse ja tegevuse üle tuleks pidada arvestust ja see peaks olema läbipaistev. Eelkõige peaksid nad teatama mis tahes raskustest ning täpselt registreerima oma toimingud ja tulemused.

(21)Transpordivahendid tuleks projekteerida nii, et vältida loomadele tekkivaid vigastusi või kannatusi. Seetõttu on kohane määrata kindlaks tehnilised nõuded, millele transpordivahendid peavad heakskiidu saamiseks vastama, võttes arvesse pardal olevate konkreetsete loomaliikide ja -kategooriate vajadusi.

(22)Loomade vedamine õhu teel on märksa vähem levinud võrreldes loomade maantee- ja merevedudega. Lähtuvalt seda liiki vedudega seonduvatest kuludest on õhu teel veetavad loomad üldjuhul lemmikloomad ja väärtuslikud loomad, kes on mõeldud tõuaretuseks või sporditegevuseks. Loomade lennuveod toimuvad kooskõlas Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (edaspidi „IATA“) tehniliste normidega, mis on sätestatud elusloomade veoeeskirjades ning mida ajakohastab igal aastal elusloomade ja riknevate toodete nõukogu (LAPB), et tasakaalustada loomade heaolu ja kaitse põhimõtteid ja ohutust õhusõiduki pardal, ning võttes arvesse lennuvedude eripärasid ja piiranguid. IATA liikmetest vedajad on kohustatud veotoimingute tegemisel ja oma õhusõidukite varustamisel järgima eeskirjades sätestatud norme. Loomade lennuvedu tuleks seega lubada ainult IATA liikmetest vedajatele kuuluvates õhusõidukites.

(23)Nagu näitavad komisjoni auditid ja pädevate asutuste inspekteerimised, ei vasta märkimisväärne osa praegu liidus tegutsevatest loomaveolaevadest asjakohastele mereohutuse nõuetele ja ohustavad nii loomi kui ka laevaperet. Et tagada nende loomaveolaevade vastavus ohutusstandarditele ja selliste oluliste süsteemide nagu elektritootmis-, stabiilsus-, ventilatsiooni-, vee magestamise ja äravoolusüsteem nõuetekohane toimimine, peaksid liikmesriikide asjaomased pädevad asutused kiitma loomade vedamiseks heaks ainult loomaveolaevad, mis sõidavad valge või halli lipu all kooskõlas sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga 45 . Lisaks sellele peaksid pädevad asutused lubama loomi nendele alustele laadida ainult juhul, kui laevade riskiprofiil on määratletud madala või tavapärasena kooskõlas sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga.

(24)Loomaveolaevade heakskiitmise registrit peetakse praegu infosüsteemis, mis toetab sadamariigi kontrolli käsitlevast direktiivist (EL) 2009/16/EÜ 46 tulenevat uut ülevaatuskorda. Euroopa laevade valimise ja kontrolli hübriidsüsteem (THETIS) on andmebaas, mis lihtsustab merelaevade, sh loomaveolaevade ametlikke kontrolle liidus. See andmebaas sisaldab moodulit, mis käsitleb konkreetselt loomade kaitse nõuetele keskenduvaid ametlikke kontrolle. Teave loa saanud loomaveolaevade kohta peaks olema süsteemis TRACES samuti kättesaadav, et oleks võimalik teekonnalehti selles süsteemis digitaalselt luua, ajakohastada ja täita. Pädevad asutused peaksid vastutama kõnealuse teabe korrapärase ajakohastamise eest.

(25)Kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2023/372 47 peaks veterinaarjärelevalve ametnik olema loomade saadetisega kaasas esimesel teekonnal pärast loomaveolaeva heakskiitmist ja enne heakskiidu mis tahes uuendamist. See võimaldab veterinaarjärelevalve ametnikul teha ametlikke kontrolle kogu esimese teekonna vältel, et teha kindlaks, kas loomaveolaeva mehaanilised ja juhtimissüsteemid ei kahjusta teekonna ajal laeva pardal viibivate loomade heaolu.

(26)Teekonnalehed on olulised vahendid, et võimaldada kõigil loomade vedamises osalejatel ja pädevatel asutustel olla kursis kavandatud marsruudi ja teekonna toimumise ajaga ning kontrollida, et kavandatud marsruuti järgitakse ka tegelikkuses, lihtsustades seega nõuete täitmise tagamist. Teekonnalehe konkreetsed elemendid tuleks koostada nii, et tagada loomade heaolu nõuete parem täitmine, eelkõige suurendades sellise tegevuse jälgitavust ja läbipaistvust. Pädevad asutused liikmesriikides peaksid kiitma heaks teekonnalehed nii liidu piires toimuvate kui ka kolmandatesse riikidesse suunduvate pikkade ja ka lühikeste teekondade puhul. Teekonnalehed tuleks täielikult digiteerida, kasutades ja laiendades süsteemi TRACES pakutavaid võimalusi. Teekonnalehtede digiteerimine parandab andmete kogumist ning võimaldab riske paremini analüüsida ja kindlaks teha.

(27)Tagamaks et teekonnad ei ületa kavandatud pikkust ning et võimaldada paremat jälgitavust, tuleks võtta kasutusele lihtsustatud teekonnalehed liidu piires toimuvate lühikeste teekondade jaoks. Need teekonnalehed, mille täidab korraldaja ja mida pädev asutus ei pea heaks kiitma, aitavad pädevatel asutustel inspekteerimiste ja kontrollide ajal hinnata ettevõtjate tegevust. Lisaks sellele võimaldab see nii pädevatel asutustel kui ka komisjonil saada teavet kõigi transporditoimingute kohta.

(28)Tiined loomad on vedamise ajal eriti haavatavad. Kuna vedajal ei ole alati võimalik hinnata kõnealuste loomade tiinusetappi, peaks loomapidaja vastutama vedajale tiinusetapi või seemenduskuupäeva kohta teabe esitamise eest.

(29)Kasside ja koerte vedu käsitlevate konkreetsete sätete (eelkõige eri tõugu kutsikate ja kassipoegade kohta) nappus liidu õiguses ning ka kehtivate liidu eeskirjade erinev tõlgendamine ja jõustamine liikmesriikides on olnud põhjuseks, miks neid loomi on sageli veetud tingimustes, mis ohustavad nende heaolu ja tekitavad ettevõtjatele ebavõrdsed tingimused. Seetõttu on vaja paremini määrata kindlaks konkreetsed eeskirjad, mis käsitlevad veetavate kasside ja koerte miinimumvanust ning söötmise ajavahemikke teekonna ajal, nõuda ennetavaid veterinaarprotseduure, mille eesmärk on vältida stressiga seotud ja liigipõhiseid haigusi, ning seeläbi laiendada konkreetseid ja ühtlustatud norme, mis käsitlevad kasside ja koerte vedamist kaubanduslikul eesmärgil. Samal otstarbel on vaja kehtestada normid, näiteks temperatuuri- ja niiskusnõuded ning teekonnalehe kohustuslikkus pikkade teekondade puhul.

(30) WOAH suunistes tehistingimustes peetavate kalade heaolu kohta vedamise ajal määrati kindlaks miinimumnõuded, mida tuleb järgida rahvusvahelisel tasandil, ning need sisaldavad soovitusi, mis käsitlevad kohustusi, kavandamist, sõidukite projekteerimist, seadmeid, käitlemist, vett, ettevalmistusi, liigipõhiseid küsimusi, situatsiooniplaane, dokumente, peale- ja mahalaadimist. Nende suuniste põhjal tuleks määrata kindlaks konkreetsed sätted veeloomade kohta ja neid tuleks ajakohastada lähtuvalt uutest teaduslikest teadmistest, kui toiduohutusameti asjakohased arvamused on kättesaadavad. Veetavate loomade heaolu oluline element on neile transpordivahendi pardal eraldatud ruum, mis oleneb nende liigist, kategooriast ja suurusest. Toiduohutusameti arvamustes soovitatakse, et loomadel peaks pardal olema piisavalt ruumi asendi muutmiseks, joomiseks ja puhkamiseks. Seetõttu tuleks määruses (EÜ) nr 1/2005 sätestatud ruuminõudeid kooskõlas toiduohutusameti soovitustega suurendada.

(31)Õhusõidukite, merelaevade ja rongide reaalajalised asukohad on praegu ohutuse ja teabe kaalutlustel üldsusele kättesaadavad ja juurdepääsetavad. Enamik maanteesõidukeid on juba varustatud satelliitnavigatsioonisüsteemiga, mis registreerib tegeliku läbitud marsruudi ja teekonna pikkuse. See teave on pädevatele asutustele hädavajalik, et rakendada ja paremini suunata nende ametlikke kontrolle lähtuvalt riskidest. Kuid see teave maanteesõidukite kohta ei ole pädevatele asutustele kättesaadav.

(32)Teekonna pikkuse piiramine on väga oluline, et tagada loomade kaitse nende vedamise ajal. On tõendeid selle kohta, et esialgu kavandatud teekonna kestusi sageli ületatakse, millel võib olla väga kahjulik mõju veetavate loomade heaolule. Praegu ei ole pädeval asutusel võimalik kontrollida saadetiste asukohta teekonna ajal, et teha määruse (EL) 2017/625 kohaseid sihipäraseid teekonna ja puhkeaegade kontrolle ja ülevaatusi. Seetõttu on pädevatel asutustel keeruline kontrollida, kas teekonna tegelik kestus vastab deklareeritud kestusele. Mitu neist probleemidest lahendataks teabe abil, mis kogutakse reaalajas positsioneerimise vahendeid kasutava infosüsteemi kaudu.

(33)Juurdepääs teabele aja kohta, millal maanteesõidukid on jõudnud teekonna teatavatesse olulistesse punktidesse, näiteks kontrollpunktidesse või sihtkohta, võimaldaks pädevatel asutustel oma kontrolle tugevdada ja paremini kavandada. Nad saaksid eelkõige paremini kindlaks teha vedusid, mis ületavad maksimaalseid teekonna kestusi, tehes seega kindlaks veod, mille lõpus on loomade heaolu suurema tõenäosusega ohus. Seetõttu peaks kõigil maanteesõidukitel olema reaalajas positsioneerimissüsteem, mis suudab edastada nende asukoha kogu teekonna vältel ja pärast teekonna lõppu süsteemiga TRACES ühendatud infosüsteemi.

(34)Andmed teekonna pikkuse ja puhkeaegade kohta tuleks registreerida ja säilitada kõigi teekondade kohta, et töödelda teavet ainult ametliku kontrolli ja sellise kontrolliga seotud muu ametliku tegevuse otstarbel. Nende andmete säilitamise aeg peaks olema kuus aastat, et need oleksid pädevatele asutustele juurdepääsetavad, eelkõige et kontrollida, kas korraldaja või vedaja täidab nõutavaid tingimusi loa saamiseks või uuendamiseks pärast viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Süsteemiga TRACES ühendatud infosüsteemis registreeritud positsioneerimisandmed tuleks salvestada ja säilitada üksnes ametlike kontrollide ning nende kontrollidega seotud muu ametliku tegevuse otstarbel. Nende andmete säilitamise aeg peaks samuti olema kuus aastat.

(35)Lisaks määrusele (EL) 2016/679 48 ja määrusele (EL) 2018/1725 49  ning et anda andmekaitsega seotud konkreetsed piisavad tagatised, tuleks nende andmete salvestamiseks kasutatava andmebaasi suhtes kohaldada rakendusmääruse (EL) 2019/1715 50 sätteid, mis käsitlevad andmete töötlemist ja kontrollimist.

(36)On oluline, et lähtekoha pädevad asutused oleksid teadlikud loomade seisundist sihtkohta saabumisel. Mõlemad sõidukijuhid, või kui see on asjakohane, siis saatjad ning sihtkoha loomapidajad peaksid deklareerima süsteemis TRACES loomade seisukorra sihtkohta saabumisel, sh teabe loomade heaolu näitajate kohta. Teekonnalehe elektrooniline versioon võimaldab nii lähte- kui ka sihtkoha pädevatel asutustel saada kõnealuse teabe, mis omakorda võimaldab neil võtta meetmeid, kui loomade seisukord ei ole nõuetekohane või kui loomapidajate, sõidukijuhtide või saatjate esitatud teabes esineb lahknevusi.

(37)Üldiselt näitavad teaduslikud tõendid, et pikemad teekonnad mõjutavad looma heaolu negatiivsemalt kui lühikesed teekonnad. Võttes arvesse tapamajade praegust paigutust liikmesriikides ja viimaseid teaduslikke seisukohti loomade heaolu kohta vedamisel ning kavatsust hoida teekondi võimalikult lühikesena, ei tohiks tapamajja vedamise teekonnad kesta kauem kui üheksa tundi. Üldiselt on praegu kasutatavad tapamajad tehnoloogiliselt kohandatud nende loomade liikidele ja kategooriatele, keda nad tapavad. Selleks et vältida olukorda, kui tapmine ei ole võimalik nõuetekohase varustusega tapamaja puudumise tõttu üheksatunnise vedamisaja kaugusel asuvas piirkonnas, tuleks näha ette erand üheksatunnisest piirangust, et lubada erandkorras pikemaid teekondi nõuetekohaselt varustatud tapamajadesse, kui pädev asutus on andnud selleks loa.

(38)Toiduohutusameti arvamused on kinnitanud, et liiga palju peatusi maha- ja pealelaadimisega teekonna kontrollpunktides kahjustavad loomade heaolu, kuna nende tulemuseks on täiendav loomade käitlemine, mis põhjustab suuremat stressi ning suuremat vigastuste ja nakkuste tekke ohtu. Seetõttu ei tohiks pikad teekonnad hõlmata rohkem kui ühte maha- ja pealelaadimisega puhkeaega. Maanteedel ja raudteedel toimuvate teekondade puhul, mis on pikemad kui üheksa tundi ja mille eesmärk ei ole tapmine, tuleks võtta arvesse määruses (EÜ) nr 561/2006 51 sätestatud maksimaalseid sõiduperioode ja minimaalseid puhkeaegu autojuhtidele, et paremini koordineerida transporditavate loomade teekonna kestusi ja puhkeaegu.

(39)Võõrutamata loomad on vedamise ajal eriti haavatavad ja tuleks tagada nende nõuetele vastav söötmine sõiduki pardal. Toiduohutusameti teaduslike nõuannete kohaselt tuleks suurendada selliste loomade miinimumvanust ja -kaalu, millest alates nende vedamist lubatakse, et nad oleksid vastupanuvõimelisemad ja veovalmid. Lisaks sellele tuleks neid loomi vedada kuni kaheksa tunni jooksul, v.a juhul, kui transpordivahendi pardal on kasutusel süsteem, mis võimaldab võõrutamata loomi tulemuslikult ja sobivatel tingimustel sööta piima või piimaasendajaga, mida on soojendatud kehatemperatuurini.

(40)Kogemused määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaldamisel näitavad, et võõrutamata loomade nõuetekohase söötmise tagamine on keeruline nõue. Võõrutamata loomi tuleb sööta liigile sobiva piima või sobiliku piimaasendajaga, mis on soojendatud kehatemperatuurini, ja loomuliku söötmisega sarnastel tingimustel, ning selliste ajavahemike tagant, mis hoiavad ära pikaajalise nälja tekke. Söötmissüsteemid tuleks seega kavandada nii, et need võimaldaksid piima või piimaasendaja manustamist igale loomale pardal ja saatjate või juhtide minimaalse sekkumisvajadusega. Hooldustööde käigus peaks olema võimalik süsteeme sobilikult puhastada ja desinfitseerida, et vältida piima saastumist. Söötmissüsteemi tuleks kohandada vastavalt olukorrale ja transpordivahendi liigile, milles seda on kavas kasutada. Kui loomi veetakse veeremilaeval, siis tuleks eelkõige võtta arvesse piiratud vaba ruumi transpordivahendi ümbruses ja laeva liikumist. Selleks et vältida ebakõlade tekkimist söötmissüsteemides, peaks komisjon need süsteemid heaks kiitma, tuginedes teaduslikele ja tehnilistele tõenditele nende kavandatud kasutuse tõhususe ja käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele vastavuse kohta. Selle ülesande täitmisel peaks komisjoni abistama ka toiduohutusamet.

(41)Kuigi toiduohutusameti teaduslikes arvamustes on kindlaks tehtud, et liikumisest põhjustatud stress on oluline risk maanteesõidukites veetavate loomade heaolule, ei ole nad jõudnud samale järeldusele liikumisest põhjustatud stressi kohta merel olevas transpordivahendis. Piiratakse teekonna kestusi maantee- ja raudteetranspordivahendite puhul ning nõutakse puhkeaegu, et leevendada sõiduki liikumisest põhjustatud stressi mõju veetavate loomade heaolule. Meritsi veetavad loomad ei puutu kokku sama liiki liikumisega kui maanteedel või raudteedel veetavad loomad. Merelaevade liikumine ei mõjuta loomade stabiilsust samal moel kui liikumine maanteesõidukites, mille liikumisviis korduvalt ja ootamatult muutub. Seetõttu avaldab merevedu loomade heaolule vähem kahjustavat mõju. Kui merelaevade, näiteks loomaveolaevade, konteinerilaevade ja veeremilaevade pardal veetavatel loomadel on piisavalt ruumi, et maha heita ja puhata, neile tagatakse piisavas koguses ja piisava ajavahemike järel sööta ja vett, siis ei tohiks merel veedetud aega võtta arvesse teekonna kestuse arvestamisel.

(42)Vedamise ajal loomade kogetud temperatuur on oluline nende heaolu mõjutav tegur. Sisetemperatuuri mõõtmine teekonnal on osutunud keerukaks ja see ei võimalda kergesti võtta parandusmeetmeid. Sõidukis temperatuuri teatavates piirides säilitamine on keerukas, kuna see oleneb mitmest tegurist, sh niiskus ja ruuminõuded transpordivahendi pardal. Loomade vedamine kliimaseadmega varustatud sõidukis on kulukas ja tõenäoliselt ei ole jätkusuutlik. Seega on kohane piirata teekonna kestusi äärmuslike temperatuuritingimuste ajal, et vähendada loomade kokkupuudet selliste tingimustega, ning kõige äärmuslikumatel juhtudel lubada loomade vedu ainult öösel. Lisaks sellele tuleks võtta meetmeid, mis leevendavad temperatuuri võimalikku negatiivset mõju pardal, nagu veoki ventilatsiooniavade avamine ja loomadele enama ruumi tagamine.

(43)Loomi kolmandas riigis asuvasse sihtkohta vedavad korraldajad peavad tagama, et esimest teekonda hindaks sertifitseerimisasutus, et teha kindlaks korraldaja võime tagada vastavus käesolevale määrusele kuni loomade saabumiseni sihtkohta kolmandas riigis. Kui käesolevas määruses sätestatud tingimusi ei täideta, siis peaksid pädevad asutused peatama korraldaja loa seoses vedudega kolmandatesse riikidesse. Sertifitseerimisasutus peaks korrapäraselt hindama korraldaja organiseeritavaid teekondi kolmandatesse riikidesse, et teha kindlaks käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks vajalike vahendite olemasolu. Sertifitseerimisasutustel peaksid olema vajalikud teadmised ja kvalifikatsioon, nad peaksid andma tagatised, et nad jäävad jätkuvalt sõltumatuks korraldajatest, vedajatest ja mis tahes muudest isikutest või üksustest, kes osalevad loomade vedamisel või käitlemisel loomade vedamise ajal, ning neid peaksid akrediteerima riiklikud akrediteerimisasutused, kes on asutatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008 52 .

(44)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1255/97 53 on kehtestatud nõuded kontrollpunktidele ja nende kontrollpunktide kasutamisele liidus. Tagamaks et loomade liidust kolmandatesse riikidesse vedajad täidavad käesoleva määruse nõudeid, eelkõige seoses teekonna kestuse, puhkeaegade ja loomade pidamistingimustega puhkeaegade ajal, peaksid kolmandates riikides asuvad kontrollpunktid vastama liidu õigusaktides, eelkõige nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/97 sätestatuga võrdväärsetele tingimustele.

(45)Kontrollpunktide käitajad või korraldajad kolmandates riikides võivad esitada taotluse, et nad lisataks komisjoni vastuvõetavasse loetellu, tingimusel et nad tõendavad vastavust vähemalt liidu eeskirjadega võrdväärsetele nõuetele, eelkõige määrusele (EÜ) nr 1255/97. Sel eesmärgil võivad kolmandate riikide kontrollpunktid esitada tõendi selle kohta, et sertifitseerimisasutus on tõendanud vastavust liidu õiguses, eelkõige nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/97 sätestatud nõuetega vähemalt samaväärsetele nõuetele. Komisjon peaks rakendusaktidega võtma vastu kolmandates riikides heaks kiidetud kontrollpunktide loetelu.

(46)Selleks et tagada paremini kontrollpunktide vastavus nendes puhkavate loomade vajadustele, tuleks neid kohandada vastavalt asjakohastele loomaliikidele ja -kategooriatele. Tuleks võtta kasutusele broneerimissüsteem, et vältida viivitusi või kontrollpunktide ülebroneerimist. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1255/97 vastavalt muuta.

(47)Kogemused näitavad, et liidus asuva väljumispunkti määramine on oluline, et tagada elusloomade ladus vedamine liidust kolmandatesse riikidesse. Loomad peaksid liidust lahkuma kindlaks määratud väljumispunktide kaudu, mis vastavad loomade heaolu vajalikele kontrollinõuetele, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 21 lõike 2 punktis c, 54  ning mis suudavad tagada sellega seotud suhtluse pädevate asutustega lähtekohtades, kogumiskeskustega, kontrollpunktidega ja sihtkoha ettevõtetega. Pädevad asutused peaksid pidama kõnealuste määramiste registrit süsteemis TRACES.

(48)Kogemused on näidanud, et on olemas risk, et sihtriik võib mere kaudu veetavate loomade saadetised esitatud dokumentide, näiteks loomatervise sertifikaatide alusel tagasi lükata. Teatavatel juhtudel võib see mõjutada loomade heaolu, kuna neid ei saa loomatervise kaalutlustel tuua tagasi lähtekohta. Lähtekoha pädevad asutused peaksid teekonnalehe heaks kiitma ainult siis, kui ettevõtjad esitavad neile tõendi elusloomade rahvusvahelise mereveo dokumentide aktsepteerimise kohta, millele on alla kirjutanud lõppsihtriigi meresadama pädev asutus. Seetõttu on kohane määrata kindlaks kinnituse vorm.

(49)Liikmesriigid peaksid kehtestama tulemuslikud, proportsionaalsed ja heidutavad karistused käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende kohaldamise. Selleks et tagada käesoleva määruse järjepidev ja tulemuslik kohaldamine liidus, on vaja vältida erinevaid täitmise tagamise tasemeid ning seda, et täitmata jätmise eest kohaldatavate karistuste erinev raskusaste eri liikmesriikides tooks kaasa veotegevuse kavandamise kooskõlas teatavate liikmesriikide määratavate leebemate karistustega. On asjakohane teha kindlaks käesoleva määruse need rikkumised, mis põhjustavad märkimisväärset riski loomade heaolule, ning kehtestada sellistel juhtudel rahaliste karistuste miinimumtasemed lähtuvalt loomasaadetiste väärtusest. Üks arvesse võetavatest teguritest peaks olema ka rikkumiste esinemissageduse määr ja korduvaid rikkumisi tuleks käsitada tõsisematena. See peaks aitama edaspidiseid rikkumisi ära hoida ja parandama määruse nõuete täitmise tagamist. 

(50)ELi loomade heaolu alaste õigusaktide toimivuskontroll on näidanud probleeme määruse (EÜ) nr 1/2005 tulemuslikkuse hindamisel loomade heaolu suurendamise valdkonnas, kuna kõnealuses määruses ei ole sätestatud vastavaid näitajaid. On asjakohane luua loomade heaolu näitajate kontrolli süsteem.

(51)Vedajatelt ja loomapidajatelt tuleks nõuda, et nad koguksid andmeid oma vedamistegevusega seotud loomade heaolu näitajate alusel. Andmete analüüs võimaldab vedajatel ja loomapidajatel teha kindlaks loomade heaoluga seotud puudused ning võtta vajaduse korral kasutusele sobilikud parandusmeetmed. Andmed näitajate kohta tuleks teha kättesaadavaks ka pädevatele asutustele ja komisjonile süsteemis TRACES.

(52)Selleks et ajakohastada tehnilisi eeskirju I lisa I, II, V ja VII peatükis ja II lisas, viia need vastavusse uusimate teaduslike ja tehniliste teadmistega, kui need muutuvad kättesaadavaks, tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. Selleks et edendada käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist, tuleks komisjonile anda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada III lisas esitatud teekonnalehe vormi ja IV lisas esitatud kinnituse vormi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 55 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(53)Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsed rakendamistingimused, sh situatsiooniplaanide elemendid ja nende vormid, loomaveolaevade heakskiitmist käsitlevad tehnilised eeskirjad, reaalajas jälgimise navigatsioonisüsteemi salvestiste seadistamiseks vajalikud tehnilised elemendid, pardal olevate võõrutamata loomade söötmissüsteemide heakskiitmine, kolmandatesse riikidesse loomi vedavate korraldajate sertifitseerimiseks vajalike hindamiste sisu ja nõutav sagedus, nende kontrollpunktide loetelu, mis vastavad nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/97 sätestatule võrdväärsetele tingimustele, ning heaolunäitajate määratlused ja nende seire meetodid ning süsteemi TRACES kasutamise tehnilised eeskirjad, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 56 .

(54)On oluline tagada, et liikmesriigid ei kasuta siseriiklikke eeskirju viisil, mis kahjustab käesoleva määruse sätete nõuetekohast kohaldamist või mõjutab siseturu toimimist. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni mis tahes sellistest siseriiklikest eeskirjadest. Komisjon peaks teavitama neist muid liikmesriike. Kui siseriiklikud eeskirjad kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 kohaldamisalasse, siis tuleks neist teavitada komisjoni kooskõlas selle direktiiviga.

(55)Käesoleva määruse koostamiseks tehtud mõjuhinnang näitab, et mõned käesolevas määruses sätestatud uutest nõuetest eeldavad nendest mõjutatud ettevõtjatelt kavandamist ja investeeringuid. Uued eeskirjad, mis käsitlevad sõiduaegu ja võõrutamata loomade toitmist vedamise ajal, nõuavad transpordimudelite muutmist ja investeeringuid uutesse veoautodesse, et pakkuda loomadele rohkem ruumi ja võimaluse korra ka uusi söötmissüsteeme. Seepärast on vaja käesoleva määrusega ette näha asjakohane üleminekuperiood, mis võimaldab asjaomastel ettevõtjatel kohaneda käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(56)Kuna käesoleva määruse eesmärki tagada loomade kaitse ühtlustatud lähenemisviis vedamise ajal ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid vedude ulatuse, mõju ning piiriülese ja rahvusvahelise olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(57)Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [PP.KK.AAAA],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad loomade kaitseks majandustegevusega seotud vedude ajal.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse loomade veo suhtes:

–liidu piires;

–kolmandas riigis asuvast lähtekohast liidus asuvasse sihtkohta;

–liidus asuvast lähtekohast kolmandas riigis asuvasse sihtkohta ning

–liitu sisenemise piiripunktist kuni liidust väljumise piiripunktini, kui loomade vedu toimub läbi liidu territooriumi.

2.Veod toimuvad ainult artikli 4 kohaselt:

a)kui põllumajandustootjad veavad enda loomi neile endile kuuluvate transpordivahenditega seoses hooajalise rändkarjatamisega;

b)kui põllumajandustootjad veavad enda loomi neile endile kuuluvate transpordivahenditega muul eesmärgil kui rändkarjatamine; vedada ei tohi kaugemale kui 50 km ettevõttest, kus loomi peetakse;

c)kui loomi veetakse treeningul, näitustel, võistlustel, kultuurisündmustel, tsirkuses ning ratsaspordi- ja vabaajaüritustel osalemiseks.

3.Käesolevat määrust ei kohaldata järgmist liiki vedude suhtes:

a)loomade vedu, mis ei ole seotud majandustegevusega;

b)loomade vedu otse veterinaarpraksistesse või -kliinikutesse või sealt tagasi;

c)kaitsealuste liikide vedu ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) raames 57 ;

d)loomade vedu loomaaedade vahel, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 1999/22/EÜ artiklis 2 58 ;

e)dekoratiivkalade vedu;

f)veeloomade otsetarned lõpptarbijat varustavatele toidukäitlejatele.

4.Artikli 4 lõike 2 punkti b, artikleid 20 ja 26, I lisa I ja V peatükki ning II lisa punkti 4 ei kohaldata loomade veo suhtes direktiivi 2010/63/EL 59 kohase heakskiidetud projekti raames.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„loomad“ – elusad selgroogsed, peajalgsed ja kümnejalalised;

2.„lähtekoht“ –

a)koht, kus looma on hoitud vähemalt nädal aega enne lahkumist ja kus loom esimest korda transpordivahendile laaditakse, või

b)kogumiskeskus, kui loom on kogutud kuni 100 km kauguselt;

3.„sihtkoht“ – tapamaja või mõni muu koht, kus loom transpordivahendilt maha laaditakse ja kus teda hoitakse vähemalt nädal aega enne järgmist lahkumist;

4.„teekond“ – loomade liikumine, mis toimub ühe või mitme transpordivahendiga ning algab esimese looma pealelaadimisega esimesele transpordivahendile lähtekohas ja lõpeb viimase looma mahalaadimisega sihtkohas, ning sellega seotud toimingud, sh puhkeajad ja üleviimine ühelt transpordivahendilt teisele;

5.„transpordivahend“ – maanteesõidukid, raudteesõidukid, laevad ja õhusõidukid, mida kasutatakse loomade vedamiseks;

6.„veeloomad“ – kalad, peajalgsed ja kümnejalalised;

7.„korraldaja“ –

a)vedaja, kes veab loomi kogu teekonna või selle osa vältel või on selle jaoks sõlminud alltöövõtulepingu vähemalt ühe teise vedajaga, või

b)füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud loomade veo lepingu vedajaga, või

c)isik, kes on kirjutanud alla III lisas esitatud TRACESi teekonnalehe 1. osale;

8.„pikk teekond“ – üle üheksa tunni kestev teekond;

9.„pädev asutus“ – pädev asutus määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses;

10.„TRACES“ – määruse (EL) 2017/625 artikli 133 lõikes 4 osutatud elektrooniline süsteem andmete, teabe ja dokumentide vahetamiseks;

11.„vedaja“ – ettevõtja, kelle majandustegevus seisneb loomade vedamises enda või kolmanda isiku nimel;

12.„lühike teekond“ – kuni üheksa tundi kestev teekond;

13.„saatja“ – isik, kes otseselt vastutab nende loomade heaolu eest, keda ta maantee- või raudteeveo ajal saadab;

14.„sõiduk“ – ratastega transpordivahend, mida veetakse või pukseeritakse;

15.„loomade heaolu eest vastutav töötaja“ – isik, kes vastutab otseselt loomaveolaevaga veetavate loomade heaolu eest merel vedamise ajal;

16.„loomaveolaev“ – merelaev, mis on ehitatud või kohandatud muude maismaaloomade kui kodus peetavate lindude või küülikute veoks;

17.„konteiner“ – puur, kast, mahuti või muu jäik struktuur, mida kasutatakse loomade veoks ja mis ei ole transpordivahend;

18.„konteinerilaev“ – laev, millega veetakse muid maismaaloomi kui kodus peetavaid linde ja küülikuid mittestatsionaarsetes konteinerites;

19.„maismaaloomad“ – peetavad hobuslased ning veised, sead, lambad, kitsed, hirvlased, küülikud ja kodus peetavad linnud, sh kodulinnud;

20.„veeremilaev“ – laev seadmetega, mis võimaldavad maantee- või raudteesõidukitel laevale ja laevalt maha sõita;

21.„suurloomade konteiner“ – konteiner, mida kasutatakse muude maismaaloomade kui kodus peetavate lindude ja küülikute veoks maanteel, raudteel või konteinerilaevadel;

22.„veterinaarjärelevalve ametnik“ – veterinaarjärelevalve ametnik määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 32 määratletud tähenduses;

23.„kogumiskeskus“ – määruse (EL) 2016/429 artikli 97 lõike 1 kohaselt registreeritud kogumisettevõte, kus rohkem kui ühest põllumajandusettevõttest pärit veised, lambad, kitsed, hobuslased või sead kogutakse kokku saadetiste moodustamiseks;

24.„kontrollpunktid“ – kontrollpunktid määruse (EÜ) nr 1255/97 artiklis 1 määratletud tähenduses;

25.„teekonna kestus“ – aeg, mille vältel loomi transpordivahendiga veetakse, sh loomade peale- ja mahalaadimise aeg;

26.„loomapidaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole vedaja ja kes vastutab või hoolitseb loomade eest ajutiselt või alaliselt;

27.„väljumispunkt“ – väljumispunkt määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 39 määratletud tähenduses;

28.„piiripunkt“ – piiripunkt määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 38 määratletud tähenduses;

29.„positsioneerimissüsteemid“ – taristusüsteemid, mis osutavad üleilmseid, pidevaid, täpseid ja tagatud aja ja asukoha määramise teenuseid, mida on vaja käesoleva määruse kohaldamiseks;

30.„puhkeaeg“ – pidev ajavahemik teekonna käigus, mille kestel loomi ei veeta transpordivahendiga;

31.„bioturvaline vedu“ – direktiivi 2010/63/EÜ raames toimuv loomade vedu, mille korral on olemas füüsiline barjäär, mis kaitseb loomi mikroobsete saasteainete ülekandumise eest, ning mille korral on tagatud loomade heaolu seeläbi, et pakutakse nende liigile ja arenguetapile sobivat sööta ja jooki ning keskkonnatingimusi, sh piisavalt ruumi puhkamiseks ja sirutamiseks;

32.„sertifitseerimisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt akrediteeritud juriidiline isik, kes tegutseb kooskõlas standardiga ISO/IEC/17065 „Vastavushindamine. Nõuded asutustele, kes sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid“;

33.„väljaõpetamata hobuslane“ – hobuslane, keda ei saa lõastada ega päitsmeidpidi juhtida ilma põhjendamatut ärritust, valu või kannatusi tekitamata.

Artikkel 4

Loomade vedamise üldtingimused

1.Loomi ei ole lubatud vedada ega lasta vedada viisil, mis põhjustab või võib neile tõenäoliselt põhjustada vigastusi või tarbetuid kannatusi.

2.Iga isik, kes veab loomi või laseb neid vedada, tagab vastavuse järgmistele nõuetele:

a)eelnevalt on võetud kõik vajalikud meetmed teekonna kestuse minimeerimiseks, nii et kõige levinumad heaoluga seotud ohud, sh nälja, janu, väsimuse, vigastuste või valede temperatuuritingimuste käes kannatamine on minimeeritud;

b)loomad on kogu teekonna jaoks veovalmis;

c)transpordivahendite konstruktsioon, ehitus, hooldus ja käitus peavad aitama ära hoida loomade vigastusi ja tarbetuid kannatusi ning tagama nende ohutuse;

d)peale- ja mahalaadimisseadeldiste konstruktsioon, ehitus, hooldus ja käitus peavad aitama vältida loomade vigastusi ja tarbetuid kannatusi ning tagama nende ohutuse;

e)kõik füüsilised isikud, kes vastutavad loomade eest nende veo mis tahes etapis, on selleks ja veetavate loomade käitlemiseks pädevad ning ei kasuta oma ülesannete täitmisel vägivalda ega muid meetodeid, mis võivad põhjustada vigastusi või tarbetuid kannatusi;

f)vedu toimub põhjendamatu viivituseta;

g)loomade heaolu kontrollitakse korrapäraselt ja tagatakse selle püsimine;

h)transpordivahendi põrandapind ja kõrgus ning maha- ja pealelaadimisseadeldised on kohandatud vastavalt asjaomaste loomade liigile, suurusele ja kategooriale ning kavandatud teekonnale;

i)korrapäraste ajavahemike tagant võimaldatakse loomadele nende liigist ja psühholoogilistest vajadustest sõltuvalt sobiva kvaliteediga ja piisavas koguses süüa ja juua ning puhkust;

j)veeloomi varustatakse piisavas koguses ja piisava kvaliteediga veega.

II PEATÜKK
KORRALDAJA JA VEDAJA LOAD

Artikkel 5

Korraldaja loa taotlus pikkade teekondade jaoks

1.Korraldajad võivad korraldada loomade vedu pikkadel teekondadel üksnes juhul, kui neil on selleks artikli 6 kohaselt antud luba.

2.Korraldaja esitab taotluse sellise loa saamiseks, mille alusel ta võib vedada loomi pikkadel teekondadel, pädevale asutusele TRACESi kaudu, kasutades V lisa 1. osa vormi. Taotluses täpsustatakse, kas korraldaja kavatseb korraldada loomade vedu kolmandatesse riikidesse või ei.

3.Korraldajad saavad luba taotleda ainult ühelt pädevalt asutuselt ainult ühes liikmesriigis.

4.Lõikes 2 osutatud taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et täidetud on järgmised tingimused:

a)korraldaja asub vastava pädeva asutuse liikmesriigis, või kui ta asub mõnes kolmandas riigis, on tal pädeva asutuse liikmesriigis esindaja;

b)korraldaja suudab täita artikli 14 nõudeid.

Artikkel 6

Korraldaja loa andmine, uuendamine, peatamine ja tühistamine

1.Pädev asutus annab artiklis 5 osutatud loa TRACESis, kasutades V lisa 1. osa vormi, eeldusel et artikli 5 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud.

2.Lõikes 1 sätestatud loas täpsustatakse loomaliigid ja -kategooriad ja hõlmatud veoliik/-liigid ning see, kas see hõlmab loomade vedu kolmandatesse riikidesse või ei.

Luba kehtib kuni viis aastat alates väljaandmise kuupäevast.

3.Üks kuu enne loa kehtivusaja lõppu võib korraldaja taotleda TRACESis loa uuendamist. Uuendamistaotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et artikli 5 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, artiklis 33 sätestatud sertifikaati, kui see on vajalik, ning eelmise heakskiidu kehtivusaja näitajate seire dokumenteeritud analüüsi ja vajaduse korral artiklis 33 sätestatud dokumenteeritud tõendeid kehtestatud meetmete kohta, kui näitajaid kvantifitseerivad väärtused ületavad artikli 26 lõikes 3 sätestatud künniseid. Pädev asutus kiidab uuendamistaotluse heaks või lükkab selle tagasi ning registreerib uuendamise või tagasilükkamise ning tagasilükkamise korral selle põhjused TRACESis.

4.Kui korraldaja ei vasta enam artikli 5 lõikes 4 või artikli 33 lõikes 6 sätestatud tingimustele, annab pädev asutus korralduse loa peatamiseks vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 138 lõike 2 punktile j ja registreerib peatamise viivitamata TRACESis. Vajaduse korral peatab pädev asutus loa selle osa, mis hõlmab vedu kolmandasse riiki.

Pädev asutus esitab korraldajale kirjaliku selgituse peatamise põhjuste kohta ja soovitused avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Pädev asutus lõpetab peatamise, kui korraldaja esitab tõendid, et ta on peatamise aluseks olevad puudused kõrvaldanud.

Kui tegemist on liidusiseste vedudega ja korraldaja ei ole ühe kuu jooksul alates peatamise algusest puudusi kõrvaldanud, tühistab pädev asutus loa.

Kui tegemist on kolmandatesse riikidesse toimuvate vedudega ja korraldaja ei ole puudusi kolme kuu jooksul alates peatamise algusest kõrvaldanud, tühistab pädev asutus loa.

Artikkel 7

Vedaja loa taotlus lühikeste teekondade jaoks

1.Vedajad võivad vedada loomi lühikestel teekondadel üksnes juhul, kui neil on:

a)lühikestel teekondade jaoks antud luba, mis on antud asjaomasete liikide ja kategooriate jaoks kooskõlas artikli 9 lõikega 1, või

b)pikkade teekondade jaoks antud luba, mis on antud asjaomasete liikide ja kategooriate jaoks kooskõlas artikli 9 lõikega 1.

2.Vedaja esitab taotluse sellise loa saamiseks, mille alusel ta võib vedada loomi lühikestel teekondadel, pädevale asutusele TRACESi kaudu, kasutades V lisa 2. osa vormi. Taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et täidetud on järgmised tingimused:

a)vedaja asub vastava pädeva asutuse liikmesriigis, või kui ta asub mõnes kolmandas riigis, on tal pädeva asutuse liikmesriigis esindaja;

b)vedajal on piisavalt sobivaid töötajaid ja varustust ning tal on töötajate jaoks kirjalikud juhised loomade jootmise, söötmise ja hooldamise kohta ning ta on kehtestanud töökorra, mis võimaldab töötajatel täita käesoleva määruse nõudeid;

c)vedaja palgatud või talle teenuseid osutavad juhid ja saatjad on läbinud asjakohased koolituskursused ja neil on artiklis 38 sätestatud pädevustunnistused;

d)vedaja ega tema esindajad liikmesriigis, kus taotlus esitatakse, ei ole taotluse esitamise kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul toime pannud artiklis 44 sätestatud tõsist rikkumist.

Kui vedaja või tema esindajad on kõnealuse ajavahemiku jooksul pannud toime tõsise rikkumise, tõendavad nad punkti d kohaldamisel pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nad on võtnud kõik vajalikud meetmed edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.

Artikkel 8

Vedaja loa taotlus pikkade teekondade jaoks

1.Vedajad võivad vedada loomi pikkadel teekondadel üksnes juhul, kui neil on selleks artikli 9 lõike 1 kohaselt antud luba. Sellised load kehtivad ka lühikeste teekondade puhul.

2.Vedaja esitab taotluse sellise loa saamiseks, mille alusel ta võib vedada loomi pikkadel teekondadel, pädevale asutusele TRACESi kaudu, kasutades V lisa 3. osa vormi. Vedajad saavad luba taotleda ainult ühelt pädevalt asutuselt ainult ühes liikmesriigis.

3.Lõikes 2 sätestatud taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et täidetud on järgmised tingimused:

a)vedaja vastab artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning

b)vedajal on järgmised dokumendid:

i.artikliga 12 või 13 ette nähtud kehtivad vastavustunnistused transpordivahendite kohta, mida vedaja kasutab pikkadel teekondadel;

ii.dokument, kus on üksikasjalikult sätestatud menetlused, mis võimaldavad vedajal jälgida ja registreerida tema vastutusel olevate sõidukite ja laevade liikumist, ja menetlused, mis võimaldavad kontakteeruda juhtidega mis tahes ajal pika teekonna vältel;

iii.situatsiooniplaan kavandatud veo ajal esinevate hädaolukordade puhuks.

4.Tagamaks, et punkti b alapunktis iii osutatud situatsiooniplaanid pikal teekonnal esinevate hädaolukordade puhuks oleksid ühtmoodi esitatud, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu rakendusakte, et sätestada situatsiooniplaani sisu käsitlevad miinimumnõuded eri liiki teekondade puhul ning kehtestada kõnealuste plaanide esitamiseks standardvormide näidised ja neid ajakohastada.

Artikkel 9

Vedaja loa andmine, uuendamine, peatamine ja tühistamine

1.Pädev asutus annab vedajale artikli 7 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 nõutud lühikestel või pikkadel teekondadel vedamise loa TRACESis, kasutades vastavalt V lisa 2. või 3. osa vormi, eeldusel et artikli 7 lõikes 2 või artikli 8 lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud.

2.Lõikes 1 sätestatud loas täpsustatakse loomaliigid ja -kategooriad ja hõlmatud veoliik ning see, kas luba käib pika või lühikese teekonna kohta.

Luba kehtib kuni viis aastat alates väljaandmise kuupäevast.

3.Üks kuu enne pika või lühikese teekonna jaoks antud loa kehtivusaja lõppu võib vedaja taotleda TRACESis loa uuendamist. Uuendamistaotlus peab sisaldama artikli 7 lõikes 2 või artikli 8 lõikes 2 nõutud dokumente ning eelmise heakskiidu kehtivusaja näitajate seire dokumenteeritud analüüsi ja vajaduse korral dokumenteeritud tõendeid kehtestatud meetmete kohta, kui näitajaid kvantifitseerivad väärtused ületavad artikli 26 lõikes 3 sätestatud künniseid.

4.Pädev asutus kiidab uuendamistaotluse heaks või lükkab selle tagasi ning registreerib uuendamise või tagasilükkamise ning tagasilükkamise korral selle põhjused TRACESis.

5.Vedaja teavitab asjaomast pädevat asutust kõigist muudatustest artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud dokumentides hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates muudatuse tegemise kuupäevast.

6.Kui vedaja ei vasta enam artikli 7 lõikes 2 või artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele, annab pädev asutus korralduse loa peatamiseks vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 138 lõike 2 punktile j ja registreerib peatamise viivitamata TRACESis.

Pädev asutus esitab vedajale kirjaliku selgituse peatamise põhjuste kohta ja soovitused avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Pädev asutus lõpetab peatamise, kui vedaja esitab tõendid, et ta on peatamise aluseks olevad puudused kõrvaldanud.

Kui vedaja ei ole puudusi ühe kuu jooksul alates peatamise algusest kõrvaldanud, tühistab pädev asutus loa.

Artikkel 10

Juhtide, saatjate ja loomade heaolu eest vastutavate töötajate koolitamine

Vedaja kannab hoolt, et juhid, saatjad ja artiklis 21 osutatud loomade heaolu eest vastutavad töötajad läbiksid ühe loomade heaolu käsitlevatest heakskiidetud koolituskursustest, millele on osutatud artikli 37 punkti 1 alapunktis b. Selline koolitus peab olema seotud nende ülesannete, nende käideldavate loomade liikide ja kategooriate ja kasutatavate transpordivahenditega.

III PEATÜKK
TRANSPORDIVAHENDID

Artikkel 11

Transpordivahendeid käsitlevad üldeeskirjad

1.Loomade maantee- või raudteevedudel on pikal teekonnal lubatud kasutada ainult transpordivahendeid, mis on artikli 12 kohaselt kontrollitud ja kasutusse lubatud.

2.Rohkem kui kümne meremiili kaugusele liidu sadamast on loomi loomaveolaevaga lubatud vedada ainult siis, kui loomaveolaev on artikli 13 kohaselt kontrollitud ja kasutusse lubatud.

3.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse konteinerite suhtes, mida kasutatakse muude maismaaloomade kui kodus peetavate lindude ja küülikute vedamiseks maanteel, raudteel või konteinerilaevaga.

4.    Loomi võib vedada üksnes õhusõidukitega, mis kuuluvad Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni liikmeks olevatele lennuettevõtjatele.

5.    Loomi võib vedada veeremilaevaga üksnes juhul, kui on täidetud 1. lisa II peatüki punkti 3 nõuded.

Artikkel 12

Maantee- ja raudteetranspordivahendite ning suurloomade konteinerite vastavussertifikaat

1.Vedaja esitab taotluse pikkadel teekondadel kasutatava maantee- või raudteetranspordivahendi või suurloomade konteineri vastavussertifikaadi saamiseks pädevale asutusele TRACESi kaudu, kasutades V lisa 5. osa vormi.

2. Pädev asutus annab vedajale transpordivahendi vastavussertifikaadi TRACESis, kasutades V lisa 5. osa vormi, kui transpordivahend vastab järgmistele tingimustele:

a)transpordivahendi suhtes ei ole esitatud vastavussertifikaadi saamise taotlust ühelegi teisele pädevale asutusele samas või teises liikmesriigis ning ükski selline asutus ei ole sellist sertifikaati andnud ega otsustanud sellist taotlust tagasi lükata;

b)pädev asutus on transpordivahendit kontrollinud ja kindlaks teinud, et see vastab I lisa II ja VI peatükis esitatud nõuetele pikkadel teekondadel kasutatava maanteetranspordivahendi konstruktsiooni, ehituse ja hoolduse kohta.

3.Pädev asutus registreerib kõik vastavussertifikaadi taotluste tagasilükkamised TRACESis ja põhjendab oma otsust.

Vastavussertifikaat kehtib kuni viis aastat alates väljaandmise kuupäevast.

4.Üks kuu enne lõikes 2 sätestatud vastavussertifikaadi kehtivusaja lõppu võib vedaja taotleda TRACESis selle uuendamist vastavalt lõigete 1 ja 2 nõuetele.

5.Vedaja teatab pädevale asutusele igast veetavate loomade heaolu mõjutada võivast transpordivahendi muutmisest, kohandamisest või remondist viie päeva jooksul pärast sellist muutmist, kohandamist või remonti.

6.Kui transpordivahend ei vasta enam lõikes 2 sätestatud tingimustele, annab pädev asutus korralduse sertifikaadi kehtivuse peatamiseks vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 138 lõike 2 punktile j ja registreerib peatamise viivitamata TRACESis.

Pädev asutus esitab vedajale kirjaliku selgituse peatamise põhjuste kohta ja soovitused avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Pädev asutus lõpetab peatamise, kui vedaja esitab tõendid, et ta on sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olevad puudused kõrvaldanud.

Kui vedaja ei ole puudusi ühe kuu jooksul alates peatamise algusest kõrvaldanud, tühistab pädev asutus sertifikaadi.

Artikkel 13

Loomaveolaevade vastavussertifikaat

1.Vedaja esitab taotluse loomade veol kasutatava loomaveolaeva vastavussertifikaadi saamiseks pädevale asutusele TRACESi kaudu, kasutades V lisa 6. osa vormi. Taotlusele peavad olema lisatud järgmised dokumendid:

a)dokument, milles on taotleja ja loomaveolaeva andmed, sh vajaduse korral ümberehitamise kuupäev, laeva plaan koos aedikute paigutuse, valgustus-, äravoolu-, tuletõrje- ja ventilatsioonisüsteemidega;

b)dokument, milles kirjeldatakse punktis a loetletud süsteemide toimimist ja seda, mil viisil energiaallikad suudavad pakkuda nende süsteemide toetamiseks piisavalt energiat.

2.Pädev asutus annab loomaveolaeva vastavussertifikaadi TRACESis, kasutades V lisa 6. osa vormi, kui transpordivahend vastab järgmistele tingimustele:

a)laeva esimene teekond algab liikmesriigist, kus taotlus esitatakse;

b)laeva suhtes ei ole esitatud vastavussertifikaadi saamise taotlust ühelegi teisele pädevale asutusele samas või teises liikmesriigis ning ükski selline asutus ei ole sellist sertifikaati andnud ega otsustanud sellist taotlust tagasi lükata;

c)pädev asutus on laeva kontrollinud ja kindlaks teinud, et see vastab I lisa II ja IV peatükis esitatud nõuetele loomaveolaeva ehituse ja varustuse kohta;

d)laev sõidab sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi kohaselt valgesse või halli lipuriikide nimekirja kuuluva riigi lipu all.

Loomaveolaeva heakskiit peatatakse, välja arvatud juhul kui veterinaarjärelevalve ametnik on teinud loomaveolaeval ametlikku kontrolli kogu heakskiitmisele järgneva esimese reisi jooksul ja enne heakskiidu uuendamist ning kontrolli tulemused on näidanud, et laeva ehitus ja varustus ei kahjusta pardal olevate loomade heaolu või et on võetud tulemuslikke parandusmeetmeid.

3.Pädev asutus registreerib kõik vastavussertifikaadi taotluste tagasilükkamised TRACESis ja põhjendab oma otsust.

Vastavussertifikaat kehtib kuni viis aastat alates väljaandmise kuupäevast.

4.Üks kuu enne lõikes 2 sätestatud loomaveolaeva vastavussertifikaadi kehtivusaja lõppu võib vedaja taotleda TRACESis selle uuendamist vastavalt lõigete 1 ja 2 nõuetele.

5.Vedaja teatab asjaomasele pädevale asutusele igast veetavate loomade heaolu mõjutada võivast laeva muutmisest, kohandamisest või remondist viie päeva jooksul pärast sellist muutmist, kohandamist või remonti või siis, kui lõike 2 punkti d nõuded ei ole enam täidetud.

6.Kui laev ei vasta enam lõikes 2 sätestatud tingimustele, annab pädev asutus korralduse sertifikaadi kehtivuse peatamiseks vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 138 lõike 2 punktile j ja registreerib peatamise viivitamata TRACESis.

Pädev asutus esitab vedajale kirjaliku selgituse peatamise põhjuste kohta ja soovitused avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Pädev asutus lõpetab peatamise, kui vedaja esitab tõendid, et ta on sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olevad puudused kõrvaldanud.

Kui vedaja ei ole puudusi ühe kuu jooksul alates peatamise algusest kõrvaldanud, tühistab pädev asutus sertifikaadi.

7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu rakendusakte seoses järgmisega:

a)elektroonilise andmebaasi loomine loomaveolaevadel tehtud kontrollide registreerimiseks käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil ja määruse (EL) 2017/625 alusel tehtud ametlike kontrollide jaoks;

b)lõikes 1 osutatud kontrolle tegevate inspektorite rühmade loomine;

c)üksikasjalikud eeskirjad veterinaarjärelevalve ametniku pardal viibimise kohta loomaveolaeva heakskiitmise eesmärgil.

IV PEATÜKK
VÄLJUMISEELSED KOHUSTUSED

Artikkel 14

Korraldajate kohustused

1.Korraldajad vastutavad selle eest, et kogu teekond lähtekohast sihtkohta, mis asub liidus või kolmandas riigis, oleks kooskõlas käesoleva määrusega.

2.Korraldajad vastutavad teekonna planeerimise eest lähtekohast kuni sihtkohani. Korraldaja järgib artiklis 15 osutatud teekonnalehega seotud sätteid ja allkirjastab TRACESis teekonnalehe 1. jao vastavalt III lisa punktidele 1 ja 2. 

3.Korraldajad tagavad iga teekonna puhul, et

a)veetavad loomi hoitakse lähtekohas vähemalt üks nädal enne lahkumist;

b)teekonna eri etapid on eriti siis, kui neid viivad läbi eri ettevõtjad, kooskõlastatud nii, et teekonna eri osade või eri ettevõtjate vahelise puuduliku kooskõlastamise tõttu ei satuks ohtu loomade heaolu;

c)teekonna korraldamisel võetakse arvesse prognoositavat õhutemperatuuri, kui see on asjaomaste loomaliikide ja -kategooriate puhul vastavalt artiklile 31 ja I lisa V peatükile asjakohane;

d)on määratud isik, kes esitab mis tahes ajal lähtekoha pädevatele asutustele, kogumiskeskustele, kontrollpunktidele ja sihtettevõtetele teavet teekonna planeerimise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

Artikkel 15

Teekonnaleht kõigi pikkade teekondade jaoks ning kolmandatesse riikidesse viivate lühikeste teekondade jaoks

1.Pikkade teekondade ja kolmandatesse riikidesse viivate lühikeste teekondade korral täidavad korraldajad TRACESis teekonnalehe 1. osa, nagu on sätestatud III lisa punktis 1.

2.Kui teekonnaleht käib pika teekonna või kolmandasse riiki viiva lühikese teekonna kohta, esitab korraldaja TRACESis teekonnalehe lähtekoha pädevale asutusele heakskiitmiseks vähemalt kaks, kuid mitte rohkem kui viis päeva enne kavandatud väljumiskuupäeva. Teekond ei saa alata enne, kui pädev asutus on teekonnalehe vastavalt lõikele 4 heaks kiitnud.

3.Teekonnaleht sisaldab kinnitust broneerimise kohta kontrollpunktis, kui teekonna kestus võib teekonna plaani kohaselt ületada 21 tundi.

4.Pädev asutus kiidab TRACESi teekonnalehe heaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)teekonnaleht on realistlik ja näitab vastavust käesolevale määrusele;

b)teekonnalehel näidatud vedajatel on kehtivad vedaja load, transpordivahendite vastavussertifikaadid ning juhtide ja saatjate kehtivad pädevustunnistused.

5.Kui lõikes 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud, nõuab pädev asutus korraldajalt kavandatud teekonna korralduse muutmist selliselt, et see oleks kooskõlas käesoleva määrusega.

6.Pädevad asutused tagavad, et pikkade teekondade ja kolmandatesse riikidesse viivate lühikeste teekondade teekonnalehti säilitatakse vastavalt määruse (EL) 2017/625 artiklile 21 TRACESis järgneva ametliku kontrolli jaoks kuni kuus aastat.

Artikkel 16

Teekonnaleht liidusiseste lühikeste teekondade jaoks

1.Liidusiseste lühikeste teekondade korral täidavad korraldajad TRACESis teekonnalehe, nagu on sätestatud III lisa punktis 2.

2.Pädevad asutused tagavad, et liidusiseste lühikeste teekondade teekonnalehti säilitatakse TRACESis järgneva ametliku kontrolli jaoks kuus aastat kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 21.

Artikkel 17

Loomapidajate kohustused enne teekonna algust

1.Lähtekoha loomapidajad vastutavad selle eest, et transpordivahendile laaditavad loomad on veovalmis.

Tiinete loomade puhul märgib lähtekoha loomapidaja teekonnalehele kunstliku seemendamise kuupäeva või loomuliku seemendamise arvatava kuupäeva.

2. Loomade laadimine transpordivahendile toimub veterinaararsti järelevalve all.

V PEATÜKK
KOHUSTUSED VEO AJAL JA SIHTKOHAS

Artikkel 18

Vedajate üldised kohustused

1.Vedaja veab loomi kuni nende saabumiseni liidus või kolmandas riigis asuvasse sihtkohta vastavalt käesolevale määrusele, eelkõige vastavalt veetavate liikide suhtes kehtivatele asjaomastele eeskirjadele, mis on maismaaloomade puhul sätestatud I lisas ja veeloomade puhul II lisas.

2.Vedaja vastutab loomade veovalmiduse eest alates loomade pealelaadimisest lähtekohas kuni loomade mahalaadimiseni sihtkohas.

3.Maantee- või raudteeveo korral usaldab vedaja loomade käitlemise juhtidele ja saatjatele, kellel on artiklis 38 osutatud pädevustunnistus.

4.Maantee- või raudteeveo korral tagab vedaja, et kõigi loomasaadetistega on kaasas saatja, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)loomi veetakse konteinerites, mis on kinnitatud, piisavalt ventileeritud ja vajaduse korral sisaldavad ümberminemise ohuta jaoturites piisavalt toitu ja vett kahekordse oodatava teekonna kestuse jaoks;

b)kui juht täidab saatja ülesandeid.

5.Maantee- või raudteeveo korral, mille veoetapp hõlmab vedu veeremilaevaga, tagavad vedaja ja sõidukite laevale laadimise eest vastutav isik, et laev vastab 1. lisa II peatüki punktis 3 esitatud nõuetele.

Artikkel 19

Korraldajate, vedajate, juhtide ja saatjate kohustused maantee- või raudteeveo ajal

1.Juht või saatja kontrollib loomi vähemalt iga 4,5 tunni järel, et hinnata nende heaolu ja veovalmidust.

2.Juht ja saatja teavitavad vedajat ja korraldajat viivitamata artiklis 8 osutatud situatsiooniplaanis määratletud korras igast tõsisest sündmusest, mis võib negatiivselt mõjutada loomade heaolu. Korraldaja edastab selle teabe asjaomasele pädevale asutusele.

3.Vedaja vastutab iga looma eest, kes muutub teekonnal veoks sobimatuks seetõttu, et saatja või juht ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt.

4.Ühelt transpordivahendilt teisele üleviimisel tagab juht või saatja I lisa I ja III peatükis esitatud tehniliste eeskirjade järgimise veetavate loomade puhul.

Artikkel 20

Loomapidajate kohustused kogumiskeskustes, kontrollpunktides ja sihtkohtades

1.Kogumiskeskustes, kontrollpunktides ja sihtkohtades peetavate loomade pidajad tagavad vajaduse korral I lisa I peatüki punktides 1–3 ja II lisa punktis 4 esitatud tehnilistele eeskirjadele järgimise.

2.Kogumiskeskuste või kontrollpunktide loomapidajad registreerivad looma seisundi saabumisel ning täidavad ja allkirjastavad TRACESis teekonnalehe 3. jao, nagu on sätestatud III lisa punktis 1.

Artikkel 21

Loomade heaolu eest vastutav töötaja loomaveolaevadel

1.Loomaveolaevaga toimuva teekonna puhul määrab vedaja loomade heaolu eest vastutava töötaja, kes on läbinud koolituse ja kellel on artikli 38 kohane pädevustunnistus.

2.Loomade heaolu eest vastutav töötaja tegutseb vedaja otseses alluvuses ning annab talle ja korraldajale aru loomade heaoluga seotud küsimustes.

3.Loomade heaolu eest vastutav töötaja vastutab järgmise eest:

a)loomade eest hoolitsemine ja nende kontrollimine vähemalt kaks korda päevas, et hinnata nende heaolu ja veovalmidust, ning meetmete võtmine nende heaolu säilitamiseks;

b)lähtekoha pädeva asutuse ja korraldaja teavitamine artikli 8 lõike 3 punkti b alapunktis iii osutatud situatsiooniplaanis määratletud korras igast tõsisest sündmusest, mis võib negatiivselt mõjutada loomade heaolu;

c)määruse nr 1099/2009 järgimise tagamine, kui loomad surmatakse mereteekonnal nende kannatuste lõpetamiseks.

4.Korraldaja teavitab loomaveolaeva kaptenit veo ajal loomade heaolu eest vastutava töötaja kohustustest, mis on sätestatud lõikes 3.

Artikkel 22

Kogumiskeskused

1.Kogumiskeskuste käitajad pakuvad oma töötajatele koolitusi I lisa I ja III peatüki punktis 1 sätestatud tehniliste eeskirjade kohta.

2.Kogumiskeskuste käitajad

a)teevad loomade käitlemise ülesandeks ainult töötajatele, kes on läbinud kursused I lisas toodud asjaomaste tehniliste eeskirjade kohta;

b)teavitavad regulaarselt kogumispunkti lubatud töötajaid ja muid isikuid nende ülesannetest ja kohustustest käesoleva määruse raames ja karistustest käesoleva määruse nõuete rikkumiste korral;

c)teevad kogumispunkti lubatud töötajatele ja muudele isikutele pidevalt kättesaadavaks selle pädeva asutuse kontaktandmed, kellele kõigist käesoleva määruse nõuete võimalikest rikkumistest tuleb teatada;

d)kui kogumiskeskuses viibiv isik ei täida käesoleva määruse nõudeid, võtab vajalikke meetmeid rikkumise heastamiseks ja selle kordumise vältimiseks, ilma et see piiraks ühtki pädeva asutuse võetud meedet;

e)võtavad punktide a kuni d nõuete täitmise tagamiseks vastu ja jõustavad vajalikud sisekorra eeskirjad ning teostavad järelevalvet nende järgimise üle.

3.Artiklites 15 ja 16 osutatud teekonnalehel ei märgita sihtkohana kogumiskeskust.

Artikkel 23

Viivitused vedamisel

1.Korraldajad ja vajaduse korral pädev asutus võtavad vajalikke meetmeid, et vältida või viia miinimumini veo ajal toimuvaid viivitusi.

2.Pädevad asutused tagavad, et lähtekohtades, kogumiskeskustes, kontrollpunktides, sihtettevõtetes, väljumispunktides ja piiripunktides kehtestatakse erikord, millega antakse loomade veole eesõigus, sh pakutakse kiirkoridore, nii et loomi kontrollitakse vajaduse korral ilma põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 24

Transpordivahendite positsioneerimissüsteemid

1.Maanteetranspordivahendid peavad olema varustatud positsioneerimissüsteemiga, mis suhtleb lõikes 8 osutatud tehnilistel nõuetel põhineva teabesüsteemiga, millele on osutatud lõikes 3.

2.Lõikes 1 osutatud positsioneerimissüsteem registreerib maanteesõiduki asukoha lühikese intervalliga ja töötab kogu teekonnal lähtekohast sihtkohta saabumiseni.

3.Transpordivahendite positsioneerimissüsteemidest saadud andmeid hoitakse TRACESist juurdepääsetavas teabesüsteemis, mille komisjon on loonud vastavalt lõikele 7.

4. III lisa punktis 1 esitatud teekonnalehe 1. jagu täites määravad korraldajad kindlaks järgmiste teekonnapunktide asukohad:

a) väljumiskoht;

b) kontrollpunktid;

c) liidust väljumise punkt ja liikmesriikidevahelised piiriületuskohad ning

d) sihtkoht.

5.Pärast teekonna lõppu saab TRACES lõikes 3 osutatud teabesüsteemist andmed aja kohta, millal transpordivahend jõudis lõikes 4 sätestatud kohtadesse. Seda teavet säilitatakse TRACESis ametliku kontrolli jaoks, sh lõppenud teekondade analüüsimiseks.

6.Komisjon võib kasutada lõikes 5 osutatud teavet määruse (EL) 2017/625 artiklis 114 osutatud aastaaruannete koostamiseks pärast isikuandmete anonüümimist ja auditite korraldamiseks liikmesriikides.

7.[Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] töötab komisjon välja lõikes 3 osutatud teabesüsteemi.

8.[Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] kehtestab komisjon rakendusaktidega vajalikud tehnilised protokollid, mis võimaldavad lõikes 1 osutatud positsioneerimissüsteemidel edastada sõiduki asukoha kindlaksmääratud geograafilise täpsusega lõikes 3 osutatud teabesüsteemile, et TRACESi kaudu saaks kasutada teabesüsteemi ja protokolle nõutava teabe saamiseks teabesüsteemist.

Artikkel 25

Kohustused sihtkohas

1.Juht või saatja ja sihtkoha loomapidaja registreerivad TRACESis loomade saabumise kuupäeva ja kellaaja ning nende seisundi, täites ja allkirjastades III lisa punktis 1 esitatud teekonnalehe 3. osa.

Juhul, kui juht või saatja ja sihtkoha loomapidaja ei jõua kokkuleppele loomade seisundi osas sihtkohta saabumisel, või kui teekonnalehest nähtub, et loomad on saabunud halvas seisukorras, märgivad loomapidaja ja juht või saatja leitud kõrvalekalded III lisa punktis 1 esitatud teekonnalehe 5. jakku.

2.Erandina lõikest 1 registreerib direktiivi 2010/63/EL kohase heakskiidetud projekti raames loomi vedav juht või saatja TRACESis üksnes saabumiskuupäeva ja -kellaaja.

3.Mahalaadimine toimub veterinaararsti järelevalve all.

Artikkel 26

Näitajate jälgimine

1.Artikli 25 lõike 1 kohaldamisel hindavad juht või saatja ja sihtkoha loomapidaja maismaaloomade seisundit saabumisel järgmiste näitajate abil:

a)loomade koguarv;

b)igas saadetises olevate surnud loomade arv saabumisel;

c)igas saadetises olevate veo jooksul vigastatud loomade arv;

d)muud saadetise loomadel täheldatud tervise- ja füüsilised probleemid kui vigastused, sh, kui see on asjakohane, kuuma- või külmastress, pikaajaline joomata ja söömata olek.

2.Loomapidaja märgib lõikes 1 esitatud näitajatega seotud tähelepanekud TRACESis teekonnalehe 3. jakku.

3.Korraldaja ja vedaja jälgivad lõikes 1 osutatud näitajaid ja analüüsivad pärast veo lõppu kogutud teavet. Kui analüüsi tulemused näitavad, et artikli 4 nõuded ei ole täidetud või kui näitajaid kvantifitseerivad väärtused ületavad komisjoni poolt lõike 5 kohaselt kehtestatud künniseid, võtavad nad parandusmeetmeid.

4.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 49 vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks lõike 1 punkti d kohaselt jälgitavad tervise- ja füüsilised probleemid, samuti näitajate kvantifitseerimisel kasutatavad meetodid.

5.Komisjon võib Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) nõuannete põhjal võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte parandusmeetmeid nõudvate künniste kehtestamiseks.

VI PEATÜKK
MAISMAALOOMADE VEO TINGIMUSED

Artikkel 27

Teekonna kestus, puhkeajad, söögi- ja joogikordade sagedus täiskasvanud maismaaloomade maanteel ja raudteel vedamise korral

1.Ilma et see piiraks käesolevas peatükis ja I lisa V peatükis esitatud rangemate teekonna kestust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, peab muuks otstarbeks kui tapmiseks ette nähtud maismaaloomade (v.a kodus peetavad linnud ja küülikud) maantee- või raudteevedu pikal teekonnal vastama järgmistele tingimustele:

a)teekond koosneb maksimaalselt kahest osast, millest kumbki ei ületa 21 tundi, misjärel peavad loomad sihtkohta jõudma;

b)pärast esimest teekonna algusele järgnevat 21 tundi laaditakse loomad juhul, kui nad ei ole veel sihtkohta jõudnud, kontrollpunktis vähemalt 24-tunniseks puhkeajaks maha, misjärel võib vedu jätkuda;

c)mõlemad punktis a osutatud teekonna etapid hõlmavad vähemalt ühetunnist puhkeaega pärast maksimaalselt kümnetunnist teekonda; puhkeajal jäävad loomad pargitud transpordivahendile.

2.Pikkade teekondade puhul kohaldatakse I lisa VI peatükis esitatud nõudeid.

3.Kodus peetavate lindude ja küülikute maanteeveol muuks otstarbeks kui tapmiseks järgitakse I lisa V peatüki punktis 2 sätestatud erieeskirju.

4.Maismaaloomadele (v.a kodus peetavad linnud ja küülikud) pakutakse vett ja sööta korrapäraste ajavahemike tagant, nagu on sätestatud I lisa V peatükis.

5.Raudteevedude korral lõike 1 punkti c ei kohaldata.

6.Lõikeid 1–5 ei kohaldata loomade suhtes, keda veetakse bioturvaliselt heakskiidetud projekti raames või aretuse eesmärgil vastavalt direktiivile 2010/63/EL.

Artikkel 28

Teekonna kestus ja puhkeajad tapmiseks ette nähtud maismaaloomade maanteel ja raudteel vedamise korral

1.Maismaaloomade (v.a kodus peetavad linnud ja küülikud) tapmisele veoks tohib kasutada ainult lühikesi teekondi.

2.Kui liidus ei ole konkreetsest lähtekohast lühikese teekonna kaugusel lõikes 1 osutatud loomaliikide ja -kategooriate jaoks kohandatud tapamaju, võivad lähtekoha pädevad asutused anda loa pikaks teekonnaks lähimasse transporditava liigi jaoks kohandatud tapamajja.

3.Küülikute ja kodulindude tapmisele vedamisel järgitakse I lisa V peatüki punktis 2 nende liikide suhtes kehtestatud eeskirju.

Artikkel 29

Võõrutamata vasikate, lamba- ja kitsetallede, põrsaste ja varssade teekonna kestus, puhkeajad, söötmine ja jootmine

1.Võõrutamata vasikate, lamba- ja kitsetallede, põrsaste ja varssade maanteeveo kestus ei tohi ületada kaheksat tundi.

2.Erandina lõikest 1 võib tingimusel, et transpordivahend on varustatud lõike 5 kohaselt heakskiidetud söötmissüsteemiga, vedada võõrutamata vasikaid, lamba- ja kitsetallesid, põrsaid ja varssasid kuni üheksa tundi, pärast mida on vähemalt ühe tunni pikkune puhkeaeg ilma mahalaadimiseta, enne kui teekonda jätkatakse veel kuni üheksa tundi.

3.Kui osa võõrutamata vasikate, lamba- ja kitsetallede, põrsaste ja varssade veo teekonnast toimub meritsi, ei arvestata seda teekonna osa teekonna kestuse hulka.

4.Võõrutamata vasikatele, lamba- ja kitsetalledele, põrsastele ja varssadele antakse vett piiramatult ja neile söödetakse liigiomast piima või sobivat piimaasendajat üheksatunniste ajavahemike järel alates teekonna algusest ja olenemata transpordivahendist, milles neid veetakse.

5.Lõikes 2 osutatud söötmissüsteemi tootja, kes asub liidus või kellel on liidus esindaja, juhul kui ta asub mõnes kolmandas riigis, võib esitada komisjonile taotluse söötmissüsteemi heakskiitmiseks.

6.Komisjon kiidab lõikes 2 osutatud söötmissüsteemi artikli 49 kohaste rakendusaktidega heaks tingimusel, et on olemas teaduslikud ja tehnilised tõendid selle kohta, et söötmissüsteem võimaldab teekonna ajal sööta kõigile võõrutamata vasikatele, lamba- ja kitsetalledele, põrsastele ja varssadele kehatemperatuuril ja nõuetekohasel hügieenitasemel piima või piimaasendajaid.

Artikkel 30

Muude maismaaloomade kui kodus peetavate lindude ja küülikute maanteevedu loomaveolaevadele ja veeremilaevadele ning nendelt laevadelt

1.Muude maismaaloomade kui kodus peetavate lindude ja küülikute vedamise teekonna kestust teekonna puhul, mille üks osa toimub meritsi ja kus veetakse koos eri päritolukohtadest saadetisi, arvestatakse alates loomade pealelaadimisest kohas, kuhu sõidetakse laadimissadamast kõige kauem. Teekonna kestuse arvestus peatatakse alates viimase looma laevale laadimisest kuni esimese looma mahalaadimiseni sihtsadamas.

2.Söötmisaegade puhul pardal järgitakse I lisa V peatüki punktis 1 esitatud erieeskirju

Artikkel 31

Muude maismaaloomade kui kodus peetavate lindude ja küülikute teekonna kestus ja veotingimused äärmuslike temperatuuride korral

1.Kui korraldaja esitab teekonnalehe TRACESis ja kui pädev asutus teekonnalehe kinnitab, võtavad nad arvesse prognoositavat õhutemperatuuri lähtekohas, sihtkohas ja vajaduse korral kontrollpunkti kohas ajal, mil loomad nendes kohtades eeldatavasti viibivad. Kolmandatesse riikidesse veetavate saadetiste korral võtab korraldaja arvesse ka prognoositavat õhutemperatuuri väljumispunktis või kolmanda riigi piiripunktis.

2.Maismaaloomade (v.a koerad ja kassid) maanteeveol kehtib järgmine:

a)kui prognoositav õhutemperatuur on alla 0 °C, peavad maanteesõidukid olema kaetud ja õhuringlus loomade veoruumis peab olema kontrollitud, et kaitsta loomi teekonna ajal külma tuulega kokkupuute eest;

b)kui prognoositav õhutemperatuur on alla –5 °C, kehtib lisaks punktis a sätestatud meetmetele tingimus, et teekonna kestus ei tohi ületada üheksat tundi;

c)kui prognoositav õhutemperatuur on 25–30 °C, ei tohi teekonna kestus ajavahemikul 10.00–21.00 ületada üheksat tundi;

d)kui prognoositav õhutemperatuur on üle 30 °C, lubatakse ainult vedusid, mis toimuvad täies ulatuses ajavahemikul 21.00–10.00;

e)kui prognoositav õhutemperatuur on ajavahemikul 21.00–10.00 üle 30 °C, tuleb loomadele arvestada 20 % ettenähtust rohkem ruumi.

3.Koeri ja kassi veetakse veoruumis, mille ümbritseva õhu temperatuur on 20–25 °C ja õhuniiskus 30–70 %.

4.Lõikeid 1–3 ei kohaldata loomade suhtes, keda veetakse bioturvaliselt heakskiidetud projekti raames või aretuse eesmärgil vastavalt direktiivile 2010/63/EL.

5.Lõike 1 kohaldamisel lisavad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks lingi oma määratud ilmateenistusele TRACESisse, et jagada temperatuuriprognoosi kõigi pädevate asutuste ja ettevõtjatega.

Loomade veol kolmandasse riiki tehakse kindlaks kolmandates riikides asuvate kohtade eeldatavad temperatuurid lähtekoha määratud ilmateenistuse andmete põhjal.

VII PEATÜKK
VEDU KOLMANDATESSE RIIKIDESSE JA KOLMANDATEST RIIKIDEST

Artikkel 32

Kohustused, mis on seotud loomade vedamisega kolmandatesse riikidesse

1.Korraldajad võivad korraldada loomade vedu kolmandatesse riikidesse üksnes juhul, kui neil on selleks artikli 5 kohaselt antud luba.

2.Korraldajad täidavad III lisa punktis 1 esitatud teekonnalehe 1. jao nii lühikeste kui ka pikkade teekondade puhul kooskõlas artikliga 15 ning tagavad, et vedajad ja sihtkoha loomapidajad täidavad neid puudutavad teekonnalehe osad.

3.Teekondadel, mis hõlmavad vedu loomaveolaevaga, tagab korraldaja, et sihtriigiks oleva kolmanda riigi pädev asutus on täitnud, allkirjastanud ja templiga kinnitanud IV lisas esitatud tõendi ning edastanud selle lähtekoha pädevale asutusele. Pädev asutus ei kiida teekonnalehte heaks, kui seda tõendit ei esitata.

4.Loomasaadetised viiakse liidu tolliterritooriumilt välja üksnes artiklis 39 osutatud määratud väljumispunktide kaudu.

Artikkel 33

Sertifikaat loomade veoks kolmandatesse riikidesse

1.Korraldaja lepib sertifitseerimisasutusega kokku, et see hindaks korraldaja organiseeritud esimest teekonda kolmandas riigis asuvasse sihtkohta.

2.Sertifitseerimisasutus hindab, kas lõikes 1 osutatud esimese teekonna jooksul on täidetud järgmised tingimused:

a)sõidukid ja laevad vastavad I lisa asjakohastele eeskirjadele;

b)käesolevas määruses sätestatud maksimaalne teekonna kestus, äärmuslikel temperatuuridel vedamise eritingimused ning puhkeajad on vastavuses teekonnalehel esitatuga;

c)veoruumi mõõtmed vastavad I lisa VII peatükile;

d)loomad viibivad deklareeritud sihtkohas vähemalt seitse päeva või kuni nad tapetakse;

e)teekonna eesmärk on vastavuses teekonnalehel esitatuga;

f)teekondade puhul, mille üks etapp toimub loomaveolaevaga, saabuvad loomad sihtsadamasse heas seisukorras;

g)loomi käideldakse vastavalt käesolevale määrusele;

h)vajaduse korral loetletakse kasutatud kontrollpunktid vastavalt artikli 34 lõikele 3;

i)veeloomade vedamisel vastavad sõidukid ja veod II lisas esitatud eeskirjadele.

3.Kui lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, annab sertifitseerimisasutus korraldajale välja sertifikaadi loomade veoks kolmandatesse riikidesse. Sertifikaat kehtib viis aastat.

4.Korraldaja edastab sertifikaadi pädevale asutusele, kes andis artiklis 5 osutatud loa.

5.Pädevad asutused registreerivad sertifitseeritud korraldajad TRACESis.

6.Kui lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitab sertifitseerimisasutus sellest korraldajat ja pädevat asutust, kes peatab korraldaja loa veoks kolmandatesse riikidesse vastavalt artikli 6 lõikele 4.

7.Sertifitseerimisasutused teevad vähemalt kaks etteteatamata hindamist korraldaja poolt sertifikaadi viieaastasel kehtivusajal läbi viidud teekondade kohta, et kontrollida lõikes 2 loetletud tingimuste täitmist.

8.Sertifitseerimisasutus saadab etteteatamata hindamiste aruanded korraldajale ja pädevale asutusele ning teavitab neid pärast etteteatamata kontrolle tõsistest nõuete rikkumistest. Sellisel juhul peatab pädev asutus korraldaja loa veoks kolmandatesse riikidesse vastavalt artikli 6 lõikele 4. Need etteteatamata hindamised ei piira määruse (EL) 2017/625 kohaselt tehtavat ametlikku kontrolli.

9.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu rakendusakte, et täiendavalt kehtestada hindamiste käigus kontrollitavad elemendid ja hindamiste sagedus.

Artikkel 34

Kontrollpunktid kolmandates riikides

1.Kolmandates riikides on loomadel puhkeaeg ainult kontrollpunktides, mis vastavad nõuetele, mis on vähemalt samaväärsed määruses (EÜ) nr 1255/97 sätestatud nõuetega, ja mis on kantud lõikes 3 osutatud loetellu.

2.Kolmandates riikides asuvad kontrollpunktid lisatakse lõikes 3 sätestatud loetellu üksnes juhul, kui sertifitseerimisasutus on väljastanud sertifikaadi, et neil on vahendid määruses (EÜ) nr 1255/97 sätestatud nõuetega samaväärsete nõuete täitmiseks. Sertifikaat kehtib viis aastat. Kontrollpunkti käitaja või korraldaja võib taotleda komisjonilt kontrollpunkti lisamist lõikes 3 osutatud loetellu.

3.Komisjon kiidab artikli 49 kohaste rakendusaktidega heaks loetelu kontrollpunktidest, mis vastavad määruses (EÜ) nr 1255/97 sätestatud standarditega samaväärsetele standarditele. Loetelu tehakse TRACESis kättesaadavaks.

4.Komisjon eemaldab kontrollpunkti lõikes 3 osutatud nimekirjast, kui sertifitseerimisasutuse hinnangu või komisjoni auditi põhjal on tõendeid, et kontrollpunkt ei vasta enam määruses (EÜ) nr 1255/97 sätestatud standarditega samaväärsetele standarditele. Kohaldatakse artiklis 49 osutatud menetlust.

Artikkel 35

Liitu toodavad loomad

1.Loomi liitu toovad vedajad teevad järgmist:

a)tagavad, et loomi veetakse kolmandas riigis asuvast lähtekohast kuni liidus asuva sihtkohani kooskõlas käesoleva määrusega või tingimustel, mille liit on tunnistanud samaväärseteks käesolevas määruses sätestatutega;

b)täidavad TRACESis III lisa punktis 1 esitatud teekonnalehe, märkides sinna eelkõige kolmandast riigist lahkumise koha, kuupäeva ja kellaaja.

2.Kolmandatest riikidest ja territooriumidelt liitu toodavate loomadega kaasas olev ametlik tervisesertifikaat peab sisaldama lähtekoha pädeva asutuse kinnitust selle kohta, et teekonna planeerimine vastab nõuetele, mis on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse omadega.

3.Pikkade teekondade puhul vaatab kolmanda riigi lähtekoha pädev asutus teekonnalehe TRACESis enne lahkumist läbi ja kiidab selle heaks.

Artikkel 36

Läbi liidu territooriumi veetavad loomad

Kui loomi veetakse kolmandas riigis asuvast päritolukohast samas või muus kolmandas riigis asuvasse sihtkohta ja nad läbivad liidu territooriumi, tagavad ettevõtjad, et liidu territooriumil kulgeva teekonna osa jooksul järgitakse käesoleva määruse eeskirju, v.a maksimaalse teekonna kestuse sätteid, mis on sätestatud artikli 27 lõigetes 1, 2 ja 3, artiklis 28, artikli 29 lõigetes 1 ja 2 ning I lisa V peatüki punktis 2.2.

VIII PEATÜKK
PÄDEVATE ASUTUSTE KOHUSTUSED

Artikkel 37

Koolitused

1.Artikli 10 kohaldamiseks määravad liikmesriigid pädeva asutuse, mis vastutab järgmise eest:

a)tagab loomade veoga tegelevatele juhtidele, saatjatele ja loomade heaoluga tegelevatele töötajatele asjaomaste loomaliikide ja -kategooriate puhul sobivate koolituskursuste kättesaadavuse;

b)peab juhtidele, saatjatele ja loomade heaoluga tegelevatele töötajatele kättesaadavate heakskiidetud koolituskursuste nimekirja;

c)korraldab juhtide, saatjate ja loomade heaoluga tegelevate töötajate teadmiste kontrollimiseks sõltumatu lõpueksami, mille sisu on asjaomaste loomakategooriate puhul asjakohane ja vastab asjaomasele veoetapile;

d)väljastab pädevustunnistusi sõltumatu lõpueksami sooritamise kohta;

e)määrab kindlaks punktis a osutatud koolituskursuste sisu ja punktis b osutatud eksami läbiviimise korra.

2.Lõikes 1 osutatud koolituskursused hõlmavad vähemalt järgmisi pädevusi, teadmisi ja oskusi:

a)loomade heaoluga seotud kohustused, eelkõige need, mis on sätestatud I ja II lisas;

b)loomade liigiomane käitumine ning nende füsioloogilised ja etoloogilised vajadused teekonnal;

c)loomade heaoluga seotud riskide minimeerimise võimalused teekonna ajal;

d)loomade positiivsetest ja negatiivsetest emotsioonidest, sh mis tahes kannatustest märkuandmise äratundmine teekonna ajal;

e)transpordivahendisse paigutatud loomade jaoks ette nähtud seadmete kasutamine ja hooldamine;

f)näitajate jälgimise meetodid vastavalt artiklile 26 ning

g)artikli 8 kohased situatsiooniplaanid.

Artikkel 38

Pädevustunnistus

1.Pädev asutus annab TRACESis pädevustunnistuse, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)taotleja on edukalt sooritanud artikli 37 lõike 1 punktis c osutatud lõpueksami;

b)taotleja on esitanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta ei ole kolme aasta jooksul enne kõnealuse tunnistuse taotlemist toime pannud artiklis 44 sätestatud tõsist rikkumist.

2.Pädev asutus ei anna pädevustunnistust, kui mõni teine pädev asutus on keelanud taotlejal loomade käitlemise.

3.Pädevustunnistus sisaldab V lisa 4. jaos osutatud andmeid. See kehtib kuni viis aastat alates väljaandmise kuupäevast.

4.Liikmesriigid tunnistavad teistes liikmesriikides antud kehtivaid pädevustunnistusi.

5.Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisel tunnistada pädevustunnistustega samaväärseteks ka kvalifikatsiooni, mis on omandatud muul eesmärgil kui pädevustunnistuse saamiseks, tingimusel et selle omandamise tingimused on samaväärsed käesolevas artiklis sätestatutega. Pädevad asutused teevad interneti kaudu avalikkusele kättesaadavaks ja ajakohastavad selliste kvalifikatsioonide loetelu, mis on tunnistatud pädevustunnistusega samaväärseks.

6.Pädevad asutused tunnistavad käesoleva määruse alusel antud pädevustunnistuse TRACESis kehtetuks, kui seda sertifikaati omav isik ei tõenda enam piisavat pädevust, teadmisi või teadlikkust oma ülesannetest.

Artikkel 39

Väljumispunktide määramine

Liikmesriigid

a)määravad väljumispunktid, mille kaudu võib toimuda loomade vedu kolmandatesse riikidesse;

b)kannavad oma territooriumil asuvad määratud väljumispunktid TRACESisse ja ajakohastavad seda teavet korrapäraselt.

See teave tehakse TRACESis avalikult kättesaadavaks.

Artikkel 40

Loomaveolaevade kontroll peale- ja mahalaadimisel

1.Enne loomade laadimist loomaveolaevale kontrollib pädev asutus laeva, et veenduda eelkõige järgmises:

a)loomaveolaev on ehitatud ja varustatud vastavalt veetavate loomade arvule ja liigile;

b)veoruumid, kuhu loomad paigutatakse, on heas seisukorras;

c)I lisa IV peatükis osutatud seadmed on töökorras;

d)loomaveolaeva riskiprofiil on sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi kohaselt standardne või madal.

2.Enne loomade laadimist loomaveolaevale või sealt mahalaadimist kontrollib pädev asutus laeva, et veenduda eelkõige järgmises:

a)loomad on valmis teekonda jätkama;

b)peale- ja mahalaadimistoimingud vastavad I lisa III peatüki punkti 2 nõuetele;

c)söötmise ja jootmise korraldus vastab I lisa IV peatüki punkti 2 nõuetele.

Artikkel 41

Kontaktasutused, kes käsitlevad loomade kaitset veo ajal

1.Kontaktasutustel, kes käsitlevad loomade kaitset veo ajal ja on määratud kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõikega 1, on lisaks määruses (EL) 2017/625 sätestatud ülesannetele ja kohustustele järgmised ülesanded:

a)vastastikune abi käesoleva määruse sujuva kohaldamise hõlbustamiseks, sh maanteel, raudteel või laeval veetavate loomade vedude hilinemise või kolmandate riikide poolse saadetiste tagasilükkamise korral;

b)käesoleva määruse järgimist käsitlevate nõuannete ja parimate tavade vahetamine.

2.Komisjon korraldab lõikes 1 osutatud kontaktasutuste võrgustiku korrapäraseid kohtumisi, et hõlbustada käesoleva määruse ühetaolise täitmise tagamist liidus.

IX PEATÜKK
KARISTUSED

Artikkel 42

Nõuetele täitmise tagamiseks rakendatavad meetmed ja karistused

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2017/625 kohaldamist, sätestavad liikmesriigid eeskirjad meetmete ja karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise toime pannud füüsilise isiku või rikkumise eest vastutava juriidilise isiku suhtes. Eelkõige teevad liikmesriigid süstemaatiliselt järgmist:

a)uurivad kahtlustatavaid rikkumisi, et kahtlustele kinnitust leida või need kõrvaldada;

b)võtavad rikkumise avastamise korral asjakohaseid meetmeid, sh rikkumise lõpetamiseks, ning

c)kohaldavad käesoleva peatüki ja määruse (EL) 2017/625 kohaseid karistusi käesoleva määruse rikkumise toime pannud füüsilise isiku või rikkumise eest vastutava juriidilise isiku suhtes.

Artikkel 43

Karistused käesoleva määruse rikkumise eest

1.Ilma et see piiraks määruse (EL) 2017/625 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et käesoleva määruse rikkumise toime pannud füüsilise isiku või rikkumise eest vastutava juriidilise isiku suhtes kohaldatakse halduskaristusi vastavalt käesolevale määrusele ja siseriiklikule õigusele. Liikmesriigid võivad kasutada ka kriminaalkaristusi.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse ja siseriikliku õiguse asjakohaste sätete kohaselt kohaldatavad karistused on proportsionaalsed rikkumiste raskusastmega ning piisavalt rasked, et tõhusalt karistada ja ära hoida edasisi rikkumisi.

3.Karistuste määramisel, sh rahaliste karistuste summa kindlaksmääramisel vastavalt lõikele 5, võtavad liikmesriigid arvesse rikkumise laadi, raskusastet ja ulatust, sh kahju asjaomaste loomade heaolule, nende arvu, tüüpi, vanust või haavatavust, rikkumise kestust, selle korduvust ja samaaegsete rikkumiste kuhjumist ning seda, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletuse tõttu.

4.Raskendavate asjaoludena käsitatakse järgmist:

a)pettuse või eksitava tegevuse või võltsitud või teadaolevalt kehtetute dokumentide/sertifikaatide kasutamise teel toime pandud rikkumised;

b)valede või eksitavate andmete tahtlik esitamine teekonnalehtedel.

5.Tõsise rikkumise korral tagavad liikmesriigid, et seda tõsist rikkumist karistatakse haldustrahviga, mille miinimumsumma on vähemalt saadetise väärtus. Kolmeaastase ajavahemiku jooksul korduva tõsise rikkumise korral tagavad liikmesriigid, et seda tõsist rikkumist karistatakse haldustrahvidega, mille miinimumsumma on vähemalt kahekordne saadetise väärtus.

Karistuste hoiatava mõju tagamiseks võivad liikmesriigid võtta arvesse rikkumise toime pannud füüsilise isiku või rikkumise eest vastutava juriidilise isiku majanduslikku olukorda. Selleks võivad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õigusega kohaldada süsteemi, mille kohaselt määratakse rahaline karistus, mis arvutatakse protsendina rikkumise eest vastutavaks peetava ettevõtja käibest.

Artikkel 44

Tõsised rikkumised

Tõsiseks rikkumiseks loetakse järgmised tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pandud rikkumised:

a)veetakse raskete lahtiste haavade, prolapside ja murdunud jäsemetega loomi;

b)veetakse loomi, kes ei ole veel vedamiseks ettenähtud vanuses;

c)veetavate loomade veoruumi kõrgus on alla 80 % I lisa III peatüki punktis 6 sätestatud kõrguse nõuetest;

d)veetavate loomade veoruumi mõõtmed on alla 80 % I lisa VII peatükis sätestatud ruuminõuetest;

e)teekonna kestus (v.a puhkeajad) ületab maksimaalset teekonna kestust 30 % võrra;

f)veeloomi veetakse ilma II lisa kohaseid veenäitajaid jälgimata;

g)loomi veetakse pikkadel teekondadel ilma korraldaja loata, vedaja loata või transpordivahendi vastavussertifikaadita või juhi või saatja pädevustunnistuseta;

h)loomi veetakse pikkadel teekondadel, ilma et pädev asutus oleks teekonnalehe heaks kiitnud;

i)loomi veetakse kolmandas riigis asuvasse sihtkohta ilma artikli 33 kohase kehtiva sertifikaadita loomade veoks kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 45

Muud karistused

1.Käesolevas peatükis sätestatud karistused ei piira muid pädevate asutuste poolt tuvastatud rikkumise korral kohaldatavaid karistusi, eelkõige:

a)rikkumisega seotud sõiduki või loomaveolaeva edasisõidu keelamine;

b)sõiduki või loomaveolaeva või veetavate loomade konfiskeerimine;

c)korraldaja või vedaja loa peatamine või tühistamine;

d)loomade veoga seotud ettevõtja majandustegevuse täielik või osaline peatamine või lõpetamine.

2.Liikmesriigid määravad kindlaks lõikes 1 osutatud karistuste kestuse.

X PEATÜKK
MENETLUSSÄTTED

Artikkel 46

Aruanne loomade heaolu kohta veol

1.Komisjon avaldab [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant seirearuande loomade heaolu olukorra kohta seoses loomade veoga liidus, tuginedes TRACESis vastavalt artiklile 26 registreeritud andmetele ja muudele asjakohastele andmetele.

2.Lõikes 1 osutatud aruandluse eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile selle aruande ettevalmistamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 47

Lisade muutmine

1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada I lisa I, II, V ja VII peatükis ning II lisas olevaid tehnilisi eeskirju, et võtta arvesse tehnika arengut ja kättesaadavaid teadussaavutusi, sh EFSA teaduslikke arvamusi, ning sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju seoses järgmisega:

a)transpordivahendite projekteerimine ja hooldus;

b)käitlemisvahendid;

c)veega seotud nõuded, sh veenäitajate piirnormid, ja veeseire nõuded;

d)söötmisnõuded;

e)veovalmidus;

f)peale- ja mahalaadimistavad;

g)käitlemine veo ajal ja pärast seda;

h)veeremilaevadel ja õhuteed pidi vedamise tingimused;

i)veotavad;

j)ruuminõuded ja loomkoormuse nõuded.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu rakendusakte, et ajakohastada III lisas esitatud teekonnalehtede vorme ja IV lisas esitatud tõendi näidist.

Artikkel 48

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 49

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 kohaselt. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.Kui komitee oma arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 50

Dokumentidega seotud rakendusvolitused

Komisjon võib artikli 49 kohaste rakendusaktidega sätestada eeskirjad elektrooniliste lubade, sertifikaatide, tunnistuste ja teekonnalehtede väljaandmist ning elektroonilise allkirja kasutamist käsitlevate artiklite 6, 9, 12, 13 ja 38 ühetaoliseks kohaldamiseks.

XI PEATÜKK
MUUD SÄTTED

Artikkel 51

Andmekaitse seoses lubade, teekonnalehtede, reaalajas positsioneerimise süsteemide ning sertifikaatide ja tunnistustega

1. II peatükis osutatud lubade, IV peatükis osutatud teekonnalehtede ja VIII peatükis osutatud tunnistuste puhul on vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/1715 artiklile 11 kaasvastutavad töötlejad määruse (EL) 2018/1725 artikli 28 ja määruse (EL) 2016/679 artikli 26 tähenduses komisjon ja liikmesriigid.

2.Artiklis 24 osutatud reaalajas positsioneerimise süsteemide puhul on vastutav töötleja määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 lõike 8 tähenduses komisjon.

3.Artikli 24 lõikes 3 osutatud teabesüsteemis talletatud andmetele on juurdepääs üksnes komisjonil, et saada TRACESist artikli 24 lõikes 5 osutatud teavet.

4.Lisaks rakendusmääruse (EL) 2019/1715 artikli 10 kohaselt töödeldavate andmete kategooriatele töödeldakse artiklis 24 osutatud reaalajas positsioneerimise süsteemi kaudu saadud andmeid ja juhi nime ja telefoninumbriga seotud teekonnalehe andmeid ainult määruse (EL) 2017/625 artiklis 2 määratletud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemiseks.

5.Lühikeste ajavahemike järel salvestatud positsioneerimisandmeid säilitatakse artikli 24 lõikes 3 osutatud teabesüsteemis kuus aastat.

6.II peatükis osutatud lubadega ja VIII peatükis osutatud tunnistustega seotud isikuandmeid säilitatakse TRACESis kogu nende lubade ja tunnistuste kehtivusaja jooksul ja kuus aastat pärast nende aegumist või tühistamist.

Artikkel 52

Rangemad riiklikud meetmed

Käesolev määrus ei takista liikmesriike võtmast rangemaid riiklikke meetmeid loomade kaitse parandamiseks täielikult liikmesriigi territooriumil toimuva veo ajal või veo ajal, mis toimub üksnes liikmesriigi territooriumil asuva lähtekoha ja kolmandas riigis asuva sihtkoha vahel, tingimusel et need meetmed ei takista siseturu tõrgeteta toimimist.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest siseriiklikest eeskirjadest enne nende vastuvõtmist. Komisjon juhib neile eeskirjadele teiste liikmesriikide tähelepanu.

Artikkel 53

Mobiilirakendus

1.    [Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] töötab komisjon välja ja teeb ettevõtjatele ja pädevatele asutustele kättesaadavaks mobiilirakenduse, mis võimaldab täita loomade veoga seotud haldusülesandeid. Rakendusel on TRACESiga ühendatud vähemalt järgmised funktsioonid:

a)teekonnalehe osade loomine ja ajakohastamine TRACESi registreeritud kasutajate poolt;

b)teekonnalehe esitamine heakskiitmiseks;

c)nõutavate veoruumi mõõtmete arvutamine;

d)veovalmiduse kontrolli tööriistad;

e)ilmaennustuse kontrollimise vahendid.

2.[Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kehtestab komisjon artikli 49 kohaste rakendusaktidega üksikasjalikud kirjeldused lõikes 1 osutatud rakenduse väljatöötamiseks.

Artikkel 54

Aruandlus ja hindamine

1.[Kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

2.Lõikes 1 osutatud aruandluse eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile selle aruande ettevalmistamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 55

Erand

Erandina käesolevast määrusest võib liikmesriik jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke sätteid seoses riigi kõige kaugematest piirkondadest pärit loomade veoga või sellistesse piirkondadesse saabuvate loomade puhul. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.

XII PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 56

Kehtetuks tunnistamine

1.Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005 tunnistatakse kehtetuks.

2.Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 57

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/97 muudatused

Nõukogu määrust (EÜ) nr 1255/97 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

„e)olema varustatud neis hoitavate loomaliikide ja -kategooriate jaoks sobivalt;

f)olema piisava suurusega, et mahutada vähemalt veoautokoormatäit loomi, pidades kinni nõukogu direktiivides 2008/119/EÜ 60 ja 2008/120/EÜ 61 sätestatud ruuminõuetest.“

Artiklisse 5 lisatakse järgmine punkt:

„j)pidama TRACESis broneerimissüsteemi, mis võimaldab korraldajatel näha ja broneerida saadaolevaid aegu.“

Artikkel 58

Üleminekusäte

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa I peatüki punkti 2 alapunkti e, I lisa V peatükki, I lisa VI peatüki punkti 3.1 ja I lisa VII peatükki kohaldatakse kuupäevani, mil hakatakse kohaldama käesoleva määruse I lisa I peatüki punkti 1 alapunkti h, artikleid 27–30 ja I lisa VII peatükki.

Artikkel 59

Jõustumine ja kohaldamine

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mil möödub kaks aastat käesoleva määruse jõustumisest, kui lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti.

3.Artikli 13 lõike 2 punkti d, artikli 44 lõiget 5, artiklit 44, I lisa I peatüki punkti 10, I lisa II peatüki punkti 2.5 ja I lisa V peatüki punkti 3.3 kohaldatakse alates kuupäevast, mil möödub kolm aastat käesoleva määruse jõustumisest.

4.Artikli 24 lõikeid 1–4, artiklit 51, artikleid 27–30, VII peatükki, I lisa I peatüki punkti 1 alapunkti h ja I lisa VII peatükki kohaldatakse alates kuupäevast, mil möödub viis aastat käesoleva määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 62  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2024–2027,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 63

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–    tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–    avalik-õiguslikele asutustele;

–    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

–    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–    asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat				Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027 ja järgmised	KOKKU
□Tegevusassigneeringud
03 02 06 Panustamine inimeste, loomade ja taimede hea tervise ja heaolu tagamisse	Kulukohustused	(1a)		0,250	0,850	0,800	0,500	2,400
	Maksed	(1b)		0,050	0,245	0,490	1,615	2,400
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
Eelarverida		(3)		0	0	0	0	0
Tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1a+3		0,250	0,850	0,800	0,500	2,400
	Maksed	=1b +3		0,050	0,245	0,490	1,615	2,400

□Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	–4	0,250	0,850	0,800	0,500	2,400
	Maksed	–5	0,050	0,245	0,490	1,615	2,400
□Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		–6
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,250	0,850	0,800	0,500	2,400
	Maksed	= 5 + 6	0,050	0,850	0,490	1,615	2,400

Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)	0,250	0,850	0,800	0,500	2,400
	Maksed	(5)	0,050	0,245	0,490	1,615	2,400
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)	Kulukohustused	= 4 + 6	0,250	0,850	0,800	0,500	2,400
	Maksed	= 5 + 6	0,050	0,245	0,490	1,615	2,400

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid			Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		KOKKU
			2024		2025		2026		2027 ja järgmised
	VÄLJUNDID
	1. tüüp	Keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 2
– Väljund	Uue tehnoloogia kasutamise meetodite ja digiülemineku uuring, et lihtsustada vedamise ajal loomade heaolu käsitlevate normide rakendamist ja täitmise tagamist.			0,250								0,250
– Väljund	Süsteemi arendamine TRACESis					0,800		0,600				1,400
– Väljund	Süsteemi TRACES hooldamine					0,050		0,200		0,200		0,450
– Väljund	Digirakenduse väljatöötamine									0,300		0,300
Erieesmärk nr 2 kokku				0,250		0,850		0,800		0,500		2,400
Kokku				0,250		0,850		0,800		0,500		2,400

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse osaliselt assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse osaliselt peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu     

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)     Komisjoni teatis „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“, COM(2020) 381 final .

(2)    Euroopa Komisjon, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, „Euroopa Komisjoni 2023. aasta tööprogramm. Kindel ja üheskoos tegutsev liit“, COM(2022) 548 final .

(3)    Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1–44).

(4)    Euroopa Komisjon, Commission Staff Working Document, Fitness Check of the EU Animal Welfare Legislation  (komisjoni talituste töödokument, ELi loomade heaolu alaste õigusaktide toimivuskontroll), SWD(2022) 328 final .

(5)     SWD(2021) 77 final .

(6)    Euroopa Liidu Nõukogu,  „Nõukogu järeldused kogu ELis kehtiva loomade heaolu märgise kohta“ , 15. detsember 2020 (viide 14047/20); Euroopa Liidu Nõukogu, „Nõukogu järeldused loomade heaolu kohta pikkadel merevedudel kolmandatesse riikidesse“ , 28. juuni 2021 (viide 10235/21).

(7)     Nõukogu järeldused loomade heaolu – säästva loomakasvatuse lahutamatu osa – kohta (16. detsember 2019) .

(8)     Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2021. aasta resolutsioon strateegia „Talust taldrikule“ kohta õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks (2020/2260(INI)).

(9)     Euroopa Parlamendi 20. jaanuari 2022. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile pärast loomade kaitset liidus ja väljaspool toimuvate vedude ajal käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimist (2021/2736(RSP)).

(10)     Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel, Euroopa Kontrollikoda, 2018.

(11)     Elusloomade vedu ELis: väljakutsed ja võimalused, Euroopa Kontrollikoda, 202 3.

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).

(16)    EFSA bioloogiliste ohtude teaduskomisjon (BIOHAZ), Koutsoumanis, K. jt, „Transmission of antimicrobial resistance (AMR) during animal transport“ (Antimikroobikumiresistentsuse ülekandumine loomade vedamise ajal), EFSA Journal, 20. kd, väljaanne 10 (e07586), Wiley, 2022, lk 1–93. 10.2903/j.efsa.2022.7586.

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

(18)    Kättesaadav Euroopa Komisjoni platvormil „Avaldage arvamust!“: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12950-Loomade-heaolu-ELi-oigusaktide-labivaatamine_et .

(19)    Kättesaadav Euroopa Komisjoni platvormil „Avaldage arvamust!“: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12950-Animal-welfare-revision-of-EU-legislation/public-consultation_et .

(20)    ELi loomade heaolu täna ja homme. Sidusrühmade võimalus kinnitada kehtivate loomade heaolu ELi õigusaktide toimivuskontrolli esialgseid järeldusi. https://commission.europa.eu/events/eu-animal-welfare-today-tomorrow-2021-12-09_en .

(21)     Maailma Loomatervise Organisatsioon, „Animal welfare standards during transport“ (Loomade heaolu standardid vedamise ajal)  

(22)    Euroopa Komisjon, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, Study supporting the Impact Assessment accompanying the revision of the EU legislation on the welfare of animals during transport (Uuring, mis toetab vedamise ajal loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide muutmisele lisatud mõjuhinnangut), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023, jagu 5.2.1., doi: 10.2875/110728. (vedamisuuring).

(23)    Euroopa Komisjon, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, Modelling of policy options to support the Impact Assessment accompanying the revision of the EU legislation on the welfare of animals during transport (Poliitikavariantide modelleerimine, et toetada mõjuhinnangut, mis on lisatud loomade heaolu vedamise ajal käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamisele), 2023, doi: 10.2875/061480

(24)    Euroopa Komisjon, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, Study on shifting from transport of unweaned male dairy calves over long distance to local rearing and fattening: final report (Uuring võõrutamata isaste piimavasikate pikamaavedudelt kohalikule kasvatamisele ja nuumamisele ülemineku kohta: lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022.

(25)    Euroopa Komisjon, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, Study on economic models to prevent the transport of unfit end-of-career dairy cows: final report (Majandusmudelite uuring tootliku eluea lõppu jõudnud lehmade veo vältimise kohta: lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022.

(26)    Euroopa Kontrollikoda, ülevaade 03/2023 „Elusloomade vedu ELis: väljakutsed ja võimalused“. https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/RV-2023-03/RV-2023-03_ET.pdf.

(27)    Meede, millega nähakse tapmisele veetavatele loomadele ette kuni üheksatunnised teekonna kestused, on kooskõlas sõidukijuhtide sotsiaalõigusi käsitlevate ELi õigusnormidega, millega nähakse ette kuni üheksa tundi ainult ühe sõidukijuhi puhul. Muul otstarbel veetavate loomade meede võimaldab samuti vastavusse viimist sõidukijuhtide sotsiaalõigusi käsitlevate ELi õigusaktidega, kui sõidukijuhte on kaks. Kahe sõidukijuhi puhul on sõidukijuhtide sotsiaalõigusi käsitlevate ELi õigusaktidega nähtud ette kuni 19-tunnine sõiduaeg. Kuna käesolevas ettepanekus käsitletud teekonna kestused hõlmavad loomade peale- ja mahalaadimist (ning hinnanguliselt tund aega loomade pealelaadimiseks ja tund aega nende mahalaadimiseks), vastab see maksimaalsele teekonna kestusele 21 tundi.

(28)    Audititega on võimalik tutvuda aadressil: https://ec.europa.eu/food/audits-analysis/audit-report .

(29)     https://food.ec.europa.eu/horizontal-topics/official-controls-and-enforcement/legislation-official controls/better-training-safer-food_en.

(30)    ELT C , , lk. .

(31)    ELT C , , lk. .

(32)    Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1–44).

(33)    Komisjoni talituste töödokument, „ELi loomade heaolu alaste õigusaktide toimivuskontroll“, SWD(2022) 328 final, 4.10.2022.

(34)    Loomade kaitset rahvusvaheliste vedude ajal käsitlev Euroopa konventsioon, Euroopa Nõukogu, Chișinău, 6.11.2003, Euroopa Nõukogu lepingute sari nr 193.

(35)    EFSA loomade tervise ja heaolu komisjon, „Scientific Opinion on the welfare of small ruminants during transport“ (Teaduslik arvamus väikemäletsejaliste heaolu kohta vedamise ajal). EFSA Journal 2022; 20(9):7404, lk 101.

(36)    EFSA loomade tervise ja heaolu komisjon, „Scientific Opinion on the welfare of equidae during transport“ (Teaduslik arvamus hobuslaste heaolu kohta vedamise ajal). EFSA Journal 2022; 20(9):7444, lk 113.

(37)    EFSA loomade tervise ja heaolu komisjon, „Scientific Opinion on the welfare of small ruminants during transport“ (Teaduslik arvamus väikemäletsejaliste heaolu kohta vedamise ajal). EFSA Journal 2022; 20(9):7404, lk 101.

(38)    EFSA loomade tervise ja heaolu komisjon, „Scientific Opinion on the welfare of pigs during transport“ (Teaduslik arvamus sigade heaolu kohta vedamise ajal). EFSA Journal 2022; 20(9):7445, lk 108.

(39)    EFSA loomade tervise ja heaolu komisjon, „Scientific Opinion on the welfare of domestic birds and rabbits transported in containers“ (Teaduslik arvamus konteinerites veetavate kodus peetavate lindude ja küülikute heaolu kohta). EFSA Journal 2022; 20(9):7441, lk 188.

(40)    Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus), C/2019/7005 (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37–96).

(41)    23. aprilli 2015. aasta otsus kohtuasjas Zuchtvieh-Export GmbH, C-424/13, ECLI:EU:C:2015:259, punkt 56.

(42)

   WOAH maismaaloomade tervise koodeks, 2023, Terrestrial Code Online Access - WOAH - World Organisation for Animal Health .

(43)    3. detsembri 2015. aasta kohtuotsus.

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).

(45)    https://www.parismou.org/.

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57–100).

(47)    Komisjoni 17. veebruari 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/372, millega kehtestatakse eeskirjad loomaveolaevadel tehtud ametlikke kontrolle kajastavate kirjalike dokumentide registreerimise, säilitamise ja jagamise kohta, loomaveolaevade varuplaanide kohta hädaolukordade puhuks, loomaveolaevade heakskiitmise kohta ning väljumispunktide suhtes kohaldatavate miinimumnõuete kohta (ELT L 51, 20.2.2023, lk 32–39).

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98).

(50)    Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (C/2019/7005, ELT L 261, 14.10.2019, lk 37–96).

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14).

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47).

(53)    Nõukogu 25. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta peatuspaikadele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1–6).

(54)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142). 

(55)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).

(56)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18).

(57)    Nõukogu 6. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/451, mis käsitleb Euroopa Liidu ühinemist ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) (ELT L 75, 19.3.2015, lk 1–3).

(58)    Nõukogu 29. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/22/EÜ, mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades (EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24-26).

(59)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79).

(60)    Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7).

(61)    Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5).

(62)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(63)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx

(64)    C(2017) 2373, 19.4.2017.

(65)    Kooskõlas COSO sisekontrolli mudeliga, mis võeti vastu komisjoni sisekontrolli raamistiku viimases versioonis: C(2017) 2373, 19.4.2017, 3. Teatis komisjonile sisekontrolli raamistiku muutmise kohta (C(2017) 2373, 19.4.2017), millega asendatakse dokumendiga SEC(2001) 2037 kehtestatud ja dokumendiga SEC(2007) 1341 muudetud sisekontrollistandardid.

(66)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(67)    Teatis komisjonile sisekontrolliraamistiku läbivaatamise kohta (C(2017) 2373), mis võeti vastu 19.4.2017 (põhimõte 8, karakteristik 8.2).

(68)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(69)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(70)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(71)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(72)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(73)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(74)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.12.2023

COM(2023) 770 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute ajal ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1255/97 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005

{SEC(2023) 397 final} - {SWD(2023) 399 final} - {SWD(2023) 401 final} - {SWD(2023) 402 final}

I LISA

MAISMAALOOMI KÄSITLEVAD TEHNILISED EESKIRJAD

(osutatud artiklites 2, 12, 13, 18, 19, 20, 22, 27, 28, 30, 33, 40, 44 ja 47)

I PEATÜKK
VEOVALMIDUS

1.Maismaaloomi ei loeta veokõlblikuks, kui:

a)nad on vigastatud või haiged;

b)neil esineb kehalist nõrkust või patoloogilisi protsesse;

c)nad ei suuda iseseisvalt liikuda ilma, et see põhjustaks neile valu, või käia kõrvalise abita;

d)nad on kahhektilised või dehüdreerunud;

e)neil on raske lahtine haav või prolaps;

f)nad on tiined emasloomad, kelle eeldatavast tiinusajast on juba möödunud 80 või enam protsenti, või emasloomad, kes poegisid eelneva seitsme päeva sees;

g)nad on vastsündinud imetajad, kelle naba ei ole täielikult paranenud;

h)nad on alla viie nädala vanused vasikad ja kaaluvad vähem kui 50 kg, alla kolme nädala vanused põrsad, talled või kitsed, välja arvatud juhul, kui neid veetakse vähem kui 100 km;

i)nad on alla 12 nädala vanused koerad ja kassid;

j)nad on alla 48 tunni vanused küülikud;

k)nad on hirvlased, kelle sarved ei ole veel kõvastunud.

2.Järgmisi loomi ei loeta pikaks teekonnaks sobivaks, välja arvatud juhul, kui nendega on kaasas ema:

a)alla nelja kuu vanused hobuslased;

b)alla kümne kilogrammi kaaluvad põrsad.

3.Erandina punkti 1 alapunktidest a ja b võib loomi pidada veokõlblikuks, kui:

a)nad on kergelt vigastatud või haiged ning vedamine ei põhjusta neile lisakannatusi;

b)neid veetakse veterninaarjärelevalve all veterinaarravile või diagnoosimisele või pärast neid toiminguid ning see ei põhjusta loomadele tarbetuid kannatusi ega väärkohtlemist;

c)nad on loomad, kellele on tehtud veterinaarkirurgilisi protseduure ning nende haavad ei veritse ja võetakse meetmeid, et minimeerida füüsilist kokkupuudet haavaga.

Punkti a kohaldamisel küsitakse kahtluste korral nõu veterinaararstilt.

4.Väljaõpetamata hobuslasi ei loeta veovalmiks pika teekonna jaoks.

7.Veo ajal haigestunud või vigastatud loomad lahutatakse teistest ja neile antakse esmaabi niipea kui võimalik. Nad saavad kohe nõuetekohast veterinaarravi ja vajaduse korral viiakse läbi hädatapmine või surmamine viisil, mis ei põhjusta neile tarbetuid kannatusi.

8.Veetavatele loomadele ei anta rahusteid, välja arvatud juhul, kui see on vajalik loomade heaolu ja vedajate turvalisuse tagamiseks, ning rahusteid antakse ainult veterinaararsti kontrolli all.

9.Imetavaid lehmi, lambaid ja kitsi, keda veetakse ilma poegadeta, lüpstakse vähemalt iga 12 tunni järel.

10.Koerad ja kassid loetakse veovalmiks, kui nad on läbinud ennetava veterinaarravi, et hoida ära stressiga seotud ja liigispetsiifilisi haigusi.

II PEATÜKK
TRANSPORDIVAHEND

1.Kõigile transpordivahenditele ja konteineritele kohaldatavad sätted

1.1.Transpordivahendid, konteinerid ja nende kinnitused peavad olema konstrueeritud, ehitatud, korras hoitud ja käitatud sellisena, et:

a)vältida loomade vigastusi ja kannatusi ning tagada loomade ohutus;

b)kaitsta loomi kõleda ilma, äärmuslike temperatuuride ja ilmastikutingimuste halvenemise eest;

c)neid saab puhastada ja desinfitseerida;

d)vältida loomade põgenemist või väljakukkumist ja et need suudaksid vastu pidada liikumispingetele;

e)neis saab tagada õhu kvaliteedi ja koguse hoidmise vastavalt veetava loomaliigi vajadustele;

f)loomadele pääseb juurde nende kontrollimiseks, söötmiseks ja hooldamiseks;

g)nende põrandapind on libisemiskindel;

h)nende põrandapind minimeerib uriini ja väljaheite leket, kui see on veetavate liikide puhul asjakohane;

i)neis on piisav valgustus loomade kontrolliks ja hoolduseks veo ajal.

1.2.Loomade veoruumi sees ja igal vahetekil peab olema piisavalt ruumi, et oleks tagatud tõhus ventilatsioon loomade kohal, kui nad on loomulikus seisvas või istuvas asendis, kusjuures see ei tohi mingil juhul piirata nende loomulikku liikumist.

1.3.Metsloomade puhul peavad loomadega kaasas olema järgmised dokumendid:

a)teade, mis näitab, et loomad on metsikud, kartlikud või ohtlikud;

b)kirjalikud söötmise, jootmise ja mis tahes erihoolduse juhendid.

1.4.Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad talumaks loomade kaalu. Kinnitusi peab saama kiiresti ja hõlpsalt käsitseda.

1.5.Põrsastel kaaluga alla 10 kg, talledel kaaluga alla 20 kg, alla kuue kuu vanustel vasikatel ja alla nelja kuu vanustel varssadel peab olema allapanu või võrdväärne materjal, mis tagab neile mugavuse vastavalt liigi vajadustele, veetavate loomade arvule, teekonna kestusele ja ilmale. See materjal peab tagama uriini ja väljaheite piisava imendumise, et loomad jääksid terve teekonna jooksul puhtaks ja kuivaks.

2.Lisasätted hobuslaste, veiste, lammaste, kitsede ja sigade maantee- või raudteetranspordi kohta

2.1.Sõidukid, millega loomi veetakse, peavad olema selgelt ja nähtavalt tähistatud viitega elusloomade veole, välja arvatud kui loomi veetakse konteinerites, mis on tähistatud kooskõlas punktiga 4.1.

2.2.Maanteesõidukid peavad olema varustatud sobivate loomade peale- ja mahalaadimisseadeldistega.

2.3.Ronge koostades ja raudteevagunite muu liikumise ajal tuleb rakendada kõiki ettevaatusabinõusid, et vältida loomadega vagunite põrutamist.

2.4.Kui raudteevedu kestab kauem kui kolm tundi, peab rongis olema liigile sobiv surmamisvahend koos kirjalike juhistega, kuidas seda veetavate loomade puhul kasutada, ning see peab olema saatjatele arusaadavas keeles.

2.5.Kasse ja koeri vedavatel sõidukitel peavad olema töökorras temperatuuri- ja niiskusandurid.

3.Lisasätted loomade transpordi kohta veeremilaevadega

3.1.Enne veeremilaevale laadimist tagab kapten, et:

a)laeva kinnised tekid on varustatud sundventilatsioonisüsteemidega ning seal on häiresüsteem ja varuenergiaallikas voolukatkestuste puhuks;

b)sõidukeid laaditakse suletud tekkidele ainult juhul, kui sundventilatsioonisüsteemid ja häiresüsteem on töökorras;

c)avatud tekkidel on tagatud piisav kaitse merevee eest.

3.2.Maanteesõidukeid ja raudteevaguneid võib laevale laadida üksnes juhul, kui neil on piisav arv nõuetekohaselt konstrueeritud, paigutatud ja korras hoitud kinnituspunkte, mis võimaldavad nende kindlat kinnitamist laeva külge. Maanteesõidukid ja raudteevagunid tuleb laeva külge kinnitada enne mereteekonna alustamist, et vältida nende paigast nihkumist laeva liikumisel.

3.3.Kapten tagab, et:

a)sõidukid laaditakse laevale selliselt, et sõiduki mõlemale küljele jääb vähemalt üks meeter vaba ruumi;

b)juhtidel ja saatjatel on vaba juurdepääs sõidukitekile loomade kontrollimiseks, söötmiseks ja hooldamiseks.

4.Lisasätted loomade transpordi kohta konteinerites

4.1.Loomade veoks kasutatavad konteinerid peavad olema selgelt ja nähtavalt tähistatud viitega elusloomadele ja märgiga, mis näitab, milline on konteineri ülemine pool.

4.2.Konteinereid tuleb alati vedada ja käsitseda püstiasendis ning tuleb minimeerida tugevaid põrutusi ja raputamist. Konteinerid tuleb kinnitada enne teekonna alustamist, et vältida nende paigast nihkumist transpordivahendi liikumisel.

4.3.Üle 50 kg kaaluvad konteinerid peavad olema varustatud piisava arvu nõuetekohaselt konstrueeritud, paigutatud ja korras hoitud kinnituspunktidega, mis võimaldavad neid kindlalt kinnitada veovahendi külge, millele need laaditakse.

III PEATÜKK
VEOTAVAD

1.Üldsätted

1.1.Nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata vajadusele, et teatavad loomakategooriad, nagu metsloomad, peaksid harjuma transpordivahendiga enne kavandatud teekonda.

1.2.Kui peale- või mahalaadimistoimingud kestavad üle nelja tunni, välja arvatud kodulindude puhul, peavad loomade jaoks olema rajatised, kus loomi saab väljaspool transpordivahendit ilma kinni sidumata pidada, sööta ja joota.

2.Peale- ja mahalaadimine

2.1.Peale- ja mahalaadimisrajatised, sh põrandapinnad, peavad olema konstrueeritud, ehitatud, korras hoitud ja käitatud sellisena, et:

a)vältida vigastusi ja kannatusi ning minimeerida ärritust ja stressi loomade liikumisel ning tagada loomade ohutus;

b)on tagatud, et pinnad ei oleks libedad ning et on olemas külgkaitsed, mis takistavad loomade põgenemist;

c)on tagatud nende puhastamine ja desinfitseerimine.

2.2.Laadimisrampide kalle ei tohi olla järsem kui:

a)20 kraadi (horisontaalselt 36,4 % ulatuses) sigade, vasikate ja hobuste puhul;

b)26 kraadi ja 35 minutit (horisontaalselt 50 % ulatuses) lammaste, kitsede ja veiste (v.a vasikad) puhul.

Rampidel peab olema libisemiskindel pinnakate, millel on astmeliistud, ning rambil peavad olema külgkaitsed.

2.3.Tõstelavadel ja ülemistel korrustel peavad olema kaitsepiirded, et hoida ära loomade kukkumist või põgenemist peale- ja mahalaadimistoimingute ajal.

2.4.Loomadega samas transpordivahendis veetavad kaubad peavad olema paigutatud nii, et nad ei põhjusta loomadele kannatusi.

2.5.Peale- ja mahalaadimise ajal tuleb tagada korralik valgustus, et loomad ei komistaks ja käitlejad saaksid avastada võimalikke loomade heaoluga seotud probleeme, nagu lonkamine, vigastused, libisemine või kukkumine, ning defektseid seadmeid.

2.6.Kui loomadega konteinerid paigaldatakse transpordivahendis üksteise peale, tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid, et:

a)vältida või kodulindude, küülikute või karusloomade puhul piirata uriini ja väljaheidete langemist allpool asuvatele loomadele;

b)tagada konteinerite stabiilsus;

c)tagada, et ventilatsioon ei oleks takistatud.

3.Käitlemine

3.1.Keelatud on:

a)loomi käe või jalaga lüüa;

b)avaldada survet looma kehaosadele selliselt, et see põhjustab tarbetut kannatust;

c)riputada loomi mehaaniliste vahenditega üles;

d)tõsta või tirida loomi jalgadest (v.a kodulinnud ja küülikud), peast, kõrvadest, sarvedest, sabast või karvastikust;

e)kasutada keppe või muid terava otsaga vahendeid;

f)takistada looma, keda aetakse või juhitakse läbi sellise koha, kus loomadega tegeletakse.

3.2.Elektrilööke andvate vahendite kasutamine on keelatud, kui loomad liiguvad rühmas. Sellise vahendi kasutamine on lubatud üksnes:

a)üle 80 kg eluskaaluga veiste või sigade puhul ning

b)kui loom keeldub liikumast ilma nähtava põhjuseta.

Elektrilööki ei tohi kasutada rohkem kui kaks korda ning see ei tohi kesta kauem kui üks sekund ja seda tohib anda ainult tagaveerandite lihastele.

3.3.Kogumiskeskustes ja kontrollpunktides peab olema varustus loomade lõastamiseks vajaduse korral. Loomad, kes ei ole lõastamisega harjunud, tuleb jätta lahti.

3.4.Loomi ei tohi lõastada sarvedest ega ninarõngast, samuti mitte kinniseotud jalgadest. Vasikatele ja koertele ei tohi panna suukorvi. Üle kaheksa kuu vanused hobuslased peavad veo ajal kandma päitseid, välja arvatud väljaõpetamata hobuslased.

3.5Kui loomad tuleb lõastada, peavad köied, lõad ja muud kasutatavad vahendid olema:

a)piisavalt tugevad, et need tavapärastes veotingimustes ei katkeks;

b)sellised, et loomadel oleks vajaduse korral võimalik pikali heita ning süüa ja juua;

c)konstrueeritud selliselt, et oleks välistatud igasugune kägistamise või vigastamise oht ning et loomi oleks võimalik kiiresti vabastada;

d)piisavalt pikad ning neid tuleb kasutada sellisel viisil, et hobuslane saaks langetada pead oma turja kõrgusest allapoole.

3.6.Lindude peale- või mahalaadimisel tuleb võtta meetmeid, et lühendada alaspidi pööratud lindude käitlemise aega.

3.7.Linde ja küülikuid püütakse, tõstetakse ja kantakse kahest jalast, toetades lindude rinnakud puuride liugustele või käitleja jalale. Korraga võib ühes käes hoida kuni kolme lindu.

4.Eraldamine

4.1.Järgmisi loomi käideldakse ja veetakse eraldi:

a)eri liikidest loomad;

b)oluliselt erineva suuruse või vanusega loomad;

c)täiskasvanud tõukuldid või täkud;

d)seksuaalselt küpsed isasloomad eraldi emasloomadest;

e)sarvloomad eraldi sarvedeta loomadest;

f)üksteise suhtes vaenulikud loomad;

g)lõastatud loomad eraldi lõastamata loomadest.

4.2.Punkti 4.1. alapunkte a, b, c ja e ei kohaldata, kui loomad on üles kasvatatud ühtesobivates rühmades, nad on üksteisega harjunud ning kui lahutamine põhjustaks stressi või kui emasloomaga on kaasas temast sõltuvad järeltulijad.

5.Veo ajal

5.1.Looma kohta eraldatud ruumi mõõtmed peavad sõltuvalt looma liigist ja transpordivahendist vastama vähemalt VII peatükis sätestatud arvudele.

5.2.Hobuslasi on keelatud vedada mitmekorruselistes sõidukites, välja arvatud juhul, kui nad on paigutatud alumisele tekile ja ülemistel tekkidel loomi ei ole.

5.3.Väljaõpetamata hobuslasi ei ole lubatud vedada rohkem kui neljast loomast koosnevates gruppides.

5.4.Ventilatsioon peab olema piisav, et tagada loomade vajaduste täielik rahuldamine, võttes arvesse eelkõige veetavate loomade arvu ja tüüpi ning eeldatavaid ilmastikutingimusi teekonna ajal. Konteinerid tuleb paigutada selliselt, et nende ventilatsioon ei oleks takistatud.

5.5.Loomadele pakutakse sobivate ajavahemike järel vett, sööta ja võimalust puhata vastavalt nende liigile ja vanusele ning eelkõige vastavalt V peatükis osutatule.

6.Veoruumi minimaalne kõrgus

6.1.Veiste ja võõrutamata vasikate puhul peab veoruumi minimaalne kõrgus veo ajal vastama järgmisele valemile:

H = W × 1,17 + 20

kus H = veoruumi minimaalne kõrgus ja W = veoruumis oleva kõige kõrgema looma turjakõrgus.

6.2.Lammaste puhul peab kõige kõrgema looma kõige kõrgemast punktist ülespoole jääma ruumi 15 cm, kui sõidukis on mehaaniline ventilatsioon, ning 30 cm, kui sõidukis on loomulik ventilatsioon.

6.3.Hobuslaste puhul peab veoruumi sisekõrgus ulatuma vähemalt 75 cm kõrgemale kõige kõrgema looma turjast.

6.4.Kodus peetavate lindude puhul peab konteineri kõrgus olema selline, et kui lind istub ja hoiab oma pead ja kaela loomulikus asendis või kui ta muudab asukohta, ei puutu tema hari või pea konteineri lage.

6.5.Tapaküülikute puhul on konteineri kõrgus piisav, kui küülikud saavad selles istuda, kõrvad püsti.

IV PEATÜKK
LISATINGIMUSED LOOMAVEOLAEVADE JA KONTEINERILAEVADE KOHTA

1.Nõuded loomaveolaevade ehitusele ja seadmetele

1.1.Aedikupiirete ja tekkide tugevus peab olema sobiv veetavate loomade jaoks. Aedikupiirete ja tekkide tugevusarvestusi peab elusloomade vedamiseks ettenähtud laeva ehitamise või ümberehitamise järgus kontrollima pädeva asutuse poolt heakskiidetud klassifitseerimisühing.

1.2.Loomade vedamiseks kasutatavates ruumiosades peab olema sundventilatsioonisüsteem, mis on piisavalt võimas, et vahetada kogu õhk järgnevalt:

a)40 õhuvahetust tunnis, kui veoruum on täielikult suletud ja selle vaba kõrgus on kuni 2,30 meetrit;

b)30 õhuvahetust tunnis, kui veoruum on täielikult suletud ja selle vaba kõrgus on üle 2,30 meetri;

c)75 % ülaltoodud mahust, kui veoruum on osaliselt suletud;

1.3.Värske vee varud või selle tootmise võimsus peavad vastama VI peatükis vee kohta esitatud nõuetele, võttes arvesse veetavate loomade maksimaalset arvu ja liiki ning kavandatud teekonna maksimaalset kestust.

1.4.Värske vee süsteem peab suutma anda värsket vett pidevalt igal elusloomade alal ja kasutada peab olema piisavalt anumaid, et tagada loomadele hõlpus ja pidev juurdepääs veele. Olemas peab olema alternatiivne pumbaseade, et tagada veevarustus esmase pumbasüsteemi rikke korral.

1.5.Äravoolusüsteem peab olema piisava võimsusega, et aedikutest ja tekilt vedelikud kõigis tingimustes ära juhtida. Äravoolutorud ja -kanalid peavad koguma vedelikud kaevudesse või paakidesse, kust reovee saab eemaldada pumpade või jugapumpade abil. Olemas peab olema alternatiivne pumbaseade, et tagada äravool esmase pumbasüsteemi rikke korral.

1.6.Elusloomade alad, liikumisteed ja rambid elusloomade alale peavad olema piisavalt valgustatud. Peamise elektrisüsteemi rikke puhuks peab olemas olema avariivalgustuse võimalus. Piisavalt peab olema kaasaskantavaid valgusteid, et saatja saaks loomi nõuetekohaselt kontrollida ja hooldada.

1.7.Kõigile elusloomade aladele peab olema nõuetekohaselt paigaldatud tuletõrjesüsteem ning tulekustutusvahendid elusloomade alal peavad vastama inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS) viimastele standarditele tuleohutuse, tulekahju avastamise ja kustutamise suhtes.

1.8.Järgmiste süsteemide jaoks elusloomade alal peab roolikambris olema järelevalve, kontrolli- ja häiresüsteem:

a)ventilatsioon;

b)veevarustuse ja äravoolusüsteem;

c)valgustus;

d)vajaduse korral värske vee tootmise süsteem.

1.9.Esmane toiteallikas peab olema piisav, et anda pidevat elektrivarustust punktides 1.2, 1.4, 1.5 ja 1.6 osutatud elusloomade ala süsteemidele loomaveolaeva harilikes töötingimustes. Teisene jõuallikas peab olema piisav, et asendada esmast jõuallikat pidevalt kolme päeva jooksul.

1.10.Loomaveolaevadel peab olema veetava liigi jaoks sobiv surmamisvahend ning kirjalikud juhised saatjatele arusaadavas keeles.

2.    Vee- ja söödavaru loomaveolaevadel või suurloomade konteinereid vedavatel laevadel

Loomaveolaevadel või loomi suurloomade konteinerites vedavatel laevadel peab olema alates väljasõidust piisavalt allapanu ning piisavalt sööta ja vett vastavalt tabelis 1 esitatud päevase minimaalse sööda ja veevaru nõuetele kogu kavandatud teekonna ajaks ning lisaks vähemalt seitsme päeva jaoks tagavaraallapanu, -sööt ja -vesi.

Tabel

Minimaalsed päevased sööda- ja veevarud loomaveolaevadel või konteinerilaevadel

Kuivsööda võib asendada söödakontsentraadiga ja vastupidi. Arvesse tuleks võtta ka teatavate loomakategooriate vajadust harjuda sööda muutusega, arvestades nende ainevahetuse vajadusi.

V PEATÜKK
TEEKONNA KESTUS, TEMPERATUUR, PUHKEAJAD NING JOOTMISE JA SÖÖTMISE INTERVALLID

1.Hobuslased, veised, lambad, kitsed ja sead

1.1.Saatjad või juhid annavad hobuslastele sööta ja vett piiramatult või vähemalt korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ületa 4,5 tundi, 30 minuti jooksul, kui sõiduk on pargitud. Mereveo ajal tuleb hoida sama jootmis- ja söötmisrežiimi.

1.2.Saatjad või juhid annavad veistele, lammastele, kitsedele ja sigadele teekonna ajal või artiklis 27 sätestatud puhkeaegadel vett piiramatult. Sööta antakse loomadele puhkeaegadel, kui sõiduk pargib, ja kui loomad maha laaditakse. Mereveo ajal tuleb hoida sama jootmis- ja söötmisrežiimi.

2.Konteinerites veetavad kodus peetavad linnud ja küülikud

2.1.Kodus peetavatele lindudele ja küülikutele peab olema piisavas koguses kättesaadav sobiv sööt ja vesi.

2.2.Teekonna maksimaalne kestus on kindlaks määratud järgmiselt:

a)12 tundi, mis hõlmab peale- ja mahalaadimisaega, sealhulgas teekonnal tapamajja, või

b)24 tundi kõigi kodus peetavate linnuliikide tibude puhul tingimusel, et teekond lõpeb 48 tunni jooksul pärast koorumist;

c)24 tundi täiskasvanud aretusküülikute puhul, kui neil on pidev juurdepääs söödale ja veele;

d)10 tundi munemise lõpetanud kanade puhul, sealhulgas peale- ja mahalaadimisaeg.

2.3.Tingimused soojusmugavuse kohta:

a)kui prognoositav õhutemperatuur lähtekohas ja sihtkohas on loomade eeldataval neis paikades viibimise ajal alla 10 °C, võib küülikuid ja kodus peetavaid linde, v.a munemise lõpetanud kanad, transportida üksnes tuulekaitsega sõidukites;

b)munemise lõpetanud kanu ei või vedada, kui sõidukites ei ole võimalik tagada temperatuuri vähemalt 15 °C.

3.Koerad ja kassid

3.1.Veetavaid täiskasvanud koeri ja kasse söödetakse vähemalt iga 24 tunni järel. Kuni kuue kuu vanuseid kutsikaid ja kassipoegi söödetakse vähemalt iga kaheksa tunni järel. Vesi peab olema kättesaadav piiramatult või vähemalt iga nelja tunni järel.

3.2.Sõiduki pardal peab olema saatjale arusaadavas keeles kirjalik juhend söötmise ja jootmise kohta.

3.3.Lühininaliste tõugude või tüüpide või erilaadse karvastikuga koerte ja kasside, nt paksu aluskarvaga või karvatute loomade veol tuleb temperatuuri kohandada.

4.Muud liigid

Muid kui punktides 1–3 osutatud liike veetakse vastavalt kirjalikele söötmise ja jootmise juhenditele ning võttes arvesse nõutavaid erivajadusi.

VI PEATÜKK
LISASÄTTED KODUHOBUSLASTE JA KODUVEISE-, KODULAMBA-, KODUKITSE- JA KODUSEALIIKIDE NING KASSIDE JA KOERTE PIKKADE TEEKONDADE KOHTA

1.Katus

Transpordivahendil peab olema heledat värvi ja nõuetekohaselt isoleeritud katus.

2.Põrand ja ase

Loomadel peab olema nõuetekohane allapanu või võrdväärne materjal, mis tagab neile mugavuse vastavalt liigi vajadustele, veetavate loomade arvule, teekonna kestusele ja ilmale. See materjal peab tagama uriini ja väljaheite imendumise, et loomad jääksid terve teekonna jooksul puhtaks ja kuivaks.

3.Sööt

3.1.Transpordivahendis peab olema piisav kogus nõuetekohast sööta, et loomadel ei tekiks nälja- või väsimuse tunnuseid. Sööt peab olema kaitstud ilmastikumõjude ja saasteainete, nagu tolmu, kütuse, heitgaaside ning loomade uriini ja väljaheidete eest.

3.2.Kui loomi on vaja sööta eriseadmetega, tuleb neid seadmeid hoida transpordivahendis.

3.3.Kui söötmiseks kasutatakse punktis 3.2. osutatud seadmeid, peavad need olema konstrueeritud selliselt, et vajaduse korral saab need ümbermineku vältimiseks kinnitada transpordivahendi külge. Kui transpordivahend liigub ja kui söötmisseadmed ei ole kasutuses, tuleb neid hoida loomadest eraldi.

4.Vaheseinad

4.1.Transpordivahendil peavad olema sisse ehitatud vaheseinad, nii et saab luua eraldi ruumiosi, tagades samas kõigile loomadele vaba juurdepääsu veele.

4.2.Vaheseinad peavad olema konstrueeritud selliselt, et neid saaks paigutada eri kohtadesse, et kohandada ruumiosade suurust vastavalt loomade puhul esitatud nõuetele ning vastavalt nende liigile, suurusele ja arvule.

5.Veevarustus maantee- ja raudteetranspordil või suurloomade konteinerites

5.1.Transpordivahendid ja suurloomade konteinerid peavad olema varustatud veevarustussüsteemiga, mis võimaldab saatjal teekonna ajal vajaduse korral kohe loomi joota, nii et igal loomal on juurdepääs veele.

5.2.Jootmisseadeldised peavad olema töökorras ja nõuetekohase konstruktsiooniga ning paigaldatud vastavalt sõiduki pardal joodetavate loomade kategooriatele.

5.3.Veepaakide kogumaht igas transpordivahendis peab olema vähemalt 1,5 % transpordivahendi suurimast kasulikust koormusest. Veepaagid peavad olema konstrueeritud selliselt, et neid saaks pärast iga teekonda tühjendada ja puhastada, ning need peavad olema varustatud veetaseme kontrollimise süsteemiga. Paagid peavad olema ühendatud ruumiosades olevate jooturitega ning neid tuleb hoida heas töökorras.

5.4.Erandit punktist 5.3 võib kohaldada suurloomade konteinerite suhtes, mida kasutatakse eranditult sellistel laevadel, mis varustavad konteinereid veega laeva enda veemahutitest.

6.Maanteetranspordivahendite ventilatsioonisüsteemid

6.1.Maanteetranspordivahendite ventilatsioonisüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja korras hoitud sellisena, et teekonna igal hetkel olenemata sellest, kas veovahend seisab või liigub, suudaksid need töötada vähemalt kuus tundi.

6.2.Ventilatsioonisüsteem peab tagama ühtlase õhujaotuse kogu sõidukis.

VII PEATÜKK
RUUMINÕUDED MAANTEE-, RAUDTEE- VÕI MERETRANSPORDI PUHUL

1.Ruuminõuded maantee-, raudtee- või meretranspordi puhul, sh konteinerites transportimisel arvutatakse järgmise allomeetrilise võrrandiga:

A = kW(2/3),

kus: A = pindala looma kohta [m2 või cm2 lindude ja küülikute veol konteinerites], W = eluskaal [kg], k = k-väärtus (liigi-/kategooriapõhine, nagu on esitatud allolevas tabelis).

2.Pind looma kohta [m2] maantee-, raudtee- või meretranspordil peab vastama vähemalt järgmistele arvudele:

3.Pind looma kohta [cm2] konteinerites veetavate kodulindude ja küülikute puhul peab vastama vähemalt järgmistele arvudele:

4.Hobuslasi, v.a väljaõpetamata hobused ja märad koos varssadega, veetakse üksiklatrites.

Üksiklatri pikkus peab olema vähemalt 40 cm pikem kui hobuslase pikkus mõõdetuna sabast ninani, kui looma kael on maapinnaga paralleelne, ning lisada tuleb veel 50 cm, kui loomale antakse veo ajal sööta heinavõrgus.

Üksiklatri laius peab olema vähemalt 40 cm suurem looma laiusest tema kõige laiemas kohas.

II LISA

VEELOOMADE VEO ERITINGIMUSED

(osutatud artiklites 2, 18, 33, 44 ja 47)

1.Transpordivahendite projekteerimine ja korrashoid

1.1Veeloomade veoks kasutatavad transpordivahendid ja konteinerid peavad vastama veetavate loomade liigile, suurusele, kaalule ja arvule.

1.2Transpordivahendeid ja konteinereid tuleb hoida mehaaniliselt ja struktuurselt heas seisukorras, et hoida ära sõiduki kahjustusi, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada veetavate veeloomade heaolu.

1.3Transpordivahendid ja konteinerid peavad tagama vee piisava ringluse ning neis peavad olema vee hapnikuga rikastamise seadmed, et reageerida teekonna ajal muutuvatele tingimustele ja veetavate loomade vajadustele, sh tagada bioturvalisuse eesmärgil ventiilide sulgemine sumplaevadel.

1.4Veeloomadele peab teekonna ajal kontrollimiseks ligi pääsema, et tagada nende heaolu hindamine.

1.5Transpordivahendite ja konteinerite puhul peab olema võimalik kontrollida ja jälgida asjakohaseid näitajaid ning võtta vajaduse korral parandusmeetmeid.

2.Käitlemine

2.1Veeloomi ei tohi tõsta lõpustest.

2.2Loomade käitlemise varustus peab olema konstrueeritud, ehitatud ja korras hoitud sellisena, et minimeerida füüsilisi vigastusi.

3.Vesi

3.1Ettevõtjad peavad tagama nõuetekohase vee kvaliteedi vastavalt veetavatele liikidele ja transpordiviisile.

3.2Ettevõtjad peavad tagama, et kogu teekonna jooksul jälgitakse ja hoitakse normide piires järgmisi veenäitajaid vastavalt liigispetsiifilistele vajadustele:

a)hapnikusisaldus;

b)süsinikdioksiidisisaldus;

c)ammoniaagisisaldus;

d)temperatuur.

4.Veovalmidus

4.1.Veeloomade võimet tulla toime veostressiga hinnatakse nende tervisliku seisundi, eelneva käitlemise ja hiljutise veoajaloo põhjal.

4.2.Veeloomade veokõlbmatuks tunnistamise peamised põhjused on järgmised:

a)kliiniliste haigustunnuste ilmnemine;

b)olulised kehavigastused või ebatavaline käitumine;

c)hiljutine kokkupuude stressiteguritega, mis kahjustavad käitumist või füsioloogilist seisundit (nt äärmuslikud temperatuurid, keemilised mõjurid);

d)paastumise aeg on olnud ebapiisav või liiga pikk.

5.Pealelaadimise tavad

5.1.Ettevõtjad võtavad vajalikud meetmed, et vältida veeloomadele vigastuste ja tarbetu stressi tekitamist laadimise ajal.

5.2.Pealelaadimisel hinnatakse järgmist:

a)loomade koondamine enne pealelaadimist;

b)sobimatult ehitatud või käitatud seadmed;

c)olulised muutused vee kvaliteedis, näiteks veetemperatuuri või muude näitajate erinevus.

5.3.Ettevõtjad tagavad, et veoki ja/või konteineri veeloomadega täitmise tihedus jääb nõuetekohastesse piiridesse, võttes arvesse liigipõhiseid vajadusi ja kättesaadavaid teaduslikke andmeid.

5.4.Veeloomade heaolu tagamiseks laadivad neid peale ettevõtjad, kellel on teadmised ja kogemused veeloomade käitumise ja muude omaduste kohta.

6.Veo ajal

6.1.Veo ajal tuleks teha korrapäraseid kontrolle, et veenduda küllaldase heaolu püsimises.

6.2.Juhid või saatjad jälgivad vee kvaliteeti ja teevad vajalikud kohandused, et tagada punktis 3.2 loetletud näitajate püsimine nõuetekohastes piirides, võttes arvesse liigipõhiseid vajadusi.

6.3.Juhid sõidavad sellisel viisil, mis minimeerib veeloomade kontrollimatut liikumist, mis võib põhjustada stressi ja vigastusi.

6.4.Kui veo ajal tekib tervisealane hädaolukord, rakendab juht või saatja situatsiooniplaani.

6.5.Kui veeloomade surmamine on veo ajal vajalik, peab juht või saatja olema koolitatud ja võimeline looma surmama eelneva uimastamisega, nii et loomad jääksid kuni surmani teadvusetuks.

7.Mahalaadimise tavad

7.1.Mahalaadimisel kehtivad samad hea käitlemise põhimõtted, mis pealelaadimisel.

7.2.Ettevõtjad laadivad veeloomad pärast sihtkohta saabumist maha niipea kui võimalik, jättes selleks piisavalt aega, et loomad kahjustada ei saaks.

7.3.Ettevõtjad jätavad mõne liigi puhul piisavalt aega aklimatiseerumiseks, olenevalt liigi vajadustest ja enne nende mahalaadimist oluliselt erineva kvaliteediga vette (nt erinev temperatuur, soolsus, pH tase).

7.4.Ettevõtjad eemaldavad suremas või raskelt vigastatud veeloomad ja tapavad nad looma liigile ja suurusele kohasel viisil, vältides tarbetuid kannatusi.

8.Veojärgsed tavad

8.1.Veeloomade vastuvõtmise eest vastutav ettevõtja jälgib neid veojärgsel perioodil tähelepanelikult ja peab asjakohast arvestust.

8.2.Kui veeloomadel on märgata ebanormaalseid kliinilisi tunnuseid, isoleerib ja vaatab nad läbi veterinaararst, kes võib soovitada ravi, või surmatakse loomad liigile ja suurusele sobival viisil, vältides tarbetuid kannatusi.

8.3.Ettevõtjad hindavad veoga seotud olulisi probleeme ja võtavad selle kordumise vältimiseks leevendusmeetmeid.

III LISA

Vormid, millele on osutatud artiklites 14, 15, 16, 20, 25, 32, 38 ja 47

1.Teekonnalehe vorm kõigi pikkade ja kolmandas riigis asuvatesse sihtkohtadesse suunduvate lühikeste teekondade puhul

1. JAGU – PLANEERIMINE
1. KORRALDAJA(1)
1.1. Korraldaja loanumber
1.2. Nimi ja aadress				1.3. Teekonna eest vastutava isiku nimi
1.4. Telefoninumber				1.5. E-posti aadress
2. VEDAJA(D)(1)
2.1. Maanteetransport Nimi Vastutava isiku nimi Aadress Telefoninumber E-post Loa number			2.2. Meretransport Nimi Vastutava isiku nimi Aadress Telefoninumber E-post Loa number	2.3. Raudteetransport Nimi Vastutava isiku nimi Aadress Telefoninumber E-post Loa number		2.4. Lennutransport Nimi Vastutava isiku nimi Aadress Telefoninumber E-post Loa number
3. TEEKONNAPLAAN(1)
3.1. LÄHTEKOHT ja -riik				3.4. SIHTKOHT ja -riik
3.2. Kuupäev				3.5. Kuupäev
3.3. Kellaaeg				3.6. Kellaaeg
3.7. Eeldatav kogukestus (tundi/päeva)		3.8. Liik/arv		3.9. Kategooriad/arv
				Võõrutamata loomad Kaal: Vanus:
				Tiined loomad Tiinuse etapp: Seemendamise kuupäev:
				Muu:
				Loomade koguarv
3.11. Veterinaarsertifikaadi (sertifikaatide) number (numbrid)
3.12. Saadetise hinnanguline kogukaal (kg):
3.13. Saadetise jaoks ette nähtud koguruum (m2):
3.14. PLANEERITUD PUHKEAEGADE, ÜMBERLAADIMIS- JA VÄLJUMISPUNKTIDE NIMEKIRI
3.14.1. Kogumiskeskus Aadress Eeldatav saabumise kuupäev ja kellaaeg: Kestus (tundides)	3.14.2. Kontrollpunkt Aadress Eeldatav saabumise kuupäev ja kellaaeg: Kestus (tundides)		3.14.3. Väljumispunkt Aadress Eeldatav saabumise kellaaeg Kestus (tundides)		3.14.4. Veevahetus veeloomaliikide transpordiks
4. KORRALDAJA KINNITUS
Mina, korraldaja, kinnitan käesolevaga, et vastutan ülalnimetatud teekonna korraldamise eest ja olen vastavalt määruse (EL) 2023/XX sätetele teinud asjakohased korraldused, et tagada loomade heaolu kogu teekonna ajal.
Korraldaja tõendus
5. TEEKONNALEHTE HEAKSKIITEV ASUTUS(2)
5.1. Asutuse nimi ja aadress			5.2. Telefoninumber
5.3. E-post			5.4. Ametlik tempel
5.5. Ametniku nimi ja allkiri
6. OTSUS(2)
□ HEAKS KIIDETUD        Kuupäev □ TAGASI LÜKATUD            Kuupäev                Põhjendus

(1) Täidab korraldaja

(2) Täidab pädev asutus

2. JAGU – LÄHTEKOHT
1.LOOMAPIDAJA LÄHTEKOHAS(3)
1.1.Nimi ja aadress	1.2.Vastutava isiku nimi
1.3.Telefoninumber	1.4.E-posti aadress
2.PEALELAADIMINE(3)
2.1. Lähtekoht ja lähteliikmesriik/-riik	2.2. Loomade esimese pealelaadimise kuupäev ja kellaaeg
2.3. Pealelaaditud loomade arv liikide kaupa
2.4. Pealelaaditud loomade arv kategooriate kaupa:    Tiined loomad            Tiinuse etapp / seemendamise kuupäev    Võõrutamata loomad
2.5. Loomade koguarv
3.LOOMAPIDAJA KINNITUS
3.1. Mina, loomade pidaja lähtekohas, kinnitan käesolevaga, et viibisin loomade pealelaadimise juures. Minu teadmise kohaselt olid ülalnimetatud loomad laadimise ajal veovalmis ning ruumid, seadmed ja menetlused loomade käitlemiseks vastasid määruse (EL) 2023/XX (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal) sätetele.
Lähtekoha loomapidaja tõendus(3)
4.JUHI KINNITUS
4.1. Mina, loomi vedav juht, kinnitan käesolevaga, et viibisin loomade pealelaadimise juures. Minu teadmise kohaselt ei olnud ükski veovahendile laaditav loom laadimise ajal vedamiseks ilmselt sobimatu ning ruumid, seadmed ja menetlused loomade käitlemiseks vastasid määruse (EL) 2023/XX (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal) sätetele.
Lähtekoha juhi tõendus(4)