EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.11.2023

COM(2023) 738 final

2023/0421(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (kodifitseeritud)

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikele loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikele parema võimaluse neile antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2.1. aprillil 1987. aastal otsustas 1 komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3.Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992 2 , rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud seadusandlikku menetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4.Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) 3 . Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid 4 ; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused.

5.Kodifitseerimise ettepanek on koostatud direktiivi 2004/37/EÜ ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel 24 ametlikus keeles, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud direktiivi VI lisas.

🡻 2022/431 artikkel 1.1

2023/0421 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (kodifitseeritud)

(EMPs kohaldatav tekst)

🡻 2004/37/EÜ (kohandatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa ⌦ Euroopa Liidu toimimise lepingut ⌫, eriti selle artikli ⌦ 153 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga a ⌫,

võttes arvesse ⌦ Euroopa ⌫ Komisjoni ettepanekut,

⌦ olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, ⌫

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 5 ,

⌦ pärast konsulteerimist ⌫ Regioonide Komiteega 6 ,

⌦ toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ⌫

ning arvestades järgmist:

ê 

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ 7 on korduvalt oluliselt muudetud 8 . Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud direktiiv kodifitseerida.

🡻 2022/431 põhjendus 1 (kohandatud)

(2)⌦ Käesoleva ⌫ direktiivi eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, mis tulenevad kantserogeenide, mutageenide ⌦ või reproduktiivtoksiliste ainetega ⌫ kokkupuutest töökohal. ⌦ Käesolevas ⌫ direktiivis on üldiste põhimõtete raamistiku abil ette nähtud ühtlase tasemega kaitse kantserogeenide, mutageenide ⌦ ja reproduktiivtoksiliste ainetega ⌫ tööalase kokkupuutega seotud ohtude eest, et võimaldada liikmesriikidel tagada miinimumnõuete järjekindel kohaldamine. Nende miinimumnõuete eesmärk on kaitsta töötajaid liidu tasandil. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemaid sätteid.

🡻 2022/431 põhjendus 2 (kohandatud)

(3)⌦ Käesoleva ⌫ direktiiviga on kehtestatud kogu liidus töötajate kaitse miinimumnõuded, suurendades sellega selgust ja aidates luua võrdsemaid tingimusi nende sektorite majandustegevuses osalejatele, kus kasutatakse selle kohaldamisalasse kuuluvaid aineid, ning rõhutades seeläbi liidu tegevuse tähtsust selles valdkonnas.

🡻 2004/37/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

(4)Käesolev direktiiv on üksikdirektiiv nõukogu 12. juuni 1989 direktiivi 89/391/EMÜ 9  artikli 16 lõike 1 tähenduses. Seetõttu on selle direktiivi sätted täielikult kohaldatavad töötajate kokkupuutele kantserogeenide, mutageenide ⌦ või reproduktiivtoksiliste ainetega ⌫, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

🡻 2004/37/EÜ põhjendus 5

(5)Idurakumutageenid on ained, mis võivad põhjustada püsiva muutuse raku geneetilise materjali koguses või struktuuris, mille tagajärjeks on raku fenotüübiliste tunnuste muutus, mis võib edasi kanduda järgmise põlvkonna tütarrakkudele.

🡻 2004/37/EÜ põhjendus 6

(6)Oma toimemehhanismi tõttu on idurakumutageenidel tõenäoliselt kantserogeenne toime.

🡻 2022/431 põhjendus 3 (kohandatud)

(7)Uusimate teaduslike tõendite kohaselt võivad reproduktiivtoksilised ained avaldada kahjulikku mõju täiskasvanud meeste ja naiste suguvõimele ja viljakusele ning samuti järglaste arengule. Sarnaselt kantserogeenide ja mutageenidega kuuluvad reproduktiivtoksilised ained väga ohtlike ainete hulka ning neil võib olla raske ja pöördumatu mõju töötajate tervisele.

🡻 2022/431 põhjendus 4 (kohandatud)

(8)Enamiku reproduktiivtoksiliste ainete puhul on võimalik teaduslikult kindlaks teha tase, millest madalamale jääva ainekogusega kokkupuude ei põhjustaks tervisele kahjulikku mõju. ⌦ Käesolevas ⌫ direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud kokkupuute vähendamise nõudeid tuleks kohaldada üksnes nende reproduktiivtoksiliste ainete suhtes, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha ohutut kokkupuute taset ja mis on III lisa märgete veerus märgitud kui „toimeläveta ained“. Kõigi muude reproduktiivtoksiliste ainete puhul peaksid tööandjad tagama, et töötajate ainetega kokkupuutest tulenev oht on vähendatud miinimumini.

🡻 2022/431 põhjendus 5 (kohandatud)

(9)Uusimate teaduslike andmete kohaselt võib konkreetsel juhtudel osutuda vajalikuks bioloogiliste piirnormide kehtestamine, et kaitsta töötajaid kokkupuute eest teatavate kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega.

🡻 2022/431 põhjendus 6

(10)Euroopa sotsiaalõiguste samba 10  (mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid ühiselt välja õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel 17. novembril 2017) kümnenda põhimõtte kohaselt on töötajatel õigus töötervishoiu- ja ohutuse kõrgele kaitsetasemele töökohal, sealhulgas kaitsele tööalase kokkupuute eest kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega.

🡻 2022/431 põhjendus 7 (kohandatud)

(11)Tööalase kokkupuute siduvad piirnormid on ⌦ käesoleva ⌫ direktiiviga kehtestatud töötajate kaitse üldise korra oluline element ja neid piirnorme ei tohi ületada. Piirnormid ja muud otseselt seotud sätted tuleks kehtestada kõigi kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete suhtes, mille kohta kättesaadav teave, sealhulgas viimased teaduslikud ja tehnilised andmed, seda võimaldavad.

🡻 2022/431 põhjendus 8 (kohandatud)

(12)Mutageenide ja suurema osa kantserogeenide puhul ei ole teaduslikust seisukohast võimalik kindlaks teha tasemeid, millest madalama taseme puhul ei oleks kokkupuutel kahjulikku tervisemõju. Kuigi kantserogeenide ja mutageenide kokkupuute piirnormide kehtestamine töökohal ⌦ käesolevas ⌫ direktiivis ei kõrvalda täielikult neid ohte töötajate tervisele ja ohutusele, mis tulenevad kokkupuutest töökohal (jääkrisk), aitab see siiski sellisest kokkupuutest tulenevaid ohte oluliselt vähendada järkjärgulise ja eesmärkide seadmisel põhineva lähenemisviisi abil.

🡻 2022/431 põhjendus 9 (kohandatud)

(13)Tööalase kokkupuute siduvad piirnormid ei mõjuta tööandjate muid ⌦ käesolevast ⌫ direktiivist tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust vähendada kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete kasutamist töökohal, ennetada või vähendada töötajate kokkupuudet kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega, või meetmeid, mis tuleks selle saavutamiseks rakendada. Need meetmed peaksid, kui see on tehniliselt võimalik, hõlmama kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksilise aine asendamist aine, segu või protsessiga, mis ei ole ohtlik või on vähem ohtlik töötajate tervisele, suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute taset.

🡻 2022/431 põhjendus 10 (kohandatud)

(14)Töötajatel on vaja piisavat ja asjakohast koolitust, kui nad puutuvad kokku või võivad kokku puutuda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, sealhulgas teatavates ohtlikes ravimites sisalduvate ainetega. Koolitust, mida tööandja on ⌦ käesoleva ⌫ direktiivi artikli 11 kohaselt kohustatud pakkuma, tuleks kohandada, et võtta arvesse uusi või muutunud ohte, eelkõige juhul, kui töötajad puutuvad kokku uute kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega või mitme erineva sellise ainega, sealhulgas ohtlikes ravimites sisalduvate ainetega, või juhul, kui tööga seotud asjaolud muutuvad.

🡻 2022/431 põhjendus 11 (kohandatud)

(15)Teatavad ohtlikud ravimid sisaldavad üht või mitut ainet, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 11 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria), mutageenseks (1A või 1B kategooria) või reproduktiivtoksiliseks aineks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ning kuuluvad seega ⌦ käesoleva ⌫ direktiivi kohaldamisalasse. Selge ja ajakohastatud teave ravimi sellistele kriteeriumidele vastavuse kohta ei ole siiski töötajatele, tööandjatele või täitevasutustele kergesti kättesaadav. Selleks et tagada ⌦ käesoleva ⌫ direktiivi nõuetekohane rakendamine ning selgitada selliste ohtlike ravimite kasutamist ja käitlemisega seotud ohtusid, on vaja võtta meetmeid, mis aitaksid tööandjatel neid aineid tuvastada. Euroopa Komisjon esitab kooskõlas komisjoni 28. juuni 2021. aasta teatisega ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku aastateks 2021–2027 kohta suunised töötajate kaitsmiseks ohtlike ravimitega kokkupuutumise eest, sealhulgas koolituse, protokolli, järelevalve ja seire kohta.

🡻 2022/431 põhjendus 12 (kohandatud)

(16)Seoses ⌦ käesoleva ⌫ direktiivi artiklis 3 sätestatud ohu hindamisega peaksid tööandjad selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ohtlike ravimitega kokkupuute hindamisel pöörama erilist tähelepanu sellele, et selliste ravimite asendamise nõue ei kahjustaks patsientide tervist.

🡻 2022/431 põhjendus 13 (kohandatud)

(17)Käesoleva direktiiviga tugevdatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset töökohal. ⌦ Käesolevas ⌫ Direktiivis tuleks sätestada piirnormid, võttes arvesse kättesaadavat teavet, sealhulgas viimaseid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, ning need piirnormid peaksid põhinema ka sotsiaal-majandusliku mõju põhjalikul hindamisel ning tööalase kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite kättesaadavusel. See teave peaks võimaluse korral sisaldama andmeid töötajate tervise jääkriskide kohta, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 12 asutatud Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee ning nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega 13 asutatud tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusi. Liidu tasandil avalikult kättesaadavaks tehtud teave jääkriski kohta on väärtuslik edasise tegevuse jaoks, et vähendada tööalasest kokkupuutest kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega tulenevaid riske.

🡻 2022/431 põhjendus 15

(18)Kooskõlas riskihindamise komitee ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee soovitustega ja kui see on võimalik, kehtestatakse sissehingamise teel toimuva kokkupuute piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes (pikaajalise kokkupuute piirnormid) ning teatavate kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete puhul lühemate võrdlusperioodide (tavaliselt viisteist minutit) aegkaalutud keskmise suhtes (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et võimalikult suures ulatuses vähendada lühiajalisest kokkupuutest tulenevat mõju.

🡻 2022/431 põhjendus 16

(19)Kõikide kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada ka muid imendumisviise lisaks sissehingamisele, sealhulgas naha kaudu imendumise võimalikkust. Täiendavad märked ohtlike ainete ja segude kohta on sätestatud määruses (EÜ) nr 1272/2008.

🡻 2004/37/EÜ põhjendus 14

(20)Töötajate tervise kaitsmisel tuleks rakendada ettevaatuspõhimõtet.

🡻 2004/37/EÜ põhjendus 15 (kohandatud)

(21)Kantserogeenide, mutageenide ⌦ või reproduktiivtoksiliste ainetega ⌫ kokkupuutuvate töötajate tervise ja ohutuse kaitseks tuleb rakendada ohutusabinõusid.

🡻 2022/431 põhjendus 26

(22)Käesoleva direktiiviga kehtestatud piirnorme tuleb korrapäraselt kontrollida ja läbi vaadata, et tagada kooskõla määrusega (EÜ) nr 1907/2006. Benseeni puhul hindab komisjon tihedas koostöös tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega tööalase kokkupuute piirnormi edasise vähendamise teostatavust, võttes arvesse riskihindamise komitee 2018. aasta arvamust ja kogu uut asjakohast teavet.

🡻 2022/431 põhjendus 18 (kohandatud)

(23)Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee leppis riskihindamise komitee arvamusele tuginedes kokku, et akrüülnitriili bioseire oleks kasulik. Seda tuleks arvesse võtta bioseire praktikas kasutamise suuniste väljatöötamisel.

🡻 2022/431 põhjendus 22 (kohandatud)

(24)Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee nõustus riskihindamise komitee arvamusele tuginedes, et benseeni bioseire oleks kasulik. Seda tuleks arvesse võtta bioseire praktikas kasutamise suuniste väljatöötamisel.

🡻 2019/983 põhjendus 18

(25)Bioloogilise piirnormi kehtestamine kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul kaitseks töötajaid kaadmiumi süsteemse toksilisuse eest, mis mõjutab peamiselt neerusid ja luid. Seega võib bioloogiline seire aidata kaasa töötajate kaitsmisele töökohal, kuid üksnes õhus ja seega töötaja hingamistsoonis sisalduva kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite sisalduse seiret täiendava vahendina. Komisjon peaks koostama bioloogilise seire praktilised suunised.

🡻 2019/130 põhjendus 9 (kohandatud)

(26)Nõuandekomitee on kolmepoolne organ, mis abistab komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna meetmete ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel. Eelkõige võtab nõuandekomitee vastu kolmepoolseid arvamusi algatuste kohta töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kehtestamiseks liidu tasandil, tuginedes kättesaadavale teabele, sealhulgas teaduslikele ja tehnilistele andmetele, samuti sotsiaalseid aspekte ning nende algatuste majanduslikku teostatavust käsitlevatele andmetele.

🡻 2019/130 põhjendus 19 (kohandatud)

(27)Uusi teaduslikke tõendeid ja tehnika arengut arvesse võttes tuleks ⌦ trikloroetüleeni ⌫ piirnormid edaspidi väga tähelepanelikult läbi vaadata.

🡻 2019/130 põhjendus 24 (kohandatud)

(28)Euroopa ränidioksiidivõrgustiku (NEPSI) allkirjastatud kokkulepe, mis käsitleb töötajate tervise kaitset kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete heade käsitsemis- ja kasutamistavade abil, ning teised sotsiaalpartnerite kokkulepped, mis tagavad lisaks reguleerivatele meetmetele juhised ja vahendid ⌦ käesolevas ⌫ direktiivis sätestatud tööandjate kohustuste tõhusa rakendamise toetamiseks, on kasulikud vahendid reguleerivate meetmete täiendamiseks. Komisjon peaks julgustama sotsiaalpartnereid selliseid kokkuleppeid sõlmima, austades samal ajal nende sõltumatust. Nende kokkulepete järgimine ei tohiks aga anda alust eeldada, et ⌦ käesolevas ⌫ direktiivis sätestatud tööandjate kohustused on täidetud. Kõnealuste kokkulepete korrapäraselt ajakohastatav loetelu tuleks avaldada Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) veebisaidil.

🡻 2017/2398 põhjendus 13 (kohandatud)

(29)⌦ Käesoleva ⌫ direktiivi III lisas sätestatud vinüülkloriidmonomeeri ja lehtpuidutolmu piirnorme tuleks uuemate teaduslike ja tehniliste andmete valguses muuta. Täiendavalt tuleks hinnata lehtpuidu- ja okaspuidutolmu eristamist seoses nimetatud lisas esitatud piirnormiga, nagu on soovitanud Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ja Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus.

🡻 2017/2398 põhjendus 30

(30)Oma arvamustes on tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee osutanud töökeskkonna kokkupuute siduvate piirnormide läbivaatamise perioodile mitme aine puhul, näiteks sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm, akrüülamiid ja 1,3‑butadieen. Komisjon võtab kõnealuseid arvamusi arvesse ainete prioriseerimisel teadusliku hindamise jaoks.

🡻 2017/2398 põhjendus 31

(31)Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee nõustus oma arvamuses raskesti sulavate keraamiliste kiudude kohta, et töökeskkonna kokkupuute siduv piirnorm on vajalik, kuid ei jõudnud künnise osas ühisele seisukohale. Seepärast peaks komisjon ergutama tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteed esitama raskesti sulavate keraamiliste kiudude kohta ajakohase arvamuse, et jõuda kõnealuse aine piirnormi suhtes ühisele seisukohale, piiramata seejuures tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee töömeetodeid ja sotsiaalpartnerite sõltumatust.

🡻 2004/37/EÜ põhjendus 18

(32)Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide kohustusi seoses V lisa B osas esitatud õigusaktide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ja kohaldamise kuupäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

🡻 2004/37/EÜ

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

🡻 2022/431 artikkel 1.2

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, mis tulenevad või võivad tuleneda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutumisest tööl, sealhulgas ennetada selliseid ohte.

🡻 2004/37/EÜ

Direktiiv sätestab selles valdkonnas konkreetsed miinimumnõuded, sealhulgas piirnormid.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende töötajate suhtes, kes puutuvad kokku üksnes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus käsitletud kiirgusega.

3. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

🡻 2014/27/EL artikkel 5.1 (kohandatud)

4. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/148/EÜ 14 käsitletava asbestiga kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid siis, kui nad on tööohutuse ja -tervishoiu suhtes soodsamad.

🡻 2004/37/EÜ

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

🡻 2014/27/EL artikkel 5.2(a)

a)“kantserogeen” –

i)aine või segu, mis vastab kategooria 1 A või 1B kantserogeeni klassifitseerimiskriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 15 I lisas;

ii)aine, segu või protsess, millele on osutatud käesoleva direktiivi I lisas, samuti selles lisas osutatud protsessis vabanenud aine või segu;

🡻 2014/27/EL artikkel 5.2(b)

b)“mutageen” – aine või segu, mis vastab kategooria 1 A või 1B sugurakkude mutageeni klassifitseerimiskriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas;

🡻 2022/431 artikkel 1.3(a) (kohandatud)

c)„reproduktiivtoksiline aine“ – aine või segu, mis vastab 1A või 1B kategooria reproduktiivsust kahjustavaks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas;

d)„toimeläveta reproduktiivtoksiline aine“ – reproduktiivtoksiline aine, millel ei ole töötajate tervisele ohutut kokkupuute taset ja mis on sellisena tähistatud III lisa märgete veerus;

e)„toimelävega reproduktiivtoksiline aine“ – reproduktiivtoksiline aine, millel on ohutu kokkupuute tase, millest madalamale jääva kogusega kokkupuude ei kujuta endast ohtu töötaja tervisele, ja mis on sellisena tähistatud III lisa märgete veerus;

🡻 2022/431 artikkel 1.3(b)

f)„piirnorm“ – töötaja hingamispiirkonna õhus kindlaksmääratud vaatlusperioodi jooksul esineva kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine kontsentratsiooni aegkaalutud keskmine piirväärtus vastavalt III lisas esitatule, kui ei ole määratud teisiti;

🡻 2022/431 artikkel 1.3(c)

g)„bioloogiline piirnorm“ – asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus vastavas bioloogilises keskkonnas;

h)„tervisekontroll“ – üksiktöötaja hindamine, et teha kindlaks tema tervislik seisund seoses konkreetsete kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutumise tõttu töökohal.

🡻 2004/37/EÜ

Artikkel 3

Reguleerimisala – ohu kindlaksmääramine ja hindamine

🡻 2022/431 artikkel 1.4(a)

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tööprotsesside suhtes, mille käigus töötajad oma töö tõttu puutuvad kokku või võivad kokku puutuda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega.

🡻 2022/431 artikkel 1.4(b)

2. Igasuguse tööprotsessi puhul, millega võib kaasneda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute ohte, tuleb kindlaks määrata kokkupuute iseloom, aste ja kestus, et oleks võimalik hinnata kõiki ohte töötajate tervisele ja tööohutusele ning näha ette rakendatavad meetmed.

Hindamist tuleb korrata regulaarselt ja alati siis, kui toimub mis tahes muudatus tingimustes, mis võivad mõjutada töötajate kokkupuudet kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega.

🡻 2004/37/EÜ

Tööandja esitab vastutavate asutuste nõudmisel neile teabe, mida hindamisel on kasutatud.

3. Ohu hindamisel tuleb arvesse võtta ka kõiki muid kokkupuute viise, nagu näiteks absorbeerumine nahka ja/või naha kaudu.

🡻 2022/431 artikkel 1.4(c)

4. Ohu hindamise käigus peavad tööandjad erilist tähelepanu pöörama eriti vastuvõtlike töötajate tervist ja tööohutust puudutavatele mõjudele ning võtma muu hulgas arvesse, et selliseid töötajaid ei ole soovitav panna täitma tööülesandeid piirkondades, kus nad võivad kokku puutuda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega.

🡻 2004/37/EÜ

II PEATÜKK

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Artikkel 4

Vähendamine ja asendamine

🡻 2022/431 artikkel 1.5

1. Tööandja peab vähendama kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine kasutust töökohal, asendades selle nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik, aine, segu või protsessiga, mis oma kasutustingimustes vastavalt olukorrale kas ei ole töötajate tervisele ja tööohutusele ohtlik või on vähem ohtlik.

🡻 2004/37/EÜ

2. Tööandja esitab vastavate ametivõimude nõudmisel neile tööandja uurimuste tulemused.

Artikkel 5

Kokkupuute vältimine ja vähendamine

1. Kui artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb risk töötajate tervisele või tööohutusele, tuleb töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega vältida.

🡻 2022/431 artikkel 1.6(a) (kohandatud)

2. Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilist ainet aine, segu või protsessiga, mis oma kasutustingimustes vastavalt olukorrale kas ei ole tervisele ja tööohutusele ohtlik või on vähem ohtlik, siis tagab tööandja, et kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilist ainet valmistatakse ja kasutatakse nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik, suletud süsteemis.

3. Kui suletud süsteem ei ole tehniliselt võimalik, tagab tööandja, et töötajate kokkupuude kantserogeeni, mutageeni või toimeläveta reproduktiivtoksilise ainega viiakse nii madalale tasemele, kui see on tehniliselt võimalik.

4. Kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et töötajatel selle toimelävega reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutest tulenev oht viiakse miinimumini.

5. Muude reproduktiivtoksiliste ainete kui toimeläveta ja toimelävega reproduktiivtoksiliste ainete suhtes kohaldab tööandja käesoleva artikli lõiget 4. Sellisel juhul võtab tööandja artiklis 3 ⌦ (2) ⌫ osutatud ohtude hindamisel nõuetekohaselt arvesse võimalust, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul ei pruugi olla olemas töötajate tervisele ohutut kokkupuute taset, ning kehtestab sellega seoses asjakohased meetmed.

6. Kokkupuude ei tohi ületada III lisas kantserogeenile, mutageenile või reproduktiivtoksilisele ainele sätestatud piirnormi.

🡻 2022/431 artikkel 1.6(b)

7. Kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine kasutamisel kohaldab tööandja kõiki järgmisi meetmeid:

🡻 2022/431 artikkel 1.6(b)

a)kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine koguste piiramine töökohal;

🡻 2004/37/EÜ

b)kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate või kokku puutuda võivate töötajate arvu hoidmine nii väiksena kui võimalik;

🡻 2022/431 artikkel 1.6(b)

c)tööprotsesside ja tehnilise kontrolli meetmete kavandamine selliselt, et kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine vabanemine töökohal oleks välditud või miinimumini viidud;

d)kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete eemaldamine nende tekkimise kohas, kohtäratõmbe süsteem või üldventilatsioon, kõik meetodid, mis on asjakohased ning kooskõlas vajadusega kaitsta rahvatervist ja keskkonda;

e)kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete olemasolevate asjakohaste mõõtmismeetodite kasutamine, eriti selleks, et varakult avastada ettenägematust sündmusest või õnnetusest tulenevad erakorralised kokkupuuted kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega;

🡻 2004/37/EÜ

f)sobivate tööviiside ja -meetodite rakendamine;

g)kollektiivsed kaitsemeetmed ja/või individuaalsed kaitsemeetmed – viimast juhul, kui kokkupuudet ei ole muude meetmete abil võimalik vältida;

h)hügieenimeetmed, eriti põrandate, seinte ja muude pindade regulaarne puhastamine;

i)töötajate teavitamine;

🡻 2022/431 artikkel 1.6(b)

j)ohupiirkondade märgistamine ning asjakohaste hoiatus- ja ohutusmärkide, sealhulgas siltide „suitsetamine keelatud“ kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega;

🡻 2004/37/EÜ

k)tegevuskavade koostamine toimetulekuks hädaolukordadega, millest võib tuleneda erakorraliselt suure ulatusega kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega;

l)ohutu ladustamise, käsitlemise ja transpordi meetmed, eriti hermeetiliselt suletavate ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumate kasutamine;

m)meetmed jäätmete ohutuks kogumiseks, ladustamiseks ja kõrvaldamiseks töötajate poolt, sealhulgas hermeetiliselt suletavate ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumate kasutamine.

Artikkel 6

Pädeva asutuse teavitamine

Kui artikli 3 lõikes 2 nimetatud riskihindamise tulemustest ilmneb risk töötajate tervisele või tööohutusele, esitavad tööandjad pädevale asutusele viimase nõudmisel järgmise asjakohase teabe:

🡻 2022/431 artikkel 1.7

a)kasutatavad tööprotsessid ja/või tööstuslikud protsessid ning kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete kasutamise põhjused;

b)valmistatavate või kasutatavate kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavate ainete või segude kogused;

🡻 2004/37/EÜ

c)kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arv;

d)kasutatavad ohutusabinõud;

e)kasutatavate kaitsevahendite liik;

f)kokkupuute iseloom ja aste;

g)kantserogeensete või mutageensete ainete asendamise juhud.

🡻 2017/2398 artikkel 1.1 (kohandatud)

Liikmesriigid võtavad direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a kohaselt komisjonile esitatavates aruannetes arvesse käesoleva artikli esimese lõigu punktides a–g esitatud teabe.

🡻 2004/37/EÜ

Artikkel 7

Ettenägematu kokkupuude

1. Ettenägematu sündmuse või õnnetuse korral, millest tõenäoliselt tuleneb töötajate erakorraline kokkupuude kantserogeeni või mutageeniga, peab tööandja sellest töötajaid teavitama.

2. Kuni normaalne olukord on taastatud ja erakordse kokkupuute põhjused kõrvaldatud:

a)lubatakse saastatud piirkonda ainult neid töötajaid, keda on vältimatult vaja remondi ja muude vajalike tööde tegemiseks;

b)kõnealustele töötajatele antakse kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma; kokkupuude ei tohi olla pikaajaline ja peab iga töötaja puhul rangelt piirduma lühima vajaliku ajaga;

c)kaitsmata töötajatel ei lubata saastatud piirkonnas töötada.

Artikkel 8

Ettenähtav kokkupuude

1. Mõne tööprotsessi, näiteks hooldustöö korral, kui võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet kantserogeenide või mutageenidega ja kui tehnilised ohutusabinõud töötajate kokkupuute piiramiseks on täielikult ammendatud, määrab tööandja pärast ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimist (mis ei piira tööandja vastutust) kindlaks meetmed, mis on vajalikud, et vähendada töötajate kokkupuute kestus võimaliku miinimumini ja tagada niisuguse tööprotsessiga seotud töötajate kaitse.

Vastavalt esimesele punktile antakse kõnealustele töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma niikaua, kuni erakorraline kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega kestab; kokkupuude ei tohi olla pikaajaline ja peab iga töötaja puhul rangelt piirduma lühima vajaliku ajaga.

2. Võetakse asjakohased meetmed tagamaks, et piirkonnad, kus lõike 1 esimeses lõigus nimetatud töö aset leiab, oleksid selgelt märgistatud ja tähistatud või et kõrvaliste isikute juurdepääs niisugustesse piirkondadesse oleks muul viisil välditud.

Artikkel 9

Juurdepääs ohupiirkondadele

Tööandjad võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et ainult need töötajad, kelle töö või ülesanded seda nõuavad, pääsevad tööpiirkondadesse, kus artikli 3 lõikes 2 nimetatud riskihindamise tulemustest ilmneb oht töötajate tervisele või tööohutusele.

Artikkel 10

Hügieen ja isikukaitse

🡻 2022/431 artikkel 1.8(a)

1.    Tööandjad on kõikide tööprotsesside puhul, mille juures esineb kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega saastatuse oht, kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et:

🡻 2022/431 artikkel 1.8(b)

a)töötajad ei söö, joo ega suitseta tööpiirkondades, kus esineb kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega saastatuse oht;

🡻 2004/37/EÜ (kohandatud)

b)töötajatele antakse asjakohane kaitse- või muu eririietus;

c)töö- või kaitseriietuse ja tänavariietuse jaoks nähakse ette eraldi hoiukohad;

d)töötajatele nähakse ette asjakohased ja nõuetele vastavad pesemis- ja tualettruumid;

e)kaitsevahendeid hoitakse korralikult kindlas kohas ja neid kontrollitakse ja puhastatakse võimaluse korral enne ja alati pärast iga kasutust;

f)defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutust.

2. Töötajatelt ei ⌦ nõuta ⌫ lõikes 1 osutatud meetmete kulude kandmist.

Artikkel 11

Töötajate teavitamine ja koolitus

1. Tööandja võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ettevõtte või asutuse töötajad ja/või nende esindajad saavad küllaldase ja asjakohase koolituse kogu olemasoleva teabe alusel, eeskätt informatsiooni ja juhistena, mis käsitlevad:

a)võimalikke ohte tervisele, sealhulgas suitsetamisest põhjustatud lisaohte;

b)kokkupuute vältimiseks rakendatavaid ettevaatusabinõusid;

c)hügieeninõudeid;

d)kaitsevahendite ja -riietuse kandmist ja kasutamist;

e)meetmeid, mida töötajad, sealhulgas päästetöötajad, peavad rakendama õnnetusjuhtumite korral ja nende ärahoidmiseks.

🡻 2022/431 artikkel 1.9(a) (kohandatud)

Koolitust tuleb:

–kohandada uue või muutunud ohu arvessevõtmiseks, eelkõige juhul, kui töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda uute või mitmete erinevate kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, sealhulgas nende ainetega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites, või juhul, kui tööga seotud asjaolud muutuvad,

–regulaarselt korraldada tervishoiuasutustes kõigile töötajatele, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui kasutatakse neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid ja

–vajaduse korral regulaarselt korrata muudes tegevuspaikades.

🡻 2022/431 artikkel 1.9(b)

2. Tööandjad teavitavad töötajaid kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavatest seadmetest ja nendega seotud konteineritest ja tagavad, et kõik kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavad konteinerid, pakendid ja seadmed kannavad selgeid ja loetavaid silte ning on märgistatud hästi nähtavate hoiatus- ja ohumärkidega.

Kui IV lisas on kehtestatud bioloogiline piirnorm, tuleb kõnealuse kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega töötamiseks läbida kohustuslik tervisekontroll vastavalt viidatud lisas sätestatud korrale. Selline nõue tehakse töötajatele teatavaks enne, kui neile antakse tööülesanne, mis on seotud ohuga puutuda kokku kõnealuse kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega.

🡻 2004/37/EÜ

Artikkel 12

Töötajate teavitamine

Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et:

a)ettevõtte või asutuse töötajad ja/või nende esindajad saavad kontrollida käesoleva direktiivi kohaldamist või võtta osa selle kohaldamisest, eriti seoses:

i)tagajärgedega, mida töötajate ohutusele ja tervisele põhjustab kaitseriietuse ja -vahendite valik, kandmine ja kasutus; piiramata sealjuures tööandja vastutust kaitseriietuse ja -vahendite tõhususe kindlaksmääramisel;

ii)tööandja poolt kindlaks määratud meetmetega, millele on viidatud artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus; piiramata sealjuures tööandja vastutust nende meetmete kindlaksmääramisel;

b)ettevõtte või asutuse töötajaid ja/või nende esindajaid teavitatakse nii kiiresti kui võimalik erakorralistest, sealhulgas artiklis 8 nimetatud kokkupuudetest, nende põhjustest ning olukorra parandamiseks võetud või võetavatest meetmetest;

c)tööandja peab ajakohastatud loetelu töötajate kohta, kelle tööprotsessis ilmneb artikli 3 lõikes 2 nimetatud riskihindamise tulemusena oht töötajate tervisele või tööohutusele, viidates vastava teabe olemasolu korral sellele, milline oli nende kokkupuute ulatus kantserogeenide või mutageenidega;

d)arstil ja/või pädeval ametiasutusel, samuti kõigil teistel töötervishoiu ja -ohutuse eest vastutavatel isikutel on juurdepääs punktis c nimetatud loetelule;

e)igal töötajal on juurdepääs loetelus sisalduvale isiklikult selle töötajaga seotud teabele;

f)ettevõtte või asutuse töötajatel ja/või nende esindajatel on juurdepääs üldistatud anonüümsele teabele.

Artikkel 13

Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine

Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

🡻 2019/130 artikkel 1.1

Artikkel 14

Sotsiaalpartnerite kokkulepped

Käesoleva direktiivi reguleerimisalas sõlmitavate sotsiaalpartnerite võimalike kokkulepete loetelu esitatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) veebisaidil. Kõnealust loetelu ajakohastatakse korrapäraselt.

🡻 2004/37/EÜ

III PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 15

Tervisekontroll

🡻 2017/2398 artikkel 1.2(a) (kohandatud)

1. Liikmesriigid kehtestavad oma õigusele või tavadele vastava asjakohase tervisekontrolli korra nende töötajate jaoks, kelle suhtes artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb oht tervisele või tööohutusele. Töötajate tervisekontrolli eest vastutav arst või asutus võib otsustada, et tervisekontroll peab jätkuma pärast kokkupuute lõppemist seni, kuni seda asjaomase töötaja tervise kaitsmise seisukohalt vajalikuks peetakse.

🡻 2004/37/EÜ

2. Lõikes 1 nimetatud kord peab võimaldama igal töötajal vajaduse korral läbida asjakohase tervisekontrolli:

–enne kokkupuudet;

–pärast seda korrapäraste ajavahemike järel.

See kord peab võimaldama otseselt rakendada individuaalse ja tööhügieeni meetmeid.

🡻 2022/431 artikkel 1.10(a)

3. Kui töötajal avastatakse tervisehäire, mis on oletatavalt tekkinud kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute tagajärjel, või kui leitakse, et on ületatud bioloogilist piirnormi, võib töötajate tervisekontrolli eest vastutav arst või ametiasutus nõuda, et teised samamoodi kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad läbiksid tervisekontrolli.

🡻 2004/37/EÜ

Sel juhul viiakse uuesti läbi kokkupuuteohu hindamine vastavalt artikli 3 lõikele 2.

🡻 2022/431 artikkel 1.10(b)

4. Tervisekontrolli korral koostatakse töötaja tervisekaart ja tervisekontrolli eest vastutav arst või ametiasutus teeb ettepaneku, missuguseid kaitsemeetmeid või ohutusabinõusid iga töötaja puhul tuleks rakendada. Tervisekontrolli osaks võivad olla bioseire ja sellega seotud nõuded.

🡻 2004/37/EÜ

5. Töötajatele tuleb anda teavet ja nõu tervisekontrolli kohta, mille nad pärast kokkupuute lõppu võivad läbida.

6. Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale:

–on töötajatel juurdepääs oma tervisekontrolli tulemustele ja

–kõnealused töötajad või tööandja võivad nõuda ülevaadet tervisekontrolli tulemustest.

7.    Praktilised soovitused töötajate tervisekontrolliks on toodud II lisas.

🡻 2022/431 artikkel 1.10(c)

8. Kõikidest vastavalt liikmesriigi õigusele või tavadele kindlaks tehtud vähktõvejuhtumitest, kahjulikust toimest täiskasvanud mees- ja naistöötajate suguvõimele ja viljakusele ning järglaste arengut mõjutavast toksilisusest, mis tulenevad töökeskkonnas kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutest, teatatakse pädevale asutusele.

🡻 2017/2398 artikkel 1.2(b)

Liikmesriigid võtavad direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a kohaselt komisjonile esitatavates aruannetes arvesse käesoleva lõike kohase teabe.

🡻 2004/37/EÜ

Artikkel 16

Dokumentide säilitamine

🡻 2022/431 artikkel 1.11

1. Kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute korral säilitatakse artikli 12 punktis c nimetatud loetelu ja artikli 15 lõikes 4 nimetatud töötaja tervisekaarti vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale vähemalt 40 aastat pärast kokkupuute lõppu.

2. Reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral säilitatakse artikli 12 punktis c nimetatud loetelu ja artikli 15 lõikes 4 nimetatud töötaja tervisekaarti vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale vähemalt viis aastat pärast kokkupuute lõppu.

🡻 2004/37/EÜ

3. Kui ettevõte lõpetab tegevuse, tuleb need dokumendid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale anda vastutava ametiasutuse käsutusse.

Artikkel 17

Piirnormid

🡻 2022/431 artikkel 1.12(a)

1. Euroopa Parlament ja nõukogu sätestavad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras olemasoleva teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel direktiividega piirnormid kõigile sellistele kantserogeenidele, mutageenidele ja reproduktiivtoksilistele ainetele, mille puhul see on võimalik, ja vajaduse korral teised kõnesolevaga otseselt seotud sätted.

🡻 2004/37/EÜ

2. Piirnormid ja teised otseselt seotud sätted nähakse ette III lisas.

🡻 2022/431 artikkel 1.12 p b

3. Euroopa Parlament ja nõukogu sätestavad ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras olemasoleva teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel direktiividega bioloogilised piirnormid koos muu asjakohase teabega tervisekontrolli kohta.

4. Bioloogilised piirnormid ja muu tervisekontrolli alane teave nähakse ette IV lisas.

🡻 2022/431 artikkel 1.13

Artikkel 18

Toimeläveta reproduktiivtoksiliste ja toimelävega reproduktiivtoksiliste ainete kindlaks määramine

Euroopa Parlament ja nõukogu määravad ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras olemasolevate teaduslike ja tehniliste andmete põhjal käesoleva direktiivi III lisa märgete veerus kindlaks, kas reproduktiivtoksiline aine on toimeläveta reproduktiivtoksiline aine või toimelävega reproduktiivtoksiline aine.

🡻 1243/2019 artikkel 1 ja lisa punkt III(12)

Artikkel 19

II lisa muutmine

🡻 2022/431 artikkel 1.14

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte II lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete valdkonnas tehtud uusi avastusi.

🡻 1243/2019 artikkel 1 ja lisa punkt III(12)

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 21 sätestatud menetlust.

🡻 1243/2019 artikkel 1 ja lisa punkt III(12)

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 16 sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 21

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 20 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

🡻 2004/37/EÜ

Artikkel 22

Andmete kasutamine

Komisjonil on õigus saada oma käsutusse pädevatele siseriiklikele asutustele saadetav artikli 15 lõikes 8 nimetatud teave.

🡻 2022/431 artikkel 1.15 (kohandatud)

Artikkel 23

Hindamine

Direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17a osutatud hindamisega seonduvalt hindab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise järgmise hindamise käigus ka vajadust muuta sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu kokkupuute piirnormi. Komisjon algatab selle protsessi 2022. aastal ja esitab seejärel käesoleva direktiivi hilisema läbivaatamise käigus asjakohasel juhul kõnealuse ainega seotud vajalikud muudatusettepanekud.

Hiljemalt 11. juuliks 2022 hindab komisjon võimalust muuta käesolevat direktiivi, et lisada sätted kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite õhu kaudu leviva tööalase kokkupuute piirnormi ja bioloogilise piirnormi kombinatsiooni kohta.

Hiljemalt 31. detsembriks 2022 esitab komisjon asjakohasel juhul, pärast konsulteerimist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega ning võttes arvesse eri asutuste, sidusrühmade ja Maailma Terviseorganisatsiooni olemasolevaid soovitusi selliste esmatähtsate kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete kohta, mille jaoks on vaja kehtestada piirnormid, tegevuskava tööalase kokkupuute uute või läbivaadatud piirnormide kehtestamiseks vähemalt 25 aine, ainerühma või protsessi käigus tekkiva aine puhul. Asjakohasel juhul ja võttes arvesse nimetatud tegevuskava ja uusimaid teaduslikke teadmisi ning pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist, esitab komisjon viivitamata artikli 17 kohased seadusandlikud ettepanekud.

Asjakohasel juhul ja hiljemalt 5. aprilliks 2025 ning võttes arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, töötab komisjon välja määratluse ja koostab soovitusliku loendi ohtlike ravimite või neis sisalduvate ainete kohta, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas sätestatud 1A või 1B kategooria kantserogeensete ainete klassifitseerimise kriteeriumidele.

Hiljemalt 31. detsembriks 2022 valmistab komisjon pärast asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega ette liidu suunised, mis käsitlevad ohtlike ravimite valmistamist, manustamist ja kasutusest kõrvaldamist töökohal. Suunised avaldatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) veebisaidil ja asjaomased pädevad asutused levitavad neid kõigis liikmesriikides.

Asjakohasel juhul, pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamuse saamist, määrab komisjon kindlaks kõrgeima ja madalaima riskitaseme, võttes arvesse mõnes liikmesriigis praegu kehtivat kantserogeenide piirnormide kehtestamise metoodikat ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust. Hiljemalt 12 kuud pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamuse saamist valmistab komisjon pärast asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega ette liidu suunised riskipõhiste piirnormide kehtestamise metoodika kohta. Suunised avaldatakse EU-OSHA veebisaidil ja asjaomased pädevad asutused levitavad neid kõigis liikmesriikides.

Võttes arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, teeb komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2024. aastaks asjakohasel juhul ettepaneku koobalti piirnormi ja anorgaaniliste koobaltiühendite kohta.

🡻 2004/37/EÜ (kohandatud)

Artikkel 24

Komisjoni teavitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv ⌦ 2004/37/EÜ ⌫, mida on muudetud käesoleva direktiivi V lisa A osas nimetatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses käesoleva direktiivi V lisa B osas sätestatud ülevõtmistähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    KOM(87) 868 PV.

(2)    Vt järelduste A osa 3. lisa.

(3)    Õigusloomeprogrammi lülitatud aastal 2023.

(4)    Vt käesoleva ettepaneku V lisa osa A.

(5)    ELT C […], […], lk […].

(6)    ELT C […], […], lk […].

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(8)    Vt V lisa.

(9)    EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(10)    ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk. 1).

(13)    Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(16)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.11.2023

COM(2023) 738 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (kodifitseeritud)

🡻 2004/37/EÜ

🡺1 2014/27/EL artikkel 5.6

I LISA

Ainete, 🡺1 segude 🡸 ja protsesside loetelu
(artikli 2 lõike a punkt ii)

1.Auramiini valmistamine.

2.Tööprotsessid, mille juures puututakse kokku kivisöetahmas, kivisöetõrvas või kivisöepigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega.

3.Tööprotsessid, kus puututakse kokku vasknikkelmattide särdamisel ja elektrorafineerimisel tekkivate tolmude, suitsude ja sumudega.

4.Tugevate hapete kasutamisega seotud protsess isopropüülalkoholi valmistamisel.

5.Tööprotsessid, mille juures puututakse kokku lehtpuidutolmudega 1 .

🡻 2017/2398 artikkel 1.4

6.Tööprotsessid, kus puututakse kokku töö käigus tekkiva sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga.

🡻 2019/130 artikkel 1.2

7.Tööprotsessid, mille käigus nahk puutub kokku mineraalõlidega, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks.

8.Tööprotsessid, mille käigus puututakse kokku diiselmootorite heitgaasidega.

_____________

🡻 2004/37/EÜ

II LISA

Praktilised soovitused töötajate tervisekontrolliks
(artikli 15 lõige 7)

🡻 2022/431 artikkel 1.16

1.Kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajate tervisekontrolli eest vastutav arst ja/või ametiasutus peab iga töötaja puhul teadma tema kokkupuute tingimusi ja asjaolusid.

🡻 2004/37/EÜ

2.Töötajate tervisekontroll peab toimuma vastavalt töötervishoiu põhimõtetele ja tavadele; see peab hõlmama vähemalt järgmisi meetmeid:

–arvestuse pidamine töötaja haigusloo ja töö kohta;

–isiklik vestlus;

–vajaduse korral bioloogiline uuring ning varaste ja taanduvate mõjude kindlakstegemine.

Iga töötaja puhul võidakse tervisekontrolli läbimisel uusimaid kättesaadavaid töötervishoiualaseid teadmisi silmas pidades otsustada teha lisaläbivaatusi.

_____________

🡻 2019/130 artikkel 1.3 ja lisa

🡺1 2019/983 artikkel 1.2 ja lisa

🡺2 2022/431 artikkel 1.17 ja lisa .1(a)

🡺3 2022/431 artikkel 1.17 ja lisa .1(b)

III LISA

PIIRNORMID JA TEISED OTSESELT SEOTUD SÄTTED (ARTIKKEL 17)

A.PIIRNORMID TÖÖKESKKONNAS

B.TEISED OTSESELT SEOTUD SÄTTED

Lisatakse hiljem.

_____________

🡻 2022/431 artikkel 1.17 ja lisa .2

IV LISA

BIOLOOGILISED PIIRNORMID JA TERVISEKONTROLLIGA SEOTUD MEETMED

(Artikli 17 lõige 4)

1.Plii ja selle ioonsed ühendid

1.1.Bioseire sisaldab vere pliisisalduse mõõtmist (PbB), kasutades absorptsioonspektromeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit. Siduv bioloogiline piirnorm on:

70 μg Pb/100 ml vere kohta

1.2.Tervisekontroll tehakse juhul, kui esineb kokkupuude pliisisaldusega õhus, mis ületab 0,075 mg/m3, arvutatuna aegkaalutud keskmisena 40 tunni jooksul nädalas, või kui mõne töötaja vere pliisisalduse tase ületab 40 μg Pb/100 ml vere kohta.

_____________

🡹 

V LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega
(osutatud artiklis 25)

B osa

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(osutatud artiklis 25)

_____________

VI LISA

Vastavustabel

_____________

(1)    Mõnede lehtpuude loetelu võib leida sarja “Monographs on the Evaluation of Carcinogenic Risks to Humans” 62. köitest “Wood Dust and Formaldehyde”, mille on välja andnud Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur Lyonis 1995. aastal.