Brüssel,17.10.2023

COM(2023) 647 final

2023/0375(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 524/2013 ning muudetakse määrusi (EL) 2017/2394 ja (EL) 2018/1724 seoses Euroopa internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi tegevuse lõpetamisega

(EMPs kohaldatav tekst)


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Teatises ELi pikaajalise konkurentsivõime kohta 1 kinnitas komisjon taas, et vaatab aktiivselt läbi ELi õigusakte ja hindab, kas need täidavad oma eesmärki, eeskätt selleks, et vähendada ettevõtjate ja haldusasutuste nõuete täitmisega seotud kulusid.

Euroopa õigusaktid (vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv 2 ja vaidluste internetipõhise lahendamise määrus 3 ), mis reguleerivad tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist, võeti vastu 2013. aastal ja neid ei ole sellest ajast saadik muudetud, kuigi tarbijaturul on toimunud põhjalikud muutused, millest tähtsaim on turu kiire digitaliseerumine.

Kui tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiviga on kehtestatud tarbijate õiguskaitse üldine raamistik ja pandud liikmesriikidele kohustus tagada, et tarbijatel on võimalus pöörduda oma vaidlustega vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste poole, kusjuures need üksused peavad vastama ühistele kvaliteedikriteeriumidele, ning lahendada vaidlusi õiglaselt, kiiresti ja taskukohaselt, siis tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus võeti vastu üksnes selleks, et luua Euroopa internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm, mille kaudu saavad tarbijad ja kauplejad suunata oma veebiostudega seotud vaidlused vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele.

Internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm (edaspidi „ODR-platvorm“) on täielikult mitmekeelne digitaristu, mis hakkas tööle 2016. aastal ja mille kaudu tarbijad saavad nõuda, et veebikaupleja lahendaks vaidluse vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse abil. Kuigi platvormil on palju külastajaid, jõuab selle kaudu terves ELis vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusteni keskmiselt kõigest 200 juhtumit aastas.

Seda tulemust arvestades ei ole õigustatud ei komisjoni kulutused platvormi töös hoidmiseks ega haldusasutuste ja veebiettevõtjate kulutused vaidluste internetipõhise lahendamise määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Käesoleva ettepaneku eesmärk on seega tunnistada kehtetuks vaidluste internetipõhise lahendamise määrus, sulgeda ODR-platvorm ning ühtlasi kaotada kohustus, et veebiettevõtjad peavad esitama lingi platvormile ja haldama sellega seotud e-kirjavahetust.

Kooskõla muude liidu õigusaktidega

Käesoleva ettepanekuga muudetakse ka õigusakte, milles on praegu viidatud vaidluste internetipõhise lahendamise määrusele kui võimalikule suhtluskanalile tarbijate ja kauplejate vahel, teiste seas ühtse digivärava määrust 4 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus (sama mis vaidluste internetipõhise lahendamise määruse alus) on ELi toimimise lepingu artikkel 114 siseturu väljakujundamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 169 5 . Artikliga 114 on ELile antud pädevus võtta meetmeid, et ühtlustada siseriiklikke õigusnorme siseturu rajamise ja selle toimimise eesmärgil.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Vaidluste internetipõhise lahendamise määruse vastuvõtmine oli subsidiaarsuse seisukohast põhjendatud: 2011. aastal, kui komisjon selle vastu võttis, olid digiturud alles arenemas ja veel ei kasutatud piisavaid era- või avaliku sektori digivahendeid, mis oleksid aidanud veebikauplejatel jõuda vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusteni. Ent need põhjendused on muutunud asjakohatuks, sest digitaalsete kauplemiskohtade veebipõhised kaebuste lahendamise süsteemid arenesid kiiresti ja nendest said ühed peamised vaidluste lahendamise kanalid internetis kauplevatele VKEdele.

Proportsionaalsus

Vaidluste internetipõhise lahendamise määruse kehtetuks tunnistamine kõrvaldab avaliku ja erasektori osalejate praeguse koormuse.

Vahendi valik

Kuna käesoleva ettepaneku eesmärk on eelkõige tunnistada kehtetuks vaidluste internetipõhise lahendamise määrus, on asjakohane valik määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Vaidluste internetipõhise lahendamise määruse artikliga 21 on ette nähtud, et igal aastal avaldatakse aruanne ODR-platvormi toimimise kohta, samuti tuleb esitada korrapärased aruanded määruse kohaldamise kohta. Kuna aruannetes sisalduv teave näitab, et platvormi kasutatakse internetipõhistel turgudel vaidluste kohtuvälise lahendamise edendamiseks väga vähe, ei olnud vaja üksikasjalikku hindamist läbi viia. Vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi läbivaatamiseks tehtud mõjuhinnangu 7. lisas on siiski üksikasjalikult kirjeldatud ODR-platvormi kehva toimimise põhjuseid.

Konsulteerimine sidusrühmadega ja uuringud

Vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi hindamise käigus korraldas komisjon 2021. ja 2022. aastal ulatuslikud konsultatsioonid, kus mõned küsimused olid vaidluste internetipõhise lahendamise määruse seisukohast olulised: komisjoni veebisaidil „Avaldage arvamust!“ avaldati kaks mitmekeelset avalikku konsultatsiooni koos tagasivaatava ja tulevikku suunatud lähenemisviisiga vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta ning tagasisidekorje.

Lisaks peeti sidusrühmadega korrapäraseid arutelusid ODR-platvormi toimimise üle, muu hulgas viidi platvormi ülesehituse ja funktsioonide parandamiseks läbi uuringud, mis hõlmasid küsimustikke ja intervjuusid tarbijate, kauplejate, vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste ja vaidluste internetipõhise lahendamise riiklike kontaktpunktidega. Platvormi toimivus oli kõne all ka sellistel üritustel nagu 13. septembril 2022 toimunud vaidluste internetipõhise lahendamise kontaktpunktide koosolek ja mitmesugused seminarid, sealhulgas 2021. aastal toimunud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste assamblee; paneelarutelu 2022. aasta tarbijakaitsealasel tippkohtumisel ja ümarlaud piiriülese vaidluste kohtuvälise lahendamise teemal, mis toimus samuti 2022. aastal.

Üldiselt oldi üksmeelel, et ODR-platvormi kasulik mõju on väga väike ja platvorm ei ole seega kulutõhus. ODR-platvormi peeti siiski oluliseks teabeallikaks, kust leida loetelu vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustest, mille liidu ametiasutused on vastavalt vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivile akrediteerinud, kuid see kohustus tuleneb kõnealusest direktiivist, komisjon on selle täitmiseks kasutanud ODR-platvormi ning see kohustus jääb kehtima. Sidusrühmad hindasid ka vaidluste internetipõhise lahendamise kontaktpunktide nõuandvat rolli seoses piiriüleste ostude tegemisega. Enamikul juhtudel täitsid vaidluste internetipõhise lahendamise kontaktpunkti rolli Euroopa tarbijakeskused.

Ka komisjoni IT-spetsialistide seisukoht ODR-platvormi ülesehituse ja funktsioonide parandamise kohta oli, et platvormi vastavusse viimine praeguste IT-standarditega eeldab väga põhjalikke uuendusi.

Mõjuhinnang

Vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi läbivaatamiseks koostati mõjuhinnang, mille 6. lisas on esitatud üksikasjalik analüüs ODR-platvormi toimimise kohta.

Selles lisas on välja toodud statistilised andmed platvormi kasutamise kohta alates selle kasutuselevõtust 2016. aastal, et mõista, miks tegelevad vaidluste kohtuvälise lahendamise organid nii väheste juhtumitega (vähem kui 200 juhtumit aastas kogu ELi peale kokku). Analüüs näitab, et platvormil käib aastas kaks kuni kolm miljonit külastajat. Kuid üksnes väga väike osa (umbes 2 %) neist teeb otsuse võtta ühendust asjaomase kauplejaga ja teha ettepanek lahendada vaidlus kohtuväliselt. Enamik külastajaid lahkub platvormilt mõne sekundi pärast. Vaatamata platvormi avalehe parandamisele (lehel pakuti rohkem teavet ning sellele lisati interaktiivne küsimuste-vastuste süsteem), ei suurenenud vaidluste kohtuvälise lahendamise taotluste arv, vaid see hoopis vähenes, kui tarbijad olid süsteemi eesmärkidest ja toimimisest paremini informeeritud. Kui tarbija on taotluse esitanud, on kauplejal aega 30 päeva, et nõustuda vaidluse kohtuvälise lahendamisega. Nõusoleku annab ainult 2 % kauplejatest, umbes 40 % kauplejatest võtab küsimuse lahendamiseks ühendust otse tarbijaga väljaspool platvormi, samas kui enamik kauplejaid lihtsalt vaikib, sest protsessis osalemine ei ole kohustuslik. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organid kontrollivad nendeni jõudnud juhtumeid (umbes 400 aastas) ja võtavad menetlusse neist keskmiselt vaid pooled. ODR-platvormi kehvad tulemused on seega tingitud reast asjaoludest, mis on seotud sellega, et külastajatel puudub eelnev teave selle kohta, kuidas vaidluste kohtuväline lahendamine käib, kauplejate huvi on väga piiratud ning tarbijate kaebused ei ole sageli nii täielikud ega asjakohased, kui tarvis, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus need menetlusse võtaks.

ODR-platvormi vähene populaarsus ajendas komisjoni uurima erinevaid lahendusi, et nii kauplejad kui ka tarbijad hakkaksid seda rohkem kasutama, kuid siiski ei õnnestunud teha kindlat järeldust selle kohta, kuidas platvormi kasutamist suurendada.

Teisalt võimaldaks ODR-platvormi tegevuse lõpetamine hoida Euroopa Komisjonil kokku ligikaudu 500 000 eurot aastas 6 ehk 4,4 miljonit eurot kümne aasta jooksul 7 . Vaidluste kohtuvälise lahendamise teabele esitatavate nõuete kohta läbi viidud käitumisuuring 8 näitas, et praegune nõue, mille kohaselt kauplejad peavad oma veebisaitidel selgelt avaldama vaidluste internetipõhise lahendamise lingi, ei mõjuta tarbijate huvi vaidluste kohtuvälise lahendamise vastu positiivselt. Seega ei avaldaks selle lingi eemaldamine negatiivset mõju tarbijate osalemisele vaidluste kohtuvälises lahendamises.

Mõju VKEdele: internetis tegutsevad ettevõtjad, kellest suurem osa on VKEd, ei pea säilitama e-posti aadressi vaidluste internetipõhise lahendamise alaseks kirjavahetuseks ja hoiavad tänu sellele kokku 100 eurot aastas 9 . ELi ettevõtjate kasu oleks sel juhul kokku hoitud kulude näol kokku 370 miljonit eurot aastas.

Sotsiaalne mõju: ODR-platvormi sulgemisel ei oleks sotsiaalset mõju tööhõivele, kuna liikmesriikide kontaktpunktide töötajad (umbes 50 täistööajale taandatud töötajat kogu ELis) ühineksid Euroopa tarbijakeskuste või muude selliste organitega, kelle ülesanne on anda nõu piiriülese vaidluste kohtuvälise lahendamise ja muude õiguskaitsevõimaluste kohta.

Keskkonnamõju: ODR-platvormi tegevuse lõpetamine vähendaks Euroopa Komisjoni digitaalset CO2-jalajälge.

Põhiõigused

Ettepanekus on nõuetekohaselt arvesse võetud isikuandmetega seotud õigusi, kuna selles on selgelt sätestatud kuupäev, millal platvormi tegevus lõpetatakse (ja varasem kuupäev, mil platvorm veel toimib, kuid uusi kaebusi enam esitada ei saa). Ettepanekuga on tagatud, et kõik isikuandmed kustutatakse kohe pärast platvormi tegevuse lõpetamist, et minimeerida andmetega seotud rikkumiste ohtu.

4.MÕJU EELARVELE

Vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi mõjuhinnangu 6. lisas leiti, et ODR-platvormi tegevuse lõpetamine võimaldaks hoida kokku ettevõtjate, liikmesriikide ja komisjoni kulusid, samas kui vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste kulusid see ei mõjutaks. Seetõttu ei ole platvormi tegevuse lõpetamisel negatiivset mõju eelarvele.

5.MUU TEAVE

Puudub

2023/0375 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 524/2013 ning muudetakse määrusi (EL) 2017/2394 ja (EL) 2018/1724 seoses Euroopa internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi tegevuse lõpetamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 524/2013 10 loodi liidu tasandil Euroopa internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm (edaspidi „ODR-platvorm“), mis on ühtne kontaktpunkt tarbijatele ja kauplejatele, kes soovivad lahendada internetitehingutest tulenevaid vaidlusi kohtuväliselt, ning volitati komisjoni seda arendama ja hooldama.

(2)ODR-platvorm on interaktiivne veebisait, kus tarbija saab nõuda, et kaupleja nõustuks kasutama platvormil loetletud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksust, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL 11 nõuetele.

(3)Määruse (EL) nr 524/2013 kohaselt peavad veebikauplejad ja internetipõhised kauplemiskohad esitama oma veebisaidil lihtsalt juurdepääsetava lingi ODR-platvormile. Selle lingi avaldamine koos komisjoni ja liikmesriikide sidusrühmade teavituskampaaniatega on igal aastal toonud platvormi veebisaidile kaks kuni kolm miljonit külastajat.

(4)Kuid vaid väike osa külastajatest kasutab platvormi kaebuse esitamiseks ja ainult 2 % neist saab kauplejatelt positiivse vastuse, nii et nende taotluse saab edastada platvormil loetletud vaidluste kohtuvälise lahendamise organile. Kokkuvõttes on tegemist ligikaudu 200 juhtumiga terve liidu peale kokku. Saamaks teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise kohandamise kohta digiturgudel, avaldas komisjon tagasisidekorje, mis kestis 28. septembrist kuni 21. detsembrini 2022, ja jõudis järeldusele, et platvormi oli kasutanud vaid 5 % vastanud tarbijatest, samas kui enamik vastanutest leidis, et platvormi tuleks oluliselt täiustada või selle tegevus tuleks lõpetada, kuna see ei ole kulutõhus.

(5)Tõendid viitavad selgesti, et kui Euroopa ODR-platvorm toimib ka edaspidi nii, et aastas antakse vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele üle kuni 200 juhtumit, ei vasta see tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 12 .

(6)ODR-platvormi kasutamine tuleks lõpetada ja määrus (EL) nr 524/2013 tuleks seepärast kehtetuks tunnistada. Ette tuleks näha piisavalt aega, et platvormil pooleliolevad juhtumid saaks nõuetekohaselt lõpetada.

(7)Määruse (EL) nr 524/2013 artiklis 12 on sätestatud reeglid selliste vaidlustega seotud isikuandmete töötlemiseks, mida säilitatakse komisjoni hallatavas ODR-platvormi andmebaasis.

(8)Määruse (EL) nr 524/2013 artikli 12 lõike 3 kohaselt hoitakse vaidlusega seotud isikuandmeid andmebaasis üksnes nii kaua, kui on vaja selleks, et saavutada eesmärgid, milleks neid koguti, ning selleks, et tagada andmesubjektidele juurdepääs oma isikuandmetele, et nad saaksid kasutada oma õigusi. Need andmed tuleks automaatselt kustutada hiljemalt kuue kuu möödumisel pärast ODR-platvormile edastatud vaidluse lõpetamise kuupäeva. Komisjon peaks teavitama selliseid platvormi kasutajaid, kellel on vaidluse kohtuväline lahendamine pooleli, platvormi sulgemisest aegsasti ja igal juhul vähemalt neli kuud enne platvormi tegevuse lõpetamist. Komisjon peaks pakkuma abi neile platvormi kasutajatele, kes soovivad saada oma juhtumi andmeid.

(9)Kuna muudes liidu õigusaktides on viidatud ODR-platvormile kui platvormile, mis võimaldab tarbijatel taotleda kauplejatelt nõusolekut vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, tuleks neid õigusakte muuta, et jätta välja viited sellele platvormile. Seepärast tuleks vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2017/2394 13 ja (EL) 2018/1724 14 .

(10)Viiteid määrusele (EL) nr 524/2013 leidub ka mõnes direktiivis. Seepärast on nimetatud määruse kehtetuks tunnistamise tõttu vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive (EL) 2015/2302, 15 (EL) 2019/2161 16 ja (EL) 2020/1828, 17 mida tuleb teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga [xxx/xxx], millega muudetakse direktiivi 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta 18 ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrus (EL) nr 524/2013 tunnistatakse kehtetuks alates [lisada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Artikkel 2

1.Euroopa internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi tegevus lõpetatakse.

2.Kaebuste esitamine lõpetatakse [lisada kuupäev: kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva / neli kuud enne nimetatud määruse kehtetuks tunnistamist].

3.Komisjon teavitab selliseid platvormi kasutajaid, kellel on vaidluse kohtuväline lahendamine pooleli, platvormi tegevuse lõpetamisest hiljemalt [lisada kuupäev: kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva / neli kuud enne kõnealuse määruse kehtetuks tunnistamist] ja pakub abi nendega seotud juhtumite andmete saamiseks, kui nad seda soovivad.

4.Kogu internetipõhises vaidluste lahendamise platvormis sisalduv teave, kaasa arvatud vaidlustega seotud isikuandmed, kustutatakse hiljemalt [pp/kk/aa, st kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Artikkel 3
Määruse (EL) 2017/2394 muutmine

Määruse (EL) 2017/2394 lisast jäetakse välja punkt 22.

Artikkel 4
Määruse (EL) 2018/1724 muutmine

Määruse (EL) 2018/1724 III lisa punkt 7 asendatakse järgmisega:

„Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste nimekiri, mille komisjon on koostanud vastavalt direktiivi 2013/11/EL 19 artikli 20 lõikele 4.“

Artikkel 5
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, Brüssel, 16.3.2023, COM(2023) 168 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52023DC0168  
(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv)
(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1–12)
(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1–38)
(5)    ELi toimimise lepingu artiklis 169 on sätestatud, et eesmärke edendada tarbijate huve ja tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse on võimalik saavutada artikli 114 põhjal võetud meetmetega.
(6)    Lisateave ODR-platvormi kulude kohta on esitatud 7. lisas. Selle arvu puhul on arvesse võetud ka kulusid, mis on seotud platvormi asendamisega muude suunamisvahenditega, mille maksumus on hinnanguliselt kuni 100 000 eurot.
(7)    Kui ODR-platvormi enam ei töös ei hoita, saaks sellega kokku hoida 600 000 eurot aastas, millest tuleks maha arvata 100 000 eurot aastas muude väljatöötatud lahenduste jaoks, mille eesmärk on suunata tarbijad õige vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse juurde (nt tehisintellektil põhinevad õigusrobotid/juturobotid).
(8)    Uuring selle kohta, kuidas mõjutab tarbijate käitumist vaidluste kohtuvälise lahendamise teemaline teave, mida neile avaldavad kauplejad ja vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused.
(9)    Võttes arvesse äritegevuse hoolsuskohustust, mis eeldab e-kirjade lugemist iga päev, on e-posti aadressi säilitamise keskmine kulu hinnanguliselt 0,5 eurot tööpäeva kohta. Võimalikud vaidluste kohtuvälise lahendamise taotlused (400 000 aastas) jõuaksid ettevõtte postkasti ainult aeg-ajalt (internetis tegutseb ligikaudu 3 700 000 jaemüüjat, Eurostat).
(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1).
(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).
(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).
(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).
(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1).
(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7).
(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).
(18)    [Väljaannete talitus: palun lisada viide dokumendile COM(2023) 649.]
(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).