EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.10.2023
COM(2023) 589 final
2023/0360(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees seoses selle konventsiooni muutmisega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ühiskomitee (edaspidi „PEMi ühiskomitee“) kavatseb vastu võtta otsuse konventsiooni muutmise kohta. Käesolevas nõukogu otsuse ettepanekus käsitletakse liidu nimel komitees võetavat seisukohta
2.Ettepaneku taust
2.1.Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon 1 sisaldab sätteid nende kaupade päritolu kohta, millega kaubeldakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel.
Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite kumulatsiooni süsteem võimaldab diagonaalset kumulatsiooni 25 konventsiooniosalise vahel, kelleks on Euroopa Liit, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina, 2 Süüria, Tuneesia, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Kosovo, 3* Fääri saared, Moldova Vabariik, Gruusia ja Ukraina. Sellega luuakse vabakaubanduslepingute võrgustiku jaoks päritolureeglite mitmepoolne raamistik, ilma et see piiraks neis lepingutes sätestatud põhimõtete kohaldamist. Konventsioon jõustus liidus 1. mail 2012.
2.2.PEMi ÜHISKOMITEE
Konventsiooni artikli 3 lõike 1 alusel loodud PEMi ühiskomitee võtab vastu konventsiooni ja selle lisade muudatused, haldab seda ning tagab selle nõuetekohase rakendamise kooskõlas konventsiooni artikliga 4. Ühiskomitee töökorra artikli 12 kohaselt võtavad ühiskomitee otsused vastu ühehäälselt need konventsiooniosalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud ja kes on PEMi ühiskomitee koosolekul kohal või esindatud.
Konventsiooniosalistel, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, on hääleõigus. Igal konventsiooniosalisel on üks hääl.
2.3.PEMi ühiskomitee kavandatav akt
Konventsiooni muutmise protsess algas 2012. aastal ja seda on tehtud PEMi töörühmas, mis on kokku tulnud vähemalt kaks korda aastas. Selle protsessi käigus on liikmesriike korrapäraselt kaasatud eri foorumite (tolliekspertide rühma päritolu sektsiooni, nõukogu tolliliidu töörühma, kaubanduspoliitika komitee) kaudu.
Kavandatava aktiga viiakse lõpule PEMi konventsiooni päritolureeglite läbivaatamine. Pärast esimest katset oma 9. koosolekul 27. novembril 2019 otsustas PEMi ühiskomitee lükata hääletuse edasi, et saavutada ühehäälne otsus hilisemas etapis, võttes arvesse mõne konventsiooniosalise poolt väljendatud reservatsioone. EL jätkab nende reservatsioonide käsitlemist kahepoolselt ja jõuab kokkuleppele enne läbivaadatud konventsiooni jõustumist. Need reservatsioonid põhinevad võimalusel kasutada päritolureeglitest mõningaid piiratud erandeid.
Samal ajal lisasid mõned konventsiooniosalised päritolureeglite läbivaatamise sisu ajutiselt oma kahepoolsetesse päritolureeglite protokollidesse, kuni nad ootavad konventsiooni uute päritolureeglite vastuvõtmist.
29. novembril 2023 võtab PEMi ühiskomitee oma 15. koosolekul vastu otsuse konventsiooni muutmise kohta (edaspidi „kavandatav akt“).
Kavandatava akti eesmärk on muuta päritolureegleid, et need vastaksid paremini tegelikele majandusoludele. Kavandatav akt muutub konventsiooniosalistele siduvaks kooskõlas konventsiooni artikli 4 lõike 3 punktiga a, milles on sätestatud: „Ühiskomitee võtab oma otsusega vastu käesoleva konventsiooni muudatused, sh konventsiooni liidete muudatused.“ Artikli 4 lõike 3 punkti a viimases lauses on lisaks sätestatud: „Konventsiooniosalised rakendavad käesolevas lõikes osutatud otsuseid kooskõlas oma õigusaktidega.“
Konventsiooni muudatused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2025.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Konventsiooni kavandatavad muudatused lisavad paindlikkust ja ajakohasemaid elemente. Muudatused on kooskõlas nendega, milles liit on juba kokku leppinud muudes hiljutistes vabakaubanduslepingutes (ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostööleping, ELi ja Uus-Meremaa vabakaubandusleping, ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping, ELi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerlusleping või soodustuskavad). Muudatustega kehtestatakse üldiselt paindlikumad, uuendatud ja lihtsustatud reeglid, mis muudavad ELi tööstuse jaoks päritolunõuete täitmise lihtsamaks ja seega ELi tööstuse ekspordi konkurentsivõimelisemaks. Muudetud tekstiga ei muudeta kehtiva konventsiooni institutsioonilisi sätteid.
3.1.Muudetud päritolureeglite üksikasjad
a)Erandid
Muudetud konventsiooniga kodifitseeritakse ja muudetakse läbipaistvamaks praegune tava, mille kohaselt võivad konventsiooniosalised kahepoolselt kokku leppida eeskirjades, millega tehakse erand konventsiooni ühistest eeskirjadest; muudetud konventsiooniga nõutakse sellistest eranditest teatamist (läbivaadatud PEMi konventsiooni artikli 1 uus lõige 3). Juba kehtivad erandid jääksid kehtima ja teatamiskohustus (läbivaadatud PEMi konventsiooni artikli 1 uus lõige 2) ei mõjutaks neid.
b)Täielikult saadud või toodetud tooted – laevadega seotud tingimused
Muudetud reeglites sisalduvad laevadega seotud tingimused on lihtsamad ja paindlikumad (artikli 3 lõige 2). Praeguse tekstiga võrreldes on välja jäetud teatavad tingimused (nt erinõuded meeskonnale) ning mõnda on lõdvendamise eesmärgil muudetud (nt omandiline kuuluvus).
c)Piisav töö või töötlus – keskmise alusel
Eksportijad võivad muudetud reeglite alusel taotleda tolliasutustelt luba arvutada toote tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi (artikli 4 lõiked 3–6). See peaks tagama eksportijatele parema prognoositavuse.
d)Piirmäär
Kehtiv (väärtusepõhine) piirmäär (artikkel 5) on 10 % toote tehasehinnast.
Kavandatava teksti kohane piirmäär on põllumajandustoodete puhul 15 % toote puhasmassist ja tööstustoodete puhul 15 % toote tehasehinnast (artikkel 5).
Massi alusel kindlaksmääratud piirmäär on objektiivsem kriteerium ja 15 % künnis peaks tagama piisavalt leebe kohtlemise. Sellega tagatakse samuti, et kaupade rahvusvaheline hinnakõikumine ei avalda põllumajandustoodete päritolu puhul mõju.
e)Kumulatsioon
Kavandatavas tekstis (artikkel 7) säilitatakse olemasolev diagonaalne kumulatsioon kõigi toodete päritolustaatusega materjali puhul.
Peale selle nähakse kõigi toodete, välja arvatud harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiil- ja rõivatoodete puhul ette üldine täielik diagonaalne kumulatsioon.
HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul nähakse kavandatavas tekstis ette üksnes kahepoolne täielik kumulatsioon. Lisaks võivad konventsiooniosalised kokku leppida, et üldist täielikku diagonaalset kumulatsiooni kohaldatakse ka HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
f)Arvestuslik eraldamine
Praeguste reeglite (artikkel 20) kohaselt võivad tolliasutused lubada arvestuslikku eraldamist, kui „varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused“. Muudetud reegli (artikkel 12) kohaselt võivad tolliasutused lubada arvestuslikku eraldamist, „kui kasutatakse omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale“.
Eksportija ei pea enam arvestusliku eraldamise loa taotlemisel põhjendama, et varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused. Piisab, kui märkida, et kasutatakse omavahel asendatavaid materjale.
Suhkru päritolustaatusega ja päritolustaatuseta varusid ei pea enam füüsiliselt eraldama, olenemata sellest, kas suhkur on materjal või lõpptoode.
g)Territoriaalsuse põhimõte
Kehtivate reeglite (artikkel 11) kohaselt võib teatavat tööd või töötlust teha teatavatel tingimustel väljaspool territooriumi, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul. Kavandatavates reeglites (artikkel 13) ei ole tekstiil enam välja jäetud.
h)Mittemuutmine
Kavandatavas mittemuutmisreeglis (artikkel 14) asendatakse otsevedusid käsitlevad sätted. See võimaldab ka leebemaid tingimusi päritolustaatusega toodete liikumiseks konventsiooniosaliste vahel. Sellega peaks välditama olukordi, kus tooted, mille päritolustaatuses ei ole kahtlust, jäetakse otseveo vorminõuete täitmata jätmise tõttu importimisel sooduskohtlemisest välja.
i)Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld
Kehtivate reeglite (artikkel 14) kohaselt on üldine põhimõte, et toodete valmistamisel kasutatud materjalide tollimakse ei tagastata. Muudetud reeglitega (artikkel 16) kaotatakse see tagastamiskeeld kõigi toodete puhul, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete (tekstiil- ja rõivatooted) valmistamiseks kasutatavate materjalide puhul. Sellele vaatamata sisaldab tekst ka mõningaid erandeid, mida kohaldatakse kõnealuste toodete puhul kehtiva tollimaksude tagastamise keelu suhtes.
j)Päritolutõend
Muudetud reeglitega (artikli 17 lõige 1) nähakse kahe nõutava dokumendi (EUR.1 ja EUR-MED) asemel ette üks päritolutõend (EUR.1 või päritoludeklaratsioon), mis lihtsustab oluliselt süsteemi. See peaks parandama ka nõuete täitmist ettevõtjate seas, sest aitab vältida keerukatest reeglitest tingitud vigu, ja hõlbustama tolliasutuste jaoks haldamist. Samas ei tohiks see avaldada mõju päritolutõendite kontrollimise suutlikkusele, mis jääb samaks.
Muudetud reeglid (artikli 17 lõige 3) hõlmavad ka võimalust leppida kokku registreeritud eksportijate (REX) süsteemi rakendamises. Need ühises andmebaasis registreeritud eksportijad koostavad nüüd ise päritolukinnitused, ilma et nad peaksid läbima heakskiidetud eksportija menetlust. Päritolukinnitusel saab olema päritoludeklaratsiooni või liikumissertifikaadiga EUR.1 samaväärne õigusjõud. Muudetud reeglitega on ette nähtud ka võimalus kasutada tulevikus elektrooniliselt väljaantud päritolusertifikaate (artikli 17 lõige 4).
k)Päritolutõendi kehtivus
On tehtud ettepanek pikendada päritolutõendi kehtivusaega neljalt kuult kümnele kuule (artikkel 23). See võimaldab ka leebemaid tingimusi päritolustaatusega toodete liikumiseks konventsiooniosaliste vahel.
3.2.Loendiga seotud muudetud reeglite üksikasjad
3.2.1.Põllumajandustooted
a)Väärtus ja mass
Päritolustaatuseta materjalide piirnorme on siiani väljendatud ainult väärtuses. Uued piirmäärad on massipõhised, et hoida ära hindade ja vahetuskursi kõikumist (nt ex grupid 19 ja 20 ning rubriigid 2105 ja 2106), ning konkreetne suhkru piirmäär on välja jäetud (nt grupp 8 ja HSi rubriik 2202).
Muudetud reeglitega tõstetakse päritolustaatuseta materjalide maksimummassi piirmäära (20 %-lt 40 %-le) ja antakse mõne rubriigi puhul ettevõtjatele võimalus valida kas väärtuse või massi piirmäär. HSi grupid ja rubriigid, mida see muudatus puudutab, on eelkõige ex 1302, 1704 (alternatiivse reegli kohaselt mass või väärtus), 1806 (alternatiivse reegli kohaselt mass või väärtus) ja 1901.
b)Kohandamine hankimismudelitega
Muude põllumajandustoodete (s.o taimeõlid, pähklid, tubakas) suhtes on kehtestatud paindlikumad reeglid, mis on kohandatud tegelikele majandusoludele, eelkõige HSi gruppide 14, 15, 20 (sh rubriik 2008), 23 ja 24 puhul. Muudetud reeglitega tagatakse tasakaal piirkondliku ja üleilmse hankimise vahel (HSi grupid 9 ja 12). Lihtsustatud on ka HSi gruppide 4, 5, 6, 8 ja 11 ning ex grupi 13 suhtes kohaldatavaid reegleid (erandite vähendamine).
3.2.2.Tööstustooted (v.a tekstiil)
Kavandatav kompromiss sisaldab märkimisväärseid muudatusi võrreldes kehtivate PEMi reeglitega, et viia need kooskõlla hiljutiste ELi vabakaubanduslepingutega.
Praegune grupireegel sisaldab mitme toote puhul kahekordset kumulatiivset tingimust. See on asendatud üheainsa tingimusega (HSi grupid 74, 75, 76, 78 ja 79).
Välja on jäetud suur hulk grupireeglist kõrvale kalduvaid erireegleid (HSi grupid 28, 35, 37, 38 ja 83). See horisontaalsem lähenemisviis toob kaasa lihtsustused ettevõtjate ja tolli jaoks.
Enamik reegleid on muudetud paindlikumaks, mis võimaldab rohkem päritolustaatuseta sisendit, et kajastada uut majanduslikku olukorda ja Euroopa –Vahemere piirkonna riikide tööstuse järkjärgulist integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse, ning tagab samal ajal, et Euroopa –Vahemere piirkonnas toimub märkimisväärne töötlemine. Üldiselt võivad tootjad tööstustoodete puhul nüüd hankida kuni 50 % päritolustaatuseta materjalidest, väljendatuna protsendina toote tehasehinnast, võrreldes praeguse konventsiooniga lubatud 25–40 %-ga. Autode päritolustaatuseta materjalide künnist on alandatud 40 %-lt 45 %-le.
Lisaks on vajaduse korral lisatud alternatiivsed reeglid, üldjuhul klassifitseerimisreegli muutmine ja keemiatoodete puhul töötlemisreeglid. Selle tulemusena antakse päritolustaatus ühe, kahe või enama alternatiivse kriteeriumi täitmise kaudu, ning pakutakse eksportijale rohkem valikuvõimalusi, kuidas päritolukriteeriumi täita (grupid 27, 28–40, 42, 44, 70 ning 83, 84 ja 85).
Kõigi nende muudatuste tulemuseks on ajakohastatud ja paindlikumad loendiga seotud reeglid, mis lihtsustavad üldiselt päritolureeglite järgimist ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Lisaks on eksportijate jaoks täiendavaks lihtsustuseks eespool nimetatud võimalus kasutada teatava ajavahemiku jooksul keskmist väärtust.
3.2.3.Tekstiil
Tekstiili ja rõivaste puhul säilitavad uued reeglid olemasolevad võimalused päritolustaatuse saamiseks, kuid need on ümber sõnastatud, et kajastada konkreetseid toiminguid. Ette on nähtud uued valikuvõimalused seoses välistöötlemisprotseduuride ja piirmääradega. Nende toodete jaoks on ette nähtud ka uued päritolustaatuse andmise protsessid, eelkõige kanga jaoks, mis muutuks kergemini kättesaadavaks. Samuti kohaldatakse nüüd nende toodete suhtes ka täielikku kahepoolset kumulatsiooni. Selline kumulatsioon võimaldab võtta tekstiilmaterjalidega tehtavat töötlust (nt kudumine, ketramine) arvesse kumulatsioonialal toimuvas tootmisprotsessis.
3.3 Jõustumine
Konventsiooni muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025 või PEMi ühiskomitees kokkulepitaval kuupäeval.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud: „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel õiguslik toime. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 4 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
PEMi ühiskomitee on organ, mis on loodud lepinguga, täpsemalt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga.
Akt, mis PEMi ühiskomiteel tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega akt. Kavandatav akt on rahvusvahelise õiguse alusel siduv vastavalt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni artikli 4 lõikele 3.
Kavandatav akt ei täienda ega muuda kokkuleppe institutsioonilist raamistikku.
Seepärast on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.
Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 3 ja artikli 207 lõike 4 esimene lõik.
4.3.Järeldus
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 3 ja artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.
5.Mõju eelarvele
PEMi konventsiooni muudatused põhinevad päritolureeglite ajakohastamise põhimõttel, et viia need kooskõlla hiljutiste vabakaubanduslepingutega kehtestatud uute suundumustega. Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni muudetud reeglid sisaldavad peamiselt elemente, millega lihtsustatakse tolliprotseduure, ja ajakohastatud elemente, näiteks:
–piisav töö või töötlus – keskmise alusel: kuna tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus arvutatakse nüüd keskmise alusel, võttes arvesse turu kõikumisi, on eksportijatel suurem prognoositavus;
–päritolutõend: seda lihtsustatakse, kuna kasutusele võetakse ainult üht tüüpi päritolusertifikaat – EUR.1;
–päritolutõendi kehtivus – leebemad päritolustaatusega toodete veo tingimused, kuna kehtivust pikendatakse neljalt kuult kümnele.
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni nimetatud muudatustel ei ole märgatavat mõju ELi eelarvele, kuna nende kohaldamisala hõlmab peamiselt kaubanduse lihtsustamist ja kaasaegsete tavade konsolideerimist tolliasutustes. Nendega nähakse ette vabatahtlik hõlbustamine valdkondades, mis jäävad ametiasutuste pädevusse, ilma et see mõjutaks reeglite sisu (arvestuslik eraldamine, päritolutõendid, keskmiste kasutamine). Mõned lihtsustamise aspektid (nt laevade kriteeriumide vähendamine) tagavad suurema prognoositavuse, sest kõrvaldatakse tingimused, mida tollil on praegu raske kontrollida. Teised, näiteks mittemuutmine, viitavad logistikale, ilma et see mõjutaks reeglite sisu.
Kuigi tollimaksu tagastamise sätteid on muudetud, säilitatakse tollimaksude tagastamise keeld tekstiili- ja rõivasektoris, mis on endiselt üks peamisi kauplemissektoreid Euroopa – Vahemere piirkonna alal. Muudetud reeglitega kodifitseeritakse praegune olukord, säilitades teatavate konventsiooniosaliste poolt praegu kohaldatava keelu. Täielik kumulatsioon soovitakse Euroopa – Vahemere piirkonnas muuta üldiseks selleks, et tugevdada olemasolevaid kaubandusstruktuure piirkonnas ja nende vastastikust täiendavust. See ei tohiks oluliselt mõjutada ELi kogutavaid tollimakse, sest kumulatsiooniga hõlmatud tooted peavad soodustuste saamiseks vastama nende endi nõuetele kõnealuses piirkonnas loodava lisandväärtuse kohta, nagu see on ka praegu.
Põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandussaaduste sektori loendiga seotud reeglite muudatused hõlmavad peamiselt kohandatud metoodikat, ilma et see mõjutaks reeglite sisu. Praegu väärtusena väljendatud piirmäärad väljendatakse massina. See kriteerium on objektiivsem ja tolliasutustele lihtsam kontrollida. Tööstustoodete tootepõhiste reeglite lihtsustamisel peaks olema piiratud mõju tollitulule, sest paljudel juhtudel võivad lihtsustatud eeskirjadega kaasneda pigem hankimisega seotud muutused kui soodustingimustel impordi suurenemine Euroopa – Vahemere piirkonna riikidest, mis asendab importi, mille suhtes varem kohaldati imporditollimakse. Nende muutuste mõju imporditollitulule ei ole seega mõõdetav.
Mis puutub kaubandusse ja selle mõjusse soodustuste kasutamisele, siis pannakse uute reeglitega ette nähtud lõdvendamisega rõhku kogu ala majanduslikule integratsioonile, näiteks tekstiilisektoris, kus soodustuste kasutamine on juba praegu väga suur. Täiustatud reeglid tekstiili ja kumulatsiooni kohta on peamiselt ette nähtud selleks, et suurendada juba olemasolevat piirkondlikku integratsiooni ja materjalide kättesaadavust selle ala piires, mitte selleks, et võimaldada importida rohkem päritolustaatuseta materjale väljastpoolt.
6.Kavandatava akti avaldamine
Kuna PEMi ühiskomitee aktiga muudetakse konventsiooni, on asjakohane avaldada see akt pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
2023/0360 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees seoses selle konventsiooni muutmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3 ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liit sõlmis Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) nõukogu otsusega 2013/93/EL 5 ja see jõustus liidu suhtes 1. mail 2012.
(2)Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite kumulatsiooni süsteem võimaldab diagonaalset kumulatsiooni 25 konventsiooniosalise vahel, kelleks on Euroopa Liit, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina, 6 Süüria, Tuneesia, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Kosovo, 7 * Fääri saared, Moldova Vabariik, Gruusia ja Ukraina.
(3)Konventsiooniga on ette nähtud, et päritolureegleid tuleb muuta tegelike majandusoludega paremasse vastavusse viimiseks, ning konventsiooniga on kehtestatud selle muutmise kord. Konventsiooni artikli 4 kohaselt võetakse konventsiooni muudatused vastu konventsiooni artikli 3 lõikega 1 loodud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) otsusega.
(4)Konventsiooni muutmisega hakati tegelema 2012. aastal ja selle tulemusel loodi uued ajakohasemad ja paindlikumad päritolureeglid, mis on kooskõlas nendega, milles liit on juba kokku leppinud muudes hiljutistes lepingutes (ELi-Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping, ELi-Vietnami vabakaubandusleping, ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping, ELi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerlusleping) ning soodustuskavades (üldine soodustuste süsteem).
(5)27. novembril 2019 juhatas Euroopa Komisjon, kes tegutses PEMi konventsiooni sekretariaadina, PEMi ühiskomitee 9. koosolekut ning kutsus kõiki konventsiooniosalisi üles väljendama oma seisukohta konventsiooni läbi vaadatud päritolureeglite ametliku vastuvõtmise kohta. Muudetud reegleid ei saanud ühiskomitees siiski vastu võtta, pidades silmas mõne konventsiooniosalise väljendatud reservatsioone. 14. juunil 2023 väljendasid kõik lepinguosalised PEMi ühiskomitee 14. koosolekul oma toetust reservatsioonile, et kahepoolseid küsimusi arutatakse tehnilistel aruteludel, mis tuleb lõpule viia enne uute reeglite kohaldamise algust.
(6)Eeldatavasti võtab ühiskomitee 29. novembri 2023. aasta koosolekul või hiljem vastu otsuse konventsiooni muutmise kohta.
(7)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht, kuna kõnealune otsus on liidule siduv,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees võetav seisukoht põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.10.2023
COM(2023) 589 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees seoses selle konventsiooni muutmisega
[Eelnõu] ÜHISKOMITEE
OTSUS nr …/…,
0.0.0,
millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikku konventsiooni
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikku konventsiooni, eriti selle artikli 4 lõike 3 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikule konventsioonile (edaspidi „konventsioon“) kirjutati alla Brüsselis 15. juunil 2011 ja see jõustus 1. jaanuaril 2012.
(2)Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite kumulatsioonisüsteem loodi vabakaubanduslepingute võrgustiku alusel. Sellega nähakse ette diagonaalset kumulatsiooni võimaldav identsete päritolureeglite mitmepoolne raamistik, mille kohaldamine ei piira asjaomastes lepingutes kokkulepitud põhimõtete rakendamist.
(3)Konventsiooni preambulis võetakse teadmiseks, et päritolureegleid tuleb muuta majandusoludega edukamaks kohanemiseks.
(4)Konventsiooniosalised leppisid kokku konventsiooni muutmises, et näha ette uued ajakohasemad ja paindlikumad päritolureeglid.
(5)Konventsiooni tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1.Konventsiooni muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
2.Konventsiooni muudatused jõustuvad [1. jaanuaril 2025].
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
[Koht] ...,
Ühiskomitee nimel
eesistuja
LISA
Ainus artikkel
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite
piirkondliku konventsiooni muutmine
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) muudetakse järgmiselt.
(1)Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
1.Käesoleva konventsiooniga kehtestatakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel kaubastatavate kaupade päritolu käsitlevad sätted.
2.Mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlus ja sellega seotud halduskoostöö meetodid on sätestatud käesoleva konventsiooni liidetes.
I liites sätestatakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlemise üldreeglid ja sellega seotud halduskoostöö meetodid.
II liites sätestatakse teatavate konventsiooniosaliste vahel kohaldatavad erisätted, milles lepiti kokku enne 1. jaanuari 2019 ja mis kalduvad kõrvale I liite sätetest.
Teatavate konventsiooniosaliste vahel kohaldatavad erisätted, milles lepiti kokku enne 1. jaanuari 2019 ja mis kalduvad kõrvale I liite sätetest, kuid mida II liide ei sisalda, jäävad kehtima.
3.Pärast 1. jaanuari 2019 kokkulepitud erandite suhtes kehtib järgmine.
a)Konventsiooniosalised võivad oma kahepoolses kaubanduses kohaldada I liite sätetest kõrvale kalduvaid erisätteid, tingimusel et need on kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikliga.
b)Konventsiooniosalised esitavad ühiskomitee eesistujale inglis- või prantsuskeelse versiooni konventsiooniosaliste vahelisest lepingust, mis sisaldab punktis a osutatud sätteid, ja inglis- või prantsuskeelse kaaskirja, milles on nimetatud need konventsiooni sätted, mille suhtes nimetatud lepinguga erand tehakse.
c)Punktis a osutatud erisätteid ei hakata kohaldama enne selle kalendrikuu lõppu, mis järgneb kuule, mil konventsiooniosalised esitasid ühiskomitee eesistujale punktis b osutatud teabe.
d)Ühiskomitee eesistuja edastab punktis b osutatud teabe kõikidele teistele konventsiooniosalistele ning teatab sellest edastamisest punktis b osutatud konventsiooniosalistele.
4.Käesoleva konventsiooni osalised on järgmised:
–Euroopa Liit;
–preambulis loetletud EFTA riigid;
–Taani Kuningriik Fääri saarte osas;
–preambulis loetletud Barcelona protsessis osalevad riigid;
–preambulis loetletud Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevad riigid, välja arvatud Euroopa Liiduga ühinenud Horvaatia Vabariik;
–Moldova Vabariik;
–Gruusia;
–Ukraina.
5.Artikli 5 kohaselt konventsiooniosaliseks saanud kolmas isik lisatakse automaatselt käesoleva artikli lõikes 4 esitatud loetellu.“
(2)Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:
“(1)„konventsiooniosaline“ – artikli 1 lõikes 4 loetletud konventsiooniosalised;“.
(3)Artikli 4 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:
„a)käesoleva konventsiooni muudatused;“.
(4)Artikli 5 lõige 9 asendatakse järgmisega:
“9.Alates lõikes 4 osutatud ühiskomitee otsuse kuupäevast võib asjaomane kolmas isik olla esindatud vaatlejastaatusega ühiskomitees, allkomiteedes ja töörühmades.“
(5)I liide asendatakse järgmisega:
„I liide
Mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlus ja halduskoostöö meetodid
SISUKORD
I JAOTISÜLDSÄTTED
Artikkel 1Mõisted
II JAOTISMÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS
Artikkel 2Üldised nõuded
Artikkel 3Täielikult saadud või toodetud tooted
Artikkel 4Piisav töö või töötlus
Artikkel 5Piirmäära reegel
Artikkel 6Ebapiisav töö või töötlus
Artikkel 7Päritolu kumulatsioon
Artikkel 8Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused
Artikkel 9Kvalifikatsiooniühik
Artikkel 10Komplektid
Artikkel 11Kõrvalised tegurid
Artikkel 12Arvestuslik eraldamine
III JAOTISTERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 13Territoriaalsuspõhimõte
Artikkel 14Mittemuutmise reegel
Artikkel 15Näitused
IV JAOTISTOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 16Tollimaksude tagastamine ja tollimaksudest vabastamine
V JAOTISPÄRITOLUTÕEND
Artikkel 17Üldised nõuded
Artikkel 18Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused
Artikkel 19Heakskiidetud eksportija
Artikkel 20Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
Artikkel 21Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1
Artikkel 22Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
Artikkel 23Päritolutõendi kehtivus
Artikkel 24Vabatsoonid
Artikkel 25Impordinõuded
Artikkel 26Importimine osasaadetistena
Artikkel 27Päritolutõendi esitamisest vabastamine
Artikkel 28Lahknevused ja vormistusvead
Artikkel 29Tarnija deklaratsioonid
Artikkel 30Eurodes väljendatud summad
VI JAOTISKOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID
Artikkel 31Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine
Artikkel 32Vaidluste lahendamine
VII JAOTISHALDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 33Teavitamine ja koostöö
Artikkel 34Päritolutõendite kontrollimine
Artikkel 35Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
Artikkel 36Karistused
VIII JAOTISI LIITE KOHALDAMINE
Artikkel 37Euroopa Majanduspiirkond
Artikkel 38Liechtenstein
Artikkel 39San Marino Vabariik
Artikkel 40Andorra Vürstiriik
Artikkel 41Ceuta ja Melilla
Lisade loetelu
I LISASissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta
II LISALoend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse
III LISAPäritoludeklaratsiooni tekst
IV LISALiikumissertifikaadi EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised
V LISACeutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatavad eritingimused
VI LISATarnija deklaratsioon
VII LISAPikaajaline tarnija deklaratsioon
VIII LISALoend konventsiooniosalistest, kes on otsustanud kohaldada artikli 7 lõiget 3 ka harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete importimisel
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)„grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „harmoneeritud süsteem“) koos muudatustega vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele;
(b)„klassifitseeritud“ – osutab kaupade klassifitseerimisele harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;
(c)„kaubasaadetis“ – tooted, mis
(i) saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või
(ii) saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa arve alusel;
(d)„konventsiooniosalise tolliasutus“ – Euroopa Liidu puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutus;
(e)„tolliväärtus“ – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus;
(f)„tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases toote eest konventsiooniosalise territooriumil asuvale tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel. Kui viimane töö või töötlus on tellitud tootjalt allhanke korras, osutab mõiste „tootja“ alltöövõtja palganud ettevõtjale.
Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki konventsiooniosalise territooriumil toote tootmisega kaasnenud kulusid, tähendab tehasehind kõikide kõnealuste kulude summat, millest on maha arvatud riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel;
(g)„asendatavad materjalid“ või „asendatavad tooted“ – samalaadse ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjalid või tooted, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei saa üksteisest eristada;
(h)„kaubad“ – nii materjalid kui ka tooted;
(i)„tootmine“ – igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine;
(j)„materjal“ – koostisosa, toormaterjal, komponent, osa vms, mida on toote tootmisel kasutatud;
(k)„päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus“ – päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus tootes, mis võimaldab tootmist käsitada piisava töö või töötlusena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada protsendina toote tehasehinnast või protsendina konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassist;
(l)„toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on mõeldud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;
(m)„territoorium“ – konventsiooniosalise maismaaosa, siseveed ja territoriaalveed;
(n)„lisandväärtus“ – toote tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste asjaomases tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad mõne muu sellise konventsiooniosalise territooriumilt, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva konventsiooniosalise territooriumil;
(o)„materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva konventsiooniosalise territooriumil. Kui on vaja kindlaks teha tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis.
II JAOTIS
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS
Artikkel 2
Üldised nõuded
Asjaomase lepingu rakendamisel käsitatakse mõne teise konventsiooniosalise territooriumile eksportimisel konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate toodetena järgmisi tooteid:
(a)konventsiooniosalise territooriumil täielikult saadud või toodetud tooted artikli 3 tähenduses;
(b)konventsiooniosalise territooriumil saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole seal täielikult saadud või toodetud, tingimusel et need on asjaomase konventsiooniosalise territooriumil läbinud piisava töö või töötluse artikli 4 tähenduses.
Artikkel 3
Täielikult saadud või toodetud tooted
1. Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult konventsiooniosalise territooriumil saadud või toodetud toodetena mõne teise konventsiooniosalise territooriumile eksportimisel:
(a)sealsest pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad ja ammutatud looduslik vesi;
(b)seal kasvatatud või koristatud taimed, kaasa arvatud veetaimed, ja köögiviljasaadused;
(c)seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;
(d)seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;
(e)seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;
(f)seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;
(g)akvakultuuritooted, kui kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud on seal munadest sündinud või maimudest, kalavastsetest ja -maimudest kasvatatud;
(h)tema laevadega väljaspool mis tahes territoriaalvett püütud merekalapüügi- ja muud saadused;
(i)tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;
(j)seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret;
(k)sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;
(l)väljaspool tema territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et tal on selle merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;
(m)kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–l nimetatud saadustest või toodetest.
2. Lõike 1 punktides h ja i nimetatud termineid „tema laevad“ ja „tema kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse üksnes laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis
(a)on registreeritud eksportiva või importiva konventsiooniosalise territooriumil;
(b)sõidavad eksportiva või importiva konventsiooniosalise lipu all;
(c)vastavad ühele järgmistest tingimustest:
i) neist vähemalt 50 % kuulub eksportiva või importiva konventsiooniosalise kodanikele või
ii) nad kuuluvad äriühingule,
– mille peakontor ja peamine tegevuskoht on eksportiva või importiva konventsiooniosalise territooriumil ning
– millest vähemalt 50 % kuulub eksportivale või importivale konventsiooniosalisele või nende konventsiooniosaliste avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele.
3. Kui lõike 2 rakendamisel on eksportivaks või importivaks konventsiooniosaliseks Euroopa Liit, tähendab see mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki.
4. Lõike 2 rakendamisel käsitatakse EFTA riike ühe konventsiooniosalisena.
Artikkel 4
Piisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 6 kohaldamist, käsitatakse tooteid, mis ei ole konventsiooniosalise territooriumil täielikult saadud või toodetud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui II lisa loendis esitatud tingimused on asjaomaste kaupade puhul täidetud.
2. Kui kooskõlas lõikega 1 konventsiooniosalise territooriumil päritolustaatuse saanud toodet kasutatakse materjalina muu toote tootmiseks, ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle tootmiseks kasutada.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete täitmist kontrollitakse iga toote puhul.
Kui asjakohane reegel põhineb päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõude järgimisel, võivad konventsiooniosaliste tolliasutused lubada siiski eksportijatel arvutada toote tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena vastavalt lõikele 4, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi.
4. Käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud juhul arvutatakse toote keskmine tehasehind ja kasutatud päritolustaatuseta materjalide keskmine väärtus vastavalt eelmisel majandusaastal kõigi samade müüdud toodete eest küsitud tehasehinna ja eelmisel majandusaastal samade toodete tootmiseks kasutatud kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse põhjal, kusjuures majandusaasta on eksportiva konventsiooniosalise majandusaasta ning kui terve majandusaasta kohta ei ole andmed saadaval, siis võetakse aluseks lühem periood, mis ei ole lühem kui kolm kuud.
5. Eksportijad, kes otsustavad teha arvutuse keskmise näitaja alusel, kasutavad seda meetodit järjepidevalt võrdlusmajandusaastale järgneva aasta jooksul või vajaduse korral lühemale võrdlusperioodile järgneva aasta jooksul. Nad võivad lõpetada selle meetodi kasutamise, kui konkreetse majandusaasta või lühema võrdlusperioodi (mis ei ole lühem kui kolm kuud) jooksul ilmneb, et sellise meetodi kasutamist õigustanud kulude või valuutakursi kõikumine on lakanud.
6. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud keskmisi näitajaid kasutatakse vastavalt tehasehinnana ja päritolustaatuseta materjalide väärtusena, et teha kindlaks, kas päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõuet on järgitud.
Artikkel 5
Piirmäära reegel
1. Erandina artiklist 4 ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loendis nimetatud tingimuste kohaselt toote tootmiseks kasutada ei tohi, siiski kasutada, kui toote kohta hinnatud kogunetomass või koguväärtus ei ületa:
(a)15 % toote netomassist toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted;
(b)15 % toote tehasehinnast muude kui punktiga a hõlmatud toodete puhul.
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes, mille puhul kehtivad I lisa märkustes 6 ja 7 mainitud piirmäärad.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei ole lubatud ületada päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud protsentuaalset sisaldust, nagu on ette nähtud II lisa loendis esitatud reeglitega.
3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 3 tähenduses täielikult konventsiooniosalise territooriumil saadud või toodetud toodete suhtes. Kõnealustes lõigetes osutatud piirmäärasid kohaldatakse siiski toote suhtes, mille puhul II lisa loendis esitatud reegli kohaselt on nõutav, et toote tootmiseks kasutatud materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 9 lõike 1 kohaldamist.
Artikkel 6
Ebapiisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 4 nõuded on täidetud või mitte:
(a)toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;
(b)pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;
(c)pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi või muu katte eemaldamine;
(d)tekstiili triikimine või pressimine;
(e)lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;
(f)riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine;
(g)suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;
(h)puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;
(i)teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;
(j)tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);
(k)tavaline klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele kinnitamine ja igasugune muu lihtne pakendamine;
(l)märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;
(m)üht või mitut sorti toodete lihtne segamine;
(n)suhkru segamine mis tahes muu ainega;
(o)lihtne toodetele vee lisamine või toodete lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;
(p)toote osade lihtne kokkupanemine 1 terviktoote saamiseks või toote osadeks lammutamine;
(q)loomade tapmine;
(r)kahe või enama punktides a–q loetletud toimingu kombinatsioon.
2. Kõiki konkreetse tootega eksportiva konventsiooniosalise territooriumil tehtud toiminguid tuleb arvesse võtta juhul, kui tehakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus on käesoleva artikli lõike 1 tähenduses ebapiisav.
Artikkel 7
Päritolu kumulatsioon
1. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, käsitatakse tooteid teise konventsiooniosalise territooriumile eksportimisel eksportiva konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate toodetena, kui need on seal saadud või toodetud, kasutades materjale, mis pärinevad mis tahes muu konventsiooniosalise territooriumilt, tingimusel et eksportiva konventsiooniosalise territooriumil tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2. Kui eksportiva konventsiooniosalise territooriumil tehtud töö või töötlus ei ole artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum, loetakse toode, mis on saadud või toodetud, kasutades mis tahes muu konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid materjale, eksportiva konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaks ainult juhul, kui seal lisandunud väärtus on suurem kui vähemalt kahe teise konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks selle konventsiooniosalise territooriumilt, kust pärinevate, eksportiva konventsiooniosalise territooriumil toote tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.
3. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist ning jättes välja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, loetakse muu kui eksportiva konventsiooniosalise territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva konventsiooniosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva konventsiooniosalise territooriumil töö või töötluse.
4. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul ja üksnes kahe konventsiooniosalise vahelise kahepoolse kaubanduse korral importiva konventsiooniosalise territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva konventsiooniosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva konventsiooniosalise territooriumil töö või töötluse.
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevaid riike ja Moldova Vabariiki ühe konventsiooniosalisena.
5. Konventsiooniosalised võivad ühepoolselt laiendada käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete importimise suhtes. Konventsiooniosaline, kes otsustab lõike 3 kohaldamist laiendada, teatab sellest otsusest ja otsuse mis tahes muudatustest ühiskomiteele. VIII lisa sisaldab loetelu konventsiooniosalistest, kes on laiendanud käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete importimise suhtes. Konventsiooniosaliste loetelu uuendatakse kohe pärast seda, kui mõni konventsiooniosaline on laiendatud kohaldamise lõpetanud. Iga konventsiooniosaline avaldab teatise koos VIII lisas esitatud konventsiooniosaliste loeteluga oma riigisisese korra kohaselt.
6. Käesoleva artikli lõigetes 3–5 sätestatud kumulatsiooni kohaldamisel loetakse päritolustaatusega tooted pärinevaks eksportiva konventsiooniosalise territooriumilt üksnes siis, kui seal tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.
7. Tooted, mis pärinevad ühe konventsiooniosalise territooriumilt, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, ja mis ei läbi eksportiva konventsiooniosalise territooriumil tööd või töötlust, säilitavad mõne teise konventsiooniosalise territooriumile eksportimisel oma päritolustaatuse.
Artikkel 8
Päritolu kumulatsioon – kohaldamise tingimused
1. Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui
(a)päritolustaatuse saamisega seotud konventsiooniosaliste ja sihtkohaks oleva konventsiooniosalise vahel kohaldatakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut ning
(b)kaubad on saanud päritolustaatuse käesoleva konventsiooni reeglitega identsete päritolureeglite alusel.
2. Teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning asjaomaste lepingute osaliseks olevate konventsiooniosaliste riikides vastavalt sealsetele menetlustele.
Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse nendes teatistes osutatud kuupäevast alates.
Konventsiooniosalised esitavad Euroopa Komisjoni kaudu teistele asjaomaste lepingute osaliseks olevatele konventsiooniosalistele üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste konventsiooniosalistega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumise kuupäevad.
3. Päritolutõendile tuleks teha ingliskeelne märge „CUMULATION APPLIED WITH (riigi nimi / riikide nimed inglise keeles)“, kui tooted said päritolustaatuse eksportiva konventsiooniosalise territooriumil, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7.
Kui päritolutõendina kasutatakse liikumissertifikaati EUR.1, tehakse see märge lahtrisse 7.
4. Kui konventsiooniosalisele eksporditakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse eksportiva konventsiooniosalise territooriumil, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7, võib ta loobuda päritolutõendile käesoleva artikli lõikes 3 osutatud märke kandmise nõudmisest.
Konventsiooniosaline teavitab ühiskomiteed oma otsusest kasutada seda võimalust. Konventsiooniosalised avaldavad oma korra kohaselt teatised, milles on esitatud seda võimalust kasutada otsustanud konventsiooniosaliste ajakohastatud loetelu.
Artikkel 9
Kvalifikatsiooniühik
1. Käesoleva konventsiooni sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik konkreetne toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks.
Sellest tulenevalt:
(a)kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;
(b)kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi samasse rubriiki, võetakse käesoleva konventsiooni kohaldamisel iga toodet arvesse.
2. Kui harmoneeritud süsteemi üldreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
3. Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavavarustuse osaks ja kuuluvad tehasehinna sisse, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 10
Komplektid
Komplektid harmoneeritud süsteemi üldreegli 3 tähenduses on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega.
Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 11
Kõrvalised tegurid
Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja arvesse võtta toote tootmisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:
(a)energia ja kütus,
(b)sisseseade ja varustus,
(c)masinad ja tööriistad,
(d)muud kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.
Artikkel 12
Arvestuslik eraldamine
1. Kui tootega tehtava töö või töötluse käigus kasutatakse omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale, võivad ettevõtjad neid materjale hallata arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma materjalide varusid eraldi hoidmata.
2. Ettevõtjad võivad hallata rubriiki 1701 kuuluvaid omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooteid arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma toodete varusid eraldi hoidmata.
3. Konventsiooniosalised võivad nõuda, et arvestusliku eraldamise meetodi kasutamiseks peab tolliasutus andma eelnevalt loa. Tolliasutus võib loa andmiseks esitada mis tahes tingimusi, mida ta peab vajalikuks, ning ta kontrollib loa kasutamist. Tolliasutus võib loa kehtetuks tunnistada, kui meetodi kasutaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas liites kehtestatud tingimust.
Arvestusliku eraldamise meetodi kasutamisel tuleb tagada, et selliste toodete hulk, mida võib pidada eksportiva konventsiooniosalise territooriumilt pärinevateks, on alati sama, nagu see oleks varude füüsilise eraldamise korral.
Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse eksportiva konventsiooniosalise territooriumil kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel.
4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodit kasutav isik koostab päritolutõendi või taotleb päritolutõendit nende toodete kogusele, mida võib pidada eksportiva konventsiooniosalise territooriumilt pärinevateks toodeteks. Tolliasutuse nõudmisel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 13
Territoriaalsuspõhimõte
1. II jaotises esitatud tingimused peavad asjaomase konventsiooniosalise territooriumil olema täidetud katkematult.
2. Kui konventsiooniosalise territooriumilt teise riiki eksporditud päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, välja arvatud juhul, kui tolliasutusele suudetakse tõendada, et:
(a)tagasisaadetud tooted on samad tooted, mis eksporditi, ning
(b)need ei ole kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete seisundi säilitamiseks.
3. Konventsiooniosalise territooriumilt eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool selle eksportiva konventsiooniosalise territooriumi tehtud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotise tingimustele, kui:
(a)kõnealused materjalid on täielikult saadud või toodetud eksportiva konventsiooniosalise territooriumil või nendega enne eksportimist tehtud töö ja töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum ning
(b)tolliasutusele suudetakse tõendada, et:
(i) reimporditud tooted on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötluse teel ning
(ii) käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool eksportiva konventsiooniosalise territooriumi tekkinud kogulisandväärtus ei ole suurem kui 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.
4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool eksportiva konventsiooniosalise territooriumi tehtud töö või töötluse suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loendis sätestatud reeglit, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või eksportiva konventsiooniosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool kõnealuse konventsiooniosalise territooriumi tekkinud kogulisandväärtusega olla suurem sätestatud protsendimäärast.
5. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus“ kõiki väljaspool eksportiva konventsiooniosalise territooriumi tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.
6. Käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loendis sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artiklis 5 osutatud üldisi piirmäärasid.
7. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus väljaspool eksportiva konventsiooniosalise territooriumi peab toimuma välistöötlemisprotseduuri või muu samalaadse korra kohaselt.
Artikkel 14
Mittemuutmise reegel
1. Asjaomase lepinguga ettenähtud sooduskohtlemist rakendatakse üksnes nende toodete suhtes, mis vastavad käesoleva konventsiooni nõuetele ja mis on deklareeritud importimiseks konventsiooniosalise territooriumil, tingimusel et need on samad tooted, mis eksporditi eksportiva konventsiooniosalise territooriumilt. Tooteid ei tohi enne konventsiooniosalise territooriumil vabasse ringlusse lubamist muuta ega muundada ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mis on vajalikud nende seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, pitserite ja muude dokumentide lisamine, mille eesmärk on tagada importiva konventsiooniosalise siseriiklike nõuete täitmine ja mis toimub transiidi- või osadeks jagamise kolmanda riigi või kolmandate riikide tollijärelevalve all.
2. Toodete ja kaubasaadetiste ladustamine on lubatud, kui need jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.
3. Ilma et see piiraks käesoleva liite V jaotise kohaldamist, on kaubasaadetiste osadeks jagamine lubatud, kui need jäävad osadeks jagamise riigis või riikides tollijärelevalve alla.
4. Kahtluse korral võib importiv konventsiooniosaline igal ajal paluda importijal või tema esindajal esitada kõik vajalikud dokumendid, millega tõendatakse käesoleva artikli nõuete täitmist, milleks võib esitada mis tahes dokumentaalsed tõendid ning eelkõige:
(a)lepingulised veodokumendid, nagu veokiri;
(b)faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel;
(c)transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tolliasutuse väljastatud mittemuutmise tõend või mõni muu dokument, millega tõendatakse, et kaubad jäid transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tollijärelevalve alla, või
(d)igasugused kaupadega seotud tõendid.
Artikkel 15
Näitused
1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki peale nende, kellega kooskõlas artiklitega 7 ja 8 kohaldatakse kumulatsiooni, ja mis pärast näitust müüakse mõne konventsiooniosalise territooriumile importimiseks, kohaldatakse importimisel asjaomast lepingut, kui tolliasutusele tõendatakse, et:
(a)eksportija on saatnud tooted konventsiooniosalise territooriumilt näitust korraldavasse riiki ja need seal näitusel välja pannud;
(b)kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise konventsiooniosalise territooriumil asuvale isikule;
(c)tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning
(d)pärast näitusele saatmist ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.
2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas käesoleva liite V jaotisega ja esitada importiva konventsiooniosalise tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.
3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
IV JAOTIS
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 16
Tollimaksude tagastamine ja tollimaksudest vabastamine
1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete tootmiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt käesoleva liite V jaotisele, ei kohaldata eksportiva konventsiooniosalise territooriumil mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.
2. Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida eksportiv konventsiooniosaline kohaldab tootmisel kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest toodetud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on mõeldud selle konventsiooniosalise territooriumil kasutamiseks.
3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeld ei puuduta konventsiooniosaliste vahel vahetatavaid tooteid, mis on saanud päritolustaatuse, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artikli 7 lõikele 4 või 5.
5. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata ühelt poolt Šveitsi (sh Liechtensteini), Islandi, Norra, Türgi või Euroopa Liidu ja teiselt poolt Barcelona protsessis osalevate riikide (v.a Türgi ja Iisrael) vahelise kahepoolse kaubanduse suhtes, kui asjaomaseid tooteid käsitatakse eksportiva või importiva konventsiooniosalise territooriumilt pärinevatena ilma mõne teise konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate materjalidega kumulatsiooni kohaldamata.
6. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata Vahemere piirkonna araabia maade vabakaubanduslepingu (Agadiri leping) osalisteks olevate konventsiooniosaliste vahelise kahepoolse kaubanduse suhtes, kui asjaomaseid tooteid käsitatakse mõnest nendest riikidest pärinevatena ilma mõne teise konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate materjalidega kumulatsiooni kohaldamata.
V JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 17
Üldised nõuded
1. Ühe konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate toodete importimisel teise konventsiooniosalise territooriumile kohaldatakse asjaomastest lepingutest tulenevaid soodustusi, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:
(a)liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva liite IV lisas;
(b)artikli 18 lõikes 1 osutatud juhtudel deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon“), mille eksportija esitab arvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida. Päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva liite III lisas.
2. Käesoleva artikli lõikest 1 olenemata kohaldatakse käesoleva konventsiooni tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 27 osutatud juhtudel asjaomastest lepingutest tulenevaid soodustusi, ilma et oleks vaja esitada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud päritolutõendeid.
3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad kaks või enam konventsiooniosalist omavahel kokku leppida, et nendevahelises sooduskaubanduses asendatakse eespool käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendid päritolukinnitustega, mille koostavad kõnealuste konventsiooniosaliste õigusaktide kohaselt elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijad.
Elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijate koostatud ja kahe või enama konventsiooniosalise poolt kokku lepitud päritolukinnituse kasutamine ei takista diagonaalse kumulatsiooni kasutamist teiste konventsiooniosalistega.
4. Lõike 1 kohaldamisel võivad kaks või enam konventsiooniosalist omavahel kokku leppida süsteemi loomises, mis võimaldab käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendeid välja anda ja/või esitada elektrooniliselt.
5. Artikli 7 kohaldamisel, kui kohaldub artikli 8 lõige 4, võtab konventsiooniosalise territooriumil asutatud eksportija, kes annab välja päritolutõendi või taotleb päritolutõendit muu päritolutõendi alusel, mille puhul on loobutud kohustusest lisada muul juhul artikli 8 lõikega 3 nõutav märge, kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud, ning on valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid.
Artikkel 18
Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused
1. Artikli 17 lõike 1 punktis b nimetatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:
(a)heakskiidetud eksportija artikli 19 tähenduses või
(b)iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.
2. Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui tooteid võib käsitada konventsiooniosalise territooriumilt pärinevatena ja kui need vastavad muudele käesoleva konventsiooni nõuetele.
3. Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva konventsiooniosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva konventsiooni nõuete täitmist.
4. Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides kirjutusmasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva liite III lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriiklike õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
5. Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 19 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, kui ta kinnitab eksportiva konventsiooniosalise tolliasutusele kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6. Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist (edaspidi „tagantjärele välja antud päritoludeklaratsioon“), tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.
Kui kaubasaadetis jagatakse osadeks kooskõlas artikli 14 lõikega 3 ja tingimusel, et peetakse kinni samast kaheaastasest tähtajast, koostab tagantjärele välja antava päritoludeklaratsiooni tooteid eksportiva konventsiooniosalise heakskiidetud eksportija.
Artikkel 19
Heakskiidetud eksportija
1. Eksportiva konventsiooniosalise tolliasutus võib kooskõlas siseriiklike nõuetega anda igale kõnealuse konventsiooniosalise territooriumil asutatud eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija“) loa koostada ise päritoludeklaratsioone, olenemata asjaomaste toodete väärtusest.
2. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesoleva konventsiooni nõuete täitmise kontrollimiseks.
3. Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.
4. Tolliasutus kontrollib, kas luba kasutatakse õigesti. Tolliasutus võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada, kui heakskiidetud eksportija ei kasuta seda õigesti, ja ta tunnistab loa kehtetuks siis, kui heakskiidetud eksportija ei paku enam käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tagatisi.
Artikkel 20
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
1. Eksportiva konventsiooniosalise tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud käesoleva liite IV lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev konventsioon, ning kooskõlas eksportiva riigi õigusnormidega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
3. Eksportija, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud eksportiva konventsiooniosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva konventsiooni nõuete täitmist.
4. Eksportiva konventsiooniosalise tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada päritolustaatusega toodetena ja kui need vastavad muudele käesoleva konventsiooni nõuetele.
5. Liikumissertifikaati EUR.1 välja andev tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva konventsiooni nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige kontrollib ta, kas toodete kirjeldamiseks mõeldud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.
6. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 11.
7. Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.
Artikkel 21
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1
1. Olenemata artikli 20 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:
(a)seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu;
(b)tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel;
(c)asjaomaste toodete lõplik sihtkoht ei olnud eksportimise ajal teada ning see määrati kindlaks veo või ladustamise ajal ja pärast kaubasaadetise võimalikku osadeks jagamist vastavalt artikli 14 lõikele 3 või
(d)liikumissertifikaat EUR.1 anti välja artikli 8 lõike 4 alusel ja artikli 8 lõike 3 kohaldamine on nõutav importimisel teise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile.
2. Käesoleva artikli lõike 1 rakendamisel märgib eksportija oma taotluses liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud toodete eksportimise koha ja kuupäeva ning taotluse põhjused.
3. Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele välja anda kahe aasta jooksul alates eksportimise kuupäevast ning alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.
4. Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine ingliskeelne märge: „ISSUED RETROSPECTIVELY“.
5. Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.
Artikkel 22
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tolliasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2. Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:
„DUPLICATE“.
3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.
4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, kehtib sellest kuupäevast.
Artikkel 23
Päritolutõendi kehtivus
1. Päritolutõend kehtib kümme kuud alates eksportiva konventsiooniosalise territooriumil väljaandmise või koostamise kuupäevast ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva konventsiooniosalise tolliasutusele.
2. Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva konventsiooniosalise tolliasutusele pärast lõikes 1 osutatud kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva konventsiooniosalise tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on tollile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.
Artikkel 24
Vabatsoonid
1. Konventsiooniosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, võib erandina lõikest 1 välja anda või koostada uue päritolutõendi, kui tehtud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
Artikkel 25
Impordinõuded
Päritolutõendid esitatakse importiva konventsiooniosalise tolliasutusele selle osalise territooriumil kohaldatava korra kohaselt.
Artikkel 26
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja importiva konventsiooniosalise tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi üldreegli 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid osasaadetistena, esitatakse tolliasutusele selliste toodete kohta üksainus päritolutõend esimese osasaadetise importimisel.
Artikkel 27
Päritolutõendi esitamisest vabastamine
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole imporditud kaubanduslikul eesmärgil, kui on deklareeritud, et need vastavad käesoleva konventsiooni nõuetele, ja kui ei teki kahtlust sellise deklaratsiooni õigsuses.
2. Importi ei käsitata kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a)import on juhutine;
(b)import hõlmab eranditult tooteid, mis on mõeldud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks;
(c)toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikul eesmärgil.
3. Väikepakendite puhul ei või selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 28
Lahknevused ja vormistusvead
1. Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud vorminõuete täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.
Artikkel 29
Tarnija deklaratsioonid
1. Kui konventsiooniosalise territooriumil antakse välja liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille tootmisel on kasutatud mõne konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid kaupu, mis on läbinud seal töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust kooskõlas artikli 7 lõikega 3 või 4, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on läbinud konventsiooniosalise territooriumil töö või töötluse, selleks et kindlaks teha, kas tooteid, mille tootmisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda eksportiva konventsiooniosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesoleva liite nõuetele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata lõikega 4 ettenähtud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni VI lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul konventsiooniosalise territooriumil läbitud töö või töötlus jääb eeldatavalt teatavaks ajavahemikuks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“). Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni kaks aastat alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle konventsiooniosalise tolliasutus, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille alusel võib rakendada pikemaid ajavahemikke. Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni VII lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega. Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioonid trükitakse või prinditakse ühes keeltest, milles käesolev konventsioon on koostatud, vastavalt selle konventsiooniosalise siseriiklikele õigusnormidele, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija on valmis igal ajal esitama selle konventsiooniosalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostatakse, kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad deklaratsioonil esitatud andmete õigsust.
Artikkel 30
Eurodes väljendatud summad
1. Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, määravad konventsiooniosalised artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad asjaomaste riikide omavääringus.
2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 18 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõiget 3 selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt kindlaks määratud summale.
3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.
4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 %. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.
5. Ühiskomitee vaatab eurodes väljendatud summad üle konventsiooniosalise taotluse korral. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub ühiskomitee asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.
VI jaotis
KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID
Artikkel 31
Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine
1. Päritoludeklaratsiooni koostanud või liikumissertifikaati EUR.1 taotlenud eksportija säilitab kõnealuseid päritolutõendeid ja kõiki toote päritolustaatust tõendavaid täiendavaid dokumente paberkandjal või elektroonilisel kujul vähemalt kolm aastat alates päritoludeklaratsiooni väljaandmise või koostamise kuupäevast.
2. Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja kõikide arvete, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele kõnealune deklaratsioon on lisatud, ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
3. Lõike 1 kohaldamisel loetakse päritolustaatust tõendavateks dokumentideks muu hulgas järgmised:
(a)otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud toote saamiseks; need sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises;
(b)dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomase konventsiooniosalise territooriumil kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega;
(c)dokumendid, mis tõendavad materjalidega töö või töötluse tegemist asjaomase konventsiooniosalise territooriumil ja mis on seal välja antud või koostatud kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega;
(d)päritoludeklaratsioonid või liikumissertifikaadid EUR.1, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud konventsiooniosaliste territooriumil kooskõlas käesoleva konventsiooniga;
(e)asjakohased tõendid artiklite 13 ja 14 kohaselt väljaspool konventsiooniosaliste territooriumi tehtud töö või töötluse kohta, mis tõendavad kõnealustes artiklites sätestatud nõuete täitmist.
4. Eksportiva konventsiooniosalise tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 20 lõikes 2 osutatud taotlusvormi vähemalt kolm aastat.
5. Importiva konventsiooniosalise tolliasutus säilitab talle esitatud päritoludeklaratsioone ja liikumissertifikaate EUR.1 vähemalt kolm aastat.
6. Tarnija deklaratsiooni, millega tõendatakse kasutatud materjalidega töö või töötluse tegemist konventsiooniosalise territooriumil ja mis on seal koostatud, käsitatakse artikli 18 lõikes 3, artikli 20 lõikes 3 ja artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumendina, mida kasutatakse selle tõendamiseks, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada kõnealuse konventsiooniosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesoleva liite nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 32
Vaidluste lahendamine
Kui seoses artiklites 34 ja 35 osutatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks asjaomase lepinguga asutatud kahepoolsele organile. Kui seoses käesoleva konventsiooni tõlgendamisega tekivad muud vaidlused kui artiklites 34 ja 35 osutatud kontrollimenetlusega seotud vaidlused, esitatakse need lahendamiseks ühiskomiteele.
Importija ja importiva konventsiooniosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva konventsiooniosalise õigusnormide kohaselt.
VII JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 33
Teavitamine ja koostöö
1. Konventsiooniosaliste tolliasutused esitavad üksteisele nende tolliasutustes liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks kasutatavad templijäljendid, heakskiidetud eksportijatele antavate lubade numbrite näidised ning nimetatud sertifikaatide ja päritoludeklaratsioonide kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid.
2. Et tagada käesoleva konventsiooni nõuetekohane kohaldamine, abistavad konventsiooniosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu, kontrollides liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 34
Päritolutõendite kontrollimine
1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva konventsiooniosalise tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva konventsiooni nõuete täitmises.
2. Importiva konventsiooniosalise tolliasutus tagastab järelkontrollitaotluse tegemisel eksportiva konventsiooniosalise tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.
3. Kontrolli teeb eksportiva konventsiooniosalise tolliasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kui importiva konventsiooniosalise tolliasutus otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
5. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad, kas asjaomaseid tooteid võib käsitada mõne konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate toodetena ja kas need vastavad muudele käesoleva konventsiooni nõuetele.
6. Kui põhjendatud kahtlusega olukordades ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollitaotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada asjaomase dokumendi ehtsuse üle või teha kindlaks toodete tegelik päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
Artikkel 35
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle konventsiooniosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 osutatud konventsiooniosalise tolliasutus tarnija deklaratsiooni või pikaajalise tarnija deklaratsiooni ja arved, saatelehed või muud äridokumendid, mis käsitlevad asjaomase deklaratsiooniga hõlmatud kaupu, selle riigi tolliasutusele, kus deklaratsioon koostati, põhjendades vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi.
Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on valed.
3. Kontrolli teeb selle konventsiooniosalise tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon või pikaajaline tarnija deklaratsioon koostati. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Kõnealustest tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsiooni koostamisel.
Artikkel 36
Karistused
Konventsiooniosalised näevad ette käesoleva konventsiooniga seotud siseriiklike õigusaktide rikkumise eest kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused.
VIII JAOTIS
I LIITE KOHALDAMINE
Artikkel 37
Euroopa Majanduspiirkond
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu protokolli nr 4 tähenduses Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaid tooteid käsitatakse Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast (edaspidi „EMP lepingu osalised“) pärinevate toodetena, kui need on eksporditud vastavalt kas Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast mõnele konventsiooniosalisele, mis ei kuulu EMP lepingu osaliste hulka, tingimusel et importiva konventsiooniosalise ja EMP lepingu osaliste vahel kohaldatakse vabakaubanduslepinguid.
Artikkel 38
Liechtenstein
Liechtensteinist pärinevat toodet käsitatakse Šveitsi ja Liechtensteini tolliliidu tõttu Šveitsist pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 39
San Marino Vabariik
San Marino Vabariigist pärinevat toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 40
Andorra Vürstiriik
Andorra Vürstiriigist pärinevat ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 klassifitseeritud toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 41
Ceuta ja Melilla
1. Käesolevas konventsioonis kasutatud mõiste „Euroopa Liit“ ei hõlma Ceutat ja Melillat.
2. Ceutasse või Melillasse imporditavate muust konventsiooniosalisest kui Euroopa Liidust pärinevate toodete suhtes kohaldatakse sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärinevate toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemistingimuste ja aluslepingutesse tehtavate muudatuste akti protokolli nr 2 2 alusel. Muud konventsiooniosalised kui Euroopa Liit kohaldavad asjaomase lepinguga hõlmatud ning Ceutast ja Melillast pärinevate toodete importimisel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärinevate toodete suhtes.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärinevate toodete suhtes kohaldatakse käesolevat konventsiooni mutatis mutandis vastavalt V lisas sätestatud eritingimustele.
I lisa
Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta
Märkus 1 – üldine sissejuhatus
Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna I liite II jaotise artikli 4 tähenduses. Reegleid on nelja tüüpi ja need varieeruvad vastavalt tootele:
a)töö või töötlusega ei ületata päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust;
b)töö või töötluse tulemusel ei kuulu valmistatud toode või kasutatud materjalid enam harmoneeritud süsteemi samasse neljakohalisse rubriiki või samasse kuuekohalisse alamrubriiki;
c)teostatakse konkreetne töö- või töötlemistoiming;
d)töö või töötlus teostatakse teatavate täielikult saadud või toodetud materjalidega.
Märkus 2 – loendi struktuur
2.1.Loendi esimeses kahes veerus kirjeldatakse saadud või toodetud toodet. Veerus (1) on esitatud harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja veerus (2) selle süsteemi vastava rubriigi või grupi kauba kirjeldus. Esimese kahe veeru iga kande jaoks on veerus (3) nähtud ette reegel. Kui mõnel juhul on veeru (1) kande ees „ex“, tähendab see, et veeru (3) reegel kehtib ainult veerus (2) kirjeldatud rubriigi osa suhtes.
2.2.Kui veergu (1) on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on veerus (2) toodete üldkirjeldus, kohaldatakse veeru (3) asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse veergu (1) koondatud rubriiki.
2.3.Kui loend sisaldab erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane asjaomase rubriigi selle osa kirjeldust, mis on hõlmatud veeru (3) vastavate reeglitega.
2.4.Kui veerus (3) on esitatud kaks alternatiivset reeglit, mis on eraldatud sidesõnaga „või“, võib eksportija valida, millist reeglit kasutada.
Märkus 3 – näited reeglite kohaldamise kohta
3.1.I liite II jaotise artiklit 4, milles käsitletakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete tootmiseks, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus konventsiooniosalise tehases.
3.2.I liite II jaotise artikli 6 kohaselt peab tehtud töö või töötlus olema kõnealuses artiklis osutatud toimingutest ulatuslikum. Vastasel juhul ei saa kaubad kasu tariifsest sooduskohtlemisest isegi siis, kui allpool esitatud loendi tingimused on täidetud.
I liite II jaotise artikli 6 kohaldamisel nähakse loendi reeglitega ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus ning sellest ulatuslikum töö või töötlus annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus päritolustaatust ei anna.
Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.
Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis päritolustaatuseta materjali ei või kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis enam mitte.
Näide: kui grupi 19 reegliga nähakse ette, et rubriikidesse 1101–1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei tohi ületada 20 % massist, ei ole gruppi 10 kuuluvate teraviljade kasutamine (st importimine) (materjalid varasemas tootmisetapis) piiratud.
3.3.Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest“, tähendab see, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis mainitud eripiirangutest ei tulene teisiti.
Väljend „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas muudest rubriiki ... kuuluvatest materjalidest“ või „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas tootega samasse rubriiki kuuluvatest muudest materjalidest“ tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loendi veerus (2) esitatud toote kirjelduse alla.
3.4.Kui loendi reegliga nähakse ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.
3.5.Kui loendi reegliga nähakse ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta.
3.6.Kui loendi reegliga nähakse ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi neid protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgeimat esitatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.
Märkus 4 – teatavaid põllumajandustooteid käsitlevad üldised sätted
4.1.Gruppidesse 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 ning rubriiki 2401 kuuluvaid põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud konventsiooniosalise territooriumil, käsitatakse selle konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate toodetena isegi siis, kui need on kasvatatud imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusate taimede osadest.
4.2.Kui päritolustaatuseta suhkru sisaldus teatavas tootes on piiratud, võetakse selliste piirmäärade arvutamisel arvesse rubriikidesse 1701 (sahharoos) ja 1702 (nt fruktoos, glükoos, laktoos, maltoos, isoglükoos või invertsuhkur) kuuluvate suhkrute massi, mida on kasutatud lõpptoote tootmisel ja lõpptootes sisalduvate päritolustaatuseta toodete tootmisel.
Märkus 5 – teatavate tekstiiltoodete puhul kasutatav terminoloogia
5.1.Loendis kasutatud mõiste „looduslikud kiud“ osutab muudele kiududele kui tehis- või sünteeskiud. Mõiste piirdub ketruseelsetes järkudes olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui teisiti ei ole sätestatud, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.
5.2.Termin „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid ja loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.
5.3.Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade tootmiseks.
5.4.Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.
5.5.Trükkimine (koos kudumise, silmuskudumise, heegeldamise, taftingtöötluse või flokeerimisega) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid.
5.6.Trükkimine (eraldiseisva toiminguna) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, kombineeritult vähemalt kahe ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.
Märkus 6 – tekstiilmaterjalide segust tehtud toodete suhtes kohaldatavad piirmäärad
6.1.Kui loendis sisalduva toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata veerus (3) olevaid tingimusi ühegi selle toote tootmiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 15 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkused 6.3 ja 6.4.)
6.2.Märkuses 6.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist.
Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:
–siid;
–vill;
–loomakarv;
–loomavill;
–hobusejõhv;
–puuvill;
–paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber;
–lina;
–kanep;
–džuut ja muud niinekiud;
–sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud;
–kookoskiud, manillakanep, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud;
–polüpropüleenist sünteesfilamentkiud;
–polüestrist sünteesfilamentkiud;
–polüamiidist sünteesfilamentkiud;
–polüakrüülnitriilist sünteesfilamentkiud;
–polüimiidist sünteesfilamentkiud;
–polütetrafluoroetüleenist sünteesfilamentkiud;
–polü(fenüleensulfiidist) sünteesfilamentkiud;
–polü(vinüülkloriidist) sünteesfilamentkiud;
–muud sünteesfilamentkiud;
–viskoosist tehisfilamentkiud;
–muud tehisfilamentkiud;
–elektrit juhtivad filamendid;
–polüpropüleenist sünteesstaapelkiud;
–polüestrist sünteesstaapelkiud;
–polüamiidist sünteesstaapelkiud;
–polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud;
–polüimiidist sünteesstaapelkiud;
–polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud;
–polü(fenüleensulfiidist) sünteesstaapelkiud;
–polü(vinüülkloriidist) sünteesstaapelkiud;
–muud sünteesstaapelkiud;
–viskoosist tehisstaapelkiud;
–muud tehisstaapelkiud;
–mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist;
–rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust;
–muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted;
–klaaskiud;
–metallkiud;
–mineraalkiud.
6.3.Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist“, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.
6.4.Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust“, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.
Märkus 7 – teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad muud piirmäärad
7.1.Kui loendis on viide käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase valmistoote kohta loendi veerus (3) ettenähtud reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui toode ning nende väärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.
7.2.Ilma et see piiraks märkuse 7.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.
7.3.Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata päritolustaatuseta materjalide väärtust võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.
Märkus 8 – teatavate gruppi 27 kuuluvate toodetega teostatavate eritöötluste ja lihttoimingute määratlus
8.1.Rubriikides ex 2707 ja 2713 tähendab „eritöötlus“ järgmisi toiminguid:
a)vaakumdestilleerimine;
b)põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;
c)krakkimine;
d)reformimine;
e)ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
f)töötlus, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;
g)polümeerimine;
h)alküülimine;
i)isomeerimine.
8.2.Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 tähendab „eritöötlus“ järgmisi toiminguid:
a)vaakumdestilleerimine;
b)põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;
c)krakkimine;
d)reformimine;
e)ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
f)töötlus, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;
g)polümeerimine;
h)alküülimine;
i)isomeerimine;
j)üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);
k)üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, v.a filtreerimine;
l)üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu siiski eritöötluse hulka;
m)üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;
n)üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega;
o)üksnes rubriiki ex 2712 kuuluvate toorsaaduste puhul (v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.
8.3.Rubriikides ex 2707 ja 2713 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.
Märkus 9 – teatavatesse gruppidesse kuuluvate toodetega teostatavate eritöötluste ja toimingute määratlus
9.1. Gruppi 30 kuuluvaid tooteid, mis on saadud või toodetud konventsiooniosalise territooriumil rakukultuure kasutades, käsitatakse selle osalise territooriumilt pärinevatena. Mõiste „rakukultuur“ tähendab inim-, looma- ja taimerakkude kasvatamist kontrollitud tingimustes (nt kindlaksmääratud temperatuur, kasvukeskkond, gaasisegu, pH) väljaspool elusorganismi.
9.2.Tooteid, mis kuuluvad gruppidesse 29 (välja arvatud 2905 43–2905 44), 30, 32, 33 (välja arvatud 3302 10, 3301) 34, 35 (välja arvatud 3501, 3502 11–3502 19, 3502 20, 3505), 36, 37, 38 (välja arvatud 3809 10, 3823, 3824 60, 3826) ja 39 (välja arvatud 3916–3926) ning mis on saadud või toodetud konventsiooniosalise territooriumil fermenteerimise teel, käsitatakse selle osalise territooriumilt pärinevatena. „Fermenteerimine“ on biotehnoloogiline protsess, milles inim-, looma- ja taimerakke, baktereid, pärmseeni, seeni või ensüüme kasutatakse selleks, et toota gruppidesse 29–39 kuuluvaid tooteid.
9.3. Järgmisi töötlemistoiminguid peetakse artikli 4 lõike 1 kohaselt piisavaks toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 28, 29 (välja arvatud 2905 43–2905 44), 30, 32, 33 (välja arvatud 3302 10, 3301), 34, 35 (välja arvatud 3501, 3502 11–3502 19, 3502 20, 3505), 36, 37, 38 (välja arvatud 3809 10, 3823, 3824 60, 3826) ja 39 (välja arvatud 3916–3926).
–Keemiline reaktsioon: „keemiline reaktsioon“ on protsess, sealhulgas biokeemiline protsess, mille tulemusel tekib molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul. Keemilist reaktsiooni võib väljendada CASi numbri muutusega.
Päritolu määramisel ei tohiks arvesse võtta järgmisi protsesse: a) lahustamine vees või muudes lahustites; b) lahustite, sealhulgas vee eemaldamine või c) kristallisatsioonivee lisamine või eemaldamine. Keemilist reaktsiooni, nagu see on määratletud eespool, käsitatakse päritolustaatust andvana.
–Segamine: päritolustaatust andvana käsitatakse sellist üksnes eelnevalt kindlaksmääratud tingimustele vastavat materjalide sihilikku ja proportsionaalselt kontrollitud segamist või tihendamist, k.a pihustamine (v.a lahjendite lisamine), mille tulemusel saadakse kaup, mille füüsikalised ja keemilised omadused vastavad selle kauba otstarbele ja kasutusvaldkondadele ning erinevad sisendmaterjalide omadustest.
–Puhastamine: puhastamist käsitatakse päritolustaatust andvana, kui see toimub konventsiooniosaliste territooriumil ja täidetud on mõni järgmistest kriteeriumidest:
a)kauba puhastamise tulemusel eemaldatakse vähemalt 80 % olemasolevatest lisanditest või
b)lisandite sisalduse vähendamise või nende eemaldamisega saadakse ühele või mitmele järgmisele kasutusvaldkonnale vastav kaup:
i)farmaatsias, meditsiinis, kosmeetikas, veterinaarias või toiduainetes kasutatavad ained;
ii)analüüside tegemisel, diagnostikas või laboris kasutatavad kemikaalid ja reaktiivid;
iii)mikroelektroonikas kasutatavad elemendid ja komponendid;
iv)optikas spetsiaalse kasutusega;
v)biotehnikas kasutamisel (nt rakukülvid, geenitehnoloogia või katalüsaator);
vi)eraldamisprotsessis kasutatavad kandjad või
vii)radioaktiivsuse kasutamisega.
–Osakeste suuruse muutmine: päritolustaatust andvana käsitatakse toote osakeste suuruse tahtlikku ja kontrollitud muutmist muul viisil kui üksnes purustamise või pressimise teel, mille tulemusel saadakse toode, millel on kindlaksmääratud suurusega osakesed, osakeste kindlaksmääratud suurusjaotus või kindlaksmääratud pind, mis on saadava toote seisukohalt olulised ning mille füüsikalised ja keemilised omadused erinevad sisendmaterjalide omadest.
–Standardmaterjalide tootmine: selliste valmististe (sh standardlahuste) tootmine, mis sobivad analüüside tegemiseks, kalibreerimiseks või etalonina kasutamiseks ning millel on tootja poolt sertifitseeritud täpne puhtusaste või seguvahekord. Standardmaterjalide tootmist käsitatakse päritolustaatust andvana.
–Isomeeride eraldamine: isomeeride isoleerimist või eraldamist isomeeride segust käsitatakse päritolustaatust andvana.
II lisa
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse
|
Rubriik |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud,
|
|
(1) |
(2) |
(3) |
|
Grupp 1 |
Elusloomad |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
Tootmine, mille puhul kogu sellesse gruppi kuuluv liha ja söödav rups on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 3 |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 4 |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
ex grupp 5 |
Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
ex 0511 91 |
Mittesöödav kalamari ja niisk |
Kogu kalamari ja niisk on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 6 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja -roheline |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 7 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad puuviljad, marjad, pähklid ning tsitrusviljade ja melonite koor on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
Grupp 10 |
Teravili |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 11 |
Jahud, tangained; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 8, 10 ja 11, rubriikidesse 0701, 0714, 2302 ja 2303 ning alamrubriiki 0710 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex grupp 13 |
Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
ex 1302 |
Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
1504–1506 |
Kalade või veeimetajate rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid; villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin); muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
1508 |
Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
|
1509 ja 1510 |
Oliiviõli ja selle fraktsioonid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
1511 |
Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
|
ex 1512 |
Päevalilleseemneõlid ja nende fraktsioonid: |
|
|
- kasutamine tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
- muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
|
ex 1516 |
Kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
1520 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
Grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
|
- keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriigi 1702 materjalidest |
|
|
- muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1101–1108, 1701 ja 1703 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % lõpptoote massist |
|
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: – kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist või – kasutatava suhkru väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
ex 1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: – kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist või – kasutatava suhkru väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
1806 10 |
Kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
|
- linnaseekstrakt |
Tootmine grupi 10 teraviljast |
|
|
- muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: – kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101–1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning – kasutatavate gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist |
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest |
|
1904 |
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: – kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101–1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning – kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101–1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist |
|
ex grupp 20 |
Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
2002 ja 2003 |
Tomatid, seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
2006 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
ex 2008 |
Tooted, välja arvatud: - pähklid magusaine- või piirituselisandita - maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais - puuvili, marjad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre) ning köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
2103 |
- kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; maitseainesegud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada |
|
- sinepipulber ja valmissinep |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
2105 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: – suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist ning – suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 60 % lõpptoote massist |
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10, 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
2207 ja 2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega üle 80 % mahust või alla selle; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigid 2207 ja 2208, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10, 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad valmistised |
Tootmine, mille puhul: – kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, – kasutatavate gruppidesse 10 ja 11 ning rubriikidesse 2302 ja 2303 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist, – suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist ning – suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 50 % lõpptoote massist |
|
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul rubriiki 2401 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % kasutatavate gruppi 24 kuuluvate materjalide kogumassist |
|
2401 |
Töötlemata tubakas; tubakajäätmed |
Tootmine, mille puhul kõik rubriiki 2401 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
ex 2402 |
Sigaretid tubakast või tubakaasendajatest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ja alamrubriigi 2403 19 suitsetamistubakas, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud või toodetud |
|
ex 2403 |
Ilma põletamata, kuumutatuna või muul viisil sissehingamiseks ettenähtud tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud või toodetud |
|
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
|
ex 2519 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada |
|
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex grupp 27 |
Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 2707 |
Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust(1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid; õlijäätmed |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust(1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust(1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust(1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust(1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 2901 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Eritöötlus(ed)(4) või rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust(1) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 2902 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Eritöötlus(ed)(4) või rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust(1) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 2905 |
Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 30 |
Farmaatsiatooted |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
Grupp 31 |
Väetised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 32 |
Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria-, kosmeetika- ja hügieenitooted |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 34 |
Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid: |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
- määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
||
|
ex 3824 99 ja ex 3826 00 |
Biodiislikütus |
Tootmine, mille puhul biodiislikütus saadakse ümberesterdamise ja/või esterdamise või vesiniktöötluse teel |
|
Grupp 39 |
Plastid ja plasttooted |
Eritöötlus(ed)(4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 40 |
Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 4012 |
Kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid |
Kasutatud rehvide protekteerimine |
|
ex grupp 41 |
Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
4104–4106 |
Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata |
Pargitud naha järelparkimine või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 43 |
Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex 4302 |
Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad: |
|
|
- nelinurksete tükkide, ristide ja muul samalaadsel kujul |
Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele |
|
|
- muud |
Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast |
|
|
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted |
Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
|
ex grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm |
Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
ex 4408 |
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, servjätkatud, ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või -kooritud puit, paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
ex 4410 – ex 4413 |
Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad |
Profileerimine |
|
ex 4415 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid |
Tootmine mõõtu lõikamata laudadest |
|
ex 4418 |
- puidust tisleri- ja puusepatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada |
|
- profileeritud liistud |
Profileerimine |
|
|
ex 4421 |
Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid |
Tootmine mis tahes rubriigi puidust, v.a rubriigi 4409 pidevprofiiliga puidust |
|
Grupp 45 |
Kork ja korktooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 47 |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 50 |
Siid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex 5003 |
Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
Siidijääkide kraasimine või kammimine |
|
5004 – ex 5006 |
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng |
(2) Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või keemiliste kiudude ekstrusioon koos korrutamisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|
5007 |
Siidriie või siidijääkidest riie |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või kudumine koos värvimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
ex grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
5106–5110 |
Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
(2) Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|
5111–5113 |
Kootud riie lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist: |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
ex grupp 52 |
Puuvill; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
5204–5207 |
Puuvillane lõng ja niit |
(2) Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|
5208–5212 |
Puuvillane riie |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
ex grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
5306–5308 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng |
(2) Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|
5309–5311 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
5401–5406 |
Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit |
(2) Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|
5407 ja 5408 |
Keemilisest filamentlõngast riie |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
5501–5507 |
Keemilised staapelkiud |
Keemiliste kiudude ekstrusioon |
|
5508–5511 |
Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit |
(2) Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|
5512–5516 |
Keemilistest staapelkiududest riie: |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
ex grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud: |
(2) Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega |
|
5601 |
Tekstiilvatt ja tooted sellest; kuni 5 mm pikkusega tekstiilkiud (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte: |
|
|
- nõeltöödeldud vilt |
(2) Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega Kuid: – rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, – rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või – rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, või looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine |
|
|
- muud |
(2) Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega või muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine |
|
|
5603 |
Lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
|
|
560311–560314 |
Keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
Tootmine – orienteeritud või orienteerimata filamentidest või – looduslikest või keemilistest ainetest või polümeeridest, millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks |
|
560391–560394 |
Muudest kui keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
Tootmine – orienteeritud või orienteerimata staapelkiududest ja/või – looduslikust või keemilisest hakitud lõngast, millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks |
|
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: |
|
|
- tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael |
Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast |
|
|
- muud |
(2) Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|
|
5605 |
Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|
5606 |
Mähitud lõng, rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad mähitud ribad jms (v.a rubriigi 5605 lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng |
(2) Keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mähkimisega või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või flokeerimine koos värvimisega |
|
Grupp 57 |
Vaibad jm tekstiilpõrandakatted: |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega või tootmine kookos-, sisal- või džuutlõngast või klassikalisest ringkedratud viskooslõngast või taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega või keemilise filamentlõnga taftingtöötlus või kudumine koos toote pealistamise või lamineerimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või keemiliste kiudude ekstrusioon koos lausriide valmistamistehnikatega, sealhulgas nõeltorkemeetodil Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
|
ex grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud: |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega või kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega või taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
5805 |
Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
5810 |
Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena |
Tikandid, mille puhul kõigi kasutatavate mis tahes rubriiki kuuluvate materjalide (v.a toote rubriiki kuuluv materjal) väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
5901 |
Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie |
Kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega |
|
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: |
|
|
- mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale |
Kudumine |
|
|
- muud |
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega |
|
|
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie (v.a rubriiki 5902 kuuluv) |
Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
5904 |
Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata |
(2) Kudumine koos värvimise või pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega Aluskihina võib kasutada džuutriiet. |
|
5905 |
Tekstiilseinakatted: - kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud |
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega |
|
- muud |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
|
5906 |
Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv: -silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine või heegeldamine koos kummeerimisega või kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
- muud sünteesfilamentlõngast kangad tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist |
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega |
|
|
- muud |
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või kummeerimisega või lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega või kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
5907 |
Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, trükkimise, pealistamise, katmise või impregneerimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
5908 |
Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või mitte: |
|
|
- impregneeritud hõõgsukad |
Tootmine silmkoes ringkootud või ringis heegeldatud hõõgsukakangast |
|
|
- muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
5909–5911 |
Tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks: |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) |
(2) Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine või heegeldamine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või trükkimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või lõnga värvimine koos silmuskudumise või heegeldamisega või korrutamine ja tekstureerimine koos silmuskudumise või heegeldamisega, tingimusel et kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 61 |
Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted): |
|
|
- saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel |
(2)(3) Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|
|
- muud |
(2) Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna |
|
|
ex grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: |
(2)(3) Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
ex 6202, ex 6204,
|
Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused |
(3) Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 6210 ja
|
Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
(2)(3) Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 6212 |
Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud, saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel |
(2)(3) Silmuskudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
6213 ja 6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: |
|
|
- tikitud |
(2)(3) Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, või lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
|
- muud |
(2)(3) Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
|
6217 |
Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriiki 6212 kuuluvate toodete osad: |
|
|
- tikitud |
(3) Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, või lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|
|
- tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
(3) Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
- valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks |
Tootmine: – mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja – mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
- muud |
(3) Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|
|
ex grupp 63 |
Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
6301–6304 |
Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed: |
|
|
- vildist, lausriidest |
(2) Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|
|
- muud: |
||
|
-- tikitud |
(2)(3) Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
-- muud |
(2)(3) Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|
|
6305 |
Kotid kaupade pakendamiseks |
(2) Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või silmuskudumise ja lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: |
|
|
- lausriidest |
(2)(3) Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|
|
- muud |
(2)(3) Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|
|
6307 |
Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid) |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
6308 |
Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
ex grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest |
|
6406 |
Jalatsite osad (k.a pealsed, muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud või kinnitamata); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
Grupp 65 |
Peakatted ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
Grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex grupp 70 |
Klaas ja klaastooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7010 |
Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade veoks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või klaasesemete lihvimine, tingimusel et lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7013 |
Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduseks vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriiki 7010 või 7018 kuuluvad) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
|
ex 7102, ex 7103 ja ex 7104 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
|
7106, 7108 ja 7110 |
Väärismetallid: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 7106, 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid, või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega |
|
- survetöötlemata |
||
|
- pooltöödeldud või pulbrina |
Tootmine survetöötlemata väärismetallidest |
|
|
ex 7107, ex 7109 ja ex 7111 |
Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena |
Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist |
|
ex grupp 72 |
Raud ja teras; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
|
7208–7212 |
Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
|
7213–7216 |
Rauast või legeerimata terasest vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
7217 |
Traat rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
|
7218 91 ja 7218 99 |
Pooltooted |
Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
|
7219–7222 |
Roostevabast terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
7223 |
Roostevabast terasest traat |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest |
|
7224 90 |
Pooltooted |
Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
|
7225–7228 |
Lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad |
Tootmine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
7229 |
Muust legeerterasest traat |
Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest |
|
ex grupp 73 |
Raud- ja terastooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex 7301 |
Sulundkonstruktsioonid |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest materjalidest |
|
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
|
7304, 7305 ja 7306 |
Rauast või terasest torud ja õõnesprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206–7212, 7218 või 7224 kuuluvatest materjalidest |
|
ex 7307 |
Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712) |
Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, tingimusel et kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast |
|
7308 |
Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada |
|
ex 7315 |
Rehviketid |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 74 |
Vask ja vasktooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
7403 |
Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
7408 |
Vasktraat |
Tootmine: – mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja – mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: |
Tootmine: – mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja – mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
Tootmine: – mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja – mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel |
|
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex 7616 |
Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk |
Tootmine: – mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada, ning – mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 78 |
Plii ja pliitooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
Grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
Grupp 80 |
Tina ja tinatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
ex grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8206 |
Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikide 8202–8205 materjalidest. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202–8205 kuuluvaid tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
Grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8425–8430 |
Talid ja tõstukid, v.a skipptõstukid; vintsid ja pelid (kepslid); tungrauad: Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid Muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid (nt liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed) Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid, teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8431 kuuluvad materjalid, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8444–8447 |
Seadmed keemiliste tekstiilkiudude ekstrusiooniks, tõmbamiseks, tekstureerimiseks või lõikamiseks: Seadmed tekstiilkiudude töötlemiseks; ketrus-, dubleerimis- ja korrutusmasinad ning muud seadmed tekstiillõnga valmistamiseks; haspeldamis- ja poolimis- (k.a koekerimis-) masinad, rubriikidesse 8446 ja 8447 kuuluvatele masinatele tekstiillõnga valmistavad seadmed Kangakudumismasinad (kangasteljed): Silmkudumis-, keteldusmasinad, seadmed mähitud lõnga, tülli, pitsi, tikandi, punutud paelte, posamentide või võrgu valmistamiseks, seadmed taftingtöötluseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8448 kuuluvad materjalid, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8456–8465 |
Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel Töötluskeskused, ühe- ja mitmepositsioonilised metallitöötlemise automaattööpingid Metallitreipingid Tööpingid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8466 kuuluvad materjalid, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8470–8472 |
Kalkulaatorid ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad; raamatupidamismasinad, postifrankeerimismasinad, piletiautomaadid jms arvutusseadmega masinad; kassaaparaadid Arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele ja seadmed nende andmete töötlemiseks Muud kontorimasinad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8473 kuuluvad materjalid, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8501–8502 |
Elektrimootorid ja -generaatorid Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8503 kuuluvad materjalid, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8519, 8521 |
Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, videotuuneriga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluvad materjalid, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8525–8528 |
Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, videosalvestus- või -taasesitusseadmed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluvad materjalid, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8535–8537 |
Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused; puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, voolulülitus- ja jaotusseadme jaoks: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8538 kuuluvad materjalid, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8542 31 – 8542 39 |
Monoliitsed integraallülitused |
Difusioon, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes riikides kui konventsiooniosalisteks olevates riikides, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8544–8548 |
Isoleeritud traat, kaablid (jm isoleeritud elektrijuhtmed, kiudoptilised kaablid) Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmete jaoks ning nende ühendusdetailid Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehasehinnast |
|
8708 |
Osad ja tarvikud rubriikide 8701–8705 sõidukitele |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8711 |
Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 88 |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal; rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
9001 50 |
Muust materjalist kui klaasist prilliläätsed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul tehakse üks järgmistest toimingutest: – poolvalmis läätsede lihvimine valmis oftalmoloogiliseks läätseks, millel on optiline korrigeeriv võime ning mis on ettenähtud prilliraamidesse paigutamiseks; – asjakohase töötluse teel läätsede katmine kasutaja nägemise parandamiseks ja kaitse tagamiseks, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 91 |
Kellad ja nende osad |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 94 |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 96 |
Mitmesugused tööstustooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
(1) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 8.1–8.3.
(2) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.
(3) Vt sissejuhatav märkus 7.
(4) Vt sissejuhatav märkus 9.
III lisa
Päritoludeklaratsiooni tekst
Päritoludeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
Albaaniakeelne tekst
Eksportuesi i produkteve të mbuluara nga ky dokument (autorizim doganor Nr. ..............(1)) deklaron që përveç rasteve kur tregohet qartësisht ndryshe, këto produkte janë me origjine preferenciale ....................(2)
Araabiakeelne tekst
Bosniakeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br .............(1)) izjavljuje da su, osim ako je to drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi ...........................................(2) preferencijalnog porijekla.
Bulgaariakeelne tekst
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № ....................(1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с .......................................... преференциален произход(2).
Horvaadikeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br...............(1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi ..........................................(2) preferencijalnog podrijetla.
Tšehhikeelne tekst
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení .............(1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v .........................................(2)
Taanikeelne tekst
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. ..............................(1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ..........................................(2)
Hollandikeelne tekst
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. .....................(1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ................................. oorsprong zijn(2).
Ingliskeelne tekst
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No ...................(1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ..........................................(2) preferential origin.
Eestikeelne tekst
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti kinnitus nr. .................(1)) deklareerib, et need tooted on ..........................................(2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.
Fäärikeelne tekst
Ùtflytarin av vørunum, sum hetta skjal fevnir um (tollvaldsins loyvi nr. ............(1)) váttar, at um ikki nakað annað er tilskilað, eru hesar vørur upprunavørur ........................................(2).
Soomekeelne tekst
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o ............(1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja .................................... alkuperätuotteita(2)
Prantsuskeelne tekst
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière n o ...................(1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle ..........................................(2)
Saksakeelne tekst
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. ......................(1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte ....................................................(2) Ursprungswaren sind.
Gruusiakeelne tekst
Kreekakeelne tekst
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ’ αριθ. ...................(1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής .....................................(2)
Heebreakeelne tekst
Ungarikeelne tekst
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: .............(1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk kedvezményes ..........................................(2) származásúak.
Islandikeelne tekst
Útflytjandi framleiðsluvara sem skjal þetta tekur til (leyfi tollyfirvalda nr ..............(1)), lýsir því yfir að vörurnar séu, ef annars er ekki greinilega getið, af .......................................... fríðindauppruna(2).
Itaaliakeelne tekst
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. ...................(1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale ...........................................(2)
Lätikeelne tekst
Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas pilnvara Nr. .............(1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no ..........................(2)
Leedukeelne tekst
Šiame dokumente nurodytų produktų eksportuotojas (muitinės leidimo Nr. .............(1)) deklaruoja, kad, jeigu aiškiai nenurodyta kitaip, šie produktai turi ..........................................(2) lengvatinės kilmės statusą.
Maltakeelne tekst
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. .............(1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali ......................(2).
Montenegrokeelne tekst
Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. ..............(1)) изјављује да су, осим ако је тo другачије изричито наведено, ови производи ..........................................(2) преференцијалног поријекла.
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br .............(1)) izjavljuje da su, osim ako je to drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi ...........................................(2) preferencijalnog porijekla.
Norrakeelne tekst
Eksportøren av produktene omfattet av dette dokument (tollmyndighetenes autorisasjons nr .............(1)) erklærer at disse produktene, unntatt hvor annet er tydelig angitt, har ........................................... preferanseopprinnelse(2).
Poolakeelne tekst
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr ..............................(1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają ..........................................(2) preferencyjne pochodzenie.
Portugalikeelne tekst
O abaixo assinado, exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira no.......................(1)), declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial ..........................................(2).
Rumeeniakeelne tekst
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. .......................(1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială ..........................................(2).
Serbiakeelne tekst
Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. ..............(1)) изјављује да су, осим ако је тo другачије изричито наведено, ови производи ..........................................(2) преференцијалног порекла.
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br .............(1)) izjavljuje da su, osim ako je to drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi ...........................................(2) preferencijalnog porekla.
Slovakikeelne tekst
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia .........................(1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v ..........................................(2).
Sloveenikeelne tekst
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št ...................(1)), izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno ..........................................(2) poreklo.
Hispaaniakeelne tekst
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera n o ..............(1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial ............................(2).
Rootsikeelne tekst
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. .............(1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande .......................................... ursprung(2).
Türgikeelne tekst
İșbu belge (gümrük onay No: .............. (1)) kapsamındaki maddelerin ihracatçısı aksi açıkça belirtilmedikçe, bu maddelerin ........................................... tercihli menșeli(2) maddeler olduğunu beyan eder.
Ukrainakeelne tekst
Експортер продукцiї, на яку поширюється цей документ (митний дозвiл № ..............(1)), заявляє, що за винятком випадкiв, де цеявно зазначено, цi товари є товарами преференцiйного походження ..............(2).
Makedooniakeelne tekst
Извозникот на производите што ги покрива овоj документ (царинскo одобрение бр. .............(1)) изјавува дека, освен ако тоа не е јасно поинаку назначено, овие производи се со ..........................................(2) преференцијално потекло.
.................................................................................................................................................
(koht ja kuupäev)(3)
..................................................................................................................................................
(eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)(4)
(1)Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb siia lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(2)Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija need dokumendis, mille alusel deklaratsioon koostatakse, selgelt tähistama märkega „CM“.
(3)Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
(4)Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka allakirjutaja nimi.
IV lisa
Liikumissertifikaadi EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised
Trükkimisjuhised
1. Mõlema sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkus võib varieeruda vahemikus miinus 5 mm kuni pluss 8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.
2. Konventsiooniosaliste pädevad asutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.
LIIKUMISSERTIFIKAAT
|
1. Eksportija (nimi, täielik aadress, riik) |
EUR.1 Nr A 000.000 |
||||
|
Enne vormi täitmist vt märkused tagaküljel. |
|||||
|
2. Järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses kasutatav sertifikaat ............................................................................. |
|||||
|
3. Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik) |
ning ....................................................................................... (märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid) |
||||
|
4. Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse |
5. Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium |
||||
|
6. Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik) |
7. Märkused |
||||
|
8. Kaubaartikli järjekorranumber; märgistused ja numbrid; pakendite arv ja liik 3(1); kauba kirjeldus |
9. Brutomass (kg) või muu mõõtühik (l, m3 jne) |
10. Arved (täitmine vabatahtlik) |
|||
|
11. TOLLI KINNITUS Deklaratsioon kinnitatud Ekspordidokument 4(2) Vorm.................................. nr….………….... .........................................................., Tolliasutus ……………………….......... Väljaandev riik või territoorium ………. Pitser ................................................................... Koht ja kuupäev ……………………..... ................................................................... (allkiri) |
12. EKSPORTIJA DEKLARATSIOON Mina, allakirjutanu, kinnitan, et eespool kirjeldatud kaubad vastavad käesoleva sertifikaadi väljaandmiseks ettenähtud tingimustele. Koht ja kuupäev …………………….............. .......................................................................... (allkiri) |
||||
|
13. KONTROLLIMISE TAOTLUS (kellele): |
14. KONTROLLI TULEMUS |
|
Teostatud kontroll näitab, et käesolev sertifikaat(1) on välja antud nimetatud tolliasutuse poolt ja selles sisalduv teave on õige. ei vasta ehtsuse ega õigsuse nõuetele (vt lisatud märkused). |
|
|
Palutakse kontrollida käesoleva sertifikaadi ehtsust ja õigsust. ...............................................……………................................. (koht ja kuupäev) Pitser .....................................................…… (allkiri) |
.........................................……………………………….. (koht ja kuupäev) Pitser .....................................................… (allkiri) _____________ (1) Sobivasse lahtrisse märkida X. |
MÄRKUSED
1. Sertifikaadil ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Paranduse korral kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral uued andmed. Selliseid muudatusi tohib teha üksnes sertifikaadi täitnud isik ning need peab kinnitama väljaandjariigi või -territooriumi tolliasutus.
2. Sertifikaadile kantavate andmete vahele ei tohi jätta tühikuid ning igale kaubaartiklile peab eelnema järjekorranumber. Viimase kaubanimetuse järele tuleb tõmmata horisontaaljoon. Kasutamata ruum tuleb sellisel viisil läbi kriipsutada, et ei oleks võimalik teha hilisemaid lisandusi.
3. Kaupu tuleb kirjeldada kooskõlas kaubandustavadega ja piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
LIIKUMISSERTIFIKAADI TAOTLUS
|
1. Eksportija (nimi, täielik aadress, riik) |
EUR.1 Nr A 000.000 |
|||
|
Enne vormi täitmist vt märkused tagaküljel. |
||||
|
2. Järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses kasutatava sertifikaadi taotlus: ............................................................................. |
||||
|
3. Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik) |
ning ...................................................................................... (märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid) |
|||
|
4. Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse |
5. Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium |
|||
|
6. Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik) |
7. Märkused |
|||
|
8. Kaubaartikli järjekorranumber; märgistused ja numbrid; pakendite arv ja liik(1)kauba kirjeldus |
9. Brutomass (kg) või muu mõõtühik (l, m3 jne) |
10. Arved (täitmine vabatahtlik) |
||
(1) Pakkimata kaupade puhul märkida kas esemete arv või sõna „lahtine“.
EKSPORTIJA DEKLARATSIOON
Mina, allakirjutanu, pöördel kirjeldatud kauba eksportija,
KINNITAN, et kõnealune kaup vastab lisatud sertifikaadi väljaandmiseks nõutavatele tingimustele;
NIMETAN järgnevalt asjaolud, mis võimaldavad nendel kaupadel eespool nimetatud tingimustele vastata:
ESITAN järgmised täiendavad dokumendid 5 :
KOHUSTUN esitama asjaomaste asutuste taotluse korral kõik täiendavad tõendid, mida kõnealused asutused võivad nõuda selleks, et välja anda lisatud sertifikaat, ja vajaduse korral lubama, et kõnealused asutused kontrollivad minu raamatupidamist ja eespool nimetatud kauba tootmisprotsesse;
TAOTLEN nimetatud kaupadele lisatud sertifikaadi väljaandmist.
.
(koht ja kuupäev)
.
(allkiri)
V lisa
Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatavad eritingimused
Ainus artikkel
1. Tingimusel et need vastavad II liite artiklis 14 sätestatud mittemuutmise reeglile, loetakse:
1) Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:
a) täielikult Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid;
b) Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid, mille tootmisel on kasutatud muid kui täielikult Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid, tingimusel, et:
i) nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse I liite artikli 4 tähenduses või
ii) nimetatud tooted pärinevad importivast konventsiooniosalisest riigist või Euroopa Liidust, tingimusel et nad on läbinud töö või töötluse, mis on I liite artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum;
2) muust eksportivast konventsiooniosalisest riigist kui Euroopa Liidust pärinevateks toodeteks:
a) täielikult eksportivas konventsiooniosalises riigis saadud või toodetud tooteid;
b) konventsiooniosalises riigis saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui täielikult eksportivas konventsiooniosalises riigis saadud või toodetud tooteid, tingimusel et:
i) nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse I liite artikli 4 tähenduses või
ii) nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või Euroopa Liidust ja need on läbinud töö või töötluse, mis on I liite artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.
2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab eksportiva või importiva konventsiooniosalise nime ning „Ceuta ja Melilla“ kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile. Lisaks sellele, juhul kui tooted pärinevad Ceutast ja Melillast, märgitakse see liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile.
4. Hispaania toll vastutab käesoleva konventsiooni kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
VI lisa
Tarnija deklaratsioon
Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
TARNIJA DEKLARATSIOON
nende kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni osalisriikides, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus(1) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik(2) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus(2)(3) |
|
|
Koguväärtus |
||||
2. Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas I liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus |
Väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] tekkinud kogulisandväärtus(4) |
|
(koht ja kuupäev) |
|
|
(tarnija aadress ja allkiri; lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla kirjutaja nimi) |
(1) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(2) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(3) „Materjalide väärtus“ – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul peab märkima täpse väärtuse esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(4) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
VII lisa
Pikaajaline tarnija deklaratsioon
Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON
nende kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni osalisriikides, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt ……………(kellele)(1) tarnitavate kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus(2) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik(3) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus(3)(4) |
|
|
Koguväärtus |
||||
2. Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas I liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus |
Väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] tekkinud kogulisandväärtus(5) |
Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud kaupade kõikide edaspidiste saadetiste kohta
(alates) ……………………………………………
(kuni) ................................................................ (6)
Kohustun ……………………………..(1) deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest viivitamata teavitama.
|
(koht ja kuupäev) |
|
(tarnija aadress ja allkiri; lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla kirjutaja nimi) |
(1) Kliendi nimi ja aadress.
(2) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(3) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(4) „Materjalide väärtus“ – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul peab märkima täpse väärtuse esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(5) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
(6) Märkida kuupäevad. Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 24 kuud vastavalt selle riigi tolliasutuse kehtestatud tingimustele, kus pikaajaline tarnija deklaratsioon koostatakse.
VIII lisa
Loend konventsiooniosalistest, kes on otsustanud kohaldada artikli 7 lõiget 3 ka harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete importimisel
Seda võimalust kasutavad konventsiooniosalised on loetletud allpool.
II liide
Erisätted, mis kalduvad kõrvale I liite sätetest
SISUKORD
Artikkel 1
I LISA Kaubandus Euroopa Liidu ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide vahel
II LISA Kaubandus Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel
III LISA Kaubandus Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel
IV LISA Kaubandus Euroopa Liidu ja Tuneesia Vabariigi vahel
V LISA Kaubandus Türgi Vabariigi ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide vahel
VI LISA Kaubandus Türgi Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahel
VII LISA Kaubandus Türgi Vabariigi ja Tuneesia Vabariigi vahel
VIII LISA Kaubandus EFTA riikide ja Tuneesia Vabariigi vahel
IX LISA Kaubandus lepingu raames, millega luuakse Vahemere piirkonna araabia maade vaheline vabakaubanduspiirkond (Agadiri leping)
X LISA Kaubandus, mida hõlmab Kesk-Euroopa vabakaubandusleping (CEFTA), kuhu kuuluvad Moldova Vabariik ning Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevad riigid
A LISA Tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
B LISA Pikaajaline tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
C LISA Tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
D LISA Pikaajaline tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
E LISA Tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse mõnes EFTA riigis või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
F LISA Pikaajaline tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse EFTA riigis või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
G LISA Tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse CEFTA osalises, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
H LISA Pikaajaline tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse CEFTA osalises, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Artikkel 1
1. Selles liites sätestatakse teatavate konventsiooniosaliste vahel kohaldatavad erisätted, milles lepiti kokku enne 1. jaanuari 2019 ja mis kalduvad kõrvale I liite sätetest.
I LISA
Kaubandus Euroopa Liidu ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide vahel
Artikkel 1
Järgnevalt loetletud tooted jäetakse I liite artiklis 7 sätestatud kumulatsioonist välja, kui
a) lõppsihtriik on Euroopa Liit ja
i) kõnealuste toodete valmistamisel kasutatud materjalid on pärit ükskõik millisest Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevast riigist või
ii) kõnealused tooted on omandanud oma päritolu ükskõik millises Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevas riigis toimunud töö või töötlemistoimingu põhjal,
või
b) lõppsihtriik on ükskõik milline Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalev riik ja
i) kõnealuste toodete valmistamisel kasutatud materjalid on pärit Euroopa Liidust või
ii) kõnealused tooted on omandanud oma päritolu Euroopa Liidus toimunud töö või töötlemistoimingu põhjal.
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
1704 90 99 |
Muud suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod |
|
1806 10 30 1806 10 90 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised - kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga: - - mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist - - mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist |
|
1806 20 95 |
- Muud kakaod sisaldavad tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg -- muud --- muud |
|
1901 90 99 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: - muud -- muud (v.a linnaseekstrakt) --- muud |
|
2101 12 98 |
Muud tooted, mis põhinevad kohvil |
|
2101 20 98 |
Muud tooted, mis põhinevad teel või matel |
|
2106 90 59 |
Mujal nimetamata toiduained - muud -- muud |
|
2106 90 98 |
Mujal nimetamata toiduained - muud (v.a valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained) -- muud --- muud |
|
3302 10 29 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: - kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel -- kasutatavad jookide tootmiseks: --- kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised: ---- tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust ---- muud: ----- mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist ----- muud |
II LISA
Kaubandus Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel
Artikkel 1
Kaubad, mis on omandanud oma päritolu käesoleva lisa sätete kohaldamise kaudu, jäetakse I liite artiklis 7 sätestatud kumulatsioonist välja.
Artikkel 2
Kumulatsioon Euroopa Liidus
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Marokos, Alžeerias või Tuneesias läbitud tööd või töötlust Euroopa Liidus läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Euroopa Liidus. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Euroopa Liidust pärinevateks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 3
Kumulatsioon Alžeerias
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidus, Marokos või Tuneesias läbitud tööd või töötlust Alžeerias läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Alžeerias. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Alžeeriast pärinevateks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 4
Päritolutõendid
1. Ilma et see piiraks I liite artikli 20 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, annavad Euroopa Liidu liikmesriigi või Alžeeria tolliasutused välja EUR.1 liikumissertifikaadi, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Euroopa Liidust või Alžeeriast pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad teistele käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele.
2. Ilma et see piiraks I liite artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võib koostada päritoludeklaratsiooni, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Euroopa Liidust või Alžeeriast pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad teistele käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele.
Artikkel 5
Tarnija deklaratsioon
1. Kui Euroopa Liidus või Alžeerias väljastatakse liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille valmistamisel on kasutatud Alžeeriast, Marokost, Tuneesiast või Euroopa Liidust toodud kaupu, mis on nendes riikides läbinud töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on Alžeerias, Marokos, Tuneesias või Euroopa Liidus läbinud töö või töötluse, selleks et kindlaks teha, kas tooteid, mille valmistamisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda Euroopa Liidust või Alžeeriast pärinevateks ja käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata lõikega 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni A lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul Alžeerias. Marokos, Tuneesias või Euroopa Liidus läbitav töö või töötlus jääb eeldatavasti pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“).
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi toll, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.
Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni B lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.
Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, kooskõlas selle maa riigisisese õigusega, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotluse korral, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.
Artikkel 6
Tõendavad dokumendid
Tarnija deklaratsiooni, kus tõendatakse tööd või töötlust, mille kasutatud materjalid on läbinud Euroopa Liidus, Tuneesias, Marokos või Alžeerias, ja mis on koostatud ühes eespool nimetatud riikidest, käsitatakse I liite artikli 20 lõikes 3 ja artikli 18 lõikes 3 ning käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 viidatud dokumendina, mida kasutatakse selleks, et tõendada, et EUR.1 liikumissertifikaadiga või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib lugeda Euroopa Liidust või Alžeeriast pärinevateks ja käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 7
Tarnija deklaratsiooni säilitamine
Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, samuti käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 5 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
Artikkel 8
Halduskoostöö
Et tagada käesoleva lisa nõuetekohane kohaldamine, abistavad Euroopa Liit ja Alžeeria üksteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 9
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 nimetatud riigi toll tarnija deklaratsiooni ja arve(d), saatelehe(d) või muud äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni koostanud riigi tollile, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi põhjendades.
Järelkontrolli taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged.
3. Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsioonide koostamisel.
Artikkel 10
Karistused
Karistused määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 11
Vabatsoonid
1. Euroopa Liit ja Alžeeria võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui Euroopa Liidust või Alžeeriast pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
III LISA
Kaubandus Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel
Artikkel 1
Kaubad, mis on omandanud oma päritolu käesoleva lisa sätete kohaldamise kaudu, jäetakse I liite artiklis 7 sätestatud kumulatsioonist välja.
Artikkel 2
Kumulatsioon Euroopa Liidus
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Marokos, Alžeerias või Tuneesias läbitud tööd või töötlust Euroopa Liidus läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Euroopa Liidus. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Euroopa Liidust pärinevateks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 3
Kumulatsioon Marokos
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidus, Alžeerias või Tuneesias läbitud tööd või töötlust Marokos läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Marokos. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Marokost pärinevaiks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 4
Päritolutõendid
1. Ilma et see piiraks I liite artikli 20 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, annavad Euroopa Liidu liikmesriigi või Maroko tolliasutused välja EUR.1 liikumissertifikaadi, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Euroopa Liidust või Marokost pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad teistele käesoleva konventsiooni I liite muudele tingimustele.
2. Ilma et see piiraks I liite artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võib koostada päritoludeklaratsiooni, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Euroopa Liidust või Marokost pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad teistele käesoleva konventsiooni I liite muudele tingimustele.
Artikkel 5
Tarnija deklaratsioon
1. Kui Euroopa Liidus või Marokos väljastatakse liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille valmistamisel on kasutatud Alžeeriast, Marokost, Tuneesiast või Euroopa Liidust toodud kaupu, mis on nendes riikides läbinud töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on Alžeerias, Marokos, Tuneesias või Euroopa Liidus läbinud töö või töötluse, selleks et teha kindlaks, kas tooteid, mille valmistamisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda Euroopa Liidust või Marokost pärinevateks ja käesoleva konventsiooni muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata lõikega 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni A lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul Alžeerias. Marokos, Tuneesias või Euroopa Liidus läbitav töö või töötlus jääb eeldatavasti pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“).
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi toll, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.
Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni B lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.
Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, kooskõlas selle maa riigisisese õigusega, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotluse korral, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.
Artikkel 6
Tõendavad dokumendid
Tarnija deklaratsiooni, kus tõendatakse tööd või töötlust, mille kasutatud materjalid on läbinud Euroopa Liidus, Tuneesias, Marokos või Alžeerias, ja mis on koostatud ühes eespool nimetatud riikidest, käsitatakse I liite artikli 20 lõikes 3 ja artikli 18 lõikes 3 ning käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 viidatud dokumendina, mida kasutatakse selleks, et tõendada, et EUR.1 liikumissertifikaadiga või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib lugeda Euroopa Liidust või Marokost pärinevateks ja käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 7
Tarnija deklaratsiooni säilitamine
Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, samuti käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 5 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
Artikkel 8
Halduskoostöö
Et tagada käesoleva lisa nõuetekohane kohaldamine, abistavad Euroopa Liit ja Maroko üksteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 9
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 nimetatud riigi toll tarnija deklaratsiooni ja arve(d), saatelehe(d) või muud äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni koostanud riigi tollile, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi põhjendades.
Järelkontrolli taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged.
3. Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsioonide koostamisel.
Artikkel 10
Karistused
Karistused määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 11
Vabatsoonid
1. Euroopa Liit ja Maroko võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui Euroopa Liidust või Marokost pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
IV LISA
Kaubandus Euroopa Liidu ja Tuneesia Vabariigi vahel
Artikkel 1
Kaubad, mis on omandanud oma päritolu käesoleva lisa sätete kohaldamise kaudu, jäetakse I liite artiklis 7 sätestatud kumulatsioonist välja.
Artikkel 2
Kumulatsioon Euroopa Liidus
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Marokos, Alžeerias või Tuneesias läbitud tööd või töötlust Euroopa Liidus läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Euroopa Liidus. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Euroopa Liidust pärinevateks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 3
Kumulatsioon Tuneesias
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidus, Marokos või Alžeerias läbitud tööd või töötlust Tuneesias läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Tuneesias. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Tuneesiast pärinevaiks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 4
Päritolutõendid
1. Ilma et see piiraks I liite artikli 20 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, annavad Euroopa Liidu liikmesriigi või Tuneesia tolliasutused välja EUR.1 liikumissertifikaadi, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Euroopa Liidust või Tuneesiast pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad teistele käesoleva konventsiooni I liite muudele tingimustele.
2. Ilma et see piiraks I liite artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võib koostada päritoludeklaratsiooni, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Euroopa Liidust või Tuneesiast pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad teistele käesoleva konventsiooni I liite muudele tingimustele.
Artikkel 5
Tarnija deklaratsioon
1. Kui Euroopa Liidus või Tuneesias väljastatakse liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille valmistamisel on kasutatud Alžeeriast, Marokost, Tuneesiast või Euroopa Liidust toodud kaupu, mis on nendes riikides läbinud töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on Alžeerias, Marokos, Tuneesias või Euroopa Liidus läbinud töö või töötluse, selleks et teha kindlaks, kas tooteid, mille valmistamisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda Euroopa Liidust või Tuneesiast pärinevateks ja käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata lõikega 4 ettenähtud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni A lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul Alžeerias. Marokos, Tuneesias või Euroopa Liidus läbitav töö või töötlus jääb eeldatavasti pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“).
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi toll, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.
Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni B lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.
Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, kooskõlas selle maa riigisisese õigusega, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotluse korral, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.
Artikkel 6
Tõendavad dokumendid
Tarnija deklaratsiooni, kus tõendatakse tööd või töötlust, mille kasutatud materjalid on läbinud Euroopa Liidus, Tuneesias, Marokos või Alžeerias, ja mis on koostatud ühes eespool nimetatud riikidest, käsitatakse I liite artikli 20 lõikes 3 ja artikli 18 lõikes 3 ning käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 viidatud dokumendina, mida kasutatakse selleks, et tõendada, et EUR.1 liikumissertifikaadiga või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib lugeda Euroopa Liidust või Tuneesiast pärinevateks ja käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 7
Tarnija deklaratsiooni säilitamine
Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, samuti käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 5 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
Artikkel 8
Halduskoostöö
Et tagada käesoleva lisa nõuetekohane kohaldamine, abistavad Euroopa Liit ja Tuneesia üksteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 9
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 nimetatud riigi toll tarnija deklaratsiooni ja arve(d), saatelehe(d) või muud äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni koostanud riigi tollile, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi põhjendades.
Järelkontrolli taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged.
3. Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsioonide koostamisel.
Artikkel 10
Karistused
Karistused määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 11
Vabatsoonid
1. Euroopa Liit ja Tuneesia võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui Euroopa Liidust või Tuneesiast pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
V LISA
Kaubandus Türgi Vabariigi ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide vahel
Artikkel 1
Järgnevalt loetletud tooted jäetakse I liite artiklis 7 sätestatud kumulatsioonist välja, kui
a) lõppsihtriik on Türgi Vabariik ja
i) kõnealuste toodete valmistamisel kasutatud materjalid on pärit ükskõik millisest Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevast riigist või
ii) kõnealused tooted on omandanud oma päritolu ükskõik millises Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevas riigis toimunud töö või töötlemistoimingu põhjal,
või
b) lõppsihtriik on ükskõik milline Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalev riik ja
i) kõnealuste toodete valmistamisel kasutatud materjalid on pärit Türgi Vabariigist või
ii) kõnealused tooted on omandanud oma päritolu Türgi Vabariigis toimunud töö või töötlemistoimingu põhjal.
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
1704 90 99 |
Muud suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod |
|
1806 10 30 1806 10 90 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised - kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga: - - mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist - - mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist |
|
1806 20 95 |
- Muud kakaod sisaldavad tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg -- muud --- muud |
|
1901 90 99 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: - muud -- muud (v.a linnaseekstrakt) --- muud |
|
2101 12 98 |
Muud tooted, mis põhinevad kohvil |
|
2101 20 98 |
Muud tooted, mis põhinevad teel või matel |
|
2106 90 59 |
Mujal nimetamata toiduained - muud -- muud |
|
2106 90 98 |
Mujal nimetamata toiduained - muud (v.a valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained) -- muud --- muud |
|
3302 10 29 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: - kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel -- kasutatavad jookide tootmiseks: --- kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised: ---- tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust ---- muud: ----- mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist ----- muud |
VI LISA
Kaubandus Türgi Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahel
Artikkel 1
Kaubad, mis on omandanud oma päritolu käesoleva lisa sätete kohaldamise kaudu, jäetakse I liite artiklis 7 sätestatud kumulatsioonist välja.
Artikkel 2
Kumulatsioon Türgis
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Marokos, Alžeerias või Tuneesias läbitud tööd või töötlust Türgis läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Türgis. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Türgist pärinevateks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 3
Kumulatsioon Marokos
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Türgis, Alžeerias või Tuneesias läbitud tööd või töötlust Marokos läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Marokos. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Marokost pärinevaiks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 4
Päritolutõendid
1. Ilma et see piiraks I liite artikli 20 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, annavad Türgi või Maroko tolliasutused välja EUR.1 liikumissertifikaadi, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Türgist või Marokost pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele.
2. Ilma et see piiraks I liite artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võib koostada päritoludeklaratsiooni, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Türgist või Marokost pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad käesoleva konventsiooni I liite muudele tingimustele.
Artikkel 5
Tarnija deklaratsioon
1. Kui Türgis või Marokos väljastatakse liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille valmistamisel on kasutatud Alžeeriast, Marokost, Tuneesiast või Türgist toodud kaupu, mis on nendes riikides läbinud töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on Alžeerias, Marokos, Tuneesias või Türgis läbinud töö või töötluse, selleks et teha kindlaks, kas tooteid, mille valmistamisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda Türgist või Marokost pärinevateks ja käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata lõikega 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni C lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul Alžeerias. Marokos, Tuneesias või Türgis läbitav töö või töötlus jääb eeldatavasti pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“).
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi toll, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.
Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni D lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.
Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, kooskõlas selle maa riigisisese õigusega, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotluse korral, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.
Artikkel 6
Tõendavad dokumendid
Tarnija deklaratsiooni, kus tõendatakse tööd või töötlust, mille kasutatud materjalid on läbinud Türgis, Tuneesias, Marokos või Alžeerias, ja mis on koostatud ühes eespool nimetatud riikidest, käsitatakse I liite artikli 20 lõikes 3 ja artikli 18 lõikes 3 ning käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 viidatud dokumendina, mida kasutatakse selleks, et tõendada, et EUR.1 liikumissertifikaadiga või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib lugeda Türgist või Marokost pärinevateks ja käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 7
Tarnija deklaratsiooni säilitamine
Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, samuti käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 5 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
Artikkel 8
Halduskoostöö
Et tagada käesoleva lisa nõuetekohane kohaldamine, abistavad Türgi ja Maroko üksteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 9
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 nimetatud riigi toll tarnija deklaratsiooni ja arve(d), saatelehe(d) või muud äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni koostanud riigi tollile, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi põhjendades.
Järelkontrolli taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged.
3. Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsioonide koostamisel.
Artikkel 10
Karistused
Karistused määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 11
Vabatsoonid
1. Türgi ja Maroko võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui Türgist või Marokost pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
VII LISA
Kaubandus Türgi Vabariigi ja Tuneesia Vabariigi vahel
Artikkel 1
Kaubad, mis on omandanud oma päritolu käesoleva lisa sätete kohaldamise kaudu, jäetakse I liite artiklis 7 sätestatud kumulatsioonist välja.
Artikkel 2
Kumulatsioon Türgis
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Marokos, Alžeerias või Tuneesias läbitud tööd või töötlust Türgis läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Türgis. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Türgist pärinevateks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 3
Kumulatsioon Tuneesias
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Türgis, Marokos või Alžeerias läbitud tööd või töötlust Tuneesias läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Tuneesias. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases riigis, loetakse need Tuneesiast pärinevaiks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 4
Päritolutõendid
1. Ilma et see piiraks I liite artikli 20 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, annavad Türgi või Tuneesia tolliasutused välja EUR.1 liikumissertifikaadi, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Türgist või Tuneesiast pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele.
2. Ilma et see piiraks I liite artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võib koostada päritoludeklaratsiooni, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Türgist või Tuneesiast pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad käesoleva konventsiooni I liite muudele tingimustele.
Artikkel 5
Tarnija deklaratsioon
1. Kui Türgis või Tuneesias väljastatakse liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille valmistamisel on kasutatud Alžeeriast, Marokost, Tuneesiast või Türgist toodud kaupu, mis on nendes riikides läbinud töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on Alžeerias, Marokos, Tuneesias või Türgis läbinud töö või töötluse, selleks et teha kindlaks, kas tooteid, mille valmistamisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda Türgist või Tuneesiast pärinevateks ja käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata lõikega 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni C lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul Alžeerias. Marokos, Tuneesias või Türgis läbitav töö või töötlus jääb eeldatavasti pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“).
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi toll, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.
Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni D lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.
Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, kooskõlas selle maa riigisisese õigusega, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotluse korral, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.
Artikkel 6
Tõendavad dokumendid
Tarnija deklaratsiooni, kus tõendatakse tööd või töötlust, mille kasutatud materjalid on läbinud Türgis, Tuneesias, Marokos või Alžeerias, ja mis on koostatud ühes eespool nimetatud riikidest, käsitatakse I liite artikli 20 lõikes 3 ja artikli 18 lõikes 3 ning käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 viidatud dokumendina, mida kasutatakse selleks, et tõendada, et EUR.1 liikumissertifikaadiga või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib lugeda Türgist või Tuneesiast pärinevateks ja käesoleva konventsiooni I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 7
Tarnija deklaratsiooni säilitamine
Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, samuti käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 5 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
Artikkel 8
Halduskoostöö
Et tagada käesoleva lisa nõuetekohane kohaldamine, abistavad Türgi ja Tuneesia üksteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 9
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 nimetatud riigi toll tarnija deklaratsiooni ja arve(d), saatelehe(d) või muud äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni koostanud riigi tollile, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi põhjendades.
Järelkontrolli taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged.
3. Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsioonide koostamisel.
Artikkel 10
Karistused
Karistused määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 11
Vabatsoonid
1. Türgi ja Tuneesia võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui Türgist või Tuneesiast pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
VIII LISA
Kaubandus EFTA riikide ja Tuneesia Vabariigi vahel
Artikkel 1
Kaubad, mis on omandanud oma päritolu käesoleva lisa sätete kohaldamise kaudu, jäetakse I liite artiklis 7 sätestatud kumulatsioonist välja.
Artikkel 2
Kumulatsioon EFTA riikides
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Tuneesias läbitud tööd või töötlust EFTA riigis läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse mõnes EFTA riigis. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases konventsiooniosalises riigis, loetakse need EFTA riigist pärinevateks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 3
Kumulatsioon Tuneesias
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse EFTA riikides läbitud tööd või töötlust Tuneesias läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse Tuneesias. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases konventsiooniosalises riigis, loetakse need Tuneesiast pärinevaiks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 4
Päritolutõendid
1. Ilma et see piiraks I liite artikli 20 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, annavad asjaomase EFTA riigi või Tuneesia tolliasutused välja EUR.1 liikumissertifikaadi, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada mõnest EFTA riigist või Tuneesiast pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad I liite muudele tingimustele.
2. Ilma et see piiraks I liite artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võib koostada päritoludeklaratsiooni, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada EFTA riigist või Tuneesiast pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklites 2 ja 3 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad I liite muudele tingimustele.
Artikkel 5
Tarnija deklaratsioon
1. Kui mõnes EFTA riigis või Tuneesias väljastatakse liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille valmistamisel on kasutatud Tuneesiast või EFTA riikidest toodud kaupu, mis on nendes riikides läbinud töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on Tuneesias või EFTA riikides läbinud töö või töötluse, selleks et teha kindlaks, kas tooteid, mille valmistamisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda EFTA riikidest või Tuneesiast pärinevateks ja I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata lõikega 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni E lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul Tuneesias või EFTA riikides läbitav töö või töötlus jääb eeldatavasti pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“).
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi toll, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.
Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni F lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.
Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, kooskõlas selle maa riigisisese õigusega, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotluse korral, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.
Artikkel 6
Tõendavad dokumendid
Tarnija deklaratsiooni, kus tõendatakse tööd või töötlust, mille kasutatud materjalid on läbinud EFTA riikides või Tuneesias, ja mis on koostatud ühes eespool nimetatud riikidest, käsitatakse I liite artikli 20 lõikes 3 ja artikli 18 lõikes 3 ning käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 viidatud dokumendina, mida kasutatakse selleks, et tõendada, et EUR.1 liikumissertifikaadiga või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib lugeda mõnest EFTA riigist või Tuneesiast pärinevateks ja I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 7
Tarnija deklaratsiooni säilitamine
Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, samuti käesoleva lisa artikli 5 lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 5 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
Artikkel 8
Halduskoostöö
Et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad EFTA riigid ja Tuneesia üksteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnijate deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 9
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 nimetatud riigi toll tarnija deklaratsiooni ja arve(d), saatelehe(d) või muud äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni koostanud riigi tollile, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi põhjendades.
Järelkontrolli taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged.
3. Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsioonide koostamisel.
Artikkel 10
Karistused
Karistused määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 11
Vabatsoonid
1. EFTA riigid ja Tuneesia võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui mõnest EFTA riigist või Tuneesiast pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
IX LISA
Kaubandus lepingu raames, millega luuakse Vahemere piirkonna araabia maade vaheline vabakaubanduspiirkond (Agadiri leping)
Tooted, mis on saadud või toodetud lepingu, millega luuakse Vahemere piirkonna araabia maade vaheline vabakaubanduspiirkond (Agadiri leping), osaliseks olevates riikides harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–24 kuuluvatest materjalidest, jäetakse välja diagonaalsest kumulatsioonist teiste konventsiooniosalistega, kui nende kaupadega kauplemine ei ole lõppsihtriigi ja kõnealuse toote valmistamiseks kasutatud materjalide päritoluriigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingute raames liberaliseeritud.
X LISA
Kaubandus, mida hõlmab Kesk-Euroopa vabakaubandusleping (CEFTA), kuhu kuuluvad Moldova Vabariik ning Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevad riigid
Artikkel 1
Päritolu kumulatsioonist väljajätmine
Tooted, mis on omandanud oma päritolu käesoleva lisa sätete kohaldamise kaudu, jäetakse I liite artiklis 3 sätestatud kumulatsioonist välja.
Artikkel 2
Päritolu kumulatsioon
I liite artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse Moldova Vabariigis või Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevates riikides (edaspidi „CEFTA osalised“) läbitud tööd või töötlust mis tahes muus CEFTA osalises läbitud töö või töötlusena, kui saadud või toodetud tooted läbivad hiljem töö või töötluse asjaomases osalises. Kui päritolustaatusega tooted on käesoleva sätte kohaselt saadud või toodetud kahes või enamas asjaomases lepinguosalises, loetakse need CEFTA osalisest pärinevateks üksnes juhul, kui töö või töötlus on I liite artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.
Artikkel 3
Päritolutõendid
1. Ilma et see piiraks I liite artikli 16 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, annavad CEFTA osalise tolliasutused välja EUR.1 liikumissertifikaadi, kui asjaomaseid tooteid saab käsitada CEFTA osalisest pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklis 2 osutatud kumulatsiooni ning need vastavad I liite muudele tingimustele.
2. Ilma et see piiraks I liite artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võib koostada päritoludeklaratsiooni, kui asjaomaseid tooteid saab käsitada CEFTA osalisest pärit toodetena ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklis 2 viidatud kumulatsiooni ning need vastavad I liite muudele tingimustele.
Artikkel 4
Tarnija deklaratsioonid
1. Kui CEFTA osaline väljastab liikumissertifikaadi EUR.1 või koostab päritoludeklaratsiooni päritolustaatusega toodete kohta, mille valmistamisel on kasutatud teiste CEFTA osaliste territooriumilt pärit kaupu, mis on läbinud töö või töötluse kõnealustes osalistes, kuid ei ole sooduspäritolustaatust saanud, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased tooted on läbinud CEFTA osalistes töö või töötluse, selleks et kindlaks määrata, kas tooteid, mille valmistamisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda CEFTA osalistest pärinevateks ja I liite muudele tingimustele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata käesoleva artikli lõikes 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni käesoleva liite G lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud kaubaarvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille suhtes CEFTA osalistes toimunud töö või töötlus jääb eeldatavalt pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada ühe deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“).
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle CEFTA osalise toll, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostab tarnija käesoleva liite H lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.
Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse inglise keeles vastavalt selle CEFTA osalise siseriiklikule õigusele, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija on valmis igal ajal esitama selle reegleid kohaldava CEFTA osalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostatakse, kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad deklaratsioonil esitatud andmete õigsust.
Artikkel 5
Tõendavad dokumendid
Tarnija deklaratsiooni, kus tõendatakse tööd või töötlust, mille kasutatud materjalid on läbinud CEFTA osalistes, ja mis on koostatud ühes eespool nimetatud osalises, käsitatakse I liite artikli 16 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 5 ning käesoleva lisa artikli 4 lõikes 6 viidatud dokumendina, mida kasutatakse selleks, et tõendada, et EUR.1 liikumissertifikaadiga või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib lugeda CEFTA osalisest pärinevateks ja I liite muudele nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 6
Tarnija deklaratsioonide säilitamine
Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja kõikide arvete, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, ning artikli 4 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 4 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
Artikkel 7
Halduskoostöö
Ilma et see piiraks I liite artiklite 31 ja 32 kohaldamist, abistavad CEFTA osalised käesoleva protokolli nõuetekohase kohaldamise tagamiseks üksteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnijate deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 8
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või siis, kui selle CEFTA osalise tollil, kus deklaratsiooni põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või seal esitatud andmete õigsuses.
2. Käesoleva artikli lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 nimetatud CEFTA osalise toll tarnija deklaratsiooni või pikaajalise tarnija deklaratsiooni ja arved, saatelehed või muud äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni koostanud CEFTA osalise tollile, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi põhjendades.
Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on valed.
3. Kontrolli teostab selle reegleid kohaldava CEFTA konventsiooniosalise tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon või pikaajaline tarnija deklaratsioon koostati. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Kõnealustest tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsiooni koostamisel.
Artikkel 9
Karistused
Karistused määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 10
Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld
I liite artikli 14 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata CEFTA osaliste vahelise kahepoolse kaubanduse suhtes.
A LISA
Tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Dokumendis loetletud, Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias toodetud kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi pärit materjale:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus(1) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik(2) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus(2)(3) |
|
|
Kokku |
||||
2. Kõik teised Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias nende kaupade valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad Euroopa Liidust, Alžeeriast, Marokost või Tuneesiast.
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi vastavalt käesoleva konventsiooni I liite artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus |
Väljaspool Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi saadud kogulisandväärtus(4) |
|
|
(koht ja kuupäev) |
||
|
(tarnija aadress ja allkiri; lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla
|
||
(1) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(2) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui Alžeeria rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(3) „Materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus impordihetkel või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik tuvastada, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest on makstud Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumil. Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(4) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses tulbas näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne lisandväärtus kokku, mis on saadud väljaspool Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi.
B LISA
Pikaajaline tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, käesoleva dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt ...………………………………………(kellele)(1) saadetavate kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Dokumendis loetletud, Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias toodetud kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi pärit materjale:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus(2) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik(3) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus(3)(4) |
|
|
Kokku |
||||
2. Kõik teised Euroopa Liidus, Alžeerias, Marokos või Tuneesias nende kaupade valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad Euroopa Liidust, Alžeeriast, Marokost või Tuneesiast.
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi vastavalt käesoleva konventsiooni I liite artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus |
Väljaspool Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi saadud kogulisandväärtus(5) |
Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud toodete kõikide edaspidiste saadetiste kohta ………………………………………………………………(alates)
(kuni) …………………………………………....(6)
Kohustun ……………………………..(1) deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest viivitamata teavitama.
……………………………………
(koht ja kuupäev)
……………………………………
……………………………………
……………………………………
(tarnija aadress ja allkiri;
lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla kirjutaja nimi)
(1) Kliendi nimi ja aadress.
(2) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(3) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui Alžeeria rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(4) „Materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus impordihetkel või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik tuvastada, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest on makstud Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumil. Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(5) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses tulbas näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne lisandväärtus kokku, mis on saadud väljaspool Euroopa Liidu, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi.
(6) Märkida kuupäevad. Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 12 kuud vastavalt selle riigi tolliasutuse kehtestatud tingimustele, kus pikaajaline tarnija deklaratsioon koostatakse.
C LISA
Tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Dokumendis loetletud, Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias toodetud kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi pärit materjale:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus(1) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik(2) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus(2)(3) |
|
|
Kokku |
||||
2. Kõik teised Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias nende kaupade valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad Türgist, Alžeeriast, Marokost või Tuneesiast.
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi vastavalt käesoleva konventsiooni I liite artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus |
Väljaspool Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi saadud kogulisandväärtus (4) |
|
|
(koht ja kuupäev) |
||
|
(tarnija aadress ja allkiri; lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla
|
||
(1) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(2) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui Tuneesia rõivatootja kasutab Türgist imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Türgi tarnija kirjeldab kasutatud päritolustaatuseta materjali oma deklaratsioonis kui lõnga, ning selle lõnga rubriigi ja väärtuse märkimine pole vajalik.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(3) „Materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus impordihetkel või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik tuvastada, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest on makstud Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumil. Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(4) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses tulbas näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne lisandväärtus kokku, mis on saadud väljaspool Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi.
D LISA
Pikaajaline tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, käesoleva dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt ...………………………………………(kellele)(1) saadetavate kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Dokumendis loetletud, Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias toodetud kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi pärit materjale:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus(2) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik(3) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus(3)(4) |
|
|
Kokku |
||||
2. Kõik teised Türgis, Alžeerias, Marokos või Tuneesias nende kaupade valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad Türgist, Alžeeriast, Marokost või Tuneesiast.
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi vastavalt käesoleva konventsiooni I liite artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus |
Väljaspool Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi saadud kogulisandväärtus (5) |
Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud toodete kõikide edaspidiste saadetiste kohta ………………………………………………………………(alates)
(kuni) …………………………………………....(6)
Kohustun ……………………………..(1) deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest viivitamata teavitama.
……………………………………
(koht ja kuupäev)
……………………………………
……………………………………
……………………………………
(tarnija aadress ja allkiri;
lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla kirjutaja nimi)
(1) Kliendi nimi ja aadress.
(2) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(3) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui Tuneesia rõivatootja kasutab Türgist imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Türgi tarnija kirjeldab kasutatud päritolustaatuseta materjali oma deklaratsioonis kui lõnga, ning selle lõnga rubriigi ja väärtuse märkimine pole vajalik.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(4) „Materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus impordihetkel või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik tuvastada, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest on makstud Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumil. Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(5) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses tulbas näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne lisandväärtus kokku, mis on saadud väljaspool Türgi, Alžeeria, Maroko või Tuneesia territooriumi.
(6) Märkida kuupäevad. Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 12 kuud vastavalt selle riigi tolliasutuse kehtestatud tingimustele, kus pikaajaline tarnija deklaratsioon koostatakse.
E LISA
Tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse mõnes EFTA riigis või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse mõnes EFTA riigis või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Dokumendis loetletud, mõnes EFTA riigis või Tuneesias toodetud kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumi pärit materjale:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus(1) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik(2) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus(2)(3) |
|
|
Kokku |
||||
2. Kõik teised mõnes EFTA riigis või Tuneesias nende kaupade valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad mõnest EFTA riigist või Tuneesiast.
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool EFTA riigi või Tuneesia territooriumi vastavalt käesoleva konventsiooni I liite artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus |
Väljaspool mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumi saadud kogulisandväärtus(4) |
|
|
(koht ja kuupäev) |
||
|
(tarnija aadress ja allkiri; lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla
|
||
(1) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(2) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui Tuneesia rõivatootja kasutab mõnest EFTA riigist imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui EFTA riigi tarnija kirjeldab kasutatud päritolustaatuseta materjali oma deklaratsioonis kui lõnga, ning selle lõnga rubriigi ja väärtuse märkimine pole vajalik.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(3) „Materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus impordihetkel või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik tuvastada, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest on makstud mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumil. Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(4) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumi akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses tulbas näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne lisandväärtus kokku, mis on saadud väljaspool mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumi.
F LISA
Pikaajaline tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse EFTA riigis või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse mõnes EFTA riigis või Tuneesias, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, käesoleva dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt ...………………………………………(kellele)(1) saadetavate kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Dokumendis loetletud, mõnes EFTA riigis või Tuneesias toodetud kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumi pärit materjale:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus(2) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus
|
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik(3) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus(3)(4)
|
|
|
Kokku |
||||
2. Kõik teised mõnes EFTA riigis või Tuneesias nende kaupade valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad mõnest EFTA riigist või Tuneesiast;
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool EFTA riigi või Tuneesia territooriumi vastavalt käesoleva konventsiooni I liite artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus |
Väljaspool mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumi saadud kogulisandväärtus(5) |
Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud toodete kõikide edaspidiste saadetiste kohta ………………………………………………………………(alates)
(kuni) …………………………………………....(6)
Kohustun ……………………………..(1) deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest viivitamata teavitama.
……………………………………
(koht ja kuupäev)
……………………………………
……………………………………
……………………………………
(tarnija aadress ja allkiri;
lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla kirjutaja nimi)
(1) Kliendi nimi ja aadress.
(2) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(3) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui Tuneesia rõivatootja kasutab mõnest EFTA riigist imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui EFTA riigi tarnija kirjeldab kasutatud päritolustaatuseta materjali oma deklaratsioonis kui lõnga, ning selle lõnga rubriigi ja väärtuse märkimine pole vajalik.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(4) „Materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus impordihetkel või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik tuvastada, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest on makstud mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumil. Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(5) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumi akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses tulbas näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne lisandväärtus kokku, mis on saadud väljaspool mõne EFTA riigi või Tuneesia territooriumi.
(6) Märkida kuupäevad. Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 12 kuud vastavalt selle riigi tolliasutuse kehtestatud tingimustele, kus pikaajaline tarnija deklaratsioon koostatakse.
G LISA
Tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse CEFTA osalises, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse CEFTA osalises, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Dokumendis loetletud ja CEFTA osalises toodetud kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt CEFTA osaliste territooriumi pärit materjale:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus( 6 ) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik( 7 ) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali väärtus( 8 ) |
|
Koguväärtus |
|||
2. Kõik teised CEFTA osalistes nende kaupade valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad CEFTA osalistest.
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool CEFTA osalisi vastavalt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus …………………………………………. …………………………………………. …………………………………………. |
Väljaspool CEFTA osaliste territooriumi saadud kogulisandväärtus( 9 ) …………………………………………. …………………………………………. |
|
…………………………………………. (koht ja kuupäev) …………………………………………. …………………………………………. …………………………………………. (tarnija aadress ja allkiri; lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla kirjutaja nimi) |
H LISA
Pikaajaline tarnija deklaratsioon kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse CEFTA osalises, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse CEFTA osalises, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust
Mina, allakirjutanu, käesoleva dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt ...………………………………………(kellele)( 10 ) saadetavate kaupade tarnija, kinnitan, et:
1. Dokumendis loetletud ja CEFTA osalises toodetud kaupade valmistamiseks on kasutatud järgmisi väljastpoolt CEFTA osaliste territooriumi pärit materjale:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus( 11 ) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus |
Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik( 12 ) |
Kasutatud päritolustaatuseta materjali väärtus( 13 ) |
|
Koguväärtus |
|||
2. Kõik teised CEFTA osalistes nende kaupade valmistamiseks kasutatud materjalid pärinevad CEFTA osalistest.
3. Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool CEFTA osalisi vastavalt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite artiklile 11 ja on seal saanud järgmise kogulisandväärtuse:
|
Tarnitud kaupade kirjeldus |
Väljaspool CEFTA osaliste territooriumi saadud kogulisandväärtus( 14 ) |
Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud toodete kõikide edaspidiste saadetiste kohta ………………………………………………………………(alates)
(kuni) .......................................................................( 15 )
Kohustun ……………………………..( 16 ) deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest viivitamata teavitama.
|
………………………………………………………. (koht ja kuupäev) ……………………………………………………….. ……………………………………………………….. ……………………………………………………….. (tarnija aadress ja allkiri; lisaks tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile alla kirjutaja nimi)“ |