Komisjon rõhutas oma teatises „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“( 1 ) sellise õigusraamistiku olulisust, mis tagab, et eesmärgid saavutatakse minimaalsete kuludega. Seepärast on komisjon võtnud kohustuse kiirendada aruandlusnõuete ratsionaliseerimist ja lihtsustamist, seades lõppeesmärgiks vähendada halduskoormust 25 %, kahjustamata samas seonduvaid poliitikaeesmärke.

Aruandlusnõuded on esmatähtsad õigusaktide nõuetekohase täitmise ja järelevalve tagamisel. Nende kulusid korvab üldiselt nendest saadav kasu, mis väljendub eelkõige peamiste poliitikameetmete täitmise järelevalves ja tagamises. Aruandlusnõuetega võib siiski kaasneda sidusrühmadele ka ebaproportsionaalne koormus, mis mõjutab eelkõige VKEsid ja mikroettevõtjaid, ning võttes arvesse ka organisatsioonilist ja tehnoloogilist arengut, on vaja algseid aruandlusnõudeid kohandada. Aruandlusnõuete kumuleerumine aja jooksul võib tuua kaasa üleliigsed, dubleerivad või aegunud kohustused, ebatõhusa sageduse ja ajastuse või sobimatud andmete kogumise meetodid.

Seepärast on aruandluskohustuste ühtlustamine ja halduskoormuse vähendamine esmatähtis. Sellega seoses on käesoleva ettepaneku eesmärk lihtsustada majandus- ja rahaliidu poliitikavaldkonna üldeesmärgi „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ ühte algatust.

Ettepanekuga ratsionaliseeritakse aruandluskohustusi, kõrvaldades aruanded, mida ei ole enam vaja.

Aruandlusnõuded puudutavad avaliku sektori asutusi. Käesoleva ettepanekuga kaotataks liikmesriikide pädevate asutuste kohustus edastada komisjonile statistilisi andmeid võltsimisega seotud kuritegude arvu ning selliste isikute arvu kohta, kellele on esitatud võltsimise eest süüdistus ja kes on selles süüdi mõistetud, nagu on sätestatud direktiivi 2014/62/EL 2 artiklis 11. Liikmesriikide ametiasutustel on raskusi selle konkreetse sätte järgimiseks vajalike usaldusväärsete andmete kogumise ja edastamisega, kuid nendel andmetel ei ole selle konkreetse õigusakti tulemuslikul rakendamisel keskset rolli.

Ettepanek kuulub esimesse meetmepaketti, mille eesmärk on ratsionaliseerida aruandlusnõudeid. See on osa protsessist, mille raames vaadatakse põhjalikult läbi kehtivad aruandlusnõuded, et hinnata nende jätkuvat asjakohasust ja muuta need tõhusamaks.

Nende meetmetega saavutatav ratsionaliseerimine ei mõjuta poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamist järgmistel põhjustel.

Direktiivi 2014/62/EL peamine eesmärk on kaitsta kriminaalõiguse abil eurot ja muid vääringuid võltsimise eest.

Sellega on kehtestatud miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks euro ja muude vääringute võltsimise vallas ning ühissätted, millega tugevdatakse võitlust selliste kuritegude vastu ja tõhustatakse nende uurimist ning tagatakse parem koostöö võltsimise vastu.

Direktiivi põhielementide hulka kuuluvad võltsitud vääringute valmistamise ja levitamise ning ettevalmistavate kuritegude, nagu turvaelementide valmistamine, kriminaliseerimine, karistusi käsitlevad sätted ning territoriaalsuse ja eksterritoriaalse jurisdiktsiooni põhimõte. See sisaldab ka sätet teatavate uurimisvahendite kasutamise kohta ning sätet, millega tagatakse, et riiklikud analüüsikeskused ja riiklikud mündianalüüsikeskused saavad võltsitud eurosid käimasoleva kohtumenetluse käigus analüüsida. Nende elementide tulemuslik ülevõtmine siseriiklikesse õigusaktidesse on direktiivi eesmärkide saavutamiseks esmatähtis.

Lisaks nähakse direktiiviga ette, et liikmesriigid peavad edastama komisjonile asjakohased statistilised andmed võltsitud pangatähtede ja müntidega seotud kuritegude arvu ning selliste isikute arvu kohta, kellele on esitatud süüdistus ja kes on süüdi mõistetud.

Need andmed võimaldaksid põhimõtteliselt saada täielikuma pildi võltsimise probleemist liidu tasandil ja aitaksid seega kaasa tulemuslikuma vastumeetme kujundamisele.

Kogemused on siiski näidanud, et statistilised andmed, mida liikmesriigid euro võltsimisega seotud kriminaalmenetluste kohta selle sätte kohaselt esitavad, ei ole võrreldavad ning on sageli hajutatud, puudulikud ja ebatäpsed. Seega ei aita see kohustus praktikas tulemuslikult jälgida ja hinnata, kas direktiiv on saavutanud oma eesmärgi.

Statistiliste andmete esitamise kohustuse täitmata jätmine ei saa üldiselt olla põhjuseks, miks vabastada liikmesriigid nendest kohustustest. See peaks hoopis ajendama suurendama jõupingutusi, sealhulgas katsetades erinevaid lähenemisviise ja/või lihtsustades komisjoni ühiseid aruandlusstandardeid ja -vorme, mis on aluseks liikmesriikide aruandluskohustusele.

Samas on konkreetselt euro võltsimise vallas juba kehtestatud kohustus esitada teavet konfiskeeritud võltsitud müntide ja pangatähtede arvu kohta. ELi liikmesriikide ametiasutused peavad saatma võltsitud pangatähed ja mündid oma riiklikele analüüsikeskustele analüüsimiseks ja tuvastamiseks. Pangad ja muud krediidiasutused peavad ringlusest kõrvaldama kõik euro pangatähed ja mündid, mille puhul nad kahtlustavad võltsimist, ning andma need üle asjaomastele riiklikele ametiasutustele.

Seega on võltsimise ulatus ja suundumused hästi dokumenteeritud ja riikide pädevatele asutustele teada 3 . Seepärast ei ole selle konkreetse kuriteoliigi puhul kriminaalmenetluste kohta statistiliste andmete esitamise kohustus direktiivi eesmärkide saavutamise ja järelevalve seisukohast oluline.

Komisjon tagab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames, et tema õigusaktid on eesmärgipärased, suunatud sidusrühmade vajadustele ja minimeerivad koormust, saavutades samal ajal oma eesmärgid. Käesolev ettepanek on seega osa õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist ning vähendab ELi õiguskeskkonnast tuleneva aruandluse keerukust.

Kuigi teatavad aruandlusnõuded on väga olulised, peavad need olema võimalikult tõhusad, vältides kattuvusi ja tarbetut aruandluskoormust ning kasutades võimalikult palju digitaalseid ja koostalitlusvõimelisi lahendusi.

Käesoleva ettepanekuga ratsionaliseeritakse aruandlusnõudeid, muutes seeläbi õigusaktide eesmärkide saavutamise avaliku sektori asutuste jaoks tõhusamaks ja vähem koormavaks.

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on artikli 83 lõige 1, mis käsitleb õigusalast koostööd kriminaalasjades ja mis on kooskõlas direktiiviga 2014/62/EL.

Asjaomased aruandlusnõuded on kehtestatud ELi õigusega. Seepärast on neid kõige parem ratsionaliseerida ELi tasandil, et tagada õiguskindlus ja aruandluse järjepidevus. See tagab võrdsed tingimused kogu ELi ametiasutustele, kes saavad kasu kõnealustest meetmetest tulenevast aruandlusnõuete ratsionaliseerimisest.

Aruandlusnõuete ratsionaliseerimine lihtsustab õigusraamistikku ja selle käigus tehakse kehtivatesse nõuetesse minimaalseid muudatusi, mis ei mõjuta laiema poliitikaeesmärgi sisu. Seepärast piirdub ettepanek nende muudatustega, mida on vaja tõhusa aruandluse tagamiseks ilma asjaomaste õigusaktide olulisi elemente muutmata.

Käesolev ettepanek koostati pärast kehtivate aruandluskohustuste sisekontrolli ja tuginedes asjaomaste õigusaktide rakendamisel saadud kogemustele. Kuna see on ELi õigusaktidest tulenevate aruandlusnõuete pideva hindamise protsessi osa, jätkatakse sellise koormuse ja selle sidusrühmadele avalduva mõju hindamist.

Ettepanek käsitleb õigusaktide piiratud ja sihipärast muutmist, mille eesmärk on ratsionaliseerida aruandlusnõudeid. See põhineb õigusaktide rakendamisel saadud kogemustel. Muudatused ei avalda poliitikale märkimisväärset mõju, kuid tagavad õigusaktide tõhusama ja tulemuslikuma rakendamise. Ettepaneku sihipärasuse ja asjakohaste poliitikavalikute puudumise tõttu ei ole mõjuhinnangut vaja.

Tegemist on õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ettepanekuga, mille eesmärk on lihtsustada õigusakte ja vähendada sidusrühmade koormust.

Sellega vähendatakse pädevate asutuste halduskoormust, kaotades liigse statistikaaruandluse nõude.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata