EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.10.2023
COM(2023) 576 final
2023/0349(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10150 2021; ST 10150 2021 ADD 1 REV 1) Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2023) 326 final}
2023/0349 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10150 2021; ST 10150 2021 ADD 1 REV 1) Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu 1 , eriti selle artiklit 20 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Pärast seda, kui Hispaania esitas 30. aprillil 2021 riikliku taaste- ja vastupidavuskava, tegi komisjon nõukogule ettepaneku anda sellele positiivne hinnang. Nõukogu kiitis positiivse hinnangu heaks nõukogu 6. juuli 2021. aasta rakendusotsusega 2 .
(2)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 tuleks igale riigile tagastamatus vormis antava maksimaalse rahalise toetuse arvutust määruses sätestatud metoodika kohaselt ajakohastada 30. juuniks 2022. 30. juunil 2022 esitas komisjon ajakohastamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(3)6. juunil 2023 esitas Hispaania kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 21c komisjonile muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki.
(4)Muudetud taaste- ja vastupidavuskavas võetakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 2 arvesse ka ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust ja see sisaldab laenutaotlust täiendavate reformide ja investeeringute jaoks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 14 lõikele 2 ning määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohast põhjendatud taotlust, et komisjon teeks nõukogule ettepaneku muuta nõukogu rakendusotsust, sest taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatud osas täita. Hispaania taaste- ja vastupidavuskavasse tehtud täiendused ja muudatused puudutavad 142 meedet.
(5)14. juulil 2023 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Hispaaniale soovitused. Eelkõige soovitas nõukogu Hispaanial jätkata taaste- ja vastupidavuskava järjepidevat rakendamist samas tempos ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades eeskätt taastuvenergia kasutuselevõttu, muu hulgas lubade andmise menetluste edasise ühtlustamise ja digitaliseerimise teel, toetades lube andvate asutuste tööd, parandades juurdepääsu võrgule ning investeerides energia salvestamise lahendustesse, elektri ülekandmisesse ja jaotamisse ning piiriülestesse elektrivõrkudevahelistesse ühendustesse. Samuti soovitas nõukogu, et Hispaania suurendaks energiatõhusate sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete kättesaadavust, sealhulgas renoveerimise kaudu, kiirendaks hoonete elektrifitseerimist ja elektromobiilsuse levikut. Soovituste hulka kuulus ka poliitiliste jõupingutuste suurendamine rohepöördeks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks.
(6)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava esitati pärast konsultatsioone, mis korraldati kooskõlas riikliku õigusraamistikuga, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone, noorteorganisatsioone ja muid asjaomaseid sidusrühmi. Kokkuvõte konsultatsioonidest esitati koos muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 19 hindas komisjon muudetud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust, lähtudes kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistest.
Määruse 2021/241 artikli 14 lõikel 2 põhinev laenutaotlus
(7)Hispaania esitatud muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab laenutoetuse taotlust, et toetada 27 lisameedet, mis koosnevad 20 investeeringust ja seitsmest reformist, ilma et neid meetmeid lisataks REPowerEU peatükki.
(8)Eelkõige on Hispaania taotlenud laenutoetust selleks, et luua 14 rahastamisvahendit erainvesteeringute stimuleerimiseks, sealhulgas rohe- ja digipöörde toetamiseks. Lisaks on taotletud laenutoetuse eesmärk suurendada algses kavas sisalduvate rohe- ja digipöördega seotud strateegiliste tööstusprojektide ambitsioonikust.
(9)Taotletud laenutoetusele vastavad reformid hõlmavad meetmete programmi üürieluruumide pakkumise edendamiseks, uut reformi toidukao ja toidu raiskamise vältimiseks ning uut reformi, mis on seotud kõrbestumise vastu võitlemise riikliku strateegiaga.
(10)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab uusi meetmeid komponentide nr 1 (säästev, ohutu ja ühendatud liikuvus linna- ja suurlinnakeskkonnas), nr 2 (energiatõhusus), nr 3 (põllumajanduslik toidutööstus ja kalandus), nr 4 (ökosüsteemid), nr 5 (rannik ja veevarud), nr 6 (pikamaatransport), nr 11 (avalik haldus), nr 12 (tööstus), nr 13 (VKEd), nr 15 (digitaalne ühendatus), nr 17 (teadus, tehnoloogia ja innovatsioon), nr 22 (hooldusmajandus, võrdsus ja kaasatus), nr 25 (audiovisuaalsektor) ja nr 28 (maksusüsteem) raames. Mõned neist uutest meetmetest põhinevad esialgses taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvatel olemasolevatel meetmetel.
(11)Komponendi nr 1 puhul on uued meetmed seotud uue reformiga, mille eesmärk on luua vähese heitega piirkonnad rohkem kui 50 000 elanikuga omavalitsusüksustes ja saartel.
(12)Komponendi nr 2 puhul on uued meetmed seotud avaliku sektori investeeringutega sotsiaaleluruumide edendamise rahastamisvahendisse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada rahastamisvõimalusi energiatõhusate sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete ehitamiseks ja renoveerimiseks, ning uue reformiga, millega muudetakse maa- ja linnapiirkondade taastamise seadust, et aidata kiirendada ehitustegevuse ja sotsiaaleluruumide ehitamisega seotud planeerimismenetlusi, ning avaldatakse suunised soovituste ja parimate tavadega, et lihtsustada ja kiirendada linnaplaneerimisega seotud loamenetlusi.
(13)Komponendi nr 3 puhul puudutavad uued meetmed uut reformi toidukao ja toidu raiskamise vältimiseks, uut reformi põllumajandus- ja loomakasvatuspoliitika paremaks juhtimiseks ning investeeringut, mis põhineb olemasoleval meetmel ja mille eesmärk on parandada niisutamise tõhusust ja kestlikkust. See põhineb komponendi nr 3 (rohe- ja digipööre põllumajanduslikus toidutööstuses ja kalanduses) olemasoleval 1. investeeringul (niisutussüsteemide tõhususe ja kestlikkuse parandamise kava).
(14)Komponendi nr 4 puhul puudutab uus meede kõrbestumise vastu võitlemise riikliku strateegia vastuvõtmisega seotud uut reformi.
(15)Komponendi nr 5 puhul hõlmavad uued meetmed uut investeeringut põhjaveekihtide taastamiseks ning uut investeeringut veekasutuse digitaliseerimiseks linnaveeringluses ja tööstussektoris.
(16)Komponendi nr 6 puhul on lisameede seotud uue reformiga, mis seisneb riikliku teedevõrgu energiatõhususe strateegia avaldamises ja strateegia järelmeetmena 2024. aasta CO2 jalajälje arvutamises.
(17)Komponendi nr 11 puhul hõlmab lisameede uut investeeringut, millel on kaks elementi: avaliku halduse suutlikkuse tugevdamine küberturvalisuse vallas ja avaliku sektori investeeringud rahastamisvahendisse, millega stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada Hispaania julgeoleku-, kaitse-, lennundus- ja kosmosesektori rahastamisvõimalusi.
(18)Komponendi nr 12 puhul on uus meede seotud uue investeeringuga toetuskavasse, mille laenudega toetatakse elektriautode ning põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela strateegilisi projekte.
(19)Komponendi nr 13 puhul on lisameetmed seotud avaliku sektori investeeringutega kaheksasse uude vahendisse, millega stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada rahastamisvõimalusi: fond, mille abil parandatakse erasektori ja kodumajapidamiste rahastamisvõimalusi sellistes valdkondades nagu säästev transport, sealhulgas raudteetransport, energiatõhusus, taastuvenergia (sealhulgas energia salvestamise lahendused ja elektrivõrk), tööstuse CO2 heite vähendamine ja vähese CO2-heitega tööstuse tarneahelad, veemajandus, ringmajandus ja kliimamuutustega kohanemine; fond, mille abil parandatakse ettevõtete ja ettevõtjate, avalik-õiguslike ja eraülikoolide digitaliseerimise ja turismisektoriga seotud projektide rahastamisvõimalusi; rahastamisvahend tehnoloogiasektori fondidele ja ettevõtetele stiimulite pakkumiseks; rahastamisvahend Hispaanias koos välismaiste institutsionaalsete investoritega rohe- ja digipöördega seotud strateegilisesse majandustegevusse kaasinvesteeringute tegemiseks; rahastamisvahend, millega toetati COVID-19 pandeemia poolt mõjutatud strateegiliste ettevõtete maksevõimet; rahastamisvahend, millega toetati keskmise suurusega ettevõtjate maksevõimet COVID-19 pandeemia ajal, täiendav tagatiskava VKEde rahastamisvõimaluste toetamiseks; rahastamisvahend, millega antakse rahalist toetust era- ja avaliku sektori investeeringutele Hispaania piirkondades; ning rahastamisvahend VKEde rahaliseks toetamiseks uuenduslike ja keeletehnoloogiaga seotud projektide puhul.
(20)Komponendi nr 15 puhul hõlmab uus meede uut avaliku sektori investeeringu vormis investeeringut rahastusse, millega stimuleeritakse erainvesteeringuid ja parandatakse pooljuhtide tööstuse rahastamisvõimalusi.
(21)Komponendi nr 17 puhul on lisameede seotud avaliku sektori investeeringutega tervishoiu- ja lennundussektori rahastamisvõimaluste parandamiseks. Investeering hõlmab ka meetmeid tervishoiusektori tehnoloogiapõhiste või uuenduslike ettevõtete riskikapitali investeerimiseks.
(22)Komponendi nr 22 puhul puudutavad lisameetmed uut reformi – uut seadust, millega kaitstakse tarbijaid ja kasutajaid sotsiaalse ja majandusliku haavatavuse eest, uut investeeringut, mis seisneb avaliku sektori investeeringutes rahastusse selleks, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada rahastamisvõimalusi projektide puhul, millel on mõõdetav sotsiaalne või keskkonnamõju ning mis toetavad sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid lahendusi.
(23)Komponendi nr 25 puhul on uued meetmed seotud uue investeeringuga meedias sisu ja teabe digiteerimiseks ning levitamiseks hispaania keeles ja teistes ametlikes keeltes, samuti uue avaliku sektori investeeringu vormis investeeringuga rahastusse, et stimuleerida erasektori investeeringuid ja parandada audiovisuaalsektori rahastamisvõimalusi.
(24)Komponendi nr 28 puhul on uus meede seotud investeeringuga, mis põhineb kahel olemasoleval maksusoodustuskavadest koosneval meetmel, mille eesmärk on edendada hoonete renoveerimist energiatõhususe parandamiseks ning toetada elektrisõidukite ja laadimispunktide ostmist. See meede põhineb komponendi nr 1 (säästev, ohutu ja ühendatud liikuvus linna- ja suurlinnakeskkonnas) olemasoleval 2. investeeringul (laadimispunktide paigaldamise, elektrisõidukite ja kütuseelementidega sõidukite ostmise ning elektromobiilsuse innovatsiooni stimuleerimiskava). See meede tugineb ka komponendi nr 2 (Hispaania linnade tegevuskava rakendamine: linnapiirkondade rehabiliteerimise ja taaselustamise kava) olemasolevale 1. investeeringule (rehabiliteerimisprogramm elamukeskkondade majanduslikuks ja sotsiaalseks taastamiseks).
Ajakohastamine vastavalt määruse 2021/241 artikli 18 lõikele 2
(25)Ajakohastatud maksimaalse rahalise toetuse arvessevõtmiseks ajakohastatakse Hispaania esitatud muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga, välja arvatud REPowerEU peatükk, 32 meedet, mille hulka kuuluvad 23 investeeringut ja üheksa reformi. Hispaania on selgitanud, et kuna maksimaalne rahaline toetus suurenes 3 , taotles Hispaania olemasolevate lisavahendite kasutamist, et: muuta olemasolevaid meetmeid, et suurendada nõutavat rakendamise taset võrreldes algse kavaga; lisada uusi meetmeid ning kasutada ülejäänud rahalist toetust REPowerEU peatükki panustamiseks.
(26)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab uusi meetmeid komponentide nr 12 (tööstus), nr 13 (VKEd), nr 15 (digitaalne ühendatus) ja nr 21 (haridus) raames. Need meetmed on seotud investeeringuga pooljuhtide tööstuse toetamiseks ning investeeringuga pooljuhtide tööstuse teadusliku ja tehnoloogilise ökosüsteemi tugevdamiseks; reformiga väärtpaberiturgude ja investeerimisteenuste seaduse läbivaatamiseks, et parandada VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate rahastamisvõimalusi; kavaga ringmajanduse toetamiseks Hispaania peamistes majandussektorites; kavaga elektriautode väärtusahela strateegiliste projektide toetamiseks; ning investeeringutega, mille eesmärk on töötada välja strateegia mikrokraadide andmiseks ülikoolide poolt.
(27)Ajakohastatud maksimaalse rahalise toetuse arvessevõtmiseks muudetakse Hispaania esitatud muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga ka komponentide nr 1 (säästev, ohutu ja ühendatud liikuvus linna- ja suurlinnapiirkondades), nr 3 (põllumajanduslik toidutööstus ja kalandus), nr 5 (rannik ja veevarud), nr 11 (avalik haldus), nr 12 (tööstus), nr 13 (VKEd), nr 16 (tehisintellekt), nr 17 (teadus, tehnoloogia ja innovatsioon), nr 18 (tervishoiusüsteem) ja nr 22 (majandus, võrdsus ja kaasatus) meetmeid. Suurendamaks nõutava rakendamise taset võrreldes algse kavaga, et suurenenud rahastust arvesse võtta, muudetakse eelkõige järgmisi meetmeid: komponendi nr 1 (linnapiirkonnas säästva, ohutu ja ühendatud liikuvuse tagamine ja häirete vältimine) reform nr 2 (säästva liikuvuse seadus); komponendi nr 3 (rohe- ja digipööre põllumajanduslikus toidutööstuses ja kalanduses) reform nr 2 (loomakasvatuse keskkonnasäästlikkust käsitleva õigusraamistiku väljatöötamine ja läbivaatamine) ja 1. investeering (niisutussüsteemide tõhususe ja kestlikkuse parandamise kava); komponendi nr 5 (rannik ja veevarud) 1. investeering (käitluse, kanalisatsiooni, tõhususe, säästlikkuse, korduskasutamise ja taristu ohutusega seotud meetmete rakendamine), 2. investeering (jõeökosüsteemide seire ja taastamine, põhjaveekihtide taastamine ja üleujutusriski leevendamine) ja 3. investeering (digipööre veemajandussektoris (keskkonnanõuete täitmise tagamine digitaalselt)) ja 4. investeering (rannajoone kohandamine kliimamuutustega ning merestrateegiate ja mereruumi planeerimise kavade rakendamine); komponendi nr 11 (avalik haldus) reform nr 1 (avaliku halduse ajakohastamise ja digitaliseerimise reform), reform nr 3 (reform majanduse juhtimise institutsioonilise struktuuri ajakohastamiseks) ja 3. investeering (digipööre ja territoriaalpoliitika ministeeriumi ja avaliku teenistuse ning autonoomsete piirkondade ja kohalike omavalitsuste halduse ajakohastamine); komponendi nr 12 (tööstus) reform nr 2 (jäätmepoliitika ja ringmajanduse edendamine), 3. investeering (toetuskava jäätmealaste õigusaktide rakendamiseks ja ringmajanduse edendamiseks); komponendi nr 13 (VKEd) reform nr 1 (ettevõtluse reguleerimise ja ärikliima parandamine) ja reform nr 2 (strateegia „Ettevõtlusriik Hispaania“); komponendi nr 16 (tehisintellekt) reform nr 1 (riiklik tehisintellektistrateegia); komponendi nr 17 (teadus, tehnoloogia ja innovatsioon) 2. investeering (riikliku teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi suutlikkuse, taristu ja seadmete tugevdamine), 3. investeering (uued era-, interdistsiplinaarsed ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektid, kontseptsioonide testimine ja rahvusvaheliste projektikonkursside tulemusel antav abi. Ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud tipptasemel teadus- ja arendustegevus. Kommertskasutusele eelnevad riigihanked), 4. investeering (uus teaduskarjäär), 6. investeering (tervis) ja 9. investeering (õhuruum); komponendi nr 18 (tervishoiusüsteemid) 4. investeering (koolitus) ja 5. investeering (ravimite tarbimise ratsionaliseerimise kava); ning komponendi nr 22 (hoolekandesektori tegevuskava, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamine) 1. investeering (pikaajalise hoolduse ja toetuse kava: deinstitutsionaliseerimine, seadmed ja tehnoloogia), 2. investeering (sotsiaalteenuste ajakohastamise kava – tehnoloogiline ümberkujundamine, innovatsioon, koolitus ja parem lastehoid), 3. investeering (kava „Hispaania kui avatud riik“) ja 4. investeering (kava „Hispaania kaitseb soolise vägivalla eest“).
(28)Komponendis nr 1 muudetakse meede praeguse reformi esialgse kavaga võrreldes ambitsioonikamaks kahe uue alameetmega, mis käsitlevad tarkvararakenduse väljatöötamist taristuinvesteeringute kulude-tulude analüüsi tegemiseks ning reguleeritud testimiskeskkonna kasutuselevõtmist, et hõlbustada liikuvuse ja transpordi innovatsiooni turulejõudmist.
(29)Komponendis nr 3 muudetakse meetmed loomakasvatuse keskkonnasäästlikkust käsitleva õigusraamistiku praeguse reformi esialgse kavaga võrreldes ambitsioonikamaks, parandades kariloomade veo bioturvalisust ja antibiootikumide kestlikku kasutamist kariloomaliikide puhul ning olemasolevaid investeeringuid, millega püütakse ajakohastatavate hektarite arvu suurendades parandada niisutamise tõhusust ja kestlikkust.
(30)Komponendis nr 5 suurendatakse olemasolevaid investeeringuid käitlusse, kanalisatsiooni, tõhususse, säästlikusse, korduskasutamisse ja taristu ohutusse, parendades vee- ja reoveekäitlustaristuid, olemasolevaid investeeringuid jõeökosüsteemide seiresse ja taastamisse, põhjaveekihtide taastamisse ja üleujutusriski leevendamisse põhjaveekihtide taastamise meetmete edendamise kaudu, olemasolevaid investeeringuid digipöördesse veemajandussektoris, toetades veekasutajate tegevuse digitaliseerimist, ning olemasolevaid investeeringuid, mis aitavad rannikualasid kliimamuutustega kohandada, suurendades taastatava rannajoone kilomeetrite arvu.
(31)Komponendis nr 11 muudetakse meetmed ambitsioonikamaks võrreldes praeguse haldusreformi esialgse kavaga, mis käsitleb halduse ajakohastamist ja digitaliseerimist, ning see toimub eelkõige huvirühmade läbipaistvust ja eetilisust käsitleva uue seaduse ning riikliku julgeolekuraamistiku ajakohastamise kaudu; ning käimasoleva reformiga, mille eesmärk on ajakohastada majanduse juhtimise institutsioonilist struktuuri, eelkõige klienditeenindust käsitleva seaduse ja kestlikku rahandust edendava rohelise raamatu avaldamise kaudu. See hõlmab ka suuremaid ambitsioone võrreldes esialgse avaliku halduse digipöördesse investeerimise kavaga, mille eesmärk on võtta kasutusele personaalsed digitaalhoolduskavad.
(32)Komponendis nr 12 muudetakse meetmed ambitsioonikamaks võrreldes praeguse jäätmepoliitika ja ringmajanduse reformi esialgse kavaga, et parandada koordineerimist jäätmekäitluse korraldamise ja pädevuse eri tasandite vahel, et parandada õigusaktide rakendamist ja teha edusamme jäätmetekke vähendamisel, samuti parandada selliste jäätmete käitlemist, mille tekitamist ei ole võimalik vältida; ning võrreldes olemasolevate investeeringutega ringmajandusse, et parandada olmejäätmete käitlemist. Nende meetmetega tugevdatakse ka Hispaania pooljuhtide tööstuse projekteerimis- ja tootmisvõimsust ning luuakse toetuskava, et anda toetusi elektriautode väärtusahela strateegilistele projektidele ning edendada ringmajandust kolmes peamises majandussektoris: tekstiil ja moekaubad, plastid ja taastuvenergiaseadmed.
(33)Komponendis nr 13 muudetakse meetmed ambitsioonikamaks võrreldes praeguse reformi esialgse kavaga, et parandada reguleerimist ja ettevõtluskliimat, eelkõige muutes konkurentsiõigust ja selle eeskirju, ning võrreldes Hispaania ettevõtluse edendamise reformi esialgse kavaga, eelkõige töötajate rändemenetluste lihtsustamise kaudu.
(34)Komponendis nr 16 muudetakse meede ambitsioonikamaks võrreldes tehisintellekti strateegia reformi esialgse kavaga, luues selleks riikliku tehisintellektiameti ning toetades veelgi uute kvantkiibitehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevust.
(35)Komponendis nr 17 muudetakse meetmed ambitsioonikamaks võrreldes riikliku teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi suutlikkuse, taristu ja seadmete tugevdamiseks tehtud investeeringute esialgse kavaga, eelkõige investeerides teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni pooljuhtide ja mikroelektroonika valdkonnas ning suurendades suutlikkust superandmetöötlusega seotud pooljuhtide valdkonnas. Meetmetega suurendatakse veelgi olemasolevaid investeeringuid uutesse era-, interdistsiplinaarsetesse ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektidesse, kontseptsioonitestidesse ja rahvusvaheliste projektikonkursside tulemusel antavasse abisse, eelkõige toetades pooljuhtide valdkonna teadus- ja arendustegevuse projekte konkurentsieelse arendustegevuse varajastes etappides. Meetmetega suurendatakse ka uutesse teaduskarjääridesse tehtavaid investeeringuid, rahastades teadusuuringute alustamise paketti mikroelektroonika ja pooljuhtide valdkonnas. Meetmetega suurendatakse olemasolevaid tervishoiuinvesteeringuid, eelkõige toetades Hispaania osalemist riikidevahelistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektides. Samuti toetatakse nendega harvikhaiguste diagnostikaga seotud teadus- ja arendustegevust, personaalset täppismeditsiini, proteoomika ja metaboloomika platvormi arendamist, inimeste bioseiretaristu laiendamist ja parandamist ning patsiendikesksete kliiniliste uuringute üksuste ajakohastamist. Meetmetega suurendatakse ka lennundus- ja kosmosevaldkonda tehtavaid investeeringuid, eelkõige rahastades teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, tootmisvõimsuse ajakohastamist, digitaliseerimist ja tehnoloogiat ning keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa lennundussektori kestlikkusele.
(36)Komponendis nr 18 muudetakse meetmed ambitsioonikamaks võrreldes tervishoiutöötajate koolitusse tehtavate investeeringute esialgse kavaga, et suurendada toetust harvikhaiguste ravile ja ravimite kestlikkusse tehtavatele investeeringutele, eelkõige suurendades riikliku tervishoiusüsteemi suutlikkust teha genoomiteste.
(37)Komponendis nr 22 muudetakse meetmetega nelja olemasoleva investeeringu esialgset kava, mille raames taotleti täiendavat rahastamist, et toetada pikaajalise hoolduse, hooldusteenuste ajakohastamise, juurdepääsetavuse ja soolise vägivalla vastase võitluse valdkondi.
Taaste- ja vastupidavuskava muutmine vastavalt määruse 2021/241 artiklile 21
(38)Hispaania taaste- ja vastupidavuskavasse objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad 52 meedet.
(39)Hispaania on selgitanud, et 15 meedet ei ole algse taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud aja jooksul enam saavutatavad, sest erinevat laadi tarneraskused, mida mõnel juhul halvendab kõrge inflatsioon, on nende rakendamist edasi lükanud või mõjutanud nende algseid eesmärke. See käib järgmiste sihtide ja eesmärkide kohta: meetme I2 siht järjekorranumbriga 49 (investeering: kava põllumajanduse ja loomakasvatuse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks (I): looma- ja taimetervise laborite ajakohastamine) ning meetme I6 eesmärk järjekorranumbriga 55 (kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (I): kalandusega seotud merekaitsealade võrgustiku ajakohastamine) komponendis nr 3 (rohe- ja digipööre põllumajanduslikus toidutööstuses ja kalanduses); meetme I1 siht järjekorranumbriga 142 (investeering: investeeringud õiglasesse üleminekusse) komponendis nr 10 (õiglane üleminek); meetme I2 siht järjekorranumbriga 238 (investeering: ühendatuse tugevdamine tugikeskustes, sotsiaal-majanduslikes keskustes ja valdkondlikes digitaliseerimisprojektides) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus); meetme I4 siht järjekorranumbriga 240 (investeering: taristu uuendamine ja kestlikkus) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus); meetme I6 eesmärgid järjekorranumbritega 243 ja 244 (investeering: 5G kasutuselevõtt: võrgud, tehnoloogilised muutused ja innovatsioon) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus); meetme I7 eesmärk järjekorranumbriga 269 (investeering: keskkond, kliimamuutused ja energeetika) komponendis nr 17 (teadus, tehnoloogia ja innovatsioon); meetme I1 siht järjekorranumbriga 309 (investeering: alushariduse ja lapsehoiu edendamine komponendis nr 21 (hariduse, sealhulgas alushariduse (0–3) ajakohastamine ja digitaliseerimine); meetme I1 siht järjekorranumbriga 323 (investeering: pikaajalise hoolduse ja toetuse kava: deinstitutsionaliseerimine, seadmed ja tehnoloogia) komponendis nr 22 (hooldusmajanduse tegevuskava, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamine); meetme I2 eesmärk järjekorranumbriga 325 (investeering: sotsiaalteenuste ajakohastamise kava – tehnoloogiline ümberkujundamine, innovatsioon, koolitus ja lastehoiu tugevdamine) komponendis nr 22 (hooldusmajanduse tegevuskava, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamine); meetme I3 siht järjekorranumbriga 326 (investeering: kava „Hispaania kui avatud riik“) komponendis nr 22 (hooldusmajanduse tegevuskava, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamine); meetme I4 siht järjekorranumbriga 327 (investeering: kava „Hispaania kaitseb soolise vägivalla eest“) komponendis nr 22 (hooldusmajanduse tegevuskava, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamine); meetme I5 siht järjekorranumbriga 328 (investeering: rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi suutlikkuse ja tõhususe suurendamine) komponendis nr 22 (hooldusmajanduse tegevuskava, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamine); meetme I5 siht järjekorranumbriga 347 (investeering: juhtimine ja aktiveerimist toetavate poliitikameetmete edendamine) komponendis nr 23 (uus riiklik poliitika dünaamilise, vastupanuvõimelise ja kaasava tööturu saavutamiseks); ning meetme I1 sihid järjekorranumbritega 370 ja 372 (investeering: spordivaldkonna digikava) komponendis nr 26. Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud eespool nimetatud eesmärkide ja sihtide saavutamise ajakava pikendamist ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta. Komponendi nr 3 meetme I6 eesmärgi 55 puhul on Hispaania taotlenud selle nõude väljajätmist, kuna seda ei ole tarneraskuste tõttu võimalik algse taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud ajakava kohaselt saavutada, ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(40)Hispaania on selgitanud, et seitse meedet ei ole algse taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud aja jooksul enam saavutatavad, sest kõrgest inflatsioonist tulenev nõudluse puudumine või Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud ebakindel majanduslik olukord lükkab nende rakendamist edasi. See puudutab meetme R2 (säästva liikuvuse seadus) eesmärgi 2 ühte allmeedet komponendis nr 1 ja meetme I1 sihti järjekorranumbriga 27 (investeering: rehabilitatsiooniprogramm elamukeskkonna majanduslikuks ja sotsiaalseks taastamiseks) komponendis nr 2 (Hispaania linnade tegevuskava rakendamine: linnade taastamise ja taaselustamise kava); meetme I3 sihti järjekorranumbriga 50 (investeering: kava põllumajanduse ja loomakasvatuse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks (II): suutlikkuse suurendamine ja bioturvasüsteemide tugevdamine noorloomakeskustes, puhastus- ja desinfitseerimiskeskustes) komponendis nr 3 (rohe- ja digipööre põllumajanduslikus toidutööstuses ja kalanduses); meetme I2 sihti järjekorranumbriga 78 (investeering: jõeökosüsteemide seire ja taastamine, põhjaveekihtide taastamine ja üleujutusriski leevendamine) komponendis nr 5 (rannik ja veevarud); meetme I1 sihti järjekorranumbriga 141 (investeering: investeeringud õiglasesse üleminekusse) komponendis nr 10 (õiglane üleminek); meetme I1 sihte järjekorranumbritega 193 ja 195 (investeering: ettevõtlus) komponendis nr 13 (VKEde toetamine); meetme I3 sihte järjekorranumbritega 204 ja 208 (investeering: digipööre ja innovatsioon) komponendis nr 13 (VKEde toetamine). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud eespool nimetatud eesmärkide ja sihtide saavutamise ajakava pikendamist ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(41)Hispaania on selgitanud, et kuus meedet ei ole algse taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud aja jooksul enam saavutatavad, sest Hispaania jõudis järeldusele, et meetme poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on vaja õigusraamistikus teha täiendavaid kohandusi ja neid kohandusi ei ole võimalik esialgse rakendamise ajakava jooksul lõpule viia. See puudutab meetme I2 sihti järjekorranumbriga 197 (investeering: majanduskasv) komponendis nr 13 (VKEde toetamine); meetme I3 eesmärki järjekorranumbriga 281 (investeering: tervishoiukriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamine) komponendis nr 18 (riikliku tervishoiusüsteemi ümberkorraldamine ja suutlikkuse suurendamine); meetme I1 sihti järjekorranumbriga 288 (investeering: valdkonnaülesed digioskused) komponendis nr 19 (digioskused); meetme I2 sihti järjekorranumbriga 290 (investeering: digipööre hariduses) komponendis nr 19 (digioskused); meetme I3 sihti järjekorranumbriga 292 (investeering: tööks vajalikud digioskused) komponendis nr 19 (digioskused); meetme I6 sihti järjekorranumbriga 349 (investeering: lõpetatud sotsiaalmajanduslikud projektid) komponendis nr 23 (uus riiklik poliitika dünaamilise, vastupanuvõimelise ja kaasava tööturu saavutamiseks). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud eespool nimetatud eesmärkide ja sihtide saavutamise ajakava pikendamist ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(42)Hispaania on selgitanud, et kolm meedet ei ole algse taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud aja jooksul enam saavutatavad, kuna on vaja rohkem aega, et võtta arvesse uute menetluste vastuvõtmist, nõudlusest tingitud asjaolusid või kohandada rakendamise hõlbustamiseks haldusraamistikku. See puudutab meetme I1 sihti järjekorranumbriga 220 (investeering: turismimudeli kestlikumaks muutmine) komponendis nr 14 (turism); meetme I3 sihti järjekorranumbriga 239 (investeering: ühenduvusvautšerid VKEdele ja haavatavatele rühmadele) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus); ja meetme I5 sihte järjekorranumbritega 241 ja 242 (investeering: piiriülese digitaristu kasutuselevõtt) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud eespool nimetatud sihtide saavutamise ajakava pikendamist ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(43)Hispaania on selgitanud, et üks meede ei ole algse taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud aja jooksul enam saavutatav, sest meetme saavutamiseks vajalikke õigusakte tuli muuta, kuna erinevus algse taaste- ja vastupidavuskava ning rakendusotsuse lisa eesmärkide vahel oli viinud selleni, et Hispaania alahindas eesmärkide saavutamiseks vajalike projektikonkursside arvu. See puudutab meetme I2 sihti järjekorranumbriga 119 (investeering: säästev energia saartel) komponendis nr 7 (taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt ja integreerimine). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud eespool nimetatud sihi saavutamise ajakava pikendamist ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(44)Hispaania on selgitanud, et kolm meedet ei ole algse taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud aja jooksul enam saavutatavad, kuna ettevalmistusmenetlused, mis aitavad meetme nr 3 poliitilisi eesmärke paremini saavutada, osutusid ootamatult kavandatust pikemaks. See puudutab meetme R3 sihti järjekorranumbriga 111 (reform: energiakogukondade arendamine) komponendis nr 7 (taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt ja integreerimine); meetme R2 uut eesmärki järjekorranumbriga 434 (reform: õigusriigi põhimõtte ja kohtusüsteemi tõhususe edendamine) komponendis nr 11 (avaliku halduse ajakohastamine); ning meetme I7 eesmärki järjekorranumbriga 245 (investeering: küberturvalisus: kodanike, VKE-de ja spetsialistide võimestamine; sektori ökosüsteemi parandamine) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud teatavate allmeetmete muutmist, mõjutatud osade saavutamise ajakava pikendamist või eelnimetatud meetmete rakendusaktide asendamist ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(45)Hispaania on selgitanud, et kolm meedet ei ole algse taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud aja jooksul enam saavutatavad, sest erakordselt suure metsatulekahjude arvu tõttu tuli vahendid ümber jaotada. See puudutab meetme I1 eesmärki järjekorranumbriga 66 (investeering: kultuuripärandi digitaliseerimine ja tundmaõppimine), meetme I3 sihti järjekorranumbriga 71 (investeering: ökosüsteemide taastamine ja roheline taristu) ning meetme I4 eesmärki järjekorranumbriga 73 (investeering: säästev metsamajandamine) komponendis nr 4 (ökosüsteemid ja elurikkus). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud, et pikendataks sihi nr 71 saavutamise ajakava, seataks uus eesmärk, et saavutada mõningad eesmärgi nr 73 elemendid, mida ei suudetud saavutada kavandatud ajakava jooksul, ja muudetaks vastavalt eespool nimetatud eesmärkide ulatust, kusjuures nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(46)Hispaania on selgitanud, et kuus algset meedet ei ole ebapiisava nõudluse tõttu enam saavutatavad. See puudutab meetme I4 sihte järjekorranumbritega 34 ja 35 (investeering: taaselustamiskava ja demograafilised probleemid) komponendis nr 2 (Hispaania linnade tegevuskava rakendamine: linnade taastamise ja taaselustamise kava); sihte järjekorranumbritega 125 ja 126 ning meetme I1 (energia salvestamise lahenduste kasutuselevõtt) kirjeldust komponendis nr 8 (elektritaristu, arukad võrgud ning paindlikkus ja salvestamine) ning meetme I1 sihti järjekorranumbriga 141 (investeering: investeeringud õiglasesse üleminekusse) komponendis nr 10 (õiglane üleminek); meetme I1 eesmärki järjekorranumbriga 236 (investeering: territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine võrkude kasutuselevõtu kaudu: ülikiire lairibaühenduse laiendamine) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus); meetme I1 sihti järjekorranumbriga 297 (investeering: kutsekvalifikatsioonidega seotud tööjõu ümber- ja täiendõpe) komponendis nr 20 (kutseõppe edendamise strateegiline kava). Lisaks hõlmab komponendi nr 20 meede I1 rakendamisel tekkivaid viivitusi. Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud nende meetmete vastavate sihtide ja eesmärkide vähendamist või meetme kirjelduse muutmist võrreldes algse taaste- ja vastupidavuskavaga ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(47)Lisaks on Hispaania taotlenud tänu eelmises põhjenduses osutatud sihtide vähendamisele vabanenud ressursside kasutamist nelja meetme ambitsioonikamaks muutmiseks. Suurem ambitsioonikus väljendub kaugeleulatuvamates sihtides. See puudutab meedet I1 (investeering: investeeringud õiglasesse üleminekusse) komponendis nr 10 (õiglane üleminek); meetme I6 eesmärke järjekorranumbritega 243 ja 244 (investeering: 5G kasutuselevõtt: võrgud, tehnoloogilised muutused ja innovatsioon) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus); meedet I3 (investeering: innovatsioon ja kutseõppe rahvusvahelistumine) komponendis nr 20 (kutseõppe edendamise strateegiline kava). Samuti puudutab see meedet I2 (investeering: digipööre kutseõppes) komponendis nr 20 (kutseõppe edendamise strateegiline kava). Hispaania on selgitanud, et kaugeleulatuvama sihi saavutamiseks on vaja pikemat ajakava kui esialgses kavas märgitud. Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud eespool nimetatud eesmärkide ja sihtide ja meetmete ambitsioonikuse suurendamist või saavutamise ajakava pikendamist ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(48)Hispaania on selgitanud, et kuus meedet ei ole algse kavaga ettenähtud tingimustel enam saavutatavad turunõudluse muutumise tõttu, mis on tingitud turutingimuste muutumisest, sealhulgas suurematest kuludest. Objektiivsed asjaolud mõjutavad meetme I1 sihti järjekorranumbriga 85 (investeering: riiklik ülekandevõrk: Euroopa koridorid) komponendis nr 6 (säästev (pikamaa)liikuvus). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud, et projektitoetuste puhul laiendatakse koridoride loetelu, kuid säilitatakse samal ajal algsed eesmärgid. Objektiivsed asjaolud mõjutavad ka meetme I4 eesmärki järjekorranumbriga 99 (investeering: – säästva ja digitaalse transpordi toetusprogramm) komponendis nr 6 (säästev (pikamaa)liikuvus). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud eelarveridade viidete kustutamist, säilitades samal ajal algsed eesmärgid. Nimetatud objektiivsed asjaolud mõjutavad ka meedet I4 (investeering: riigi keskvalitsuse energiasüsteemi ümberkujundamise kava) komponendis nr 11 (avaliku halduse ajakohastamine). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud sihi nr 170 vähendamist proportsionaalselt sõidukite kulude suurenemisega. Hispaania on teinud ka ettepaneku paigutada sihi juurde, mille järjekorranumber on 172, osa kuludest, mis olid algse arvestuse järgi seotud uue sihiga, mille järjekorranumber on 439 (mis käsitleb fotogalvaaniliste päikeseenergiasüsteemide või muude taastuvate energiaallikate rakendamist), et katta ehitusvaldkonna kulude suurenemist, mis tähendab esimese sihi suurenemist ja teise vähenemist. Nimetatud objektiivsed asjaolud mõjutavad ka komponendi nr 14 (turism) meetme I1 (investeeringud turismimudeli kestlikumaks muutmiseks) sihte, mille järjekorranumbrid on 217, 218 ja 219. Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud kliimamuutustega seotud märgistussüsteemi muutmist, säilitades samal ajal algsed sihid. Objektiivsed asjaolud puudutavad ka meetme I1 sihti järjekorranumbriga 342 (investeering: noorte tööhõive) komponendis nr 23 (uus riiklik poliitika dünaamilise, vastupanuvõimelise ja kaasava tööturu saavutamiseks). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud abisaavate üksuste määratluse laiendamist, eelkõige võimaldades muudel avalikel üksustel, sihtasutustel ja kolmanda sektori organisatsioonidel ellu viia programmi Tandem, säilitades seejuures algsed eesmärgid. Objektiivsed asjaolud mõjutavad ka meetme I3 sihti järjekorranumbriga 344 (investeering: uued oskused rohe-, digi- ja tootmispöördeks) komponendis nr 23 (uus riiklik poliitika dünaamilise, vastupanuvõimelise ja kaasava tööturu saavutamiseks). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud abisaajate rühmade määratluse laiendamist, lisades sinna ka palgatöötajad, säilitades seejuures algsed eesmärgid, ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(49)Hispaania on selgitanud, et viis meedet ei ole algse kavaga ettenähtud tingimustel tarneahela häirete tõttu enam saavutatavad. Objektiivsed asjaolud mõjutavad meetme I2 sihti järjekorranumbriga 12 (investeering: laadimispunktide rajamise, elektri- ja kütuseelementidega sõidukite ostmise ning elektromobiilsuse, laadimise ja saastevaba vesiniku valdkonnas uuenduslike lahenduste väljatöötamise stimuleerimiskava) komponendis nr 1 (säästev, ohutu ja ühendatud liikuvus ja häirete vältimine linna- ja suurlinnakeskkonnas). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud sihi kirjelduse muutmist, asendades elektrisõidukite ja laadimispunktide „kasutuselevõtu“ „toetuse registreerimisega“, ning eesmärgi nr 419 lisamist, et pikendada meetme rakendamise aega ja säilitada esialgne eesmärk. Eelnimetatud objektiivsed asjaolud mõjutavad ka meedet I4 (säästev metsamajandamine) komponendis nr 4 (ökosüsteemid ja elurikkus). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud võimalust jätta välja viide uute õhusõidukite soetamisele ja jaotada eelarvevahendid ümber olemasolevate metsamajandamise meetmete vahel. Objektiivsed asjaolud mõjutavad ka meetme I3 eesmärki järjekorranumbriga 79 (investeering: – digipööre veemajandussektoris (digitaalne keskkonnanõuete täitmise tagamine – programm PERTE veekasutuse digitaliseerimiseks) komponendis nr 5 (rannik ja veevarud). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud taristu kasutuselevõtu asendamist hankelepingute sõlmimisega ning eesmärgi nr 426 lisamist, et pikendada meetme rakendamise aega ja säilitada esialgne eesmärk. Objektiivsed asjaolud mõjutavad ka meetme I1 eesmärki järjekorranumbriga 309 (investeering: alushariduse ja lapsehoiu (ECEC) edendamine) komponendis nr 21 (hariduse, sealhulgas alushariduse (0–3) ajakohastamine ja digitaliseerimine). Sellest tulenevalt ja võttes arvesse ehitus- ja renoveerimiskulude suurenemist, on Hispaania taotlenud valmimiskuupäeva edasilükkamist ühe aasta võrra ja kui see on investeerimiseesmärgi saavutamiseks vajalik, tegevuskulude rahastamiseks algselt eraldatud eelarve vähendamist. Objektiivsed asjaolud mõjutavad ka meetme I2 sihti järjekorranumbriga 356 (investeering: kultuuri edendamine kogu territooriumil) komponendis nr 24 (kultuurimajandus). Seoses sama meetmega on Hispaania teinud ettepaneku lükata edasi sihi nr 358 lõpptähtaeg. Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud kirjelduse kitsendamist nii, et see hõlmaks ainult 19 ala, ja viimase ala (Tabacalera) koondamist uue eesmärgi alla, mille järjekorranumber on 474. Nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(50)Hispaania on selgitanud, et meetmete algse eesmärgi saavutamiseks on kolme meedet muudetud, et rakendada paremaid alternatiive. See puudutab meetme R1 eesmärke järjekorranumbritega 145, 147 ja 148 (reform: avaliku halduse ajakohastamine ja digitaliseerimine) ning meetme R2 eesmärki järjekorranumbriga 152 ja uut eesmärki järjekorranumbriga 435 (reform: õigusriigi põhimõtte ja kohtusüsteemi tõhususe edendamine) komponendis nr 11 (avaliku halduse ajakohastamine), et kajastada muudatusi vastuvõetavates õigusaktides, millega tagada reformi kiirem, tõhusam ja ulatuslikum rakendamine. See puudutab ka meetme I1 sihti järjekorranumbriga 322 (investeering: pikaajalise hoolduse ja toetuse kava: deinstitutsionaliseerimine, seadmed ja tehnoloogia) komponendis nr 22 (hooldusmajanduse tegevuskava, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamine), mille puhul Hispaania on teinud enne meetme rakendamist oodatust suuremaid edusamme kaughooldusteenuste katvuses. Nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(51)Hispaania on selgitanud, et ühte meedet on muudetud, et kohandada eesmärki vastavalt kasvavatele kuludele, mis tulenevad inflatsioonist ja nõudluse nihkumisest kulukamate energiatõhususrenoveerimiste suunas, mis pakuvad suuremat energiasäästu. See puudutab meetme I1 sihti järjekorranumbriga 29 (investeering: rehabilitatsiooniprogramm elamukeskkonna majanduslikuks ja sotsiaalseks taastamiseks) komponendis nr 2 (Hispaania linnade tegevuskava rakendamine: linnade taastamise ja taaselustamise kava). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud sihi vähendamist proportsionaalselt kulude kasvule ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(52)Hispaania on taotlenud algse eesmärgi säilitamiseks täiendavate sihtide lisamist, seda muu hulgas probleemide tõttu, mis on seotud tarneahela kitsaskohtade, inflatsiooni, sellest tulenevate haldusviivituste ning vajaliku tööjõu ja oskuste nappusega. Objektiivsed asjaolud mõjutavad meetme I2 sihti järjekorranumbriga 419 (investeering: laadimispunktide rajamise, elektri- ja kütuseelementidega sõidukite ostmise ning elektromobiilsuse, laadimise ja saastevaba vesiniku stimuleerimiskava) komponendis nr 1 (säästev, ohutu ja ühendatud liikuvus ja häirete vältimine linna- ja suurlinnakeskkonnas); meetme I4 eesmärki järjekorranumbriga 425 (investeering: säästev metsamajandamine) komponendis nr 4 (ökosüsteemid ja elurikkus); ning meetme I3 eesmärki järjekorranumbriga 426 (investeering: – digipööre veemajandussektoris (digitaalne keskkonnanõuete täitmise tagamine) komponendis nr 5 (rannik ja veevarud). Sellest tulenevalt on Hispaania taotlenud kõnealuste meetmete sihtide lisamist kavasse ning nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(53)Komisjon leiab, et Hispaania esitatud põhjused õigustavad määruse (EL) 2021/241 artikli 14 lõike 2 kohast läbivaatamist, kõnealuse määruse artikli 18 lõike 2 kohast ajakohastamist ja kõnealuse määruse artikli 21 lõike 2 kohast muutmist.
(54)Eesmärkide ja sihtide jaotust osamaksetes tuleks muuta, et võtta arvesse uut eraldist, kava muudatusi ja Hispaania esitatud soovituslikku ajakava.
Tehniliste vigade parandamine
(55)Nõukogu rakendusotsuse tekstist on leitud tehnilisi vigu, mis mõjutavad 63 meedet. Nõukogu rakendusotsust tuleks muuta, et parandada need tehnilised vead, mis ei kajasta komisjonile 30. aprillil 2021 esitatud taaste- ja vastupidavuskava sisu nii, nagu komisjon ja Hispaania selles kokku leppisid. Tehnilised vead puudutavad järgmisi meetmeid: meede R2 (säästva liikuvuse ja transpordi rahastamise seadus) ja meede I2 (investeering: laadimispunktide rajamise, elektri- ja kütuseelementidega sõidukite ostmise ning elektromobiilsuse, laadimise ja saastevaba vesiniku stimuleerimiskava) komponendis nr 1 (säästev, ohutu ja ühendatud liikuvus ja häirete vältimine linna- ja suurlinnakeskkonnas); meede R3 (reform: eluasemeseadus), meede R4 (reform: arhitektuuri ja ehituskeskkonna kvaliteedi seadus ning uus riiklik arhitektuuristrateegia), meede R5 (renoveerimisametid (ühtne kontaktpunkt), meede R6 (renoveerimismeetmete parem rahastamine) ja investeering I1 (rehabiliteerimisprogramm elamukeskkonna majanduslikuks ja sotsiaalseks taastamiseks) komponendis nr 2 (Hispaania linnade tegevuskava rakendamine: linnade taastamise ja taaselustamise kava); meede R6 (reform: riikliku säästva kalapüügi reguleerimise õigusraamistiku läbivaatamine) ja meede I6 (kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava kalandussektoris (I): kalandusega seotud merekaitsealade võrgustiku ajakohastamine) komponendis nr 3 (rohe- ja digipööre põllumajanduslikus toidutööstuses ja kalanduses); meede R1 (reform: maismaa ja mere elurikkuse kaitse), meede R3 (reform: säästev metsamajandamine), meede I1 (investeering: looduspärandi digitaliseerimine ja tundmaõppimine) meede I2 (investeering: maismaa ja mere elurikkuse kaitse), meede I3 (investeering: ökosüsteemide ja rohelise taristu taastamine) komponendis nr 4 (ökosüsteemid ja elurikkus); meede R1 (reform: veemajanduskavad ja -strateegiad ning regulatiivsed muudatused), meede I1 (käitluse, kanalisatsiooni, tõhususe, säästlikkuse, korduskasutamise ja taristu ohutusega seotud meetmete (DSEAR) rakendamine) ja meede I4 (investeering: rannajoone kohandamine kliimamuutustega ning merestrateegiate ja mereruumi planeerimise kavade rakendamine) komponendis nr 5 (rannik ja veevarud); meede I2 (investeering: üleeuroopaline transpordivõrk, muud tööd), meede I3 (investeering: ühendveod ja logistika) ning meede I4 (investeering: säästva ja digitaalse transpordi toetusprogramm) komponendis nr 6 (säästev (pikamaa)liikuvus); meede I1 (investeering: hoonetesse ja tootmisprotsessidesse integreeritud uuendusliku taastuvenergia arendamine) ning meede I2 (investeeringud: säästev energia saartel) komponendis nr 7 (taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt ja integreerimine) ; meede I1 (investeering: saastevaba vesinik, kogu riiki hõlmav projekt) komponendis nr 9 (saastevaba vesinik); meede R1 (reform: õiglase ülemineku protokollid), meede I1 (investeering: investeeringud õiglasesse üleminekusse) komponendis nr 10 (õiglane üleminek); meede I2 (investeering: konkurentsivõime ja tööstuse kestlikkuse edendamise programm) komponendis nr 12 (tööstuspoliitika); meede R1 (reform: ettevõtluse reguleerimise ja ärikliima parandamine), meede R2 (reform: strateegia „Ettevõtlusriik Hispaania“), meede I1 (investeering: ettevõtlus), meede I3 (investeering: digipööre ja innovatsioon) ning meede I4 (investeering: majanduskasv) komponendis nr 13 (VKEde toetamine); meede I1 (investeering: turismimudeli kestlikumaks muutmine) komponendis nr 14 (turism); meede I2 (investeering: ühendatuse tugevdamine tugikeskustes, sotsiaal-majanduslikes keskustes ja valdkondlikes digitaliseerimisprojektides) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus); meede I6 (investeering: 5G kasutuselevõtt: võrgud, tehnoloogilised muutused ja innovatsioon) komponendis nr 15 (digitaalne ühendatus); meede R1 (riiklik tehisintellektistrateegia) komponendis nr 16 (tehisintellekt); meede I5 (investeering: teadmussiire), meede I7 (keskkond, kliimamuutused ja energeetika) ja meede I3 (uued era-, interdistsiplinaarsed, avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektid, kontseptsioonitestid ja rahvusvaheliste konkursside tulemusel abi andmine. Ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud tipptasemel teadus- ja arendustegevus. Kommertskasutusele eelnevad riigihanked), meede I5 (teadmussiire), meede I7 (keskkond, kliimamuutused ja energeetika) ja meede I9 (õhuruum) komponendis nr 17 (teadus, tehnoloogia ja innovatsioon); meede R3 (reform: riikliku tervishoiusüsteemi võrdsuse, universaalsuse ja sidususe seadus), meede R4 (reform: seadus tervishoiusektori koosseisuliste töötajate raameeskirja kohta), meede R5 (reform: ravimivaldkonna reguleerimise reformimine ja ravimite kättesaadavuse parandamine), meede I3 (avalik järelevalvevõrgustik) ja meede I4 (investeering: täiendusõppekavade raames koolitatud tervishoiutöötajad), meede I5 (investeering: VALTERMED-süsteem ja riiklike tervishoiusüsteemide tervisetehnoloogiate ja toetuste hindamise platvorm), meede I6 (tervise andmejärv) komponendis nr 18 (riikliku tervishoiusüsteemi ümberkorraldamine ja suutlikkuse suurendamine); meede I1 (investeering: valdkonnaülesed digioskused), meede I2 (investeering: digipööre hariduses) ja meede I3 (investeering: tööks vajalikud digioskused) komponendis nr 19 (digioskused); meede I1 (investeering: kutsekvalifikatsioonidega seotud tööjõu ümber- ja täiendõpe) ning meede I2 (investeering: digipööre kutseõppes) komponendis nr 20 (kutseõppe edendamise strateegiline kava); meede I5 (investeering: ülikoolide digitaristu, -seadmete, -tehnoloogia, õpetamise ja hindamise parandamine) komponendis nr 21 (hariduse, sealhulgas alushariduse (0–3) ajakohastamine ja digitaliseerimine); meede I1 (investeering: pikaajalise hoolduse ja toetuse kava: deinstitutsionaliseerimine, seadmed ja tehnoloogia), meede I2 (investeering: sotsiaalteenuste ajakohastamise kava – tehnoloogiline ümberkujundamine, innovatsioon, koolitus ja parem lastehoid), meede I3 (investeering: kava „Hispaania kui avatud riik“) ja meede I4 (investeering: kava „Hispaania kaitseb soolise vägivalla eest“) komponendis nr 22 (hooldusmajanduse tegevuskava, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamine); meede I3 (investeering: uued oskused rohe-, digi- ja tootmispöördeks), meede R7 (reform: värbamisstiimulite läbivaatamine) ja meede R10 (reform: töötusabi lihtsustamine ja parandamine) komponendis nr 23 (uus riiklik poliitika dünaamilise, vastupanuvõimelise ja kaasava tööturu saavutamiseks); meede I1 (investeering: kultuurimajanduse konkurentsivõime tugevdamine) komponendis nr 24 (kultuurimajandus); meede I1 (investeering: audiovisuaalsektori edendamise, ajakohastamise ja digitaliseerimise programm) komponendis nr 25 (Hispaania audiovisuaalkeskus); meede I2 (investeering: spordirajatiste ökoloogilise ülemineku kava) komponendis nr 26 (spordi edendamine). Need parandused ei mõjuta asjaomaste meetmete rakendamist.
REPowerEU peatükk, mis põhineb määruse 2021/241 artiklil 21
(56)REPowerEU peatükk sisaldab ühte uut reformi, ühte laiendatud investeeringut ja seitset uut investeeringut. Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja muuta loataotluste menetlemine sujuvamaks. Reformiga lihtsustatakse eelkõige uute taastuvenergiaprojektide ja uue elektrivõrgutaristuga seotud menetlusi ning luuakse keskvalitsuses uus haldusüksus, mis tegeleb loataotluste menetlemisega.
(57)REPowerEU peatüki seitsme uue investeeringu hulka kuuluvad avaliku sektori investeering ühte toetuskavasse, et parandada rahastamisvõimalusi selliste tehnoloogiate ja komponentide kavandamise, tootmise, ladustamise, ringlussevõtu või teadus- ja arendustegevuse väärtusahela vallas, mis on olulised kliimaneutraalsele majandusele ülemineku seisukohast; avaliku sektori investeering toetuskavasse saastevaba vesiniku tootmiseks ja investeering uue elektriülekandetaristu kasutuselevõtuks, et integreerida suuremas mahus taastuvenergiat ja ühendada elektrivõrguga uued nullnetotööstusalad, ning neli investeeringut, et toetada tööstuse CO2 heite vähendamist, kusjuures nendest neljast kaks investeeringut on toetuskavade kujul.
(58)Komponent sisaldab investeeringuid ja reforme taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks, mis aitab vähendada Hispaania sõltuvust fossiilkütustest ja seega vähendada edaspidi haavatavust talveperioodidel. Need meetmed on taastuvenergiale lubade andmise reform ja investeeringud, mille eesmärk on toetada energiakogukondi, energia salvestamist ja omatarbimist, ning investeeringud, millega edendatakse saastevaba vesiniku kasutuselevõttu, nullnetotööstust ja elektri ülekandevõrgu arendamist.
(59)REPowerEU peatükk sisaldab ka laiendatud meedet, mille aluseks on komponendi nr 7 (taastuvate energiaallikate arendamine ja integreerimine) kaks olemasolevat meedet ja komponendi nr 8 (elektritaristu, arukad võrgud ning paindlikkus ja salvestamine) üks olemasolev meede. REPowerEU peatükis sisalduv laiendatud meede muudab olemasolevad meetmed ambitsioonikamaks, eelkõige seoses energia omatarbimise, energia salvestamise ja energiakogukondadega.
(60)Komisjon on hinnanud muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükki, määruse 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.
Kuue samba rakendamisele kaasa aitavad tasakaalustatud lahendused
(61)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa kriteeriumile 2.1 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, suures ulatuses liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud kuue samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust (hinne A).
(62)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab täiendavaid meetmeid, millega toetatakse rohepöörde sambaid, eelkõige tööstuse CO2 heite vähendamist, taastuvenergia ja vesiniku kasutuselevõttu, säästvat transporti, energiatõhusust, veemajandust, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ja kestlikku turismi. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ka täiendavaid meetmeid digipöörde toetamiseks, eeskätt täiustatud digitehnoloogia arendamiseks, tootmisvabade ettevõtete ja töötleva tööstuse suutlikkuse suurendamiseks, teadusliku ja tehnoloogilise ökosüsteemi tugevdamiseks, VKEde, avaliku halduse ja hariduse digipöördeks, audiovisuaalsektori edendamiseks ning teabe- ja meediaühenduvuse digitaliseerimiseks. Lisaks sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning soolise tasakaalu suurendamiseks, eelkõige sotsiaal- ja hoolekandesektori strateegilise projekti toetamise kaudu.
Kõigi või suure osa riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamine
(63)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks tehtud asjakohastes Hispaaniale mõeldud riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ning määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohastes soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.
(64)Eelkõige võetakse muudetud taaste- ja vastupidavuskavas arvesse riigipõhiseid soovitusi, mille nõukogu võttis ametlikult vastu enne muudetud kava hindamist komisjoni poolt. Kuna Hispaaniale antavat maksimaalset rahalist toetust on suurendatud ja kava maht suurenes pärast seda, kui taotleti laenu, mida ei kavatseta kasutada üksnes kava „REPowerEU“ eesmärkide täitmiseks, on üldhinnangus arvesse võetud kõiki 2022. ja 2023. aasta struktuurseid soovitusi.
(65)Olles hinnanud muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal kõigi asjaomaste riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et ühtegi soovitust ei ole rakendatud täielikult. Märkimisväärseid edusamme on tehtud seoses soovitustega, mis käsitlevad avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse (2022.1.2), saastevaba vesinikku (2022.4.6), tööhõive toetamist (2020.2.1), VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate likviidsuse tagamise meetmeid (2020.3.1), pensionisüsteemi jätkusuutlikkust (2019.1.4), tähtajatutele lepingutele üleminekut (2019.2.3) ja piirkondlike miinimumsissetuleku tagamise kavade katvuslünkade kõrvaldamist (2019.2.7).
(66)Muudetud kava sisaldab ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada kõiki või suurt osa majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, mis on esile toodud riigipõhistes soovitustes, mille nõukogu esitas Hispaaniale Euroopa poolaasta raames 2019., 2020., 2022. ja 2023. aastal. Eespool nimetatud sõlmküsimuste lahendamise kaudu peaks muudetud taaste- ja vastupidavuskava aitama korrigeerida määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt 2019., 2020., 2022. ja 2023. aastal antud soovitustes osutatud tasakaalustamatust, mis on eelkõige seotud Hispaania suure erasektori võla, valitsemissektori võla ja välisvõlaga ulatusliku tööpuuduse tingimustes.
(67)Hispaania taaste- ja vastupidavuskava muudatused ei muuda, vaid kinnitavad ja tugevdavad varasemat hinnangut, et taaste- ja vastupidavuskava aitab tulemuslikult täita kõiki Hispaaniale 2019. ja 2020. aastaks esitatud riigipõhiseid soovitusi või olulist osa neist, kuna Hispaania ei jäta investeeringuid ega reforme ära ega vähenda neid märkimisväärselt, vaid lisab täiendavaid investeeringuid ja reforme. Paljud uued meetmed aitavad täita neid riigipõhiseid soovitusi, mida on olemasolevas taaste- ja vastupidavuskavas juba osaliselt käsitletud.
(68)Eelkõige on muudetud kavas arvesse võetud riigipõhiseid soovitusi 2022.1.2 ja 2023.1.3 edendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse kuue avaliku sektori investeeringuga rahastutesse, mille eesmärk on stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada rahastamisvõimalusi (kaks ICO ettevõtluse toetusfondi, Next Tech Fund, kaasinvesteerimisfond, piirkondlik vastupanuvõime fond ja CHIP rahastamismehhanism), mis peaksid Hispaanias rohe- ja digipööret märkimisväärselt hoogustama. Lisaks tehakse täiendavaid investeeringuid, muu hulgas mikrokiibitööstuses ja audiovisuaalsektoris, vastavalt riigipõhistele soovitustele 2023.1.3 ja 2022.1.2 suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse.
(69)Kooskõlas riigipõhise soovitusega 2022.3 suurendada jäätmete ringlussevõtu määra, et saavutada liidu eesmärgid ning edendada ringmajandust ja tõhustada vee taaskasutust, parandab muudetud kavaga ette nähtud jäätmekäitlusreform koordineerimist kõigi haldustasandite vahel. See saavutatakse koordineerimiskomitee loomise ja jäätmepaketis sisalduvate teiseste õigusaktide heakskiitmisega. Piirkondadele ettenähtud lisasummad aitavad otseselt saavutada selle, et vähemalt 30 % olmejäätmetest kogutakse liigiti. Uus ringmajanduse toetuskava Hispaania peamistes sektorites (plasti-, tekstiili- ja moetööstus ning taastuvenergiaseadmed) aitab nendes sektorites ringlust suurendada. Täiendavad investeeringud reoveepuhastusse aitavad suurendada vee taaskasutust (PERTE-projekt digiüleminekuks veevaldkonnas).
(70)REPowerEU peatükis tugevdatakse kava eesmärke seoses enamiku asjakohaste riigipõhiste soovitustega energeetika valdkonnas (riigipõhised soovitused 2022.4 ja 2023.3), eelkõige selleks, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest, kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, investeerida energia salvestamisse ja võrgutaristusse ning võtta kasutusele taastuvallikatest toodetud vesinik. REPowerEU peatükk sisaldab reformi, millega parandatakse taastuvenergiaprojektide lubade andmise korda, ning investeeringuid energia omatarbimisse, energia salvestamisse ja energiakogukondadesse, lisaks investeeringut saastevabasse vesinikku (võttes arvesse soovitust 2023.3.1, millega vähendatakse üldist sõltuvust fossiilkütustest, ning soovitust 2023.3.2 kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu loamenetluste edasise lihtsustamise ja digitaliseerimisega, samuti lube andvate asutuste töö toetamise, taastuvenergia hoonetesse integreerimise ja saastevabasse vesinikku investeerimise teel). Samuti sisaldab see peatükk investeeringut uude elektrivõrgutaristusse (vastavalt riigipõhisele soovitusele 2023.3.1 vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja riigipõhisele soovitusele 2023.3.3 elektriülekande parandamise kohta). Peale selle nähakse REPowerEU peatükiga ette investeering taastuvate energiaallikate väärtusahelasse (võttes arvesse soovitust 2023.3.1 vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest).
(71)Mitu muudetud kavas esitatud meedet aitavad täita ka soovitusi 2023.3.7 ja 2022.4.5 transpordi elektrifitseerimise valdkonnas (uue maksusoodustuse kaudu elektrisõidukite ostmiseks ja elektrisõidukite tööstuse toetamiseks) ning soovitusi 2023.3.5 ja 2022.4.8 energiatõhusate sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete kättesaadavuse suurendamise valdkonnas (sotsiaaleluruumide parandamise rahastu ja üürieluruumide suurema pakkumise meetmete programmi kaudu). Riigi teedevõrgu energiatõhususe strateegia aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2019.3.3 energiatõhususe kohta ning 2020.3.5 puhta ja tõhusa energia tootmise ja kasutamise kohta.
(72)Lisaks aitab muudetud kava täita riigipõhiseid soovitusi 2020.3 edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, energia puhast ja tõhusat tootmist ja kasutamist, energiataristut, veemajandust ja jäätmekäitlust ning säästvat transporti, võttes transpordi ja liikuvuse valdkonnas kasutusele uue reguleeritud testimiskeskkonna. Uus määrus põllumajandusettevõtete infosüsteemide kohta põllumajandus- ja loomakasvatuspoliitika juhtimiseks aitab täita riigipõhist soovitust 2019.3.2 ressursitõhususe kohta. Muudetud kavaga suurendatakse investeeringuid, mis on ette nähtud niisutussüsteemide moderniseerimiseks veesäästu ja energiatõhususe seisukohast, ning see aitab täita riigipõhist soovitust 2020.3.6, mis käsitleb investeeringuid rohe- ja digipöördesse, eelkõige veevarude majandamisse ja jäätmekäitlusse.
(73)Uued investeeringud tervishoidu aitavad täita riigipõhist soovitust 2020.1.2 tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust. Uus ettevõtluse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate fond aitab täita riigipõhist soovitust 2020.3.1 rakendada meetmeid VKEde toetamiseks. Veel üks rahastamisvahend – sotsiaalmõju fond – on mõeldud täitma riigipõhist soovitust 2019.2.1 tagada, et tööhõive- ja sotsiaalteenuste osutajad suudavad pakkuda tõhusat tuge.
Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupidavusse
(74)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa kriteeriumile 2.3 aitab muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada Hispaania majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupanuvõimet, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majanduslikku ja sotsiaalmõju, seeläbi suurendades liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.
(75)Algse taaste- ja vastupidavuskava hindamisel vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa kriteeriumile 2.3 leiti, et kava aitab eeldatavasti mõjusalt tugevdada Hispaania majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupanuvõimet, rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, seeläbi suurendades liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist (hinne A).
(76)Algne kava sisaldas reforme ja investeeringuid, mis võivad vähendada Hispaania majanduse märkimisväärset haavatavust seoses välissektoriga, suurendades ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendades energiaimporti. Algne kava aitas osaliselt vähendada riigi praegust haavatavust eelarve seisukohast, kuna tagab avaliku sektori kulutuste tõhususe ning tugevdab maksu- ja riigihankeraamistikke. Samuti leiti, et see oleks eeldatavasti tulemuslikult vähendanud territoriaalseid erinevusi selliste reformide ja investeeringute kaudu, millega soovitakse lahendada demograafilisi probleeme maapiirkondades ja väikestes omavalitsustes ning toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Algne taaste- ja vastupidavuskava hõlmas meetmeid, mille eesmärk on käsitleda varasemates riigiaruannetes ja Hispaaniale esitatud riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud sotsiaalse ühtekuuluvuse probleeme, mida jälgitakse sotsiaalvaldkonna tulemustabeli kaudu. Sotsiaalkaitsesüsteemi haavatavuse kõrvaldamiseks olid ette nähtud spetsiaalsed meetmed, näiteks töötusabi lihtsustamine ja perehüvitiste süsteemi läbivaatamine.
(77)Taaste- ja vastupidavuskava muutmise käigus on Hispaania esitanud täiendavaid reforme, mille eesmärk on tugevdada ärikonkurentsi, meelitada ligi välismaiseid talente ning kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja investeeringute tegemist. Eeskätt teeb Hispaania ettepaneku reformida taastuvenergia valdkonna loataotluste menetlemist. Need reformid on elutähtsad, et saavutada REPowerEU eesmärgid, kiirendada rohepööret ja tagada vastupanuvõime edasistele energiašokkidele. Kava muudatustega nähakse ette ka märkimisväärsete summade eraldamine rahastamisvahenditele, et stimuleerida erainvesteeringuid, sealhulgas toetada rohe- ja digipööret ning edendada rohe- ja digipöördega seotud strateegilisi tööstusprojekte. REPowerEU peatükk sisaldab lisavahendeid, et suurendada olemasolevate meetmete ulatust taastuvenergia omatarbimise, energia kohapealse salvestamise ja energiakogukondade vallas, ning uusi investeeringud saastevaba vesiniku tootmisse, taastuvenergia väärtusahelasse, elektrivõrkudesse ja tööstuse CO2 heite vähendamisse. Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskava muutmise raames esitatud reforme ja investeeringuid, kinnitatakse esialgne positiivne hinnang mõjule, mida kava avaldab kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning territoriaalsele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.
(78)Komisjoni talituste simulatsioonid näitavad, et muudetud taaste- ja vastupidavuskava (sealhulgas ajakohastatud eraldatavad toetused ja laenutaotlus) koos Euroopa Liidu taasterahastu ülejäänud meetmetega võib suurendada Hispaania SKPd 2025. aastaks 2,7–3,5 % võrra, arvestamata otseselt struktuurireformide võimalikku positiivset mõju.
Olulise kahju ärahoidmise põhimõte
(79)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa kriteeriumile 2.4 tagatakse taaste- ja vastupidavuskavaga eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede (hinne A) ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 4 artikli 17 tähenduses (olulise kahju ärahoidmise põhimõte).
(80)Muudetud kavas hinnatakse vastavust kooskõlas metoodikaga, mis on esitatud komisjoni tehnilistes suunistes olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (2021/C 58/01) alusel. Kava muutmisel meetmetes tehtud muudatused ei mõjuta hinnangut, mis anti taaste- ja vastupidavuskava algsele versioonile, s.t hinnang jääb samaks.
(81)Seoses uute reformide ja investeeringutega, sealhulgas REPowerEU peatükiga, esitas Hispaania teabe iga meetme süstemaatilise hindamise kohta olulise kahju ärahoidmise põhimõtte alusel. Vajaduse korral lisatakse asjaomastesse eesmärkidesse ja sihtidesse konkreetsed kaitsemeetmed, et tagada olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimine. Hispaania esitatud teabe põhjal võib järeldada, et kava peaks tagama, et ükski meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.
(82)Ükski Hispaania taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud meede ega REPowerEU peatükk ei kuulu määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punkti a kohaldamisalasse.
Panus REPowerEU eesmärkide saavutamisse
(83)Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktiga da ja V lisa kriteeriumiga 2.12 peaks REPowerEU peatükk suures ulatuses (hinne A) tulemuslikult kaasa aitama energiajulgeolekule, liidu energiavarustuse mitmekesistamisele, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiatõhususe suurendamisele, energiasalvestusvõimsuse suurendamisele või fossiilkütustest sõltuvuse vajalikule vähendamisele enne 2030. aastat.
(84)REPowerEU peatüki meetmete rakendamine peaks aitama eelkõige kaasa määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktides b, e ja f sätestatud eesmärkide saavutamisele. Investeeringud tööstuse CO2 heite vähendamisse (C31.I5, C31.I6, C31.I7, C31.I8) ja saastevaba vesiniku kasutuselevõttu (C31.I2), investeeringute suurendamine täiendava taastuvenergia kasutuselevõtuks toetades täiendavat omatarbimist (C31.I1) ja taastuvenergiaprojektide loamenetluste lihtsustamise reform (C31.R1) peaksid aitama saavutada määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktis b sätestatud eesmärki parandada hoonete ja elutähtsa energiataristu energiatõhusust, vähendada tööstuse CO2 heidet, hoogustada kestliku biometaani ja taastuvallikatest toodetud või saastevaba vesiniku tootmist ja kasutust ning suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu. Uude elektriülekandetaristusse tehtavate investeeringute rakendamine (C31.I4) peaks aitama lahendada riigisisese ja piiriülese energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohad, toetada elektrienergia salvestamist ja kiirendada taastuvate energiaallikate integreerimist, mis on määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktis e sätestatud eesmärk. Nullnetotööstuse väärtusahelat toetava investeeringu (C31.I3) rakendamine peaks aitama saavutada kõnealuse määruse artikli 21c lõike 3 punktis f sätestatud eesmärki. REPowerEU peatükis vastatakse ka vajadusele võtta fossiilkütuste asemel kasutusele mitmekesisemaid energiaallikaid, kiirendades taastuvenergia ja saastevaba vesiniku kasutuselevõttu, vähendades tööstuse CO2 heidet ja investeerides nullnetotööstuse väärtusahelasse.
(85)REPowerEU peatükis esitatud meetmed on seega kooskõlas Hispaania jõupingutustega määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Lisaks võttis valitsus 2022. aasta oktoobris vastu Hispaania energiajulgeoleku tugevdamise kava („Plan Más Seguridad Energética“), milles on sätestatud 73 meedet, mis on jagatud kuude kategooriasse: i) energiasääst, ii) energiasüsteemi ümberkujundamine, iii) haavatavate tarbijate kaitsmine, iv) energiatarbijate kaitseks mõeldud maksusoodustused, v) energiasõltumatus ning vi) solidaarsus teiste ELi liikmesriikidega. REPowerEU peatüki meetmed on kooskõlas ka algse taaste- ja vastupidavuskavaga, kuna REPowerEU meetmed suurendavad eelkõige algseid taaste- ja vastupidavuskava eesmärke taastuvate energiaallikate, saastevaba vesiniku, energiakogukondade ja -salvestamise valdkonnas.
Piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga projektid
(86)Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktiga db ja V lisa kriteeriumiga 2.13 peaksid REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed olema suures ulatuses (hinne A) piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga.
(87)REPowerEU peatükk aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja alandada energianõudlust. Eelkõige toetatakse enamiku REPowerEU peatükis sisalduvate meetmetega taastuvate energiaallikate ja saastevaba vesiniku kasutuselevõttu ning elektrivõrgutaristut ja tööstuse CO2 heite vähendamist.
(88)Saastevaba vesiniku tootmise ja kasutamisega seotud investeeringute seas on mitut riiki hõlmavaid ja piiriülese mõõtme või mõjuga projekte. Lisaks peaks energia omatarbimist, elektriülekandetaristut ja tööstuse CO2 heite vähendamist toetavate investeeringute rakendamine vähendama Hispaania sõltuvust fossiilkütustest.
(89)REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulised kulud moodustavad ligikaudu 85 % kogukuludest, mis ületab märkimisväärselt miinimumeesmärki (30 %), seepärast antakse peatükile hinnang, et sellel on suures osas piiriülene mõju.
Rohepöörde, sealhulgas elurikkuse toetamine
(90)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa kriteeriumile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 39,9 % taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ja 75 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulistest kogukuludest, mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse VI lisas esitatud metoodikale. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on muudetud taaste- ja vastupidavuskava koos REPowerEU peatükiga kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (2021–2030) sisalduva teabega.
(91)Rohepöördega seotud meetmete puhul on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas tehtud üksnes määruse (EL) 2021/241 artikli 21 kohaseid muudatusi eesmärkide ja sihtide ajakavas ning parandatud tehnilisi vigu. Lisaks on artikli 18 lõike 2 alusel muudetud seitse meedet ambitsioonikamaks ja lisatud 12 uut meedet, mis aitavad kaasa rohepöördele, kuna need toetavad tööstuse CO2 heite vähendamist, taastuvenergia ja saastevaba vesiniku kasutuselevõttu, säästvat transporti, energiatõhusust, veemajandust, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ja kestlikku turismi. REPowerEU peatükk sisaldab kaheksat meedet, mille eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, tugevdada nullnetotööstuse väärtusahelat, investeerida täiendavasse elektrivõrgutaristusse, vähendada tööstuse CO2 heidet ja rahastada meetmeid, mis võimaldavaid edendada taastuvenergiat. Uued investeerimismeetmed, millega toetatakse elektri- ja ühendatud sõidukite väärtusahelat ning põllumajandusliku toidutööstuse sektorit laenude kaudu, peaksid aitama kaasa rohepöördele nendes väärtusahelates.
(92)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava ning REPowerEU peatüki meetmetel rohepöörde ja elurikkuse vallas on jätkuvalt püsiv mõju, kuna nende meetmete eesmärk on teha struktuurseid muudatusi, et vähendada Hispaania üldist sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada energiasäästu, minnes üle keskkonnahoidlikule tehnoloogiale, eeskätt lahendustele, mis on seotud taastuvate energiaallikate, energia salvestamise, energiatõhususe ja tööstuse CO2 heite vähendamisega. Selle tulemusena aitavad need meetmed saavutada ka 2030.–2050. aasta eesmärke ja jõuda ELi kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks.
Panus digipöördesse
(93)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa kriteeriumile 2.6 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 25,9 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on arvutatud kõnealuse määruse VII lisas esitatud metoodika kohaselt.
(94)Digipöördele kaasa aitavate meetmete puhul on määruse (EL) 2021/241 artikli 21 alusel tehtud lõplike sihtide osas mõned muudatused 30 meetmes. Lisaks nendele muudatustele sisaldab muudetud kava 16 uut meedet, mis panustavad digipöördesse.
(95)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava hõlmab investeeringuid ja reforme, millel on eeldatavasti pikaajaline mõju digipöördele majandus- ja sotsiaalsektoris ning mis aitavad märkimisväärselt lahendada digipöördega kaasnevaid probleeme; seda eeldatavat mõju tugevdavad veelgi muudetud kavasse lisatud uued meetmed. Eelkõige sisaldab muudetud kava olulisi uusi meetmeid kõrgetasemelise digitehnoloogia valdkonnas, kusjuures ette on nähtud investeeringud kõrgtehnoloogiliste mikroprotsessorite kogu väärtusahelasse alates teadus- ja arendustegevusest kuni tootmiseni. Märkimisväärsed investeeringud peaksid toetama ka tehnoloogiliste idufirmade kasvu. Muude investeeringutega tuleks toetada VKEsid loomuliku hispaania keele töötlemise keskkonna arendamisel, kasutades arvutiteadust ja tehisintellekti tehnoloogiaid. Lisaks on ette nähtud investeeringud, mis tugevdavad eeldatavasti veelgi veesektori ja avaliku halduse digitaliseerimist, sealhulgas investeeringud küberturvalisusesse. Peale selle on eraldatud muid vahendeid investeeringute edasiarendamiseks Hispaania audiovisuaalmeedia keskuse kava raames.
Püsiv mõju
(96)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa kriteeriumile 2.7 on muudetud taaste- ja vastupidavuskaval, sealhulgas REPowerEU peatükil, eeldatavasti Hispaaniale suures ulatuses püsiv mõju (hinne A).
(97)Taaste- ja vastupidavuskava algsel hindamisel vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa kriteeriumile 2.7 leiti, et taaste- ja vastupidavuskaval on Hispaaniale eeldatavasti suures ulatuses püsiv mõju (hinne A).
(98)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava kui terviku ambitsioonitase ei ole alanenud. Selles on arvesse võetud COVID-19 kriisi pikaajalist mõju, inflatsiooni ja tarneahela häireid, samuti mõningaid ootamatuid õiguslikke ja tehnilisi raskusi või paremate alternatiivide kättesaadavust mõne meetme rakendamiseks ning meetmeid on muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 2. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab uusi meetmeid, olemasolevaid meetmeid on maksimaalse rahalise toetuse suurendamise ja laenutoetuse taotluse abil ambitsioonikamaks muudetud ning lisatud on REPowerEU peatükk. Lisaks olemasolevatele meetmetele on ka uutel meetmetel eeldatavasti püsiv positiivne mõju Hispaania majandusele ning need hoogustavad veelgi rohe- ja digipööret.
(99)Muudetud taaste- ja vastupidavuskavas esitatud uutel reformidel on Hispaaniale eeldatavasti pikaajaline mõju, kuna 16 reformi on ette nähtud või olemasolevaid reforme on laiendatud, et tugevdada konkurentsiraamistikku, meelitada ligi välismaiseid talente ja hõlbustada kvalifitseeritud võõrtöötajate sisenemist riiki, parandada finantssektori õigusraamistikku, parandada looma- ja inimtervisenõudeid transpordis ning antibiootikumide säästvat kasutamist loomakasvatuses, vähendada toidu raiskamist, edendada ringmajandust ja võidelda kõrbestumise vastu; suurendada eluasemete pakkumist ja hõlbustada nende kättesaadavust, arendada vähesaastavaid piirkondi, parandada teedevõrgu energiatõhusust, võtta kasutusele reguleeritud testimiskeskkond transpordi ja liikuvuse valdkonnas, parandada finantsklientide kaitse õigusraamistikku, edendada lobitöö läbipaistvust, toetada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja ajakohastada digiturvalisust käsitlevat õigusraamistikku. Lisaks sisaldab REPowerEU peatükk uut reformi taastuvenergiaprojektide loamenetluste lihtsustamiseks.
(100)Muudetud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvatel uutel investeeringutel on Hispaaniale eeldatavasti pikaajaline mõju, kuna nendega stimuleeritakse 14 rahastamisvahendi abil erainvesteeringuid, sealhulgas rohe- ja digipööret toetavaid investeeringuid. REPowerEU peatükk hõlmab investeeringuid, et laiendada olemasolevaid meetmeid, millega edendatakse saastevaba vesinikku, omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja energiakogukondi, samuti uusi investeeringuid taastuvenergia väärtusahelasse, elektrivõrkudesse ja tööstuse CO2 heite vähendamisse.
Seire ja rakendamine
(101)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa kriteeriumile 2.8 on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis, kavandatud kord ning käesoleva otsusega ette nähtud meetmed piisavad (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja rakendamine.
(102)Muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga on seire- ja rakendusraamistikku ajakohastatud. Esiteks sisaldab muudetud kava Hispaania poolt pärast esialgse taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmist kehtestatud täiendavate meetmete kirjeldust. Nende meetmete suhtes kohaldati esimeses maksetaotluses eesmärke, mille kasutamine aitas järelevalve- ja rakendamiskorda tugevdada. Endiselt kehtib kord, mis on sätestatud 30. detsembri 2020. aasta kuninglikus dekreetseaduses 36/2020, millega kiidetakse heaks kiireloomulised meetmed avaliku halduse ajakohastamiseks ja taastekava rakendamiseks. Lisaks on Hispaania heaks kiitnud korralduse HFP/1031/2021, millega määratakse kindlaks taaste- ja vastupidavuskava järelevalveks ja kulude raamatupidamisarvestuseks jagatava teabe esitamise kord ja vorm, ning võttis kasutusele taaste- ja vastupidavusrahastu integreeritud infosüsteemi (Coffee), mis hõlbustab taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jälgimist ning liidu vahendite haldajate kinnituste, auditikokkuvõtete ja maksetaotluste koostamist. Komisjon andis esimese maksetaotluse raames nende meetmetega seotud eesmärkidele esialgse positiivse hinnangu. Muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga on ette nähtud ka järelevalveraamistiku laiendamine, et viia see kooskõlla uute meetmetega, mis hõlmavad rahastamisvahendite loomist ja selliste toetuskavade loomist, milles kombineeritakse toetusi rahastamisvahenditega; Hispaania kirjutab rakenduspartneriga alla rakenduslepingu või sellega samaväärse lepingu või kiidab heaks õigusraamistiku, mis peaks sisaldama rakenduspartneri ja vajaduse korral finantsvahendajate järelevalvesüsteemide kirjeldust, et anda aru kaasatud investeeringute kohta. Seda nõuet ei kohaldata, kui rakenduspartner või finantsvahendaja on Euroopa Investeerimispank (EIP), Euroopa Investeerimisfond (EIF) või Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).
(103)Hispaania taaste- ja vastupidavuskava kavandatud muudatuste laad ja ulatus ei mõjuta kava tõhusa seire ja rakendamise eelmist hindamist. Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, seire ja aruandlusega tegelevat üksust on tugevdatud ning Hispaania kavandatud üldine kord reformide ja investeeringute rakendamiseks on jätkuvalt usaldusväärne. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate muudetud või lisameetmetega kaasnevad eesmärgid ja sihid, sealhulgas need, mis on esitatud REPowerEU peatükis, on selged ning nende eesmärkide ja sihtide jaoks kavandatud näitajad on asjakohased, vastuvõetavad ja kindlad.
Kulud
(104)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis esitatud põhjendused muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.
(105)Algses taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendus kava hinnanguliste kogukulude summa kohta oli mõõdukas ulatuses mõistlik ja usutav, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalse mõjuga ning sai sel ajal hinde B.
(106)Hispaania on esitanud iga muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud muudetud ja uue investeeringu ja reformi kohta eraldi kuluprognoosid, tuginedes kulude põhjendamisel mitmele allikale. Allikate hulka kuuluvad konkreetselt taaste- ja vastupidavuskava jaoks korraldatud osalemiskutsed, sarnastele teenustele või varasematele samalaadsetele investeeringutele viitavad hankelepingud, näited sarnastest investeeringutest, mis on tehtud teistes liikmesriikides, ning andmed investeerimisvajaduste ja turupõhise rahastamise puudujääkide kohta. Seega peetakse enamiku taaste- ja vastupidavuskava meetmete kuluprognoose mõistlikuks. Hispaania on kasutanud lihtsustatud kuluvõimalusi nii kindla määraga maksete kui ka ühikuhindade puhul.
(107)Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kavandatud reformide ja investeeringute laadi ja liigiga. Seega peetakse enamiku taaste- ja vastupidavuskava meetmete kuluprognoose realistlikuks. Hispaania on esitanud piisavalt teavet ja tõendeid selle kohta, et hinnangulised kogukulud ei ole kaetud liidu olemasoleva või kavandatava rahastamisega. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.
Liidu finantshuvide kaitse
(108)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa kriteeriumile 2.10 on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas (kaasa arvatud REPowerEU peatükis) kavandatud kord ja käesolevas otsuses sisalduvad täiendavad meetmed piisavad (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning peaks eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse alusel ja muudest liidu programmidest. See ei piira muude instrumentide ja vahendite kohaldamist liidu õiguse edendamiseks ja täitmise tagamiseks, sealhulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks, ning liidu eelarve kaitsmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2020/2092 5 .
(109)Esialgses taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud sisekontrollisüsteem põhines töökindlatel protsessidel ja struktuuridel. Selles olid selgelt määratletud osalejad ning nende rollid ja kohustused sisekontrolliülesannete täitmisel. Kontrolli eest vastutavatel isikutel on õiguslikud volitused ning haldussuutlikkus oma ettenähtud rollide ja ülesannete täitmiseks . Kontrollisüsteemi ja muud asjakohase korraga seonduvat, sealhulgas lõplike abisaajate kohta andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise korda, peeti määruse (EL) 2021/241 nõudeid silmas pidades piisavaks. Sisekontrollisüsteemi täiesti valmis saamiseks pidi Hispaania enne taaste- ja vastupidavusrahastust esimese korralise makse saamist välja töötama integreeritud infosüsteemi taastekava rakendamiseks ja kiitma heaks sellega seotud õigusakti.
(110)Muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga on auditi- ja kontrolliraamistikku ajakohastatud. Esiteks sisaldab muudetud kava Hispaania poolt pärast esialgse taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmist kehtestatud täiendavate meetmete kirjeldust. Need meetmed on aidanud raamistikku tugevdada. Eeskätt, nagu leidis komisjon kolmanda maksetaotluse esialgse hindamise käigus, on Hispaania parandanud andmete kogumist selliste välismaiste äriühingute tegelike tulusaajate kohta, kellel ei ole Hispaanias registreeritud volikirja, nii juba sõlmitud lepingute kui ka tulevaste lepingute puhul, ning on riskihindamiseks välja töötanud täiendava IT-vahendi Minerva, millega saab süstemaatiliselt kontrollida huvide konflikti olemasolu ja neid ära hoida, kasutades ära tegelikult tegeliku tulusaaja andmeid. Teiseks on muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga kontrolli- ja auditiraamistikku laiendatud, et viia see kooskõlla uute meetmetega, mis kujutavad endast rahastamisvahendite loomist ning toetuste ja rahastamisvahendite kombineerimist toetuskavade loomisega. Muudatusega nähakse ette, et Hispaania allkirjastab rakenduspartneriga rakenduslepingu või sellega samaväärse lepingu või kiidab heaks õigusraamistiku, mis peaks sisaldama rakenduspartneri ja vajaduse korral finantsvahendajate auditi- ja kontrollisüsteemide kirjeldust. Nende auditi- ja kontrollinõuete eesmärk on tagada pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine, iga toimingu rahastamiskõlblikkuse kontrollimine enne rahastamiskohustuse võtmist ning riskipõhiste järelauditite tegemine vastavalt auditikavale. Kui rakenduspartner või finantsvahendaja on EIP, EIF või EBRD, ei kohaldata kohustust auditi- ja kontrollisüsteeme kirjeldada, kuid need asutused peavad esitama asjaomastele riiklikele asutustele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud välisaudiitorid.
(111)Hispaania taaste- ja vastupidavuskava kavandatud muudatuste laad ja ulatus ei mõjuta taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja rakendamise algset hindamist. Kehtivat auditi- ja kontrolliraamistikku on tugevdatud ning seda peetakse piisavaks ja usaldusväärseks.
Taaste- ja vastupidavuskava sidusus
(112)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa kriteeriumile 2.11 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, suures ulatuses (hinne A) meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimisel sidus tegevus.
(113)Hispaania algne taaste- ja vastupidavuskava koosnes 30 sidusast komponendist, mis toetavad ühiseid eesmärke ergutada Hispaania majanduse taastumist, aidata kaasa rohe- ja digipöördele ning suurendada Hispaania vastupidavust, et toetada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Iga komponent põhineb kokkukuuluvatel reformi- ja investeeringupakettidel, millega seotud meetmed tugevdavad või täiendavad üksteist. Ka eri komponentide vahel on koostoime ning ükski meede ei ole vastuolus teise meetme tõhususega ega kahjusta seda.
(114)Kava muutmisega muudetakse 28 olemasolevat komponenti ja lisatakse täiendav komponent – REPowerEU peatükk. Olemasolevatesse peatükkidesse tehtud muudatused ei mõjuta kava üldist sidusust, pidades silmas seda, kuidas komponendid, eeskätt rohe- ja digipöördega seotud komponendid ning lisatud REPowerEU peatükk, üksteist tugevdavad ja täiendavad. Uued lisatud rahastamisvahendid ja täiendavad investeeringud, mida rahastatakse maksimaalse rahalise toetuse suurendamise tulemusena ning laenutoetuse taotluse ja REPowerEU peatüki alusel, täiendavad taaste- ja vastupidavuskava olemasolevaid meetmeid. Lisaks nendele uutele investeeringutele ja ambitsioonikamaks muudetud investeeringutele tugevdavad ja täiendavad ka uued reformid vastastikku üksteist.
Konsulteerimine
(115)Hispaania taaste- ja vastupidavuskava sisaldab kokkuvõtet selle ettevalmistamiseks ja rakendamiseks korraldatud konsultatsioonidest. Kava ettevalmistamisel korraldas Hispaania sotsiaalpartnerite, sidusrühmade, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude poliitiliste rühmitustega sihipärased konsultatsioonid taaste- ja vastupidavuskava muudatuste, sealhulgas REPowerEU peatükiga seotud üldiste kavatsuste üle. Hispaania on oma esildises esitanud üksikasjalikud andmed sidusrühmade kohta, kellega konsulteeriti, selgitanud selle sihipärase täiendava konsultatsiooni tulemusi ja kirjeldanud, kuidas sidusrühmadelt saadud teavet algselt kajastati, ka REPowerEU peatükis esitatud meetmete puhul.
(116)Selleks et tagada osalejate isevastutus, on äärmiselt oluline kaasata muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis sisalduvate investeeringute ja reformide elluviimisse kõik asjaomased piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid. Kava rakendamisse laiema omanike ringi kaasamine aitab suurendada selle tõhusust ja oodatavat pikaajalist mõju. Kava rakendamiseks on Hispaania käivitanud uue valdkondliku taastamise, ümberkujundamise ja vastupidavuse konverentsi, et koordineerida piirkondlike ja kohalike üksuste ning keskvalitsuse tegevust. Lisaks peaksid varem algatatud eri poliitikavaldkondade valdkondlikud konverentsid toetama nende pädevusvaldkonda kuuluvate erimeetmete rakendamist. Lisaks võib muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis sätestatud reformimeetmete suhtes kohaldada konsultatsiooniprotsessi, mis Hispaania õiguskorra kohaselt eelneb ka seadusandlike meetmete vastuvõtmisele.
Positiivne hinnang
(117)Pärast seda, kui komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale, sealhulgas REPowerEU peatükile, positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga sätestada muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki rakendamiseks kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena.
Rahaline toetus
(118)Hispaania muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 163 029 653 473 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on suurem kui Hispaania jaoks ettenähtud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, peaks Hispaania muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki jaoks eraldatud, artikli 11 kohaselt arvutatud rahaline toetus olema võrdne Hispaania muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga. See summa on 77 213 906 801 eurot, millest 2 576 417 190 eurot on ette nähtud REPowerEU peatüki reformide ja investeeringute toetamiseks ning 74 637 489 611 eurot taaste- ja vastupidavuskava muude reformide ja investeeringute toetamiseks.
(119)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21a lõikele 5 esitas Hispaania 6. juunil 2023 taotluse kõnealuse määruse artikli 21a lõikes 1 osutatud summa eraldamiseks, mis jaotatakse liikmesriikide vahel määruse (EL) 2021/241 IVa lisas esitatud metoodikas sätestatud näitajate alusel. REPowerEU peatükis sisalduvate artikli 21c lõike 3 punktides b–f osutatud meetmete hinnanguline kogukulu on 6 916 693 413 eurot. Kuna see summa on Hispaaniale eraldatud osast suurem, peaks Hispaaniale antav täiendav tagastamatu rahaline toetus olema võrdne eraldatud osaga. See summa on 2 582 276 223 eurot.
(120)Lisaks esitas Hispaania 1. märtsil 2023 kooskõlas määruse (EL) 2021/1755 6 artikliga 4a põhjendatud taotluse paigutada Brexitiga kohanemise reservist rahastusse ümber oma järelejäänud esialgse eraldise osa summas 58 000 000 eurot. See summa tuleks teha kättesaadavaks REPowerEU peatükis sisalduvate reformide ja investeeringute toetamiseks täiendava tagastamatu rahalise toetusena.
(121)Hispaania jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusumma peaks olema 79 854 183 024 eurot.
Laen
(122)Lisaks on Hispaania täiendavate reformide ja investeeringute tegemiseks taotlenud kokku 83 160 060 000 euro suurust laenutoetust, mille hulka kuulub 1 700 000 000 eurot REPowerEU peatüki reformide ja investeeringute toetamiseks ning 81 475 050 000 eurot taaste- ja vastupidavuskava muude reformide ja investeeringute toetamiseks. Taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud on suuremad kui Hispaaniale kättesaadav rahaline toetus, sealhulgas REPowerEU peatükk ja tagastamatu rahalise toetuse kujul antav ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ 7 kohasest heitkogustega kauplemise süsteemist saadav tulu ja Brexitiga kohanemise reservi vahendid. Hispaania taotletud laenu maksimaalne maht on väiksem kui 6,8 % tema 2019. aasta kogurahvatulust jooksevhindades.
REPowerEU eelmaksed
(123)Hispaania on taotlenud REPowerEU peatüki rakendamiseks järgmist rahastamist: 2 576 417 190 eurot rahalise toetusena, mis on arvutatud vastavalt artiklile 11, 58 000 000 euro ümberpaigutamine Brexitiga kohanemise reservi vahenditest tehtud esialgsest eraldisest ning 2 582 276 223 euro ülekandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase heitkogustega kauplemise süsteemi tulust, lisaks 1 700 000 000 eurot laenuna.
(124)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21d taotles Hispaania kõnealuste summade puhul 11. septembril 2023 eelmakset, mis moodustab 20 % taotletud rahastamisest. Sõltuvalt olemasolevatest vahenditest tuleks see eelmakse Hispaaniale kättesaadavaks teha määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohaselt komisjoni ja Hispaania vahel sõlmitava lepingu (rahastamisleping) ning sama määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt sõlmitava lepingu (laenuleping) jõustumise korral ja nende lepingutega kooskõlas.
(125)Seepärast tuleks nõukogu 6. juuli rakendusotsust (ST 10150 2021 INIT; ST 10150 2021 ADD 1 REV 2) Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks kõnealuse rakendusotsuse lisa täielikult asendada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsust (EL) ST 10150 2021 INIT; ST 10150 2021 ADD 1 REV 2 muudetakse järgmiselt.
1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega.
„Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine
Hispaania muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, kava järelevalve ja rakendamise kord ja ajakava (sh asjaomased eesmärgid ja sihid ning laenu maksmisega seotud täiendavad vahe- ja lõppeesmärgid ning kavandatud eesmärkide saavutamisega seotud näitajad) ning komisjonile asjakohaste alusandmete täielikult kättesaadavaks tegemise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.“
2) Artikli 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Liit teeb Hispaaniale tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 79 854 183 024 eurot 8 . See toetus hõlmab järgmist:
a) 46 592 869 727 eurot, mis on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022;
b) 30 621 037 074 eurot, mis on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023;
9 c) määruse (EL) 2021/241 artikli 21a lõike 6 kohaselt 2 582 276 223 eurot üksnes kõnealuse määruse artiklis 21c osutatud meetmete jaoks, välja arvatud artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmed;
d) 58 000 000 eurot, mis kantakse Brexitiga kohanemise reservist üle rahastusse.
2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Hispaaniale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 13 tehakse eelmaksena kättesaadavaks 9 036 636 649 eurot.
Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 21d tehakse eelmaksena kättesaadavaks 1 043 338 683 eurot. Komisjon võib eelmakse teha kuni kahes osas.
Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.“
3) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 2a
Laenutoetus
1.Liit annab Hispaaniale laenu kuni 83 160 060 000 eurot.
2.Komisjon teeb lõikes 1 nimetatud laenutoetuse Hispaaniale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 21d tehakse eelmaksena kättesaadavaks 340 000 000 eurot. Komisjon võib eelmakse teha kuni kahes osas.
Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.
3.Lõikes 2 nimetatud eelmaksed tehakse laenulepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.
4.Osamaksete tegemine vastavalt laenulepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Hispaania on rahuldavalt täitnud laenuga hõlmatud ning muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki rakendamisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid. Toetuse saamiseks täidab Hispaania täiendavad eesmärgid ja sihid hiljemalt 31. augustiks 2026.“
4) Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.10.2023
COM(2023) 576 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10150 2021; ST 10150 2021 ADD 1 REV 1) Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2023) 326 final}
LISA
1 JAOTIS: TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVA KOHASED REFORMID JA INVESTEERINGUD
1.Reformide ja investeeringute kirjeldus
A. RAKENDUSKOMPONENT 01: SÄÄSTVA, OHUTU JA ÜHENDATUD LIIKUVUSŠOKI KAVA LINNA- JA SUURLINNAKESKKONNAS
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse õhukvaliteediga seotud probleeme, mis mõjutavad peamiselt suuri suurlinnapiirkondi ja põhjustas 2018. aastal Hispaanias üle 20 000 enneaegse surma. Selle komponendi reformide ja investeeringute üldeesmärk on liikuda puhta, ohutu ja aruka linnalise liikumiskeskkonna suunas. Selle komponendi erieesmärgid on järgmised:
• kiirendada vähese heitega piirkondade rakendamist kõigis rohkem kui 50 000 elanikuga omavalitsustes ja provintside pealinnades ning elektrilise liikuvuse kasutuselevõttu;
• edendada aktiivset liikuvust ja muid meetmeid, mis aitavad vähendada eraautode kasutamist;
• ühistranspordisektori digitaalne ja kestlik ümberkujundamine kui tõeline alternatiiv erasõidukite kasutamisele;
• parandada lühiraudteeteenuste kvaliteeti ja usaldusväärsust, et suurendada nende tõhusat kasutamist suurlinnapiirkondades erasõiduki kahjuks;
• liikluskorralduse optimeerimine ja otsuste tegemise hõlbustamine, et edendada puhtamat liikuvust.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse rohe- ja digipööret ning kestlikku transporti soodustavate avaliku ja erasektori investeeringute edendamist (riigipõhine soovitus 3 2020), innovatsiooni, energiatõhususse ja raudtee-kaubaveotaristusse tehtavate investeeringute edendamist (riigipõhine soovitus nr 3 2019) ning valitsustevahelise koostöö tugevdamist (riigipõhine soovitus 4 2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas tehniliste suunistega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C1.R1) – elektrisõidukite taristu laadimise ja arendamise kava
Selle meetme eesmärk on tugevdada tegevus- ja õigusraamistikku, mis hõlbustab laadimistaristu kasutuselevõttu, et edendada elektrisõidukite kasutamist.
Reform seisneb järgmise reguleeriva raamistiku vastuvõtmises, mille eesmärk on kõrvaldada praegu laadimispunktide levikut takistavad tõkked:
·Kuninglik dekreet, millega reguleeritakse üldkasutatavaid laadimisteenuseid ning tagatakse paigaldatud punktide nõuetekohane ja usaldusväärne toimimine;
·23. juuni 2020. aasta kuninglik dekreetseadus nr 23/2020, millega aidatakse kiirendada laadimistaristu töötlemist, kuulutades üle 250 kW võimsusega laadimisrajatised avalikes huvides olevaks;
·Kohtumäärus TMA/178/2020, millega vähendatakse laadimisrajatiste heakskiitmise ja kasutuselevõtmisega seotud halduskoormust kütusetanklates;
·Muudetud hoonete tehniline seadustik, millega suurendatakse elektrisõidukite laadimistaristu miinimumkogust nii elamu- kui ka tertsiaarparklates, ületades hoonete energiatõhususe direktiivi miinimumnõudeid; ja
·Muudetud madalpingeelektrotehnika määrus, mis sisaldab kohustusi parklate laadimistaristu kohta, mis ei ole hoonega seotud.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2022.
Reform 2 (C1.R2) – Liikuvusõigus
Selle seadusega rakendatava meetme eesmärk on luua õigusraamistik, mis toetab Hispaania uuendatud liikuvuspoliitikat, mis põhineb suuremal kestlikkusel ja digitaalsel mõõtmel.
Seadusega nähakse ette vähemalt:
·Erimeetmed raudtee-kaubaveo edendamiseks, mis aitab vähendada maismaa-kaubaveost tulenevaid ülemaailmseid heitkoguseid, sealhulgas:
okohustus töötada välja programm veetavate kiirteede rakendamiseks nendes koridorides, kus see on elujõuline ja mille arendamiseks on ärihuvi;
oraudteetasude lisatasud kaubaveo eest vähemalt viie aasta jooksul;
oraudtee-kaubaveo toetusprogramm, sealhulgas stiimulid, millega edendatakse üleminekut maanteetranspordilt raudteetranspordile ning raudteetranspordi sektori ajakohastamist ja innovatsiooni;
·mitmed kohustused ja metoodikasuunised, mida kohaldatakse omavalitsuste ja teatava suurusega ettevõtjate suhtes, et stimuleerida säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ja säästva tööalase liikuvuse kavade rakendamist;
·mehhanismi loomine taristu planeerimise ranguse suurendamiseks kooskõlas sõltumatu eelarveasutuse (Autoridad Independiente de Responsabilidad Fiscal, AIReF) soovitustega, võttes arvesse jätkusuutlikkuse ning sotsiaalkulude-tulude analüüsiga seotud kaalutlusi;
·linnatranspordi prognoositava rahastamissüsteemi loomine riigi kohalikes omavalitsustes, mis põhineb riiklike vahendite ühtsetel jaotuskriteeriumidel;
·luua regulatsiooni testkeskkond, mis hõlbustab innovatsiooni liikuvus- ja transpordisektoris ning nende sisenemist turule;
·juhtimise parandamine kooskõlas AIReFi soovitustega, kehtestades: (I) riiklik liikuvussüsteem, et edendada koordineerimist ja koostööd kolme transpordi ja liikuvuse eest vastutava piirkondliku haldusasutuse vahel; transpordi ja liikuvuse kõrgem nõukogu kui organ, mis nõustab, arutab ja kaasab tootmissektoreid, akadeemilisi ringkondi ja kodanikuühiskonda transpordi- ja liikuvuspoliitika määratlemisse; ning iii) transpordi ja liikuvuse integreeritud teabeplatvorm, et koondada eri haldusasutustelt ja välistelt allikatelt saadud teavet transpordi ja liikuvuse kohta. See võimaldab haldusasutustel optimeerida avaliku poliitika kujundamist ning parandada oma suutlikkust reageerida kriisidele ja hädaolukordadele.
Lisaks eespool kirjeldatud uuele õigusaktile hõlmab meede a) tarkvararakenduse väljatöötamist taristuinvesteeringute kulude-tulude analüüsi rakendamiseks eri transpordiliikide puhul kooskõlas säästvuse, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kaalutlustega, mis on sätestatud säästva liikuvuse seaduses ette nähtud ametlikus metoodikas; ning b) jõustub ja avaldati kuninglik dekreet, millega arendatakse transpordiministeeriumi organisatsioonilist struktuuri, määratledes Sandboxi büroo eripädevused.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 1 (C1.I1) – Vähese heitega piirkonnad ning linna- ja suurlinnatranspordi ümberkujundamine
Selle meetme eesmärk on edendada transporditeenuste kestlikku ja digitaalset ümberkujundamist, et aidata vähendada erasõidukite kasutamist linnakeskkonnas 2030. aastaks 35 %. Meede hõlmab ka stiimuleid transporditeenuseid osutavate ettevõtete üleminekuks puhtamale reisijate- ja kaubaveolaevastikele. Seda investeeringut viivad ellu kohalikud omavalitsused, autonoomsed piirkonnad ning transpordi-, liikuvus- ja linnade tegevuskava ministeerium (MITMA).
Investeerimisprojektid, mida autonoomsed piirkonnad peavad ellu viima, võivad olla seotud järgmisega: (a) ühistranspordiparkide ümberehitamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01); (b) vähese heitega piirkondade rakendamine ja haldamine; ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja juurdepääsetavuse parandamine; (d) meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse, sealhulgas jalgrattataristu ja jalakäijate sõiduradade prioriseerimiseks; (e) stimuleerida uute heitevabade tehnoloogiate kasutuselevõttu Hispaanias transpordisektoris; F) väljaspool neid omavalitsusüksusi ja provintsi pealinnde asuvad hoiatava mõju eesmärgil parkimiskohad, et vähendada linnakeskusesse sisenevat liiklust, ning (g) raudteetranspordisüsteemi laiendamine või uuendamine (nt metrood või raudteed); (h) digiteerimisprojektid, mis täiendavad säästva liikuvuse toetamise meetmeid, sealhulgas ühistransporditeenuste reaalajas teabesüsteemid, liikuvus teenusena, ühendvedude või teenustevaheliste piletimüügi parandamise projektid, liiklus- ja liikuvuskorraldust toetavad projektid ning teabeanalüüs, et suurendada transpordisüsteemi tõhusust, ning I) mis tahes muu projekt, mis: i. aidata parandada õhukvaliteeti, eelkõige linnapiirkondades, ii. stimuleerida eratranspordi kasutamise vähendamist linna- ja suurlinnapiirkondades iii. stimuleerida ühistranspordi kasutamist või iv) aktiivse ja tervisliku liikuvuse stiimuleid.
Kohalike omavalitsuste projektid hõlmavad näiteks järgmist: (a) ühistranspordiparkide ümberehitamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01); (b) vähese heitega piirkondade rakendamine ja haldamine; ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja juurdepääsetavuse parandamine; ning d) meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse stimuleerimiseks ja prioriseerimiseks
Abi antakse üle 50 000 elanikuga omavalitsustele ja provintside pealinnadele ning teatavatel tingimustel võib seda anda ka 20 000 kuni 50 000 elanikuga omavalitsusüksustele.
MITMA investeerimisprojektide eesmärk on tegeleda tema vastutusalasse kuuluvate linnateede liikluse humaaniseerimise ja korraldamisega. Investeeringud aitavad edendada jalakäijate ja jalgratturite liikuvust ja muid uusi liikumisvorme (tõukerattad) või vähendada autoruume ja sõidukite kiirust, et vähendada nii õhu- kui ka mürasaastet.
Soodustused transpordiettevõtete reisijate- ja kaubaparkide ümberkujundamiseks koosnevad järgmistest abiliinidest: (a) heiteta ja vähese heitega sõiduautode ja kaubaveokite soetamiseks antav abi; abi alternatiivkütustega (elektri-, veeldatud maagaas, surumaagaas ja biometaan) kommertsveokite tankimistaristu kasutuselevõtuks; (C) abi ettevõtjatele haagiste ja poolhaagiste soetamiseks või kohandamiseks ühendvedudega; ning d) abi ettevõtjatele vanade sõidukite lammutamiseks.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige hõlmab toetus abiliinile a üksnes elektribussi ja vesinikul töötavaid madala põrandaga busse (M2- ja M3-kategooria, tavaliselt linna- ja linnalähibussid); „kõrge põrandaga“ bussid, sealhulgas veeldatud maagaas/surumaagaas, hübriid-, elektri- ja vesinikubussid (M2- ja M3-kategooria bussid, tavaliselt linnadevahelised bussid), mis vastavad EURO VI-E nõuetele (M2- ja M3-kategooria, tavaliselt linnadevahelised bussid); ning biokütustel 1 , vedelatel biokütustel 2 ja biomasskütustel töötavad heitevabad, vähese heitega ja veeldatud/surumaagaasi veoautod 3 . Abiliini b puhul peab tarbesõidukite tankimistaristu vastama biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tingimustele 4 .
Valikukriteeriumidega tagatakse, et vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale aitab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele kaasa vähemalt 310000000 eurot kliimakoefitsiendiga 100 % ja vähemalt 2 195 000 000 eurot koos kliimakoefitsiendiga 40 %.
Käesoleva meetme kohased investeeringud tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (C1.I2) – motivatsioonikava laadimispunktide paigaldamiseks, elektri- ja kütuseelemendiga sõidukite ostmiseks ning innovatsiooniks elektromobiilsuse, laadimise ja saastevaba vesiniku valdkonnas
Selle meetme eesmärk on toetada vastavust Hispaania transpordi alternatiivenergia riiklikule raamistikule, kiirendada riikliku integreeritud energia- ja kliimakava rakendamist ning toetada territoriaalset ühtekuuluvust liikuvuse elektrifitseerimise kaudu maapiirkondades. Investeering on liigendatud erinevatesse abikavadesse, millega stimuleeritakse elektrisõidukite ja kütuseelementidega sõidukite kasutuselevõttu, soodustades samal ajal individuaalseid innovatsiooniprojekte, mis on seotud elektromobiilsuse, väärtusahela ja sõidukipargi uuendamisega üldiselt, sealhulgas keskkonnahoidliku vesinikutehnoloogia kasutamisega. Investeering hõlmab ka riiklike laadimisjaamade paigaldamist elamupiirkondadesse ja riiklikku teedevõrku. Valikukriteeriumid, mida kasutatakse projektikonkurssidel abikavade eraldamiseks, hõlmavad järgmist: I) keskkonnamõju vähendamine, ii) tehniline ja majanduslik elujõulisus, iii) tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni tase, iv) korratavus ja skaleeritavus, v) projektiga seotud töökohtade loomine, otsene ja kaudne ning vi) mõju väärtusahelale ja koostoimele teiste sektoritega, peamiselt tööstusega.
See investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (C1.I3) – Raudteetransporditeenuste kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamise meetmed
Selle meetme eesmärk on suurendada avaliku lühimaaraudteevõrgustiku (nn Cercanías)atraktiivsust ja juurdepääsetavust, et sellest saaks linnapiirkondades liikuvuse tugisammas ja asendaks erasõidukite kasutamise suurlinnapiirkondades. Projekte viivad ellu ADIF (raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja) ja RENFE (avaliku teenindamise kohustusega raudteeteenuste osutaja).
ADIF rakendab taristuinvesteeringuid Cercaníase raudteedel, sealhulgas rööbastee uuendamist, jaamade ajakohastamist ning elektrifitseerimise ja signaalimissüsteemi täiustamist. Lisaks vastutab RENFE avaliku raudteetranspordi haldamise ajakohastamiseks tehtavate investeeringute tegemise eest. Investeeringud hõlmavad peamiselt viit mõõdet: jaamade turvasüsteemide digitaliseerimine; reisijate infosüsteemid; juurdepääsukontrolli parandamine; (d) omamüügimasinate kohandamine uute tehnoloogiatega; ning e) seadmete paigaldamine Cercaníase võrgu jaamades.
Rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
1 |
C1.R1 |
M |
Kohtumäärus TMA/178/2020 ja kuninglik dekreetseadus 23/2020 |
Määrus ja kuninga dekreetseadus, milles on märgitud nende jõustumine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Jõustub i) määrus TMA/178/2020, millega vähendatakse halduskoormust seoses laadimisseadmete paigaldamisega kütusetanklatesse ja määratakse kindlaks taristu kõrvaldamiseks vajalik aeg, ii) 23. juuni kuninglik dekreet-seadus nr 23/2020, millega deklareeritakse üle 250 kW võimsusega laadimistaristu üldkasutatavaks teenuseks, et kiirendada seda liiki rajatiste kasutuselevõttu |
|
2 |
C1.R1 |
M |
Muudatused tehnilises hoone koodeksis (TBC), madalpinge-elektrotehnilises eeskirjas ja avalike laadimisteenuste reguleerimise kuningliku dekreedi heakskiitmine |
Seadustikus, määruses ja kuninglikus dekreedis sisalduv säte nende jõustumise kohta |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Jõustumine:
|
|
3 |
C1.R2 |
M |
Säästva liikuvuse seaduse vastuvõtmine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
IV KVARTAL |
2024 |
Säästva liikuvuse seaduse jõustumine, millega parandatakse ühistranspordipoliitika kavandamist, koordineerimist ja tõhusust ning toetatakse transpordi digiteerimist ja ühistranspordi kasutamist. See hõlmab ka erimeetmeid raudtee-kaubaveo edendamiseks, mis aitab vähendada maismaa-kaubaveost tulenevaid ülemaailmseid heitkoguseid, sealhulgas: I.Kohustus töötada välja programm veetavate kiirteede rakendamiseks nendes koridorides, kus see on elujõuline ja kus selle arendamiseks on ärihuvi. II.Raudteetasude soodustused kaubaveo eest vähemalt viie aasta jooksul. III.Raudtee-kaubaveo toetusprogramm, sealhulgas stiimulid maanteetranspordilt raudteetranspordile ülemineku edendamiseks ning raudteetranspordi sektori ajakohastamiseks ja uuendamiseks. |
|
417 |
C1.R2 |
M |
Tarkvararakenduse väljatöötamine transporditaristu investeeringute kulude-tulude analüüsi rakendamiseks |
Vahendi kättesaadavus ametlikul veebilehel |
IV KVARTAL |
2025 |
Tarkvararakenduse arendamine ja kättesaadavus ametlikul veebilehel, et rakendada eri transpordiliikide taristuinvesteeringute kulude-tulude analüüse kooskõlas säästvuse, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kaalutlustega, mis on sätestatud säästva liikuvuse seaduses ette nähtud ametlikus metoodikas. |
|||
|
418 |
C1.R2 |
M |
Testkasti kontor |
Jõustumisele viitavad sätted |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Kuningliku dekreedi avaldamine ja jõustumine, millega arendatakse transpordiministeeriumi organisatsioonilist struktuuri, määratledes Sandboxi büroo eripädevused. |
|||
|
4 |
C1.I1 |
T |
Eelarve, mis kulutati ostudele või mida eraldavad omavalitsused, mille eesmärk on edendada säästvat liikuvust |
|
Väärtus miljonit eurot |
0 |
400 |
IV KVARTAL |
2022 |
Projekti või toetuste andmise või toetuste avaldamine ELTs või riigihankeplatvormil või selliste omavalitsuste ostudega seotud kulude tegemine, mis aitavad edendada säästvat liikuvust rohkem kui 50000 elanikuga omavalitsustes ja pealinnades provintsis ning teatavatel tingimustel võib selle eraldada ka 20000 kuni 50000 elanikuga omavalitsustele. Projektidega toetatakse järgmisi juhtumeid: (a) ühistranspordiparkide ümberehitamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01); (b) vähese heitega piirkondade rakendamine ja haldamine; ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja juurdepääsetavuse parandamine; (d) meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse stimuleerimiseks ja prioriseerimiseks.
|
|
5 |
C1.I1 |
T |
Vähemalt 900 miljoni euro suurune eelarve, mis kulutati ostudele või mida autonoomsed piirkonnad eraldavad säästva liikuvuse edendamiseks |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
900 |
IV KVARTAL |
2023 |
Projekti või toetuste andmise avaldamine ELTs või riigihankeplatvormil või autonoomsete piirkondade ostudega seotud kulude tegemine. Autonoomsete piirkondade projektid ja toetused ning ostud:
|
|
|
6 |
C1.I1 |
T |
Lõpule viidud projektid, millega edendatakse säästvat liikuvust, sealhulgas linna- ja suurlinnapiirkondades |
Arv |
0 |
25 |
IV KVARTAL |
2023 |
Lõpule on viidud vähemalt 25 projekti säästva liikuvuse edendamiseks 150 linna- ja suurlinnapiirkonnas, kus on üle 50000 elaniku, ning teatavatel tingimustel 20000–50000 elanikuga linnapiirkondades.
|
|
|
7 |
C1.I1 |
T |
Eelarve, mis kulutati ostudele või mida eraldavad omavalitsused, mille eesmärk on edendada säästvat liikuvust |
|
Väärtus miljonit eurot |
400 |
1 500 |
IV KVARTAL |
2024 |
Projekti või toetuste andmise või toetuste avaldamine ELTs või riigihankeplatvormil või selliste omavalitsuste ostudega seotud kulude tegemine, mis aitavad edendada säästvat liikuvust rohkem kui 50000 elanikuga omavalitsustes ja pealinnades provintsis ning teatavatel tingimustel võib selle eraldada ka 20000 kuni 50000 elanikuga omavalitsustele. Projektidega toetatakse järgmisi juhtumeid: (a) ühistranspordiparkide ümberehitamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01); (b) vähese heitega piirkondade rakendamine ja haldamine; ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja juurdepääsetavuse parandamine; (d) meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse stimuleerimiseks ja prioriseerimiseks.
(Lähtealus: 31. detsember 2022) |
|
8 |
C1.I1 |
T |
Toetus projektidele, millega parandatakse uusi liikuvuse vorme riigimaanteedel |
|
Väärtus miljonit eurot |
0 |
105 |
IV KVARTAL |
2024 |
Euroopa Liidu Teatajas või riigihankeplatvormil avaldatakse transpordi-, liikuvus- ja linnaarengu ministeeriumi vähemalt 105 miljoni euro suurune leping projektide jaoks, millega parandatakse linnapiirkondades riigimaanteid. Projektid hõlmavad uute jalgrattateede ehitamist, jalakäijate alade laiendamist, parkimisalade vähendamist või ülesõidukohtade ohutuse parandamist. |
|
9 |
C1.I1 |
T |
Lõpule viidud projektid, millega edendatakse säästvat liikuvust, sealhulgas linna- ja suurlinnapiirkondades |
|
Arv |
25 |
280 |
IV KVARTAL |
2025 |
Lõpule on viidud vähemalt 280 säästva liikuvuse edendamise projekti, sealhulgas linna- ja suurlinnapiirkondades, et aidata kaasa säästvale liikuvusele 150 linnapiirkonnas, kus on üle 50000 elaniku, ning teatavatel tingimustel 20000 kuni 50000 elanikuga linnapiirkondades.
(Lähtealus: 31. detsember 2023) |
|
10 |
C1.I1 |
T |
Riigimaanteed linnapiirkondades on täiustatud, et edendada uusi liikuvusvorme |
|
Arv |
0 |
34 |
IV KVARTAL |
2025 |
Linnapiirkondades on parandatud vähemalt 34 riigimaanteed, ehitades uusi jalgrattateid, laiendades jalakäijate alasid, vähendades parkimisalasid või parandades raudteeületuskohtade ohutust.
|
|
11 |
C1.I2 |
T |
Elektromobiilsust edendavate uuenduslike projektide sõlmimine |
|
Väärtus miljonit eurot |
0 |
250 |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Avaldatakse vähemalt 250 miljoni euro suurune toetus projektikonkurssidele, millega toetatakse elektromobiilsust edendavaid uuenduslikke projekte. Valikukriteeriumid, mida kasutatakse projektikonkurssidel abikavade eraldamiseks, hõlmavad järgmist: I) keskkonnamõju vähendamine, ii) tehniline ja majanduslik elujõulisus, iii) tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni tase, iv) korratavus ja skaleeritavus, v) projektiga seotud töökohtade loomine, otsene ja kaudne ning vi) mõju väärtusahelale ja koostoimele teiste sektoritega, peamiselt tööstusega. |
|
12 |
C1.I2 |
T |
Elektrisõidukite ja laadimispunktide toetuste taotluste registreerimine |
|
Arv |
0 |
238 000 |
IV KVARTAL |
2023 |
Toetusetaotluste registreerimine vähemalt 238000 elektrisõidukite (BEV, REEV, PHEV või FCEV) ja laadimispunkti jaoks, sealhulgas avalikuks kasutamiseks mõeldud laadimispunktide kohta elamupiirkondades ja riiklikus teedevõrgus, kusjuures taotlused hõlmavad vahet tegemata elektrisõidukeid ja/või laadimispunkte. |
|
419 |
C1.I2 |
T |
Kasutusele võetud elektrisõidukid ja laadimispunktid |
Arv |
0 |
238 000 |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 238000 elektrisõidukit (BEV, REEV, PHEV) ja laadimispunkti, sealhulgas avalikuks kasutamiseks mõeldud laadimispunktid elamupiirkondades ja kasutusele võetud riiklikus teedevõrgus. |
|
|
13 |
C1.I2 |
T |
Elektromobiilsust edendavate uuenduslike projektide lõpuleviimine |
|
Arv |
0 |
85 |
IV KVARTAL |
2025 |
Elektritranspordi innovatsiooniprojektide toetusprogrammi (MOVES Singulares) raames rakendatud vähemalt 85 projekti lõpuleviimine. |
|
14 |
C1.I3 |
T |
Lühikesed raudteeliinid (Cercanías) |
|
Arv (Km) |
0 |
200 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 200 km ulatuses ümberehitatud lühikesi raudteeliine mis tahes allsüsteemis: platvorm, rööbastee, elektrifitseerimine, turvalisus ja side-/signaalseadmed.
|
|
15 |
C1.I3 |
T |
Jaamad on tänu digiüleminekule paranenud |
|
Arv |
0 |
420 |
IV KVARTAL |
2023 |
Täiustati vähemalt 420 jaama, kusjuures kõik või mõned projektid, mille RENFE on välja töötanud SPO käitajana, on järgmised:
|
|
16 |
C1.I3 |
T |
Täiustatud Cercaníase jaamad |
|
Arv |
0 |
20 |
IV KVARTAL |
2023 |
ADIF parandas vähemalt 20 „Cercaníase“ jaama peamiselt juurdepääsutööde ning uute või renoveeritud raudteede osas. |
|
17 |
C1.I3 |
T |
Lühiraudteeliinidesse tehtavateks investeeringuteks eraldatud kumulatiivne eelarve |
|
Väärtus miljonit eurot |
0 |
1 619 |
IV KVARTAL |
2024 |
Lühiraudteeliinide investeeringuteks eraldatud kumulatiivse eelarve avaldamine ELTs: vähemalt: 1619000000 EUROT. |
|
18 |
C1.I3 |
T |
Ümberehitatud lühikesed raudteeliinid (Cercanías) |
|
Arv (km) |
200 |
700 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 700 km lühikesi raudteeliine, mis on ümber ehitatud mis tahes allsüsteemis: platvorm, rööbastee, elektrifitseerimine, turvalisus ja side-/signaalseadmed.
(Lähtealus: 31. detsember 2023) |
|
19 |
C1.I3 |
T |
Jaamad on tänu digiüleminekule paranenud |
|
Arv |
420 |
850 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Täiustati vähemalt 850 jaama, kusjuures kõik või mõned projektid, mille RENFE on välja töötanud SPO käitajana, on järgmised:
(Lähtealus: 31. detsember 2023) |
|
20 |
C1.I3 |
T |
Täiustatud Cercaníase jaamad |
|
Arv |
20 |
70 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
ADIF on parandanud vähemalt 70 „Cercaníase“ jaama peamiselt juurdepääsutööde ning uute või renoveeritud raudteede osas. (Lähtealus: 31. detsember 2023) |
A.4. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 3 (C1.R3) – kuninglik dekreet, millega reguleeritakse vähese heitega piirkondade miinimumnõudeid
Reformi eesmärk on jõustada 27. detsembri 2022. aasta kuninglik dekreet 1052/2022, milles sätestatakse miinimumnõuded, mida peavad täitma kohalikud omavalitsused rohkem kui 50000 elanikuga omavalitsusüksustes ja saarepiirkondades kooskõlas 20. mai 2021. aasta seaduse nr 7/2021 artikli 14 lõikes 3 sätestatud õiguslike nõuetega.
Need kuninglikus dekreedis sätestatud miinimumnõuded hõlmavad järgmist:
– kohalike omavalitsuste kohustus määrata kindlaks konkreetsed meetmed, mida tuleb rakendada vähem soodsate piirkondade eesmärkide saavutamiseks, milleks on õhukvaliteedi parandamine ja kliimamuutuste mõju leevendamine ning samuti müra, säästva liikuvuse ja energiatõhususega seotud eesmärkide järgimise edendamine transpordivahendite kasutamisel. Nende meetmete eesmärk on soodustada üleminekut säästvamatele transpordiliikidele, seades esikohale aktiivse liikuvuse ja ühistranspordi.
– Kohustus piiritleda vähem soodsad piirkonnad, võttes arvesse nende reiside päritolu ja sihtkohta, mille puhul peeti vajalikuks sekkuda, kasutades selleks ümbersuunamist või soodustades reiside arvu vähendamist.
– Vähem soodsate piirkondade pindala peab olema kehtestatud eesmärkide saavutamiseks piisav ja piisav ning nende suhtes proportsionaalne. Kuningliku dekreediga nähakse kohalike omavalitsuste otsuse alusel ette võimalus kavandada mitu kohalikku piirkonda suuremates linnades ja saartel.
– Mõõdetavate õhukvaliteedi eesmärkide kindlaksmääramine, mis toob kaasa olukorra paranemise võrreldes lähteolukorraga ilma LEZideta. LEZ aitavad lisaks kaasa Maailma Terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi direktiivide suunisväärtuste saavutamisele.
– Vähem soodsate piirkondade projekt sisaldab mõõdetavaid ja mõõdetavaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks väikestes majandusvööndites 2030. aastaks kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (PNIEC) sätestatud eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga vähendada eramootorsõidukite kasutamist võrreldes teiste transpordiliikidega.
– Sõidukitele juurdepääsu, liikluse ja parkimise keelud või piirangud sõltuvalt nende saastavast potentsiaalist.
Kuninga dekreediga kehtestatakse enne kuningliku dekreedi 1052/2022 heakskiitmist asutatud olemasolevatele vähem soodsatele piirkondadele 18-kuuline üleminekuperiood nende miinimumnõuetega kohanemiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 2022. aasta detsembriks.
A.5. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L1 |
C1.R3 |
M |
Vähese heitega piirkondi reguleeriva kuningliku dekreedi jõustumine |
Kuninga dekreetseaduse jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Jõustub 27. detsembri kuninglik dekreet 1052/2022, millega reguleeritakse vähese heitega piirkondi |
B. KOMPONENT 02: Hispaania linnade tegevuskava rakendamine: Linnade taastamise ja taaselustamise kava
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse hoonete energiaalast taastamist, nende CO2 heite vähendamist ning nende kvaliteedi ja mugavuse parandamist. Selles käsitletakse ka sotsiaaleluruume, suurendades nende varusid ning tagades õiglasema ja kaasavama taastumise. Lisaks püütakse komponendiga vähendada energiaostuvõimetust, toetades sotsiaalseid või taskukohaseid üürieluasemeid. Hõlmatud on ka digiteerimistegevus. Selle Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendiga toetatakse Hispaania riikliku energia- ja kliimakava rakendamist, millega nähakse ette 1200000 eluhoone renoveerimist 2030. aastaks ning kütte- ja jahutussüsteeme keskmiselt 300000 eluhoones aastas. Sellega seoses teeb Hispaania ettepaneku:
a)Töötada välja ja rakendada reformimeetmed, sealhulgas Hispaania linnade tegevuskava, Hispaania pikaajaline renoveerimisstrateegia, eluasemeseadus, seadus arhitektuurimaastiku parandamiseks ja ühtsete kontaktpunktide loomine hoonete renoveerimiseks;
b)renoveerida 2026. aastaks vähemalt 285000 ainulaadset elumaja vähemalt 410000 renoveerimismeetme raames, vähemalt 600 hektarit linnapiirkondi, vähemalt 40000 eluhoonet ja 690 000 m 2 mitteeluhoonet, vähemalt 4300 eluhoonet ja 230 000 m 2 mitteeluhoonet ning alla 5000 elanikuga linnapiirkondadesja 230000 m 2 mitteeluhooneid ning vähemalt 1 230 000 m 2 üldkasutatavaid hooneid, saavutadeskeskmiselt üle 30 % primaarenergia säästu, sealhulgas renoveerides ja ajakohastades kütte- ja jahutussüsteeme;
c)ehitada sotsiaalseks üürimiseks või taskukohase hinnaga vähemalt 20000 uut eluruumi, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõuetest;
d)rakendada kohalikul tasandil vähemalt 100 katseprojekti, mis toetavad energiatõhusust ja Hispaania linnade tegevuskava rakendamist; ja
e)parandada juurdepääsu rahastamisele energiatõhusate sotsiaal- ja taskukohaste eluasemete ehitamiseks ja renoveerimiseks ning arendada neis valdkondades kapitaliturge.
See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi nr 3 2023 ja 4 2022, et suurendada energiatõhusate sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete kättesaadavust, sealhulgas renoveerimise kaudu. Samuti toetatakse sellega rohepööret (riigipõhised soovitused 1 2023, 1 2022 ja 3 2019) ja eelkõige energiatõhususe parandamist (riigipõhine soovitus 3 2020). Samuti parandab see perekondade toetamist (riigipõhine soovitus 2 2019; Riigipõhine soovitus 2 2020) ning aitab kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid majanduse elavdamiseks (riigipõhine soovitus 3 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C2.R1) – Hispaania linnade tegevuskava (ja sellega seotud tegevuskava) rakendamine
Selle meetme eesmärk on valmistada ette ja kiita heaks Hispaania linnade tegevuskava, mis kujutab endast strateegilist ja mitteregulatiivset dokumenti, mis integreerib jätkusuutlikkuse linnaarengu poliitikasse. See on ka töömeetod, mis suunab kõiki avaliku ja erasektori sidusrühmi saavutama oma konkreetsetes piirkondades õiglast, õiglast ja kestlikku arengut ning teenima kohalikke omavalitsusi, linnu ja külasid, olenemata nende rahvaarvust, strateegilise, integreeritud ja tervikliku perspektiiviga vahendina, nagu on nõutud ELi linnade tegevuskavas ja uues Leipzigi hartas.
Hispaania linnade tegevuskava sisaldab hinnangut Hispaania linnade ja külade nõrkadele külgedele ja probleemidele, et saavutada keskkonnasäästlik, sotsiaalselt sidus ja majanduslikult teostatav linnaareng. See hõlmab strateegilist raamistikku, mis põhineb järgmisel kümnel strateegilisel väljakutsel: demograafiline; keskkond; majanduslik ja sotsiaalne; hoonete praegune olukord; haavatavus kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes; (suur) sõltuvus turismist; ja saastega seotud riskid.
Linnade tegevuskava sisaldab ka konkreetset tegevuskava riiklikule ametiasutusele ja suuniseid, et toetada kohalikke üksusi oma kohalike tegevuskavade ettevalmistamisel kooskõlas riigi üldise administratsiooni pakutud metoodikaga, võttes kohustuse parandada avalikku ning avaliku ja erasektori valitsemist. Investeering 6 täiendab seda reformi, toetades vähemalt 100 kohaliku tegevuskava koostamist.
Osana linnade tegevuskavast ja vajadusest täita direktiivi (EL) 2018/844, milles käsitletakse hoonete energiatõhusust ja energiatõhusust, kehtestab Hispaania pikaajalise renoveerimisstrateegia, et toetada riigi elu- ja mitteeluhoonete renoveerimist. See hõlmab nii avaliku kui ka erasektori hooneid ning saavutab 2050. aastaks väga energiatõhusa ja vähese CO2-heitega hoonefondi, hõlbustades olemasolevate hoonete kulutõhusat ümberkujundamist liginullenergiahooneteks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2020.
Reform 2 (C2.R2) – Hispaania pikaajalise renoveerimisstrateegia ja sellega seotud tegevuskava ajakohastamine 2020. aastal
Selle meetme eesmärk on rakendada pikaajalist renoveerimisstrateegiat (ERESEE). See hõlmab meetmeid pikaajalise renoveerimisstrateegia tegevuskava strateegilise dokumendi ettevalmistamiseks, arutamiseks spetsiaalsetes töörühmades ning strateegilise dokumendi heakskiitmiseks ja levitamiseks. Tegevuskava peab olema kooskõlas ERESEEs sisalduvate meetmetega. ERESEE rakendamiseks luuakse mitu töörühma, et töötada välja selged soovitused linnade taastamise ja taaselustamise tegevuskava rakendamiseks. Töörühmade soovitusi sisaldavad aruanded avaldatakse.
ERESEE III osas „Rakendamine“ sisaldab ERESEE meetmeid, mille hulgas on reformide kogum esitatud osana tegevuskavast, millega edendatakse linnade taastamist ja uuendamist ning rohe- ja digipööret. Tegevuskava põhineb üheteistkümnel teljel ja meetmel, mille eesmärk on parandada juhtimist, reguleerimist ja rahastamist. See tegevuskava lisatakse strateegiadokumenti kui peamist sammu ERESEE rakendamise suunas. Kõige asjakohasemad meetmed on järgmised:
-Renoveerida avaliku halduse hooneid (kooskõlas Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendiga nr 11);
-rahastada valdkondi, mis vajavad parandamist, sealhulgas renoveerimist soodustavat uut maksustamist nii elamu- kui ka teenindussektoris;
-edendada ja mobiliseerida erasektori rahalisi vahendeid;
-võidelda energiaostuvõimetuse vastu;
-võtta ehitussektoris kasutusele uus energiamudel, et soodustada taastuvenergia tarbimist hoonetes;
-aktiveerida ja koondada taastusravi nõudlus;
-parandada pakkumisega seotud tingimusi, tõhustades taastussektori moderniseerimist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, digiteerimise ja seire kaudu, tugevdades oskusi ja koolitusi;
-levitada teavet kodanikele ja ettevõtjatele ning vahetada häid tavasid haldusasutuste vahel; ja
-töötada välja statistika ja näitajad, et jälgida riiklikult rahastatavaid meetmeid, et riiklikku poliitikat oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata.
See strateegiline dokument võimaldab rakendada ERESEEd Hispaania linnade tegevuskava raames, kaasates eri (kesk-, piirkondlikud ja kohalikud) haldusasutused.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Reform 3 (C2.R3) – eluasemeseadus
Selle meetme eesmärk on rakendada eluasemeseaduse abil esimest tüüpi määrust Hispaanias, et käsitleda erinevaid juba olemasolevaid avaliku planeerimise, programmitöö ja koostöö vahendeid, et toetada õigust inimväärsele ja piisavale eluasemele. Selles käsitletakse nii avaliku kui ka erasektori olemasolevate elamute taastamist ja parandamist ning elukeskkonna taaselustamist ja uuendamist, et parandada elukvaliteeti. Seaduses käsitletakse taskukohase hinnaga üürikinnisvara jaoks piisava hulga eluasemete saavutamist.
Õigusaktides käsitletakse mitmesuguseid planeerimis-, kavandamis- ja koostöövahendeid, et tagada õiguse inimväärsele ja piisavale eluasemele täitmine, sealhulgas ühe prioriteedina olemasoleva elamufondi taastamine ja parandamine ning elamukeskkonna uuendamine ja renoveerimine, kus need asuvad.
Lisaks soodustatakse seadusega taskukohaste ja sotsiaaleluruumide pakkumise suurendamist, tagades vastavuse nõuetele, mis on praegu kehtestatud liginullenergiahoonetele vastavalt hoonete tehnilise koodeksi (CTE) energiasäästu põhidokumendile (DB-HE), ning välditakse meetmeid, mis võivad keskpikas perspektiivis takistada eluasemete pakkumist.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.
Reform 4 (C2.R4) – arhitektuuri ja ehituskeskkonna kvaliteedi seadus ja uus riiklik arhitektuuristrateegia
Selle seaduse eesmärk on tunnistada arhitektuuri ja hoonete kvaliteet avalikuks hüveks, parandada elukvaliteeti, edendada arhitektuuri sotsiaalseid juuri, edendada linnapiirkondade ja keskuste kestlikku arengut, aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning kaitsta ja kaitsta kultuuri- ja looduspärandit.
Selleks käsitletakse seaduses mitmesuguseid algatusi ja meetmeid, mis on tihedalt seotud Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi taastamis- ja taastamisprogrammidega. Eelkõige reguleerib seadus järgmist: (I) haldusasutustevahelise koostöö meetmed arhitektuuri-, inseneri- ja linnaplaneerimise projektide ja tööde hangete valdkonnas; (II) vahendid heade tavade levitamiseks ja toetamiseks, koolituseks ning avaliku ja erasektori partnerluseks; ning iii) rehabiliteerimise edendamine terviklikust perspektiivist, nagu on kirjeldatud eespool.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.
Reform 5 (C2.R5) – renoveerimisasutused (ühtne kontaktpunkt)
Selle meetme eesmärk on julgustada ja laiendada mõnes omavalitsuses loodud kohalikke renoveerimisbüroosid, et aidata kodumajapidamisi ja omanike kogukondi eluhoone taastamise väga keerukates ülesannetes.
Selleks soodustab ja laiendab kõnealune meede seda lähenemisviisi veelgi, luues protsessi, millega tagatakse tõhus koostöö ja koostöö kesk-, piirkondlike ja/või kohalike omavalitsuste vahel. See hõlmab kogu avaliku sektori toetuse koordineerimise tugevdamist (kesk-, piirkondlikul või kohalikul tasandil). Renoveerimismeetmete tõhususe maksimeerimiseks kaasatakse neisse ühtsetesse kontaktpunktidesse kõik valitsustasandid.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2021.
Reform 6 (C2.R6) – renoveerimismeetmete parem rahastamine
Selle meetme eesmärk on kõrvaldada üks peamisi takistusi renoveerimistegevuse alustamisel, nimelt juurdepääs rahastamisele soodsatel tingimustel. Renoveerimislaenu heakskiitmiseks on aeg-ajalt vaja anda individuaalne laen igale hoone omanikule. See on takistanud hoonete põhjalikku ja integreeritud renoveerimist.
Selle probleemi lahendamiseks tehakse järgmist:
-Loob uue garantiiliini Instituto de Crédito Oficial (ICO), et osaliselt katta eraõiguslike finantseerimisasutuste poolt elamute renoveerimiseks antud laenude risk;
-edendab konkreetsete õigusnormide vastuvõtmist, sealhulgas horisontaalse asjaõiguse reformimist, et parandada omanike kogukondade juurdepääsu rahastamisele; ja
-julgustab finantsasutusi kasutama keskkonnahoidlikku rahastamist.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.
Investeering 1 (C2.I1) – Rehabiliteerimisprogramm elamukeskkonna majanduslikuks ja sotsiaalseks taastumiseks
Selle meetme eesmärk on toetada elamute ja linnaosade energiatõhusamaks renoveerimist. Käesoleva meetme kohaste meetmetega rakendatakse vähemalt 410000 renoveerimismeedet vähemalt 285000 ainulaadses elamus, millega saavutatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemine, mida kinnitavad energiamärgised. Toetatakse järgmisi meetmeid:
a)Programm energiatõhususe renoveerimise toetamiseks naabruskonna tasandil. Programmiga renoveeritakse vähemalt 600 hektarit linnapiirkondi, saavutades keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemise, mida kinnitavad energiamärgised. Meetmed hõlmavad energiatõhususe parandamist, elektritranspordi taristu kasutuselevõttu, hoonetele juurdepääsu parandamist ja ohtlike ainete kõrvaldamist. Kuni 15 % meetmest on ette nähtud naabruskonna tasandil olukorra parandamiseks, näiteks välisvalgustuse, jalgrattateede, rohelise taristu ja äravoolusüsteemide parandamiseks, võttes arvesse naabruskonna sotsiaal-majanduslikke omadusi.
b)Programm elamute energiatõhusamaks renoveerimise toetamiseks. Toetuse tase on kõrgem nende meetmete puhul, mille puhul primaarenergia nõudluse vähenemine on suurem, ja väikese sissetulekuga leibkondade puhul. Meetmed hõlmavad energiatõhususe parandamist, elektritranspordi taristu kasutuselevõttu, hoonetele juurdepääsu parandamist ja ohtlike ainete kõrvaldamist.
c)Tegevuste kogum käsitleb energiatõhusaks renoveerimise stiimuleid. See hõlmab muu hulgas i) võimalust arvata renoveerimine üksikisiku tulumaksust maha, kui saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine vähemalt 30 % võrra, ning ii) rahastamisraamistiku parandamist avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu.
Kuninglikus dekreedis sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada vastavus primaarenergia nõudluse keskmisele 30 %-lisele vähenemisele. Üksikisiku tulumaksu muudatused kiidetakse heaks kuningliku dekreetseadusega ja nende eesmärk on määrata kindlaks maksusoodustused hoonete uuendamiseks, et saavutada energiatõhususe paranemine.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C2.I2) – Energiatõhusatesse hoonetesse sotsiaaleluruumide ehitamise programm
Selle meetme eesmärk on ehitada vähemalt 20000 uut eluruumi sotsiaalseks üürimiseks või taskukohase hinnaga, mis vastab energiatõhususe kriteeriumidele. Need ehitatakse eelkõige piirkondades, kus sotsiaaleluasemed on praegu ebapiisavad, ja riigi omandis olevale maale.
Sotsiaaleluruumide primaarenergia nõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõuetest. Selleks kehtestatakse kuninglikus dekreedis tehnilised nõuded, et piirata primaarenergia nõudluse väärtust 80 %-ni piirmäärast, mis on sätestatud ehitiste tehnilise koodeksi (DB-HE) energiasäästudokumendi jaotises HE 0.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (C2.I3) – Hoonete energia taastamise programm
Selle meetme eesmärk on toetada vähemalt 40000 eluhoone ja 690 000 m 2 mitteeluhoonete energiatõhusamaks renoveerimistning parandada energiatõhusust ja integreerida taastuvenergiat. Programmiga toetatakse üksnes taastuvenergiat, välja arvatud fossiilkütuseid, antakse energiakogukondadele suuremat abi ja võimaldatakse renoveerimismeetmete eelrahastamist. Erimeetmed hõlmavad energiatõhususe parandamist soojusisolatsiooni abil, taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides ning valgustussüsteemi parandamist. Nähakse ette kõlblikkuskriteerium, mille kohaselt keskmiselt saavutatakse vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemine energiamärgistega.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 4 (C2.I4) – Taastamise programm ja demograafilised probleemid
Selle meetme eesmärk on toetada alla 5000 elanikuga omavalitsuste ja linnapiirkondade hoonete renoveerimist. Meetmed hõlmavad hoonete, avalike seadmete ja taristu energiatõhususe parandamist, taastuvenergia tootmist ja tarbimist, omatarbimist ja omanike kohalikke energiakogukondi ning säästvat liikuvust (nt elektrisõidukite laadimisjaamad). Võetakse kahte liiki meetmeid:
a)Energiatõhususe osas tehakse eluhoonetes ja 230 000 m² mitteeluhoonetes vähemalt 4300 energiatõhusaks renoveerimiseks, millega saavutatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemine, mida kinnitavad energiamärgised.
b)Vähemalt 500 ainulaadset puhta energia projekti rakendatakse võistupakkumiste või investeeringute kaudu kohalike omavalitsuste poolt järgmistes valdkondades: I) taastuvate elektri-, kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine üldkasutatavate hoonete või taristu jaoks (sealhulgas vähemalt 80 % omatarbeks toodetud energia tarbimine); (II) üldkasutatavate hoonete või taristu energiatõhusaks renoveerimine (mille puhul saavutatakse vähemalt 30 % primaarenergia sääst, mida tõendavad energiamärgised); (III) säästev liikuvus (ümbersuunamise või elektrilise liikuvuse projektid); IV) valgusreostuse vähendamine tänu paremale valgusvalgustusele; ning v) kohalik energiakogukond või muud kogukonna juhitud projektid nendes omavalitsustes.
Selleks avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas kohalikele omavalitsustele antava investeerimisabi õiguslik alus ja üleskutse.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 5 (C2.I5) – Avalike hoonete taastamise programm
Selle meetme eesmärk on toetada üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimist, sealhulgas avalikus halduses, hariduses, sotsiaalhoolekandes, spordis, tervishoius, kultuuris või avalikes teenustes. Renoveeritakse vähemalt 1 230 000 m 2üldkasutatavaid hooneid, saavutades keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemise, mida kinnitavad energiamärgised. Meetmega toetatakse järgmist: (I) veekasutuse, materjalide, jäätmekäitluse ja kliimamuutustega kohanemise parandamine; (II) hoonete juurdepääsetavuse parandamine; ohtlike ainete kõrvaldamine ja siseõhu kvaliteedi parandamine; ning iv) hoonete säilitamine.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 6 (C2.I6) – Hispaania linnade tegevuskava kohalike tegevuskavade katseprojektide väljatöötamise toetusprogramm
Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi Hispaania linnade tegevuskava kümne strateegilise eesmärgi rakendamisel, kiites heaks vähemalt 100 kohalikku tegevuskava. Hispaania linnade tegevuskava kümme strateegilist eesmärki on järgmised: (I) maakasutuse planeerimine ja kasutamine ratsionaalsemalt, säilitades ja kaitstes seda; (II) valglinnastumise vältimine ja olemasolevate linnade taaselustamine; (III) kliimamuutuste mõju ja vastupanuvõime ennetamine ja vähendamine; ressursside säästev kasutamine ja ringmajanduse edendamine; (v) läheduse ja säästva liikuvuse edendamine; (VI) sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja võrdõiguslikkuse poole püüdlemine; VII) linnamajanduse edendamine ja ergutamine; (VIII) eluasemele juurdepääsu tagamine; (IX) digitaalse innovatsiooni juhtimine ja edendamine; ning x) osalemis- ja juhtimisvahendite parandamine.
Meede i) on teistele kohalikele omavalitsustele eeskujuks ja suuniseks oma tegevuskavade väljatöötamisel; II) rakendada Hispaania linnade tegevuskava koos kohaliku tasandi tegevuskavadega; ning iii) rakendada konkreetseid projekte osana kohalikest tegevuskavadest, et rõhutada Hispaania linnade tegevuskava potentsiaali. Toetust antakse võistleva pakkumismenetluse kaudu ning see hõlmab eelkõige valdkondadevahelisi ja integreeritud projekte, millel on strateegiline visioon ja juhtimismudel, mis tagab võimalikult laialdase osalemise.
Käesoleva meetme kohased investeeringud viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
21 |
C2.R1 |
M |
Hispaania linnade tegevuskava ja pikaajalise renoveerimisstrateegia jõustumine Hispaania ehitussektoris |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2020 |
Hispaania linnade tegevuskava kui riikliku linnapoliitika jõustumine, millega tagatakse linnade integreeritud ja terviklik strateegiline planeerimine, ning pikaajalise renoveerimisstrateegia (LTRS) ajakohastamine 2020. aastal Hispaania ehitussektoris (ERESEE). ERESEE strateegia eesmärk on teha analüüs Hispaania hoonefondi kohta ning kõrvaldada takistused ja luua uusi lähenemisviise hoonete renoveerimise laiendamiseks, edendada sektorisse investeerimist, suurendada energiasäästu ja vähendada CO2-heidet kooskõlas kliimaeesmärkidega. |
|
21a |
C2.R2 |
M |
Töörühmade soovituste avaldamine pikaajalise renoveerimisstrateegia rakendamiseks Hispaanias |
Töörühmade soovituste avaldamine |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Avaldatakse töörühmade üksikasjalikud soovitused Hispaania ehitussektori energiavaldkonna pikaajalise renoveerimisstrateegia (ERESEE) 2020. aasta ajakohastatud versiooni rakendamiseks. ERESEE strateegia eesmärk on teha analüüs Hispaania hoonefondi kohta ning kõrvaldada takistused ja luua uusi lähenemisviise hoonete renoveerimise laiendamiseks, edendada sektorisse investeerimist, suurendada energiasäästu ja vähendada CO2-heidet kooskõlas kliimaeesmärkidega. ERESEE rakendamiseks luuakse mitu töörühma, et töötada välja selged soovitused linnade taastamise ja taaselustamise tegevuskava rakendamiseks. Üksikasjalikud soovitused sisaldavad tegevuskava ja metoodilisi suuniseid iga meetme kohta, mida tuleb võtta ja mis on adresseeritud igale asjaomasele töötajale (avalik haldus, sidusrühmad jne). |
|||
|
22 |
C2.R3 |
M |
Eluasemeseaduse jõustumine, sealhulgas meetmed, millega toetatakse eluasemete pakkumise suurendamist kooskõlas liginullenergiahoonetega |
Eluasemeseaduse jõustumise säte |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2022 |
Eluasemeseaduses käsitletakse mitmesuguseid planeerimis-, kavandamis- ja koostöövahendeid, et tagada õiguse inimväärsele ja piisavale eluasemele nõuetekohane täitmine, sealhulgas ühe prioriteedina olemasoleva elamufondi taastamine ja parandamine ning elukeskkonna uuendamine ja renoveerimine, kus nad asuvad. Seadusega soodustatakse taskukohaste ja sotsiaaleluruumide pakkumise suurendamist, tagades vastavuse nõuetele, mis on praegu kehtestatud liginullenergiahoonetele vastavalt ehitiste tehnilise koodeksi (CTE) energiasäästu põhidokumendile. |
|
23 |
C2.R4 |
M |
Arhitektuuri kvaliteedi ja ehituskeskkonna seaduse jõustumine |
Arhitektuuri kvaliteedi ja ehituskeskkonna seaduse jõustumise säte |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2022 |
Arhitektuuri kvaliteeti ja ehituskeskkonda käsitleva seaduse vastuvõtmine, sealhulgas integreeritud lähenemisviis taastamisele, mis hoogustab liginullenergiahoonete kasvu mitte ainult uutes hoonetes, vaid ka olemasolevate hoonete vahel. Seaduses sätestatakse arhitektuuri ja tehiskeskkonna kvaliteedi põhimõte, millega kehtestatakse keskkonnasäästlikkus ja panus energiatõhususe eesmärkide saavutamisse, mis on üks peamisi hindamiskriteeriume, ning suunatakse elamufondi vajalikku taastamist rehabiliteerimise integreeritud lähenemisviisi suunas. |
|
24 |
C2.R5 |
M |
Kuningliku renoveerimisameteid käsitleva dekreedi (edaspidi „ühtsed kontaktpunktid“) jõustumine |
Kuninga renoveerimisasutuste määruse jõustumise säte |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Võetakse vastu kuninglik dekreet, millega määratakse kindlaks renoveerimisasutuste (edaspidi „ühtsed kontaktpunktid“) ulatus ja nende rahastamine. Enne kuningliku dekreedi lõplikku vormistamist korraldatakse valdkondlik eluasemekonverents ning üldsuse teavitamise etapp ja muud õiguslikud menetlused viiakse lõpule. |
|
25 |
C2.R6 |
M |
Horisontaalse asjaõiguse muudatuste jõustumine, et hõlbustada rehabilitatsiooni rahastamist |
Horisontaalse asjaõiguse jõustumise säte |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2022 |
21. juuli seaduse nr 49/1960 (horisontaalne omandiõigus) muutmine ühisomandi kohta, et edendada hoonete renoveerimist ja parendamist omanike kogukondades ning juurdepääsu rahastamisele. Muudatusettepaneku eesmärk on hõlbustada omanike kogukondadel otsuste tegemist hoonete renoveerimisel, mis aitavad kaasa energiatõhususe parandamisele, ja hõlbustada juurdepääsu pankadepoolsele rahastamisele. |
|
26 |
C2.I1 |
M |
Uuendamisprogrammi rakendamist reguleerivat raamistikku käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine; ja kuninglik dekreetseadus, millega reguleeritakse üksikisiku tulumaksustiimuleid programmi toetamiseks |
Kuninga dekreedi ja kuningliku dekreetseaduse jõustumise säte |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Võtta vastu kuninglik dekreet, milles määratakse kindlaks uuendamisprogrammi rakendamise õiguslik raamistik; ning kuninglik dekreetseadus, millega reguleeritakse üksikisiku tulumaksustiimuleid programmi toetamiseks. Reguleerivat raamistikku määratlevas kuninglikus dekreedis sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada taastumatu primaarenergia tarbimise 30 % keskmise vähenemise saavutamine. Enne kuningliku dekreedi lõplikku vormistamist korraldatakse elamumajanduse valdkondlik konverents ning üldsuse teavitamise etapp ja muud õiguslikud menetlused viiakse lõpule. |
|
27 |
C2.I1 |
T |
Elamute renoveerimise meetmete lõpuleviimine või abi andmise otsused elamute renoveerimiseks, millega saavutatakse või püütakse vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 % (vähemalt 231000 meedet vähemalt 160000 ainulaadses elamus) |
|
Arv |
0 |
231 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Lõpetatud on vähemalt 231000 elamute renoveerimise meedet või abi andmise otsust vähemalt 160000 ainulaadses elamus, mille eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 % (kumulatiivne). Näitaja puhul peab eluaseme mõiste olema kooskõlas Eurostati määratlusega („eluruum on ruum või tubade kogum, kaasa arvatud selle tarvikud, lobid ja koridorid) alalises hoones või hoone struktuuriliselt eraldatud osas, mis on sel viisil, et see on ehitatud, ümber ehitatud või ümber ehitatud, on ette nähtud majutamiseks ühe eraleibkonna poolt aastaringselt“ ja see võib vajaduse korral hõlmata sotsiaal- või sotsiaaleluasemeid. Kasutatavad energiatõhususe parandamise näitajad akrediteeritakse asjakohase energiamärgise kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta. Elamute taastamise meetmete arv määratakse kindlaks kõigi parandus- ja taastamismeetmete summana (piiratud linnaosades, hoone või eluaseme tasandil), mis on võetud või millele on antud abi haldusotsusega, rakendades ühte abirida (täielik remont või ehitusdetailid) või maksusoodustuse kaudu. Taastumatu primaarenergia tarbimise keskmine säästmine miinimumväärtuse 30 % saavutamiseks saadakse, kaaludes taastamismeetmete kogumit taaste- ja vastupidavuskava alusel antava abi või rahastamise summaga. See näitaja hõlmab parandus- ja taastamismeetmeid kõigis omavalitsustes, olenemata nende suurusest. Selleks et põhjendada saavutatud energiasäästu järgimist, tuleb keskmise saavutatud energiasäästu kinnitamiseks esitada lõpetatud tööde energiamärgised, mis liidetakse kokku. |
|
28 |
C2.I1 |
T |
Uuendatavate alade või naabruskondade pindala hektarites, mille primaarenergianõudlus väheneb keskmiselt vähemalt 30 % |
|
Arv (hektarites) |
0 |
600 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 600 hektarit maad ümberehitatavates piirkondades või linnaosades. See arv hõlmab nende ringkondade või linnapiirkondade pindala, mille suhtes on võetud meetmeid programmi raames sõlmitud kokkulepete alusel. Meetmete rakendamisel tagatakse tehnilised nõuded, millega tagatakse, et hoonete renoveerimisel väheneb taastumatu primaarenergia tarbimine keskmiselt 30 %. Selleks et põhjendada saavutatud energiasäästu järgimist, tuleb keskmise saavutatud energiasäästu kinnitamiseks esitada lõpetatud tööde energiamärgised, mis liidetakse kokku. |
|
29 |
C2.I1 |
T |
Elamute renoveerimise meetmete lõpuleviimine, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % (vähemalt 410000 meedet vähemalt 285000 ainulaadses elamus) |
|
Arv |
231 000 |
410 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Lõpetatud on vähemalt 410000 elamute renoveerimise meedet vähemalt 285000 ainulaadses elamus, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % (kumulatiivne). Näitaja puhul peab eluaseme mõiste olema kooskõlas Eurostati määratlusega („eluruum on ruum või tubade kogum, kaasa arvatud selle tarvikud, lobid ja koridorid) alalises hoones või hoone struktuuriliselt eraldatud osas, mis on sel viisil, et see on ehitatud, ümber ehitatud või ümber ehitatud, on ette nähtud majutamiseks ühe eraleibkonna poolt aastaringselt“ ja see võib vajaduse korral hõlmata sotsiaal- või sotsiaaleluasemeid. Kasutatavad energiatõhususe parandamise näitajad akrediteeritakse asjakohase energiamärgise kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta. Elamute taastustööde arv määratakse kindlaks kõigi parandus- ja taastamismeetmete summana (piiratud linnaosades, hoone või eluaseme tasandil), mis on võetud ühe abiliini (täielik remont või ehitusdetailid) või maksusoodustuste rakendamise kaudu. Taastumatu primaarenergia tarbimise keskmine säästmine miinimumväärtuse 30 % saavutamiseks saadakse, kaaludes taastamismeetmete kogumit taaste- ja vastupidavuskava alusel antava abi või rahastamise summaga. See näitaja hõlmab parandus- ja taastamismeetmeid kõigis omavalitsustes, olenemata nende suurusest. Selleks et põhjendada saavutatud energiasäästu järgimist, tuleb keskmise saavutatud energiasäästu kinnitamiseks esitada lõpetatud tööde energiamärgised, mis liidetakse kokku. (Lähtealus: 31. detsember 2024.) |
|
30 |
C2.I2 |
M |
Kuningliku dekreedi jõustumine, millega määratakse kindlaks reguleeriv raamistik energiatõhusate sotsiaaleluruumide programmi rakendamiseks, mis vastavad energiatõhususe kriteeriumidele |
Kuninga dekreedi jõustumise säte |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Kuningliku dekreedi vastuvõtmine, millega määratakse kindlaks energiatõhusate sotsiaaleluruumide programmi rakendamise õigusraamistik, mis vastab energiatõhususe kriteeriumidele. Kuninglikus dekreedis sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada hoonete ehitamisel vähemalt 20 % väiksem primaarenergia nõudlus kui liginullenergiahoonete nõue vastavalt riiklikele suunistele. Selleks on nõutav, et taastumatu primaarenergia tarbimise väärtus ei ületaks 80 % piirmäärast, mis on sätestatud ehitiste tehnilise koodeksi (DB-HE) energiasäästudokumendi (DB-HE) jaotises HE 0. Enne kuningliku dekreedi lõplikku vormistamist korraldatakse elamumajanduse valdkondlik konverents ning üldsuse teavitamise etapp ja muud õiguslikud menetlused viiakse lõpule. |
|
31 |
C2.I2 |
T |
Uued elamud, mis on ehitatud sotsiaalseks üüriks või taskukohase hinnaga, mis vastab energiatõhususe kriteeriumidele |
|
Arv |
0 |
20 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 20000 elamut, mis on ehitatud sotsiaalseks üüriks või taskukohase hinnaga, mis vastab energiatõhususe kriteeriumidele. See arv vastab nende eluruumide arvule, mille ehitus tuleb lõpule viia, ja selles käsitletakse taskukohase hinnaga sotsiaalset üüri, mida tõendab pädeva asutuse tõend või tõend eluruumide ehitamise ja kasutamise kohta. Lisaks tagatakse vastavus nõudele piirata taastumatu primaarenergia tarbimise väärtust 80 %ni hoone tehnilise koodeksi (DB-HE) energiasäästudokumendi jaotises HE 0 sätestatud piirmäärast, kasutades energiamärgist. |
|
32 |
C2.I3 |
M |
Elamute ja mitteeluhoonete renoveerimise lepingute sõlmimine, et vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 % |
Autonoomsete piirkondade koondkontsessiooniotsused |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Leping vastab vähemalt 40000 elumaja renoveerimisele ja 690 000 m 2mitteeluhoonetele, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %. Samaväärsus määratakse kindlaks vastava keskmise energiasäästu alusel, mis on saavutatud iga sekkumisliigi m2 kohta. Näitaja puhul peab eluaseme mõiste olema kooskõlas Eurostati määratlusega („eluruum on ruum või tubade kogum, kaasa arvatud selle tarvikud, lobid ja koridorid) alalises hoones või hoone struktuuriliselt eraldatud osas, mis on sel viisil, et see on ehitatud, ümber ehitatud või ümber ehitatud, on ette nähtud majutamiseks ühe eraleibkonna poolt aastaringselt“ ja see võib vajaduse korral hõlmata sotsiaal- või sotsiaaleluasemeid. Kasutatavad energiatõhususe parandamise näitajad akrediteeritakse asjakohase energiamärgise kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta. |
|
33 |
C2.I3 |
M |
Elamute ja mitteeluhoonete renoveerimise lõpuleviimine, et vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 % |
Lõpuleviidud tööde summaarsed energiamärgised – |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Renoveeriti vähemalt 40000 elamut ja 690 000 m 2mitteeluhoonet, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %. Samaväärsus määratakse kindlaks vastava keskmise energiasäästu alusel, mis on saavutatud iga sekkumisliigi m2 kohta. Näitaja puhul peab eluaseme mõiste olema kooskõlas Eurostati määratlusega „eluruum või tubade kogum – kaasa arvatud selle tarvikud, lobid ja koridorid – alalises hoones või hoone struktuuriliselt eraldatud osas, mis on selle ehitamise, ümberehitamise või ümberehitamise teel määratud eluasemeks ühe eramajapidamise poolt aastaringselt“ ning võib vajaduse korral hõlmata sotsiaal- või sotsiaaleluasemeid. Kasutatavad energiatõhususe parandamise näitajad akrediteeritakse asjakohase energiamärgise kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta. Selleks et põhjendada saavutatud energiasäästu järgimist, tuleb keskmise saavutatud energiasäästu kinnitamiseks esitada lõpetatud tööde energiamärgised, mis liidetakse kokku. |
|
34 |
C2.I4 |
M |
Elamute ja mitteeluhoonete renoveerimine vähem kui 5000 elanikuga omavalitsustes on lõpule viidud, et saavutada primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % |
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähem kui 5000 elanikuga omavalitsusüksustes ja linnapiirkondades renoveeritud vähemalt 4300 elamut ja 230 000 m² mitteeluhooneid (sealhulgas avalikud, era- või sotsiaalhooned), vähendades primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %. Samaväärsus määratakse kindlaks vastava keskmise energiasäästu alusel, mis on saavutatud iga sekkumisliigi ruutmeetri kohta. Selleks et põhjendada saavutatud energiasäästu järgimist, tuleb keskmise saavutatud energiasäästu kinnitamiseks esitada lõpetatud tööde energiamärgised, mis liidetakse kokku. |
|||
|
35 |
C2.I4 |
T |
Puhta energia projektid vähem kui 5000 elanikuga omavalitsustes |
|
Arv |
0 |
500 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 500 ainulaadset puhta energia projekti on kohalikul tasandil lõpule viidud vähem kui 5000 elanikuga omavalitsustes. Omadused: Projektid, sealhulgas võistupakkumiste alusel sõlmitud projektid või kohalike omavalitsuste investeeringud järgmiste projektide valikul või kombinatsioonis:
|
|
36 |
C2.I5 |
T |
Üldkasutatavate hoonete renoveerimise lõpuleviimine, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % (vähemalt 290 000 m 2) |
|
Arv (m2) |
0 |
290 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 290 000 m 2( kumulatiivne) renoveeritud üldkasutatavaid hooneid, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %. Pärast projekti lõpetamist kontrollitakse pärast projekti lõpetamist (autonoomsed kogukonnad) või iga seda saava omavalitsusüksuse tõendava dokumendi kontrollimist, nagu on sätestatud subsiidiumide seaduse (38/2003) artiklis 30. Selleks et põhjendada saavutatud energiasäästust kinnipidamist, on vaja lõpuleviidud tööde energiamärgist ja see liidetakse kokku, et kinnitada saavutatud keskmist energiasäästu. |
|
37 |
C2.I5 |
T |
Üldkasutatavate hoonete renoveerimise lõpuleviimine, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % (vähemalt 1 230 000 m 2) |
|
Arv (m2) |
290 000 |
1 230 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 1 230 000 m 2 (kumulatiivne) renoveeritud üldkasutatavaid hooneid, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %. Pärast projekti lõpetamist kontrollitakse pärast projekti lõpetamist (autonoomsed kogukonnad) või iga seda saava omavalitsusüksuse tõendava dokumendi kontrollimist, nagu on sätestatud subsiidiumide seaduse (38/2003) artiklis 30. Selleks et põhjendada saavutatud energiasäästust kinnipidamist, on vaja lõpuleviidud tööde energiamärgist ja see liidetakse kokku, et kinnitada saavutatud keskmist energiasäästu. (Lähtealus: 31. detsember 2024.) |
|
38 |
C2.I6 |
T |
Hispaania linnade tegevuskava kohased tegevuskavad |
|
Arv |
0 |
100 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 100 omavalitsust peavad oma kohaliku tegevuskava (linnastrateegia) heaks kiitma ja olema varustatud Hispaania linnade tegevuskavas sätestatud kriteeriumidega, mis sisaldavad hinnangut ja tegevussuundi kooskõlas kümne strateegilise eesmärgiga. |
B.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 7 (C2.R7) – Meetmete programm üürieluruumide pakkumise edendamiseks
Selle meetme eesmärk on suurendada üürieluruumide pakkumist, eelkõige sotsiaaleluruumides ja linnades, kus hinnad on suurenenud.
Selle probleemi lahendamiseks hõlmab meede järgmist:
·kuninga 30. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreediga 7/2015 heaks kiidetud maa- ja linnarehabiliteerimise seaduse konsolideeritud teksti muudatus, millega kehtestatakse meetmed, mille eesmärk on kiirendada hoonete taastamise ja sotsiaaleluruumide ehitamisega seotud linnaplaneerimismenetlusi;
·soovitusi ja parimaid tavasid sisaldava juhendi avaldamine, mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada linnaplaneerimise litsentsimismenetlusi, soodustades i) teadmiste ja kogemuste vahetamist kohaliku, piirkondliku ja kesktasandi haldusasutuste vahel, ii) protsesside süstematiseerimise ja optimeerimise meetmeid ning iii) katseprojektide edasist arendamist erinevates territoriaalsetes kontekstides.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.
Investeering 7 (C2.I7) – ICO laenurahastu sotsiaalse eluaseme edendamiseks
See meede hõlmab avaliku sektori investeeringuid investeerimisrahastusse, ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele energiatõhusate sotsiaal- ja taskukohaste eluasemete ehitamiseks ja renoveerimiseks ning arendada neis valdkondades kapitaliturge. Rahastu tegutseb laenude andmisega otse või vahendajate kaudu erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 4000000000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina Instituto de Crédito Official (ICO). Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:
·Otselaenud energiatõhusate hoonete ehitamiseks. Hoonete primaarenergia tarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui riiklikes suunistes sätestatud liginullenergiahoonete energianõuded.
·Otselaenud olemasolevate hoonete renoveerimiseks. Renoveerimise tulemusena väheneb taastumatu energia primaarenergia tarbimine vähemalt 30 %.
·Vahendusmenetlus: vahendusliin koosneb ICO laenudest kommertspankadele, kes omakorda annavad lõplikele abisaajatele laene energiatõhusate hoonete ehitamiseks või olemasolevate hoonete renoveerimiseks.
Ehitatud ja/või renoveeritud hooneid tuleb kasutada sotsiaalseks või taskukohaseks üüriks või need tuleb üle anda sotsiaalseks ja taskukohaseks üüriks vähemalt 50 aastaks. Sotsiaalse ja taskukohase üüri kindlaksmääramise kriteeriumid on kehtestatud kuninga dekreedi 853/2021 6. programmis.
Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja tooraineorganisatsioon alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.
2. Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a. Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.
b. Kõik toetatud investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.
C. Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
D. Nõue järgida põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige:
I.Laenude puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 5 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 6 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 7 ja varad 8 .
II.Investeerimispoliitikas nõutakse rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e. Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3. Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri vaba struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4. Järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
-Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
-Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
-Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus ning taaste- ja vastupidavusrahastus sätestatud nõuetega enne tegevuse rahastamise kohustuse võtmist.
-Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas tooraineorganisatsiooni auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning iii) nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatavate rakendus- ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.
5. Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 2122000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 9
6. Finantsvahendajate valimise nõuded: Teabevolinik valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.
7. Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: Teabevolinik allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel fond tegutseb, sealhulgas:
-Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
-Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
B.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L2 |
C2.R7 |
M |
Maa ja linnade taastamise seaduse konsolideeritud teksti muudatuse jõustumine |
Läbivaadatud seaduse jõustumise säte |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Kuninga 30. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreediga 7/2015 heaks kiidetud maade ja linnade taastamise seaduse konsolideeritud teksti muudatuse jõustumine. Muudatusega kehtestatakse meetmed, mille eesmärk on kiirendada linnaplaneerimismenetlusi, mis on seotud hoonete taastamisega ja hoonete ehitamisega sotsiaaleluruumideks. |
|||
|
L3 |
C2.R7 |
M |
Parimate tavade juhendi avaldamine planeerimislubade andmise menetluste lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks |
Avaldamine veebis |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Soovitusi ja parimaid tavasid sisaldava juhendi avaldamine, mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada linnaplaneerimise litsentsimismenetlusi, soodustades i) teadmiste ja kogemuste vahetamist kohaliku, piirkondliku ja kesktasandi haldusasutuste vahel, ii) protsesside süstematiseerimise ja optimeerimise meetmeid ning iii) katseprojektide edasist arendamist erinevates territoriaalsetes kontekstides. |
|||
|
L4 |
C2.I7 |
M |
Rakendusleping |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
IV KVARTAL |
2023 |
Rakenduskokkuleppe jõustumine. |
|||
|
L5 |
C2.I7 |
T |
ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastu: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
Seaduslike rahastamislepingute jõustumine |
0 |
40 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Teabevolinik ja teabevoliniku valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 40 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Teabevolinik koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitava rahastamise osakaalu. |
|
|
L6 |
C2.I7 |
T |
ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastu: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
Seaduslike rahastamislepingute jõustumine |
40 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Teabevolinik ja teabevoliniku valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 53 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. |
|
|
L7 |
C2.I7 |
M |
ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastu: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab 4000000000 eurot üle tooraineorganisatsiooni rahastamisvahendisse. |
|||
C. KOMPONENT 03: Põllumajanduse toidu- ja kalandussüsteemi keskkonnaalane ja digiüleminek
See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent parandab põllumajandusliku toidutööstuse ja kalandussektori kestlikkust, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt. Selle eesmärgi saavutamiseks keskenduvad Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis sisalduvad investeeringud ja reformid järgmistele elementidele:
a)Niisutuse tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamine;
b)põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamine;
c)strateegia kehtestamine, et edendada digiteerimist põllumajanduslikus toidutööstuses ja maapiirkondades tervikuna; ja
d)kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamine.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamise kohta (riigipõhine soovitus 3 2019), digiõppe kättesaadavuse parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020) ning avaliku ja erasektori investeeringute edendamist ja rohepöörde edendamist (riigipõhine soovitus 3 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C3.R1) – toidutarneahela kaubandussuhteid reguleerivate eeskirjade muutmine, sealhulgas 2. augusti 2007. aasta seaduse 12/2013 (toiduahela toimimise parandamise meetmete kohta) muutmine
Selle meetme eesmärk on parandada toiduahela toimimist, muutes toidutarneahela kaubandussuhteid reguleerivaid riiklikke õigusakte (seadus 12/2013), sealhulgas direktiivi (EL) 2019/633 ülevõtmine, kuid minnes sellest kaugemale. Meede hõlmab vähemalt järgmist:
a)Laiendada seaduse kohaldamisala, lisades i) kaubandussuhted nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega, kui ettevõtja asub Hispaanias, ning ii) Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toorained ja muud tooted;
b)toidulepingute miinimumsisu laiendamine, lisades i) leppetrahve, ii) vääramatu jõuga seotud erandeid ja iii) viidet vahendustaotlusele kokkuleppe puudumise juhtumite käsitlemiseks;
c)ebaausate kaubandustavade loetelu laiendamine, näiteks lepingute ühepoolne muutmine mahu osas või müümata toodete tagastamine; ja
d)tunnustades toidualase teabe ja kontrolli ametit kui asutust, mis vastutab õigusaktide täitmise kontrollimiseks vajaliku kontrollisüsteemi loomise ja arendamise eest riiklikul tasandil, ning kontaktpunktina, kes teeb koostööd täitevasutuste vahel, samuti Euroopa Komisjoni ja autonoomsete piirkondadega nende vastavates piirkondades;
Meede täiendab i) 25. veebruari 2020. aasta kuninglikku dekreet-seadust nr 5/2020, millega võeti vastu kiireloomulised meetmed põllumajanduse ja toidu valdkonnas, ning ii) seadust nr 8/2020, millega muudetakse seadust 12/2013, mis käsitleb kiireloomulisi meetmeid toiduahela toimimise parandamiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
Reform 2 (C3.R2) – loomakasvatuse keskkonnasäästlikkust käsitleva õigusraamistiku väljatöötamine ja läbivaatamine
Selle meetmega parandatakse loomakasvatuse keskkonnasäästlikkust, töötades välja ja vaadates läbi õigusraamistiku järgmiselt:
a)Parima võimaliku tehnika üldregistri väljatöötamine, et hõlbustada saastavate ja kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamist sea- ja linnukasvatusettevõtetes ning muude keskkonnaandmete hõlmamist. Selles antakse parem hinnang selle kohta, kuidas loomakasvatajad täidavad kasvuhoonegaaside ja saasteainete heitega seotud kohustusi.
b)Vaadata järk-järgult läbi loomakasvatussektori planeerimist käsitlevad õigusaktid, millega kehtestatakse nõuded asukoha, kauguse, suuruse, tervishoiutingimuste, bioturvalisuse ning keskkonna- ja loomade heaolu infrastruktuuri kohta põllumajandusettevõtetes sektorites, kus see on juba olemas (seakasvatus), ning kehtestada uus reguleeriv raamistik sektorites (kodulinnukasvatus), mida ei ole veel reguleeritud. Komisjon kehtestab eraldi sektoripõhised heitkoguste vähendamise kohustused, sätestades nõuded vastavalt nende panusele saasteainete tekkimisse, kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet.
Meede sisaldab mõlemat õigusakti, mis avaldatakse 2022. aasta lõpuks. Samuti eeldatakse, et parima võimaliku tehnika üldregistri rakendamine hakkab sea- ja linnukasvatusettevõtetes toimima 31. detsembriks 2023. Läbivaadatud planeerimist käsitlevaid õigusakte kohaldatakse järk-järgult ligikaudu kahe aasta jooksul alates nende avaldamisest.
Lisaks on selle meetme eesmärk:
a)Loomade transpordi bioturvalisuse parandamine seoses loomataudidega. Uue määrusega lisatakse digitaliseerimine ja uued tehnoloogiad sõidukitesse, mida kasutatakse transpordi-, puhastus- ja desinfitseerimiskeskustena.
b)Antibiootikumide kasutamise reguleerimine loomakasvatust huvi pakkuvate liikide puhul, kasutades meetodit antibiootikumide regulaarse ja kvartaalse tarbimise arvutamiseks loomakasvatusettevõtte kohta ning riiklikku võrdlusnäitajat. Määruses kirjeldatakse tulemuste põhjal võetavaid meetmeid. Õigusaktide üleminekuperiood on üks aasta nende loomakasvatusettevõtete jaoks, kellel ei ole oma valdkondlikes õigusaktides kohustust omada integreeritud juhtimissüsteemi.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Reform 3 (C3.R3) – põllumajandusmuldade säästvat toitumist käsitlev õigusraamistik ja põllumajandusliku päritoluga saastamist käsitlevad õigusaktid
Selle meetme eesmärk on reguleerida põllumajanduslikku väetamist, et tegeleda järjepidevalt erinevate toitainete allikatega põllumajandusmuldadesse. Lisaks annab ta põllumajandustootjatele tehnilist nõu, et toetada neid õiguslike nõuete täitmisel ja väetamise ratsionaliseerimisel. See hõlmab: (I) tegeleda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga; II) vähendada veereostust põllumajandusest pärit nitraatide ja fosfaatidega; ning iii) parandada õhukvaliteeti.
Kavandatav õigusraamistik on seotud teise õigusaktiga: kuninga dekreedi eelnõu veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (mis asendab 16. veebruari 1996. aasta kuningliku dekreedi 261/1996). See on seotud ka tegevuskava koostamisega eelkõige põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse vältimiseks, korrigeerimiseks ja vähendamiseks. Selle meetmega kehtestatakse kuninglik dekreet, millega võetakse üle 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, seades nitraadidirektiivist ambitsioonikamad eesmärgid ja ühtlustades veepoliitika raamdirektiivis sätestatud veeplaneerimise eesmärke.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
Reform 4 (C3.R4) – Hispaania niisutuse juhtimise ja säästva majandamise edendamine
Selle meetme eesmärk on luua riiklikul tasandil juhtimismehhanism, mis võimaldab kõigil asjaomastel avaliku sektori asutustel teha niisutuse valdkonnas koostööd. See hõlmab keskkonnasäästlikkust, rakendamiskriteeriume ja kohaldatavate õigusaktidega seotud aspekte. Meetmega luuakse Hispaanias niisutuse jätkusuutlikkuse vaatluskeskus, et esitada andmeid niisutamise majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta territooriumil.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform 5 (C3.R5) – Põllumajanduslike toiduainete ja maapiirkondade digiteerimise strateegia II tegevuskava rakendamine
Selle meetme eesmärk on jätkata Hispaania põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digitaliseerimise strateegia rakendamist, mille Hispaania valitsus võttis vastu 2019. aasta märtsis. Meetmega nähakse ette teine tegevuskava, mis vastab strateegia kolmele põhieesmärgile: (I) vähendada digilõhet; andmete kasutamise edendamine; ning iii) ettevõtluse arendamise ja uute ärimudelite edendamine.
Meetmega toetatakse jätkuvalt digitaalsete protsesside ja oskuste kasutuselevõttu ja kaasamist maapiirkondade ja nende sotsiaalse struktuuriga seotud majandustegevusse. Meetmega töötatakse välja, töötatakse välja ja rakendatakse põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digiülemineku strateegia teine tegevuskava.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 6 (C3.R6) – Säästva kalanduse reguleerimise riikliku õigusraamistiku läbivaatamine
Meetme eesmärk on: (I) soodustada majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse integreerimist kalavarude majandamisse; II) tagada kõigile kalandussektoris osalejatele suurem õiguskindlus; ning iii) tagada kalavarude majandamise suurem läbipaistvus, ajakohastamine ja digiteerimine. Meetmes võetakse arvesse ELi poliitika eesmärke ja väljakutseid, sealhulgas ühise kalanduspoliitika reformi, bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2030, merestrateegiat ja kestliku arengu eesmärke.
Nende eesmärkide saavutamiseks saavutatakse meetmega järgmine:
a)Vaadata läbi kehtiv kalandusseadus, et viia see vastavusse kalanduse uute jätkusuutlikkuse kriteeriumide ja teadusuuringute vajadustega;
b)riiklike püügipiirkondade erinevate vahendite, meetodite ja loenduste haldamise ajakohastamine kuningliku dekreediga; ja
c)rakendada seadus, millega ajakohastatakse kontrolli-, inspekteerimis- ja karistussüsteeme kalanduse valdkonnas.
30. juuniks 2022 on kavas avaldada kuninglik dekreet riiklike püügipiirkondade eri vahendite, meetodite ja kaebuste haldamise ajakohastamise kohta.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 1 (C3.I1) – Kasutamise tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamise kava
Selle meetme eesmärk on parandada valitud meetmete kogumi abil niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Sellega edendatakse veesäästu ja energiatõhusust niisutamisel. Kõnealuste meetmete hulka kuuluvad:
a)Meetmete ajakohastamine, sealhulgas vähemalt: I) ajakohastamisprotsessi raames võetavad meetmed piirkondades, kus pinna- või põhjavesi asendatakse ebatraditsiooniliste veevarude kasutamisega (nt taaskasutatav vesi vastavalt määrusele (EL) 2020/741 ja magestatud vesi kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega 2021/C58/01); ning ii) meetmed, millega suurendatakse veesäästu või saavutatakse veenõudluse edasine vähenemine või suurem energiasääst;
b)energiamõjuga niisutussüsteemide ajakohastamine, sealhulgas i) selliste tegevuste eeliskohtlemine, mille käitamiseks ei vajata elektrit võrreldes nendega, mis seda vajavad või vajavad taastuvenergiat; ning ii) ajakohastamismeetmed, et hõlbustada energiasõltumatust, sealhulgas taastuvenergia kasutamist; ja
c)uute tehnoloogiate edendamine, näiteks: (I) meetmed, mis võimaldavad uute tehnoloogiate ja uuenduste suuremat rakendamist, et saavutada tõhusam niisutamine; ning ii) meetmed, millega nähakse ette niisutussüsteemi ajakohastamise suurem intensiivsus.
Meedet rakendab riigiettevõte Sociedad Estatal de Infraestructuras Agrarias (SEIASA). Selleks reguleeritakse põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise lepinguga niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori rahastamiskorda, projektide valikukriteeriume, kava rakendamise korda ja võetavate meetmete loetelu. See meetmete loetelu sisaldab vähemalt järgmist:
a)Põhjavee või pinnavee kasutamise asendamine mittetraditsiooniliste veevarudega (taaskasutatav vesi või magestatud vesi kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01));
b)selliste veeregulatsioonisüsteemide (reservuaaride) rakendamine, mis võimaldavad gravitatsiooni niisutamist;
c)vabaõhu kraavide asendamine maa-aluste torudega;
d)filtreerimis- ja pumbasüsteemide ehitus; ja
e)arvestite ja kaugjuhtimissüsteemide paigaldamine.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige tuleb magestatud vett toota parimal võimalikul tehnoloogial, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Kogu niisutustegevus toimub kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga, vajalikud keskkonnamõju hindamised viiakse läbi kooskõlas direktiividega 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ ning rakendatakse keskkonna kaitseks vajalikke leevendusmeetmeid.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C3.I2) – Põllumajandus- ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kava (I): Looma- ja taimetervise laborite ajakohastamine
Selle meetmega parandatakse toiduga kindlustatust põllumajandus- ja loomakasvatussektoris, tagades kiired meetmed loomahaiguste, sealhulgas inimesi mõjutavate haiguste ja taimekahjurite puhangutele reageerimiseks, ehitades rajatisi, millel on bioohutuse tase 3. Eelkõige tagatakse meetmega järgmiste rajatiste kasutuselevõtmine:
a)taseme bioloogilise ohutuse labor (LSCA-Santa Fe);
b)tasandi bioloogilise ohutuse rajatis (LCV-Algete); ja
c)Lugo riiklik taimetervise labor.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (C3.I3) – Põllumajandus- ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kava (II): Suutlikkuse suurendamise ja bioturvasüsteemide tugevdamine puukoolides, puhastus- ja desinfitseerimiskeskustes
Selle meetmega tugevdatakse kliimamuutuste tõttu suurenenud loomataudide ja taimekahjurite ennetamist ja kaitset nende eest, parandades puukoolide suutlikkuse suurendamist ja bioturvasüsteeme ning puhastus- ja desinfitseerimiskeskusi. Sellega tugevdatakse bioturvasüsteeme paljundusmaterjali tootvates rajatistes, millel on oluline roll kahjurivaba materjali saamisel, vähendades taimekaitsevahendite kasutamist.
Toetust antakse investeeringuteks ettenähtud abina, mis on suunatud taimse paljundusmaterjali põllumajandusettevõtetele ning elusloomade veovahendite puhastamise ja desinfitseerimise keskustele. Eelkõige on ette nähtud toetused nende rajatiste tehnoloogiliseks täiustamiseks automatiseerimise, robotiseerimise ning uute puhastus- ja desinfitseerimissüsteemide, näiteks termilise desinfitseerimise abil.
Meede hõlmab vähemalt 465 puhastus- ja desinfitseerimiskeskuse ning paljundusmaterjali tootvate keskuste tugevdamist, kasutades selleks täiustatud koolitus- ja bioturvasüsteeme.
Investeering tehakse 30. septembriks 2024.
Investeering 4 (C3.I4) – Põllumajandus- ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kava (III): Investeeringud täppispõllumajandusse, energiatõhususse ja ringmajandusse põllumajandus- ja loomakasvatussektoris
Selle meetmega edendatakse põllumajandus- ja loomakasvatussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet investeeringute kaudu: (I) täppispõllumajandus; II) energiatõhusus; (III) ringmajandus; ning iv) taastuvenergia kasutamine.
Täpsemalt on investeeringud seotud järgmisega:
a)Uute süsteemide rakendamine põllumajandusjäätmete, kariloomade heitvee ja nende kõrvalsaaduste käitlemiseks, sealhulgas struktuurireformid;
b)kasvuhoonete, nii nende rajatiste kui ka seadmete ajakohastamine;
c)biogaaside ja taastuvenergia kasutamise edendamine; ja
d)reaalajas andmete kogumine andurite abil, mis võimaldavad põllumajandusettevõtetes kasutada täppispõllumajandust ja tehnoloogiat, mis hõlmab satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) rakendamist ja asukohatuvastust loomakasvatuses.
Meedet rakendatakse individuaalsete või kollektiivsete investeeringutena põllumajandusettevõtetesse või põllumajandusteenuseid osutavatesse ettevõtetesse. Vähemalt 5000 põllumajandusettevõtet peavad olema lõpetanud täppispõllumajanduse, energiatõhususe, ringmajanduse ja taastuvenergia kasutamise projektid.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 5 (C3.I5) – Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori ning maakeskkonna digiteerimise strateegia: põllumajandusliku toidutööstuse ja metsandussektori ning maakeskkonna digiteerimist ja ettevõtlust toetavate meetmete väljatöötamine
Selle meetmega nähakse ette meetmed põllumajandusliku toidutööstuse, metsandus- ja maapiirkondade digitaliseerimise strateegias, mille Hispaania valitsus võttis vastu 2019. aasta märtsis, ning oma teises tegevuskavas aastateks 2021–2023. Meetmed hõlmavad järgmist:
a)Spetsiaalne rahalise toetuse eelarverida põllumajandusliku toidutööstuse VKEdele, et stimuleerida uuenduslikke ja digitaalseid äriprojekte, mida rakendatakse osaluslaenude andmise kaudu;
b)digitaalse innovatsiooni keskus põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtjate jaoks, mida rakendatakse siselepingu ja riigihangete kaudu võistleva pakkumismenetluse teel;
c)põllumajandusliku toidutööstuse digiteerimise vaatluskeskus MAPA ja koostööd tegeva asutuse vahelise partnerluslepingu kaudu; ja
d)põllumajanduse teadmus- ja teabesüsteemi (AKIS) nõustajate platvorm, mis toimiks vahendina teadmiste ja teabe edastamise edendamiseks põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi osaliste vahel, mida rakendatakse asutusesisese lepingu ja riigihangete kaudu võistleva pakkumismenetluse teel.
Meetme osana rakendavad 2023. aasta lõpuks vähemalt 60 põllumajandusliku toidutööstuse VKEd uuenduslikke ja digitaalseid äriprojekte, mis on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) ja mida rahastatakse osaluslaenudest.
Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), peavad põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ja Empresa Nacional de Innovacióni ( ENISA) vahel sõlmitud õiguslikus kokkuleppes ja sellele järgnevas rahastamisvahendi investeerimispoliitikas:
I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ja
II.jätta rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus 10 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 11 ; (III) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 12 ja vara 13 ; tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda;
III.nõuda, et ENISA kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas selliste tehingute puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrollist.
Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega seotud tegevusi ei toetata.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 6 (C3.I6) – Kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (I): Kalandushuvi pakkuvate merevarude võrgustiku ajakohastamine
Meetme eesmärk on ajakohastada kalandusele huvi pakkuvate merevarude võrgustikku järgmiste meetmete abil:
a)Kahe eriotstarbelise abilaeva soetamine, et tagada kontroll ja järelevalve reservides toimuva tegevuse üle;
b)info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine, et võimaldada reservide kontrollimist ja seiret, hankides vähemalt mehitamata õhusõidukeid, millel on piisav võimsus, et võimaldada kontrolli- ja järelevalvetegevust ning optimeerida olemasolevaid vahendeid;
c)varude võrgustiku laiendamine uue merereservi loomise teel; ja
d)olemasoleva mereala Isla de Alboráni ja selle ümbruse ajakohastamine, et hõlbustada juurdepääsu, parandada selle energiatõhusust ja varustada see piisavate vahenditega (st radarraadioühendus poolsaarega) reservi jälgimiseks ja kontrollimiseks.
Kahe eriotstarbelise abilaeva soetamine ning kontrolli ja järelevalvet võimaldava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine viiakse ellu riigihankemenetluste kaudu.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige peavad kaks sihtotstarbelist abilaeva olema parimal võimalikul tehnoloogial, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Merekaitsealade võrgustiku laiendamisega seotud investeering koosneb uue merereservi loomise uuringust, mis on kavas läbi viia asutusesisese lepingu alusel. Sama kehtib Isla de Alboráni reservi ja selle ümbruse ajakohastamiseks kavandatud tööde kohta, mis hõlmavad vajalikku uuringut energia ehitamise ja optimeerimise kohta.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 7 (C3.I7) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (II): Kalandus- ja vesiviljelusalaste teadusuuringute edendamine ja koolituse toetamine
See meede parandab kalanduse juhtimisega seotud otsuste tegemisel aluseks olevate teaduslike teadmiste kvantiteeti ja kvaliteeti. Algatus näeb ette järgmist: I) vähemalt kahe akustilise sondi ostmine kahe olemasoleva kalapüügi- ja okeanograafilise uurimislaeva varustamiseks, et tagada pelaagiliste liikide eri varude teaduslikuks hindamiseks saadud andmete kvaliteet; ning ii) kalandus- ja vesiviljelusalaste teadusuuringute edendamine, et tagada ökosüsteemipõhine lähenemisviis otsuste tegemisel kalavarude majandamisel.
Kahe akustilise sondi soetamine toimub riigihankemenetluse alusel, milles pakkumine toimub ainuõiguslikult. Kalandus- ja vesiviljelusalaste teadusuuringute edendamine toimub riiklike teadusasutustega sõlmitavate lepingute sõlmimisega ning vajaduse korral omavahendite eraldamisega laeva pardal olevate vaatlejate töölevõtmiseks või pakkumismenetluse korraldamisega.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Investeering 8 (C3.I8) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (III): Tehnoloogiline areng ja innovatsioon kalanduses ja vesiviljeluses
Meetme eesmärk on luua keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikum kalandus- ja vesiviljelussektor kahe tegevussuuna abil:
a)Avaliku ja erasektori partnerluste loomine meremajanduse kasvu hoogustamiseks sektoris, et rakendada projekte, mis toimivad sinise majanduse protsesside katalüsaatoritena; ja
b)sektori tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni toetamine.
Meetmega nähakse ette vähemalt 20 teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti lõpuleviimine, et võtta kasutusele uued tehnoloogiad, mis soodustavad kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
Investeering 9 (C3.I9) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (IV): Digiteerimine ja IKT kasutamine kalandussektoris
Meetme eesmärk on parandada püügitegevuse järelevalvet, et tagada keskkonnasäästlikkus ning kalandussektori elujõulisus keskpikas ja pikas perspektiivis. Meede koosneb kahest tegevussuunast:
a)Abikava kalandus- ja vesiviljelussektori digiteerimiseks, sealhulgas i) alla 12 meetri pikkuste laevade puhul abi saagi elektroonilise esitamise seadmetele ja nende asukohatuvastusele; ning ii) üle 24 meetri pikkuste laevade püügi kaugseireks ja saagi vette tagasi laskmise vastu võitlemiseks mõeldud järelevalvesüsteemi paigaldamiseks antav abi; ja
b)kaasaegsed IKT-lahendused kalapüügi järelevalveks, sealhulgas i) püügi registreerimise süsteem, mis võimaldab jälgida alla 12 meetri pikkusi laevu; (II) mehitamata õhusõidukite lennuteenuse loomine kalanduse kontrollimiseks ja järelevalveks ning kaugseiresüsteemi loomine üle 24 meetri pikkuste kalalaevade püügi jaoks; ning iii) seadmed ja tarkvara (st teise tulemüüri paigaldamine) Hispaania kalanduse infosüsteemi turvalisuse tugevdamiseks.
Hispaania kalandus- ja vesiviljelussektori digitaliseerimine toimub võistupakkumise toetuste vormis, samal ajal kui kaasaegsete IKT-lahenduste rakendamine kalapüügi järelevalveks toimub avatud ja tsentraliseeritud hangete kaudu.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 10 (C3.I10) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (V): Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse toetamine
Selle meetmega toetatakse võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, mis kujutab endast jätkuvalt ohtu mereökosüsteemidele. Selleks toetatakse meetmega järgmisi investeeringuid:
a)Nelja patrull-laeva soetamine; ja
b)kolme avamere patrull-laeva ajakohastamine, mida kasutatakse ebaseadusliku, teatatud ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks.
Meedet rakendatakse patrull-laevade ehitamise riigihankemenetluse kaudu ja avamerepatrull-laevade puhul Hispaania mereväega sõlmitud lepingu muutmise kaudu, millega nähakse ette õiguslik kaitse üleandmiseks mereväele, juhtides eespool nimetatud ajakohastamistöid.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige peab laevade omandamine ja moderniseerimine olema üksnes parimal võimalikul tehnoloogial, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2022.
Investeering 11 (C3.I11) – Kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (VI): Kalandussektori rahastamise toetamine
Selle meetmega rahastatakse kalandussektori investeerimisprojekte, andes laenu Sociedad Anónima Estatal de Caución Agrariale (SAECA). Meetme eesmärk on luua rahastamisrida projektide jaoks, mis on seotud säästva kalapüügiga, sealhulgas: töö- ja ohutustingimuste parandamine; protsesside ja süsteemide digiteerimine; toodete väärtuse ja jälgitavuse parandamine; IV) uute toodete ja esitlusviiside, sealhulgas pakendite otsimine; ning v) innovatsiooni, energiatõhususe ja energiatõhususe edendamine ning väiksema kliimamõjuga energiale üleminek.
Meedet rakendatakse põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning SAECA vahelise lepinguga, et toetada investeerimisprojektide rahastamist kalandussektoris. Mehhanism põhineb SAECA-le antud laenul, et luua rahastamise rida, mille eesmärk on tagada säästva kalapüügiga seotud meetmetega seotud projektid. Leping sisaldab tingimust, millega tagatakse, et selle rahastamisega tehtud investeeringud vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning SAECA vaheline õiguslik kokkulepe ja sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika
I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ja
II.jätta rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus 14 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 15 ; (III) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 16 ja vara 17 ; tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ja
III.nõuda, et SAECA kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas selliste tehingute puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrollist.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
39 |
C3.R1 |
M |
Jõustub kuninglik dekreetseadus 5/2020 kiireloomuliste meetmete kohta seoses põllumajanduse ja toiduga ning seadus nr 8/2020 seaduse 12/2013 (toiduahela toimimise parandamise meetmete kohta) muutmise kohta |
Kuningliku dekreetseaduse 5/2020, seaduse nr 8/2020 ja seaduse 12/2013 (jõustumise kohta) sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Jõustus 25. veebruari 2020. aasta kuninglik dekreet-seadus 5/2020, mis sisaldab kiireloomulisi meetmeid põllumajanduse ja toidu valdkonnas, et parandada toiduahela toimimist, muutes toiduahela kaubandussuhteid reguleerivaid riiklikke õigusakte. Peamised eesmärgid on tagada, et toiduainete hinnad kataksid tootmiskulud, et vältida väärtuse hävimist toiduahelas ning keelata reklaamid, mille eesmärk on tarbijaid toodete hinna ja maine osas eksitada.
|
|
40 |
C3.R1 |
M |
Toiduahela toimimise parandamise meetmeid käsitleva seaduse 12/2013 teise muudatuse jõustumine |
Seaduse 12/2013 jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Jõustub seaduse 12/2013 (milles käsitletakse toiduahela toimimise parandamise meetmeid) teine muudatus, mis läheb kaugemale direktiivi (EL) 2019/633 miinimumnõuetest. Selle õigusliku muudatusega edendatakse erinevaid meetmeid läbipaistvama ja tasakaalustatuma toidu väärtusahela suunas, mis tähendab i) seaduse laiendatud kohaldamisala muutmist kaubandussuhetele; II) toidulepingute miinimumsisu laiendatakse peaaegu kõigile tehingutele. |
|
41 |
C3.R2 |
M |
Õigusraamistiku jõustumine, et töötada välja põllumajandusettevõtete parima võimaliku tehnika üldregister, et anda teavet saasteainete ja kasvuhoonegaaside heite kohta, ning reformida planeerimist käsitlevaid õigusakte, kehtestades kriteeriumid sektorite põllumajandusettevõtete kohta. |
Õigusliku raamistiku kehtestamine jõustumisel |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Parima võimaliku tehnika üldregistri väljatöötamist reguleeriv raamistik hõlbustab saastavate ja kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamist sea- ja linnukasvatusettevõtetes ning muude keskkonnaandmete registreerimist. Loomakasvatussektori planeerimist käsitlevate õigusaktide järkjärgulise läbivaatamisega reguleeritakse põllumajandusettevõtete asukoha, suuruse, sanitaartingimuste ja infrastruktuuriga seotud nõudeid, muudetakse seakasvatusettevõtetele esitatavaid nõudeid ja luuakse linnukasvatussektori jaoks uus õigusraamistik. |
|
422 |
C3.R2 |
M |
Jõustumine: määrus, mille eesmärk on parandada loomade veo bioturvalisust ja antibiootikumide säästvat kasutamist kariloomaliikide puhul |
Kuninga dekreedi jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Jõustub kuninglik dekreet, millega parandatakse loomade veo bioturvalisust, ja kuninglik dekreet antibiootikumide säästva kasutamise kohta kariloomadele huvi pakkuvate liikide puhul kooskõlas meetme kirjeldusega. |
|
42 |
C3.R3 |
M |
Põllumajandusmuldade kestlikku toitumist käsitleva normatiivse raamistiku jõustumine. |
Normatiivse raamistiku kehtestamine jõustumiseks |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2023 |
Selle normatiivse raamistiku eesmärk on reguleerida väetamist ja edendada põllumajandustootjate tehnilist nõustamist väetamise ratsionaliseerimiseks ja õiguslike nõuete täitmiseks. |
|
43 |
C3.R4 |
M |
Hispaania niisutussüsteemi parandamise juhtimismehhanismi käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine. |
Kuninga dekreedi jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Kuningliku dekreediga kehtestatakse riiklikul tasandil juhtimismehhanism, et asjaomased sektorid saaksid teha koostööd Hispaania niisutusega seotud aspektides, nagu säästvus, täitmiskriteeriumid, eeskirjad jne. Samuti on selle eesmärk luua Hispaanias säästva niisutamise vaatluskeskus. |
|
44 |
C3.R5 |
M |
Põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digiülemineku strateegia teise tegevuskava vastuvõtmine. |
Avaldatud põllumajandusministeeriumi veebilehel |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Meetmega tagatakse põllumajandusliku toidutööstuse ja maakeskkonna digiteerimisstrateegia järjepidevus teise kavaga, mille eesmärk on vähendada digitaalset lõhet, edendada andmete kasutamist ning edendada ettevõtluse arengut ja uusi ärimudeleid. |
|
45 |
C3.R6 |
M |
Riiklike püügipiirkondade majandamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine |
Kuninga dekreedi jõustumise säte |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Kuningliku dekreediga ühtlustatakse riiklike püügipiirkondade eri vahendite, meetodite ja loenduste haldamine, hõlbustades ettevõtete paremat juhtimist ning võttes arvesse ELi peamiste poliitikavaldkondade ja probleemide eesmärke, nagu muu hulgas ühise kalanduspoliitika reform, bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030, merestrateegiad või kestliku arengu eesmärgid. |
|
423 |
C3.R6 |
M |
Kalandusseaduse ning kalanduse valdkonna kontrolli-, inspekteerimis- ja karistussüsteemide ajakohastamise seaduse läbivaatamise jõustumine. |
Seaduse jõustumise sätestav säte |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Kalandusseaduse ning kalapüügi valdkonna kontrolli-, inspekteerimis- ja karistussüsteemide ajakohastamise seaduse läbivaatamise jõustumine kooskõlas meetme kirjeldusega. |
|||
|
46 |
C3.I1 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise lepingu jõustumine, et toetada niisutatavate alade parandamist ja jätkusuutlikkust (I etapp) |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
260 |
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA (I etapp; 260 000 000 EUR suuruse eelarve täitmisega rakendatakse kava tingimusi, mille eesmärk on parandada kõnealuse investeeringuga teostatava niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Selle õigusnormiga reguleeritakse muu hulgas kõnealuste niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori rahastamiskorda, projektide valikukriteeriume, kava täitmise menetlusi ning käesoleva meetme raames eelarve täitmisega seotud tegevuste loetelu. |
|
|
47 |
C3.I1 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu rakendamine (II etapp) |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
303 |
IV KVARTAL |
2022 |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA (II etapp; 303000000 eurot eelarve täitmisel) rakendatakse kava tingimusi, et parandada kõnealuse investeerimisprojekti raames läbiviidava niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Selle õigusnormiga reguleeritakse muu hulgas kõnealuste niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori rahastamiskorda, projektide valikukriteeriume, kava täitmise menetlusi ning käesoleva meetme raames eelarve täitmisega seotud tegevuste loetelu. |
|
|
424 |
C3.I1 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise lepingu addendum’i rakendamine, et toetada niisutatavate alade parandamist ja jätkusuutlikkust (II etapp) |
Väärtus miljonit eurot |
303 |
453 |
IV KVARTAL |
2023 |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise koostöölepingu addendum (II etapi pikendamine; 150000000 eurot eelarve täitmisel) rakendatakse kava tingimusi, et parandada kõnealuse investeerimisprojekti raames läbiviidava niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Selle õigusnormiga reguleeritakse muu hulgas kõnealuste niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori rahastamiskorda, projektide valikukriteeriume, kava täitmise menetlusi ning käesoleva meetme raames eelarve täitmisega seotud tegevuste loetelu. (Lähtealus: 30. juuni 2022, võttes aluseks eesmärgi 47) |
|
|
48 |
C3.I1 |
T |
Niisutussüsteemide moderniseerimine veesäästu ja energiatõhususe seisukohast |
Arv (hektarites) |
0 |
125 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 125000 hektarit niisutussüsteeme on ajakohastatud veesäästu ja energiatõhususe seisukohast. Taaste- ja vastupidavuskava investeeringutega ajakohastatud pind ning võetud meetmete liigid kajastuvad koostöölepingutes, mille SEIASA on sõlminud mõjutatud I veekasutajate kogukonnaga. Nendes lepingutes sätestatakse konkreetsed meetmed, mida tuleb võtta veesäästu ja energiatõhususe tagamiseks ajakohastatud niisutussüsteemides. Mõned selle kavaga ette nähtud meetmed on järgmised: (I) põhjavee või pinnavee kasutamise asendamine mittetraditsiooniliste veevarude kasutamisega (taaskasutatakse või magestatakse kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) ii) selliste veeregulatsioonisüsteemide rakendamine, mis võimaldavad gravitatsiooniniisutamist (kasutades kõrguserinevust nii, et veetransport ei nõua energia kasutamist), iii) fossiilsetest allikatest pärit energia asendamine, mis on vajalik pumpamiseks taastuvate energiaallikatega (peamiselt fotogalvaaniline); (iv) betoonist või maapinnast valmistatud kraavide asendamine maetud torudega, v) filtreerimis- ja pumbajaamade ehitamine ning vi) arvestite ja kaugjuhtimissüsteemide paigaldamine. 2026. aasta teiseks kvartaliks ajakohastatakse veesäästu ja energiatõhususe seisukohast vähemalt 125000 hektarit niisutussüsteeme, mida saab kontrollida SIEASA niisutuskogukondade kokkulepete kaudu. |
|
|
421 |
C3.I2 |
T |
Bioohutuse 3. taseme labori ja riikliku taimetervise labori ehitamise lõpuleviimine. |
Arv |
2 |
ESIMENE KVARTAL |
2025 |
Lugos asuva 3. tasandi bioloogilise ohutuse labori (LCSA- Santa Fe) ja riikliku taimetervise labori ehitamise lõpuleviimine. |
||
|
49 |
C3.I2 |
T |
Sellise loomapidamisrajatise ehitamise lõpuleviimine, mille bioohutuse tase on 3. |
Arv |
0 |
1 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Tasandi bioloogilise ohutuse rajatise (LCV-Algete) ehitamise lõpuleviimine |
|
|
50 |
C3.I3 |
T |
Paremad puhastus- ja desinfitseerimiskeskused ning paljundusmaterjali tootmiskeskused tugevdatud koolitus- ja bioturvasüsteemidega |
Arv |
0 |
465 |
KOLMAS KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 465 puhastus- ja desinfitseerimiskeskust ning taimse paljundusmaterjali tootmiskeskust, millel on tugevdatud koolitus- ja bioturvasüsteemid. Suutlikkuse suurendamine hõlmab puhastus- ja desinfitseerimisrajatiste täiustamist ja ehitamist kogu Hispaanias ning bioturvalisus seisneb juurdepääsetavates, kaasaegsetes ja varustatud puhastus- ja desinfitseerimisrajatistes. Puhastamine ja desinfitseerimine on bioohutuse meetmete oluline tugisammas, mistõttu on oluline nende rajatiste tehnoloogiline täiustamine, näiteks automatiseerimine, robotiseerimine, uute puhastus- ja desinfitseerimissüsteemide paigaldamine, näiteks termiline desinfitseerimine või süsteemide paigaldamine. |
|
|
51 |
C3.I4 |
T |
Investeerimiskava põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime edendamiseks |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
307 |
TEINE KVARTAL |
2022 |
Investeerimiskava lõpuleviimine põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime edendamiseks täppispõllumajanduses, energiatõhususes ja ringmajanduses (eelarve täitmine summas 307000000 eurot). Õiguslikus aluses määratakse kindlaks, kes on abisaajad, nõuded, millele nad peavad vastama, abikõlblike investeeringute liik ja kõlblikkuskriteeriumid investeeringute tegemiseks järgmistes valdkondades: täppispõllumajandus, energiatõhusus, ringmajandus ja taastuvenergia kasutamine. |
|
|
52 |
C3.I4 |
T |
Lõpule viidud täppispõllumajanduse, energiatõhususe, ringmajanduse ja taastuvenergia kasutamise projektid |
Arv |
0 |
5 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 5000 põllumajandusettevõtet on lõpetanud täppispõllumajanduse, energiatõhususe, ringmajanduse ja taastuvenergia kasutamise projektid. Täppispõllumajandus hõlmab geolokatsiooni- ja satelliitnavigatsioonisüsteeme (GNSS), andmete reaalajas kogumist sensorite ning satelliit- ja õhufotode abil koos geograafilise teabe süsteemidega (GIS), kaardistamist, sidet ja ühenduvust, energiatõhusust hõlmab hoonete (hoidlad ja abihooned) konditsioneerimist ja isoleerimist ning süsteeme, mis optimeerivad kasvuhoonegaaside kliimakontrolli ning põllumajandus- ja loomakasvatusettevõtete energia- ja soojusenergia tarbimise üle, ringmajandus hõlmab struktuure põllumajanduslike säilmete ja loomsete kõrvalsaaduste kasutamiseks ja taaskasutamiseks eeltöötlustoimingute ja -meetodite abil, mis parandavad nende haldamist ja hilisemat kasutamist, ning taastuvenergia kasutamine hõlmab energiatootmise taristute paigaldamist mitmest taastuvast allikast, et toetada elektri- ja soojusenergia vajadusi. |
|
|
53 |
C3.I5 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja ENISA vaheliste lepingute allkirjastamine |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
30 |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja ENISA vahel kolme lepingu (üks aastas) allkirjastamine, et toetada põllumajandusliku toidutööstuse VKEde digiüleminekut Hispaania põllumajandusliku toidutööstuse uuendusliku või tehnoloogiapõhise ettevõtluse toetamise kaudu (eelarve täitmine: EELARVEÜLEJÄÄK 30000000 EUROT; 10000000 eurot aastas). Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning ENISA vaheliste koostöölepingutega kehtestatakse tehnoloogiapõhise ettevõtlusliini tingimused, et toetada innovatiivseid ja digitaalseid äriprojekte esitavaid põllumajandusliku toidutööstuse VKEsid osaluslaenude andmise, investeerimispoliitika ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kaudu. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad klauslit, millega tagatakse, et selle rahastamisega tehtud investeeringud vastavad käesoleva meetme raames toetatud tehingute „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Selle investeeringu eesmärk on vastata mitmele Hispaania põllumajandusliku toidutööstuse ja maakeskkonna digiteerimise strateegia ja selle tegevuskavade eesmärgile. |
|
|
54 |
C3.I5 |
T |
Põllumajandusliku toidutööstuse VKEd, keda toetatakse uuenduslike ja digitaalsete äriprojektide rakendamiseks |
Arv |
0 |
60 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 60 põllumajandusliku toidutööstuse VKEd on saanud ainepunkte uuenduslike ja digitaalsete äriprojektide rakendamiseks. Selle toetussuuna eesmärk on anda osaluslaene, et julgustada ettevõtteid arendama elujõulisi ja innovaatilisi projekte, mis on seotud e-kaubanduse ja tööstuse 4.0 konsolideerimisega ning paljude muude toiduainetööstuse digitaalsete ärimudelite muutmise hoobadega.
|
|
|
55 |
C3.I6 |
M |
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine kalandushuviliste merereservide jaoks ja lepingud eriotstarbeliste laevade soetamiseks merereservide jaoks |
Lepingu sõlmimise avaldamine riigihankeplatvormil |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Riigihankeplatvormil avaldatakse leping, mis sõlmiti kalandushuviga merereservide IKT-seadmete soetamiseks, ja kahe lepingu sõlmimine kahe eriotstarbelise laeva soetamiseks merevarude jaoks. Merereservide IKT-seadmed koosnevad i) Alborán Lighthouse radari raadioühendusest poolsaareni ja ii) piisava võimsusega droonide ostmisest, mis võimaldavad kontrolli- ja seiretegevust ning optimeerivad olemasolevaid vahendeid, vähendades ka keskkonnamõju. Merevarude jaoks eriotstarbelise laeva ostmiseks otsitakse parimat tehnoloogiat, mis võimaldab järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilisi suuniseid (2021/C58/01). |
|
56 |
C3.I7 |
M |
Lepingud riiklike teadusasutustega |
Lepingute allkirjastamine riiklike teadusasutustega |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Lepingute allkirjastamine riiklike teadusasutustega kalandus- ja vesiviljelusalaste teadusuuringute edendamiseks, tagades ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kalavarude majandamise otsuste tegemisel |
|
57 |
C3.I7 |
T |
Akustiliste proovivõtturite hankimine kalandusuuringuteks |
Arv |
0 |
2 |
TEINE KVARTAL |
2022 |
Riigihankeplatvormil avaldatakse leping kahe akustilise sondi omandamiseks, mis on ette nähtud kalandusuuringuteks. Kahe olemasoleva uurimislaeva jaoks kahe proovivõtturi hankimise eesmärk on tagada saadud andmete kvaliteet ja seega soodustada erinevate pelaagiliste liikide varude teaduslikku hindamist, aidates kaasa kalanduse jätkusuutlikkusele ja otsuste tegemisele kalavarude majandamise küsimustes, mis põhinevad parimatel teaduslikel teadmistel. |
|
|
58 |
C3.I8 |
T |
Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse toetamiseks |
Arv |
0 |
20 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 20 teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti lõpuleviimine, et võtta kasutusele uued tehnoloogiad, mis soodustavad kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust. |
|
|
59 |
C3.I9 |
M |
Hispaania kalanduse infosüsteemi (SIPE) ja kalapüügi järelevalvesüsteemi digitaalne tugevdamine |
Teise tulemüüri tõkke paigaldamine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Kalapüügiteabe ja -järelevalve digitaalne tugevdamine, sealhulgas teise tulemüüri (tulemüüri) paigaldamine, et suurendada Hispaania kalanduse infosüsteemi (SIPE) turvalisust, järgides riiklikus julgeolekusüsteemis (ENS) kehtestatud kõrge turvalisuse taseme ja kalalaevade digiteerimise nõudeid. |
|
60 |
C3.I10 |
M |
Kergpatrull-laevade ja avamere patrull-laevade ostmine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks |
Lepingu sõlmimise avaldamine riigihankeplatvormil |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Riigihankeplatvormil avaldatakse leping nelja uue kergpatrull-laeva ja kolme uuendatud avamere patrull-laevaga, mida kasutatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks, mis on jätkuvalt üks suurimaid olemasolevaid ohte mereökosüsteemidele. Otsitakse parimat tehnoloogiat, mis võimaldab järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilisi suuniseid (2021/C58/01). |
|
61 |
C3.I11 |
T |
Kalandussektori investeerimisprojektide rahastamine |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
5 |
TEINE KVARTAL |
2022 |
Kiita heaks põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning SAECA vaheline leping kalandussektori investeerimisprojektide rahastamise toetamiseks, andes Sociedad Anónima Estatal de Caución Agrariale (SAECA) vähemalt 5 000 000 EUR suuruse laenu eelarverea loomiseks, mille eesmärk on tagada säästva kalapüügiga seotud meetmetega seotud projektid; parandada tegevuse töötingimusi ja ohutust; ning protsesside ja süsteemide digiteerimist. Eespool nimetatud leping sisaldab klauslit, millega tagatakse, et selle investeeringuga toetatavad tehingud vastavad käesoleva meetme raames toetatud tehingute „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
C.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 7 (C3.R7) – toidukao ja toidu raiskamise vältimise seadus
Reformi eesmärk on vältida toidukadu ja toidu raiskamist, kehtestades toidu kasutamise prioriteetide hierarhia, et see ei muutuks jäätmeteks.
Uue määruse eesmärk on saavutada ressursside tõhusam haldamine järgmiselt:
a)ringbiomajanduse edendamine;
b)edendada üleliigsete toiduainete taastamist ja jaotamist sotsiaalse solidaarsuse eesmärgil, seades selle inimkasutuse prioriteediks;
c)teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine toidukao ja toidu raiskamise vältimise ja vähendamise valdkonnas;
d)vastata kestliku arengu tegevuskava 2030 vastutustundliku tootmise ja tarbimise eesmärgile; ja
e)kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heitkoguste vähendamine.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform 8 (C3.R8) – määrus põllumajandusettevõtete infosüsteemi kohta
Reformi eesmärk on luua põllumajandus- ja metsandusteabesüsteem (SIEX), mis võimaldaks põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumil hallata põllumajandus- ja loomakasvatuspoliitikat. Infosüsteem lihtsustab põllumajandustootjate suhteid haldusasutustega ja parandab põllumajandustootjate ärijuhtimist, kogudes asjakohast teavet põllumajandusettevõtete kohta ühte teabesüsteemi,
Määrusega luuakse ja reguleeritakse põllumajandus- ja loomakasvatusettevõtete ning põllumajandusliku tootmise infosüsteemi, samuti autonoomse piirkonna põllumajandusettevõtete registrit ja põllumajandusettevõtete digitaalset registrit. Digitaalses põllumajandusraamatus nähakse ette asjakohane üleminekuperiood: eelkõige jõustuvad digitaalse põllumajandusraamatu artiklid 9 ja 10 kõigi põllumajandusettevõtete suhtes hiljemalt 2025. aasta kolmandas kvartalis.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2025.
Investeering 12 (C3.I12) – Kasutamise tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamise kava
Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringu 1 (C3.I1) ambitsioonikust: Kava niisutuse tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, suurendades ajakohastatud hektarite arvu veesäästu ja energiatõhususe seisukohast.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
C.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L8 |
C3.R7 |
M |
Toidukao ja toidujäätmete vältimise seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumise säte |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Toidukao ja toidu raiskamise vältimist käsitleva määruse jõustumine kooskõlas meetme kirjeldusega. |
|
L9 |
C3.R8 |
M |
Põllumajandusettevõtete infosüsteemi reguleeriva määruse jõustumine |
Kuninga dekreedi jõustumise säte |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2025 |
Põllumajandusettevõtete infosüsteemi käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine kooskõlas meetme kirjeldusega. |
|
L10 |
C3.I12 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu rakendamine (III etapp) |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
260 |
IV KVARTAL |
2023 |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA (III etapp; 260000000 eurot eelarve täitmisel) rakendatakse kava tingimusi, et parandada kõnealuse investeerimisprojekti raames läbiviidava niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Selle õigusnormiga reguleeritakse muu hulgas kõnealuste niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori rahastamiskorda, projektide valikukriteeriume, kava täitmise menetlusi ning käesoleva meetme raames eelarve täitmisega seotud tegevuste loetelu. |
|
|
L11 |
C3.I12 |
T |
Niisutussüsteemide moderniseerimine veesäästu ja energiatõhususe seisukohast |
Arv (hektarites) |
125 000 |
160 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 160 000 hektarit niisutussüsteeme on ajakohastatud veesäästu ja energiatõhususe seisukohast. Taaste- ja vastupidavuskava investeeringutega ajakohastatud pind ning võetud meetmete liigid kajastuvad SEIASA ja mõjutatud veekasutajate kogukondade vahel sõlmitud koostöölepingutes. Nendes lepingutes sätestatakse konkreetsed meetmed, mida tuleb võtta veesäästu ja energiatõhususe tagamiseks ajakohastatud niisutussüsteemides. Mõned selle kavaga ette nähtud meetmed on järgmised: (I) põhjavee või pinnavee kasutamise asendamine mittetraditsiooniliste veevarude kasutamisega (taaskasutatakse või magestatakse kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) ii) selliste veeregulatsioonisüsteemide rakendamine, mis võimaldavad gravitatsiooniniisutamist (kasutades kõrguserinevust nii, et veetransport ei nõua energia kasutamist), iii) fossiilsetest allikatest pärit energia asendamine, mis on vajalik pumpamiseks taastuvate energiaallikatega (peamiselt fotogalvaaniline); (iv) betoonist või maapinnast valmistatud kraavide asendamine maetud torudega, v) filtreerimis- ja pumbajaamade ehitamine ning vi) arvestite ja kaugjuhtimissüsteemide paigaldamine. 2026. aasta teiseks kvartaliks ajakohastatakse veesäästu ja energiatõhususe seisukohast vähemalt 35000 hektarit niisutussüsteeme, mida saab kontrollida SIEASA niisutuskogukondade kokkulepete kaudu. (Lähtetase põhineb eesmärgil 48) |
|
D. KOMPONENT 04: Ökosüsteemid ja bioloogiline mitmekesisus
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse Hispaania haavatavust kliimamuutuste otsese ja kaudse kahjuliku mõju suhtes, mis tuleneb tema biogeograafiast ja geomorfoloogiast, parandades ökosüsteemide kaitsestaatust nende ökoloogilise taastamise kaudu, kui see on vajalik, ning pöörates ümber elurikkuse vähenemise, tagades loodusvarade kestliku kasutamise ning säilitades ja parandades ökosüsteemi teenuseid. Samuti aitab see komponent kaasa ökosüsteemide kohanemisele kliimamuutuste kahjuliku mõjuga, võttes meetmeid nende mõju minimeerimiseks, võttes vastu kõrbestumise vastu võitlemise riikliku strateegia ja keskendudes metsatulekahjudele.
Suuremat rõhku pannakse mereökosüsteemide kaitsele, säilitamisele ja taastamisele. Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi rakendamine i) käivitab sinise tegevuskava merede ja nende elurikkuse parandamiseks; suurendada merekaitsealade osakaalu, kaitstes 2025. aasta lõpuks vähemalt 18 % Hispaania territooriumist, kaitstes nii loomastikku kui ka taimestikku; ning iii) võtta Hispaanias esimest korda kasutusele merenduse juhtimise raamistik.
Lisaks säilitatakse ja majandatakse kestlikult maapiirkondi, nende ökosüsteeme, bioloogilist mitmekesisust ja metsamaad. Maapiirkonnad, kus rahvastikukadu on avaldanud eriti kahjulikku mõju, on koduks suurele osale Hispaania rikkalikust looduspärandist ja on seega kohaliku jõukuse allikas, mis pakub võimalusi rahvastiku vähenemise ümberpööramiseks.
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse investeeringuid rohe- ja digipöördesse (riigipõhine soovitus 3 2020). Samuti toetatakse sellega nõuetekohast maa majandamist, eelkõige metsa majandamist, looduskaitset ja taastamist, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030.
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C4.R1) – maismaa ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse
Reformiga ajakohastatakse bioloogilist mitmekesisust ja looduspärandit käsitlevaid õigusakte, et toetada bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist ja hiljuti vastu võetud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiast aastani 2030 tulenevate kohustuste täitmist.
Reformi peamine meede on looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava (mis on sätestatud looduspärandit ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevas seaduses nr 42/2007) koostamine, heakskiitmine ja rakendamine, et sellel oleks pikaajaline mõju kõigi Hispaania looduslike süsteemide kaitsele ja majandamisele ning ühiskonnale osutatavatele teenustele. Kõnealune reform hõlmab ka järgmisi selle meetme kohaseid tegevusi:
a)Bioloogilise mitmekesisuse, teaduse ja teadmiste strateegia vastuvõtmine, milles määratakse kindlaks peamised lüngad teadusuuringutes ja määratakse kindlaks konkreetsed valdkonnad, kus on vaja uurida bioloogilist mitmekesisust.
b)Võetakse vastu kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks merekaitsealade võrgustiku kava, millega edendatakse ökoloogiliselt sidusat võrgustikku, mis aitab kaasa looduspärandi ja mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, edendades merekaitsealade kavandatud, tõhusat ja sidusat majandamist.
c)Tolmeldajate kaitse riiklikus strateegias nähakse ette tolmeldajate olukorra parandamiseks vajalikud meetmed. Strateegias keskendutakse eelkõige i) tolmeldajatele soodsate alade edendamisele; (II) selle juhtimise parandamine ja kahjulike liikide põhjustatud riskide vähendamine; (III) fütosanitaartooted; ning iv) tolmeldajate kaitset käsitlevate teadusuuringute edendamine ja sellega seotud uurimistulemuste levitamine selles valdkonnas.
d)Määruse vastuvõtmine haldus- ja teadusasutuste ajakohastamiseks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITESi määrus) alusel, millega tagatakse CITESist tulenevate meetmete rakendamine ning tagatakse, et kauplemine ei kahjusta liikide kaitsestaatust ega nende pikaajalist püsimajäämist.
e)Märgalade kaitse- ja taastamiskava, millega tagatakse märgalade säilitamine ja ratsionaalne kasutamine.
Nende meetmete arendamist käesoleva meetme raames toetatakse otse Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi investeeringutest 1 ja 2 (kirjeldatud allpool). Samuti täiendab see Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis kirjeldatud kahte ülejäänud reformi ja investeeringut.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform 2 (C4.R2) – ökosüsteemide ja rohelise taristu taastamine
Reformi eesmärk on töötada välja ja rakendada keskvalitsuse rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise strateegia, taastada kahjustatud ökosüsteemid ning konsolideerida Hispaanias 2050. aastaks täielikult toimivate maismaa- ja merelooduslike ja poollooduslike alade võrgustik.
Need reformid hõlmavad seitset eri tegevussuunda, et: (I) vähendada killustumise ja ökoloogilise ühenduvuse kadumise mõju; (II) taastada elupaiku ja ökosüsteeme olulistes piirkondades; (III) säilitada ja parandada rohelise taristu elementide ökosüsteemi teenuste osutamist; (IV) parandada rohelise taristuga seotud elementide vastupidavust; (v) tagada territoriaalne sidusus; (VI) hõlmab tõhusat rohelist taristut; ning vii) tagada piisav teabevahetus, haridus ning huvirühmade ja ühiskonna osalemine rohelise taristu arendamises.
Seda reformi toetavad ka Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi investeeringud nr 3, milles käsitletakse eelkõige ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 esitatud soovitusi, mis käsitlevad ökoloogiliste koridoride lisamist, puude ulatuslikku istutamist, märkimisväärset edu saastunud maa taastamisel ning eesmärki tagada, et vähemalt 20000 elanikuga linnadel oleks ambitsioonikas linnade haljastamise kava. See on seotud ka Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi 1. reformi ja 1. investeeringuga.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2021.
Reform 3 (C4.R3) – Jätkusuutlik metsamajandamine
Reformiga ajakohastatakse 1999. aasta Hispaania metsastrateegiat koos Hispaania metsakavaga 2002–2032, töötades välja meetmete paketi metsandussektori edendamiseks, mis hõlmab kogu Hispaania metsa: liikide ja alade kaitse, tulekahjud, omandisuhted, areng, metsaalade ja ressursside praegune seisund ja suundumused. Reformiga käsitletakse suurte maapiirkondade majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist, mis seisavad silmitsi tõsiste rahvastikukao probleemidega, ning see peab olema hästi kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.
Hispaania metsandusstrateegial on viis strateegilist prioriteeti:
1)Looduspärandi, bioloogilise mitmekesisuse ja ühendatuse säilitamine ja edendamine.
2)Kaitse, tervisekaitse ning loodus- ja keskkonnariskide ennetamise ja nendega kohanemise kaitse.
3)Metsa biomajandus: keskkonnahoidlik majandus ja töökohad, metsaressursside mobiliseerimine ning metsandussektori jätkusuutlik sotsiaal-majanduslik areng.
4)Teadmiste ja metsanduskultuuri arendamine ja parandamine.
5)Metsahalduse mudel: Hispaania metsanduspoliitika õigus-, haldus- ja instrumentaalne raamistik.
Hispaania metsastrateegias on kaks peamist vahendit, mis on vajalikud metsandussektori kui terviku reformimiseks. Esimene neist on säästva metsamajandamise suuniste vastuvõtmine. Need suunised hõlmavad selliseid küsimusi nagu bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused ja ringbiomajandus. Teiseks Hispaania metsatulekahjude ohjamise strateegilised suunised, milles määratakse kindlaks järgitavad eesmärgid, määratakse kindlaks peamised töösuunad ja määratakse kindlaks teatava vastutuse tasemega ühiskonnarühmad. Need strateegilised suunised on olulised metsatulekahjude ohjamiseks ja metsandussektori strateegilise positsiooni suurendamiseks ökoloogilise ülemineku kontekstis.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering 1 (C4.I1) – Looduspärandi digiteerimine ja teadmised
Investeeringuga luuakse süsteem looduspärandi haldamise, kontrolli ja seire digiteerimiseks, mis hõlmab nii maismaa- kui ka merealasid. Selle investeeringuga püütakse oluliselt parandada teadmisi liikide ja elupaikade kohta, samuti kaardistada teavet ja looduspärandit, sealhulgas geoloogilist päritolu. Investeering keskendub teabe omandamisele ja selle juhtimisele, sealhulgas:
1)Programm, mille eesmärk on parandada teadmisi ja digiteerimist bioloogilise mitmekesisuse ja looduspärandi haldamise kohta riiklikul tasandil, arendades seirevõrke, võttes kasutusele andurid ning kasutades paikseid ja mobiilseid digitaalseid teabekogumissüsteeme.
2)Teabehaldussüsteemide või -platvormide väljatöötamine riiklikul tasandil, millel on täiendav analüüsi- ja levitamissuutlikkus.
Käivitatakse kahepaiksete õhusõidukipargi avioonikasüsteemide ajakohastamine ning see hõlmab seadmete projekteerimist, sertifitseerimist ja ostmist, et muuta õhusõidukid tulekustutamisel ohutumaks ja tõhusamaks. Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige lisatakse kahepaiksete õhusõidukipargi avioonikasüsteemide parandamine üksnes olemasolevatesse õhusõidukitesse ega suurenda nende õhusõidukite kasutusiga ega töömahtu. Sellega tagatakse ohutus- ja lennutingimused üksnes käitamise ajal, kui neid kasutatakse metsatulekahjude kustutamiseks.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C4.I2) – Maismaa ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse
Need investeeringud hõlmavad otseinvesteeringuid ja toetusliine nii maismaa kui ka mere bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. See hõlmab viit tegevussuunda, mis viiakse kooskõlla reformiga 1:
1)Maismaa bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, liikide ja elupaikade kaitsestaatuse parandamine, ohtude ja suremuse ennetamine ning meetmed invasiivsete võõrliikide tõrjeks ja likvideerimiseks.
2)Infrastruktuuride parandamine, mis hõlmab selliseid meetmeid nagu looduspärandi haldamisega seotud rajatiste ja taristu pakkumine, uuendamine ja ajakohastamine ning teadlikkuse suurendamine, samuti bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tähtsuse rõhutamine ja levitamine inimeste tervise ja heaolu jaoks.
3)Investeering mere elurikkuse säilitamisse, et kaitsta 2025. aastaks vähemalt 18 % Hispaania mereterritooriumist.
4)Märgalade taastamine märgalade säilitamise, parandamise ja taastamise meetmete abil, eelkõige nende abil, mis on seotud reformis 2 esitatud märgalade kaitse- ja taastamiskavaga.
5)Rahvusvahelise kaubanduse kontrollimine, et parandada ja tugevdada CITESi päästekeskuste võrgustikku ning tugevdada ebaseadusliku kaubanduse vastast tegevuskava.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige tagatakse eriotstarbeliste laevade ostmisel investeeringu valikukriteeriumidega, et valitakse ainult parimad kättesaadavad tehnoloogiad, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju, võttes arvesse nende eriotstarvet.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (C4.I3) – ökosüsteemide ja rohelise taristu taastamine
See investeering sisaldab meetmeid reformi nr 2 rakendamise toetamiseks. Eesmärk on taastada kaevandustegevuse tõttu kahjustatud looduslikud ökosüsteemid ja alad ning muud linnakeskkonna algatused, mille eesmärk on edendada linnaühendust ja tagasiminekut.
Investeeringu eesmärk on taastada vähemalt 30000 hektarit looduslikke ökosüsteeme. Taastamismeetmetes keskendutakse kahjustatud territooriumidele või ökosüsteemidele, kõrvaldades kunstlikud elemendid, parandades mullastikku ja morfoloogiat ning taastaimestamist ja naturalisatsiooni. Kaevandamise puhul taastatakse investeeringuga vähemalt 30 endist kaevanduskohta. Endiste kaevanduskohtade taastamine hõlmab pinnase saastest puhastamist, morfoloogia taastamist ning endiste, enam mitteaktiivsete kaevandusalade taastaimestamist ja naturalisatsiooni.
Investeeringuga edendatakse rohelist taristut, mis katab kohalike omavalitsuste vajadused, sealhulgas: I) linnaplaneerimise ja taaselustamise strateegiad, mille eesmärk on luua ja taastada roheline ja sinine taristu ning vabastada linnaruumid, et suurendada linnade elurikkust, mulla läbitavust ja looduslikku ühenduvust; (II) meetmed ja projektid, mis hõlmavad juhtimis- ja osalusprotsesse, haljas- ja sinise ruumi haldamist ning linnades elurikkusega seotud ainevahetuse projekte; ning iii) linnaplaneerimise seadmete ja taristuprojektide toetamine.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
C4.I4 Jätkusuutlik metsamajandamine
See investeering hõlmab investeeringuid säästvasse metsamajandamisse:
1)Meetmed, millega parandatakse metsamajandamist, et võidelda metsatulekahjude vastu ja võtta muid metsamajandamismeetmeid; tehniline abi metsaomanikele ja haldusasutustele, et tugevdada riigi omandit; metsamajandamiskavad bioloogilise mitmekesisuse ja metsade säästva kasutamise edendamiseks.
2)Meetmed, mis kaitsevad kliimamuutusi ja nendega kohanevad, sealhulgas vähemalt 100 eriotstarbelise tuletõrjevahendi uuendamine, tuletõrjebrigaadibaasid ning edusammud metsade parandamise meetmete rakendamisel.
3)Meetmete kogumiga toetatakse metsandussektorit kui peamist ressurssi demograafiliste probleemide lahendamisel, pöörates erilist tähelepanu keskkonnahoidlikule ettevõtlusele ja kohalikule biomajandusele. See osa investeeringutest hõlmab toetusi kohalikele omavalitsustele ning muudele avaliku ja erasektori osalejatele, et edendada metsandussektori ja selle tööstuse konkurentsivõimet, ettevõtlust ja jätkusuutlikkust. Nende meetmete puhul pööratakse erilist tähelepanu keskkonnahoidlike töökohtade loomisele, eelkõige toetades naiste ja noorte osalemist metsandussektoris ja rohelist ettevõtlust.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige tuleb meetmega selgesõnaliselt ära hoida ja välistada monokultuuriliste istandike, eelkõige eukalüpti toetamine, et minimeerida veestressi ja tuleohte. Tuletõrjeseadmete soetamisel toetatakse ainult parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju, võttes arvesse nende eriotstarvet.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
62 |
C4.R1 |
M |
Looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava ning merekaitsealade võrgustiku kava |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava (kuninga dekreet) ja kaitsealade võrgustiku kava (kuninga dekreet) vastuvõtmine, sealhulgas vähemalt üheksa meremajandusbaasi loomine, iii) bioloogiline mitmekesisus, teadus ja teadmiste strateegia, iv) tolmeldajate kaitse riiklik strateegia, v) määrus ametiasutuste, haldus- ja teadusasutuste ajakohastamiseks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni ning vi) märgalade kaitse- ja taastamiskava alusel. |
|
63 |
C4.R2 |
M |
Rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise riikliku strateegia vastuvõtmine |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise riikliku strateegia vastuvõtmine. Strateegia sisaldab tegevussuundi, et saavutada: (I)vähendada killustumise ja ökoloogilise ühenduvuse kadumise mõju; (II) ökosüsteemide taastamine põhivaldkondades; III) ökosüsteemi teenuste osutamise säilitamine ja parandamine; (IV) vastupanuvõime parandamine; (v) juhtimismudeli määratlemine; ning vi) teabevahetus, haridus ja sidusrühmade osalemine. |
|
64 |
C4.R3 |
M |
Hispaania metsastrateegia ja -toetuskava heakskiitmine |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Hispaania metsastrateegia ja -toetuskava vastuvõtmine, mis sisaldab metsa säästva majandamise suuniseid. |
|
65 |
C4.I1 |
M |
Lepingute sõlmimine eriotstarbeliste tulekustutuseks kasutatavate õhusõidukite kohta ning bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste seire- ja juhtimissüsteemi loomine |
Lepingute sõlmimine |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Lepingute sõlmimine vähemalt kümne eriotstarbelise õhusõiduki (Canadair) ajakohastamiseks ja ajakohastamiseks tulekustutuseks ning bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste seire- ja juhtimissüsteemi kättesaadavaks tegemine. Süsteem hõlmab teadmiste suurendamist liikide ja elupaikade kohta ning digitaalset platvormi. Investeeringuga tagatakse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimine, ajakohastades ainult olemasolevaid õhusõidukeid, mis ei pikenda nende kasutusiga ega läbilaskevõimet. |
|
66 |
C4.I1 |
M |
Bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste seire- ja juhtimissüsteemi lõpuleviimine ja kasutuselevõtmine |
ACTA de Recepción |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste jälgimise ja haldamise süsteem on lõpule viidud ja toimiv (sh digitaalne platvorm) ning LIDAR-lend on tehtud vähemalt 75 % riigi maismaaterritooriumist. |
|
67 |
C4.I2 |
T |
Merekaitsealad |
% Hispaania mereterritooriumist |
13 |
15 |
IV KVARTAL |
2023 |
Saavutada vähemalt 15 % Hispaania mereterritooriumist merekaitseala. Merekaitseala on Natura 2000 võrgustikku kuuluv mereterritoorium või muud seadusega 42/2007 kehtestatud kaitsealuste loodusalade kategooriad; rahvusvaheliste õigusaktidega kaitstud alad ja merekaitsealad lisatakse vajaduse korral Hispaania merekaitsealade võrgustikku. (Lähtealus: 31. detsember 2020.) |
|
|
68 |
C4.I2 |
T |
Merekaitsealad |
% Hispaania mereterritooriumist |
15 |
18 |
IV KVARTAL |
2025 |
Merekaitseala loomine vähemalt 18 % ulatuses Hispaania mereterritooriumist. Merekaitseala on mereterritoorium, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku või muud liiki kaitstud loodusalasid, nagu on sätestatud seaduses 42/2007; rahvusvaheliste õigusaktidega kaitstud alad ja merekaitsealad lisatakse vajaduse korral Hispaania merekaitsealade võrgustikku. (Lähtealus: 31. detsember 2023) |
|
|
69 |
C4.I2 |
T |
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse meetmed |
Arv (hektarites) |
0 |
50 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 50000 hektarit, mis on hõlmatud bioloogilise mitmekesisuse kaitse meetmetega. Kaitsemeetmed hõlmavad järgmist: (I) meetmed, millega välditakse looma- ja taimeliikide suremust, ii) meetmed invasiivsete liikide varajaseks avastamiseks, tõrjeks või hävitamiseks, iii) kaitsealuste liikide majandamise ja elupaikade parandamise meetmed, iv) meetmed märgalade taastamiseks, näiteks loodusliku dünaamika, vee kvantiteedi ja kvaliteedi ning loodusliku loomastiku ja taimestiku parandamine, ning v) meetmed looduspärandi ja eelkõige kaitsealade (Natura 2000 ja kaitstud loodusalad) majandamisega seotud rajatiste ja taristu rajamiseks, uuendamiseks ja ajakohastamiseks ning ohustatud liikidega ebaseadusliku kauplemise (CITES) infrastruktuuri (CITES) uuendamiseks, sealhulgas uue päästekeskuse loomine. Eriotstarbeliste laevade ostmisel tagatakse investeeringu valikukriteeriumidega põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimine, toetades ainult parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju, võttes arvesse nende eriotstarvet. |
|
|
70 |
C4.I3 |
T |
Endiste kaevanduskohtade taastamine (vähemalt 20 endist kaevanduskohta) |
Arv (kaevanduskohad) |
0 |
20 |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 50 % iga kaevanduskoha taastamine, mis on suunatud vähemalt 20 endisele kaevanduskohale, sealhulgas pinnase saastest puhastamine, morfoloogia taastamine ning taastaimestamine ja naturaliseerimine. |
|
|
71 |
C4.I3 |
M |
Ökosüsteemi taastamise meetmed |
Tööde/projektide ametlik sertifitseerimine on lõpetatud |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 30000 hektarit on kaetud ökosüsteemide taastamise meetmetega kahjustatud territooriumidel või ökosüsteemides, sealhulgas kunstlike elementide kõrvaldamine, mulla ja morfoloogia parandamine, taastaimestamine ja naturaliseerimine ning rohelise taristuga seotud projektide lõpuleviimine vähemalt 30 linnas, kus on rohkem kui 50000 elanikku. |
|||
|
72 |
C4.I3 |
T |
Endiste kaevanduskohtade (vähemalt 30 endist kaevanduskohta) taastamise lõpuleviimine |
Arv (kaevanduskohad) |
0 |
30 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 30 endist kaevanduskohta on taastatud, sealhulgas pinnase saastest puhastamine, morfoloogia taastamine ning endiste, enam kasutusest kõrvaldatud kaevanduskohtade taastamine ja naturaliseerimine. |
|
|
73 |
C4.I4 |
M |
Metsa säästva majandamise meetmed |
MITERDi poolt allkirjastatud sertifikaat |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 100 eriotstarbelise tuletõrjesõiduki uuendamine. Investeeringu valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), toetades üksnes parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju, võttes arvesse nende eriotstarvet. |
|
425 |
C4.I4 |
M |
Metsa säästva majandamise meetmed (II osa) |
MITERDi poolt allkirjastatud sertifikaat |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Säästva metsamajandamise meetmete lõpuleviimine, sealhulgas tuletõrjebrigaadibaaside renoveerimine ja metsaparandusmeetmete lõpuleviimine, sealhulgas kohandavate säästva metsamajandamise tavade ja liikide rikastamise kavandamine, ning vähemalt 70 projekti lõpuleviimine, millega toetatakse rohelist ettevõtlust ja kohalikku biomajandust, kooskõlas meetme kirjeldusega. Investeeringu valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), toetades üksnes parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju, võttes arvesse nende eriotstarvet. |
|||
D.3. Laenutoetuseks tehtavate investeeringute kirjeldus
Reform 4 (C4.R4) – kõrbestumise vastu võitlemise riiklik strateegia
Reformiga ajakohastatakse kõrbestumise vastu võitlemise riiklikku strateegiat, asendades 2008. aastal avaldatud kõrbestumise vastu võitlemise riikliku tegevuskava, luues uue strateegilise raamistiku kõrbestumise vastu võitlemiseks Hispaania territooriumil. Reformi eesmärk on aidata kaasa looduskapitali kaitsmisele, säilitamisele ja parandamisele, keskendudes kuivadele, poolkuivadele ja kuivadele alaniiskusega aladele, ning minimeerida mulla degradeerumist.
Strateegial on kolm sammast:
1)Meetmed kõrbestumise ennetamiseks ja vähendamiseks ning kahjustatud alade taastamiseks.
2)Suutlikkuse suurendamine ja juhtimine.
3)Teadmised ja ühiskond: meetmed teadmiste, läbipaistvuse ja kodanikuosaluse parandamiseks.
Sellel reformil on ajavahemikuks 2022–2026 seotud tegevuskava. Käesolev tegevuskava aitab kaasa strateegia väljatöötamisele, määrab kindlaks prioriteedid ning määrab kindlaks nende rakendamise sisu ja ajakava.
Strateegiaga edendatakse ka kõrbestumise küsimustega tegelevate asjaomaste asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd ning luuakse järgmised kollegiaalsed organid:
1)Riiklik kõrbestumise vastu võitlemise komitee, mis kuulub looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse riikliku komisjoni juurde. Selle komitee eesmärk on tegutseda nõuandva organina ning edendada koostööd riiklike haldusasutuste ja autonoomsete piirkondade ametiasutuste vahel;
2)Kõrbestumise vastu võitlemise riiklik nõukogu. See organ tegutseb nõuandva organina, mis toetab riiklikku ametiasutust ning aitab koordineerida teadust ja kodanikuühiskonda; ja
3)Kõrbestumise vastu võitlemise tehniline üksus ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste probleemide ministeeriumi bioloogilise mitmekesisuse, metsade ja kõrbestumise peadirektoraadis. See üksus vastutab kõrbestumisega seotud meetmete ja tegevuste väljatöötamise, rakendamise ja koordineerimise eest Hispaania territooriumil.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
D.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L12 |
C4.R4 |
M |
Kõrbestumise vastu võitlemise riikliku strateegia ja sellega seotud tegevuskava (2022–2026) vastuvõtmine ning kollegiaalsete organite loomine. |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
IV KVARTAL |
2024 |
Kõrbestumise vastu võitlemise riikliku strateegia ja sellega seotud meetmete vastuvõtmine kooskõlas meetme kirjeldusega. |
E. KOMPONENT 05: Ranniku- ja veeressursid
Selle komponendi eesmärk on parandada veevarude majandamist, rakendada rannikualade kohanemispoliitikat, et tegeleda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga, ning tugevdada merestrateegiate ja mereala ruumiliste planeeringute rakendamist.
Veevarude majandamise parandamiseks peab Hispaania tegelema erinevate probleemidega, nagu uute uute saasteainete (nt mikroplast) kindlakstegemine, olemasolev investeeringute puudujääk rannikualade planeerimisel, kohanemisel kliimamuutustega, avaliku hüdraulilise domeeni, mere- ja maismaaomandi ja veepuhastuse kontrollimisel ja haldamisel ning viivitused uute tehnoloogiate ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtul veemajanduses. Selleks parandab Hispaania sektori tõhusust. Hispaania püüab samuti viia veevarude majandamise paremini kooskõlla keskkonnaeesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes, elurikkuse strateegias aastani 2030 ja ELi nullsaaste tegevuskavas. Selleks võetakse kasutusele erinevad strateegiad, nagu avaliku halduse digitaliseerimine, et saada juurdepääs teabele, sealhulgas vee kvaliteedile ja ökoloogilisele vooluhulgale, keskkonnataristu pakkumine ja parandamine, taristu ohutus või põhjavee seisundi ja põhjaveekihtide taastumise parandamine.
Kliimamuutused on süvendanud erosiooni ja üleujutuste mõju rannikule. Seepärast rakendatakse Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga ka poliitikat, mille kohaselt kohandatakse Hispaania rannikut kliimamuutuste kahjuliku mõjuga. Selleks et võidelda erosiooni vastu ja vähendada üleujutuste ohtu, võetakse mitmeid kohanemismeetmeid, nagu kahjustatud alade keskkonna taastamine, avalikule maismaal asuvale merendusvaldkonnale nõuetekohase ja nõuetekohase juurdepääsu parandamine või looduspõhiste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine. Selle tegevussuunaga luuakse kliimamuutuste mõju suhtes vastupanuvõimelisem rannajoon ning valmistatakse paremini ette turismisektorit ja muid rannikualade seisundist sõltuvaid sektoreid. Lisaks tugevdab see veelgi Copernicuse programmi rolli, mis on äärmiselt oluline äärmuslike ilmastikunähtuste kahju ja mõju ennetamiseks ja hindamiseks.
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi osana edendab Hispaania merendussektorite optimaalset kestlikku arengut ja kaitseb merekeskkonda, et saavutada selle hea keskkonnaseisund, võttes vastu seaduse, millega võetakse üle merestrateegia raamdirektiiv ja tugevdatakse selle rakendamist.
See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab suunata investeeringutega seotud majanduspoliitikat energiatõhususe ja ressursside kasutamise edendamisele (riigipõhine soovitus nr 3 2019). Samuti keskendutakse selles investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige edendades teadusuuringuid ja innovatsiooni, energiaallikate puhast ja tõhusat tootmist ja kasutamist, energiataristut, veemajandust ja jäätmekäitlust ning säästvat transporti (riigipõhine soovitus 3 2020). Samuti tõhustatakse sellega vee taaskasutamist (riigipõhine soovitus nr 3 2022).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C5.R1) – Veekavad ja -strateegiad ning regulatiivsed muudatused
Reformi käigus käsitletakse veeseaduse, selle määruste ja muude teiseste õigusaktide läbivaatamist ja ajakohastamist, et tagada investeeringute soodustamiseks soodne õigusraamistik. Reform hõlmab mitmete selliste kavade ja strateegiate vastuvõtmist ja läbivaatamist, mis on investeeringute ja veemajanduse alus ning millega tugevdatakse ja suurendatakse investeeringuid. Need regulatiivsed muudatused viiakse kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega.
Reformi käigus käsitletakse mitmeid igat liiki veega seotud küsimusi, nagu reovee taaskasutuse parem finantsraamistik, tammide ja nende reservuaaride ohutuse tehniliste standardite vastuvõtmine, vee puhastamise, puhastamise, tõhususe, säästmise ja taaskasutamise riikliku kava vastuvõtmine (puhastuse, kanalisatsiooni, tõhususe, kokkuhoiu, korduskasutamise ja taristu ohutuse kava).
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Investeering 1 (C5.I1) – Töötlemis-, kanalisatsiooni-, tõhusus-, säästu-, korduskasutus- ja taristuohutusmeetmete rakendamine (DESEAR)
Selle investeeringuga viiakse ellu järgmisi meetmeid:
1)Veepuhastuse, kanalisatsiooni ja korduskasutamise meetmete rakendamine. Selle tegevussuuna eesmärk on parandada asulareovee kogumist ja puhastamist. Mõnel juhul tuleb meetmete abil taaskasutada asulareovett, vähendades seeläbi praegust veevõtusurvet. Uute puhastusmeetmetega saavutatakse kogu reoveepuhastussüsteemi energiatarbimine null. Taristuid kaalutakse vähemalt uute või ajakohastatud reoveepuhastustaristute puhul, mis pakuvad reovee puhastamiseks täiendavat võimsust. Puhastus peab olema äsja määratud või viidud tasemele, mis vastab vähemalt asulareovee puhastamise direktiivile (direktiiv 91/271/EMÜ). Olemasoleva infrastruktuuri parendamise ja uuendamise tulemusena väheneb keskmine energiatarbimine vähemalt 10 %. See sääst saavutatakse energiatõhususe meetmete (koostootmine, energia ja soojuse taaskasutamine, päikesepaneelid, valgusdioodvalgustid jne) rakendamisega projektide koostamisel ning energiatõhususe klauslite ja kriteeriumide lisamisega projekti- ja ehitustöökonkurssidesse.
2)Meetmed tõhususe suurendamiseks ja veekao vähendamiseks. Meetmetega rakendatakse toetuskava, mille eesmärk on parandada keskmise suurusega ja väikeste omavalitsuste tarnevõrkude tõhusust, võimaldades veevarustuse eest vastutavatel omavalitsustel või avaliku sektori asutustel seda parandada, vähendades jaotusvõrkude kadusid, ning meetmeid veehoidlate ning keskmise suurusega ja väikeste omavalitsuste rajatiste parandamiseks ja parandamiseks. Nende taristutega teenindatavad elanikud peavad vastama veevarustussüsteemi teenindatavatele elanikele.
3)Investeeringud tammide ja veehoidlate ohutuse parandamiseks. Need meetmed tagavad olemasolevate suurte riigile kuuluvate tammide ohutuse, rakendades vastavaid hädaolukorra lahendamise kavasid ja muid täiendavaid meetmeid. See ei tohi kaasa tuua uute tammide ehitamist ega olemasolevate tammide laiendamist.
4)Meetmed linnade veeringluse energia- ja veetõhususe parandamiseks. Nende meetmetega edendatakse projekte, mis on seotud vee puhastamise, kanalisatsiooni ja korduskasutamise, veetõhususe parandamise ja veekao vähendamisega veekasutajate digiteerimise kaudu. Seda tehakse Valencias asuvas L’Horta Sudi piirkonnas, pakkudes uusi infrastruktuure vee puhastamiseks, kanalisatsiooniks ja korduskasutamiseks 250000 inimekvivalendi ulatuses; ning Rincón de Leóni puhastusjaamas Alicantes, parandades veemajandust niisutamiseks 18500 hektaril.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C5.I2) – jõeökosüsteemide seire ja taastamine, põhjaveekihtide taastamine ja üleujutusriski leevendamine
Selle investeeringu eesmärgid on järgmised:
1)Jälgida ja taastada jõe ökosüsteeme ja jõe looduslikke kaitsealasid. See rida hõlmab mitut konkreetset meedet, mille eesmärk on jõeruumi taastamine, seirevõrkude laiendamine ja seda ohustavate hüdromorfoloogiliste survetegurite inventuuri parandamine.
2)Kehtestada meetmed üleujutusriski leevendamiseks. See tegevussuund hõlmab juba olemasolevaid üleujutusriski maandamise kavasid, sealhulgas ruumilise ja linnaplaneerimise ennetusmeetmeid, tehniliste suuniste väljatöötamist, et vähendada ohustatud alade haavatavust üleujutuspiirkondades ja edendada eri majandussektorite üleujutusriskiga kohanemist. Lisaks tegelevad omavalitsused jõgede taastamise meetmete rakendamisega linnakeskkonnas, võtavad kasutusele säästvad äravoolusüsteemid ning parandavad linnakeskkonna läbilaskvust ja nende seost linnapiirkondade jõgede keskkonnaväärtustega, töötades välja veeplaneerimise tehnilised suunised ja eesmärgid.
3)Võtta meetmeid põhjaveevõtu vähendamiseks, kasutades alternatiivseid ressursse (põhjaveekihi taastamine). Need meetmed vähendavad teatavate põhjaveekogumite – eelkõige Doñana piirkonda ja teatavaid Hispaania kaguosa põhjaveekihte ohustavate põhjaveekogumite – võtmist ning laiendavad piesomeetrilisi seirevõrke.
4)Fotogalvaanilise energia tarnimine magestamistehastele ja nende jaotamine.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige tuleb magestatud vett toota parimal võimalikul tehnoloogial, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju.
See investeering tuleb lõpule viia 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (C5.I3) – Digiüleminek veesektoris (digitaalne keskkonnanõuete täitmise tagamine) – majanduse taastamise ja ümberkujundamise strateegiline projekt (PERTE) veekasutuse digiteerimiseks.
Digiüleminek võib mängida olulist rolli veesektori tõhususe parandamisel. Veemajanduse digitaliseerimise parandamiseks on selles investeeringus kolm tegevussuunda:
1)Parandada teadmisi veevarudest ja nende kasutamist – PERTE veekasutuse digiteerimiseks. Sellega ajakohastatakse veeringlust digiteerimise ja innovatsiooni kaudu. Sellega saavutatakse tõhusam ja kestlikum veemajandus, parandades digitaliseerimise kaudu teadmisi veekasutuse kohta. Selleks toetatakse programme, mille eesmärk on edendada digiteerimist linnaveeringes, konkurentsipõhiste pakkumiskutsete kaudu ja niisutamisel niisutamiseks mõeldud digikomplekti kaudu.
2)Meetmed sademete hulga seireks vesikondades ja rannikualadel. See tegevussuund edendab meteoroloogiliste radarite võrgustiku uuendamist ja selle täiendamist uute lühiribaseadmetega, nagu radari reaalajas kalibreerimiseks kasutatavate automaatsete meteoroloogiajaamade uuendamine ja täiustamine ning riikliku radarikeskuse projekteerimine, arendamine ja rakendamine.
3)Paremad meteoroloogilised vaatlused ja seire ning kliimariskide ennetamine, see hõlmab uut integreeritud meteoroloogiaabisüsteemi, varajase hoiatamise vahendeid meteoroloogiliste vaatluste jaoks, sealhulgas integreeritud ülemaailmse vaatlussüsteemi rakendamist, allhangete loomist, meteoroloogiliste andmete automaatset kvaliteedikontrolli ja märgistamist tehisintellekti meetodite abil, NOSQL-andmete sügavust andmete tõhusaks rakendamiseks, mis põhineb suurte andmemahtude töötlemisel.
Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele 26 vahendit või uuendatud taristut, et parandada teadmisi veevarudest ja nende kasutamist ning jälgida sademeid ja muid meteoroloogilisi andmeid, et vältida kliimariske.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 4 (C5.I4) – rannajoone kohandamine kliimamuutustega ning merestrateegiate ja mereala ruumilise planeerimise kavade rakendamine
Kliimamuutused avaldavad ja eeldatavasti avaldavad Hispaania rannikule tugevat kahjulikku mõju. Selle investeeringuga rakendatakse rannikuala kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegiat, et suurendada Hispaania ranniku vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kliimamuutuste muutlikkusele ning integreerida kliimamuutustega kohanemine Hispaania ranniku kavandamisse ja haldamisse. See hõlmab lainemurdja, tehisrandade, ujuvate pindade, setete majandamist, looduspõhiseid lahendusi, ranna- ja luitesüsteemide taastamist, rannikukaitsetaristut, arukate võrkude rakendamist rannikuerosiooni kaugseireks või sarnase mõjuga meetmeid.
Selle investeeringuga kaitstakse ja taastatakse ranniku ökosüsteeme või kahjustatud alasid. See saavutatakse erinevate meetmetega, näiteks: I) tagasilangusest mõjutatud rajatiste ümberpaigutamine; riigi omandis oleva maismaal asuva mereala piiritlemine; III) ebakorrektselt või ebasobivalt okupeeritud mereäärse riigivara tagasinõudmine; IV) riskihindamine ja -juhtimine või sarnased meetmed; kahjustatud rannikualade ja ökosüsteemide keskkonna taastamine, rannajoone kaitse ja majandamine; ja/või vi) sarnase mõjuga meetmed.
Meetmega parandatakse ka korrakohast ja õiget juurdepääsu avalikule maismaal asuvale merealale, taastades maad, et tagada juurdepääs avalikule alale, juurdepääsu planeerimist, haldamist ja taastamist või sarnase mõjuga meetmeid. Investeeringu eesmärk on strateegilise mereplaneerimise poliitika rakendamine. Seda rakendatakse mereruumi planeerimise, merestrateegiate, ookeanide ja kliima alaste teaduslike nõuannete ning merekasutajatele mõeldud georefereeritud veebirakenduse väljatöötamise kaudu.
See investeering tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2025.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
74 |
C5.R1 |
M |
Hüdroloogilise planeerimise määruse muudatuste jõustumine |
Kuninga dekreedi jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Kuninglik dekreet, millega muudetakse hüdroloogilise planeerimise määrust (Euroopa Liidu Teataja). Muudatused käsitlevad põudade ja veepuudusega seotud aspekte, veepoliitika raamdirektiivi rakendusnõudeid ja asjakohaseid standardeid veedirektiivide rakendamise ühise strateegia raames. |
|
75 |
C5.R1 |
M |
Veeseaduse muudatuse ja kuningliku dekreedi 1620/2007 asendava uue määruse jõustumine |
Veeseaduse jõustumise säte |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2023 |
Veeseaduse muutmine, et lisada reovee ärajuhtimise maksude ja veetaristu kulude katmise süsteemi läbivaatamine kooskõlas „saastaja maksab“ ja „kulude katmise“ põhimõtetega. Uue määrusega, millega asendatakse kuninglik dekreet 1620/2007, muudetakse reovee taaskasutamise õigus- ja finantsraamistikku kooskõlas „saastaja maksab“ ja kulude katmise põhimõtetega, parandades veekogude, sealhulgas põhjavee seiret ja kaitset, ning käsitletakse põudade ja nappuse aspekte. |
|
76 |
C5.I1 |
T |
Parem vee- ja reoveepuhastustaristu |
Arv (rahvastik) |
0 |
175 000 |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Võetakse kasutusele vee- ja reoveepuhastustaristud, mis pakuvad teenuseid vähemalt 175000 inimekvivalendile ja mille eesmärk on tagada vastavus direktiivile 91/271/EMÜ ja saavutada energiatõhususe kriteeriumid või parandada veekadu ja/või vähendada veekadu veejaotussüsteemides. |
|
|
427 |
C5.I1 |
T |
Parem vee- ja reoveepuhastustaristu |
Arv (populatsioonid) |
175 000 |
425 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Võetakse kasutusele vee- ja reoveepuhastustaristud, mis pakuvad teenuseid vähemalt 425000 inimekvivalendile ja mille eesmärk on tagada vastavus direktiivile 91/271/EMÜ ja saavutada energiatõhususe kriteeriumid ja/või parandada veekadu ja/või vähendada veekadu veejaotussüsteemides. (Lähtealus: 30. juuni 2023). |
|
|
428 |
C5.I1 |
T |
Parem vee- ja reoveepuhastustaristu |
Arv (hektarites) |
0 |
18 500 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Võtta Alicantes Rincón de Leóni puhastusjaamas kasutusele reoveepuhastustaristust pärit reovett, parandada veemajandust niisutamiseks 18500 hektaril, et tagada vastavus direktiivile 91/271/EMÜ ja saavutada energiatõhususe kriteeriumid ja/või parandada veekadu ja/või vähendada veekadu veejaotussüsteemides. |
|
|
77 |
C5.I2 |
M |
Jõekaldade üleujutusohu vastase kaitse taastamine |
MITERDi allkirjastatud sertifikaadid |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Taastati vähemalt 200 km jõekaldasid ja vähemalt 40000 elanikku on kaitstud üleujutusohu eest. |
|
78 |
C5.I2 |
T |
Põhjaveekihtidest ekstraheeritud vee mahu vähendamine |
Arv (HM3/aasta) |
510 |
470 |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Doñanas, Segura-Mar Menoris, Mancha Oriental’is ja eeskirjades asuvatest põhjaveekihtidest ammutatud vee aastamahu vähendamine 510 tunnilt3tunnile aastas 470 hm3hm aastas. |
|
|
429 |
C5.I2 |
M |
Fotogalvaanilise energia tarnimine magestamistehastele ja selle jaotamine |
Säästu kinnitav välisaruanne |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Asendada 35 % Murcia ja Almería magestamistehastes (Torrevieja, Valdelentisco, Águilas Carboneras, Bajo Almanzora ja Campo de Dalias) kasutatavast energiast ning vee transpordist Júcar-Vinalopó vahel omatarbeks toodetud päikeseenergia abil. |
|||
|
430 |
C5.I3 |
M |
Meetmed seoses veekasutajate digitaliseerimisega |
Ametlik teade tööde lõpetamise kohta |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 5000000 elanikku saavad kasu linnaveeringe digitaliseerimise projektide kasutuselevõtust ja vähemalt 200000 hektarit saavad kasu niisutuse digikomplektist, mis on osa veekasutuse digitaliseerimisest. |
|||
|
79 |
C5.I3 |
M |
Lepingute sõlmimine veevarude tundmise ja kasutamise parandamise ning sademete ja muude meteoroloogiliste andmete seire vahendite rakendamiseks |
Sõlmitud lepingud |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Lepingute sõlmimine 26 vahendi või uuendatud taristu rakendamiseks, et parandada teadmisi veevarudest ja nende kasutamist ning jälgida sademeid ja muid meteoroloogilisi andmeid, et vältida kliimariske. Meetmed on peamiselt seotud elektroonilise veeregistri kavandamise ja rakendamisega, hüdroloogiliste andmete ja veekvaliteedi haldamisega, toimikute töötlemise digiteerimisega ning lennunduse meteoroloogilise seire võrgustiku ajakohastamisega. |
|
426 |
C5.I3 |
M |
Veevarude tundmise ja kasutamise parandamise ning sademete ja muude meteoroloogiliste andmete seire vahendite kasutuselevõtmine |
MITERDi allkirjastatud sertifikaadid |
TEINE KVARTAL |
2026 |
26 vahendi või uuendatud taristu kasutuselevõtmine, et parandada teadmisi veevarudest ja nende kasutamist ning jälgida sademeid ja muid meteoroloogilisi andmeid, et vältida kliimariske. Meetmed on peamiselt seotud elektroonilise veeregistri kavandamise ja rakendamisega, hüdroloogiliste andmete ja veekvaliteedi haldamisega, toimikute töötlemise digiteerimisega ning lennunduse meteoroloogilise seire võrgustiku ajakohastamisega. |
|||
|
80 |
C5.I4 |
T |
Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 50 kilomeetri ulatuses rannajoonest |
Arv (kilomeetrites) |
0 |
50 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 50 kilomeetri pikkuse rannajoonelõpuleviimine kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamiseks, rannikualade kaitsmiseks ja neile juurdepääsu suurendamiseks, erosiooni leevendamiseks, teadmiste parandamiseks ja rannikualade vastupanuvõime suurendamiseks ning kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks, kaugseireks ja strateegilise mereplaneerimise poliitika rakendamiseks. Meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:
|
|
|
81 |
C5.I4 |
T |
Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 100 kilomeetri ulatuses rannajoonest |
Arv (kilomeetrites) |
50 |
100 |
IV KVARTAL |
2023 |
Töödelõpuleviimine vähemalt 100 kilomeetri ulatuses rannikul, et taastada kahjustatud alad ja ökosüsteemid, kaitsta ja suurendada juurdepääsu rannikualadele, leevendada erosiooni, parandada teadmisi ja suurendada rannikualade vastupanuvõimet ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist, kaugseiret ja strateegilise mereplaneerimise poliitika rakendamist. Ehitustööd hõlmavad järgmist:
|
|
|
81b |
C5.I4 |
T |
Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 145 kilomeetri ulatuses rannajoonest |
Arv (kilomeetrites) |
100 |
145 |
IV KVARTAL |
2025 |
Töödelõpuleviimine vähemalt 145 kilomeetri pikkusel rannajoonel, et taastada kahjustatud alad ja ökosüsteemid, kaitsta ja suurendada juurdepääsu rannikualadele, leevendada erosiooni, parandada teadmisi ja suurendada rannikualade vastupanuvõimet ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist, kaugseiret ja strateegilise mereplaneerimise poliitika rakendamist. Ehitustööd hõlmavad järgmist:
|
|
E.3. Laenutoetuseks tehtavate investeeringute kirjeldus
Investeering 5 (C5.I5) – põhjaveekihi taastamine alternatiivsete vahenditega
Investeeringu eesmärk on vähendada põhjavee võtmist, eelkõige Segura vesikonnas, Vahemere – Andaluusia vesikonnas ja Kataloonia sisemistes vesikondades.
Investeeringu eesmärk on i) luua ühendusi Segura vesikonna erinevate magestamisrajatiste vahel, et tagada Tajo-Segura Aqueduct veekasutajatele veega kindlustatus, ii) võtta süsteemi sisse Alicante piirkonna mitmesugustest korduskasutamisrajatistest pärit vesi ning iii) viia ellu magestamismeetmeid Kataloonia (Tordera II – Foix) ja Vahemere – Andaluusia (Costa del Sol ja Levante Almeriense) valgalapiirkonnas. Nende meetmetega vähendatakse ülekasutatud ja halvas ökoloogilises seisundis põhjaveekihtidest ekstraheeritud põhjavee kogust, tagades samal ajal veega kindlustatuse eri kasutajatele ja edendades põhjaveekihi taastumist.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige tuleb magestatud vett toota parimal võimalikul tehnoloogial, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Lisaks ei tohi investeering kaasa tuua niisutatavate alade laienemist ega niisutuse intensiivsuse suurenemist.
See investeering tuleb lõpule viia 30. juuniks 2026.
Investeering 6 (C5.I6) – PERTE veekasutuse digitaliseerimiseks
Investeeringu eesmärk on toetada projekte selliste tehnoloogiate rakendamiseks, mis edendavad digiteerimist ja tugevdavad raamistikku veekasutuse jälgimiseks ja kontrollimiseks linna veeringluses, keskendudes keskmise suurusega ja suurtele omavalitsustele ning tööstussektorile.
See investeering tuleb lõpule viia 30. juuniks 2026.
E.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L13 |
C5.I5 |
T |
Põhjavee ammutamise vähendamine |
Arv (hm3/aasta) |
0 |
60 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Alternatiivsete ressursside tarnimine magestamistehastest, saavutades samal ajal Kataloonia ja Vahemere – Andaluusia valgalades asuvatest põhjaveekihtidest ammutatud põhjavee aastase mahu samaväärse vähenemise kooskõlas meetme kirjeldusega. |
|
|
L14 |
C5.I6 |
M |
Linnaveeringe ja tööstussektori digiteerimise meetmed |
Ametlik teade tööde lõpetamise kohta |
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
10000000 elanikku said kasu linnade veeringe digitaliseerimise projektidest ja vähemalt 90 lõpetatud tööstusprojektist veeküsimustes. |
||
F. KOMPONENT 06: Säästev liikuvus (Long-Distance)
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse järgmisi probleeme: 1) üleminek säästvamatele transpordiliikidele; 2) transpordisektori heitkoguste vähendamine; 3) muuta transpordisektor ohutumaks, kättesaadavamaks, kestlikumaks ja kaasavamaks.
Komponendi eesmärgid on järgmised: Hispaania raudteevõrgu (eelkõige TEN-T põhikoridoride ja TEN-T mittepõhivõrgu) arendamine; koostalitlusvõimelisema transpordivõrgu (raudteed, maanteed, sadamad) loomine, et vähendada selle CO2 jalajälge; piiriüleste ühenduste parandamine Prantsusmaa ja Portugaliga; transpordisektori moderniseerimine kõrgtehnoloogia kasutuselevõtuga.
Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi energiatõhususe ja ressursside kasutamisse investeerimise edendamise ning raudtee-kaubaveotaristu edendamise kohta (riigipõhine soovitus nr 3 2019) ning rohe- ja digipöördesse ning kestlikku transporti tehtavate investeeringute kohta (riigipõhine soovitus 3 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C6.R1) – ohutu, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegia
Meetme eesmärgid on järgmised:
a)Suurendada liikuvusvõrgustiku turvalisust, tagades inimeste ja kaupade parema kaitse, parandades standardeid ja vähendades õnnetusi.
b)Suurendada kestlikkust, seades esikohale igapäevase liikuvuse, majandusliku ja sotsiaalse võrdsuse, energiatõhususe ja kliimamuutuste vastase võitluse.
c)Parandada ühenduvust digitaliseerimise, tehnoloogia arengu ja mitmeliigilise ühenduvuse kaudu.
Strateegias käsitletakse konkreetseid meetmeid järgmises üheksas valdkonnas:
I.Liikuvus kõigile (üldise juurdepääsu tagamine mõistlike kuludega);
II.Uus investeerimispoliitika (et tagada transporditaristu ja -teenuste piisav rahastamine);
III.Turvaline liikuvus (esmatähtsustades investeeringuid seiresse, hooldusse ja küberturvalisusesse);
IV.Vähese heitega liikuvus (tõhususe suurendamine, energiatarbimise vähendamine);
V.Arukas liikuvus (tugevda teadus- ja arendustegevust ning liikuvusega seotud innovatsiooni, luua ja hallata arukat taristut);
VI.Arukad mitmeliigilised logistikaahelad (eelistatakse raudteekaubavedu avaliku ja erasektori tegevuskavades);
VII.Euroopa ühendamine ja ühendamine maailmaga (ühendada sadamad ühendvedude logistikaterminalidega ja tihendada koostööd naaberriikidega, et koordineerida piiriüleste infrastruktuuride ehitamist ja/või parandamist);
VIII.Sotsiaalsed ja tööalased aspektid (sooline tasakaal ning transporditöötajate ümber- ja täiendusõppe meetmed); ja
IX.Transpordi-, liikuvus- ja linnaarengu ministeeriumi digiüleminek, et võtta omaks digiüleminek ning muutuda avatumaks ja uuenduslikumaks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
Reform 2 (C6.R2) – soovituslik raudteestrateegia
Reformi eesmärk on luua vahendid, millega tagatakse, et raudteevõrk vastab ühtselt ja tõhusalt tulevastele liikuvusvajadustele. Strateegiaga nähakse ette raudteetranspordiliigi selge kavandamisstsenaarium ning see võimaldab viia investeerimisprioriteedid kooskõlla ohutu, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegiaga (R1).
Reform koosneb mitmest meetmest, sealhulgas:
a)raudteesektori meetmete selgem kavandamine, mis on eelkõige suunatud igapäevasele liikuvusele;
b)võrgu hoolduse parandamine;
c)raudteevõrgu majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine;
d)ressursitõhususe esikohale seadmine koos investeerimisprojektide eel- ja järelhindamisega;
e)võrgu koostalitlusvõime suurendamine, eelkõige üleeuroopaliste võrgukoridoride puhul, ja võrgu ühendveod;
f)raudtee-kaubaveo edendamine;
g)raudteetranspordi ohutuse suurendamine ja
h)edendada transpordi digiteerimist ja innovatsiooni, et tagada ühendatud liikuvus.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering 1 (C6.I1) – Riiklik põhivõrk: Euroopa koridorid
Meetme eesmärk on ehitada Euroopa TEN-T põhikoridoridesse uus raudteetaristu ning ajakohastada ja ajakohastada olemasolevaid.
Investeering koosneb järgmistest põhimõõtmetest:
a)Platvorm: Projektid, mis võimaldavad rajada raudteed toetavat infrastruktuuri, mis hõlmab tamme, vaba liikumist, viadukt, tunneleid jne. Need on peamiselt uue infrastruktuuri ehitamine;
b)Teenuste asendamine: Meetmed, millega taastatakse olemasolevad teenused (kerg, niisutus, vesi jne), mida raudteetööde teostamine mõjutab;
c)Rööbasteed: Uutel raudteelõikudel rööbastee materjalide (ballast, liiprid, rööpad, pöörmed ja paisumisseadmed) kokkupanekuks ja tarnimiseks ning olemasolevate rööbastee uuendamiseks;
d)Elektri olemasolu: Liinide elektrifitseerimisega seotud meetmed, sealhulgas: kontaktõhuliin, veoalajaamad, transformatsioonikeskused, elektrienergia kaugjuhtimine, kõrgepingeliinid;
e)Liiklussignaalid ja -juhtimine: Projektid, mis käsitlevad uute signaalimis- ja liikluskorraldussüsteemide rakendamist;
f)Telekommunikatsioon: Projektid, mis käsitlevad tava- ja mobiilsidet raudteeliinidel.
g)Jaamad: Olemasolevate jaamade ajakohastamine ja taastamine ning uute jaamade ehitamine.
Tööd viiakse lõpule vähemalt 1400 kilomeetri ulatuses Atlandi ja Vahemere koridoridesse kuuluvas võrgus, sealhulgas meetmed olemasolevate lõikude parandamiseks ja investeeringuteks, et teha edusamme uute lõikude ehitamisel.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C6.I2) – Üleeuroopalise transpordivõrgu programm, muud tööd
Meetme eesmärk on parandada kõiki transpordiliike (raudtee-, maantee-, lennutransport) hõlmavat riiklikku transpordivõrku, et muuta see usaldusväärsemaks, kestlikumaks, turvalisemaks ja vastupidavamaks.
Investeering koosneb järgmistest meetmetest:
a)Raudteevõrgu uuendamine seoses TEN-T põhivõrguga, mille töö pikkus on vähemalt 900 kilomeetrit;
b)Teedevõrgu ohutumaks muutmine kooskõlas riiklike ja Euroopa eeskirjadega.
c)Ühtse Euroopa taeva arengu hoogustamine (20 projekti);
d)Transpordi-, liikuvus- ja linnaarengu ministeeriumi digiülemineku toetamine.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale aitab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele kaasa vähemalt 1010000000 eurot kliimakoefitsiendiga 100 % ja vähemalt 301000000 eurot koos vähemalt 40 % kliimakoefitsiendiga.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (C6.I3) – Intermodaalsus ja logistika
Meetme eesmärk on rakendada turvalise, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegia (R1) 6. telge, mis käsitleb arukaid ühendlogistikaahelaid.
Investeering koosneb kolmest tegevussuunast:
a)üheksa strateegilise ühendveo- ja logistikaterminali arendamine või ajakohastamine, et integreerida ühendveoterminalid mõnel juhul logistikavaldkonnaga ning igal juhul soodustada kaubaveo üleminekut maanteelt raudteele;
b)parandada raudtee- ja maanteepääsu Hispaania sadamatesse, et edendada raudtee-kaubavedu, parandades sadamate ühendamist raudteega (2 sadamat) ja maanteevõrguga (üks sadam);
c)parem juurdepääsetavus (19 projekti) ja jätkusuutlikkus sadamates (projektid 25 sadamavaldajas).
Valikukriteeriumidega tagatakse, et vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale aitab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele kaasa vähemalt 584000000 eurot kliimakoefitsiendiga 100 % ja vähemalt 217000000 eurot koos vähemalt 40 % kliimakoefitsiendiga.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 4 (C6.I4) – Kestliku ja digitaalse transpordi toetusprogramm
Meetme eesmärk on parandada transpordisüsteemi tõhusust, digiteerida ja juurutada sektoris uusi tehnoloogiaid ning toetada kõige säästvamaid transpordivahendeid, eelkõige raudteetransporti. See investeering on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu tööprogrammi algatustega ja nõuab üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist.
Investeering koosneb 15 meetmepaketist järgmistes valdkondades:
Tegevussuund 1. Koostalitlusvõime raudtee-kaubaveos
1. Rongisisesed Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemid (ERTMS);
2. Meetmed raudtee koostalitlusvõime takistuste kõrvaldamiseks;
3. Vedurite muutuva rööpmelaiusega telje innovatsioon ja arendamine;
Tegevussuund 2. Ühendvedude edendamine
4. Veoste ja ühendvedude raudtee-maanteeterminalide ja nende maismaaühenduste ehitamine, kohandamine või ajakohastamine;
5. Säästva kaubaveo (raudtee- ja meretransport) toetamine, tuginedes ECO-INCENTSITSIOONILE, et tagada pakkumine ja nõudlus;
Tegevussuund 3. Raudtee-kaubaveoseadmete moderniseerimine
6. Meetmed, millega toetatakse raudtee-kaubaveo vagunite uuendamist või ajakohastamist, sealhulgas raudtee-kiirteede teenuste loomist;
7. Meetmed, millega toetatakse raudteeseadmete renoveerimist või kohandamist muu materjaliga, kasutades vesiniku või elektrina alternatiivkütuseid;
Tegevussuund 4. Ohutu, kestlik ja ühendatud maanteetransport
8. Tarbesõidukite turvaliste parkimisalade ehitamine ja ajakohastamine ning teabeteenuste osutamine;
9. Maanteesektori intelligentsed transporditeenused tasuliste kiirteede kontsessioonides ning muudes liiklusohutuse ja kaitse teenustes;
10. Meetmed, millega toetatakse raskeveokite alternatiivse tankimistaristu kasutuselevõttu teedevõrgus. Selle meetme rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), sätestades tingimuse, mille kohaselt peab taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside transpordiks olema ehitamise ajal võimalik kasutada gaaskütuste ülemineku- ja jaotustaristut;
11. Meetmed, millega toetatakse masinate uuendamist või kohandamist säästva teekatte, CO2 jalajälje vähendamise ja müra vähendamiseks;
Tegevussuund 5. Mere- ja õhutranspordi jätkusuutlikkus
12. Alternatiivkütuste kasutuselevõtu toetamine sadamates ja lennujaamades. Selle meetme rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), sätestades tingimuse, mille kohaselt peab taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside transpordiks olema ehitamise ajal võimalik kasutada gaaskütuste ülemineku- ja jaotustaristut;
13. Alternatiivsete energiatehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine merendussektoris;
Tegevussuund 6. Transpordi digiteerimine
14. Projektid reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimiseks riiklikul tasandil;
Üleviimine autonoomsetesse piirkondadesse
15. Reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimise projektid piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
Valikukriteeriumidega tagatakse, et vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale aitab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele kaasa vähemalt 63500000 eurot kliimakoefitsiendiga 100 % ja vähemalt 210000000 eurot koos vähemalt 40 % kliimakoefitsiendiga.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
82 |
C6.R1 |
M |
Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (avalik konsultatsioon) |
Teade konsultatsiooni lõpetamise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Avaliku konsultatsiooni lõpp strateegia üle, mis käsitleb meetmeid järgmises üheksas valdkonnas:
|
|
83 |
C6.R1 |
M |
Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (heakskiitmine) |
Heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Ministrite nõukogu poolt heaks kiidetud strateegia, mis käsitleb meetmeid järgmises üheksas valdkonnas:
|
|
84 |
C6.R2 |
M |
Soovituslik raudteestrateegia |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Soovitusliku raudteestrateegia heakskiitva resolutsiooni avaldamine Euroopa Liidu Teatajas koos meetmetega järgmistes valdkondades:
|
|
85 |
C6.I1 |
M |
TEN-T põhivõrk: projektide väljaandmine |
Ametlik teade projekti sõlmimise kohta – |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 1 400 000 000 EUR suurune eelarve, mis on eraldatud TEN-T põhivõrgule ühes või mitmes järgmises koridoris:
• La Coruña-Vigo-Ourense
• Monforte-León
• Talayuela-Madrid-Valladolid-Vitoria • Sevilla-Huelva
• Frontera francesa-Barcelona/Tarragona-Vandellós
• Vandellós-Castellón
• Alcázar de San Juan-La Encina
• Utrera-Antequera Santa Ana • Madrid-Valencia
|
|
86 |
C6.I1 |
T |
TEN-T põhivõrk: tööde edenemine |
– |
Arv (km) |
0 |
335 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 335 kilomeetri ulatuses lõpule viidud tööd TEN-T põhivõrgus koridorides, mille omadused on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali #85 eesmärgis |
|
87 |
C6.I1 |
T |
TEN-T põhivõrk: tööde lõpuleviimine |
– |
Arv (km) |
335 |
1 400 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 1400 kilomeetri ulatuses lõpetatud töid TEN-T põhivõrgus koridorides, mille omadused on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali #85 eesmärgis. (lähtealus: 31. detsember 2024). |
|
88 |
C6.I2 |
M |
TEN-T võrk, eri transpordiliigid (raudtee- ja maanteetransport): osaline eelarvetoetus |
Ametlik teade projekti sõlmimise kohta – |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 1 000 000 000 EUR suurune kumulatiivne eelarve (kogueelarve 1717000000 eurot) erinevate transpordiliikide (raudtee- ja maanteetranspordi) mittepõhivõrgus tehtavateks sekkumisteks. Projektid valitakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:
|
|
89 |
C6.I2 |
T |
TEN-T põhivõrk: raudteetööde edenemine |
– |
Arv (km) |
0 |
347 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 347 km ulatuses töid, mille eesmärk on muuta raudteevõrk koostalitlusvõimelisemaks peamiselt seoses TEN-Tga, kusjuures lõppeesmärk on vähemalt 900 kilomeetri pikkust võrku. Tööd tehakse valdkondades, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali punktis a (88. vahe-eesmärk) |
|
90 |
C6.I2 |
T |
Ühtne Euroopa taevas: toetuse saanud projekt ja projektide lõpuleviimise edenemine |
– |
Arv |
0 |
15 |
IV KVARTAL |
2024 |
Digiteerimise ja turvalisuse valdkonnas on lõpule viidud kokku vähemalt 15 projekti (lõppeesmärk 20 projekti) ühtse Euroopa taeva arendamiseks järgmistest valikukriteeriumidest: Digiteerimise ja turvalisuse valdkonnas on lõpule viidud kokku vähemalt 15 projekti (lõppeesmärk 20 projekti) ühtse Euroopa taeva arendamiseks järgmistest valikukriteeriumidest:
|
|
91 |
C6.I2 |
M |
Transpordi-, liikuvus- ja linnade tegevuskava digitaliseerimine |
Ametlik teade töö lõpetamise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2024 |
Järgmiste projektide lõpuleviimine:
|
|
92 |
C6.I2 |
T |
Uus või uuendatud TEN-T võrk, muud tööd |
– |
Arv (km) |
347 |
900 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Lõpetatud on vähemalt 900 kilomeetrit töid, mille eesmärk on muuta raudteevõrk koostalitusvõimelisemaks peamiselt TEN-T ja tööde vahel. Tööd tehakse valdkondades, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali punktis a esitatud projektide valikukriteeriumides (88. vahe-eesmärk). (lähtealus: 31. detsember 2024). |
|
93 |
C6.I2 |
T |
Ühtne Euroopa taevas: projekti lõpuleviimine |
– |
Arv |
15 |
20 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 20 projekti, mis viidi lõpule digiteerimise ja turvalisuse valdkonnas ühtse Euroopa taeva arendamiseks ning projektid valitakse välja vastavalt projektiauhinna (Milestone 90) valikukriteeriumidele (lähtealus: 31. detsember 2024). |
|
94 |
C6.I2 |
M |
Riiklik teedevõrk, mis on kohandatud kehtiva määrusega |
Projekti lõpuleviimine |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Riikliku teedevõrgu ohutumaks muutmise tööde lõpuleviimine vastavalt riiklikele ja Euroopa õigusnormidele toimib valdkondades, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali punkti b (eesmärk 88) valikukriteeriumides ning hõlmab töid vähemalt 80 tunnelis, tarade ja märgistuste parandamist, et vähendada metsloomade kokkupõrke tõenäosust, selliste meetmete rakendamist, mille eesmärk on parandada kõige haavatavamate liiklejate, nagu jalakäijate ja jalgratturite (lainerajad, jalgrattateed), müra vähendamise meetmed, digitaliseerimine (sildade ja tunnelite seiresüsteemide rakendamine, suurandmete analüüsi ja asjade interneti kasutamine); teede digiteerimine seireks ja hoolduseks), intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine bussiradadel. |
|
95 |
C6.I3 |
M |
Ühendveo- ja logistikataristud: osaline eelarvetoetus |
Ametlik teade projekti sõlmimise kohta – |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 3 300 000 000 EUR suurune kumulatiivne eelarve (sihteelarve kokku 974000000 eurot) ühendveo- ja logistikataristu parandamiseks ette nähtud sekkumisteks
|
|
96 |
C6.I3 |
M |
Ühendvedude ja logistika infrastruktuuri eelarve täitmine |
Ametlik teade eelarve täitmise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2024 |
Ühendveo- ja logistikataristu struktuuridele vähemalt 590 000 000 EUR ulatuses täidetud kumulatiivne eelarve toimib valdkondades, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali projektide valikukriteeriumides, punktid a, b ja c (eesmärk 95). |
|
97 |
C6.I3 |
T |
Ühendvedude ja logistika infrastruktuur |
– |
Arv |
0 |
12 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Tööde lõpuleviimine üheksas strateegilises ühendveo- ja logistikaterminalis (Tilos) ja kolmes sadamas, mis on uued või ajakohastatud, et edendada raudtee-kaubavedu. Tööd tehakse valdkondades, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali projektide valikukriteeriumides, punktid a ja b (eesmärk 95). |
|
98 |
C6.I3 |
T |
Raudtee juurdepääsetavuse ja sadamate jätkusuutlikkuse projektide lõpuleviimine |
– |
Arv |
0 |
44 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
44 meetme (19+ 25) lõpuleviimine: vähemalt 19 projekti, mis käsitlevad raudtee juurdepääsetavust ja jätkusuutlikkuse projektide lõpuleviimist 25 sadamaasutuse sadamates. Tööd tehakse valdkondades, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali projektide valikukriteeriumides (punkt c) (eesmärk 95). |
|
99 |
C6.I4 |
M |
Kestliku ja digitaalse transpordi programmi toetamine. |
Euroopa Liidu Teataja avaldamine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Säästva ja digitaalse transpordi programmi raames 800 000 000 EUR suuruse toetuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.
|
|
100 |
C6.I4 |
M |
Kestlik ja digitaalne transport: projekti käivitamine |
Ametlik teade tööde alustamise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2024 |
Tööde alustamine kõigi projektide puhul, mis kiideti heaks 2022. aasta neljandas kvartalis (99. vahe-eesmärk), et edendada kestlikku ja digitaalset transporti. Tööd tehakse valdkondades, mis on kindlaks määratud projektide valikukriteeriumides 2022. aasta neljandas kvartalis (99. vahe-eesmärk). |
|
101 |
C6.I4 |
M |
Kestlik ja digitaalne transport: tööde lõpuleviimine |
Ametlik teade töö lõpetamise kohta |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Kõigi 2022. aasta neljandas kvartalis (99. vahe-eesmärk) kestliku ja digitaalse transpordi edendamiseks välja antud projektide lõpuleviimine. Tööd tehakse valdkondades, mis on kindlaks määratud projektide valikukriteeriumides 2022. aasta neljandas kvartalis.
|
F.3. Laenutoetuseks tehtavate investeeringute kirjeldus
Reform 3 (C6.R3) – Riikliku kiirteede võrgustiku energiatõhususe strateegia
Reformi eesmärk on avaldada energiatõhususe strateegia riiklikus teedevõrgus ja kehtestada meetmed, mille eesmärk on parandada riikliku teedevõrgu energiatõhusust.
Käesolev strateegia hõlmab vähemalt järgmisi elemente:
a)riikliku teedevõrgu energiavarustuse analüüs;
b)riikliku teedevõrgu hetkeolukorra analüüs selle valgustuse ja võimalike lahenduste põhjendatuse kohta;
c)rakendatavate meetmete loetelu koos nende rakendamise ajakavaga;
d)teedevõrgu valgustussüsteemis tehtavate toimingute loetelu; ja
e)investeerimis- ja rahastamiskava vajalike meetmete rakendamiseks koos ajakavaga.
Strateegia avaldatakse 2024. aasta esimeses kvartalis.
Riikliku teedevõrgu energiatõhususe strateegia rakendamise osana arvutab teede peadirektoraat 2024. aasta CO2 jalajälje, mille tulemused esitatakse 2025. aastal.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
F.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtekuupäev on 1. veebruar, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L15 |
C6.R3 |
M |
Energiatõhususe strateegia |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
ESIMENE KVARTAL |
2024 |
Riikliku teedevõrgu energiatõhususe strateegia heakskiitmise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas, mis hõlmab meetme kirjeldusele vastavaid elemente. |
|||
|
L16 |
C6.R3 |
M |
Teede peadirektoraadi CO2 jalajälje arvutamine |
Tulemuste avaldamine ametlikul veebiplatvormil |
IV KVARTAL |
2025 |
Teede peadirektoraadi 2024. aasta CO2-jalajälje arvutamine, mille tulemused esitatakse 2025. aastal osana energiatõhususe strateegia rakendamisest. |
|||
G. KOMPONENT 07: Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt ja integreerimine
Hispaania riiklikus energia- ja kliimakavas aastateks 2021–2030 nähakse ette taastuvenergia kasutamise märkimisväärne kasv Hispaanias, jõudes 2030. aastal 74 %ni elektrisektoris ja 42 %-ni lõppkasutuses. Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk suurendada taastuvenergia kasutamist järgmiste elementide abil:
a)selge ja prognoositava õigusraamistiku väljatöötamine, mis soodustab investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse;
b)tööstuse väärtusahela loomine ja konsolideerimine taastuvate energiaallikate valdkonnas;
c)taastuvate tootmistehnoloogiate uuenduslike allikate toetamine, sealhulgas nende integreerimine lõppkasutusse; ja
d)keskkonnasäästlike oskuste arendamine.
Lisaks on selle komponendi konkreetne eesmärk edendada taastuvenergia kasutuselevõttu Hispaania saartel ning kodanike osalemist taastuvenergiakogukondade kaudu.
Komponent on seotud innovatsiooni ja energiatõhususse tehtavate investeeringute edendamisega (riigipõhine soovitus nr 3 2019). Samuti edendatakse sellega avaliku ja erasektori investeeringuid ning rohepööret (riigipõhine soovitus 3 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C7.R1) – taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistik
Selle meetme eesmärk on tugevdada taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistikku, et suurendada kindlust ja soodustada erainvesteeringuid taastuvenergiasse, kõrvaldada takistused taastuvate energiaallikate kasutuselevõtult ning parandada nende integreerimist keskkonda, elektrisüsteemi ja eri sektoritesse.
Meede hõlmab mitmeid õiguslikke ja regulatiivseid etappe, sealhulgas:
-2020. aasta juunis võeti vastu kuninglik dekreetseadus nr 23/2020, millega luuakse uus taastuvenergia tootmise enampakkumissüsteem ja parandatakse taastuvenergia tootmise elektrivõrgule juurdepääsu mehhanismi;
-2020. aasta novembris võeti vastu kuninglik dekreet 960/2020, mis suurendab taastuvenergia tootmisest saadava tulu prognoositavust uutel enampakkumistel;
-2020. aasta detsembris vastu võetud kuninglik dekreet nr 1183/2020, millega reguleeritakse taastuvenergia tootmisele juurdepääsu ja sellega liitumise tingimusi kooskõlas kuningliku dekreetseadusega nr 23/2020; ja
-Kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seadus, mis on kavas vastu võtta 2021. aasta esimesel poolel ning millega kehtestatakse 2030. aasta taastuvenergia eesmärgid ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk (sealhulgas 100 % taastuvelektrisüsteem). See seadus sisaldab ka elemente, mis on asjakohased kava muude komponentide puhul (nt haldustõkete vähendamine ja nõuded avalike laadimispunktide paigaldamiseks).
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 2 (C7.R2) – riiklik omatarbimise strateegia
Selle meetme eesmärk on edendada omatarbimist kui taastuvenergia tootmise alternatiivset vormi, seada selles valdkonnas eesmärgid aastateks 2021–2030 ning teha kindlaks ja töötada välja meetmed nende kasutuselevõtu peamiste takistuste leevendamiseks. Omatarbimine aitab kaasa taastuvenergia tootmise integreerimisele hoonetes ja linnakeskkonnas ning suurendab kohalikku tööhõivet.
Meede hõlmab riikliku omatarbimise strateegia vastuvõtmist Hispaania valitsuse poolt 2021. aasta teisel poolel, et vähendada omatarbimist takistavaid haldustõkkeid. Strateegias analüüsitakse praegust ja võimalikku olukorda Hispaanias ning määratakse kindlaks meetmed, mille eesmärk on: (a) haldusasutuste tegevuse parem koordineerimine; (b) teabe levitamine tarbijatele ja teadlikkuse suurendamine; (C) omatarbimise kasutuselevõtuga seotud olemasolevate asjakohaste oskuste ja täiendkoolitusvõimaluste kindlakstegemine.
Meetmes käsitletakse riikliku omatarbimise strateegia põhielementide rakendamist, sealhulgas suuniste avaldamist selle kohta, kuidas edendada omatarbimist, ning vajalike oskuste parandamisele suunatud koolituste läbimist.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Reform 3 (C7.R3) – Energiakogukondade arendamine
Selle meetme eesmärk on arendada energiakogukondi, et suurendada kodanike osalemist energiasüsteemi ümberkujundamises taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade kaudu. Meetmega toetatakse koolitus-, osalus- ja kogukonna loomise protsesse ning konkreetsete projektide toetamist.
Meetmega antakse energiakogukondadele konkurentsipõhise pakkumismenetluse alusel esimene katseprojekt, et tõendada selle mudeli elujõulisust. Komisjon viib 2024. aasta lõpuks ellu 37 katseprojekti, milles osaleb kohalik kogukond, koos rakendatud tegevuskavaga ja määratakse kindlaks asjakohased edasised sammud. Need projektid põhinevad taastuvenergial.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform 4 (C7.R4) – Taastuvenergia innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu raamistik
See meede tugevdab mitmete taastuvate energiaallikate innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu raamistikku ning aitab saavutada eesmärki, et taastuvenergiaallikate osakaal energianõudluses oleks 100 %. Käesoleva meetmega hõlmatud taastuvad energiaallikad hõlmavad avamere tuuleenergiat ja biogaasi. Meede hõlbustab ka teadus- ja arendustegevust taastuvenergia tehnoloogiate valdkonnas.
Meede hõlmab avamere tuuleenergia ja muu mereenergia tegevuskava avaldamist. Tegevuskava eesmärk on vähendada haldustõkkeid selle taastuvenergiaallika arendamisel. Tegevuskava eesmärk on eelkõige: (a) edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni paindlikuma õigusraamistiku ning uute prototüüpide tehnoloogiakeskuste ja katseplatvormide tugevdamise kaudu; (b) teha kindlaks võimalused ja koostoime peamiste tööstussektoritega; (C) töötada välja asjakohane õigusraamistik Hispaanias kasutuselevõtuks (eelkõige ujuvtehnoloogia puhul); ning d) määrata kindlaks meetmed keskkonnamõju vähendamiseks (püüeldes samal ajal lihtsustada haldusmenetlusi). Meetmega rakendatakse tegevuskavas kindlaks määratud peamisi reguleerivaid meetmeid, et edendada avamere tuuleparke, edendada teadus- ja arendustegevust ning toetada ujuvtehnoloogiate kasutuselevõttu.
Selle meetme teine element on biogaasi tegevuskava avaldamine, milles analüüsitakse asjakohaseid regulatiivseid ja valdkondlikke vahendeid biogaasi edendamiseks, keskendudes selle energiaallika tõhusale kasutamisele (nt agrotööstuslikes rakendustes ja raskeveokites, kus elektrifitseerimine ei ole veel alternatiiv). Reformi selles osas käsitletakse biogaasi tegevuskava põhimeetmete rakendamist, sealhulgas järgmist: (a) taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside päritolutagatiste süsteemi loomine, mille eesmärk on soodustada investeeringuid biogaasi ning vähendada CO2 heidet sellistes sektorites nagu tööstus ja transport; (b) vahendi väljatöötamine, et arvutada biogaasi panus CO2-heite vähendamisse; ning c) teostatavuse eeluuringud biogaasi tootmisrajatiste rakendamise edendamiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 1 (C7.I1) – Innovatiivse taastuvenergia arendamine, mis on integreeritud hoonetesse ja tootmisprotsessidesse
Selle meetme eesmärk on edendada uuenduslike taastuvenergiaallikate ning hoonetesse ja tootmisprotsessidesse integreeritavate energiaallikate arendamist. Sellega toetatakse oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja tehnoloogiaid, mis ei ole veel täielikult konkurentsivõimelised, sealhulgas taastuvad elektri- ja soojusenergia allikad põllumajandussektoris, taastuvad energiaallikad, mille eesmärk on elamu- ja teenindussektori jahutus-/küttevajadused, taastuvatest energiaallikatest tööstusprotsessides kasutatav soojusenergia, bioenergia ja mere taastuvenergia. Toetust antakse investeeringuteks ettenähtud abina, mida antakse hangete kaudu, mis tagavad kulutõhusa tulemuse, või otsese omakapitalitoetusena taastuvenergiaprojektidele. Investeeringutega toetataks ka ümber- ja täiendusõpet taastuvenergia tootmise valdkonnas.
Selle investeeringu raames paigaldatakse 2026. aasta esimeseks pooleks vähemalt 3 800 MW innovaatilist või lisaväärtust andvat taastuvenergiat.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C7.I2) – Säästev energia saartel
Selle investeeringuga toetatakse säästvat energiat Hispaania saartel (Kanaari saared ja Baleaari saared) osana laiemast strateegiast, mille eesmärk on toetada energiasüsteemi ümberkujundamist saartel, eelkõige toetades projekte taastuvenergia kasutuselevõtuks ja integreerimiseks saartele ja mittepoolinaarsetesse süsteemidesse. See on kooskõlas Hispaania riikliku energia- ja kliimakavaga, mis sisaldab meetmeid saarte CO2 heite vähendamiseks ja nende naftast sõltuvuse vähendamiseks.
Konkreetsed toetatavad investeeringud hõlmavad taastuvaid elektriallikaid, salvestuslahendusi ja arukaid projekte (osana programmist „Arukad saared“). Osa selle investeeringuga seotud tegevustest tugineb teadmistele, mis on omandatud programmi „Puhas energia ELi saartele“ kaudu.
Selle investeeringu raames paigaldatakse vähemalt 180 MW taastuvenergiat ning vähemalt 600 toetatavat või ellu viidud meedet, projekti või programmi, sealhulgas: dünameerimisprogrammid või kontorid, saarte tegevuskavad, investeerimis- või abiprojektid, mis on seotud programmidega „Arukad saared“ või „Puhas energia ELi saartele“, taastuvenergia säästvad või salvestavad projektid.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Lähtetase |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
102 |
C7.R1 |
M |
Kuningliku dekreetseaduse nr 23/2020 (energiameetmed) jõustumine |
Jõustumisega seotud kuningliku dekreetseaduse nr 23/2020 säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Kuningliku dekreetseadusega nr 23/2020 kiidetakse heaks energiameetmed, mille eesmärk on kehtestada uue enampakkumiskava õiguslik alus, määratleda energiasektori uued osalejad, nagu sõltumatud energiavahendajad ja taastuvenergiakogukonnad, ning aidata ratsionaliseerida juurdepääsu- ja ühenduslube. |
|
103 |
C7.R1 |
M |
Kuningliku dekreedi 960/2020 (taastuvenergia majanduskord) jõustumine |
Säte kuninglikus dekreedis 960/2020 jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Kuninglik dekreet 960/2020 reguleerib taastuvenergia majanduskorda |
|
104 |
C7.R1 |
M |
Kuningliku dekreedi nr 1183/2020 (taastuvate energiaallikate ühendamine elektrivõrku) jõustumine |
Säte kuninglikus dekreedis 1183/2020 jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Kuninglik dekreet nr 1183/2020 reguleerib hübridiseerimist ning taastuvatele energiaallikatele juurdepääsu ja elektrivõrguga ühendamist. |
|
105 |
C7.R1 |
M |
Kliimamuutusi ja energiasüsteemi ümberkujundamist käsitleva seaduse jõustumine |
Kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seaduse jõustumise säte |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seadusega nähakse ette alternatiivne regulatiivne stabiilsus taastuvate energiaallikate arendamiseks, väiksemad haldustõkked ja miinimumnõuded üldkasutatavate laadimispunktide kasutuselevõtuks. |
|
106 |
C7.R1 |
T |
Taastuvenergia täiendav tootmisvõimsus |
– |
Arv (MW) |
0 |
8 500 |
IV KVARTAL |
2023 |
Taastuvenergia kumulatiivne täiendav tootmisvõimsus, mida toetatakse reformiga C7.R1 hõlmatud uue toetava õigusraamistiku alusel (sealhulgas direktiiviga 960/2020 kehtestatud enampakkumismehhanism, uus määrus juurdepääsu- ja liitumislubade ning hübridiseerimise kohta): vähemalt 8 500 MW |
|
107 |
C7.R1 |
T |
Hispaanias paigaldatud kumulatiivne täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus |
– |
Arv (MW) |
0 |
1 500 |
IV KVARTAL |
2023 |
Hispaanias ajavahemikul 2020–Q42023 paigaldatud kumulatiivne täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus reformiga C7.R1 hõlmatud uue toetava õigusraamistiku alusel (sealhulgas direktiiviga 960/2020 kehtestatud enampakkumismehhanism, uus määrus juurdepääsu- ja liitumislubade ning hübriidimise kohta): ehitatud vähemalt 1 500 MW |
|
108 |
C7.R2 |
M |
Riiklik omatarbimise strateegia |
Avaldamine veebilehel |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Ministrite nõukogu poolt riikliku omatarbimise strateegia vastuvõtmine ja avaldamine valitsuse veebisaidil, et vähendada omatarbimist takistavaid haldustõkkeid. |
|
109 |
C7.R2 |
M |
Riikliku omatarbimise strateegia meetmete lõpuleviimine |
Tulemuste avaldamine veebilehel |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2023 |
Riikliku omatarbimise strateegia põhimeetmete lõpuleviimine, sealhulgas: ökoloogilise ülemineku ministeeriumi veebisaidil avaldatud tehnilised suunised ja kohalikele omavalitsustele mõeldud suunised selle kohta, kuidas edendada omatarbimist, ning koolituste läbimine, mis on tehtud selleks, et parandada vajalikke tehnilisi oskusi taastuvate taastuvate energiaallikate omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise valdkonnas vähemalt 500 spetsialisti jaoks. |
|
110 |
C7.R3 |
M |
Energiakogukondade katseprojekt |
Avaldamine veebilehel |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Esimese katseprojekti andmine energiakogukondadele pakkumiskutsete alusel, et näidata selle mudeli elujõulisust. |
|
111 |
C7.R3 |
T |
Energiaga seotud katseprojektide lõpuleviimine kohalikes kogukondades |
– |
Arv |
0 |
37 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 37 energiaga seotud katseprojekti lõpuleviimine kohaliku kogukonna osalusel, tuginedes tegevuskavale, milles on esitatud võetud meetmed ja edasised sammud. Need katseprojektid võivad hõlmata osalusprotsesse, kohalike energiakogukondade loomise toetamist või taastuvenergiaprojektide endi kasutuselevõttu. |
|
112 |
C7.R4 |
M |
Avamere tuuleenergia ja muu mereenergia tegevuskava |
Avaldamine veebilehel |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Avamere tuuleenergia ja muu mereenergia tegevuskava avaldamine, et vähendada haldustõkkeid selle taastuvenergiaallika arendamisel |
|
113 |
C7.R4 |
M |
Meretuule- ja muu mereenergia kaardil kindlaks määratud reguleerivate meetmete jõustumine |
Jõustuvate reguleerivate meetmete sätted |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2023 |
Avamere tuuleenergia ja muu mereenergia kaardil kindlaks määratud peamiste reguleerivate meetmete jõustumine, et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning toetada ujuvtehnoloogiate kasutuselevõttu. Need põhimeetmed hõlmavad järgmist: mereala ruumilise planeerimise kavade lõplik heakskiitmine, võrgu planeerimise ja avamerestrateegia parem koordineerimine ning õigusraamistiku ajakohastamine. |
|
114 |
C7.R4 |
M |
Biogaasi käsitlevas tegevuskavas kindlaks määratud meetmete lõpuleviimine |
Avaldamine veebilehel |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Biogaasi tegevuskavas kindlaks määratud põhimeetmete lõpuleviimine, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside päritolutagatiste kava kehtestamine, et parandada biogaasi konkurentsivõimet ja soodustada investeeringuid biogaasi tootmisse, tagades kiirema CO2-heite vähendamise sellistes sektorites nagu tööstus ja transport. |
|
115 |
C7.I1 |
M |
Innovaatilise või lisandväärtusega taastuvenergia tootmisvõimsuse investeerimistoetuse pakkumismenetlus |
ELTs avaldamise kuupäev |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Innovaatilise või lisandväärtusega taastuvenergia tootmisvõimsuse investeerimistoetuse esimese hanke avaldamine ELTs |
|
116 |
C7.I1 |
M |
Mere taastuvenergia taristu uued projektid, tehnoloogiad või paigaldised |
Toetuse andmise otsus/investeerimisasutuse otsus |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2023 |
Vähemalt kuus arendustööd, millega edendatakse uusi projekte, tehnoloogiaid või mere taastuvenergia taristu rajatisi. Need kuus arendust peaksid aitama kaasa mere taastuvenergia projektide rakendamisele Hispaanias. Arengusuunad võivad hõlmata VKEsid, kes tegelevad mere taastuvenergiaga ja saavad toetusi, laene või omakapitaliinvesteeringuid, osalevad kommertskasutusele eelnevates riigihangetes, samuti toetusi, mida antakse otse taastuvenergiaprojektidele või mere taastuvenergia prototüübile uue tehnoloogia tootmiseks või kasutuselevõtuks. |
|
117 |
C7.I1 |
T |
Täiendav tootmisvõimsus uuendusliku või lisandväärtusega taastuvenergia tootmiseks |
– |
Arv (MW) |
0 |
3 800 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Taastuvenergia kumulatiivne täiendav tootmisvõimsus uuendusliku või lisandväärtusega taastuvenergia tootmisvõimsuse jaoks (vähemalt 3 800 MW paigaldatud) |
|
118 |
C7.I2 |
M |
Saarte puhta energia ja arukate projektide büroo |
Avaldamine veebilehel |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2023 |
Saarte puhta energia ja arukate projektide büroo loomine, et hallata taaste- ja vastupidavusrahastu toetusprogramme. Büroo koordineerib saarte energiasüsteemi ümberkujundamise dünameerimist ja arendamist. |
|
119 |
C7.I2 |
T |
Saarte energiasüsteemi ümberkujundamist toetavate projektide lõpuleviimine |
– |
Arv |
0 |
600 |
KOLMAS KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 600 toetatavat või ellu viidud meedet, projekti või programmi, sealhulgas: dünaamilisemaks muutmise programmid või kontorid, saarte tegevuskavad, investeerimis- või abiprojektid, mis on seotud puhta energiaga ELi saarte jaoks või arukate saarte programmidega, taastuvenergia või säästva salvestamise projektidega. |
|
120 |
C7.I2 |
T |
Täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus saartel |
– |
Arv (MW) |
0 |
180 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Taastuvenergia kumulatiivne täiendav tootmisvõimsus, mis on hangitud taastuvenergia tootmise hangete kaudu saartel (vähemalt 180 MW paigaldatud). |
H. KOMPONENT 8: Elektritaristu, arukad võrgud ning paindlikkuse ja salvestamise kasutuselevõtt
Hispaania riikliku energia- ja kliimakava eesmärk on saavutada 2030. aastaks taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 42 %. Üha suurema hulga taastuvelektri tootmise integreerimine (eeldatavasti jõuab 2030. aastaks 74 % nõudlusest ja 2050. aastaks 100 %-ni) nõuab mitmeid täiendavaid investeeringuid võrgu digitaliseerimisse, salvestamisse ja nõudluse juhtimisse. Eelkõige tähendab taastuvenergia tehnoloogiate vahekord ja osaline prognoositavus seda, et energia salvestamisel on oluline roll süsteemi paindlikkuse tagamisel ja võrgu stabiilsuse tagamisel.
Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava sellel komponendil järgmised eesmärgid:
a)Töötada välja paindlikum, detsentraliseeritum ja dünaamilisem energiasüsteem, mis suudab tõhusalt ja ohutult vastu võtta suurema taastuvenergia tootmise taseme;
b)Uute uuenduslike ärimudelite väljatöötamine; ja
c)Uute osalejate kaasamine elektrisüsteemi (lisaks hoidlate käitajatele ja agregaatoritele ka tootjad, tarnijad ja tarbijad) ning paindlikum õigusraamistik, mis suudab kohaneda uute vajadustega regulatsiooni testkeskkondade kaudu.
Rahastamisvahendiga edendatakse investeeringuid innovatsiooni ja energiatõhususse ning soodustatakse innovatsiooni soodustavate tõhusate poliitikameetmete vastuvõtmist (riigipõhine soovitus nr 3 2019). Samuti edendatakse sellega avaliku ja erasektori investeeringuid ning rohepööret (riigipõhine soovitus 3 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C8.R1) – Taastuvate energiaallikate energiasüsteemi lõimimise võimaldav raamistik: võrgud, salvestamine ja infrastruktuur
Selle meetme eesmärk on võimaldada läbipaistvat ja stabiilset õigusraamistikku, mis loob kindluse ja võimaldab taastuvate energiaallikate suuremat integreerimist energiasüsteemi investeeringute kaudu võrkudesse, salvestusse ja taristusse.
Reform hõlmab pikaajalist CO2-heite vähendamise strateegiat aastaks 2050 („ELP 2050“). Strateegia eesmärk on luua alus strateegilisele ja reguleerivale raamistikule taastuvenergia tõhusaks integreerimiseks paindlikusse ja arukasse energiasüsteemi. ELP 2050 eesmärgid on muu hulgas järgmised: (a) kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90 % võrreldes 1990. aastaga (kliimaneutraalsus); (b) 97 % taastuvenergia osakaalu saavutamine lõppenergia tarbimises; ning c) 100 % taastuvelektri süsteem.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.
Reform 2 (C8.R2) – Energia salvestamise strateegia ja energia salvestamise kasutuselevõttu käsitleva õigusraamistiku kohandamine
Selle meetme eesmärk on töötada välja, kiita heaks ja võtta kasutusele reguleeriv ja strateegiline raamistik energia salvestamise edendamiseks. Reformiga luuakse vajalik raamistik C8.I1 ja C8.I3 alusel kavandatud investeeringuteks, mis on seotud vastavalt energia salvestamise kasutuselevõtuga ja uute ärimudelitega energiasüsteemi ümberkujundamisel.
Reform hõlmab energia salvestamise strateegia heakskiitmist Hispaania valitsuse poolt. Strateegia eesmärk on tagada 2030. aastaks 20 GW ja 2050. aastaks 30 GW energia salvestamine.
Reform hõlmab kolme õigusakti ja õigustloovat akti: (I) kuninglik dekreet nr 1183/2020, millega reguleeritakse hoidlate juurdepääsu võrgule; (II) Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia ringkiri 1/2021, millega kehtestatakse elektritootmisrajatiste põhi- ja jaotusvõrkudele juurdepääsu ja nendega ühendamise metoodika ja tingimused; III) 10. detsembri 2020. aasta Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia resolutsioon, millega reguleeritakse energiasalvestusseadmete osalemist abiteenuste osutamises.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Reform 3 (C8.R3) – koondamise, nõudluse juhtimise ja paindlikkusteenuste õigusraamistiku väljatöötamine
Selle meetme eesmärk on töötada välja aruka ja dünaamilise energiasüsteemi arendamiseks vajalik õigusraamistik, mis hõlmab järgmist: (I) nõudluse juhtimise ja paindlikkuse teenuste reguleerimine riiklikus õigusraamistikus, ii) õigusraamistiku väljatöötamine, et hõlmata erinevaid paindlikkusteenuseid, ja iii) raamistiku väljatöötamine, et tagada tarbijate juurdepääs nende energiatarbimise andmetele.
Reform peab olema kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga, milles tunnistatakse selgesõnaliselt vajadust määrata kindlaks tehnilised nõuded taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat pakkuvate osalejate, energiasalvestusettevõtjate ja tarbimiskaja teenuseid osutavate osalejate osalemiseks olemasolevatel ja arenevatel turgudel.
Riiklikus energiakliimakavas rõhutatakse ka vajadust arendada agregaatorite, eelkõige sõltumatute energiavahendajate staatust, et hõlbustada nende osalemist turul. Selleks nähakse reformiga ette sõltumatu nõudluse vahendaja staatuse loomine kuningliku dekreetseadusega 23/2020, et võimaldada uutel osalejatel siseneda jaemüügiturule.
Lisaks riikliku energia- ja kliimakava toetamisele võetakse reformiga üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta, milles on sätestatud kohustus tagada tarbijate osalemine turgudel, sealhulgas tarbimiskaja kaudu, edendada tarbijate osalemist individuaalsel või koondtasandil või sõltumatute agregaatorite kaudu ning võimaldada jaotusvõrgu paindlikkuse kasutamist.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 4 (C8.R4) – Regulatiivsed testkeskkonnad või katsestendid
Selle meetme eesmärk on töötada riiklikus õigusraamistikus välja regulatiivsed katsestendid, mis võimaldavad võtta kasutusele uusi tooteid või tehnoloogilisi lahendusi, erandeid või regulatiivseid kaitsemeetmeid, et hõlbustada teadusuuringuid ja innovatsiooni energiasektoris. Reform on otseselt seotud reformiga C8.R3 ja investeeringuga C8.I3.
Reguleeritud testimiskeskkonnad võimaldavad tööstusel katsetada paindlikkuse, tarbimiskaja ja energia salvestamisega seotud uusi tehnoloogiaid, süsteeme ja teenuseid turvalises keskkonnas, kus huvitatud isikud saavad kogeda uuenduslikke lahendusi, ilma et nende suhtes kohaldataks ennetavaid regulatiivseid nõudeid. Lisaks nähakse testkeskkondades ette kahesuunaline regulatiivne dialoog administratsiooni ja reguleeriva asutuse vahel, mis kiirendab ja hõlbustab kehtivate eeskirjade läbivaatamist ning kohandab neid uute agentide turuletulekuga. See peaks hõlbustama tehnoloogiliste idufirmade loomist, andes neile võimaluse katsetada oma ärimudeleid.
Reformi käigus võetakse vastu kuninglik dekreet regulatsiooni testkeskkondade arendamise kohta, et võimaldada uute katseprojektide väljatöötamist eesmärgiga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Investeering 1 (C8.I1) – Energia salvestamise kasutuselevõtt
Selle meetme eesmärk on võtta kasutusele energia salvestamine, algatades toetus- ja investeerimisalgatusi kahes peamises valdkonnas:
a)Suuremahulise ladustamise arendamine. Ulatuslik salvestamine on vajalik suurema hulga taastuvenergia tootmise integreerimiseks ja süsteemile teenuste osutamiseks alates sageduse reguleerimisest, perroonitoest (paindlikkus) või isekäivitusest; ja
b)Arvesti taga oleva ja sektori tasandil integreeritud salvestamise edendamine. Arvesti taga olevad tehnoloogiad võivad hõlmata oma tarbimisrajatisi, liitiumakusid ja soojussalvestussüsteeme.
Kavandatavat investeeringut toetatakse käesoleva komponendi reformidega, eelkõige reformidega C8.R1 ja C8.R2, mis moodustavad õigusliku ja strateegilise aluse energia salvestamise tõhusaks kasutuselevõtuks.
Meedet rakendatakse uuenduslike salvestusprojektide kaudu, mis aitavad kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele, eelkõige selleks, et tagada energiasektorile uus paindlikkus, sealhulgas taastuvate energiaallikate integreerimine. Kasutusele võetakse vähemalt viis uuenduslikku salvestusprojekti või paigaldatakse koguvõimsus vähemalt 660 MW (või samaväärne kogu energiavarustus (MWh).
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C8.I2) – Võrgude digitaliseerimine
Selle meetmega toetatakse investeeringuid, mis on seotud jaotusvõrkude digitaliseerimisega, et viia need kooskõlla energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike nõuetega. Elektrivõrkude digiteerimise vajadus on osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivist (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, milles on sätestatud, et liikmesriigid peaksid soodustama võrkude ajakohastamist, näiteks arukate võrkude kasutuselevõtu kaudu. Võrkude digiteerimine on vajalik, et edendada energiasüsteemi ümberkujundamist suurema taastuvenergia osakaaluga, et saavutada turvaline ja vastupidav elektrisüsteem. See on eriti oluline poolsaarevälistel territooriumidel, mida iseloomustab suurem haavatavus ja energiasõltuvus.
Meetme üldeesmärk on suurendada elektri konkurentsivõimet, kiirendades majanduse elektrifitseerimist. Selleks nähakse meetmega ette esialgne toetusmehhanism, et maksimeerida võrkude digiteerimise pakutavat potentsiaali järgmiselt: (I) vähendada taastuvenergia tootmise kadusid ja leket, ii) soodustada nõudluse osalemist elektrisüsteemi juhtimises ja iii) optimeerida võrgukonfiguratsiooni.
Meede hõlmab vähemalt 35 innovatiivse digiteerimisprojekti (aruka elektrijaotuse jaoks) andmist jaotusettevõtetele.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
Investeering 3 (C8.I3) – Uued ärimudelid energiasüsteemi ümberkujundamisel
See meede hõlmab investeeringuid ja toetusmehhanisme, mille eesmärk on edendada uusi ärimudeleid üleminekuks, mis on seotud energia salvestamise kasutuselevõtuga, samuti selle olelusringi juhtimise ja ringlussevõtu, nõudluse juhtimise, agregaatorite, paindlikkusteenuste, andmetele juurdepääsu ja testimiskeskkondadega. Meede hõlmab eelkõige järgmist:
a)Agregaatorite kasutuselevõtu toetamine riiklikul elektriturul, pöörates erilist tähelepanu sõltumatutele agregaatoritele reaalajas mõõteseadmete (allmõõtmine) ning juhtimis- ja sidekeskuste paigaldamise ning agregeerimisplatvormide edendamise kaudu;
b)Salvestuse kasutuselevõtt kogu väärtusahelas;
c)Nõudluse juhtimise projektide toetamine eri tarbijaprofiilides (suur tööstus, VKEd, taastuvenergiakogukonnad/kodaniku energiakogukonnad, agregaatorid jne);
d)Nõuab taotluste esitamist regulatiivsete katsestendide tegemiseks otsese, konkurentsipõhise abi või koostöölepingu vormis; ja
e)Toetus idufirmadele või uuenduslikele algatustele energeetika valdkonnas.
Investeering on tihedalt seotud reformiga C8.R4, mille eesmärk on töötada välja regulatsiooni testkeskkonnad uuenduslike projektide jaoks. Samuti tugineb see teiste reformidega, eelkõige reformiga C8.R3 määratletud strateegilisele ja reguleerivale raamistikule.
Eeldatakse, et vähemalt 18 projekti antakse energiasüsteemi ümberkujundamise uute ärimudelite edendamiseks, sealhulgas arukas mõõtmine, salvestamine, tarbimiskaja, paindlikkusteenused ja andmed.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
121 |
C8.R1 |
M |
Pikaajalise CO2-heite vähendamise strateegia („ELP2050“) heakskiitmine. |
Heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
Pikaajalise CO2-heite vähendamise strateegia („ELP2050“) heakskiitmine. ELP50 alusel määratakse kindlaks strateegiline ja reguleeriv raamistik taastuvenergia tõhusaks integreerimiseks paindlikusse ja arukasse energiasüsteemi, mida tuleb lugeda riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud laiema lähenemisviisi kontekstis. |
|
122 |
C8.R2 |
M |
Energia salvestamise lahenduse väljatöötamist edendavate planeerimis-, õigus- ja regulatiivsete reformide jõustumine. |
Jõustuvate õigus- ja haldusnormide sätted |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Järgmiste planeerimis-, õigus- ja regulatiivsete reformide vastuvõtmine ja jõustumine, et edendada energiasalvestuslahenduste väljatöötamist:
|
|
123 |
C8.R3 |
M |
Reguleerivate meetmete jõustumine paindlikkuse ja tarbimiskaja integreerimiseks. |
Jõustuvate õigus- ja haldusnormide sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Õigusraamistiku väljatöötamine paindlikkuse ja tarbimiskaja integreerimiseks järgmiste meetmete abil.
|
|
124 |
C8.R4 |
M |
Jõustuvad meetmed regulatsiooni testkeskkondade edendamiseks, et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris. |
Kuninga dekreedi jõustumise sätted |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Avaldada ja jõustada kuninglik dekreet regulatsiooni testkeskkondade arendamise kohta, et võimaldada uute katseprojektide väljatöötamist eesmärgiga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris.
|
|
125 |
C8.I1 |
T |
Uuenduslikud ladustamisprojektid |
– |
Arv |
0 |
5 |
IV KVARTAL |
2023 |
Toetust on antud vähemalt viiele uuenduslikule salvestusprojektile, mis vastavad vähemalt 660 MW suurusele ülesseatud koguvõimsusele või samaväärsele energiavarustusele (MWh). |
|
126 |
C8.I1 |
T |
Uuenduslikud salvestusprojektid toimivad |
– |
Arv |
0 |
5 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Ellu viiakse vähemalt viis uuenduslikku salvestusprojekti, mis vastavad vähemalt 660 MW ülesseatud koguvõimsusele või samaväärsele energiavarustusele (MWh). |
|
127 |
C8.I2 |
T |
Uuenduslikud digiteerimisprojektid elektrijaotuse valdkonnas |
– |
Arv |
0 |
35 |
IV KVARTAL |
2023 |
Kooskõlas Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia ringkirjas 6/2019 sätestatud omaduste ja määratlustega vähemalt 35 uuenduslikku digiteerimisprojekti (sealhulgas võrgu automatiseerimine) jaotusettevõtetele. |
|
128 |
C8.I3 |
T |
Projektid uute ärimudelite edendamiseks energiasüsteemi ümberkujundamiseks |
– |
Arv |
0 |
18 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 18 projekti, millega edendatakse energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalikke uusi ärimudeleid, sealhulgas arukat mõõtmist, salvestamist, tarbimiskaja, paindlikkusteenuseid ja andmeid. |
I. KOMPONENT 9: Saastevaba vesinik
Hispaania riikliku energia- ja kliimakava (2021–2030) eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga 23 %. Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 9 peamine eesmärk arendada taastuvenergia vesinikutehnoloogiat:
a.Energia salvestamise vahendina, et hallata elektri pakkumise ja nõudluse erinevusi, tagades elektrisüsteemi paindlikkuse.
b.Edendades nende arendamist ja konsolideerimist tööstuse väärtusahelas, võttes arvesse, et need tehnoloogiad ei ole praegu turutingimustel kasutamiseks valmis;
c.Toetades nende integreerimist lõppkasutusse, sealhulgas fossiilkütustel põhineva vesiniku asendamist tööstuses; ja
d.Arendades keskkonnahoidlikke oskusi.
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi edendada investeeringuid innovatsiooni ja energiatõhususse (riigipõhine soovitus nr 3 2019) ning edendada rohepööret (riigipõhine soovitus 3 2020).
See komponent on osa Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponentide nr 1 ja 6 (vesiniku kasutamine liikuvuse ja transpordi eesmärgil), komponendi nr 7 (taastuvenergia tootmine) ja komponendi nr 8 (salvestamine ja arukad võrgud) aluseks olevast taastuvenergiastrateegiast.
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C9.R1) – Vesiniku tegevuskava
Selle meetmega luuakse raamistik taastuvallikatest toodetud vesiniku arendamiseks Hispaanias (edaspidi „vesiniku tegevuskava“). Selleks määratakse kindlaks eesmärgid, mis tuleb 2030. aastaks saavutada seoses installeeritud võimsusega sektorite (tööstus ja transport) kaupa. Ministrite nõukogu kiitis vesiniku tegevuskava heaks 2020. aasta oktoobris. Meetmega luuakse ka konkreetne vahend tegevuskava rakendamise toetamiseks, tagades vesiniku elektrolüüsiseadmete varustamise taastuvenergiaga. Seotud regulatiivmeetmed hõlmavad i) regulatiivse vahendi loomist, mis hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, sealhulgas taastuvallikatest toodetud vesiniku päritolutagatisi väljastavate riiklike asutuste määramist ja juhtimist; ning ii) regulatiivne mehhanism, milles sätestatakse, kuidas kontrollitakse vesiniku taastuvatest energiaallikatest päritolu.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Investeering 1 (C9.I1) – Taastuvvesinik, riigi projekt
Selle meetme eesmärk on aidata kaasa vesiniku tegevuskava rakendamisele neljas tegevussuunas.
Esimene neist on edendada Hispaania teadmisi ja uuenduslikku väärtusahelat, pöörates erilist tähelepanu VKEdele. Selle tehnoloogia varajase tehnoloogilise valmisoleku taseme tõttu nähakse käesoleva meetmega ette vajadus toetada vähemalt kümmet VKEd, et tugevdada ja tugevdada olemasolevat Hispaania väärtusahelat, tõhustades ühte või mitut järgmistest tegevustest: tootmisvõimsus, oskused, konkurentsivõime, teadmus- ja tehnosiire ja/või rahvusvaheline mõõde. Meede on suunatud ka viiele tehnoloogiaarendusele või prototüübile (nt elektrolüüsiseadmed, kompressorid, hoiumahutid, kütuseelemendid ja H2-põhised transpordisüsteemid), sealhulgas „esimesed“, et toetada vesiniku tootmise, jaotamise logistika või tarbimisega seotud uute laiendatud konstruktsioonide või prototüüpide valideerimist. Lisaks hõlmab meede vähemalt kümmet sekkumist, mis on suunatud katserajatiste täiustamisele või vesiniku tarneahela peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate või süsteemide, näiteks elektrolüüsiseadmete või kütuseelementide uute tootmisliinide rakendamisele. Need peavad kas: I) parandada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katserajatisi või -laboreid ja/või nendega seotud seadmeid; või ii) parandada uute seadmete (nt tööpingid) rajatisi ja/või hankimist vesiniku ja kütuseelemendiga seotud süsteemide, seadmete või osade tootmiseks.
Teise tegevussuuna eesmärk on luua kaks taastuvallikatest toodetud vesiniku klastrit, mis ühendavad suuremahulist tootmist, töötlemist ja tarbimist. Vähemalt ühe sellise klastri eesmärk on integreerida suure võimsusega taastuvallikatest toodetud vesiniku elektrolüüsiseade, mis tarnib vesinikku otse kohalikele tööstustarbijatele. Elektrolüüsiseade hangitakse taastuvelektrist. Saadud toodetud vesinik integreeritakse ettevõtete tööstusprotsessidesse ja tarneahelatesse (sealhulgas ärimudelite kohandamine ja nihutamine fossiilkütustel põhinevast vesiniku tarbimisest), et asendada vähemalt 5 % nende aastasest fossiilkütusepõhisest vesiniku tarbimisest.
Kolmanda tegevussuuna raames loodetakse toetada vesiniku kasutuselevõttu mitmes (vähemalt kümnes) muus teedrajavas projektis, mille maht on klastrist väiksem. Nendega võetakse taastuvallikatest toodetud vesinik kasutusele väljaspool ühte tööstuskeskust isoleeritud energiasüsteemidele, mis võimaldavad taastuvallikatest toodetud vesiniku lõimimist sellistesse valdkondadesse nagu transport. Need sekkumised hõlmavad eeldatavasti taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist, jaotamist ja tarbimist, laiendades katvust eri sektorites ja Hispaania territooriumi osades.
Meetme eesmärk on edendada vesinikku osana laiemast ELi strateegiast liidu väärtusahela arendamiseks. Selle tulemusena võivad mõned meetme kaudu toetatavad ettevõtted koos teiste liikmesriikide ettevõtjatega saada osa kavandatavast üleeuroopalist huvi pakkuvast vesinikuprojektist, tuginedes nõuetekohasele raamistikule, et integreerida riiklikud väärtusahelad konkurentsivõime suurendamiseks liidus.
Kõigi elektrolüüsiseadmete lubatud kogutootmisvõimsus on punkti C9.I1 kõigi nelja tegevusliini summeerimise tulemusena vähemalt 700 MW.
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige edendab taastuvallikatest toodetud vesiniku integreerimine tööstusprotsesside elektrifitseerimist.
Selle investeeringu raames võetavad meetmed viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
129 |
C9.R1 |
M |
Vesiniku tegevuskava |
Heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Vesiniku tegevuskava heakskiitmine ministrite nõukogu poolt. Vesiniku tegevuskavaga kehtestatakse Hispaania määratletud suunised taastuvallikatest toodetud vesiniku sektori arendamiseks. Selleks määratakse kindlaks eesmärgid, mis tuleb 2030. aastaks saavutada seoses installeeritud võimsuse, tööstuse ja liikuvusega. |
|
130 |
C9.R1 |
M |
Määruse (millega kehtestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside päritolutagatised) jõustumine |
Määruse jõustumisele viitav säte |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Jõustub määrus, millega kehtestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, sealhulgas taastuvallikatest toodetud vesiniku riiklik päritolutagatiste süsteem, millega tagatakse 100 % taastuvenergia kasutamine. Reguleeriva õigusaktiga kehtestatav süsteem hõlmab riiklike väljaandvate asutuste määramist ja nende juhtimise vastuvõtmist; ning regulatiivne mehhanism, millega nähakse ette, kuidas kontrollitakse vesiniku taastuvatest energiaallikatest päritolu. |
|
131 |
C9.I1 |
T |
VKEde rahastamine vesiniku väärtusahela tugevdamiseks |
Arv |
0 |
10 |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Vähemalt kümmet VKEd rahastasid, et tugevdada ja tugevdada olemasolevat Hispaania vesiniku väärtusahelat, tõhustades üht või mitut järgmist omadust: tootmisvõimsus, oskused, konkurentsivõime, teadmus- ja tehnosiire, rahvusvaheline mõõde. |
|
|
132 |
C9.I1 |
T |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku väärtusahela tehnoloogiline areng |
Arv |
0 |
5 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt viis tehnoloogiaarendust või prototüüpi kogu saastevaba vesiniku väärtusahela ulatuses. Need (nt elektrolüüsiseadmed, kompressorid, säilitusmahutid, kütuseelemendid ja vesinikupõhised transpordisüsteemid) võivad hõlmata esimesi arendusi, mis võimaldavad kinnitada tootmise, logistika ja vesiniku tarbimisega seotud uut laiendatud projekti või prototüüpi. |
|
|
133 |
C9.I1 |
T |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku klastrid (või orud) |
Arv |
0 |
2 |
IV KVARTAL |
2023 |
Rahastatava valdkondliku integratsiooni jaoks vähemalt kaks taastuvallikatest toodetud vesiniku klastrit (või oru). Klastrites või suurtes vesinikuorgudes kontsentreeritakse ja integreeritakse kohapeal taastuvallikatest toodetud vesiniku tarnimine, jaotamine (logistika) ja nõudlus konkreetsetesse kohtadesse, et tõrjuda ümber hall vesinik ja fossiilkütused. |
|
|
134 |
C9.I1 |
T |
Vesiniku valdkonna teedrajavad projektid |
Arv |
0 |
10 |
IV KVARTAL |
2023 |
Rahastati vähemalt kümmet teedrajavat üksikprojekti. Need hõlmavad integreeritud projekte, mis hõlmavad taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist, jaotamist ja tarbimist klastritest erinevates kohtades. Projektid võivad hõlmata muude vajalike tegevuste, näiteks teadmistepõhiste teadusuuringute ja mahutavuse integreerimist. |
|
|
135 |
C9.I1 |
T |
Katserajatised või uued tootmisliinid. |
Arv |
0 |
10 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt kümmet meedet rahastati katserajatiste täiustamiseks või uute tootmisliinide rakendamiseks. Sekkumised peavad kas: 1) parandada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud katserajatisi või -laboreid ja/või nendega seotud seadmeid; või 2) parandada vesiniku ja kütuseelemendiga seotud süsteemide, seadmete või osade tootmise rajatisi ja/või uute seadmete (nt tööpingid) või tehnikate hankimist. |
|
|
136 |
C9.I1 |
T |
Elektrolüüsiseadme lubatud võimsus |
Arv (MW) |
0 |
700 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 700 MW lubatud elektrolüüsiseadmete koguvõimsusest, sealhulgas täiendav taristu. Akrediteerimine ühel kolmest järgmisest viisist: taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside riikliku päritolutagatiste süsteemi registrisse kandmine või rajatisele pädeva asutuse väljastatud haldusluba või abisaaja esitatud lõplik investeerimisotsus. |
|
J. KOMPONENT 10: Õiglane üleminek
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse majanduslikku ja sotsiaalset mõju suletud söekaevandustest ja söeküttel töötavatest/tuumaelektrijaamadest mõjutatud geograafilistes piirkondades, mida on veelgi süvendanud COVID-19 pandeemia ja soojuselektrijaamade sulgemine. Lisaeesmärk on muuta tootmismudelit ja edendada ümberkujundamist, et toetada territooriumide vastupanuvõimelisemat majanduslikku ja sotsiaalset mudelit tulevikuks. Strateegia on koostatud paralleelselt Hispaania õiglase ülemineku fondi territoriaalse kavaga, mille kohaldamisala on laiem, pikem kestus ning strateegilisem keskendumine ettevõtluse arendamisele ja toetamisele.
Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud tööhõive toetamisega, kasutades selleks töökohtade säilitamise meetmeid, tõhusaid stiimuleid värbamiseks ja oskuste arendamiseks (riigipõhine soovitus 2 2020); edendada rohepööret soodustavaid avaliku ja erasektori investeeringuid (riigipõhine soovitus 3 2020); ning tugevdada koostööd eri valitsustasanditel (riigipõhine soovitus 4 2019).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C10.R1) – Õiglase ülemineku protokollid
2020. aasta veebruaris kiitis valitsus heaks õiglase ülemineku strateegia, mis on kajastatud riiklikus energia- ja kliimakavas. Käesoleva strateegia ning Hispaania taaste- ja vastupidavuskava raames kehtestatakse selle reformiga 12 õiglase ülemineku protokolli, mis hõlmavad kõiki söekaevanduste ja söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemisest mõjutatud piirkondi. Iga õiglase ülemineku fondi protokoll hõlmab vähemalt ühte ala, mida mõjutab söeküttel töötava elektrijaama sulgemine. Protokollides sätestatakse terviklikud ja üksikasjalikud territoriaalsed tegevuskavad kui vahendid asjaomaste territooriumide keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muu hulgas keskendutakse töökohtade säilitamisele ja loomisele, mitmekesistamise ja spetsialiseerumise edendamisele, piirkondade atraktiivsuse suurendamisele rahvastikukao vastu võitlemisel ning maa keskkonna taastamisele. Need protokollid hõlmavad koostööd asjaomaste kohalike osalejatega (avaliku ja erasektori osalejad, sealhulgas ettevõtted, sotsiaalpartnerid, haridussektor, valitsusvälised organisatsioonid jne).
See reform hõlmab ka õiglase ülemineku instituudi loomist. Instituudi eesmärk on teha kindlaks ja võtta vastu meetmed, mis tagavad vähese CO2-heitega majandusele üleminekust mõjutatud töötajate ja territooriumide võrdse kohtlemise, minimeerides negatiivset mõju nende territooriumide tööhõivele ja elanikkonnale ning optimeerides ümberkujundamisprotsessi võimalusi. Instituudi põhiülesanne on edendada tööstuspoliitika kujundamist, teadus- ja arendustegevust, majandustegevuse edendamist, tööhõivet ja kutsealast koolitust.
Meede hõlmab ka sellise nõuandekomisjoni loomist, mis koosneb ministeeriumide esindajatest ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatest, kes nõustab ja hindab õiglase ülemineku poliitika mõju.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Investeering 1 (C10.I1) – Investeeringud õiglasesse üleminekusse
Õiglase ülemineku protokollidega kaasnevad investeeringud territooriumidel, et:
a)luua töökohti ja toetada lühiajalist tegevust;
b)kiirendada muutusi, keskendudes väiksematele katseprojektidele, mida õnnestumise korral suurendataks õiglase ülemineku fondi raames; ja
c)edendada majandusarengut, aidates kaasa sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.
Projektid on suunatud neljale konkreetsele valdkonnale:
I.Keskkonna taastamise kavad (nt taasmetsastamine või taastaimestamine) suletud või mahajäetud kaevanduskohtade ja soojus- või tuumaelektrijaamadega külgneva riknenud maa kohta, mis hõlmab vähemalt 2000 hektarit taastatud maad. Nende kavade raames lammutatakse tehased ja kaevandusrajatised ning pinnas taastatakse ning nende suhtes kohaldatakse taasmetsastamis- või taastaimestamisprotsesse, taastuvenergiarajatisi või ökoalternatiivset majandusarengut;
II.Vähemalt 130 keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu projekti vähese CO2-heitega majandusele üleminekul olevates omavalitsustes ja territooriumidel, mille finantsinvesteeringute kogumaht on vähemalt 102000000 eurot. Projektid hõlmavad mitut valdkonda, sealhulgas: taristu ja üldkasutatavate hoonetetaastamine; uuenduslikud projektid omavalitsuste või isoleeritud rahvastikupiirkondade vaheliseks teabevahetuseks, mis põhinevad säästvatel liikuvuslahendustel ning olemasoleva transporditaristu taastamisel ja alternatiivsel kasutamisel; ringmajandust toetava avaliku taristu, sealhulgas kogukondlike tehaste ja jäätmekäitluskeskuste taastamine; keskkonnaprojektid riigi omandis olevate alade (nt kaitsealad, jõekõnniteed või kaid ning loodustõlgendusalad) taastamiseks ja parandamiseks; digitaristu ja -teenused, mille eesmärk on arendada ökotoodete kooperatiive või kogukondlikke kavasid ühisostudeks ja -müügiks interneti kaudu.
III.Toetus kahele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektile energia salvestamise ja keskkonnahoidliku vesiniku valdkonnas. Projektidega kohandatakse kahe rohelise vesiniku tootmist ja salvestamist käsitleva teadus-,arendus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti jaoks kahe teadus-, arendus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti jaoks, mis on asutatud Bierzos (León) õiglase ülemineku instituudi juures ning mis sõltuvad ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste probleemide ministeeriumist, rajatisi ja laboreid; ja
IV.VäheseCO2-heitega majandusele üleminekust mõjutatud töötajate ja inimeste ümberõppe ja tööalase konkurentsivõime parandamise toetamine, kusjuures vähemalt 840 inimest saavad individuaalset abi töö otsimisel ja/või ümberõppe võimalusi. Ümberkvalifitseerumise abi peaks hõlmama vähemalt järgmisi valdkondi: taastuvenergia ( tuule- ja fotogalvaaniline energia) paigaldamine ja hooldus, taastamine ja keskkonnajuhtimine ja/või eluasemete integreeritud ja energiaalane renoveerimine.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
137 |
C10.R1 |
M |
Õiglase ülemineku fondi instituudi loomine |
ELTs avaldamise kuupäev |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2020 |
Kuningliku dekreediga 500/2020 õiglase ülemineku fondi instituudi loomine. Instituudi eesmärk on teha kindlaks ja võtta solidaarsusel põhinevad meetmed, mis tagavad vähese CO2-heitega majandusele üleminekust mõjutatud töötajate ja territooriumide võrdse kohtlemise, minimeerivad negatiivset mõju nende territooriumide tööhõivele ja elanikkonnale ning optimeerivad ümberkujundamisprotsessi võimalusi. |
|
138 |
C10.R1 |
T |
Õiglase ülemineku protokollid ja nõuandekomisjon |
– |
Arv |
0 |
12 |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Pärast osalusprotsessi avaldati õiglase ülemineku veebisaidil 12 õiglase ülemineku protokolli, mis sisaldavad 12 mõjutatud piirkonna kohaliku elanikkonna tööhõive, keskkonna taastamise ning majandusliku ja sotsiaalse arengu kohustusi. Iga õiglase ülemineku fondi protokoll hõlmab vähemalt ühte ala, mida mõjutab söeküttel töötava elektrijaama sulgemine. Ministrite osakondade esindajatest ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatest koosneva nõuandekomisjoni loomine, mis annab nõu ja hindab õiglase ülemineku poliitika mõju |
|
139 |
C10.I1 |
M |
Õiglase ülemineku koolitusabiprogramm ja abi andmine õiglase ülemineku piirkondade majandusarenguks |
ELTs avaldamise kuupäev |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Järgmiste dokumentide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas: (a) määrus, millega kiidetakse heaks „õiglase ülemineku“ koolitusabiprogrammi reguleeriv raamistik, milles täpsustatakse vähese CO2-heitega majandusele üleminekust mõjutatud töötajate ja inimeste kutsekvalifikatsiooni ja tööturule integreerimise toetuskava; ning b) määrus, millega kehtestatakse õiguslik alus abi andmiseks õiglase ülemineku piirkondade majandusarenguks keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu arendamise kaudu omavalitsustes ja territooriumidel, mis lähevad üle vähese CO2-heitega majandusele. |
|
140 |
C10.I1 |
T |
Keskkonna-, digi- ja sotsiaaltaristu projektide toetamine. |
– |
Arv |
0 |
100 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 91 000 000 EUR suuruse toetuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas vähemalt 100 keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu projekti jaoks omavalitsustes ja territooriumidel, mis lähevad üle vähese CO2-heitega majandusele. 100 keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu projekti viiakse ellu õiglase ülemineku piirkondade omavalitsustes ja territooriumidel. |
|
431 |
C10.I1 |
T |
Keskkonna-, digi- ja sotsiaaltaristu projektide toetamine |
Arv |
100 |
130 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 11 000 000 EUR suuruse toetuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas vähemalt 30 keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu projekti jaoks omavalitsustes ja territooriumidel, mis lähevad üle vähese CO2-heitega majandusele. Keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu projektid peavad asuma õiglase ülemineku piirkondade omavalitsustes ja territooriumidel. (Lähtealus: 31. detsember 2022) |
|
|
141 |
C10.I1 |
T |
Töötute abistamine töö otsimisel ja ümberõpe |
– |
Arv |
0 |
840 |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 840 inimest, kes on saanud abi töö otsimisel ja/või individuaalsetest ümberõppevõimalustest töötutele õiglase ülemineku piirkondades. Ümberõppevõimalused hõlmavad vähemalt järgmisi valdkondi: taastuvenergia (tuule- ja fotogalvaaniline energia) paigaldamine ja hooldus, taastamine ja keskkonnajuhtimine ja/või eluasemete integreeritud ja energiaalane renoveerimine. |
|
142 |
C10.I1 |
T |
Investeerimisprojektid, et kohandada tööstusrajatisi saastevaba vesiniku ja energia salvestamise jaoks. |
– |
Arv |
0 |
2 |
IV KVARTAL |
2025 |
Kahe investeerimisprojekti lõpuleviimine, et kohandada tööstusrajatisi kui tulevast Infraestructura Científica y Técnica Singulari ( ICTP) saastevaba vesiniku tootmise ja energia salvestamise valideerimiseks. Projektidega kohandatakse Ciudad de la Energía (CIUDEN) käitisi ja laboreid kahele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektile, mis käsitlevad saastevaba vesiniku tootmist ja salvestamist. |
|
143 |
C10.I1 |
T |
Taastatud maa kinnistes söekaevandustes või elektrijaamadega külgnevates piirkondades. |
– |
Arv (hektarites) |
0 |
2 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 2000 hektarit taastatud maad suletud söekaevandustes või nendega piirnevatel aladel soojus- või tuumaelektrijaamadega. Rehabiliteeritud maa pindala saastunud aladel, eelkõige söekaevandusaladel või soojus- või tuumaelektrijaamadega külgneval maa-alal, kus jaamad ja kaevandusrajatised lammutatakse ning muld taasmetsastatakse ja selle suhtes kohaldatakse taasmetsastamist või taastaimestamist, taastuvenergiarajatisi või ökoalternatiivset majandusarengut. |
K. KOMPONENT 11: Avaliku halduse ajakohastamine
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse avaliku haldusega seotud probleeme, sealhulgas kohtusüsteemi tõhusust, haldussuutlikkust ja eri valitsustasandite vahelist koostööd. Selle eesmärk on ajakohastada Hispaania haldusasutusi, reformides haldusprotsesse, riigihankeid, õiglust, avalikku tööhõivet, sealhulgas personalipoliitikat; suurendada avalike teenuste kättesaadavust ja tõhusust nende edasise digitaliseerimise kaudu; edendada energiasäästu, taastuvenergia kasutamist avalikes hoonetes ja taristus, edendada riigiteenistujate säästvat liikuvust; ning tugevdada haldusasutuste haldussuutlikkust, et jälgida, kontrollida ja rakendada avalikku poliitikat. Peamised meetmed nende eesmärkide saavutamiseks on järgmised:
a)Reformida kesk-, piirkondlikke ja kohalikke haldusasutusi, parandades nendevahelist koostööd, tugevdades riigihangete raamistikku, hinnates avaliku sektori poliitikat ja soodustades üleminekut tähtajatutele töölepingutele;
b)Haldusasutuste ja protsesside digiteerimine viie prioriteetse projektiga strateegilistes valdkondades: õigusküsimused, avalikud tööturuasutused, rahvatervise andmed, konsulaatide haldamine ja territoriaalne haldus;
c)Keskvalitsuse energiasüsteemi ümberkujundamise kava;
d)Haldussuutlikkuse suurendamine.
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse riigihangete raamistiku tugevdamist (riigipõhised soovitused 1 2019 ja 4 2020), tähtajatutele lepingutele ülemineku edendamist (riigipõhine soovitus 2 2019), avaliku sektori investeerimisprojektide varasemat rakendamist ning investeeringute keskendamist rohe- ja digipöördele (riigipõhised soovitused 3 2019, 3 2020, 1 2022 ja 1 2023) ning haldusasutuste vahelise koostöö parandamist (riigipõhised soovitused 4 2019 ja 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C11.R1) – Halduse ajakohastamise ja digiteerimise reform
See meede esitatakse mitme tegevussuunana, et kõrvaldada haldusasutuste tööhõivepoliitika puudused, tugevdada koostööd ja koordineerimist eri valitsustasandite vahel ning parandada seda, kuidas keskvalitsus avalikku poliitikat rakendab. Tööhõivepoliitika eesmärk on vähendada ajutiste töötajate arvu avalikus halduses ja tugevdada avaliku sektori tööhõivesuutlikkust, liikudes pädevuspõhise inimressursside mudeli suunas, sealhulgas töölevõtmise eesmärgil. Teine tegevussuund on arendada edasi poliitika eelhindamist ning suurendada läbipaistvust ja kodanike osalemist avaliku poliitika kujundamises, sealhulgas võtta vastu uus seadus huvirühmade tegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse kohta. Reformiga tugevdatakse olemasolevaid koostöövahendeid Hispaania eri valitsustasandite vahel. See tugevdab valdkondlike konverentside – piirkondadega koostööd tegevate olemasolevate organite – rolli, selgitades, millal nad võivad jõuda kokkuleppele kohustusliku vastavuse kohta. Reformiga tugevdatakse ka esimeeste konverentsi (kus peaminister ja autonoomsete piirkondade presidendid kohtuvad kõrgeimal tasandil). Reform hõlmab ka vahendeid, mille abil on võimalik teha koostööd haldusasutuste vahel, ning sellega luuakse keskvalitsuse ja piirkondliku valitsuse IT-platvormide digitaalne haldusasutustevaheline ühendamine ja koostalitlusvõime. Reformiga ajakohastatakse ka riiklikku julgeolekuraamistikku.
Selle meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform nr 2 (C11.R2) – reform õigusriigi põhimõtte ja kohtusüsteemi tõhususe edendamiseks
18. septembri seaduses nr 3/2020 ja programmis „Õigus aastani 2030“ on sätestatud Hispaania õigusemõistmise reformimise tegevuskava. Sellega seoses ajakohastatakse kõnealuse meetmega kohtusüsteemi jõustumise ajaks (võttes arvesse igas seaduses sätestatudvacatio legis’t),
31. detsembriks 2022:
(a)Kuninglik dekreetseadus menetluse tõhususe kohta, millega lühendatakse menetluste kestust kõigis jurisdiktsioonides, säilitades samal ajal kodanike menetluslikud tagatised;
(b)Kuninglik dekreet-seadus digitaalse tõhususe kohta, millega edendatakse andmepõhist arhitektuuri teabe haldamiseks.
31. detsembriks 2024:
(c)Kohtusüsteemi korralduslikku ja menetluslikku tõhusust käsitlev seadus, millega muudetakse kohtusüsteemi korraldust ja nähakse ette alternatiivsed vaidluste lahendamise viisid. See seadus asendab suure arvu üheisikulisi esimese astme kohtuid 431 kollegiaalse organiga (Tribunals de Instancia) ja rakendab kohtuametit.
(d)Kaitseõigust käsitlev seadus, millega arendatakse ja tugevdatakse põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele ning aidatakse lõppkokkuvõttes kaasa õigusriigi edendamisele.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform 3 (C11.R3) – reform majanduse juhtimise institutsioonilise struktuuri ajakohastamiseks
Selle meetmega reformitakse institutsioonilise majanduse juhtimise raamistiku aspekte, sealhulgas kiirendades ja edendades protsesside digiteerimist. See peab hõlmama: a) reformitakse, kuidas Caja General de Depósitos (üldine hoiuste fond) haldab tagatisi, et muuta need elektrooniliseks; b) finantsklientide kaitse ameti loomine, mille eesmärk on tagada finantssektorisse kuuluvate klientide õigused; C) parandada finantseerimisasutuste kriisilahenduse institutsioonilist raamistikku seaduse abil, millega muudetakse kehtivat institutsioonilist kriisilahendusraamistikku; ning d) ajakohastada finants- ja auditivaldkonna järelevalvet üldise raamatupidamiskava ja auditimääruse reformi kaudu.
Reform hõlmab ka a) klienditeenuseid (sealhulgas finantsteenuseid) käsitlevat seadust, millega kehtestatakse kvaliteedistandardid ja nähakse klientidele ette tõhusam teenus; ning b) rohelise raamatu avaldamine jätkusuutliku rahanduse edendamiseks Hispaanias.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform 4 (C11.R4) – Riiklik riigihankestrateegia
Reformiga viiakse lõpule riigihankereformi rakendamine, mis on sätestatud avaliku sektori lepinguid käsitlevas seaduses 9/2017 (mis on peamine õigusakt, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst). Sellega luuakse juhtimisstruktuur, et tegeleda vajadusega järjepideva riigihangete raamistiku järele, mis tagaks läbipaistvuse, tõhusad kontrollimehhanismid, riigihangete andmebaaside ühendamise kõigil valitsustasanditel ja koordineerimise valitsustasandite vahel, et: I) muuta riiklik hindamisamet täielikult toimivaks ja ii) võtta vastu riiklik riigihankestrateegia.
Hispaania on juba loonud riigihangete reguleerimise ja järelevalve sõltumatu ameti ning riikliku hindamisbüroo. Reformiga käsitletakse ka probleeme, mis on seotud riigihankeid käsitleva teabe ja andmebaaside piiratud pakkumisega, ning puudusi riigihankelepingute struktuuris. Selleks tehakse reformiga järgmist: a) parandada riigihangete tõhusust (protsessid, tulemused, andmed ja teave); b) edendada osalejate kutseliseks muutmist (kooskõlas komisjoni 2017. aasta oktoobri soovitusega); C) parandada VKEde juurdepääsu; ning d) tugevdada digitaalsete riigihangete õigusraamistikku.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform 5 (C11.R5) – Haldussuutlikkus
Reformiga ajakohastatakse avaliku halduse sisemist toimimist, et parandada Hispaania taaste- ja vastupidavuskava rakendamist, eesmärgiga avaldada pikaajalist mõju Hispaania avaliku halduse tulevaste reformide ja investeeringute rakendamisele. Üldiselt reformib komisjon koos investeeringuga 5 haldusasutuste suutlikkust tagada taaste- ja vastupidavuskava nõuetekohane rakendamine. See tähendab integreeritud teabe- ja juhtimissüsteemi loomist; töötada välja koolitustegevusi taaste- ja vastupidavuskavas osalejatele; ning rakendab teavitustegevust, et võtta ühendust taaste- ja vastupidavuskava võimalike osalejate ja toetusesaajatega ning ettevõtete ja kodumajapidamistega üldiselt, et saada teavet taaste- ja vastupidavuskava pakutavate võimaluste kohta.
Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete juhtimine, aruandlus ja seire võetakse kasutusele uue haldus- ja finantsjuhtimise mudeli kaudu, et tagada taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete nõuetekohane rakendamine. See ühtne mudel tuleb tsentraliseerida Euroopa fondide peasekretariaadis ning seda kasutatakse aruandvates ministeeriumides, nende vastavates info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üksustes ning võimaluse korral piirkondade (autonoomsed kogukonnad) vastavates haldusasutustes. Selleks võttis keskvalitsus vastu kuningliku dekreetseaduse 36/2020.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2021.
Investeering 1 (C11.I1) – Riigihalduse ajakohastamine
C11.I1 ja C11.I3 investeeringute alla kuuluvaid meetmeid arendatakse samade põhimõtete kohaselt, kusjuures I1 on suunatud keskvalitsusele ning I3 piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele. Kõigi nende üksuste suhtes kohaldatakse järgmist:
a)Kodanikele suunatud haldus, kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate digitaalsete avalike teenuste parandamine ning meetmete rakendamine kooskõlas Hispaania digitaalarengu tegevuskavaga aastani 2025;
b)Arukad toimingud ja andmehaldus, avaliku halduse teenuste (st riigihanked) juhtimise kvaliteedi ja tõhususe parandamine, sealhulgas andmevoog, kasutades arukat automatiseerimistehnoloogiat ja digitaristut;
c)Digitaristud ja küberturvalisus, mille eesmärk on tagada Hispaania avaliku halduse tehnoloogiline taristu, mis on vajalik nende ajakohastamiseks. Küberturvalisusevaldkonnas luuakse selle meetmega kogu riigihalduse ja selle avalike asutuste jaoks küberturvalisuse operatiivkeskus, et kaitsta küberohtude eest;
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (C11.I2) – Eriprojektid keskvalitsuse digitaliseerimiseks
Need investeeringud toovad kaasa digitaliseerimise ja digiteenuste arendamise üldisema kasutuselevõtu avalikus halduses. Digitehnoloogiale ülemineku elluviimise poliitikavaldkonnad on järgmised:
a)Tervishoiusüsteem. Investeeringuga parandatakse keskvalitsuse ja autonoomsete piirkondade koostalitlusvõimet ning edendatakse andmeanalüüsi;
b)Kohtusüsteemi kohta. Investeering annab kodanikele ja juriidilistele ettevõtjatele digivahendid, et paremini hallata oma suhet õigusemõistmisega;
c)Riiklikud tööturuasutused. Investeeringuga ajakohastatakse aktiivse tööturupoliitika juhtimise aluseks olevaid IT-süsteeme;
d)Kaasatus, sotsiaalkindlustus ja ränne. Investeeringuga antakse pädevale ministeeriumile digivahendid, mis hõlbustavad asjakohase poliitika rakendamist kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade jaoks ning teabe kasutamist täiendavate parandus- või leevendusmeetmete väljatöötamiseks;
e)Konsulaarteenused. Investeeringuga parandatakse Hispaania haldusasutuste digiteenuste kättesaadavust nii välismaal elavatele hispaanlastele kui ka Hispaanias elavatele välisriigi kodanikele;
f)Katseprojektid julgeoleku ja põllumajanduse valdkonnas.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (C11.I3) – Territoripoliitika ministeeriumi, riikliku tervishoiuteenistusening autonoomsete piirkondade ja kohalike omavalitsuste haldusasutuste digiüleminek ja moderniseerimine
Selle investeeringu raames võetavad meetmed järgivad samu põhimõtteid, mida on kirjeldatud punktis C11.I1, mis on suunatud piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 4 (C11.I4) – Energiaalase ülemineku kava riigi üldises halduses
Meetmega edendatakse energiasäästu ja -tõhusust keskvalitsuse hoonetes ja taristus. Meetmega saavutatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemine, mida kinnitavad energiamärgised. Investeering aitab renoveerida hoonete põrandapinda, et suurendada kõrge energiaklassiga rajatiste ja eelkõige liginullenergiahoonete arvu. Investeeringuga edendatakse ka fotogalvaaniliste päikeseenergiasüsteemide või muu taastuvenergia kasutuselevõttu keskvalitsuse rajatistes. Meetmega soodustatakse ka üldkasutatavate sõidukite ümberehitamist heiteta või vähese heitega sõidukiteks 18 .
Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Eelkõige toetatakse avaliku sektori sõidukipargi ümberkujundamisega ainult heiteta või vähese heitega 19 sõidukeid.
Investeering hõlmab nii investeeringuid põhivarasse (taristusse ja üldkasutatavatesse hoonetesse) kui ka looduskapitali (kõik meetmed aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid).
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 5 (C11.I5) – Halduse ümberkujundamine Hispaania taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks
See investeering on seotud selle komponendi reformiga R5. Ta kohandab avaliku halduse toimimist, et tulla toime taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest ja seirest tulenevate probleemidega. Meetmega ajakohastatakse infosüsteemi ja suhtluskanaleid, et jagada teavet eri valitsustasanditel ning kodanike, ettevõtete ja võimalike abisaajatega. Meede hõlmab ka sihipäraseid koolitusi avaliku halduse töötajatele, kelle hinnanguline arv jõuab taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal vähemalt 3150 inimeseni.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
144 |
C11.R1 |
M |
Jõustub õigusakt, millega vähendatakse ajutist tööhõivet avalikus halduses |
Õigusakti säte, mis viitab õigusakti jõustumisele |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Jõustunud on õigusakt, milles sätestatakse meetmed ajutise tööhõive vähendamiseks avalikus sektoris ning tõhusad sätted kuritarvituste ennetamiseks ja nende eest karistamiseks, sealhulgas kohustus avaldada kõik üleskutsed ajutiste töötajate stabiliseerimismenetluste kohta 31. detsembriks 2022. Käesolevat õigusakti kohaldatakse riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutuste suhtes. |
|
145 |
C11.R1 |
M |
Seaduse 40/2015 muudatuse jõustumine ja ministeeriumi korraldused piirkondadevahelise koostöö tugevdamiseks |
Õigusaktis ja ministri määrustes sisalduv säte nende jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Seaduse 40/2015 muudatuse jõustumine ja ministrite korraldused piirkondadevahelise koostöö tugevdamiseks, mis hõlmavad järgmisi elemente: I) võimaldada luua mitut valdkonda hõlmavaid konverentse, ii) määrata kindlaks otsustamismenetlused valdkondlikel konverentsidel, sealhulgas juhul, kui nendega sõlmitakse kokkuleppeid kohustusliku vastavuse kohta; III) tugevdada esimeeste konverentsi alalise sekretariaadi loomise kaudu; IV) nähakse ette mitmeaastaste poliitikaeesmärkide ja tulemusnäitajate kohustuslik ettevalmistamine, heakskiitmine ja avaldamine ning läbipaistvad järelevalve- ja hindamismehhanismid; ning v) keskvalitsuse ja piirkondliku valitsuse IT-platvormide vahelise digitaalse haldusasutustevahelise ühendamise ja koostalitlusvõime loomine. Eesmärkide i, ii ja iv osas konsulteeritakse ministrite korraldustega autonoomsete piirkondadega kaasavas, kaasavas ja läbipaistvas protsessis. |
|
146 |
C11.R1 |
M |
Avaliku poliitika hindamise tugevdamise seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Hindamisseaduse jõustumine koos meetmetega, mille eesmärk on tugevdada eelhindamisel põhinevat avalikku poliitikat. Eesmärgid on: I) tugevdada praeguse riikliku hindamisinstituudi (Instituto de Evaluación de Políticas Públicas) korda, et tagada selle organisatsiooniline ja funktsionaalne sõltumatus; II) tagada instituudile suutlikkus ja vahendid oma ülesannete täitmiseks; III) sealhulgas poliitika süstemaatilise eelhindamise põhimõte; ning iv) säilitada teiste organite ja asutuste, sealhulgas AIReFi volitused. |
|
147 |
C11.R1 |
M |
Kohalike halduskordade seaduse 7/1985 reformi jõustumine ja 11. juuli kuningliku dekreedi 1690/1986 muutmine, millega kiidetakse heaks määrus kohalike üksuste rahvastiku ja territoriaalse piiritlemise kohta |
Seaduse säte ja kuninglik dekreet reformide rakendamise kohta, milles on märgitud nende jõustumine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Kohalikku halduskorda reguleeriva seaduse 7/1985 muudatuse ja 11. juuli kuningliku dekreedi 1690/1986 (millega kiidetakse heaks kohalike üksuste rahvastiku ja territoriaalse piiritlemise määrus) jõustumine. Kohalikku halduskorda reguleeriva seaduse 7/1985 muutmine aitab kaasa järgmisele: I) kohalike avalike teenuste kasutuselevõtu kiirendamine ja laiendamine, sealhulgas digitaalsete vahendite, näiteks rakenduste kaudu, ning ii) väikelinnade toetamine avalike teenuste osutamisel. 11. juuli kuningliku dekreedi 1690/1986 (millega kiidetakse heaks määrus kohalike üksuste rahvastiku ja territoriaalse piiritlemise kohta) muudatusega ajakohastatakse ja parandatakse omavalitsuste hallatavat elanike loendust. Reformidega kaasneb mõjuhinnang, sealhulgas riigi rahanduse jätkusuutlikkuse aspektid. |
|
148 |
C11.R1 |
M |
Riigiameti avalikku teenistust käsitlevate reguleerivate meetmete jõustumine |
Reformi elemente rakendava kuningliku(te) dekreedi(de) ja ministri käskkirja(de) säte, mis näitab nende jõustumist |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Riigiameti avalikku teenistust käsitlevate reguleerivate meetmete jõustumine. Meetmed tugevdavad administratsiooni suutlikkust meelitada ligi ja hoida talente, kes on vajalikud praeguste ülesannete täitmiseks, sealhulgas info- ja telekommunikatsioonivaldkonnas. Meetmed hõlmavad järgmisi elemente: I) inimressursside planeerimise, korraldamise ja juhtimise vahendite taaselustamine; II) võrdsuse, teenete ja juurdepääsuvõimaluste põhimõtete tõhususe ning valikuprotsesside läbipaistvuse ja paindlikkuse tagamine; III) hindamise ja tulemuslikkuse reguleerimine vastavalt pädevuspõhisele raamistikule, sealhulgas uute töötajate värbamiseks; ning iv) juurdepääs kõrgemate riigiteenistujate ametikohtadele (nimelt madalama astme üldametnikele ja sarnastele ametikohtadele), mis põhinevad teenetel ja konkurentsil. Reguleerivad meetmed kehtestatakse kuninga dekreet-seadusena punktide ii ja iii kohta; ning ministri määrus(t)e punktide i ja iv kohta. |
|
149 |
C11.R1 |
M |
Uue hindamise avalik-õigusliku asutuse põhikiri |
Kuninga dekreedi säte, mis viitab kuninga dekreedi jõustumisele |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2023 |
Uue riikliku hindamisasutuse kuningliku põhikirjade dekreedi jõustumine. Käesoleva kuningliku dekreedi eesmärgid on: (I) tagada riiklikule hindamisasutusele suutlikkus ja vahendid, et täita oma ülesandeid seoses metoodika standardimisega avaliku poliitika eelhindamisel; II) viia läbi avaliku poliitika hindamisi; ning iii) poliitika süstemaatilise eelhindamise põhimõtte lisamine seaduses sätestatud eranditega. |
|
150 |
C11.R1 |
T |
Avaliku sektori tööhõive stabiliseerimine |
Arv |
0 |
300 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 300000 ametikohaga (sealhulgas 2017. aasta ja 2918 stabiliseerimismenetlusest tulenevad ametikohad) värbamismenetluste lõpuleviimine tööhõive stabiliseerimiseks (avatud lepingute või koosseisuliste töötajate ametikohad) |
|
|
432 |
C11.R1 |
M |
Seadus, mis käsitleb läbipaistvust ja ausust huvirühmade tegevuses |
Seaduse säte seaduse jõustumise kohta ja IT-audit, millega kontrollitakse registri toimimist |
IV KVARTAL |
2024 |
Seaduse jõustumine, millega reguleeritakse lobistide (sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, mõttekojad, kutseühingud, kasumi- ja mittetulundusühingud, ametiühingud, äriorganisatsioonid ja juristid, kui nende eesmärk on pigem poliitika mõjutamine kui õigusabi andmine) ja avaliku sektori vahelisi suhteid. Seadusega luuakse avalik ja kohustuslik huvirühmade register, mille üle teostab järelevalvet sõltumatu organ, kellel on suutlikkus ja vahendid (inim-, finants- ja tehnilised ressursid) ning järelevalve- ja sanktsioonide kehtestamise volitused. Seadusega nähakse ette ka uue registri ühendamine olemasolevate piirkondlike huvirühmade registritega. Register on töökorras, sealhulgas eespool nimetatud omavahelise ühendatuse osas. Toimimise kontrollimiseks tehakse IT-audit. |
|||
|
433 |
C11.R1 |
M |
Riikliku julgeolekuraamistiku ajakohastamine |
Kuninga dekreedi jõustumise säte |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Jõustub kuninglik dekreet, millega ajakohastatakse riiklikku julgeolekuraamistikku. Kuninga dekreedis: I) kohandada riikliku julgeolekuraamistiku nõudeid teatavate rühmade või tüüpi süsteemide tegeliku olukorraga, võttes kasutusele „konkreetse vastavusprofiili“ mõiste; II) viia riiklik julgeolekuraamistik kooskõlla õigusraamistiku ja strateegilise kontekstiga, et tagada turvalisus digitaalses avalikus halduses kooskõlas 2019. aasta riikliku küberturvalisuse strateegia ja riikliku küberturvalisuse kavaga; ning iii) hõlbustada paremat reageerimist küberturvalisuse suundumustele, vähendada nõrkusi ja edendada pidevat valvsust, vaadates läbi aluspõhimõtted, miinimumnõuded ja turvameetmed. |
|||
|
151 |
C11.R2 |
M |
Seaduse nr 3/2020 (menetluslike ja korralduslike meetmete kohta õigusvaldkonnas) jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2020 |
Jõustub 18. septembri seadus nr 3/2020, mis käsitleb menetlus- ja korralduslikke meetmeid COVID-19ga toimetulekuks õigusemõistmise valdkonnas. |
|
152 |
C11.R2 |
M |
Kohtumenetluste tõhusust parandava kuningliku dekreetseaduse ja digitaalset tõhusust käsitleva kuningliku dekreetseaduse jõustumine |
Seaduse/seadus(t)e säte/sätted nende jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Jõustub kuninglik dekreetseadus, millega parandatakse menetluste tõhusust siseriiklikus kohtusüsteemis, ja kuninglik dekreetseadus digitaalse tõhususe kohta, mis: kasutada intensiivsemalt tehnoloogiat, et pakkuda tõhusat ja kvaliteetset avalikku teenust; II) viia läbi menetlusõiguse reformid, et kiirendada haldus- ja sotsiaaljurisdiktsioonides menetlusi; ning i) muuta apellatsioonimenetlusi (procesos de casación),et vältida põhjendamatuid viivitusi. |
|
434 |
C11.R2 |
M |
Organisatsioonilise ja menetlusliku tõhususe seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
IV KVARTAL |
2024 |
Organisatsioonilise ja menetlustõhususe seaduse jõustumine, et muuta kohtute võrgustiku korraldust kooskõlas meetme kirjeldusega ja parandada veelgi kohtusüsteemi menetluse tõhusust järgmiselt: viia läbi menetlusõiguse reformid, et kiirendada menetlusi jurisdiktsioonides, mis ei ole hõlmatud vahe-eesmärgiga 152, ii) alternatiivsete vaidluste lahendamise vahendite kasutuselevõtmine; III) viia läbi menetlusõiguse reformid, mis lahendavad vaidlused enne kohtusse jõudmist; IV) saavutada veelgi tõhusam juhtimine ning kiirem reageerimine kodanike ja ettevõtete nõudmistele; ning v) üldiselt kiirema, tõhusama, kodanikusõbralikuma, jätkusuutlikuma ja läbipaistvama õigusemõistmise saavutamine. |
|||
|
435 |
C11.R2 |
M |
Kaitseõiguse seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
IV KVARTAL |
2024 |
Kaitseõiguse seaduse jõustumine, et arendada ja tugevdada põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele. |
|||
|
153 |
C11.R3 |
M |
Kuningliku dekreedi 937/2020 (Caja General de Depósitose määruse kohta) jõustumine |
Dekreedi jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
27. oktoobri 2020. aasta kuningliku dekreedi 937/2020 (millega kiidetakse heaks Caja General de Depósitose määrus Cajale antud tagatiste ja hoiuste digitaalse haldamise rakendamise kohta) jõustumine, kõrvaldades füüsilised dokumendid. Kuninga dekreediga ajakohastatakse Cajas hoiustatud tagatiste ja sularahamaksete koostamise, tühistamise ja sundtäitmise menetlust. Samuti edendab ta elektrooniliste menetluste rakendamist Cajas, määrates kindlaks elektrooniliste dokumentide esitamise eeskirjad ja kanalid, ning loob menetluse digiteerimiseks vajaliku õigusraamistiku. |
|
154 |
C11.R3 |
M |
Jõustub kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks 20. juuli 2015. aasta seaduse 22/2015 (raamatupidamisauditite kohta) rakendusmäärus |
Kuninga dekreedi säte, mis viitab kuninga dekreedi jõustumisele |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
Jõustus kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks 20. juuli 2015. aasta seaduse 22/2015 (raamatupidamisarvestuse auditeerimise kohta) rakendusmäärus. Reformi eesmärk on tagada audititegevuse õigusraamistik suurema õiguskindlusega, et saavutada audititegevuse piisav kvaliteet. Seetõttu antakse audiitoritele, audiitorühingutele ja kõigile käesolevast määrusest mõjutatud isikutele auditeerimisseaduse sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel suurem tagatis ja turvalisus, mille tulemuseks on auditite parem läbiviimine ja õigusaktides sätestatud kohustuste täitmine. |
|
437 |
C11.R3 |
M |
Iga kahe aasta tagant esitatava kliimamuutuste riski aruande avaldamine finantssüsteemi jaoks ja jätkusuutliku rahanduse nõukogu loomine |
Aruande ja nõukogu tegevuskava avaldamine |
IV KVARTAL |
2023 |
Ametiasutused avaldavad rohelise raamatu kestliku rahanduse edendamiseks. Lisaks viiakse lõpule kaks järgmist meedet: I) avaldatakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuse finantsstabiilsuse nõukogu (AMCESFI) veebisaidil finantssüsteemi kliimamuutuste riske käsitleva iga kahe aasta tagant esitatava aruande esimene väljaanne kooskõlas 20. mai 2021. aasta seaduse 7/2021 (kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise kohta) artikliga 33; ning ii) kestliku rahanduse nõukogu (sealhulgas avaliku halduse, finantsjärelevalveasutuste ja erasektori esindajad) loomine ja tegevuse alustamine foorumina, mille eesmärk on edendada avaliku ja erasektori koostööd kestliku rahanduse valdkonnas. Esimesel istungil kiidab nõukogu heaks tegevuskava koos ajakava ja sihteesmärkidega. |
|||
|
436 |
C11.R3 |
M |
Klienditeenuseid käsitleva seaduse ja finantskliendikaitse ameti asutamise seaduse jõustumine |
Seaduse/seadus(t)e säte, mis osutab seaduse/seaduste jõustumisele |
IV KVARTAL |
2024 |
Jõustub i) klienditeenuste seadus ja b) finantskliendikaitse ameti asutamise seadus. Uues klienditeenuseid käsitlevas seaduses määratletakse meetmed, millega tagatakse tarbijatele sõlmitud lepingutega seotud õiguste kasutamine, ning kehtestatakse kvaliteedistandardid ja kontrolli- või auditeerimisnõuded, et kontrollida eespool nimetatud meetmete rakendamist. |
|||
|
155 |
C11.R4 |
M |
Riikliku hindamisameti loomist käsitleva ministri määruse jõustumine |
Ministri määruses sisalduv säte määruse jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Jõustub ministri määrus, millega asutatakse riigihangete reguleerimise ja järelevalve sõltumatu asutuse (OIReScon) raames riiklik hindamisamet (Oficina Nacional de Evaluación). Riigihangete seaduse 9/2017 artikli 333 kohaselt hindab amet kontsessioonilepingute rahalist jätkusuutlikkust, nagu on määratletud riigihangete seaduse nr 9/2017 artiklites 14 ja 15. Ministri määrusega antakse ametile tema ülesannete täitmiseks vajalik suutlikkus ja vahendid. |
|
156 |
C11.R4 |
M |
Riiklik hankestrateegia |
Riigihangete reguleerimise ja järelevalve sõltumatu ameti poolt riikliku hankestrateegia vastuvõtmine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Kooskõlas seaduse 9/2017 artiklis 334 sätestatud nõuetega on riikliku hankestrateegia eesmärk parandada riigihangete tõhusust ja jätkusuutlikkust. Strateegia sisaldab järgmisi elemente: (I) strateegiliste riigihangete edendamine; II) kutseliseks muutmine; (III) hõlbustada VKEde juurdepääsu riigihangetele; IV) kättesaadavate andmete parandamine; v) riigihangete tõhususe edendamine; (VI) riigihangete täielik digiüleminek; (VII) õiguskindluse suurendamine; (VIII) riigihangete järelevalve ja kontrolli parandamine, sealhulgas korruptsiooni ennetamine tuvastatud riskide kaardi alusel. |
|
157 |
C11.R5 |
M |
Jõustub kuninglik dekreetseadus 36/2020 taaste-, ümberkujundamis- ja vastupidavuskava rakendamise kohta |
Kuninga dekreedi säte, mis viitab kuninga dekreedi jõustumisele |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
30. detsembri kuningliku dekreetseaduse 36/2020 (millega kiidetakse heaks kiireloomulised meetmed avaliku halduse ajakohastamiseks ning Hispaania taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks) jõustumine, millega antakse Hispaania haldusasutustele vahendid, sealhulgas õigusaktid, taaste- ja vastupidavuskava õigeaegseks rakendamiseks kooskõlas ELi õigusega, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega. Kuningliku dekreetseadusega kehtestatakse regulatiivsed reformid, mis kiirendavad projektide elluviimist ja võimaldavad avaliku sektori kulutuste suuremat tõhusust, säilitades alati ELi õigusraamistikus nõutavad tagatised ja kontrollid. |
|
158 |
C11.R5 |
M |
Uute asutuste loomine keskvalitsuses, et jälgida kava rakendamist, kontrolli ja auditeerimist. |
ELTs avaldamise kuupäev |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Euroopa fondide peasekretäri (Secretaría General de Fondos Europeos) ja uute talituste loomine eelarveinformaatikaametis (Oficina de Informática Presupuestaria) ja riigikontrollis (Oficina Nacional de Auditoría) riigikontrollis (Intervención General de la Administración del Estado), et edendada pikaajalist tulemuspõhist planeerimis- ja kontrollikultuuri kava haldamisel ja kontrollimisel saadud kogemuste kaudu ning kooskõlas kuningliku dekreedi 1182/2020 sätetega. |
|
159 |
C11.R5 |
M |
Korraldus, millega määratakse kindlaks taaste- ja vastupidavuskava järelevalveks ja kulude raamatupidamisarvestuseks jagatava teabe esitamise kord ja vorm |
Arestimismääruse jõustumisele viitav säte |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Jõustub määrus, millega määratakse kindlaks taaste- ja vastupidavuskava järelevalveks ja kulude raamatupidamisarvestuseks jagatava teabe esitamise kord ja vorm |
|
160 |
C11.I1 |
M |
Riiklike riigihankeplatvormide omavaheline ühendamine |
Kesksed ja piirkondlikud haldusasutused väljastavad allkirjastatud sertifikaate, mis kinnitavad platvormi funktsioone |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Täiendav vastastikune sidumine (andmevahetus) kõigi olemasolevate riigihankeplatvormide vahel (kesk- ja piirkondlik valitsus): keskvalitsuse platvormil on vähemalt 142 avatud andmevälja ja 52 koondandmeid.
|
|
161 |
C11.I1 |
T |
Keskse avaliku halduse digiüleminekut toetavate projektide väljaandmine |
|
Väärtus miljonit eurot |
0 |
960 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 960 000 000 EUR suuruse lepingu avaldamine Euroopa Liidu Teatajas või riigihankeplatvormil projektide puhul, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:
|
|
162 |
C11.I1 |
M |
Keskse avaliku halduse digiüleminekut toetavate projektide lõpuleviimine |
Pädeva asutuse allkirjastatud tõendid selle kohta, et projektid on lõpule viidud ja toimivad |
|
|
|
IV KVARTAL |
2025 |
Eesmärgi nr #161 kohaselt toetust saanud projektide lõpuleviimine |
|
163 |
C11.I2 |
M |
Koostalitlusvõimelised platvormid sotsiaalkindlustus- ja terviseandmete vahetamiseks |
Kesksed ja piirkondlikud sotsiaalkindlustusametid väljastavad allkirjastatud sertifikaadid, mis kinnitavad platvormi funktsioone |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2023 |
Keskvalitsusel ja piirkondadel on täielikult koostalitlusvõimelised platvormid, mis võimaldavad vahetada sotsiaalkindlustuse andmeid ja teavet järgmistes valdkondades: I) esmatasandi arstiabi, ii) haiglaravi, iii) tervishoiutöötajad, ravimite väljakirjutamine/väljastamine |
|
164 |
C11.I2 |
T |
Kohtumenetlus toimub elektrooniliselt |
|
% |
0 |
70 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 70 %-l olemasolevatest 4056 kohtuorganitest peab olema vajalik infrastruktuur, et võimaldada vähemalt 30 % menetlustest elektrooniliselt. See hõlmab telemaatiliste kohtumenetluste teostamist erinevates kohtuorganites täieliku õiguskindlusega. Selle eesmärgi saavutamiseks peab kõigil osalejatel olema võimalik kohturuumidesse siseneda videokonverentsi teel. Lisaks võimaldab see luua täielikult virtuaalseid kohturuume, millele kõigil osalejatel on juurdepääs videokonverentsi teel. Luuakse vahetu platvorm, et luua mittekontaktsete suhete ja töötlemise uued mudelid. See parandab kodanike kaugjuurdepääsu avaliku halduse osutatavatele teenustele. |
|
165 |
C11.I2 |
T |
Keskse avaliku halduse digiteerimist edendavaid projekte toetavate projektide väljaandmine |
|
Väärtus miljonit eurot |
0 |
1 205 |
IV KVARTAL |
2023 |
Euroopa Liidu Teatajas või riigihankeplatvormil selliste projektide sõlmimise avaldamine, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:
|
|
166 |
C11.I2 |
M |
Keskse avaliku halduse digiteerimist edendavaid projekte toetavate projektide lõpuleviimine |
Pädeva asutuse allkirjastatud tõendid selle kohta, et projektid on lõpule viidud ja toimivad |
|
|
|
IV KVARTAL |
2025 |
Eesmärgi nr #165 kohaselt toetust saanud projektide lõpuleviimine |
|
167 |
C11.I3 |
M |
Piirkondlike ja kohalike üksuste digiüleminek |
Territoriaalse poliitika ja avaliku teenistuse ministeerium esitab allkirjastatud tõendi eesmärgi saavutamise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Autonoomsed piirkonnad ja kohalikud omavalitsused on viinud lõpule projektid, mis kuuluvad 2025. aasta digistrateegia, avaliku halduse digiülemineku kava ja ülejäänud avaliku sektori jaoks kavandatud ajakohastamise meetmete strateegilistesse suundadesse. Eelkõige: a) Iga autonoomne piirkond on viinud lõpule vähemalt ühe projekti viiest strateegilisest eelarvereast (1.) Kodanikele suunatud haldus, 2. Arukad toimingud, 3. Andmehaldus, 4. Digitaristud ja/või 5. Küberturvalisus); b) 60 % piirkondlike haldusasutuste (Comunidades Autónomas) digitaalsetest menetlustest võimaldab nende kasutamist mobiilsidel (praegu: 48 %). |
|
168 |
C11.I3 |
T |
Selliste projektide väljaandmine, millega toetatakse kohalike ja piirkondlike haldusasutuste ning territoriaalpoliitika ja avaliku halduse ministeeriumi digiüleminekut |
|
Väärtus miljonit eurot |
0 |
1 000 |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Euroopa Liidu Teatajas või riigihankeplatvormil selliste projektide sõlmimise avaldamine, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:
|
|
169 |
C11.I3 |
M |
Kõigi selliste projektide lõpuleviimine, millega toetatakse kohalike ja piirkondlike haldusasutuste ning territoriaalpoliitika ja avaliku halduse ministeeriumi digiüleminekut |
Pädeva asutuse allkirjastatud tõendid selle kohta, et projektid on lõpule viidud ja toimivad |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Kõigi järgmisi valdkondi hõlmavate projektide lõpuleviimine (kooskõlas eesmärgiga nr #168)
|
|
438 |
C11.I3 |
T |
Rakendatud on isiklik digitaalse hoolduse kava |
|
Arv |
0 |
17 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 17 katseprojekti lõpuleviimine personaalse digitaalse hoolduse kava raames, millega edendatakse Hispaania 2025. aasta digitaalarengu tegevuskava eesmärki edendada personaalset hooldust kodanike vajaduste rahuldamiseks. Projektid käsitlevad digitaliseerimise kaudu vähemalt ühte järgmistest valdkondadest: Andmete kogumine: IT-lahenduste katsetamine patsiendiandmete kogumiseks, säilitamiseks ja tõlgendamiseks Personaalne digihooldus: vahendite ja/või kommunaalteenuste testimine personaalse digihoolduse osutamiseks Saadud patsiendiandmetel põhinevate vahendite ja/või kommunaalteenuste teabe genereerimine, abistavad spetsialiste patsientide diagnoosimisel või jälgimisel. Pärast katseprojektide lõpuleviimist avaldatakse esialgne hinnang, milles hinnatakse pilootide tõhusust ja nende mõju tervishoiuteenuste parandamisele, sealhulgas konkreetsed soovitused puuduste või puuduste tuvastamise korral. |
|
170 |
C11.I4 |
T |
Sõidukite renoveerimine avalikus halduses |
|
Arv |
0 |
5 500 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 5500 CO2-heiteta või vähese CO2-heitega sõidukit (BEV, REEV, PHEV, FCEV), mis asendavad avalikus halduses kasutatavaid fossiilkütuseid. |
|
171 |
C11.I4 |
T |
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine (140 000 m 2) |
|
Arv (m2) |
0 |
140 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 140 000 m 2 avaliku sektori hooneteenergiatõhusaks renoveerimiseks, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %. |
|
172 |
C11.I4 |
T |
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine (1 050 000 m 2) |
|
Arv (m2) |
140 000 |
1 050 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Üldkasutatavates hoonetes viiakse lõpule vähemalt 1 050 000 m 2energiatõhusaks renoveerimine, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %. (lähtealus: 31. detsember 2024) |
|
439 |
C11.I4 |
T |
Fotogalvaaniliste päikeseenergiasüsteemide või muu taastuvenergia rakendamine keskvalitsuse rajatistes |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
80 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 80 000 000 EUR ulatuses selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on rakendada fotogalvaanilisi päikeseenergiasüsteeme või muid taastuvaid energiaallikaid keskvalitsuse rajatistes. |
|
|
173 |
C11.I5 |
M |
Taaste- ja vastupidavusrahastu integreeritud infosüsteem |
Auditeerimisaruanne |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Sellise süsteemi rakendamine, mis võimaldab a) üles laadida taaste- ja vastupidavuskava ning teavet vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise rakendamise ja seire kohta; b) vahendite haldaja kinnituste, auditi kokkuvõtte ja maksetaotluste koostamiseks ning c) toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete kogumiseks ja säilitamiseks kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 22. Kasutatava süsteemi kohta koostatakse eraldi auditiaruanne. Kui aruandes tuvastatakse puudusi, soovitatakse auditiaruandes parandusmeetmeid. |
|
174 |
C11.I5 |
T |
Uued teabevahetusvahendid ja -tegevus |
|
Arv |
0 |
4 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt kaks kogukonnajuhti on tööle võetud selleks, et suurendada kohalolekut sotsiaalmeedias, suurendades kava võimalike osalejate ja toetusesaajate arvu, et nad oleksid teadlikud kava pakutavatest võimalustest; ning kaks veebisaiti on toimivad, et aidata ressursse maksimaalselt ära kasutada. |
|
175 |
C11.I5 |
T |
Koolitatud avaliku halduse töötajad |
|
Arv |
0 |
3 150 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 3150 avaliku halduse töötajat on koolitatud valdkondades, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, kontrolli ja auditeerimisega. |
K.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 6 (C11.I6) – Küberturvalisus ja vastupidavus ning julgeolekuvahendid
See meede hõlmab kahte peamist investeeringut: I) küberjulgeoleku programm, et tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust küberohtude ennetamise, kaitse, avastamise ja neile reageerimise valdkonnas; ning ii) vastupanuvõime ja julgeoleku fond, et edendada tootlikke investeeringuid ja tootmisvõimsuse suurendamist Hispaania territooriumil julgeoleku-, kaitse-, lennundus- ja kosmosesektoris.
Küberturvalisuse programm
Meetme see element hõlmab küberturvalisuse programmi projektide rakendamist, mis aitavad kaasa järgmisele: I) küberohtudele reageerimise suutlikkuse suurendamine; II) strateegiliste varade turvalisuse ja vastupidavuse tagamine; tugevdada küberkuritegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmise suutlikkust; IV) suurendada küberturvalisust kodanike ja ettevõtjate jaoks; v) küberturvalisuse sektori edendamine; ning vi) küberturvalisuse kultuuri arendamine.
Küberturvalisuse programmi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Julgeoleku- ja vastupidavusrahastu
Meetme see element koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse ehk julgeoleku- ja vastupidavusrahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania julgeoleku-, kaitse-, lennundus- ja kosmosesektoris ning arendada neis valdkondades kapitaliturge. Rahastu tegutseb laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute kaudu kas otse või vahendajate kaudu erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1000000000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina Sociedad Estatal de Participaciones Industriales Desarrollo Empresarial ( SEPIDES). Rahastu hõlmab kahte järgmist tootekategooriat:
·Otseliin: Rahastu investeerib otse ettevõtetesse, kes on võtnud kohustuse viia sihtsektorites ellu uusi projekte, sealhulgas käimasolevate arenguprogrammide raames uusi projekte. Rahastul peab olema võimalik investeerida laenu-, omakapitali- ja kvaasiomakapitaliinstrumentide abil. Fondi omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.
·Kaudne rida: Rahastu investeerib olemasolevatesse fondidesse, mis investeerivad rahastu sihtsektoritesse. Rahastu maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % mis tahes fondist või muust investeerimisvahendist. Fondide omakapitaliinvesteeringud ei tohi põhjustada seda, et riigi omandis oleva omakapitali osa fondis või investeerimisvahendis ületab 49 % kogu omakapitalist.
Selleks et teha rahastusse investeering, kiidab Hispaania heaks rahastu loomise ja haldamise määruse ja kõik sellega seotud dokumendid, mis sisaldavad järgmist sisu:
1)Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Investeerimisrahastu esialgse investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad. Vetoõigust vahendaja esitatud investeerimisotsuse suhtes võib kasutada riikliku julgeolekuga seotud põhjustel.
2)Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a)Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega. Strateegilisteks investeeringuteks, st kaitsetehnoloogiasse ja -toodetesse, mis on kindlaks määratud Euroopa Kaitsefondi iga-aastases tööprogrammis; kosmoseinvesteeringud tuumakelladesse, strateegilistesse kanderakettidesse; ja kosmosetooted; ning investeeringud, mis keskenduvad üksnes küberturvalisuse vahendite ja lahenduste väljatöötamisele ja kasutuselevõtule, sealhulgas juhul, kui need on osa digivõrkude ja andmetaristu kasutuselevõtust või ajakohastamisest; lõplikud toetusesaajad ei tohi olla kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuste kontrolli all ja nende tegevjuhtkond peab asuma liidus, välja arvatud alla 10 000 000 EUR suuruste investeeringute puhul. Kui lõplik toetusesaaja osaleb 5G-ühenduvuse valdkonnas tehtavas strateegilises investeeringus, kohaldatakse 5G küberturvalisuse meetmepaketi kohaseid meetmeid ja riskimaandamiskavasid 20 ka tema tarnijate suhtes. Varustajate hulka kuuluvad eelkõige telekommunikatsiooniseadmete müüjad ja tootjad ning muud kolmandatest isikutest tarnijad, nagu pilvetaristu pakkujad, hallatud teenuste osutajad, süsteemide integreerijad, turvalisuse ja hooldusega seotud töövõtjad ning ülekandeseadmete tootjad. Kui lõplik abisaaja osaleb strateegilises investeeringus kaitsevaldkonnas, kohaldatakse seda piirangut ka tema tarnijate ja alltöövõtjate suhtes. Kolmandas lõigus sätestatud piiranguid, mis puudutavad kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli puudumist, ei kohaldata konkreetse rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes, kui lõplik abisaaja suudab tõendada, et ta on juriidiline isik, kellele tema asukohaliikmesriik on heaks kiitnud tagatise kooskõlas rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Kaitsefondi (EAF) määruse asjakohastes sätetes, 21 või komisjoni erandiga, mis on tehtud kooskõlas kosmosemääruse asjakohastes sätetes sätestatud rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega 22 . Rakenduspartner peab teavitama valitsust kõikidest piirangute suhtes tehtud eranditest.
b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c)Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
d)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige:
I)Laenude, projektivõlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 23 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 24 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 25 ja varad 26 .
II)Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika kohaselt peavad äriühingud võtma vastu rohepöörde kavad kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, 27 kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmistest tegevuste ja varade loetelust: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 28 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 29 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 30 ja varad 31 .
III)Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3)Määrusega hõlmatud summa ja kõik sellega seotud dokumendid, millega luuakse rahastu, rakenduspartneri tasude struktuur ning nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.
4)Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c)Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.
d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas SEPIDESi auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning seda, kas järgitakse määruse ja sellega seotud dokumentide tingimusi, millega luuakse rahastu ja rahastamislepingud.
5)Finantsvahendajate valimise nõuded: SEPIDES valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.
6)Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: SEPIDES allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse osana rahastu loomist käsitlevatest seonduvatest dokumentidest. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:
a)Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
b)Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
K.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Kirjega L17 seotud tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L89 |
C11.I6 |
T |
Selliste projektide sõlmimine, mille eesmärk on tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust küberohtude ennetamise, kaitse, avastamise ja neile reageerimise valdkonnas (küberturvalisuse programm) |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas või riigihankeplatvormil |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
1 041 |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Avaldada Euroopa Liidu Teatajas või riigihankeplatvormil vähemalt 1041525000 eurot projektideks, mille eesmärk on tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust küberohtude ennetamise, kaitse, avastamise ja neile reageerimise valdkonnas. Need projektid aitavad kaasa ühe või mitme järgmise eesmärgi saavutamisele: I) küberohtudele reageerimise suutlikkuse suurendamine; II) strateegiliste varade turvalisuse ja vastupidavuse tagamine; tugevdada küberkuritegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmise suutlikkust; IV) suurendada küberturvalisust kodanike ja ettevõtjate jaoks; v) küberturvalisuse sektori edendamine; ning vi) küberturvalisuse kultuuri arendamine. |
|
L17 |
C11.I6 |
T |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust küberohtude ennetamise, kaitse, avastamise ja neile reageerimise valdkonnas (küberturvalisuse programm) |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
1 041 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 1 041 525 000 EUR ulatuses viiakse lõpule projektid, mille eesmärk on tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust küberohtude ennetamise, kaitse, avastamise ja neile reageerimise valdkonnas. Need projektid aitavad kaasa ühe või mitme järgmise eesmärgi saavutamisele: I) küberohtudele reageerimise suutlikkuse suurendamine; II) strateegiliste varade turvalisuse ja vastupidavuse tagamine; tugevdada küberkuritegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmise suutlikkust; IV) suurendada küberturvalisust kodanike ja ettevõtjate jaoks; v) küberturvalisuse sektori edendamine; ning vi) küberturvalisuse kultuuri arendamine. |
|
|
L18 |
C11.I6 |
M |
Määrus, millega luuakse julgeoleku ja vastupidavuse fond |
Määruse jõustumine |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2024 |
Rahastu loomist käsitleva määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine. |
|
L19 |
C11.I6 |
T |
Julgeoleku- ja vastupidavusrahastu: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud (I) |
35 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Rahastu ja SEPIDESi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 35 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 10 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 40 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). |
|||
|
L20 |
C11.I6 |
T |
Julgeoleku- ja vastupidavusrahastu: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud (II) |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Rahastu ja kõik SEPIDESi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 10 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 40 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). |
|||
|
L21 |
C11.I6 |
M |
Julgeoleku- ja vastupidavusrahastu: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab rahastusse üle 1000000000 eurot. |
|||
L. KOMPONENT 12: Tööstuspoliitika
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 12 eesmärk on hoogustada Hispaania tööstusteenuste ökosüsteemi ajakohastamist ja tootlikkust, võttes kiiremini omaks digi- ja rohepööre.
See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab täita riigipõhist soovitust nr 3 2019 innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamise kohta. Samuti on see kooskõlas riigipõhise soovitusega nr 3 2020 (edendades avaliku ja erasektori investeeringuid ning edendades rohepööret). Komponent aitab täita ka riigipõhist soovitust nr 2 2019 ettevõtjate ja hariduse vahelise koostöö edendamise kohta tööturu jaoks vajalike oskuste pakkumisel ning riigipõhist soovitust 1 2020 tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamise kohta. Komponent aitab täita ka riigipõhist soovitust nr 3 2022 ringlussevõtu määra suurendamise kohta, et saavutada ELi eesmärgid ja edendada ringmajandust, tõhustades koordineerimist kõigi valitsustasandite vahel ning tehes täiendavaid investeeringuid jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu kohustuste täitmiseks. Komponent aitab täita ka riigipõhist soovitust nr 3 2023, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja elektromobiilsuse levikut.
Üks komponendis sisalduvate meetmete eesmärke on hõlbustada Hispaania ettevõtete osalemist üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis.
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C12.R1) – Hispaania strateegia tööstuse edendamiseks aastani 2030
Hispaania strateegia „Tööstus 2030“ eesmärk on kohandada õigusraamistikku, et aidata tööstusel toime tulla teenuste osutamise, digiteerimise, keskkonnasäästlikkuse ja ringmajanduse probleemidega. Strateegia hõlmab eelkõige 1992. aasta tööstusseaduse reformi. Meetme eesmärk on parandada tööstuspoliitika koordineerimise mehhanisme eri valitsustasandite vahel ning parandada tööstuse kvaliteeti ja ohutust tugevdatud turujärelevalvesüsteemi abil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011[ 32 ]. Lõpuks vaadatakse läbi tööstuspoliitika rikkumiste määratlus ja ajakohastatakse kohaldatavate karistuste taset.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 2 (C12.R2) – Jäätmepoliitika ja ringmajanduse edendamine
Meetme eesmärk on edendada tootmis- ja tarbimismudeleid, mis hoiavad tooteid, materjale ja loodusvarasid majanduses võimalikult kaua. Eesmärk on vähendada jäätmeteket miinimumini ja tagada jäätmete täielik kasutamine, mida ei ole võimalik vältida. See reform hõlmab Hispaania ringmajanduse strateegia heakskiitmist 2020. aasta juunis kooskõlas ELi ringmajanduse tegevuskavadega.
Meede hõlmab ka ringmajandust käsitlevate õigusaktide paketti, et reguleerida jäätmete vedu ja kõrvaldamist ning kasutuselt kõrvaldatud rehvide haldamist, ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevaid meetmeid. Selleks kiideti heaks kuninga 2. juuni 2020. aasta dekreet 553/2020, 7. juuli 2020. aasta dekreet 646/2020 ja 4. augusti 2020. aasta dekreet 731/2020 ning 19. jaanuari ja 13. aprilli 2021. aasta kuninglik dekreet 27/2021. Lisaks hõlmab reform 2022. aastal pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate regulatiivsete meetmete heakskiitmist ministrite nõukogu poolt.
Lisaks peab meede hõlmama uue jäätmeid ja saastatud mulda käsitleva seaduse jõustumist 31. detsembriks 2022. Seadus sisaldab järgmist:
a)Jäätmete raamdirektiivi ja ühekordselt kasutatavat plasti käsitleva direktiivi rakendamine ning Hispaania eeskirjade kohandamine viimase kümne aasta kogemuste põhjal;
b)ELi jäätmetega seotud eesmärkide kehtestamine ja ELi õigusaktidest tulenevad liigiti kogumise kohustused, ennetades nende rakendamist biojäätmete puhul rohkem kui 5000 elanikuga omavalitsustes. Lisaks kehtestatakse meetmega liigiti kogumise kohustused, mis lähevad kaugemale liidu õigusega kehtestatud nõuetest;
c)Laiendatud tootjavastutuse määruse läbivaatamine, luues uue reguleeriva raamistiku (mida nõutakse ELi määrustes ja täiendavates määrustes); ja
d)Jäätmete (sealhulgas prügilasse ladestamise, põletamise ja koospõletamise ning ühekordselt kasutatavate plastmahutite) riikliku maksustamise kehtestamine.
Reformiga edendatakse koordineerimist jäätmekäitluse korraldamise ja pädevuse eri tasandite vahel, et parandada õigusaktide rakendamist ja teha lõppkokkuvõttes edusamme jäätmetekke vähendamisel ning parandada selliste jäätmete käitlemist, mille tekitamist ei ole võimalik vältida, et saavutada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgid.
Sel eesmärgil hõlmab reform järgmist:
a)Jäätmekoordineerimiskomiteestöörühma loomine jäätmealaste õigusaktide rakendamise jälgimiseks ja erimeetmete vastuvõtmine, et hõlbustada ühtlustatud riiklike jäätmekäitlusalaste õigusaktide järgimist. Kokkulepitud meetmed avaldatakse ministeeriumi veebisaidil.
b)Ringmajandust käsitlevate õigusaktide teise paketi vastuvõtmine, millega rakendatakse järgmisi aspekte:
I.Määrus teatavatelt tootjatelt ja jäätmekäitlejatelt nõutavate finantstagatiste kohta, et need tagatised arvutataks kõigis piirkondades samade kriteeriumide alusel
II.Määrus filtritega tubakatoodete ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite kohta. Eelkõige tehakse määruses järgmist:
I.Kehtestada kohustus valmistada ette ennetusprogrammid tootjatele, kes lasevad riigi turule teatava koguse tooteid;
II.Kehtestada avalikesse kogumissüsteemidesse kuuluvate konteinerite ja spetsiaalse infrastruktuuri projekteerimise kohustus, et võimaldada tubakatoodete jäätmete liigiti kogumist filtrite ja filtritega;
III.Lisada võimalus kehtestada ennetamise ja liigiti kogumise eesmärgid vastavalt saavutatud tulemustele;
IV.Luua filtrite ja filtritega tubakatoodete tootjate register;
III.Tööstusõlijäätmete määrus, et viia õigusraamistik kooskõlla uue jäätmeseaduse sätetega, mis sisaldavad sätet tööstusõlijäätmete kohta;
IV.Kasutuselt kõrvaldatud rehve käsitlev määrus lisaks kehtiva standardi osalisele ja õigeaegsele läbivaatamisele 2020. aastal; ja
V.Ministri määrus olmejäätmete prügilasse ladestamisele eelnevate miinimumnõuete kohta.
Nende määrustega tagatakse koordineeritud juhtimine kõigis piirkondades ning laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendamine.
Lisaks hõlmab reform Hispaania ringmajanduse strateegia osana teise ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmist, mida rakendatakse aastatel 2024–2026. Teises tegevuskavas käsitletakse esimese kava rakendamise käigus kindlaks tehtud probleeme ning sektoreid, kus on vaja keskenduda algatustele riigi tasandil.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeeringud (C12.I1) – valdkondlikud andmeruumid strateegiliste tootmissektorite digiteerimiseks
Selle meetme eesmärk on luua turvalised ja suured andmeruumid sellistes strateegilistes tööstussektorites nagu põllumajanduslik toidutööstus, säästev liikuvus, tervishoid ja ärisektor. Innovatsiooni, tõhusust ja mastaabisäästu edendatakse ühiste komponentide (elementide) arendamise ning ühiste taristute ja andmete (pilvplatvormid, superandmetöötlus- ja salvestusvõrgud, suurandmete analüüs ja tehisintellekt) jagamise kaudu.
Juhtimisstruktuure tugevdatakse, et kujundada avaliku ja erasektori koostööd andmeruumide arendamisel. Lisaks määratakse kindlaks koostalitlusvõime tagamise mehhanismid ning töötatakse välja asjakohased eeskirjad ja mehhanismid, et edendada andmete jagamist ettevõtjate vahel. Investeering tehakse kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega „Euroopa andmestrateegia“ 33 ja selles ette nähtud meetmetega, eelkõige tulevase andmemääruse ja juhtimismäärusega 34 , samuti ELi pilvandmetöötluse föderatsiooniga. Koostoime tagab vastastikuse täiendavuse programmiga „Digitaalne Euroopa“ 35 . Investeering viiakse kooskõlla ka peamiste viidete ja standarditega, näiteks nendega, mida edendab Rahvusvaheline Andmeruumide Assotsiatsioon (IDS).
31. detsembriks 2023 toetatakse põllumajanduslikus toidutööstuses, kestliku liikuvuse sektoris, tervishoiu- ja kaubandussektoris vähemalt nelja väärtuslikku valdkondlikku ja koostalitlusvõimeliset andmeruumi.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C12.I2) – konkurentsivõime ja tööstuse jätkusuutlikkuse edendamise programm
Selle meetme eesmärk on edendada Hispaania tööstusliku ülemineku jaoks oluliste strateegiliste sektorite ümberkujundamist, nagu auto- ja elektrisõidukid, põllumajanduslik toidutööstus, tervishoid, lennundus- ja mereväesektor, taastuvenergiaga seotud tööstussektorid ning protsessorite ja pooljuhitehnoloogiate projekteerimise ja tootmise suutlikkus. Selle meetme raames toetatakse vähemalt kolme suurt strateegilist projekti (nn PERTE-projektid), mis hõlmavad kogu väärtusahelat asjaomases sektoris, sealhulgas VKEde toetamist.
Selle meetmega rahastatakse ka väiksema ulatusega projekte, nagu tööstussimulatsioon, kõrgtehnoloogilised materjalid, virtuaalreaalsus ning koostööpõhine ja kognitiivne robootika. Meetmega toetatakse veelgi jätkusuutlikku tööstustaristut, näiteks tööstusparke või logistikapiirkondi. Meetme selle elemendi osana rahastatakse Hispaania taaste- ja vastupidavuskavast vähemalt 78 uuenduslikku projekti, mis hõlmavad olulist tööstuse ümberkujundamist energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast.
Pärast seda, kui ministrite nõukogu on PERTE heaks kiitnud, kuulutab asjaomane ministeerium välja konkursi, et saada konkreetsed ettepanekud, mis töötatakse välja heakskiidetud PERTE raames. Toetusmeetmeid, mis võivad kujutada endast riigiabi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 107 ja mille puhul võib olla vaja komisjoni eelnevalt teavitada, ei rakendata enne, kui Hispaania on komisjonilt riigiabi heaks kiitnud.
Ministrite nõukogu otsus, millega PERTE heaks kiidetakse, sisaldab üksikasjalikke valikukriteeriume, et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimine. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 36 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 37 ; (III) heitkogustega kauplemise süsteemi kaudsete kulude hüvitamine; IV) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 38 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 39 ; ning v) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale aitab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele kaasa vähemalt 455000000 eurot kliimakoefitsiendiga 100 % ja vähemalt 1 5 00000 000 eurot koos kliimakoefitsiendiga 40 %. 40 Teise võimalusena, kui see on hästi põhjendatud, selgitades põhjuseid, miks alternatiivne lähenemisviis ei pruugi olla teostatav, tagatakse valikukriteeriumidega, et vähemalt 2531500000 eurot aitab kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele keskmiselt vähemalt 40 % kliimakoefitsiendiga vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisale.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (C12.I3) – Jäätmealaste õigusaktide rakendamise ja ringmajanduse edendamise toetamise kava
Selle meetme eesmärk on aidata edendada ringmajandust Hispaanias, rahastades projekte, mille eesmärk on rakendada riiklikku jäätmealaste õigusaktide raamistikku ja saavutada ELi eesmärgid jäätmete valdkonnas, samuti uuenduslikke ringmajanduse projekte erasektoris, et hõlbustada üleminekut ringmajandusele.
Meetmega toetatakse olemasolevate jäätmete liigiti kogumise süsteemide ajakohastamist ja investeeringuid kogumispunktidesse, et tõhustada ringlussevõttu, uute jäätmekäitlusjaamade ehitamist ja ressursitõhususe suurendamist olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise tehastes, ilma et pikendataks nende kasutusiga või võimsust (kontrollida käitise tasandil). Meetme eesmärk hõlmab ka digilahendusi valdkonnas ja ringmajanduse edendamist ettevõtte tasandil. Kavandatud eesmärk on viia lõpule vähemalt 30 kavandatud projekti. Kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ saavutatakse meetmega vähemalt 30 % liigiti kogutud olmejäätmete osakaal 2024. aastal tekkinud olmejäätmete koguarvust (2024. aasta andmed peavad olema kättesaadavad 2026. aastal).
Meede hõlmab ka rahaliste vahendite jaotamist autonoomsetele piirkondadele jäätmealaste õigusaktide rakendamise projektide jaoks, mis lepitakse kokku ja kiidetakse heaks sektorikonverentsil või otsetoetuste kaudu kooskõlas subsiidiumide üldseadusega nr 38/2003 2024. aasta lõpuks.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 41 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 42 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 43 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 44 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 4 (C12.I4) – pooljuhtide väärtusahela tööstuse tugevdamine
Investeeringu eesmärk on anda toetuste kaudu toetust pooljuhtide väärtusahela tööstusega seotud projektidele, et tugevdada riiklikku mikroelektroonika ökosüsteemi ja laiendada mõju, mida avaldab Hispaania äriühingute osalemine üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis mikroelektroonika ja sidetehnoloogia valdkonnas (IPCEI ME-TC). See toetus suurendab Hispaania pooljuhtide tööstuse projekteerimis- ja tootmisvõimsust.
Seda meedet rakendatakse kahte liiki vahendite abil:
1.Esimene viib lõpule vajaliku rahastamise, et toetada Hispaania äriühingute osalemist üleeuroopalise tähtsusega projektides (IPCEI-MCE), mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud.
2.Teine, riiklik projektikonkurss keskendub muudele projektidele, mille on välja töötanud pooljuhtide tööstuse väärtusahela ettevõtjad.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Investeering 5 (C12.I5) – Toetuskava ringmajanduse toetamiseks
See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest toetuskavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja toetada ringmajanduse edendamist ettevõtte tasandil kolmes Hispaania majanduse põhisektoris: tekstiili- ja moe-, plasti- ja taastuvenergiaseadmed. Kava toimimiseks antakse erasektorile toetuste või omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali- ja omakapitalifondide kaudu rahalisi stiimuleid. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on kava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 300 miljonit eurot.
Kava haldavad rakenduspartneritena Instituto de Diversificación y Ahorro de la Energía (IDAE) ja Fundación Biodiversidad. Kavasse tehtava investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti(omakapitaliinvesteeringute puhul oleks see vahend investeerimispoliitika, mille kiidab heaks IDAE) ning millega kehtestatakse kava, mis sisaldab järgmisi elemente:
1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus. Taotluste hindamise ja kava alusel lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate toetusesaajate valiku teeb hindamisasutus ja see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega, mis tähendab, et nad peavad olema kas rakenduspartnerite palgatud töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Skeemi lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Juhul kui mõni taotleja osaleb IDAE ja selle konkursi eelarvest ei piisa kõigi saadud taotluste katmiseks, auditeeritakse hindamisprotsessi väliselt, nagu on ette nähtud IDAE kavas „Plan de Mitigación de potenciales Confictos de Interés en Sociedades Participadas“.
2.Abikõlblike tegevuste loetelu, mis on järgmine:
a.Tekstiil, moe ja plastid (vähemalt 200000000 eurot, mida haldab Fundación Biodiversidad): investeeringud taristusse, tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, et hõlbustada materjalide vähendamist, korduskasutamist, ringlussevõttu ja/või väärtustamist.
b.Taastuvenergiaseadmed (vähemalt 100000000 eurot, mida haldab IDAE): investeeringud ökodisaini, taristusse, tehnoloogiasse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning seadmete ja süsteemide arendamisse, et hõlbustada materjalide vähendamist, korduskasutamist, ringlussevõttu ja/või väärtustamist.
3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse õigusakti(de)st välja järgmine tegevuste loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 45 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 46 ; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 47 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 48 . Äriühingutele antava üldise toetuse puhul (sealhulgas omakapital ja riskikapital) jäetakse õigusakti(de)st välja äriühingud, mis keskenduvad olulisel määral 49 järgmistele sektoritele: (I) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 50 ; (II) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 51 ; saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 52 ; IV) jäätmete kogumine, töötlemine ja 53 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
4.Nõue, et subsiidiumikavade lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
5.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida subsiidiumikavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.
6.Kliimainvesteeringute aruandlusnõuded toetuskavade puhul 54 .
7.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul hõlmavad investeerimispoliitika põhinõuded seoses vahendite võimaliku eraldamisega järgmist:
a.Finantstoote(te) ridade ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
8.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul järgmised seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a.IDAE järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b.IDAE menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.
d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas IDAE auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning iii) järgitakse nõuet, et IDEA peab kontrollima, et lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas samad kulud kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Audititega kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning seda, kas järgitakse kohaldatava(te) õigusakti(de) või investeerimispoliitika tingimusi, millega skeem loodi.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Investeering 6 (C12.I6) – Toetuskava elektriautode väärtusahela strateegiliste projektide toetamiseks (toetused)
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, et stimuleerida toetuste kaudu erainvesteeringuid elektriautode väärtusahelasse. Kavaga edendatakse strateegiliste sektorite, näiteks autotööstuse ja elektrisõidukite ümberkujundamist, andes toetusi erasektorile strateegiliste projektide või PERTE raames, mille ministrite nõukogu on heaks kiitnud. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on toetuskava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 250000000 eurot.
Kava haldab rakenduspartnerina ENISA. Asjakohase õigusaktiga muudetakse ENISA selle investeeringu tegemiseks riigi osalusega äriühinguks (see on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava 31. komponendi investeeringu nr 6 vahe-eesmärk).
Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti, millega skeem luuakse ja mis sisaldavad järgmisi elemente:
1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja kava alusel lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate toetusesaajate valiku teeb hindamiskomisjon või muu samaväärne juhtorgan ning selle kiidab heaks Hispaania valitsusest sõltumatud liikmed, mis tähendab, et nad peavad olema kas ENISA töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Kava lõplik investeerimisotsus piirdub hindamiskomisjoni või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.
2.Sektori rohe- ja digipöördega seotud tegevuste loetelu, mis on toetuskõlblikud ja mille summa on vähemalt 250000000 eurot. Meetmega toetatakse uuenduslikke projekte, mis hõlmavad olulist tööstuse ümberkujundamist energiatõhususe, kestlikkuse ja sektori digiülemineku seisukohast.
3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse õigusakti(de)st välja järgmine tegevuste loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 55 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 56 ; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 57 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 58 . Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju.
4.ENISA kliimainvesteeringutele esitatavad nõuded: vähemalt 100000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 59
5.Nõue, et toetuskava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
6.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida subsiidiumikavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
176 |
C12.R1 |
M |
Tööstusseaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Seaduse eesmärk on parandada tööstuspoliitika koordineerimise mehhanisme eri valitsustasandite vahel ning parandada tööstuse kvaliteeti ja ohutust tugevdatud turujärelevalvesüsteemi kaudu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011. Lõpuks vaadatakse läbi valdkonna rikkumiste määratlus ja ajakohastatakse kohaldatavate karistuste taset. |
|
177 |
C12.R2 |
M |
Hispaania ringmajanduse strateegia |
Heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2020 |
Hispaania ringmajanduse strateegia heakskiitmine. Sellega luuakse alus uue tootmis- ja tarbimismudeli edendamiseks, mille puhul toodete, materjalide ja ressursside väärtus säilitatakse võimalikult kaua, kus jäätmeteke on viidud miinimumini ja jäätmeid, mida ei ole võimalik vältida, kasutatakse täielikult ära. |
|
178 |
C12.R2 |
M |
Ringmajanduse poliitika paketti kuuluvate õigusaktide jõustumine |
Kuninga dekreetide sätted, mis näitavad seaduste jõustumist |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Ringmajanduse poliitika pakett hõlmab järgmist:
|
|
179 |
C12.R2 |
M |
Jäätme- ja saastatud pinnase seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Seadus sisaldab järgmist:
|
|
180 |
C12.I1 |
T |
Väärtuslikud valdkondlikud ja koostalitlusvõimelised andmeruumid |
– |
Arv |
0 |
4 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Strateegilistes sektorites loodud suured väärtuslikud valdkondlikud ja koostalitlusvõimelised andmeruumid. Vähemalt neli põllumajanduslikus toidutööstuses, säästva liikuvuse sektoris, tervishoiu- ja kaubandussektoris kooskõlas dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Sel eesmärgil kasutusele võetud eelarve täitmise maht on vähemalt 400000000 eurot. |
|
181 |
C12.I2 |
M |
Kava edendada autotööstuse väärtusahelat säästva ja ühendatud liikuvuse suunas |
Heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2020 |
Ministrite nõukogu kiidab heaks kava autotööstuse väärtusahela kestliku ja ühendatud liikuvuse suunas liikumise edendamiseks. |
|
182 |
C12.I2 |
M |
PERTE elektrisõidukite valdkonnas |
Heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
KOLMAS KVARTAL |
2022 |
Elektrisõidukite strateegilises valdkonnas majanduse elavdamise ja ümberkujundamise strateegilise projekti (PERTE) heakskiitmine ministrite nõukogu poolt ning vähemalt 400 000 000 EUR suuruse eelarve eraldamine abiks. PERTE heakskiitmise otsus sisaldab üksikasjalikke valikukriteeriume, et tagada vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumid kajastavad lisaks kliimamuutuste eesmärkide suhtes kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. |
||
|
183 |
C12.I2 |
M |
PERTEd kavas määratletud strateegilistes valdkondades |
Heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
IV KVARTAL |
2022 |
Ministrite nõukogu kiidab heaks vähemalt kaks PERTEd ja eraldab eelarvest kokku vähemalt 800000000 eurot abi andmiseks muudes strateegilistes valdkondades, nagu põllumajanduslik toidutööstus, tervishoid, lennundus- ja mereväesektor ning taastuvenergiaga seotud tööstussektorid, ning protsessorite ja pooljuhitehnoloogiate projekteerimise ja tootmise suutlikkus. PERTE heakskiitmise otsus sisaldab üksikasjalikke valikukriteeriume, et tagada vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumid kajastavad lisaks kliimamuutuste eesmärkide suhtes kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. |
||
|
184 |
C12.I2 |
T |
Uuenduslikud projektid tööstuse ümberkujundamiseks energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast |
– |
Arv |
0 |
78 |
IV KVARTAL |
2022 |
Tööstusminister eraldab vähemalt 1200000000 eurot vähemalt 78 uuenduslikule projektile, sealhulgas heakskiidetud PERTE-projektidele (vähemalt 3), mis hõlmavad tööstuse olulist ümberkujundamist energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast. Projektide valimine Euroopa Liidu Teatajas avaldatud projektikonkursi alusel, mis põhineb põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimise valikukriteeriumidel, kasutades välistamisnimekirja ning asjaomastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse nõuet. Valikukriteeriumid kajastavad lisaks kliimamuutuste eesmärkide jaoks kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. |
|
185 |
C12.I2 |
T |
Tööstuse ümberkujundamiseks mõeldud PERTE ja uuenduslike projektide eelarve täitmine |
– |
EUR |
0 |
2 531 500 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Eelarve täitmine vähemalt 2 531 500 000 EUR ulatuses, mis on kasutusele võetud vähemalt 210 uuendusliku projekti raames, sealhulgas heakskiidetud PERTE-projektidega (vähemalt 3) seotud projekti raames, mis hõlmavad tööstuse tegelikku ümberkujundamist energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumidega tagatakse, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale aitab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele kaasa vähemalt 455000000 eurot kliimakoefitsiendiga 100% ja vähemalt 1 500 0 00 00 0 (kliimakoefitsient 40 %). Teise võimalusena, kui see on hästi põhjendatud, selgitades põhjuseid, miks alternatiivne lähenemisviis ei pruugi olla teostatav, tagatakse valikukriteeriumidega, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale aitab vähemalt 2531500000 eurot kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele keskmiselt vähemalt 40 % kliimakoefitsiendiga. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest võetakse kasutusele vähemalt 3800000000 eurot erainvesteeringuid, samuti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Seda eesmärki ei loeta saavutatuks, kui mõni eelarvega seotud meede kujutab endast ELi toimimise lepingu artikli 107 kohast riigiabi, sellest tuleb komisjoni teavitada ja komisjon ei ole saanud 31. detsembriks 2024 heakskiitu. |
|
186 |
C12.I2 |
T |
Tööstuse ümberkujundamiseks mõeldud PERTE ja uuenduslike projektide lõpuleviimine |
– |
Arv |
0 |
3 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Viia lõpule vähemalt 210 uuenduslikku projekti, sealhulgas heakskiidetud PERTE-projektidega (vähemalt kolm) seotud uuenduslikku projekti, mis hõlmavad tööstuse tegelikku ümberkujundamist energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast, kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
187 |
C12.I3 |
T |
Selliste projektide lõpuleviimine, millega toetatakse jäätmeid käsitlevate õigusaktide rakendamist ja edendatakse ringmajandust ettevõttes |
– |
Arv |
0 |
30 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 30 MITERDi poolt heaks kiidetud projekti lõpuleviimine, et toetada jäätmeid käsitlevate õigusaktide rakendamist ja edendada ringmajandust ettevõttes kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Käesoleva investeeringu kohaseid meetmeid, mis on seotud mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega, rakendatakse üksnes olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise tehastes, kui selle investeeringu eesmärk on suurendada ressursitõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõtutoimingud biojäätmeteks kompostiks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et sellised meetmed selle investeeringu raames ei too kaasa jaamade jäätmekäitlusvõimsuse suurenemist ega jaamade eluea pikendamist, mida kontrollitakse käitise tasandil. |
|
188 |
C12.I3 |
T |
Suurendada liigiti kogutud olmejäätmeid |
– |
liigiti kogutud olmejäätmete osakaal (%) |
21 |
30 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Saavutada kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ vähemalt 30 % liigiti kogutud olmejäätmete osakaalust 2024. aastal tekkinud olmejäätmete koguarvust (2024. aasta andmed peavad olema kättesaadavad 2026. aastal). Liigiti kogumine – kogumine, mille puhul jäätmevoogu hoitakse liigi ja liigi järgi eraldi, et hõlbustada eritöötlust. Andmeid kogutakse kooskõlas komisjoni rakendusotsuse 019/1004/EÜ V lisa kohase materjalijaotusega. (Lähtealus: 31. detsember 2018) |
|
440 |
C12.R2 |
M |
Jäätmete koordineerimiskomisjoni töörühm, et jälgida jäätmealaste õigusaktide järgimist |
Jäätmete koordineerimiskomitee heakskiit |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2024 |
Jäätmete koordineerimiskomitee kiidab heaks spetsiaalse töörühma loomise, et jälgida jäätmealaste õigusaktide järgimist, ühtlustada vastavuse kriteeriume ning võtta meetmeid selle hõlbustamiseks. |
|
441 |
C12.R2 |
M |
Teise ringmajanduse paketi osaks olevate õigusaktide jõustumine |
Kuninga dekreetide sätted, millega kehtestatakse õigusaktide jõustumine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2025 |
Teine ringmajanduse regulatiivpakett hõlmab järgmist: -Kuninglik dekreet jäätmetekitajate ja jäätmekäitlejate finantstagatiste kohta -Kuninglik dekreet filtritega tubakatoodete ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite jäätmete käitlemise kohta -Kuninglik dekreet vanaõli käitlemise kohta -Kuninglik dekreet kasutuselt kõrvaldatud rehvide haldamise kohta. -Ministri määrus, millega kehtestatakse miinimumnõuded olmejäätmete prügilasse ladestamisele eelnevale töötlemisele -Teise ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmine |
|
442 |
C12.I3 |
T |
Toetuste jaotamine jäätmete rakendamise projektide rakendamiseks. |
Osakaal |
0 |
300 |
IV KVARTAL |
2024 |
Keskkonna valdkondliku konverentsi kokkuleppe heakskiitmine, millega kiidetakse heaks toetuste eraldamise kriteeriumid ja territoriaalne jaotus, või otsetoetuste heakskiitmine kooskõlas subsiidiumide üldseadusega nr 28/2003, mis käsitleb jäätmealaste õigusaktide rakendamise toetamise kava 2024, et rahastada projekte, mille eesmärk on rakendada riiklikku jäätmeregulatsiooni raamistikku ja saavutada ELi eesmärgid. Projektid hõlmavad meetmeid jäätmete liigiti kogumise süsteemide rakendamiseks ja parandamiseks, investeeringuid kogumispunktidesse ringlussevõtu parandamiseks ning uue liigiti kogutud jäätmetöötlustehase ehitamist. |
|
|
443 |
C12.I3 |
T |
Jäätmekäitlusprojektide lõpuleviimine |
Miljonit eurot |
270 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 270 000 000 EUR suuruste projektide lõpuleviimine, mis on ette nähtud jäätmete liigiti kogumise süsteemide rakendamiseks ja parandamiseks, investeeringud kogumispunktidesse ringlussevõtu parandamiseks ning uute liigiti kogutud jäätmekäitlusjaamade ehitamine. |
||
|
444 |
C12.I4 |
M |
PERTE-KIIP. Pooljuhtide väärtusahela tugevdamine. |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas või ametlikul veebisaidil |
Osakaal |
|
200 |
ESIMENE KVARTAL |
2025 |
200 000 000 EUR suurune juriidiline kohustus lõplikele abisaajatele, kes osalevad üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis mikroelektroonika ja ühenduvuse valdkonnas, ning lõplikele toetusesaajatele, kes saavad toetust Hispaania pooljuhtide ökosüsteemile teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni etapis ning esimeses tööstusliku kasutuselevõtu etapis, välja arvatud masstootmine ja kaubandustegevus. |
|
445 |
C12.I4 |
T |
PERTE-KIIP. Pooljuhtide väärtusahela tugevdamine (II). |
|
Osakaal |
180 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 180000000 eurot on välja makstud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide mikroelektroonika ja ühenduvuse projektis osalevatele lõplikele toetusesaajatele ning lõplikele toetusesaajatele, kes saavad toetust Hispaania pooljuhtide ökosüsteemile teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni etapis ning esimeses tööstusliku kasutuselevõtu etapis, välja arvatud masstootmine ja kaubandustegevus. |
|
|
448 |
C12.I5 |
M |
Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Rakenduspartnerile tehtud väljamakse tõend |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Hispaania kannab kava jaoks üle 100000000 eurot IDAE-le ja 200000000 eurot Fundación Biodiversidadile. |
|||
|
446 |
C12.I5 |
M |
Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Subsiidiumikava kehtestamine |
Asjaomase(te) õigusakti(de) jõustumine |
IV KVARTAL |
2024 |
Jõustub õigusakt(id), millega kehtestatakse kava kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega. |
|||
|
447 |
C12.I5 |
T |
Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud |
Avaldatud õiguslike rahastamislepingute või lõplike lepingute sõlmimise otsuste jõustumine |
|
0 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2025 |
IDAE ja Fundación Biodiversidad peavad olema avaldanud lõplikud toetuse määramise otsused või sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute (sh kaudsete kulude) 100 % kasutamiseks kavas. |
|
448a |
C12.I6 |
M |
Elektrisõidukite sektori toetuskava (toetused): Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
ENISA-le tehtud väljamaksetõend |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Hispaania kannab kava jaoks ENISA-le üle 250000000 eurot. |
|||
|
448b |
C12.I6 |
M |
Elektrisõidukite sektori toetuskava (toetused); Subsiidiumikava kehtestamine |
Asjakohase(te) õigusakti(de) jõustumine |
KOLMAS KVARTAL |
2024 |
Subsiidiumikava kehtestava(te) õigusakti(de) jõustumine kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega. |
|||
|
448c |
C12.I6 |
T |
Elektrisõidukite sektori toetuskava (toetused): Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud |
Avaldatud õiguslike rahastamislepingute või lõplike lepingute sõlmimise otsuste jõustumine |
0 |
100 % |
TEINE KVARTAL |
2026 |
ENISA on avaldanud lõplikud toetuse määramise otsused või sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute (sh kaudsete kulude) 100 % kasutamiseks kavas. ENISA on taganud, et vähemalt 40 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. |
|
I.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 6 (C12.I7) – Elektriautode ja põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela strateegiliste projektide toetuskava (laenud)
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, et stimuleerida laenude kaudu erainvesteeringuid elektriautode ja põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelasse. Kavaga edendatakse strateegiliste sektorite, nagu auto- ja elektrisõidukite ning põllumajandusliku toidutööstuse ümberkujundamist, andes erasektorile laene strateegiliste projektide või PERTE raames, mille on heaks kiitnud ministrite nõukogu. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on kava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1200000000 eurot.
Kava haldab rakenduspartnerina ENISA. Asjakohase õigusaktiga muudetakse ENISA selle investeeringu tegemiseks riigi osalusega äriühinguks (see on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava 31. komponendi investeeringu nr 6 vahe-eesmärk).
Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti, millega luuakse laenukava, mis sisaldavad järgmisi elemente:
1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja kava alusel lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate toetusesaajate valiku teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning selle kiidab heaks Hispaania valitsusest sõltumatud liikmed, mis tähendab, et nad peavad olema kas ENISA töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Skeemi lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.
2.Sektori rohe- ja digipöördega seotud tegevuste loetelu, mis on toetuskõlblikud ja mille summa on vähemalt 1200000000 eurot. Meetmega toetatakse uuenduslikke projekte, mis hõlmavad olulist tööstuse ümberkujundamist energiatõhususe, kestlikkuse ja sektori digiülemineku seisukohast.
3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01): (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 60 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 61 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 62 ja varad 63 . Lisaks nõutakse õigusakti(de)s laenukavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju.
4.ENISA kliimainvesteeringuteleesitatavad nõuded: vähemalt 480000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 64
5.Nõue, et laenukava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
6.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida laenukava kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
L.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
||||
|
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
|||||
|
L22 |
C12.I7 |
M |
Elektriautode ja põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela strateegiliste projektide (laenud) toetuskava: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
ENISA-le tehtud väljamaksetõend |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Hispaania kannab kava jaoks ENISA-le üle 1200000000 eurot. |
|||
|
L23 |
C12.I7 |
M |
Elektriautode ja põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela strateegiliste projektide (laenud) toetuskava: Kava kehtestamine |
Asjakohase(te) õigusakti(de) jõustumine |
KOLMAS KVARTAL |
2024 |
Jõustub õigusakt (õigusaktid), millega luuakse laenukava kooskõlas |
|||
|
L24 |
C12.I7 |
T |
Elektriautode ja põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela strateegiliste projektide (laenud) toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud |
Avaldatud õiguslike rahastamislepingute või lõplike lepingute sõlmimise otsuste jõustumine |
0 |
100 % |
TEINE KVARTAL |
2026 |
ENISA on avaldanud lõplikud toetuse määramise otsused või sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute (sh kaudsete kulude) 100 % kasutamiseks kavas. ENISA on taganud, et vähemalt 40 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. |
|
M. KOMPONENT 13: VKEdele osutatav abi
Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) on ELi ja Hispaania majanduses keskne roll, eriti seal, kus VKEde panus riigi SKPsse on suurem ja kus ettevõtete keskmine suurus on ELi keskmisega võrreldes väiksem.
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selleskomponendis käsitletakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh füüsilisest isikust ettevõtjate) probleeme, et suurendada Hispaania majanduse konkurentsivõimet ning edendada majanduskasvu ja tööhõivet. Need väljakutsed on järgmised: raske juurdepääs rahastamisele ettevõtluse, ettevõtete kasvu ja innovatsiooni jaoks; digioskuste puudumine ja digitehnoloogiate vähene kasutuselevõtt, mis takistab VKEde tootlikkust ja konkurentsivõimet; ettevõtete väiksus, mis takistab mastaabisäästu ja rahvusvahelistumist; ning suur haavatavus väliste vapustuste suhtes ja väike mastaabisääst, mis takistavad investeeringuid ja innovatsiooni.
Selle komponendi eesmärk on viia ellu reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on hõlbustada ettevõtete loomist, kasvu ja restruktureerimist, parandada ettevõtluskliimat (eelkõige tugevdades Hispaania siseturu toimimist) ning edendada veelgi tootlikkuse kasvu olulisi protsesse digiteerimise, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise kaudu. See komponent keskendub olulisel määral digiteerimisele ja horisontaalsele lähenemisviisile, et pakkuda olulisele osale VKEdest digiteerimispaketti ning vertikaalne lähenemisviis protsesside digiteerimise ja tehnoloogilise innovatsiooni edendamiseks teatavates VKEdes.
Selles osas käsitletakse osaliselt riigipõhiseid soovitusi turu ühtsuse seaduse rakendamisel tehtud edusammude kohta (riigipõhine soovitus 4 2019) ning VKEdele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele likviidsuse pakkumiseks mõeldud meetmete tõhusa rakendamise tagamise kohta, eelkõige vältides hilinenud maksmist (riigipõhine soovitus 3 2020). Selles käsitletakse ka riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad investeeringute keskendamist digipöördele (riigipõhine soovitus 3 2020) ja digiõppele juurdepääsu parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020). Samuti edendatakse sellega investeeringuid rohepöördesse (riigipõhised soovitused 1 2023 ja 1 2022).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C13.R1) – Ettevõtluse reguleerimise ja kliima parandamine
Reformi eesmärk on parandada majandustegevuse raamistikku, tagades parema õigusliku reguleerimise ja ärikliima, mis hõlbustab ettevõtete loomist ja kasvu ning vajaduse korral nende ümberkorraldamist, võttes vastu mitmeid meetmeid.
Reform hõlmab järgmist:
a)Ettevõtete loomise ja kasvu seaduse vastuvõtmine. Käesoleva õigusakti eesmärk on:
I.Lihtsustada ettevõtte asutamise korda. See saavutatakse äriühingu asutamise miinimumkapitali nõude vähendamisega ning ühisrahastamisplatvormide ja muude avaliku sektori rahastamisvahendite tugevdamisega;
II.Õiguslikud meetmed ennetähtaegse maksmise kultuuri edendamiseks. Käesoleva seadusega parandatakse direktiivi (EL) 2011/7 (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) rakendamise tõhusust. Seadusega loodetakse äritehingute keskmiseid maksetähtaegu lühendada. See aitaks lahendada õigeaegselt maksmata võlausaldajatest VKEde likviidsusprobleeme, millel oleks positiivne ülekanduv mõju nende tegevusele ja majanduskasvule. Varajase maksmise kultuuri edendamiseks rakendatavad meetmed on näiteks suunised makseperioodide avalikustamise ja läbipaistvuse kohta, parimad äritavad ja parema jõustamise mehhanismid, näiteks vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem;
III.Muuta turu ühtsuse seaduse teatavaid sätteid, et tagada suurem selgus valdkondades, kus ebaselgus on põhjustanud rakendamisprobleeme. Turu ühtsuse seaduse eesmärk on kõrvaldada tarbetud, ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad tõkked majandustegevusele juurdepääsult ja selles tegutsemiselt ning asutamisvabaduselt kogu territooriumil. Reformi eesmärk on ka suurendada turu ühtsuse seaduses sätestatud mehhanismide tõhusust ja läbipaistvust, et kaitsta ettevõtjaid, kelle tegevust mõjutavad avaliku halduse kehtestatud tõkked. Lisaks tugevdatakse reformiga koostööd, et edendada paremat õigusloomet kogu riigis;
b)Luuakse uus valdkondlik konverents õigusloome parandamise ja ettevõtluskliima teemal. Selle eesmärk on hõlbustada hea õigusloome põhimõtete nõuetekohast kohaldamist kõigis haldusasutustes ja tagada eri haldusasutuste optimaalne koordineerimine, sealhulgas majanduse taastamisega kaasnevate meetmete puhul. Valdkondlik konverents jälgib ka teiste valdkondlike konverentside raames tehtavat tööd, mis võimaldab paremat koordineerimist, järelevalvet ja parema õigusloome edendamist, keskendudes nii horisontaalselt kui ka valdkondlikult;
c)Maksejõuetusõiguse reform, et võtta üle direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava restruktureerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning maksejõuetusmenetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv). Reform hõlmab tõhusama uue võimaluse andmise menetluse kehtestamist füüsilistele isikutele, mis võimaldab võlakergendust ilma maksejõuetu poole vara eelneva likvideerimiseta. Lisaks kehtestatakse maksejõuetusdirektiivis (EL) 2019/1023 nõutud restruktureerimiskavad uue maksejõuetuseelse instrumendina, mis parandab praegu kohaldatavate maksejõuetuseelsete instrumentide tõhusust, et vältida maksejõuetust ja sellele järgnevat pankrotti. Samuti kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks täielikult elektrooniliselt töödeldud erimenetlus, et vähendada protsessi kestust ja kulusid.
d)See reform hõlmab ka seaduse vastuvõtmist, millega muudetakse kolme õigusakti, eelkõige seadust nr 34/2006, mis on seotud advokaatide ja procuradorite kutsepraktikaga. Uus süsteem tagab ühtse juurdepääsu advokaatide ja procuradorite kutsealadele, kuna sama kvalifikatsioon annab juurdepääsu mõlemale kutsealale. Multidistsiplinaarsetel kutseühingutel on lubatud pakkuda ühiselt õigusabi ja kohtus esindamise teenuseid. Samuti muudetakse procurador ’i teenuste suhtes kohaldatavat tariifisüsteemi: kehtestatakse maksimaalsed tasud, kuid mitte miinimumtasud, et tagada teenuse kasutajatele juurdepääs konkurentsivõimeliste hindadega pakutavatele teenustele. Selle reformiga tagab Hispaania, et selle valdkonna õigusaktid on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) artiklitega 15, 16 ja 25 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 49 ja 56. Seoses selle reformiga kiitis ministrite nõukogu 2020. aasta septembris heaks eespool nimetatud seadusandlike ettepanekute eelnõud.
e)Muuta konkurentsiseadust (seadus 15/2007 konkurentsikaitse kohta) ja selle määrusi (22. veebruari 2007. aasta kuninglik dekreet 261/2008, millega kiidetakse heaks konkurentsikaitse eeskirjad), lihtsustada menetlusi ja tugevdada riigi konkurentsieeskirjade raamistikku kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega, et tagada tõhus konkurents. Muudatusega nähakse ette konkurentsiõiguse artiklite 1 (kukkuv käitumine), 2 (turgu valitseva seisundi kuritarvitamine) ja 3 (vaba konkurentsi moonutamine kõlvatu tegevuse tõttu) kohase kokkuleppemenetluse kehtestamine. Muudatusega kehtestatakse ka määruse (EL) 2022/1925 (digiturgude määrus) täiendavad õigussätted, et anda Hispaania pädevale asutusele volitused viia läbi uurimisi riiklikus raamistikus, ühtlustada menetluste lahendamise tähtaega ja vähendada äriühingute halduskoormust ning näha ette karistuskorra tõhustamine, sealhulgas motiveerides rikkumiste vastuvõtmist ja suurendama karistusi füüsilistele isikutele (st juhtidele).
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2 (C13.R2) – Hispaania ettevõtlusriigi strateegia
Meetme eesmärk on edendada Hispaania ettevõtlusstrateegiat. Reform hõlmab idufirmaseaduse vastuvõtmist, et luua soodne raamistik väga uuenduslike idufirmade loomiseks ja kasvuks, NEXT-TECHi avaliku ja erasektori fondi loomist murranguliste tehnoloogiate idufirmade laiendamiseks ning töötajate rändekorra läbivaatamist, et meelitada ligi talente ja tegeleda oskuste nappusega.
Tegevuse alustamise seaduse vastuvõtmisega 2022. aasta lõpuks: esitada idufirma õiguslik määratlus; teha kindlaks maksusoodustused, et edendada nende loomist ja meelitada ligi andekaid inimesi; kehtestada meetmed välisinvestorite ja -ettevõtjate ligimeelitamise hõlbustamiseks; ning võtta vastu mehhanismid, et hõlbustada seaduse rakendamist ja selle seost digitaalse ettevõtja ökosüsteemiga seotud meetmetega.
Reform hõlmab ka 11. jaanuari konstitutsioonilise seaduse 4/2000 (välismaalaste õiguste ja vabaduste kohta Hispaanias ja nende sotsiaalset integratsiooni) ning 27. septembri 2013. aasta seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja nende rahvusvahelistumise kohta) muutmist.
Jaanuaril vastu võetud alusseaduse 4/2000 (välismaalaste õiguste ja vabaduste kohta Hispaanias ja nende sotsiaalse integratsiooni kohta) muutmisega lihtsustatakse rändega seotud haldusmenetlusi, sealhulgas vähendades lubade arvu ja pikendades nende kehtivust, kiirendades menetlusi, hõlbustades kolmandate riikide kodanike juurdepääsu tööturule ning parandades päritolukohas värbamise süsteemi. Eelkõige kehtestatakse muudatustega üliõpilastele paindlikum juurdepääs tööturule, hooajatöötajate mitmeaastane korduvrände kava, uued eeskirjad riigi tööhõive olukorra hindamiseks ja uue haldusüksuse (UTEX) loomine, et parandada välismaalaste toimikute menetlemist.
Septembri seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja nende rahvusvahelistumise kohta) muutmine hõlbustab väga spetsiifiliste oskuste ja pädevustega välismaalaste värbamist lihtsama ja paindlikuma menetluse abil kui alusseaduses 4/2000 määratletud standardmenetlus. Seaduse 14/2013 muutmisega võetakse kasutusele uus diginomadide rändekava, uued innovatsioonikriteeriumid ettevõtjate elamis- ja töölubade jaoks, riikliku rändekava kohaldamisala laiendamine kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele ning kõrgema taseme kutsehariduse ja -õppe tunnistuste omanikele, pikem kehtivusaeg ning elamis- ja töölubade menetluste lihtsustamine võrreldes enne muutmist kehtinud seadusega 14/2013.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 3 (C13.R3) – väärtpaberiturge ja investeerimisteenuseid käsitleva seaduse läbivaatamine
Reformi eesmärk on parandada väärtpaberiturgude reguleerimist, et parandada eelkõige VKEde juurdepääsu rahastamisele, kiites heaks seaduse 6/2023, millega reguleeritakse väärtpaberiturgu ja investeerimisteenuseid Hispaanias.
Seadusega 6/2023:
·lihtsustada püsiva tulumääraga väärtpaberite kauplemisele lubamise protsessi;
·laiendada juurdepääsu BME kasvule (BME Exchange Market for SMEs);
·laiendada kohustuslikke ülevõtmispakkumisi lisaks reguleeritud turgudel kaubeldavatele väärtpaberitele mitmepoolsetes kauplemissüsteemides (sealhulgas nende ELi kasvuturusegmentides); ja
·vähendada takistusi finantsturgudele sisenemisel, kaotades teabesüsteemi (kaubandusjärgne liides), et jälgida väärtpaberite kliiringut, arveldamist ja registreerimist seaduses ette nähtud üleminekuperioodi jooksul.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering 1 (C13.I1) – Ettevõtlus
Investeeringu eesmärk on edendada ettevõtluse ökosüsteemi, et muuta see vastupidavamaks ja konkurentsivõimelisemaks, käsitledes rohe- ja digipöördega seotud probleeme.
Investeering koosneb neljast peamisest meetmest:
1) ettevõtlusoskuste tugevdamine, sealhulgas oskuste omandamine ja ümberõpe ning ettevõtjate toetamine kooskõlas ELi rohe- ja digipöörde prioriteetidega. Selle meetme raames peab vähemalt 6900 ettevõtjat olema lõpule viinud programmi, mille eesmärk on tugevdada ettevõtluse ökosüsteemi. Konkreetselt toetatakse 6100 ettevõtjat ettevõtlusoskuste programmi kaudu (millest 1200 on naised) ja 800 naisettevõtjat naiste talendi ligimeelitamise programmi kaudu.
2) pakkuda vahendeid, et toetada ettevõtete loomist ja juhtimist ning tugevdada VKEsid, sealhulgas toetada vähemalt 12000 aktiivset kasutajat virtuaalsel ONE-riikliku ettevõtlusameti (ONE) platvormil VKEde poliitika strateegilise raamistiku 2030, Hispaania ettevõtlusstrateegia ja Hispaania digitaalarengu tegevuskava 2025 raames;
3) uuenduslikele ettevõtetele keskenduvate rahvusvaheliste ürituste ja naiste talentide ligimeelitamiseks mõeldud levitamis- ja teavituskampaaniad Hispaaniasse. See hõlmab vähemalt 20 ettevõtlusega seotud üritust, mis on välja töötatud lipuprogrammi raames; ning vähemalt 260 teavitustegevust (200 esitlust meedias ja 60 üritust) teemal „Brand Spain Entrepreneurship Nation“; ja
4) ettevõtlust ja VKEsid toetava eelarverea rahastamine programmi kaudu, mille eesmärk on toetada naiste ettevõtlust. See hõlmab vähemalt 200 naisettevõtja toetust osaluslaenude kaudu, mida annab Empresa Nacional de Innovación, S.A.
Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), peavad rahastamisvahendite puhul Hispaania ametiasutuste ja rahastamisvahendi eest vastutava volitatud üksuse või finantsvahendaja vahel sõlmitud õiguslik kokkulepe ja sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika:
I.nõuda InvestEU fondi kestlikkuskontrolli käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist
II.jätta rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus 65 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 66 ; (III) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 67 ja vara 68 ; tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ja
III.nõuda, et volitatud üksus/finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas selliste tehingute puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrollist.
Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside tingimustes sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmine tegevuste loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 69 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 70 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 71 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 72 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (C13.I2) – majanduskasv
Meetme eesmärk on edendada VKEde kasvu.
Investeering koosneb meetmetest, mis on seotud järgmisega:
1) toetus (11000) VKE-le programmi „Skills for SMEs growth“ raames. Programmi eesmärk on anda ettevõtetele oskused, mis on vajalikud kasvuks ja konkurentsivõime suurendamiseks, muutes nende ärimudeleid ja aidates kaasa kaksiküleminekule;
2) pikaajaline rahaline toetus VKEde arendatud tööstusprojektidele (1500) selliste investeeringute jaoks uutesse tööstusrajatistesse või olemasolevate laiendamiseks, võttes arvesse potentsiaali aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele.
Parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, pakkudes toetust finants-, kommerts- ja tehniliste tagatiste vormis, tugevdades Compañia Española de Reafianzamiento SME S.A. ( CERSA) kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, nagu on sätestatud 21. jaanuari 2021. aasta suunistes liikmesriikidele. Selle tegevussuuna raames annab CERSA piirkondlikele vastastikustele garantiiühingutele edasigarantiikatte kaudu pikaajalist toetust, tagades nende kantava riski. CERSA edendab VKEde konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet ka kolme uue sihtotstarbelise eelarverea kaudu, mis võimaldavad juurdepääsu pikaajalisele rahastamisele ja käibekapitali tehingutele käesoleva investeeringu alla kuuluvate meetmete puhul järgmistes valdkondades: digiteerimine; kestlikkus; majanduskasv ja taastumine (suurendades vastupanuvõimet peamiselt COVID-19 pandeemiast mõjutatud VKEde jaoks, kes on valmis võtma vastu märkimisväärseid ümberkorraldus- ja kasvukavasid).
Lisaks tuleb finantstagatisvahendi rakendamiseks sõlmida leping investeeringute eest vastutava ministeeriumi ja rakenduspartneri või volitatud üksuse vahel. Lepingus sätestatakse kohustused taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva teabe suhtes. Lisaks tuleks kõik rahastamisvahendiga seotud tagasimaksed (st laenuintressid, omakapitali tasuvus või tagasimakstud põhisumma, millest on maha arvatud seotud kulud) reinvesteerida samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, sealhulgas pärast 2026. aastat. Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), peab Hispaania ametiasutuste ja rahastamisvahendi eest vastutava volitatud üksuse või finantsvahendaja vaheline õiguslik kokkulepe ja sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika.
I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist;
II.jätta rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus 73 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 74 ; (III) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 75 ja vara 76 ; tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ja
III.nõuda, et volitatud üksus/finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas selliste tehingute puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrollist.
Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside tingimustes sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmine tegevuste loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 77 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 78 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 79 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 80 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 3 (C13.I3) Digiüleminek ja innovatsioon
Selle investeeringu eesmärk on anda VKEdele oskused ja vahendid, et aidata kaasa digipöördele ja lahendada sellest tulenevaid probleeme. See on kooskõlas Hispaania digitaalarengu tegevuskavaga 2025 ja seda täiendavad ühenduvust käsitleva komponendi nr 15 ja digioskusi käsitleva komponendi nr 19 meetmed.
Investeering keskendub järgmistele erinevatele meetmetele:
1) Digitaalne töövahend: See on selle meetme peamine meede, millega edendatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (kümme kui 250 töötajat), mikroettevõtjate (üks kuni üheksa töötajat) ja füüsilisest isikust ettevõtjate digiteerimist mis tahes majandussektoris, tõstes nende digiküpsust. Programm põhineb toetuste andmisel, et toetada digitehnoloogia integreerimist e-kaubanduse tõhusaks kasutuselevõtuks, digiteerida suhteid avaliku halduse ja klientidega, arendada digitaalseid siseprotsesse ning võtta kasutusele e-arved ja digitaalne turundus; eelkõige teenustele suunatud lahenduste edendamine. Programmiga subsideeritakse osaliselt selliste põhiliste digilahenduste pakettide vastuvõtmise kulusid nagu muu hulgas interneti olemasolu, e-müük, pilvandmetöötlus, digitöö, digitaliseerimise põhiprotsessid, kliendihaldus, digiturundus, küberturvalisus. Igale DTK digiteerimispaketile eraldatakse kindel toetussumma, mis määratakse kindlaks igas konkursikutses vastavalt ettevõtte suurusele ja tegevusvaldkonnale.
2) Muutjate programm: see on programm, millega toetatakse digiülemineku protsessis vähemalt 15000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (ten-249 töötajat).
Programm „VKEd 2.0 kiirendajad“: see on selle investeeringu meede, millega laiendatakse VKEde digiteerimist toetavat taristut nõustamisteenuste ja koolitusteenuste abil.
5)Innovatiivsete ettevõtlusklastrite toetamise programm: selle meetmega toetatakse projekte, mille eesmärk on digiteerida eri tööstussektorite väärtusahelat, et neid ajakohastada ja kaasata VKEd väärtusahelasse.
6)digitaalse innovatsiooni keskuste programm: see on programm, millega toetatakse digitaalse innovatsiooni keskuste arendamist Hispaanias. Digitaalse innovatsiooni keskused on struktuurid, mis aitavad ettevõtetel reageerida digiprobleemidele ja muutuda konkurentsivõimelisemaks, parandades oma äri- ja tootmisprotsesse digitehnoloogia intensiivse kasutamise kaudu. Selle allmeetme raames toetatakse 25 digitaalse innovatsiooni keskust.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 81 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 82 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 83 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 84 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 4 (C13.I4) Kaubandustoetus
Meetme eesmärk on aidata väikeettevõtjatel kohaneda kaubandussektori digitaliseerimisega ja tarbijate muutunud käitumisega.
Investeeringul on kaks peamist tegevussuunda.
1.Väikekaubandussektori projektid, mille eesmärk on kaasata tehnoloogiafondi (200 projekti) raames uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad kohalikul kaubandusel reageerida uutele tarbimisharjumustele. Fondist rahastamiskõlblikud projektid on järgmised:
a.Uute tehnoloogiate projektid, mille eesmärk on parandada internetikaubandus- ja kommunikatsioonistrateegiat, ärimudeleid või ostukogemust;
b.Uute tehnoloogiate projektid füüsilise ostukogemuse kohandamiseks tarbijate uute vajaduste ja harjumustega ning uued juhtimismudelid;
c.Tehnoloogiliste lahenduste projektid, et parandada viimase kilomeetri logistika tõhusust ja jätkusuutlikkust;
d.Projektid tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks, et parandada energia- ja ressursitõhusust.
Investeeringu lõpuleviimiseks luuakse digiplatvormPlataforma Comercio Conectado,et edendada sektori digiteerimist.
2.Kohalike omavalitsuste esitatud projektid munitsipaalturgude, äripiirkondade, mittepaiksete müügiturgude ja lühikeste turustuskanalite moderniseerimiseks programmi „Jätkusuutlikud turud“ (130 projekti) raames. Käesoleva programmi raames abikõlblikud projektid hõlmavad järgmist:
a.Suurandmetel või muudel tehnoloogiatel põhinevate klienditeabevahendite kasutuselevõtu projektid;
b.Projektid, mis on seotud turgude digiüleminekuga, mis parandavad kauplemiskohti ja ostukogemust;
c.Projektid, mille eesmärk on digiüleminek tänavakaubanduses ja lühikestes turustuskanalites;
d.Ehitustööde ja renoveerimise projektid, mille eesmärk on parandada munitsipaalturgude, ärialade ja mittepaiksete turgude ning nendega külgnevate alade rajatisi, nende juurdepääsetavust, varustust ja adekvaatsust;
e.Projektid, mille eesmärk on vähendada sisendite tarbimist kaubanduses ja nende asendamine keskkonnasõbralike alternatiividega;
f.Arukate tarnepunktide paigaldamine;
g.Energiatõhususe parandamise projektid;
h.Meetmed, millega edendatakse jäätmete ringlussevõttu või korduskasutamist;
i.Tehnoloogiliste oskuste alase teadlikkuse suurendamine ja koolitus.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 85 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 86 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 87 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 88 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 5 (C13.I5) Rahvusvaheliseks muutmine
Meetme eesmärk on tugevdada Hispaania eksporditoetuse, rahvusvahelistumise ja välisinvesteeringute süsteemi suutlikkust ja vahendeid.
Investeering koosneb 11 meetmest, mis on järgmised:
1.Rahastamisrida teostatavuse, teostatavuse, teostatavuse, teostatavuse ning valdkondlike ja institutsiooniliste moderniseerimise uuringute jaoks;
2.Programm INNOVA Invest, et toetada välisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse;
3.Programm VIVES, et anda rahalist toetust praktikantide palkamiseks ekspordiga tegelevatesse ettevõtetesse;
4.Rahvusvaheline mentorluskoolitusprogramm;
5.Ekspordiühenduste, ekspordiliitude, Hispaania kaubanduskodade ja nende liitude sidesüsteemide, telemaatikateenuste ja digiteerimise tugevdamise programm;
6.Ekspordibaasi laienemise programm, mis on programm, mille eesmärk on pakkuda individuaalset juhendamist ettevõtetele ja eelkõige VKEdele;
7.Hispaania suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete ökosüsteemi tugevdamise programm;
8.Abi turgude avamiseks ja tugevdamiseks kolmandate riikide ametiasutuste kontrollide ja audititega seotud kulude ning kaubanduse kaitsemeetmetega seotud õigus- ja konsultatsioonikulude katteks antavate toetuste kaudu;
9.COFIDESi (riigi omanduses olev finantsasutus, mis pakub keskpikas ja pikas perspektiivis rahastamist ettevõtete rahvusvahelistumise investeerimisprojektide toetamiseks) finantsstiimulite programm mõjuinvesteeringute edendamiseks. Selle peamine eesmärk on saavutada koos rahalise kasuga mõõdetav, sotsiaalne ja/või keskkonnamõju;
10.Valitsusteenuste digitaliseerimise edendamine, et toetada rahvusvahelistumist;
11.ICEXi (riiklik avalik-õiguslik äriüksus, mis edendab Hispaania ettevõtete rahvusvahelistumist) digiteerimine.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 89 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 90 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 91 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 92 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), peab rahastamisvahendite puhul Hispaania ametiasutuste ja rahastamisvahendi eest vastutava volitatud üksuse või finantsvahendaja vaheline õiguslik kokkulepe ja sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika.
I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ja
II.jätta rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus 93 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 94 ; (III) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 95 ja vara 96 ; tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ja
III.nõuda, et volitatud üksus/finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas selliste tehingute puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrollist.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
189 |
C13.R1 |
M |
Jõustub seadus, millega muudetakse seadust nr 34/2006, mis käsitleb juurdepääsu advokaatide ja procuradoride kutsealadele |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Jõustub seadus, millega muudetakse seadust nr 34/2006, mis käsitleb juurdepääsu advokaatide ja procuradoride kutsealadele:
|
|
190 |
C13.R1 |
M |
Maksejõuetusseaduse reformi seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Maksejõuetusseaduse reformi jõustumine.
|
|
191 |
C13.R1 |
M |
Ettevõtete loomise ja kasvu seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Uue ettevõtete loomise ja kasvu seaduse jõustumine, et lihtsustada ettevõtte asutamise korda ja edendada mitmekesiseid rahastamisallikaid ettevõtluse kasvuks. Ettevõtete loomise ja kasvu seadus sisaldab ka meetmeid varajase maksmise kultuuri edendamiseks, eelkõige selleks, et pakkuda VKEdele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele likviidsust, vältides maksete hilinemist. Varajase maksmise kultuuri edendamiseks rakendatavad meetmed hõlmavad suuniseid makseperioodide avalikustamise ja läbipaistvuse kohta, parimaid äritavasid ja parema jõustamise mehhanisme, näiteks vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi. Ettevõtete loomise ja kasvu seadus sisaldab ka turu ühtsuse seaduse muudatusi, et hõlbustada selle rakendamist ja tugevdada turutõketest mõjutatud turuosalistele kättesaadavaid mehhanisme. Luuakse uus õigusloome parandamist ja ärikliimat käsitlev valdkondlik konverents, et hõlbustada hea õigusloome põhimõtete nõuetekohast kohaldamist kõigis haldusasutustes ja tagada eri haldusasutuste optimaalne koordineerimine. |
|
449 |
C13.R1 |
M |
Konkurentsikaitse seaduse ja selle määruste muudatuste jõustumine |
Säte seaduse ja selle määruste muudatuste jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2025 |
Konkurentsikaitse seaduse ja selle eeskirjade muudatuste jõustumine. |
|
450 |
C13.R2 |
M |
Kuninga 26. juuli 2022. aasta dekreedi nr 629/2022 (millega muudetakse konstitutsioonilise seaduse 4/2000 määrust välismaalaste õiguste ja vabaduste kohta Hispaanias ja nende sotsiaalse integratsiooni kohta) jõustumine |
Kuninga dekreedi säte, milles on märgitud asjaomaste sätete jõustumine |
KOLMAS KVARTAL |
2022 |
Kuninga 26. juuli 2022. aasta dekreedi 629/2022 (millega muudetakse konstitutsioonilist seadust 4/2000 välismaalaste õiguste ja vabaduste ning nende sotsiaalse integratsiooni kohta Hispaanias) asjakohaste sätete jõustumine kooskõlas meetme kirjeldusega. |
|||
|
192 |
C13.R2 |
M |
Idufirmade seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Jõustub nn idufirmade seadus, millega luuakse soodne raamistik väga uuenduslike idufirmade loomiseks ja kasvuks. Start-Ups’i seadusega kehtestatakse maksumaksete reformid stiimulite vormis, et soodustada ja hõlbustada idufirmade arengut ning välisettevõtjate ja investorite ligimeelitamist kooskõlas eelarve konsolideerimise eesmärkidega. Start-Upsi seadusega võetakse vastu ka mehhanismid, et hõlbustada selle rakendamist ja selle seost digitaalse ettevõtja ökosüsteemiga seotud meetmetega. |
|
451 |
C13.R2 |
M |
27. septembri seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja selle rahvusvahelistumise kohta) muudatuse jõustumine |
Seadusemuudatuse säte, mis viitab asjaomaste sätete jõustumisele |
IV KVARTAL |
2023 |
27. septembri seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja selle rahvusvahelistumise kohta) muudatuse asjakohaste sätete jõustumine kooskõlas meetme kirjeldusega. |
|||
|
452 |
C13.R3 |
M |
Meetmed, millega parandatakse VKEde juurdepääsu rahastamisele 17. märtsi 2023. aasta seaduse 6/2023 muutmise kaudu. |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Väärtpaberiturge ja investeerimisteenuseid käsitleva seaduse jõustumine. Sellega lihtsustatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kauplemisele lubamise protsessi, laiendatakse juurdepääsu BME kasvule, laiendatakse kohustuslikke ülevõtmispakkumisi lisaks reguleeritud turgudel kaubeldavatele väärtpaberitele mitmepoolsetes kauplemissüsteemides kaubeldavatele väärtpaberitele ning vähendatakse takistusi finantsturgudele sisenemisel, kaotades väärtpaberite kliiringu, arveldamise ja registreerimise järelevalve infosüsteemi (edaspidi „kaubandusjärgne liides“). |
|||
|
193 |
C13.I1 |
T |
Ettevõtjad või VKEd, kes saavad kasu ettevõtluse ökosüsteemi edendamise meetmetest |
– |
Arv |
0 |
6 900 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 6900 ettevõtjat või VKEd on VKEde poliitika strateegilise raamistiku 2030, Hispaania ettevõtlusstrateegia ja Hispaania digitaalarengu tegevuskava 2025 raames lõpule viinud programmi, mille eesmärk on edendada ettevõtluse ökosüsteemi, sealhulgas vähemalt 2000 naisettevõtjat/VKEd, keda juhivad naised või milles osalevad naised. Konkreetselt toetatakse ettevõtlusoskuste programmi raames 6,100 ettevõtjat (millest 1200 on naised) ja 800 naisettevõtjat naiste talendi ligimeelitamise programmi kaudu ning kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
194 |
C13.I1 |
T |
Kasutajad, kes saavad kasu ettevõtluse ökosüsteemi edendamise meetmetest |
– |
Arv |
0 |
12 000 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 12000 kasutajat saavad kasu meetmetest, mille eesmärk on edendada ettevõtluse ökosüsteemi VKEde poliitika strateegilise raamistiku 2030, Hispaania ettevõtlusstrateegia ja Hispaania digitaalarengu tegevuskava 2025 raames; ning kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
195 |
C13.I1 |
T |
Muude meetmete levitamine ja teavitamine ning rahastamine |
– |
Arv |
0 |
480 |
IV KVARTAL |
2024 |
Lõpule on viidud vähemalt 480 meedet teabe levitamiseks ja teavituskampaaniateks, mille eesmärk on luua, arendada või ligi meelitada Hispaaniasse rahvusvahelisi üritusi, mis keskenduvad uuenduslikele ettevõtetele ja programmile, mille eesmärk on meelitada ligi andekaid naisi. See hõlmab vähemalt 20 ettevõtlusega seotud üritust, mis on välja töötatud lipuprogrammi raames; ning vähemalt 260 teavitustegevust (200 üritust meedias ja 60 üritust) teemal „Brand Spain Entrepreneurship Nation“.
|
|
196 |
C13.I2 |
T |
CERSA tagatis |
– |
Eurot (miljonites) |
0 |
1 000 |
IV KVARTAL |
2023 |
CERSA tagatis: Vähemalt 1 000 000 000 EUR ulatuses CERSA antud tagatisi, mis võimaldavad VKEdel saada tagatisi pikaajalisteks investeeringuteks ja käibekapitaliks. Valikukriteeriumidega tagatakse käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
197 |
C13.I2 |
T |
VKEd, keda toetatakse programmist „VKEde kasvuks vajalikud oskused“ |
– |
Arv |
0 |
11 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 11000 VKEd on programmi „VKEde kasvuks vajalikud oskused“ lõpule viinud. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja, ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
198 |
C13.I2 |
T |
Ettevõtjad ja VKEd, keda toetatakse tööstusettevõtluse toetusprogrammist |
– |
Arv |
0 |
1 500 |
IV KVARTAL |
2023 |
Ettevõtjatele ja VKEdele pakutakse tööstusettevõtluse toetusprogrammi raames pikaajalist rahastamist tööstusinvesteeringute projektidele. Rahastatakse tööstusettevõtete loomist või olemasolevate rajatiste laiendamist.
(Lähtealus: 1. jaanuar 2021) |
|
199 |
C13.I3 |
M |
VKEde digitaliseerimise kava 2021–2025 |
Avaldamine |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
VKEde digitaliseerimise kava (2021–2025) heakskiitmine ministrite nõukogu poolt, millega nähakse ette vahendite kogum, et lisada mikro- ja autonoomsetesse ettevõtetesse juba kättesaadavad digivahendid, edendada väikeettevõtjate digiteerimist ja edendada tehnoloogilist innovatsiooni |
|
200 |
C13.I3 |
T |
Digitaalsete töövahendite programmile eraldatud eelarve |
– |
% |
0 |
30 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 30 % eelarvest eraldati 3 067 000 000 EUR ulatuses meetmetele, mille eesmärk on digiteerida VKEsid digivahendite programmi kaudu kooskõlas dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
201 |
C13.I3 |
T |
Muutuste programmi osalistele eraldatud eelarve |
– |
% |
0 |
30 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 30 % eelarvest on kulukohustustega seotud 300000000 eurot, mis on ette nähtud VKEdele programmi „Agents of Change“ raames. Pädevusega projektikonkursid sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
202 |
C13.I3 |
T |
Innovatiivsete ettevõtlusklastrite toetusprogrammile eraldatud eelarve |
– |
% |
0 |
30 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 30 % eelarvest on kulukohustustega seotud 115000000 eurot, mis on ette nähtud VKEdele innovatiivsete ettevõtlusklastrite toetusprogrammi raames. Pädevusega projektikonkursid sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
203 |
C13.I3 |
T |
Digitaalse innovatsiooni keskuste programmile eraldatud eelarve |
– |
% |
0 |
30 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 30 % eelarvest on kulukohustustega seotud 37590000 eurot, mis on ette nähtud digitaalse innovatsiooni keskuste programmi VKEdele. Pädevusega projektikonkursid sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
204 |
C13.I3 |
T |
Programmi „Digitaalne töövahend“ toetatavad VKEd |
– |
Arv |
0 |
500 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 500000 VKEd või füüsilisest isikust ettevõtjat on saanud toetust digivahendite komplekti programmist kooskõlas tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse nõuet. |
|
205 |
C13.I3 |
T |
Programmi „Muutuste agentide“ eelarve täitmine |
– |
% |
30 |
100 |
IV KVARTAL |
2023 |
100 % eelarvest on kulukohustustega seotud 300000000 eurot, mis on ette nähtud VKEdele programmi „Agents of Change“ raames. See on programm, mille eesmärk on toetada vähemalt 15000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (10–249 töötajat) nende digiülemineku protsessis. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. (lähtealus: 31. detsember 2022). |
|
206 |
C13.I3 |
T |
Innovatiivsete ettevõtlusklastrite toetusprogrammi eelarve täitmine |
– |
% |
30 |
100 |
IV KVARTAL |
2023 |
100 % eelarvest on kulukohustustega seotud 115000000 eurot, mis on ette nähtud innovatiivsete ettevõtlusklastrite toetusprogrammi VKEdele. Selle meetme eesmärk on toetada projekte, mille eesmärk on digiteerida eri tööstussektorite väärtusahelat, eesmärgiga neid ajakohastada ja kaasata VKEd väärtusahelasse. Pädevusega projektikonkursid sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. (lähtealus: 31. detsember 2022). |
|
207 |
C13.I3 |
T |
Digitaalse innovatsiooni keskuste eelarve täitmine |
– |
% |
30 |
100 |
IV KVARTAL |
2023 |
100 % eelarvest on kulukohustustega seotud 37590000 eurot, mis on ette nähtud digitaalse innovatsiooni keskuste programmi VKEdele. See on programm, mis aitab ettevõtetel muutuda konkurentsivõimelisemaks, parandades nende äri- ja tootmisprotsesse digitehnoloogia intensiivse kasutamise kaudu. Osameetme raames toetatakse 25 digitaalse innovatsiooni keskust. Pädevusega projektikonkursid sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. (lähtealus: 31. detsember 2022). |
|
208 |
C13.I3 |
T |
Digivahendite komplekti programmi lõpuleviimine |
– |
Arv |
500 000 |
676 000 |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 676000 VKEd või füüsilisest isikust ettevõtjat on saanud toetust digivahendite komplekti programmist kooskõlas tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse nõuet. Programm põhineb toetuste andmisel, et toetada digitehnoloogia integreerimist e-kaubanduse tõhusaks kasutuselevõtuks, digiteerida suhteid administratsiooni ja klientidega, arendada digitaalseid siseprotsesse ning võtta kasutusele e-arved ja digitaalne turundus; eelkõige teenustele suunatud lahenduste edendamine. Programmiga subsideeritakse osaliselt selliste elementaarsete digilahenduste pakettide vastuvõtmise kulusid nagu interneti olemasolu, e-müük, pilvandmetöötlus, digitöö, digitaliseerimise põhiprotsessid, kliendihaldus, digiturundus ja küberturvalisus. (lähtealus: 31. detsember 2023). Vähemalt 676000 VKE või füüsilisest isikust ettevõtja lõppeesmärgist: ·Vähemalt 629000 alla 50 töötajaga VKEd või füüsilisest isikust ettevõtjad saavad toetust vautšeriga, mille väärtus on vähemalt 2000 eurot ja kuni 12000 eurot. ·Vähemalt 12100 VKEd, kellel on vähemalt 50 ja vähem kui 250 töötajat, toetatakse vautšeriga, mille väärtus on vähemalt 25000–29000 eurot. |
|
209 |
C13.I3 |
T |
VKEd, kes on viinud lõpule meetmed, mille eesmärk on suurendada digitehnoloogia kasutamist (v.a digitaalsed töövahendid) |
– |
Arv |
0 |
171 000 |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 171000 VKEd on lõpule viinud meetmed, mille eesmärk on suurendada digitehnoloogia kasutamist, mida toetatakse järgmiste programmidega: „Programm Muutjad“, „VKE 2.0 kiirendajad“; „Uuenduslike ettevõtlusklastrite toetusprogramm“ ja „Digitaalse innovatsiooni keskuste programm“. Pädevusega projektikonkursid sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
|
|
210 |
C13.I4 |
T |
Tehnoloogiafondist toetust saanud VKEd ja ettevõtjate ühendused |
– |
Arv |
0 |
200 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 200 kommertssektori VKEd või ettevõtjate ühendust, kes on saanud tehnoloogiafondist toetust kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
|
|
211 |
C13.I4 |
T |
Moderniseerimismeetmed munitsipaalturgudel või kaubanduspiirkondades |
– |
Arv |
0 |
30 |
IV KVARTAL |
2024 |
Kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) on munitsipaalturgudel või kaubanduspiirkondades lõpule viidud vähemalt 30 moderniseerimismeedet, kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
|
|
212 |
C13.I4 |
T |
Turutaristu ajakohastamine väikestes omavalitsustes |
– |
Arv |
0 |
100 |
IV KVARTAL |
2024 |
Kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) on heaks kiidetud ja algatatud vähemalt 100 turutaristu ajakohastamise meedet väikestes omavalitsustes, kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
|
|
213 |
C13.I5 |
T |
Rahvusvahelistumist toetavates projektides osalevad ettevõtted |
– |
Arv |
0 |
3 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 3000 ettevõtjat, kellest vähemalt 2500 VKEd on osalenud ja viinud lõpule projekte, millega toetatakse nende rahvusvahelistumist rahvusvahelistumise tegevuskavade (2021–2022 ja 2023–2024) raames. Ekspordiühenduse, kaubandus- ja haldusteenuste digitaliseerimist toetavad horisontaalsed meetmed toovad kasu kõigile eksportijatele ja edendavad uute ettevõtete rahvusvahelistumist kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
|
M.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 6 (C13.I6) – ICO eraldusjoon ning ettevõtete ja ettevõtjate liin
See meede hõlmab investeeringut kahel eelarvereal: ICO eraldusjoon ning ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin.
ICO eraldusjoon
Meetme see element koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastamisvahendisse, ICO eraldusjoonesse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania rohelistes sektorites ning arendada selles valdkonnas kapitaliturge, hõlmates eelkõige seitset eri valdkonda: I) säästev transport, sealhulgas raudteetransport; II) energiatõhusus; taastuvenergia, sealhulgas energia salvestamine ja elektrivõrk; IV) tööstuse CO2 heite vähendamine ja vähese CO2-heitega tööstuse väärtusahelad, mis on seotud energiasüsteemi ümberkujundamisega; v) veemajandus; VI) ringmajandus; VII) kliimamuutustega kohanemine. Rahastu tegutseb otserahastamise, ettevõtete võlakirjade ostude ning omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringute kaudu kas otse või vahendajate kaudu erasektorile ja kodumajapidamistele ning sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 22000000000 eurot.
Rahastut haldavad rakenduspartneritena Instituto de Crédito Oficial (ICO) ja Axis (ICO riskijuht/erakapitalijuht). Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:
·Vahendusmenetlus: vahendusliin koosneb laenudest, mida ICO annab kommertspankadele, kes omakorda annavad lõplikele abisaajatele laene keskkonnahoidlike projektide rahastamiseks. Lõplikud abisaajad on eraettevõtted (nt VKEd, väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, suurettevõte või ettevõtjad) ja kodumajapidamised.
·Tooraineorganisatsiooni otserahastamine: sellelt eelarverealt antakse otselaene eraettevõtetele (nt keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele) ja avaliku sektori äriühingutele, et rahastada keskkonnahoidlikke projekte. Laene annab otse tooraineorganisatsioon ja iga projekti kaasrahastab kolmandast isikust erainvestor (erainvestorid). Tooraineorganisatsiooni antavad vahendid moodustavad maksimaalselt 70 % investeeringutoetuse kogusummast. Erainvestorid katavad vähemalt 30 % investeerimistoetuse kogusummast.
·Äriühingu võlakirjade ostmine: sellel real ostab ICO kõrgema nõudeõiguse järguga keskmise ja pika tähtajaga fikseeritud tulumääraga väärtpabereid, mille on emiteerinud Hispaania äriühingud organiseeritud järelturgudel (näiteks alternatiivne fikseeritud tulumääraga turg (MARF) või finantsvarade vahendajate ühendus (AIAF)). Väärtpaberid on seotud tagatist emiteeriva äriühingu konkreetse keskkonnasäästliku investeerimisprojektiga.
·Omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringud: see rida hõlmab otseste omakapitaliinvesteeringute tegemist suuna kaudu (ICO riskijuht/erakapitali valitseja) ja/või vahendite ülekandmist omakapitalifondidesse või muudesse investeerimisvahenditesse, mida haldavad eraõiguslikud finantsvahendajad, kes teevad omakapitaliinvesteeringuid keskkonnasäästlike projektidega tegelevates ettevõtetes. Liini maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % investeerimisvahendi fondidest. Liini omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.
Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja tooraineorganisatsioon alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.
2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige:
I.Laenude, projektivõlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 97 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 98 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 99 ja varad 100 .
II.Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika kohaselt peavad äriühingud võtma vastu rohepöörde kavad kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, 101 kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmistest tegevuste ja varade loetelust: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 102 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 103 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 104 ja varad 105 .
III.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
3.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduskokkuleppes sätestatud nõuetega, sealhulgas kasutades positiivse deklaratsiooni nimekirja ja/või ettevõtja kinnitust alla 10 000 000 EUR suuruste toimingute puhul, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.
4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas tooraineorganisatsiooni auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist, sealhulgas positiivse deklaratsiooni nimekirja ja/või ettevõtja kinnituste kasutamise kaudu alla 10 000 000 EUR suuruste toimingute puhul, enne kui nad kohustuvad toimingut rahastama.
5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 17800000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 106
6.Finantsvahendajate valimise nõuded: Teabevolinik valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.
7.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: Teabevolinik allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:
1.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
2.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin
Meetme see element koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse, ettevõtetesse ja ettevõtjatesse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele ettevõtte majandustegevusega seotud sektorites ning arendada neis valdkondades kapitaliturge, avaliku ja erasektori ülikoolide digitaliseerimisega seotud projekte osana PERTE New Economy of the Language (NEL) ning turismisektori ettevõtete projekte, mis on seotud kestlikkuse, digiteerimise, inimressursside ja seadmete oskuste täiendamise kavadega ning selle konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamisega. [Liin katab ka käibekapitalivajadused, mis võimaldavad äriühingutel eespool nimetatud eesmärke täita]. Rahastu tegutseb otserahastamise, ettevõtete võlakirjade ostude ning omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringute kaudu kas otse või vahendajate kaudu erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 8 150 00 000 eurot.
Rahastut haldavad rakenduspartneritena Instituto de Crédito Oficial (ICO) ja Axis (ICO riskijuht/erakapitalijuht). Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:
·Vahendusmenetlus: vahendusliin koosneb ICO poolt kommertspankadele antud laenudest, mis omakorda annavad lõplikele abisaajatele laene nende majandustegevusega seotud projektide rahastamiseks; ülikoolide digiüleminek ja tehisintellekt; ning kestlikkus, digitaliseerimine, ümber- ja täiendusõppe kavad inimressursside ja seadmete jaoks ning projektid turismisektori konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamiseks. Lõplikud abisaajad on eraettevõtjad (nt füüsilisest isikust ettevõtjad, VKEd, väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingud, suurettevõtted või ettevõtjad) ja sarnase tegevusega tegelevad avaliku sektori asutused.
·Tooraineorganisatsiooni otserahastamine: sellelt eelarverealt antakse otselaene eraettevõtetele (nagu keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingud ja suurettevõtted) ja avaliku sektori äriühingutele, et rahastada nende majandustegevusega seotud projekte. Laene annab otse tooraineorganisatsioon ja iga projekti kaasrahastab kolmandast isikust erainvestor (erainvestorid). Tooraineorganisatsiooni antavad vahendid moodustavad maksimaalselt 70 % investeeringutoetuse kogusummast. Erainvestorid katavad vähemalt 30 % investeerimistoetuse kogusummast.
·Äriühingu võlakirjade ostmine: sellel real ostab ICO kõrgema nõudeõiguse järguga keskmise ja pika tähtajaga fikseeritud tulumääraga väärtpabereid, mille on emiteerinud Hispaania äriühingud organiseeritud järelturgudel (nt alternatiivne fikseeritud tulumääraga turg (MARF) või finantsvarade vahendajate ühendus (AIAF)). Väärtpaberid on seotud väärtpabereid emiteeriva äriühingu konkreetse investeerimisprojektiga.
·Omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringud: see rida hõlmab otseste omakapitaliinvesteeringute pakkumist suuna kaudu (ICO riskijuht/erakapitali valitseja) ja/või vahendite ülekandmist omakapitalifondidesse või muudesse investeerimisvahenditesse, mida haldavad eraõiguslikud finantsvahendajad, kes teevad omakapitaliinvesteeringuid ettevõtetes (idufirmad, VKEd, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja suurettevõtted). Liini maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % investeerimisvahendi fondidest. Liini omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.
Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja tooraineorganisatsioon alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.
2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige:
I.Laenude, projektivõlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 107 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 108 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 109 ja varad 110 .
II.Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika kohaselt peavad äriühingud võtma vastu rohepöörde kavad kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, 111 kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmistest tegevuste ja varade loetelust: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 112 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 113 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 114 ja varad 115 .
III.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
3.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega, sealhulgas kasutades alla 10 000 000 EUR suuruste toimingute puhul ettevõtja kinnitust, enne kui ta võtab kohustuse toimingut rahastada.
4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas tooraineorganisatsiooni auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist, sealhulgas kasutades alla 10 000 000 EUR suuruste tehingute puhul ettevõtja kinnitusi, enne kui nad kohustuvad toimingut rahastama.
5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele: vähemalt 150000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga. 116
6.Finantsvahendajate valimise nõuded: Teabevolinik valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.
7.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: Teabevolinik allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:
3.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
4.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 7 (C13.I7) – ICO Next Tech Fund
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse, ICO Next Techi fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania strateegilistes sektorites, mis on seotud digiüleminekuga, ning arendada selles valdkonnas kapitaliturge. Rahastu tegutseb finantsstiimulite pakkumise kaudu kaasinvesteeringute kaudu koos teiste fondidega, kas otse või erasektorile suunatud vahendajate kaudu, samuti avaliku sektori asutustele, kes tegelevad sarnase tegevusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 4000000000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartneritena telg (ICO riskijuht/erakapitali haldur). Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:
·Otseliin: see rida koosneb otsestest omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutest ICO riski-/erakapitalijuhi AXISe kaudu Hispaanias asutatud äriühingutele, kes on võtnud kohustuse viia ellu uusi tehnoloogiaprojekte, olenemata nende suurusest ja omandist. Fondi omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.
·Kaudne rida: see rida koosneb rahaliste vahendite ülekandmisest olemasolevatele investeerimisvahenditele, mida haldavad eraõiguslikud finantsvahendajad, sealhulgas riskikapitalifondid, mis teevad omakapitaliinvesteeringuid fondi sihtvaldkondades. Fondi maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % investeerimisfondist.
·Euroopa tehnoloogiameistrivõistluste algatus (ETCI): see eelarverida koosneb kuni 1 miljardi euro suurusest raha ülekandmisest Euroopa Investeerimisfondi (EIF) hallatavale fondifondile ETCI, mis suunab hilise kasvuetapi kapitali paljutõotavatele Euroopa novaatoritele.
Investeeringute tegemiseks rahastusse kirjutavad Hispaania ja telg alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.
2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige:
I.Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika kohaselt peavad äriühingud võtma vastu rohepöörde kavad kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, 117 kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmistest tegevuste ja varade loetelust: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 118 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad,millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 119 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 120 ja varad 121 .
II.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega, sealhulgas kasutades alla 10 000 000 EUR suuruste toimingute puhul ettevõtja kinnitust, enne kui ta võtab kohustuse toimingut rahastada.
d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas tooraineorganisatsiooni auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist, sealhulgas kasutades alla 10 000 000 EUR suuruste tehingute puhul ettevõtja kinnitusi, enne kui nad kohustuvad toimingut rahastama.
5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele: rahastusse tehtavatest taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest vähemalt 4000000000 eurot aitab kaasa digipöörde eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga. 122
6.Finantsvahendajate valimise nõuded: Teabevolinik valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.
7.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: Telg allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:
1.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
2.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 8 (C13.I8) – kaasinvesteerimisfond (FOCO)
See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse, kaasinvesteerimisfondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania strateegilistes sektorites, eelkõige nendes, mis on seotud rohe- ja digipöördega ning PERTEga, ning arendada neis valdkondades kapitaliturge. Rahastu tegutseb laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute kaudu kaasinvesteeringute kaudu kolmandatest isikutest välis- ja mitmepoolsete institutsionaalsete investoritega kas otse või erasektorile suunatud vahendajate kaudu. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 2000000000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina Compañía Española de Financiación del Desarrollo (COFIDES). Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:
·Otseliin: Rahastu kaasinvesteerib koos kolmandatest isikutest välismaiste institutsionaalsete investoritega äriühingutesse, kes on võtnud kohustuse viia ellu uusi projekte Hispaania strateegilistes majandussektorites, sealhulgas neisse, mis on seotud rohe- ja digipöörde ning PERTEdega. Rahastul peab olema võimalik investeerida laenu-, omakapitali- ja kvaasiomakapitaliinstrumentide abil. Fondi omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.
·Kaudne rida: Rahastu investeerib olemasolevatesse fondidesse, mis investeerivad rahastu sihtsektoritesse, ja suudab luua kohandatud rahastamisvahendeid, mis on suunatud samadele sektoritele. Rahastu maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % mis tahes fondist või muust investeerimisvahendist ega põhjusta riigi omandis oleva omakapitali osa fondis või investeerimisvahendis üle 49 % omakapitali kogumahust.
Kolmandatest isikutest investorite kaasinvesteering peab olema vähemalt samaväärne rahastu panusega ja investeerima samadel tingimustel. Kolmandast isikust kaasinvestorid võivad muu hulgas hõlmata järgmist:
·Välisriikide avalik-õiguslikud asutused, nagu riiklikud pensionifondid, riiklikud ja riigi tasandist madalama tasandi fondid, erakapitaliturgudele investeerivad mitmepoolsed asutused (nt Euroopa Investeerimisfond).
·Pikaajalised välismaised institutsionaalsed erainvestorid, nagu investeerimisfondid, pensionifondid või kindlustusseltsid.
·Riigisisesed erainvesteerimisvahendid ja -üksused, tingimusel et nad kaasavad rahalisi vahendeid välismaistelt erainvestoritelt.
·Välismaised kapitaliühingud, kes osalevad Hispaania äriühingute arvudes, et viia ellu investeerimisprojekte ja tootmistegevust, mida võiks fondist toetada.
Selleks et teha rahastusse investeering, kiidab Hispaania heaks rahastu loomise ja haldamise määruse ja kõik sellega seotud dokumendid, mis sisaldavad järgmist sisu:
1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Investeerimisrahastu esialgse investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.
2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega. Strateegilisteks investeeringuteks, st kaitsetehnoloogiasse ja -toodetesse, mis on kindlaks määratud Euroopa Kaitsefondi iga-aastases tööprogrammis; kosmoseinvesteeringud tuumakelladesse, strateegilistesse kanderakettidesse; ja kosmosetooted; ning investeeringud, mis keskenduvad üksnes küberturvalisuse vahendite ja lahenduste väljatöötamisele ja kasutuselevõtule, sealhulgas juhul, kui need on osa digivõrkude ja andmetaristu kasutuselevõtust või ajakohastamisest; lõplikud toetusesaajad ei tohi olla kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuste kontrolli all ja nende tegevjuhtkond peab asuma liidus, välja arvatud alla 10 000 000 EUR suuruste investeeringute puhul. Kui lõplik toetusesaaja osaleb 5G-ühenduvuse valdkonnas tehtavas strateegilises investeeringus, kohaldatakse 5G küberturvalisuse meetmepaketi kohaseid meetmeid ja riskimaandamiskavasid 123 ka tema tarnijate suhtes. Varustajate hulka kuuluvad eelkõige telekommunikatsiooniseadmete müüjad ja tootjad ning muud kolmandatest isikutest tarnijad, nagu pilvetaristu pakkujad, hallatud teenuste osutajad, süsteemide integreerijad, turvalisuse ja hooldusega seotud töövõtjad ning ülekandeseadmete tootjad. Kui lõplik abisaaja osaleb strateegilises investeeringus kaitsevaldkonnas, kohaldatakse seda piirangut ka tema tarnijate ja alltöövõtjate suhtes. Kolmandas lõigus sätestatud piiranguid, mis puudutavad kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli puudumist, ei kohaldata konkreetse rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes, kui lõplik abisaaja suudab tõendada, et ta on juriidiline isik, kellele tema asukohaliikmesriik on heaks kiitnud tagatise kooskõlas rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Kaitsefondi (EAF) määruse asjakohastes sätetes, 124 või komisjoni erandiga, mis on tehtud kooskõlas kosmosemääruse asjakohastes sätetes sätestatud rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega 125 . Rakenduspartner peab teavitama valitsust kõikidest piirangute suhtes tehtud eranditest.
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige:
I.Laenude, projektivõlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 126 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 127 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 128 ja varad 129 . Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika ei hõlma äriühinguid, mis on olulisel määral keskendunud 130 järgmistele sektoritele: (I) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 131 ; (II) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 132 ; saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 133 ; IV) jäätmete kogumine, töötlemine ja 134 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine.
II.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rahastu loomist käsitlevate määruste ja nendega seotud dokumentidega hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavad vahendid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rahastu loomist käsitlevates määrustes sätestatud nõuetega enne operatsiooni rahastamise kohustuse võtmist.
d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas COFIDESi auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava määruse ja sellega seotud dokumentide tingimuste täitmist, millega luuakse rahastu ja rahastamislepingud.
5.Finantsvahendajate valimise nõuded: COFIDES valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.
6.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: COFIDES allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse osana rahastu loomist käsitlevatest seonduvatest dokumentidest. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:
a.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
b.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 9 (C13.I9) – Strateegiliste ettevõtete maksevõime toetamise fond (FASEE)
See investeering koosneb strateegiliste ettevõtete maksevõime toetamise fondist, et anda ajutist maksevõimetoetust elujõulistele ja strateegilistele ettevõtjatele COVID-19 pandeemiast mõjutatud majanduslikult strateegilistes sektorites. See investeering hõlmab üksnes neid toiminguid, mis on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, riigiabi eeskirjadega, huvide konflikti puudumise ja topeltrahastamisega. Nende nõuete täitmise kontrollimiseks ning andmete kogumiseks teeb sõltumatu audiitor järelauditi, nagu on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 22.
Kõik fondi tegevusega seotud tagasimaksed reinvesteeritakse samal viisil, kuni neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering 10 (C13.I10) – COVID-19 ettevõtete rekapitaliseerimisfond (FONREC)
See investeering koosneb COVID-19 ettevõtete rekapitaliseerimisfondist, et anda ajutist maksevõimetoetust elujõulistele keskmise suurusega ettevõtjatele (käibes 10–400 miljonit eurot), keda COVID-19 pandeemia mõjutas. See investeering hõlmab üksnes neid toiminguid, mis on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, riigiabi eeskirjadega, huvide konflikti puudumise ja topeltrahastamisega. Nende nõuete täitmise kontrollimiseks ning andmete kogumiseks teeb sõltumatu audiitor järelauditi, nagu on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 22.
Kõik fondi tegevusega seotud tagasimaksed reinvesteeritakse samal viisil, kuni neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Investeering 11 (C13.I11) – Tagatisvahend SGR-CERSA
Selle investeeringu eesmärk on täiendada meedet C13.I2. Sellega parandatakse VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, pakkudes toetust finants-, kommerts- ja tehniliste tagatiste vormis, tugevdades Compañia Española de Reafianzamiento SME S.A. (CERSA). Selle tegevussuuna raames annab CERSA piirkondlikele vastastikustele garantiiühingutele edasigarantiikatte kaudu pikaajalist toetust, toetades nende kantavat riski. CERSA edendab VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet ka kolme uue sihtotstarbelise eelarverea kaudu, mis võimaldavad juurdepääsu pikaajalisele rahastamisele ja käibekapitali tehingutele käesoleva investeeringu raames järgmistes valdkondades: digiteerimine; kestlikkus; majanduskasv ja taastumine (suurendades vastupanuvõimet peamiselt COVID-19 pandeemiast mõjutatud VKEde jaoks, kes on valmis võtma vastu märkimisväärseid ümberkorraldus- ja kasvukavasid). CERSA ja SGRide raames antavaid tagatisi edendavad digitaalse innovatsiooni keskused ja muud algatused, et teavitada ettevõtjaid olemasolevast digitaliseerimistoetusest.
Võttes aluseks taaste- ja vastupidavusrahastu 630 000 000 EUR suuruse investeeringu, on CERSA eesmärk esialgu eraldada vähemalt 2100000000 eurot.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 12 (C13.I12) – ENISA ettevõtluse ja VKEde fond
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse, ENISA ettevõtluse ja VKEde fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsu rahastamisele, et investeerida keeletehnoloogiaga seotud elujõulistesse ja uuenduslikesse projektidesse osana algatusest PERTE New Economy of the Language (NEL). Rahastu tegutsemiseks antakse osaluslaene otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 303000000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina riiklik innovatsiooniettevõte (Empresa Nacional de Innovación, SA – ENISA).
Selleks et teha rahastusse investeering, allkirjastavad Hispaania ja ENISA rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu esialgse investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee ja see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. ENISA puhul integreerivad investeeringute komiteesse ENISA töötajad (kes on valitsusest sõltumatud). Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.
2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
1.Finantstoote ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.
2.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
3.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
4.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige:
I.investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 135 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 136 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad.
II.investeerimispoliitikas nõutakse rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
5.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
3.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.
4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ENISA auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.
5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele: vähemalt 20000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 13 (C13.I13) – Piirkondlik vastupanuvõime fond
See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest InvestEU liikmesriigi osasse ja rahastusse, piirkondlikusse vastupidavusrahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania autonoomsetes piirkondades järgmistes prioriteetsetes valdkondades: sotsiaalsed ja taskukohased eluasemed ning linnade taaselustamine; kestlik transport, tööstuse ja VKEde konkurentsivõime; teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon; jätkusuutlik turism; hooldusmajandus; veemajandus ja jäätmekäitlus; ja energiasüsteemi ümberkujundamine; samuti arendada kapitaliturge nendes valdkondades.
Rahastu tegevus seisneb rahastamises otse või vahendajate kaudu erasektorile, sarnases tegevuses osalevatele avaliku sektori asutustele ning sellistele avaliku sektori asutustele nagu piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute alusel on rahastu eesmärk eraldada vähemalt 19500000000 eurot. Lisaks eraldatakse 500000000 eurot InvestEU liikmesriigi osasse.
Rahastut haldab rakenduspartnerina EIP grupp. Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:
·Otseliin (3500000000 eurot): Otsese kaasrahastamise laenuvahend avaliku sektori asutuste, näiteks piirkondlike ja kohalike omavalitsuste projektide rahastamiseks.
·Muud eelarveread (16000000000 eurot): Eelarveread, mis on suunatud eraõiguslikele või avalik-õiguslikele üksustele sarnases tegevuses, eelkõige:
oOtsene kaasrahastamise vahend projektide rahastamiseks laenude, varade soetamise või projektide rahastamises osalemise kaudu.
oVahendatud rahastamine VKEdele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja üksikisikutele, sealhulgas omakapitaliinvesteeringute, kvaasiomakapitali, tagatiste ja varaga tagatud väärtpaberistamise kaudu olemasolevate laenuportfellide puhul, kõrgema nõudeõiguse järguga erasektori laenud ning finantssektori ettevõtjate emiteeritud roheliste võlakirjade ostmine, millega luuakse uus kõlblik laenuportfell.
Investeeringute tegemiseks rahastusse kirjutavad Hispaania ja EIP grupp alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu esialgse investeerimisotsuse teeb EIP grupp Hispaania valitsusest sõltumatult. Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.
2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige:
I.Laenude, projektivõlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 137 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 138 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 139 ja varad 140 .
II.Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika kohaselt peavad äriühingud võtma vastu rohepöörde kavad kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, 141 kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmistest tegevuste ja varade loetelust: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 142 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 143 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused 144 ja varad 145 .
III.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rahastu loomist käsitlevates määrustes sätestatud nõuetega enne operatsiooni rahastamise kohustuse võtmist.
b.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas EIP grupi auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.
c.EIP grupi kohustus esitada keskvalitsuse peakontrolörile (edaspidi „IGAE“) välisaudiitorite koostatud iga-aastane auditiaruanne.
5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 9750000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 146
6.Finantsvahendajate valimise nõuded: EIP grupp valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate suhtes.
7.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: EIP grupp allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:
a.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
b.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Toetust InvestEU liikmesriigi osasse (500000000 eurot) kasutatakse VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja üksikisikute rahastamiseks, sealhulgas võlakirjade, laenude, liisingu, allutatud laenude, faktooringu, pangagarantiide või kaubanduse rahastamise kaudu.
Jõustub komisjoni ja rakenduspartneri vaheline tagatisleping, mis on valitud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määruse (EL) 2021/523 (millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017) asjakohaste sätetega. Hispaania on teinud ettepaneku, et selle meetme rakendamisel oleks rakenduspartneriks Euroopa Investeerimisfond.
Hispaania allkirjastab Euroopa Komisjoniga rahalist toetust käsitleva lepingu, mis sisaldab järgmist:
-Kavandatav rakenduspartner.
-Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste järgimise nõue (2021/C58/01). Vajaduse korral jäetakse tagatislepinguga rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus 147 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 148 ; (III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 149 ja vara 150 .
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
M.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti.
|
Arv
|
Meede
|
Vahe-eesmärk
|
Nimetus
|
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja
|
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L25 |
C13.I6 |
M |
ICO eraldusjoone rakendamise kokkulepe ICOga |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Rakenduskokkuleppe jõustumine. |
|
L25a |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) (I) |
% |
0 % |
15 % |
IV KVARTAL |
2024 |
Tooraineorganisatsioon/telg ja tooraineorganisatsiooni valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 15 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 2,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 50 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). Teabevolinik koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu. |
|
|
L26 |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
% |
15 % |
50 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Tooraineorganisatsioon/telg ja tooraineorganisatsiooni valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 2,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 50 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). Teabevolinik koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu. |
|
|
L27 |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (III) |
% |
50 % |
75 % |
IV KVARTAL |
2025 |
Tooraineorganisatsioon/telg ja tooraineorganisatsiooni valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 75 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 7,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 50 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). Teabevolinik koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu. |
|
|
L28 |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (IV) |
% |
75 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Tooraineorganisatsioon/telg ja tooraineorganisatsiooni valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 10 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 50 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). Vähemalt 80,9 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. |
|
|
L29 |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
|
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab rahastule üle 22000000000 eurot ICO-le. |
||
|
L30 |
C13.I6 |
M |
ICO ettevõtete ja ettevõtjate liini rakendusleping |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
IV KVARTAL |
2023 |
Rakenduskokkuleppe jõustumine. |
|||
|
L31 |
C13.I6 |
T |
ICO ettevõtted ja ettevõtjad – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
|
% |
0 % |
50 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Tooraineorganisatsioon/telg ja tooraineorganisatsiooni valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 2,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 50 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). |
|
L32 |
C13.I6 |
T |
ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
% |
50 % |
75 % |
IV KVARTAL |
2025 |
Tooraineorganisatsioon/telg ja tooraineorganisatsiooni valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 75 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 7,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 50 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). |
|
|
L33 |
C13.I6 |
T |
ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (III) |
|
% |
75 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Tooraineorganisatsioon/telg ja tooraineorganisatsiooni valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 10 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 50 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). Vähemalt 1,84 % sellest rahastamisest aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. |
|
L34 |
C13.I6 |
M |
ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin – ministeerium on investeeringu lõpule viinud. |
Üleviimistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab rahastule üle 8150000000 eurot ICO-le. |
|||
|
L35 |
C13.I7 |
M |
Järgmine tehnoloogiafond – rakenduskokkulepe teljega |
Muudetud rakenduskokkuleppe allkirjastamine |
IV KVARTAL |
2023 |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
|||
|
L36 |
C13.I7 |
T |
Järgmine tehnoloogia – lõplike abisaajate ja omakapitalifondidega sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
% |
0 % |
50 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Telg ja telje valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajate ja omakapitalifondidega õigusliku rahastamislepingu summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Telg koostab aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult digieesmärkide saavutamisele kaasa aitava rahastamise osakaalu, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. |
|
|
L37 |
C13.I7 |
T |
Järgmine tehnoloogia – lõplike abisaajate ja omakapitalifondidega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
% |
50 % |
75 % |
IV KVARTAL |
2025 |
Telg ja telje valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajate ja omakapitalifondidega õigusliku rahastamislepingu summas, mis on vajalik vähemalt 75 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Telg koostab aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult digieesmärkide saavutamisele kaasa aitava rahastamise osakaalu, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. |
|
|
L38 |
C13.I7 |
T |
Järgmine tehnoloogia – lõplike abisaajate ja omakapitalifondidega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
% |
75 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Telg ja telje valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajate ja omakapitalifondidega õigusliku rahastamislepingu summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). 100 % sellest rahastamisest aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. |
|
|
L39 |
C13.I7 |
M |
Järgmine tehnoloogia – ministeerium on lõpetanud investeeringu. |
Üleviimistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab rahastule üle 4000000000 eurot ICO-le. |
|||
|
L40 |
C13.I8 |
M |
Foco – fondi loomise määrused |
Rahastu loomist käsitlevate määruste jõustumine |
ESIMENE KVARTAL |
2024 |
Rahastu loomist käsitleva määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine. |
|||
|
L41 |
C13.I8 |
T |
Foco – Õiguslepingud lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) (I) |
% |
0 |
50 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Rahastu ja COFIDESi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 20 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 20 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rahastu otsesed omakapitaliinvesteeringud). |
|
|
L42 |
C13.I8 |
T |
Foco – Õiguslepingud lõplike abisaajatega (sealhulgas omakapitalifondid) (II) |
% |
50 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Rahastu ja COFIDESi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 20 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 20 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rahastu otsesed omakapitaliinvesteeringud). |
|
|
L43 |
C13.I8 |
T |
Foco – ministeerium on investeeringu lõpule viinud. |
Üleviimistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab rahastusse üle 2000000000 eurot. |
|||
|
L44 |
C13.I9 |
T |
Strateegiliste ettevõtete maksevõime toetusfond |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
563 |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamiskõlblikest toimingutest on lõplikele toetusesaajatele välja makstud vähemalt 563300000 eurot. Sõltumatu audiitori järelaudit peaks kinnitama vähemalt põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, riigiabi eeskirju, pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise puudumist ning taaste- ja vastupidavusrahastu artiklis 22 sätestatud andmete kogumist. Järelauditiga kontrollitakse, kas toetust on antud üksnes ettevõtetele, mis olid toetuse andmise ajal elujõulised ja strateegilised riikliku või piirkondliku tootmisstruktuuri jaoks. |
|
|
L45 |
C13.I10 |
T |
FONREC |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
457,01 |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Lõplikele toetusesaajatele on välja makstud vähemalt 457010000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamiskõlblikest tegevustest FONRECi raames. Sõltumatu audiitori järelaudit peaks kinnitama vähemalt põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, riigiabi eeskirju, pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise puudumist ning taaste- ja vastupidavusrahastu artiklis 22 sätestatud andmete kogumist. Järelauditiga kontrollitakse, kas toetust on antud üksnes rahastamisvahendi õigusraamistiku alusel abikõlblikele ettevõtetele. |
|
|
L46 |
C13.I11 |
T |
CERSA |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
2 100 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
CERSA tagatis: Vähemalt 2100000000 eurot CERSA poolt alates 1. juulist 2023 antud tagatisi, mis võimaldavad VKEdel ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel saada tagatisi pikaajalistele investeeringutele ja käibekapitalile ning finants-, kommerts- ja tehnilistele tagatistele. Valikukriteeriumidega tagatakse käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja, ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
|
L47 |
C13.I12 |
M |
ENISA ettevõtluse ja VKEde fond – rakendusleping |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Rakenduskokkuleppe jõustumine. |
|||
|
L48 |
C13.I12 |
T |
ENISA Ettevõtluse ja VKEde fond – lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
0 |
50 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
ENISA peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). |
||
|
L49 |
C13.I12 |
T |
ENISA Ettevõtluse ja VKEde fond – lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
50 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
ENISA peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 6,6 % sellest rahastamisest aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. |
||
|
L50 |
C13.I12 |
M |
ENISA ettevõtluse ja VKEde fond – ministeerium on lõpetanud investeeringud. |
Üleviimistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab rahastu jaoks ENISA-le üle 303000000 eurot. |
|||
|
L51 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – InvestEU: Hispaania valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine |
Toetuslepingu allkirjastamine |
IV KVARTAL |
2024 |
Hispaania valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise toetuslepingu allkirjastamine summas 500000000 eurot. |
|||
|
L52 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – InvestEU: Rahastamis- või investeerimistoimingud summas vähemalt 500 miljonit eurot, mis on eraldatud InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud vahendile. |
0 |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
InvestEU investeeringute komitee peab olema heaks kiitnud rahastamis- või investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % rahastamisvahendile eraldatud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kogusummast. |
||
|
L53 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond: Rakendusleping |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
|
L54 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
0 |
15 % |
IV KVARTAL |
2024 |
EIP grupp ja EIP grupi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 25 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu kasutamiseks muudel eelarveridadel (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 2,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 60 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rahastu otsesed omakapitaliinvesteeringud). EIP grupp koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu. |
||
|
L55 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
15 % |
50 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
EIP grupp ja EIP grupi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu kasutamiseks muudel eelarveridadel (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 2,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 60 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rahastu otsesed omakapitaliinvesteeringud). EIP grupp koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu. |
||
|
L56 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (III) |
50 % |
75 % |
IV KVARTAL |
2025 |
EIP grupp ja EIP grupi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 75 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu kasutamiseks muudel eelarveridadel (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 2,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 60 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rahastu otsesed omakapitaliinvesteeringud). EIP grupp koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu. |
||
|
L57 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (IV) |
75 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
EIP grupp ja EIP grupi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu kasutamiseks muudel eelarveridadel (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 2,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 60 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rahastu otsesed omakapitaliinvesteeringud). EIP grupp koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu. |
||
|
L58 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – avalik otseliin: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
0 |
50 % |
IV KVARTAL |
2024 |
EIP grupp ja EIP grupi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu kasutamiseks otseavalikule eelarvereale (võttes arvesse haldustasusid). EIP grupp koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu. |
||
|
L59 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – avalik otseliin: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
50 % |
100 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
EIP grupp ja EIP grupi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu 100 % kasutamiseks otseavalikule eelarvereale (võttes arvesse haldustasusid). EIP grupp koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu. |
||
|
L60 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – panus kliimasse |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 50 % otsese avaliku sektori liini ja muude eelarveridade rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. |
||||
|
L61 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – avalik otseliin: Projektide lõpuleviimine avaliku sektori asutuste poolt |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Projektide lõpuleviimine avalik-õiguslike üksuste poolt, mille maksumus on vähemalt 3150000000 eurot (sh haldustasud) otseses avalikus sektoris. |
||||
|
L62 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – Majandus- ja digipöörde ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Tõend fondile väljamakse tegemise kohta |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab rahastu jaoks EIP grupile üle 19500000000 eurot. |
|||
N. KOMPONENT 14: Turismi valdkond
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse järgmisi probleeme:
-Hispaania turismisektor seisab COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tõttu silmitsi väga tundliku olukorraga ning selle kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks on vaja kiiresti tegutseda.
-Kanaari saared ja Baleaari saared, mis on Hispaania turismitööstuse liikumapanevad jõud, vajavad erimeetmeid, et leevendada välismõjusid ja nende suurt sõltuvust puhkusetegevusest.
-Vastavalt Maailma Majandusfoorumi turismi konkurentsivõime aruandele on Hispaania info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas 27. kohal. Lisaks on riigi ja erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse suhteliselt väikesed. Lisaks juhitakse paljudes aruannetes tähelepanu sellele, et reisisektoril on suurim potentsiaal tehisintellektist kasu saada (tehisintellektirakenduse kaudu suureneb tegevuse lisaväärtus 28 %).
Selle komponendi eesmärk on muuta ja ajakohastada Hispaania turismisektorit, suurendades selle konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamist ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetava poliitika tulemuslikkuse suurendamist (riigipõhine soovitus 3 2019), majanduse säilitamist (riigipõhine soovitus 1 2020), tööhõive toetamist töökohtade säilitamise ja oskuste arendamise meetmete kaudu ning digiõppele juurdepääsu parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020), avaliku ja erasektori investeeringute edendamine ning rohe- ja digipöörde edendamine (riigipõhine soovitus 3 2020) ning halduse eri tasandite vahelise koordineerimise parandamine (riigipõhine soovitus 4 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C14.R1) – kuninglik dekreet turismi konkurentsivõime riikliku finantsfondi (FOCIT) rakendamise kohta
Reformi eesmärk on parandada turismisektori konkurentsivõimet, edendades innovatsiooni ning toetades energiatõhusust ja ringmajandust.
Reformiga muudetakse kehtivaid õigusakte, millega reguleeritakse turismi konkurentsivõime riikliku finantsfondi eesmärke, laadi, toiminguid ja abikõlblikke projekte.
Muudetud õigusakt võimaldab turismi konkurentsivõime riiklikul finantsfondil rahastada turismiettevõtteid, et parandada energiatõhusust, vähendada ressursside tarbimist ja jäätmeteket ning suurendada jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu. Energiatõhususe ja ringmajanduse valdkonnas rahastatakse fondist innovatsiooniprojekte.
Rahastamisvahendis võib kasutada segarahastamisskeeme, milles on kombineeritud laenud ja muud liiki toetus. Vahendit rahastatakse riigieelarvest.
Reform hõlmab ka järgmisi erimeetmeid:
·turismisektori edendamisekava, milles kirjeldatakse turismisektori elavdamise meetmeid ja määratakse kindlaks turismiga seotud meetmete rakendamise raamistik.
·veebisaidi loomine, mis koondab andmeid erinevatest turismistatistika allikatest, sealhulgas avaliku ja erasektori asutustest, nagu INE, Turespaña, Hispaania Pank, AENA ja RENFE.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
Investeering 1 (C14.I1) – Turismimudeli ümberkujundamine kestlikkuse suunas
Investeeringu eesmärk on tugevdada turismi keskkonnaalast, sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset jätkusuutlikkust ning see on suunatud turismisihtkohtadele, sotsiaalpartneritele ja sektori eraettevõtjatele.
Investeering koosneb neljast allmeetmest:
1.Hispaania kestliku turismi strateegia 2030 ettevalmistamine, mis kujutab endast riiklikku turismikava sektori probleemide lahendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis, edendades kestlikkuse kolme sammast: sotsiaal-majanduslik, keskkonnaalane ja territoriaalne;
2.Turismi jätkusuutlikkuse kavad sihtkohtades: Neid alameetmeid rakendatakse järgmises järjekorras:
a.Turismi jätkusuutlikkuse strateegia koostamine sihtkohas, mis loob aluse turismiameti tegevuse struktureerimiseks, kavandamiseks, arendamiseks ja hindamiseks, et muuta sihtkohti vastavalt kestlikele kriteeriumidele ja kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkidega.
b.Sihtkoha turismi jätkusuutlikkuse kava programmi ettevalmistamine. Programmis sätestatakse autonoomsete piirkondade ja kohalike omavalitsuste osalemise tingimused, kohaldamisala, investeeringute miinimumkünnised, ettepanekute esitamise kord ning nende heakskiitmise, rakendamise ja põhjendamise eeskirjad.
c.Turismi jätkusuutlikkuse territoriaalsete kavade ettevalmistamine ja rakendamine sihtkohtades. Need töötatakse välja osalus- ja koostööprotsessi kaudu kolme pädeva haldusasutuse ning sihtkoha turismi ökosüsteemi erinevate avaliku ja erasektori osalejate vahel. Need võimaldavad igal territooriumil ja sihtkohal reageerida turismi jätkusuutlikkusega seotud probleemidele, kasutades oma turismi planeerimisvolitusi ja Hispaania valitsuse poolt heaks kiidetud turismi jätkusuutlikkuse strateegia raames. Need kavad hõlmavad meetmeid järgmistes valdkondades:
I.Rohepööre, sealhulgas selle investeeringu raames võetavad meetmed, mis on seotud keskkonna taastamisega, avaliku kasutuse haldamisega looduskaitsealadel, turismi sertifitseerimissüsteemide rakendamisega, ringmajanduse meetmete rakendamisega avalikes teenustes ning jalgratta- ja jalatsiteede ehitamisega.
II.Energiatõhusus, sealhulgas käesoleva investeeringu raames võetavad meetmed CO2-heite vähendamiseks hoonetes, avalikus taristus ja teenustes, kliimamuutuste leevendamiseks, keskkonnatehnoloogiate rakendamiseks, säästva liikuvuse CO2 heite vähendamiseks ja edendamiseks või linnakeskkonna parandamiseks.
III.Digiüleminek, sealhulgas selle investeeringu raames võetavad meetmed turismiteenuste digiteerimiseks sihtkohtades, sihtkoha digitaalse jalajälje arendamiseks või turuteabe ja turisminõudluse haldamiseks.
IV.Konkurentsivõime ümberkujundamine, sealhulgas selle investeeringu raames võetavad meetmed, mille eesmärk on laiendada juurdepääsetavust läbi sihtkoha, parandada kohalikku avalikku turismitaristut või soodustada töökohtade loomist selliste uute turismitoodete arendamise kaudu nagu kultuuri-, loodus-, gastronoomia- või traditsioonilised käsitöö- ja tööstustooted.
3.Turismisektori sotsiaalse kestlikkuse kava.
4.Olemasoleva Hispaania turismi kvaliteedisüsteemi (SICTED) muutmine terviklikuks turismi jätkusuutlikkuse süsteemiks turismisihtkohtade jaoks. See hõlmab uue protsessi ja suuniste väljatöötamist, olemasoleva IT-platvormi ajakohastamist, uute turismi kestlikkusagentide koolitamist ning andmete koondamise mehhanismi väljatöötamist turismimajutuse turu analüüsimiseks ja jälgimiseks kogu Hispaanias.
Selle investeeringu raames võetavad meetmed võetakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2026, kusjuures kohalikele omavalitsustele tehakse väljamakseid ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 ning neid rakendatakse kuni 2026. aastani. Selle investeeringu raames turismisihtkohtade kestlikkuse edendamise projektid viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 151 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 152 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 153 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 154 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Valikukriteeriumidega tagatakse lisaks, et toetatakse üksnes tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Valikukriteeriumidega tagatakse, et vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale toetatakse kliimamuutuste eesmärkide saavutamist vähemalt 359 miljoni euroga, mille kliimakoefitsient on 100 %, ja vähemalt 519 miljonit eurot koos kliimakoefitsiendiga 40 %. Teise võimalusena tagatakse valikukriteeriumidega, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 VI lisale toetatakse kliimamuutuste eesmärkide saavutamist vähemalt 1 788,6 miljoni euroga keskmise kliimakoefitsiendiga vähemalt 31,7 %. Selle keskmise osalemismäära saavutamiseks võib kasutada kõiki määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud sekkumisvaldkondi.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C14.I2) – Digitaalsuse ja luure programm sihtkohtade ja turismisektori jaoks
Selle investeeringu raames võetavate meetmete eesmärk on töötada välja aruka sihtkoha platvorm, mis teeb turistidele kättesaadavaks koostalitlusvõimelised avalikud ja erateenused. Seda täiendatakse turismialase luuresüsteemi väljatöötamisega ja algatuste kogumiga Hispaania arukate sihtkohtade võrgustiku edendamiseks. Selle investeeringu raames võetavate meetmetega toetatakse ka tehisintellektil ja muudel progressi võimaldavatel tehnoloogiatel põhinevaid digilahendusi turismisektori ettevõtetes ning rahastatakse tööstusandmeruumide arendamist ja digitaalse innovatsiooni edendamist turismisektoris.
Selle investeeringuga seotud meetmed viiakse ellu pakkumiskutsete ja otseinvesteeringute kaudu. Tehisintellekti ja muu progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud investeerimisprojektidest on rahastatud vähemalt 1000 ettevõtet või klastrit ning 30. juuniks 2025 käivitatakse aruka sihtkoha platvorm.
Investeering tehakse 30. juuniks 2025.
Investeering 3 (C14.I3) – Turismi vastupanuvõime strateegiad majandusvööndite jaoks
Investeering on suunatud Baleaari saartele, Kanaari saartele, Ceutale ja Melillale, et tegeleda konkreetsete probleemidega, millega turismitööstus kõnealustel territooriumidel silmitsi seisab. Meetmed parandavad nende territooriumide konkurentsivõimet ja suutlikkust kohaneda muutustega rahvusvahelistel turgudel ning hõlmavad järgmist:
-avalik taristu, pöörates erilist tähelepanu avaliku ruumi parandamisele, et edendada turismi, keskkonnajuhtimist ja jäätmekäitlust, ning vananenud turismitaristu ümberkvalifitseerimisele;
-avalike teenuste tugevdamine turismi erimõjuga piirkondades: haldus-, turva- ja tervishoiuteenused;
-koolitus, pöörates erilist tähelepanu noorte koolitusele, mis on seotud turismisektoriga;
-alternatiivsete turismitoodete väljatöötamine ja turismipakkumise ajakohastamine;
-stiimulid ühenduvuse hõlbustamiseks territooriumidega ja turismiettevõtetele väljaspool kõrghooaega tegutsemiseks;
-riiklike ja rahvusvaheliste eksulaarterritooriumide kui ajaloolise kultuurihuviga turismisihtkohtade edendamine; ja
-sesoonselt kohandatud strateegilised müügiedendused, pöörates erilist tähelepanu internetiturundusstrateegiatele, keele juurdepääsetavusele, multimeediavahendite ennetavale suutlikkusele ja institutsionaalsele kliendisuhete haldamisele.
2025. aasta juuniks oleks majandusvööndisse tehtavatest investeeringutest kasu saanud vähemalt 400 majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalejat.
Investeering tehakse 30. juuniks 2025.
Investeering 4 (C14.I4) – Erimeetmed konkurentsivõime valdkonnas
Investeering hõlmab meetmeid, mille eesmärk on parandada turismisektori konkurentsivõimet. Selle investeeringu raames toetatavad erimeetmed hõlmavad järgmist:
-turismitoodete arendamine kooskõlas säästva turismi toodete arendamise strateegiaga ja hõlmates muu hulgas järgmisi soovituslikke kategooriaid: gastronoomiline turism, kultuuriturism, linnaturism, ökoturism, äriturism, sporditurism, näiteks jalgrattaturism, pärand ja usuturism;
-projektid, mille eesmärk on vähendada turismiettevõtete aastast raiskamist või energiatarbimist. Energiatarbimise vähendamiseks hõlmavad erimeetmed andurite paigaldamist energiatarbimise jälgimiseks ja optimeerimiseks, energiajuhtimissüsteemide (nagu ISO 500001 sertifikaadiga süsteemid) kasutamise edendamist, soojuslikult tõhusate materjalide kasutamist, energiatõhusate tehnoloogiate kasutamist ning väliste elementide, näiteks varjundite või aiade kasutamist. Konkreetsed meetmed jäätmete vähendamiseks hõlmavad kavasid jäätmete eraldamiseks tekkekohas ning meetmeid jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu edendamiseks. Täiendavad meetmed hõlmavad turismirajatiste töötajatele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja koolitusi energiatõhususe ja jäätmekäitluse küsimustes ning kohalike tarnete tootmise ja ostmise edendamist;
-ajalooliste turismimälestiste taaselustamine ja taastamine, sealhulgas i) CO2 jalajälje vähendamine ja kompenseerimine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tegevuskavade väljatöötamise kaudu, ii) paikade keskkonnasäästlik taastamine, iii) energiatõhususe parandamine diisel- või kütusekatelde asendamise teel maagaasikateldega, iv) kliimamuutustega kohanemise meetmed, v) hallveepuhastussüsteemide täiustamine, vi) jäätmekäitlussüsteemide ajakohastamine, vii) ruumide taastamine ja kasutamine arukate tehnoloogiate abil, alade juurdepääsetavuse parandamise meetmed ning viii) energia- ja veetarbimise vähendamise meetmed; ja
-kaubanduspiirkondade parandamine turismi suure sissevooluga kohalikes piirkondades, sealhulgas meetmed uutesse tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute raames; tehnoloogiliste lahenduste rakendamine energiatõhususe parandamiseks; keskkonnasäästlikud protsessid ning jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutamine; personalikoolitus; integreeritud digitaalallkiri, mis on kohandatud väliskülastajatele; ning avaliku ruumi kohandamine, et parandada juurdepääsetavust ja liikuvust.
31. detsembriks 2024 viiakse lõpule vähemalt 60 projekti äripiirkondades, mis asuvad turismi suure sissevooluga kohalikes piirkondades. 30. juuniks 2025 tehtud investeeringute tulemuseks on: I) vähemalt 45 uut turismitoodet ja ii) vähemalt 3400 turismiettevõtet peavad olema lõpule viinud projektid oma iga-aastase jäätmete või energiatarbimise vähendamiseks. 30. juuniks 2026 viiakse lõpule vähemalt 50 projekti, mis on suunatud ajaloopärandi mälestistele.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 155 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 156 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 157 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 158 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
214 |
C14.R1 |
M |
Turismisektori edendamise kava |
Avaldamise veebisait |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2020 |
Kavas kirjeldatakse turismisektori elavdamise meetmeid ja määratakse kindlaks turismiga seotud meetmete rakendamise raamistik. |
|
215 |
C14.R1 |
M |
Turismiandmeid koguva veebisaidi „DATAESTUR“ käivitamine |
Link DATAESTURi veebisaidile |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Veebisait kogub andmeid turismi kohta Hispaanias erinevatest turismistatistika allikatest, sealhulgas sellistest avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest asutustest nagu INE, Turespaña, Hispaania Pank, AENA või RENFE, ning see on toimiv. |
|
216 |
C14.R1 |
M |
Turismi konkurentsivõime riikliku finantsfondi rakendamise kuningliku dekreedi jõustumine |
Kuninga dekreedi säte seaduse jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Kuninglik dekreet, millega rakendatakse turismi konkurentsivõime riiklikku finantsfondi, parandab ringmajanduse ja energiatõhususe valdkonna ettevõtjate juurdepääsu avaliku sektori rahastamisele. |
|
217 |
C14.I1 |
T |
Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas |
– |
Eurot (miljonites) |
0 |
561 |
IV KVARTAL |
2021 |
Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse kohalikele omavalitsustele toetus turismi kestlikkuse territoriaalsete kavade rakendamiseks sihtkohas vähemalt 561 000 000 EUR ulatuses ja 35 % vahenditest, et katta meetmed, mis käsitlevad rohepööret, kestlikkust ja energiatõhusust/elektromobiilsust sihtkohtades. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumidega tagatakse, et meetme lõplikust kogueelarvest vähemalt 359000000 eurot aitab vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 100 % kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 519000000 eurot koos kliimakoefitsiendiga 40 %. Teise võimalusena tagatakse valikukriteeriumidega, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 VI lisale toetatakse kliimamuutuste eesmärkide saavutamist vähemalt 1 788,6 miljoni euroga keskmise kliimakoefitsiendiga vähemalt 31,7 %. Selle keskmise toetusmäära võib saavutada määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud sekkumisvaldkondade alusel. |
|
218 |
C14.I1 |
T |
Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas |
– |
Eurot (miljonites) |
561 |
1 173 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 1 173 000 000 EUR suuruse toetuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas turismi jätkusuutlikkuse territoriaalsete kavade rakendamiseks sihtkohas (lähtealus: 31. detsember 2021) ja 35 % vahenditest, mis on ette nähtud rohepöörde, kestlikkuse ja energiatõhususe/elektromobiilsuse meetmete jaoks sihtkohtades. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumidega tagatakse, et meetme lõplikust kogueelarvest vähemalt 359000000 eurot aitab vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 100 % kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 519000000 eurot koos kliimakoefitsiendiga 40 %. Teise võimalusena tagatakse valikukriteeriumidega, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 VI lisale toetatakse kliimamuutuste eesmärkide saavutamist vähemalt 1 788,6 miljoni euroga keskmise kliimakoefitsiendiga vähemalt 31,7 %. Selle keskmise toetusmäära võib saavutada määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud sekkumisvaldkondade alusel. |
|
219 |
C14.I1 |
T |
Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas |
– |
Eurot (miljonites) |
1 173 |
1 788,6 |
IV KVARTAL |
2023 |
Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse toetus kohalikele omavalitsustele turismi jätkusuutlikkuse territoriaalsete kavade rakendamiseks sihtkohas vähemalt 1 788 600 000 EUR ulatuses (lähtealus: 31. detsember 2022) ja 35 % vahenditest, mis on ette nähtud rohepöörde, kestlikkuse ja energiatõhususe/elektroliikuvuse meetmete jaoks sihtkohtades. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumidega tagatakse, et meetme lõplikust kogueelarvest vähemalt 359000000 eurot aitab vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 100 % kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 519000000 eurot koos kliimakoefitsiendiga 40 %. Teise võimalusena tagatakse valikukriteeriumidega, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 VI lisale toetatakse kliimamuutuste eesmärkide saavutamist vähemalt 1 788,6 miljoni euroga keskmise kliimakoefitsiendiga vähemalt 31,7 %. Selle keskmise toetusmäära võib saavutada määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud sekkumisvaldkondade alusel. |
|
220 |
C14.I1 |
M |
Turismi jätkusuutlikkust edendavate kavade lõpuleviimine nende sihtkohas |
Järelevalvekomisjoni aruanne edusammude künnise kinnitamise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2024 |
Järelevalvekomisjon tagab, et kõik auhinna saanud sihtkohad vastavad iga turismi jätkusuutlikkuse kava täitmise määrale vähemalt järgmisele protsendile:
|
|
221 |
C14.I1 |
M |
Turismisihtkohtade jätkusuutlikkust edendavate projektide lõpuleviimine |
Täitmistunnistus |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Kõigi „Territoriaalsetes turismi jätkusuutlikkuse kavades sihtkohas“ sisalduvate projektide lõpuleviimine, mis on eraldatud kooskõlas eesmärkidega 217, 218 ja 219 35 % rahalistest vahenditest, et võtta arvesse meetmeid, mis käsitlevad rohepööret, kestlikkust ja energiatõhusust/elektromobiilsust sihtkohtades, kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
222 |
C14.I2 |
M |
Turismisektori aruka sihtkoha platvormi käivitamine. |
Link platvormile |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2025 |
Täielikult toimiva aruka sihtkoha platvormi rakendamine ja käivitamine. Platvorm teeb turistidele kättesaadavaks koostalitlusvõimelised avalikud ja erateenused. |
|
223 |
C14.I2 |
T |
Tehisintellekti ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud uuenduslike tehnoloogiapõhiste projektide toetusesaajad |
– |
Arv |
0 |
1 000 |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 1000 toetusesaajat (äriühingud või klastrid) on viinud lõpule uuenduslikud tehnoloogiapõhised projektid turismisektoris, mis on seotud tehisintellekti ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiatega, nagu asjade internet, 5G, suurandmed, küberturvalisus ja mobiilirakendused. |
|
224 |
C14.I3 |
T |
Äärepoolseimate piirkondade abisaajad, kes on lõpetanud projektid, mille eesmärk on parandada nende konkurentsivõimet ja suutlikkust kohaneda muutustega rahvusvahelistel turgudel |
– |
Arv |
0 |
400 |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 400 abisaajat majandusvööndites (Baleaari saared, Kanaari saared, Ceuta ja Melilla) on lõpule viinud projektid, mille eesmärk on parandada nende konkurentsivõimet ja suutlikkust kohaneda muutustega rahvusvahelistel turgudel. |
|
225 |
C14.I4 |
T |
Projektid, mis on suunatud suure turismi sissevooluga kohalikes piirkondades asuvatele äripiirkondadele |
|
Arv |
0 |
60 |
IV KVARTAL |
2024 |
Viidi lõpule vähemalt 60 projekti, mis olid suunatud suure turistide sissevooluga kohalikes piirkondades asuvatele äripiirkondadele kooskõlas dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
226 |
C14.I4 |
T |
Turismitooted, mida tarnitakse kooskõlas turismistrateegiaga |
– |
Arv |
0 |
45 |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 45 uut turismitoodet, mis on tarnitud kooskõlas kestliku turismi toodete arendamise strateegiaga kooskõlas dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
227 |
C14.I4 |
T |
Turismiettevõtted, mis vähendavad oma iga-aastast jäätmete või energiatarbimist |
– |
Arv |
0 |
3 400 |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 3400 turismiettevõtet on viinud lõpule projektid, mille eesmärk on vähendada oma iga-aastast jäätmete või energiatarbimist kooskõlas „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
228 |
C14.I4 |
T |
Ajaloopärandi mälestiste taaselustamise projektid, mida kasutatakse praegu või tulevikus turismivaldkonnas |
– |
Arv |
0 |
50 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Kooskõlas dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) viidi lõpule vähemalt 50 ajaloopärandi mälestiste taaselustamise meedet, kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
O. KOMPONENT 15: Digitaalne ühenduvus
Digitaalne ühendatus on majandustegevuse arengu, tootlikkuse suurendamise, innovatsiooni ning territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse võtmetegur. Juurdepääs digitaalvõrkudele on üha vajalikum selleks, et saada juurdepääs avalikele teenustele, arendada majandustegevust ja osaleda aktiivselt ühiskonnas.
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse ühenduvusega seotud probleeme, mis on seotud ülikiirete püsivõrkudega, mille maht on Hispaanias üle 100 Mbit/s, ja 5G-võrkudega, eelkõige maapiirkondades ja peamistes piiriülestes transpordikoridorides. Küberturvalisuse seisukohast on komponendi peamine ülesanne luua kodanikele ja ettevõtjatele usaldusväärne ja turvaline keskkond, et aidata kaasa 5G rakendamisega seotud digiüleminekule ja hüperühenduvusele ning selle tehnoloogiaga kaasnevatele teenustele, näiteks asjade interneti rakendustele.
Selle komponendi eesmärk on viia telekommunikatsioonisektor kooskõlla Euroopa digistrateegia nõuetega ning tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, kõrvaldades digilüngad ja suurendades juurdepääsu ülikiirele katvusele kogu riigi territooriumil. Komponent toetab 5G-tehnoloogia kiiremat kasutuselevõttu järgmiselt: 1) vajalike spektriressursside kättesaadavaks tegemine 5G prioriteetsetes sagedusalades; 2) usaldusväärse ja turvalise kasutuselevõtukeskkonna arendamine ning 3) 5G-tehnoloogia rakenduste arendamise soodustamine. Samuti on selle eesmärk toetada kestlikku küberturvalisuse kultuuri kodanike ja ettevõtjate jaoks.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, mille eesmärk on keskenduda investeerimismajanduspoliitikas innovatsiooni edendamisele (riigipõhine soovitus nr 3 2019) ning kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja suunata investeeringud digipöördele (riigipõhised soovitused 3 2020, 1 2022, 1 2023).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
O.1 Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C15.R1) – Telekommunikatsiooni reguleeriva raamistiku reform: Üldõigus, regulatiivsed vahendid ja rakendusvahendid
Meetme eesmärk on võtta üle Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiiv 2018/1972, töötada välja parimad tavad suure läbilaskevõimega ja 5G püsi- ja mobiilsidevõrkude kasutuselevõtuks ning töötada välja vajalikud meetmed, et rakendada riiklikus raamistikus vahendeid, mis tulenevad Euroopa Komisjoni soovitusest ühenduvuse kohta C(2020) 6270.
Euroopa Komisjoni ühenduvust käsitleva soovituse C(2020) 6270 rakendamisest tulenevad vahendid inkorporeeritakse Hispaania üldise telekommunikatsiooniseaduse õigusraamistikku nendes elementides, mis nõuavad seaduse staatust.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Reform 2 (C15.R2) – tegevuskava 5G: Spektri haldamine ja eraldamine, kasutuselevõtu koormuse vähendamine, küberturvalisuse määrus 5G ja kohalike omavalitsuste toetamine
Meetme eesmärgid on järgmised: 1) viia lõpule 700 MHz ja 26 GHz sagedusala „teine digitaalne dividend“ ja oksjonimenetlus; 2) vähendada ajutiselt telekommunikatsioonioperaatorite spektri maksustamist 2022. ja 2023. aastal, et kiirendada 5G kasutuselevõttu; 3) lisada 5G küberturvalisust käsitlev ELi meetmepakett riiklikesse õigusaktide kogusse; ning 4) levitada kohalikele haldusasutustele telekommunikatsiooni ja linnaplaneerimise häid tavasid.
Rakendamise osas määratakse kindlaks järgmised etapid:
-Teise digitaalse dividendi väljakujundamine
-5G tehnoloogia edendamise strateegia
-Enampakkumine 700 MHz sagedusalale
-Pakkumismenetlus 26 GHz sagedusala jaoks
-Spektri maksustamise ajutine vähendamine
-Küberturvalisust käsitlev õigusakt 5G
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering 1 (C15.I1) – territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine võrkude kasutuselevõtu kaudu: Ülikiire lairibaühenduse laiendamine
Meetme eesmärgid on järgmised: 1) suurendada ülikiirete lairiba juurdepääsuvõrkude katvust piirkondades, kus see puudub, et jõuda 100 %-ni elanikkonnast; ning 2) rakendada konkreetseid meetmeid leviala laiendamiseks ajaloolistes linnakeskustes, millel on valge ala staatus.
Investeering hõlmab ülikiire lairibaühenduse (üle 100 Mbit/s) pakkumist neis piirkondades, peamiselt maapiirkondades ja ajaloolise väärtusega piirkondades, kus praegu sellist ühendust ei ole. Üksikasjalik kava võetakse vastu 2021. aasta lõpuks ja 100 % eelarvest eraldatakse 2023. aasta lõpuks. Kavas sätestatakse ka lõplikud eesmärgid (täiendav katvus ühikutes), mis tuleb saavutada, ning tagatakse tehnoloogiline neutraalsus ning säilitatakse turukonkurentsi mehhanismid ja kõigi operaatorite juurdepääs kasutusele võetud taristule. Sekkumisvaldkonnad määratakse kindlaks sellises kavas. Rakenduskavas sätestatakse ka vajalikud õiguslikud ja regulatiivsed meetmed, sealhulgas meetmed, mida tuleb võtta, et tagada vastavus asjakohastele ELi riigiabi eeskirjadele. Eesmärk on tagada sümmeetrilised kiirused 300 Mbit/s, mida on võimalik suurendada sümmeetriliselt 1 Gbit/s (gigabit/s) valgetes ja hallides piirkondades.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (C15.I2) „Ühenduse tugevdamine tugikeskustes, sotsiaal-majanduslikes keskustes ja valdkondlikes digiteerimisprojektides“
Meetme eesmärgid on järgmised: 1) parandada esmatähtsatele hooldus- ja sotsiaalteenustele juurdepääsu pakkuvate keskuste, näiteks haiglate, tervisekeskuste, haridus- ja koolituskeskuste ühenduvust ja varustust; ning 2) tagada üliühenduvus riigi peamistes sotsiaal-majanduslikes tõukejõududes ja piirkondades, kus nõudlus võimsuse järele on suur (tehnoloogilised saared).
Investeering hõlmab 1-Gigabitiühenduse laiendamist peamistele sotsiaalse ja majandustegevuse keskustele kogu riigis. Valitud tegevuskohtade hulka kuuluvad tööstusalad, andmekeskused, agrotööstuse tegevuskohad, uurimiskeskused, transpordisõlmed, logistikasõlmed või andmemahukad ettevõtted, samuti tervisekeskused, nagu haiglad, koolituskeskused ja tervisekeskused.
Erimeetmed hõlmavad järgmist: a) projektid, mille eesmärk on tugevdada kontaktpunktide ja avalike teenuste ühenduvust; (b) 1-Gigabiti ühenduvuse projektid ja peamiste sektorite toetamine, sealhulgas uuenduslikud valdkondlikud digiteerimisprojektid (tervishoid, põllumajanduslik toidutööstus, liikuvus, turism, tööstus, kaubandus jne) ning ühendusprojektid tööstus- ja ärikinnisvara jaoks valgetes/hallides piirkondades.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 3 (C15.I3) – Ühenduvusvautšerid VKEdele ja haavatavatele rühmadele
Investeering koosneb järgmisest:
-Vautšerid VKEdele, et rahastada investeeringuid ühenduvusse (sealhulgas põhiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja lisaväärtusteenused, nagu virtuaalsed võrgud ja küberturvalisus); ja
-Vautšerid haavatavatele isikutele või peredele, et rahastada lairibaühenduspakette kõige sobivama tehnoloogiaga.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 4 (C15.I4) – Infrastruktuuri uuendamine ja jätkusuutlikkus
Investeering hõlmab olemasoleva hoonefondi ühe osa varustamist taristuga, et hõlbustada väga suure läbilaskevõimega võrkude optimaalset kasutuselevõttu juurdepääsu viimase kilomeetri jooksul. See investeering peaks lisaks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kestlikule kasutuselevõtu koordineerimisele ja optimeerimisele optimeerima kasutusele võetud võrkude energiatarbimist. Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 5 (C15.I5) – Piiriülese digitaristu kasutuselevõtt
Investeering koosneb kolmest projektist.
1) piiriülese digitaristu ühenduvuse parandamine: See tähendaks Hispaania ettevõtete osalemist Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF2 Digital) ja uues üldise grupierandi määruses andmetaristu ühendamise ja merekaablite projektide ettevõtjate konsortsiumides.
2) Osalemine digitaristu projektides: võimalikud projektid oleksid seotud uue põlvkonna pilvandmetöötluse ja edendustaristu ja -teenustega; ning täiustatud protsessor ja pooljuhid.
Muud piiriülesed digitaristu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, sealhulgas investeeringud turvalisse satelliitsidesüsteemi ja kvantside suutlikkuse arendamisse.
31. detsembriks 2022 esitatakse nende investeeringute üksikasjalik elluviidav kava, mille eesmärk on valitud projektid selgelt määratleda.
Kavas esitatakse tehnilised kriteeriumid (projektide ja abisaajate põhijooned) ning nõutavad õiguslikud ja regulatiivsed sammud, sealhulgas riigiabi kontrolli järgimiseks vajalikud sammud. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 6 (C15.I6) – 5G kasutuselevõtt: võrgustikud, tehnoloogilised muutused ja innovatsioon
Investeering koosneb neljast allprojektist:
1) Laevatakse ja kiirendatakse 5G kasutuselevõttu peamistes transpordikoridorides (maanteed ja raudteed) nii riiklikes (teisesed koridorid teatavates piirkondades) kui ka piiriüleselt (esmased transpordikoridorid). Käesolev algatus on kooskõlas Euroopa Komisjoni määratletud 5G-koridoridega ning sellega edendatakse Hispaania ja Portugali ning Hispaania ja Prantsusmaa vahelisi koridore kokku vähemalt 4000 alal, sealhulgas tagasiühendused. See meede hõlmab neid teiseseid liine, mille suhtes ei kohaldata spektripakkumustega kehtestatud kohustusi.
2) 5G kasutuselevõtt teatavates piirkondades, et saavutada 31. detsembriks 2025 75 % elanikkonna hõlmatus 5G eelispiirkondades. Kasutuselevõtu hõlbustamiseks võetakse meetmeid ka olemasoleva võrgu võimsuse suurendamiseks, et see suudaks vastata suurele ribalaiuse nõudlusele ja tugijaamade tihedusele, mis nõuavad 5G kasutuselevõttu (vähemalt 7000 uut või olemasolevat tegevuskohta uute 5G-seadmetega; ning vähemalt 4000 olemasolevat tegevuskohta, mille eesmärk on suurendada tagasiühenduse võrgu läbilaskevõimet). See meede hõlmab piirkondi, mis ei kuulu spektripakkumustega kehtestatud kohustuste alla.
3) 5G kasutuselevõtt peamistes majandustegevustes (tööstuslikud tootmiskeskkonnad strateegilistes ettevõtetes teatavates olulistes ja suure mõjuga tootmissektorites) ja olulistes teenustes (tootmiskeskkonnad haridus-, hooldus- ja sotsiaaltervise valdkonnas). Oodatakse vähemalt 43 ühenduvusprojekti.
4) Toetus 5G ja 6G-ga seotud teadus- ja arendustegevusele, innovatsiooni ökosüsteemidele (vähemalt 200 projekti) ja 5G küberturvalisuse ökosüsteemidele (keskuse loomine, mis suudab majutada umbes 300 inseneri, 5G küberturvalisuse jaoks, välja arvatud ehitus- ja renoveerimistöödega seotud kulud).
Kõigi eespool nimetatud projektide kohta esitatakse 30. juuniks 2022 üksikasjalik elluviidav kava, mille eesmärk on selgelt määratleda valitud projektid ja eraldada 31. detsembriks 2024 100 % eelarvest ning viia projekt lõpule 30. juuniks 2025.
Kava sisaldab 5G kasutuselevõtu rakenduskava koos meetmetega järgmistes valdkondades: 1) 5G-koridorid; 2) 5G juurdepääsuvõrkude ja mobiilside tagasiühenduse väljaarendamine teistes teatavates piirkondades; 3) 5G kasutuselevõtu projektid peamiste majandustegevusalade ja oluliste teenuste ühenduvuse ja digitaliseerimise jaoks; ning 4) 5G ja 6G ökosüsteemi uuenduslike rakenduste toetamine. Kavas esitatakse ka tehnilised kriteeriumid (projektide ja hõlmatud valdkondade põhijooned, kui see on asjakohane) ning nõutavad õiguslikud ja regulatiivsed sammud, sealhulgas vajalikud sammud asjakohaste ELi riigiabi eeskirjade järgimiseks. Kavas sätestatakse ka lõplikud eesmärgid, mis tuleb saavutada 31. detsembriks 2025.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 7 (C15.I7) Küberturvalisus: Kodanike, VKEde ja spetsialistide suutlikkuse suurendamine; sektori ökosüsteemi parandamine
Investeering koosneb mitmest meetmest, mille eesmärk on arendada nii kodanike kui ka ettevõtjate küberturvalisuse alast suutlikkust ning tugevdada Hispaania küberturvalisuse ökosüsteemi. Meetmed liiguvad ümber kolme telje:
1) kodanike, VKEde ja spetsialistide küberturvalisuse alase suutlikkuse suurendamine. Anda kodanikele ja ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, vajalikud oskused, et teha kindlaks digitaalvaldkonna igapäevase kasutamisega seotud riskid. Selle valdkonna programmid hõlmavad teadlikkuse suurendamise kampaaniat, mis peaks jõudma teavituskampaaniate, lähedusmeetmete ja konkreetsete vahendite arendamise kaudu võimalikult paljude inimesteni. See hõlmab ka reageerimismehhanismide suurendamist koordineeritud reageerimisteenuste ja -meetmete, näiteks küberturvalisuse abitelefoni kaudu, mis suurendab oma suutlikkust 20000 kõneni kuus.
2) suurendada küberturvalisuse tööstusökosüsteemi. See osa meetmest hõlmab konkreetseid meetmeid, mis on seotud järgmisega: riiklik küberturvalisuse tööstus selle sektori uute ettevõtete tekkeks, kasvuks ja arenguks; küberturvalisusega seotud teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mis võimaldab töötada välja suure lisaväärtusega lahendusi ja teenuseid; talentide koolitamine ja arendamine, et rahuldada rahuldamata nõudlust sektori spetsialistide järele. Lisaks nähakse sellega ette näidiskeskuse loomine küberturvalisuse taristu arendamiseks ja uute küberturvalisuse teenuste, sealhulgas katselaborite ja küberturvalisuse ründe simulaatorite loomiseks ning küberturvalisuse märgiste sertifitseerimise väljatöötamiseks. Rahvusvahelise küberturvalisuse keskuse loomine, et edendada sektorit Euroopas aktiivse osalemise kaudu Euroopa küberturvalisuse keskuste võrgustikus. See hõlmab Euroopa pädevuskeskuse (ERCC) peegelkeskuse käivitamist.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 8 (C15.I8) – PERTE Chip: Teadusliku ja tehnoloogilise ökosüsteemi tugevdamine. Suurem projekteerimissuutlikkus
See meede on osa strateegilisest algatusest PERTE Chip, mille eesmärk on arendada Hispaania mikroelektroonika- ja pooljuhtide tööstuse teadus-, projekteerimis- ja tootmissuutlikkust. Selle investeeringuga tugevdatakse pooljuhtide tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist ökosüsteemi, keskendudes teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile sektoris tervikuna, sealhulgas puhta ruumi taristu loomisele ja parandamisele, talentide loomisele ja ligimeelitamisele või konkreetsete valdkondade, näiteks integreeritud fotoonika või RISC-V tugevdamisele.
Selle investeeringu raames toetatavad projektid peavad vähemalt osaliselt toetama ühte või mitut järgmist tegevussuunda:
·Meede 1. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamine tipptasemel mikroprotsessorite ja alternatiivsete arhitektuuride valdkonnas.
·Meede 2. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon fotoonika arendamine
·Meede 3. Mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia algatuse (IPCEI ME-TC) rahastamisrida
·Meede 4. Kaablifirmade loomine tipptasemel mikroprotsessorite ja alternatiivsete arhitektuuride väljatöötamiseks.
·Meede 5. Katseliinide loomine.
·Meede 6. Pooljuhte käsitleva haridus-, koolitus- ja koolitusvõrgustiku loomine
·Meede 7. Mille tootmisvõimsus on alla 5 nm
·Meede 8. Tootmisvõimsusega üle 5 nm
·Meede 9. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tootmise stimuleerimiskava
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
||||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
|||||||
|
229 |
C15.R1 |
M |
Telekommunikatsiooniseaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Telekommunikatsiooniseadusega võetakse üle ka Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiiv 2018/1972. Seadus sisaldab ka soovitusi ELi ühenduvusmeetmete paketi kohta, mis peavad olema kooskõlas Hispaania õigusraamistikuga. Lisaks Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiivi 2018/1972 ülevõtmisele hõlmab seadus järgmist: (I) sätted merekaablite ja IXP/andmekeskuste inventarinimestiku kohta; II) ning võrgu kasutuselevõtuga seotud kohalike maksude lihtsustatud maksukava; ning iii) ühtse kontaktpunkti loomine eri valitsustasandite poolt võrkude kasutuselevõtuks antud litsentside ja lubade kohaldamiseks. |
|
|
230 |
C15.R2 |
M |
Hispaania Digitaalarengu kava ja strateegia 5G-tehnoloogia edendamiseks |
Avaldamine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Kava 2025 „Digitaalne Hispaania“ avaldamine ja 5G tehnoloogia edendamise strateegia heakskiitmine ministrite nõukogu poolt |
|
|
231 |
C15.R2 |
M |
Vabastada 700 MHz sagedusala |
Teabe esitamine Euroopa Komisjonile |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
700 MHz sagedusala vabastamise protsessi lõpuleviimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsusega (EL) 2017/899 sagedusala 470–790 MHz kasutamise kohta liidus |
|
|
232 |
C15.R2 |
M |
700 MHz sagedusala eraldamine |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Enampakkumise tulemusel 700 MHz sagedusala eraldamise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
233 |
C15.R2 |
M |
5G spektri maksustamise vähendamist käsitleva õigusakti jõustumine |
Õigusakti säte jõustumisel |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
5G-spektri maksustamise vähendamist käsitleva õigusakti vastuvõtmine, et kiirendada 5G kasutuselevõttu, määrates kindlaks iga abisaaja eeldatava 5G kasutuselevõtu kiirendamise. Õigusaktis sätestatakse projekti kasutuselevõtuks vajalikud õiguslikud ja regulatiivsed sammud. |
|
|
234 |
C15.R2 |
M |
Sagedusala 26 GHz eraldamine |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Enampakkumise tulemusel sagedusala 26 GHz eraldamise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
235 |
C15.R2 |
M |
Küberturvalisuse seaduse jõustumine |
5G küberturvalisuse seaduse jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
5G küberturvalisust käsitlev seadus sisaldab soovitust 5G küberturvalisuse ELi meetmepaketi kohta ja rakendab seda. |
|
|
236 |
C15.I1 |
M |
Ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtt: auhind |
Projektide väljaandmine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Kõigi lepingute sõlmimine ja toetuste andmine (kogueelarve 752000000 eurot) ning vahendite ülekandmine selliste meetmete elluviimiseks, mille eesmärk on pakkuda ülikiiret lairibaühendust valges ja hallis piirkonnas sümmeetrilise kiirusega 300 Mbit/s, mida on võimalik sümmeetriliselt suurendada 1 Gbit/s võrra, välja arvatud äärepoolsetes maapiirkondades, kus on vaja katta konkreetseid projekte, kus oleks tagatud vähemalt 100 Mbit/s. |
|
|
237 |
C15.I1 |
M |
Ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtt: Projekti lõpuleviimine |
Toetust saanud projektide lõpuleviimine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2025 |
Ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu projektide lõpuleviimine vastavalt programmi toetuse andmise kriteeriumidele (Milestone #236). |
|
|
238 |
C15.I2 |
T |
Ühenduvuse parandamine peamistes keskustes ja sektorites |
– |
Arv |
0 |
16 100 |
IV KVARTAL |
2024 |
1-Gigabiti ühenduvuskiiruseni tõstetud üksuste arv:
|
|
|
239 |
C15.I3 |
T |
Ühenduvusvautšerid VKEdele ja haavatavatele rühmadele |
– |
Arv |
0 |
136 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 125000 ühenduvusvautšerit üksikisikutele või peredele, kes on määratletud kui „haavatav“ (kõige sobivama tehnoloogiaga lairibaühenduse paketi omandamine) ja vähemalt 11000 ühenduvusvautšerit VKEdele (vautšerid koosnevad kahest eraldiseisvast elemendist: ühendus kiirusega 100 Mbit/s ja lisaväärtusteenuste kogum, VPN, küberturvalisus). |
|
|
240 |
C15.I4 |
T |
Hoonete telekommunikatsioonitaristu kohandamine |
– |
Arv |
0 |
7 700 |
IV KVARTAL |
2024 |
Tööd on tehtud vähemalt 7700 hoones, et parandada nende ühist ühenduvusvõrgutaristut väga suure läbilaskevõimega võrkude tasandil. |
|
|
241 |
C15.I5 |
M |
Piiriülese digitaristu täiustamine: auhind |
Projektide sõlmimise ametlik avaldamine |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2024 |
Kõigi lepingute sõlmimine ja toetuste andmine projektidele (projektikonkursside kogueelarve 500000000 eurot) ning vahendite ülekandmine järgmiste meetmete elluviimiseks: a) merekaablite ning pilve-/andmetaristu ühendamise puhul; b) pilvandmetöötluse ja servataristute ning -teenuste uue põlvkonna projektid; (C) kõrgtehnoloogiliste protsessorite ja pooljuhtide projektide kohta; ning d) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide kohta, mille eesmärk on tugevdada kvantside ja turvalise satelliitside alast suutlikkust |
|
|
242 |
C15.I5 |
M |
Piiriülese digitaristu täiustamine: projekti lõpuleviimine |
Toetust saanud projektide lõpuleviimine |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Merekaablite ja pilve-/andmetaristu ühendamise projektide lõpuleviimine (mis on sõlmitud vahe-eesmärgis nr #241); b) pilvandmetöötluse ja servataristute ning -teenuste uue põlvkonna projektid; (C) kõrgtehnoloogiliste protsessorite ja pooljuhtide projektide kohta; ning d) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide kohta, mille eesmärk on tugevdada kvantside ja turvalise satelliitside alast suutlikkust |
|
|
243 |
C15.I6 |
M |
5G-tehnoloogia kasutuselevõtt: auhind |
Projektide sõlmimise ametlik avaldamine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2024 |
Kõigi lepingute sõlmimine ja toetuste andmine projektidele (projektide kogueelarve 1465000000 eurot) ning vahendite ülekandmine järgmiste meetmete elluviimiseks: (a) 5G kasutuselevõtt peamistes riiklikes (teatavates piirkondades) ja piiriülestes transpordikoridorides (4000 tegevuskohta); (b) 5G kasutuselevõtt teatavates piirkondades, et saavutada 2025. aastaks 75 % elanikkonna hõlmatus 5G eelispiirkondades (vähemalt 7000 uut või olemasolevat tegevuskohta uute 5G-seadmetega; ning vähemalt 4000 olemasolevat tegevuskohta, millega suurendatakse tagasiühenduse võrgu läbilaskevõimet); (C) 5G kasutuselevõtt peamises majandustegevuses olulistes teenustes (43 ühenduvusprojekti); ning d) 5G ja 6G seotud teadus- ja arendustegevuse toetamine innovatsiooni ökosüsteemide (200 projekti) ja 5G küberturvalisuse ökosüsteemide jaoks. |
|
|
244 |
C15.I6 |
M |
5G-tehnoloogia kasutuselevõtt: Projekti lõpuleviimine |
Toetust saanud projektide lõpuleviimine |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Projektide lõpuleviimine a) 5G kasutuselevõtuks riigi põhiterritooriumil (teatavates piirkondades) ja piiriülestes transpordikoridorides (4000 tegevuskohta); (b) 5G kasutuselevõtt teatavates piirkondades, et saavutada 2025. aastaks 75 % elanikkonna hõlmatus 5G eelispiirkondades (vähemalt 7000 uut või olemasolevat tegevuskohta uute 5G-seadmetega ja vähemalt 4000 olemasolevat tegevuskohta tagasiühenduse võrgu läbilaskevõime suurendamiseks); (C) 5G kasutuselevõtt peamises majandustegevuses olulistes teenustes (43 ühenduvusprojekti); ning d) 5G ja 6G seotud teadus- ja arendustegevuse toetamine innovatsiooni ökosüsteemide (200 projekti) ja 5G küberturvalisuse ökosüsteemide jaoks. Projektid viiakse lõpule vastavalt programmi toetuse andmise kriteeriumidele (Milestone 243). |
|
|
245 |
C15.I7 |
M |
Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja sellega seotud meetmete käivitamine. |
Programmide avaldamine |
|
IV KVARTAL |
2022 |
Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi ja ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi käivitamine ning muud seotud meetmed (eelarvega 311000000 eurot), mis käsitlevad peamisi tööstusaspekte, näiteks:
|
|||
|
453 |
C15.I7 |
M |
Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja sellega seotud meetmete käivitamine. |
Programmide avaldamine |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Riikliku kübertööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja muude seotud meetmete (eelarve 107000000 eurot lisaks vahe-eesmärgi 245 raames eraldatud 311000000 eurole kogusummas 418000000 eurot) rakendamise jätkamine, mis käsitleb peamisi tööstusaspekte, nagu: riikliku küberturvalisuse tööstuse edendamine selle sektori ettevõtete tekkeks, kasvuks ja arenguks; – suure lisaväärtusega lahenduste ja teenuste väljatöötamine küberturvalisuse valdkonnas küberturvalisuse valdkonnale spetsialiseerunud talentide koolitamine ja arendamine – rahvusvahelistumise meetmed küberturvalisuse valdkonnas; – näidiskeskuse loomine küberturvalisuse taristu arendamiseks ja uute küberturvalisuse teenuste, sealhulgas katselaborite ja küberturvalisuse ründe simulaatorite loomiseks – küberturvalisuse märgiste sertifitseerimise väljatöötamine. (Lähtestsenaariumi kuupäev: Detsember 2022) |
||||
|
246 |
C15.I7 |
T |
Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust: Vahendid |
– |
Arv |
0 |
100 |
IV KVARTAL |
2023 |
Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust, eraldades vähemalt 100 ressurssi teadlikkuse tõstmiseks ja kommunikatsioonimeetmeteks küberturvalisuse valdkonnas. Küberturvalisuse digioskusi arendatakse kõigil haridustasanditel, töötades välja konkreetsed ressursid, vahendid ja materjalid. Lisaks luuakse Euroopa küberturvalisuse keskuste võrgustikus osalev rahvusvaheline küberturvalisuse keskus. |
|
|
247 |
C15.I7 |
T |
Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust: Küberturvalisuse abiliin |
|
Arv |
5 000 |
20 000 |
IV KVARTAL |
2022 |
Tugevdada küberturvalisuse alast suutlikkust, täiustades riiklikku Küberturvalisuse Instituudi (INCIBE) küberturvalisuse abiliini, mille mahutavus kuus on vähemalt 20000 kõnet kuus. See abitelefon toetab ka laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali eemaldamist veebiressurssidest (CSAM). |
|
|
248 |
C15.I7 |
M |
Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja nendega seotud meetmete projektide lõpuleviimine. |
Investeerimisprojektide lõpuleviimisest teatamine |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Riiklikus küberturvalisuse toetusprogrammis ja ülemaailmses julgeolekualase innovatsiooni programmis sisalduvate projektide lõpuleviimine ning muud seotud meetmed järgmistes valdkondades (millele on antud 245. vahe-eesmärgis):
|
|
|
454 |
C15.I8 |
M |
PERTE-KIIP. Teadussuutlikkuse, projekteerimise ja uuendusliku tootmise tugevdamine: auhind |
Projektide sõlmimise ametlik avaldamine |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 540900000 eurot anti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele mikroelektroonika ja pooljuhtide valdkonnas, sealhulgas valge ruumi taristu loomiseks ja parandamiseks, talentide projekteerimiseks, tootmiseks ja ligimeelitamiseks või uuenduslikuks tootmiseks. |
||||
|
455 |
C15.I8 |
T |
PERTE-KIIP. Teadussuutlikkuse, projekteerimise ja uuendusliku tootmise tugevdamine: väljamaksed. |
Eurot (miljonites) |
0 |
486,81 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 486 810 000 EUR eraldamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele mikroelektroonika ja pooljuhtide valdkonnas, sealhulgas valge ruumi taristu loomiseks ja täiustamiseks, talentide projekteerimiseks, loomiseks ja ligimeelitamiseks või uuenduslikuks tootmiseks. |
||
|
456 |
C15.I8 |
T |
PERTE-KIIP. Õppetoolid ja mikroelektroonika anded |
Arv |
0 |
13 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 13 ülikooli õppejõudluse loomine ja rahastamine, millest igaühe kestus on kolm aastat ja mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust, keskendudes mikroelektroonikale, et suurendada Hispaanias pooljuhtide projekteerimise ja tootmisega seotud talente. |
||
O.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 9 (C15.I9) – CHIP rahastamisvahend
See meede hõlmab avaliku sektori investeeringuid CHIP rahastamisvahendisse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania pooljuhtide sektoris, sealhulgas suuremahulistes tootmisrajatistes. Rahastu tegutseb laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute (või nende kombinatsiooni) andmise kaudu erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 10750000000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina Sociedad Estatal de Microelectrónica y Semiconductores ( SEMyS). Fond hõlmab järgmisi tooteliike:
·Otseliin: Otseinvesteeringud ettevõtetesse, kes kasutavad tavalaene, osaluslaene ning osalemist ajutises ja vähemuskapitalis. Fondi omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.
·Kaasinvesteeringud ELi avatud pooljuhitehastesse ja integreeritud tootmisrajatistesse: Hispaanias pooljuhtide töötleva tööstusetoetamiseks peab fondist olema võimalik toetada segarahastamisvahendeid laenude, omakapitali ja kvaasikapitali (või nende kombinatsiooni) kaudu, mis integreerivad era- ja avaliku sektori kapitali kooskõlas riiklike toetusprogrammidega, järgides allpool esitatud juhtimisnõudeid.
Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja SEMyS alla rakenduslepingule või Hispaania kiidab heaks vastava õigusakti ja sellega seotud dokumendid, mis sisaldavad järgmist sisu:
1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Investeerimisrahastu esialgse investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.
2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
d.Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise nõude puhul, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige uutesse rajatistesse tehtavate investeeringute puhul tuleb kasutada parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rahastu loomist käsitleva õigusaktiga ja sellega seotud dokumentidega kaetud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ning nõue reinvesteerida tagasisaadavad vahendid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud rahastu loomist käsitlevates määrustes, enne kui ta võtab kohustuse operatsiooni rahastada.
d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas SEMySi auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Audititega kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduskokkuleppe või rahastu loomist käsitleva määruse ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.
5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele: vähemalt 10750000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa digipöörde eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga. 159
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
O.4. Tagastatava rahalise toetuse vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ning järelevalve ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L63 |
C15.I9 |
M |
Kiipide rahastamisvahend: Rahastamismehhanismi ametlik heakskiitmine |
Rakenduslepingu allkirjastamine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Rakenduslepingu allkirjastamine ministeeriumi ja SEMySi poolt või rahastu loomist käsitleva määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine. |
|
L64 |
C15.I9 |
T |
Kiipide rahastamisvahend: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
0 |
25 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Rahastu peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 25 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Hispaania valitsus ja taotleja allkirjastavad Hispaania riiklikus õiguses või samaväärses diplomaatilises dokumendis kirjeldatud üldprotokolli vähemalt ühe pooljuhtide tootmise rajatise (kas esi- või tagaotsa) ELi avatud pooljuhitehase või integreeritud tootmisrajatise vormis, mis on esimene Euroopa kiibimääruses sätestatud määratluste kohaselt. SEMyS koostab aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, et vähemalt 100 % sellest rahastamisest aitab kaasa digipöörde eesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. |
||
|
L65 |
C15.I9 |
T |
Kiipide rahastamisvahend: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
25 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Rahastu peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). SEMyS koostab aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, et vähemalt 100 % sellest rahastamisest aitab kaasa digipöörde eesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. |
||
|
L66 |
C15.I9 |
M |
Kiipide rahastamisvahend: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud. |
Üleviimistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania paigutab rahastu jaoks ümber 10750000000 eurot SEMySi. |
|||
P. KOMPONENT 16: Eksperdirühm
Tehisintellektil on tehnoloogilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest vaatepunktist märkimisväärne potentsiaal, arvestades selle valdkonnaülest levikut, suurt mõju, kiiret majanduskasvu ning panust tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamisse.
Peamised probleemid, mida Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse, on seotud järgmisega: tehisintellekti piiratud kasutamine ettevõtetes, eelkõige VKEdes, ii) laialdaselt kättesaadavate andmehoidlate loomine ning iii) avaliku ja erasektori investeeringute edendamine tehisintellekti innovatsiooni. Komponent on üles ehitatud riikliku tehisintellekti strateegia (ENIA) ümber, mis on üks Hispaania valitsuse digitaalarengu tegevuskava (España Digital 2025) peamisi kavasid. See komponent aitab kaasa ka ühiskonna probleemide lahendamisele, eelkõige soolise ebavõrdsuse vähendamisele (naistele suunatud meetmete kaudu), digilõhele, ökoloogilisele üleminekule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.
Sellest vaatenurgast on selle komponendi eesmärk:
a)Hispaania on tehisintellekti valdkonna teadusliku tipptaseme ja innovatsiooni valdkonnas juhtiva riigina interdistsiplinaarsel viisil;
b)juhtida üleilmselt vahendite, tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamist hispaania keele projitseerimiseks ja kasutamiseks tehisintellektis;
c)edendada kvalifitseeritud töökohtade loomist, edendada koolitust ja haridust, stimuleerida Hispaania talente ja meelitada ligi üleilmseid talente;
d)lisada tehisintellekt Hispaania erasektori tootlikkuse ja avaliku halduse tõhususe suurendamise tegurina ning kestliku ja kaasava majanduskasvu edendajana;
e)luua tehisintellekti suhtes usalduskeskkond nii tehnoloogilise arengu, reguleerimise kui ka sotsiaalse mõju seisukohast;
f)ergutada ülemaailmset arutelu tehnoloogilise humanismi üle, luues foorumeid ja teavitustegevusi, et töötada välja eetikaraamistik, mis tagab kodanike individuaalsed ja kollektiivsed õigused, ning osaledes nendes;
g)võimestada tehisintellekti kui valdkonnaülest vahendit ühiskonna suurte probleemide lahendamiseks ning eelkõige soolise ebavõrdsuse ja digilõhe vähendamiseks, et toetada ökoloogilist üleminekut ja territoriaalset ühtekuuluvust.
Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse innovatsiooni tehtavate investeeringute edendamist (riigipõhine soovitus nr 3 2019), digiõppe kättesaadavuse parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020) ning avaliku ja erasektori investeeringute edendamist ja digiülemineku edendamist (riigipõhine soovitus 3 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C16.R1) – riiklik tehisintellektistrateegia
Selle tervikliku meetme eesmärk on luua raamistik usaldusväärse, läbipaistva ja kaasava riikliku tehisintellektistrateegia rakendamiseks, mis tagab aluspõhimõtete ja väärtuste järgimise ning võtab arvesse kodanike kollektiivseid püüdlusi. Selleks hõlmab meede kolme seadusandlikku reformi, et kehtestada tehisintellekti reguleeriv ja eetiline raamistik, ning üheksat investeerimisprojekti, millega toetatakse tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu Hispaania majanduses ja ühiskonnas, näiteks oskuste, talentide ja taristu projektid.
Need meetmed on jagatud viieks poliitikavahendiks:
·Regulatiivne ja eetiline raamistik (õigusaktid):
a)riiklik tehisintellektistrateegia (ENIA): riiklik tegevuskava ja reformid tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja laiendamiseks Hispaania majanduses ja ühiskonnas tehisintellekti nõuandekomisjoni loomise kaudu;
b)regulatsiooni testkeskkonnad: töötada välja vajalikud õigusaktid, et võimaldada reguleeritud testimiskeskkondi tehisintellekti rakendamiseks. Ohutuid keskkondi või testkeskkondi kasutatakse uute andmepõhiste protsesside ja teenuste kasutuselevõtuks nii avalikus kui ka eraelus. Valitsusasutused, tehisintellekti kasutajad ja andmehoidlate loojad võivad kasutada turvakeskkondi ja testkeskkondi, võimaluse korral digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku osana, et võtta kasutusele ja reguleerida uusi tooteid ja rakendusi;
c)Tehisintellekti vaatluskeskus ja usalduse sertifitseerimine: sealhulgas i) tehisintellekti haavatavate rühmade kaitsekava väljatöötamine, sealhulgas töö- ja sotsiaalsed õigused ning naiste vajadused, ii) tehisintellektialase teadlikkuse ja usalduse suurendamise kava, iii) tehisintellekti sisaldavate algoritmide eetilise ja regulatiivse mõju vaatluskeskused, iv) tehisintellektitoodete ja -teenuste usaldusväärne tehisintellekti sertifitseerimine ja plommiarhitektuur ning v) digiõiguste harta koostamine ja edendamine.
d)Hispaania ameti (AESIA) loomine tehisintellektisüsteemide järelevalveks, mida kasutavad nii avalikus kui ka erasektoris. Eelkõige jälgib ja edendab amet vähemalt tehisintellektiga seotud õiguste tagamist, tõlgendab regulatsiooni testkeskkondade arendamise tulemusi ning hindab tehisintellekti arendamist, et arendada edasi tehisintellekti reguleerimist ja suuniseid.
·Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine tehisintellekti valdkonnas (projektid):
e)Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni missioonid: tööstusuuringute või eksperimentaalarendusprojektide rahastamine tehisintellekti valdkonnas, et lahendada suuri ühiskondlikke probleeme või ENIAs osutatud riikide missioone (st sooline lõhe, ökoloogiline üleminek, territoriaalne struktuur ja digilõhe) sektorites, mis on väga olulised ja suure häire- ja mõjuvõimega (nt energeetika, liikuvus, biomeditsiin, kliima, põllumajanduslik toidutööstus, tervishoid, turism ja majutus);
f)multidistsiplinaarse tehisintellekti instituut: multidistsiplinaarse uurimiskeskuse loomine, mis ühendab tehisintellekti teiste teadusvaldkondadega, pöörates erilist tähelepanu neurotehnoloogiale;
g)tehisintellekti tipptaseme võrgustik: Hispaania tehisintellekti tipptaseme võrgustiku loomine koos interdistsiplinaarsete koolitusprogrammide ja kõrgetasemeliste spetsialiseerumisprogrammidega ning andekate inimeste värbamise ja hoidmise mehhanismidega, mis töötavad integreeritud viisil teadusuuringute koordineerimiseks riiklikul tasandil.
·Talentide ligimeelitamine (projektid):
h)Hispaania talendikeskus: teabesõlme loomine talentide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks tehisintellekti valdkonnas, Hispaania talendikeskus, mis peaks olema talentide värbamise ja suurendamise ning välisinvesteeringute keskuseks, pöörates erilist tähelepanu naiste vajadustele, ning sotsiaalse mõjuga investeeringutele;
i)Akadeemilised õppetoolid: 10–15 ajutise akadeemilise õppetooli loomise rahastamine ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023, keskendudes sellistele põhiteemadele nagu tehisintellekti mõju demokraatiale, tehisintellekti esilekerkivad suundumused, tehisintellektisüsteemi hindamine, aju tehisintellekti hübriidiseerimine ja biomeditsiiniline tehisintellekt.
·Andme- ja tehnoloogiataristud (projektid):
j)Loomuliku keeletehnoloogia kava: eesmärk on arendada Hispaanias loomuliku keele töötlevat tööstust ning masintõlke- ja vestlussüsteeme, eelkõige hispaania ja teiste ametlike keelte puhul;
k)superandmetöötluse strateegilise suutlikkuse tugevdamine: töötada välja programm, et hõlbustada eri piirkondade (nt Extremadura, Galicia ja Aragon) superandmetöötluskeskuste juurdepääsu ja kasutamist VKEde ja äristruktuuri jaoks, ning kvantandmetöötluse kasutuselevõtmine eri valdkondade projektides, sealhulgas liikuvus ja kliimamuutused. Lisaks tugevdatakse programmi PERTE Chip raames kvantkiipide arendamist, toetades teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni uue põlvkonna kvantkiipide tehnoloogia arendamisel.
·Tehisintellekti integreerimine väärtusahelatesse (projektid):
l)projektikonkurss tehisintellekti väärtusahelatesse integreerimiseks: abiprogramm, millega rahastatakse tootearendusprojekte, mille tehnoloogiline küpsus vastab tehnoloogilise valmiduse tasemetele 6, 7 ja 8. Projektide rahastamine nendel tehnoloogilise küpsuse tasemetel kujutab endast tugevat toetust toodetele, mis võiksid olla turule lähedased ja seega väärtusahelasse ülekantavad;
m)Riiklik roheliste algoritmide programm: toetusprogramm keskkonnahoidlike algoritmide väljatöötamiseks, et maksimeerida energiatõhusust ja vähendada tehisintellektimudelite keskkonnamõju, toetades samal ajal selle tehnoloogia kasutamist, et reageerida erinevatele keskkonnaprobleemidele.
Reformid ja investeeringud viiakse ellu i) toetuste, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni missioonide, tehisintellekti väärtusahelatesse integreerimise ja uue põlvkonna kvantkiipide tehnoloogiate arendamise kaudu; II) andme- ja tehnoloogiataristute konventsioonid; III) hanked regulatiivse ja eetilise raamistiku, riikliku roheliste algoritmide programmi ja looduskeele kava jaoks; ning iv) multidistsiplinaarse tehisintellekti instituudi konsortsiumid.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
249 |
C16.R1 |
M |
Riiklik tehisintellekti strateegia |
ELTs avaldamise kuupäev |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2020 |
Riikliku tehisintellekti strateegia avaldamine. Strateegia eesmärgid on järgmised:
|
|
250 |
C16.R1 |
M |
Digitaalõiguste harta |
ELTs avaldamise kuupäev |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Vastuvõtmine Hispaania valitsuse poolt ja avaldamine digiõiguste harta ametlikul veebilehel. Harta ei ole normatiivne, vaid selle eesmärk on tunnistada uusi kohaldamis- ja tõlgendamisprobleeme, mida õiguste kohandamine digitaalkeskkonnale kaasa toob, ning pakkuda välja sellega seotud põhimõtteid ja poliitikat selles kontekstis. Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku avaliku sektori asutuste tegevuse võrdlusraamistiku kohta, kasutades ära ja arendades praeguse digitaalse keskkonna kõiki võimalusi ja võimalusi, vältides samal ajal selle riske. |
|
251 |
C16.R1 |
M |
Tehisintellektiga seotud projektide toetamine |
Programmitoetuste avaldamine ja rahastamine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 500 000 000 EUR suurune eelarve on eraldatud toetusteks tehisintellekti teadus- ja arendustegevuse projektidele, Hispaania tehisintellekti talendikeskus, valdkondadevaheline tehisintellekti instituut, tehisintellekti tipptaseme võrgustik, looduskeele tehnoloogia kava, akadeemilised õppetoolid, vaatluskeskused, usaldusväärne tehisintellekti sertifitseerimine ja pitser, haavatavate rühmade kaitsekava tehisintellekti valdkonnas, tehisintellektialase teadlikkuse ja usalduse kava, kvantandmetöötlus ja keskkonnahoidlikud algoritmid riiklik programm. Toetusi antakse võistupakkumise teel. |
|
458 |
C16.R1 |
M |
Reguleeritud testimiskeskkonnad ja Hispaania tehisintellekti seire amet (AESIA) |
ELTs avaldamise kuupäev |
IV KVARTAL |
2024 |
Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse vajalikud õigusaktid, et võimaldada regulatsiooni testkeskkondi tehisintellekti kohaldamiseks, ning kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks Hispaania tehisintellekti jälgimise ameti sise-eeskirjad. Viimane hõlmab järgmist: ameti olemus ja õiguskord (andes avalik-õigusliku juriidilise isiku staatuse, oma vara ja juhtimisautonoomia); selle eesmärk, eesmärk ja pädevus; orgaaniline struktuur ja selle valikuprotsess; tema varaline, finants- ja lepingute sõlmimise kord; samuti selle majanduslik ja eelarveline juhtimine ja kontroll. |
|||
|
252 |
C16.R1 |
T |
Kõne all olevad riikide lähetused |
– |
Arv |
0 |
7 |
ESIMENE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 7 projekti, mida rahastati, et tegeleda konkreetsete riikide missioonidega, kasutades innovaatilisi tehisintellektil põhinevaid lahendusi, et lahendada nende missioonide käigus tuvastatud probleeme: tervishoid, tööstus, keskkond, ühiskond, energeetika, põllumajandus ja majandus ning projektid viiakse ellu koostööprojektide rahastamisega ligikaudu 10000000–15000000 EUR ulatuses. |
|
253 |
C16.R1 |
M |
Tehisintellekti käsitlevate projektide lõpuleviimine |
Investeerimisprojektide lõpuleviimisest teatamine |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2026 |
Tehisintellektiga seotud teadus- ja arendustegevuse projektide lõpuleviimine, Hispaania tehisintellekti talendikeskus, valdkondadevaheline tehisintellekti instituut, tehisintellekti tipptaseme võrgustik, looduskeele tehnoloogia kava, akadeemilised õppetoolid, vaatluskeskused, usaldusväärne tehisintellekti sertifitseerimine ja pitser, tehisintellekti haavatavate rühmade kaitsekava, tehisintellektialase teadlikkuse ja usalduse kava, kvantandmetöötlus ja keskkonnahoidliku algoritmi riiklik programm vastavalt pakkumiskutsetes (Milestone #251) sätestatud kriteeriumidele. |
|
457 |
C16.R1 |
T |
PERTE-KIIP. Kvantökosüsteemi tugevdamine. |
Eurot (miljonites) |
0 |
36 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 36 000 000 EUR eraldamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele uue põlvkonna kvanttehnoloogia valdkonnas, sealhulgas kvantriistvara, tarkvara ja kvantvahevara arendamise toetamine, alternatiivsete kuubikute ja nendega seotud vajalike katseliinide arendamine, kvantside ja krüptograafia, kvantinterneti tehnoloogia, metroloogia ja kvantseire. |
|
Q. KOMPONENT 17: Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon
Hispaania teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegias aastateks 2021–2027 prognoositakse Hispaanias teadus-, arendus- ja innovatsiooniinvesteeringute märkimisväärset kasvu, jõudes 2027. aastal 2,12 %-ni SKPst. Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamine eesmärk parandada Hispaania teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni süsteemi, reformides selle juhtimist, parandades osalejate vahelist koordineerimist, tõhustades süsteemi tõhusust ning kiirendades investeerimist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni järgmiste elementide kaudu:
e)Selge ja prognoositava õigusraamistiku väljatöötamine, mis tõhustab sektori juhtimist, suurendab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku poliitika tõhusust, parandab teadmussiiret ning edendab investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni;
f)investeeringud infrastruktuuri, seadmetesse ja inimkapitali;
g)investeeringud teadmussiirdesse, piirkondlikesse teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, riiklikesse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidesse ning avaliku ja erasektori partnerlustesse; ja
h)investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni sellistes strateegilistes sektorites nagu tervishoid, keskkond, kliimamuutused ja energeetika, mikroelektroonika ja pooljuhid, säästev autotööstus ja lennundus.
Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamise ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetava poliitika tulemuslikkuse suurendamise kohta (riigipõhine soovitus nr 3 2019), avaliku ja erasektori investeeringute ning teadusuuringute ja innovatsiooni edendamise kohta ( riigipõhine soovitus 3 2020), kõigi valitsustasandite koordineerimise parandamise kohta (riigipõhine soovitus 4 2020) ning rohe- ja digipöördesse tehtavate investeeringute keskendamisele, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisele (riigipõhine soovitus 3 2021).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
Q.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform (C17.R1): Teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniõiguse reform
Meetme eesmärk on tugevdada teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisektori õigusraamistikku, et tõhustada sektori juhtimist ja koordineerimist, luua atraktiivne teadlaskarjäär ning parandada teadmiste siiret teadusuuringutelt rakendustoodetele/-teenustele ühiskonna jaoks. Eelkõige ajakohastab Hispaania seadust 14/2011 teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni kohta, parandab teadus-, teadus- ja innovatsioonipoliitika koordineerimist, tõhustab Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi juhtimist ja koordineerimist, loob uue teaduskarjääri ja tõhustab teadmussiiret.
See meede on seotud allpool kirjeldatud punktides C17.I1, C17.I4 ja C17.I5 nimetatud investeeringutega.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Reform 2 (C17.R2): Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia aastateks 2021– 2027 ning teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni infosüsteemi edasiarendamine
Meede hõlmab Hispaania valitsuse poolt Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) vastuvõtmist. Strateegias on sätestatud sektori üldeesmärgid ajavahemikuks 2021–2027. Teadmussiirde edendamiseks on strateegias ühendatud varem eraldatud teadus- ja tehnoloogiastrateegia ning innovatsioonistrateegia. Strateegiaga luuakse raamraamistik nii riiklike kui ka piirkondlike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kavade suunamiseks. Selleks on Hispaania võtnud vastu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames Hispaania aruka spetsialiseerumise strateegia, millega luuakse tulevaste piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate struktuur.
Strateegia töötas välja teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika nõukogu, mida juhib teadus- ja innovatsiooniministeerium ning milles osalesid peamised ministeeriumid ja piirkonnad. Strateegia üle on konsulteeritud peamiste sidusrühmadega, sealhulgas erasektori, avaliku sektori teadusorganisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga. Strateegia jälgimiseks ja hindamiseks moodustati komitee, kuhu kuulusid riigi, piirkondade, majandus- ja sotsiaalvaldkonna esindajad, teadus- ja innovatsioonikogukond ning kodanikuühiskond.
Strateegias nähakse ette iga-aastased seirearuanded, vahehindamine (2023. aasta detsembriks) ja strateegia lõpphindamine avalikustatakse. Hindamistes käsitletakse ka edusamme Hispaaniale teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antud riigipõhiste soovituste täitmisel. Lisaks on selle meetme eesmärk konkreetselt tõhustada teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni infosüsteemi ning parandada andmete kogumist ja analüüsi Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia järelevalveks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 3 (C17.R3): Riiklike teadusorganisatsioonide ümberkorraldamine ning nende struktuuri ja toimimise ratsionaliseerimine
Selle meetme eesmärk on suurendada pärast probleemide analüüsimist riiklike teadusorganisatsioonide tõhusust, sealhulgas nende juhtimisstruktuuri ümberkorraldamise kaudu. 2021. aasta alguses analüüsis eksperdikomisjon PROSi ja jõudis järeldusele, et suurematel, sõltumatutel ja paindlikel teadusasutustel on paremad struktuurid konkureerimiseks.
Selle analüüsi põhjal integreerib Hispaania riiklikusse teadusnõukogusse (Centro Superior de Investigaciones Científicas, CSIC) kolm programmi: riiklik põllumajandus- ja toiduuuringute instituut (Instituto Nacional de Investigación y Tecnología Agraria, INIA), Hispaania okeanograafia instituut (Instituto Español de Oceanografía, IEO) ning Hispaania geoloogia ja kaevandamise instituut (Instituto Geológico Minero de España, IGME). Selline ümberkorraldamine tugevdab Hispaania kalanduspoliitika, põllumajandusliku toidutööstuse ja ökoloogilise ülemineku ekspertide suutlikkust. Kolmel programmil on riigiasutuse õiguslik kord, mis tagab suurema paindlikkuse ja tulemuspõhise raamistiku, mis on kehtestatud mitmeaastases halduslepingus. Lisaks võtab Hispaania kasutusele tulemuspõhise eelarvestamise. Reformiga tugevdatakse tulemuseks oleva üksuse juhtimist, tulemuslikkuse hindamist ja kontrolli.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering 1 (C17.I1): Täiendavad teadus- ja arenduskavad autonoomsete piirkondadega
Selle meetme eesmärk on edendada riigi tasandi koordineerimist piirkondadega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, koostades täiendavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kavasid, mida kaasrahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning piirkondadest. See uus vahend edendab ka piirkondadevahelist koostööd, kuna nendega kehtestatakse ühised prioriteedid vastavate piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate (RIS3) raames.
Kooskõlas Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegiaga aastateks 2021–2027 parandatakse täiendavate kavadega teadmiste loomist ja tehnoloogilist innovatsiooni, eri valitsustasandite koordineerimist ning edendatakse territoriaalse majanduse ümberkujundamist järgmistes strateegilistes valdkondades: kvantkommunikatsiooni, energia ja saastevaba vesiniku, põllumajandusliku toidutööstuse, bioloogilise mitmekesisuse, astrofüüsika ja suure energiasisaldusega füüsika, mereteadused, materjaliteadus ja biotehnoloogia, mida kasutatakse tervishoius. Territoriaalse koostoime loomiseks nähakse täiendavates kavades ette mitme piirkonna osalemine programmis koos võimalusega osaleda mitmes programmis. Seega on võimalik lisada ja võimendada konkreetseid piirkondlikke võimeid mitmesse kavasse. Kavad kestavad kaks või kolm aastat ja nõuavad piirkondadelt kaasrahastamiskohustusi.
Selle investeeringu raames võetavad meetmed hõlmavad kaheksa rahastamislepingu allkirjastamist teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ja piirkondade vahel.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (C17.I2): Riikliku teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi suutlikkuse, taristu ja varustuse tugevdamine
See investeering keskendub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi tehniliste teadusseadmete ja infrastruktuuri pakkumisele, täiustamisele ja ajakohastamisele, et hõlbustada tipptasemel teadusuuringuid ja parandada süsteemi konkurentsivõimet.
Nende investeeringutega toetatakse projektikonkursside kaudu teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisektori taristut ja seadmeid. Investeeringust rahastatakse ka taastamist, ajakohastamist või uut strateegilist riiklikku taristut, näiteks: bioohutuse 3. taseme rajatise taristu, et tulla toime transmissiivsete patogeenidega seotud uute väljakutsetega, uue fütogeneetilise tehase ehitamine, uue kõrgtehnoloogilise optilise keskuse loomine ning Centro de Investigaciones Energéticas, Medioambientales y Tecnológicas ( CIEMAT) taristu ajakohastamine koos taastuvenergiaalaste teadusuuringute tegemiseks vajaliku taristuga. Selle investeeringu raames toetatavate erimeetmete hulka kuuluvad Hispaanias asuvad suured teadustaristud, eelkõige need, mis on hõlmatud kordumatute teadus- ja tehnikataristute mehhanismiga (ICTS) (Mapa de Infraestructuras Científicas y Técnicas Singulares). Lisaks toetatakse investeeringuga muu hulgas selliseid Euroopa ja rahvusvahelisi taristuid nagu CERN ja Deep Subground Neutrino Experiment.
Lisaks hõlmab investeering mitut projektikonkurssi, et suurendada Hispaania teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi rahvusvahelistumise suutlikkust, sealhulgas: Euroopa projektijuhtimise projektikonkurss, Euroopa teadusuuringute 2020. aasta projektikonkurss, Euroopa tipptaseme projektikonkurss 2020, 2022 ja 2023. Investeeringuga nähakse ette ka teadus- ja arendustegevuse juhtimise digiteerimine.
Selle investeeringu raames võetavad meetmed viiakse ellu konkursikutsete ja avaliku sektori otseinvesteeringutega.
Lisaks toetatakse investeeringutega majanduse taastamise ja ümberkujundamise strateegilise projekti ( PERTE Chip) raames teadus- ja innovatsiooniprojekte pooljuhi- ja mikroelektroonikasektori väärtusahelas. Täpsemalt investeeritakse ehitamisse, pindala suurendamisse, olemasoleva taristu ja seadmete tugevdamisse puhaste ruumide valdkonnas (CSICi riiklik mikroelektroonika keskus ja kordumatu teadus- ja tehnikataristu (ICTS) levitatav MICRONANOFABS) ning superarvutitega seotud pooljuhtide valdkonna suutlikkuse suurendamise meetmetesse (Mare Nostrum 5, Hispaania superarvutite võrgustik (RES) ning riiklik haridus- ja teadusteabevõrgustik (RedIRIS), samuti Hispaania panus ühisettevõttesse, mis tegeleb partnerluse raamlepinguga, mille eesmärk on töötada välja RISC-V-l põhinev ulatuslik Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse algatus.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Investeering 3 (C17.I3): Uued erasektori, interdistsiplinaarsed, avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, kontseptsioonitestid ja abi andmine rahvusvaheliste konkursside tulemusel. Ühiskonnaprobleemidele suunatud tipptasemel teadus- ja arendustegevus. Kommertskasutusele eelnevad riigihanked
Käesoleva investeeringu raames võetavate meetmete eesmärk on tugevdada teadmiste loomist, teadmussiiret ning avaliku ja erasektori partnerlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Selle investeeringu raames võetavate meetmetega tõhustatakse teadus- ja innovatsioonitegevust erasektoris ning tugevdatakse koostööd riiklike teadusorganisatsioonide ja erasektori vahel. Meetme eesmärk on ka suurendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni strateegilistes valdkondades, nagu rohe- ja digipööre, ning suurendada Hispaania uurimisrühmade rahvusvahelistumist.
Selle investeeringu raames on ette nähtud üheksa projektikonkurssi: Idee tõendamise kutsest rahastatakse konkurentsieelse arengu varases etapis olevaid projekte, et kiirendada teaduslike teadmiste muutumist toodeteks või teenusteks; 2) valdkondadevaheliste projektide projektikonkursiga rahastatakse avaliku ja erasektori konsortsiumide projekte, mis suurendavad Hispaania teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni konkurentsivõimet; 3) rohe- ja digipöördega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide projektikonkurss 4) avaliku ja erasektori koostööprojektidele, et rahastada kõrgema tehnoloogilise valmisoleku tasemega projekte, mis on suunatud turulähedaste tulemuste saavutamisele; 5) rahvusvaheliste koostööprojektide projektikonkurss, et rahastada Hispaania riigiteadlaste projekte, mis on osa projektidest, mis on välja valitud programmi „Horisont 2020“ ja programmi „Euroopa horisont“ partnerluste raames rahastamiseks, 6) teadus- ja arendustegevuse projektikonkurss ühiskondlike probleemide lahendamiseks, sealhulgas näiteks turvaline, tõhus ja puhas energia või küberturvalisus, 7) projektikonkurss kommertskasutusele eelnevate riigihangete rahastamiseks, 8) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide projektikonkurss pooljuhtide valdkonnas („PERTE Chip’iga seotud teadus- ja innovatsioonimissioonid“) ning 9) idee tõendamise projektikonkurss pooljuhtide valdkonnas.
Selle meetme raames tehtavad investeeringud tehakse ajavahemikul 2020–2026, kusjuures projektikonkursid ja kommertskasutusele eelnevad riigihanked koonduvad 2020.–2025. aastasse ning mõnede keerukamate investeeringute rakendamisega 2026. aastani.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 160 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 161 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 162 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 163 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: I) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mille tulemuseks on tehnoloogiliselt neutraalsed tulemused nende kohaldamise tasandil; II) käesoleva investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, millega toetatakse vähese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas; või iii) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis keskenduvad peamiselt selliste alternatiivide väljatöötamisele, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju nende tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese mõjuga alternatiivi.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Investeering 4 (C17.I4): Uus teaduskarjäär
Selle investeeringu eesmärk on edendada stabiilset teaduskarjääri. See on seotud vormiga C17.R1. Ajakohastatud teadusseadus hõlmab uut teaduskarjääri Hispaanias, millega luuakse raamistik kõigile teadustöötajatele, sealhulgas ülikoolide töötajatele. Süsteem tagab läbipaistvuse töötajate ametisse nimetamisel, paindlikkuse, liikuvuse ja teadlasekarjääri stabiilsuse.
Toetust antakse toetustena, mida antakse konkurentsipõhiste projektikonkursside kaudu järgmistes programmides: Doctores Industriales ’i stipendium, nelja-aastane programm doktorantidele ettevõttes (50 kohta), 2) Torres Quevedo stipendium, kolmeaastane doktoriõppeprogramm ettevõttesisesele teadlasele (170 kohta), 3) Juan de la Cierva koolitusstipendium, kaheaastane doktoriõppeprogramm akadeemilistes asutustes, sisaldab liikuvustoetust (1,200 kohta) ja 4) Juan de la Cierva Incorporation stipendium, kolmeaastane doktoriõppeprogramm akadeemilistes asutustes, mis sisaldab teadusstipendiume (650 kohta). See meede hõlmab ka teadusuuringute alustamise paketti 750 teadlasele, kellel on akadeemilistes asutustes või avalik-õiguslikes teadusasutustes stabiilsed lepingud, ning spetsiifilist teadusuuringute alustamise paketti 25 teadlasele mikroelektroonika ja pooljuhtide valdkonnas. Selle investeeringuga seotud meetmed viiakse ellu konkurentsipõhiste toetustaotluste alusel.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Investeering 5 (C17.I5): Teadmussiire
Selle investeeringu eesmärk on edendada tehnosiiret ja toetada uuenduslike tehnoloogiate alaste teadusuuringute tulemuste edasiandmist. See investeering on seotud reformiga C17.R1; ajakohastatud teadusseadus toetab teadmussiiret, soodustades teadlaste liikuvust, luues paindliku õigusliku vahendi kaasinvesteerimiseks tehnoloogia idufirmadesse ning kujundades ümber stiimulistruktuuri, nii et teadlase töötasus tunnustataks nõuetekohaselt teadmussiiret koos traditsioonilise teadustegevusega.
Need meetmed hõlmavad kuut konkreetset meedet teadmussiirde edendamiseks: 1) projektikonkurss „ Cervera pädevusvõrgustikel põhinevad innovatsiooni ökosüsteemid“, 2) teadusuuringute tulemuste ülekandmise asutuste suutlikkuse ja suunitluse parandamine, 3) Cervera toetused tehnoloogiakeskustele, uurimiskeskustele ning VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, et viia läbi teadus- ja arendustegevust prioriteetsete tehnoloogiate valdkonnas, 4) kutsuda üles toetama Euroopa tipptaseme märgisega Hispaania VKEsid, 5) riskikapitali toetust strateegiliste tehnoloogiatega ettevõtetesse ja neisse investeerimiseks tehnosiirde fondi kaudu ning 6) toetada käimasolevat teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi NEOTEC, et toetada tehnoloogiapõhiste ettevõtete loomist ja konsolideerimist.
Selle investeeringu raames võetavad meetmed toimuvad peamiselt projektikonkursside kaudu.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 164 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 165 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 166 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 167 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: I) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mille tulemuseks on tehnoloogiliselt neutraalsed tulemused nende kohaldamise tasandil; II) käesoleva investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, millega toetatakse vähese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas; või iii) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis keskenduvad peamiselt selliste alternatiivide väljatöötamisele, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju nende tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese mõjuga alternatiivi.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 6 (C17.I6): Tervisekaitse
Selle investeeringu eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni tervishoiusektoris. Meede hõlmab järgmisi tegevussuundi:
Investeeringud uudsetesse ravimeetoditesse, uutesse ravimitesse ja personaalmeditsiinisse,
2) riikliku tervishoiusüsteemi strateegilise suutlikkuse tugevdamise ja rahvusvahelistumise meetmed;
3) Instituto de Salud Carlos III ( Instituto de Salud Carlos III), eelkõige riiklik mikrobioloogiakeskus, riiklik epidemioloogiakeskus ning riiklik töömeditsiini kool ja riiklik tervishoiukool, et toetada nakkushaiguste ja ülemaailmsete ohtude vastu võitlemise suutlikkust;
4) osalemine mitut riiki hõlmavas projektis „Euroopa genoomid“ algatuse „1 miljon genoomi“ raames;
5) nakkushaiguste alaste teadusuuringute, muude ülemaailmsete terviseohtude ja vananemisega seotud suutlikkuse suurendamise meetmed;
6) programmi PERTE Vanguard Health meetmed, mille eesmärk on: I) tugevdada ja rahvusvahelistada tervishoiusektori tööstussuutlikkust, toetades Hispaania osalemist mitut riiki hõlmavates teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektides, ii) harvikhaiguste diagnostikaga seotud teadus- ja arendustegevuse toetamine, iii) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine personaalse täppismeditsiini valdkonnas, iv) proteoomika ja metabolonoomika platvormi arendamine Instituto de Salud Carlos III (ISCIII), v) ISCIII inimeste bioseire infrastruktuuri ajakohastamine, laiendamine ja täiustamine ning vi) patsientidele suunatud kliiniliste kliiniliste uuringute üksuste arendamine ja ajakohastamine ning
7) tervishoiutööstusele antud laenude tagastamatu osa, mis täiendab investeeringut C17.I10 (laenud tervishoiu- ja lennundustööstusele).
Selle investeeringu raames võetavad meetmed toimuvad konkursikutsete, avaliku ja erasektori riskikapitali ning avaliku sektori otseinvesteeringute kaudu.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Investeering 7 (C17.I7): Keskkond, kliimamuutused ja energeetika
Meetme eesmärk on edendada teadus- ja innovatsioonitegevust keskkonna-, kliimamuutuste- ja energiasektoris. Meetmega toetatakse: 1) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, mis on seotud kestliku plastiga ringmajanduses, alternatiivsete plastide tootmise ja plastijäätmete säästva käitlemisega, 2) projekt kliimamuutuste ja veevarudele avalduva mõju kohta, 3) projekt, mis käsitleb kõrgtehnoloogilisi komponente energiasüsteemi ümberkujundamisel, pöörates erilist tähelepanu energia salvestamisele ja tööstusprotsessi käigus tekkivatest heitkogustest CO2 kogumise rajatiste prototüüpide väljatöötamisele energiamahukates tööstusharudes ( CSIC). Kui kaasatud on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kuuluvad käitised, peavad nad saavutama prognoositud kasvuhoonegaaside heite, mis on vähemalt väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 168 ning jäetakse välja fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas järgmise etapi kasutamine, 169 4) energiasüsteemi ümberkujundamise strateegiliste metallide uurimisprojekt ning 5) energia salvestamise teadus- ja arendustegevuse keskuse loomine Extremaduras, et ergutada tehnoloogilist ja teaduslikku reageerimist rohelise energia tootmise juhtimisele, eelkõige seoses tööstuslike vesinikurakendustega ning keskkonnahoidliku vesiniku tootmise, säilitamise ja transpordiga. Meetmega toetatakse ka suutlikkuse suurendamist keskuses, et koolitada teadlasi ja teadlasi energia- ja energia salvestamise valdkonnas.
Selle investeeringuga seotud meetmed toimuvad pakkumiskutsetena.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 170 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 171 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 172 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 173 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: I) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mille tulemuseks on tehnoloogiliselt neutraalsed tulemused nende kohaldamise tasandil; II) käesoleva investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, millega toetatakse vähese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas; või iii) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis keskenduvad peamiselt selliste alternatiivide väljatöötamisele, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju nende tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese mõjuga alternatiivi.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 8 (C17.I8): Jätkusuutlik autotööstuse teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
Selle meetme eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni säästva autotööstuse sektoris. Eelkõige on meetme eesmärk: 1) toetada komponentide ja platvormide arendamist üksnes elektri-, pistikühendusega hübriid- ja vesinikusõidukite jaoks, 2) edendada teadus- ja arendustegevust autonoomse sõidukijuhtimise ja ühendatud liikuvuse valdkonnas, arendades välja uue riist- ja tarkvaraga sõidukite arhitektuuri, ning 3) kohandades komponentide ja süsteemide tootmispiirkondi üksnes elektri-, pistikühendusega hübriid- ja vesinikusõidukite jaoks. Projekte viivad ellu kolmest kuni kaheksast ettevõttest koosnevad ärikonsortsiumid (vähemalt üks peab olema VKE), maksimaalselt kolm aastat.
Selle investeeringu raames võetavad meetmed viiakse ellu konkursikutsetega.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 174 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 175 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 176 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 177 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: I) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mille tulemuseks on tehnoloogiliselt neutraalsed tulemused nende kohaldamise tasandil; II) käesoleva investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, millega toetatakse vähese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas; või iii) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis keskenduvad peamiselt selliste alternatiivide väljatöötamisele, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju nende tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese mõjuga alternatiivi.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering 9 (C17.I9): Aerospace
Selle meetme eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni lennundus- ja kosmosesektoris, keskendudes eelkõige vähese CO2-heitega või heitevaba lennundustehnoloogia ja lennundustehnoloogiaga seotud meetmetele. Meetme eesmärk on parandada tööstuse suutlikkust, mis on seotud tulevaste vähese heitega ja heitevabade õhusõidukitega, mehitamata õhusõidukite, pardale minevate süsteemide, mitmeotstarbeliste õhusõidukite ja kõrgtehnoloogiliste tootmissüsteemidega, mis hõlmavad digitaalsete kaksikute loomist, tõhususe edendamist, ressursside väiksemat tarbimist või väiksemat keskkonnamõju. Riikliku kosmosetehnoloogia programmiraames toetatakse meetmega ka lennundustööstust, rahastades teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, tootmisvõimsuse ajakohastamist, digiteerimist ja tehnoloogiat ning keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist ja rakendamist, mis aitavad kaasa sektori jätkusuutlikkusele. Huvipakkuvad valdkonnad on juurdepääs kosmosele, Maa seire, optilised ja turvalised sidesüsteemid ning satelliidisüsteemid. Selle investeeringuga seotud meetmed viiakse ellu konkursikutsete ja riigihangete kaudu.
Lisaks lisatakse investeeringule C17.I10 (laenud tervishoiu- ja lennundustööstusele) selle investeeringu alla lennundustööstusele antud laenude tagastamatu osa.
Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside või riigihankepakkumuste tingimustes sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmine tegevuste loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 178 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 179 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 180 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 181 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. . Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: I) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mille tulemuseks on tehnoloogiliselt neutraalsed tulemused nende kohaldamise tasandil; II) käesoleva investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, millega toetatakse vähese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas; või iii) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis keskenduvad peamiselt selliste alternatiivide väljatöötamisele, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju nende tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese mõjuga alternatiivi.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Q.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
254 |
C17.R1 |
M |
Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni 1. juuni seaduse nr 14/2011 muudatuse jõustumine. |
Seaduse jõustumise säte |
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Jõustub teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni seaduse muudatus, millega parandatakse teadus-, teadus- ja innovatsioonipoliitika koordineerimist eri valitsustasandite vahel, tõhustatakse Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi juhtimist ja koordineerimist, võetakse kasutusele uus teaduskarjäär ja parandatakse teadmussiiret. |
||
|
255 |
C17.R2 |
M |
Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) avaldamine |
Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) avaldamine |
|
IV KVARTAL |
2020 |
Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegias (EECTI) on sätestatud üldine strateegia, mida kõik haldusasutused, sealhulgas piirkondlik ja kohalik tasand peavad teadusuuringute arendamise ja innovatsiooni valdkonnas järgima. Strateegia on Hispaania aruka spetsialiseerumise strateegia. Strateegia jaoks luuakse seirekomisjon, kuhu kuuluvad riigi, piirkondade, majandus- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmade ning teadusringkondade esindajad. Strateegia põhineb halduse eri tasandite koordineerimise põhimõttel ning selle eesmärk on tagada teadusuuringutes ja innovatsioonis sooline perspektiiv. Selle eesmärk on tugevdada avaliku ja erasektori koostööd, edendada teadmussiiret, hoida alal teadlasi ja arendada teadlaskarjääri, tagada piisavad maksusoodustused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks erasektoris ning võtta arvesse soolist aspekti. |
||
|
256 |
C17.R2 |
M |
Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) vahehindamine |
Leping Consejo de Política Científicas, Tecnológica y de Innovaciónis ning hindamise avaldamine teadus- ja innovatsiooniministeeriumi veebisaidil. |
|
IV KVARTAL |
2023 |
Hispaania 2021.–2027. aasta teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia järelevalvekomitee tehtud vahehindamine avaldatakse 2023. aasta detsembris. Hindamisel kasutatavad näitajad on kokku lepitud Consejo de Política Científicas, Tecnológica y de Innovaciónis ( kus on esindatud 17 autonoomset piirkonda), nende näitajate soovituslik loetelu ja andmeotsingud on kehtestatud Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegias aastateks 2021–2027. Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni süsteemi kasutatakse selleks, et koguda andmeid strateegia rakendamisel tehtud edusammude kohta. |
||
|
257 |
C17.R3 |
M |
Riiklike teadusorganisatsioonide ümberkorraldamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine. |
Kuninga dekreedi jõustumise säte |
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
Riiklike teadusorganisatsioonide ümberkorraldamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine. Selle eesmärk on parandada kolme vähendatud kriitilise massiga programmi juhtimis- ja teadusnõustamisvõimet, integreerides need suuremasse programmi, tehes järgmist: i) parandada tulemuseks oleva PRO konkurentsivõimet, ii) suurendada nende tõhusust ja iii) tagada halduspaindlikkus. |
||
|
258 |
C17.I1 |
T |
Teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ja autonoomsete piirkondade vahel sõlmitud lepingud täiendavate teadus- ja arendustegevuse kavade rakendamiseks. |
– |
Arv |
4 |
IV KVARTAL |
2021 |
Teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ja autonoomsete piirkondade vahel sõlmitud neli lepingut täiendavate teadus- ja arendustegevuse kavade rakendamiseks vähemalt 140 000 000 EUR ulatuses. Lepingud võimaldavad strateegilist koordineerimist ja koostoimet piirkondlike ja riiklike aruka spetsialiseerumise strateegiate vahel. |
|
|
259 |
C17.I2 |
T |
Auhinnad projektidele, millega edendatakse riiklikke teadustaristuid ja Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi suutlikkust, ning rahvusvaheliste üksustega sõlmitud kahepoolsed lepingud ja muud vahendid Euroopa ja rahvusvahelise taristu projektide rahastamiseks. |
– |
Eurot (miljonites) |
300,2 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 255 155 000 EUR suurune avaldamine riiklikus toetuste andmebaasis projektidele, millega tõhustatakse riiklikke teadustaristuid, Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi suutlikkust, ning rahvusvaheliste üksustega sõlmitud lepingud ja muud vahendid, et rahastada vähemalt 45 000 000 EUR suuruseid projekte Euroopa ja rahvusvahelises infrastruktuuris (CERN, dune, HKK, ESS-lund, Harmony ja SKA). |
|
|
260 |
C17.I2 |
T |
Kõigi selliste projektide lõpuleviimine, millega edendatakse Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi teadustaristut ja suutlikkust, sealhulgas Euroopa ja rahvusvahelist taristut käsitlevad projektid. |
– |
% |
100 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
100 % teadus- ja innovatsiooniprojektidest (vähemalt 676000000 eurot) kooskõlas eesmärgiga parandada teadustaristuid ja Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi suutlikkust, ajakohastades teadusseadmeid, ajakohastades BSL3-rajatist, luues uue fütogeense taristu, varustades CIEMATi (Centro deInvestigaciones Energéticas, Medioambientales y Tecnológicas) taastuvenergia (sealhulgas vesinik ja salvestamine) uurimiseks vajalikutaristuga; kõrgtehnoloogilise optilise keskuse ning teadus- ja arendustegevuse taristu loomine pärast „Planes Estratégicosde Infrastructuras científicas y Técnicas Singulares“ projekte, millega toetatakse Euroopa ja rahvusvahelist taristut (CERN, dune, HKK, ESS-und, Harmony ja SKA) ning selliste investeeringute kaudu nagu teadusseadmete soetamine ja uuendamine, puhaste ruumide ehitamine pooljuhtide ja mikronanotehnoloogia valdkonnas ning suutlikkuse suurendamine kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kommunikatsiooni valdkonnas. |
|
|
261 |
C17.I3 |
T |
Uute era-, interdistsiplinaarsete, avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide, kontseptsioonitestide, rahvusvaheliste konkursside ning sotsiaalsete probleemide lahendamisele suunatud tipptasemel teadus- ja arendustegevuse auhinnad |
Eurot (miljonites) |
897 |
IV KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 897 000 000 EUR suuruse toetuse avaldamine ELTs järgmiste konkursikutsete alusel: kontseptsiooniprojektide tõendamise projektikonkurss (80000000 eurot), strateegiliste eelarveridade interdistsiplinaarsete projektide projektikonkurss (73000000 eurot), rohe- ja digipöördega seotud teadus- ja arendustegevuse projektide projektikonkurss (296000000 eurot), avaliku ja erasektori koostööprojektide konkurss (140000000 eurot), teadus- ja arendustegevuse projektikonkurss ühiskondlike probleemide lahendamiseks (230000000 eurot) ning rahvusvahelise koostöö projektid (78000000 eurot). Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
||
|
262 |
C17.I3 |
T |
Selliste teadus- ja innovatsiooniprojektide heakskiitmine, millest vähemalt 35 % on seotud rohe- ja digipöördega |
– |
Arv |
3 110 |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Heaks on kiidetud vähemalt 3110 teadus- ja innovatsiooniprojekti, millest vähemalt 35 % on seotud rohe- ja digipöördega, sealhulgas 110 projekti PERTE Chip. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
|
|
263 |
C17.I4 |
T |
Teaduskarjääri toetamine stipendiumide ja toetuste kaudu |
– |
Arv |
2 070 |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Hispaania teaduskarjääri toetab vähemalt 2070 teadlast Juan de la Cierva Incorporation programmi, Juan de la Cierva koolitusprogrammi, tööstusliku doktoriõppe programmi ja Torres Quevedo programmi kaudu. Lisaks on vähemalt 775 teadlast saanud stabiilse lepingu raames teadusuuringute alustamise paketi, mis sarnaneb Tenure Track’iga, kellest 25 on saanud CHIPi idufirmade teadusuuringute paketi. |
|
|
264 |
C17.I4 |
T |
Stipendiumide ja stipendiumide lõpuleviimine Hispaania teaduskarjääri toetamiseks |
– |
Arv |
2 070 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Hispaania teaduskarjääri tõhustavad vähemalt 2070 teadlast, kes on lõpetanud Juan de la Cierva Incorporation programmi, Juan de la Cierva koolitusprogrammi, doktoriõppe programmi ja Torres Quevedo programmi. |
|
|
265 |
C17.I5 |
T |
Innovatiivsed ja tehnoloogiapõhised ettevõtted on saanud programmi Innvierte raames kapitali, et tugevdada oma teadustegevust varases etapis. |
– |
Arv |
45 |
IV KVARTAL |
2023 |
Tehnosiirde edendamiseks ja uuenduslikel tehnoloogiatel põhineva uuendusliku ettevõtlusstruktuuri loomiseks on programmi Innvierte raames kapitali saanud vähemalt 45 innovatiivset ja tehnoloogiapõhist ettevõtet, et tugevdada oma teadustegevust varases etapis. Kõik need ettevõtted on saanud investeeringuid ka erasektorist. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
|
|
266 |
C17.I5 |
T |
Toetus noortele tehnoloogiapõhistele ettevõtetele nende äriplaani elluviimiseks. |
– |
Arv |
348 |
TEINE KVARTAL |
2024 |
NEOTECi toetuste konkursi kaudu edendada tehnosiiret ja aidata luua uusi ettevõtteid, mis põhinevad uuenduslikel tehnoloogiatel: Vähemalt 348 uuel tehnoloogial põhinevat ettevõtet said jätkata oma äriplaani. Need ettevõtted peaksid olema kuni kolm aastat vanad ja nad peaksid olema uuenduslikud ettevõtted, nagu on määratletud üldises grupierandi määruses. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
|
|
459 |
C17.I5 |
T |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on edendada tehnosiiret ja toetada uuenduslike tehnoloogiate alaste teadusuuringute tulemuste edasiandmist |
– |
Eurot (miljonites) |
118.8 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Järgmiste projektide lõpuleviimine kogusummas 118800000 eurot. Toetust saavad projektid hõlmavad järgmist: Kutsume üles looma innovatsiooni ökosüsteeme, mis põhinevad Cervera pädevusvõrgustikel Teadusuuringute tulemuste ülekandmisega tegelevate asutuste suutlikkuse ja suunitluse parandamine Kutsuda üles andma Cervera toetusi tehnoloogiakeskustele, uurimiskeskustele ning VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, et tegeleda teadus- ja arendustegevusega prioriteetsete tehnoloogiate valdkonnas – Üleskutse toetada Euroopa kvaliteedimärgisega Hispaania VKEsid |
|
|
267 |
C17.I6 |
T |
Toetus projektidele, mille eesmärk on tugevdada riikliku tervishoiusüsteemi strateegilist suutlikkust ja rahvusvahelistumist, täppisindividuaalmeditsiini strateegiaga seotud projekte ning avaliku ja erasektori investeerimisvahendi toetamist kõrgtehnoloogilistesse ravimeetoditesse. |
– |
Eurot (miljonites) |
436.2 |
ESIMENE KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 436 185 000 EUR avaldamine Euroopa Liidu Teatajas:
* 85000000 eurot programmi PERTE raames võetavateks meetmeteks vanguardi tervishoiu valdkonnas: I.) üleskutse tervishoiuministeeriumi ning teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ühismissioonidele haruldaste haiguste valdkonnas; ii) üleskutse tervishoiuministeeriumi ning teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ühismissioonidele täppismeditsiini rakendamisel; iii) üleskutse investeerida patsientidele suunatud kliiniliste uuringute üksuste koolitusse, ajakohastatud taristusse, projekteerimisse ja teadussuutlikkusega seotud seadmetesse. |
|
|
268 |
C17.I6 |
T |
Kõigi tervishoiusektori teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni tugevdamise projektide lõpuleviimine. |
|
% |
100 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Kõigi projektide lõpuleviimine kogusummas 527126000 eurot.
|
|
|
460 |
C17.I6 |
T |
Rahaliste vahendite väljamaksmine programmi „PERTE Health“ teadus- ja arendustegevuse projektidele |
– |
Eurot (miljonites) |
243 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Programmi „PERTE Health“ raames on välja makstud 243000000 eurot järgmistele teadus- ja arendustegevuse projektidele: – tervishoiusektori tööstussuutlikkuse tugevdamise ja rahvusvahelistumise projektid, – harvikhaiguste, sealhulgas ALSi ja neuromuskulaarsete haiguste ühismissioonide projektid, – täppismeditsiini ühismissioonide projektid, – proteoomika ja metabolonoomika platvormi loomine Instituto de Salud Carlos III (ISCIII), – ISCIII inimeste bioseire infrastruktuuri ajakohastamise projektid; ja – patsiendikesksete kliiniliste uuringute üksuste ajakohastamise projektid, et ajakohastada nende taristut, projekteerimist või seadmeid nende teadussuutlikkuse jaoks, koolitus kliiniliste uuringute alal või arendatud kliiniliste uuringute kontrollibürood. |
|
|
269 |
C17.I7 |
M |
Energia salvestamise teadus- ja arendustegevuse keskus |
Keskus on ehitatud ja varustatud |
|
TEINE KVARTAL |
2026 |
Extremaduras ehitatakse ja varustatakse energia salvestamise teadus- ja arendustegevuse keskus, et hoogustada tehnoloogilist ja teaduslikku reageerimist rohelise energia tootmise juhtimisele, eelkõige seoses tööstusvesiniku rakendustega, samuti saastevaba vesiniku tootmise, säilitamise ja transpordiga. Keskus hõlmab katselisi näidisrajatisi energiasalvestuslahenduste katsetamiseks ja valideerimiseks. See varustatakse vajalike teaduslike ja tehniliste seadmetega. Consejo Superior de Investigaciones Científicas on teinud järgmised investeeringud:
– Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, mis on seotud kestliku plastiga ringmajanduses, tootmisega
– kliimamuutuste ja veevarudele avalduva mõju projekt – projekt, mis käsitleb kõrgtehnoloogilisi komponente energiasüsteemi ümberkujundamisel, pöörates erilist tähelepanu energia salvestamisele ja CO2 kogumise seadmete prototüüpide väljatöötamisele energiamahukates tööstusharudes CO2 kogumiseks energiamahukates tööstusharudes. – teadusprojekt strateegiliste metallide kohta energiasüsteemi ümberkujundamiseks Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
||
|
270 |
C17.I8 |
T |
Säästva autotööstuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide toetamine |
– |
Arv |
35 |
TEINE KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 35 ettevõtet, kellel on säästva autotööstuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, et suurendada ettevõtete tehnoloogilist suutlikkust valdkondades, mis on seotud väga väikeste heitkoguste ja suure ringlussevõetavusega energiasalvestussüsteemide arendamisega, suure tõhususega vesiniku liikuvussüsteemidega, autonoomse juhtimise ja ühendatud liikuvusega või tootmiskeskkonna kohandamisega ohutute ja töökindlate süsteemidega inimeste ja masinate vaheliseks suhtluseks arukas tootmiskeskkonnas. Projektidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), valimata ja rahastamata tegevusele ning asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Projektid peavad olema:
|
|
|
461 |
C17.I9 |
M |
Lennundussektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni konkursi auhindade avaldamine. |
ELTs avaldamise kuupäev |
IV KVARTAL |
2024 |
70 000 000 EUR suuruse toetuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas kosmosevaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektikonkursside raames kosmosetehnoloogia kava raames. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
|||
|
271 |
C17.I9 |
T |
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektide toetamine lennundus- ja kosmosevaldkonnas, keskendudes vähese heitega ja heitevabadele projektidele |
– |
Arv |
65 |
IV KVARTAL |
2023 |
Aeronáutica kava toel on vähemalt 65 ettevõtet saanud lennundus- ja kosmosevaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, mis keskenduvad vähesele ja heitevabale heitele, sealhulgas lennundustehnoloogia ja lennundusega seotud investeeringud. Projekte viivad ellu ettevõtjate konsortsiumid, kuhu kuulub 3–6 ettevõtet (vähemalt üks peab olema VKE), kes on maksimaalselt kolm aastat. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
|
|
272 |
C17.I9 |
T |
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektide lõpuleviimine lennundus- ja kosmosevaldkonnas, keskendudes vähese heitega ja heitevabale tegevusele |
– |
Arv |
81 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 81 ettevõtet on Aeronáutica kava toel lõpule viinud oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid lennundus- ja kosmosevaldkonnas, keskendudes vähesele ja heitevabale heitele, sealhulgas lennundustehnoloogia ja lennundusega seotud investeeringutele, ning kommertskasutusele eelnevad riigihanked tehnoloogia ja innovatsiooni arendamiseks Maa seire satelliitide valdkonnas. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
|
|
462 |
C17.I9 |
T |
Rahaliste vahendite väljamaksmine PERTE Aerospace’i alla kuuluvatele projektidele. |
– |
Eurot (miljonites) |
90 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Kosmosetehnoloogia programmi raames teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektide toetuste ja tagastamatute laenude väljamaksmine vähemalt 90000000 eurot. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
|
Q.3 Laenutoetuseks tehtavate investeeringute kirjeldus
Investeering 10 (C17.I10) – Laenutoetus programmi PERTE Health ja PERTE Aerospace raames
Investeering on seotud taaste- ja vastupidavusrahastust antava laenutoetuse kasutamisega, et edendada erainvesteeringuid tervishoiu- ja lennundussektorisse programmide PERTE Health ja PERTE Aerospace raames.
Terviseprogrammi „PERTE“ raames on meetme eesmärk tugevdada tervishoiusektori teaduslikku, tehnoloogilist ja innovatsioonisuutlikkust. Eelkõige toetatakse meetmega investeeringuid järgmise kaudu: 1) laenud tervishoiusektori ettevõtetele, et toetada selliseid tegevusi nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, tööstuslik laiendamine, tootmisprotsesside ajakohastamine ja ajakohastamine ning kestlike protsesside arendamine ja rakendamine; 2) Innvierte investeeringud Hispaania tervishoiusektori tehnoloogilistesse ja uuenduslikesse ettevõtetesse; ning 3) laenud riikliku tervishoiusüsteemi uurimiskeskustele, et suurendada nende teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise suutlikkust.
Programmi PERTE Aerospace raames on meetme eesmärk tugevdada lennundussektori teaduslikku, tehnoloogilist ja innovatsioonisuutlikkust. Meetmega toetatakse lennundussektori ettevõtjatele antavate laenude kaudu investeeringuid sellistes valdkondades nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, tööstuse laiendamine, tootmisprotsesside ajakohastamine ja ajakohastamine, digiteerimine ja tehnoloogiline ajakohastamine ning kestlike protsesside arendamine ja rakendamine.
Finantstehingutega seotud tagasimakseid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenu tagasimaksete teenindamiseks.
Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), peavad täideviiva üksuse ja lepingu objektiks oleva üksuse vahelised õiguslikud kokkulepped ja rahastamisvahendi hilisem investeerimispoliitika:
-Laenude ja tagatiste puhul: jätta rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus 182 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 183 ; (III) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 184 ja vara. 185 Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: I) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mille tulemuseks on tehnoloogiliselt neutraalsed tulemused nende kohaldamise tasandil; II) käesoleva investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, millega toetatakse vähese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas; või iii) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis keskenduvad peamiselt selliste alternatiivide väljatöötamisele, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju nende tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese mõjuga alternatiivi.
-Riskikapitaliinstrumentide puhul: nõuda äriühingutelt rohepöörde kavade vastuvõtmist kooskõlas direktiivi 2013/34/EL (muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464) artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmisest tegevuste ja varade loetelust: I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus 186 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 187 ; (III) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 188 ja vara. 189
-Nõuda, et rakendusüksus järgiks toetusesaaja asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
KÜSIMUS 4 Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on meetme algus, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L67 |
C17.I10 |
T |
Investeeringud omakapitalitoetusesse tervishoiusektoris |
Eurot (miljonites) |
0 |
27 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Innvierte maksab tervishoiusektori uuenduslikele ja tehnoloogiaettevõtetele omakapitali või kvaasikapitalina välja 27000000 eurot. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). |
|
|
L68 |
C17.I10 |
T |
Rahaliste vahendite eraldamine laenudena tervishoiu- ja lennundussektori toetamiseks |
Eurot (miljonites) |
0 |
181.6 |
IV KVARTAL |
2024 |
CDTI kulukohustused summas 181600000 eurot laenudena teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, tööstuslikuks laiendamiseks, tootmisprotsesside ajakohastamiseks ning keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamiseks tervishoiu- ja lennundussektoris. |
|
|
L69 |
C17.I10 |
T |
Rahaliste vahendite väljamaksmine laenudena tervishoiu- ja lennundussektori toetamiseks |
Eurot (miljonites) |
0 |
461.7 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
CDTI poolt 461 700 000 EUR suuruse laenu väljamaksmine teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, tööstuslikuks laiendamiseks, tootmisprotsesside ajakohastamiseks ning keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamiseks tervishoiu- ja lennundussektoris. |
|
|
L70 |
C17.I10 |
T |
Riikliku tervishoiusüsteemi teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamine. |
Arv |
0 |
4 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Vähemalt nelja riikliku tervishoiusüsteemi teaduskeskuse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse suutlikkuse suurendamiseks mõeldud investeerimisprojektide lõpuleviimine. |
|
R. KOMPONENT 18: Riikliku tervishoiusüsteemi suutlikkuse parandamine ja laiendamine
Tervishoiukriis on näidanud Hispaania riikliku tervishoiusüsteemi tugevust, kuid on toonud esile ka raskused, millega see seisab silmitsi prognoosimist, kiiret reageerimist ja koordineerimist nõudvate olukordadega tegelemisel, samuti vajaduse lahendada demograafiliste, sotsiaalsete, tehnoloogiliste või majanduslike suundumustega seotud struktuursed probleemid. Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse järgmisi probleeme: I) haavatavus ülemaailmse tervisekriisi suhtes, ii) tervishoiusüsteemi muutumine elanikkonna vananemise tõttu, iii) sooline võrdõiguslikkus ning iv) süsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus ja vastupidavus.
Selle komponendi eesmärgid on järgmised:
·Valmistada ette tervishoiusüsteem, et ennetada ja käsitleda võimalikke ülemaailmseid terviseohte, nagu praegune COVID-19 pandeemia, suurendades rahvatervisealast suutlikkust ja epidemioloogilise seire süsteeme.
·Pakkuda võimalikult kiiresti, kvaliteetselt ja turvaliselt tervishoiuteenust, olenemata patsiendi ressurssidest, elukohast, soost, päritolust või vanusest.
·Hoida inimesed tervishoiusüsteemi keskmes, parandada nende osalust ning kujundada tervishoid ümber inimeste ja kogukondade vajadustele vastavaks.
·Tagada infosüsteemid, mis mõõdavad mitte ainult tegevust, vaid ka lõplikke tervisenäitajaid.
·Edendada aktiivselt tervist ja heaolu ning ennetada haigusi ja sõltuvust kogu elu jooksul.
·Meelitada ligi ja hoida parimaid spetsialiste, kes pakuvad neile individuaalseid ja kollektiivseid arenguvõimalusi.
·Liikuda digiteeritud riikliku tervishoiusüsteemi suunas, mis loob teavet ja teadmisi ning edendab tervishoiualaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni kui töökohtade, majanduskasvu, tootlikkuse ja innovatsiooni tõukejõudu.
·Tagada piisav ja jätkusuutlik rahastamine, et tegeleda tänapäevase ja arenenud ühiskonna uute terviseprobleemidega ning tagada kulutuste tõhusus.
·Tugevdada ja arendada koordineerimist ja mitmetasandilist valitsemist riikliku tervishoiusüsteemi juhtimisel ning suurendada territoriaalset ühtekuuluvust. Aktiivselt edendama strateegiaid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tervishoiusüsteemis.
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse riigipõhiste soovituste täitmist, milles käsitletakse tulemuslikku võitlust pandeemia vastu ning tervishoiusüsteemi suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamist seoses tervishoiutöötajate ning oluliste meditsiinitoodete ja -taristuga (riigipõhine soovitus 1 2020) ning tööhõive toetamist töökohtade säilitamise meetmete, tõhusate värbamisstiimulite ja oskuste arendamise kaudu (riigipõhine soovitus 2 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C18.R1) – Põhihoolduse ja kogukonnahoolduse tugevdamine
Esmatasandi tervishoiu tugevdamine on lähiaastatel Hispaania üks olulisemaid terviseprobleeme. Reformi eesmärk on pakkuda paremaid lahendusi tekkivatele terviseprobleemidele, parandada individuaalseid ravikogemusi kõigi jaoks, ennetada haigusi ja suurendada esmatasandi arstiabi rolli.
Reform hõlmab keskvalitsuse ja autonoomsete piirkondade poolt 2019. aastal vastu võetud põhi- ja kogukonnahoolduse tugevdamise strateegilise raamistiku väljatöötamise tegevuskava ettevalmistamist ja rakendamist. Tegevuskava on üles ehitatud tegevussuundade ümber, milles tuleb kindlaks määrata projektide piirkondlik elluviimine. See hõlmab kliinilise juhtimise protsesside parandamist, diagnostikaseadmete laiendamist ja uuendamist tervisekeskustes, IT arendamist, spetsialistide koolitamist või tervishoiu- ja hädaabiteenuste infrastruktuuride parandamist. Tegevuskava kiidab heaks Interterritoriaalne nõukogu. Selle rakendamist taaste- ja vastupidavuskavast ei rahastata.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 2 (C18.R2) – riikliku tervishoiusüsteemi reform
Reformi eesmärk on luua üldine ja integreeritud raamistik tervishoiuteenuste osutamiseks. See hõlmab ambitsioonikama, integreerituma ja paremini sõnastatud rahvatervisesüsteemi arendamist järgmiste meetmete abil:
- Rahvatervise strateegia, millega kehtestatakse üldine ja integreeritud raamistik, mida võetakse arvesse kõigis rahvatervise poliitikavaldkondades, ning mille kestus on viis aastat, koos vahehindamisega iga kahe aasta tagant, mille käigus analüüsitakse rakendamise määra. Strateegia kiidetakse heaks riikliku tervishoiusüsteemi piirkondadevahelise nõukogu nõusolekul.
– Rahvatervise järelevalve võrgustik ja uus riiklik rahvatervise keskus, mis luuakse seaduse või valitsuse kuningliku dekreediga.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 3 (C18. R3) – ühtekuuluvuse, võrdsete võimaluste ja universaalsuse tugevdamine
Reformi eesmärk on veelgi tugevdada juurdepääsu universaalsetele tervishoiuteenustele Hispaanias, võrdset juurdepääsu tervishoiule ja tervishoiu sidusust riigi eri territooriumide vahel. Reform koosneb kolmest sambast:
– Riikliku tervishoiusüsteemi võrdsuse, universaalsuse ja ühtekuuluvuse seadus. Seaduse eesmärgid on järgmised: I) tagada kõigile juurdepääs tervishoiuteenustele, ii) integreerida patsientide esindajad Hispaania riikliku tervishoiusüsteemi juhtimisorganitesse, iii) piirata uute kaasmaksete kasutamist, iv) muuta sotsiaal- ja tervishoiuhüvitiste määratlust riikliku tervishoiusüsteemi teenuste portfellis, v) tagada tervishoiu- ja sotsiaalasutuste vaheline koordineerimine, vi) võtta kasutusele kõigi valdkonna regulatiivsete muudatuste mõjuhinnang ning vii) reformida ravimite kasutamist riiklikus tervishoiusüsteemis. Käesolevale seadusele lisatakse põhjalik mõjuhinnang, milles uuritakse ka selle mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele, ning see avalikustatakse.
– Väga keeruka ravi ümberkorraldamine tervishoiusüsteemis, konsolideerides ja arendades teabekeskuste võrgustikku ning muutes väga keerukat mitte-CSURi-ravi.
– Suurendada riiklike tervishoiuteenuste ühist portfelli. Reformiga laiendatakse ja täiustatakse ühise portfelli teenuseid hambaravi, genoomikameditsiini, ortopeedilise ja proteetilise ning ennetava hooldusega.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 4 (C18. R4) – kutseoskuste tugevdamine ja ajutise tööhõive vähendamine
Reformi eesmärk on tegeleda õdede ja arstide nappusega, vähendada ajutiste lepingute kasutamist, parandada töötingimusi ning tõhustada koolitust ja kutsealast arengut.
Reform hõlmab kahte valdkonda:
1.Hispaania tervishoiutöötajaid reguleeriva seaduse (raampõhikiri) muutmine, et vähendada ajutist tööhõivet, tagada töökohtade täitmine teatavates geograafilistes piirkondades, mida ei täideta piisavalt stimuleerivate meetmete abil, parandada keskkonda ja töötingimusi meetmete abil, mis aitavad kaasa kutsealasele arengule ja hoiavad andekaid inimesi Hispaania süsteemis, parandades mitte ainult majandustingimusi, vaid ka luues võimalusi õpetamiseks ja teadusuuringuteks. Seaduse muutmise käigus koostatakse aruanded seaduse majandusliku mõju ja eelkõige riigi rahanduse jätkusuutlikkuse seaduse pikaajalise mõju kohta.
2.Kuningliku dekreetseaduse jõustumine, et parandada tervishoiualase erikoolituse süsteemi. Seadusega reguleeritakse valdkonnaülest koolitust tervishoiuteaduste spetsialiseerumise alal, konkreetseid koolitusvaldkondi ning tervishoiuspetsialistide kvalifikatsioonide valideerimise ja tunnustamise korda.
See reform on seotud komponendi nr 1 reformiga 11 (C11.R1).
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 5 (C18.R5) – Ravimite reguleerimise reformimine ja ravimite kättesaadavuse parandamine
Reformi peamine eesmärk on ajakohastada ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevat Hispaania õigusraamistikku, muutes seadust ravimite ja meditsiiniseadmete garantiide ja ratsionaalse kasutamise kohta (24. juuli 2015. aasta kuninglik seadusandlik dekreet nr 1/2015), mis on praegu Hispaania asjaomane õigusraamistik. Eelkõige tuleb süsteemi kohandada, et tulla toime uute murranguliste teaduslike arengutega, süvendada meetmeid ravimitele tehtavate kulutuste ratsionaliseerimiseks, ravimite ratsionaalse kasutamise stimuleerimiseks ja muudatuste tegemiseks, pidades silmas pandeemia ajal saadud kogemusi. Seaduse koostamise käigus koostatakse aruanded selle majandusliku mõju ja eelkõige riigi rahanduse jätkusuutlikkuse seaduse pikaajalise mõju kohta.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 1 (C18.I1) – Investeerimiskava kõrgtehnoloogiliste seadmete jaoks riiklikus tervishoiusüsteemis
Hispaanias on seadmete iganemine suurem kui Euroopa keskmine ja seadmete keskmine tihedus elaniku kohta on madalam, kuid mõne erandiga, nagu MRT-skannerid. Seadmete geograafiline jaotus on samuti tasakaalust väljas. Selle investeeringu eesmärk on uuendada olemasolevaid seadmeid ja varustada Hispaaniat täiendavate kõrgtehnoloogiliste meditsiiniseadmetega.
Investeering hõlmab järgmist:
– Seadmete uuendamine aegumise tõttu.
– Varustuse hulga suurendamine, et tasakaalustada piirkondadevahelisi erinevusi ja saavutada järk-järgult Euroopa Liidu keskmine arv miljoni elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu Hispaania territooriumi piirkondadele, mis on elaniku kohta kehvad võrreldes riigi keskmisega.
Kava sisaldab järgmist liiki seadmeid: lineaarsed kiirendid, arvutipõhine telgtomograafia (CAT), sealhulgas planeerimiskiirendid; magnetresonants, positronemissioontomograafia (PET), positronheite tomograafia ja CAT (PET-CAT), gammakamber, digitaalsed brakioteraapiaseadmed, veresoonte angiograafia, neurorradioloogiline angiograafia ja hemodünaamilised ruumid.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
Investeering 2 (C18.I2) – Tervishoiu ennetamise ja edendamise tõhustamise meetmed
Selle investeeringu eesmärk on tugevdada ennetavat ravi. Selles keskendutakse eelkõige tervislike eluviiside ja keskkonna edendamisele. See hõlmab järgmisi valdkondi: suitsetamise vastane võitlus, alkoholitarbimise ennetamine, vaimse tervise edendamine, tervisliku elukeskkonna ja eluviisi edendamine, antimikroobse resistentsuse kava ja vähktõve ennetamine, sealhulgas Euroopa vähivastase koodeksi levitamine.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
Investeering 3 (C18.I3) – Suurem suutlikkus tervisekriisidele reageerimiseks
Pandeemia on toonud esile vajaduse tugevdada seiresuutlikkust, varajast avastamist ja kiiret reageerimist kriitilistele olukordadele ning vajadust tugevdada laborite ja tervishoiuasutuste suutlikkust. See investeering koosneb meetmetest, mille eesmärk on suurendada tulevastele tervisekriisidele reageerimise suutlikkust:
1. Seadmed uuele riiklikule rahvatervise keskusele;
2. Rahvatervise järelevalve infosüsteem, mis laiendab, täiustab ja integreerib olemasolevaid nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste infosüsteeme Hispaanias;
3. Melilla Ülikooli haigla tegevuse lõpuleviimine ja riikliku dosimeetriakeskuse uue hoone ehitamine;
4. Suurendada riikliku tööohutuse ja töötervishoiu instituudi individuaalsete kaitsevahendite katselabori suutlikkust;
5. Riikliku toidukeskuse tugevdamine;
6. Tehnoloogilised investeeringud ravimiametisse ja riiklikku siirdamisorganisatsiooni;
7. Riikliku tervishoiusüsteemi toimimise hindamine pandeemia ajal.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 4 (C18.I4) – Tervishoiutöötajate koolitus ja ressursid teadmiste jagamiseks ja haruldasi haigusi põdevate patsientide ravi parandamiseks
Selle investeeringu eesmärk on tugevdada tervishoiutöötajate oskusi ja pädevusi, pöörates erilist tähelepanu koolitusele, mis on seotud Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi reformide ja investeeringutega. Samuti on selle eesmärk edendada vahendeid, mis võimaldavad tervishoiutöötajatel jagada teadmisi, et parandada tervishoiu koordineerimist ja kvaliteeti, sealhulgas selle komponendiga hõlmatud prioriteetsetes valdkondades. Lisaks on selle eesmärk parandada harvikhaigusi põdevate patsientide ravi.
Investeering hõlmab viit valdkonda:
·Täiendkoolitus järgmistes valdkondades: tervishoiutehnoloogiate ja -süsteemide kasutamine, rahvatervise ja epidemioloogia seire, patsiendi ja kutsealane ohutus, diagnostika- ja raviressursside ratsionaalne kasutamine, vähktõve varajane avastamine, vaimne tervis, keskkonnatervis, riskitegurite ennetamine, soolise vägivalla varajane avastamine, laste väärkohtlemise varajane avastamine, bioeetika, elu lõpu ravi, kliiniline kommunikatsioon, tõenduspõhine meditsiin, meeskonnatöö, uurimismetoodika, tervisekeskuste eest vastutavate isikute juhtimisoskuste arendamine, spetsiaalse tervisekoolituse juhendajate koolitamine ja täiendusõppe hindajate koolitamine.
·Riikliku tervishoiusüsteemi spetsialistide omandatud reguleerimata oskuste hindamise ja akrediteerimise süsteemi loomine
·Koostöövahendid väga keeruliste tingimustega tegelemiseks.
·Arvutipõhise kaardistamise väljatöötamine, et visualiseerida Hispaanias alusravi ja genoomimeditsiini ühiseid ressursse ja teenuseid.
·Katseprojektide lõpuleviimine, et varustada riiklik tervishoiusüsteem koostalitlusvõimelise suutlikkuse, taristu, seadmete ja infosüsteemidega, et hõlbustada harvikhaigusi põdevate patsientide tervishoiuteenuste parandamist.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 5 (C18.I5) – Tegevuskava ravimite tarbimise ratsionaliseerimiseks ja jätkusuutlikkuse edendamiseks ning genoomiteenuste portfelli laiendamiseks riiklikus tervishoiusüsteemis
See investeering hõlmab ravimite ja meditsiiniseadmete kasutamise ratsionaliseerimise kava rakendamist. Kava eesmärk on saavutada järgmised eesmärgid:
·meditsiinitoodete kasutamine ainult siis, kui need on vajalikud, ja kui neid kasutatakse, siis kasutama neid, mis on kõige kulutõhusamad;
·vähendada polüfarmaatsiat (rohkem kui viis ravimit) ja ravimite tarbetut kasutamist;
·vähendada uute ravimitega seotud kliinilist ebakindlust, suurendades teaduslikke teadmisi, parandades kättesaadavat teavet ja vähendades rahalist ebakindlust.
·riikliku tervishoiusüsteemi genoomiteenuste portfelli laiendamine
Kava hõlmab kolme süsteemi loomist või edasiarendamist, et parandada narkootikumide ja tervisetehnoloogiate hindamist Hispaanias:
1.Riikliku tervishoiusüsteemi ravimite hindamise võrgustiku loomine: Töötatakse välja tehnoloogiline platvorm, et hallata ja jagada ravimite hindamise ja positsioneerimise aruandeid (milles analüüsitakse uute ravimite lisaväärtust nende kulutõhususe alusel) nende eri arenguetappides.
2.Suure mõjuga ravimite süsteemi laiendamine (Valtermed). See vahend põhineb haldus-, kliiniliste ja raviandmete registril, et jälgida ja analüüsida patsientide esialgset seisundit ja arengut pärast farmakoloogilise ravi algust. Selle uue vahendi eesmärk integreeritakse autonoomsete piirkondade infosüsteemidesse ja see sisaldab teavet ravimite mõju kohta patsientide elukvaliteedile.
3.Hispaania tervishoiutehnoloogiate ja -hoolduse võrgustiku (REDETS) loomine. Sellel võrgustikul on oluline roll teadusliku ja tehnilise nõustamise pakkumisel otsuste tegemisel tervishoiutehnoloogiate ja -teenuste riigipoolsesse rahastamisse kaasamise kohta. Tehnoloogiline platvorm võimaldab hallata ja jagada REDETSi eri tooteid nende eri arenguetappides võrgustiku asutustes/üksustes ning jälgida iga etapi jaoks kindlaksmääratud tähtaegadest kinnipidamist.
Investeering hõlmab projekte,mis on seotud järgmisega: geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite kasutamise edendamine, ortopeediliste ja proteetiliste teenuste ja toodete arendamine ja ajakohastamine, tervishoiutöötajate koolitamine ravimite ratsionaalse kasutamise alal ning lahendused ravimite innovatsiooni edendamiseks.
Investeeringuga laiendatakse ka riikliku tervishoiusüsteemi geneetilise testimise kataloogi, ostes vajalikke seadmeid ja luues infosüsteemi genoomiteabe integreerimiseks riiklikul tasandil.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 6 (C18.I6) – Tervishoiuandmete järv
See investeering seisneb terviseandmete järve loomises, mis kogub teavet eri infosüsteemidest, sealhulgas piirkondlikest süsteemidest, eesmärgiga hõlbustada massanalüüsi reaalajas, et toetada ja parandada diagnostikat ja ravi, teha kindlaks riskifaktorid, teha kindlaks suundumused, teha kindlaks mustrid, teha kindlaks mustrid, prognoosida terviseriski olukordi ja kavandada nendega tegelemiseks vajalikke ressursse, sealhulgas tehisintellekti algoritme, ning uusi skaleeritavaid süsteemiarhitektuure ja uusi vahendeid mudelite töötlemiseks ja tuvastamiseks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
||||||||
|
273 |
C18.R1 |
M |
Põhi- ja kogukonnahoolduse tegevuskava |
Consejo Interterritoriaalne heakskiit |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Tegevuskava peamine eesmärk on tugevdada esmatasandi arstiabi riiklikus tervishoiusüsteemis, et paremini reageerida tekkivatele terviseprobleemidele, parandada individuaalseid ravikogemusi kõigi jaoks, ennetada haigusi ja suurendada esmatasandi arstiabi suutlikkust terviseprobleemide lahendamisel. |
|
274 |
C18.R2 |
M |
Hispaania rahvatervise strateegia heakskiitmine |
Heakskiit Consejo Interterritoriaalse Sanidadipoolt |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Rahvatervise strateegiaga kehtestatakse strateegilised suunised rahvatervise meetmete kohta kogu Hispaanias. Strateegia eesmärk on parandada Hispaania elanikkonna tervist, määrates kindlaks peamised tegevussuunad ja prioriteedid, mida kõik tervishoiuasutused peavad järgima rahvatervise edendamise, ennetamise ja kaitsmise poliitikas, sihtrühmadele suunatud meetmetes, kodanike teavitamisel, spetsialistide koolitamisel ja nende vajaduste rahuldamisel. Strateegiaga tagatakse, et kõigis riiklikes poliitikavaldkondades võetakse arvesse rahvatervist ja võrdset juurdepääsu tervishoiule, ning hõlbustatakse valdkondadevahelist tegevust selles valdkonnas. Selle kestus on viis aastat ning vahehindamine toimub iga kahe aasta järel, mille käigus analüüsitakse rakendamise määra. See hõlmab meetmeid ja tegevusi, mis on seotud kõigi rahvatervise valdkondadega ja mida rakendatakse kõigi Hispaania tervishoiuasutuste poliitikas, kavades ja programmides strateegia kehtivusaja jooksul strateegias sätestatud tähtaegade jooksul. |
|
275 |
C18.R3 |
M |
Seadus, mis käsitleb riikliku tervishoiusüsteemi võrdsust, universaalsust ja ühtekuuluvust ning väga keeruka ravi ümberorienteerimist ja ühise teenusteportfelli suurendamist |
Seaduse jõustumine ja Consejo Interterritoriaalse Sanidadi heakskiidud |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Seaduse eesmärgid ja alustalad on järgmised: Tagada kõigile juurdepääs tervishoiuteenustele, integreerida patsientide esindajad Hispaania riikliku tervishoiusüsteemi juhtimisorganitesse, piirata uute kaasmaksete kasutamist, muuta sotsiaal- ja tervishoiuhüvitiste määratlust riikliku tervishoiusüsteemi portfellis, tagada tervishoiu- ja sotsiaalasutuste vaheline koordineerimine, võtta kasutusele mõjuhinnang kõigi valdkonna regulatiivsete muudatuste kohta ning reformida ravimite kasutamist riiklikus tervishoiusüsteemis. Sellele seadusele lisatakse põhjalik mõjuhinnang, mis avalikustatakse, uurides ka selle mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Pärast Consejo Interterritoriaalse Sanidadi nõusolekut jõustus ministri määrus, millega suurendatakse riiklike tervishoiuteenuste ühist portfelli vähemalt hambaravi, genoomimeditsiini, ortopeedilise ja proteetilise ning ennetava hooldusega seotud teenuste laiendamise ja parandamise teel. Consejo Interterritoriaalne Sanidad kiidab heaks teabekeskuste võrgustiku konsolideerimise ja arendamise ning nende keskuste, teenuste ja tugiüksuste (CSUR) hallatavate teenuste ümberkorraldamise |
|
276 |
C18.R4 |
M |
Seadus, mis käsitleb kohustusliku tervishoiuteenistuse töötajate raamseadust ja tervishoiualase erikoolituse süsteemi täiustamist |
Seadusemuudatuse jõustumine ja kuningliku dekreedi jõustumine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Raampõhikiri on põhinorm, mis reguleerib juurdepääsu tervishoiuametniku staatusele ning reguleerib ametikohtade loomist, edutamist ja liikuvust ning töötingimusi. Muudatusettepanekul on järgmised eesmärgid:
Tervishoiualase erikoolituse süsteemi parandamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine |
|
277 |
C18.R5 |
M |
Meditsiinitoodete garantiisid ja ratsionaalset kasutamist käsitlev seadus |
Seaduse jõustumine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Meditsiinitoodete garantiisid ja ratsionaalset kasutamist käsitleva seaduse jõustumine. Selle õigusreformi peamised eesmärgid on järgmised:
|
|
278 |
C18.I1 |
M |
Seadmete investeerimiskava heakskiitmine ja rahaliste vahendite jaotamine |
Heakskiit Consejo Interterritoriaalse Sanidadipoolt |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Consejo Interterritoriaalne kava ja vahendite jaotamise heakskiitmine, kehtestades mehhanismid 796 100 000 EUR suuruse toetuse andmiseks. |
|
279 |
C18.I1 |
T |
Seadmete paigaldamine/uuendamine/laiendamine |
– |
Arv |
0 |
750 |
IV KVARTAL |
2023 |
Võtta kasutusele vähemalt 750 uut seadet, kasutades uuendusi, laiendusi või uusi seadmeid kogu riigis. |
|
280 |
C18.I2 |
T |
Rahvatervise kampaaniad ja meetmed |
– |
Arv |
0 |
11 |
IV KVARTAL |
2023 |
Läbi on viidud vähemalt 11 rahvatervise levitamise või sõeluuringu kampaaniat järgmistes valdkondades: suitsetamise vastane võitlus, alkoholitarbimise ennetamine, vaimse tervise edendamine, tervisliku elukeskkonna ja eluviisi edendamine, antimikroobse resistentsuse kava ja vähktõve ennetamine, sealhulgas Euroopa vähivastase koodeksi levitamine. Kampaaniad on üleriigilised. Levitamine toimub raadio, trükimeedia, interneti, otseturunduse ja välitegevuse kaudu. |
|
281 |
C18.I3 |
M |
Rahvatervise seirevõrgu infosüsteem |
Kasutuselevõtu sertifikaat |
|
|
|
IV KVARTAL |
2025 |
Riigi ja autonoomsete piirkondade seiresüsteem (rahvatervise järelevalve võrgu infosüsteem) on toimiv, et võimaldada varajast hoiatamist ja kiiret reageerimist, et avastada terviseriske põhjustada võivaid probleeme, levitada pädevatelt asutustelt saadud teavet ja hõlbustada kontrollimeetmete rakendamist. Uue riikliku tervishoiukeskuse seadmeid ostetakse koguväärtusega vähemalt 9,45 miljonit eurot. Viiakse lõpule Melilla ülikooli haigla varustuse ostmine ja riikliku dosimeetriakeskuse uue hoone ehitamine ning seadmete ja süsteemide ja infrastruktuuri soetamine, et suurendada riikliku tööohutuse ja töötervishoiu instituudi, riikliku toidukeskuse, ravimite ja tervishoiutoodete ameti ning riikliku siirdamisorganisatsiooni katselabori suutlikkust kogusummas vähemalt 44 miljonit eurot. Riikliku tervishoiusüsteemi toimimise hindamine pandeemia ajal viiakse lõpule ja avaldatakse. |
|
282 |
C18.I4 |
T |
Jätkuõppekavade raames koolitatud tervishoiutöötajad |
– |
Arv |
0 |
90 000 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 90000 tervishoiutöötajat on saanud kokku 360000 täiendõppe ainepunkti, mis vastab 3,6 miljonile tunnile jätkuõppekava raames, mis on koostatud vastavalt punkti 18.I4 määratluses kehtestatud prioriteetidele. Koolitused hõlmavad järgmist: Tervishoiutehnoloogiate ja -süsteemide kasutamine, rahvatervise seire ja epidemioloogia, patsientide ja kutseohutus, diagnostika- ja raviressursside ratsionaalne kasutamine, vähktõve varajane avastamine, vaimne tervis, keskkonnatervis, riskitegurite ennetamine, soolise vägivalla varajane avastamine, laste väärkohtlemise varajane avastamine, bioeetika, kliiniline kommunikatsioon, tõenduspõhine meditsiin, koostöö teistega, uurimismeetodid, tervishoiuasutuste juhtide juhtimispädevuse arendamine ning mentorite koolitamine tervishoiualase erikoolituse valdkonnas. Koolitusi on korraldatud klassiruumis toimuva koolitusena, veebipõhise ja põimõppe vormis ning need on läbinud kvalifitseeritud tervishoiutöötajad ja kutsekoolituse valdkonna spetsialistid. |
|
463 |
C18.I4 |
T |
Tervishoiutöötajate koolitamine ja ressursid teadmiste jagamiseks |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 1300 tervishoiuteenust koolitatakse tervishoiutöötajate oskuste hindamise ja akrediteerimise rahvusvaheliste mudelite alal (tervishoiutöötajate ümbersertifitseerimise mudelid). Reguleerimata oskuste hindamiseks ja akrediteerimiseks töötatakse välja ka järgmised IT-rakendused: ·Veebirakendus uuesti sertifitseerimiseks ·Kutsealase ümbersertifitseerimise andmete integreerimine REPSi portaali Väga keerukate tingimustega tegelemiseks vajalikud koostöövahendid ostetakse või töötatakse välja. Koostöövahendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: ·Ühised kliinilised protsessid patsientide raviks. ·Spetsialistide vaheline suhtlus. Viiakse lõpule arvutipõhine kaardistamine, et visualiseerida jagatud ressursse ja teenuseid varajase ravi ja genoomimeditsiini valdkonnas. |
||||
|
283 |
C18.I5 |
M |
VALTERM ED süsteem ja riikliku tervishoiusüsteemi tervisetehnoloogiate ja -kasu hindamise platvorm |
Kasutuselevõtu sertifikaat |
IV KVARTAL |
2023 |
M Inistry of Health ja autonoomsete piirkondade vaheline võrgustik ravimite hindamiseks on toimiv, süsteem VALTERM ED toimib ning loodud on platvorm Hispaania riikliku tervishoiusüsteemi tervisetehnoloogiate ja -kasu hindamise asutuste võrgustiku (SNS REDETS) jaoks. |
|||
|
464 |
C18.I5 |
T |
Ravimite tarbimise ratsionaliseerimise ja jätkusuutlikkuse edendamise kava |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Korraldatakse geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite kasutamise edendamise kampaania. Ortopeediliste ja proteeside väljakirjutamise haldamiseks rakendatakse infosüsteemi. Vähemalt 46300 tervishoiutöötajat saavad koolitust ravimite ratsionaalse kasutamise, kliinilisteks meetmeteks teaduslike teadmiste kasutamise ja teaduskirjanduse kriitilise lugemise oskuste arendamise kohta. Luuakse diplomikursus ravimite ja tervisetehnoloogiate hindamise kohta. |
||||
|
284 |
C18.I6 |
T |
Terviseandmete järv toimib |
– |
Arv |
0 |
17 |
IV KVARTAL |
2023 |
Terviseandmete järv peab olema riigi jaoks toimiv ja hõlmama vähemalt 17 autonoomset piirkonda või linna, et võimaldada massandmete analüüsimist diagnoosimise ja ravi kindlakstegemiseks ja parandamiseks. |
|
465 |
C18.I4 |
T |
Harvikhaigusi põdevate patsientide tervishoiuteenuste parandamise projektide lõpuleviimine |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
50 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 50 miljoni euro väärtuses katseprojektide lõpuleviimine, et varustada riiklik tervishoiusüsteem koostalitlusvõimelise suutlikkuse, taristu, seadmete ja infosüsteemidega, et hõlbustada harvikhaigusi põdevate patsientide tervishoiuteenuste parandamist |
|
|
466 |
C18.I5 |
T |
Genoomiteenuste laiendamine riiklikus tervishoiusüsteemis |
|
Väärtus miljonit eurot |
0 |
23 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Ostetakse laiendatud geneetilise testimise kataloogi rakendamiseks vajalikud seadmed, mille väärtus on vähemalt 23000000 eurot, ning kasutusele võetakse teabesüsteem genoomiteabe integreerimiseks riigi tasandil. |
|
466a |
C18.I6 |
T |
Massilise andmetöötluse projektid |
2 |
IV KVARTAL |
2025 |
Terviseandmete järve investeeringu osana viiakse ellu vähemalt kaks massandmete töötlemise projekti. |
|||
S. KOMPONENT 19: Digioskused
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamine eesmärk on suurendada digioskuste (põhi- ja edasijõudnud) taset eri elanikkonnarühmadele suunatud meetmete kaudu. Nende oskuste omandamine on Hispaania jaoks väga oluline, et kasutada ära võimalusi, mida pakub majanduse ja ühiskonna suurem digiteerimine.
Sihtotstarbelised meetmed VKEde digiteerimiseks täiendavad kava 13. komponendis (VKEde toetamine) ette nähtud meetmeid. Meetmed IKT valdkonna kõrge kvalifikatsiooniga inimeste arvu suurendamiseks täiendavad komponendi nr 15 (digitaalne ühendatus) meetmeid. Koolide digiteerimise meetmed peaksid tugevdama komponendi 21 (haridus) meetmeid ja suurendama komponendis 23 (tööturg) ette nähtud meetmete mõju.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad innovatsiooni edendamist (riigipõhine soovitus nr 3 2019), juurdepääsu digiõppele (riigipõhine soovitus 2 2020) ja küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide kiirendamist, erainvesteeringute edendamist majanduse elavdamiseks ning investeeringute keskendamist rohe- ja digipöördele (riigipõhine soovitus 3 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C19.R1) – riiklik digipädevuse kava
Meede koosneb strateegilisest kavast, mille eesmärgid on järgmised: (I) pakkuda elanikkonnale digioskuste koolitust; (II) soolise digilõhe ületamine; (III) haridussüsteemi digitaliseerimine ja õppimiseks vajalike digioskuste arendamine; (IV) pakkuda digioskusi eratöötajate ja töötute tööalase konkurentsivõime parandamiseks, v) toetada avaliku sektori töötajate digioskusi; (VI) digioskuste arendamine VKEdes; ning vii) IKT-spetsialistide arvu suurendamine. Rahastamisvahendisse tehtavad investeeringud aitavad saavutada strateegilise kava eesmärke.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. jaanuariks 2021.
Investeering 1 (C19. I1) – valdkonnaülesed digioskused
Selle meetme eesmärk on parandada elanikkonna digioskuste taset. Meetmega nähakse ette: (a) põhi- ja kõrgema taseme digioskuste alase koolituse tugikeskuste võrgustiku arendamine, b) e-kaasatuse meetmed, mille eesmärk on suurendada eakate mõjuvõimu või hõlbustada haavatavate laste koolitamist, c) mitmesugused teadlikkuse suurendamise kampaaniad, d) meetmed elanikkonna digivõimekuse suurendamiseks ning e) hispaania keele levitamiseks ja õpetamiseks vajalike digiressursside väljatöötamine. Meetmega edendatakse ka naiste digitaalset võimestamist ning teadus- ja tehnoloogiategevust koolis.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C19. I2) – Hariduse digiüleminek
Selle meetme eesmärk on parandada juurdepääsu digiõppele, pakkudes kaasaskantavaid seadmeid vähemalt 300000 haavatavatest rühmadest pärit õpilasele riiklikes või riiklikult subsideeritud koolides. Samuti paigaldab, ajakohastab ja hooldab ta interaktiivseid digisüsteeme (IDS) vähemalt 240000 klassiruumis avalikes ja riiklikult subsideeritud koolides, et võimaldada kaugõpet ja põimõpet. Meetmega toetatakse ka digistrateegia ettevalmistamist või läbivaatamist vähemalt 22000 riiklikus ja riiklikult toetatavas koolikeskuses ning see hõlmab 700000 õpetaja digikoolitust.
Selle meetmega toetatakse ka digitaalse kutsehariduse ja -koolituse kava rakendamist. See saavutatakse töökogemuse abil omandatud kutseoskuste digitaalse akrediteerimise haldusvahendiga ning luues tööhõive jaoks digitaalsed kutsehariduse ja -õppe juhtimise vahendid kooskõlas riikliku kvalifikatsioonikataloogi ja kutseõppeelu registriga. Meetmega toetatakse ka simulaatorite, digitaalsete kaksikute ja tehnoloogiakeskuste loomist.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (C19. I3) – Tööhõiveks vajalikud digioskused
Selle meetme eesmärk on tugevdada töötajate ja töötute, eelkõige noorte digioskusi, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet. Koolitus on suunatud ka avalikule haldusele (muu hulgas tervishoiutöötajatele, sõjaväelastele ja meremeestele relvajõududes ja reservväelastes, sotsiaalkindlustuse ja rahanduse valdkonnas töötavatele töötajatele). Lisaks toetatakse meetmega VKEde digiteerimist konkreetsetele majandussektoritele suunatud meetmete kaudu ning koolitatakse inimesi, kes võivad tegutseda muutuste algatajatena, sealhulgas eksperdid ja ettevõtete juhid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 4 (C19. I4) – digitaalvaldkonna spetsialistid
Selle meetme eesmärk on kohandada kõrgema taseme digioskuste valdkonnas pakutavat kutseõpet ning meelitada ligi ja hoida talente nendes valdkondades. Samuti luuakse avatud õppematerjalid tehisintellekti ja küberturvalisuse valdkonna digiõppeks eri tasanditel.
Meede hõlmab erikoolitusi ligikaudu 20000 IT-eksperdile, keskendudes küberturvalisusele, ning nelja-aastaste stipendiumide rahastamist, et meelitada ligi ja hoida talente kõrgema taseme digioskuste valdkonnas.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
S.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on meetme algus, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
285 |
C19.R1 |
M |
Riikliku digipädevuse kava heakskiitmine ministrite nõukogus |
Ministrite nõukogu viide |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
Riikliku digipädevuse kava heakskiitmine ministrite nõukogu poolt. Kava eesmärgid on järgmised: Pakkuda elanikkonnale digioskuste koolitust; 2) soolise digilõhe ületamine; 3) haridussüsteemi digitaliseerimine ja õppimiseks vajalike digioskuste arendamine; (4, 5) digioskuste pakkumine era- ja avaliku sektori töötajate tööalase konkurentsivõime parandamiseks; 6) digioskuste arendamine VKEdes; ning 7) IKT-spetsialistide arvu suurendamine, mis ei ole piirkondadele ja kohalikele üksustele siduv. |
|
286 |
C19.I1 |
T |
Kodanike koolitamine digioskuste valdkonnas. |
– |
% |
0 |
75 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 75 % eelarvest on ette nähtud meetmete jaoks, mis on ette nähtud kodanike koolitamiseks digioskuste valdkonnas. |
|
287 |
C19.I1 |
M |
Digivõimekuse suurendamise meetmete lõpuleviimine |
Riiklike digitaalsete koolituskeskuste kvalifikatsioonitunnistus |
|
|
|
IV KVARTAL |
2024 |
Riikliku digioskuste võrgustiku loomine (sealhulgas 1500 kutseõppekeskuse reform) ning teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja teavituskavade rakendamine |
|
288 |
C19.I1 |
T |
Kodanike koolitamine digioskuste valdkonnas. |
– |
Arv |
0 |
2 600 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Meetme raames võetud meetmete kohaselt koolitati digioskuste valdkonnas 2600000 kodanikku. Koolitus kestab vähemalt 7,5 tundi. |
|
289 |
C19.I2 |
M |
Programm, mille eesmärk on varustada avalik-õiguslikud ja riiklikult toetatavad koolid digivahenditega |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Programmi heakskiitmine, mille eesmärk on varustada vähemalt 240000 klassiruumi, koolitada 700000 õpetajat, valmistada ette või vaadata läbi digistrateegia vähemalt 22000 avalik-õigusliku ja riiklikult subsideeritud koolikeskuse jaoks ning pakkuda koostöös autonoomsete piirkondadega 300000 ühendatud digiseadet (sülearvutid, tahvelarvutid) avalikes ja riiklikult toetatavates koolides. Programm on autonoomsetele piirkondadele siduv. |
|
290 |
C19.I2 |
M |
Hariduse digipöörde meetmete lõpuleviimine |
Riigi ja piirkondliku omavalitsuse sertifikaat |
|
|
|
IV KVARTAL |
2025 |
Hariduse digipöörde meetmete lõpuleviimine, sealhulgas digioskuste sertifitseerimine vähemalt 80 %-l 700000 digioskuste valdkonnas koolitatud õpetajast; ning vähemalt 22000 keskust toetas oma digistrateegiate ettevalmistamisel ja läbivaatamisel. |
|
291 |
C19.I2 |
T |
Ühendatud digiseadmete pakkumine avalikes ja riiklikult toetatavates koolides, et ületada digilõhe, ning varustada vähemalt 240000 klassiruumi |
– |
Arv |
0 |
540 000 |
IV KVARTAL |
2025 |
Lõpule viidud ühendatud ja interaktiivsete digiseadmete pakkumine vähemalt 300000 õpilasele ja varustusele vähemalt 240000 klassiruumis avalikes ja riiklikult toetatavates koolides, et ületada digitaalne lõhe. Riiklikelt ja piirkondlikelt ametiasutustelt saadud tõendid seadmete soetamise ja tarnimise kohta. |
|
292 |
C19.I3 |
T |
Tööhõivealane digikoolitus |
– |
Arv |
0 |
300 000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Digioskuste koolitustel osales vähemalt 300000 inimest. Iga koolitus kestab vähemalt 150 tundi. |
|
292a |
C19.I3 |
T |
Digikoolitus töökeskkonnas |
– |
Eurot (miljonites) |
0 |
310 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Töökeskkonna digioskuste ja koolitussisu alaste koolituste läbimine, et toetada selle pakkumist, mille kogueelarve on vähemalt 310 miljonit eurot. Iga koolitus kestab vähemalt 25 tundi. |
|
293 |
C19.I4 |
T |
Stipendiumiprogrammid digitaalsetele talentidele |
– |
Arv |
0 |
300 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 300 toetusesaajat said stipendiume digitaalsete talentide ligimeelitamiseks ja säilitamiseks (kumulatiivne 2021–2024). Igas programmis peab olema vähemalt 240 ECTSi. |
|
294 |
C19.I4 |
T |
IT-spetsialistide koolitamine |
|
Arv |
0 |
18 000 |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 18000 IT-spetsialisti, kes on saanud vähemalt 250-tunnise erikursuse. |
T. KOMPONENT 20: Strateegiline kava kutseõppe edendamiseks
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on muuta ja ajakohastada kutsehariduse ja -õppe süsteemi, kohandades seda vastavalt muutustele majandussektorites. Selleks on komponendi eesmärk aidata parandada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tööalast liikuvust ning suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet.
Olemasolevate oskuste nõudlusele mittevastavusega tegeletakse, et parandada tasakaalu elanikkonna haridus- ja koolitustaseme ning tööturu vajaduste vahel, eelkõige toetades madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste täiendamist, et saavutada rohkem vaheoskusi ja ümberõpet. Erilist tähelepanu pööratakse tehnilistele ja digioskustele, tegeledes soolise oskuste lõhega ning suurendades kõrgema taseme kutsehariduse ja -õppe programmide atraktiivsust, et parandada kooliskäimist. Samuti nähakse selle komponendiga ette olemasolevate oskuste tunnustamine, et võimaldada juurdepääsu uutele koolitusvõimalustele ja kvalifikatsioonidele integreeritumas kutsehariduse ja -koolituse süsteemis, mis saadab inimesi nii kohustuslikus hariduses – aidates vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist – kui ka kogu tööelu jooksul.
Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamisega (riigipõhine soovitus 2 2019); suurendada koostööd hariduse ja ettevõtete vahel, et parandada tööturu jaoks vajalike oskuste ja kvalifikatsioonide pakkumist, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas (riigipõhine soovitus 2 2019); toetada tööhõivet töökohtade säilitamise meetmetega, tõhusate stiimulitega värbamiseks ja oskuste arendamiseks (riigipõhine soovitus 2 2020); parandada juurdepääsu digiõppele (riigipõhine soovitus 2 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
T.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C20.R1) – Kutseõppe ajakohastamise kava
Reform hõlmab kutseõppe ajakohastamise kava vastuvõtmist ja rakendamist. Kava esitati 22. juulil 2020. Selle eesmärk on tagada, et kutseõppesüsteem vastaks tööturu vajadustele, mis nõuab vahepealset kvalifikatsiooni, rahuldades seeläbi tootmissektori (eelkõige tehnikud/vanemtehnikud) vajadusi ning tagades, et kutseõpe ja kvalifikatsioonid parandavad tööalase konkurentsivõime väljavaateid. Selles määratletakse kutseõpe kui keskse tähtsusega element, mille abil edendada pandeemiajärgset majanduslikku ja sotsiaalset tõukejõudu.
Kavas keskendutakse ühtse integreeritud kutsehariduse ja -õppe süsteemi loomisele, mis pakub koolitust ja kutsekvalifikatsioone kogu elanikkonnale, sealhulgas haridussüsteemi kuuluvatele kutsehariduse ja -õppe üliõpilastele ning tööhõive eesmärgil kutseharidusele ja -õppele. Selles käsitletakse kutseharidust ja -koolitust kui standardset korduvat ametialase arengu elementi kõigi töötajate jaoks kogu nende tööelu jooksul.
Kava peamine vahend on riiklik kutsekvalifikatsioonide kataloog, mis vaadatakse läbi ja mida ajakohastatakse, sealhulgas integreerides digi- ja rohepöörde rakendamise. See hõlmab uute kutsekvalifikatsioonide väljatöötamist kõigis sektorites, kuid keskendudes kaheteistkümnele strateegilisele sektorile, kus kutseõpet suurendatakse, võttes arvesse piirkondlikke vajadusi.
Kava rakendatakse mitme kuningliku dekreetseaduse vastuvõtmisega, mis vastavad uute kraadiõppekavade kehtestamisele. Kokku kavatsetakse aastatel 2021–2023 järk-järgult kehtestada ligikaudu 42 uut kraadi, mis hõlmavad kesk-, kõrgemaid ja erialaseid kraade. Reform hõlmab ka kutseõppe kraadide korduvat läbivaatamist, tootmissektorite vajadustele vastavate uute kutseõppekraadide väljatöötamist, keskendudes eelkõige kutsehariduse strateegilises kavas prioriteetsetele sektoritele.
Kava muud prioriteetsed suunad hõlmavad innovatsiooni, rakendusuuringuid, ettevõtlust, digiteerimist ja kestlikkust kui kutseõppe põhielemente; ettevõtete asutamine kutseõppe lahutamatuks osaks ning avaliku ja erasektori koostöö edendamine süsteemis, eelkõige kutseõppe kahetise olemuse edendamine. Sellekstugineb reform ministeeriumide, ettevõtete ja sotsiaalpartnerite ühisele tööle, et teha kindlaks majanduse jaoks vajalikud oskused.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2020.
Reform 2 (C20.R2) – riikliku kvalifikatsioonisüsteemiga seotud integreeritud kutsehariduse ja -õppe süsteemi reguleeriv seadus
Kooskõlas kutseõppe ajakohastamise kava eesmärkidega ja riikliku kvalifikatsioonisüsteemi raamistikuga esitab ja võtab vastu Hispaania integreeritud kutseõppesüsteemi reguleeriva seaduse. Uue seadusega liidetakse kaks kehtivat eraldiseisvat kutseõppesüsteemi, millest üks on haridussüsteemis ja tööhõivealane koolitus, ühte süsteemi. Selles nähakse ette elukestva õppe integreeritud süsteem mis tahes vanuses ja isiklikus või tööalases olukorras oleva elanikkonna jaoks, pakkudes täiendavaid ja kumulatiivseid kursusi, mis viivad uute kvalifikatsioonideni. Samuti peab sellega kaasnema suunamine kogu elu jooksul.
Ettevalmistuse esimeses etapis koostab Haridus- ja Kutseõppeministeerium sotsiaalpartnerite ja piirkondlike omavalitsuste konsensuse alusel seaduseelnõu. Ministrite nõukogu kiidab seaduseelnõu eeldatavasti heaks enne 31. detsembrit 2021 ja vastuvõtmine parlamendis toimub 30. juuniks 2022.
Lõplikult heaks kiidetud seaduse ja kahe varem olemasoleva kutseõppesüsteemi ühendamise eesmärk on süsteemi moderniseerimine, eelkõige:
a)keskendumine madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste täiendamisele ja nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;
b)oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse käsitlemisele;
c)riikliku kutsekvalifikatsioonide kataloogi ajakohastamine, kohandades seda majanduse tulevaste vajadustega, sealhulgas toetades rohe- ja digipööret; ja
d)kõrgema taseme kutsehariduse ja -õppe programmide atraktiivsuse suurendamine, et parandada õpilaste arvu.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Investeering 1 (C20.I1) – Kutsekvalifikatsioonidega seotud tööjõu ümber- ja täiendusõpe
See investeering hõlmab nelja meedet, mille eesmärk on säilitada ja parandada aktiivse elanikkonna (töötud või töötud) kutseoskusi üle 16 aasta:
a)Töökogemuse ja mitteformaalse koolituse kaudu omandatud kutseoskustehindamine ja ametlik akrediteerimine. Sel eesmärgil on selle eesmärk tagada olemasolevate oskuste ametlik tunnustamine ning tagada juurdepääs täiendõppele ja uutele kvalifikatsioonidele. Kokku investeeritakse kavaga viie aasta jooksul 2000000 pädevusühiku registreerimisesse, hindamisse ja akrediteerimisse.
b)D-digitaalne moodulpakkumine töötajatele, kes on seotud riikliku kutsekvalifikatsioonide kataloogi pädevusüksustega. Meede on suunatud töötajatele ja tagab, et vähemalt 300000 töötajat saavad ametialaseks edutamiseks digikoolituse, mis võimaldab neil omandada kõrgemaid oskusi.
c)Kutseõppe paindlikumaks ja kättesaadavamaks muutmine Aulas Mentoriloomise kaudu. Meetmega pakutakse maapiirkondades elavatele või rahvastikukao ohus olevatele inimestele mitteformaalset koolitust kooskõlas riikliku kutsekvalifikatsioonide kataloogiga. Erilist tähelepanu pööratakse naistele, et avada uusi võimalusi õppimiseks, töökohtade loomiseks ja kohaliku majanduse parandamiseks.
d)Moodulipõhine täiendus- ja ümberõpe töötajatele ja töötutele. Meetmega pakutakse koolitust uute ja kiiresti arenevate tulevikku suunatud oskuste kohta, mis eeldatavasti loovad tulevikus töökohti, sealhulgas rohepööret, hooldusmajandust ja muid moderniseerimiskavas kindlaks määratud strateegilisi sektoreid. Eelistatakse neid rühmi, kes on kõige haavatavamad ja pakuvad vähemalt 700000 töötaja ja töötu ümber- ja täiendusõppe alast koolitust.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (C20.I2): Kutseõppe digiüleminek
Selle investeeringu eesmärk on muuta ja ajakohastada kutseõpet, et toetada iga tootmissektori digiteerimist, kuid esmatähtsaks peetakse ka keskkonnasäästlikkust kui põhipädevust. See hõlmab nelja meedet:
a)Kutseõppeõpetajate digi- ja keskkonnahoidlik koolitus, mis võimaldab neil toimida koolitusprotsessi keskse sambana ning digi- ja ökoloogilise ülemineku hoovana, mida kohaldatakse vastavates tootmissektorites kutseõppes. Eesmärk on tagada õpetajate tehnilised, kutsealased ja pedagoogilised oskused, et toetada haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteeti.
b)Klassiruumide muutmine rakenduslikeks tehnoloogiaruumideks, mis loovad tehnoloogilisi ressursse kasutades uuesti töökeskkonda,võimaldab üliõpilastel läheneda tehnoloogiatele, mida nad hiljem ettevõtetest leiavad. Investeering võimaldab luua vähemalt 1253 „tehnoloogia “ klassiruumi.
c)„Ettevõtluse“ klassiruumide loomine riiklikes kutseõppekeskustes, mis võimaldavad õpilastel mõista ettevõtlust kui ametialase pädevuse lahutamatut osa ning panna alus ettevõtte asutamiseks või alustamiseks. Hispaania tagab, et meede on pärast taaste- ja vastupidavusrahastu lõppu eelarveliselt jätkusuutlik, sealhulgas tuginedes muudele ELi rahastamisallikatele.
d)50 tippkeskusest koosneva võrgustiku loomine, mis stimuleerib teadusuuringuid ja innovatsiooni kutseõppe valdkonnas.
Investeeringud tehnoloogiasse ja ettevõtlusklassi koos teadusuuringutele ja innovatsioonile keskenduvate tippkeskustega mängivad olulist rolli ettevõtlusstruktuuri ajakohastamisel, majanduse ümberkujundamise toetamisel ja konkurentsivõime parandamisel. Lisaks nähakse, et need aitavad hoogustada ettevõtete loomist strateegilistes sektorites ning suurendada VKEde suurust ja tootlikkust.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (C20.I3): Innovatsioon ja kutseõppe rahvusvahelistumine
Selle investeeringu eesmärk on suurendada kutseõppe üldist pakkumist, luues 2025. aastani kokku 247452 uut kohta (võrreldes 2020. aasta lõpuga), tasakaalustades pakkumise ettevõtjate vajadustega ning reageerides tõhusalt piirkondlikele ja kohalikele puudujääkidele. Tähelepanu keskmes on tööturu nõudluse rahuldamine vahekvalifikatsioonide järele. Uute kutseharidus- ja -koolituskohtadeterritoriaalne jaotus põhineb vajaduste hindamisel ja järgneb arutelule asjaomaste sidusrühmadega, tagamaks, et pakkumine vastab tõhusalt piirkondlikele/kohalikele erinevustele. Selles lepitakse eeldatavasti kokku haridussektori konverentsidel autonoomsete piirkondadega.
Selleks et edendada võõrkeeles suhtlemist kui ametialase suutlikkuse põhielementi, edendatakse kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas kakskeelsust strateegilise eesmärgina. Põhitähelepanu pööratakse nii õpetaja- kui ka õpilasharidusele võõrkeeles osana kujundamistsüklist, muutes 3700 tsüklit kakskeelseks pakkumiseks.
Lisaks on investeeringu eesmärk arendada innovatsiooni ja teadmussiirde projekte kutsehariduse ja -õppe keskuste ning ettevõtete vahel, et neist saaks uue kutseõppemudeli põhielement. Investeeringu eesmärk on muuta keskmised ja kõrgetasemelised koolitustsüklid kakskeelseteks tsükliteks, et reageerida ettevõtete kasvavale rahvusvahelistumisele ja majanduse globaliseerumisele.
Hispaania tagab, et meede on pärast taaste- ja vastupidavusrahastu lõppu eelarveliselt jätkusuutlik, sealhulgas tuginedes muudele ELi rahastamisallikatele.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
T.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
umber |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Lähtetase |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
295 |
C20.R1 |
M |
Kutseõppe ajakohastamise kava ja sellega seotud kuninglikud dekreetseadused |
Väljaanne majandus- ja rahandusministeeriumi veebilehel ja peaministri ettekanne |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Peaministri ettekanne kutseõppe ajakohastamise kava kohta ja kaheksa kuningliku dekreetseaduse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas kava rakendamiseks, mis vastavad 5 spetsialisti, 2 kesk- ja ühe kõrgema kraadi õppekavale |
|
296 |
C20.R2 |
M |
Ühtse integreeritud kutseõppesüsteemi seaduse jõustumine süsteemi ajakohastamise eesmärgil |
Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Ühtse integreeritud kutseõppesüsteemi seaduse jõustumine süsteemi ajakohastamise eesmärgil. Seadusega ühtlustatakse kaks varem kehtinud kutseõppesüsteemi ja ajakohastatakse neid järgmiselt: I) keskendumine madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste täiendamisele ja nende tööalase konkurentsivõime parandamisele; II) tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavusega; III) riikliku kutsekvalifikatsioonide kataloogi ajakohastamine, kohandades seda majanduse tulevaste vajadustega, sealhulgas toetades rohe- ja digipööret; IV) suurendada kõrgema taseme kutseharidus- ja -koolitusprogrammide atraktiivsust, et parandada õpilaste arvu. |
|
297 |
C20.I1 |
T |
Riikliku kutsekvalifikatsioonide kataloogi uued pädevusüksused |
– |
Arv |
0 |
2 000 000 |
IV KVARTAL |
2025 |
Töökogemuse ja mitteformaalse koolituse kaudu omandatud 2000000 riikliku kutsekvalifikatsioonide kataloogi pädevusühiku registreerimine (osalemine), hindamine ja akrediteerimine. |
|
298 |
C20.I1 |
T |
Moodulkoolitus töötajatele ja töötutele täiendus- ja ümberõppeks |
– |
Arv |
0 |
1 000 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Moodulõppe pakkumine täiendus- ja ümberõppeks (millest vähemalt 300000 töötajat on koolitatud) ning moodulkoolitus, mille eesmärk on töötajate ja töötute ümber- ja täiendusõpe (vähemalt 700000 inimest koolitati). |
|
299 |
C20.I2 |
T |
Kutsehariduse tipptaseme ja innovatsiooni keskused |
– |
Arv |
0 |
50 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 50 kutsehariduse tipp- ja innovatsioonikeskuse loomine |
|
467 |
C20.I2 |
T |
Klassiruumide muutmine kasutatavateks tehnoloogiaruumideks |
Arv |
0 |
1 253 |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 1253 klassiruumi, mis on muudetud tehnoloogilisteks klassiruumideks, mis loovad tehnoloogilisi ressursse kasutades uuesti töökeskkonna, et võimaldada õpilastel läheneda tehnoloogiatele, mida nad hiljem ettevõtetes leiavad. |
|
|
467a |
C20.I2 |
T |
„Ettevõtluse“ klasside loomine ja toetamine |
– |
Arv |
0 |
1 350 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 1350 ettevõtluse klassiruumi loomine ja toetamine riiklikes kutseõppekeskustes. |
|
467b |
C20.I2 |
T |
Keskkonnahoidlike koolituste lõpuleviimine kutsehariduse ja -õppe õpetajatele |
– |
Arv |
0 |
25 281 |
IV KVARTAL |
2024 |
30-tunnise digi- ja keskkonnasäästliku koolituse läbimine vähemalt 25281 kutsehariduse ja -õppe õpetajale. |
|
300 |
C20.I3 |
T |
Võrreldes 2020. aasta lõpuga on vähemalt 50000 uut kutsehariduse ja -koolituse kohta. |
– |
Arv |
934 204 |
984 204 |
IV KVARTAL |
2022 |
2020. aasta lõpuga võrreldes on loodud kokku vähemalt 50000 uut kutsehariduse ja -õppe kohta. Uute kutseharidus- ja -koolituskohtade territoriaalne jaotus peaks põhinema vajaduste hindamisel ja jätkuma arutelule asjaomaste sidusrühmadega, tagamaks, et pakkumine vastab tõhusalt piirkondlikele/kohalikele erinevustele. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020. |
|
301 |
C20.I3 |
T |
Kakskeelsed kutseõppetsüklid |
– |
Arv |
0 |
3 700 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 3700 kutseõppetsüklit (kesk- ja kõrgõpe), mis on ümber ehitatud kakskeelsele pakkumisele |
|
302 |
C20.I3 |
T |
Uued kutsehariduse ja -õppe kohad võrreldes 2020. aasta lõpuga |
– |
Arv |
934 204 |
1 181 656 |
IV KVARTAL |
2025 |
Võrreldes 2020. aasta lõpuga on vähemalt 247452 uut kutsehariduse ja -koolituse kohta. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020. |
U. KOMPONENT 21: Hariduse ajakohastamine ja digitaliseerimine, sealhulgas algharidus 0–3
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis keskendutakse haridussüsteemi ajakohastamisele ja haridustaristu parandamisele. Selle eesmärk on paindlikum ja kaasavam süsteem, mis on paremini kohandatud iga õpilase vajadustele, ning võtta kasutusele uued õpetamis- ja õppimismeetodid, sealhulgas digitaalsed. Iga haridusetapi peamised eesmärgid on järgmised:
a)Alusharidus ja lapsehoid. Komponendi eesmärk on järk-järgult suurendada alushariduses ja lapsehoius osalemist, seades esikohale uute avalike kohtade pakkumise lastele suurema vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga piirkondades ja maapiirkondades. Keskendutakse 0–3aastastele lastele ning tähelepanu pööratakse nii juurdepääsule kui ka taskukohasusele, et soodustada eelkõige naiste integreerimist tööturule ning panna alus haridustulemuste parandamisele ja koolist väljalangemise vältimisele hilisemates etappides.
b)Põhi- ja keskharidus. Komponendi eesmärk on parandada haridustulemusi, vähendades haridussüsteemist varakult lahkumist ja kõrget korduvuse määra, pakkudes täiendavat toetust kehvade tulemustega õpilastele ning töötades välja uue õppekava põhipädevuste (sealhulgas digipädevuste) jaoks kohustuslikus alg- ja keskhariduses ning bakalaureuseõppes.
c)Ülikoolisüsteem. Komponendi eesmärk on ajakohastada ülikoolisüsteemi, kohandades ülikoolikursuste korraldamist praeguste ühiskondlike vajadustega, parandades kõrghariduse vastavust tööturu vajadustele ja toetades tehnoloogilist ümberkujundamist. Samuti on selle eesmärk parandada juurdepääsu kõrgharidusele ja parandada selle taskukohasust.
Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja haridustulemuste parandamisega, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhised soovitused 2 2019) ja parandades juurdepääsu digiõppele (riigipõhine soovitus 2 2020). Samuti aitab see täita varasemaid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud õpilaste ja õpetajate koolituse parema toetamisega ning perede toetamise parandamisega (riigipõhised soovitused 2 2019), sealhulgas juurdepääsu kvaliteetsele lapsehoiule.
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
U.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C21.R1) – uus alusseadus hariduse kohta
Reformi käigus võeti vastu uus haridusseadus, mis hõlmab alusharidust, kohustuslikku põhi- ja keskharidust ning küpsustunnistust. Sellega luuakse alus kogu elanikkonna haridus- ja koolitusvõimaluste suurendamiseks, sealhulgas parandades haridustulemusi ja raskuste varajast avastamist ning tugevdades koolide autonoomiat. Selles keskendutakse õpilaste taustapõhise segregatsiooni vähendamisele ja süsteemi kaasava suutlikkuse parandamisele. Lisaks on eesmärk tugevdada digipädevusi kõigil haridustasanditel, reageerides seeläbi üha digitaalsemaks muutuvale majandusele. 29. detsembril 2020 võeti vastu uus seadus (LOMLOE).
Haridusseaduse regulatiivne arendamine toimub järgmiste vahendite abil:
a)uue pädevuspõhise õppekava reguleerimine;
b)hindamine, eelkõige haridussüsteemi üldine hindamine ja diagnostilised hindamised;
c)õpetaja elukutse arendamine; ja
d)välisriigi ülikooliväliste tunnistuste ja õpingute tunnustamise ja valideerimise reguleerimine.
Sel eesmärgil loob see aluse reformile nr 2 ja mitmesugustele komponendis sisalduvatele investeeringutele.
Reformiga loodetakse edendada eriharidust vajavate õpilaste integreerimist tavakoolidesse ning sellega kaasneb piirkondlike omavalitsustega kokku lepitud 10-aastane jooksev kava, millega nähakse ette lisavahendid erivajadustega õpilasi vastu võtvate koolide toetamiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.
Reform 2 (C21.R2) – uus õppekava mudel võtmepädevuste, alusõppe ja kaasava akadeemilise planeerimise jaoks
Reformis 1 osutatud uue haridusseaduse (LOMLOE) vastuvõtmisealusel hõlmab see reform dekreetseaduste vastuvõtmist alg-, kohustusliku keskhariduse ja küpsustunnistuse miinimumnõuete kohta. Samuti hõlmab see metoodikasuuniste kehtestamist õpetamiseks ja õppimiseks, mis põhinevad pädevuspõhisel õppekaval ja hõlmavad nn pehmeid oskusi, võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. Dekreet-seadused sisaldavad hindamisraamistikku, mis on välja töötatud kooskõlas õppekavaga ja keskendub pädevuste omandamise tasemele ja õpilaste edusamme soodustavate meetmete hindamisele. Eesmärk on töötada välja paindlikum ja avatum haridusmudel, mis edendab põhjalikku õppimist, rakendades koostöömeetodeid ja aidates parandada haridustulemusi. Uues õppekavas pööratakse tähelepanu säästvat arengut ja kodakondsust toetavale haridusele. Digipädevuste arendamine kaasatakse kõigil tasanditel nii konkreetse sisu kaudu kui ka valdkondadevahelises perspektiivis.
Selle reformi käigus osaleb vähemalt 100 väliseksperti haridusetappide valdkondade ja õppeainete õppekava ning hindamisraamistike väljatöötamises, mis on aluseks uue õppekava kuningliku dekreedi ja ühise hindamisraamistiku koostamisele.
Reform hõlmab ka tugi-, juhendamis- ja õppematerjalide ettevalmistamist ning õpetajate koolitamist, et tagada uue õppekava tõhus rakendamine. Materjal avaldatakse veebis kõigile õpetajatele kasutamiseks koos heade tavade levitamisega. Vähemalt 4000 spetsialisti peavad läbima uue õppekava kohaldamiseks vajaliku koolituse.
Reformi kavandamisel ja rakendamisel konsulteeritakse haridusalaste nõuandvate organite ja ekspertide ning autonoomsete piirkondadega.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2024.
Reform 3 (C21.R3) – ülikoolisüsteemi põhjalik reform
Reform keskendub uuele ülikoolisüsteemi seadusele, mille eesmärk on süsteemi põhjalik reform, mis põhineb neljal põhieesmärgil:
a)Kõrghariduse kättesaadavuse edendamine. Stipendiume suurendatakse, võttes arvesse sotsiaal-majanduslikke tingimusi, ning tagatakse võrdsed võimalused, parandades puudega üliõpilaste stipendiume. Stipendiumisüsteemi reformiti 2020. aastal, kuid 2021. ja 2022. aastal arendatakse seda edasi. Samuti vähendatakse riiklikke ülikoolitasusid, sealhulgas kehtestades künnised ja vähendades suuri piirkondlikke erinevusi.
b)Ülikoolikursuste korraldamise vastuvõtmine. Ülikoolikursuste korralduse reformimiseks ning nende kvaliteedi ja tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks võetakse vastu dekreetseadus. Sel eesmärgil edendatakse ülikoolide koostööd kolmanda taseme hariduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjatega, reguleerides kaheastmelisi bakalaureuse- ja magistrikraadisid, sealhulgas koolitusprogramme ülikoolide järelevalve all olevates ettevõtetes. Kooskõlas Euroopa haridusruumi eesmärkidega tagatakse diplomite automaatne tunnustamine. Tugevdatakse ka mitte- või poolfüüsilise õppe kontrolli-, järel- ja akrediteerimisprotsesse, ühendades ülikoolihariduse pakkumise kvaliteedi tagamise ja bürokraatia vähendamise asjaomastes menetlustes. Edendatakse ka uuenduslikku õpetamist.
c)Kõrgkoolide hea juhtimistava tagamine ning õppejõudude ja teadustöötajate teadusuuringute, ülemineku ja liikuvuse edendamine. Eesmärk on tagada ülikoolide igapäevases juhtimises tulemuslikkus, tõhusus ja sõltumatus, suurendada sidusrühmade osalemist juhtimises ning suurendada läbipaistvust ja vastutust. Samuti tagatakse sellega, et ülikoolid on varustatud kõrgelt kvalifitseeritud õpetajatega, et õpetajakarjäär oleks prognoositavam ning et tugevdataks seost õpetamise ja teadusuuringute vahel.
d)Kõrgkoolide kvaliteeditagamine. Võetakse vastu dekreetseadus, milles sätestatakse akadeemilised kvaliteedikriteeriumid ülikoolide ja nendega seotud keskuste, sealhulgas kaug- ja poolnäkku ülikoolide loomiseks, tunnustamiseks, volitamiseks ja akrediteerimiseks. Eesmärk on, et ülikoolidel peab olema minimaalne kujundav akadeemiline pakkumine, tagades samal ajal ülikoolide spetsialiseerumise võimaluse; bakalaureuseõppe üliõpilaste miinimumarv; eraldama vähemalt 5 % oma eelarvest teadusprogrammidele; ning neil on sisemised kvaliteedi tagamise süsteemid.
Selleks võetakse reformis arvesse Hispaania ülikooli rektorite konverentsi (CRUE) soovitusi. See aitab suurendada kõrghariduse vastavust tööturu vajadustele, sealhulgas edendades koostööd ettevõtetega ja võttes riiklikes ülikoolides kasutusele tulemuspõhised rahastamismudelid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Investeering 1 (C21.I1) – alushariduse ja lapsehoiu edendamine
Selle meetme raames investeerib Hispaania uute alusharidus- ja lapsehoiurajatiste ehitamisse, olemasolevate hoonete taastamisse ja renoveerimisse ning seadmetesse, et luua alla kolmeaastastele lastele vähemalt 60000 uut riigi omandis olevat alusharidus- ja lapsehoiukohta. Keskendutakse taskukohaste riiklike kohtade pakkumisele suurema vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga piirkondades ja maapiirkondades, eelkõige 1–2-aastastele lastele. Hooned kuuluvad piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele või Ceuta ja Melilla puhul haridus- ja kutseõppeministeeriumile.
Investeeringust võiks katta ka tegevuskulud, sealhulgas õpetajate palgad investeeringu kasutuselevõtu ajal, et motiveerida piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kuni 40000 uut koolikohta. Hispaania tagab, et meede on pärast taaste- ja vastupidavusrahastu lõppu eelarveliselt jätkusuutlik, sealhulgas tuginedes muudele ELi rahastamisallikatele.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (C21.I2): Suunamis-, progressi- ja haridusalase rikastamise programm („PROA+“)
Madala haridustasemega õpilaste toetamiseks ja juhendamiseks ning nii koolist väljalangemise kui ka haridussüsteemist varakult lahkumise määra vähendamiseks investeerib Hispaania olemasoleva suunamis-, progressi- ja haridusalase rikastamise programmi (PROA+) laiendamisse.
Programm keskendub tegevustele, mis tagavad kõigile õpilastele minimaalsed haridustingimused, kehtestab toetusmeetmed neile, kellel on rohkem õppimisraskusi, peamiselt põhioskuste valdkonnas, otsivad hariduskeskuses uusi korraldus- ja juhtimisvorme ning pakuvad õpetajatele täiendavat tuge ja koolitust. Nende tegevuste eesmärk peaks olema kõigi õpilaste edu parandamine nendes koolides.
Programm on suunatud eriti keeruka haridusega koolidele, sealhulgas maapiirkondades, kus on märkimisväärne osa haavatavatest õpilastest, kellel on tavapärases klassiruumis õppimisraskusi. Keskused valivad haridusasutused. Sihtkoolid asuvad eelkõige madala sotsiaal-majandusliku ja haridusliku taustaga õpilastest ja peredest koosnevates piirkondades. Toetust saavad kokku vähemalt 2700 kooli.
Investeeringud töötatakse välja koostöös autonoomsete piirkondadega valdkondlike konverentside raames ning vahendite territoriaalne jaotus põhineb konkreetsetel kriteeriumidel, mis on kokku lepitud vajaduste kajastamiseks ja piirkondlike erinevuste vähendamiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 3 (C21.I3) – Toetus haavatavatele üliõpilastele ja peredele
Hispaania investeerib vähemalt 1000 haavatava üliõpilastoe, juhendamise ja psühhodeharidusteenuste üksuse loomisse koolipiirkondades. See hõlbustab õpilaste ja nende perekondade toetamist hariduslike takistuste ületamisel, et vähendada töölt puudumist ja haridussüsteemist varakult lahkumist. Toetatakse koostööd erinevate (nii formaalsete kui ka mitteformaalsete) õpiraamistikega, et edendada oluliste suhtlemis-, suhtlemis- ja kognitiivsete oskuste arendamist. Investeeringuid arendatakse autonoomsete piirkondadega tehtava territoriaalse koostöö kaudu valdkondlike konverentside raames, kus sätestatakse vahendite territoriaalse jaotamise kriteeriumid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 4 (C21.I4) – Õppurite ja teadustöötajate koolitus
See meede hõlmab investeeringuid riiklikesse ülikoolidesse antavatesse toetustesse, mille eesmärk on edendada Hispaania ülikoolisüsteemi ümberkvalifitseerimist ja edendada õpetajate kutsealast arengut ning pakkuda hiljuti doktorikraadi omandanutele võimalusi edaspidi kõrgharidussüsteemi integreerimiseks. Toetustega rahastatakse doktoriõppejärgseid teadusuuringuid, mida võõrustavad mainekad välismaised ülikoolid ja teaduskeskused, samuti Hispaania ülikoolid ja muud Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi avaliku sektori esindajad. Sel eesmärgil peaksid toetused aitama meelitada ligi rahvusvahelisi talente ja vähendada madalat rahvusvahelistumise määra Hispaania ülikoolides.
Toetusi antakse kolme eri programmi raames, kohaldades sihtrühmast sõltuvaid erikriteeriume, keskendudes i) noorte doktorikraadide koolitusele; toetused ülikooli õppejõududele – alalised professorid ja vanemloengud ametiajal; ning iii) toetused, mille eesmärk on meelitada ligi rahvusvahelisi talente, rahastada prestiižsete Hispaania ülikoolide ja teiste Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi avaliku sektori esindajate korraldatud doktoriõppejärgset koolitust. Programmid kestavad sõltuvalt programmist ja sihtrühmast üks kuni kolm aastat.
Kõik need toetused antakse ajavahemikul 2021–2023, millest saavad kasu vähemalt 2600 kandidaati. Iga ülikool saab ülikoolide ministeeriumilt eelarveeraldise, mis põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, sealhulgas õppejõudude ja teadustöötajate arvul, ning doktoriõppe stenogrammil. Kandideerimisavalduste põhjal hindab kandidaate rahvusvaheline prestiiž, mille nimetab iga ülikool, kuhu kuulub vähemalt kolm liiget ja enamik väliseksperte.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 5 (C21.I5) – ülikoolide digitaristu, -seadmete, tehnoloogia, õpetamise ja hindamise parandamine
See investeering hõlmab mitmeid meetmeid, mille eesmärk on parandada ülikoolide tehnoloogilist ja digitaalset suutlikkust ja oskusi. Need hõlmavad investeeringuid digitaalsetesse õppematerjalidesse ja taristusse, nagu serverite pilvandmesalvestusvõrgud, küberturvalisus ja klassiruumi tehnoloogiad veebikursuste jaoks; ning investeeringud õppejõudude ja üliõpilaste digikoolitusse.
Investeerimismeetmetega parandatakse tehnoloogia arengut ja parandatakse digiõppeteenuseid toetavaid digiressursse. Toetust antakse tsentraliseeritud taristutele ja IKT-teenustele, keskendudes kiudoptilistele võrkudele ja rakendades IKT-teenuseid tõhusalt, tuginedes mastaabisäästule ja koostalitlusvõimele. Peamine eesmärk on otseinvesteeringud, et vähendada õppejõudude ja üliõpilaste vahelist digitaalset lõhet, et parandada kaugõppeteenuseid ja -seadmeid. Muud eesmärgid hõlmavad investeerimist ülikoolidevaheliste digitaalse innovatsiooni projektide edendamisse, mida võib laiendada ja korrata laiemalt, ning toetada riiklikku kaugõppeülikooli (UNED), et suurendada kõrgharidusvõimalusi rahvastikukaoga piirkondades.
Eesmärk on jälgida ja levitada ülikoolide ministeeriumi veebisaidi kaudu ülikoolide digiindeksi arengut, et suurendada 2023. aastal kogu ülikoolisüsteemi indeksit 2019. aastaga võrreldes vähemalt 10 %. See indeks hõlmab eri mõõtmeid, sealhulgas juhtimist (nt digiõppeks sobivate klassiruumide arv, digisüsteeme kasutavate professorite arv, veebipõhiste menetluste arv, ülikoolilinnakute ühendatuse tase jne); innovatsioon (nt ülikoolidevahelised digikokkulepped, õpianalüüsid, multimeediahoidlad, õpetajate digioskused, personaalsed marsruudid jne); ja juhtimine (nt digiülemineku kava, digiteerimisprojektide portfellid ja digipädevuste koolituskavad jne).
Järelteavet esitavad ülikoolid igal aastal oma sisekontrollipiirkonna sertifitseerimise kaudu.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 6 (C21.I6) – Ülikoolide mikrokvalifikatsioonitunnistuste arendamise kava
Investeeringu eesmärk on arendada ülikoolisüsteemi suutlikkust elukestva õppe asutustena ning aidata kaasa täiskasvanute täiendus- ja ümberõppele kooskõlas nõukogu 2022. aasta juunis vastu võetud soovitusega, mis käsitleb Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele.
Selle meetme esimene element on mikrokvalifikatsioonitunnistuste arendamise raamistiku loomise tegevuskava vastuvõtmine, mille on välja töötanud ülikoolide ministeerium pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja mis avaldatakse ministeeriumi veebisaidil. Kava hõlmab meetmeid i) ülikoolide muutmiseks elukestva õppe asutusteks; II) soodustada täiskasvanute ja nende tööandjate nõudlust; III) edendada mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti ja asjakohasust; IV) toetada võrdset juurdepääsu; ning v) luua individuaalsed ja paindlikud koolitusvõimalused.
Selle meetme teine element on vähemalt 60000 mikrokvalifikatsioonitunnistuse ühikut, mis kestavad alla 15 ECTSi ja vastavad vähemalt 1000 erinevale koolitusele, sealhulgas võimalus anda samale täiskasvanule rohkem kui üks ühik. Koolitusmeetmed pakuvad tööturul nõutavaid eriteadmisi ja -oskusi. Meede hõlmab ka kuni 31. detsembrini 2025 väljastatud mikrokvalifikatsioonitunnistuste hindamisaruande avaldamist ülikoolide ministeeriumi veebisaidil.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
U.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Lähtetase |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
303 |
C21.R1 |
M |
Alusseaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab alusseaduse jõustumisele |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
Alusseaduse (LOMLOE) eesmärk on luua uuendatud õigussüsteem, mis kvaliteedi, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtete kohaselt suurendab õpilaste haridus- ja koolitusvõimalusi ning aitab parandada haridustulemusi. |
|
304 |
C21.R2 |
M |
Hariduse õpetamise miinimumnõudeid käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine |
Kuninga dekreedi säte, mis viitab kuninga dekreedi jõustumisele |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2022 |
Kuninga dekreet, mis käsitleb õpetamise miinimumnõudeid alghariduses, kohustuslikus keskhariduses ja küpsustunnistuses, sisaldab metoodiliste suuniste kehtestamist õpetamiseks ja õppimiseks, mis põhinevad pädevuspõhisel õppekaval ja sisaldavad nn pehmeid oskusi; pädevuste omandamise hindamisraamistik; sellise mudeli kujundamine, mis on paindlikum ja avatum ning edendab põhjalikku õppimist; ning õpetajatele õppematerjalide, toe, juhendamise ja koolituse ettevalmistamine, et tagada uue õppekava tõhus rakendamine. |
|
305 |
C21.R2 |
M |
Materjalid, mis juhendavad ja toetavad õpetajaid uue õppekava rakendamisel, ning spetsialistide koolitamine |
Avaldatud materjalide ja koolituse tunnistused |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2024 |
Tugijuhendi ja õppematerjalide koostamise lõpuleviimine. Kõik materjalid avaldatakse veebis 100 % õpetajatele. Vähemalt 4000 õpetajat peab olema läbinud uue õppekava kohaldamiseks vajaliku koolituse. Vähemalt 100 väliseksperti osaleb haridusetappide valdkondade ja õppeainete õppekava ning hindamisraamistike väljatöötamises, mis on uue õppekava kuningliku dekreedi ja ühise hindamisraamistiku koostamise aluseks. |
|
306 |
C21.R3 |
M |
Ülikoolide korraldust käsitlevate kuninglikute dekreetide jõustumine |
Kuninga dekreetide säte, mis viitab kuninga dekreetide jõustumisele |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Kaks kuninglikku dekreeti ülikoolide korralduse kohta on järgmised:
|
|
307 |
C21.R3 |
M |
Ülikoolisüsteemi alusseaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab alusseaduse jõustumisele |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2023 |
Uus alusseadus, mille eesmärk on edendada juurdepääsu kõrgharidusele, kohandada ülikoolikursuste korraldust, tagada ülikoolide hea juhtimistava ning edendada õppejõudude ja teadustöötajate teadusuuringuid, siiret ja liikuvust. Reformiga suurendatakse kõrghariduse vastavust tööturu vajadustele, sealhulgas edendatakse koostööd era- ja kolmanda sektori asutustega ning võetakse kasutusele riiklike ülikoolide tulemuspõhine rahastamine. |
|
308 |
C21.I1 |
T |
Eelarvetoetus alushariduse esimese tsükli edendamiseks |
|
EUR |
0 |
670 990 000 |
IV KVARTAL |
2023 |
670 990 000 EUR suurune eelarvetoetus piirkondlikele/kohalikele üksustele alushariduse esimese tsükli edendamiseks uute riigi omandis olevate kohtade loomise kaudu. |
|
309 |
C21.I1 |
T |
Uued kohad alushariduse esimese tsükli jaoks |
– |
Arv |
0 |
60 000 |
IV KVARTAL |
2025 |
Alushariduse esimese tsükli edendamine uute riigi omandis olevate kohtade loomise kaudu (uus ehitus ja/või reform/rehabiliteerimine ja sisseseade vähemalt 60000 kohta võrreldes 2020. aasta lõpuga ning kuni 2025. aastani kuni 40000 kohta). |
|
310 |
C21.I2 |
T |
Toetus koolidele programmi PROA+ raames |
– |
Arv |
0 |
2 700 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 2700 programmi PROA+ raames toetatavat kooli kogu riigis kooskõlas programmi nõuetega |
|
311 |
C21.I3 |
T |
Abistavad ja juhendavad üksused haavatavatele üliõpilastele |
– |
Arv |
0 |
1 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Kogu riigis tegutseb vähemalt 1000 haavatavate üliõpilaste saate- ja juhendamisüksust. |
|
312 |
C21.I4 |
T |
Stipendiumid ja stipendiumid doktoriõppe üliõpilastele, abiprofessoritele ja teadlastele |
– |
Arv |
0 |
2 600 |
IV KVARTAL |
2023 |
Stipendiumide ja stipendiumide andmine doktoriõppe üliõpilastele, abiprofessoritele ja teadlastele vähemalt 2600 kandidaadile. Nende toetuste eesmärk on edendada õpetajate kutsealast arengut, keda võidakse tulevikus süsteemiga integreerida. Toetustega rahastatakse teadustööd, mida võõrustavad mainekad välismaised ülikoolid ja teaduskeskused, samuti Hispaania ülikoolid ja muud avaliku sektori esindajad. Selleks aitavad toetused meelitada ligi rahvusvahelisi talente. Toetusi antakse kolme eri programmi raames, kohaldades konkreetseid kriteeriume, mis sõltuvad eesmärgist ja sihtrühmast, ning need kestavad sõltuvalt programmist ja sihtrühmast üks kuni kolm aastat. |
|
313 |
C21.I5 |
M |
Ülikoolide digiindeksi suurendamine |
Indeksi avaldamine ülikoolide ministeeriumi veebisaidil |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Investeeringute lõpuleviimine i) digiressurssidesse, näiteks digiseadmetesse ja -taristusse; (II) küberjulgeolek ja klassiruumi tehnoloogiad veebiõppeks; (III) õppejõudude ja üliõpilaste digikoolitus; ning iv) investeeringud digiteenuste platvormidesse; vaja on suurendada ülikoolide digiindeksit vähemalt 10 % võrreldes 2019. aasta tasemega kogu ülikoolisüsteemi puhul, hõlmates erinevaid küpsusnäitajaid: Juhtimine, innovatsioon ja valitsemine. Rahastamiskõlblikud projektid peavad algama alates 2020. aasta veebruarist. Ülikoolide digiindeks on lühendatud versioon ülikoolide digitaalse küpsusmudelist (MD4U), mis on näitajate raamistik, mida kasutab CRUE-TIC (Hispaania ülikoolide kantslerite konverentsi IT-valdkond) oma iga-aastases uuringus, et iseloomustada Hispaania ülikoolide digiteerimise taset juhtimise, innovatsiooni ja juhtimise valdkonnas. Ülikoolide digiindeks on register ülikoolide digitaseme arengu jälgimiseks. Programmi mõju lähtetase on ülikoolisüsteemi digiteerimise taseme väärtused 2019. aastal, mil lähtetase on 31. detsember 2019. |
|
468 |
C21.I6 |
M |
Ülikooli mikrokvalifikatsioonitunnistuste arendamise tegevuskava vastuvõtmine |
Avaldamine ülikoolide ministeeriumi veebisaidil |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Mikrokvalifikatsioonitunnistuste arendamise raamistiku loomise tegevuskava vastuvõtmine, mille töötas välja ülikoolide ministeerium pärast sidusrühmadega konsulteerimist. Kava hõlmab meetmeid i) ülikoolide muutmiseks elukestva õppe asutusteks; II) soodustada täiskasvanute ja nende tööandjate nõudlust; III) edendada mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti ja asjakohasust; IV) toetada võrdset juurdepääsu; ning v) luua individuaalsed ja paindlikud koolitusvõimalused. |
|||
|
469 |
C21.I6 |
T |
Täiskasvanutele välja antud ülikooli mikrokvalifikatsioonitunnistused |
Arv |
0 |
60.000 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Vähemalt 60000 ühikut mikrokvalifikatsioonitunnistusi, mis kestavad alla 15 ECTSi ja vastavad vähemalt 1000 erinevale koolitusele, sealhulgas võimalus anda samale täiskasvanule rohkem kui üks ühik. Koolitusmeetmed pakuvad tööturul nõutavaid eriteadmisi ja -oskusi. Meede hõlmab ka kuni 31. detsembrini 2025 väljastatud mikrokvalifikatsioonitunnistuste hindamisaruande avaldamist ülikoolide ministeeriumi veebisaidil. |
|
V. KOMPONENT 22: Hooldusmajanduse, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamise tegevuskava
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamine eesmärk on ajakohastada ja tugevdada sotsiaalteenuste ja sotsiaalse kaasamise poliitikat. Erilist tähelepanu pööratakse pikaajalise hoolduse mudelile, mille eesmärk on reageerida elanikkonna vananemisest tingitud kasvavale nõudlusele erinevate pikaajalise hoolduse teenuste järele, edendada innovatsiooni ja deinstitutsionaliseerimise strateegiale keskenduvat inimkeskset hooldusmudelit.
Muude sotsiaalteenuste ja sotsiaalse kaasatusevaldkonnas hõlmavad eesmärgid sotsiaalteenuste ajakohastamist ja tugevdamist, edendades innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid, et tagada teenuste osutamine kogu territooriumil, teha paremini kindlaks vajadused ja parandada nende kvaliteeti. Perekondade toetamise valdkonnas on meetmete eesmärk parandada õiguskaitset ja materiaalset (rahalist ja mitterahalist) toetust perekondadele, et vähendada laste vaesust. Komponendi teine eesmärk on moderniseerida muid mitteosamakselisi sotsiaaltoetusi, et parandada nende kaitse- ja aktiveerimisrolli. Konkreetsete sihipäraste meetmete eesmärk on toetada soolise vägivalla ohvreid, edendada juurdepääsu avalikele teenustele ja parandada rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi suutlikkust.
Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud tööhõive- ja sotsiaalteenuste suutlikkusega pakkuda tõhusat toetust (riigipõhine soovitus 2 2019); perede toetamise parandamine (riigipõhine soovitus 2 2019); vähendada riikliku töötusabisüsteemi killustatust ja kõrvaldada lüngad piirkondlike miinimumsissetuleku tagamise kavade katvuses (riigipõhine soovitus 2 2019); ning miinimumsissetuleku ja peretoetuskavade katvuse ja piisavuse parandamine (riigipõhine soovitus 2 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
V.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C22.R1) – Pikaajalise hoolduse tugevdamine ning toetus- ja pikaajalise hoolduse mudeli muutmise edendamine
Reformi eesmärk on luua inimkeskne ja õigustel põhinev toetusmudel. Autonoomia- ja sõltuvushooldussüsteemi (SAAD) täiustatakse eeldatavasti reformidega, mis lihtsustavad haldusmenetlusi, kiirendavad taotluste menetlemist ja vähendavad nende ülalpeetavate ootejärjekorda, kes ei saa teenuseid, millele neil on õigus, ning vähendades erinevusi kogu territooriumil. Samuti keskendutakse kutseteenuste kvaliteedi parandamisele, töötingimuste parandamisele ja eri liiki rahaliste hüvede katvuse suurendamisele. Keskpikas perspektiivis on reformi keskmes riikliku deinstitutsionaliseerimise strateegia rakendamine, mis on kogukonnapõhisele hooldusele suunatud mudel, mis vastab toetust vajavate inimeste vajadustele ja eelistustele, tagades samal ajal kulutõhususe ja toetades nende eest hoolitsevaid perekondi.
Pikaajalise hoolduse reformi aluseks on 2021. aasta jooksul SAADi hindamine, et saada põhjalik ülevaade 2020. aastal algatatud pikaajalise hoolduse reformi protsessi edenemisest ja selle mõjust. Hindamise järeldused esitatakse territoriaalnõukogule 2022. aasta esimesel poolel.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Reform 2 (C22.R2) – Riiklike sotsiaalteenuste ajakohastamine ja neile uue reguleeriva raamistiku andmine
Reformi eesmärk on tugevdada riiklikku sotsiaalteenuste süsteemi, võttes vastu õigusaktid, millega tagatakse teenuste osutamise miinimumportfell ja ühised standardid nende osutamiseks kogu territooriumil, tagades kõigi hispaanlaste võrdsuse oma õiguste teostamisel, nagu on sätestatud Hispaania põhiseaduse artikli 149 lõikes 1. Selleks aitab see vähendada erinevusi ja ebavõrdsust, mis on seotud osutatavate teenuste liigi, taseme ja kvaliteediga. Reguleeriv raamistik lepitakse kokku piirkondade ja kohalike korporatsioonidega ning see hõlmab ka avaliku süsteemi korraldust, sealhulgas selle sisemist koordineerimist ja kooskõlastamist teiste sotsiaalkaitsesüsteemidega (haridus, tervishoid, õigus, eluase ja linnaplaneerimine, tööhõive jne); sotsiaalsete ettevõtete osalemine sotsiaalteenuste osutamises; volituste ja rahastamise süsteem. Lisaks on selle eesmärk edendada innovatsiooni, parandada sotsiaaltöötajate oskusi ja luua uus sotsiaalteenuste infosüsteem.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Reform 3 (C22.R3) – võtta vastu uus seadus perekondade kaitse ja nende mitmekesisuse tunnustamisekohta
Võetakse vastuuus seadus perekondade kaitse ja nende mitmekesisuse tunnustamise kohta, et reageerida viimastel aastakümnetel toimunud demograafilistele ja ühiskondlikele muutustele. Uue seaduse eesmärk on tunnustada õiguslikult eri liiki perekondlikke struktuure ning määrata kindlaks hüvitised ja teenused, millele neil on õigus sõltuvalt nende eripärast ja sissetuleku tasemest. Selleks peavad reformid hõlmama õigusraamistiku süstematiseerimist, ajakohastamist ja täiustamist ning kaitsemeetmeid, mida riigi valitsus perekondade suhtes tunnustab, võttes arvesse nende mitmekesisust nii sotsiaalkaitse (hüvitised, sotsiaalteenused) kui ka õiguslike (teatud rühmade tsiviilõiguse reformid: vallalised paarid, taastatud perekonnad) ja majanduslikud (maksustamine, toetused jne). See hõlmab ka suurperede seaduse läbivaatamist.
Reformi üldeesmärk on vähendada laste vaesust. Seetõttu pööratakse erilist tähelepanu ebavõrdsuse vähendamisele, pakkudes kaitset erivajadustega või haavatavas olukorras olevatele peredele, näiteks üksikvanemaga leibkondadele või vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele peredele. Lisaks kehtestatakse seadusega ühised põhimõtted ja eesmärgid, et tagada sidusus ja vastastikune täiendavus muu avaliku poliitikaga, sealhulgas maksustamisega, ning parandada subjektiivsetel õigustel põhinevat kaitset.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Reform 4 (C22.R4) – rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi reform
Hispaanias kehtivat rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi tugevdatakse, et parandada selle suutlikkust, kohandades seda praeguste ja prognoositavate tulevaste vajadustega ning aidates muuta süsteemi tõhusamaks. Tähelepanu keskmes on eelkõige pikkade ooteaegade ja madala taotluste rahuldamise määra vähendamine rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul. Tänu tugevamale ja paremini toimivale süsteemile peaks tulevaste rändekriiside ohjamine olema sujuvam.
Vastuvõtupoliitika kohandatakse vastavalt haavatavate isikute ja varjupaigataotlejate vajadustele ning ELi integratsiooni eesmärkidele, muutes kogu süsteemi vastupidavamaks. Selles sätestatakse ka põhiteenustest saadava kasu tase taotlejatele, kellel puuduvad rahalised vahendid, ja kaitsetuma profiiliga taotlejatele, kes vajavad paremat kaitset, eesmärgiga minimeerida vastuvõtutingimuste pakkumist rahalise toetuse vormis. Lisaks tuleb kohandada kaasnevaid teenuseid ja liikumisvõimalusi hõlmavat süsteemi. Selles käsitletakse vastuvõtusüsteemi korraldust territoriaalsest vaatepunktist, mille eesmärk on kiirendada pädevuste ülevõtmist autonoomsete piirkondade poolt, nagu on sätestatud kohtupraktikas, paari katseprojekti kaudu. Lõpuks lepitakse koostöös taotlejate territoriaalse jaotuse parameetrid kokku autonoomsete piirkondadega.
Rakendamise tagamiseks kasutatakse kaalutud valemina näitajate süsteemi, mis sisaldab selliseid elemente nagu kodakondsus, sugu, etniline päritolu, haavatavus, päritoluriigi tingimused jne, mis võimaldab objektiivselt arvutada kaitse saamise tõenäosuse. Taotluste menetlemise ajal peab valemi tulemus võimaldama vastuvõtu eest vastutavatel ametiasutustel suunata taotlejad vastuvõtu põhi- või täiustatud teele. See kehtib ka vastavate hüvitiste kohta. See võimaldab kohaldada kõigi varjupaigataotlejate suhtes põhilisi vastuvõtutingimusi ja parandada vastuvõtutingimusi suure tõenäosusega varjupaigataotlejate puhul.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.
Reform 5 (C22.R5) – Riigi üldise administratsiooni mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste süsteemi parandamine
See reform hõlmab uue miinimumsissetuleku kava heakskiitmist 2020. aasta mais, mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste ühtse riikliku süsteemi loomist ja mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste miinimumtaset kõige haavatavamatele leibkondadele.
Võttes aluseks MVI-kava, võetakse vastu kava riigi üldise administratsiooni mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste süsteemi ümberkorraldamiseks ja lihtsustamiseks. Kava eesmärk on integreerida ja ratsionaliseerida mitteosamakselisi hüvitisi MVI-kava alusel, et parandada avaliku sektori vahendite tulemuslikkust ja tõhusust ning suunata need haavatavatele ja vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele. Keskendutakse piisava katvuse tagamisele sõltuvalt haavatavuseni viivatest asjaoludest ja piisava sissetulekutoetuse tagamisele, aidates seeläbi kaasa vaesuse vähendamisele. Selleks võetakse arvesse leibkondade, eelkõige lastega perede ja puuetega inimeste struktuurilisi vajadusi. Samuti seob see sissetulekutoetuse aktiivse tööotsimisega, et edendada sotsiaal-majanduslikku integratsiooni ja vältida vaesuslõksu.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 1 (C22.I1): Pikaajalise hoolduse ja toetuse kava: deinstitutsionaliseerimine, seadmed ja tehnoloogia
Kooskõlas selle komponendi reformiga nr 1 investeerib Hispaania kuuesse tegevusvaldkonda.
I.Pikaajalises toetuskavas, milles analüüsitakse hoolduspoliitika praegust olukorda, mille eesmärk on teha kindlaks parandamisvajadused, ning teha ettepanek reformida kehtivat seadust, mis käsitleb isiklikku autonoomiat ja ülalpeetavate inimeste hooldust. Ta hindab ka olukorda ja käimasolevaid projekte eri territooriumidel;
II.Riiklik deinstitutsionaliseerimise strateegia, sealhulgas teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamise kampaaniate rakendamine;
III.Neli katseprojekti, mille eesmärk on edendada deinstitutsionaliseerimist ning saada kogemusi toetuse ja pikaajalise hoolduse ümberkujundamiseks, sealhulgas intellektipuudega inimeste toetamiseks ja pikaajaliseks hoolduseks;
IV.Elamu-, mitteelu- ja päevahoiukeskuste ehitamine ja renoveerimine ning investeerimisseadmed hooldusteenuste kvaliteedi parandamiseks. Neid investeerimisprojekte rakendavad autonoomsed piirkonnad territoriaalsete vajaduste hindamise alusel; ning tagada, et uued ja renoveeritud eluruumid oleksid kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.
V.Kogukonna integreeritud päevahoiukeskuste reform, sealhulgas maapiirkondades, mida juhib IMSERSO (Instituto de Mayores y Servicios SocialInstituto de Mayores y Servicios Social) sotsiaalõiguste ministeeriumi ja kestliku arengu tegevuskava 2030 raames. 11 keskust reformitakse ja kohandatakse uue pikaajalise hoolduse mudeliga, keskendudes füüsilise puudega inimestele, mis vastab 1100 asukohale. Investeeringud on ette nähtud ka samades keskustes elluviidavatele uuenduslikele projektidele; ja
VI.Uued kaughooldusteenused, et liikuda ennetava ja personaalse hoolduse suunas, mis aitab kaasa oma kodus hooldust vajavate inimeste isiklikule iseseisvusele ja hooldusele.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C22.I2): Sotsiaalteenuste ajakohastamise kava – tehnoloogiline ümberkujundamine, innovatsioon, koolitus ja lastehoiu tugevdamine
Kooskõlas selle komponendi reformiga nr 2 investeerib Hispaania viide tegevusvaldkonda.
I.Uued tehnoloogiad, et parandada nii sotsiaalteenuste tõhusust (lühemad ooteajad) kui ka nende kvaliteeti (sotsiaalse sekkumise paremad tulemused), sealhulgas integreeritud hoolduse edendamine.
II.Tehnoloogilised vahendid sotsiaalteenuste haldamise ja infosüsteemide parandamiseks, sealhulgas veebiplatvorm riiklike ja piirkondlike haldusasutuste käsutuses oleva teabe koondamiseks. See hõlmab eelkõige Hispaania sotsiaalteenuste infosüsteemi (Siess) täielikku rakendamist. See uus infosüsteem peaks võimaldama koostalitlusvõimet ka teiste süsteemidega (tööhõive, tervishoid, kolmas sektor). See hõlmab ka veebipõhist vahendit kolmanda sektori organisatsioonide välja töötatud projektide analüüsimiseks, et hallata mitmesuguseid eelarveprogramme, mis on seotud sotsiaalteenuste ning perede, laste ja teatavate haavatavate rühmade hooldamisega, ning veebiplatvormi, et koondada riigihalduses ja autonoomsetes piirkondades kättesaadav teave hoolduse kohta.
III.Katseprojektid innovatsiooni edendamiseks sotsiaalteenuste valdkonnas.
IV.Uue pikaajalise hoolduse mudeli rakendamise ja toetamisega tegelevate riiklike sotsiaalteenuste süsteemi töötajate koolitamine.
V.Parandada hoolekandeasutuste taristut ja muid lastehoiu- ja noorukite hooldekeskuste aspekte, pöörates paremini tähelepanu emotsionaalsetele, isiklikele ja hariduslikele/ametialastele vajadustele.
Suurem osa investeeringutest koosneb projektidest, mida piirkondlikud valitsused rakendavad sotsiaalteenuste tehnoloogiliseks ümberkujundamiseks ning elamute ja kasuperedega seotud infrastruktuuri ja teenuste ajakohastamiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (C22.I3): Hispaania riiklik kava, millele juurdepääs on kättesaadav
Hispaania investeerib, et parandada puuetega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele, keskendudes kognitiivse juurdepääsetavuse parandamisele suhtlemisel ametiasutustega (sealhulgas veebisaidid) ning füüsilisele juurdepääsule üldkasutatavatele hoonetele ja avalikule ruumile; tervishoiuteenuste füüsiliste ruumide sobivus; juurdepääsetavus hariduskeskustes; ning ühistranspordi majutamine, sealhulgas juurdepääsetavus linna- ja maapiirkondade vahel. Rahalist toetust antakse omavalitsustele tööde tegemiseks ja seadmete ostmiseks, eelkõige maapiirkondades. Investeeringud suunatakse ka teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teadusprojektidesse kognitiivse juurdepääsetavuse valdkonnas.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.
Investeering 4 (C22.I4): Kavandab Hispaania kaitset soolise vägivalla eest
Hispaania investeerib telefoni- ja internetipõhistesse teenustesse, et toetada naistevastase vägivalla ohvreid, sealhulgas inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohvreid. See hõlmab ööpäevaringseid kriisiabikeskusi kõigis provintsides, sealhulgas Ceutas ja Melillas, võttes arvesse anonüümsuse ja demograafiliste aspektide tagamisega seotud probleeme. Nende keskuste loomine on osa Hispaania pühendumusest seoses Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga, mille Hispaania ratifitseeris 2014. aastal. Investeeringuga luuakse ka uus sotsiaal- ja tööhõivenõustamisteenus, mis pakub eri liiki teenuseid, sealhulgas õigusnõustamist, psühholoogilist ja emotsionaalset tuge ning abi tööturule integreerimisel. Kaugabi hõlmab ka ohvrite kaitset, sealhulgas suhtlemisdistantsi hoidmise meetmete jälgimise seadmeid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 5 (C22.I5): Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi suutlikkuse ja tõhususe suurendamine
Hispaania investeerib vastuvõtusüsteemi suutlikkuse suurendamisse, suurendades riigi otsest osalemist vastuvõtuvõrgu ressurssides. See aitab tagada majutus- ja vastuvõtuteenuste suuremat stabiilsust. Investeering hõlmab süsteemi vajaduste hindamist järgmise kolme aasta jooksul, toetust olemasolevate keskuste taastamiseks ja renoveerimiseks ning haldusmenetlusi uute hoonete soetamiseks, ehitamiseks ja võimalikuks renoveerimiseks, tagades energiatõhususe. Heade tavade hindamise põhjal määrab Hispaania kindlaks ka vastuvõtukeskuste haldamise kolmandate isikute poolt. Lisaks hõlmab investeering keskuste digiteerimist ja uue digiarhitektuuri väljatöötamist, et parandada nende haldamist ja hõlbustada taotlejate kohtade jaotamist autonoomsete piirkondade vahel.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
V.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Lähtetase |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
314 |
C22.R1 |
M |
Autonoomse ja sõltuva hooldussüsteemi (SAAD) hindamise heakskiitmine territoriaalse nõukogu poolt. |
Hindamise avaldamine |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Hindamine toimub 2021. aasta jooksul, et saada põhjalik ülevaade 2020. aastal algatatud pikaajalise hoolduse reformiprotsessi edenemisest ja selle mõjust. Hindamise järeldused esitatakse territoriaalnõukogule 2022. aasta esimesel poolel. |
|
315 |
C22.R2 |
M |
Sotsiaalteenuste seaduse ja ministri määruste jõustumine |
Seaduse ja ministri määruste sätted nende jõustumise kohta |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2023 |
Sotsiaalteenuste seaduse vastuvõtmisele järgneb vajalike ministri määruste vastuvõtmine. Seaduse eesmärk on parandada praegust teenuste osutamise süsteemi ja reguleerida sotsiaalteenuste osutamise põhitingimusi Hispaanias. |
|
316 |
C22.R3 |
M |
Perekonna mitmekesisuse seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2023 |
Perekonna mitmekesisuse seaduse eesmärk on i) erinevate perestruktuuride õiguslik tunnustamine; II) hüvitiste ja teenuste kindlaksmääramine, millele neil on õigus vastavalt oma omadustele ja sissetulekute tasemele; ning iii) laste vaesuse vähendamine, võttes arvesse ümberjaotava mõju hindamise tulemusi. |
|
317 |
C22.R4 |
M |
Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi seadusandliku reformi jõustumine Hispaanias |
Säte korralduse jõustumisele viitavas korralduses |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2022 |
Keskse ministri määrusega reformitakse sisserändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi Hispaanias, mille on vastu võtnud kaasamise, sotsiaalkindlustuse ja rände ministeerium. Reformi eesmärk on töötada välja uued vastuvõtumenetlused kõigi vastuvõtuvõrgustiku keskuste jaoks ning tunnustada kõigi varjupaigataotlejate vastuvõtutingimusi ja parandada vastuvõtutingimusi suure tõenäosusega varjupaigataotlejate jaoks. |
|
318 |
C22.R5 |
M |
29. mai kuningliku dekreetseaduse 20/2020 (millega kiidetakse heaks minimaalne elutähtis sissetulek) jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2020 |
Miinimumsissetuleku jõustumine (29. mai kuninglik dekreetseadus 20/2020). |
|
319 |
C22.R5 |
M |
Avaldatakse kava riigi üldise administratsiooni mitteosamakseliste rahaliste soodustuste süsteemi ümberkorraldamiseks ja lihtsustamiseks. |
Kava avaldamine Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2022 |
Riigi üldhalduse mitteosamakseliste rahaliste soodustuste süsteemi ümberkorraldamise ja lihtsustamise kava vastuvõtmine (avaldamine Euroopa Liidu Teatajas). Kava eesmärk on lõimida mitteosamakselised hüvitised sissetuleku katmise vahendi ümber, et parandada avaliku sektori vahendite tulemuslikkust ja tõhusust ning suunata need inimestele, keda ohustab haavatavus või sotsiaalne tõrjutus. Kavas keskendutakse inimeste haavatavuseni viivate erinevate asjaolude asjakohasele hõlmatusele ning sissetulekutoetuse piisavusele. Selleks võetakse arvesse ühelt poolt struktuurseid vajadusi, nagu lastega leibkonnad ja puuetega inimesed, ning teisest küljest siduda sissetulekutoetus aktiivse töö otsimisega kaasamise eesmärgil ja vältida vaesuslõksu. Kavas võetakse arvesse kõiki olemasolevaid mitteosamakselisi, et integreerida need järk-järgult ja aja jooksul ühtsesse riiklikku süsteemi, et tagada kava eesmärgi täielik saavutamine. |
|
320 |
C22.R5 |
M |
Mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste süsteemi ümberkorraldamist ja lihtsustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Reformiga korraldatakse ümber ja lihtsustatakse mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste süsteemi. Reformi eesmärk on lisada miinimumsissetuleku kavale (IMV) rajatud kattevahendisse peamised mitteosamakselised hüvitised, mida annab riigi üldamet, et korraldada ümber ja lihtsustada mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste süsteemi kooskõlas „kavaga korraldada ümber ja lihtsustada riigi üldhalduse mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste süsteemi“. |
|
321 |
C22.I1 |
T |
Projektid, mida viib ellu sotsiaalõiguste ministeerium ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 |
|
Arv |
0 |
4 |
TEINE KVARTAL |
2023 |
Viia lõpule neli deinstitutsionaliseeritud hooldust käsitlevat katseprojekti, millest üks keskendub intellektipuudega inimeste toetamisele ja hooldamisele, ning vähemalt 1100 IMSERSO asukohale vastavate keskuste reformimine. |
|
470 |
C22.I1 |
T |
Hooldekodud, mitteeluruumid ja päevahoiukohad. |
Eurot (miljonites) |
0 |
1 355 |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 1 355 000 000 EUR suuruse lepingu avaldamine Euroopa Liidu Teatajas või riigihankeplatvormil elamu-, mitteelu- ja päevahoiukeskuste renoveerimiseks ja ehitamiseks, et kohandada neid uue pikaajalise hoolduse mudeliga. |
|
|
322 |
C22.I1 |
T |
Koduse kaughoolduse teenused sõltumatus- ja hooldussüsteemis (SAAD) |
|
Eurot (miljonites) |
0 |
304 |
ESIMENE KVARTAL |
2025 |
Uued kaughooldusteenused, mille maksumus on vähemalt 304000000 eurot, lähtekuupäev: 31. märts 2020. |
|
323 |
C22.I1 |
T |
Hooldekodud, mitteeluruumid ja päevahoiukohad. |
|
Arv |
|
15 200 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Renoveeritud ja/või ehitatud elu-, mitteelu- ja päevahoiukeskused, et kohandada vähemalt 15200 kohta uue pikaajalise hoolduse mudeliga. |
|
324 |
C22.I2 |
M |
Konkreetsete tehnoloogiliste vahendite rakendamine sotsiaalteenuste teabe- ja juhtimissüsteemide parandamiseks. |
Projekti kõigi etappide ja lõpptulemuste välishindamine. |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2023 |
Konkreetsete tehnoloogiliste vahendite väljatöötamine ja rakendamine sotsiaalteenuste teabe- ja juhtimissüsteemide parandamiseks hõlmab järgmist: I.Hispaania sotsiaalteenuste infosüsteem (Siess); II.on-line vahend kolmanda sektori üksuste välja töötatud projektide analüüsimiseks; III.arvutivahendid mitmesuguste eelarveprogrammide haldamiseks, mis on seotud sotsiaalteenuste ning perekonna, laste ja teatavate haavatavate rühmade hooldamisega; ja IV.veebiplatvorm, et koondada riigis kättesaadav teave hoolduse kohta. |
|
325 |
C22.I2 |
M |
Sotsiaalteenuste tehnoloogilise ümberkujundamise ning elamukaitse ja kasuperedega seotud taristu ja teenuste ajakohastamise projektide lõpuleviimine |
Kontroll iga autonoomse piirkonnaga sõlmitud lepingute üle |
|
|
IV KVARTAL |
2025 |
Piirkondlike valitsuste poolt sotsiaalteenuste tehnoloogilise ümberkujundamise lõpuleviimine, mis võimaldab koostalitlusvõimet teiste süsteemidega, mis suhtlevad sotsiaalteenustega (tööhõive, tervishoid, kolmas sektor), ning laste ja noorukite hooldekodude kaitsega seotud taristu ja teenuste ajakohastamine, sealhulgas tegeledes paremini isikustatud toetusvajadustega (sealhulgas emotsionaalsed ja hariduslikud/kutselised) ning koolitusega kasuperesid, kusjuures kogueelarve on vähemalt 450000000 eurot. |
|
|
471 |
C22.I2 |
T |
Katseprojektide rakendamine |
Arv |
0 |
19 |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 19 katseprojekti lõpuleviimine, mille eesmärk on edendada innovatsiooni sotsiaalteenuste valdkonnas. |
|
|
326 |
C22.I3 |
T |
Parema juurdepääsetavuse projektid |
|
Eurot (miljonites) |
0 |
178 |
ESIMENE KVARTAL |
2024 |
Vähemalt 178 miljoni euro suuruse kogueelarvega omavalitsuste, piirkondlike omavalitsuste ja keskvalitsuse investeeringute lõpuleviimine juurdepääsetavuse parandamiseks ja tõkete kõrvaldamiseks, mis peaksid keskenduma järgmisele: I.kognitiivse juurdepääsetavuse parandamine ametiasutustega suhtlemisel (sealhulgas veebisaitidel); II.parandada füüsilist juurdepääsu üldkasutatavatele hoonetele ja avalikule ruumile, sealhulgas tervishoiuteenustele ja hariduskeskustele; III.ühistranspordi kättesaadavuse parandamine; IV.kohanemistööde tegemine ja seadmete ostmine omavalitsustes, eelkõige maapiirkondades. V.Teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, VI.Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teadusprojektid kognitiivse juurdepääsetavuse valdkonnas. |
|
473 |
C22.I4 |
M |
Eri liiki teenuste loomine seksuaalvägivalla ohvritele. |
Õigusaktide jõustumine |
ESIMENE KVARTAL |
2023 |
Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse seksuaalvägivalla ohvritele uus sotsiaal- ja tööhõivenõustamisteenus, mis pakub mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas õigusnõustamist, psühholoogilist ja emotsionaalset tuge ning abi tööturule integreerimisel. |
|||
|
472 |
C22.I4 |
M |
Investeeringud telefoniteenustesse ja internetiteenustesse naistevastase vägivalla ohvrite toetamiseks |
|
IV KVARTAL |
2025 |
Pakkuda vähemalt 30.000 distantseerumise jälgimise seadet, uut rakendust ohvritele ning uut suurandmete ja tehisintellekti platvormi, et toetada naistevastase vägivalla ohvreid, sealhulgas inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohvreid. Lähteolukorra kuupäev: 1. veebruaril 2020. |
|||
|
327 |
C22.I4 |
T |
Seksuaalvägivalla ohvrite keskused. |
|
Arv |
19 |
52 |
IV KVARTAL |
2024 |
Vähemalt üks seksuaalvägivalla ohvrite terviklik hoolduskeskus provintsi kohta ning üks Hispaania autonoomsetes linnades Ceutas ja Melillas. Lähteolukorra kuupäev: 1. veebruaril 2020. |
|
328 |
C22.I5 |
T |
Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi suutlikkus |
|
Arv |
400 |
6 100 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi vastuvõtusuutlikkust kaasamise, sotsiaalkindlustuse ja rände ministeeriumi keskustes vähemalt 5700 koha võrra võrreldes 2019. aastaga. Vähemalt 176000000 eurot kulutatakse hoonete ehitamiseks ja taastamiseks, et tagada energiatõhusus. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2019. |
V.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 6 (C22.R6): Tugevdada tagatismehhanisme, et tagada õiguste parem kaitse teatavatel juhtudel, kui tarbijat mõjutab teatav sotsiaalne ja majanduslik haavatavus.
Reformi eesmärk on võtta mitmesuguseid meetmeid, et kaitsta tarbijaid ja kasutajaid sotsiaalselt ja majanduslikult haavatavate olukordade eest.
Reform hõlmab vähemalt õigusaktide vastuvõtmist pimedate kirja tähestikus ja muudes vormingutes märgistamise kohta, et tagada universaalne juurdepääs tarbekaupadele ja toodetele, mis on eriti olulised ohutuse, terviklikkuse ja elukvaliteedi kaitseks, eelkõige pimedatele ja nägemispuudega isikutele kui haavatavatele tarbijatele. Lisaks muudetakse reformiga õigusakte, et tagada taotluse korral tarbijate ja haavatavas olukorras olevate kasutajate individuaalne kohtlemine makseteenustes, et vältida diskrimineerimist digitaalse lõhe alusel.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 6 (C22.I6): Sotsiaalmõju fond (FIS)
See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse ehk sotsiaalmõju fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania sotsiaalse mõju sektoris, eelkõige projektide puhul, mis aitavad kaasa sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele lahendustele, võttes arvesse tööstuse parimate tavadega (GIIN jt) kehtestatud mõju mõõtmise ja juhtimise menetlusi, ning arendada neis valdkondades kapitaliturge. Rahastu tegevus hõlmab laenude,omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute andmist erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele otse või vahendajate kaudu. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 400000000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina Compañía Española de Financiación del Desarrollo (COFIDES). Rahastu koosneb kolmest järgmisest tootekategooriast:
·Sotsiaalse mõjuga investeerimisfondide aktsiate märkimine. See rida ostab selliste investeerimisvahendite aktsiaid, mida haldavad erasektori finantsjuhid ja mille eesmärk on investeerida sotsiaal- ja keskkonnaprojektidesse kõigis valmidusastmetes. Ostu ülemmäär on 25 % iga fondi koguosakaalust, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil see protsent võib suureneda, kuid ei tohi ületada 49 %. Peale selle ei osta rahastu rohkem kui kahe fondi aktsiaid, mida haldab sama ühise investeerimisfondi valitseja, välja arvatud juhul, kui üks kahest fondist on võõrandamisperioodi jooksul ja ta on kõrvaldanud vähemalt 50 % valitsetavatest varadest.
·Kaasinvesteerimine või kaasrahastamine omakapitali- või muude võlainstrumentide kaudu projektidesse, millel on mõõdetav sotsiaalne või keskkonnamõju, või ettevõtetesse, kes on võtnud kohustuse viia ellu nende omadustega uusi projekte. Sellelt eelarverealt kaasrahastatakse või kaasrahastatakse projekte koos muude avaliku või erasektori vahenditega, sealhulgas nendega, mille puhul rahastu on ostnud aktsiaid.
·Otselaenud ja osaluslaenud ettevõtetes, mis viivad ellu mõõdetava sotsiaalse või keskkonnamõjuga projekte.
See investeering hõlmab ka tehnilise abi rahastut, mille eesmärk on parandada abisaajate suutlikkust hallata ja mõõta oma investeerimisprojektide mõju. Samuti toetab see rahastu usaldusväärset finantsjuhtimist. TAFi haldab COFIDES ja sellele eraldatakse esialgu kuni 8 miljonit eurot.
Selleks et teha rahastusse investeering, kiidab Hispaania heaks rahastu loomise ja haldamise määruse ja kõik sellega seotud dokumendid, mis sisaldavad järgmist sisu:
1)Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Investeerimisrahastu esialgse investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.
2)Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a)Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.
b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c)Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
d)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige:
I)Laenude, projektivõlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: (I) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 190 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 191 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad.
II)Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika ei hõlma äriühinguid, mis on olulisel määral keskendunud 192 järgmistele sektoritele: (I) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 193 ; (II) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 194 ; saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 195 ; IV) jäätmete kogumine, töötlemine ja 196 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine
III)Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3)Rahastu loomist käsitlevate määruste ja nendega seotud dokumentidega hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavad vahendid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4)Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c)Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rahastu loomist käsitlevates määrustes sätestatud nõuetega enne operatsiooni rahastamise kohustuse võtmist.
d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas COFIDESi auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava määruse ja sellega seotud dokumentide tingimuste täitmist, millega luuakse rahastu ja rahastamislepingud.
5)Finantsvahendajate valimise nõuded: COFIDES valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.
6)Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: COFIDES allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse rahastamisvahendi loomist käsitlevates seonduvates dokumentides. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:
a)Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
b)Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
V.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti.
|
Arv |
Meede
|
Vahe-eesmärk /Sihtmärk
|
Nimetus
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihteesmärgi puhul) |
Aeg |
Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus
|
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L71 |
C22.R6 |
M |
Asjaomaste õigusaktide jõustumine |
Õigusnorm, mis näeb ette õigusakti jõustumise |
|
IV KVARTAL |
2025 |
Tarbijate ja kasutajate kaitset sotsiaalse ja majandusliku haavatavuse eest käsitlevate asjakohaste õigusaktide jõustumine, eelkõige: a) seadus nr 4/2022, mis käsitleb tarbijate ja kasutajate kaitset sotsiaalselt ja majanduslikult haavatavate olukordade eest, ning b) kuninglik dekreet, millega reguleeritakse punktkirja „Alphabet“ märgistust ja muid vorme, et tagada üldine juurdepääs eriti olulistele kaupadele ja tarbekaupadele. |
||
|
L72 |
C22.I6 |
M |
Sotsiaalmõju fond: Määrus, millega luuakse rahastu |
Rahastu loomist käsitleva määruse jõustumine |
ESIMENE KVARTAL |
2024 |
Rahastu loomist käsitleva määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine |
|||
|
L73 |
C22.I6 |
T |
Sotsiaalmõju fond: Lõplike abisaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud |
% |
0 |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Rahastu ja COFIDESi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 40 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 10 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rahastu otsesed omakapitaliinvesteeringud). |
|
|
L74 |
C22.I6 |
M |
Sotsiaalmõju fond: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab rahastusse üle 400000000 eurot. |
|||
W. KOMPONENT 23: Uus riiklik poliitika dünaamilise, vastupanuvõimelise ja kaasava tööturu jaoks
Hispaania taaste- ja vastupidavuskavakomponendis käsitletakse Hispaania tööturu olulisi struktuurseid probleeme. Selle peamised eesmärgid on vähendada struktuurset töötust ja noorte töötust, vähendada ajutiste lepingute laialdast kasutamist ja parandada tööturu duaalsust, suurendada investeeringuid inimkapitali, ajakohastada kollektiivläbirääkimiste vahendeid ning suurendada aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkust ja tõhusust.
Komponent hõlmab asjakohaseid investeeringuid, mis täiendavad struktuurifondidest (eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist) rahastatavaid investeeringuid, mille eesmärk on maksimeerida reformide mõju kvaliteetsete töökohtade loomisele, tootlikkuse kasvule ning sotsiaalse, territoriaalse ja soolise ebavõrdsuse vähendamisele.
Üldiselt on komponendis sisalduvate meetmete eesmärk tegeleda Hispaania tööturu pikaajaliste probleemidega ning esitada ambitsioonikad ja sidusad reformid, millest enamik tuleb ellu viia 2021. aasta lõpuks. Mõningaid reformiettepanekuid arutatakse praegu sotsiaalpartneritega sotsiaaldialoogi protsessi kaudu. Seetõttu on mõned üksikasjad jäetud selgesõnaliselt lahtiseks, et jätta piisavalt ruumi kokkuleppele jõudmiseks ja sotsiaalpartnerite heakskiiduks.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad üleminekut tähtajatutele lepingutele ja värbamisstiimuleid, avalikke tööturuasutusi, aktiivset tööturupoliitikat ja täiskasvanuharidust, töötuskaitset, miinimumsissetuleku kavasid ja töökohtade säilitamist (riigipõhised soovitused 2 2019 ja 2 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
W.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C23.R1) – kaugtöö reguleerimine
Reformiga luuakse kaugtöö pakkumise õigusraamistik, et parandada töötajate kaitset ja paindlikkust, säilitades samal ajal ettevõtete tootlikkuse. See koosneb kahe kuningliku dekreetseaduse heakskiitmisest:
·22. septembri kuningliku dekreetseadusega nr 28/2020 nähakse ette õigusraamistik, mis soodustab kaugtöö kasutuselevõttu erasektoris, säilitades samal ajal ettevõtete tootlikkuse ning võimaldades töötajatele kaitset ja paindlikkust. See tagab nii töötajale kui ka tööandjale samad töötingimused kaugtööle ja kohapeal töötavatele isikutele ning kaugtöö vabatahtliku iseloomu. Kehtestatud raamistik soodustab nii kaug- kui ka kohapealset tööd.
·Septembri kuninglik dekreet-seadus nr 29/2020, mis käsitleb kaugtööd avalikus halduses, kehtestab avaliku sektori töötajatele õigusraamistiku, milles tunnustatakse võimalust pakkuda seda liiki tööd vabatahtlikul ja tagasipöörataval alusel eelneva loa alusel.
See reform on seotud avaliku halduse komponendi nr 11 reformiga nr 1.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2020.
Reform nr 2 (C23.R2) – soolise ebavõrdsuse kaotamise meetmed
Reformi eesmärk on kaotada sooline palgalõhe. See koosneb kahest määrusest:
·13. oktoobri kuninglik dekreet nr 901/2020 reguleerib tööandjate kohustust koostada ja registreerida võrdõiguslikkuse kavad, et tagada tasustamise läbipaistvus. Kõik ettevõtted, millel on üle 150 töötaja, on kohustatud selliseid kavasid koostama ja registreerima ning 2022. aastal on kohustatud ka kõik ettevõtted, kus on üle 50 töötaja. Kuninglikus dekreedis sätestatakse kavade üle läbirääkimiste pidamise kord, nõuded, millele diagnoos peab vastama, ning nende hindamise ja järelevalve omadused.
·13. oktoobri kuninglik dekreet nr 902/2020 meeste ja naiste võrdse tasustamise kohta tagab tasustamise läbipaistvuse põhimõtte, et teha kindlaks ebakorrektsetest töökohtade hindamisest tingitud diskrimineerivad olukorrad (st võrdväärse töö eest madalam palk). Dekreedis määratakse kindlaks olukorrad, kus teost peetakse võrdväärseks. See kehtib alates 2021. aasta aprillist, pärast kuuekuulist ajavahemikku, mis on tööandjatele antud vajalike rakendusmehhanismide loomiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2021.
Reform 3 (C23.R3) – Koduturustajate töö reguleerimine digiplatvormide poolt (rudrid)
Reformi eesmärk on reguleerida niinimetatud autojuhtide töötingimusi, kes tegelevad tehniliste vahendite abil turustamisega kolmandatele isikutele. Kuninga dekreetseadusega tagatakse kõnealustele töötajatele õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele töötingimuste osas ning õigus saada sotsiaalkaitset ja koolitust, lähtudes õiguslikust eeldusest, et ettevõtja ja juht on töösuhtes. Samuti peab see võimaldama töötajate seaduslikul esindamisel saada teavet tehisintellekti algoritmides ja süsteemides sisalduvatest eeskirjadest, mis võivad mõjutada töötingimusi, sealhulgas juurdepääsu tööhõivele ja selle säilitamist ning profiilianalüüsi.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2021.
Reform 4 (C23.R4) – Lepingute lihtsustamine: tähtajatu lepingu üldistamine, ajutiste lepingute kasutamise põhjused ning koolitus- ja praktikalepingu reguleerimine.
Reformiga muudetakse töötajate põhimääruses (seadusandlik dekreet 2/2015) sätestatud töölepinguid käsitlevat määrust, et reguleerida ajutiste lepingute kasutamist üksnes põhjusliku alusena ja muuta tähtajatute lepingute kasutamine üldisemaks. Reform hõlmab järgmisi elemente:
·Lepingute menüü lihtsustamine ja ümberkorraldamine, mis hõlmab kolme peamist liiki: tähtajatu, ajutine ja koolitus/praktika. Uut liiki lepingute ülesehituse eesmärk on piirata ajutiste lepingute kasutamise kehtivaid põhjuseid, muutes seega üldreegliks tähtajatud lepingud.
·Koolitus-/praktikalepingu kasutamise läbivaatamine, et luua noortele piisav raamistik tööturule sisenemiseks.
·Hooajalise lepingu kasutamise suurendamine, mis on hooajalise tegevuse puhul kasutatava tähtajatu lepingu eriliik.
·Reformiga tugevdatakse kontrolli osalise tööajaga lepingute kasutamise üle, et vältida ebaregulaarset tööaega.
·Tööpettuste vastase võitluse tugevdamine, sealhulgas karistussüsteemi ajakohastamise kaudu.
See reform on tihedalt seotud komponendi nr 1 reformiga nr 11, millega tehakse avalike töötajate põhimäärusesse muud õiguslikud muudatused, et vähendada ajutiste lepingute kasutamist avalikus sektoris. Samuti on see seotud selle komponendi reformiga nr 6 (paindlikkus- ja stabiilsusmehhanism).
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
Reform 5 (C23.R5) – aktiivse tööturupoliitika ajakohastamine
Reformi eesmärk on ajakohastada aktiivse tööturupoliitika rakendamist Hispaanias, võttes arvesse sõltumatu eelarveasutuse (AIReF) tehtud kulutuste läbivaatamise järeldusi. Reform koosneb mitmest elemendist, nagu individuaalsete nõustamisvõimaluste väljatöötamine, kuritarvituste ennetamine töökohal toimuvas koolituses (nt praktika ja koolituslepingud), täiskasvanuhariduse süsteemi tugevdamine ja pädevuste tunnustamine, noortele mõeldud ühtse kontaktpunkti loomine, tööhõive ja sotsiaalteenuste ning piirkondade vahelise koordineerimise parandamine ning koostöö parandamine erasektoriga.
Seda reformi täiendavad veel kaks selle komponendi reformi, nimelt reform 7 (töölevõtmise stiimulid) ja 11. reform (riiklike tööturuasutuste digiteerimine). Mõned reformi elemendid (nt eakate töötajate ümberõppe ja abiprogrammi tugevdamine) loovad koostoime reformiga nr 30 (tegeliku pensioniea vastavusse viimine seadusliku pensionieaga).
Reform hõlmab 2021. ja 2022. aastal mitut seadusandlikku sammu:
a)2021.–2027. aasta tegevuskava noorte töötuse vastu võitlemiseks ELi noortegarantii+ rakendamise kontekstis. Tegevuskava sisaldab praktika-/praktikalepingute läbivaatamist ja praktikantide põhimääruse heakskiitmist. Need meetmed peavad olema kooskõlas haridussüsteemist varakult lahkumise vastu võitlemise hariduspoliitikaga (nagu on sätestatud komponendis nr 21). Meetme selle osa rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2021.
b)Hispaania tööhõive aktiveerimise strateegia aastateks 2021–2024 pärast sotsiaaldialoogi protsessi. Uue strateegia peamised eesmärgid on:
·Inim- ja ärikeskne lähenemisviis: aktiivse tööturupoliitika kavandamisel keskendutakse eeldatavasti iga isiku ja ettevõtte konkreetsele olukorrale.
·Kooskõla tootliku ümberkujundamisega: Aktiivne tööturupoliitika peaks võimaldama tootmismudeliga kaasnevat kutsealast üleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele.
·Tulemustele orienteeritus: Eeldatakse, et aktiivset tööturupoliitikat hinnatakse, jälgitakse ja edendatakse tulemuste saavutamist.
·Riiklike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamine nende digitaliseerimise ja ajakohastamise kaudu.
·Riikliku tööhõivesüsteemi juhtimine ja ühtekuuluvus, et parandada koordineerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning aktiivses tööturupoliitikas osalevaid sidusrühmi.
Meetme selle osa rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
c)Tööseaduse reform, mille eesmärgid on järgmised: (I) tugevdada riikliku tööhõivesüsteemi poliitika- ja koordineerimisvahendeid; II) reformida aktiivset tööturupoliitikat; III) vaadata läbi süsteemi juhtimine; IV) tugevdada tööhõivepoliitika kohalikku mõõdet; ning v) täita riikliku aktiivse tööhõivepoliitika kava raames ette nähtud mitmesuguste meetmete rakendamise nõudeid. Sellega seoses hõlmavad õigusaktide muudatuste põhielemendid järgmist:
·Aktiivse ja passiivse tööhõivepoliitika tugevdamine, võttes arvesse pädevuste jaotust riigi ja autonoomsete piirkondade vahel.
·Vahendussüsteemi ning avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine.
·Riikliku tööhõivesüsteemi ühine teenuste portfell.
·Rahastamismudeli läbivaatamine.
·Koostöö sotsiaalteenistustega.
·Kohalik ja Euroopa mõõde.
·Tehnoloogiline areng tööalase konkurentsivõime suurendamiseks.
·IKT ja suurandmete kasutamine.
·Tööalase konkurentsivõime parandamine.
Meetme selle osa rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform 6 (C23.R6) – Töötajate sisemise paindlikkuse, töökoha stabiilsuse ja ümberõppe alaline mehhanism.
Reformi eesmärk on luua alaline kava tsükliliste ja struktuuriliste vapustustega kohanemiseks, hõlmates tööaja peatamise või vähendamise tööhõive reguleerimise kava kaudu, mis sisaldab nõuet parandada või ümber koolitada töötajaid nõutavate oskuste osas. Kava tugineb kogemustele, mis on saadud COVID-19 kriisi ajal kasutusele võetud lühendatud tööaja kavadest (ERTE), et säilitada töökohti liikumispiirangute ja muude pandeemiast tingitud tegevuspiirangute ajal.
Reform koosneb kahest uuest kohandamismehhanismist:
·Majandusliku stabiliseerimise mehhanism, mis tagab ettevõtetele sisemise paindlikkuse ja stabiilsuse töötajatele ajutiste või tsükliliste šokkide korral, pöörates erilist tähelepanu töötajate koolitamisele.
·Mehhanism, mis toetab üleminekul olevate töötajate ja ettevõtete ümber- ja täiendusõpet, et aidata neil toime tulla tehnoloogiliste või nõudluse uuendustega, ning mis hõlbustab töötajate vabatahtlikku liikuvust ettevõtete sees ja nende vahel.
Meedet rakendatakse töötajate põhimääruse muutmise teel. See hõlmab kolmepoolse fondi loomist, mida rahastatakse tööandjate ja töötajate sotsiaalkindlustusmaksetest ning mida täiendab riik. Ta tagab riigi rahanduse jätkusuutlikkuse keskpikas ja pikas perspektiivis, võttes arvesse erinevaid võimalusi ja stsenaariume. Kõnealuse fondi konkreetse toimimise üle peetakse läbirääkimisi sotsiaalpartneritega.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
Reform 7 (C23.R7) – töölevõtustiimulite läbivaatamine
Reformi eesmärk on lihtsustada värbamisstiimulite süsteemi ja suurendada selle tõhusust parema suunamise kaudu, võttes arvesse sõltumatu eelarveasutuse (AIReF) tehtud kulutuste läbivaatamist. Eelkõige on selle eesmärk parandada tööturul vähe osalevate väga spetsiifiliste rühmade tööalast konkurentsivõimet, edendades kvaliteetseid töökohti ja tähtajatuid lepinguid. Vähendatakse stiimulite arvu ja ühtlustatakse abisaavatele äriühingutele esitatavad nõuded. Nähakse ette värbamisstiimulite süsteemi pidev järelevalve ja hindamine.
Reform viiakse ellu seaduse 43/2006 muutmisega. See on tihedalt seotud selle komponendi muude meetmetega, nagu reform 5 (aktiivse tööturupoliitika üldine reform) ja investeering 7 (miinimumsissetuleku kava toetusesaajate aktiveerimise võimalused).
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform 8 (C23.R8) – Kollektiivläbirääkimiste ajakohastamine
Reformi eesmärk on parandada kollektiivläbirääkimiste toimimist, muutes pärast sotsiaaldialoogi protsessi töötajate põhimääruse asjakohaseid õigusnorme (seadusandliku dekreedi 2/2015 III jaotis). Seetõttu ei ole kavas kavandatavaid regulatiivseid muudatusi üksikasjalikult kirjeldatud. Muudatustega parandatakse kollektiivläbirääkimisi reguleerivaid õigusnorme.
Kollektiivläbirääkimiste ajakohastamine hõlmab muudatusi läbirääkimisstruktuuris, et tugevdada läbirääkimispoolte esindatust, rikastada dialoogi sisu ning suurendada õiguskindlust selle rakendamisel ja mõjul. Muudatused ei tohi põhjustada äriühingutele ebaproportsionaalseid takistusi tsükliga kohanemisel ja tootlikkuse muutustele reageerimisel.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
Reform 9 (C23.R9) – Allhangete ajakohastamine
Reformi eesmärk on parandada alltöövõtjates töötavate isikute töötingimusi ja õigusi, muutes töötajate põhimääruse artiklit 42 (seadusandlik dekreet 2/2015), et tagada selle nõuetekohane kasutamine juhtudel, kui see parandab tootmistegevust ja pärsib seda nende asemel, kus see on üksnes kulude vähendamise vahend.
Selle reformiga tagatakse piisav kaitse allhangetes osalevatele töötajatele ning liigutakse alltöövõtjate ja äriühingu töötajate võrdsete tingimuste poole. Samuti tugevdatakse sellega töövõtjate või alltöövõtjate vastutust ning takistatakse allhangete kaudu teenuste edasiandmist juhtudel, kui seda tehti alltöövõtjate heaks töötavate isikute tööstandardite alandamiseks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
Reform 10 (C23.R10) – Töötusabi lihtsustamine ja parandamine
See seadusandlik reform puudutab mitteosamakselist töötusabi ja see toimub kuningliku seadusandliku dekreedi 8/2015 muutmise teel. See on tihedalt seotud komponendi nr 22 reformiga nr 5, milles kirjeldatakse mitteosamakseliste sotsiaaltoetuste üldisemat reformi.
Reform hõlmab järgmisi eesmärke:
I.laiendada töötuskaitset, täites mõned praeguse süsteemi katvuslüngad ja pikendades maksimaalset kestust;
II.lihtsustada süsteemi, mis on praegu killustatud mitmeks süsteemiks;
III.siduda hüvitis personaalse aktiveerimismarsruudiga;
IV.hõlbustada üleminekut sotsiaalkaitsele, kui toetusesaaja ei naas tööle ja on haavatavas olukorras.
Üldreeglina peab uue skeemi sihtrühm olema sama mis praeguses süsteemis, st töötutel, kellel ei ole õigust saada osamakselisi töötushüvitisi kas seetõttu, et nad on olnud töötud liiga kaua ja oma õigused ammendunud, või seetõttu, et nende sissemaksete ajalugu on liiga lühike (vähem kui 12 kuud, kuid rohkem kui kuus kuud). Igakuine hüvitise suurus on 80 % intellektuaalomandi õiguste ja maavarade ministeeriumi (IPREM) summast (erineva mõjuga avaliku sektori sissetuleku näitaja).
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform 11 (C23.R11) – Riiklike tööturuasutuste digitaliseerimine selle ajakohastamiseks ja tõhustamiseks.
Reformi eesmärk on muuta avalike tööturuasutuste pakkumist ning parandada nende tõhusust kodanike ja ettevõtjate jaoks. Reform koosneb järgmistest elementidest:
·Sisejuhtimise parandamine: ajakohastada töötushüvitiste süsteemi toetavaid infosüsteeme ning aktiivset tööturupoliitikat toetavaid infosüsteeme.
·Kõigi kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate avalike teenuste digiteerimine ja klienditeeninduse parandamine, sealhulgas uute teenuste pakkumine (mobiilne rakendus, täiustatud eelmääramissüsteem ja internetipõhised teenused).
·Statistika ja andmehaldus: Kaasata asjakohane andmehaldus, mis soodustab otsuste tegemist, ning ühiskonna jaoks väärtusliku teabe avaldamist.
·Pettusevastaste süsteemide täiustamine tehisintellektisüsteemide ja suurandmete abil.
·Töökohtade ja taristu ajakohastamine, et hõlbustada avalike tööturuasutuste töötajate kaugtöö korraldust.
Avalike tööturuasutuste reform hõlmab üldisemaid jõupingutusi avaliku halduse ajakohastamiseks ja digitaliseerimiseks (taaste- ja vastupidavuskava 11. komponent). Riiklike tööturuasutuste reformi rahastatakse 11. rahastamisvahendi investeeringu nr 2 lepingute sõlmimise ja teostamise kaudu.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Investeering 1 (C23.I1) – Noorte tööhõive
See investeering hõlmab noortele (16–29aastastele) tööotsijatele mõeldud aktiveerimis- ja koolitusprogramme, mille eesmärk on toetada nende integreerimist tööturule. See koosneb järgmistest meetmetest:
1.Tadem-programm. Selle raames pakutakse 16–29aastastele noortele riiklikel kooliseminaridel tööpõhist koolitust, keskendudes rohe- ja digipöördeks, sotsiaalhoolekandeks ja territoriaalseks ühtekuuluvuseks vajalikele oskustele. Toetust saavad keskvalitsuse avalik-õiguslikud asutused ja muud riigi avaliku sektori üksused, samuti rakendamise eest vastutavad ühendused, sihtasutused ja muud mittetulunduslikud üksused.
2.Programm „Esimene töökogemus“ haldusasutustes. See pakub esmast töökogemust avalikus sektoris (nii kesk- kui ka territoriaalsetes haldusasutustes) töötutele noortele, kes on lõpetanud oma formaalhariduse. Nad omandavad pehmeid oskusi, töötades töökohtadel, mis on seotud kaksikülemineku, sotsiaalhoolekande ja territoriaalse ühtekuuluvusega. Toetusi antakse rakendamise eest vastutavate kesk- ja territoriaalsete haldusasutuste avalik-õiguslikele asutustele.
3.Investigo programm. See hõlmab noorte teadlaste värbamist riiklikesse teadusasutustesse, avalik-õiguslikesse ülikoolidesse, tehnoloogiakeskustesse ja muudesse avalik-õiguslikesse ja eraõiguslikesse üksustesse, kes tegelevad teadusprojektiga.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (C23.I2) – Naiste tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine aktiivses tööturupoliitikas
Selle investeeringu eesmärk on parandada naiste integreerimist tööturule, mis on kooskõlas paljude muude kavas sisalduvate soolise tasakaalu edendamise meetmetega. See koosneb järgmistest meetmetest:
1.Toetusliin naistele maa- ja linnapiirkondades. See hõlmab koolitusmeetmeid digi-, rohelise, pikaajalise hoolduse, ettevõtluse ja sotsiaalmajanduse valdkonnas. Toetustaotluste esitamise kutsed korraldatakse koolituse pakkumise eest vastutavatele avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele üksustele.
2.Toetusliin vägivalla või inimkaubanduse ohvriks langenud naistele. See hõlmab nende naiste integratsioonivõimalusi kahes etapis. Esimese kuue kuu jooksul peavad osalejad läbima individuaalseid sotsiaalse kaasamise viise ja järgmised kuus kuud läbivad tööpõhise koolituse, mille puhul tööandjad kohustuvad nad hiljem tööle võtma.
3.Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine aktiivses tööturupoliitikas. See hõlmab soolõime lisamist riiklike tööturuasutuste iga-aastaste (nii kesk- kui ka piirkondlike) tööhõivekavade kõigisse elementidesse ajavahemikul 2021–2023. Selleks võetakse tööle nõustamisteenused.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (C23.I3) – Rohe-, digi- ja tootmisüleminekuks vajalikud uued oskused
See investeering hõlmab erinevaid koolitusalgatusi, mille eesmärk on sundrände ohus olevate töötajate ümberõpe. See koosneb järgmistest tegevussuundadest:
1.Toetus- ja pakkumiskutsed digi-, rohe- ja tootmisüleminekuks vajalike uute oskuste omandamiseks. See on suunatud turismisektori töötajatele, töötutele, hõivatud töötajatele ja ERTEga hõlmatud isikutele. Koolitusmeetmete kestus peab olema tootmissektori jaoks vajalik.
2.Koolitusvautšerid digi-, rohe- ja produktiivseks ümberkujundamiseks vajalike uute oskuste omandamiseks. See on suunatud sama liiki töötajatele kui eelmine tegevussuund, kuid sellisel juhul saab toetusesaaja otsest toetust keskkonnahoidlike, digitaalsete ja muude strateegiliste sektorite jaoks oluliste oskuste alaseks koolituseks.
3.Vajalike oskuste väljaselgitamine. Uuring, mis põhineb vähemalt 23 tootmissektoris tehtud uuringul, peab pakkuma tõhusaid vastuseid nõudlusele koolituse ja ümberõppe järele tööturul, sealhulgas digiülemineku ja rohepöördega seotud oskustele. Samuti prognoositakse muutusi ja reageeritakse võimalikule nõudlusele oskustööjõu järele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 4 (C23.I4) – Tasakaalustamise ja omakapitali uued territoriaalsed projektid
Selle investeeringuga rahastatakse vähemalt 68 uut territoriaalset projekti, mille eesmärk on lahendada demograafilisi probleeme ja hõlbustada tootlikku üleminekut, eelkõige rohelisele ja digitaalsele majandusele. Riigi igas autonoomses piirkonnas viiakse ellu vähemalt neli projekti.
See koosneb kahte liiki projektidest:
1.Territoriaalsed projektid haavatavatele rühmadele. Need projektid on suunatud pikaajalistele töötutele, kes järgivad individuaalseid ja individuaalseid marsruute, millesse on integreeritud erinevad meetmed, näiteks: juhendamine ja kaasaaitamine, suunamisprogrammid, tööotsingurühmade hooldus, koolitus- ja lepitusstipendiumid, värbamisabi ja meetmete järelevalve.
2.Ettevõtluse ja mikroettevõtete projektid. Nendes projektides käsitletakse demograafilisi probleeme ja hõlbustatakse tootlikku üleminekut, eelkõige rohelisele ja digitaalsele majandusele. Rahastatavad algatused hõlmavad muu hulgas põllumajandusvaldkonna koolitusprojekte, kestlikku kohalikku arengut, sotsiaalmajanduse algatusi kultuuri- ja kunstitegevuseks, ökoloogilist üleminekut, kohaliku arengu algatusi, maaturismi ja kunstipärandit. Projekti raames võib rahastada selliseid meetmeid nagu: sotsiaalne ettevõtlus ja vabakutselised, tööturu-uuringud, kohalikud edendajad ja arengu edendajad, ühistute või mikroettevõtete asutamise toetamine, võrgustike loomine, osalemine konverentsidel ja levitamistegevuses.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
Investeering 5 (C23.I5) – Tegevust toetavate poliitikameetmete juhtimine ja edendamine
Meetme eesmärk on tugevdada riiklikke tööturuasutusi ja parandada aktiivse tööturupoliitika tõhusust. Selleks nähakse ette 20 tööhõivealase suunitluse, ettevõtluse ja innovatsiooni keskusest koosneva võrgustiku loomine. Need on hajutatud kogu riigis (üks keskvalitsuse tasandi keskus ja teine iga autonoomsel territooriumil, sealhulgas Ceutas ja Melillas), eesmärgiga parandada avalike tööturuasutuste koordineerimist piirkondade vahel.
Lisaks on riiklike tööturuasutuste töötajatele ette nähtud täiendõppe meetmed, mis pakuvad neile aastas keskmiselt 14000 koolitusmeedet. Koolitus korraldatakse 30 tunni pikkuste moodulitena ja ajavahemikul 2021–2023 osaleb igal aastal keskmiselt iga töötaja moodulis.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 6 (C23.I6) – Sotsiaalmajanduse edendamise terviklik kava
Selle meetmega toetatakse uuenduslikke sotsiaalmajanduse projekte, mille eesmärk on luua kaasavam ja jätkusuutlikum majandusstruktuur.
See hõlmab vähemalt 30 sotsiaalmajanduse projekti arendamist aastatel 2021–2025 järgmistes valdkondades:
·Selliste elujõuliste ettevõtete loomine ja säilitamine, kes on raskustes või ilma põlvkondade vahetumiseta, muutes need sotsiaalmajanduse ärivormideks (ühistud ja tööettevõtted), mida juhivad nende töötajad.
·Uuenduslike sotsiaalmajanduse üksuste loomine ja konsolideerimine, mis mõjutab põlvkondade vahetust ja noorte ettevõtlust.
·Sotsiaalsete ettevõtete digitaliseerimine digiplatvormide loomise kaudu, mille eesmärk on parandada kodanike heaolu maapiirkondades.
·Ühistute, tööettevõtete ja muude sotsiaalmajanduse vormide võrgustike loomine koos suutlikkuse suurendamise ja koolitusmeetmetega, et pakkuda ühiskonnale uusi terviklikke teenuseid.
·Haavatavate ettevõtete ja rühmade kestlike ja kaasavate üleminekute soodustamine.
Investeering tehakse 30. juuniks 2025.
Investeering 7 (C23.I7) – Kaasava majanduskasvu edendamine, sidudes sotsiaalse kaasamise poliitika riikliku miinimumsissetuleku kavaga
Selle investeeringu eesmärk on parandada riikliku miinimumsissetuleku kava alusel toetuse saajate integratsioonivõimaluste tõhusust vähemalt 18 katseprojekti rakendamise kaudu. Pärast miinimumsissetuleku tagamise kavade lõpuleviimist viiakse läbi hindamine, et hinnata miinimumsissetuleku tagamise kavade katvust, tõhusust ja edukust. Kõnealune hindamine sisaldab konkreetseid soovitusi sotsiaalse kaasamise poliitika kasutuselevõtu määra suurendamiseks ja tõhususe parandamiseks. See meede on tihedalt seotud 22. komponendi reformiga nr 5.
Katseprojektide rakendamiseks allkirjastab sotsiaalse kaasatuse ministeerium partnerluslepingud asjaomaste piirkondlike ja kohalike haldusasutustega, samuti kolmanda sektori sotsiaalmeetmete üksuste ja sotsiaalpartneritega. Nende partnerluslepingute eesmärk on: I) IMV kasutuselevõtu määra parandamine; II) IMV tõhususe suurendamine integratsioonivõimaluste kaudu. Igale partnerluslepingule lisatakse tegevuskava, milles määratakse kindlaks vähemalt järgmised punktid:
·Katseprojektis osalevad IMV toetusesaajad.
·Kõige sobivamad tegutsemisviisid (mis määratakse kindlaks saadud kogemuste põhjal) ja nendega seotud kaasamistulemus/-tulemused, mis tuleb saavutada sekkumisega.
·Andmetaristu nõue: headele kontrollrühmadele toetumiseks on vaja mitte ainult IMV toetusesaajaid, vaid ka teisi piirkondlike programmide toetusesaajaid.
·Sekkumise ühikukulud.
·Kaasamisministeeriumi järelevalvekava, et hinnata kavas määratletud eri vahe-eesmärkide saavutamist.
·Hindamise avaldamine pärast katseprojekti lõppu koos järelduste ja saadud kogemustega.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2024.
W.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
329 |
C23.R1 |
M |
Jõustub kaks kuninglikku dekreetseadust, mis reguleerivad kaugtööd erasektoris ja haldusasutustes |
Kuninglikud dekreetseadused jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Kahe kuningliku dekreetseadusega reguleeritakse kaugtööd erasektoris ja haldusasutustes. Seaduste eesmärgid on järgmised: (I) luua õigusraamistik (RDL 28/2020), mis soodustab kaugtöö kasutuselevõttu, säilitades samal ajal ettevõtete tootlikkuse ning võimaldades töötajatele kaitset ja paindlikkust; ning ii) kaugtöö reguleerimine kõigis haldusasutustes (RDL 29/2020) kui uus töö korraldamise ja struktureerimise viis, et teenida paremini üldisi huve ja tagada haldusasutuste tavapärane toimimine. |
|
330 |
C23.R2 |
M |
Naiste ja meeste võrdset tasustamist ning võrdõiguslikkuse kavasid ja nende registreerimist käsitleva kahe määruse jõustumine |
Määruse jõustumist käsitlevad sätted |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Neid kahte määrust kohaldatakse naiste ja meeste võrdse tasustamise ning võrdõiguslikkuse kavade ja nende registreerimise suhtes. Määruste eesmärgid on järgmised: (I) tagada tasustamise läbipaistvuse põhimõte, et teha kindlaks ebakorrektsetest töökohtade hindamisest tingitud diskrimineerimine; ning ii) töötada välja võrdõiguslikkuse kavad ja tagada nende registreerimine avalikus registris. |
|
331 |
C23.R3 |
M |
Jõustub kuninglik dekreetseadus, millega kaitstakse tehniliste vahendite abil kolmandatele isikutele turustamisega tegelevaid töötajaid |
Kuningliku dekreetseaduse jõustumise sätted |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Kuninga dekreetseadus käsitleb nende töötajate kaitset, kes tegelevad tehniliste vahendite abil turustamisega kolmandatele isikutele. Seaduse eesmärk on tagada neile inimestele õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega, õigus sotsiaalkaitsele ja koolitusele ning võimaldada töötajate seaduslikul esindamisel saada teavet tehisintellekti algoritmides ja süsteemides sisalduvatest eeskirjadest, mis võivad mõjutada platvorme reguleerivaid töötingimusi, sealhulgas juurdepääsu tööhõivele ja selle säilitamist ning profiilianalüüsi. |
|
332 |
C23.R4 |
M |
Töötajate põhimääruse muutmine, et toetada ajutiste töölepingute arvu vähendamist lepinguliikide arvu lihtsustamise teel |
Jõustumisega seotud muudatusettepaneku sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Järgides sotsiaalset dialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, millega tasakaalustatakse vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul, jõustub 23. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreedi nr 2/2015 (millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse uuesti sõnastatud tekst) sätete muutmine, et toetada ajutiste töökohtade arvu vähendamist lepinguliikide arvu lihtsustamise teel. |
|
333 |
C23.R5 |
M |
Noorte töötuse vastu võitlemise tegevuskava jõustumine |
Tegevuskava sätted jõustumise kohta |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Tegevuskavas käsitletakse noorte töötust ELi noortegarantii+ rakendamisel. Noortegarantii eesmärk on parandada ja süvendada institutsioonidevahelist koordineerimist, tugevdada suhteid erasektori ja kohalike omavalitsustega, parandada koolituse kvaliteeti ja piisavust, otsida uusi töövõimalusi kasvupotentsiaaliga sektorites, vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist, säilitada ja parandada hindamis- ja järelevalvesüsteemi ning veelgi tugevdada personaalseid nõustamisprogramme. |
|
334 |
C23.R5 |
M |
Kuninglik dekreet Hispaania uue tööhõivestrateegia kohta aastateks 2021–2024 |
Kuninga dekreedi jõustumise sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Austades sotsiaaldialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, mis tasakaalustab vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul, kiidab ministrite nõukogu heaks ja jõustab kuningliku dekreedi Hispaania uue tööhõive aktiveerimise strateegia 2021–2024 kohta. Uue strateegia peamised eesmärgid on järgmised:
|
|
335 |
C23.R5 |
M |
Tööseaduse muudatuse jõustumine (kuninga seadusandlik dekreet nr 3/2015) |
Muudatuse jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Tööseaduse (kuninga seadusandlik dekreet 3/2015) muutmisega: (I) tugevdada riikliku tööhõivesüsteemi poliitika- ja koordineerimisvahendeid; (II) reformida aktiivset tööturupoliitikat; III) vaadata läbi süsteemi juhtimine; (IV) tugevdada tööhõivepoliitika kohalikku mõõdet; ning v) vastavad aktiivse tööhõivepoliitika riikliku kava raames ette nähtud mitmesuguste meetmete rakendamise nõuetele. |
|
336 |
C23.R6 |
M |
Töötajate põhimääruse muutmine, et luua skeem tsükliliste ja struktuursete vapustustega kohanemiseks, sealhulgas süsteem, mis tagab ettevõtetele sisemise paindlikkuse ja töötajate stabiilsuse |
Jõustumisega seotud muudatusettepaneku sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Austades sotsiaalset dialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, millega tasakaalustatakse vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul ning tagatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkus keskpikas ja pikas perspektiivis, 23. oktoobri 2015. aasta kuningliku seadusandliku dekreedi nr 2/2015 (millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse uuesti sõnastatud tekst) muutmissätete jõustumine, et luua kava tsükliliste ja struktuursete vapustustega kohanemiseks, sealhulgas süsteem, mis tagab ettevõtetele sisemise paindlikkuse ja stabiilsuse töötajatele, toetab töötajate täiendus- ja ümberõpet üleminekuetapis olevates ettevõtetes ja sektorites ning hõlbustab töötajate vabatahtlikku liikuvust (ettevõtete sees ja nende vahel). |
|
337 |
C23.R7 |
M |
Seaduse nr 43/2006 reformi jõustumine, et lihtsustada värbamissoodustuste süsteemi ja suurendada selle tõhusust, võttes arvesse AIReFi soovitusi |
Reformi jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Seaduse nr 43/2006 reformiga lihtsustatakse ja suurendatakse värbamissoodustuste süsteemi tõhusust, võttes arvesse soovitusi, mille Hispaania eelarvealase vastutuse sõltumatu asutus (AIReF) esitas oma20 20 kuluaruandega: „Stiimulid töölevõtmiseks“ |
|
338 |
C23.R8 |
M |
Töötajate põhimääruse muutmine, et parandada kollektiivläbirääkimisi reguleerivaid õigusnorme |
Jõustumisega seotud muudatusettepaneku sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Järgides sotsiaalset dialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, mis tasakaalustab vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul, jõustub 23. oktoobri 2015. aasta kuningliku seadusandliku dekreedi 2/2015 (millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse uuestisõnastatud tekst) teatavate sätete muutmine, et parandada kollektiivläbirääkimisi reguleerivaid õigusnorme. |
|
339 |
C23.R9 |
M |
Töötajate põhimääruse muutmine alltöövõtuga tegelevates ettevõtetes töötavate isikute õiguste parandamiseks |
Jõustumisega seotud muudatusettepaneku sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Järgides sotsiaalset dialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, millega tasakaalustatakse vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul, jõustub 23. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreedi 2/2015 (millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse uuestisõnastatud tekst) sätete muudatus, et parandada alltöövõtuga tegelevates ettevõtetes töötavate inimeste õigusi. |
|
340 |
C23.R10 |
M |
Kuningliku seadusandliku dekreedi 8/2015 (millega reformitakse mitteosamakselise töötustoetuse reguleerimist) muudatuse jõustumine |
Muudatuse jõustumise säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Kuningliku seadusandliku dekreedi nr 8/2015 reform käsitleb mitteosamakselise töötustoetuse reguleerimist, mis hõlmab järgmisi eesmärke: (I) laiendada töötuskaitset; II) lihtsustada süsteemi; III) siduda hüvitis personaalse aktiveerimismarsruudiga; (IV) hõlbustada üleminekut sotsiaalkaitsele, kui toetusesaaja ei naas tööle ja on haavatavas olukorras. |
|
341 |
C23.R11 |
M |
Tõendid riikliku tööturuasutuse moderniseerimislepingutega hõlmatud teenuste osutamise kohta |
Tõendid teenuste osutamise kohta lepingute alusel (haldusseadused) |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Tõendid riikliku tööturuasutuse ajakohastamise lepingute (haldusseaduste) alusel teenuste osutamise lõpuleviimise kohta, parandades sisemisi juhtimissüsteeme, ajakohastades töökohti ja digiteerimist kodanike tugiteenistuses. See hõlmab:
|
|
342 |
C23.I1 |
T |
Inimesed, kes on noorteprogrammid lõpule viinud. |
– |
Arv |
0 |
18 300 |
IV KVARTAL |
2025 |
Noorteprogrammid on läbinud vähemalt 18300 inimest, kusjuures registreerus 21900 inimest.
|
|
343 |
C23.I2 |
T |
Inimesed, kes on lõpule viinudkava „Empleo Mujer, maa- ja linnapiirkonnad“ ning soolise vägivalla ja inimliikluse ohvrid |
– |
Arv |
0 |
23 200 |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 23200 inimest on täitnud kava „Empleo Mujer, maa- ja linnapiirkonnad“ning soolise vägivalla ja inimliikluse ohvrid, võttes arvesse 29000 inimest. Programm hõlmab individuaalset ja integreeritud suunamis-, nõustamis- ja koolitustegevust, mis on kohandatud osalevate naiste tööalase konkurentsivõime profiilile. Pakutav koolitus on seotud heade territoriaalsete väljavaadetega töökohtadega, mis tulenevad selle maa- ja linnatööturu vajadustest, kus programmi arendatakse, ning selle eesmärk on omandada kvalifikatsioon, mis suurendab osalejate tööalast konkurentsivõimet ja nende võimalusi inimväärsele tööle juurdepääsuks, tugevdades samal ajal maapiirkondade tootlikku arengut, võideldes soolise ebavõrdsuse vastu ja edendades naiste püsivust piirkonnas. Vähemalt 35 % programmist keskendus kliimaga seotud oskustele ja 35 % programmist digioskustele. |
|
344 |
C23.I3 |
T |
Inimesed, kes on läbinud koolitusprogrammid digitaalseks, ökoloogiliseks ja tootlikuks ümberkujundamiseks vajalike oskuste omandamiseks |
– |
Arv |
0 |
825 000 |
IV KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 825000 inimest on läbinud koolitusprogrammid digitaalseks, ökoloogiliseks ja tootlikuks ümberkujundamiseks vajalike oskuste omandamiseks, võttes arvesse 975000 inimest. Koolitusel keskendutakse turismisektorile, muudele strateegilist huvi pakkuvatele sektoritele, ERTE alla kuuluvatele töötajatele ja mikrokrediidialasest koolitusest kasu saavatele töötajatele. Vähemalt 30 % programmist keskendus kliimaga seotud oskustele ja 30 % programmist digioskustele. |
|
420 |
C23.I3 |
T |
Oskusvajaduste kindlakstegemine teadusprogrammi kaudu |
Teadusprogrammi avaldamine |
Arv |
0 |
23 |
IV KVARTAL |
2025 |
Sellise teadusprogrammi lõpuleviimine, et teha kindlaks oskuste vajadused, mis põhinevad vähemalt 23 tootmissektoris tehtud uuringul, mis peab pakkuma tõhusaid vastuseid nõudlusele koolituse ja ümberõppe järele tööturul, sealhulgas digiülemineku ja rohepöördega seotud oskustele. Samuti prognoositakse muutusi ja reageeritakse potentsiaalsele nõudlusele oskustööjõu järele koolituserialade arendamise kaudu. |
|
345 |
C23.I4 |
M |
Vahendite piirkondliku eraldamise heakskiitmine haavatavatele rühmadele, ettevõtlusele ja mikroettevõtjatele suunatud territoriaalsetele projektidele. |
Valdkondliku tööhõivekonverentsi viiteprotokoll |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Valdkondlikul tööhõivekonverentsil kiideti heaks vahendite piirkondlik eraldamine haavatavate rühmade territoriaalsetele projektidele ning ettevõtlus- ja mikroettevõtete territoriaalsetele projektidele, nagu ettevõtlust edendavate projektide arendamine, kohaliku arengu algatused, sotsiaalmajanduse algatused ja uued territoriaalsed projektid, mis hõlbustavad tootmise ümberkujundamist, eelkõige rohelisele ja digitaalsele majandusele. |
|
346 |
C23.I4 |
T |
Lõpule on viidud haavatavate rühmade, ettevõtluse ja mikroettevõtete territoriaalsed projektid, mis hõlmavad vähemalt 39000 töötajat ja 64000 ettevõtet. |
– |
Arv |
0 |
68 |
IV KVARTAL |
2023 |
Lõpule on viidud vähemalt 68 haavatavate rühmade territoriaalset projekti ning ettevõtlust ja mikroettevõtjaid käsitlevaid territoriaalseid projekte, mis hõlmasid ligikaudu 39000 töötajat ja 64000 sihtettevõtjat.
|
|
347 |
C23.I5 |
T |
Avalikud nõustamis-, ettevõtlus-, toetus- ja innovatsioonikeskused uute töökohtade loomiseks on täielikult toimivad. |
– |
Arv |
0 |
20 |
IV KVARTAL |
2024 |
Täielikult toimivad vähemalt 20 avalikku nõustamis-, ettevõtlus-, toetus- ja innovatsioonikeskust uute töökohtade loomiseks. |
|
348 |
C23.I5 |
T |
Avalike tööturuasutuste töötajate koolitusmeetmed |
|
Arv |
0 |
42 000 |
IV KVARTAL |
2023 |
Lõpule on viidud vähemalt 42000 avalike tööturuasutuste töötajate koolitusmeedet, mille eesmärk on täiendada nende oskusi ja pakkuda tööotsijatele tõhusamat tuge. |
|
349 |
C23.I6 |
T |
Lõpule viidud sotsiaalmajanduse projektid |
– |
Arv |
0 |
30 |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Lõpule on viidud vähemalt 30 sotsiaalmajanduse projekti, millega toetatakse: (a) raskustes või ilma põlvkondade vahetumiseta elujõuliste ettevõtete loomine ja säilitamine, muutes need sotsiaalmajanduse ärivormideks (ühistud ja tööettevõtted), mida juhivad nende mees- ja naistöötajad; (b) uuenduslike sotsiaalmajanduse üksuste loomine ja konsolideerimine, mis mõjutab põlvkondade vahetumist ja noorte ettevõtlust; sotsiaalsete ettevõtete digitaliseerimine digiplatvormide loomise kaudu, mille eesmärk on parandada kodanike heaolu maapiirkondades; (d) ühistute, tööettevõtete ja muude sotsiaalmajanduse vormide võrgustike loomine koos suutlikkuse suurendamise ja koolitusmeetmetega, et pakkuda ühiskonnale uusi terviklikke teenuseid; ning e) edendada haavatavate ettevõtete ja rühmade kestlikku ja kaasavat üleminekut. |
|
350 |
C23.I7 |
M |
Miinimumsissetuleku kasutuselevõtu määra parandamine ja selle tõhususe suurendamine kaasamispoliitika kaudu |
Partnerluslepingu („Convenio“) avaldamine |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2022 |
Toetada IMV toetusesaajate sotsiaal-majanduslikku kaasamist järgmiste viiside kaudu: kaheksa partnerluslepingut sõlmiti riigi tasandist madalama tasandi haldusasutuste, sotsiaalpartnerite ja kolmanda sektori sotsiaalmeetmete üksustega, et neid võimalusi ellu viia. Nende partnerluslepingute eesmärk on: I) IMV kasutuselevõtu määra parandamine; IMV tõhususe suurendamine kaasamispoliitika kaudu. |
|
351 |
C23.I7 |
M |
Miinimumsissetuleku tagamise kavade katvuse, tõhususe ja edukuse hindamine |
Hindamise avaldamine |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2024 |
Pärast vähemalt 18 katseprojekti lõpuleviimist avaldatakse hinnang, et hinnata miinimumsissetuleku tagamise kavade katvust, tõhusust ja edukust, sealhulgas konkreetsed soovitused kasutuselevõtu määra suurendamiseks ja sotsiaalse kaasamise poliitika tulemuslikkuse parandamiseks. |
X. KOMPONENT 24: Kultuuritööstus
Kultuuritööstusel on Hispaania majanduses oluline roll, moodustades 3,2 % riigi SKPst ja 3,6 % riigi kogutööhõivest enne COVID-19 pandeemiat. Lisaks on sellel ühiskonna jaoks asendamatu väärtus, nagu näitab Hispaania elanikkonna kultuurielus osalemise kõrge tase enne pandeemiat. Tööstusel on siiski mitmeid struktuurilisi iseärasusi, mis on takistanud tal oma potentsiaali täielikult ära kasutada ja on muutnud selle kriisi ajal eriti haavatavaks.
Seda arvesse võttes hõlmab Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent nr 24 reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on kunstnike tööraamistiku reformimine ning kultuuriettevõtluse tugevdamine ja ajakohastamine.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse majanduse toetamiseks ja COVID-19 pandeemia järgseks taastumiseks tehtavate investeeringute edendamist (riigipõhine soovitus 1 2020) ning tööhõive toetamist, töötuse kaitse tugevdamist ja digiõppe kättesaadavuse parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
X.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C24.R1) – kunstniku staatuse arendamine ning investeeringute, kultuurisponsorluse ja osaluse edendamine
Reformi eesmärk on lahendada probleem, mis tuleneb asjaolust, et kehtivates töö- ja maksueeskirjades ei võeta arvesse kultuurisektori eripärasid (nt ebaregulaarsed sissetulekud ja töökorraldused) ning vajadust meelitada ligi erasektori rahalisi vahendeid lisaks avaliku sektori toetusele.
Reformiga töötatakse välja kultuurisektori asjakohane õigus-, maksu- ja tööraamistik, et parandada sektori eri osalejate sotsiaalkaitset ja suurendada erainvesteeringute ligitõmbavust.
Reformiga kiidetakse heaks kunstniku põhikirja rakendamiseks vajalikud regulatiivsed muudatused, sealhulgas regulatiivsed muudatused järgmistes aspektides:
a)käibemaksu ja üksikisiku tulumaksu piisavus;
b)ametiühingute esindamine;
c)kunstnike tervis ja erilised töösuhted avalikus karjääris;
d)sponsorluse reguleerimine;
e)maksusoodustuste süsteem.
Need muudatused viiakse ellu kunstniku põhikirja käsitleva ministeeriumidevahelise komitee loomise ja seadusandlike ettepanekute koostamise kaudu 2021. aastal ning õigusakt jõustub 31. detsembriks 2022. Aastatel 2021–2023 rakendatakse ka meetmeid, millega soodustatakse erainvesteeringuid kultuurisektorisse.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform 2 (C24.R2) – autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste tugevdamise kava
Reformi eesmärk on tugevdada autoriõigusi ja muid intellektuaalomandi õigusi järgmiste meetmete abil:
a)Võtta vastu seadus intellektuaalomandi õiguste kohta Euroopa digitaalsel ühtsel turul, millega võetakse üle direktiivid 2019/789 SatCab ja 2019/790 autoriõiguse kohta digitaalsel ühtsel turul;
b)Kuningliku dekreedi vastuvõtmine, millega kiidetakse heaks uus intellektuaalomandi registri määrus, et kohandada seda asutust uue digitaalse reaalsusega;
c)Kuningliku dekreedi vastuvõtmine, millega muudetakse 30. detsembri 2006. aasta kuninglikku dekreeti 1889/2011, millega reguleeritakse intellektuaalomandi komisjoni II jao toimimist, et hõlbustada võitlust intellektuaalomandi õiguste rikkumise uute vormide vastu internetis; ja
d)Asjakohase normatiivakti ja Hispaania autoriõiguse ameti põhikirja heakskiitmine.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 1 (C24.I1) – Kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamine
Selle investeeringu eesmärk on lahendada kultuurisektori konkurentsivõimega seotud probleeme, parandades kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtlusstruktuuri vastupanuvõimet ning aidates kaasa nende digiüleminekule.
Selleks on käesoleva investeeringu meetmed rühmitatud järgmisesse kolme projektikategooriasse:
a)Kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime ja professionaalsuse suurendamine järgmiste vahendite abil: (I) kultuuritöötajate ettevõtlus- ja finantsoskuste tugevdamine stipendiumiprogrammi kaudu; II) etendus- ja muusikakunsti spetsialistide erikoolitus; ning iii) suure kasvupotentsiaaliga kultuuriprojektide arendamise kultuurikiirendajate toetamine;
b)Intellektuaalomandi haldamise süsteemide digitaliseerimine järgmiste meetmete abil: I) intellektuaalomandi õiguste haldamisega tegelevate ettevõtjate digiteerimise projektide toetamine; ning ii) intellektuaalomandi õigusi haldavate haldusüksuste digiülemineku toetamine;
c)Kultuuri- ja loomemajanduse valdkonna rahvusvahelistumine järgmiste meetmete abil: i) raamatusektori edendamine ja digiteerimine, ii) toetus etenduskunsti- ja muusikasektori juhtimise ajakohastamiseks ja ajakohastamiseks; ning iii) meetmed kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtete ja spetsialistide toetamiseks, et suurendada nende esindatust riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 197 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 198 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 199 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 200 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (C24.I2) – Kultuuri edendamine kogu territooriumil
Investeeringu eesmärk on parandada territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust, hõlbustades juurdepääsu kultuurile, ning toetada kultuurisektori jätkusuutlikkust ja konsolideerimist kogu territooriumil. Selle investeeringuga seotud konkreetsed meetmed on jagatud järgmisesse nelja projektikategooriasse:
a)Etendus- ja muusikakunsti infrastruktuuri ajakohastamise ja jätkusuutliku haldamise ning piirkondadevaheliste levitamiskanalite edendamise toetamine järgmiselt: vahendite ülekandmine autonoomsetele piirkondadele, et toetada etendus- ja muusikataristu ajakohastamist ja säästvat haldamist ning ii) hõlbustada kultuurietenduste koordineerimist autonoomsete piirkondade vahel;
b)Hispaania kultuuripärandi säilitamise, restaureerimise ja väärtustamise meetmed, mis hõlmavad: kultuurihuviks tunnistatud kultuuripärandi tuvastamine ja ii) kultuuripärandi väärtustamine kultuuri- ja spordiministeeriumi vastutusel, eelkõige Madridis asuva Tabacalera hoone ulatusliku restaureerimise kaudu;
c)Raamatukogude rahastamine: (I) digitaalraamatute litsentside ostmine ja ii) paberraamatute ostmine; ja
d)Abi kultuuripakkumise laiendamiseks ja mitmekesistamiseks linnavälistes piirkondades: (I) kultuuriinnovatsiooni ja -ettevõtluse edendamine linnavälistes piirkondades; II) tagada võrdne juurdepääs kultuurile; ning iii) edendada kultuuri kaudu loodusvarade vastutustundlikku ja säästvat kasutamist.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 201 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 202 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 203 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 204 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (C24.I3) – Suurte kultuuriteenuste digitaliseerimine ja edendamine
Selle meetme eesmärk on digiteerida ja edendada suuri kultuuriasutusi. Selle meetme raames tehtavate konkreetsete investeeringute eesmärk on toetada:
a)Riiklik Prado muuseum, i) selle juurdepääsetavuse parandamine ja integreerimine linnastruktuuri, ii) kõigi andurite integreerimine ühte seiresüsteemi, iii) kaasava kogemuse arendamine, et muuta muuseumi juurdepääsetavaks rohkematele külastajatele, iv) koostalitlusvõimelise digitaalse platvormi arendamine muuseumide vahel, v) haldusvahendite parandamine ja vi) multimeediasisu loomine;
b)Riigimuuseum Centro de Arte Reina Sofia, pakkudes noortele kunstnikele ja mõtlejatele stipendiume ja teaduselamuid, keskendudes kultuuripärandi digiteerimise meetmete väljatöötamisele;
c)Hispaania rahvusraamatukogu, edendades oma digitaalsete andmete ja kogude kasutamist ja taaskasutamist õpetamise, teadusuuringute, kultuuritööstuse ja tehnoloogia arengu toetamiseks;
d)Kava riigiasutuste või eraõiguslike üksuste raamatukogu muu vara bibliograafilisele pärandile digiteerimiseks ja sellele juurdepääsuks, et teha need digihoidlate kaudu kodanikele kättesaadavaks;
e)Igat liiki arhiivisüsteemide, loendite ja ajaloopärandi, sealhulgas audiovisuaalse pärandi digiteerimine, suutlikkuse suurendamine ja koostalitlusvõime; ja
f)Meetmed avaliku halduse vahendite ajakohastamiseks ning integreeritud süsteemi rakendamiseks INAEM-i (Instituto Nacional de las Artes Escénicas y de la Música) ressursside, varade, struktuuride ja taristu digiteerimiseks ja kataloogimiseks, sealhulgas sellised meetmed nagu mitmesuguste kõrgetasemeliste vahendite rakendamine etendus- ja muusikasektori riiklike toetuskavade kavandamiseks, haldamiseks ja mõju hindamiseks, samuti digitaalse integreeritud süsteemi (INAEM DIGITAL) rakendamine dokumentide, arhiveerimisteenuste ning INAEMi struktuuride ja taristu digiteerimiseks ja kataloogimiseks.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 205 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 206 ; III) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 207 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 208 ; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
X.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
352 |
C24.R1 |
M |
Kunstniku põhikirja jõustumine, sponsorlus ja maksusoodustuste süsteem. |
Määruse jõustumise sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Kunstniku põhikirja rakendamiseks tehtavate regulatiivsete muudatuste jõustumine ja järgmiste aspektide reguleerimine, mille eesmärk on parandada kunstnike töötingimusi: käibemaksu piisavus; üksikisiku tulumaks; kunstnike esindatus ametiühingus, tervis ja erilised töösuhted avalikus karjääris; sponsorluse parem reguleerimine ja maksusoodustuste süsteem. |
|
353 |
C24.R2 |
M |
Autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi tugevdavate seadusandlike ja regulatiivsete meetmete jõustumine |
Jõustuvate õigusaktide sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
1) intellektuaalomandi õigusi käsitleva seaduse vastuvõtmine Euroopa digitaalsel ühtsel turul, võttes täielikult üle direktiivi 2019/789 SatCab ja 2019/790; Kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks määrus intellektuaalomandi registri kohta; Kuninglik dekreet, millega muudetakse 30. detsembri 2006. aasta kuninglikku dekreeti 1889/2011, millega reguleeritakse intellektuaalomandi komisjoni toimimist; ja 4) asjakohase normatiivakti ja Hispaania autoriõiguse ameti põhikirja heakskiitmine |
|
354 |
C24.I1 |
T |
Kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamine |
– |
Arv |
0 |
1 216 |
IV KVARTAL |
2023 |
Toetuskavast toetust saavate üksuste ja projektide arv:
|
|
475 |
C24.I1 |
T |
Kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamise algatuste ja projektide lõpuleviimine |
Arv |
0 |
1 216 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Kultuuritööstuse konkurentsivõime edendamiseks võetud 1216 meetme lõpuleviimine järgmiste meetmete kaudu:
|
|
|
355 |
C24.I2 |
T |
Etendus- ja muusikakunsti infrastruktuuri moderniseerimine ja jätkusuutlik haldamine |
– |
Arv |
0 |
200 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vananeva etendus- ja muusikakunsti infrastruktuuri ajakohastamine ja säästev haldamine: vähemalt 200 meedet on rakendatud vähemalt 17 piirkonnas kooskõlas dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
357 |
C24.I2 |
T |
Raamatukogude e-raamatute litsentsid |
– |
Arv |
0 |
300 000 |
IV KVARTAL |
2023 |
Avalikele raamatukogudele ostetud ja neile kättesaadavaks tehtud e-raamatute litsentsid (vähemalt 300000) |
|
359 |
C24.I2 |
T |
Kultuuri- ja loomealgatuste edendamine |
– |
Arv |
0 |
400 |
IV KVARTAL |
2023 |
Edendada mittetulunduslike ja mittetulunduslike organisatsioonide kultuuritegevust linnavälistes piirkondades (vähemalt 400 algatust) |
|
358 |
C24.I2 |
T |
Raamatute ostmine raamatukogudele |
– |
Arv |
0 |
450 000 |
IV KVARTAL |
2024 |
Ostetud ja avalikesse raamatukogudesse üle antud paberraamatud (vähemalt 450000) |
|
356 |
C24.I2 |
T |
Hispaania kultuuripärandi säilitamine, restaureerimine ja väärtustamine |
– |
Arv |
0 |
19 |
IV KVARTAL |
2025 |
Kultuuriobjektid, mida toetatakse Hispaania kultuuripärandi säilitamise, restaureerimise ja väärtustamise meetmetega: vähemalt 19 tegevuskohta vähemalt 15 piirkonnas kooskõlas dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
474 |
C24.I2 |
T |
Hispaania kultuuripärandi säilitamine, restaureerimine ja väärtustamine (Tabacalera) |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Madridis asuv Tabacalera kultuuriobjekt toetas Hispaania kultuuripärandi säilitamise, restaureerimise ja väärtustamise meetmeid. |
||||
|
360 |
C24.I3 |
T |
Oluliste kultuuriteenuste digitaliseerimine ja edendamine |
|
Eurot (miljonites) |
0 |
40 |
TEINE KVARTAL |
2022 |
Vähemalt 40 000 000 EUR suurune kumulatiivne eelarve, et toetada: (a) – hoogustada ja digitaliseerida riiklik Prado muuseum ja Reina Sofia muuseum;
|
|
361 |
C24.I3 |
T |
Digiteerimise lõpuleviimine ja oluliste kultuuriteenuste edendamine |
– |
Arv |
0 |
200 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 200 projekti lõpuleviimine kooskõlas dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse nõuet, et:
|
|
362 |
C24.I3 |
T |
Bibliograafilise pärandi digiteerimise lõpuleviimine |
|
Arv (miljonites) |
10 |
12 |
IV KVARTAL |
2023 |
Bibliograafilise pärandi digiteerimine (avaliku ja erasektori kogud) (digiteeritud 12 miljonit kultuuripärandi kasutajat/kogu) |
Y. KOMPONENT 25: Hispaania audiovisuaalkeskus
See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent koondab mitmeid investeeringuid ja reforme, mille eesmärk on audiovisuaalsektori taaselustamine ja tugevdamine. Selle eesmärk on parandada investeerimiskeskkonda, konsolideerida Hispaaniat rahvusvahelise audiovisuaalinvesteeringute platvormina ning teha Hispaaniast viide audiovisuaaltoodete, sealhulgas videomängude ja digitaalse loomingu ekspordil. See komponent hõlmab ka meetmeid ettevõtete rahvusvahelistumise edendamiseks, innovatsiooni edendamiseks sektoris ja parema õigusloome rakendamiseks.
Kooskõlas kavaga „Hispaania digitaalvaldkond 2025“ ja hiljuti heaks kiidetud Hispaania audiovisuaalkeskusega peaks see komponent toetama töökohtade loomist, eelkõige noorte ja turismitööstuse seas, ning see hõlmab meetmeid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi innovatsiooni investeerimise edendamise kohta (riigipõhine soovitus nr 3 2019) ning investeeringute keskendamist rohe- ja digipöördele (riigipõhine soovitus 3 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
Y.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform (C25.R1): Audiovisuaalvaldkonna reguleeriva raamistiku reform
Audiovisuaalvaldkonna reguleeriva raamistiku reform hõlmab kahe seaduse vastuvõtmist ja valdkondliku kava heakskiitmist:
1.Erinevate eesmärkidega audiovisuaalse kommunikatsiooni üldseaduse jõustumine. Esiteks kohandada ja ajakohastada audiovisuaalmeedia teenuste ja platvormi videovahetusteenuste õigusraamistikku Hispaanias. Teiseks luua mehhanismid kasutajate õiguste tagamiseks, nagu alaealiste ja üldsuse kaitse teatavat liiki sisu eest. Kolmandaks edendada Euroopa audiovisuaalset tööd, kahekordistades toetust sõltumatule audiovisuaalsele toodangule. Neljandaks parandada puuetega inimeste integreerimist. Seadus jõustub 2022. aasta esimese kvartali lõpuks.
2.Kinoseaduse nr 55/2007 reform, mille eesmärk on i) ajakohastada seaduse sätteid vastavalt sektori uuele tegelikkusele; (II) viia õigusraamistik kooskõlla Euroopa õigusraamistikuga, sealhulgas riigiabi eeskirjadega; ning iii) ajakohastada ja muuta audiovisuaalsektorile rahalise toetuse andmise mehhanismi. See tehakse kanne 31. detsembriks 2023.
3.Hispaania Euroopa audiovisuaalkeskuse kava vastuvõtmine ja rakendamine, mille eesmärk on muuta Hispaania ülemaailmseks investeerimisplatvormiks, meelitada ligi välisinvesteeringuid ja eksportida audiovisuaaltooteid. Ministrite nõukogu võttis kava vastu 2021. aasta märtsis. See hõlmab investeeringuid audiovisuaaltööstuse kogu väärtusahela tugevdamiseks, tuginedes Hispaania suhtelistele eelistele selles sektoris, sealhulgas hästitoimiv audiovisuaaltööstus, hästi koolitatud inimkapital ja ülemaailmselt tunnustatud loomevõimekus. Kava hõlmab kõiki audiovisuaalsektori vorme (nt kino, sarjad, reklaam, videomängud ja animatsioon). Hispaania Euroopa audiovisuaalkeskuse eesmärk on luua koostoime teiste sektoritega, nagu kultuur ja turism. Meetmed tuginevad neljale prioriteedile: I) muuta Hispaania audiovisuaalse tootmise tõmbekeskuseks, ii) vähendada sektoriga seotud haldus- ja regulatiivseid kulusid, iii) parandada sektori ettevõtete konkurentsivõimet, investeerides nende digitaliseerimisse, ning iv) luua talente ja vähendada soolist ebavõrdsust.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 1 (C25.I1): Audiovisuaalsektori edendamise, ajakohastamise ja digiteerimise programm
Selle investeeringu eesmärk on parandada audiovisuaalsektori ettevõtlus- ja loomestruktuuri konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet ning edendada selle rahvusvahelistumist ja meelitada ligi välisinvesteeringuid. Selleks on investeeringu raames kolm eraldiseisvat programmi.
1.Programm audiovisuaalsektori edendamiseks, ajakohastamiseks ja digiteerimiseks, et parandada audiovisuaalsektori ettevõtlus- ja loomestruktuuri konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Programmiga toetatakse ka digitehnoloogia rakendamist ja integreerimist audiovisuaalse sisu tootmisse ja edendamisse ning loojate tasustamisvahendi digiteerimist.
2.Programm audiovisuaalsektori institutsioonisiseseks muutmise edendamiseks audiovisuaalvaldkonna ärikonverentsidel, platvormidel ning projektide arenduslaborites ja messidel osalemise kaudu. Eesmärk on luua mitmesugused mehhanismid Hispaania audiovisuaaltööstuse täieliku potentsiaali ärakasutamiseks ja kohalike talentide edendamiseks ülemaailmses keskkonnas.
3.Programm välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamiseks audiovisuaalsektorisse atraktiivse investeerimiskeskkonna loomise, halduskoormuse vähendamise ja erinevate haldusmenetluste hõlbustamise kaudu (sidemete loomine avaliku haldusega üldisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil).
Seda investeeringut rakendatakse avaliku ja erasektori üksustega sõlmitavate lepingute kaudu, projektikonkursside kaudu, millega toetatakse digitehnoloogia kasutuselevõttu audiovisuaalsetes toodetes ja teenustes, innovatsiooniabi eri vormingutes audiovisuaalse ja digitaalse infosisu loomiseks ja arendamiseks, audiovisuaalsektori digiteerimiseks ja andmeanalüüsiks, uute vahendite kaudu audiovisuaalse sisu rahvusvaheliseks edendamiseks ja digitaalseks turustamiseks, nagu ettevõtjatevahelised ja ettevõtjalt tarbijale suunatud veebipõhised vahendid.
See investeering on suunatud ettevõtjatele, spetsialistidele ja osalejatele kogu audiovisuaalse väärtusahela ulatuses ning selles keskendutakse eelkõige audiovisuaalset sisu tootvatele VKEdele, loovisikute tasustamise haldamisele spetsialiseerunud VKEdele ja tehnoloogiakonsultatsioonidele, kes saavad arendada kõigile sidusrühmadele avatud platvorme.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Y.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on meetme algus, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
363 |
C25.R1 |
M |
Kava „Hispaania, Euroopa audiovisuaalkeskus“. |
Heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
Kava „Hispaania, Euroopa audiovisuaalkeskus“ heakskiitmine ministrite nõukogu poolt. Kavas on ühendatud avaliku sektori investeeringud ja reformid, mille eesmärk on i) muuta sektor rahvusvaheliseks ja suurendada Hispaania atraktiivsust välisinvesteeringute sihtkohana; (II) vähendada regulatiivseid ja halduskulusid; parandada kõigi ettevõtete konkurentsivõimet uute tehnoloogiate rakendamise kaudu, et võimaldada ettevõttel konkureerida digiteerimisturul; ning iv) edendada inimkapitali, vähendades soolist ebavõrdsust. |
|
364 |
C25.R1 |
M |
Audiovisuaalset sidet käsitleva üldseaduse jõustumine. |
Jõustumise seaduse sätted |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2022 |
Audiovisuaalse side üldseaduse jõustumine. Käesoleva seadusega reguleeritakse õigusraamistikku audiovisuaalsete sideteenuste osutamiseks Hispaanias ja võetakse siseriiklikku õigussüsteemi tulemuslikult üle audiovisuaalsete sideteenuste direktiiv 2018/1808. Selle eesmärk on kohandada ja ajakohastada Hispaanias audiovisuaalsete sideteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste suhtes kohaldatavat õigusraamistikku. Samuti püütakse seadusega tagada võrdsed tingimused kõigile turul tegutsevatele eri osalistele. Lisaks sisaldab seadus teatavat mehhanismi kasutajate õiguste tagamiseks (näiteks alaealiste ja üldsuse kaitse teatavat liiki sisu eest). |
|
365 |
C25.R1 |
M |
Kinoseaduse jõustumine. |
Jõustumise seaduse sätted |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Kinoseaduse heakskiitmine parlamendis ja selle jõustumine. Käesoleva seadusega ajakohastatakse õigusraamistikku audiovisuaalsektori uue tegelikkuse ja vajadustega, viies siseriiklikud õigusaktid vastavusse Euroopa õigusraamistikuga. |
|
366 |
C25.I1 |
T |
VKEde toetamine audiovisuaalsektoris. |
– |
Arv |
0 |
100 |
IV KVARTAL |
2023 |
Audiovisuaalsektori VKEde toetamine nende digitaliseerimisel, soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, rahvusvahelistumisel ja välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisel kogu programmi raames, mille kogueelarve on 200 miljonit eurot (toetatakse vähemalt 100 VKEd). |
|
476 |
C25.I1 |
T |
Audiovisuaalsektori VKEsid toetavate projektide lõpuleviimine |
Arv |
0 |
100 |
IV KVARTAL |
2024 |
Audiovisuaalsektori VKEsid toetavate projektide lõpuleviimine (projektid, millega toetatakse vähemalt 100 VKEd). |
|
Y.3 Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 2 (C25.I2) – PERTE „Uus keelemajandus“: Teave hispaania ja muudes ametlikes keeltes.
Investeeringu eesmärk on edendada hispaania ja teiste ametlike keelte majanduslikku potentsiaali, edendades meediasektori rahvusvahelistumist, levitamist ja laiendamist nendes keeltes. Selleks toetatakse selle investeeringuga projekte sisu digiteerimiseks ja levitamiseks ning meediasektori ettevõtete poolt uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtmist hispaania ja muude ametlike keelte sisu haldamiseks ja töötlemiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 3 (C25.I3) – Audiovisuaalvaldkonna keskuste fond
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse, ICO Audiovisuaalkeskuse fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele projektides, mis on seotud muu hulgas filmide, ilufilmide, televisiooni, sisu, digitaalkultuuri, multimeedia- ja interaktiivse infosisuga, nagu videomängud, immersiivsed kogemused ja visuaalsed efektid, ning arendada selles valdkonnas kapitaliturge. Rahastu tegutseb otserahastamise, ettevõtete võlakirjade ostude ning omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringute kaudu kas otse või vahendajate kaudu erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1712000000 eurot.
Rahastut haldavad rakenduspartneritena Instituto de Crédito Oficial (ICO) ja Axis (ICO riskijuht/erakapitalijuht). Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:
·Vahendusmenetlus: vahendusliin koosneb ICO laenudest kommertspankadele, kes omakorda annavad lõplikele abisaajatele laene audiovisuaal- ja kultuurisektori projektide rahastamiseks. Lõplikud abisaajad on eraettevõtted (nt VKEd, ettevõtjad, keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingud ja suurettevõtted) ja avaliku sektori ettevõtted.
·Tooraineorganisatsiooni otserahastamine: sellelt eelarverealt antakse otselaene eraettevõtetele (näiteks keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurtele korporatsioonidele) ja avaliku sektori äriühingutele, et rahastada projekte audiovisuaalsektoris. Laene annab otse tooraineorganisatsioon ja iga projekti kaasrahastab kolmandast isikust erainvestor (erainvestorid). Tooraineorganisatsiooni antavad vahendid moodustavad maksimaalselt 70 % investeeringutoetuse kogusummast. Erainvestorid katavad vähemalt 30 % investeerimistoetuse kogusummast.
·Äriühingu võlakirjade ostmine: sellel real ostab ICO kõrgema nõudeõiguse järguga keskmise ja pika tähtajaga fikseeritud tulumääraga väärtpabereid, mille on emiteerinud Hispaania äriühingud organiseeritud järelturgudel (nt alternatiivne fikseeritud tulumääraga turg (MARF) või finantsvarade vahendajate ühendus (AIAF)). Väärtpaberid on seotud väärtpabereid emiteeriva äriühingu konkreetse investeerimisprojektiga.
·Omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringud: see rida hõlmab otseste omakapitaliinvesteeringute tegemist suuna kaudu (ICO riskijuht/erakapitali valitseja) ja/või vahendite ülekandmist omakapitalifondidesse või muudesse investeerimisvahenditesse, mida haldavad eraõiguslikud finantsvahendajad, kes teevad omakapitaliinvesteeringuid audiovisuaalsektori ettevõtetes. Fondi maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % investeerimisvahendi fondidest. Fondi omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.
Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja tooraineorganisatsioon alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.
2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.
d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.
4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
3.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.
4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas tooraineorganisatsiooni auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist, sealhulgas positiivse deklaratsiooni nimekirja ja/või ettevõtja kinnituste kasutamise kaudu alla 10 000 000 EUR suuruste toimingute puhul, enne kui nad kohustuvad toimingut rahastama.
5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele: vähemalt 1712000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga. 209
6.Finantsvahendajate valimise nõuded: Teabevolinik valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.
7.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: Teabevolinik allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:
1.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
2.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Y.4 Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on meetme algus, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda meetmega C25.I2 seotud käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L75 |
C25.I2 |
M |
Projektide digiteerimise ja sisu levitamise rahastamise auhindade avaldamine |
Avaldamine ELTs või ametlikul veebisaidil |
KOLMAS KVARTAL |
2025 |
Vähemalt 19 500 000 EUR suuruse laenu andmise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas või ametlikul veebisaidil projektidele, mille eesmärk on sisu ja teabe digitaliseerimine ja levitamine ning meediasektori ettevõtjate poolt uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtt hispaania ja muude ametlike keelte sisu haldamiseks ja töötlemiseks. |
|||
|
L76 |
C25.I2 |
T |
Sisu digiteerimise ja levitamise projektide rakendamine |
Eurot (miljonites) |
17.55 |
TEINE KVARTAL |
2026 |
Selliste projektide lõpuleviimine, mis vastavad vähemalt 17 550 000 EUR suurusele eelarvele, mis on seotud digiteerimise, sisu levitamise ning uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtuga hispaania ja muude ametlike keelte sisu haldamiseks ja töötlemiseks. |
||
|
L77 |
C25.I3 |
M |
ICO Audiovisuaalkeskuse fond: Rakendusleping |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
IV KVARTAL |
2023 |
Rakenduskokkuleppe jõustumine. |
|||
|
L78 |
C25.I3 |
T |
ICO Audiovisuaalkeskuse fond: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud (I). |
0 |
50 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
Tooraineorganisatsioon/telg ja teabevoliniku valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 2,5 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 50 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). Teabevolinik koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult digieesmärkide saavutamisele kaasa aitava rahastamise osakaalu. |
||
|
L79 |
C25.I3 |
T |
ICO Audiovisuaalkeskuse fond: Lõplike abisaajatega (sealhulgas omakapitalifondid) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud (II). |
50 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Tooraineorganisatsioon/telg ja teabevoliniku valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 10 % rahastamisest peab vastama omakapitalifondidega sõlmitud rahastamislepingutele ja vähemalt 50 % rahastamislepingutele, mis on sõlmitud lõplike abisaajatega kõigi muude investeerimistoodete puhul (sealhulgas rakenduspartneri otsesed omakapitaliinvesteeringud). Teabevolinik on samuti taganud, et 100 % sellest rahastamisest aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. |
||
|
L80 |
C25.I3 |
M |
ICO Audiovisuaalkeskuse fond: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Eurot (miljonites) |
0 |
1 712 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Hispaania kannab rahastule üle 1712000000 eurot ICO-le. |
|
Z. KOMPONENT 26: Spordi edendamine
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava kohaselt moodustab spordisektor Hispaanias 3,1 % SKPst ja annab otseselt või kaudselt 2,1 % riigi kogutööhõivest.
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamine eesmärk on tõhustada spordisektori ümberkujundamist spordiorganisatsioonide digiteerimise ja spordirajatiste ajakohastamise kaudu, et tagada nende keskkonnasäästlikkus ja juurdepääsetavus. Samuti toetatakse sellega spordi edendamist tervisega seotud eesmärkidel, eelkõige parema juurdepääsu kaudu kehalisele tegevusele rahvastikukao ohus olevates piirkondades ning teadusuuringute kaudu selles valdkonnas. Lisaks hõlmab komponent sihipäraseid investeeringuid, et edendada naiste osalemist elukutselises ja harrastusspordis.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamist (riigipõhine soovitus nr 3 2019), avaliku ja erasektori investeeringute edendamist ja rohepööret (riigipõhised soovitused 1 2023, 1 2022 ja 3 2020) ning tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamist (riigipõhine soovitus 1 2020).
Selle komponendiga toetatakse ja täiendatakse kava teistes osades ette nähtud meetmeid, näiteks meetmeid tervislike eluviiside edendamiseks komponendis 18 (Tervishoiusüsteemi reform). Olemasoleva sporditaristu optimeerimise ja ajakohastamise kaudu täiendab see ka komponendi nr 2 (renoveerimine) raames võetud meetmeid ning toetab Hispaania turismisektori ümberkujundamist kooskõlas komponendiga nr 14 (turism).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
Z.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C26.R1) – spordiseadus
Selle seadusandliku meetme eesmärk on tagada spordiga tegelemise tervis ja ohutus kõigil tasanditel, lisada spordi reguleerimisesse soolise võrdõiguslikkuse, juurdepääsetavuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse aspektid, moderniseerida spordiorganisatsioone ja -taristuid digiteerimise ja nende ökoloogilise ümberkujundamise kaudu ning edendada sektori rahvusvahelistumist. Õigusaktiga kohandatakse spordi organisatsioonilisi struktuure praeguste probleemidega, võttes arvesse pandeemiast saadud õppetunde.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform 2 (C26.R2) – spordispetsialistide seadus
Selle seadusandliku meetme eesmärk on tagada, et uute spordialade reguleerimine ei takistaks teenuste asutamist ja osutamist Hispaania territooriumil. Meetmega käsitletakse probleeme, mis tulenevad regulatiivsest heterogeensusest piirkondlikul tasandil (sealhulgas eri piirkondade erinevad juurdepääsunõuded). Meetmega tagatakse vastavus ELi õigusele, eelkõige vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 3 (C26.R3) – Spordi edendamise riiklik strateegia
Strateegia eesmärk on edendada spordiharjumusi, et vältida negatiivseid tagajärgi, mida istuv eluviis ja vähene kehaline aktiivsus võivad tervisele ja heaolule kaasa tuua. Meede hõlmab muu hulgas järgmist: a) meetmed heade tavade ja tervislike harjumuste juurutamiseks; (b) analüütiline vahend strateegia mõju mõõtmiseks ja parandamiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 1 (C26.I1) – Spordivaldkonna digitaalne kava
Selle meetme eesmärk on digiteerida spordialaliidud, sealhulgas nende eelarve haldamine ja spordilitsentside andmise kord. Samuti parandab see sporditegevusest tulenevate andmete analüüsi, sealhulgas tervislike eluviiside edendamise ja teadusuuringute eesmärgil. Samuti edendab see avalike spordimeditsiinikeskuste digiteerimist ja dopinguvastast võitlust.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2025.
Investeering 2 (C26.I2) – Spordirajatiste ökoloogilise ülemineku kava
Selle meetme eesmärk on ajakohastada olemasolevaid spordirajatisi, sealhulgas spordirajatisi, mis võivad ligi meelitada turismi, ja kõrgefektiivseid spordikeskusi. See saavutatakse nende digiteerimisega optimaalseks kasutuseks ja energiatõhususe parandamiseks, mis eeldatavasti saavutab vähemalt 30 % primaarenergia nõudlusest. Meetmega edendatakse ka sporti maapiirkondades, luues füüsilise tegevuse stimuleerimiseks monitoride võrgustiku.
Selle komponendi raames tehtavate investeeringute valikukriteeriumidega tagatakse vastavus 100 % kliimakulutuste jälgimisele vähemalt 106 000 000 EUR ulatuses. Kasutatavad energiatõhususe parandamise näitajad akrediteeritakse asjakohase energiamärgise kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta. 210
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (C26.I3) – Spordi sotsiaalkava
Sellel meetmel on kaks eesmärki. Ühelt poolt on selle eesmärk ajakohastada olemasolevaid spordirajatisi, parandades nende digiteerimist, energiatõhusust ja juurdepääsetavust, et Hispaania saaks teha pakkumisi rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamiseks. Teisest küljest on selle eesmärk edendada naiste osalemist elukutselises spordis meetmete kaudu, mille eesmärk on suurendada naiste esindatust ja nähtavust, koolitust ning võimaldada naisspordi, eelkõige jalgpalli professionaalsust.
Selle komponendi raames tehtavate investeeringute valikukriteeriumidega tagatakse vastavus kliimameetmete 100 %-lisele jälgimisele koguinvesteeringust vähemalt 27 500 000 EUR ulatuses. Kasutatavad energiatõhususe parandamise näitajad akrediteeritakse asjakohase energiamärgise kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
Z.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad sisaldavad käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
||||
|
Üksus |
Lähtetase |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
|||||||
|
367 |
C26.R1 |
M |
Spordiseaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Seadusega edendatakse spordiga seotud tervist ja ohutust kõikidel tasanditel, soolist võrdõiguslikkust, sotsiaalset kaasatust ja juurdepääsetavust, mudeli rahvusvahelise mõõtme edendamist ning organisatsioonide ja taristute ajakohastamist keskkonna austamise ja digiteerimise kaudu. |
|
|
368 |
C26.R2 |
M |
Teatavate spordiala kutsealade reguleerimise seaduse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Teatavate spordialade reguleerimise seaduse vastuvõtmine, et lahendada regulatiivsest heterogeensusest tulenevaid probleeme ning võtta nõuetekohaselt arvesse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. |
|
|
369 |
C26.R3 |
M |
Riiklik strateegia spordi edendamiseks istuva eluviisi ja kehalise aktiivsuse vastu |
Avaldamine veebilehel |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Hispaania valitsuse heakskiit riiklikule strateegiale spordi edendamiseks istuva eluviisi ja kehalise aktiivsuse vastu. Strateegia eesmärgid on järgmised: (a) alalise analüüsivahendi rakendamine strateegia mõju analüüsimiseks, mõõtmiseks ja parandamiseks; (b) selliste meetmete rakendamine, mille eesmärk on kehtestada pärast analüüsi häid tavasid ja tervislikke harjumusi. Strateegia on kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele siduv. |
|
|
370 |
C26.I1 |
M |
Spordisektori digiteerimine |
Avaldamine ELTs |
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2025 |
Eelarve täitmine vähemalt 75,6 miljoni euro ulatuses, mis peaks kaasa tooma sektori digiteerimise märkimisväärse paranemise, eelkõige: spordialaliidu digitaliseerimine (sealhulgas eelarve ja litsentside haldamine) uue IT-süsteemiga; (b) andmeanalüüside IT-andmevaramu süsteem; (C) asjade internet kõrgjõudlusega keskustes; (d) süsteemid, millega määratakse kindlaks konkureerivad mustrid või optimeeritakse iga sportlase treenimist; (e) tervist tugevdava kehalise aktiivsuse (HEPA) kümne teadusprojekti avaldamine; (F) IT-süsteemi testimine riiklikus spordimeditsiini keskuses; (g) Antidopinguameti elektroonilise büroo loomine, sealhulgas AD kontrolli paberivaba süsteemi rakendamine; ning h) uurida digiteerimisvajadusi (nt rakendused, spordiliidud, spordimeditsiin, tervist tugevdava kehalise aktiivsuse ja dopinguvastane võitlus) spordisektori digiteerimiseks. |
||
|
371 |
C26.I1 |
T |
Spordimeditsiinikeskused |
– |
Arv |
|
20 |
IV KVARTAL |
2023 |
Vähemalt 20 spordimeditsiini keskust 23st kasutavad uut IT-tehnoloogiat. |
|
|
372 |
C26.I1 |
M |
IT-projektide lõpuleviimine kõrgjõudlusega keskustes ja dopinguvastases halduses |
Andmete kogumine kõrgjõudlusega keskustest; AD kontrollirakenduse testide algus |
|
|
|
KÜSIMUS3 |
2025 |
Kõrgjõudlusega keskuste IT-süsteemi (sealhulgas asjade interneti) arendamise lõpuleviimine. Antidopinguameti elektroonilise büroo loomine, sealhulgas AD kontrolli paberivaba süsteemi rakendamine. |
|
|
373 |
C26.I2 |
T |
Spordi ja spordirajatiste tehniliste keskuste renoveerimine ja täiustamine |
|
Arv |
0 |
95 |
IV KVARTAL |
2025 |
Renoveeritakse vähemalt 40 tehnilist keskust ja 45 spordirajatist ning need peavad olema digiteerimise ja/või parema juurdepääsetavuse kaudu saavutanud parema energiatõhususe ja/või kasutamise optimeerimise. Tööde lõpetamise kontrollimise vahend on tööde lõpetamise tõend. Energiatõhususega seotud sekkumistega saavutatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemine. Rajatiste loetelu avalikustatakse. |
|
|
374 |
C26.I3 |
M |
Projektid võrdõiguslikkuse edendamiseks spordis |
Avaldamine ELTs |
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Riikliku spordinõukogu poolt Euroopa Liidu Teatajas välja kuulutatud projektikonkurss, mis peaks välja valima vähemalt 15 projekti, mille eesmärk on edendada võrdõiguslikkust spordis, eelkõige koolituse, naisspordi professionaalsuse suurendamise ja naisspordi nähtavuse kaudu. Projektikonkursi kumulatiivne eelarve on 11700000 eurot. |
||
|
375 |
C26.I3 |
T |
Spordi sotsiaalkava meetmete lõpuleviimine |
|
Arv |
0 |
40 |
IV KVARTAL |
2023 |
Spordi sotsiaalkava meetmete lõpuleviimine, sealhulgas vähemalt 40 spordirajatise renoveerimine ja meetmed naiste osalemise edendamiseks professionaalses spordis (koolitusprogrammid, turunduskampaaniad ja uuringud). Energiatõhususega seotud sekkumistega vähendatakse primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %. Rajatiste loetelu avalikustatakse. |
|
AA. KOMPONENT 27: Meetmed ja meetmed maksupettuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise ennetamise ja nende vastu võitlemise probleeme. Komponendi eesmärk on suurendada maksukuulekust ja koguda rohkem maksutulu. Komponent käsitleb muu hulgas riigipõhiseid soovitusi eelarve- ja riigihankeraamistike tugevdamise kohta kõigil valitsustasanditel (riigipõhine soovitus 1 2019) ning – kui majandustingimused seda võimaldavad – eelarvepoliitika järgimist, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, ergutades samal ajal investeeringuid (riigipõhine soovitus 1 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
AA.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C27.R1) – Pettusevastase seaduse vastuvõtmine
Reformi eesmärk on tugevdada siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise tavade vastaseid eeskirju ning muuta kaudset ja otsest maksustamist, teatavaid kohalike omavalitsuste makse ja hasartmängueeskirju. Reformiga tehakse määrusesse muudatusi, mille eesmärk on kehtestada maksuõigluse parameetrid ning hõlbustada meetmeid, mille eesmärk on ennetada maksupettusi ja võidelda nende vastu, tugevdades maksukontrolli.
Reform seisneb maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastase seaduse vastuvõtmises ja jõustumises, mis:
·Laiendada selliste tehingute ulatust, kus e-maksed on lubatud (allkirjad ja kutsetöötajad) ning kehtestada sularahamaksetele õiguslik künnis;
·Ajakohastada maksuparadiiside loetelu vastavalt läbipaistvusele, maksustamise puudumisele ja kahjulike maksusüsteemide kriteeriumidele;
·Teeb muudatusi eeskirjades, mis käsitlevad maksuvõlgnevuste tekkimist;
·Rakendab „topeltkasutatava tarkvara“ keeldu;
·Kehtestatakse kinnisvara maksustamise maksubaasi kontrollväärtus.
Seadus võetakse vastu 30. juuniks 2021. Seadus jõustub 30. juuniks 2022. Reformiga nähakse ette seaduse esialgne hindamine 31. detsembriks 2022 ja selle hinnangu põhjal võidakse 2023. aastal muudatusi teha.
Reform 2 (C27.R2) – Maksuameti ajakohastamine
Maksuametile on usaldatud riikliku maksusüsteemi ja tollisüsteemi rakendamine ning ta tegutseb 2020.–2023. aasta strateegilise kava raames. See strateegiline kava, mis tugineb suurel määral IT-lahenduste kasutamisele, vaadatakse igal aastal läbi, et tagada selle kohandamine uute maksupoliitika arengute, teabeallikate, maksumaksjate käitumise ja tehnoloogia arenguga. Reformi eesmärk on toetada strateegilise kava (2020–2023) rakendamist ja iga-aastast läbivaatamist, mille eesmärk on ajakohastada ameti teenuste osutamist, et vähendada maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist. Reform 2 on tihedalt seotud selle komponendi muude reformidega. Reform hõlmab järgmist:
·Suurendada maksuameti inimressursse vastavalt tema keskpika perioodi vajadustele ning
·Ameti hoonete läbivaatamine, et ajakohastada tehnoloogiat ja suurendada energiatõhusust.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Reform 3 (C27.R3) – Tõhusam abi maksumaksjatele
Reformi eesmärk on parandada maksumaksjatele antavat abi. Maksuameti 2020.–2023. aasta strateegia põhielement on parandada maksumaksjatele osutatavaid teenuseid, kasutades rohkem elektroonilisi platvorme (nn ADI, integreeritud digihaldus). Reform seisneb uute teenuste pakkumises, et hõlbustada äriühingu ja üksikisiku tulumaksu ning käibemaksu maksustamist. Uued teenused hõlmavad täiustatud teabevahetusmeetodeid, kasutajatoe teenuseid ja kasutajaandmetega tutvumist, samuti maksudeklaratsioone ja deklaratsioonide menetlemist. Selliste teenuste osutamist kavatsetakse aastatel 2021–2023 suurendada kolmes etapis eesmärgiga, et üha rohkem kliente valiks järk-järgult kasutada elektroonilisi teenuseid, selle asemel et külastada oma kohalikke maksubüroosid. Nende meetmetega on ameti eesmärk lihtsustada klientidel maksuseadustiku järgimist ja seeläbi suurendada maksutulu.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Reform 4 (C27.R4) – rahvusvaheline mõõde
Reformi eesmärk on suurendada ja optimeerida IT-süsteemide kasutamist rahvusvahelises koostöös maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks. See reform, mis järgneb poliitikavaldkonnas sõlmitud rahvusvahelistele kokkulepetele, seisneb meetmete võtmises, et hõlbustada maksumaksjatel maksukohustuste (sealhulgas üksikisiku tulumaksu andmete) täitmist, tõhustada võitlust deklareerimata tegevuse ja varimajanduse vastu ning vaadata läbi eri riikidest saadud teabe kvaliteet ja kasulikkus. Need eesmärgid loodetakse saavutada keerukamate IT-süsteemide ulatuslikuma kasutamise ja maksumaksjatele internetipõhiste teenuste kasutuselevõtu kaudu.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.
Reform 5 (C27.R5) – ühistu mudel
Reformi eesmärk on parandada maksuameti suhteid sidusrühmadega, nagu suurettevõtted, VKEd, füüsilisest isikust ettevõtjad ja asjaomased ühendused ning kohtusüsteem, et saavutada maksukohustuste parem täitmine. Maksumaksjate osas on ameti eesmärk parandada koostööd ja parandada maksukuulekust vabatahtlike maksuläbipaistvuse aruannete kaudu. Koostöö kohtunike, prokuröride ja kohtutega peaks suurenema tänu maksuuurimiste arvu suurenemisele.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.
AA.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
376 |
C27.R1 |
M |
Maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastase seaduse jõustumine |
Seaduse säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase seaduse (Ley de medidas de prevención y lucha contra el fraude fiscal) jõustumine, mis:
|
|
377 |
C27.R1 |
M |
Maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastase seaduse mõju vahehindamine. |
Aruande avaldamine rahandusministeeriumi veebisaidil. |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Rahandusministeerium viib läbi maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastase seaduse vahehindamise. Hinnang koos võimalike parandussoovitustega avaldatakse rahandusministeeriumi veebisaidil. |
|
378 |
C27.R2 |
T |
Maksuameti ajakohastamine – Maksuameti töötajate arv |
|
Arv |
25 325 |
26 320 |
IV KVARTAL |
2021 |
Suurendada maksuameti töötajate arvu vähemalt 26320 töötajani. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020. |
|
379 |
C27.R2 |
T |
Maksuameti ajakohastamine – maksualased uurimised |
|
Arv |
5 743 |
6 591 |
IV KVARTAL |
2021 |
Ametiasutused viivad läbi 6591 maksuuurimist (2021. aastal tehtud maksuuurimiste arv), et avastada teatamata maksustatavat tegevust. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020. |
|
380 |
C27.R3 |
T |
Tõhustatud abi osutamine maksumaksjatele – Sociedades Web on ajakohastatud ja kättesaadav vähemalt 1666123 maksumaksjale. |
|
Arv |
0 |
1 666 123 |
IV KVARTAL |
2021 |
Äriühingu tulumaksuga maksumaksjatele suunatud teenustSociedades Web uuendatakse ja see esitab automaatselt maksualase teabe, mille äriühingud on eelnevalt esitanud avalikule haldusele ja mis on maksudeklaratsiooni jaoks oluline. Pärast uuenduse lõpuleviimist tehakse teenus kättesaadavaks 1666123 äriühingu tulumaksuga maksumaksjale. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020. |
|
381 |
C27.R3 |
T |
Tõhustatud abi osutamine maksumaksjatele – Renta Web on ajakohastatud ja kättesaadav vähemalt 1779505 maksumaksjale |
|
Arv |
0 |
1 779 505 |
IV KVARTAL |
2021 |
Renta Web on füüsilise isiku tulumaksuga seotud tarkvara, mis võimaldab „librosregistro“ otse importida üksikisiku tulumaksu deklaratsioonidesse. See on kättesaadav 1779505 üksikisikust maksumaksjale. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020. |
|
382 |
C27.R3 |
M |
Nelja digitaalse tugiplatvormi loomine |
Maksuameti aruande avaldamine |
|
|
|
IV KVARTAL |
2023 |
Maksuamet loob ja käivitab neli maksuvaldkonna digitaalse tugiplatvormi, et parandada maksumaksjatele osutatavaid teenuseid. Digitaalse teenuse pakkujad tegutsevad virtuaalsete veebilugejatena, mis pakuvad maksumaksjatele laiemat abiteenust, mis võimaldab neil võtta maksuametiga ühendust eri keeltes, et viia internetis läbi samad tugimenetlused, mis on kättesaadavad traditsioonilises kontoris, näiteks üldised teabeteenused, abi eri menetlustes ja abi maksudeklaratsioonide esitamisel. |
|
383 |
C27.R4 |
T |
Rahvusvaheline mõõde – registreeritud välisriigi maksumaksjate identifitseerimine |
|
Arv (%) |
0 |
85 |
IV KVARTAL |
2021 |
Maksukuulekuse parandamiseks eelkõige nende maksumaksjate puhul, kes on registrisse kantud välismaiste maksumaksjatena, viib maksuamet ellu projekti, milles kasutatakse maksumaksjate kohta uut teavet, mis pärineb erinevatest rahvusvahelistest allikatest, nagu FATCA ja CRS. Projekti lõppedes peaks saadud rahvusvaheline teave olema riskianalüüsi jaoks sobiv. Projekti eesmärk on, et maksuandmed vähemalt 85 %-lt registreeritud välismaistelt maksumaksjatelt, kelle kohta maksuamet sai 2019. aastal teavet, on kindlaks tehtud ja nende maksuandmeid on kontrollitud, et neid saaks kasutada riskianalüüsis 31. detsembriks 2021. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020. |
|
384 |
C27.R5 |
T |
Koostöömudel – läbipaistvusaruanded |
|
Arv |
0 |
20 |
IV KVARTAL |
2021 |
Maksuamet rakendab 2021. aastal projekti, millega julgustatakse hargmaiseid ettevõtteid avalikustama teavet oma tegevuse kohta. Selline avalikustamine võib mõjutada nende äriühingute maksustamist. Eesmärk on esitada 2021. aastal 20 läbipaistvusaruannet. |
AB. KOMPONENT 28: Maksusüsteemi kohandamine 21. sajandi tegelikkusega
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 28 meetmed hõlmavad mitmesuguseid maksumeetmeid, nagu erakorralised meetmed, mis otsustati majanduskriisi teravas etapis 2020. aastal, uute maksude kehtestamine 2021. aasta riigieelarve raames ja keskpika perioodi projektid, et vaadata läbi ja arendada maksusüsteemi eesmärgipärasemalt. Meetmed sisaldavad ka maksusoodustusi, et kiirendada rohepööret. Hispaania maksusüsteemi reformi eesmärk on muuta see õiglasemaks, progressiivsemaks, jätkusuutlikumaks ja õiglasemaks, süvendades samal ajal keskkonnahoidliku maksustamise kavandamist, võttes arvesse soolist perspektiivi ja tõhustades avalikku huvi pakkuvat poliitikat, näiteks tervisekaitset. Reformide eesmärk on ka aidata positiivselt kaasa majanduskasvule, töökohtade loomisele, majanduslikule vastupanuvõimele ja piirkondadevahelisele ühtekuuluvusele. Kuna maksutulu üldine suhe SKPsse on Hispaanias väiksem kui teiste riikide majandustes, on võimalik tulusid suurendada ning edendada riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas ja pikas perspektiivis.
Komponent käsitleb muu hulgas riigipõhiseid soovitusi eelarve- ja riigihankeraamistike tugevdamise kohta kõigil valitsustasanditel (riigipõhine soovitus 1 2019), eelarvepoliitika rakendamist, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon ja tagada võla jätkusuutlikkus, julgustades samal ajal investeeringuid (riigipõhine soovitus 1 2020), transpordi elektrifitseerimist (riigipõhised soovitused 3 2023 ja 4 2022), rohe- ja digipöördesse tehtavate investeeringute suurendamist (riigipõhised soovitused 1 2023, 1 2022 ja 3 2020) ning sotsiaalsete ja taskukohaste energiatõhusate eluasemete kättesaadavuse suurendamist, eelkõige renoveerimise kaudu (riigipõhised soovitused 3 2023 ja 4 2022).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
AB.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C28.R1) – 2020. ja 2021. aastal COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks võetud meetmed
Hispaania kehtestas 2020. ja 2021. aastal mitu maksumeedet, et leevendada COVID-19 puhangu põhjustatud majanduskriisi negatiivset mõju. Need meetmed hõlmasid maksu- ja tollivõlgade edasilükkamist, maksutähtaegade peatamist ja pikendamist, üksikisiku tulumaksu lihtsustamise võimalusi, VKEde äriühingu tulumaksu ja käibemaksukorda, teatavate tervishoiukriisiga võitlemiseks vajalike kaupade käibemaksumäära ajutist vähendamist ning finantssektoriväliste äriühingute maksejõuetuse fondi loomist. Nende meetmete eesmärk oli leevendada pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Need meetmed jõustuvad 1. veebruaril 2020 ja mõned neist jätkuvad 2021. aastal.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.
Reform 2 (C28.R2) – maksusoodustuste analüüs
Sõltumatu eelarveasutuse (autoridadIndependiente de Responsabilidad Fiscal, AIReF) poolt läbi viidud kulude läbivaatamine seoses maksusoodustustega, mis on seotud üksikisiku tulumaksu, aktsiisi ja käibemaksuga, tuvastati võimalusi teatavate maksusoodustuste muutmiseks. 2020. aastal muudeti üksikisiku tulumaksu kavade maksusoodustusi ning vähendatud käibemaksumäära karastusjookide ja -mahlade ning teatavate suhkru- ja/või magusainetelisandiga jookide puhul. Täiendavate regulatiivsete reformide rakendamine 31. märtsiks 2023 tuleneb 15 maksusoodustuse hindamiseks loodud töörühma soovitustest. Töörühma eesmärk on anda soovitusi selle kohta, kuidas maksusoodustusi lähiaastatel veelgi muuta või kaotada, et muuta maksusüsteem tõhusamaks, suurendada tulusid, toetada rohepööret ja edendada õiglust.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
Reform 3 (C28.R3) – maksureformi eksperdikomitee loomine
Ametiasutused moodustavad 12. aprillil 2021 eksperdikomisjoni, et uurida optimaalse maksusüsteemi omadusi ja anda soovitusi selle kohta, kuidas praegust maksustamist sidusalt ajakohastada ja kohandada. Eelkõige pöörab eksperdikomitee tähelepanu järgmistele valdkondadele:
·keskkonnamaksud;
·ettevõtete maksustamine;
·digitaalmajanduse maksustamine;
·vara maksustamine, sealhulgas omandi maksustamine ja ühtlustamise konkreetne rakendamine selles valdkonnas;
·tärkava majandustegevuse maksustamine; ja
·sooline võrdõiguslikkus.
Reformiga kaasneb ka analüüs nende jaotusliku mõju kohta, pöörates erilist tähelepanu lastega peredele. Analüüs peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente: mõju maksusüsteemi üldisele progressiivsusele; II) mõju haavatavatele rühmadele; III) mõju lastega peredele; IV) suurettevõtete maksustamine; ning v) maksustamise jaotus tööjõu ja kapitali maksustamise vahel.
Eksperdikomisjon avaldab oma aruande 2022. aasta veebruaris. Aruandes esitatud soovitustel põhinevad maksusüsteemi muudatused jõustuvad 31. märtsiks 2023.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
Reform 4 (C28.R4) – ökoloogilisele üleminekule kaasa aitavate maksumeetmete reform
See reform sisaldab maksumeetmeid, mille eesmärk on toetada rohepööret. Kõnealused meetmed hõlmavad:
·jäätmete prügilatesse ja põletustehastesse ladestamise maksu kehtestamine;
·ühekordselt kasutatavate plastpakendite maksu kehtestamine;
·fluoritud kasvuhoonegaaside maksu muutmine;
·liikuvusega seotud maksud või maksed, näiteks teemaksud ja sõidukite registreerimismaksud; ning
·kütusena kasutatavate mineraalõlide subsiidiumide läbivaatamine.
Meetmete rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Reform 5 (C28.R5) – digiteenuste maksu heakskiitmine
Reformiga kehtestatakse maks, mis põhineb selliste äriühingute käibel, kelle netokäive on üle 750 000 000 EUR, ja tulul, mis on saadud teatavate digiteenuste, näiteks veebireklaami ja vahendusteenuste osutamisest Hispaanias. Maks ei sõltu sellest, kas äriühing on Hispaania resident või mitte. Maks jõustub 2021. aasta esimeses kvartalis. Reform sisaldab ka meetme mõju hindamise aruannet, mis esitatakse 31. märtsiks 2022 ja 2023.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.
Reform 6 (C28.R6) – finantstehingute maksu heakskiitmine
Selle meetmega kehtestatakse maks, mis põhineb selliste noteeritud Hispaania äriühingute aktsiate ostuväärtusel, mille turukapitalisatsioon on suurem kui 1000000000 eurot. Reformi rakendamine jõustus 2021. aasta esimeses kvartalis. Reform sisaldab ka meetme mõju hindamise aruannet, mis esitatakse 31. märtsiks 2022 ja 2023.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.
Reform 7 (C28.R7) – Individuaalsete maksude lühiajalised maksumeetmed
Reformiga suurendatakse üksikisiku tulumaksu astmelisust ja ümberjaotamist, muutes üksikisiku tulumaksu seadust ja varamaksu seadust. Eelkõige tõstab see üldise riikliku skaala määra 2 protsendipunkti võrra 300000 eurolt, mis on üldine maksubaas, ning säästab 3 protsendipunkti võrra 200000 eurolt. Lisaks vähendatakse individuaalsete pensionimaksete vähendamise piirmäära 8000 eurolt 2000 eurole ning suurendatakse äriühingu poolt oma töötajale tehtavate sissemaksete praegust piirmäära 8000 eurolt 10000 eurole. Lisaks suurendatakse ISF-i reformiga tariifi viimase vahemiku suhtes kohaldatavat määra 1 protsendipunkti võrra 2,5 %-lt 3,5 %-le (varade puhul, mille väärtus on üle 10 000 000 EUR). Reformi rakendamine pidi lõpule jõudma 1. jaanuariks 2021.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.
Reform 8 (C28.R8) – äriühingu tulumaksuga seotud maksumeetmete lühiajaline vastuvõtmine
Reformiga muudetakse äriühingu tulumaksu seadust, et suurendada selle maksu panust avaliku sektori kulutuste toetamisse, lihtsustades samal ajal maksuvabastusi ja mahaarvamisi, et tagada maksumaksjatele miinimummäär 15 %. Teisest küljest vähendatakse Hispaania territooriumil nii residendist kui ka mitteresidentidest tütarettevõtjatelt saadud dividendide ja kapitalitulu maksuvabastust 5 % võrra.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.
Reform 9 (C28.R9) – Lühiajalised maksumeetmed kaudsete maksude valdkonnas
Reformiga laiendatakse 21 % käibemaksumäära kohaldamist suhkrulisandiga karastusjookidele, mahladele ja gaasilistele jookidele. Selline meede kujutab endast sotsiaalset kohustust edendada nende joogikategooriate vastutustundlikku tarbimist ning on kooskõlas eesmärgiga rahastada Hispaania heaoluriigi väliskulusid, mis tulenevad käesoleval juhul ebatervislikust toitumisest. Lisaks tõstetakse kindlustusmaksete maksumäära kahe protsendipunkti võrra 8 %ni, jäädes naaberriikide puhul siiski keskmisele ja madalale vahemikule.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.
AB.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
||||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
|||||||
|
385 |
C28.R1 |
M |
2020. ja 2021. aastal COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks vastu võetud eelarvemeetmed. |
Seaduste ja kuninga dekreet-seaduste sätted nende jõustumise kohta |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
COVID-19 pandeemia negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks 2020. ja 2021. aastal vastu võetud maksumeetmete jõustumine:
|
|
|
386 |
C28.R2 |
M |
Maksusoodustuste läbivaatamine ja muutmine |
Reformisätted, milles osutatakse nende jõustumisele, ja avaldamine töörühma soovituste finantsküsimuste veebilehel |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2023 |
Jõustada regulatiivsed reformid, mis on vajalikud töörühma soovituste rakendamiseks 15 maksusoodustuse muutmiseks või kaotamiseks. Maksusoodustused valitakse nende kvantitatiivse ja kvalitatiivse tähtsuse alusel ning neid hinnatakse AIReFi metoodika kohaselt. Regulatiivsete reformide eesmärk on muuta maksusüsteem tõhusamaks, suurendada tulusid, toetada rohepööret ja edendada õiglust. |
|
|
387 |
C28.R3 |
M |
Ekspertide komitee ametisse nimetamine rahandusministri poolt. |
Avaldamine veebilehel |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Eksperdirühma määramine maksusüsteemi reformi suunamiseks. Komitee vastutab vajalike reformide tehnilise analüüsi tegemise eest, võttes arvesse praegust stsenaariumi ning eeldatavat olukorda keskpikas ja pikas perspektiivis, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele: keskkonnamaksud, äriühingute maksustamine, digitaalmajanduse maksustamine, jõukuse maksustamine ja konkreetne ühtlustamine selles valdkonnas, tärkava majandustegevuse maksustamine. |
|
|
388 |
C28.R3 |
M |
Komitee soovitustest tulenevate reformide jõustumine |
Reformisätted, mis näitavad nende jõustumist |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2023 |
Hispaania maksusüsteemi eri elementidega seotud eksperdikomisjoni soovitustest tulenevate reformide jõustumine, et tuua Hispaania valitsemissektori tulude suhe SKPsse lähemale ELi keskmisele, tagada äriühingu tulumaksu alammäär, muuta maksusüsteem tõhusamaks, ajakohastada ja kohandada seda uute suundumustega, sealhulgas soolise perspektiiviga, keskendudes keskkonna maksustamisele, äriühingute maksustamisele, digiteeritud majanduse maksustamisele, vara maksustamise ühtlustamisele ja tärkava majandustegevuse maksustamisele. Reformidega kaasneb ka analüüs nende jaotusliku mõju kohta, pöörates erilist tähelepanu lastega peredele. |
|
|
389 |
C28.R4 |
M |
Ühekordselt kasutatavate plastide ja jäätmete maksud |
Seaduse säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
Jõustub plastimakse ning jäätmete ladestamist ja põletamist reguleeriv seadus, et edendada ringmajandust ja vähendada ühekordselt kasutatava plasti kasutamist. |
|
|
390 |
C28.R4 |
M |
Sõidukite registreerimismaksu ja liiklusmaksu analüüs |
Avaldamine veebilehel |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2022 |
Reformiga nähakse ette sõidukite registreerimismaksu, liiklusmaksu või selliste maksete nagu teemaksude analüüs. Selle analüüsi põhjal kaalutakse seaduse läbivaatamist, et edendada säästvamat maanteetransporti ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. |
|
|
391 |
C28.R4 |
M |
Fluoritud gaasimaksu reformi jõustumine |
Seaduse säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Fluoritud gaasimaksu reformi jõustumine, et takistada nende kasutamist ja vähendada maksustamise vältimist. |
|
|
392 |
C28.R5 |
M |
Digiteenuste maks |
Seaduse säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
Teatavate digiteenuste maksu seaduse (Ley 4/2020, de 15 de octubre, del Impuesto sobre Determinados Servicios Digitales)jõustumine, et luua valitsusele uusi tuluallikaid, mis põhinevad arenevatel ettevõtlussektoritel, arendades samal ajal maksusüsteemi sidusal viisil ja vajaduse korral rahvusvahelises kontekstis. |
|
|
393 |
C28.R6 |
M |
Finantstehingute maks |
Seaduse säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
Finantstehingute maksu seaduse (Ley 5/2020, de 15 de octubre, del Impuesto sobre las Transacciones Financieras) jõustumine, et luua valitsusele uusi tuluallikaid, arendades samal ajal maksusüsteemi sidusal viisil ja vajaduse korral rahvusvahelises kontekstis. |
|
|
394 |
C28.R7 |
M |
Üksikisiku tulumaksu ja varamaksu muudatused 2021. aastal |
Eelarveseaduse säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
2021. aasta eelarveseadusega ning üksikisiku tulumaksu ja varamaksuga seotud arengumäärustega kehtestatud muudatuste jõustumine, et vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki ja muuta üksikisiku tulumaks progressiivsemaks. |
|
|
395 |
C28.R8 |
M |
Äriühingu tulumaksu muudatused 2021. aastal |
Eelarveseaduse säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
2021. aasta eelarveseadusega tehtud muudatuste ja äriühingu tulumaksuga seotud arengumääruste jõustumine, et suurendada äriühingu tulumaksust saadavat tulu. |
|
|
396 |
C28.R9 |
M |
Kaudsete maksude muudatused 2021. aastal |
Eelarveseaduse säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
2021. aasta eelarveseadusega tehtud muudatuste ja kaudsete maksudega seotud arengumääruste jõustumine, et edendada tervislikumat toitumist teatavate suhkrurikaste jookide tarbimise vähendamise kaudu ning suurendada keskvalitsuse tulusid kindlustusmaksete maksu tõstmise kaudu. |
|
AB.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1 (C28.I1) – Maksustiimulid energiatõhusaks renoveerimiseks ning elektrisõidukite ja laadimispunktide ostmiseks
Selle meetme eesmärk on pakkuda maksusoodustusi i) edendada hoonete renoveerimistöid, et saavutada energiatõhususe paranemine; ning ii) stimuleerida elektrisõidukite ja laadimisjaamade kasutuselevõttu. Meede põhineb investeeringutel C1.I2 ja C2.I1.
Meede toob kaasa renoveerimismeetmed, mis parandavad energiatõhusust ja vähendavad maksumaksjate primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %.
Lisaks antakse selle meetmega kodumajapidamistele maksusoodustusi elektri- ja hübriidsõidukite ostmiseks ning laadimispunktide paigaldamiseks. Maksusoodustused hõlmavad maksusoodustusi, et toetada kodumajapidamisi uute hübriid- ja elektrisõidukite (BEV, REEV, PHEV, FCEV) ning laadimisjaamade ostmisel.
Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), rahastatakse maksusoodustuste valikukriteeriumidega üksnes heiteta või vähese heitega sõidukite ostmist 211 .
Meetmete rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
AB.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L81 |
C28.I1 |
T |
Elamute renoveerimise meetmete lõpuleviimine, et saavutada energiatõhususe paranemine. |
Arv |
410 000 |
510 000 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Lõpetatud on vähemalt 510000 elamute renoveerimise meedet vähemalt 355000 ainulaadses elamus, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % (kumulatiivne). Näitaja puhul peab eluaseme mõiste olema kooskõlas Eurostati määratlusega („eluruum on ruum või tubade kogum, kaasa arvatud selle tarvikud, lobid ja koridorid) alalises hoones või hoone struktuuriliselt eraldatud osas, mis on sel viisil, et see on ehitatud, ümber ehitatud või ümber ehitatud, on ette nähtud majutamiseks ühe eraleibkonna poolt aastaringselt“ ja see võib vajaduse korral hõlmata sotsiaal- või sotsiaaleluasemeid. Kasutatavad energiatõhususe parandamise näitajad akrediteeritakse asjakohase energiamärgise kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta. Elamute rehabiliteerimise arv määratakse kindlaks kõigi maksusoodustuste kaudu ellu viidud parandus- ja rehabilitatsioonimeetmete summana. Primaarenergia tarbimise keskmine sääst 30 % miinimumväärtuse järgimiseks saadakse, kaaludes taastamismeetmete kogumit taaste- ja vastupidavuskava alusel antava abi või rahastamise summaga. See näitaja hõlmab parandus- ja taastamismeetmeid kõigis omavalitsustes, olenemata nende suurusest. Selleks et põhjendada saavutatud energiasäästu järgimist, tuleb keskmise saavutatud energiasäästu kinnitamiseks esitada lõpetatud tööde energiamärgised, mis liidetakse kokku. (Lähtealus: 30. juuni 2026 vastavalt 2. komponendi 29. eesmärgile |
|
|
L82 |
C28.I1 |
T |
EVT ja kasutusele võetud laadimistaristu |
Arv |
238 000 |
348 000 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Maksusoodustuste kohaldamisalas on kasutusele võetud vähemalt 110000 uut elektrisõidukit (BEV, REEV, PHEV, FCEV) ja laadimisjaamu. (Lähtealus: 31. detsember 2025 vastavalt 1. komponendi eesmärgile 419 |
|
VAHELDUVVOOL. KOMPONENT 29: Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 29 reformide eesmärk on i) parandada avaliku sektori kulutuste tulemuslikkust, tugevdades kulutuste läbivaatamise raamistikku ja tavasid ning ii) viia keskvalitsuse eelarve kooskõlla kestliku arengu eesmärkide ja keskkonnahoidliku eelarvestamise põhimõtetega.
Kava osa eesmärk on parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti, vaadates eelkõige läbi selle struktuuri ja suunates nende kasutamise, et toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning muuta riigi rahanduse stabiilsus ja valitsemissektori võlg keskpikas perspektiivis jätkusuutlikumaks. Reformidega käsitletakse ka uuest majanduslikust ja sotsiaalsest reaalsusest tulenevaid probleeme.
Komponent käsitleb riigipõhist soovitust eelarvepoliitika rakendamise kohta – kui majandustingimused seda võimaldavad –, et saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, ergutades samal ajal investeeringuid (riigipõhine soovitus 1 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
AC.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C29.R1) – avaliku sektori kulutuste läbivaatamise ja hindamise protsess
Reformi eesmärk on luua alaline raamistik, mis tagab avaliku sektori kulutuste kvaliteedi paranemise, tugevdab eelarvestabiilsust ja valitsemissektori rahanduse jätkusuutlikkust. Reform koosneb neljast alamelemendist:
·2018.–2020. aasta kulutuste läbivaatamise soovituste (I ja II etapp) kaasamine otsustusprotsessi: I ja II etapi soovituste tõhusate järelmeetmete saavutamiseks antakse soovitusi saanud eelarveüksustele tähtaeg nendele soovitustele vastamiseks kooskõlas „järgi või selgita“ põhimõttega. Rahandusministeeriumilt oodatakse järelmeetmete jälgimist ja iga-aastase aruande koostamist soovitustele vastamise kohta.
·2021. aasta kulutuste läbivaatamise III etapi käivitamine: Kulude läbivaatamise kolmandas etapis keskendutakse rahastamisvahenditele ja omavalitsuste jäätmekäitlusele;
·Uus avaliku sektori kulutuste läbivaatamise ja hindamise protsess (aastateks 2022–2026): Selle tsükli tulevased kulude läbivaatamised viiks läbi sõltumatu eelarveasutus (autoridadIndependiente de Responsabilidad Fiscal, AIReF). Nende tulevaste läbivaatamiste fookuse, ulatuse ja ajakava otsustab ministrite nõukogu pärast AIReFiga konsulteerimist. Eesmärk on avaldada aruanne igal aastal aastatel 2022–2026;
·Hindaja suutlikkuse suurendamine (AIReF): AIReFi põhikirja muudetakse, et luua uus üksus, mis vastutab avaliku sektori kulutuste läbivaatamise eest.
Reformi nr 1 võib pidada Hispaania taaste- ja vastupidavuskava sidusust ja muid reforme toetavaks, eelkõige komponentides nr 6, 17, 18, 21, 23 ja 28, kus kulude läbivaatamise I ja II etapil põhinevaid soovitusi on nende reformiprioriteetide puhul arvesse võetud.
Reform peaks lõpule jõudma 30. juuniks 2023.
Reform 2 (C29.R2) – keskvalitsuse eelarve vastavusse viimine kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkidega
Reformi eesmärk on viia riigieelarve kooskõlla kestliku arengu eesmärkidega, mis on kogu kava aluseks. Reform seisneb riigieelarve protsessi raames sellise aruande avaldamises, mis kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud metoodikaga kajastab avaliku sektori investeeringute kooskõla kestliku arengu eesmärkidega. See reform tugineb metoodikale ja järelevalveraamistikule, mida praegu kavandatakse ELi tehnilise toe rahastamisvahendi toel.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2021.
Reform 3 (C29.R3) – keskvalitsuse eelarve vastavusse viimine rohelise eelarvestamisega
Reformi eesmärk on viia riigieelarve keskpikas perspektiivis kooskõlla ELi rohelise eelarvestamise võrdlusraamistikuga. See tugevdab reformi nr 2 ja üldisemalt kava rohelisi püüdlusi. Reform seisneb kahe aruande avaldamises keskvalitsuse eelarvemenetluse raames, milles kaardistatakse rohe- ja pruunkulud 2023. ja 2024. aasta eelarveseaduste alusel. See reform tugineb metoodikale ja järelevalveraamistikule, mida praegu kavandatakse ELi tehnilise toe rahastamisvahendi toel.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2023.
AC.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
397 |
C29.R1 |
M |
Rahandusministeeriumis alalise töörühma moodustamine kulude läbivaatamise tulemuste rakendamise aktiivseks jälgimiseks ja iga-aastase eelarveseaduse koostamise korralduse heakskiitmiseks |
Õigusakti sätted selle jõustumise kohta. Iga-aastase eelarveseaduse koostamise järjekord |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Jõustub i) rahandusministeeriumis (eelarve ja kulude riigisekretariaadis) alalise töörühma loomine kulude läbivaatamise tulemuste rakendamise aktiivseks järelevalveks, edendades „järgi või selgita“ põhimõtet; ning ii) Rahandusministeeriumi kohustus avaldada aastaaruanne koos vastustega kõigile AIReFi esitatud kulutuste läbivaatamise soovitustele. Iga-aastase eelarveseaduse koostamise korraldus sisaldab keskvalitsuse ja sotsiaalkindlustuse kohustust jälgida ja jälgida eelarvetsükli jooksul kulude läbivaatamise soovitusi, sealhulgas meetmeid, mida on rakendatud või kavatsetakse rakendada järgmisel aastal. |
|
398 |
C29.R1 |
M |
Kulude läbivaatamise III etapp |
Heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Ministrite nõukogu teeb otsuse kulude läbivaatamise III etapi käivitamise kohta 2021. aastal. Kulude läbivaatamise kolmandas etapis käsitletakse vähemalt kahte valdkonda: rahastamisvahendid ja olmejäätmete käitlemine. Kulude läbivaatamise viib läbi AIReF. |
|
399 |
C29.R1 |
M |
Luua AIReFis alaline üksus, mis vastutab valitsuse poolt volitatud kulude läbivaatamise eest. |
Maaelu arengu määruse sätted selle jõustumise kohta |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2021 |
Jõustub kuninglik dekreet 215/2014, AIReFi orgaaniline põhikiri, millega luuakse alaline üksus, mis vastutab valitsuse tellitud kulude läbivaatamise eest. |
|
400 |
C29.R1 |
M |
AIReFilt tellitud kulude läbivaatamise uue tsükli (2022–26) heakskiitmine ministrite nõukogu poolt. |
Ministrite nõukogu kokkuleppe säte lepingu jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Uus mitmeaastane avaliku sektori kulutuste läbivaatamise tsükkel hõlmab ajavahemikku 2022–2026. Taotluse nõuetekohaseks kavandamiseks ja kulude läbivaatamise iga etapi jaoks vajaliku teabe kogumiseks teeb ministrite nõukogu pärast AIReFiga konsulteerimist otsuse ja avaldab vähemalt poliitikavaldkonnad, asjaomased avaliku sektori asutused ja analüüsiga hõlmatavad ajavahemikud ning asjakohased metoodilised aspektid. |
|
401 |
C29.R1 |
M |
Seirearuande avaldamine |
Avaldamine rahandusministeeriumi veebilehel |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2022 |
Seirearuande iga-aastane avaldamine. Aruandes loetletakse AIReFi antud soovitused ja kirjeldatakse üksikasjalikult regulatiivseid muudatusi või muid nende täitmiseks võetud meetmeid. Kui kulukeskused, kellele soovitused on suunatud, ei ole nendega nõus, lisatakse asjakohane põhjendus. |
|
402 |
C29.R1 |
M |
Kulude läbivaatamise III etapp |
Aruannete avaldamine AIReFi veebilehel |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2023 |
AIReFi kulutuste läbivaatamise kolmanda etapi aruannete avaldamine. |
|
403 |
C29.R2 |
M |
Eelarve kestliku arengu eesmärkidega vastavusse viimise aruanne |
Avaldamine täiendavate dokumentidena iga-aastases eelarveseaduses |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2021 |
2022. aasta eelarveseaduse eelnõule lisatud aruande avaldamine selle vastavusse viimise kohta kestliku arengu eesmärkidega. |
|
404 |
C29.R3 |
M |
Keskkonnahoidliku eelarvestamise vastavusse viimise aruanne |
Avaldamine täiendavate dokumentidena iga-aastases eelarveseaduses |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2022 |
2023. aasta eelarveseadusele lisatud aruanne rohelise eelarve kohta (roheline mõõde). Aruandes kaardistatakse iga-aastases eelarveseaduses sisalduvad keskkonnasäästlikud kulud ning see koostatakse kooskõlas ELi tehnilise toe instrumendi toel välja töötatud metoodika ja järelevalveraamistikuga. |
|
405 |
C29.R3 |
M |
Keskkonnahoidliku eelarvestamise vastavusse viimise aruanne |
Avaldamine täiendavate dokumentidena iga-aastases eelarveseaduses |
|
|
|
KOLMAS KVARTAL |
2023 |
Aruanne rohelise eelarve kohta (pruunmõõde), mis on lisatud 2024. aasta eelarveseadusele. Aruandes kaardistatakse iga-aastases eelarveseaduses sisalduvad pruunkulud ning see koostatakse kooskõlas ELi tehnilise toe rahastamisvahendi toel välja töötatud metoodika ja järelevalveraamistikuga. |
AD. KOMPONENT 30: Vanaduspensionid
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on reformida pensionisüsteemi, et i) tagada süsteemi rahaline jätkusuutlikkus lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, ii) säilitada pensionide ostujõud, iii) säilitada pensionide piisavus, iv) kaitsta pensionäre vaesuse eest ja v) tagada põlvkondadevaheline võrdsus. Reformimeetmed tuginevad ulatuslikule parlamentaarsele konsensusele Toledo pakti soovituste vastuvõtmise suhtes 212 . Sotsiaaldialoogi all olevad meetmed hõlmavad järgmist: I) rahastamisallikate eraldamine, ii) pensionihüvitiste läbivaadatud indekseerimismehhanism, iii) hilinenud pensionile jäämise stiimulid ja ennetähtaegselt pensionile jäämisega seotud regulatiivsed muudatused, iv) vanaduspensioni arvutamise sissemakseperioodi muutmine, v) füüsilisest isikust ettevõtjate sissemaksete uus süsteem, mis põhineb tegelikul sissetulekul, ja vi) tööandjapensioniskeemide arendamine kollektiivläbirääkimiste kaudu.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse säilitamise kohta (riigipõhine soovitus 1 2019) ja eelarvepoliitika järgimist, kui majandustingimused seda võimaldavad, ning mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, ergutades samal ajal investeeringuid (riigipõhine soovitus 1 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
AD.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C30.R1) – Sotsiaalkindlustuse rahastamisallikate eraldamine
Reformi eesmärk on muuta pensionisüsteemi rahastamist kooskõlas Toledo pakti soovitustega, nii et osamakselisi hüvitisi rahastataks sotsiaalmaksetest ja mitteosamakselisi hüvitisi makstakse riigieelarvest. Reform hõlmab seda, et riik võtab üle mitme kuluartikli rahastamise, mis on praegu kaetud sotsiaalkindlustusmaksetega. Reformiga tugevdatakse sissemaksete ja toetusõiguste vahelist seost ning parandatakse osamaksesüsteemi rahalist jätkusuutlikkust.
Kuluartiklid, mida varem rahastati sotsiaalmaksetest, kuid mida käesoleva reformi raames käsitatakse mitteosamakselistena ja rahastatakse riigieelarvest, koosnevad i) mitteosamakselisest tööhõivepoliitikast, ii) sotsiaalkindlustusmaksete vähendamisest tööhõive edendamiseks, iii) sünni- ja lapsehooldustoetustest, iv) ennetähtaegselt pensionile jäämisega seotud kuludest, v) emaduspensioni lisast, v) pereliikmete pensionidest, vi) toetusmeetmetest (kaudsed toetused) eriskeemidele ja vii) vanaduspensioni arvutamisel tehtavate sissemaksete lünkade täiendamise kuludest.
Reform on alanud 2021. aasta üldeelarve sätete kaudu ja seda rakendatakse järk-järgult riigieelarvest sotsiaalkindlustuseelarvesse tehtavate ülekannete kaudu.
Meede rakendatakse 31. detsembriks 2023.
Reform 2 (C30.R2) – pensionide ostujõu säilitamine, tegeliku pensioniea vastavusse viimine seadusjärgse pensionieaga, vanaduspensioni arvutamise perioodi kohandamine uue karjääriga ning jätkusuutlikkusteguri asendamine põlvkondadevahelise omakapitali mehhanismiga
Reformi eesmärk on i) tagada pensionäride ostujõud, ii) suurendada tööturul osalemist seadusliku pensioniea lähedal, iii) lükata pensionile jäämine edasi, iv) tugevdada sissemaksete süsteemi astmelisust, v) kohandada kehtivat määrust katkenud karjääri ja muude ebatüüpiliste töövormidega ning vi) tegeleda eelseisvate demograafiliste muutuste mõjuga, ilma et see halvendaks praeguste ja tulevaste pensionide piisavust. Reform koosneb neljast eraldi regulatiivsest reformist, mis on kooskõlas Toledo pakti soovitustega ja mis võetakse vastu kahes etapis.
31. detsembriks 2021 jõustuvad reformid on järgmised:
·Uus indekseerimismehhanism, mis seob pensionihüvitised inflatsiooniga, eesmärgiga tagada püsivalt pensionäride ostujõud.
·Tegeliku pensioniea vastavusse viimine seadusjärgse pensionieaga, eesmärgiga suurendada tööturul osalemist seadusliku pensioniea lähedal ja lükata pensionile jäämine edasi. Meede koosneb järgmistest regulatiivsetest muudatustest:
a. Uute stiimulite loomine pensionile jäämise edasilükkamiseks (suuremad majanduslikud stiimulid pensionile jäämise edasilükkamiseks ning töö ja pensioni ühitamise edendamine). Eelkõige on pensionile jäämise edasi lükanud töötajatel õigus valida järgmiste isikute hulgast: pensionisumma suurendamine iga täieliku täiendava sissemakseaasta kohta, mis arvestatakse seadusliku pensioniea ja tegeliku pensionile jäämise vahele; ühekordne makse; ja kahe esimesena nimetatud meetme kombinatsioon.
b.Praeguste ennetähtaegselt pensionile jäämise eeskirjades sisalduvate ennetähtaegselt pensionile jäämise elementide reguleerimisel pärssivate tegurite tugevdamine. Ennetähtaegselt pensionile jäämise vähendamise määra muudetakse, et tõsta tegelikku pensioniiga ja kaotada nende pensionäride eeliskohtlemine, kelle sissemaksete baas on maksimaalne. Kollektiivläbirääkimiste sätted, mis sunnivad pensioni saama tavapärases pensionieas, on keelatud.
31. detsembriks 2022 jõustuvad reformid on järgmised:
·Sissemakseperioodi kohandamine vanaduspensioni arvutamiseks, et tugevdada süsteemi progresseeruvust ja kohandada kehtivat määrust katkenud karjääri ja muude ebatüüpiliste töövormidega.
·Jätkusuutlikkusteguri asendamine mehhanismiga, mis tagab põlvkondadevahelise võrdsuse ja eelarve jätkusuutlikkuse. Meetme eesmärk on leevendada eelseisvate demograafiliste muutuste mõju, ilma et see halvendaks praeguste ja tulevaste pensionide piisavust.
Meede rakendatakse 31. detsembriks 2022.
Reform 3 (C30.R3) – FIEde sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi reform
Reformi eesmärk on võrdsustada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohtlemine, suurendada sissemakseid pensionisüsteemi ja tagada, et füüsilisest isikust ettevõtjad saavad piisava pensionisissetuleku. Reformiga muudetakse füüsilisest isikust ettevõtjate sissemaksete süsteemi. Kooskõlas Toledo pakti soovitustega võetakse reformis aluseks füüsilisest isikust ettevõtjate sissemaksed tegelikust sissetulekust, mitte ise valitud sissemaksete baasist. Lõplik sissemakse arvutatakse maksuhalduri saadud füüsilisest isikust ettevõtjana saadud kutsetegevusest saadud tulu põhjal. Reformi rakendatakse järk-järgult minimaalse osamaksebaasi suurendamise teel, et võimaldada uue korraga kohanemist.
Meede rakendatakse 30. juuniks 2022.
Reform 4 (C30.R4) – emaduse lisandite ühtlustamine
Reformi eesmärk on hüvitada lapsevanematele, eelkõige emadele, sünni- ja lapsehoiukulud, et vähendada soolist pensionilõhet. Reformiga kujundatakse emaduse lisa ümber ja see on juba vastu võetud (2. veebruari kuninglik dekreetseadus nr 3/2021). Euroopa Liidu Kohus pidas oma 12. detsembri 2019. aasta otsuses varasemat alates 2016. aastast kehtinud rasedus- ja sünnitushüvitist meeste suhtes diskrimineerivaks. Reformitud rasedus- ja sünnituspuhkuse lisatoetus peaks olema kooskõlas kohtuotsusega ja väldib diskrimineerimist. Uus lisa põhineb sissemaksete tegemise viiside analüüsil, et teha kindlaks, milline kahest vanemast oli lapse sünni tõttu oma osamakselises karjääris kõige ebasoodsamas olukorras, tingimusel et eriti ebasoodsas olukorras oleva vanema puudumisel antakse emale lisahüvitist.
Meede rakendatakse 31. märtsiks 2021.
Reform 5 (C30.R5) – praeguse täiendava pensionisüsteemi läbivaatamine
Reformiga vaadatakse läbi täiendava pensionisüsteemi reguleeriv raamistik, et suurendada kollektiivläbirääkimiste teel kokku lepitud tööandjapensioniskeemide katvust, eelistatavalt valdkondlikul tasandil. Tööandjapensioni skeeme käsitleva uue õigusraamistiku eesmärk on hõlmata oma ettevõtete töötajad, kellel ei ole tööandjapensioni skeeme, ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kellel praegu ei ole juurdepääsu nendele teise samba skeemidele.
Reformi erimeetmed hõlmavad järgmist:
I.Avaliku sektori edendatavate tööandjapensionifondide loomine, mida haldab erasektor.
II.Stiimulid ja regulatiivsed muudatused kollektiivläbirääkimiste teel kokku lepitud tööandjapensioniskeemide katvuse suurendamiseks.
III.Pensioniskeemide menetluste lihtsustamine.
IV.Regulatiivsed muudatused, et edendada töötajate liikuvust eri ettevõtete ja sektorite vahel.
V.Maksusoodustused kollektiivsetes kutseskeemides osalemise edendamiseks
VI.Kollektiivse kasutamise kavade halduskulude piiramine alla 0,30 % valitsetavast varast.
Reformi rakendamine algas 2021. aasta üldeelarve sätetega, millega nihutatakse varem individuaalsete pensioniskeemidega seotud maksusoodustused kollektiivsete skeemide kasuks (meede v. eespool) ning tööandjapensioni kogumisfondide avaliku edendamise kaudu (eespool meede i).
Meede rakendatakse 30. juuniks 2022.
Reform 6 (C30.R6) – Maksimaalse osamaksebaasi kohandamine
Reformiga suurendatakse pensionisüsteemi sissemaksete maksimumbaasi ja kohandatakse maksimaalseid pensione, et laiendada sissemaksete baasi, suurendada pensionisüsteemi progresseeruvust ja suurendada kogutulu. Meetmed on kooskõlas Toledo pakti soovitustega. Süsteemi kohandamine toimub järk-järgult, et võimaldada sisendandmete esitajatel muutustega kohaneda. Maksimaalseid pensione ja sissemaksete maksimumbaase suurendatakse vastavalt, et säilitada süsteemi osamakselisus. Reform viiakse ellu järk-järgult järgmise kolmekümne aasta jooksul.
Meede jõustub 31. detsembriks 2022.
AD 2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
406 |
C30.R1 |
M |
Sotsiaalkindlustuse rahastamise eraldamine |
Seaduse säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Jõustub 30. detsembri seadus nr 11/2020, mis käsitleb 2021. aasta riigieelarvet, sotsiaalkindlustuse rahastamisallikate eraldamise kohta. Igal aastal kannab riik sotsiaalkindlustussüsteemi üle summa, mis vastab mitteosamakselistele kuludele. See võimaldab vähendada sotsiaalkindlustuse puudujääki ja kanda see üle keskasutusele, kellel on piisavad vahendid selle probleemi lahendamiseks. Samuti hajutab see kahtlused süsteemi maksevõime suhtes, parandades tingimusi keskpika ja pika perspektiivi probleemide lahendamiseks. 2021. aasta riigieelarve seadusega nähakse ette esimene ja oluline samm selles suunas. |
|
407 |
C30.R2 |
M |
Pensionide ostujõu säilitamine ning tegeliku pensioniea ja seadusliku pensioniea vastavusse viimine |
Õigusakti säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2021 |
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on:
|
|
408 |
C30.R2 |
M |
Arvutusperioodi kohandamine vanaduspensioni arvutamiseks |
Õigusakti säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Arvestusperioodi kohandamist käsitlevate õigusnormide jõustumine, pikendades pensioni arvutamise perioodi. |
|
409 |
C30.R2 |
M |
Jätkusuutlikkusteguri asendamine põlvkondadevahelise võrdsuse mehhanismiga |
Õigusakti säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Jõustub õigusakt, millega asendatakse praegune jätkusuutlikkuse tegur, mis seob pensionid oodatava elueaga, mehhanismiga, mis tagab põlvkondadevahelise võrdsuse ja eelarve jätkusuutlikkuse, kohandudes demograafiliste muutustega. |
|
410 |
C30.R2 |
M |
Ajakohastatud prognoosid selle kohta, kuidas 2021. ja 2022. aastal alustatud pensionireformid tagavad eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse |
Aruande avaldamine sotsiaalkindlustuse veebisaidil |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Avaldatakse ajakohastatud prognoosid selle kohta, kuidas 2021. ja 2022. aastal läbi viidud pensionireformid tagavad pikaajalise eelarve jätkusuutlikkuse, võttes arvesse ka muude struktuurireformide, näiteks tööturureformide mõju. |
|
411 |
C30.R3 |
M |
Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi reform |
Õigusakti säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine, muutes sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi järk-järgult nii, et see põhineks tegelikul sissetulekul. |
|
412 |
C30.R4 |
M |
Emaduse lisandite ühtlustamine |
RDL säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
ESIMENE KVARTAL |
2021 |
Jõustub 3. veebruari 2021. aasta kuninglik dekreet-seadus nr 3/2021 emaduse lisade ühtlustamise kohta. Euroopa Kohtu 12. detsembri 2019. aasta otsuse täitmiseks tuleb pensionilisasid ühtlustada ja keskenduda soolise ebavõrdsuse vähendamisele. Kindlaksmääratud tasu kehtestatakse vanematele, kelle tööelu on kohe pärast põlvnemist muudetud. |
|
413 |
C30.R5 |
M |
Praeguse täiendava pensionisüsteemiga seotud maksusoodustuste läbivaatamine |
Seaduse säte, mis viitab lõppsätte 11 ja artikli 62 jõustumisele |
|
|
|
IV KVARTAL |
2020 |
Kehtiva täiendava pensionisüsteemiga seotud maksusoodustuste läbivaatamise 30. detsembri 2020. aasta seaduse nr 11/2020 (2021. aasta riigieelarve kohta) jõustumine. Maksusoodustuste saamise õigus kantakse individuaalsetelt erapensioniskeemidelt üle kollektiivlepingutel põhinevatele tööandjapensioniskeemidele. Eelarveseaduse asjakohased sätted uue raamistiku kehtestamiseks on lõppsäte 11 LPGE ja artikkel 62. |
|
414 |
C30.R5 |
M |
Praeguse täiendava pensionisüsteemi läbivaatamine |
Õigusakti säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
TEINE KVARTAL |
2022 |
Kehtiva täiendava pensionisüsteemi läbivaatamise õigusaktide jõustumine, et edendada pensioniskeeme, luues haldusasutused kõigile ettevõtetele ja töötajatele avatud pensionifondid. |
|
415 |
C30.R6 |
M |
Maksimaalse toetusbaasi kohandamine |
Õigusakti säte selle jõustumise kohta |
|
|
|
IV KVARTAL |
2022 |
Maksimaalse osamaksebaasi kohandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine: järk-järgult suurendada süsteemi maksimaalset sissemaksebaasi ja kohandada maksimumpensione, et laiendada sissemaksebaasi ja süsteemi progressiivsust ning suurendada üldist tulu. |
AE. KOMPONENT 31: REPowerEU peatükk
REPowerEU peatüki eesmärk on vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ning eelkõige lihtsustada lubade andmist uutele elektrivõrkudele ja taastuvenergiaprojektidele, toetada taastuvenergia ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist, parandada taastuvate energiaallikate väärtusahelat ja suurendada tööstuse CO2 heite vähendamist.
Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud üldise sõltuvuse vähendamisega fossiilkütustest 2022. ja 2023. aastal. See aitab kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise meetmetele, keskendudes detsentraliseeritud käitistele ja omatarbimisele, muu hulgas ühtlustades veelgi loamenetlusi ja parandades juurdepääsu võrgule. Samuti toetatakse sellega täiendavaid investeeringuid salvestamisse, võrgutaristusse ja taastuvallikatest toodetud vesinikusse (riigipõhine soovitus 4 2022 ja riigipõhine soovitus nr 3 2023).
Ükski selle komponendi meede ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
AE.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (C31.R1) – Taastuvenergia tootmisprojektidele ja elektrivõrgu taristule lubade andmise parandamine
Reformil on kaks eesmärki. Esiteks lihtsustada taastuvenergia tootmise ja elektrivõrgu taristu loamenetlusi ning teiseks lihtsustada loataotluste menetlemist. Esimese eesmärgi osas koosneb reform õigusaktidest, millega lihtsustatakse taastuvenergiaprojektide ja elektrivõrgu infrastruktuuri menetlusi. Sellega seoses sisaldab reform järgmisi elemente:
·lihtsustada teatavate projektikategooriate menetlusi, sealhulgas keskkonnamõju hindamist ja lubade andmise menetlust;
·teatavate projektide halduskoormuse selgitamine ja vähendamine seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside gaasivõrku suunamisega;
·Kehtestada tähtaeg, mille jooksul CNMC peab esitama aruande uute taastuvenergiaprojektide lubamise kohta;
·Omatarbimise kasutuselevõtu piirangute kaotamine ja loamenetluste lihtsustamine;
·Võrgu läbilaskevõime jaotamise parandamine.
Teise eesmärgi osas hõlmab reform uue haldusüksuse loomist keskvalitsuses, et toetada taastuvenergiaprojektide loataotluste menetlemist.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2023.
Investeering 1 (C31.I1) – Investeeringud, millega edendatakse omatarbimist (taastuvenergia ja arvestita energia salvestamine) ja energiakogukondi
See investeering suurendab meetmeid C7.I1, C7.R3 ja C8.I1. Selle investeeringu eesmärk on edendada omatarbeks toodetud energia tarbimist, salvestamist arvesti taga ja energiakogukondi. Investeeringuga toetatakse järgmist:
·omatarbeks toodetud energia rakendused, mis on integreeritud hoonetesse või tootmisprotsessidesse ning mis põhinevad taastuvenergia tehnoloogiatel või arvestita taga asuvatel salvestuslahendustel; ja
·energiakogukondade algatused, mis seisnevad kas taastuvenergia või energiatõhususe lahenduste paigaldamises või osalus- ja kogukonnaehitusprotsesside elluviimises.
C7.I1, C7.R3 ja C8.I1 kohased õigusaktid võivad aidata kaasa käesoleva meetme rakendamisele, kui nendega ei kaasne topeltrahastamist.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 2 (C31.I2) – taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu toetamise kava
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, mis hõlmab toetusi ja potentsiaalselt omakapitali, sealhulgas riskikapitali, et toetada taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist ja kasutuselevõttu. Kava toimimiseks antakse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele toetuste või omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali kaudu finantsstiimuleid. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on toetuskava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1600000000 eurot. Kava haldab rakenduspartnerina Instituto de Diversificación y Ahorro de la Energía (IDAE).
Kavasse investeerimise rakendamiseks võtab Hispaania vastu ühe või mitu õigusakti (omakapitaliinvesteeringute puhul oleks see vahend investeerimispoliitika, mille kiidab heaks IDAE) ning millega luuakse kava, mis sisaldab järgmisi elemente:
1.Abikõlblike tegevuste loetelu, mis on vähemalt üks järgmistest:
oInnovatsiooni toetamine taastuvallikatest toodetud vesiniku väärtusahelas ja teadmistebaasis: see tegevussuund võib hõlmata teadus- ja arendustegevust, tehnosiiret ning tootmis- ja testimissüsteeme ja komponente.
oTaastuvallikatest toodetud vesiniku klastrite loomine, mis integreeriksid suuremahulist tootmist, töötlemist ja tarbimist.
oTöötada välja nn teedrajavaid projekte, mis võimaldaksid taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõttu väiksemas ulatuses eri sektorites, nagu tööstus, elektritootmine, soojuskasutus ja transport.
oToetada Hispaania taastuvallikatest toodetud vesiniku süsteemi integreerimist Euroopa süsteemi, näiteks toetades ettevõtteid Euroopa projektides, näiteks üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide algatustes. Nende üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames saadud projektid peavad sobima eespool nimetatud kolme rahastamiskõlbliku tegevuse alla (väärtusahel, klastrid, teedrajavad projektid).
2.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja kava alusel lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate abisaajate valiku teeb investeerimiskomisjon või tehnilise hindamise komitee ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega, mis tähendab, et nad peavad olema kas IDAE töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Lõplikud lepingu sõlmimise otsused või investeerimisotsused piirduvad investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani poolt välja pakutud toetuse andmise otsuse või investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Juhul kui mõni taotleja osaleb IDAE ja selle projektikonkursi eelarve ei ole piisav kõigi saadud taotluste katmiseks, auditeeritakse hindamisprotsessi väliselt, nagu on ette nähtud IDAE dokumendis „Plan de Mitigación de potenciales Conflictos de Interés en Sociedades Participadas“ (Plan de Mitigación de potenciales Conflictos de Interés en Sociedades Participadas).
3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Äriühingutele antava üldise toetuse puhul (sealhulgas omakapital ja riskikapital) jäetakse õigusakti(de)st välja äriühingud, mis keskenduvad olulisel määral 213 järgmistele sektoritele: (I) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 214 ; (II) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 215 ; saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 216 ; IV) jäätmete kogumine, töötlemine ja 217 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
4.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
5.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida kavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.
6.Kliimainvesteeringute aruandlusnõuded toetuskava puhul 218 .
7.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul hõlmavad investeerimispoliitika põhinõuded seoses võimaliku vahendite eraldamisega omakapitaliinvesteeringutele, sealhulgas riskikapitalile järgmist:
a)Finantstoote(te) ridade ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus
b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
8.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul järgmised seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded:
a)IDAE järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b)IDAE menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c)Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud asjakohases õigusaktis, millega luuakse kava, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.
d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas IDAE auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et IDAE peab kontrollima, et lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kava kehtestava(te) kohaldatava(te) õigusakti(de) tingimuste täitmist.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Investeering 3 (C31.I3) – Toetuskava taastuvate energiaallikate väärtusahela ja salvestamise toetamiseks
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, mis hõlmab toetusi ja potentsiaalselt ka omakapitali, sealhulgas riskikapitali, et toetada taastuvenergia ja salvestamise väärtusahelat. Kava toimimiseks antakse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele toetuste või omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali kaudu finantsstiimuleid. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on toetuskava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1000000000 eurot. Kava haldab rakenduspartnerina Instituto de Diversificación y Ahorro de la Energía (IDAE).
Investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti (omakapitaliinvesteeringute puhul oleks see vahend investeerimispoliitika, mille kiidab heaks IDAE), millega luuakse kava, mis sisaldab järgmisi elemente:
1.Abikõlblike tegevuste loetelu, mis on vähemalt üks järgmistest: heitevabale majandusele ülemineku seisukohast oluliste tehnoloogiate ja komponentide kavandamine, tootmine, ladustamine, ringlussevõtt või teadus- ja arendustegevus. Sellised tehnoloogiad või komponendid on näiteks akud, päikesepaneelid, tuuleturbiinid ja soojuspumbad. Toetada võib ka nende tehnoloogiate tootmiseks vajalike toorainete taaskasutamist.
2.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja kava alusel lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate abisaajate valiku teeb investeerimiskomisjon või tehnilise hindamise komitee ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega, mis tähendab, et nad peavad olema kas IDAE töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Lõplikud toetuse andmise otsused või investeerimisotsused subsiidiumikava alusel piirduvad investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esildatud toetuse andmise otsuse või investeerimisotsuse heakskiitmise (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Juhul kui mõni taotleja osaleb IDAE ja selle projektikonkursi eelarve ei ole piisav kõigi saadud taotluste katmiseks, auditeeritakse hindamisprotsessi väliselt, nagu on ette nähtud IDAE dokumendis „Plan de Mitigación de potenciales Conflictos de Interés en Sociedades Participadas“ (Plan de Mitigación de potenciales Conflictos de Interés en Sociedades Participadas).
3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse õigusakti(de)st välja järgmine tegevuste loetelu: (I) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 219 ; II) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 220 ; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 221 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 222 . Äriühingutele antava üldise toetuse puhul (sealhulgas omakapital ja riskikapital) jäetakse õigusakti(de)st välja äriühingud, mis keskenduvad olulisel määral 223 järgmistele sektoritele: (I) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 224 ; (II) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 225 ; saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 226 ; IV) jäätmete kogumine, töötlemine ja 227 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
4.Toetuskava kliimainvesteeringutele esitatavad nõuded: vähemalt 902000000 eurot subsiidiumikavasse tehtavatest investeeringutest aitab kaasa kliimamuutuste eesmärgi saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 228
5.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
6.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida kavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.
7.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul hõlmavad investeerimispoliitika põhinõuded järgmist:
a)Finantstoote(te) ridade ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus
b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
7.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul järgmised seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded:
e)IDAE järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
f)IDAE menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
g)Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud asjakohases õigusaktis, millega luuakse kava, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.
h)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas IDAE auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse: I) et kontrollisüsteemid on tõhusad, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine; II) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et IDAE peab kontrollima, et lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kava kehtestava(te) kohaldatava(te) õigusakti(de) tingimuste täitmist.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
Investeering 4 (C31.I4) – Investeeringud elektrivõrgu taristu toetamiseks
Selle investeeringu eesmärk on toetada Hispaania elektri ülekandevõrgu arendamist. Investeering hõlmab abikõlblike projektide lõpuleviimist Hispaania võrgu arengukava 2021–2026 (edaspidi „kava“) raames. Enne toetuse andmist kehtestab Hispaania rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, millele Hispaania 2021.–2026. aasta võrgu arengukavast valitavad projektid peavad vastama, tuginedes järgmisele:
·Projektid, mis vastavad kava „REPowerEU“ eesmärkidele, eelkõige projektidele, mis aitavad kaasa taastuvate energiaallikate integreerimisele, tööstuse CO2 heite vähendamisele, heitevabale transpordile ja sisemiste ummikutega tegelemisele; ja
·projektid, mis viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Investeering 5 (C31.I5) – Investeeringud CO2 heite vähendamiseks tööstuses (toetused)
Selle tööstusliku CO2-heite vähendamise strateegilise projekti osaks oleva meetme eesmärk on toetada tööstusprotsesside CO2 heite vähendamist. Meede hõlmab selliste projektide rakendamist, mille eesmärk on vähendada töötleva tööstuse CO2 heidet, näiteks projektid, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning uute väga tõhusate ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste arendamist.
Otsus, millega kiidetakse heaks PERTE tööstuse CO2 heite vähendamiseks, sisaldab valikukriteeriume, et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimine. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: I) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 229 ; (II) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) 230 . Lisaks nõutakse valikukriteeriumides, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 236000000 eurot, mis moodustab 40 % meetme hinnangulistest kuludest, aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 231
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 6 (C31.I6) – Toetuskava CO2 heite vähendamise projektidele (toetused)
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust riiklikku toetuskava, et stimuleerida erainvesteeringuid. Kavaga edendatakse tööstusprotsesside CO2 heite vähendamist ning uute väga tõhusate ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste arendamist ministrite nõukogu poolt heaks kiidetud strateegilise projekti (PERTE) raames. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on toetuskava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 430000000 eurot.
Kava haldab rakenduspartnerina ENISA. Asjaomase õigusaktiga muudetakse ENISA selle investeeringu tegemiseks riigi osalusega äriühinguks.
Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti, millega kehtestatakse subsiidiumikava, mis sisaldavad järgmisi elemente:
1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja kava alusel lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate toetusesaajate valiku teeb hindamiskomisjon või muu samaväärne juhtorgan ning selle kiidab heaks Hispaania valitsusest sõltumatud liikmed, mis tähendab, et nad peavad olema kas ENISA töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Kava lõplik investeerimisotsus piirdub hindamiskomisjoni või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.
2.Sektori rohe- ja digipöördega seotud tegevuste loetelu, mis on toetuskõlblikud ja mille summa on vähemalt 430000000 eurot. Meetmega toetatakse uuenduslikke projekte, mis hõlmavad tööstuse olulist ümberkujundamist energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast ning uute väga tõhusate ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste arendamist.
3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse õigusakti(de)st välja järgmine tegevuste loetelu: I) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 232 ; (II) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) 233 . Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju. Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
4.Toetuskava kliimainvesteeringutele esitatavad nõuded: vähemalt 172000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 234
5.Nõue, et toetuskava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
6.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida subsiidiumikavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
AE.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2022, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
||||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
|||||||
|
477 |
C31.R1 |
M |
Taastuvenergia tootmisele ja elektrivõrgu taristule lubade andmise parandamine |
Asjaomaste õigusaktide sätete jõustumine |
KOLMAS KVARTAL |
2023 |
See vahe-eesmärk hõlmab kahte elementi. ·Esiteks kuningate dekreetseaduste 14/2022, 17/2022, 18/2022 ja 20/2022 jõustumine. Kõnealustes kuninglikutes dekreetseadustes sisalduvate energiameetmete eesmärk on lihtsustada taastuvenergiaprojektidele ja elektrivõrgu taristule lubade andmist. ·Teiseks jõustus Orden TED/189/2023, millega luuakse keskvalitsuses uus haldusüksus, mis toetab taastuvenergiaprojektide loataotluste menetlemist. |
||||
|
478 |
C31.I1 |
T |
Investeeringud, millega edendatakse energia salvestamist või omatarbimist, mis põhineb taastuvenergia tootmisel või arvestist tagapool salvestamisel |
MW |
4400 |
5100 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
700 MW installeeritud võimsust hoonetesse või tootmisprotsessidesse integreeritud energiasalvestus- või omatarbimise rakendustes. Omatarbimise rakendused põhinevad taastuvenergia tehnoloogiatel või arvestita taga asuvatel salvestuslahendustel. (Lähtealus: kuupäev 2026. aasta II kvartal, eesmärgi 117 eesmärk ja kuupäev 2026. aasta II kvartal; eesmärgi 126 eesmärk) |
||
|
479 |
C31.I1 |
T |
Energiakogukondade tehtud algatuste arv |
Arv |
37 |
77 |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Viia ellu 40 algatust, mille viivad ellu energiakogukonnad kas taastuvenergia või energiatõhususe lahenduste paigaldamise või osalus- ja kogukonnahoonete protsesside elluviimise kaudu. (Lähtealus: kuupäev 2024. aasta IV kvartal, eesmärk 111) |
||
|
483 |
C31.I2 |
M |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Hispaania kannab IDAE-le toetuskava jaoks üle vähemalt 1600 miljonit eurot. |
||||
|
480 |
C31.I2 |
M |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Kava kehtestamine |
Asjaomas(t)e õigusakti(de) jõustumine |
IV KVARTAL |
2024 |
Jõustub õigusakt(id), millega kehtestatakse toetuskava kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega. |
||||
|
481 |
C31.I2 |
T |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (I) |
Õiguslike rahastamislepingute jõustumine või lõplike otsuste avaldamine |
0 |
50 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
IDAE on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise, mis hõlmavad vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest toetuskavasse (sh kaudsed kulud). |
||
|
482 |
C31.I2 |
T |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (II) |
Õiguslike rahastamislepingute jõustumine või lõplike otsuste avaldamine |
50 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
IDAE on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise 100 % ulatuses toetuskavasse tehtavatest taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest (sh kaudsed kulud). |
||
|
487 |
C31.I3 |
M |
Väärtusahela toetuskava: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Hispaania kannab IDAE-le üle 1000 miljonit eurot toetuskava jaoks. |
||||
|
484 |
C31.I3 |
M |
Väärtusahela toetuskava: Kava kehtestamine |
Ministri määruse jõustumine |
IV KVARTAL |
2024 |
Jõustub õigusakt(id), millega kehtestatakse toetuskava kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega. |
||||
|
485 |
C31.I3 |
T |
Väärtusahela toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (I) |
Õiguslike rahastamislepingute jõustumine või lõplike otsuste avaldamine |
0 |
50 % |
TEINE KVARTAL |
2025 |
IDAE on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise, mis hõlmavad vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest toetuskavasse (sh kaudsed kulud). |
||
|
486 |
C31.I3 |
T |
Väärtusahela toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (II) |
Õiguslike rahastamislepingute jõustumine või lõplike otsuste avaldamine |
50 % |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
IDAE on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise, mis hõlmavad vähemalt 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest toetuskavasse (sh kaudsed kulud). IDAE peab tagama, et vähemalt 90 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. |
||
|
488 |
C31.I4 |
M |
Elektri ülekandmise projektide valikukriteeriumide avaldamine |
Asjaomase õigusakti jõustumine |
ESIMENE KVARTAL |
2024 |
Jõustub kuninglik dekreet, millega kehtestatakse abikõlblikkuse kriteeriumid, millele Hispaania võrgu arengukava 2021–2026 alusel valitavad elektriülekande projektid peavad vastama, tuginedes järgmisele: ·Projektid, mis vastavad kava „REPowerEU“ eesmärkidele, eelkõige projektidele, mis aitavad kaasa taastuvate energiaallikate integreerimisele, tööstuse CO2 heite vähendamisele, heitevabale transpordile või sisemiste ummikute vähendamisele; ja ·projektid, mis viiakse lõpule 2026. aasta II kvartaliks. |
||||
|
489 |
C31.I4 |
M |
Toetatavate elektriülekandeprojektide loetelu vastuvõtmine |
Projektide loetelu avaldamine |
IV KVARTAL |
2024 |
Asjaomane ministeerium võtab vastu 931 miljoni euro suuruse toetatud elektriülekandeprojektide loetelu, mis vastab vahe-eesmärgist 488 tulenevatele valikukriteeriumidele. |
||||
|
490 |
C31.I4 |
M |
Toetatud elektriülekandeprojektide lõpuleviimine |
Täitmistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Vahe-eesmärgi 489 tulemusena vastuvõetud loetellu kantud toetatud elektrienergia ülekandeprojektide lõpuleviimine. |
||||
|
491 |
C31.I5 |
M |
Konkursikutsete ja tööstuse CO2-heite vähendamiseks toetuse andmist reguleerivate eeskirjade avaldamine |
Avaldamine |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Projektikonkursside heakskiitmine ja eeskirjad, millega reguleeritakse toetust töötleva tööstuse CO2 heite vähendamise projektidele ning uute väga tõhusate ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste arendamisele. Projektikonkursside ja projektitoetuste vormis antavat toetust reguleerivate eeskirjadega tagatakse, et meede on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
||||
|
492 |
C31.I5 |
M |
CO2-heite vähendamise projektide auhindade avaldamine |
Toetuse andmise otsuste avaldamine |
Mln EUR |
0 |
531 |
IV KVARTAL |
2024 |
Lõplikele toetusesaajatele on eraldatud vähemalt 531000000 eurot (vähemalt 40 % koguvahenditest on eraldatud kliimaeesmärkide saavutamiseks, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat). |
|
|
493 |
C31.I5 |
M |
CO2-heite vähendamise projektide lõpuleviimine |
Täitmistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille kogueelarve on vähemalt 531000000 eurot. |
||||
|
494 |
C31.I6 |
M |
Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: ENISA muutmine riigi osalusega äriühinguks |
Seadusandliku akti jõustumine |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Jõustub asjakohane õigusakt, millega muudetakse ENISA subsiidiumikava rakendamiseks riigi osalusega äriühinguks |
||||
|
497 |
C31.I6 |
M |
Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
ENISA-le tehtud väljamaksetõend |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Hispaania kannab kava jaoks ENISA-le üle 430000000 eurot. |
||||
|
495 |
C31.I6 |
M |
Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: Kava kehtestamine |
Asjakohase(te) õigusakti(de) jõustumine |
KOLMAS KVARTAL |
2024 |
Subsiidiumikava kehtestava(te) õigusakti(de) jõustumine kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega. |
||||
|
496 |
C31.I6 |
T |
Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud |
Avaldatud õiguslike rahastamislepingute või lõplike lepingute sõlmimise otsuste jõustumine |
0 |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
ENISA on avaldanud lõplikud toetuse määramise otsused või sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute (sh kaudsete kulude) 100 % kasutamiseks kavas. ENISA on taganud, et vähemalt 40 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. |
||
AE.3 Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 7 (C31.I7) – Investeeringud CO2 heite vähendamiseks tööstuses (laenud)
Tööstuse CO2 heite vähendamise strateegilise projekti osaks oleva meetme eesmärk on anda toetust laenudena projektidele, mille eesmärk on töötleva tööstuse CO2-heite vähendamine. See investeerimismeede koosneb vähemalt ühest järgmisest kolmest tegevussuunast:
·toetus laenudena projektidele, millega rakendatakse töötleva tööstuse CO2 heite vähendamist, näiteks projektidele, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet;
·viia lõpule katseprojekt, et motiveerida ettevõtjaid tegema suuri seonduvaid kulusid tekitavaid investeeringuid suurtesse tööstuse CO2 heite vähendamise investeerimisprojektidesse ja kasvuhoonegaaside heite märkimisväärsesse vähendamisse, makstes kindla ajavahemiku jooksul kindlaksmääratud CO2-hinna (süsinikdioksiidi heite hinnavaheleping); ja
·laenude vormis antav toetus uute väga tõhusate ja vähese CO2-heitega tootmisrajatiste arendamiseks.
Ministrite nõukogu otsus, millega kiidetakse heaks PERTE tööstuse CO2-heite vähendamiseks, sisaldab üksikasjalikke valikukriteeriume, et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimine. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse kavandatavates konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: I) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud CO2-ekvivalentheide, mis ei ole oluliselt väiksem kui lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise asjakohased võrdlusalused 235 ; ning ii) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) 236 . Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 260000000 eurot, mis moodustab 40 % meetme hinnangulistest kuludest, aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 237
Kõik finantstehingutega seotud tagasimaksed tuleb reinvesteerida meetme sama poliitikavaldkonna uutesse tehingutesse, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenu tagasimaksete teenindamiseks.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
Investeering 8 (C31.I8) – CO2 heite vähendamise projektide toetuskava (laenud)
See meede hõlmab investeeringuid toetuskavasse, et stimuleerida laenude kaudu erasektori investeeringuid tööstuse CO2-heite vähendamisse.
Kavaga edendatakse tööstusprotsesside CO2 heite vähendamist ning uute väga tõhusate ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste arendamist, andes erasektorile laene tööstuse CO2 heite vähendamise strateegilise projekti raames, mille on heaks kiitnud ministrite nõukogu. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on toetuskava eesmärk esialgu eraldada laenudena vähemalt 1050000000 eurot.
Kava haldab rakenduspartnerina ENISA. Asjakohase õigusaktiga muudetakse ENISA selle investeeringu tegemiseks riigi osalusega äriühinguks (see on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava 31. komponendi investeeringu nr 6 vahe-eesmärk).
Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti, millega luuakse laenukava, mis sisaldavad järgmisi elemente:
1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja kava alusel lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate toetusesaajate valiku teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning selle kiidab heaks Hispaania valitsusest sõltumatud liikmed, mis tähendab, et nad peavad olema kas ENISA töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Skeemi lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.
2.Sektori rohe- ja digipöördega seotud tegevuste loetelu, mis on toetuskõlblikud ja mille summa on vähemalt 1050000000 eurot. Meetmega toetatakse uuenduslikke projekte, mis hõlmavad olulist tööstuse ümberkujundamist energiatõhususe, kestlikkuse ja sektori digiülemineku seisukohast.
3.Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimisenõuded taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse õigusakti(de)st välja järgmine tegevuste loetelu: I) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud CO2-ekvivalentheide, mis ei ole oluliselt väiksem kui lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise asjakohased võrdlusalused 238 ; ning ii) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) 239 . Lisaks nõutakse õigusakti(de)s laenukavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju. Lisaks nõutakse õigusakti(de)s laenukavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
4.Kliimainvesteeringutele esitatavad nõuded: vähemalt 420000000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 240
5.Nõue, et laenukava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
6.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida laenukava kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.
Investeering tehakse 31. augustiks 2026.
AE.4 Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava
On esitatud järgmises tabelis. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2022, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
|
Arv |
Meede |
Vahe-eesmärk
|
Nimetus |
Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja |
Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Üksus |
Baasjoon |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
L83 |
C31.I7 |
M |
Avaldatakse konkursikutsed ja eeskirjad, millega reguleeritakse toetuse andmist tööstuse CO2-heite vähendamiseks. |
Avaldamine |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Projektikonkursside heakskiitmine ja eeskirjad, millega reguleeritakse toetust laenudena töötleva tööstuse CO2 heite vähendamise projektidele ning uute väga tõhusate ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste investeeringute arendamiseks. Projektikonkursside ja projektide jaoks laenudena antavat toetust reguleerivate eeskirjadega tagatakse, et meede on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|||
|
L84 |
C31.I7 |
T |
CO2-heite vähendamise projektide auhindade avaldamine |
Osakaal |
0 |
585 |
IV KVARTAL |
2024 |
Lõplikele toetusesaajatele on eraldatud vähemalt 585000000 eurot (vähemalt 40 % koguvahenditest on eraldatud kliimaeesmärkide saavutamiseks, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat). |
|
|
L85 |
C31.I7 |
M |
CO2-heite vähendamise projektide lõpuleviimine |
Täitmistunnistus |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille kogueelarve on vähemalt 585000000 eurot. CO2-heite hinnavahelepingu katseprojekti rahastamise korral käsitatakse sellele eraldatud eelarvet samaväärsena katseprojektiga hõlmatud CO2 heite hinnavahelepinguga seotud tagatiste suurusega. |
|||
|
L86 |
C31.I8 |
M |
Tööstuse CO2 heite vähendamise toetuskava (laenud): Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
ENISA-le tehtud väljamaksetõend |
TEINE KVARTAL |
2024 |
Hispaania kannab kava jaoks ENISA-le üle 1050000000 eurot. |
|||
|
L87 |
C31.I8 |
M |
Laenukava kehtestamine |
Asjakohase(te) õigusakti(de) jõustumine |
KOLMAS KVARTAL |
2024 |
Laenukava kehtestava(te) õigusakti(de) jõustumine kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega. |
|||
|
L88 |
C31.I8 |
T |
Tööstuse CO2 heite vähendamise toetuskava (laenud): Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused avaldatakse. |
Avaldatud õiguslike rahastamislepingute või lõplike lepingute sõlmimise otsuste jõustumine |
0 |
100 % |
KOLMAS KVARTAL |
2026 |
ENISA on avaldanud lõplikud toetuse määramise otsused või sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute (sh kaudsete kulude) 100 % kasutamiseks kavas. ENISA on taganud, et vähemalt 40 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. |
|
2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 163029653473 eurot.
JAOTIS: RAHALINE TOETUS
3.Rahalised sissemaksed
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
3.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
|
1 |
C1.R1 |
M |
Kohtumäärus TMA/178/2020 ja kuninglik dekreetseadus 23/2020 |
|
|
21 |
C2.R1 |
M |
Hispaania linnade tegevuskava ja pikaajalise renoveerimisstrateegia jõustumine Hispaania ehitussektoris |
|
|
39 |
C3.R1 |
M |
Jõustub kuninglik dekreetseadus 5/2020 kiireloomuliste meetmete kohta seoses põllumajanduse ja toiduga ning seadus nr 8/2020 seaduse 12/2013 (toiduahela toimimise parandamise meetmete kohta) muutmise kohta |
|
|
63 |
C4.R2 |
M |
Rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise riikliku strateegia vastuvõtmine |
|
|
82 |
C6.R1 |
M |
Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (avalik konsultatsioon) |
|
|
102 |
C7.R1 |
M |
Kuningliku dekreetseaduse nr 23/2020 (energiameetmed) jõustumine |
|
|
103 |
C7.R1 |
M |
Kuningliku dekreedi 960/2020 (taastuvenergia majanduskord) jõustumine |
|
|
104 |
C7.R1 |
M |
Kuningliku dekreedi nr 1183/2020 (taastuvate energiaallikate ühendamine elektrivõrku) jõustumine |
|
|
105 |
C7.R1 |
M |
Kliimamuutusi ja energiasüsteemi ümberkujundamist käsitleva seaduse jõustumine |
|
|
121 |
C8.R1 |
M |
Pikaajalise CO2-heite vähendamise strateegia („ELP2050“) heakskiitmine. |
|
|
122 |
C8.R2 |
M |
Energia salvestamise lahenduse väljatöötamist edendavate planeerimis-, õigus- ja regulatiivsete reformide jõustumine. |
|
|
129 |
C9.R1 |
M |
Vesiniku tegevuskava |
|
|
137 |
C10.R1 |
M |
Õiglase ülemineku fondi instituudi loomine |
|
|
144 |
C11.R1 |
M |
Jõustub õigusakt, millega vähendatakse ajutist tööhõivet avalikus halduses |
|
|
151 |
C11.R2 |
M |
Seaduse nr 3/2020 (menetluslike ja korralduslike meetmete kohta õigusvaldkonnas) jõustumine |
|
|
153 |
C11.R3 |
M |
Kuningliku dekreedi 937/2020 (Caja General de Depósitose määruse kohta) jõustumine |
|
|
154 |
C11.R3 |
M |
Jõustub kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks 20. juuli 2015. aasta seaduse 22/2015 (raamatupidamisauditite kohta) rakendusmäärus |
|
|
157 |
C11.R5 |
M |
Jõustub kuninglik dekreetseadus 36/2020 taaste-, ümberkujundamis- ja vastupidavuskava rakendamise kohta |
|
|
158 |
C11.R5 |
M |
Uute asutuste loomine keskvalitsuses, et jälgida kava rakendamist, kontrolli ja auditeerimist. |
|
|
159 |
C11.R5 |
M |
Korraldus, millega määratakse kindlaks taaste- ja vastupidavuskava järelevalveks ja kulude raamatupidamisarvestuseks jagatava teabe esitamise kord ja vorm |
|
|
173 |
C11.I5 |
M |
Taaste- ja vastupidavusrahastu integreeritud infosüsteem |
|
|
177 |
C12.R2 |
M |
Hispaania ringmajanduse strateegia |
|
|
181 |
C12.I2 |
M |
Kava edendada autotööstuse väärtusahelat säästva ja ühendatud liikuvuse suunas |
|
|
199 |
C13.I3 |
M |
VKEde digitaliseerimise kava 2021–2025 |
|
|
214 |
C14.R1 |
M |
Turismisektori edendamise kava |
|
|
215 |
C14.R1 |
M |
Turismiandmeid koguva veebisaidi „DATAESTUR“ käivitamine |
|
|
230 |
C15.R2 |
M |
Hispaania Digitaalarengu kava ja strateegia 5G-tehnoloogia edendamiseks |
|
|
231 |
C15.R2 |
M |
Vabastada 700 MHz sagedusala |
|
|
249 |
C16.R1 |
M |
Riiklik tehisintellekti strateegia |
|
|
255 |
C17.R2 |
M |
Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) avaldamine |
|
|
257 |
C17.R3 |
M |
Riiklike teadusorganisatsioonide ümberkorraldamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine. |
|
|
285 |
C19.R1 |
M |
Riikliku digipädevuse kava heakskiitmine ministrite nõukogus |
|
|
295 |
C20.R1 |
M |
Kutseõppe ajakohastamise kava ja sellega seotud kuninglikud dekreetseadused |
|
|
303 |
C21.R1 |
M |
Alusseaduse jõustumine |
|
|
318 |
C22.R5 |
M |
29. mai kuningliku dekreetseaduse 20/2020 (millega kiidetakse heaks minimaalne elutähtis sissetulek) jõustumine |
|
|
329 |
C23.R1 |
M |
Jõustub kaks kuninglikku dekreetseadust, mis reguleerivad kaugtööd erasektoris ja haldusasutustes |
|
|
330 |
C23.R2 |
M |
Naiste ja meeste võrdset tasustamist ning võrdõiguslikkuse kavasid ja nende registreerimist käsitleva kahe määruse jõustumine |
|
|
333 |
C23.R5 |
M |
Noorte töötuse vastu võitlemise tegevuskava jõustumine |
|
|
363 |
C25.R1 |
M |
Kava „Hispaania, Euroopa audiovisuaalkeskus“. |
|
|
385 |
C28.R1 |
M |
2020. ja 2021. aastal COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks vastu võetud eelarvemeetmed. |
|
|
387 |
C28.R3 |
M |
Ekspertide komitee ametisse nimetamine rahandusministri poolt. |
|
|
392 |
C28.R5 |
M |
Digiteenuste maks |
|
|
393 |
C28.R6 |
M |
Finantstehingute maks |
|
|
394 |
C28.R7 |
M |
Üksikisiku tulumaksu ja varamaksu muudatused 2021. aastal |
|
|
395 |
C28.R8 |
M |
Äriühingu tulumaksu muudatused 2021. aastal |
|
|
396 |
C28.R9 |
M |
Kaudsete maksude muudatused 2021. aastal |
|
|
397 |
C29.R1 |
M |
Rahandusministeeriumis alalise töörühma moodustamine kulude läbivaatamise tulemuste rakendamise aktiivseks jälgimiseks ja iga-aastase eelarveseaduse koostamise korralduse heakskiitmiseks |
|
|
398 |
C29.R1 |
M |
Kulude läbivaatamise III etapp |
|
|
399 |
C29.R1 |
M |
Luua AIReFis alaline üksus, mis vastutab valitsuse poolt volitatud kulude läbivaatamise eest. |
|
|
406 |
C30.R1 |
M |
Sotsiaalkindlustuse rahastamise eraldamine |
|
|
412 |
C30.R4 |
M |
Emaduse lisandite ühtlustamine |
|
|
413 |
C30.R5 |
M |
Praeguse täiendava pensionisüsteemiga seotud maksusoodustuste läbivaatamine |
|
|
Osamakse summa |
11494252874 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
|||
3.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
24 |
C2.R5 |
M |
Kuningliku renoveerimisameteid käsitleva dekreedi (edaspidi „ühtsed kontaktpunktid“) jõustumine |
|
26 |
C2.I1 |
M |
Uuendamisprogrammi rakendamist reguleerivat raamistikku käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine; ja kuninglik dekreetseadus, millega reguleeritakse üksikisiku tulumaksustiimuleid programmi toetamiseks |
|
30 |
C2.I2 |
M |
Kuningliku dekreedi jõustumine, millega määratakse kindlaks reguleeriv raamistik energiatõhusate sotsiaaleluruumide programmi rakendamiseks, mis vastavad energiatõhususe kriteeriumidele |
|
40 |
C3.R1 |
M |
Toiduahela toimimise parandamise meetmeid käsitleva seaduse 12/2013 teise muudatuse jõustumine |
|
46 |
C3.I1 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise lepingu jõustumine, et toetada niisutatavate alade parandamist ja jätkusuutlikkust (I etapp) |
|
56 |
C3.I7 |
M |
Lepingud riiklike teadusasutustega |
|
74 |
C5.R1 |
M |
Hüdroloogilise planeerimise määruse muudatuste jõustumine |
|
83 |
C6.R1 |
M |
Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (heakskiitmine) |
|
108 |
C7.R2 |
M |
Riiklik omatarbimise strateegia |
|
112 |
C7.R4 |
M |
Avamere tuuleenergia ja muu mereenergia tegevuskava |
|
139 |
C10.I1 |
M |
Õiglase ülemineku koolitusabiprogramm ja abi andmine õiglase ülemineku piirkondade majandusarenguks |
|
155 |
C11.R4 |
M |
Riikliku hindamisameti loomist käsitleva ministri määruse jõustumine |
|
189 |
C13.R1 |
M |
Jõustub seadus, millega muudetakse seadust nr 34/2006, mis käsitleb juurdepääsu advokaatide ja procuradoride kutsealadele |
|
216 |
C14.R1 |
M |
Turismi konkurentsivõime riikliku finantsfondi rakendamise kuningliku dekreedi jõustumine |
|
217 |
C14.I1 |
T |
Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas |
|
232 |
C15.R2 |
M |
700 MHz sagedusala eraldamine |
|
233 |
C15.R2 |
M |
5G spektri maksustamise vähendamist käsitleva õigusakti jõustumine |
|
250 |
C16.R1 |
M |
Digitaalõiguste harta |
|
258 |
C17.I1 |
T |
Teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ja autonoomsete piirkondade vahel sõlmitud lepingud täiendavate teadus- ja arendustegevuse kavade rakendamiseks. |
|
273 |
C18.R1 |
M |
Põhi- ja kogukonnahoolduse tegevuskava |
|
278 |
C18.I1 |
M |
Seadmete investeerimiskava heakskiitmine ja rahaliste vahendite jaotamine |
|
289 |
C19.I2 |
M |
Programm, mille eesmärk on varustada avalik-õiguslikud ja riiklikult toetatavad koolid digivahenditega |
|
306 |
C21.R3 |
M |
Ülikoolide korraldust käsitlevate kuninglikute dekreetide jõustumine |
|
331 |
C23.R3 |
M |
Jõustub kuninglik dekreetseadus, millega kaitstakse tehniliste vahendite abil kolmandatele isikutele turustamisega tegelevaid töötajaid |
|
332 |
C23.R4 |
M |
Töötajate põhimääruse muutmine, et toetada ajutiste töölepingute arvu vähendamist lepinguliikide arvu lihtsustamise teel |
|
334 |
C23.R5 |
M |
Kuninglik dekreet Hispaania uue tööhõivestrateegia kohta aastateks 2021–2024 |
|
336 |
C23.R6 |
M |
Töötajate põhimääruse muutmine, et luua skeem tsükliliste ja struktuursete vapustustega kohanemiseks, sealhulgas süsteem, mis tagab ettevõtetele sisemise paindlikkuse ja töötajate stabiilsuse |
|
338 |
C23.R8 |
M |
Töötajate põhimääruse muutmine, et parandada kollektiivläbirääkimisi reguleerivaid õigusnorme |
|
339 |
C23.R9 |
M |
Töötajate põhimääruse muutmine alltöövõtuga tegelevates ettevõtetes töötavate isikute õiguste parandamiseks |
|
345 |
C23.I4 |
M |
Vahendite piirkondliku eraldamise heakskiitmine haavatavatele rühmadele, ettevõtlusele ja mikroettevõtjatele suunatud territoriaalsetele projektidele. |
|
378 |
C27.R2 |
T |
Maksuameti ajakohastamine – Maksuameti töötajate arv |
|
379 |
C27.R2 |
T |
Maksuameti ajakohastamine – maksualased uurimised |
|
380 |
C27.R3 |
T |
Tõhustatud abi osutamine maksumaksjatele – Sociedades Web on ajakohastatud ja kättesaadav vähemalt 1666123 maksumaksjale. |
|
381 |
C27.R3 |
T |
Tõhustatud abi osutamine maksumaksjatele – Renta Web on ajakohastatud ja kättesaadav vähemalt 1779505 maksumaksjale |
|
383 |
C27.R4 |
T |
Rahvusvaheline mõõde – registreeritud välisriigi maksumaksjate identifitseerimine |
|
384 |
C27.R5 |
T |
Koostöömudel – läbipaistvusaruanded |
|
389 |
C28.R4 |
M |
Ühekordselt kasutatavate plastide ja jäätmete maksud |
|
400 |
C29.R1 |
M |
AIReFilt tellitud kulude läbivaatamise uue tsükli (2022–26) heakskiitmine ministrite nõukogu poolt. |
|
403 |
C29.R2 |
M |
Eelarve kestliku arengu eesmärkidega vastavusse viimise aruanne |
|
407 |
C30.R2 |
M |
Pensionide ostujõu säilitamine ning tegeliku pensioniea ja seadusliku pensioniea vastavusse viimine |
|
Osamakse summa |
13793103448 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
3.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
2 |
C1.R1 |
M |
Muudatused tehnilises hoone koodeksis (TBC), madalpinge-elektrotehnilises eeskirjas ja avalike laadimisteenuste reguleerimise kuningliku dekreedi heakskiitmine |
|
45 |
C3.R6 |
M |
Riiklike püügipiirkondade majandamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine |
|
51 |
C3.I4 |
T |
Investeerimiskava põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime edendamiseks |
|
57 |
C3.I7 |
T |
Akustiliste proovivõtturite hankimine kalandusuuringuteks |
|
61 |
C3.I11 |
T |
Kalandussektori investeerimisprojektide rahastamine |
|
65 |
C4.I1 |
M |
Lepingute sõlmimine eriotstarbeliste tulekustutuseks kasutatavate õhusõidukite kohta ning bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste seire- ja juhtimissüsteemi loomine |
|
110 |
C7.R3 |
M |
Energiakogukondade katseprojekt |
|
115 |
C7.I1 |
M |
Innovaatilise või lisandväärtusega taastuvenergia tootmisvõimsuse investeerimistoetuse pakkumismenetlus |
|
124 |
C8.R4 |
M |
Jõustuvad meetmed regulatsiooni testkeskkondade edendamiseks, et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris. |
|
130 |
C9.R1 |
M |
Määruse (millega kehtestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside päritolutagatised) jõustumine |
|
190 |
C13.R1 |
M |
Maksejõuetusseaduse reformi seaduse jõustumine |
|
229 |
C15.R1 |
M |
Telekommunikatsiooniseaduse jõustumine |
|
254 |
C17.R1 |
M |
Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni 1. juuni seaduse nr 14/2011 muudatuse jõustumine. |
|
270 |
C17.I8 |
T |
Säästva autotööstuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide toetamine |
|
274 |
C18.R2 |
M |
Hispaania rahvatervise strateegia heakskiitmine |
|
296 |
C20.R2 |
M |
Ühtse integreeritud kutseõppesüsteemi seaduse jõustumine süsteemi ajakohastamise eesmärgil |
|
304 |
C21.R2 |
M |
Hariduse õpetamise miinimumnõudeid käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine |
|
314 |
C22.R1 |
M |
Autonoomse ja sõltuva hooldussüsteemi (SAAD) hindamise heakskiitmine territoriaalse nõukogu poolt. |
|
317 |
C22.R4 |
M |
Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi seadusandliku reformi jõustumine Hispaanias |
|
350 |
C23.I7 |
M |
Miinimumsissetuleku kasutuselevõtu määra parandamine ja selle tõhususe suurendamine kaasamispoliitika kaudu |
|
360 |
C24.I3 |
T |
Oluliste kultuuriteenuste digitaliseerimine ja edendamine |
|
364 |
C25.R1 |
M |
Audiovisuaalset sidet käsitleva üldseaduse jõustumine. |
|
374 |
C26.I3 |
M |
Projektid võrdõiguslikkuse edendamiseks spordis |
|
376 |
C27.R1 |
M |
Maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastase seaduse jõustumine |
|
390 |
C28.R4 |
M |
Sõidukite registreerimismaksu ja liiklusmaksu analüüs |
|
391 |
C28.R4 |
M |
Fluoritud gaasimaksu reformi jõustumine |
|
401 |
C29.R1 |
M |
Seirearuande avaldamine |
|
411 |
C30.R3 |
M |
Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi reform |
|
414 |
C30.R5 |
M |
Praeguse täiendava pensionisüsteemi läbivaatamine |
|
Osamakse summa |
6896551724 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
3.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
4 |
C1.I1 |
T |
Eelarve, mis kulutati ostudele või mida eraldavad omavalitsused, mille eesmärk on edendada säästvat liikuvust |
|
22 |
C2.R3 |
M |
Eluasemeseaduse jõustumine, sealhulgas meetmed, millega toetatakse eluasemete pakkumise suurendamist kooskõlas liginullenergiahoonetega |
|
23 |
C2.R4 |
M |
Arhitektuuri kvaliteedi ja ehituskeskkonna seaduse jõustumine |
|
25 |
C2.R6 |
M |
Horisontaalse asjaõiguse muudatuste jõustumine, et hõlbustada rehabilitatsiooni rahastamist |
|
38 |
C2.I6 |
T |
Hispaania linnade tegevuskava kohased tegevuskavad |
|
41 |
C3.R2 |
M |
Õigusraamistiku jõustumine, et töötada välja põllumajandusettevõtete parima võimaliku tehnika üldregister, et anda teavet saasteainete ja kasvuhoonegaaside heite kohta, ning reformida planeerimist käsitlevaid õigusakte, kehtestades kriteeriumid sektorite põllumajandusettevõtete kohta. |
|
43 |
C3.R4 |
M |
Hispaania niisutussüsteemi parandamise juhtimismehhanismi käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine. |
|
44 |
C3.R5 |
M |
Põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digiülemineku strateegia teise tegevuskava vastuvõtmine. |
|
47 |
C3.I1 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu rakendamine (II etapp) |
|
55 |
C3.I6 |
M |
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine kalandushuviliste merereservide jaoks ja lepingud eriotstarbeliste laevade soetamiseks merereservide jaoks |
|
60 |
C3.I10 |
M |
Kergpatrull-laevade ja avamere patrull-laevade ostmine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks |
|
62 |
C4.R1 |
M |
Looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava ning merekaitsealade võrgustiku kava |
|
64 |
C4.R3 |
M |
Hispaania metsastrateegia ja -toetuskava heakskiitmine |
|
77 |
C5.I2 |
M |
Jõekaldade üleujutusohu vastase kaitse taastamine |
|
80 |
C5.I4 |
T |
Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 50 kilomeetri ulatuses rannajoonest |
|
84 |
C6.R2 |
M |
Soovituslik raudteestrateegia |
|
85 |
C6.I1 |
M |
TEN-T põhivõrk: projektide väljaandmine |
|
88 |
C6.I2 |
M |
TEN-T võrk, eri transpordiliigid (raudtee- ja maanteetransport): osaline eelarvetoetus |
|
95 |
C6.I3 |
M |
Ühendveo- ja logistikataristud: osaline eelarvetoetus |
|
99 |
C6.I4 |
M |
Kestliku ja digitaalse transpordi programmi toetamine. |
|
140 |
C10.I1 |
T |
Keskkonna-, digi- ja sotsiaaltaristu projektide toetamine. |
|
145 |
C11.R1 |
M |
Seaduse 40/2015 muudatuse jõustumine ja ministeeriumi korraldused piirkondadevahelise koostöö tugevdamiseks |
|
146 |
C11.R1 |
M |
Avaliku poliitika hindamise tugevdamise seaduse jõustumine |
|
147 |
C11.R1 |
M |
Kohalike halduskordade seaduse 7/1985 reformi jõustumine ja 11. juuli kuningliku dekreedi 1690/1986 muutmine, millega kiidetakse heaks määrus kohalike üksuste rahvastiku ja territoriaalse piiritlemise kohta |
|
148 |
C11.R1 |
M |
Riigiameti avalikku teenistust käsitlevate reguleerivate meetmete jõustumine |
|
152 |
C11.R2 |
M |
Kohtumenetluste tõhusust parandava kuningliku dekreetseaduse ja digitaalset tõhusust käsitleva kuningliku dekreetseaduse jõustumine |
|
156 |
C11.R4 |
M |
Riiklik hankestrateegia |
|
164 |
C11.I2 |
T |
Kohtumenetlus toimub elektrooniliselt |
|
174 |
C11.I5 |
T |
Uued teabevahetusvahendid ja -tegevus |
|
178 |
C12.R2 |
M |
Ringmajanduse poliitika paketti kuuluvate õigusaktide jõustumine |
|
179 |
C12.R2 |
M |
Jäätme- ja saastatud pinnase seaduse jõustumine |
|
182 |
C12.I2 |
M |
PERTE elektrisõidukite valdkonnas |
|
183 |
C12.I2 |
M |
PERTEd kavas määratletud strateegilistes valdkondades |
|
184 |
C12.I2 |
T |
Uuenduslikud projektid tööstuse ümberkujundamiseks energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast |
|
191 |
C13.R1 |
M |
Ettevõtete loomise ja kasvu seaduse jõustumine |
|
192 |
C13.R2 |
M |
Idufirmade seaduse jõustumine |
|
450 |
C13.R2 |
M |
Kuninga 26. juuli 2022. aasta dekreedi nr 629/2022 (millega muudetakse konstitutsioonilise seaduse 4/2000 määrust välismaalaste õiguste ja vabaduste kohta Hispaanias ja nende sotsiaalse integratsiooni kohta) jõustumine |
|
200 |
C13.I3 |
T |
Digitaalsete töövahendite programmile eraldatud eelarve |
|
201 |
C13.I3 |
T |
Muutuste programmi osalistele eraldatud eelarve |
|
202 |
C13.I3 |
T |
Innovatiivsete ettevõtlusklastrite toetusprogrammile eraldatud eelarve |
|
203 |
C13.I3 |
T |
Digitaalse innovatsiooni keskuste programmile eraldatud eelarve |
|
218 |
C14.I1 |
T |
Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas |
|
234 |
C15.R2 |
M |
Sagedusala 26 GHz eraldamine |
|
235 |
C15.R2 |
M |
Küberturvalisuse seaduse jõustumine |
|
245 |
C15.I7 |
M |
Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja sellega seotud meetmete käivitamine. |
|
247 |
C15.I7 |
T |
Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust: Küberturvalisuse abiliin |
|
259 |
C17.I2 |
T |
Auhinnad projektidele, millega edendatakse riiklikke teadustaristuid ja Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi suutlikkust, ning rahvusvaheliste üksustega sõlmitud kahepoolsed lepingud ja muud vahendid Euroopa ja rahvusvahelise taristu projektide rahastamiseks. |
|
261 |
C17.I3 |
T |
Uute era-, interdistsiplinaarsete, avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide, kontseptsioonitestide, rahvusvaheliste konkursside ning sotsiaalsete probleemide lahendamisele suunatud tipptasemel teadus- ja arendustegevuse auhinnad |
|
300 |
C20.I3 |
T |
Võrreldes 2020. aasta lõpuga on vähemalt 50000 uut kutsehariduse ja -koolituse kohta. |
|
319 |
C22.R5 |
M |
Avaldatakse kava riigi üldise administratsiooni mitteosamakseliste rahaliste soodustuste süsteemi ümberkorraldamiseks ja lihtsustamiseks. |
|
335 |
C23.R5 |
M |
Tööseaduse muudatuse jõustumine (kuninga seadusandlik dekreet nr 3/2015) |
|
337 |
C23.R7 |
M |
Seaduse nr 43/2006 reformi jõustumine, et lihtsustada värbamissoodustuste süsteemi ja suurendada selle tõhusust, võttes arvesse AIReFi soovitusi |
|
340 |
C23.R10 |
M |
Kuningliku seadusandliku dekreedi 8/2015 (millega reformitakse mitteosamakselise töötustoetuse reguleerimist) muudatuse jõustumine |
|
352 |
C24.R1 |
M |
Kunstniku põhikirja jõustumine, sponsorlus ja maksusoodustuste süsteem. |
|
367 |
C26.R1 |
M |
Spordiseaduse jõustumine |
|
377 |
C27.R1 |
M |
Maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastase seaduse mõju vahehindamine. |
|
404 |
C29.R3 |
M |
Keskkonnahoidliku eelarvestamise vastavusse viimise aruanne |
|
408 |
C30.R2 |
M |
Arvutusperioodi kohandamine vanaduspensioni arvutamiseks |
|
409 |
C30.R2 |
M |
Jätkusuutlikkusteguri asendamine põlvkondadevahelise võrdsuse mehhanismiga |
|
410 |
C30.R2 |
M |
Ajakohastatud prognoosid selle kohta, kuidas 2021. ja 2022. aastal alustatud pensionireformid tagavad eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse |
|
415 |
C30.R6 |
M |
Maksimaalse toetusbaasi kohandamine |
|
Osamakse summa |
11435531581 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
3.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
11 |
C1.I2 |
T |
Elektromobiilsust edendavate uuenduslike projektide sõlmimine |
|
21a |
C2.R2 |
M |
Töörühmade soovituste avaldamine pikaajalise renoveerimisstrateegia rakendamiseks Hispaanias |
|
42 |
C3.R3 |
M |
Põllumajandusmuldade kestlikku toitumist käsitleva normatiivse raamistiku jõustumine. |
|
53 |
C3.I5 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja ENISA vaheliste lepingute allkirjastamine |
|
70 |
C4.I3 |
T |
Endiste kaevanduskohtade taastamine (vähemalt 20 endist kaevanduskohta) |
|
73 |
C4.I4 |
M |
Metsa säästva majandamise meetmed |
|
75 |
C5.R1 |
M |
Veeseaduse muudatuse ja kuningliku dekreedi 1620/2007 asendava uue määruse jõustumine |
|
76 |
C5.I1 |
T |
Parem vee- ja reoveepuhastustaristu |
|
109 |
C7.R2 |
M |
Riikliku omatarbimise strateegia meetmete lõpuleviimine |
|
113 |
C7.R4 |
M |
Meretuule- ja muu mereenergia kaardil kindlaks määratud reguleerivate meetmete jõustumine |
|
131 |
C9.I1 |
T |
VKEde rahastamine vesiniku väärtusahela tugevdamiseks |
|
138 |
C10.R1 |
T |
Õiglase ülemineku protokollid ja nõuandekomisjon |
|
433 |
C11.R1 |
M |
Riikliku julgeolekuraamistiku ajakohastamine |
|
453 |
C15.I7 |
M |
Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja sellega seotud meetmete käivitamine. |
|
307 |
C21.R3 |
M |
Ülikoolisüsteemi alusseaduse jõustumine |
|
468 |
C21.I6 |
M |
Ülikooli mikrokvalifikatsioonitunnistuste arendamise tegevuskava vastuvõtmine |
|
315 |
C22.R2 |
M |
Sotsiaalteenuste seaduse ja ministri määruste jõustumine |
|
316 |
C22.R3 |
M |
Perekonna mitmekesisuse seaduse jõustumine |
|
321 |
C22.I1 |
T |
Projektid, mida viib ellu sotsiaalõiguste ministeerium ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 |
|
473 |
C22.I4 |
M |
Eri liiki teenuste loomine seksuaalvägivalla ohvritele. |
|
386 |
C28.R2 |
M |
Maksusoodustuste läbivaatamine ja muutmine |
|
388 |
C28.R3 |
M |
Komitee soovitustest tulenevate reformide jõustumine |
|
402 |
C29.R1 |
M |
Kulude läbivaatamise III etapp |
|
Osamakse summa |
7671001527 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
3.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
5 |
C1.I1 |
T |
Vähemalt 900 miljoni euro suurune eelarve, mis kulutati ostudele või mida autonoomsed piirkonnad eraldavad säästva liikuvuse edendamiseks |
|
6 |
C1.I1 |
T |
Lõpule viidud projektid, millega edendatakse säästvat liikuvust, sealhulgas linna- ja suurlinnapiirkondades |
|
12 |
C1.I2 |
T |
Elektrisõidukite ja laadimispunktide toetuste taotluse registreerimine |
|
14 |
C1.I3 |
T |
Lühikesed raudteeliinid (Cercanías) |
|
15 |
C1.I3 |
T |
Jaamad on tänu digiüleminekule paranenud |
|
16 |
C1.I3 |
T |
Täiustatud Cercaníase jaamad |
|
32 |
C2.I3 |
M |
Elamute ja mitteeluhoonete renoveerimise lepingute sõlmimine, et vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 % |
|
422 |
C3.R2 |
M |
Jõustumine: määrus, mille eesmärk on parandada loomade veo bioturvalisust ja antibiootikumide säästvat kasutamist kariloomaliikide puhul |
|
424 |
C3.I1 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise lepingu addendum’i rakendamine, et toetada niisutatavate alade parandamist ja jätkusuutlikkust (II etapp) |
|
54 |
C3.I5 |
T |
Põllumajandusliku toidutööstuse VKEd, keda toetatakse uuenduslike ja digitaalsete äriprojektide rakendamiseks |
|
58 |
C3.I8 |
T |
Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse toetamiseks |
|
59 |
C3.I9 |
M |
Hispaania kalanduse infosüsteemi (SIPE) ja kalapüügi järelevalvesüsteemi digitaalne tugevdamine |
|
67 |
C4.I2 |
T |
Merekaitsealad |
|
79 |
C5.I3 |
M |
Lepingute sõlmimine veevarude tundmise ja kasutamise parandamise ning sademete ja muude meteoroloogiliste andmete seire vahendite rakendamiseks |
|
81 |
C5.I4 |
T |
Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 100 kilomeetri ulatuses rannajoonest |
|
106 |
C7.R1 |
T |
Taastuvenergia täiendav tootmisvõimsus |
|
107 |
C7.R1 |
T |
Hispaanias paigaldatud kumulatiivne täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus |
|
114 |
C7.R4 |
M |
Biogaasi käsitlevas tegevuskavas kindlaks määratud meetmete lõpuleviimine |
|
116 |
C7.I1 |
M |
Mere taastuvenergia taristu uued projektid, tehnoloogiad või paigaldised |
|
118 |
C7.I2 |
M |
Saarte puhta energia ja arukate projektide büroo |
|
123 |
C8.R3 |
M |
Reguleerivate meetmete jõustumine paindlikkuse ja tarbimiskaja integreerimiseks. |
|
125 |
C8.I1 |
T |
Uuenduslikud ladustamisprojektid |
|
127 |
C8.I2 |
T |
Uuenduslikud digiteerimisprojektid elektrijaotuse valdkonnas |
|
128 |
C8.I3 |
T |
Projektid uute ärimudelite edendamiseks energiasüsteemi ümberkujundamiseks |
|
132 |
C9.I1 |
T |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku väärtusahela tehnoloogiline areng |
|
133 |
C9.I1 |
T |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku klastrid (või orud) |
|
134 |
C9.I1 |
T |
Vesiniku valdkonna teedrajavad projektid |
|
135 |
C9.I1 |
T |
Katserajatised või uued tootmisliinid. |
|
149 |
C11.R1 |
M |
Uue hindamise avalik-õigusliku asutuse põhikiri |
|
437 |
C11.R3 |
M |
Iga kahe aasta tagant esitatava kliimamuutuste riski aruande avaldamine finantssüsteemi jaoks ja jätkusuutliku rahanduse nõukogu loomine |
|
160 |
C11.I1 |
M |
Riiklike riigihankeplatvormide omavaheline ühendamine |
|
161 |
C11.I1 |
T |
Keskse avaliku halduse digiüleminekut toetavate projektide väljaandmine |
|
163 |
C11.I2 |
M |
Koostalitlusvõimelised platvormid sotsiaalkindlustus- ja terviseandmete vahetamiseks |
|
165 |
C11.I2 |
T |
Keskse avaliku halduse digiteerimist edendavaid projekte toetavate projektide väljaandmine |
|
167 |
C11.I3 |
M |
Piirkondlike ja kohalike üksuste digiüleminek |
|
176 |
C12.R1 |
M |
Tööstusseaduse jõustumine |
|
187 |
C12.I3 |
T |
Selliste projektide lõpuleviimine, millega toetatakse jäätmeid käsitlevate õigusaktide rakendamist ja edendatakse ringmajandust ettevõttes |
|
451 |
C13.R2 |
M |
27. septembri seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja selle rahvusvahelistumise kohta) muudatuse jõustumine |
|
194 |
C13.I1 |
T |
Kasutajad, kes saavad kasu ettevõtluse ökosüsteemi edendamise meetmetest |
|
196 |
C13.I2 |
T |
CERSA tagatis |
|
198 |
C13.I2 |
T |
Ettevõtjad ja VKEd, keda toetatakse tööstusettevõtluse toetusprogrammist |
|
205 |
C13.I3 |
T |
Programmi „Muutuste agentide“ eelarve täitmine |
|
206 |
C13.I3 |
T |
Innovatiivsete ettevõtlusklastrite toetusprogrammi eelarve täitmine |
|
207 |
C13.I3 |
T |
Digitaalse innovatsiooni keskuste eelarve täitmine |
|
210 |
C13.I4 |
T |
Tehnoloogiafondist toetust saanud VKEd ja ettevõtjate ühendused |
|
219 |
C14.I1 |
T |
Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas |
|
236 |
C15.I1 |
M |
Ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtt: auhind |
|
246 |
C15.I7 |
T |
Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust: Vahendid |
|
251 |
C16.R1 |
M |
Tehisintellektiga seotud projektide toetamine |
|
256 |
C17.R2 |
M |
Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) vahehindamine |
|
265 |
C17.I5 |
T |
Innovatiivsed ja tehnoloogiapõhised ettevõtted on saanud programmi Innvierte raames kapitali, et tugevdada oma teadustegevust varases etapis. |
|
271 |
C17.I9 |
T |
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektide toetamine lennundus- ja kosmosevaldkonnas, keskendudes vähese heitega ja heitevabadele projektidele |
|
275 |
C18.R3 |
M |
Seadus, mis käsitleb riikliku tervishoiusüsteemi võrdsust, universaalsust ja ühtekuuluvust ning väga keeruka ravi ümberorienteerimist ja ühise teenusteportfelli suurendamist |
|
276 |
C18.R4 |
M |
Seadus, mis käsitleb kohustusliku tervishoiuteenistuse töötajate raamseadust ja tervishoiualase erikoolituse süsteemi täiustamist |
|
277 |
C18.R5 |
M |
Meditsiinitoodete garantiisid ja ratsionaalset kasutamist käsitlev seadus |
|
279 |
C18.I1 |
T |
Seadmete paigaldamine/uuendamine/laiendamine |
|
280 |
C18.I2 |
T |
Rahvatervise kampaaniad ja meetmed |
|
282 |
C18.I4 |
T |
Jätkuõppekavade raames koolitatud tervishoiutöötajad |
|
283 |
C18.I5 |
M |
VALTERM ED süsteem ja riikliku tervishoiusüsteemi tervisetehnoloogiate ja -kasu hindamise platvorm |
|
284 |
C18.I6 |
T |
Terviseandmete järv toimib |
|
286 |
C19.I1 |
T |
Kodanike koolitamine digioskuste valdkonnas. |
|
308 |
C21.I1 |
T |
Eelarvetoetus alushariduse esimese tsükli edendamiseks |
|
312 |
C21.I4 |
T |
Stipendiumid ja stipendiumid doktoriõppe üliõpilastele, abiprofessoritele ja teadlastele |
|
313 |
C21.I5 |
M |
Ülikoolide digiindeksi suurendamine |
|
320 |
C22.R5 |
M |
Mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste süsteemi ümberkorraldamist ja lihtsustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine |
|
324 |
C22.I2 |
M |
Konkreetsete tehnoloogiliste vahendite rakendamine sotsiaalteenuste teabe- ja juhtimissüsteemide parandamiseks. |
|
341 |
C23.R11 |
M |
Tõendid riikliku tööturuasutuse moderniseerimislepingutega hõlmatud teenuste osutamise kohta |
|
346 |
C23.I4 |
T |
Lõpule on viidud haavatavate rühmade, ettevõtluse ja mikroettevõtete territoriaalsed projektid, mis hõlmavad vähemalt 39000 töötajat ja 64000 ettevõtet. |
|
348 |
C23.I5 |
T |
Avalike tööturuasutuste töötajate koolitusmeetmed |
|
353 |
C24.R2 |
M |
Autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi tugevdavate seadusandlike ja regulatiivsete meetmete jõustumine |
|
354 |
C24.I1 |
T |
Kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamine |
|
355 |
C24.I2 |
T |
Etendus- ja muusikakunsti infrastruktuuri moderniseerimine ja jätkusuutlik haldamine |
|
357 |
C24.I2 |
T |
Raamatukogude e-raamatute litsentsid |
|
359 |
C24.I2 |
T |
Kultuuri- ja loomealgatuste edendamine |
|
361 |
C24.I3 |
T |
Digiteerimise lõpuleviimine ja oluliste kultuuriteenuste edendamine |
|
362 |
C24.I3 |
T |
Bibliograafilise pärandi digiteerimise lõpuleviimine |
|
365 |
C25.R1 |
M |
Kinoseaduse jõustumine. |
|
366 |
C25.I1 |
T |
VKEde toetamine audiovisuaalsektoris. |
|
368 |
C26.R2 |
M |
Teatavate spordiala kutsealade reguleerimise seaduse jõustumine |
|
369 |
C26.R3 |
M |
Riiklik strateegia spordi edendamiseks istuva eluviisi ja kehalise aktiivsuse vastu |
|
371 |
C26.I1 |
T |
Spordimeditsiinikeskused |
|
375 |
C26.I3 |
T |
Spordi sotsiaalkava meetmete lõpuleviimine |
|
382 |
C27.R3 |
M |
Nelja digitaalse tugiplatvormi loomine |
|
405 |
C29.R3 |
M |
Keskkonnahoidliku eelarvestamise vastavusse viimise aruanne |
|
477 |
C31.R1 |
M |
Taastuvenergia tootmisele ja elektrivõrgu taristule lubade andmise parandamine |
|
Osamakse summa |
4076613963 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
3.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
3 |
C1.R2 |
M |
Säästva liikuvuse seaduse vastuvõtmine |
|
7 |
C1.I1 |
T |
Eelarve, mis kulutati ostudele või mida eraldavad omavalitsused, mille eesmärk on edendada säästvat liikuvust |
|
8 |
C1.I1 |
T |
Toetus projektidele, millega parandatakse uusi liikuvuse vorme riigimaanteedel |
|
17 |
C1.I3 |
T |
Lühiraudteeliinidesse tehtavateks investeeringuteks eraldatud kumulatiivne eelarve |
|
27 |
C2.I1 |
T |
Elamute renoveerimise meetmete lõpuleviimine või abi andmise otsused elamute renoveerimiseks, millega saavutatakse või püütakse vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 % (vähemalt 231000 meedet vähemalt 160000 ainulaadses elamus) |
|
36 |
C2.I5 |
T |
Üldkasutatavate hoonete renoveerimise lõpuleviimine, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % (vähemalt 290 000 m²) |
|
50 |
C3.I3 |
T |
Paremad puhastus- ja desinfitseerimiskeskused ning paljundusmaterjali tootmiskeskused tugevdatud koolitus- ja bioturvasüsteemidega |
|
86 |
C6.I1 |
T |
TEN-T põhivõrk: tööde edenemine |
|
89 |
C6.I2 |
T |
TEN-T põhivõrk: raudteetööde edenemine |
|
90 |
C6.I2 |
T |
Ühtne Euroopa taevas: toetuse saanud projekt ja projektide lõpuleviimise edenemine |
|
91 |
C6.I2 |
M |
Transpordi-, liikuvus- ja linnade tegevuskava digitaliseerimine |
|
96 |
C6.I3 |
M |
Ühendvedude ja logistika infrastruktuuri eelarve täitmine |
|
100 |
C6.I4 |
M |
Kestlik ja digitaalne transport: projekti käivitamine |
|
111 |
C7.R3 |
T |
Energiaga seotud katseprojektide lõpuleviimine kohalikes kogukondades |
|
431 |
C10.I1 |
T |
Keskkonna-, digi- ja sotsiaaltaristu projektide toetamine |
|
150 |
C11.R1 |
T |
Avaliku sektori tööhõive stabiliseerimine |
|
432 |
C11.R1 |
M |
Seadus, mis käsitleb läbipaistvust ja ausust huvirühmade tegevuses |
|
434 |
C11.R2 |
M |
Organisatsioonilise ja menetlusliku tõhususe seaduse jõustumine |
|
435 |
C11.R2 |
M |
Kaitseõiguse seaduse jõustumine |
|
436 |
C11.R3 |
M |
Klienditeenuseid käsitleva seaduse ja finantskliendikaitse ameti asutamise seaduse jõustumine |
|
170 |
C11.I4 |
T |
Sõidukite renoveerimine avalikus halduses |
|
171 |
C11.I4 |
T |
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine (140 000 m²) |
|
185 |
C12.I2 |
T |
Tööstuse ümberkujundamiseks mõeldud PERTE ja uuenduslike projektide eelarve täitmine |
|
440 |
C12.R2 |
M |
Jäätmete koordineerimiskomisjoni töörühm, et jälgida jäätmealaste õigusaktide järgimist |
|
442 |
C12.I3 |
T |
Toetuste jaotamine jäätmete rakendamise projektide rakendamiseks. |
|
446 |
C12.I5 |
M |
Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Subsiidiumikava kehtestamine |
|
448 |
C12.I5 |
M |
Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
448a |
C12.I6 |
M |
Elektrisõidukite sektori toetuskava (toetused): Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
448b |
C12.I6 |
M |
Elektrisõidukite sektori toetuskava (toetused); Subsiidiumikava kehtestamine |
|
452 |
C13.R3 |
M |
Meetmed, millega parandatakse VKEde juurdepääsu rahastamisele 17. märtsi 2023. aasta seaduse 6/2023 muutmise kaudu. |
|
193 |
C13.I1 |
T |
Ettevõtjad või VKEd, kes saavad kasu ettevõtluse ökosüsteemi edendamise meetmetest |
|
195 |
C13.I1 |
T |
Muude meetmete levitamine ja teavitamine ning rahastamine |
|
197 |
C13.I2 |
T |
VKEd, keda toetatakse programmist „VKEde kasvuks vajalikud oskused“ |
|
204 |
C13.I3 |
T |
Programmi „Digitaalne töövahend“ toetatavad VKEd |
|
211 |
C13.I4 |
T |
Moderniseerimismeetmed munitsipaalturgudel või kaubanduspiirkondades |
|
212 |
C13.I4 |
T |
Turutaristu ajakohastamine väikestes omavalitsustes |
|
213 |
C13.I5 |
T |
Rahvusvahelistumist toetavates projektides osalevad ettevõtted |
|
220 |
C14.I1 |
M |
Turismi jätkusuutlikkust edendavate kavade lõpuleviimine nende sihtkohas |
|
225 |
C14.I4 |
T |
Projektid, mis on suunatud suure turismi sissevooluga kohalikes piirkondades asuvatele äripiirkondadele |
|
238 |
C15.I2 |
T |
Ühenduvuse parandamine peamistes keskustes ja sektorites |
|
239 |
C15.I3 |
T |
Ühenduvusvautšerid VKEdele ja haavatavatele rühmadele |
|
240 |
C15.I4 |
T |
Hoonete telekommunikatsioonitaristu kohandamine |
|
241 |
C15.I5 |
M |
Piiriülese digitaristu täiustamine: auhind |
|
243 |
C15.I6 |
M |
5G-tehnoloogia kasutuselevõtt: auhind |
|
458 |
C16.R1 |
M |
Reguleeritud testimiskeskkonnad ja Hispaania tehisintellekti seire amet (AESIA) |
|
262 |
C17.I3 |
T |
Selliste teadus- ja innovatsiooniprojektide heakskiitmine, millest vähemalt 35 % on seotud rohe- ja digipöördega |
|
263 |
C17.I4 |
T |
Teaduskarjääri toetamine stipendiumide ja toetuste kaudu |
|
266 |
C17.I5 |
T |
Toetus noortele tehnoloogiapõhistele ettevõtetele nende äriplaani elluviimiseks. |
|
267 |
C17.I6 |
T |
Toetus projektidele, mille eesmärk on tugevdada riikliku tervishoiusüsteemi strateegilist suutlikkust ja rahvusvahelistumist, täppisindividuaalmeditsiini strateegiaga seotud projekte ning avaliku ja erasektori investeerimisvahendi toetamist kõrgtehnoloogilistesse ravimeetoditesse. |
|
461 |
C17.I9 |
M |
Lennundussektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni konkursi auhindade avaldamine. |
|
287 |
C19.I1 |
M |
Digivõimekuse suurendamise meetmete lõpuleviimine |
|
293 |
C19.I4 |
T |
Stipendiumiprogrammid digitaalsetele talentidele |
|
298 |
C20.I1 |
T |
Moodulkoolitus töötajatele ja töötutele täiendus- ja ümberõppeks |
|
299 |
C20.I2 |
T |
Kutsehariduse tipptaseme ja innovatsiooni keskused |
|
467a |
C20.I2 |
T |
„Ettevõtluse“ klassiruumide loomine |
|
467b |
C20.I2 |
T |
Keskkonnahoidlike koolituste lõpuleviimine kutsehariduse ja -õppe õpetajatele |
|
301 |
C20.I3 |
T |
Kakskeelsed kutseõppetsüklid |
|
305 |
C21.R2 |
M |
Materjalid, mis juhendavad ja toetavad õpetajaid uue õppekava rakendamisel, ning spetsialistide koolitamine |
|
310 |
C21.I2 |
T |
Toetus koolidele programmi PROA+ raames |
|
311 |
C21.I3 |
T |
Abistavad ja juhendavad üksused haavatavatele üliõpilastele |
|
470 |
C22.I1 |
T |
Hooldekodud, mitteeluruumid ja päevahoiukohad. |
|
326 |
C22.I3 |
T |
Parema juurdepääsetavuse projektid |
|
327 |
C22.I4 |
T |
Seksuaalvägivalla ohvrite keskused. |
|
347 |
C23.I5 |
T |
Avalikud nõustamis-, ettevõtlus-, toetus- ja innovatsioonikeskused uute töökohtade loomiseks on täielikult toimivad. |
|
351 |
C23.I7 |
M |
Miinimumsissetuleku tagamise kavade katvuse, tõhususe ja edukuse hindamine |
|
358 |
C24.I2 |
T |
Raamatute ostmine raamatukogudele |
|
476 |
C25.I1 |
T |
Audiovisuaalsektori VKEsid toetavate projektide lõpuleviimine |
|
483 |
C31.I2 |
M |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
480 |
C31.I2 |
M |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Kava kehtestamine |
|
487 |
C31.I3 |
M |
Väärtusahela toetuskava: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
484 |
C31.I3 |
M |
Väärtusahela toetuskava: Kava kehtestamine |
|
488 |
C31.I4 |
M |
Elektri ülekandmise projektide valikukriteeriumide avaldamine |
|
489 |
C31.I4 |
M |
Toetatavate elektriülekandeprojektide loetelu vastuvõtmine |
|
491 |
C31.I5 |
M |
Konkursikutsete ja eeskirjade avaldamine, millega reguleeritakse toetuse andmist tööstuse CO2 heite vähendamiseks, ning uuringu lõpuleviimine sellise fondi rakendamise kohta, millega stimuleeritakse ettevõtjaid CO2 heidet vähendama (süsinikdioksiidi heite hinnavaheleping) |
|
492 |
C31.I5 |
M |
CO2-heite vähendamise projektide auhindade avaldamine |
|
494 |
C31.I6 |
M |
Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: ENISA muutmine riigi osalusega äriühinguks |
|
497 |
C31.I6 |
M |
Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
495 |
C31.I6 |
M |
Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: Kava kehtestamine |
|
Osamakse summa |
10261710743 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
3.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
421 |
C3.I2 |
T |
Bioohutuse 3. taseme labori ja riikliku taimetervise labori ehitamise lõpuleviimine. |
|
78 |
C5.I2 |
T |
Põhjaveekihtidest ekstraheeritud vee mahu vähendamine |
|
168 |
C11.I3 |
T |
Selliste projektide väljaandmine, millega toetatakse kohalike ja piirkondlike haldusasutuste ning territoriaalpoliitika ja avaliku halduse ministeeriumi digiüleminekut |
|
444 |
C12.I4 |
M |
PERTE-KIIP. Pooljuhtide väärtusahela tugevdamine. |
|
222 |
C14.I2 |
M |
Turismisektori aruka sihtkoha platvormi käivitamine. |
|
223 |
C14.I2 |
T |
Tehisintellekti ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud uuenduslike tehnoloogiapõhiste projektide toetusesaajad |
|
224 |
C14.I3 |
T |
Äärepoolseimate piirkondade abisaajad, kes on lõpetanud projektid, mille eesmärk on parandada nende konkurentsivõimet ja suutlikkust kohaneda muutustega rahvusvahelistel turgudel |
|
226 |
C14.I4 |
T |
Turismitooted, mida tarnitakse kooskõlas turismistrateegiaga |
|
227 |
C14.I4 |
T |
Turismiettevõtted, mis vähendavad oma iga-aastast jäätmete või energiatarbimist |
|
454 |
C15.I8 |
M |
PERTE-KIIP. Teadussuutlikkuse, projekteerimise ja uuendusliku tootmise tugevdamine: auhind |
|
322 |
C22.I1 |
T |
Koduse kaughoolduse teenused sõltumatus- ja hooldussüsteemis (SAAD) |
|
349 |
C23.I6 |
T |
Lõpule viidud sotsiaalmajanduse projektid |
|
481 |
C31.I2 |
T |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (I) |
|
485 |
C31.I3 |
T |
Väärtusahela toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (I) |
|
Osamakse summa |
573787087 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
3.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
417 |
C1.R2 |
M |
Tarkvararakenduse väljatöötamine transporditaristu investeeringute kulude-tulude analüüsi rakendamiseks |
|
9 |
C1.I1 |
T |
Lõpule viidud projektid, millega edendatakse säästvat liikuvust, sealhulgas linna- ja suurlinnapiirkondades |
|
10 |
C1.I1 |
T |
Riigimaanteed linnapiirkondades on täiustatud, et edendada uusi liikuvusvorme |
|
419 |
C1.I2 |
T |
Kasutusele võetud elektrisõidukid ja laadimispunktid |
|
13 |
C1.I2 |
T |
Elektromobiilsust edendavate uuenduslike projektide lõpuleviimine |
|
68 |
C4.I2 |
T |
Merekaitsealad |
|
71 |
C4.I3 |
M |
Ökosüsteemi taastamise meetmed |
|
81b |
C5.I4 |
T |
Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 145 kilomeetri ulatuses rannajoonest |
|
119 |
C7.I2 |
T |
Saarte energiasüsteemi ümberkujundamist toetavate projektide lõpuleviimine |
|
141 |
C10.I1 |
T |
Töötute abistamine töö otsimisel ja ümberõpe |
|
142 |
C10.I1 |
T |
Investeerimisprojektid, et kohandada tööstusrajatisi saastevaba vesiniku ja energia salvestamise jaoks. |
|
162 |
C11.I1 |
M |
Keskse avaliku halduse digiüleminekut toetavate projektide lõpuleviimine |
|
166 |
C11.I2 |
M |
Keskse avaliku halduse digiteerimist edendavaid projekte toetavate projektide lõpuleviimine |
|
441 |
C12.R2 |
M |
Teise ringmajanduse paketi osaks olevate õigusaktide jõustumine |
|
447 |
C12.I5 |
T |
Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud |
|
449 |
C13.R1 |
M |
Konkurentsikaitse seaduse ja selle määruste muudatuste jõustumine |
|
208 |
C13.I3 |
T |
Digivahendite komplekti programmi lõpuleviimine |
|
209 |
C13.I3 |
T |
VKEd, kes on viinud lõpule meetmed, mille eesmärk on suurendada digitehnoloogia kasutamist (v.a digitaalsed töövahendid) |
|
237 |
C15.I1 |
M |
Ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtt: Projekti lõpuleviimine |
|
281 |
C18.I3 |
M |
Rahvatervise seirevõrgu infosüsteem |
|
466a |
C18.I6 |
T |
Massilise andmetöötluse projektid |
|
290 |
C19.I2 |
M |
Hariduse digipöörde meetmete lõpuleviimine |
|
291 |
C19.I2 |
T |
Ühendatud digiseadmete pakkumine avalikes ja riiklikult toetatavates koolides, et ületada digilõhe, ning varustada vähemalt 240000 klassiruumi |
|
294 |
C19.I4 |
T |
IT-spetsialistide koolitamine |
|
297 |
C20.I1 |
T |
Riikliku kutsekvalifikatsioonide kataloogi uued pädevusüksused |
|
467 |
C20.I2 |
T |
Klassiruumide muutmine kasutatavateks tehnoloogiaruumideks |
|
302 |
C20.I3 |
T |
Uued kutsehariduse ja -õppe kohad võrreldes 2020. aasta lõpuga |
|
309 |
C21.I1 |
T |
Uued kohad alushariduse esimese tsükli jaoks |
|
325 |
C22.I2 |
M |
Sotsiaalteenuste tehnoloogilise ümberkujundamise ning elamukaitse ja kasuperedega seotud taristu ja teenuste ajakohastamise projektide lõpuleviimine |
|
471 |
C22.I2 |
T |
Katseprojektide rakendamine |
|
472 |
C22.I4 |
M |
Investeeringud telefoniteenustesse ja internetiteenustesse naistevastase vägivalla ohvrite toetamiseks |
|
342 |
C23.I1 |
T |
Inimesed, kes on noorteprogrammid lõpule viinud. |
|
343 |
C23.I2 |
T |
Inimesed, kes on lõpule viinud programmi „Plan Empleo Mujer, maa- ja linnapiirkonnad“ ning soolise vägivalla ja inimliikluse ohvrid |
|
344 |
C23.I3 |
T |
Inimesed, kes on läbinud koolitusprogrammid digitaalseks, ökoloogiliseks ja tootlikuks ümberkujundamiseks vajalike oskuste omandamiseks |
|
420 |
C23.I3 |
T |
Oskusvajaduste kindlakstegemine teadusprogrammi kaudu |
|
356 |
C24.I2 |
T |
Hispaania kultuuripärandi säilitamine, restaureerimine ja väärtustamine |
|
370 |
C26.I1 |
M |
Spordisektori digiteerimine |
|
372 |
C26.I1 |
M |
IT-projektide lõpuleviimine kõrgjõudlusega keskustes ja dopinguvastases halduses |
|
373 |
C26.I2 |
T |
Spordi ja spordirajatiste tehniliste keskuste renoveerimine ja täiustamine |
|
Osamakse summa |
5633854130 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
3.10.Kümnes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
418 |
C1.R2 |
M |
Testkasti kontor |
|
18 |
C1.I3 |
T |
Ümberehitatud lühikesed raudteeliinid (Cercanías) |
|
19 |
C1.I3 |
T |
Jaamad on tänu digiüleminekule paranenud |
|
20 |
C1.I3 |
T |
Täiustatud Cercaníase jaamad |
|
28 |
C2.I1 |
T |
Uuendatavate alade või naabruskondade pindala hektarites, mille primaarenergianõudlus väheneb keskmiselt vähemalt 30 % |
|
29 |
C2.I1 |
T |
Elamute renoveerimise meetmete lõpuleviimine, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % (vähemalt 410000 meedet vähemalt 285000 ainulaadses elamus) |
|
31 |
C2.I2 |
T |
Uued elamud, mis on ehitatud sotsiaalseks üüriks või taskukohase hinnaga, mis vastab energiatõhususe kriteeriumidele |
|
33 |
C2.I3 |
M |
Elamute ja mitteeluhoonete renoveerimise lõpuleviimine, et vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 % |
|
34 |
C2.I4 |
M |
Elamute ja mitteeluhoonete renoveerimine vähem kui 5000 elanikuga omavalitsustes on lõpule viidud, et saavutada primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % |
|
35 |
C2.I4 |
T |
Puhta energia projektid vähem kui 5000 elanikuga omavalitsustes |
|
37 |
C2.I5 |
T |
Üldkasutatavate hoonete renoveerimise lõpuleviimine, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % (vähemalt 1 230 000 m²) |
|
423 |
C3.R6 |
M |
Kalandusseaduse ning kalanduse valdkonna kontrolli-, inspekteerimis- ja karistussüsteemide ajakohastamise seaduse läbivaatamise jõustumine. |
|
48 |
C3.I1 |
T |
Niisutussüsteemide moderniseerimine veesäästu ja energiatõhususe seisukohast |
|
49 |
C3.I2 |
T |
Sellise loomapidamisrajatise ehitamise lõpuleviimine, mille bioohutuse tase on 3. |
|
52 |
C3.I4 |
T |
Lõpule viidud täppispõllumajanduse, energiatõhususe, ringmajanduse ja taastuvenergia kasutamise projektid |
|
66 |
C4.I1 |
M |
Bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste seire- ja juhtimissüsteemi lõpuleviimine ja kasutuselevõtmine |
|
69 |
C4.I2 |
T |
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse meetmed |
|
72 |
C4.I3 |
T |
Endiste kaevanduskohtade (vähemalt 30 endist kaevanduskohta) taastamise lõpuleviimine |
|
425 |
C4.I4 |
M |
Metsa säästva majandamise meetmed (II osa) |
|
426 |
C5.I3 |
M |
Veevarude tundmise ja kasutamise parandamise ning sademete ja muude meteoroloogiliste andmete seire vahendite kasutuselevõtmine |
|
427 |
C5.I1 |
T |
Parem vee- ja reoveepuhastustaristu |
|
428 |
C5.I1 |
T |
Parem vee- ja reoveepuhastustaristu |
|
429 |
C5.I2 |
M |
Fotogalvaanilise energia tarnimine magestamistehastele ja selle jaotamine |
|
430 |
C5.I3 |
M |
Meetmed seoses veekasutajate digitaliseerimisega |
|
87 |
C6.I1 |
T |
TEN-T põhivõrk: tööde lõpuleviimine |
|
92 |
C6.I2 |
T |
Uus või uuendatud TEN-T võrk, muud tööd |
|
93 |
C6.I2 |
T |
Ühtne Euroopa taevas: projekti lõpuleviimine |
|
94 |
C6.I2 |
M |
Riiklik teedevõrk, mis on kohandatud kehtiva määrusega |
|
97 |
C6.I3 |
T |
Ühendvedude ja logistika infrastruktuur |
|
98 |
C6.I3 |
T |
Raudtee juurdepääsetavuse ja sadamate jätkusuutlikkuse projektide lõpuleviimine |
|
101 |
C6.I4 |
M |
Kestlik ja digitaalne transport: tööde lõpuleviimine |
|
117 |
C7.I1 |
T |
Täiendav tootmisvõimsus uuendusliku või lisandväärtusega taastuvenergia tootmiseks |
|
120 |
C7.I2 |
T |
Täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus saartel |
|
126 |
C8.I1 |
T |
Uuenduslikud salvestusprojektid toimivad |
|
136 |
C9.I1 |
T |
Elektrolüüsiseadme lubatud võimsus |
|
143 |
C10.I1 |
T |
Taastatud maa kinnistes söekaevandustes või elektrijaamadega külgnevates piirkondades. |
|
169 |
C11.I3 |
M |
Kõigi selliste projektide lõpuleviimine, millega toetatakse kohalike ja piirkondlike haldusasutuste ning territoriaalpoliitika ja avaliku halduse ministeeriumi digiüleminekut |
|
438 |
C11.I3 |
T |
Rakendatud on isiklik digitaalse hoolduse kava |
|
172 |
C11.I4 |
T |
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine (1 050 000 m²) |
|
439 |
C11.I4 |
T |
Fotogalvaaniliste päikeseenergiasüsteemide või muu taastuvenergia rakendamine keskvalitsuse rajatistes |
|
175 |
C11.I5 |
T |
Koolitatud avaliku halduse töötajad |
|
180 |
C12.I1 |
T |
Väärtuslikud valdkondlikud ja koostalitlusvõimelised andmeruumid |
|
186 |
C12.I2 |
T |
Tööstuse ümberkujundamiseks mõeldud PERTE ja uuenduslike projektide lõpuleviimine |
|
188 |
C12.I3 |
T |
Suurendada liigiti kogutud olmejäätmeid |
|
443 |
C12.I3 |
T |
Jäätmekäitlusprojektide lõpuleviimine |
|
445 |
C12.I4 |
T |
PERTE-KIIP. Pooljuhtide väärtusahela tugevdamine (II). |
|
448c |
C12.I6 |
T |
Elektrisõidukite sektori toetuskava (toetused): Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud |
|
221 |
C14.I1 |
M |
Turismisihtkohtade jätkusuutlikkust edendavate projektide lõpuleviimine |
|
228 |
C14.I4 |
T |
Ajaloopärandi mälestiste taaselustamise projektid, mida kasutatakse praegu või tulevikus turismivaldkonnas |
|
242 |
C15.I5 |
M |
Piiriülese digitaristu täiustamine: projekti lõpuleviimine |
|
244 |
C15.I6 |
M |
5G-tehnoloogia kasutuselevõtt: Projekti lõpuleviimine |
|
248 |
C15.I7 |
M |
Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja nendega seotud meetmete projektide lõpuleviimine. |
|
455 |
C15.I8 |
T |
PERTE-KIIP. Teadussuutlikkuse, projekteerimise ja uuendusliku tootmise tugevdamine: väljamaksed. |
|
456 |
C15.I8 |
T |
PERTE-KIIP. Õppetoolid ja mikroelektroonika anded |
|
252 |
C16.R1 |
T |
Kõne all olevad riikide lähetused |
|
253 |
C16.R1 |
M |
Tehisintellekti käsitlevate projektide lõpuleviimine |
|
457 |
C16.R1 |
T |
PERTE-KIIP. Kvantökosüsteemi tugevdamine. |
|
260 |
C17.I2 |
T |
Kõigi selliste projektide lõpuleviimine, millega edendatakse Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi teadustaristut ja suutlikkust, sealhulgas Euroopa ja rahvusvahelist taristut käsitlevad projektid. |
|
264 |
C17.I4 |
T |
Stipendiumide ja stipendiumide lõpuleviimine Hispaania teaduskarjääri toetamiseks |
|
459 |
C17.I5 |
T |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on edendada tehnosiiret ja toetada uuenduslike tehnoloogiate alaste teadusuuringute tulemuste edasiandmist |
|
268 |
C17.I6 |
T |
Kõigi tervishoiusektori teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni tugevdamise projektide lõpuleviimine. |
|
460 |
C17.I6 |
T |
Rahaliste vahendite väljamaksmine programmi „PERTE Health“ teadus- ja arendustegevuse projektidele |
|
269 |
C17.I7 |
M |
Energia salvestamise teadus- ja arendustegevuse keskus |
|
272 |
C17.I9 |
T |
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektide lõpuleviimine lennundus- ja kosmosevaldkonnas, keskendudes vähese heitega ja heitevabale tegevusele |
|
462 |
C17.I9 |
T |
Rahaliste vahendite väljamaksmine PERTE Aerospace’i alla kuuluvatele projektidele. |
|
463 |
C18.I4 |
T |
Tervishoiutöötajate koolitamine ja ressursid teadmiste jagamiseks |
|
464 |
C18.I5 |
T |
Ravimite tarbimise ratsionaliseerimise ja jätkusuutlikkuse edendamise kava |
|
465 |
C18.I4 |
T |
Harvikhaigusi põdevate patsientide tervishoiuteenuste parandamise projektide lõpuleviimine |
|
466 |
C18.I5 |
T |
Genoomiteenuste laiendamine riiklikus tervishoiusüsteemis |
|
288 |
C19.I1 |
T |
Kodanike koolitamine digioskuste valdkonnas. |
|
292 |
C19.I3 |
T |
Tööhõivealane digikoolitus |
|
292a |
C19.I3 |
T |
Digikoolitus töökeskkonnas |
|
469 |
C21.I6 |
T |
Täiskasvanutele välja antud ülikooli mikrokvalifikatsioonitunnistused |
|
323 |
C22.I1 |
T |
Hooldekodud, mitteeluruumid ja päevahoiukohad. |
|
328 |
C22.I5 |
T |
Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi suutlikkus |
|
475 |
C24.I1 |
T |
Kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamise algatuste ja projektide lõpuleviimine |
|
474 |
C24.I2 |
T |
Hispaania kultuuripärandi säilitamine, restaureerimine ja väärtustamine (Tabacalera) |
|
478 |
C31.I1 |
T |
Investeeringud, millega edendatakse energia salvestamist või omatarbimist, mis põhineb taastuvenergia tootmisel või arvestist tagapool salvestamisel |
|
479 |
C31.I1 |
T |
Energiakogukondade tehtud algatuste arv |
|
482 |
C31.I2 |
T |
Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (II) |
|
486 |
C31.I3 |
T |
Väärtusahela toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (II) |
|
490 |
C31.I4 |
M |
Toetatud elektriülekandeprojektide lõpuleviimine |
|
493 |
C31.I5 |
M |
CO2-heite vähendamise projektide lõpuleviimine |
|
496 |
C31.I6 |
T |
Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud |
|
Osamakse summa |
8017775948 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
4.Laen
Artikli 2a lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt:
4.1.Esimene osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
L1 |
C1.R3 |
M |
Vähese heitega piirkondi reguleeriva kuningliku dekreedi jõustumine |
|
Osamakse summa |
528000381 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
4.2.Teine osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
L4 |
C2.I7 |
M |
Rakendusleping |
|
L10 |
C3.I12 |
T |
Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu rakendamine (III etapp) |
|
L25 |
C13.I6 |
M |
ICO eraldusjoone rakendamise kokkulepe ICOga |
|
L30 |
C13.I6 |
M |
ICO ettevõtete ja ettevõtjate liini rakendusleping (sealhulgas aktsiafondid) |
|
L35 |
C13.I7 |
M |
Järgmine tehnoloogiafond – rakenduskokkulepe teljega |
|
L53 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond: Rakendusleping |
|
L63 |
C15.I9 |
M |
Kiipide rahastamisvahend: Rahastamismehhanismi ametlik heakskiitmine |
|
L77 |
C25.I3 |
M |
ICO Audiovisuaalkeskuse fond: Rakendusleping |
|
Osamakse summa |
14916010762 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
4.3.Kolmas osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
L12 |
C4.R4 |
M |
Kõrbestumise vastu võitlemise riikliku strateegia ja sellega seotud tegevuskava (2022–2026) vastuvõtmine ning kollegiaalsete organite loomine. |
|
L15 |
C6.R3 |
M |
Energiatõhususe strateegia |
|
L18 |
C11.I6 |
M |
Määrus, millega luuakse julgeoleku ja vastupidavuse fond |
|
L22 |
C12.I7 |
M |
Elektriautode ja põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela strateegiliste projektide (laenud) toetuskava: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
L23 |
C12.I7 |
M |
Elektriautode ja põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela strateegiliste projektide (laenud) toetuskava: Kava kehtestamine |
|
L25a |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) (I) |
|
L40 |
C13.I8 |
M |
Foco – fondi loomise määrused |
|
L44 |
C13.I9 |
T |
Strateegiliste ettevõtete maksevõime toetusfond |
|
L47 |
C13.I12 |
M |
ENISA ettevõtluse ja VKEde fond – rakendusleping |
|
L51 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – InvestEU: Hispaania valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine |
|
L54 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
|
L58 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – avalik otseliin: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
|
L68 |
C17.I10 |
T |
Rahaliste vahendite eraldamine laenudena tervishoiu- ja lennundussektori toetamiseks |
|
L72 |
C22.I6 |
M |
Sotsiaalmõju fond: Määrus, millega luuakse rahastu |
|
L83 |
C31.I7 |
M |
Avaldatakse konkursikutsed ja eeskirjad, millega reguleeritakse toetuse andmist tööstuse CO2-heite vähendamiseks. |
|
L84 |
C31.I7 |
T |
CO2-heite vähendamise projektide auhindade avaldamine |
|
L86 |
C31.I8 |
M |
Tööstuse CO2 heite vähendamise toetuskava (laenud): Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
L87 |
C31.I8 |
M |
Laenukava kehtestamine |
|
Osamakse summa |
16 632 012 000 |
4.4.Neljas osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
L2 |
C2.R7 |
M |
Maa ja linnade taastamise seaduse konsolideeritud teksti muudatuse jõustumine |
|
L3 |
C2.R7 |
M |
Parimate tavade juhendi avaldamine planeerimislubade andmise menetluste lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks |
|
L5 |
C2.I7 |
T |
ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastu: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
|
L89 |
C11.I6 |
T |
Selliste projektide sõlmimine, mille eesmärk on tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust küberohtude ennetamise, kaitse, avastamise ja neile reageerimise valdkonnas (küberturvalisuse programm) |
|
L19 |
C11.I6 |
T |
Julgeoleku- ja vastupidavusrahastu: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud (I) |
|
L26 |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
|
L31 |
C13.I6 |
T |
ICO ettevõtted ja ettevõtjad – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
|
L36 |
C13.I7 |
T |
Järgmine tehnoloogia – lõplike abisaajate ja omakapitalifondidega sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
|
L41 |
C13.I8 |
T |
Foco – Õiguslepingud lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) (I) |
|
L45 |
C13.I10 |
T |
FONREC |
|
L48 |
C13.I12 |
T |
ENISA Ettevõtluse ja VKEde fond – lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
|
L55 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
|
L59 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – avalik otseliin: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
|
L64 |
C15.I9 |
T |
Kiipide rahastamisvahend: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (I) |
|
L78 |
C25.I3 |
T |
ICO Audiovisuaalkeskuse fond: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud (I). |
|
Osamakse summa |
18612013429 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
4.5.Viies osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
L9 |
C3.R8 |
M |
Põllumajandusettevõtete infosüsteemi reguleeriva määruse jõustumine |
|
L16 |
C6.R3 |
M |
Teede peadirektoraadi CO2 jalajälje arvutamine |
|
L27 |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (III) |
|
L32 |
C13.I6 |
T |
ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
|
L37 |
C13.I7 |
T |
Järgmine tehnoloogia – lõplike abisaajate ja omakapitalifondidega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
|
L56 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (III) |
|
L71 |
C22.R6 |
M |
Asjaomaste õigusaktide jõustumine |
|
L75 |
C25.I2 |
M |
Projektide digiteerimise ja sisu levitamise rahastamise auhindade avaldamine |
|
Osamakse summa |
4224003048 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
4.6.Kuues osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
L6 |
C2.I7 |
T |
ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastu: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
|
L7 |
C2.I7 |
M |
ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastu: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
L8 |
C3.R7 |
M |
Toidukao ja toidujäätmete vältimise seaduse jõustumine |
|
L11 |
C3.I12 |
T |
Niisutussüsteemide moderniseerimine veesäästu ja energiatõhususe seisukohast |
|
L13 |
C5.I5 |
T |
Põhjavee ammutamise vähendamine |
|
L14 |
C5.I6 |
M |
Linnaveeringe ja tööstussektori digiteerimise meetmed |
|
L17 |
C11.I6 |
T |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust küberohtude ennetamise, kaitse, avastamise ja neile reageerimise valdkonnas (küberturvalisuse programm) |
|
L20 |
C11.I6 |
T |
Julgeoleku- ja vastupidavusrahastu: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud (II) |
|
L21 |
C11.I6 |
M |
Julgeoleku- ja vastupidavusrahastu: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
L24 |
C12.I7 |
T |
Elektriautode ja põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahela strateegiliste projektide (laenud) toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud |
|
L28 |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (IV) |
|
L29 |
C13.I6 |
T |
ICO eraldusjoon – ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
L33 |
C13.I6 |
T |
ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin – lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (III) |
|
L34 |
C13.I6 |
M |
ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin – ministeerium on investeeringu lõpule viinud. |
|
L38 |
C13.I7 |
T |
Järgmine tehnoloogia – lõplike abisaajate ja omakapitalifondidega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
|
L39 |
C13.I7 |
M |
Järgmine tehnoloogia – ministeerium on lõpetanud investeeringu. |
|
L42 |
C13.I8 |
T |
Foco – Õiguslepingud lõplike abisaajatega (sealhulgas omakapitalifondid) (II) |
|
L43 |
C13.I8 |
T |
Foco – ministeerium on investeeringu lõpule viinud. |
|
L46 |
C13.I11 |
T |
CERSA |
|
L49 |
C13.I12 |
T |
ENISA Ettevõtluse ja VKEde fond – lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
|
L50 |
C13.I12 |
M |
ENISA ettevõtluse ja VKEde fond – ministeerium on lõpetanud investeeringud. |
|
L52 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – InvestEU: Rahastamis- või investeerimistoimingud summas vähemalt 500 miljonit eurot, mis on eraldatud InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud vahendile. |
|
L57 |
C13.I13 |
T |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingud (IV) |
|
L60 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – panus kliimasse |
|
L61 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – avalik otseliin: Projektide lõpuleviimine avaliku sektori asutuste poolt |
|
L62 |
C13.I13 |
M |
Piirkondlik vastupanuvõime fond – Majandus- ja digipöörde ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
L65 |
C15.I9 |
T |
Kiipide rahastamisvahend: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud (II) |
|
L66 |
C15.I9 |
M |
Kiipide rahastamisvahend: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud. |
|
L67 |
C17.I10 |
T |
Investeeringud omakapitalitoetusesse tervishoiusektoris |
|
L69 |
C17.I10 |
T |
Rahaliste vahendite väljamaksmine laenudena tervishoiu- ja lennundussektori toetamiseks |
|
L70 |
C17.I10 |
T |
Riikliku tervishoiusüsteemi teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamine. |
|
L73 |
C22.I6 |
T |
Sotsiaalmõju fond: Lõplike abisaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud |
|
L74 |
C22.I6 |
M |
Sotsiaalmõju fond: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
L76 |
C25.I2 |
T |
Sisu digiteerimise ja levitamise projektide rakendamine |
|
L79 |
C25.I3 |
T |
ICO Audiovisuaalkeskuse fond: Lõplike abisaajatega (sealhulgas omakapitalifondid) sõlmitud seadusliku rahastamise lepingud (II). |
|
L80 |
C25.I3 |
M |
ICO Audiovisuaalkeskuse fond: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
L81 |
C28.I1 |
T |
Elamute renoveerimise meetmete lõpuleviimine, et saavutada energiatõhususe paranemine. |
|
L82 |
C28.I1 |
T |
EVT ja kasutusele võetud laadimistaristu |
|
L85 |
C31.I7 |
M |
CO2-heite vähendamise projektide lõpuleviimine, sealhulgas katseprojekt fondi loomiseks, et motiveerida ettevõtjaid CO2 heidet vähendama (süsinikdioksiidi heite hinnavaheleping) |
|
L88 |
C31.I8 |
T |
Tööstuse CO2 heite vähendamise toetuskava (laenud): Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused avaldatakse. |
|
Osamakse summa |
28248020381 EUROT ABI ÜLEMMÄÄR: |
JAOTIS: TÄIENDAV TÕLKIMINE
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Hispaania muudetud taaste- ja vastupidavuskava järelevalve ja rakendamine on sätestatud 30. detsembri kuninglikus dekreetseaduses 36/2020, millega kiidetakse heaks kiireloomulised meetmed avaliku halduse ajakohastamiseks ja taastekava rakendamiseks. Need toimuvad vastavalt järgmisele korrale:
·Loodud on majanduse taastamise, ümberkujundamise ja vastupidavuse komisjon, kuhu kuuluvad kõik kava eest vastutavad ministrid ja mida juhib valitsuse president. Komisjon on kehtestanud üldised poliitilised suunised majanduse elavdamise kava väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning jälgib selle rakendamist. Selle tööd toetab Euroopa fondide peasekretariaadi juhitav 20 avaliku halduse liikmest koosnev tehniline komitee.
·Euroopa Komisjoni ees vastutab kava eest rahandusministeeriumis äsja loodud Euroopa fondide peasekretariaat. Sellel asutusel on keskne roll maksetaotluste esitamise järelevalves, mis põhineb vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel.
·Muudetud kava sisaldab 419 vahe-eesmärki ja sihti, millest enamik on seotud ajavahemikuga 2021–2023. Kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid on selged ning kavandatud näitajad on asjakohased, vastuvõetavad ja usaldusväärsed.
·Kuigi iga meetme eest vastutav ministeerium vastutab seotud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise eest kooskõlas eelarveliste vahenditega, on Euroopa fondide peasekretariaat organ, kes koostab Euroopa Komisjonile maksetaotlusi. Igale maksetaotlusele lisatakse vahendite haldaja kinnitus, mis põhineb komponentide eest vastutavate asutuste aruannetel. Lisaks kontrollib riigihalduse peakontrolör (Intervención General de la Administración del Estado – IGAE) vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist ning saavutatud tulemusi. Kava rakendamiseks eraldatud vahendid lisatakse keskvalitsuse eelarvesse.
·Kehtestatud on kord peamiste osalejate kaasamiseks kava rakendamisse. Kava jaoks luuakse uus valdkondlik konverents, mille eesmärk on suunata koostööd piirkondade, kohalike üksuste ja keskvalitsuse vahel kava rakendamiseks. Parlamentaarse kontrolli kohta on kuningliku dekreetseaduse 36/2020 artiklis 22 sätestatud, et valitsus esitab kord kvartalis Euroopa Liidu parlamentaarsele ühiskomisjonile aruande taaste-, ümberkujundamis- ja vastupidavuskava edusammude kohta.
2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Hispaania järgmise korra:
Euroopa fondide peasekretariaat (rahandusministeerium) kui Hispaania taaste- ja vastupidavuskava koordinaator vastutab muudetud taaste- ja vastupidavuskavade üldise rakendamise eest, koordineerimise tagamise eest riigi teiste asjaomaste asutustega (sealhulgas sidususe tagamine muude ELi vahendite kasutamisel), vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimise eest, kontrolli- ja auditimeetmete rakendamise järelevalve ja tagamise eest ning kogu vajaliku aruandluse, maksetaotluste ja lisatud liidu vahendite haldaja kinnituse esitamise eest. Euroopa fondide peasekretariaat tugineb IT-süsteemile (edaspidi „kohv“), mis võimaldab ministeeriumidel ja teistel rakendus-, kontrolli- ja auditeerimisasutustel kodeerida kogu asjakohase teabe, sealhulgas vahe-eesmärkide ja sihtide aruandlus ja järelevalvenäitajad, kontrolli- ja auditiaruanded ning rakendusasutuste juhtimisaruanded, mis peaksid olema aluseks liidu vahendite haldaja kinnitustele, mis lisatakse maksetaotlustele. Süsteem võimaldab salvestada ka kvalitatiivset finantsteavet ja muid andmeid, näiteks lõplike vahendite saajate, töövõtjate ja alltöövõtjate kohta. Ametiasutused koguvad ja säilitavad ka andmeid tegelike tulusaajate kohta, mida haldab riiklik maksuamet.
Seoses vahe-eesmärgiga 173 ning esimese maksetaotluse raames võetud auditi- ja kontrollikohustustega on Hispaania sõlminud kaks lepingut, et hõlbustada teabevahetust välismaiste äriühingute tegelike tulusaajate kohta: üks notarite üldnõukogu ja maksuameti vahel ning teine maksuameti ja kinnisvararegistrite kolleegiumi vahel. Lisaks andis Hispaania välja ministri määruse (määrus HFP/55/2023), millega volitatakse konkursikutsete korraldamise eest vastutavaid ametiasutusi nõudma tegelike tulusaajate andmeid välismaistelt äriühingutelt, kelle kohta riiklikel ametiasutustel ei ole teavet oma andmebaasides.
Lisaks on Hispaania parandanud kontrolli eesmärgil juurdepääsu tegelikke tulusaajaid käsitlevale teabele. Eelkõige on Hispaania ametiasutused loonud ja kasutusele võtnud IT-vahendi „MINERVA“ huvide konflikti süstemaatiliseks kontrollimiseks ja ennetamiseks, kasutades tegelike tulusaajate andmeid.
Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 2 esitab Hispaania pärast käesoleva lisa punktis 2.1 osutatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Hispaania tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.
Võrgu- ja infoturbe koostöörühm, 5G-võrkude küberturvalisus ELi riskimaandamismeetmete meetmepakett, 01/2020, https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=64468
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond
Määrus (EL) 2021/696, millega luuakse ELi kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet
Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Direktiivi 2013/34/EL muudetakse direktiiviga (EL) 2022/2464, mis käsitleb äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi.
Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.
Seda erandit ei kohaldata selle meetme kohaste tegevuste suhtes olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise tehastes, mille eesmärk on suurendada ressursitõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõtutoimingud biojäätmete kompostiks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et selle meetme kohased tegevused ei too kaasa jaamade jäätmekäitlusvõimsuse suurenemist ega jaamade eluea pikenemist; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
Seda erandit ei kohaldata selle meetme kohaste tegevuste suhtes olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise tehastes, mille eesmärk on suurendada ressursitõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõtutoimingud biojäätmete kompostiks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et selle meetme kohased tegevused ei too kaasa jaamade jäätmekäitlusvõimsuse suurenemist ega jaamade eluea pikenemist; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
Seda erandit ei kohaldata selle meetme kohaste tegevuste suhtes olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise tehastes, mille eesmärk on suurendada ressursitõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõtutoimingud biojäätmete kompostiks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et selle meetme kohased tegevused ei too kaasa jaamade jäätmekäitlusvõimsuse suurenemist ega jaamade eluea pikenemist; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
Võrgu- ja infoturbe koostöörühm, 5G-võrkude küberturvalisus ELi riskimaandamismeetmete meetmepakett, 01/2020, https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=64468
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond
Määrus (EL) 2021/696, millega luuakse ELi kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet
Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud LHÜde tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluva tegevuse jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui see sektor või tegevus on lõpliku abisaaja äritegevuse oluline osa, võrreldes lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiratud sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.
Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud LHÜde tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluva tegevuse jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Direktiivi 2013/34/EL muudetakse direktiiviga (EL) 2022/2464, mis käsitleb äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi.
Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele, järk-järgult fossiilkütuste täielik kasutuselt kõrvaldamine aja jooksul.
Välja arvatud a) maagaasi kasutavate elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektide puhul, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu, et minna õigel ajal üle fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud LHÜde tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluva tegevuse jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui see sektor või tegevus on lõpliku abisaaja äritegevuse oluline osa, võrreldes lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiratud sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.
Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu, et minna õigel ajal üle fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.
Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu, et minna õigel ajal üle fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.
Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; ning b) alapunkti i kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu, et minna õigel ajal üle fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; ning b) alapunkti i kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu, et minna õigel ajal üle fossiilkütuste tasuta kasutamisele.