EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.9.2023
COM(2023) 568 final
2023/0344(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine Etioopia suhtes
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.9.2023
COM(2023) 568 final
2023/0344(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine Etioopia suhtes
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Viisaeeskirja 1 artikli 25a lõike 2 kohaselt peaks komisjon hindama korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kolmandate riikide koostööd tagasivõtmise valdkonnas ja andma sellest nõukogule aru.
Lähtuvalt nimetatud hindamisest ja võttes arvesse meetmeid, mille komisjon on võtnud tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö parandamiseks, ning liidu üldiseid suhteid asjaomase kolmanda riigiga, võib komisjon järeldada, et asjaomane kolmas riik ei ole teinud piisavalt koostööd ja seetõttu on vaja võtta meetmeid. Sellisel juhul esitab komisjon vastavalt viisaeeskirja artikli 25a lõike 5 punktile a ettepaneku nõukogu rakendusotsuse kohta, millega peatatakse viisaeeskirja teatavate sätete kohaldamine kõnealuse kolmanda riigi kodanike suhtes. Komisjon jätkab pidevalt jõupingutusi koostöö parandamiseks asjaomase kolmanda riigiga.
• Etioopia juhtum
2018. aasta veebruaris sõlmis EL Etioopiaga mittesiduva tagasivõtukokkuleppe (vastuvõtumenetlus Etioopia kodanike tagasisaatmiseks Euroopa Liidu liikmesriikidest). Kokkuleppe rakendamise jälgimiseks on seejärel toimunud kaks ühise töörühma kohtumist – 13. mail 2019 ja 28. novembril 2019. Tagasivõtmisalane suhtlus, muu hulgas viisaeeskirja artikli 25a kohase iga-aastase hindamise tulemuste teemal, jätkus kohalikul tasandil ka Põhja-Etioopia konflikti järel 2021. aasta novembris välja kuulutatud üleriigilise eriolukorra ajal, mis lõppes 2022. aasta veebruaris.
Hoolimata kehtivast tagasivõtukokkuleppest, ELi jõupingutustest tihendada suhtlust tagasivõtmise valdkonnas ja tehnilisest abist, ei ole tagasivõtmisalane koostöö Etioopiaga paranenud. EL edastas Etioopiale selge sõnumi selle kohta, et Etioopia peab parandama koostööd selliste kodanike tagasivõtmisel, kellel ei ole õigust ELi liikmesriikides viibida, ning rakendama täielikult tagasivõtukokkulepet, sealhulgas tuvastama kiiresti need etiooplased, kellel ei ole õigust ELis viibida, ning väljastama tagasipöördumistunnistused kõigile tagasipöördujatele, kaasa arvatud sunniviisiliselt tagasisaadetavatele. Seda seisukohta väljendati tehnilistel kohtumistel, kahepoolsetel kohtumistel liikmesriikidega ja Etioopia suursaadikule ELi juures 2023. aasta aprillis, kuid suhtlemine Etioopia ametivõimudega ei ole andnud oodatud tulemusi ega ole parandanud koostööd.
Koostöö Etioopiaga ELi liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kodanike tagasivõtmisel on endiselt ebapiisav, mida kinnitab madal tagasisaatmise määr (täide viidud tagasisaatmisotsuste arv võrreldes tehtud tagasisaatmisotsuste arvuga), mis oli 2021. ja 2022. aastal 10 %, ning vähenev üldine dokumentide väljastamise määr (st kolmandate riikide välja antud reisidokumentide arv võrreldes liikmesriikide esitatud tagasivõtutaotluste arvuga). Liikmesriikidel on pidevalt probleeme sisulise dialoogi loomisel ja suhtlemisel Etioopiaga tagasivõtmise valdkonnas, eriti mis puudutab sunniviisilist tagasisaatmist.
Liikmesriigid teatasid komisjoni tehtud pideva hindamise raames, mis põhines liikmesriikide esitatud andmetel ja teabel, aruteludel asjaomastes nõukogu töörühmades ja eksperdirühmade kohtumistel, ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste esitatud andmetel, et tagasivõtmise protsessi igas etapis on mitmeid takistusi, alates Etioopia kodanike tuvastamisest kuni reisidokumentide väljaandmise ja tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseni. Kuna Etioopia ametiasutused ei vasta liikmesriikide taotlustele isikute tuvastamiseks, ei ole tegelikkuses võimalik dokumentideta isikuid tagasi saata. Endiselt on probleemne reisidokumentide väljaandmine isikutele, kelle Etioopia kodakondsus on kinnitust leidnud näiteks viimastel aastatel läbi viidud isikutuvastusmissioonide kaudu. 2022. aastal oli väga vähe tagasisaatmisi ja ükski neist ei toimunud tellimuslendude abil.
Eespool öeldut arvesse võttes leitakse, et hoolimata komisjoni sammudest tagasivõtmiskoostöö parandamiseks ning arvestades ELi üldisi suhteid Etioopiaga, ei ole Etioopia koostöö ELiga tagasivõtmise valdkonnas piisav ja on vaja võtta täiendavaid meetmeid.
• Liidu üldised suhted Etioopiaga
Etioopia on Aafrika Sarve piirkonna stabiilsuse seisukohast võtmetähtsusega riik. See on suuruselt teise rahvaarvuga riik Aafrikas (110 miljonit elanikku) ja sinna on piirkonnast suundunud ligikaudu 900 000 pagulast. Alates 2020. aasta novembrist on Etioopias käimas sisekonflikt, mille tulemusena kirjutati alla kokkuleppele, mis käsitleb vaenutegevuse püsivat lõpetamist Etioopias. Olukord on endiselt ebakindel ja sisepinged jätkuvad. Praegu jälgitakse üleminekuperioodi õigusemõistmise ja rehabiliteerimise edenemist. Käimas on suhete normaliseerimine Etioopiaga ja sisulise poliitilise dialoogi taasalustamine ametivõimudega. Sudaani konflikti kriitilises etapis andsid Etioopia ametivõimud ELi kodanike Sudaanist evakueerimisel märkimisväärset abi viisade andmise ja piirirajatiste kasutamise võimaldamisega.
Etioopial on erikorra „Kõik peale relvade“ (edaspidi „EBA“) alusel tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs ELi turule.
Etioopia on Ida-Aafrika Arenguühenduse ja Hartumi protsessi juhtkomitee liige. Etioopia on Cotonou lepingu osaline. Etioopia on olnud Euroopa Liidu oluline partner ja see pikaajaline partnerlus on kestnud üle 40 aasta. 2016. aastal allkirjastasid EL ja Etioopia strateegilise koostöö lepingu, mis kohustab mõlemaid pooli tegema tihedat koostööd näiteks sellistes valdkondades nagu piirkondlik rahu ja julgeolek, kaubandus ja investeeringud ning ka ränne ja sundränne. EL teeb ettepaneku abistada Etioopiat naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu riigi mitmeaastase sihtprogrammi 2024–2027 abil (vastuvõtmine on kavas septembri lõpus). Programmi kolm prioriteetset valdkonda on roheline kokkulepe, inimareng (sealhulgas ränne ja sundränne) ning valitsemistava ja rahu ülesehitamine.
• Viisameetmed
Meetmete kohaldamisala
Nõukogu rakendusotsusega tuleks ajutiselt peatada viisaeeskirja teatavate sätete kohaldamine Etioopia kodanike suhtes. Peatamist ei tohiks siiski kohaldada direktiivi 2004/38/EÜ 2 kohaldamisalasse kuuluvate (liikuvate) ELi kodanike Etioopia kodanikest pereliikmete ja selliste kolmandate riikide kodanike Etioopia kodanikest pereliikmete suhtes, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt asjaomase kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.
Viisameetmete sisu
Kuna Etioopia ei ole teinud tagasivõtmise valdkonnas piisavalt koostööd, on põhjendatud peatada ajutiselt kõigi viisaeeskirja artikli 25a lõike 5 punktis a osutatud artiklite kohaldamine: tõendavate dokumentide esitamise nõuetest loobumise võimaluse peatamine artikli 14 lõikes 6 osutatud viisataotlejate puhul; artikli 23 lõikes 1 osutatud üldise 15-kalendripäevase taotluse läbivaatamise perioodi peatamine (mis seetõttu välistab ka selle ajavahemiku pikendamise kuni 45 päevani üksikjuhtudel; seega on tavapärane menetlemisperiood 45 päeva); artikli 24 lõigete 2 ja 2c kohaste mitmekordsete viisade väljaandmise peatamine ning diplomaatilise passi või teenistuspassi kasutajate puhul artikli 16 lõike 5 punkti b kohase viisatasust loobumise võimaluse peatamine.
Viisameetmete kohaldamisaeg
Viisaeeskirjas on sätestatud, et viisameetmeid kohaldatakse ajutiselt, kuid ei ole kohustust märkida rakendusotsuses nende meetmete kohaldamise konkreetset ajavahemikku. Viisaeeskirja artikli 25a lõike 6 kohaselt peaks komisjon siiski pidevalt hindama edusamme tagasivõtmise valdkonnas tehtavas koostöös vastavalt viisaeeskirja artikli 25a lõikes 2 sätestatud näitajatele, mille hulka kuuluvad abi liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate isikute tuvastamisel, reisidokumentide õigeaegne väljaandmine ja tagasisaatmisoperatsioonide korraldamine. Komisjon annab aru selle kohta, kas on võimalik teha kindlaks olulised ja püsivad edusammud kõnealuse kolmanda riigiga tagasivõtmise valdkonnas tehtavas koostöös, ning ta võib muu hulgas liidu üldiseid suhteid kõnealuse kolmanda riigiga arvesse võttes esitada nõukogule ettepaneku rakendusotsus kehtetuks tunnistada või seda muuta. Kui aga rakendusotsusekohased viisameetmed ei ole osutunud tõhusaks, tuleks kaaluda mehhanismi teise etapi käivitamist, mis on ette nähtud viisaeeskirja artikli 25a lõike 5 punktis b.
Viisaeeskirja artikli 25a lõike 7 kohaselt esitab komisjon hiljemalt kuus kuud pärast rakendusotsuse jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse kolmanda riigi edusammude kohta tagasivõtmise valdkonnas tehtavas koostöös.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kavandatav otsus on kooskõlas viisaeeskirjaga, milles on sätestatud ühise viisapoliitika ühtlustatud eeskirjad menetluste ja tingimuste kohta viisade andmiseks kuni 90-päevaseks viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180 päeva pikkuse perioodi jooksul.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
EL edendab ühistel väärtustel ja kohustustel põhinevat terviklikku lähenemisviisi rändele ja sundrändele. Uue rände- ja varjupaigaleppe kohaselt on kavas arendada ja süvendada sihtotstarbelisi, kõikehõlmavaid ja tasakaalustatud partnerlusi, et edendada koostööd kõigis asjaomastes aspektides:
– abivajajatele kaitse tagamine ning vastuvõtvate riikide ja kogukondade toetamine;
– majanduslike võimaluste suurendamine ning tegelemine ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega;
– partnerite toetamine, et tugevdada rände juhtimist ja haldamist;
– koostöö edendamine tagasisaatmise ja tagasivõtmise vallas;
– seaduslike võimaluste loomine Euroopasse jõudmiseks.
Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheline koostöö liikmesriigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasivõtmise valdkonnas on selle poliitika oluline osa. Selleks et tugevdada kõikehõlmavaid partnerlusi ja tagada kolmandate riikide täielik koostöö, on Euroopa Ülemkogu kutsunud ELi üles kasutama kõiki võimalikke vahendeid, sh arengukoostööd, kaubandust ja viisameetmeid 3 .
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) artikli 25a lõike 5 punkt a.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei kohaldata.
•Proportsionaalsus
Kavandatud meetmed, mille eesmärk on parandada Etioopia koostööd ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasivõtmisel, on taotletava eesmärgiga proportsionaalsed. Need meetmed ei piira viisataotlejate võimalust viisat taotleda ja saada, vaid hõlmavad viisamenetluse teatavaid aspekte. Lisaks sellele on teatavad isikute kategooriad käesoleva otsuse kohaldamisalast välja arvatud.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ei kohaldata.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Kavandatud meetmed ei mõjuta võimalust viisat taotleda ja saada ning nende kohaldamisel järgitakse taotlejate põhiõigusi, eelkõige austust perekonnaelu vastu.
4.MÕJU EELARVELE
Ei kohaldata.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ei kohaldata.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artiklis 1 on määratletud kavandatud rakendusotsuse kohaldamisala.
Lõigetes 1 ja 2 on täpsustatud, et seda kohaldatakse ainult selliste Etioopia kodanike suhtes, kellelt nõutakse viisat, ja mitte nende suhtes, kes on määruse (EL) 2018/1806 artikli 4 või 6 alusel viisanõudest vabastatud.
Lõikega 3 jäetakse otsuse kohaldamisalast välja viisataotlejad, kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike või selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.
Lõikes 4 on täpsustatud, et kavandatud otsus ei piira liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
Artiklis 2 on sätestatud, et kavandatud otsuse kohaldamisalasse kuuluvate Etioopia kodanike suhtes peatatakse ajutiselt viisaeeskirja järgmiste sätete kohaldamine.
–Liikmesriikide võimalus loobuda nõudest esitada kõik tõendavad dokumendid. See tähendab, et kõik taotlejad peavad iga taotlusega esitama kõik dokumendid, mis tõendavad riiki sisenemise tingimuste täitmist, nagu on sätestatud Schengeni piirieeskirjades.
–Liikmesriikide võimalus mitte nõuda viisatasu diplomaatilise passi ja teenistuspassi kasutajatelt. Selle taotlejate kategooria suhtes kohaldatakse tavapärast viisatasu summas 80 eurot.
–Tavapärane menetlemisaeg 15 päeva taotluse kohta otsuse tegemiseks. See tähendab, et liikmesriikidel on taotluste kohta otsuse tegemiseks aega 45 päeva.
–Mitmekordse viisa andmise eeskirjad. See tähendab, et põhimõtteliselt antakse ainult ühekordseid viisasid.
Artikkel 3 sisaldab kavandatud otsuse adressaatide, s.o asjaomaste liikmesriikide loetelu.
2023/0344 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine Etioopia suhtes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), 4 eriti selle artikli 25a lõike 5 punkti a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Etioopiaga tagasivõtmise valdkonnas tehtavat koostööd hinnati määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a lõike 2 kohaselt ebapiisavaks. Tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö kõigis etappides on vaja teha märkimisväärseid edusamme, sh tagada, et Etioopia teeb kõigi liikmesriikidega õigel ajal ja prognoositaval viisil tulemuslikku koostööd isikute tuvastamise ja reisidokumentide väljaandmise valdkonnas ning tagasisaatmisoperatsioonide läbiviimisel.
(2)Liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate Etioopia kodanike tuvastamisel on pidevalt probleeme, kuna Etioopia ametiasutused ei vasta tagasivõtutaotlustele, tagasipöördumistunnistusi ei anta välja isegi siis, kui kodakondsus on eelnevalt kinnitatud, ning keeruline on korraldada tagasisaatmisoperatsioone vabatahtlikuks ja sunniviisiliseks tagasipöördumiseks regulaar- ja tšarterlendudel.
(3)Võttes arvesse mitmesuguseid meetmeid, mida komisjon on koostöö parandamiseks siiani võtnud, ja liidu üldisi suhteid Etioopiaga, peetakse Etioopia koostööd liiduga tagasivõtmise küsimustes ebapiisavaks ja seega on vaja võtta meetmeid.
(4)Seetõttu tuleks ajutiselt peatada määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine selliste Etioopia kodanike suhtes, kelle suhtes kehtib viisanõue vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1806 5 . Eesmärk on julgustada Etioopia ametivõime võtma vajalikke meetmeid, et parandada tagasivõtmise valdkonnas tehtavat koostööd.
(5)Ajutiselt tuleks peatada määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a lõike 5 punktis a osutatud meetmed: tõendavate dokumentide esitamise nõuetest loobumise võimaluse peatamine artikli 14 lõikes 6 osutatud viisataotlejate puhul, taotluse läbivaatamiseks artikli 23 lõikes 1 osutatud üldise 15-kalendripäevase ajavahemiku peatamine, mis seetõttu välistab ka selle ajavahemiku pikendamise kuni 45 päevani üksikjuhtudel ja mille tulemusena saab 45 päevast tavapärane menetlemisperiood, artikli 24 lõigete 2 ja 2c kohaste mitmekordsete viisade väljaandmise peatamine ning diplomaatilise passi või teenistuspassi kasutajate puhul artikli 16 lõike 5 punkti b kohase viisatasust loobumise võimaluse peatamine.
(6)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ 6 kohaldamist, millega laiendatakse vaba liikumise õigust pereliikmetele nende kodakondsusest olenemata, kui nad ühinevad liidu kodanikuga või on temaga kaasas. Käesolevat otsust ei tohiks seega kohaldada direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike pereliikmete suhtes ega selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmete suhtes, kellel on liidu ja kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.
(7)Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed ei tohiks piirata kohustusi, mis liikmesriikidel on rahvusvahelise õiguse kohaselt muu hulgas rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide asukohariigina või selliste rahvusvaheliste konverentside võõrustajariigina, mille on kokku kutsunud ÜRO või muud liikmesriikides asuvad rahvusvahelised valitsustevahelised organisatsioonid. Seega ei tohiks ajutist peatamist kohaldada viisat taotlevate Etioopia kodanike suhtes, kui see on vajalik selleks, et liikmesriigid saaksid täita oma kohustusi selliste organisatsioonide asukohariigina või selliste konverentside võõrustajariigina.
(8)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.
(9)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 7 ; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(10)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) 8 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 9 artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.
(11)Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 10 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 11 artikliga 3.
(12)Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 12 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL 13 artikliga 3.
(13)Käesolev otsus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
1.Käesolevat otsust kohaldatakse selliste Etioopia kodanike suhtes, kelle suhtes kehtib viisanõue vastavalt määrusele (EL) 2018/1806.
2.Käesolevat otsust ei kohaldata selliste Etioopia kodanike suhtes, kes on viisanõudest vabastatud määruse (EL) 2018/1806 artikli 4 või 6 alusel.
3.Käesolevat otsust ei kohaldata selliste Etioopia kodanike suhtes, kes taotlevad viisat ja kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike või selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmed, kellel on liidu ja kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.
4.Käesolevat otsust kohaldatakse, ilma et see piiraks neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:
(a)rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina;
(b)ÜRO või liikmesriigis asuvate muude rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide kokku kutsutud või nende egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina;
(c)privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel;
(d)tulenevalt Püha Tooli (Vatikan) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt), nagu seda on viimati muudetud.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamise ajutine peatamine
Määruse (EÜ) nr 810/2009 järgmiste sätete kohaldamine peatatakse ajutiselt:
a) artikli 14 lõige 6;
b) artikli 16 lõike 5 punkt b;
c) artikli 23 lõige 1;
d) artikli 24 lõiked 2 ja 2c.
Artikkel 3
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Horvaatia Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungarile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovaki Vabariigile, Soome Vabariigile ja Rootsi Kuningriigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja