EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 12.9.2023

COM(2023) 533 final

2023/0323(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

äritehingutes esinevate hilinenud maksete tõkestamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 313 final} - {SWD(2023) 312 final} - {SWD(2023) 313 final} - {SWD(2023) 314 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

12. jaanuarist 17. märtsini 2023 saadi 137 sidusrühmalt vastused tagasisidekorjele ja 117 vastust avalikule konsultatsioonile 14 . VKEde paneelkonsultatsioon 15 toimus 26. jaanuarist 16. märtsini 2023 ja sellele saadi 939 vastust.

Komisjon korraldas kahepoolsed kohtumised äriühinguid, eelkõige VKEsid esindavate oluliste sidusrühmadega 16 . Hilinenud makseid käsitleti ka 21. märtsil ja 31. mail 2023 VKEde saadikute võrgustiku kohtumistel. Hilinenud maksete eksperdirühmaga korraldati kaks kohtumist, 17 mis toimusid vastavalt 10. oktoobril 2022 ja 13. jaanuaril 2023. Valdav osa sidusrühmadest kinnitas, et hilinenud maksed mõjutasid oluliselt äriühinguid, just VKEsid.

Peaaegu kõik sidusrühmad, kellega konsulteeriti, toetasid direktiivi muutmist. Kuid mõned sidusrühmad märkisid, et rangemad normid on vastuolus Euroopa äriühingute lepinguvabadusega. Enamik sidusrühmadest toetas varianti piirata ettevõtjatevaheliste tehingute maksetähtaega, eelistades 30 päeva. Ainult üksikud sidusrühmad olid maksetähtaja piiramise mõtte vastu. Paljud sidusrühmad toetasid varianti tagada krediidijuhtimise ja finantskirjaoskuse alane koolitus ning luua Euroopa maksete vaatluskeskus. Konsultatsioonist ilmnes, et viivist ja hilinenud maksetega seotud hüvitist maksti harva. Sidusrühmad pooldasid viivise maksmise automaatseks muutmist.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Eksperdiarvamuste kogumisel ja kasutamisel olid komisjonile abiks olemasolevate hindamiste ja aruannete tulemused: hilinenud maksete direktiivi järelhindamine, 18 komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule hilinenud maksmise direktiivi rakendamise kohta (ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument), 19 Euroopa Parlamendi resolutsioon hilinenud maksmise direktiivi rakendamise kohta 20 ja tulevikukindluse platvormi arvamus hilinenud maksmise direktiivi kohta 21 .

•Mõjuhinnang

Õiguskontrollikomitee vaatas mõjuhinnangu läbi 10. mail 2023 ja esitas 12. mail 2023 reservatsioonidega positiivse arvamuse 31 . Komitee soovitusi võeti arvesse mõjuhinnangu lõppversioonis. Mõjuhinnangus analüüsiti erinevaid poliitikavariante kolme erieesmärgi saavutamiseks. Esimese eesmärgi („hoida ära hilinenud maksed“) alusel kindlaks määratud poliitikameetmed (PV1) keskenduvad äritehingu läbirääkimisetapile, kuna makseviivitused on sageli lepingus sisalduvate põhjendamatute või ebaõiglaste maksetingimuste tagajärg. Hinnati maksetingimuste erinevaid variante ettevõtjatevahelistes tehingutes, sh kontrollimenetluse maksimaalset kestust, et teha kindlaks kaupade või teenuste vastavus lepingunõuetele. Samuti hinnati varianti, millega tehakse krediidijuhtimise ja finantskirjaoskuse koolitus VKEdele laialdasemalt kättesaadavaks ja ennetava meetmena lihtsustatakse koolitusele juurdepääsu. Teise eesmärgi „soodustada tähtaegseid makseid“ poliitikameetmetega määrati kindlaks (PV2) eesmärk tõkestada hilinenud maksmist, tagades maksmise reeglite täitmise ning maksetähtaegade järgimise, muutes viivise ja hüvitise maksmise kohustuslikuks ning vaadates läbi kindlasummalise hüvitise suuruse. Samuti hinnati variante, mis käsitlevad nõuete täitmise tagamist ja koosmõju riigihankemenetlustega. Kolmanda eesmärgi „tugevdada õiguskaitsemehhanisme, tagada õiglased maksetingimused ja võimestada äriühinguid“ jaoks kindlaks määratud poliitikameetmed (PV3) keskenduvad õiglusele ja tõhusate õiguskaitsemehhanismide kättesaadavusele.

Eelistatud poliitikavariant: hindamine näitab, et igal variandil on võimalikud eelised, aga samuti teatavad riskid, kui neid eraldi rakendada. Eelistatud meetmepakett koondab seega variantide PV1, PV2 ja PV3 kõige tulemuslikumad alamvariandid. Paketil on mitu eelist võrreldes iga eraldiseisva poliitikavariandiga ja sellega kõrvaldatakse suures osas nendest igaühe olemuslikud riskid. Maksetähtaegade piiramine, nagu PV1 puhul, on tõenäoliselt märksa tulemuslikum, kui sellega kaasnevad tugevad nõuete täitmise tagamise meetmed ning hilinenud maksete vastased heidutusmeetmed, nagu PV2a puhul. Viivise ja hüvitise automaatse tasumise heidutav mõju suureneb, kui kõrvaldatakse võimalus nendest nõuetest kõrvale hoida ebaõiglaselt pikkades maksetähtaegades kokku leppimise teel. Meetmed variandi PV3b alusel pakuvad paketi jaoks täiendavat tuge. Mõjuhinnangu konservatiivse prognoosi kohaselt on realistlik hilinenud maksete vähenemine 35 %, kui omavahel liita makseviivituste vähenemine 23,4 % PV1, 17,8 % PV2 ja 5,5 % PV3, eeldades et erinevad variandid omavahel mõnel määral kattuvad. Õigusakti vormiga seotud variandi hindamisel järeldati, et eelistatud vorm on määrus.

Eelistatud poliitikapakett 1a+2a+3b

Ettevõtjatevaheliste tehingute puhul piiratakse maksetähtaegu 30 päevaga.

Kontrolli- või heakskiitmismenetlust piiratakse 30 päevaga (ilma eranditeta).

ELi liikmesriigid soodustavad krediidijuhtimise ja finantskirjaoskuse koolituse kättesaadavust, sh VKEde digitaalsete maksevahendite alal.

Viivis on automaatne („õiguse“ kontseptsioon jäetakse välja), selgitatakse viivise arvestamise lõppkuupäeva.

Iga hilinenult makstud tehingu pealt tuleb tasuda kindlasummaline hüvitis ja seda suurendatakse 50 euroni, et võtta arvesse inflatsiooni.

ELi liikmesriigid nimetavad organid, kes vastutavad õigusnormide täitmise tagamise eest ja teevad omal algatusel või kaebuse alusel uuringuid ning kellel on volitus määrata halduskaristusi ja avaldada rikkujate nimed. Nõuete tulemuslikumaks täitmiseks kasutatakse digivahendeid.

Ehitustööde hankelepingute puhul peavad avaliku sektori hankijad ja töövõtjad kontrollima, et peatöövõtjale tehtud makse on kantud edasi otsestele alltöövõtjatele.

ELi liikmesriigid peavad looma vahendusmenetluse riikliku süsteemi, et lahendada äritehingutega seotud maksevaidlused.

ELi liikmesriigid peavad lahendama ebaõiglaste lepingutingimuste ja -tavade küsimuse oma siseriikliku õiguse alusel.

Eelistatud paketist tekivad ettevõtetele teatavad ühekordsed kulud. Maksetähtaegade piiramine 30 päevaga ja viivise maksmise kohustuslikuks muutmine toovad kaasaühekordsed kohandamiskulud, mis on seotud tüüptingimuste ajakohastamisega maksetähtaegade (56,1 miljonit eurot) ja hüvitiste (243 miljonit eurot) osas. Kuid kui mõlemad poliitikavariandid võetakse korraga vastu, saab mõlemad muudatused teha ühe kohandusega (243 miljonit eurot). Eelistatud pakett tekitab võlgnikele korduvad nõuete täitmise tagamise kulud, mis tulenevad hüvitise automaatsest maksmisest (228,3 miljonit eurot viivist, 3,23 miljardit eurot tasusid), millest saavad samas otsest kasu võlausaldajad, ning otsestest regulatiivsetest trahvidest tuleneva nõuete täitmise tagamise kulu (136,8 miljonit eurot). Neid kulusid on võimalik täielikult vältida, kui äriühingud järgivad nõudeid ja maksavad õigel ajal. Kokkuvõttes on majanduslik netokasu positiivne, kuna rahavood muutuvad prognoositavamaks ja äriühingutel on neid lihtsam juhtida. Ehitustööde hankelepingute peatöövõtjate halduskulud, mis tulenevad alltöövõtjatele maksete tegemise tõendamisest, moodustavad kogu ELi arvestuses 2,2 miljonit eurot.

Eelistatud variandist saavad avaliku sektori ametiasutused kasu mitmel viisil. Peamine eelis tuleneb hilinenud maksete üldisest eeldatavast vähenemisest, mis tähendab vähem pankrotte ja nendega seotud kulutusi riigi rahakoti jaoks. Haldustrahvid, mida riiklikud täitevasutused võivad koguda hilinenud makseid tegevatelt äriühingutelt ja mida hinnatakse 136,8 miljonile eurole, võivad samuti aidata katta täitevasutuste kulusid. Avaliku sektori asutused peaksid saama kasu ka PO3b alusel ette nähtud vahendusmenetluse süsteemidest, nii otseselt (kui avaliku sektori asutus soovib lahendada vaidluse tarnijaga) kui ka kaudselt (vähendades kohtusüsteemi koormust).

Avaliku sektori asutused peavad katma teatavad kulud. Juurdepääsu tagamisega krediidijuhtimise ja finants-/digikirjaoskuse koolitusele kaasnevad teatavad kohandamiskulud, olenevalt sellest, kuidas liikmesriigid oma toetust struktureerivad, mistõttu ei ole võimalik esitada lõplikku kulude hinnangut. Hinnangulised korduvad nõuete täitmise tagamise kulud, mis tulenevad viivise ja hüvitise automaatsest maksmisest riigi ja ettevõtjate vahelistes tehingutes, moodustavad vastavalt 37,2 miljonit eurot ja 0,53 miljardit eurot aastas. Neid kulusid on võimalik vältida, tehes maksed õigel ajal. Lepingu tüüptingimuste muutmine uute hüvitiste lisamiseks tekitab kulu 10 eurot kehami kohta, nagu ka PV2 puhul. Liikmesriigid, kellel täitevasutusi või vahendusmenetluse süsteeme ei ole, peavad need looma ja neid käitama, millest tekivad korduvad nõuete täitmise tagamise kulud suuruses hinnanguliselt 60–65 miljonit eurot aastas (täitevasutused) ja 10–40 miljonit eurot aastas (vahendusmenetluse teenused) ELis. Alltöövõtjatele tähtaegselt maksmise kontrollimine riigihangete direktiivide kohaste ehitustööde hankelepingute puhul on jäetud liikmesriikide otsustada; sellisel juhul ei nõuaks võimalikud korduvad nõuete täitmise tagamise kulud täiendavaid ressursse.

Käesolev algatus aitab saavutada mitut kestliku arengu eesmärki. Kaudselt majanduskasvu panustamine loob parema ettevõtluskeskkonna ühtsel turul (kestliku arengu eesmärk nr 8). Konsulteerimine sidusrühmadega on kinnitanud, et hilinenud maksed on peamine ärevuse ja stressi allikas ning vähendab usaldust turul. Krediidijuhtimise ja finantskirjaoskuse kättesaadavuse suurendamine ja juurdepääsu lihtsustamine parandab hariduse kvaliteeti (kestliku arengu eesmärk nr 4). Muutes tingimused õiglasemaks, suurendades VKEde juurdepääsu finantsteenustele, sh taskukohastele laenudele, ja hõlbustades nende lõimumist väärtusahelatesse ja osalemist turgudel, aitab käesolev läbivaatamine kaasa kestliku arengu eesmärgi nr 9 saavutamisele. See läbivaatamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kavandatud määrus lihtsustab olukorda hilinenud maksete tõkestamisel ühtse ja siduva lähenemisviisi abil, mida kohaldatakse igas suuruses äriühingute suhtes, ilma VKEde erikohtlemiseta. Kõik meetmed on koostatud VKEsid silmas pidades, aga neist saavad kokkuvõttes kasu igas suuruses äriühingud. Kuid kuna hilinenud maksed mõjutavad rohkem mikroettevõtjaid kui VKEsid, siis saavad suurema tõenäosusega sellest kasu 0–9 töötajaga äriühingud, kelle tulemuslikkus paraneb.

Lihtsustamisest saadav kasu tuleneb rangete ja ühtsete maksetingimuste kehtestamisest, mille tulemuseks on väiksem ajakulu läbirääkimistele. Maksetähtaja piiramine vähendab väiksemate turuosaliste hirmu, kes praegu nõustuvad suuremate turuosalistega töötades sageli ebaõiglaste maksetähtaegadega. Sellest sättest saab eeldatavasti otsest kasu vähemalt 30 % ELi VKEdest. Kui kombineerida maksetähtaja piiramine selliste heidutusmeetmetega nagu viivise ja (suurema) hüvitise automaatne tasumine, siis peaks vähenema hilinenult makstud arvete arv ning peaksid märkimisväärselt vähenema kulud, mis on seotud hilinenud maksjatega tegelemiseks kuluva vaeva ja ajaga. Inimtööpäevade arv aastas, mille äriühing kulutab hilinenud maksete sissenõudmisele, ulatub hinnanguliselt viiest päevast Saksamaal kuni 15 päevani Hispaanias 32 . Isegi väga konservatiivsete hinnangute kohaselt saaks hilinenud maksete ärahoidmise korral EL 27 majanduse jaoks aastas kokku hoida 27,4 miljonit inimtöötundi, mis on võrdväärne 5 845,4 miljoni euroga.

Maksetähtaegade piiramise ja kontrollimenetluse kaudu saab muuta rahavood prognoositavamaks. Ettepanekuga jaotatakse ka finantskoormus ja kulud õiglastel tingimustel ümber, tagades, et iga äriühing maksab likviidsuse eest, mida ta vajab. Praeguses olukorras on väiksemate või nõrgema turupositsiooniga ettevõtete jaoks halduslikult koormav hankida rahastamist hinnaga, mis võtab arvesse nende riskitaset. Samal ajal annavad hilinenud maksed äriühingutele, kelle riskid on väiksemad ning kellel on lihtsam ja vähem kulukas rahastamist saada, lihtsa viisi saada kaubanduskrediiti.

Lõpetuseks, ettepanek muudab ettevõtete jaoks lihtsamaks oma õiguste kaitsmise, hõlbustades juurdepääsu tõhusale õiguskaitsele vahendusmenetluse teel; praegu on võimalik kasutada ainult kohtumenetlust, mis on sageli kulukam ja aeganõudvam variant. Vahendusmenetlus võimaldaks äriühingutel säästa tänu välditud kohtuasjadele 27 miljonit eurot aastas.

•Mõju konkurentsivõimele

Ettepanek avaldab tõenäoliselt positiivset mõju hinna/kulu ja innovatsiooni alasele konkurentsivõimele. Tänu suuremale, stabiilsemale ja prognoositavale kogurahavoole on äriühingutel rohkem likviidsust, et investeerida innovatsiooni või suunata kulude vähenemine edasi tarbijatele. Rahastamise kulu väheneb, kuna pangad rahastavad otse oma klientide riske. Kavandatud algatus muudaks samuti ettevõtlustingimused prognoositavamaks, mille tulemuseks oleks soodsam ettevõtluskeskkond. Eeldatakse, et sellest saavad kasu kõik turuosalised, kuid VKEdele avaldab see suuremat mõju kui suurtele äriühingutele. Suured äriühingud maksavad suurema tõenäosusega hilinemisega kui VKEd, seega jääb tõenäolisemalt nende kanda osa eelistatud poliitikavariandis kindlaks määratud kuludest. 

Rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohast puutuvad impordi- või eksporditehinguid tegevad äriühingud kokku maksetähtaegade pikkuse asümmeetriaga (makstavad ja saadavad arved). Äriühingud peavad haldama sellest asümmeetriast tulenevaid riske, näiteks leppides oma rahvusvaheliste partneritega kokku lepingu suhtes kohaldatavas õiguses, millega määratakse kindlaks, kumb osaline võtab enda kanda kõnealuse riski. Seejärel peab osaline leidma sobiliku viisi asümmeetriaga seotud kulu rahastamiseks. See eeldab, et riske, sh maksmata jäämise risk, maandavad turutingimustel kaubanduskrediidiandjad (nt rahaliste ettemaksete, akreditiivi, avatud arvete või komisjonimüügi teel 33 ). Need kaubanduse rahastamise lahendused piiravad märkimisväärselt mõju, mis maksetähtaegade piiramise kohustuslikul kasutuselevõtul on.

Risk, et äriühingud valivad rahvusvaheliste tehingute puhul süsteemselt pikad maksetähtajad ELi-väliste riikide õigusaktide alusel, et lüüa alla rangelt ELi normidest kinnipidavate äriühingute hinnad, on hinnangu kohaselt piiratud. Mitmes ELi partnerriigis, nt Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Türgis ja Ühendkuningriigis, kohaldatakse juba hilinenud makseid reguleerivaid õigusnorme. See stsenaarium ei ole tegelikult realiseerunud ELis, kus teatavad riigid, nt Madalmaad, on kehtestanud teistest rangemad makseid käsitlevad õigusnormid.

•IKT valdkonnas toimunud muutused, mida on arvesse võetud

Hilinenud maksete direktiiv jõustus ajal, kui maailm oli märksa vähem digitaalne. Selle rakendamise kümne aasta jooksul on digitehnoloogiale üleminek avaldanud sügavat mõju kõigile ühiskonna aspektidele, sh sellele, kuidas äriühinguid juhitakse, kujundades ümber viisi, kuidas äriühingud suhtlevad või turustavad oma tooteid ja teenuseid. Ettepaneku meetmed sobivad sellesse tänapäevasesse konteksti ja on seega vaikimisi digitaalsed.

Digivahenditel ja -lahendustel on oluline osa teatavates kavandatud meetmetes ning need mõjutavad nende otstarbekust ja kulutõhusust. See kehtib kohustuse puhul nimetada maksereeglite täitmise tagamise eest vastutavad asutused. Liikmesriikidel palutakse ka julgustada VKEsid kasutama digivahendeid, et neile makstaks kiiremini, ning hõlbustada nende jaoks osalemist finantskirjaoskuse ja krediidijuhtimise koolitusel, sh digitaalsete maksevahendite kasutamise koolitusel.

•Põhiõigused

Ettepanek toetab Euroopa Liidu põhiõiguste harta ettevõtlusvabadust käsitleva artikli 16 rakendamist. Kiired maksed suurendavad usaldust turul ja edendavad ettevõtlust.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

·vähendada 35 % nende äriühingute osakaalu, kes teatavad hilinenud maksete probleemist (edusamme mõõdetakse lähtuvalt ettevõtjate rahastamisele juurdepääsu käsitlevas 2022. aasta uuringus esitatud kõiki äriühinguid hõlmavast võrdlusväärtusest: eesmärk on 28 % ja lähtetaseme väärtus 43 %);

·vähendada 35 % nende äriühingute osakaalu igas suurusklassis, kes teatavad hilinenud maksete probleemist (edusamme mõõdetakse lähtuvalt ettevõtjate rahastamisele juurdepääsu käsitlevas 2022. aasta uuringus esitatud kõiki suurusklasse hõlmavast lähtetaseme väärtusest (eesmärk jääb vahemikku 26–31 % ja lähtetaseme väärtus on 40–47 %)).

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2023/0323 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

äritehingutes esinevate hilinenud maksete tõkestamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 35 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Siseturul tasutakse ettevõtjatevaheliste või ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vaheliste kaubatarnete või teenuste osutamise eest enamasti makse tasumise edasilükkamise vormis, millega tarnija või teenuse osutaja annab kliendile arve tasumiseks aega vastavalt sellele, kuidas pooled on kokku leppinud, nagu on märgitud tarnija või teenuse osutaja arvele või nagu on ette nähtud seadusega.

(2)Sageli tehakse ettevõtjatevahelistes või ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahelistes äritehingutes maksed lepingus kokkulepitust või üldiste äritingimustega või seadusega ette nähtust hiljem.

(3)Maksetega hilinemine mõjutab otseselt rahavoogude likviidsust ja prognoositavust, suurendades seeläbi käibekapitali vajadust ja vähendades äriühingu juurdepääsu välisrahastamisele. See mõjutab konkurentsivõimet, vähendab tootlikkust, viib koondamisteni, suurendab maksejõuetuse ja pankroti tõenäosust ja kujutab endast olulist takistust kasvule. Maksetega hilinemisega seotud kahjulik mõju kandub edasi tarneahelates, kuna makseviivitus kantakse sageli edasi tarnijatele. Need negatiivsed tagajärjed avaldavad suurt negatiivset mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd“), kes tuginevad korrapärastele ja prognoositavatele rahavoogudele. Seega on maksetega hilinemine probleem liidu majanduse jaoks selle negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede tõttu.

(4)Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 805/2004, 36 (EÜ) nr 1896/2006, 37 (EÜ) nr 861/2007 38 ja (EL) nr 1215/2012 39 alusel on juba võimalik pöörduda hilinenud maksetega seoses kohtusse, on vaja ette näha täiendavad sätted, et vältida hilinenud makseid äritehingutes.

(5)Ettevõtjatel peaks olema võimalik kaubelda kogu siseturul tingimustel, mis tagavad, et piiriüleste tehingutega ei kaasne suuremaid ohte kui kodumaise müügiga. Kui siseriiklike ja piiriüleste tehingute suhtes kohaldataks märkimisväärselt erinevaid norme, põhjustaks see konkurentsimoonutusi.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/7/EL 40 on sätestatud normid hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. 2019. aastal tegi Euroopa Parlament kindlaks kõnealuse direktiivi mitu vajakajäämist. VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks 41 kutsuti üles tagama VKEde jaoks hilinenud makseteta keskkond ja tugevdama direktiivi 2011/7/EL täitmise tagamist. 2021. aastal tõi tulevikukindluse platvorm oma arvamuses esile kõnealuse direktiivi rakendamise seisukohast kriitilised küsimused. Nendes algatustes kindlaks tehtud peamised vajakajäämised on seotud järgmisega: mitmetimõistetavad sätted, mis käsitlevad „äärmist ebaõiglust“ ettevõtjatevaheliste tehingute maksetähtaegades, ebaõiglaseid maksetavasid ning heakskiitmis- ja kontrollimenetluste tähtaegu; kindlasummaline hüvitis; riigi ja ettevõtjate vaheliste tehingute ning ettevõtjate omavaheliste tehingute maksetingimusi käsitlevate reeglite asümmeetria; ettevõtjatevaheliste äritehingute maksimaalse maksetähtaja puudumine; nõuetele vastavuse ja nõuete täitmise tagamise järelevalve puudumine; selliste vahendite puudumine, millega tõkestada teabe asümmeetriat, ning selliste vahendite puudumine, mille abil võlausaldajad saavad võtta meetmeid oma võlgnike vastu ning koosmõju puudumine riigihangete raamistikuga.

(7)Nende vajakajäämiste kõrvaldamiseks tuleks direktiiv 2011/7/EL asendada.

(8)Tuleks kehtestada normid, et hoida ära hilinenud maksed äritehingutes, mis käsitlevad kauba kohaletoimetamist või teenuste osutamist tasu eest, olenemata sellest, kas need tehingud toimuvad ettevõtjate vahel või ettevõtjate ja avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate vahel, mille puhul viimatinimetatud on võlgnikud, kui kõnealused hankijad teevad ettevõtjatele märkimisväärses ulatuses makseid.

(9)Ehitustööde hankelepingute ning ehitus- ja inseneritööde puhul esineb väga sageli liiga pikki maksetähtaegu ja viivitusi. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada ka sellise tegevuse suhtes.

(10)Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta tehingud tarbijatega, kahjuhüvitamiseks tehtud maksed, sh kindlustusandjate tehtud maksed, ning maksekohustused, mida saab tühistada, mis võidakse edasi lükata või millest võidakse loobuda maksejõuetusmenetluse või restruktureerimise menetluse raames või sellega seoses, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1023 42 kohased ennetava saneerimise menetlused.

(11)Hilinenud maksete näol on tegemist lepingurikkumisega, mille muudavad võlgnike jaoks rahaliselt ahvatlevaks hilinenud maksete suhtes rakendatavad madalad või puuduvad viivisemäärad või aeglane õiguskaitsemenetlus. Et sellist suundumust muuta ja hilinenud makseid vältida, on vaja otsustavat tegutsemist õigeaegse maksmise kultuuri suunas, kus viivise nõudmise õigust ei saa välistada. Seetõttu peaksid lepingulised maksetähtajad piirduma 30 kalendripäevaga nii ettevõtjatevahelistes kui ka avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate vahelistes tehingutes, kus avaliku sektori asutus on võlgnik.

(12)Menetlusi kauba või teenuste lepingus märgitud nõuetele vastavuse kontrollimiseks või heakskiitmiseks ning arvete korrektsuse ja nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutatakse sageli maksetähtaja tahtlikuks pikendamiseks. Nende lepingusse lisamine peaks seega olema objektiivselt põhjendatud lähtuvalt kõnealuse lepingu erilaadist või selle teatavatest omadustest 43 .. Seetõttu peaks olema võimalik lisada selline kontrolli- või heakskiitmismenetlus lepingusse ainult juhul, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega ja vajalik kaupade või teenuste eripärast tingituna. Eesmärgiga vältida, et seda heakskiitmis- või kontrollimenetlust kasutatakse maksetähtaja pikendamiseks, tuleks lepingus selgelt kirjeldada sellise menetluse üksikasju, sh selle kestust. Samadel kaalutlustel peaks võlgnik algatama kontrolli- või heakskiitmismenetluse viivitamata pärast võlausaldajalt äritehinguga seotud kaupade ja/või teenuste saamist, olenemata sellest, kas võlausaldaja on esitanud arve või samaväärse maksetaotluse. Sobilik on kehtestada heakskiitmis- või kontrollimenetluse maksimaalne kestus, et mitte ohustada käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

(13)Käesolev määrus ei tohiks piirata lühemate tähtaegade kohaldamist, mis võidakse näha ette siseriikliku õigusega ja mis on võlausaldajale soodsamad.

(14)Riigihangetel võib olla oluline roll maksekäitumise parandamisel. Seetõttu tuleks suurendada riigihankeid puudutava poliitika ja normide ning kiire maksmise eesmärkide koosmõju. Eelkõige ehitustööde hangetes ei maksa peatöövõtja alltöövõtjatele sageli õigel ajal, isegi kui avaliku või võrgustiku sektori hankijad on neile lepingu alusel makse teinud, ja see võib tekitada tarneahelas kahjuliku doominoefekti. Seetõttu on kohane, et töövõtjad esitaksid avaliku ja võrgustiku sektori hankijatele tõendi makse kohta, mille nad on teinud oma otsestele alltöövõtjatele.

(15)Liidu õigusaktide järjepidevuse huvides tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada mõistete „avaliku sektori hankija“ ja „võrgustiku sektori hankija“ määratlusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/23/EL, 44 2014/24/EL, 45 2014/25/EL 46 ja 2009/81/EÜ 47 .

(16)Viivist tuleks arvutada lihtintressina iga päeva kohta. Viivis lisatakse maksmisele kuuluvale summale. Seega on võlgnik täitnud oma kohustused ainult juhul, kui võlausaldaja on saanud maksmisele kuuluva summa koos vastava viivise ja kindlasummalise hüvitisega. Viivist arvestatakse kuni maksmisele kuuluva summa võlausaldajale tasumiseni.

(17)Võlausaldajal ei tohiks olla võimalik loobuda viivise saamise õigusest, kuna viivisel on kaks otstarvet: hüvitada osa võlausaldajale viivitusest tekkinud kahjust ja karistada võlgnikku lepingu rikkumise eest. Selleks et võlausaldajal oleks lihtsam viivist ja hilinenud makse korral hüvitist saada, peaks võlausaldaja õigus neid saada olema automaatne, välja arvatud juhul, kui makseviivitus ei ole tekkinud võlgniku süü tõttu.

(18)On vaja, et võlausaldajad saaksid hilinenud maksetest tulenevate sissenõudmiskulude katmiseks õiglast hüvitist, mis motiveeriks makseviivitustest hoiduma. Need kulud peaksid hõlmama halduskulude sissenõudmist ja hüvitist hilinenud maksest tekkinud sisekulude eest ning need tuleks lisada viivisele iga äritehingu puhul, mille eest on Euroopa Kohtu hinnangul makstud hilinemisega 48 . Sissenõudmiskulude kindlasummaline miinimumhüvitis tuleks kindlaks määrata, ilma et see piiraks siseriiklikke sätteid, mille kohaselt liikmesriigi kohus võib määrata võlausaldajale täiendava hüvitise, mis on seotud võlgniku hilinenud maksega.

(19)Makseid peaks olema võimalik teha osamaksetena või ajatatud maksetena. Siiski tuleks iga osamakse või makse teha kokkulepitud tingimustel ja nende suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud hilinenud maksete norme.

(20)Lisaks kindlale summale, millega kaetakse sissenõudmisega seotud sisekulud, peaks võlausaldajal olema õigus nõuda hüvitist ka muude, võlgniku hilinenud maksetega seotud sissenõudmiskulude eest. Niisuguste kulude hulka peaksid kuuluma näiteks kulud, mis tekivad võlausaldajale seoses juristi või inkassofirma poole pöördumisega.

(21)Tuleks vältida lepinguvabaduse kuritarvitamist võlausaldaja kahjuks. Seega kui lepingu klausel või tava, mis on seotud maksetähtpäeva või -ajaga, viivise tasumise või määraga, sissenõudmiskulude hüvitamisega, kontrolli- või heakskiitmismenetluse pikendamisega või arve saatmisega tahtlikult viivitamise või saatmise takistamisega, ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, siis peaks see olema kehtetu.

(22)Et oleks võimalik tõhustada jõupingutusi, mille eesmärk on hoida ära lepinguvabaduse kuritarvitamist võlausaldajate kahjuks, peaks organisatsioonidel, keda on ametlikult tunnustatud võlausaldajate esindajatena, ja organisatsioonidel, kellel on õigustatud huvi seoses ettevõtjate esindamisega, olema võimalik pöörduda liikmesriikide kohtute või haldusasutuste poole, et hilinenud maksed ära hoida.

(23)Selleks et tagada maksmisele kuuluva summa tasumine täies ulatuses, on oluline veenduda, et müüja omandiõigus kauba suhtes säilib seni, kuni kauba eest on täies mahus tasutud, kui omandiõiguse säilitamine on ostja ja müüja vahel enne kauba tarnimist sõnaselgelt kokku lepitud.

(24)Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks on oluline kindlustada käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustuste läbipaistvus. Õige intressimäära kohaldamise tagamiseks on oluline, et liikmesriigid ja komisjon need avalikustaksid.

(25)Karistused maksete hilinemise eest on hoiatavad ainult siis, kui nendega kaasneb õiguskaitsemenetlus, mis on kiire ja võlausaldaja jaoks tulemuslik. Vaidlustamata nõuete kiired sissenõudmismenetlused peaksid seega olema kättesaadavad kõigile liidus tegutsevatele võlausaldajatele.

(26)Käesoleva määruse järgimise hõlbustamiseks ja tagamiseks peaksid liikmesriigid nimetama määruse täitmise tagamise eest vastutavad asutused, kes täidavad oma kohustusi ja ülesandeid objektiivselt ja õiglaselt ning tagavad eraõiguslike ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste võrdse kohtlemise. Need täitevasutused peaksid tegema uurimisi oma algatusel, menetlema kaebusi ja neil peaks muu hulgas olema volitus kehtestada karistusi ja avaldada korrapäraselt oma otsuseid. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tulemuslikuma nõuete täitmise tagamise huvides kasutama võimaluste piires digivahendeid.

(27)Lihtsate ja juurdepääsetavate õiguskaitsevahendite tagamiseks peaksid liikmesriigid edendama tõhusa ja sõltumatu alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi vabatahtlikku kasutamist, et lahendada äritehingute käigus tekkinud maksevaidlused.

(28)Arvetega kaasnevad maksetaotlused ning need on kaupade tarnimise ja teenuste osutamise tehingute väärtusahela olulised dokumendid, muu hulgas maksetähtpäeva kindlaksmääramise seisukohast. Oluline on edendada süsteeme, mis pakuvad õiguskindlust võlgnikele saadetavate arvete täpse kättesaamise kuupäeva osas, sealhulgas e-arveldamisel, kus arvete kättesaamine oleks elektrooniliselt tõendatav ja mida reguleerivad osaliselt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ 49 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/55/EÜ 50 arvete esitamist käsitlevad sätted.

(29)Ettevõtjate ja eelkõige VKEde tõhus juurdepääs krediidijuhtimise ja finantskirjaoskuse koolitustele võib märkimisväärselt aidata vähendada makseviivitusi, säilitada optimaalset rahavoogu, vähendada makseviivituse riski ja suurendada potentsiaalset kasvu. Sellest hoolimata ei ole VKEdel sageli võimalik kõnealusesse koolitusse investeerida ning praegu on saadaval väga vähe koolitusi ja koolitusmaterjale, milles keskendutakse VKEde teadmiste parandamisele krediidijuhtimise ja arvete haldamise valdkonnas. Seega on kohane sätestada, et liikmeriigid peavad tagama VKEde jaoks kättesaadavad ja juurdepääsetavad krediidijuhtimise ja finantskirjaoskuse koolitused, sh digivahendite kasutamise kohta tähtaegsete maksete tagamiseks.

(30)Käesoleva määruse teatavad sätted on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/633 51 sätetega. Direktiivide 2011/7/EL ja (EL) 2019/633 omavahelisi seoseid on selgitatud direktiivi (EL) 2019/633 põhjendustes 17 ja 18 ning artikli 3 lõikes 1. Kuna käesoleva määrusega asendatakse direktiiv 2011/7/EL, ei tohiks see mõjutada direktiivis (EL) 2019/633 sätestatud norme, sh sätteid, mida kohaldatakse koolikava raames tehtud maksete, 52 väärtuse jaotamise kokkulepete 53 ja teatavate maksete suhtes viinamarjade, viinamarjavirde ja veini pakendamata kujul müügiks veinisektoris, 54 välja arvatud mitteriknevate põllumajandustoodete ja toiduainete tarne suhtes kohaldatavad maksimaalsed maksetähtajad. Kuid käesolev määrus ei takista liikmesriikidel kehtestada või säilitada põllumajandus- ja toidusektoris kohaldatavaid siseriiklikke sätteid, millega nähakse ette rangemad maksetingimused või erineva maksetähtaegade arvutamise, dies a quo, ning kontrolli- ja heakskiitmismenetlused põllumajandustoodete ja toiduainete tarnijatele, mis on võlausaldaja jaoks soodsamad.

(31)Käesoleva määruse eesmärk on tõkestada hilinenud makseid äritehingutes, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, edendades seega ettevõtjate ja eelkõige VKEde konkurentsivõimet. Seda eesmärki ei saa piisavalt saavutada liikmesriigid, kuna riiklike lahenduste rakendamine põhjustaks tõenäoliselt ühtsete normide puudumise, ühtse turu killustatuse ja suuremad kulud piiriüleselt kauplevatele äriühingutele. Seetõttu on seda eesmärki parem saavutada liidu tasandil. Liit võib sellest tulenevalt võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(32)Selleks et anda asjaomastele osalejatele piisavalt aega võtta kasutusele käesoleva määruse täitmiseks vajalikud korraldused, tuleks selle kohaldamine edasi lükata. Võlausaldajate parema kaitse tagamiseks kohaldatakse äritehingute suhtes, mille eest tasumine peab toimuma pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, käesoleva määruse sätteid, isegi kui asjakohane leping kirjutati alla enne selle kohaldamise kuupäeva,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse maksete suhtes, mida tehakse ettevõtjatevahelistes tehingutes või ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahelistes tehingutes, kus võlgnik on avaliku sektori asutus ja mille tulemuseks on kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest (edaspidi „äritehing“).

2.Lõikes 1 osutatud kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest hõlmab ka riiklike ehitustööde ning üld- ja tsiviilehitustööde projekteerimist ja elluviimist.

3.Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste maksete suhtes:

a)maksed tarbijatega tehtavate tehingute eest;

b)kahjuhüvitise maksed, sh kindlustusandjate maksed;

c)maksekohustused, mis võidakse tühistada, mida võidakse edasi lükata või millest võidakse loobuda maksejõuetus- või restruktureerimismenetluse raames, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1023 55 sätestatud ennetava saneerimise menetlused.

4.Käesolev määrus ei mõjuta direktiivis (EL) 2019/633 sätestatut, v.a käesoleva määruse artikli 3 lõige 1.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„ettevõtja“ – igasugune organisatsioon, olenemata selle vormist ja rahastamise viisist, mis tegeleb iseseisvalt majandus- või kutsetegevusega;

2)„avaliku sektori asutus“ – avaliku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artikli 6 lõikes 1, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ning direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1;

3)„hilinenud makse“ – makse, mida ei ole tehtud artiklis 3 sätestatud lepingu- või seadusjärgse tähtaja jooksul;

4)„maksmisele kuuluv summa“ – summa, mis oleks pidanud olema makstud artiklis 3 sätestatud lepingu- või seadusjärgse maksetähtaja jooksul, sealhulgas kohaldatavad maksud, tollimaksud, tasud või lõivud, mis on esitatud arvel või samaväärsel maksetaotlusel;

5)„täitedokument“ – kohtu või muu pädeva asutuse tehtud otsus, kohtuotsus või maksekäsk, eraõiguslik laenuleping või välja antud muu dokument (ka need, mis on ajutiselt täidetavad), mis puudutab kohest tasumist või tasumist osamaksetena ja mille alusel saab võlausaldaja nõuda oma nõude võlgniku käest sisse sundtäitmise teel;

6)„omandiõiguse säilitamine“ – lepinguline kokkulepe, mille kohaselt müüjal säilib omandiõigus asjaomase kauba suhtes, kuni selle hind on täies ulatuses tasutud;

7)„heakskiitmis- või kontrollimenetlus“ – menetlus, mille abil tehakse kindlaks tarnitud kaupade või osutatud teenuste vastavus lepingu tingimustele;

8)„võlgnik“ – füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori asutus, kes peab tasuma tarnitud kauba või osutatud teenuse eest;

9)„võlausaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori asutus, kes tarnis võlgnikule kauba või osutas võlgnikule teenuse.

Artikkel 3
Maksetähtajad

1.Äritehingutes ei tohi maksetähtaeg ületada 30 kalendripäeva alates arve või samaväärse maksetaotluse võlgniku kätte jõudmise kuupäevast, tingimusel et võlgnik on kaubad või teenused saanud. Seda ajavahemikku kohaldatakse nii ettevõtjatevaheliste tehingute kui ka avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate vaheliste tehingute suhtes. Sama maksetähtaega kasutatakse direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i teises taandes ja alapunkti ii teises taandes nimetatud mitteriknevate põllumajandustoodete ja toiduainete tarne puhul, v.a juhul, kui liikmesriik näeb nende toodete puhul ette lühema maksetähtaja.

2.Siseriiklikus õiguses võidakse erandkorras ette näha heakskiitmis- või kontrollimenetlus, kui see on rangelt vajalik kauba või teenuse eripärast tingituna. Sel juhul kirjeldatakse lepingus heakskiitmis- või kontrollimenetluse üksikasju, sh selle kestust.

3.Kui lepinguga on lõike 2 alusel ette nähtud heakskiitmis- või kontrollimenetlus, siis ei tohi selle menetluse maksimaalne kestus ületada 30 kalendripäeva alates kuupäevast, millal võlgnik on kauba või teenuse saanud, isegi kui kõnealused kaubad tarnitakse või teenused osutatakse enne arve või samaväärse maksetaotluse esitamist. Sel juhul algatab võlgnik heakskiitmis- või kontrollimenetluse viivitamata pärast võlausaldajalt äritehinguga seotud kaupade ja/või teenuste saamist. Maksetähtaeg ei tohi olla pikem kui 30 kalendripäeva pärast kõnealuse menetluse toimumist.

4.Lõikes 1 sätestatud maksetähtaeg on maksimaalne maksetähtaeg ja see ei piira siseriikliku õigusega ette nähtud võimaliku lühema tähtaja kohaldamist.

Artikkel 4
Maksed riigihangete alltöövõtjatele

1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2009/81/EÜ 56 kohaldamisalasse kuuluvate ehitustööde hankelepingute puhul esitavad töövõtjad avaliku või võrgustiku sektori hankijatele kõnealuste direktiivide tähenduses tõendid selle kohta, et juhul kui see on kohaldatav, on nad tasunud oma otsestele alltöövõtjatele, kes osalevad lepingu täitmises, käesolevas määruses sätestatud tähtaegade jooksul ja tingimustel. Tõendid võidakse esitada töövõtja kirjaliku avaldusena ning töövõtja peab esitama need avaliku või võrgustiku sektori hankijale enne maksetaotluse esitamist või hiljemalt selle esitamise ajal.

2.Kui avaliku või võrgustiku sektori hankija ei ole saanud lõikes 1 osutatud tõendit või tal on teavet peatöövõtja hilinenud makse kohta oma otsestele alltöövõtjatele, teavitab avaliku või võrgustiku sektori hankija sellest viivitamata asjaomase liikmesriigi täitevasutust.

Artikkel 5
Viivis 

1.Hilinenud makse korral tasub võlgnik viivist, v.a juhul, kui makseviivitus ei ole tekkinud võlgniku süü tõttu.

2.Võlgnik tasub viivise võlausaldajale automaatselt, ilma et võlausaldaja peaks saatma meeldetuletust, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)võlausaldaja on täitnud oma lepingulised kohustused ja seadusest tulenevad kohustused;

b)võlgnik on saanud arve või samaväärse maksetaotluse;

c)võlausaldaja ei ole saanud arves või samaväärses maksetaotluses märgitud maksmisele kuuluvat summat artiklis 3 sätestatud lepingu- või seadusjärgse maksetähtaja jooksul.

3.Võlausaldajal ei ole võimalik loobuda viivise saamise õigusest.

4.Võlgnik ja võlausaldaja ei saa arve või võrdväärse maksetaotluse kättesaamise kuupäeva omavahelises lepingus kokku leppida.

5.Võlgnik esitab võlausaldajale kogu asjakohase teabe, millega tagatakse, et võlausaldaja arve või samaväärne maksetaotlus võetakse vastu ja võlgnik menetleb seda kohe pärast kättesaamist.

6.Kui lõikes 2 märgitud tingimused on täidetud, hakatakse viivist arvestama alates järgmistest sündmustest viimasest:

a)kuupäev, mil võlgnik sai kätte arve või samaväärse maksetaotluse;

b)kuupäev, mil võlgnik sai kätte kaubad või teenused.

7.Viivist arvestatakse kuni maksmisele kuuluva summa tasumiseni.

Artikkel 6
Viivise määr

1.Viivis on võrdväärne viiteintressimääraga, millele on lisatud kaheksa protsendipunkti.

2.Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, tagavad, et viiteintressimäär vastab ühele järgmisest:

a)Euroopa Keskpanga viimati toimunud põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatav intressimäär;

b)intressi piirmäär, kui Euroopa Keskpanga viimati toimunud põhilised refinantseerimistoimingud on teostatud muutuva intressimääraga.

3.Liikmesriigi puhul, mille rahaühik ei ole euro, on viiteintressimäär asjaomase riigi keskpanga määratud intressimäär.

4.Viiteintressimäär asjaomase aasta esimese poolaasta jooksul on määr, mis määrati kindlaks kõnealuse aasta 1. jaanuaril. Viiteintressimäär asjaomase aasta teisel poolaastal on määr, mis määrati kindlaks selle aasta 1. juulil.

Artikkel 7
Maksegraafikud

Kui maksed tehakse osamaksetena maksegraafiku alusel ja mõnda neist osamaksetest ei ole kokkulepitud kuupäevaks tasutud, arvutatakse artiklis 5 osutatud viivis tasumata jäänud summa alusel. Hüvitist makstakse artikli 8 kohaselt.

Artikkel 8
Võlgade sissenõudmiskulude hüvitamine

1.Kui viivis hilinenud makse eest kuulub artikli 5 kohaselt tasumisele, peab võlgnik automaatselt tasuma võlausaldajale tekkivate sissenõudmiskulude eest kindlasummalist hüvitist, mille suurus on 50 eurot iga äritehingu kohta.

2.Võlgnik peab lõikes 1 osutatud kindlasummalise hüvitise maksma võlausaldajale viimase kantud sissenõudmiskulude hüvitamiseks, ilma et oleks vaja meeldetuletust.

3.Võlausaldajal ei ole võimalik lõikes 1 osutatud kindlasummalise hüvitise nõudmise õigusest loobuda.

4.Lisaks lõikes 1 osutatud kindlasummalisele hüvitisele on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kõnealust kindlasummalist hüvitist ületavate ja võlgniku hilinenud maksest tulenevate sissenõudmiskulude mõistlikku hüvitamist.

5.Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks võlausaldaja õigust saada mis tahes muud hüvitist.

Artikkel 9
Kehtetud lepingutingimused ja tavad

1.Järgmised lepingutingimused ja tavad on kehtetud:

a)artikli 3 nõuetele mittevastava maksetähtaja kehtestamine;

b)võlausaldaja artiklis 5 sätestatud viivise saamise õiguse või artiklis 8 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise saamise õiguse tühistamine või piiramine;

c)kontrolli- või heakskiitmismenetluse pikendamine artikli 3 lõikes 3 kehtestatud ajavahemikust pikemaks;

d)arve saatmisega tahtlik viivitamine või selle takistamine.

2.Liikmesriigid tagavad, et kasutusel on piisavad ja tulemuslikud vahendid lõikes 1 osutatud lepingutingimuste ja tavade lõpetamiseks.

3.Lõikes 2 osutatud vahendid hõlmavad võimalust, mille kohaselt organisatsioonid, keda on ametlikult tunnustatud ettevõtjate esindajatena, ja organisatsioonid, kellel on õigustatud huvi seoses ettevõtjate esindamisega, võivad pöörduda kohtusse või pädevate haldusasutuste poole.

Artikkel 10
Omandiõiguse säilitamine

Võlausaldajale jääb omandiõigus kauba suhtes seni, kuni kauba eest on täies mahus tasutud, kui omandiõiguse säilitamises on võlgniku ja võlausaldaja vahel enne kauba tarnimist sõnaselgelt kokku lepitud.

Artikkel 11
Läbipaistvus

1.Liikmesriigid tagavad käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvuse, sealhulgas teevad nad sel eesmärgil üldsusele kättesaadavaks kohaldatava viivisemäära.

2.Komisjon teeb üldsusele internetis kättesaadavaks liikmesriikides kohaldatavad kehtivad viivisemäärad.

Artikkel 12
Vaidlustamata nõuete sissenõudmismenetlus

1.Võlausaldajad saavad täitedokumendi, muu hulgas kiirmenetluse korras ja olenemata võla suurusest, tavapäraselt 90 kalendripäeva jooksul alates hagi esitamisest või kohtu või muu pädeva asutuse poole pöördumisest eeldusel, et võlga ega menetlust ei ole vaidlustatud.

2.Lõikes 1 osutatud ajavahemiku arvutamisel ei võeta arvesse järgmist:

a)dokumentide kättetoimetamise aeg

b)ja võlausaldaja põhjustatud viivitused.

3.Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1896/2006 kohaldamist.

Artikkel 13
Täitevasutused

1.Iga liikmesriik nimetab ühe või mitu asutust, kes vastutab või vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest (edaspidi „täitevasutus“).

2.Kui see on asjakohane, siis võtavad täitevasutused meetmeid, millega tagatakse maksetähtaegadest kinnipidamine.

3.Täitevasutused teevad omavahel ja komisjoniga tõhusalt koostööd ja abistavad üksteist vastastikku uurimistes, millel on piiriülene mõõde.

4.Täitevasutused kooskõlastavad oma tegevust muude asutustega, kes vastutavad liidu või siseriiklike õigusaktide järgimise tagamise eest, sh teabevahetuskohustuste raames.

5.Täitevasutused edastavad põllumajandus- ja toidusektoris hilinenud maksete kohta saadud kaebused direktiivi (EL) 2019/633 kohastele pädevatele nõuete täitmise eest vastutavatele asutustele..

Artikkel 14
Täitevasutuste volitused

1.Täitevasutustel peavad olema vajalikud ressursid ja asjatundlikkus oma ülesannete täitmiseks ning neil peavad olema järgmised volitused:

a)õigus algatada ja teha uurimisi omal algatusel või kaebuse alusel;

b)õigus nõuda võlgnikelt ja võlausaldajatelt kogu asjasse puutuvat teavet, et teha äritehingutes esinenud hilinenud maksetega seotud uurimisi;

c)õigus korraldada uurimiste raames ette teatamata kohapealseid kontrolle;

d)õigus teha otsuseid, millega tuvastatakse käesoleva määruse rikkumine, ja nõuda, et võlgnik maksaks artiklis 5 sätestatud viivist või artiklis 8 sätestatud hüvitist võlausaldajale;

e)õigus määrata rikkumise eest vastutajatele trahve, algatada menetlusi nende trahvide määramiseks ning määrata muid karistusi ja võtta ajutisi meetmeid;

f)õigus nõuda võlgnikult rikkumise lõpetamist;

g)õigus avaldada punktides d, e ja f osutatud otsused.

2.Liikmesriigid kehtestavad normid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3.Liikmesriigid teavitavad komisjoni [hiljemalt [---] / viivitamata] nimetatud normidest ja meetmetest ning annavad viivitamata teada nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 15
Kaebused ja konfidentsiaalsus

1.Võlausaldajad võivad esitada kaebuse kas võlausaldaja või võlgniku tegevuskoha liikmesriigi täitevasutusele. Täitevasutus, kellele kaebus esitati, on pädev tagama käesoleva määruse täitmise.

2.Kui nende liikmed on seisukohal, et nende suhtes on toime pandud käesoleva määruse rikkumine, võivad organisatsioonid, kes on ametlikult tunnustatud võlausaldajaid esindavate organisatsioonidena, või organisatsioonid, kellel on õigustatud huvi esindada ettevõtjaid, esitada artiklis 13 osutatud täitevasutustele kaebusi oma liikmete või asjakohastel juhtudel oma liikmesorganisatsioonide liikmete taotlusel.

3.Kui kaebuse esitaja seda soovib, siis võtab täitevasutus vajalikud meetmed, et tagada kaebuse esitaja isiku sobilik konfidentsiaalsus. Kaebuse esitaja märgib ära kogu teabe, mille puhul ta konfidentsiaalsust nõuab.

4.Täitevasutus, kellele kaebus esitati, teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul pärast kaebuse saamist sellest, kuidas ta kavatseb kaebust menetleda.

5.Kui täitevasutus leiab, et kaebuse alusel meetmete võtmiseks ei ole piisavalt alust, teavitab ta kaebuse esitajat oma otsuse põhjustest mõistliku aja jooksul pärast kaebuse saamist.

6.Kui täitevasutus leiab, et kaebuse alusel meetmete võtmiseks on piisav alus, algatab ta kaebuse uurimise ning viib selle läbi ja lõpule mõistliku aja jooksul.

7.Kui täitevasutus leiab, et võlgnik on rikkunud käesolevat määrust, nõuab ta võlgnikult ebaseadusliku tegevuse lõpetamist.

Artikkel 16
Alternatiivne vaidluste lahendamine

1.Piiramata võlausaldajate õigust esitada kaebusi artikli 15 alusel ning artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud täitevasutuste kohustusi ja volitusi, edendavad liikmesriigid alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide tulemuslikku ja sõltumatut vabatahtlikku kasutamist, et lahendada võlausaldajate ja võlgnike vahelised vaidlused.

2.Hilinenud maksetega seotud vaidluste alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid julgustavad vaidluse osalisi leidma ise lahendust ning tegutsema kiirelt, tõhusalt ja kulutasuvalt, säilitades poolte vahel kindlustunde ja usalduse.

Artikkel 17
Digivahendid ning krediidijuhtimise ja finantskirjaoskuse alane koolitus

1.Liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse täitmise tulemuslikuks tagamiseks võimaluste piires digivahendeid.

2.Liikmesriigid tagavad, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele on kättesaadav ja juurdepääsetav krediidijuhtimise vahendite ja finantskirjaoskuse koolitused, sh digivahendite kasutamise kohta tähtaegsete maksete tagamiseks.

Artikkel 18
Aruanne

Hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 19
Kehtetuks tunnistamine 

Direktiiv 2011/7/EL tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 20
Jõustumine ja kohaldamine

1.Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Seda kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. 

3.Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva tehtavate äritehingute suhtes, sh juhul, kui nende aluseks olev leping on sõlmitud enne seda kuupäeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

(1)

   Euroopa Komisjon (2019). Uuring direktiivi 2006/112/EÜ arvete esitamise reeglite hindamise kohta. Lõpparuanne.

(2)    Euroopa 2022. aasta maksearuanne.

(3)    Euroopa 2022. aasta maksearuanne.

(4)

   T., Nicolas, Short-term financial constraints and SMEs’ investment decision: evidence from the working capital channel (Lühiajalised rahalised piirangud ja VKEde investeerimisotsused: käibekapitalil põhinevad tõendid) , Small Business Economics (2021).

(5)     Final opinion 2021_SBGR2_06 Late payments_fup_0.pdf (europa.eu)

(6)    COM(2021) 350 final

(7)    COM(2020) 103 final

(8)     Final opinion 2021_SBGR2_06 Late payments_fup_0.pdf (europa.eu)

(9)     https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2019-0042_EN.html

(10)    COM(2023) 168 final

(11)

   https://op.europa.eu/webpub/com/refit-scoreboard/en/policy/10/10-6.html

(12)     https://publications.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/400ecc74-9a54-11e5-b3b7-01aa75ed71a1

(13)

    Final opinion 2021_SBGR2_06 Late payments_fup_0.pdf (europa.eu)

(14)    Tagasiside on kättesaadav järgmisel veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13665-Late-payments-update-of-EU-rules_et .

(15)    VKEde paneelkonsultatsiooni abil on komisjonil võimalik küsida sihipäraselt VKEde seisukohti ja see toimub koostöös komisjoni Euroopa ettevõtlusvõrgustiku partneritega.

(16)    Nende kohtumiste loetelu on lisatud mõjuhinnangule.

(17)     Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register (europa.eu) .

(18)

    https://publications.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/400ecc74-9a54-11e5-b3b7-01aa75ed71a1

(19)

    COM(2016) 534 final

(20)

    https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2019-0042_ET.html

(21)

    Final opinion 2021_SBGR2_06 Late payments_fup_0.pdf (europa.eu)

(22)

    https://www.intrum.com/publications/european-payment-report/  

(23)

    VKEde tulemuslikkuse hindamine (europa.eu)

(24)

    https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC121059

(25)

    https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC130205

(26)

    https://publications.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/c8b7391b-9b80-11e8-a408-01aa75ed71a1/language-et/format-PDF/source-103408786

(27)

    https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/cb4bc1bd-1467-11ed-8fa0-01aa75ed71a1

(28)    20. oktoobri 2022. aasta otsus kohtuasjas C-585/20, BFF Finance Iberia SAU vs. Gerencia Regional de Salud de la Junta de Castilla y León (ELT C 53, 15.2.2021, lk 19), EU:C:2022:806, punktid 42 ja 53.

(29)    28. jaanuari 2020. aasta otsus kohtuasjas C-122/18, Euroopa Komisjon vs. Itaalia Vabariik, EU:C:2020:41, punkt 53.

(30)    15. detsembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C-256/15, Drago Nemec vs. Sloveenia Vabariik, EU:C:2016:954, punkt 59.

(31)     https://single-market-economy.ec.europa.eu/system/files/2023-09/SEC_2023_313_1_IMPACT_ASSESSMENT_OPINION_EN_V2_P1_2888389.PDF     https://single-market-economy.ec.europa.eu/system/files/2023-09/SWD_2023_313_1_EN_resume_impact_assessment_part1_v3.pdf

(32)    https://www.sage.com/en-gb/blog/wp-content/uploads/sites/10/2017/12/Domino-Effect-Late-Payments-Research-Sage.pdf

(33)    https://www.trade.gov/methods-payment

(34)

   https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-strategy/late-payment-directive/eu-payment-observatory_en#:~:text=The%20EU%20Observatory%20of%20Payments,commercial%20transactions%20in%20the%20EU

(35)    ELT C […], […], lk […].

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 15).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, 30.12.2006, lk 1). 

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT L 48, 23.2.2011, lk 1).

(41)    COM(2020) 103 final

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18).

(43)

   20. oktoobri 2022. aasta otsus kohtuasjas C-585/20, BFF Finance Iberia SAU vs. Gerencia Regional de Salud de la Junta de Castilla y León (ELT C 53, 15.2.2021, lk 19), EU:C:2022:806, punkt 53.

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1–64).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243–374).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76–136).

(48)    20. oktoobri 2022. aasta otsus kohtuasjas C-585/20, BFF Finance Iberia SAU vs. Gerencia Regional de Salud de la Junta de Castilla y León, ECLI:EU:C:2022:806.

(49)

   Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(50)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1).

(51)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, lk 59)

(52)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671) artikkel 23.

(53)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671) artikkel 172a.

(54)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671) artikkel 147a.

(55)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18).

(56)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ.