EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.9.2023

COM(2023) 532 final

2023/0321(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT)

{SWD(2023) 308 final} - {SWD(2023) 309 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesolev ettepanek kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 115 reguleerimisalasse. Ettepaneku sätete eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, kuna need mõjutavad otseselt siseturu loomist või toimimist. Seetõttu võetakse see vastu nimetatud artikli kohase seadusandliku erimenetluse kohaselt ja direktiivi kujul. Liidul on selles valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevus.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Need probleemid on kõikidele liikmesriikidele ühised ja neid ei saa tõhusalt lahendada riiklike meetmetega. Kuna probleemid on eelkõige tingitud sellest, et maksusüsteemid on erinevad, oleks kooskõlastamata riiklikel meetmetel ebapiisav mõju. Kuigi parem koostöö võib olla kasulik, on selline lähenemisviis olnud peamiselt kahepoolne ja piiratud, eriti nende kontsernide puhul, kes tegutsevad rohkem kui kahes liikmesriigis.

Selles kontekstis oleks tulemuslik ainult kogu liitu hõlmav algatus, millega nähtaks ette ühisreeglid. Regulatsiooni keerukus väheneks ja selle põhjustatud tagajärjed leeveneksid märkimisväärselt, kui kontsernidele kehtiksid kogu liitu hõlmavad ühtsed äriühingu tulumaksu eeskirjad. Ebakõlasid saab ka lihtsalt kõrvaldada, mitte parandada, kui probleemi käsitletakse ühiste reeglite abil.

Sellel, kui meetmeid võetaks liidu tasandil, oleks selge lisaväärtus. Näiteks kontserni liikmete maksubaaside liitmine ühte kogumisse koos lihtsa korraga kasumi jaotamiseks kontserni sees võiks olla meetod, mille kohaselt määratakse kontsernide maksukohustused kindlaks objektiivsemal ja vähem kulukal viisil. Liikmesriigid ei saa seda meetodit siiski individuaalselt tõhusalt kasutada, kuna topeltmaksustamise ja vaidluste oht säiliks, kui kasumijaotuse kord ei ole kogu kontserni ulatuses ühtne ja kontserni jaotatavat maksubaasi ei arvutata ühtsete eeskirjade alusel.

Ühiseid sisulisi eeskirju saab hallata ka ühises raamistikus, mis tooks liidu ettevõtjate ja maksuhaldurite jaoks kaasa selged eelised. Andmete esitamise asemel igas liikmesriigis võiks ühtne kontaktpunkt võimaldada kontsernidel täita nõudeid ühe üksuse kaudu. Maksuhaldurid, kes praegu hindavad samade piiriüleste ettevõtjate maksukohustusi eraldi ja igaüks ainult oma vahenditega, saaksid neid vahendeid ühiselt tõhusamalt ja sihipärasemalt kasutada. Lisaks võivad piiriülesed küsimused nõuda eri liikmesriikide vahelist kokkulepet ja põhjustada sageli pikki vaidlusi või menetlusi. Ühine haldusraamistik võimaldaks seega ka liidu ettevõtjatel saada teatavates küsimustes varakult kindlustunde.

Käesolev algatus on seega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, võttes arvesse, et liikmesriigid ei suuda kavandatud eesmärke ise vajalikul määral saavutada ja et kõigi liikmesriikide ühine lähenemisviis võimaldaks need saavutada.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

1. variant – BEFITi kõikehõlmav kohaldamine (BEFIT „Comprehensive“)

Selles versioonis pakutaks välja eeskirjad, mis on kohustuslikud kõigile maksumaksjatele, ning see hõlmaks nii suurimat ühtlustamistaset kui ka viivitamatut kohaldamist. Niisugune variantide kombinatsioon tagaks võimalikult laia kohaldamisala ning selle tulemusena kõige ulatuslikuma lihtsustamise liidu ettevõtjate ja liikmesriikide maksuhaldurite jaoks, võttes arvesse, et sellega asendataks liidus kehtivad kontsernide maksustamist käsitlevad siseriiklikud eeskirjad.

2. variant – BEFITi vabatahtlik kohaldamine (BEFIT „Light“)

Selles variandis tehakse ettepanek kehtestada eeskirjad, mille kohaldamine on enamasti vabatahtlik, mis on kõige vähem ühtlustatud ja kavandatud järkjärguliseks kohaldamiseks. Selline variantide kombinatsioon muudaks praegust olukorda mõnevõrra, kuid selle ulatus oleks kitsam, vähem kõikehõlmav ja sellega oleks ette nähtud järkjärguline kohaldamine.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Tagatud on harta ja isikuandmete kaitse üldmäärusega 21 hõlmatud andmekaitseõigused. Maksuhaldurid võivad töödelda isikuandmeid, nt teavet BEFITi kontserni omandihuvide kohta, kuid üksnes IV peatüki kohaldamise eesmärgil, BEFITi teabedeklaratsiooni sisu uurimiseks ja selle üle konsensuse saavutamiseks ning V peatüki kohaste individuaalsete maksudeklaratsioonide töötlemiseks ja hindamiseks. Isikuandmeid võib edastada ainult konkreetse BEFITi kontserni haldamisse kaasatud maksuhaldurite vahel. Edastatavate isikuandmete hulk peab piirduma sellega, mis on vajalik nõuete täitmise tagamiseks ja maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise avastamiseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Isikuandmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on kõnealuse eesmärgi jaoks vajalik, kuid igal juhul mitte kauem kui 10 aastat.

•Muu mõju

Ettepanek toetab põhimõtet „vaikimisi digitaalne“ ning aitab kaasa Euroopa digiühiskonna ja -majanduse kujunemisele.

Ettepanekus osaliselt käsitletud kestliku arengu eesmärgid on eesmärk 8 (inimväärne töö ja majanduskasv) ja eesmärk 9 (tööstus, innovatsioon ja taristu), nagu on esitatud mõjuhinnangu 3. lisas.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Lisaks hindamisele jälgitakse algatuse tulemuslikkust ja tõhusust regulaarselt ja pidevalt järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud näitajate abil: BEFITi rakendamise ja esialgsed jooksvad kulud; ettepaneku kohustuslikku kohaldamisalasse kuuluvate kontsernide arv, samuti vabatahtliku kohaldamise valinud äriühingute arv; nõuete täitmisega seotud kulude areng ning topeltmaksustamisega seotud vaidluste arv. Seda on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga kehtestatakse ühised eeskirjad nende äriühingute maksubaasi kindlaksmääramiseks, mis kuuluvad kontserni, mis peavad koostama konsolideeritud finantsaruandeid, ja mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis äriühingu tulumaksu.

Ettepanekute põhiaspektid on järgmised.

Kohustusliku ja vabatahtliku kohaldamise hübriidne kohaldamisala

I peatüki üldsätete kohaselt määratletakse ettepanekus käesoleva direktiivi eeskirjade hübriidne kohaldamisala. Kohustuslik kohaldamisala hõlmab samu kontserne nagu teine sammas (st kontsernid, mille aastatulu on vähemalt 750 miljonit eurot), kuid piirdub selliste liidu üksuste alamrühmaga, mis vastavad 75 % omandikünnisele (artiklid 5–6). Kontsernide puhul, mille peakorter asub kolmandates riikides, peab nende liidu alamrühm teenima täiendavalt vähemalt 50 miljonit eurot aastas vähemalt kahel neljast maksustamisaastast, mis eelnevad vahetult maksustamisaastale, mil kontsern hakkas kohaldama käesolevat direktiivi, ning see peab moodustama vähemalt 5 % kontserni kogutulust (artikli 2 lõige 4). See olulisuse lävi tagab lisaks, et ettepanekus sätestatud nõuded on proportsionaalsed sellest saadava kasuga.

Valik viia kohustuslik kohaldamisala vastavusse teise sambaga tehti teadmisega, et asjaomased maksumaksjad juba rakendavad teise samba direktiivi osana mitut olulist omadust, näiteks seoses maksustatava tulu arvutamisega. See tagab tasakaalu ühelt poolt vajalike muudatuste järjepideval viisil saavutamise ja teiselt poolt süsteemi lihtsuse säilitamise vahel.

Teised, väiksemad kontsernid võivad kohaldada direktiivi soovi korral, tingimusel et nad koostavad konsolideeritud finantsaruandeid. Selline vabatahtlik kohaldamisala võiks pakkuda eelkõige huvi väiksematele piiriüleselt tegutsevatele kontsernidele, kuna neil on vähem vahendeid, et järgida mitut riiklikku äriühingu tulumaksu süsteemi.

Kui kontsern kohaldab või otsustab kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, kohaldatakse raamistikku kogu BEFITi kontserni suhtes, st kõigi selliste liidu maksuresidendist äriühingute alamrühmade ja liidus asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes, kes vastavad 75 % suurusele omandikünnisele ja keda nimetatakse „BEFITi kontserni liikmeteks“. Kohaldamisala piirdub nende üksustega.

Ettepaneku kohaldamisalast ei jäeta välja ühtegi sektorit. Sektoripõhised tunnused kajastuvad ettepaneku asjaomastes osades. See kehtib eelkõige rahvusvahelise transpordi ja kaevandustööstuse puhul. Näiteks laevandustulu suhtes kohaldatakse sageli maksustamise erikorda, mis on välja töötatud selle sektori tegelikku olukorda arvestades. Ettepanekus tunnistatakse seda ja jäetakse tonnaažimaksuga maksustamise korraga hõlmatud laevandustulu BEFITi maksubaasist välja.

BEFITi kontserni iga liikme esialgse maksustatava tulu arvutamine lihtsustatud meetodil

II peatükis on sätted iga BEFITi kontserni liikme esialgse maksustatava tulu kindlaksmääramise kohta. Selleks kohaldatakse raamatupidamisarvestuses esitatud puhastulu või -kahjumi suhtes 2. ja 3. jaos ette nähtud korrigeerimisi ning 4. jaos sätestatud tähtaegu ja kvantifitseerimise reegleid.

Sarnaselt teise sambaga on lähtepunktiks raamatupidamisaruannete tulem, mis tuleb kindlaks määrata BEFITi kontserni ühe raamatupidamisstandardi alusel. Selleks tuleb iga BEFITi kontserni liikme raamatupidamisarvestus viia vastavusse lõpliku emaüksuse raamatupidamisstandarditega või, kui kontserni peakorter asub väljaspool liitu, siis aruandva üksuse raamatupidamisstandardiga. Raamatupidamisstandardit tuleb aktsepteerida Euroopa Liidu õiguse alusel, mis tähendab sisuliselt seda, et tegemist peab olema kas ühe liikmesriigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega (GAAP) või artiklis 7 sätestatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS).

Lihtsustamise huvides tehakse väheseid kohandusi, mitte ei koostata üksikasjalikku äriühingu tulumaksu raamistikku. Seetõttu sisaldab BEFIT vähem maksukohandusi kui teine sammas, millel on erinev eesmärk, nimelt tingimustele vastava tulu arvutamine tasumisele kuuluva maksutaseme jaoks.

BEFITi kohandused on loetletud 2. jaos. Järgmised summad lisatakse, st lisatakse uuesti juhul, kui need arvati maha või kui neid ei ole juba raamatupidamisaruannetes kajastatud: kauplemiseks hoitav finantsvara (artikkel 11), BEFITi kontserni välistele osapooltele makstavad laenukasutuse kulutused, mis ületavad maksustamise vältimise vastases direktiivis sätestatud intresside mahaarvamise piirangut (artikkel 13), õiglase väärtuse korrigeerimine ja kapitalikasum, mida elukindlustusandjad on saanud investeerimisriskiga elukindlustuslepingute sõlmimisega (artikkel 14), trahvid, karistused ja ebaseaduslikud maksed (nagu altkäemaksud) (artikkel 16) ning juba makstud äriühingu tulumaks või lisamaksud teise samba kohaldamisel (artikkel 17).

Välja jäetakse järgmised summad, s.t lahutatakse finants- või netotulust või -kahjumist, kui need olid raamatupidamisarvestuses: dividendid ja kapitalikasum või -kahjum aktsiatelt või osalustelt, välja arvatud juhul, kui tegemist on märkimisväärse osalusega või kui neid hoitakse kauplemiseks või elukindlustusandja poolt (artiklid 8–11 ja artikkel 14), püsivatest tegevuskohtadest saadud kasum või kahjum (artikkel 12), laevandustulu, mille suhtes kohaldatakse siseriiklikku tonnaažimaksuga maksustamise korda (artikkel 15), asendusvaralt saadud tulu suhtes maksusoodustuse kohaldamine (artikkel 18), amortiseeritavate varade omandamise, ehitamise ja parendamise kulud, kuna need kulud on juba osa amortisatsioonibaasist, ning sellega otseselt seotud toetused, kuna toetusi ei tohiks kajastada ei amortisatsiooni- ega maksubaasis (artikkel 19), põhivaraga seotud realiseerimata kasum või kahjum valuutakursi kõikumise tõttu (artikkel 20). Artiklis 21 sätestatud reegel välistab ka summad, mis on seotud artiklis 48 loetletud jaotamisjärgsete korrigeerimistega (selgitatud allpool). Järelikult ei ole need summad osa esialgsest maksustatav tulust, mis hoiab ära selle, et neid arvestatakse kaks korda.

Lisaks koosneb 3. jagu ühistest maksukulumi eeskirjadest. Tegemist on maksustamise seisukohast olulise kohandusega, kuid ettepanek on jätkuvalt lähemal finantsarvestusele kui riiklikele maksukulumi eeskirjadele. Materiaalsed põhivarad, mille väärtus on alla 5 000 eurot, kantakse kohe kuludesse. Muudelt varadelt arvatakse kulum maha alati lineaarselt, st jaotatakse võrdselt kogu vara elueale. Põhimõtteliselt vastab eluiga raamatupidamisarvestuses esitatud kasulikule elueale. Kinnisvara, sealhulgas tööstushoonete puhul on eluiga üldjuhul siiski 28 aastat. Immateriaalse põhivara puhul on selleks aeg, mis vastab õiguskaitseperioodile, nt intellektuaalomandi õiguste kestusele, või kui see nii ei ole, siis viis aastat. Firmaväärtuselt arvatakse kulum maha ka siis, kui see on omandatud, ja seega esitatakse raamatupidamisarvestuse andmetes.

Ettepaneku 4. jaos käsitletakse tähtaegu ja kvantifitseerimise küsimusi, mis on maksustamisel vajalikud kuritarvituste vältimiseks. Varude ja lõpetamata toodangu soetusmaksumuse erinevusi tuleks näiteks järjepidevalt hinnata, kasutades lihtjärjekorra meetodit või kaalutud keskmise hinna meetodit (artikkel 29). Sätted jäetakse välja, kui neid ei ole õiguslikult vaja või kui neid ei saa usaldusväärselt hinnata (artikkel 30). Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded võib maha arvata üksnes juhul, kui kõik mõistlikud sammud võlgnikult makse saamiseks on ammendatud või kui kaotsiminevat summat on võimalik usaldusväärselt hinnata või kui võlgnik on sidusettevõtja (artikkel 31). Pikaajalistest lepingutest tulenevaid tulusid ja kulusid arvestatakse ainult selle aasta puhul, mil need saadi või tekkisid (artikkel 32). Riskimaandamisinstrumentide käsitlemisel tuleb järgida riskimaandamissubjekti maksukäsitlust (artikkel 33).

Ettepaneku 5. jagu sisaldab eeskirju, mis on vajalikud BEFITi kontserni sisenevatele või sealt lahkuvatele üksustele. Näiteks ei tohiks kahjumit, mis tekkis enne uue liikme ühinemist BEFITi kontserniga, arvesse võtta nende liikmesriikide maksubaasi arvelt, kus BEFITi kontsernil on liikmeid. See kahjum tuleks tasaarvestada jaotatud osaga, seega pärast koondamist ja jaotamist (artikkel 38 koostoimes artikli 48 lõike 1 punktiga a). Eeskirjad käsitlevad ka ettevõtete ümberkorraldamist, et selgitada näiteks seda, et ühinemisdirektiiv on ülimuslik (artikkel 40). Samuti on olemas kuritarvituste vastane reegel, millega tagatakse, et varalt saadav kapitalikasum lisatakse esialgsele maksustatavale tulule, kui vara liigub kontserni siseselt maksutagajärgedeta tehinguga kontserni liikmele ja müüakse seejärel väljapoole kontserni. Selle suhtes kohaldatakse tavaliselt aktsiate võõrandamise maksuvabastust, kuid seda ei tohiks lubada, välja arvatud juhul, kui see on ärilisest seisukohast põhjendatud (artikkel 41).

Esialgse maksustatava tulu koondamine ühtsesse maksubaasi ja selle koondmaksubaasi jaotamine nõuetele vastavatele BEFITi kontserni liikmetele 

III peatükis on maksubaasi koondamise ja jaotamise eeskirjad. Esiteks koondatakse BEFITi kontserni kõigi liikmete esialgne maksustatav tulu liidu kontserni tasandil üheks „kogumiks“, mis on BEFITi maksubaas. See on sätestatud artiklites 42–44 ja sellel on mitu olulist eelist:

·kahjumi piiriülene mahaarvamine: see võimaldab kontsernidel kahjumit piiriüleselt tasaarvestada. Praegu on see vaid harva võimalik ja see võib viia kontserni kasumi ülemaksustamiseni ning pärssida ettevõtjate huvi siseturul piiriüleselt tegutseda, ning

·siirdehindadega seotud nõuete täitmise kohustuste lihtsustamine: üleminekuperioodil on BEFITi kontsernisiseste tehingute tulemus määrava tähtsusega tegur selle juures, kuidas BEFITi (koond)maksubaas BEFITi kontserni liikmete vahel jaotatakse. Võttes arvesse BEFITi kontsernisiseste tehingute hinnakujunduse tähtsust maksustamise seisukohast, säilitatakse nõue, et need tehingud peavad olema kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, kuid samal ajal saavad BEFITi kontserni liikmed kasu suuremast maksukindlusest (mugavustsoon), kui nende kulud või tulud kasvavad BEFITi kontsernisiseste tehingute tõttu vähem kui 10 % võrreldes eelneva kolme maksustamisaasta keskmisega. See süsteem võimaldab teatavat kindlust ja selle tulemusel võib ära langeda vajadus kujundada BEFITi kontsernisiseste tehingute hinda kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, kui BEFITi maksubaasi jaotamiseks lepitakse kokku teguripõhises valemis.

·Samuti ei peeta kinni makse BEFITi kontsernisisestelt tehingutelt, nagu intressimaksed ja litsentsitasud, kui makse tegelik tulusaaja on BEFITi kontserni liige. BEFITi kontsernis ei ole põhimõtteliselt vaja neid tehinguid eraldi maksustada, kuna need lisatakse BEFITi koondmaksubaasi, kuid samas on äärmiselt oluline tagada, et selliseid makseid ei kasutataks kasumi madala maksumääraga ümberpaigutamiseks väljapoole kontserni. Seepärast jääb liikmesriikide pädevatele asutustele õigus kontrollida, kas nende maksete saaja on tegelik tulusaaja.

Koondamisel on siiski kaks erandit. Kaevandustegevusest saadav tulu ja kahjum eraldatakse BEFITi maksubaasist, kuna need jaotatakse alati nende päritolujurisdiktsiooni järgi. Selle aluseks on põhimõte, et nende tegevuste maksustamine peaks põhinema päritolul, st kaevandamiskohal (artikkel 46), mis on kooskõlas OECD/G20 kaasava raamistiku kahesambalise lähenemisviisiga. Samuti ei jaotata laevandustulusid ja -kulusid, mis ei ole hõlmatud tonnaažimaksuga maksustamise korraga, ega lennutranspordi tulusid ja -kulusid. Kooskõlas OECD näidislepingu artiklis 8 sätestatud lähenemisviisiga maksustatakse sellist tegevust ainult riigis, kus asub asjaomaseid laevu või õhusõidukeid käitav ettevõtja (artikkel 47).

Seejärel jaotatakse koondmaksubaas iga BEFITi kontserni liikmete vahel üleminekuaja jaotuseeskirja alusel, mille kohaselt kasutatakse iga BEFITi kontserni liikme protsendiosa koondmaksubaasist, mis arvutatakse kolme eelneva maksustamisaasta maksustatava tulu keskmisena. See võib sillutada teed alalisele jaotusmeetodile, mis võiks põhineda valemipõhisel jaotusel. Üleminekulahendust sätestava ettepaneku eeliseks on see, et alalise jaotusmeetodi väljatöötamisel kasutatakse uuemaid riikide lõikes tehtud aruandluse andmeid ja BEFITi kohaldamise esimestel aastatel kogutud teavet. Samuti võimaldab see põhjalikumalt hinnata OECD/G20 kaasava raamistiku kahesambalise lähenemisviisi rakendamise mõju riiklikele ja BEFITi maksubaasidele.

Ettepanekus võetakse arvesse ka jaotuspõhiseid maksusüsteeme ja nähakse selleks ette vajalikud kohandused, mis võimaldavad äriühingutel osaleda BEFITi kontsernis. Sellisel juhul ei maksustata äriühingu tulu aastapõhiselt, vaid kasumi jaotamisel. Seega kantaks koondmaksubaasist eraldatud osa üle igal aastal proportsionaalselt sellel aastal jaotamata jäänud tuluga (artikkel 49).

Jaotamisel on igal BEFITi kontserni liikmel oma osa. Selles osas peab kontserni liige oma maksuhinnangus tegema täiendavaid korrektsioone (artikli 48 lõige 1). Need hõlmavad peamiselt tehnilisi parandusi, mis on vajalikud süsteemi sidususe tagamiseks. Näiteks ei tohiks esialgse maksustatava tulu hulka lisada mitut summat, et vältida nende jaotamist kõigi liikmesriikide vahel, kuid need summad tuleks siiski arvesse võtta (nt BEFITi-eelne kahjum). Muud summad, nagu kingitused, annetused ja pensionieraldised, sõltuvad suurel määral siseriikliku õiguse nõuetest ja on seetõttu jaotatud osa puhul kõige asjakohasemad.

Et tagatud oleks liikmesriikide täielik pädevus kehtestada oma maksumäärad, on neil vabadus kohaldada ilma piiranguteta neile jaotatud osade suhtes mis tahes mahaarvamisi, maksusoodustusi või maksubaasi suurendamist (artikli 48 lõige 2). Ainus nõue, mida liikmesriigid peavad sellega seoses järgima, on pidada kinni teise samba direktiivi sätetest ülemaailmse minimaalse tegeliku maksustamistaseme kohta.

Nn valgusfoorisüsteem, et hõlbustada BEFITi kontserni väliste sidusettevõtjate jaoks siirdehindade järgimist

Tehingute puhul BEFITi kontserni väliste sidusettevõtjatega, st kontserni kuuluvate üksustega, mille asukoht ei ole liidus või mis ei vasta 75 % omandikünnisele, on IV peatüki eesmärk hõlbustada nõuete täitmist, nähes ette võrdlusalustega riskihindamise vahendi (nn valgusfoorisüsteem).

See BEFITi osa keskendub siirdehindade järgimise lihtsustamisele ega kajastu sisulistes eeskirjades, millega määratakse kindlaks, kas teatava tehingu hind on määratud turutingimustel. Lisaks piirdub selle sisuline kohaldamisala madala riskiga tegevustega, mis tavaliselt ei hõlma oma hinnakujunduses ulatuslikku kaalutlusõigust, kuna need ei too kaasa suurt jääkkasumit. See on selgelt erinev siirdehindade direktiivist, mis puudutab materiaalõigusnorme ja millel on laiem kohaldamisala, võides hõlmata kõiki siirdehindadega seotud teemasid, ning millel on eraldi funktsioon. Seega toetab siirdehindade direktiiv OECD siirdehindade alaseid suuniseid ja annab liikmesriikidele võimaluse leppida kokku ühised lähenemisviisid siirdehindadega seotud konkreetsetel teemadel, eelkõige neil, kus haldustavad on ELis seni olnud erinevad.

Valgusfoorisüsteemi kohaldatakse artiklis 50 määratletud madala riskitasemega tegevuste suhtes: i) madala riskitasemega turustajate turustustegevus ja ii) lepinguliste tootjate tootmistegevus. Kvalifitseerumiseks peab turustaja või tootja kasutama usaldusväärset ja ühepoolset meetodit, mis põhineb OECD siirdehindade alastel suunistel, ning igal juhul ta ei kvalifitseeru, kui tal on intellektuaalomandi õigused või tema tegevusega on seotud mõned toodetega seotud riskid. Selle põhjuseks on asjaolu, et immateriaalse vara ja riskide puhul puuduvad sageli võrreldavad tehingud.

Nende tegevuste puhul soovitatakse ettepanekus kasutada nn avalikke võrdlusaluseid, mis on liidu tasandil eksperdirühma abiga kehtestatud kasumimõõdikud (artikkel 53). Kui madala riskitasemega turustaja või lepingulise tootja kasuminäitajad on võrdlusaluste keskmiste vahemikega võrreldes madalad, hinnatakse tema tehinguid suure riskiga tehinguteks ja vastupidi. Sel viisil võivad tehingud toimuda kolmel riskitasemel (madal/keskmine/kõrge). Liikmesriikide maksuhaldurid peaksid keskenduma kõrgele riskitasemele (artikkel 51). Seega nimetatakse seda nn valgusfoorisüsteemiks.

Selline vahend võimaldab liikmesriikidel kasutada oma ressursse tõhusamalt ja tagab ettevõtjatele nende siirdehindade vastuvõetavusega seoses suurema prognoositavuse, tingimusel et nad järgivad eelnevalt kindlaksmääratud marginaale.

Süsteemi haldamine: ühtne kontaktpunkt (One-Stop-Shop) ja BEFITi töörühm

Süsteemi haldamist käsitletakse V peatükis. Ühised materiaalõigusnormid nõuavad ka ühist haldusraamistikku. See võimaldab olemasolevaid süsteeme veelgi lihtsustada ning peaks järk-järgult vabastama haldusasutuste ja ettevõtjate jaoks ressursse.

Ühtne kontaktpunkt võimaldab ettevõtjatel võimaluse korral pöörduda liidus andmete esitamise kohustuse täitmiseks ühe asutuse poole. Aruandev üksus, mis on põhimõtteliselt lõplik emaüksus, esitab kogu BEFITi kontserni kohta ühe teabedeklaratsiooni (edaspidi „BEFITi teabedeklaratsioon“) ainult oma maksuhaldurile (edaspidi „aruandlusasutus“), kes jagab seda teavet teiste liikmesriikidega, kus kontsern tegutseb (artikkel 57). Iga BEFITi kontserni liige esitab ka oma kohalikule maksuhaldurile individuaalse maksudeklaratsiooni, et tal oleks võimalik talle jaotatud osa riigisiseselt korrigeerida (artikkel 62). See koos BEFITi teabedeklaratsiooniga võimaldab igal maksuhalduril võimalikult tulemuslikult hinnata BEFITi kontserni liikmete maksukohustusi (artikkel 64).

Iga BEFITi kontserni jaoks luuakse ka nn BEFITi töörühm, mis koondab iga asjaomase maksuhalduri esindajaid liikmesriikidest, kus rühm tegutseb (artikkel 60). Selle asemel, et iga liikmesriik näeks sama piiriülese kontserni maksukohustuste hindamiseks ette eraldi inimressursi, jagavad BEFITi töörühmade liikmed omavael teavet, koordineerivad tegevust, lepivad konkreetsete küsimuste puhul kokku teatavas varase etapi kindluses ning lahendavad probleeme veebipõhise koostöövahendi kaudu (artikkel 61).

Auditeid tehakse jätkuvalt liikmesriikide tasandi ning liikmesriikidel on võimalik taotleda ühisauditeid ja näha teisele poolele ette kohustuse see heaks kiita. Auditi tulemuste põhjal hõlbustab BEFITi töörühm ka paranduste tegemist (artikkel 65).

Ettepanekuga tagatakse ka, et BEFITi teabedeklaratsiooni sisu kohta võib kaebuse esitada aruandlusasutuse liikmesriigi haldusasutusele. Samuti võib individuaalsete maksuotsuste peale esitada kaebuse selle liikmesriigi haldusasutusele, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident. Kui selline kaebus mõjutab BEFITi maksubaasi, võib vajalikke muudatusi teha kogu kontsernis BEFITi töörühmade kehtestatud koordineeritud menetluse kaudu (artiklid 66–70).

2023/0321 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, 22

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 23

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liidus puudub praegu ühine lähenemisviis ettevõtjate maksubaasi arvutamisele. Seetõttu on liidu ettevõtjad kohustatud järgima erinevat äriühingu tulumaksu süsteemi igas liikmesriigis, kus nad tegutsevad.

(2)Liidu 27 erinevat äriühingu tulumaksu süsteemi muudab maksukuulekuse keerukamaks ning toob ettevõtjate jaoks kaasa kõlvatu konkurentsi. See on muutunud ilmsemaks, kuna üleilmastumine ja majanduse digitaliseerimine on oluliselt muutnud arusaama maismaapiiridest ja ärimudelitest. Kuna valitsused on püüdnud selle uue reaalsusega kohaneda, on liikmesriikide killustatud reageerimine toonud kaasa täiendavaid moonutusi siseturul. Samuti põhjustavad erinevad õigusraamistikud paratamatult eri liikmesriikides erinevaid maksuhaldustavasid. See tähendab sageli pikki menetlusi, mis võivad olla prognoosimatud ja ebajärjepidevad, ning suuri nõuete täitmisega seotud kulusid.

(3)Kuigi äriühingu tulumaksu süsteemide põhijooned on oma ülesehituse poolest erinevad, on need siiski sarnased, kuna näevad ette eeskirjad, millega taotletakse sama eesmärki, st jõuda ettevõtjate maksubaasini. Seda silmas pidades on siseturul tegutsevate ettevõtjate jaoks oluline, et liikmesriigid kehtestaksid ühise õigusraamistiku äriühingu tulumaksu süsteemide põhijoonte ühtlustamiseks, et lihtsustada maksueeskirju ja tagada aus konkurents.

(4)9. juunil 2023 ühinesid 139 jurisdiktsiooni, kes on OECD/G20 kaasava raamistiku liikmed, 2021. aasta oktoobri avaldusega kahesambalise lahenduse kohta majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide käsitlemiseks 24 . Selle avaldusega leppisid liikmesriigid kokku, et nad i) kasutavad läbivaadatud korda, mille kohaselt arvutatakse suurte hargmaiste kontsernide võimalik minimaalne maksukohustus alates nende raamatupidamisaruannetest (teise samba osana), ja ii) jaotavad maksustatava kasumi osaliselt ümber jaotusvalemi alusel (esimese samba osana). Digitaliseerimisest ja üleilmastumisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks mõeldud ühise raamistiku kavandamisel tuleks eeskuju võtta selle läbivaadatud korra saavutustest. Kuna liikmesriigid on teise samba rakendamise ühehäälselt vastu võtnud nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2523 25 , peaks liidu äriühingu tulumaksu ühtne raamistik tuginema sellistele mõistetele nagu maksubaasi ulatus ja maksubaasi arvutamine, mida nii ettevõtjad kui ka liikmesriigid juba hästi tunnevad.

(5)Ettevõtluskeskkond siseturul tuleks muuta atraktiivsemaks, et soodustada majanduskasvu ja investeeringuid liidus. Seetõttu tuleks seada prioriteediks äriühingu tulumaksu eeskirjade ühise raamistiku jõustamine, et ettevõtjatel oleks lihtsam neid eeskirju piiriüleselt tegutsedes järgida ning et julgustada ettevõtjaid oma tegevust välismaale laiendama, kui nad seda soovivad. Rahvusvahelist tegevust käsitlevad ühtsed äriühingu tulumaksu eeskirjad peaksid suurendama maksukindlust ja vähendama maksuvaidlusi, kuna aitaks võidelda moonutustega ning vähendada topelt- ja ülemaksustamise juhtumite arvu. Kuna püsiv maksutulu on liikmesriikide eelarvete jaoks keskse tähtsusega, sealhulgas taristusse, teadus- ja arendustegevusse investeerimisel ning avalike teenuste osutamisel, on eriti oluline tagada, et tulude jaotamine toimuks kindlatel parameetritel põhineva vahendi alusel, mida ei saa kuritarvitada.

(6)Äärmiselt oluline on luua süsteem, millega saavutataks teatav ühtsus kogu liidus, vähemalt maksumaksjate hulgas, kellele see on peamiselt suunatud. Seetõttu, ja võttes arvesse jõupingutusi, mida nii maksuhaldurid kui ka ettevõtjad on teinud ülemaailmse madalaima maksustamistaseme raamistiku rakendamiseks, tuleks seda saavutust ära kasutada ja kavandada eeskirjad, mis on võimalikult sarnased OECD/G20 näidiseeskirjadega ja direktiivi (EL) 2022/2523 sätetega. Selle põhjal peaks ühine eeskirjade raamistik olema kohustuslik kontsernidele, kellel on liidus maksustatav kohalolu, tingimusel et konsolideeritud finantsaruannete kohaselt on nende aastatulu üle 750 000 000 eurot. Sel viisil hõlmaks kohaldamisala ettevõtjaid, kes kõige tõenäolisemalt tegutsevad piiriüleselt ning kes seega saaks kasu lihtsustamisest, mida ühine õigusraamistik pakub. Kõnealune künnis tagaks kooskõla direktiiviga (EL) 2022/2523 ja seega ühtse lähenemisviisi liidus.

(7)Kuigi künnis määrataks kindlaks kontserni kogutulude alusel ülemaailmsel tasandil, peaks sätete kohaldamisala piirduma siseturul tegutsevate kontserni liikmetega, kuna liidu õigust kohaldatakse ainult liidus ja see ei ole kolmandatele riikidele siduv. Seetõttu tuleks hõlmata ainult selliste kontsernide liidu alamrühmad. Selliselt hõlmataks liikmesriigi maksuresidendid ja nende liikmesriigis tegutsevad püsivad tegevuskohad ning samasse kontserni kuuluvate liiduväliste äriühingute püsivad tegevuskohad liidus. Võttes arvesse, et püsiva tegevuskoha mõistet käsitletakse kahepoolsetes maksulepingutes ja siseriiklikes õigusaktides ning et selle mõiste määratlustes lähtutakse mõningatest ühistest põhimõtetest, on see kogu maailmas ikka veel teataval määral erinev. Seega oleks praktiline tugineda olemasolevatele topeltmaksustamise vältimise lepingutele ja liikmesriikide siseriiklikele õigusnormidele, mitte püüda kehtivat raamistikku liidu teisese õiguse kaudu täielikult ühtlustada.

(8)Selleks et tagada proportsionaalsus ja ühise raamistiku hea toimimine, tuleks kontserni liikmed, sealhulgas liikmesriigi residendist äriühingud, nende püsivad tegevuskohad ja püsivad tegevuskohad liidus, mis on väljaspool liitu asuva peakorteriga kontserni liikmed, kelle tegevus siseturul on piiratud, olulisuse piirmäära alusel kohaldamisalast välja jätta.

(9)Eesmärk lihtsustada kehtivaid eeskirju rõhutab kavandatava algatusega taotletavat eesmärki. Seepärast tuleks maksubaasi arvutamise eeskirjade koostamisel kohaldada iga kontserniliikme finantsaruandluse suhtes piiratud arvul maksukohandusi. Need piiratud kohandused kujutaksid endast ühiseid kohandusi, mis on vajalikud raamatupidamisaruannete ümberarvestamiseks maksubaasiks. Võttes arvesse vajadust viia siseriiklikud õigusaktid vastavusse direktiiviga (EL) 2022/2523, peaksid kohandused olema kooskõlas selle raamistikuga, mis peaks hõlbustama rakendamist ka nende liikmesriikide ja ettevõtjate jaoks, kes on üldpõhimõtetega juba kursis.

(10)Arvestades, et lihtsustamise eesmärgil kasutatakse iga kontserniliikme maksubaasi arvutamise lähtepunktina raamatupidamisaruandeid, tuleb maksueeskirjad koostada nii, et need oleksid võimalikult lähedal finantsaruandlusele. Neil juhtudel, kui see on võimalik, ei muutu vara või kohustise finantsarvestuslik käsitlus maksustamisel ja seetõttu ei ole kohandusi vaja teha. Seetõttu on ka vajalik, et kooskõlas maksustamise loogikaga käsitletaks maksubaasi teisi elemente maksustamisel erinevalt sellest, kuidas neid finantsarvestuses käsitletakse.

(11)Niisiis on oluline käsitleda konkreetseid tegevusvaldkondi, eelkõige rahvusvahelist laevandust, mis nõuavad teatavaid sektoripõhiseid kohandusi. Selle sektori kontserni liikmete puhul tuleks raamatupidamisarvestust kohandada, et jätta välja summa (kasum või kahjum), mis on hõlmatud tonnaažimaksuga maksustamise korraga. Rahvusvahelise laevanduse maksustamise erikorrad, mida sageli nimetatakse tonnaažimaksuga maksustamise kavadeks, võimaldavad maksustamist üldjuhul pigem kontserni liikme käitatavate laevade tonnaaži (st kandevõime) alusel kui tegeliku kasumi või kahjumi alusel, mida kontserni liige tonnaažimaksuga maksustatavast tegevusest saab. Sellise summa väljajätmine tugineks niisiis maksubaasi arvutamise erinevatele tunnustatud lähenemisviisidele ja tagaks sobiva kooskõla siseturu erinevate poliitikaeesmärkidega.

(12)Äriühingu tulumaksu lihtsustatud raamistiku peamise eesmärgi saavutamiseks tuleks iga kontserniliikme esialgne maksustatav tulu koondada üheks ühtseks maksubaasiks, et seejärel jaotada see baas nõuetele vastavatele kontserniliikmetele. Finantsarvestuse maksukohanduste alusel selgub iga kontserniliikme esialgne maksustatav tulu. See tulu liidetakse kokku, mis võimaldab kahjumi BEFITi kontserni liikmete vahel piiriüleselt maha arvata ning seejärel jaotada koondmaksubaas kontserni liikmete vahel üleminekuaja jaotuseeskirja alusel; see sillutaks teed alalise mehhanismi loomisele. Niisugune alaline mehhanism võiks põhineda jaotusvalemil ja viiks BEFITi kontserni sisemised tehingud kooskõlla reaalturuväärtuse põhimõttega. Selle eeliseks oleks võimalus kasutada uuemaid riigipõhise aruandluse andmeid ja üleminekuperioodil kogutud teavet. See võimaldab ka põhjalikumalt hinnata kahe samba lähenemisviisi rakendamise eeldatavat mõju riiklikele maksubaasidele ja BEFITi kontserni maksubaasidele. Nii oleks võimalik saavutada siseturul maksualase neutraalsuse põhieesmärk, mis vähendaks topelt- ja ülemaksustamist ning suurendaks maksukindlust eesmärgiga vähendada maksuvaidluste arvu.

(13)Maksustatava tulu koondamine kontserni liikmete vahel ei ole sobiv meede teatavates sektorites, nagu kaevandustegevus, rahvusvaheline laevandus, siseveetransport ja õhutransport. Seetõttu oleks oluline need sektorid maksustatava tulu koondamisest välja jätta, kuna nende omadused ei sobi sellisesse konteksti. Rahvusvahelises transpordis tegutsevate äriühingute kasum või kahjum, mis ei ole hõlmatud tonnaažimaksuga maksustamise korraga (ja mis seega jäetakse esialgsest maksustatavast tulust välja), tuleks maksustatava tulu koondamisest välja jätta, samas kui seda tuleks arvutada ühiste äriühingu tulumaksu eeskirjade alusel.

(14)Majanduskasvu ja investeeringute eesmärgil lubataks liikmesriikidel ka individuaalselt kohaldada täiendavaid maksustatava tulu koondamise järgseid kohandusi (nt pensionimaksete maksustamine) valdkondades, mis ei ole hõlmatud ühise raamistikuga. Samuti oleks liikmesriikidel lubatud oma jaotatud osa ilma ülemmäärata veelgi kohandada, et tagada võimalus teha selles valdkonnas riiklikuid poliitilisi valikuid. Kõige olulisem on see, et direktiiviga (EL) 2022/2523 kehtestataks ülempiir, millega tagataks, et tegelik maksumäär on vähemalt 15 %.

(15)Mõnes liikmesriigis kehtib äriühingu tulumaksu süsteem, mis põhineb kõige levinumatest lähenemisviisidest erinevatel põhimõtetel, näiteks jaotuspõhised maksusüsteemid. Seetõttu on esmatähtis teha vajalikud kohandused, et tagada toimiv koostoime nende süsteemidega. Lahendust võiks otsida teatavates jaotamisjärgsetes kohandustes. See tähendaks, et osa, mis jaotatakse kontserni liikmele jaotuspõhise süsteemi alusel, tuleb proportsionaalselt korrigeerida maksustamisaasta jooksul tehtud väljamaksetega. Jaotuspõhise maksusüsteemi põhiolemus säiliks, võttes arvesse, et jaotamine tähistab jaotatud osa maksustamise ajapunkti ja määrab seega kindlaks, kui suurt osa sellest tuleb maksustada. Sellega seoses tuleks ette näha ülekandmise mehhanismi rakendamine, tagamaks et jaotatud osa, mida jooksval aastal ei maksustata, maksustatakse järgmistel aastatel.

(16)Kuna kontsernisisesed tehingud moodustavad vaid osa kontserni äritegevusest, on kontserni liikmete ja kontserniväliste sidusettevõtjate vahelised tehingud veel üks oluline aspekt, mida tuleb käsitleda. Selle välise aspektiga tegelemiseks ja kuna siirdehindadega seotud vaidluste arv on viimasel ajal märkimisväärselt suurenenud, eriti seoses hinnakujundusega tavapärases tegevuses, oleks väga kasulik näha ette lihtsustatud lähenemisviis siirdehindade suhtes kehtestatud nõuete täitmisele, mis vähendaks ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid ja suurendaks maksuhaldurite tegevuse tõhusust inimressursside kasutamisel. Selleks oleks oluline kehtestada siirdehindade ühine riskihindamise raamistik, mis põhineb üldtunnustatud võrdlusanalüüsil. Analüüsimisel uuritaks siseturul sõltumatult tegutsevate üksuste intressi- ja maksueelse kasumi marginaale. Sel viisil saadud kasumimõõdikud tuleks seejärel avaldada, et neid saaks kasutada enesehindamise riskivahendina, ja need peaksid võimaldama siseturul tegutsevatel kontsernidel eelnevalt teada saada, kui suur on reaalturuväärtuse põhimõttele vastav tulu (turupõhine), mida nad eeldatavasti teenivad sidusettevõtjatega tehtavates tehingutes. Iga süsteemi kohaldamisalasse kuuluvat tehingut tuleks hinnata madala, keskmise või suure riskiga tehinguna, sõltuvalt sellest, kuidas see on võrreldav kasumimõõdikutega, mis määratakse kindlaks rakendusaktiga ja avaldatakse komisjoni veebisaidil.

(17)Äriühingute maksustamise ühisel raamistikul peaks tingimata olema haldussüsteem, mis ideaaljuhul peaks tagama teatava maksukindluse ja lihtsustamise. Ühtsuse saavutamiseks peaks haldussüsteemi toimimine põhinema kesksel kontaktpunktil, kui tegeletakse mitme ühise küsimusega, nagu kogu kontserni teabedeklaratsioon, ning tagama piisava koordineerimise ja koostöö riiklike maksuhaldurite vahel. Samal ajal tuleks haldussüsteemis täielikult austada riiklikku maksusuveräänsust, kuna riigisisesed maksudeklaratsioonid, auditid ja vaidluste lahendamised peaksid jääma peamiselt liikmesriikide tasandile.

(18)Selleks et tagada ühise raamistiku eeskirjade nõuetekohane rakendamine ja nende täitmise tagamine, peaksid liikmesriigid nägema ette karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Need karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(19)Selleks et optimeerida siseturul äriühingu tulumaksubaasi arvutamise ühtsest õigusraamistikust saadavat kasu, peaks eeskirjade kohaldamine olema vabatahtlik kontsernidele, sealhulgas VKEde rühmadele, kelle aastane kogutulu on alla 750 000 000 euro, tingimusel et nad koostavad konsolideeritud finantsaruandeid ja on liidus maksukohustuslased. Jättes väiksematele kontsernidele võimaluse eeskirju kohaldada, võib ühise raamistiku pakutavast lihtsustamisest kasu saada rohkem rühmi, kellel on piiriülesed struktuurid ja piiriülene tegevus.

(20)Selleks et vajadusel täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mille eesmärk on muuta i) vastavalt I või II lisa ning ii) kehtestada täiendavad eeskirjad kindlustusandjatele, eelkõige seoses uue rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 17 Kindlustuslepingud. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 26 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(21)Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiiviga loodud nn BEFITi töörühmade tegevuseks ja toimimiseks, mille eesmärk on tuua kokku iga asjaomase maksuhalduri esindajad liikmesriikidest, kus kontsern tegutseb, ning määrata kindlaks kasumimarginaalid BEFITi kontserni liikmete ja BEFITi kontserni väliste sidusettevõtjate vaheliste teatavate tavapäraste tehingute jaoks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 27 .

(22)Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise korral tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 28 . Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi alusel isikuandmeid töödelda üksnes IV peatüki kohaldamiseks ja samuti BEFITi teabedeklaratsiooni sisu läbivaatamiseks ja selle osas konsensuse saavutamiseks ning V peatüki kohaste individuaalsete maksudeklaratsioonide töötlemiseks ja hindamiseks.

(23)Kümneaastane säilitamisaeg on põhjendatud, kuna see võimaldab liikmesriikidel järgida enamikku aegumistähtaegadest.

(24)Et võimaldada ettevõtjatel saada otsest kasu siseturu hüvedest, ilma et sellega kaasneks tarbetut täiendavat halduskoormust, tuleks teave käesoleva direktiivi maksusätete kohta teha kättesaadavaks ühtse digivärava kaudu kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724 29 . Ühtne digivärav on piiriüleste kasutajate jaoks ühtne kontaktpunkt, mille kaudu nad saavad veebis juurdepääsu siseturu toimimisega seotud teabele, menetlustele ja kasutajatoele.

(25)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda praeguste probleemide tõttu, mis tulenevad 27 erineva äriühingu tulumaksu süsteemi vastastikusest mõjust, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 18. augustil 2023,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva direktiiviga kehtestatakse teatavate kontsernide jaoks ühine äriühingu tulumaksu raamistik liidus.

2.Lõike 1 kohaldamiseks sätestatakse käesolevas direktiivis eeskirjad:

a)kontserni määratlemiseks käesoleva direktiivi kohaldamisel (edaspidi „BEFITi kontsern“);

b)BEFITi kontserni äriühingute ja püsivate tegevuskohtade (edaspidi „BEFITi kontserni liige“ ja „BEFITi maksubaas“) koondmaksubaasi arvutamiseks;

c)BEFITi maksubaasi jaotamiseks nõuetele vastavatele BEFITi kontserni liikmetele;

d)siirdehindade riskihindamise lihtsustamiseks kontserni väliste sidusettevõtjatega tehtavate tehingute puhul;

e)ühise õigusraamistiku haldamiseks.

3.Äriühingu või püsiva tegevuskoha suhtes, mis on käesoleva direktiivi kohaldamisalas, lõpetatakse äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamine kõigis tema asukohaliikmesriikides seoses käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustega, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriigi maksuresidendist äriühingute ja nende püsivate tegevuskohtade suhtes, mis asuvad teistes liikmesriikides, ning kolmanda riigi maksuresidendist üksuste (edaspidi „kolmanda riigi üksused“) liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)nad kuuluvad riigisisesesse kontserni või hargmaiste ettevõtete kontserni, mis koostab konsolideeritud finantsaruandeid ja mille aastatulu viimasest neljast maksustamisaastast vähemalt kahel on vähemalt 750 000 000 eurot;

b)äriühingute puhul lisaks:

i)äriühing on asutatud ühes I lisas loetletud vormidest;

ii)äriühingu suhtes kohaldatakse ühte äriühingu tulumaksu, millele on osutatud II lisas, või sarnast maksu, mis on kehtestatud hiljem;

iii)äriühing on lõplik emaüksus või selle varad, kohustised, tulud, kulud ja rahavood konsolideeritakse ridade kaupa lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandes;

c)püsivate tegevuskohtade puhul lisaks:

i)püsiva tegevuskoha suhtes kohaldatakse ühte äriühingu tulumaksu, millele on osutatud II lisas, või sarnast maksu, mis on kehtestatud hiljem;

ii)tegemist on lõpliku emaüksuse või sellise üksuse püsiva tegevuskohaga, mille varad, kohustised, tulud, kulud ja rahavood konsolideeritakse ridade kaupa lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandes.

2.Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat direktiivi äriühingute või püsivate tegevuskohtade suhtes, mille lõplik emaüksus asub väljaspool liitu, kui asjaomase kontserni tulu liidus kokku ei ületa vastavalt kontserni konsolideeritud finantsaruannetele 5 % kontserni kogutulust või vähemalt kahel viimasest neljast maksustamisaastast 50 miljonit eurot. See ei piira lõike 7 kohast valikuõigust.

3.Kui kaks või enam kontserni ühinevad üheks kontserniks, loetakse lõikes 1 osutatud 750 000 000 euro suurune künnis saavutatuks iga ühinemisele eelnenud maksustamisaasta kohta, kui ühinevate kontsernide kogutulude summa kõnealusel maksustamisaastal kõigi nende kontsernide konsolideeritud finantsaruannete kohaselt on 750 000 000 eurot või rohkem. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõnealuse uue kontserni liikmest äriühingute ja püsivate tegevuskohtade suhtes, kui see künnis on saavutatud viimasest neljast maksustamisaastast vähemalt kahel.

4.Kui äriühingu, mis ei ole kontserni liige (edaspidi „sihtettevõtja“), omandab teine äriühing või kontsern (edaspidi „omandav üksus“) ja sihtettevõtja või omandav üksus ei esitanud omandamise maksustamisaastale vahetult eelnenud nelja maksustamisaasta jooksul konsolideeritud finantsaruandeid, loetakse lõikes 1 osutatud aastase kogutulu künnis 750 000 000 eurot kõnealusel aastal saavutatuks, kui sihtettevõtja ja omandava üksuse finantsaruannetes või konsolideeritud finantsaruannetes esitatud tulude summa kõnealusel maksustamisaastal on 750 000 000 eurot või rohkem. Omandava üksuse suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, kui kõnealune künnis on saavutatud vähemalt kahel neljast maksustamisaastast, mis vahetult eelnevad maksustamisaastale, mil käesolevat direktiivi omandava üksuse suhtes kohaldama hakati.

5.Kui kontsern jagatakse kaheks või enamaks kontserniks (edaspidi „jagunenud kontsernid“), loetakse lõikes 1 osutatud 750 000 000 euro suurune künnis saavutatuks iga jagunenud kontserni puhul, kui:

a)pärast jagunemist lõppeval esimesel maksustamisaastal on iga jagunenud kontserni aastatulu kõnealusel maksustamisaastal vähemalt 750 000 000 eurot;

b)pärast jagunemist lõppeval teisel kuni neljandal maksustamisaastal on jagunenud kontserni aastane kogutulu vähemalt kahel kõnealusel maksustamisaastal 750 000 000 eurot või rohkem.

6.Kui üks või mitu käesolevas artiklis osutatud neljast maksustamisaastast on pikemad või lühemad kui 12 kuud, korrigeeritakse osutatud tulukünnist proportsionaalselt iga kõnealuse maksustamisaasta kohta.

7.Liikmesriigid tagavad, et äriühingud, kes on liikmesriigi maksuresidendid ja vastavad lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele, sealhulgas nende püsivad tegevuskohad, mis asuvad teistes liikmesriikides, ning lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele vastavad kolmandate riikide üksuste püsivad tegevuskohad, mis asuvad teistes liikmesriikides, võivad otsustada kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui nad on hargmaiste ettevõtete kontsernis või siseriiklikus kontsernis, mis koostab konsolideeritud finantsaruandeid, kuid ei vasta lõike 1 punktis a sätestatud 750 000 000 EUR suurusele künnisele.

8.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 74, et muuta I ja II lisa selleks, et võtta arvesse muudatusi liikmesriikide seadustes seoses äriühingu liikide ja äriühingu tulumaksuga.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„kontsern“ –

a)selliste üksuste kogum, mis on seotud omandiõiguse või kontrolli kaudu, nagu on kindlaks määratud tunnustatud raamatupidamisstandardis, mille alusel koostatakse lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruanded, sealhulgas mis tahes üksus, mis võidi lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetest välja jätta üksnes tema väiksuse, olulisuse või müügiks hoidmise alusel, või

b)üksus, mis kajastab ühe või mitme püsiva tegevuskoha netotulu või -kahjumit oma finantsaruannetes (edaspidi „peakontor“), tingimusel et ta ei kuulu mõnda teise punktis a määratletud kontserni;

2)„riigisisene kontsern“ – mis tahes kontsern, mille kõik üksused asuvad samas liikmesriigis;

3)„hargmaiste ettevõtete kontsern“ – mis tahes kontsern vähemalt ühe üksuse või püsiva tegevuskohaga, mis ei asu lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis;

4)„maksustamisaasta“ – arvestusperiood, mille kohta lõplik emaüksus koostab oma konsolideeritud finantsaruanded;

5)„konsolideeritud finantsaruanded“ – finantsaruanded, milles üksuse ja selle tütarettevõtjate varad, kohustised, tulud, kulud ja rahavood, mida üksus kontrollib, esitatakse ühe majandusüksuse omadena;

6)„üksus“ – mis tahes õiguslik moodustis, millel on eraldi raamatupidamisarvestus, või mis tahes juriidiline isik;

7)„lõplik emaüksus“ –

a)üksus, kellel on otseselt või kaudselt kontrolliv osalus mis tahes muus üksuses ja kes ei kuulu otseselt ega kaudselt teisele üksusele, kellel on kõnealuses üksuses kontrolliv osalus, või

b)punkti 1 alapunktis b määratletud kontserni peakontor;

8)„osalus“ – mistahes osalus omakapitalis, millega kaasneb õigus majandusüksuse või püsiva tegevuskoha kasumile, kapitalile või reservile;

9)„kontrolliv osalus“ – osalus üksuses, mille puhul osaluse omanik on kohustatud üksuse varad, kohustised, tulud, kulud ja rahavood ridade kaupa konsolideerima;

10)„aruandev üksus“ – üks järgmistest:

a)lõplik emaüksus, kui see asub liikmesriigis, või

b)kui lõplik emaüksus ei asu liikmesriigis, siis liikmesriigis asuv üksus, kelle BEFITi kontsern on määranud täitma artiklis 57 sätestatud kohustusi seoses BEFITi kontserniteabedeklaratsiooniga BEFITi kontserni nimel;

11)„liidus tunnustatud raamatupidamisstandard“ – rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid, mille liit on vastu võtnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 30 , ning liikmesriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted;

12)„finantsarvestuse netotulu või -kahjum“ – BEFITi kontserni liikme puhaskasum või -kahjum, mis määratakse kindlaks liidus kehtiva ühise tunnustatud raamatupidamisstandardi alusel enne konsolideerimiskorrektsioone, et jätta välja BEFITi kontsernisisesed tehingud kooskõlas artikliga 7;

13)„kindlustusandja“ – kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ 31 artikli 13 punkti 1 tähenduses;

14)„investeerimisriskiga elukindlustus“ – elukindlustuslepingud, mille puhul kindlustusandja investeeringutest tulenev investeerimiskasum ja -kahjum või intressid/dividendid jaotatakse aja jooksul täielikult kindlustusvõtjatele;

15)„majanduslik omanik“ – isik, kes olulises osas saab kasu ja võtab riske, mis on seotud põhivaraga, hoolimata sellest, kas isik on juriidiline omanik. Maksumaksjat, kellel on õigus omada, kasutada ja võõrandada põhivara ja kes kannab kahju või hävimise riski, käsitatakse igal juhul majandusliku omanikuna;

16)„baasjaotus“ – meetod BEFITi maksubaasi jaotamiseks BEFITi kontserni liikmete vahel üleminekuperioodi igal maksustamisaastal kooskõlas artikliga 45;

17)„aruandlusasutus“ – selle liikmesriigi pädev asutus, kus aruandev üksus on maksuresident, või kui tegemist on mitteresidendist maksumaksja püsiva tegevuskohaga, selle liikmesriigi pädev asutus, kus on aruandva üksuse püsiv tegevuskoht.

II PEATÜKK
ESIALGSE MAKSUSTATAVA TULU KINDLAKSMÄÄRAMINE

1. jagu
Üldsätted

Artikkel 4
Üldpõhimõtted

1.Iga BEFITi kontserni liikme esialgne maksustatav tulu määratakse iga maksustamisaasta kohta kindlaks tema finantsarvestuse netotulu või -kahjumi põhjal, mida on korrigeeritud vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 8–41.

2.Kulud, mis sisalduvad BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulus või -kahjumis, võib esialgsest maksustatavast tulust maha arvata ainult niivõrd, kui need on tekkinud tema otsestes ärihuvides.

Artikkel 5
BEFITi kontserni ülesehitus

1.BEFITi kontsern moodustub, kui kaks või enam käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat äriühingut või püsivat tegevuskohta vastavad järgmistele tingimustele:

a)äriühing on kas kontserni lõplik emaüksus või mis tahes muu kontserni äriühing, milles lõplikule emaüksusele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 75 % omandiõigustest või kasumi saamise õigustest;

b)püsiva tegevuskoha peakontor on kas kontserni lõplik emaüksus või kontserni mis tahes muu liige (äriühing või üksus), milles lõplikule emaüksusele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 75 % omandiõigustest või kasumi saamise õigustest.

2.Lõike 1 punktides a ja b osutatud künnise arvutamiseks arvutatakse omandiõigus ja kasumi saamise õigused kontserni kuuluvas äriühingus, korrutades otsesed ja kaudsed osalused igal tasandil.

Artikkel 6
Hoidmisaja nõuded

1.BEFITi kontserni liige peab kogu maksustamisaasta jooksul saavutama katkestusteta artikli 5 lõikes 1 osutatud künnised.

2.Äriühing või püsiv tegevuskoht saab BEFITi kontserni liikmeks kuupäeval, mil saavutatakse artikli 5 lõikes 1 osutatud künnised. Künnised tuleb saavutada vähemalt üheksa järjestikuse kuu jooksul. Kui äriühing või, kui see on asjakohane, püsiv tegevuskoht ei saavuta nõutava ajavahemiku osas vajalikke künniseid, käsitatakse seda nii, nagu ta ei ole kunagi olnud BEFITi kontserni liige.

3.Äriühing või püsiv tegevuskoht lakkab olemast BEFITi kontserni liige päeval, mis järgneb päevale, mil ta ei saavuta enam artikli 5 lõikes 1 osutatud künniseid.

Artikkel 7
Raamatupidamisarvestus esialgse maksustatava tulu arvutamise alusena

1.BEFITi kontserni liikme esialgne maksustatav tulu arvutatakse, tehes artiklites 8–41 sätestatud korrigeerimised tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis maksustamisaasta kohta vastavalt liidu ühisele tunnustatud raamatupidamisstandardile enne konsolideerimiskorrektsioone, et jätta välja BEFITi kontsernisisesed tehingud. 

2.BEFITi kontserni liikmete poolt lõike 1 kohaldamisel kasutatav tunnustatud raamatupidamisstandard on liidus tunnustatud raamatupidamisstandard, mida kasutatakse lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel, kui viimane on liikmesriigi maksuresident.

Kui lõplik emaüksus ei ole liikmesriigi maksuresident, on liidus tunnustatud raamatupidamisstandardiks selles liikmesriigis kehtiv standard, kus aruandev üksus on maksuresident.

3.Kui BEFITi kontserni liige on püsiv tegevuskoht, on tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum kas:

a)netotulu või -kahjum, mis on kajastatud tema enda eraldi raamatupidamisarvestuses vastavalt lõigetele 1 ja 2, või

b)eraldi raamatupidamisarvestuse puudumisel netotulu või -kahjum, mis oleks kajastatud tema raamatupidamisarvestuses, kui see oleks koostatud eraldi kooskõlas lõigete 1 ja 2 kohaselt kindlaks määratud liidus tunnustatud raamatupidamisstandardiga.

4.Kui liikmesriik kohaldab siseriiklikku õigust, mis võimaldab kontsernidel koostada, auditeerida ja avaldada finantsaruandeid jurisdiktsioonipõhiselt, siis erandina lõikest 1 võib esialgse maksustatava tulu ja BEFITi maksubaasi jaotuse nende BEFITi kontserni liikmete kohta, kes on selle liikmesriigi maksuresidendid, arvutada ka jurisdiktsioonipõhiselt, tingimusel et kontsernil on võimalik iga BEFITi kontserni liikme kohta eraldi kindlaks teha andmed, mida on vaja esialgse maksustatava tulu ja jaotamisjärgsete korrigeerimiste arvutamiseks kooskõlas käesoleva direktiiviga.

2. jagu

Finantsarvestuse netotulu või -kahjumi korrigeerimine

Artikkel 8
Dividendid ja muud väljamaksed

BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit kohandatakse nii, et sellest jäetakse välja 95 % maksustamisaasta jooksul saadud või kogunenud dividendide või muude väljamaksete summast (välja arvatud kauplemiseks hoitav finantsvara, millele on osutatud artikli 11 lõikes 1, ja investeeringud, mis on tehtud elukindlustusvõtja kasuks investeerimisriskiga elukindlustuslepingu raames, millele on osutatud artiklis 14), tingimusel et jaotamise kuupäeval on BEFITi kontserni liikmel osalus olnud rohkem kui üks aasta ja see osalus annab õiguse rohkem kui 10 %-le kasumist, kapitalist, reservist või hääleõigustest.

Artikkel 9
Aktsiate või osade võõrandamisest tulenev kasum või kahjum

BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit kohandatakse nii, et sellest jäetakse välja 95 % kasumist või kahjumist, mis tuleneb osaluse võõrandamisest (välja arvatud kauplemiseks hoitav finantsvara, millele on osutatud artikli 11 lõikes 1, ja investeeringud, mis on tehtud elukindlustusvõtja kasuks investeerimisriskiga elukindlustuslepingu raames, millele on osutatud artiklis 14), tingimusel et võõrandamise kuupäeval on BEFITi kontserni liikmel osalus olnud rohkem kui üks aasta ja see osalus annab õiguse rohkem kui 10 %-le kasumist, kapitalist, reservist või hääleõigustest.

Artikkel 10
Muutused õiglases väärtuses

BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et sellest jäetakse välja kasumi või kahjumi summa, mis tuleneb muutustest osaluse õiglases väärtuses (välja arvatud kauplemiseks hoitav finantsvara, millele on osutatud artikli 11 lõikes 1, ja investeeringud, mis on tehtud elukindlustusvõtja kasuks investeerimisriskiga elukindlustuslepingu raames, millele on osutatud artiklis 14), tingimusel et võõrandamise kuupäeval on BEFITi kontserni liikmel osalus olnud rohkem kui üks aasta ja see osalus annab õiguse rohkem kui 10 %-le kasumist, kapitalist, reservist või hääleõigustest.

Artikkel 11
Kauplemiseks hoitav finantsvara

1.Finantsvara või -kohustis on BEFITi kontserni liikme poolt kauplemiseks hoitav vara, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:

a)see on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus;

b)see on määratletud finantsinstrumentide (sh tuletisinstrumendid) portfelli osa, mida hallatakse ühiselt ja mille kohta on tõendeid hiljuti toimunud lühiajalise kasumivõtmise kohta.

2.Kui BEFITi kontserni liikmele kuuluv finantsvara või -kohustis muutub kauplemiseks hoitavaks varaks või kohustiseks või vastupidi, korrigeeritakse finantsarvestuse netotulu või -kahjumit, et võtta arvesse mis tahes erinevust maksustamisaasta alguse või ostukuupäeva (kui see on hilisem) seisuga arvutatud õiglase väärtuse ja sama maksustamisaasta lõpus arvutatud õiglase väärtuse vahel.

Finantsvara või -kohustise õiglane väärtus selle maksustamisaasta lõpus, mille jooksul see muutus põhivarast kauplemiseks hoitavaks varaks või kohustiseks või vastupidi, on selle õiglane väärtus ka selle aasta alguses, mis järgneb muutuse aastale.

3.Artiklis 9 osutatud hoidmisaeg algab või katkeb, kui finantsvara või -kohustist ei hoita enam kauplemiseks või kui see muutub kauplemiseks hoitavaks varaks või kohustiseks.

Artikkel 12
Püsiva tegevuskoha tulu või kahjum

BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et jäetakse välja tema püsivatele tegevuskohtadele omistatav tulu või kahjum.

Artikkel 13
Intresside mahaarvamise piirang

1.BEFITi kontserni liige korrigeerib oma finantsarvestuse netotulu või -kahjumit nii, et see hõlmaks ülejääva laenukasutuse kulu summat, nagu on osutatud nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1164 (millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad) 32 artiklis 2 ja mida ei saa maksustamisel maha arvata vastavalt intresside mahaarvamise piirangule, mis on sätestatud selle liikmesriigi äriühingu tulumaksu käsitlevates õigusaktides, kus ta on maksuresident.

2.Lõiget 1 ei kohaldata ülejääva laenukasutuse kulu suhtes, mis tuleneb BEFITi kontserni liikmete vahelisest tehingust.

Artikkel 14
Kindlustusandjad

1.Kui BEFITi kontserni liige on kindlustusandja, kellel on tegevusluba liikmesriigis tegutsemiseks vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ, kohaldatakse lõigete 2–4 sätteid.

2.Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ 33 kohaselt asutatud kindlustusseltside tehniliste eraldiste summa, mis arvati maha BEFITi kontserni liikme finantsaruandluse netotulust või -kahjumist, vaadatakse läbi ja korrigeeritakse iga maksustamisaasta lõpus. Tulevaste aastate esialgse maksustatava tulu arvutamisel võetakse arvesse juba maha arvatud summasid.

3.Komisjon võib kooskõlas artikliga 74 võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikumad eeskirjad kindlustusandjate esialgse maksustatava tulu korrigeerimiseks seoses uue rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 17 mõjuga kindlustuslepingutele.

4.Elukindlustusandjad hindavad investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kontekstis varasid turuväärtuses ja loovad alusvara hindamisele põhjal reservi.

Artikkel 15
Tonnaažimaksuga maksustamise korraga hõlmatud laevandustegevus

Laevandusega tegeleva BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et sellest jäetakse välja tonnaažimaksuga maksustamise korraga hõlmatud tegevusest saadud tulud, kulud ja muud mahaarvatavad summad.

Artikkel 16
Trahvid, karistused ja ebaseaduslikud maksed

BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et see hõlmaks pädeva asutuse auditi või uurimise tulemusel ebaseaduslikuks tunnistatud maksetega seotud kulude ning trahvide ja karistuste, sealhulgas viiviste summat, mis tuleb tasuda ametiasutusele mis tahes õigusaktide rikkumise eest.

Artikkel 17
Äriühingu tulumaks

BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse, et võtta arvesse maksustamisaasta kohta kogunenud äriühingu tulumaksu, sarnaseid kasumimakse ja edasilükkunud makse ning summasid, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuses jooksvate maksudena seoses direktiivi (EL) 2022/2523 kohaselt tasumisele kuuluva lisamaksuga või kõnealuse direktiivi artiklis 11 osutatud tingimustele vastava riigisisese lisamaksu kohaldamisega.

Artikkel 18
Maksusoodustus asendusvaradele

1.Kui amortiseeritava põhivara või maa võõrandamisest saadav tulu (sealhulgas kahjuhüvitis) reinvesteeritakse sarnasesse varasse, mida kasutatakse samal või sarnasel ärilisel eesmärgil enne võõrandamise maksustamisaastale järgneva teise maksustamisaasta lõppu, võib summa, mille võrra see tulu ületab vara maksustatavat väärtust, võõrandamise aastal maha arvata. Vabatahtlikult võõrandatud vara peab olema enne võõrandamist olnud võõrandaja omanduses vähemalt kolm aastat.

2.Lõikes 1 osutatud asendusvara võib osta võõrandamisele eelneval maksustamisaastal. Kui asendusvara ei ostetud enne vara võõrandamise maksustamisaastale järgneva teise maksustamisaasta lõppu ja välja arvatud juhtudel, kui esineb vääramatu jõud, lisatakse võõrandamise aastal maha arvatud summa, mida on suurendatud 10 % võrra, esialgsele maksustatavale tulule teisel võõrandamisele järgneval maksustamisaastal.

Artikkel 19
Tulud ja kulud seoses põhivaraga, millelt arvestatakse kulumit

1.BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et sellest jäetakse välja järgmised summad:

a)soetus- või ehituskulud ning kulud, mis on seotud sellise põhivara parendamisega, mis on 3. jao sätete kohaselt amortiseeritav, ning

b)toetused, mis on otseselt seotud sellise vara omandamise, ehitamise või parendamisega.

2.BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et see hõlmaks üksnes artiklites 22–28 osutatud põhivara kulumiga seotud mahaarvamise summat.

Artikkel 20
Valuutavahetusest saadud kasum või kahjum

BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et sellest jäetakse välja järgmine:

a)mis tahes valuutavahetuse realiseerimata kasumi või kahjumi summa põhivara ja kohustistega seoses;

b)mis tahes eraldise summa, mis on kirjendatud valuutavahetuse realiseerimata kahjumi katteks.

Artikkel 21
Teatavate summadega (pärast jaotamist liikmesriikidele jäetud summad) seotud korrigeerimised

BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et esialgsest maksustatavast tulust jäetakse välja kõik artikli 48 lõike 1 punktides a–j loetletud kirjetega seotud summad.

3. jagu
Kulum

Artikkel 22
Kulumi arvestamise meetod ja kestus

1.BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et sellest jäetakse välja niisugune materiaalne põhivara selle omandamise maksustamisaastal, mille arvestuslik väärtus enne kulumi arvestamist on alla 5 000 euro.

2.Kui lõiget 1 ei kohaldata, arvatakse põhivaralt selle kasuliku eluea jooksul kulum maha eraldi ja lineaarselt. Põhivara kasulik eluiga on järgmine:

a)kõik hooned ja mis tahes muud liiki kinnisasjad ja äritegevuses kasutatavad rajatised: 28 aastat;

b)kogu muu materiaalne põhivara: nende kasulik eluiga, mida on hinnatud vastavalt artiklis 7 osutatud liidus tunnustatud raamatupidamisstandardile;

c)immateriaalne põhivara, sealhulgas omandatud firmaväärtus: periood, mille jooksul varal on õiguslik kaitse või milleks õigus anti ja viis aastat juhul, kui seda perioodi ei saa määrata.

3.Kasutatud põhivaralt arvestatakse kulumit vastavalt lõikele 2, välja arvatud juhul, kui BEFITi kontserni liige tõendab, et vara hinnanguline järelejäänud kasulik eluiga on lühem; sellisel juhul arvestatakse varalt kulumit lühema perioodi jooksul.

Erandina esimesest lõigust arvestatakse kasutatud immateriaalselt põhivaralt kulumit viie aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui on võimalik kindlaks määrata periood, mille jooksul varal on veel õiguslik kaitse või milleks õigus anti; sellisel juhul arvestatakse varalt kulumit kõnealuse muu ajavahemiku jooksul.

4.Kulum arvatakse maha igakuiselt alates põhivara kasutusse võtmise kuust. Kulumit ei arvata maha vara võõrandamise kuu jooksul.

5.Võõrandatud vara või sellise vara, mis on kahjustatud niisuguses ulatuses, et seda ei saa enam äritegevuseks kasutada, ja selle varaga seotud mis tahes parenduskulude maksustatav väärtus arvatakse esialgsest maksustatavast tulust maha võõrandamise või kahju kandmise kuul.

Artikkel 23
Kulumi arvestamise õigus

1.Vastavalt lõikele 3 arvab kulumi maha majanduslik omanik.

2.Lepingute puhul, milles majanduslik ja juriidiline omandiõigus ei lange kokku, on majanduslikul omanikul õigus arvata oma esialgsest maksustatavast tulust maha maksete intressielement, välja arvatud juhul, kui seda elementi ei arvata juriidilise omaniku esialgse maksustatava tulu hulka või maksubaasi, olenevalt sellest, kas juriidiline omanik on BEFITi kontserni liige või mitte.

3.Kui vara majanduslikku omanikku ei ole võimalik kindlaks määrata, võib juriidiline omanik kulumi maha arvata. Liisingulepingute puhul arvestatakse nii liisingumaksete intressi- kui ka kapitalielement juriidilise omaniku esialgse maksustatava tulu hulka ning, kui liisinguvõtja on BEFITi kontserni liige, jäetakse need maksed esialgsest maksustatavast tulust välja.

4.Põhivaralt ei või maksustamisaasta jooksul kulumit arvestada rohkem kui üks maksumaksja, välja arvatud juhul, kui juriidiline või majanduslik omandiõigus on jagatud mitme maksumaksja vahel või kui vara majanduslik või juriidiline omanik on muutunud.

5.BEFITi kontserni liige ei või kulumi arvestamisest loobuda.

Artikkel 24
Amortisatsioonibaas

1.Amortisatsioonibaasi kuuluvad kulud, mis on otse seotud põhivara omandamise, ehitamise või parendamisega. Need kulud ei hõlma mahaarvatavat käibemaksu, intresse ega ümberhindluse või väärtuse languse tulemusi.

2.Kingitusena saadud vara amortisatsioonibaas on vara turuväärtus, mis on kajastatud BEFITi kontserni liikme finantsaruannetes.

3.Sellise põhivara amortisatsioonibaasi, millelt kulumit arvestatakse, vähendatakse, lahutades sellest kõigi riiklike toetuste summa, mis on otseselt seotud vara omandamise, ehitamise või parendamisega, nagu on osutatud artikli 19 lõike 1 punktis b.

4.Arvesse ei võeta sellise põhivara kulumit, mida ei ole võimalik kasutada või mida ei ole kasutatud rohkem kui 12 kuud põhjustel, mis ei ole BEFITi kontserni liikme kontrolli all.

Kulumi arvestamine lõpeb alates kuust, mis järgneb kuule, mil esimeses lõigus osutatud ajavahemik lõppes, ning seda jätkatakse alates kuust, mis järgneb kuule, mil vara uuesti kasutusele võeti.

5.Kui põhivara, millelt kulumit arvestatakse, on võõrandatud ja asendatud vastavalt artikli 18 sätetele, vähendatakse asendusvara amortisatsioonibaasi sama summa võrra kui võõrandamise aastal maha arvatud summa.

Artikkel 25
Põhivararegister

1.Soetus-, ehitus- või parenduskulud koos kasutuselevõtu kuupäevaga pärast soetamist, ehitamist või parendamist kirjendatakse põhivararegistrisse iga põhivara kohta eraldi.

2.Kui põhivara võõrandatakse, siis kantakse põhivararegistrisse võõrandamise andmed, sealhulgas võõrandamise kuupäev ning võõrandamise tulemusel saadud mis tahes eraldis või hüvitis.

3.Põhivararegistrit peetakse viisil, mis annab piisavalt teavet (sealhulgas andmeid kulumi kohta) esialgse maksustatava tulu arvutamiseks ja sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid:

a)vara kirjeldus;

b)vara kasutuselevõtmise kuu;

c)vara amortisatsioonibaas;

d)vara kasulik eluiga vastavalt artiklile 22;

e)jooksval maksustamisperioodil kogunenud kulum;

f)kogunenud kulum kokku;

g)amortisatsioonibaas, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja väärtuse erakorraline vähenemine kokku;

h)kuu, mil maksukulumi arvestamine lõpetatakse või taastatakse;

i)võõrandamise kuu.

Artikkel 26
Parenduskuludelt kulumi arvestamine

1.Parenduskuludelt arvestatakse kulumit vastavalt parendatud põhivara suhtes kohaldatavatele eeskirjadele, nagu need oleksid seotud äsja omandatud põhivaraga, sealhulgas selle kasuliku elueaga vastavalt artikli 22 lõikele 2.

Esimeses lõigus sätestatust olenemata arvestatakse renditud põhivaraga seotud parenduskuludelt kulumit vastavalt artikli 22 lõikele 3 ja artiklile 23.

2.Kui maksumaksja tõendab, et amortiseeritava põhivara allesjäänud kasulik eluiga on hinnanguliselt lühem kui artikli 22 lõikes 2 sätestatud vara kasulik eluiga, arvestatakse kõnealuse põhivara parendamiskuludelt kulumit selle lühema perioodi jooksul.

Artikkel 27
Vara, millelt kulumit ei arvestata

Järgmistelt varadelt kulumit ei arvestata:

a)materiaalne põhivara, mis ei kulu ega vanane, nt maa, kunstiteosed, antiikesemed või juveeltooted;

b)finantsvara.

Artikkel 28
Väärtuse erakorraline vähenemine

1.BEFITi kontserni liige kes tõendab, et artikli 27 punktis a osutatud materiaalse põhivara, millelt kulumit ei arvestata, väärtus on maksustamisaasta lõpuks vääramatu jõu või kolmandate isikute kriminaalse tegevuse tõttu vähenenud, võib esialgsest maksustatavast tulust maha arvata summa, mis on võrdne sellise väärtuse vähenemisega.

2.Kui vara väärtus eelmisel maksustamisaastal vähenes, nagu on kirjeldatud lõikes 1, kuid edaspidi suureneb, lisatakse esialgsele maksustatavale tulule sellel aastal, mil väärtus suurenes, summa, mis vastab sellisele väärtuse suurenemisele.

Selliselt lisatud summad kokku ei tohi siiski ületada algselt lubatud mahaarvamise summat.

4. jagu
Tähtajad ja kvantifitseerimise reeglid

Artikkel 29
Varud ja lõpetamata toodang

1.BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse maksustamisaasta alguse ja lõpu varude väärtuse ja lõpetamata toodangu väärtuse vahe võrra, välja arvatud artiklis 32 määratletud pikaajaliste lepingutega seotud varud ja lõpetamata toodang.

2.Muude varude ja lõpetamata toodangu soetusmaksumust mõõdetakse lihtjärjekorra või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi abil.

3.Tavapäraselt üksteisest selgelt eristatavate varude ja lõpetamata toodangu ning konkreetsete projektide jaoks toodetud ja eraldatud kaupade ja osutatud teenuste soetusmaksumust mõõdetakse individuaalselt.

4.BEFITi kontserni liige kasutab sama meetodit selliste varude ja lõpetamata toodangu hindamiseks, ms on sarnast laadi ja millel on sarnane kasutus.

5.Varude ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus sisaldab kõiki ostukulutusi, otseseid töötlemiskulutusi ja muid otseseid kulutusi, mida tehti nende viimiseks asukohta ja tööseisundisse, milles need on asjaomasel maksustamisaastal. Need esitatakse ilma mahaarvatava käibemaksuta.

6.Varusid ja lõpetamata toodangut hinnatakse maksustamisaasta viimasel päeval kas soetusmaksumuse või netorealiseerimisväärtuse alusel, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Netorealiseerimisväärtus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud toote lõpetamiseks ja müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulutused.

Artikkel 30
Eraldised

1.BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse, et jätta välja mis tahes eraldise summa.

2.Erandina lõikest 1 on eraldise summa lubatud, kui maksustamisaasta lõpus on täidetud järgmised tingimused:

a)BEFITi kontserni liikmel on juriidiline või mõistlikult eeldatav juriidiline kohustus;

b)selline kohustus tuleneb tegevusest või tehingutest, mis on toimunud kõnealusel maksustamisaastal või eelnevatel maksustamisaastatel;

c)sellisest kohustusest tuleneva eraldise suurust saab usaldusväärselt hinnata;

d)kui summa arveldatakse, tekib kulu, mis on käesoleva direktiivi alusel mahaarvatav.

Esimeses lõigus sätestatust olenemata korrigeeritakse BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit alati, et jätta välja mis tahes eraldiste summa, mis kirjendati seoses võimaliku kahjumi või tulevikus suurenemise riski katteks.

3.Kui lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud kohustus on seotud tegevuse või tehinguga, mis jätkub tulevastel maksustamisaastatel, jaotatakse eraldise summa proportsionaalselt tegevuse või tehingu hinnangulise kestusega.

Käesoleva artikli alusel tehtud eraldised vaadatakse läbi ja kohandatakse iga maksustamisaasta lõpus. Tulevastel maksustamisaastatel esialgse maksustatava tulu arvutamisel võetakse arvesse käesoleva artikli alusel juba maha arvatud summasid.

Artikkel 31
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

1.BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse, et välistada ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega seoses kirjendatud mahaarvamiste summa, välja arvatud juhul, kui BEFITi kontserni liige ei ole aasta lõpus taotlenud mahaarvamist vastavalt artiklile 28 ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)kontserni liige on võtnud kõik lõikes 2 osutatud mõistlikud meetmed makse sissenõudmiseks ja on tõenäoline, et nõuet ei täideta täielikult või osaliselt, või

b)kontserni liikmel on suur hulk samalaadseid nõudeid, mis kõik tulenevad samast tegevusvaldkonnast, ja ta suudab usaldusväärselt hinnata ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summat protsentides, tingimusel et iga samalaadse nõude väärtus on väiksem kui 0,1 % kõigi samalaadsete nõuete väärtusest. Usaldusväärse hinnangu andmiseks võtab BEFITi kontserni liige arvesse kõiki olulisi tegureid, sealhulgas varasemat kogemust.

2.Selle kindlaksmääramisel, kas makse sissenõudmiseks on võetud kõik mõistlikud abinõud, võtab BEFITi kontserni liige arvesse ükskõik milliseid järgmiseid tegureid, tingimusel et need põhinevad objektiivsetel tõenditel:

a)kas võla sissenõudmise kulud on võrreldes võla suurusega ebaproportsionaalsed;

b)kas on väljavaateid võlg edukalt sisse nõuda, sealhulgas juhtudel, mil võlgnik on tunnistatud maksejõuetuks, tema suhtes on algatatud kohtumenetlus või on pöördutud võlgade sissenõudja poole;

c)kas antud asjaoludel on mõistlik arvata, et maksumaksja jätkab võla sissenõudmist;

3.Kui ebatõenäoliselt laekuv nõue on seotud nõuetega ostjate vastu, arvestatakse lõikes 1 sätestatud tingimustele lisaks esialgse maksustatava tulu hulka võlale vastav summa tuludena.

4.Lõikes 1 sätestatust olenemata korrigeeritakse BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit, et jätta välja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa, kui võlgnik on teine BEFITi kontserni liige, mis tahes muu sidusettevõtja või, kui võlgnik on üksikisik, kui võlgnik, tema abikaasa või otsene üleneja sugulane või alaneja sugulane osaleb BEFITi kontserni liikme juhtimises või kontrollib seda või talle kuulub otseselt või kaudselt BEFITi kontserni liikme vara.

5.Kui BEFITi kontserni liige on eelnevalt maha arvanud ebatõenäoliselt laekuva nõude, mis täidetakse järgmisel maksustamisaastal, suurendatakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjumit nõude täitmise maksustamisaastal sissenõutud summa võrra.

Artikkel 32
Pikaajalised lepingud

1.Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab pikaajaline leping lepingut, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)see on sõlmitud tootmise, seadmestamise või ehituse või teenuste osutamise kohta;

b)selle tähtaeg ületab või tõenäoliselt ületab 12 kuud.

2.BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et see hõlmaks üksnes pikaajalise lepinguga seotud tulusid, mis on saadud summas, mis vastab asjaomasel maksustamisaastal täidetud pikaajalise lepingu osale.

Selleks määratakse pikaajalise lepingu täitmise protsent kindlaks kõnealuse maksustamisaasta kulude ja pikaajalise lepingu hinnanguliste üldkulude suhte alusel.

3.BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse, et võtta arvesse kõiki pikaajaliste lepingutega seotud kulusid, mis tekkisid maksustamisaasta jooksul.

Artikkel 33
Riskimaandamine

1.BEFITi kontserni liige käsitleb riskimaandamisobjekti kasumit ja kahjumit, mis tuleneb väärtuse hindamisest või võõrandamisest, samal viisil kui riskimaandamissubjekti vastavat kasumit ja kahjumit.

Tegemist on riskimaandamissuhtega, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)riskimaandamissuhe on ametlikult kindlaks määratud ja eelnevalt dokumenteeritud;

b)riskimaandamisinstrumendid on eeldatavalt väga tõhusad ja seda tõhusust saab usaldusväärselt mõõta.

2.Kui riskimaandamissuhe katkeb või juba omandatud finantsinstrumenti käsitatakse riskimaandamisinstrumendina, mille tulemusel kohaldatakse selle suhtes teistsugust maksustamiskorda, lisatakse BEFITi kontserni liikme esialgsele maksustatavale tulule mis tahes erinevus riskimaandamisinstrumendi maksustamisaasta lõpu uue turuväärtuse ja sama maksustamisperioodi alguse turuväärtuse vahel.

Riskimaandamisinstrumendi turuväärtus selle perioodi lõpus, mil instrument teisele maksustamiskorrale üle viidi, peab olema kooskõlas selle turuväärtusega üleminekule järgneva maksustamisaasta alguses.

5. jagu
BEFITi kontserniga ühinemine ja sealt lahkumine ning äriühingute restruktureerimine

Artikkel 34
BEFITi kontserniga ühinemisel või sealt lahkumisel varade ja kohustiste 
kindlaksmääramine, hindamine ja kulumiarvestuse tähtaeg

1.Kõiki varasid ja kohustisi kajastatakse nende väärtuses, mis on arvutatud vastavalt artiklis 7 osutatud liidus tunnustatud raamatupidamisstandardile, vahetult enne kuupäeva, mil käesolevat direktiivi hakatakse BEFITi kontserni liikme suhtes kohaldama.

2.Äriühingu või püsiva tegevuskoha vara ja kohustisi, mille suhtes käesolevat direktiivi enam ei kohaldata, kajastatakse nende käesoleva direktiivi kohaselt arvutatud väärtuses.

3.Maksustamisaasta jooksul BEFITi kontserniga ühineva või sealt lahkuva äriühingu või püsiva tegevuskoha varade kulum arvutatakse proportsionaalselt nende kalendrikuude arvuga, mille jooksul äriühing või püsiv tegevuskoht kõnealusel maksustamisaastal BEFITi kontserni kuulus.

Artikkel 35
Põhivara kvalifitseerimine BEFITi kontserniga ühinemisel

II peatüki 3. jaos sätestatud eeskirjadest olenemata kohaldatakse juhul, kui äriühing või püsiv tegevuskoht lahkub liikmesriigi äriühingu tulumaksu süsteemist, et ühineda BEFITi kontserniga, järgmisi eeskirju:

a)kui põhivara, mille bilansiline väärtus on alla 5 000 euro, ei ole BEFITi kontserniga ühinemise kuupäeval osaliselt või täielikult amortiseeritud, korrigeerib BEFITi kontserni liige oma finantsarvestuse netotulu või -kahjumit, et jätta välja summa, mis vastab põhivara allesjäänud netoväärtusele, mis ühinemise kuupäeval kajastub tema raamatupidamisarvestuses;

b)kui BEFITi kontserniga liitumise kuupäeval on ühel või mitmel põhivaral raamatupidamisarvestuses muu netoväärtus kui maksustatav netoväärtus, siis kogusumma, mis vastab sellisele erinevusele kõigi asjaomaste põhivarade puhul, liidetakse iga BEFITi kontserni liikme kohta kokku BEFITi kontserniga ühinemise maksustamisaastal ja jaotatakse esialgse maksustatava tuluna viie aasta peale. BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse vastavalt.

Artikkel 36
Pikaajalised lepingud BEFITi kontserniga ühinemisel

1.Äriühing või püsiv tegevuskoht, kes ühineb BEFITi kontserniga, korrigeerib kooskõlas siseriikliku õiguse alusel kohaldatavate tähtaegadega oma osas BEFITi maksubaasist, mis on kindlaks määratud III peatüki sätete kohaselt, tulude ja kulude summasid, mis artikli 32 kohaselt tekkisid või kanti enne käesoleva direktiivi kohaldamist, kuid mida ei ole varem kohaldatud äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaselt veel tema maksubaasi hulka arvatud.

2.Äriühing või püsiv tegevuskoht, kes ühineb BEFITi kontserniga, arvab esimesel maksustamisaastal oma osas BEFITi maksubaasist, mis on kindlaks määratud III peatüki sätete kohaselt, maha pikaajalisest lepingust saadud tulu, mida varem maksustati äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel, summas, mis on suurem kui see, mis oleks sisaldunud tema esialgses maksustatavas tulus vastavalt artiklile 32.

3.Kui BEFITi kontserni liikme osa BEFITi maksubaasis on maksustamisaastal väiksem kui lõigete 1 ja 2 kohaselt mahaarvatavad summad, kannab BEFITi kontserni liige kõik tasaarvestamata summad üle ja tasaarvestab need järgnevatel maksustamisaastatel oma osaga BEFITi maksubaasist.

Artikkel 37
Eraldised, tulud ja mahaarvamised BEFITi kontserniga ühinemisel

1.Artiklites 30 ja 31 osutatud eraldised ja ebatõenäoliselt laekuvad nõuded arvatakse maha üksnes sellises ulatuses, milles need tulenevad tegevusest või tehingutest, mis toimusid pärast seda, kui käesolevat direktiivi hakati BEFITi kontserni liikme suhtes kohaldama.

2.Tulu, mis vastavalt artiklis 7 osutatud liidus kohaldatavale tunnustatud raamatupidamisstandardile loetakse tekkinuks enne, kui käesolevat direktiivi hakati BEFITi kontserni liikme suhtes kohaldama, kuid mida ei ole varem kohaldatud äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel tema maksubaasi hulka arvatud, arvatakse talle jaotatud osa hulka vastavalt asjaomastes äriühingu tulumaksu käsitlevates siseriiklikes õigusaktides sätestatud tähtaegadele.

3.Kulud, mis tekkisid pärast seda, kui käesolevat direktiivi hakati BEFITi kontserni liikme suhtes kohaldama, kuid mis on seotud tegevuse või tehingutega, mis toimusid varem ja mida kohaldatud äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel maha ei arvatud, arvatakse maha kontsernile jaotatud osast.

Kui esimeses lõigus osutatud kulud tekkisid rohkem kui viis aastat pärast äriühingu või püsiva tegevuskoha ühinemist BEFITi kontserniga, arvatakse need maha tema esialgsest maksustatavast tulust enne koondamist ja kasumi jaotamist.

Äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel kantud kulud, mida ei oldud veel maha arvatud, kui BEFITi kontserni liikme suhtes hakati kohaldama käesolevat direktiivi, võib maha arvata üksnes liikme osast BEFITi maksubaasist, mis on kindlaks määratud III peatüki sätete kohaselt, võrdsetes summades ja viie maksustamisaasta peale jaotatuna. Laenukasutuse kulutustega seotud kulud arvatakse maha vastavalt artiklile 13.

Kui BEFITi kontserni liikmele maksustamisaastal jaotatud BEFITi maksubaasi osa ei ole piisav esimeses ja kolmandas lõigus osutatud summade täielikuks mahaarvamiseks, kannab BEFITi kontserni liige tasaarvestamata summad üle ja tasaarvestab need järgnevatel maksustamisaastatel oma osaga BEFITi maksubaasist.

4.Summasid, mis arvati maha enne, kui BEFITi kontserni liikme suhtes hakati kohaldama käesolevat direktiivi, uuesti maha ei arvata.

Artikkel 38
Kahjum enne ühinemist

Kui äriühing või püsiv tegevuskoht ühineb BEFITi kontserniga, arvatakse tema osast BEFITi maksubaasist, mis on kindlaks määratud III peatüki sätete kohaselt, maha enne ühinemiskuupäeva tekkinud tasaarvestamata kahjum vastavalt tema maksuresidentsuse või asukoha liikmesriigi äriühingu tulumaksu käsitlevatele õigusaktidele.

Artikkel 39
Kontserni tegevuse lõpetamine

1.Kui BEFITi kontserni tegevus lõpetatakse, siis maksustamisaasta lõpeb ja selle maksustamisaasta BEFITi maksubaas jaotatakse igale BEFITi kontserni liikmele vastavalt III peatüki sätetele.

2.BEFITi kontserni liikmete varade kulum BEFITi kontserni lõpetamise maksustamisaastal arvutatakse proportsionaalselt nende kalendrikuude arvuga, mille jooksul BEFITi kontsern kõnealusel maksustamisaastal tegutses.

Artikkel 40
Ettevõtete ümberkorraldamine

1.Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, lisab BEFITi kontserni liige, kes maksustamisaasta jooksul võõrandab vara ja kohustisi, sellisest võõrandamisest tuleneva kasumi või kahjumi oma esialgse maksustatava tulu hulka.

BEFITi kontserni liige, kes omandab vara ja kohustisi, määrab võõrandamise hetkel tulu või kahjumi kindlaks, võttes aluseks omandatud vara ja kohustiste turuväärtuse omandamise hetkel.

2.Lõikes 1 sätestatust olenemata kohaldatakse nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ 34 artiklis 2 määratletud ümberkorraldamise käigus varade ja kohustiste üleandmise korral järgmist:

a)BEFITi kontserni liige, kes vara ja kohustisi võõrandab, jätab sellest tuleneva kasumi või kahjumi oma esialgsest maksustatavast tulust välja;

b)BEFITi kontserni liige, kes omandab vara ja kohustisi, arvutab oma jooksva ja järgnevate maksustamisaastate esialgse maksustatava tulu, kohaldades direktiivi 2009/133/EÜ artiklis 4 määratletud maksustatavat väärtust üleandmise ajal.

Artikkel 41
Aktsiate võõrandamise maksuvabastuse välja jätmine

1.Artiklis 9 sätestatust olenemata, kui BEFITi kontserni liige lahkub aktsiate või osade võõrandamise tulemusena BEFITi kontsernist ja kui see kontserni liige on omandanud jooksval või eelmisel maksustamisaastal BEFITi kontserni siseses tehingus ühe või mitu põhivara, siis lisatakse BEFITi kontserni sisesest võõrandamisest tuleneva kasumi või kahjumiga võrdne summa selle BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulule või -kahjumile, kelle omanduses olid varad enne BEFITi kontserni sisest võõrandamist.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui BEFITi kontserni liige tõendab, et BEFITi kontserni sisene tehing tehti mõjuvatel ärilistel põhjustel.

2.Summa, mis vastab lõikes 1 osutatud BEFITi kontserni sisesest võõrandamisest tulenevale kasumile või kahjumile, on põhivara turuväärtus ajal, mil BEFITi kontserni liige grupist lahkus, ning sellest on maha arvatud põhivara maksustatav väärtus või artiklis 29 osutatud kulud.

3.Mis tahes kasumit või kahjumit, mis tuleneb BEFITi kontserni sisesest võõrandamisest, käsitatakse BEFITi kontserni selle liikme kasumi või kahjumina, kellele vara või varad kuulusid enne BEFITi kontserni sisest tehingut, nagu on osutatud lõikes 1.

III PEATÜKK
ESIALGSE MAKSUSTATAVA TULU KOONDAMINE ja BEFITi MAKSUBAASI JAOTAMINE

1. jagu
BEFITi maksubaas

Artikkel 42
BEFITi maksubaasi arvutamine

1.BEFITi maksubaas arvutatakse, liites kokku kõigi BEFITi kontserni liikmete esialgne maksustatav tulu, mis on kindlaks määratud II peatüki sätete kohaselt.

2.Kui BEFITi maksubaas konkreetsel aastal on:

a)positiivne, siis jaotatakse kasum vastavalt artiklile 45;

b)negatiivne, siis kantakse kahjum edasi ja tasaarvestatakse järgmise positiivse BEFITi maksubaasi arvelt.

3.Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse iga BEFITi kontserni liikme esialgne maksustatav tulu ümber eurodesse Euroopa Keskpanga poolt kalendriaasta viimasel päeval ette nähtud vahetuskursi alusel või, kui maksustamisaasta ei lange kokku kalendriaastaga, maksustamisaasta viimasel päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Kui aruandev üksus on maksuresident liikmesriigis, mis ei ole eurot kasutusele võtnud, siis erandina esimesest lõigust konverteeritakse iga BEFITi kontserni liikme esialgne maksustatav tulu vääringusse, mis on selles liikmesriigis seaduslik maksevahend.

Artikkel 43
Kinnipeetavad maksud ja muud maksud tuluallikalt

1.Liikmesriigid ei kehtesta BEFITi kontserni sisestele tehingutele kinnipeetavaid makse või muid tuluallikalt võetavaid makse, välja arvatud juhul, kui makse tegelik tulusaaja ei ole BEFITi kontserni liige.

2.Kui liikmesriik kohaldab kinnipeetavat maksu litsentsitasude või intresside maksmisel BEFITi kontserni liikme poolt saajale, kes ei ole sama BEFITi kontserni liige, või vastavalt lõikele 1 kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide ja topeltmaksustamise vältimise lepingutega, jaotatakse kinnipeetav maks maksustamisaastaks, mil seda kohaldatakse, liikmesriikide vahel, kasutades artiklis 45 sätestatud jaotusmeetodit.

Artikkel 44
Maksu ümberarvutus tulult, mida maksustatakse tuluallikariigis

1.Kui BEFITi kontserni liige saab tulu, mida maksustatakse teises liikmesriigis või kolmandas riigis, tehakse maksu ümberarvutus kooskõlas kohaldatava topeltmaksustamise vältimise lepingu või siseriikliku õigusega ning see jaotatakse BEFITi kontserni liikmete vahel, kasutades artiklis 45 osutatud baasjaotusmeetodit.

2.Erandina esimesest lõigust ei tehta maksu ümberarvutust, kui BEFITi kontserni liikme teenitud tulu ei ole kajastatud tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis vastavalt artiklitele 8, 9 või 12.

3.Lõikes 1 osutatud maksu ümberarvutus tehakse iga liikmesriigi või kolmanda riigi ning iga tululiigi kohta eraldi. See ei tohi ületada summat, mis tuleneb sellest, et BEFITi kontserni liikmele omistatud tulu suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi äriühingu tulumaksu määra, kus see BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol.

Lõikes 1 osutatud maksu ümberarvutuse tegemisel vähendatakse tulu sellega seotud mahaarvatavate kulude summa võrra.

2. jagu
BEFITi maksubaasi arvutamine

Artikkel 45
Üleminekuaja jaotusseeskiri

1.Igal maksustamisaastal vahemikus 1. juulist 2028 kuni 30. juunini 2035 (edaspidi „üleminekuperiood“), jaotatakse BEFITi maksubaas BEFITi kontserni liikmete vahel vastavalt baasjaotuse protsendile.

Kontsernide puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi pärast käesoleva direktiivi kohaldamise alguse esimese maksustamisaasta lõppu, lõpeb esimeses lõigus osutatud üleminekuperiood hiljemalt 30. juuniks 2035.

2.Igale BEFITi kontserni liikmele eraldatav baasjaotuse protsent saadakse järgmise arvutuse tulemusel:

Baaseraldis = *100

kus

a)BEFITi kontserni liikme maksustatav tulu on kolme eelneva maksustamisaasta maksustatava tulu keskmine.

Esimesel maksustamisaastal, mil BEFITi kontserni suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, määratakse maksustatav tulu kindlaks vastavalt selle liikmesriigi äriühingu tulumaksu käsitlevatele õigusaktidele, kus see BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol.

Teisel maksustamisaastal, mil BEFITi kontserni suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, määratakse selle esimese maksustamisaasta maksustatav tulu, mil BEFITi kontserni liikme suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, kindlaks vastavalt käesoleva direktiivi II peatükile, ja kahe eelneva maksustamisaasta kohta vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikele õigusnormidele.

Kolmandal maksustamisaastal, mil BEFITi kontserni suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, määratakse nende kahe esimese maksustamisaasta maksustatav tulu, mil BEFITi kontserni liikme suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, kindlaks vastavalt käesoleva direktiivi II peatükile, ja nende kahe vahetult eelnenud eelarve aasta kohta vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikele õigusnormidele.

Alates neljandast maksustamisaastast, mil BEFITi kontserni suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, määratakse maksustatav tulu kindlaks vastavalt käesoleva direktiivi II peatükile;

b)BEFITi kontserni maksustatav kogutulu on kõigi punktis a osutatud BEFITi kontserni liikmete eelnenud kolme maksustamisaasta keskmise maksustatava tulu summa.

Käesoleva lõike kohaldamisel määratakse BEFITi kontserni liikmele, kelle maksustatav tulu on negatiivne, baasjaotuse protsendiks null.

3.Lõike 2 kohaldamisel struktureerivad liikmesriigid oma BEFITi kontserni siseste tehingute hinnakujunduse riskihindamise raamistiku järgmiselt:

a)madal riskitase: kui maksustamisaastal suurenevad BEFITi kontserni liikme kulud või tulud BEFITi kontserni siseste tehingutega seoses vähem kui 10 %, võrreldes BEFITi kontserni siseste tehingute keskmise kulu või tuluga kolmel eelneval maksustamisaastal;

b)kõrge riskitase: kui maksustamisaastal suurenevad BEFITi kontserni liikme kulud või tulud BEFITi kontserni siseste tehingutega seoses 10 % või rohkem, võrreldes BEFITi kontserni siseste tehingute keskmise kulu või tuluga kolmel eelneval maksustamisaastal.

4.Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed oma riskikontrolli struktureerimiseks vastavalt järgmistele põhimõtetele:

a)madal riskitase: asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused eeldavad, et BEFITi konkreetse liikme kontsernisiseste tehingute hind määratakse kindlaks reaalturuväärtuse põhimõtte kohaselt;

b)kõrge riskitase: asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused eeldavad, et konkreetse BEFITi kontserni liikme BEFITi kontserni siseste tehingute hind ei vasta reaalturuväärtuse põhimõttele ning et kasvu osa, mis on alla 10 %, ei võeta arvesse kõnealuse BEFITi kontserni liikme baasjaotuse protsendi arvutamisel.

Olenemata punkti b esimeses lõigus sätestatud reeglist on BEFITi kontserni liikmel õigus esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille maksuresident ta on või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol, tõendid selle kohta, et asjaomaste BEFITi kontserni siseste tehingute hind on kindlaks määratud kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Sellisel juhul võetakse kõnealustest BEFITi kontserni sisestest tehingutest tulenevate kulude kogusummat, mis on tõendatud, arvesse BEFITi kontserni liikme baasjaotuse protsendi arvutamisel.

5.Olenemata artikli 13 lõikest 2 ei võeta nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 2 osutatud ülejääva laenukasutuse kulu, mis tuleneb BEFITi kontserni liikmete vahelisest tehingust, arvesse selle BEFITi kontserni liikme baasjaotuse protsendi arvutamisel, kes neid kulusid kannab.

6.Kui lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi jooksul muutub BEFITi kontserni struktuur, kuna uued liikmed ühinevad või liikmed lahkuvad, arvutatakse baasjaotuse protsent lõike 2 kohaselt ümber. BEFITi kontserni iga liikme puhul jaotatakse BEFITi maksubaas vastavalt uuele baasjaotuse protsendile ajavahemikuks, mis jääb kõnealuse perioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui edasised muudatused BEFITi kontserni struktuuris nõuavad baasjaotuse protsendi uut ümberarvutamist.

7.Kui BEFITi kontserni struktuur muutub lõikes 1 osutatud üleminekuperioodil ühe või mitme uue äriühingu loomise tõttu, mis võivad saada BEFITi kontserni liikmeks, ei kohaldata esimesel maksustamisaastal BEFITi uute liikmete suhtes lõikes 2 sätestatud BEFITi maksubaasi jaotamise eeskirju. Järgnevateks maksustamisaastateks kuni üleminekuperioodi lõpuni arvutatakse BEFITi kontserni uute liikmete baasjaotuse protsent vastavalt lõikele 2.

8.Kui kontserni suhtes hakatakse kohaldama käesoleva direktiivi sätteid pärast 1. juulit 2028, arvutatakse baasjaotuse protsent vastavalt lõikele 2. Erandina lõigetest 1 ja 2 jaotatakse BEFITi maksubaas BEFITi kontserni liikmete vahel lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi ülejäänud osa jooksul.

9.Komisjon vaatab üleminekueeskirjad põhjalikult läbi ja koostab selle käigus uuringu valitud valemi tegurite kogumi ja olulisuse kohta ning esitab nõukogule aruande lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi kolmanda maksustamisaasta lõpuks. Kui komisjon peab aruande järeldusi silmas pidades seda asjakohaseks, võib ta üleminekuperioodil võtta vastu seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks ja kehtestada BEFITi maksubaasi jaotamise meetodi, mille puhul kasutatakse jaotusvalemit ja mis põhineb erinevatel teguritel.

10.Lõigete 1–8 sätteid kohaldatakse seni, kuni neid muutvad normid jõustuvad.

Artikkel 46
Eelnevad tegevused

1.Erandina artiklitest 42–45 omistatakse juhul, kui BEFITi kontserni liikme põhitegevus on kaevandustegevuse valdkonnas, sellest tegevusest tulenevad tulud, kulud ja muud mahaarvatavad summad BEFITi kontserni liikmele, kes asub liikmesriigis, kus kaevandamine toimub.

Kui kaevandamise asukoha liikmesriigi maksuresidendist BEFITi kontserni liikmeid on rohkem kui üks, omistatakse sellisest tegevusest tulenevad tulud, kulud ja muud mahaarvatavad summad igale sellisele BEFITi kontserni liikmele proportsionaalselt tema baasjaotuse protsendiga.

2.Kui kaevandamise asukoha liikmesriigis ei ole BEFITi kontserni liikmeid või kui kaevandamine toimub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, siis erandina artiklitest 42–45 omistatakse sellisest tegevusest tulenevad tulud, kulud ja muud mahaarvatavad summad sellele BEFITi kontserni liikmele, kellele need tekkisid.

Artikkel 47
   Erand tonnaažimaksuga maksustamise korraga hõlmamata laevanduse, siseveetranspordi ja lennutranspordi suhtes

1.Erandina artiklitest 42–45 ja ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, jäetakse BEFITi maksubaasist välja tulud, kulud ja muud mahaarvatavad summad, mis tulenevad järgmistest tegevustest:

a)laevade käitamine rahvusvahelises liikluses, kui maksustatav tulu ei ole hõlmatud tonnaažimaksuga maksustamise korraga;

b)õhusõidukite käitamine rahvusvahelises liikluses;

c)siseveetranspordis kasutatavate laevade käitamine.

Esimeses lõigus osutatud tulud, kulud ja muud mahaarvatavad summad omistatakse sellele BEFITi kontserni liikmele tehingupõhiselt ning neid korrigeeritakse vastavalt reaalturuväärtuse põhimõttele.

2.Artikli 5 kohaldamisel võetakse arvesse lõikes 1 osutatud osalemist BEFITi kontserni liikmes ja BEFITi kontserni liikme poolt.

Artikkel 48
Jaotatud osast mahaarvatavad summad

1.BEFITi kontserni liige suurendab või vähendab talle jaotatud osa järgmiste summade võrra:

a)tasaarvestamata kahju, mis on tekkinud enne käesoleva direktiivi kohaldamist, nagu on osutatud artiklis 38;

b)tulud ja kulud, mis tekkisid või kanti enne käesoleva direktiivi kohaldamist BEFITi kontserni liikme suhtes, kuid mida ei ole varem kohaldatud äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaselt veel tema maksubaasi hulka arvatud, nagu on osutatud artikli 36 lõikes 1;

c)pikaajalisest lepingust saadud tulu, mida varem maksustati äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike alusel summas, mis on suurem kui see, mis oleks sisaldunud tema esialgses maksustatavas tulus vastavalt artiklile 32, nagu on osutatud artikli 36 lõikes 2;

d)tulud, mis on kogunenud enne käesoleva direktiivi kohaldamist BEFITi kontserni liikme suhtes, kuid mis ei ole varem kohaldatud äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel veel tema maksubaasi hulka arvatud, nagu on osutatud artikli 37 lõikes 2 ;

e)kulud, mis tekkisid pärast seda, kui käesolevat direktiivi hakati BEFITi kontserni liikme suhtes kohaldama, kuid mis on seotud tegevuse või tehingutega, mis toimusid varem ja mida kohaldatud äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel maha ei arvatud, nagu on osutatud artikli 37 lõike 3 esimeses lõigus;

f)äriühingu tulumaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel kantud kulud, mida ei oldud veel maha arvatud, kui BEFITi kontserni liikme suhtes hakati kohaldama käesolevat direktiivi, nagu on osutatud artikli 37 lõike 3 kolmandas lõigus;

g)kõik tasaarvestamata summad, mis on üle kantud vastavalt artikli 36 lõikele 3 ja artikli 37 lõike 3 neljandale lõigule;

h)kingitused ja annetused heategevusorganisatsioonidele, kui neid võib maha arvata selle liikmesriigi äriühingu tulumaksu käsitlevate õigusaktide alusel, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol;

i)pensionieraldised, kui neid võib maha arvata selle liikmesriigi äriühingu tulumaksu käsitlevate õigusaktide alusel, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol;

j)kohalikud maksud, kui neid võib maha arvata selle liikmesriigi äriühingu tulumaksu käsitlevate õigusaktide alusel, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol.

2.Lisaks lõikes 1 loetletud korrigeerimistele võib liikmesriik lubada suurendada või vähendada täiendavate summade abil neile BEFITi kontserni liikmetele jaotatud osa, kes on selle liikmeriigi maksuresidendid või kellel selles liikmesriigis asukoht püsiva tegevuskoha näol.

Artikkel 49
Jaotuspõhised maksusüsteemid

1.Kui BEFITi kontserni liige on maksuresident või tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol liikmesriigis, kus kohaldatakse äriühingu tulumaksu süsteemi, mille kohaselt kohaldatakse kasumile tulumaksu üksnes siis, kui see kasum jaotatakse või loetakse aktsionäridele jaotatuks, või kui äriühing kannab teatavaid siseriikliku õiguse kohaselt maksustatavaid kulusid (edaspidi „jaotuspõhine maksusüsteem“), korrigeeritakse sellele BEFITi kontserni liikmele artikli 45 kohaselt eraldatud osa majandusaasta jooksul tehtud väljamaksetega.

2.Eraldatud osa korrigeerimine arvutatakse järgmiselt:

kus:

a)finantstulu tähendab jaotuspõhise maksusüsteemi alusel maksustamisaastal tehtavaks jaotamiseks kasutatavat tulu, sealhulgas reservid;

b)eraldatud osa tähendab osa, mis on eraldatud BEFITi kontserni liikmele maksustamisaastaks vastavalt artiklile 45, sealhulgas BEFITi kontserni liikme kohta lõike 4 kohaselt arvutatud eelmiste maksustamisaastate jääkosa;

c)jaotatud osa on BEFITi kontserni liikme poolt maksustamisaasta jooksul tehtud väljamaksed ja muud kulud, mis on maksustatavad dividendide maksustamise süsteemi alusel.

3.Kui lõike 2 kohaselt arvutatud BEFITi kontserni liikme korrigeeritud eraldatud osa on väiksem kui talle eraldatud osa, kantakse kahe summa vahe üle järgmisse maksustamisaastasse ja lisatakse sellele BEFITi liikmele järgmisel maksustamisaastal eraldatud osale kooskõlas käesoleva artikliga.

4.Lõike 2 kohaselt arvutatud korrigeeritud eraldatud osa suurendatakse mahaarvamisele mittekuuluvate kulude võrra, mis on jooksval maksustamisaastal kohe maksustatavad jaotuspõhise maksustamissüsteemi alusel liikmesriigis, kus see BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol.

IV PEATÜKK
Lihtsustatud lähenemisviis siirdehindade suhtes kehtestatud nõuete täitmisele

Artikkel 50
Ulatuse kindlaksmääramise kriteeriumid

1.Et tagada siirdehindade suhtes kehtestatud nõuete täitmine, kohaldavad liikmesriigid lihtsustatud lähenemisviisi järgmiste tegevuste suhtes, kui need toimuvad BEFITi kontserni liikme ja BEFITiga kontserni väliste sidusettevõtjate vaheliste tehingute kaudu:

a)turustustegevus, mida teostab lõikes 2 kirjeldatud madala riskitasemega turustaja, kes on liikmesriigi maksuresident või kellel on liikmesriigis asukoht püsiva tegevuskoha näol;

b)tootmistegevus, mida teostab lõikes 3 kirjeldatud lepinguline tootja, kes on liikmesriigi maksuresident või kellel on liikmesriigis asukoht püsiva tegevuskoha näol.

2.Lõike 1 punkti a kohaldamisel on madala riskitasemega turustaja üksus, kes turustab sidusettevõtjatelt ostetud kaupu. Turustamisel peavad olema järgmised tunnused:

a)see tuleneb tehingu täpsest piiritlemisest ja sellel on majanduslikult olulised omadused, mida saab usaldusväärselt hinnata ühepoolse siirdehindade määramise meetodi abil, kusjuures hinnatavaks isikuks on turustaja;

b)turustaja ei tohi olla turustatavate toodete ja/või teenustega seotud intellektuaalomandi õiguste juriidiline või majanduslik kaasomanik;

c)turustustegevus on turustaja peamine tegevus;

d)turustaja ei kanna turu, varude ja halbade laenudega seotud riski või on tema risk piiratud.

3.Lõike 1 punkti b kohaldamisel on lepinguline tootja seotud ettevõtja, kes tegeleb tootmisega tellija kontrolli all ja keda iseloomustavad järgmised omadused:

a)tootmistegevus tuleneb tehingu täpsest piiritlemisest ja sellel on majanduslikult olulised omadused, mida saab usaldusväärselt hinnata ühepoolse siirdehindade määramise meetodi abil, kusjuures hinnatavaks isikuks on tootja;

b)tootja ei tohi olla toodetud toodetega seotud intellektuaalomandi õiguste juriidiline või majanduslik kaasomanik;

c)tootmistegevus on tootja peamine tegevus;

d)tootja ei kanna hinnakujunduse, turu, inventari, tootmisvõimsuse rakendamise ja halbade laenudega seotud riski või on tema risk piiratud.

4.Kui sidusettevõtja tegeleb rohkem kui ühe majandustegevusega, jääb ta lihtsustatud lähenemisviisi kohaldamisalasse, tingimusel et täidetud on ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a)majandustegevust, välja arvatud turustamine või tootmine, on võimalik piisavalt eraldada ja eraldi hinnastada;

b)majandustegevust, välja arvatud turustamine või tootmine, võib pidada kõrvaltegevuseks ja see on kas ebaoluline või ei anna turustamisele või tootmisele olulist lisaväärtust.

Artikkel 51
Nõuetele vastavuse raamistik

1.Liikmesriigid ehitavad artiklis 50 nimetatud tegevuste riskihindamise raamistiku üles nii, et see koosneks kolmest siirdehindade riskitasemest.

2.Riskitasemed määratakse kindlaks artiklis 53 osutatud liidu avalikest võrdlusalustest tulenevate kasuminäitajate kvartiilihaarde alusel.

3.Artiklis 50 nimetatud tegevused on madala, keskmise või kõrge riskitasemega, sõltuvalt sellest, kuidas nende kasuminäitajad asjaomasel aastal, mis on artikli 52 kohaselt kindlaks määratud, on võrreldavad enne kõnealuse aasta lõppu koostatud kõige uuemate avalike võrdlusaluste kvartiilihaardega.

4.Liikmesriigid kohaldavad järgmist riskiraamistikku:

5.Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed oma riskikontrolli struktureerimiseks vastavalt järgmistele põhimõtetele:

a)madal riskitase: liikmesriikide pädevad asutused ei või eraldada täiendavaid vahendeid siirdehindade tulemuste täiendavaks läbivaatamiseks. Liikmesriikide pädevatele asutustele jääb siiski õigus kohandada siirdehindu madala riskitasemega maksumaksjate kasumimarginaali suhtes;

b)keskmine riskitase: liikmesriikide pädevad asutused võivad olemasolevaid andmeid kasutades jälgida tulemusi ja võtta ühendust maksumaksjaga, et tema olukorda paremini mõista, enne kui nad otsustavad, kas eraldada riskihindamiseks ja audititeks vahendeid;

c)kõrge riskitase: liikmesriikide pädevad asutused võivad soovitada maksumaksjal oma siirdehindade poliitika läbi vaadata ja otsustada algatada läbivaatamise või auditi.

Artikkel 52
Tulemuslikkuse mõõtmine

1.Liikmesriigid kehtestavad asjakohase õigusraamistiku, mis võimaldab nende pädevatel asutustel mõõta artikli 50 lõikes 2 osutatud turustustegevuse kasumlikkust, kasutades kasumlikkuse näitajana tulu enne intressi ja müügiga seotud maksude mahaarvamist.

2.Liikmesriigid kehtestavad asjakohase õigusraamistiku, mis võimaldab nende pädevatel asutustel mõõta artikli 50 lõikes 3 osutatud tootmistegevuse kasumlikkust, kasutades kogukulu näitajana tulu enne intresside ja kogukuludega seotud maksude mahaarvamist.

Artikkel 53
Avalikud võrdlusalused

1.Artiklis 50 osutatud tegevuste riskitase määratakse kindlaks vastavalt turustus- ja tootmistegevuse avalike võrdlusaluste kaudu.

2.Turustustegevuse avalikud võrdlusalused esindavad siseturul tegutsevate ja peamiselt artikli 50 lõikes 2 kirjeldatud tegevusega sarnaste tunnustega turustustegevusega tegelevate sõltumatute üksuste kasuminäitajaid.

3.Tootmistegevuse avalikud võrdlusalused esindavad siseturul tegutsevate ja peamiselt artikli 50 lõikes 3 kirjeldatud tegevusega sarnaste tunnustega tootmistegevusega tegelevate sõltumatute üksuste kasuminäitajaid.

4.Riskitase määratakse kindlaks, kasutades sõltumatute üksuste viie aasta keskmiste kasuminäitajate kvartiilihaaret, mis tuleneb avalikest võrdlusalustest.

5.Komisjon kehtestab rakendusaktiga, milles sätestatakse vajalik praktiline kord, otsingukriteeriumid, et teha kindlaks võrdlusandmed madala riskitasemega turustustegevuse ja lepingulise tootmise asjakohaste võrdlusaluste kehtestamiseks. Võrdlusaluste tulemused avaldatakse komisjoni veebisaidil, et võimaldada maksumaksjatel määrata kindlaks oma tegevuse riskitase. Võrdlusaluseid ajakohastatakse iga kolme aasta järel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 73 osutatud kontrollimenetlusega.

V PEATÜKK
HALDAMINE JA MENETLUSED

1. jagu
Üldsätted

Artikkel 54
BEFITi kontserni asutamine ja lõpetamine

1.BEFITi kontserni suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi viie aasta jooksul ja selle mõju uuendatakse automaatselt viienda aasta lõpus, välja arvatud juhul, kui esitatakse teade lõpetamise kohta põhjusel, et kontsern ei vasta enam artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2.Kontsernid, kes on otsustanud kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse vastavalt artikli 2 lõikele 7, on selle otsusega seotud viis aastat. Viie aasta möödumisel kaotavad eeskirjad kehtivuse, välja arvatud juhul, kui aruandev üksus teatab aruandlusasutusele oma otsusest pikendada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuulumist. Selleks esitab aruandev üksus aruandlusasutusele tõendid selle kohta, et artikli 2 lõikes 7 sätestatud vastuvõetavuse nõuded on täidetud ja et ei ole põhjust pikendamist mitte lubada.

Artikkel 55
Maksustamisaasta

1.Kõigil BEFITi kontserni liikmetel on sama maksustamisaasta, mis on 12 kuud. Aastal, mil BEFITi kontserni liige ühineb BEFITi kontserniga, viib ta oma maksustamisaasta vastavusse BEFITi kontserni maksustamisaastaga.

2.BEFITi kontserni liikmele BEFITi kontserniga ühinemise aastal eraldatud osa arvutatakse proportsionaalselt nende kalendrikuude arvuga, mille jooksul BEFITi kontserni liige BEFITi kontserni kuulus.

3.BEFITi kontserni liikmele BEFITi kontsernist lahkumise aastal eraldatud osa arvutatakse proportsionaalselt nende kalendrikuude arvuga, mille jooksul BEFITi kontserni liige BEFITi kontserni kuulus.

Artikkel 56
Aruandva üksuse muutmine

Aruandvat üksust ei või muuta, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta enam artikli 3 lõikes 10 osutatud tingimustele. Seejärel määrab kontsern uue aruandva üksuse vastavalt artikli 3 lõikes 10 sätestatud tingimustele. Kui kontsern ei määra aruandvat üksust kahe kuu jooksul pärast seda, kui eelmine aruandev üksus ei vastanud enam tingimustele, määrab artiklis 60 osutatud BEFITi töörühm BEFITi kontserni jaoks aruandva üksuse.

2. jagu
BEFITi teabedeklaratsioon

Artikkel 57
BEFITi teabedeklaratsiooni esitamine

1.Aruandev üksus esitab BEFITi kontserni BEFITi teabedeklaratsiooni aruandlusasutusele, välja arvatud juhul, kui BEFITi kontsern on riigisisene kontsern.

2.BEFITi teabedeklaratsioon esitatakse aruandlusasutusele hiljemalt neli kuud pärast maksustamisaasta lõppu.

3.BEFITi teabedeklaratsioon sisaldab järgmist teavet:

a)andmed aruandva üksuse ja teiste BEFITi kontserni liikmete kohta, sealhulgas nende maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas, ning see liikmesriik, kus BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol;

b)teave BEFITi kontserni üldise struktuuri kohta, sealhulgas teiste BEFITi kontserni liikmete osalus BEFITi kontserni liikmetes;

c)maksustamisaasta, mille kohta BEFITi teabedeklaratsioon esitatakse;

d)teave ja arvutused alljärgneva kohta:

i)iga BEFITi kontserni liikme esialgne maksustatav tulu;

ii)BEFITi maksubaas;

iii)igale BEFITi kontserni liikmele eraldatud osa;

iv)teave artikli 45 kohaselt arvutatud baasjaotuse protsendi kohta.

4.Aruandlusasutus saadab viivitamata BEFITi teabedeklaratsiooni kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

Artikkel 58
BEFITi teabedeklaratsioonis esinevatest vigadest teatamine

1.Aruandev üksus teavitab aruandlusasutust BEFITi teabedeklaratsioonis esinevatest vigadest kahe kuu jooksul pärast deklaratsiooni õigeaegset esitamist.

2.Aruandlusasutus saadab BEFITi läbivaadatud teabedeklaratsiooni viivitamata kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

Artikkel 59
BEFITi teabedeklaratsiooni esitamata jätmine

Kui aruandev üksus ei esita BEFITi teabedeklaratsiooni, koostab aruandlusasutus, konsulteerides kõigi nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol, BEFITi teabedeklaratsiooni, mis põhineb hinnangul, võttes arvesse kättesaadavat teavet. Lisaks kohaldab aruandlusasutus karistusi reguleerivat õigusraamistikku kooskõlas artikliga 72. Aruandev üksus võib selle BEFITi teabedeklaratsiooni kohta kaebuse esitada.

3. jagu
BEFITi töörühm

Artikkel 60
BEFITi töörühma loomine

1.BEFITi töörühm kutsutakse kokku ühe kuu jooksul pärast artiklis 57 osutatud BEFITi teabedeklaratsiooni esitamist, et täita artiklis 61 sätestatud ülesandeid. Lisaks loob BEFITi töörühm raamistiku teabevahetuseks ja konsulteerimiseks nende liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol. Kui BEFITi töörühma liige konsulteerib teiste liikmetega, peab ta vastuse saama mõistliku aja jooksul.

2.BEFITi töörühma kuulub üks või mitu esindajat igast asjaomasest maksuasutusest, esindades iga liikmesriiki, kus on BEFITi töörühma liikmeid. BEFITi töörühma juhatab aruandlusasutuse esindaja.

3.BEFITi töörühma liikmete vahel edastatav teave saadetakse võimalikult suures ulatuses elektrooniliselt, kasutades BEFITi koostöövahendit.

4.Selleks et hõlbustada BEFITi töörühma toimimist ja teabevahetust, kehtestab komisjon rakendusaktidega eeskirjad, millega ühtlustatakse teabe edastamist BEFITi töörühma liikmete vahel BEFITi koostöövahendi kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 73 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 61
BEFITi töörühma roll BEFITi teabedeklaratsiooni puhul

1.BEFITi töörühm kontrollib BEFITi teabedeklaratsioonis esitatud teabe täielikkust ja täpsust, nagu on nõutud artiklis 57, välja arvatud iga BEFITi kontserni liikme esialgse maksustatava tulu arvutamine vastavalt artikli 57 lõike 3 punkti d alapunktile i.

2.BEFITi töörühm püüab saavutada konsensuse BEFITi teabedeklaratsiooni sisu osas nelja kuu jooksul alates kuupäevast, mil kogu artiklis 57 nõutud teave esitati. Ilma et see piiraks artikli 65 kohaldamist, tähendab BEFITi töörühma konsensus artikli 57 lõike 3 punktidega a, b, c ja punkti d alapunktiga iv seoses seda, et neid punkte ei saa hiljem vaidlustada. Lõplik otsus artikli 57 lõike 3 punkti d alapunktides i, ii ja iii osutatud teabe kohta jääb selle liikmesriigi ainupädevusse, kus kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

3.Kui BEFITi töörühm saavutab BEFITi teabedeklaratsiooni suhtes konsensuse, edastab aruandlusasutus, kellele BEFITi esialgne teabedeklaratsioon esitati, BEFITi teabedeklaratsiooni aruandvale üksusele.

4.Kui BEFITi töörühm ei saavuta lõikes 2 osutatud konsensust nelja kuu jooksul alates kuupäevast, mil kogu artiklis 57 osutatud nõutav teave esitati, loetakse konsensus saavutatuks, kui BEFITi töörühma liikmed kiidavad kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega BEFITi teabedeklaratsiooni lõike 5 alusel heaks teabe edastamise kuupäevale järgneva viienda kuu lõpus. Aruandlusasutus, kellele BEFITi teabedeklaratsioon esitati, edastab BEFITi teabedeklaratsiooni aruandvale üksusele.

5.Lõikes 4 osutatud lihthäälteenamuse saavutamiseks antakse hääleõigus igale pädevale asutusele BEFITi töörühmas proportsionaalselt tuluga, mille said asjaomasel maksustamisaastal BEFITi kontserni liikmed, kes on nende territooriumil maksuresidendid või kellel on seal asukoht püsiva tegevuskoha näol. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav hääl aruandlusasutusel. Kvoorum eeldab vähemalt kahe kolmandiku BEFITi töörühma liikmete kohalolekut. Kui kvoorumit ei saavutata, võetakse algselt esitatud BEFITi teabedeklaratsioon aluseks artiklis 62 osutatud individuaalsetele maksudeklaratsioonidele ja artiklis 64 osutatud individuaalsetele maksuotsustele. Aruandlusasutus, kellele BEFITi teabedeklaratsioon esitati, edastab BEFITi teabedeklaratsiooni aruandvale üksusele, kui kvoorumit ei saavutata.

4. jagu
Individuaalsed maksudeklaratsioonid ja maksuotsused

Artikkel 62
Individuaalsete maksudeklaratsioonide esitamine

1.Iga BEFITi kontserni liige esitab oma individuaalse maksudeklaratsiooni selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, kolme kuu jooksul alates aruandlusasutuselt artikli 61 lõigetes 3, 4 või 5 osutatud teate saamisest või riigisisese kontserni puhul kaheksa kuu jooksul pärast maksustamisaasta lõppu.

2.Individuaalne maksudeklaratsioon peab sisaldama järgmist teavet:

a)iga BEFITi kontserni liikme esialgse maksustatava tulu arvutus;

b)BEFITi kontserni liikmele artikli 45 kohaselt eraldatud osa;

c)summad, mida kasutatakse artiklis 48 osutatud eraldatud osa korrigeerimiseks liikmesriigis, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol;

d)välismaal makstud maksu ümberarvutused, mida kohaldatakse liikmesriigis, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

3.Lõikes 1 sätestatust olenemata võivad sama BEFITi kontserni liikmed, kes on maksuresidendid samas liikmesriigis või kellel on samas liikmesriigis asukoht püsiva tegevuskoha näol, esitada kõnealuses liikmesriigis individuaalsete maksudeklaratsioonide ühe koonddeklaratsiooni.

Artikkel 63
Individuaalses maksudeklaratsioonis esinevatest vigadest teatamine

1.BEFITi kontserni liige teatab individuaalses maksudeklaratsioonis tehtud vigadest selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ta on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, kahe kuu jooksul pärast deklaratsiooni õigeaegset esitamist.

2.Kui vigade tõttu on vaja teha korrektsioone, mis mõjutavad BEFITi kontserni maksubaasi, teavitab selle liikmesriigi pädev asutus, kus BEFITi kontserni liige oma individuaalse maksudeklaratsiooni esitas, viivitamata BEFITi töörühma kaudu aruandlusasutust ja nende teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

3.Aruandlusasutus väljastab ühe kuu jooksul parandatud BEFITi deklaratsiooni ja edastab selle BEFITi töörühma kaudu viivitamata kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus asjaomase BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol. Aruandlusasutus ja kõigi nende liikmesriikide pädevad asutused, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol, teevad vajaduse korral muudetud maksuotsused vastavalt artiklile 64.

4.Lõikest 3 olenemata ei tehta BEFITi maksubaasi korrigeerimiseks muudetud maksuotsust, kui algselt deklareeritud BEFITi maksubaasi ja korrigeeritud BEFITi maksubaasi vahe on väiksem kui 10 000 eurot või 1 % BEFITi maksubaasist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

Artikkel 64
Individuaalsed maksuotsused

1.Selle liikmesriigi pädev asutus, kus BEFITi kontserni liige esitas oma individuaalse maksudeklaratsiooni, väljastab selle kohase individuaalse maksuotsuse. Maksukohustuse täitmist reguleerib selle liikmesriigi õigus.

2.Vajaduse korral teeb selle liikmesriigi pädev asutus, kus BEFITi kontserni liige oma individuaalse maksudeklaratsiooni esitas, muudetud maksuotsuse. Kui vigade tõttu on vaja teha korrektsioone, mis mõjutavad BEFITi kontserni maksubaasi, teavitab selle liikmesriigi pädev asutus, kus BEFITi kontserni liige oma individuaalse maksudeklaratsiooni esitas, viivitamata BEFITi töörühma kaudu aruandlusasutust ja kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kus asjaomase BEFITi kontserni teised liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

3.Pärast lõike 2 kohase muudetud maksuotsuse saamist väljastab aruandlusasutus ühe kuu jooksul parandatud BEFITi teabedeklaratsiooni ja esitab selle BEFITi töörühma kaudu viivitamata kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus asjaomase BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol. Aruandlusasutus ja nende liikmesriikide pädevad asutused, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol, teevad vajaduse korral muudetud maksuotsused vastavalt artiklile 2.

4.Lõikest 3 olenemata ei tehta BEFITi maksubaasi korrigeerimiseks muudetud maksuotsust, kui algselt deklareeritud BEFITi maksubaasi ja korrigeeritud BEFITi maksubaasi vahe on väiksem kui 10 000 eurot või 1 % BEFITi maksubaasist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

5. jagu
Auditid

Artikkel 65
Auditid

1.Liikmesriigi pädev asutus võib algatada ja koordineerida auditeid BEFITi kontserni liikmete suhtes, kes on selle liikmesriigi maksuresidendid või kellel on seal asukoht püsiva tegevuskoha näol.

2.Selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, võib teise liikmesriigi pädev asutus, kus asub vähemalt üks sama BEFITi kontserni liige, nõuda ühise auditi tegemist. Ühisauditid tehakse kooskõlas nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) 35 artikliga 12. Sellest reeglist olenemata kiidab taotluse saanud pädev asutus taotluse heaks ja teavitab sellest BEFITi töörühma.

3.Audit (sh ühisaudit) tehakse kooskõlas selle liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, kus audit läbi viiakse, ning neid kohandatakse niivõrd, kui see on vajalik käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamiseks. Need auditid võivad hõlmata mis tahes uurimist, ülevaatusi või kontrolle, et teha kindlaks, kas maksumaksja järgib käesoleva direktiiviga kehtestatud nõudeid.

4.Selle liikmesriigi pädev asutus, kus audit või ühisaudit läbi viiakse, teavitab BEFITi töörühma auditi või ühisauditi tulemustest, mis mõjutavad BEFITi maksubaasi jaotamise tulemust sellel maksustamisaastal, mille kohta audit tehakse. Teised BEFITi töörühma liikmed esitavad oma seisukohad kolme kuu jooksul.

5.Pärast auditit või ühisauditit, mis mõjutab BEFITi maksubaasi jaotamise tulemust, nagu on osutatud lõikes 4, väljastab aruandlusasutus ühe kuu jooksul parandatud BEFITi teabedeklaratsiooni ja edastab selle BEFITi töörühma kaudu viivitamata kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus asjaomase BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol. Aruandlusasutus ja nende liikmesriikide pädevad asutused, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol, teevad vajaduse korral muudetud maksuotsused vastavalt artiklile 64.

6.Lõikest 5 olenemata ei tehta BEFITi maksubaasi korrigeerimiseks muudetud maksuotsust, kui algselt deklareeritud BEFITi maksubaasi ja korrigeeritud BEFITi maksubaasi vahe on väiksem kui 10 000 eurot või 1 % BEFITi maksubaasist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

6. jagu
Kaebused

Artikkel 66
BEFITi teabedeklaratsiooniga seotud halduskaebused

1.Aruandev üksus võib BEFITi teabedeklaratsiooni sisu artikli 59 alusel vaidlustada kahe kuu jooksul pärast deklaratsiooni väljastamist või sellest teatamist. Kaebuse vaatab läbi haldusasutus, kes on aruandlusasutuse liikmesriigi õiguse kohaselt pädev kaebusi esimeses astmes lahendama. Halduskaebuste menetlemist reguleerib aruandlusasutuse liikmesriigi õigus. Kui aruandlusasutuse liikmesriigis sellist haldusasutust ei ole, võib BEFITi kontserni liige pöörduda otse kohtusse.

2.Haldusasutusele esildiste esitamisel konsulteerib aruandlusasutus vajaduse korral BEFITi töörühma kaudu teiste pädevate asutustega nendes liikmesriikides, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

3.Lõikes 1 osutatud haldusasutus teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul. Kui otsus erineb algsest BEFITi teabedeklaratsioonist, asendab muudetud otsus algse BEFITi teabedeklaratsiooni. Kui aruandev üksus ei ole selle aja jooksul otsust saanud, loetakse BEFITi teabedeklaratsioon kinnitatuks.

4.Olenemata artikli 62 lõikest 1 hakkab individuaalse maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg kulgema alates sellest, kui kaebuse kohta on tehtud otsus või kui BEFITi teabedeklaratsioon loetakse lõike 3 kohaselt kinnitatuks.

Artikkel 67
Halduskaebused individuaalsete maksuotsuste peale

1.BEFITi kontserni liige võib esitada artikli 64 kohaselt tehtud individuaalse maksuotsuse sisu kohta kaebuse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, kahe kuu jooksul pärast seda, kui talle maksuotsusest teatati. Kaebuse vaatab läbi haldusasutus, kes on BEFITi kontserni liikme liikmesriigi õiguse kohaselt pädev kaebusi esimeses astmes lahendama. Kaebust menetletakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol. Kui liikmesriigis, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, ei ole sellist haldusasutust, võib BEFITi kontserni liige pöörduda otse kohtusse.

2.Haldusasutusele esildiste esitamisel konsulteerib BEFITi kontserni liikme pädev asutus vajaduse korral BEFITi töörühma kaudu teiste pädevate asutustega nendes liikmesriikides, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

3.Kui lõike 1 kohaselt tehtud otsus mõjutab BEFITi kontserni maksubaasi, teavitab selle liikmesriigi pädev asutus, kus BEFITi kontserni liige oma kaebuse esitas, BEFITi töörühma kaudu aruandlusasutust ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kus sama BEFITi kontserni teised liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol. Aruandlusasutus ja nende liikmesriikide pädevad asutused, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol, teevad vajaduse korral muudetud maksuotsused vastavalt artiklile 64.

4.Lõikest 3 olenemata ei tehta BEFITi maksubaasi korrigeerimiseks muudetud maksuotsust, kui algselt deklareeritud BEFITi maksubaasi ja korrigeeritud BEFITi maksubaasi vahe on väiksem kui 10 000 eurot või 1 % BEFITi maksubaasist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

Artikkel 68
BEFITi teabedeklaratsiooniga seotud kaebuse esitamine kohtule

1.Kui artikli 66 kohane otsus on kinnitatud või seda on muudetud, on aruandval üksusel õigus esitada kaebus otse selle liikmesriigi kohtutele, kus ta on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, kahe kuu jooksul alates haldusorgani otsuse kättesaamisest. Kaebuse menetlemisele kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

2.Kohtule esildiste esitamisel konsulteerib aruandlusasutus vajaduse korral BEFITi töörühma kaudu teiste pädevate asutustega nendes liikmesriikides, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

3.Kui lõike 1 kohaselt tehakse otsus, edastab aruandlusasutus muudetud BEFITi teabedeklaratsiooni BEFITi töörühma kaudu viivitamata teistele pädevate asutustele kõigis liikmesriikides, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol. Aruandlusasutus ja nende liikmesriikide pädevad asutused, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol, teevad vajaduse korral muudetud maksuotsused vastavalt artiklile 64.

4.Lõikest 3 olenemata ei tehta BEFITi maksubaasi korrigeerimiseks muudetud maksuotsust, kui algselt deklareeritud BEFITi maksubaasi ja korrigeeritud BEFITi maksubaasi vahe on väiksem kui 10 000 eurot või 1 % BEFITi maksubaasist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

Artikkel 69
Individuaalse maksuotsusega seotud kaebuse esitamine kohtule

1.Kui artikli 67 kohane otsus on kinnitatud või seda on muudetud, on BEFITi kontserni liikmel õigus esitada kaebus selle liikmesriigi kohtutele, kus ta on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, kahe kuu jooksul pärast seda, kui talle teatati artiklis 67 osutatud haldusorgani otsusest. Kaebust menetletakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol.

2.Kohtule esildiste esitamisel konsulteerib BEFITi kontserni liikme pädev asutus vajaduse korral BEFITi töörühma kaudu teiste pädevate asutustega nendes liikmesriikides, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

3.Kui lõike 1 kohaselt tehtud otsus mõjutab BEFITi kontserni maksubaasi, teavitab selle liikmesriigi pädev asutus, kus BEFITi kontserni liige oma kaebuse esitas, BEFITi töörühma kaudu aruandlusasutust ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kus sama BEFITi kontserni teised liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol. Aruandlusasutus ja nende liikmesriikide pädevad asutused, kus sama BEFITi kontserni liikmed on maksuresidendid või kus neil on asukoht püsiva tegevuskoha näol, teevad vajaduse korral muudetud maksuotsused vastavalt artiklile 64.

4.Lõikest 3 olenemata ei tehta BEFITi maksubaasi korrigeerimiseks muudetud maksuotsust, kui algselt deklareeritud BEFITi maksubaasi ja korrigeeritud BEFITi maksubaasi vahe on väiksem kui 10 000 eurot või 1 % BEFITi maksubaasist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

Artikkel 70
Aegumistähtaeg

Kui halduskaebuse või kohtuliku kaebuse kohta tehtud otsus nõuab BEFITi kontserni ühe või mitme liikme individuaalse maksuotsuse muutmist, võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed, et neid maksuotsuseid oleks võimalik muuta, olenemata liikmesriikide siseriiklikus õiguses sätestatud tähtaegadest.

7. jagu
Lõppsätted

Artikkel 71
Teabe ja dokumentide avalikustamine

1.Käesoleva direktiivi kohaselt liikmesriikide vahel mis tahes vormis edastatava teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus selliselt, nagu see on sätestatud teabe saanud liikmesriigi või liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides. Seda teavet võib kasutada käesoleva direktiivi kohaseid makse käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamise või jõustamise eesmärgil.

2.Lisaks võib seda teavet kasutada seoses maksuõigusnormide rikkumise tõttu algatatud kohtu- ja haldusmenetlusega, millega võivad kaasneda karistused, ilma et see piiraks sellises menetluses osalevate kostjate ja tunnistajate õigusi käsitlevate üldeeskirjade ja sätete kohaldamist.

Artikkel 72
Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Sätestatud karistused ja vastavusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 73
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) 182/2011 36 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 74
Delegeeritud volituste kasutamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 2 lõikes 8 ja artikli 14 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3.Nõukogu võib delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.

6.Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist nõukogule või kui nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 75
Euroopa Parlamendi teavitamine

Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

Artikkel 76
Isikuandmete kaitse

1.Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi alusel isikuandmeid töödelda üksnes IV peatüki kohaldamise eesmärgil, samuti BEFITi teabedeklaratsiooni sisu läbivaatamiseks ja selle osas konsensuse saavutamiseks ning V peatüki kohaste individuaalsete maksudeklaratsioonide töötlemiseks ja hindamiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamisel isikuandmeid töödeldes käsitatakse liikmesriikide pädevaid asutusi nende käesoleva direktiivi kohase tegevuse piires vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses.

2.Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldud teavet, sealhulgas isikuandmeid, säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ja kooskõlas iga vastutava töötleja riigisisestest õigusnormidest tulenevate aegumistähtaegadega, kuid igal juhul mitte kauem kui kümme aastat.

Artikkel 7
BEFITi toimimise läbivaatamine komisjoni poolt

1.Viis aastat pärast käesoleva direktiivi kohaldamise algust uurib ja hindab komisjon direktiivi toimimist ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesolevat direktiivi muuta.

2.Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva direktiivi hindamiseks kooskõlas lõikega 3 asjakohase teabe, sealhulgas koondandmed selliste BEFITi kontsernide liikmete kohta, kes on nende territooriumil maksuresidendid või tegutsevad seal oma püsivate tegevuskohtade kaudu, et komisjon saaks nõuetekohaselt hinnata üleminekukorra ja direktiivi (EL) 2022/2523 mõju ning et tal oleks võimalik saada ülevaade OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus 8. oktoobril 2021. aastal heaks kiidetud avalduse, mis käsitleb kahesambalist lahendust majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, esimese samba rakendamise olukorra kohta.

3.Komisjon määrab rakendusaktides kindlaks teabe, mille liikmesriigid peavad talle lõike 2 alusel käesoleva direktiivi toimimise hindamiseks esitama, ning kõnealuse teabe esitamise vormi ja tingimused.

4.Komisjon hoiab talle lõike 2 alusel esitatud teabe konfidentsiaalsena kooskõlas liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate sätete ja käesoleva direktiivi artikliga 76.

5.Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 2 alusel esitatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Edastatava teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus vastavalt sätetele, mis on samalaadse teabe kohta ette nähtud teabe saanud liikmesriigi siseriiklikus õiguses.

Artikkel 78
Ülevõtmine

1.Liikmesriigid peavad direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu võtma ja avaldama 1. jaanuariks 2028. Nad edastavad kõnealuste normide tekstid viivitamata komisjonile.

2.Nad kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2028.

3.Kui liikmesriigid kõnesolevad normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4.Pärast käesoleva direktiivi jõustumist tagavad liikmesriigid, et komisjonile teatatakse piisavalt aegsasti kõigist õigus- või haldusnormidest, mis liikmesriigid kavatsevad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtta, et komisjon saaks esitada oma märkused.

Artikkel 79
Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 80
Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

Maksupoliitika 1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 37  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

1.    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

1.millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Eelarve täitmise kavandatud viisid 38

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–    tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

2.    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

3. rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

4. finantsmääruse artiklites 64 ja 65 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

5. avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

6. asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

(1)Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

2.    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

PEADIREKTORAAT: TAXUD						2025 42		2026			2027																				KOKKU
□ Tegevusassigneeringud
03 04 01 – „Maksustamisalane koostöö (Fiscalis)“	Kulukohustused				(1a)				0,6			0,6												.			.			.
	Maksed		(2a)			0,3
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 43
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi  assigneeringud KOKKU	Kulukohustused				= 1a + 1b + 3				0,6			0,6
	Maksed		= 2a + 2b +3			0,3
□ Tegevusassigneeringud KOKKU		Kulukohustused		(4)						0,6			0,6			0,6
		Maksed		(5)			0,3
□ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU				(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused		= 4 + 6						0,6			0,6			0,6
		Maksed		= 5 + 6			0,3

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud 48

Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

KOKKU

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

3.    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

4.    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

5.    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

(a)    omavahenditele

a.    muudele tuludele

(b)palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    COM(2021) 251 final.

(2)    COM(2022) 548 final.

(3)    COM(2021) 566 final.

(4)    COM(2011) 121/4 final.

(5)    COM(2016) 685 final; COM(2016) 683 final.

(6)

   Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheline kokkulepe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava.

(7)    „Avaldus kahesambalise lahenduse kohta majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide käsitlemiseks“, OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt, 8. oktoober 2021.

(8)    Nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1).

(9)    Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega sätestatakse eeskirjad laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni ja intresside mahaarvamise piiramise kohta äriühingu tulumaksu kohaldamisel (COM(2022) 216 final).

(10)    Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse õigusnormid variühingute maksustamise eesmärgil väärkasutamise vältimiseks ja muudetakse direktiivi 2011/16/EL (COM/2021/565 final).

(11)    Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8).

(12)    Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49).

(13)    Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta.

(14)    Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(15)    Nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 146, 3.6.2016, lk 8).

(16)    Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

(17)     OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti lõppavaldus kahesambalise lahenduse kohta majanduse digiüleminekust tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, 11. juuli 2023 .

(18)    Tagasisidekorje mõjuhinnangu koostamiseks – Ares(2022)7086603.

(19)    Ares(2023)3669156, 26. mai 2023.

(20)

   Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(22)    ELT C , , lk .

(23)    ELT C , , lk .

(24)    „Avaldus kahesambalise lahenduse kohta majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide käsitlemiseks“, OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt, 8. oktoober 2021.

(25)    Nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1).

(26)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(32)    Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

(33)    Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7).

(34)    Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34).

(35)    Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(37)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(38)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx

(39)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(40)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(41)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(42)    Aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamist alustatakse, ei ole teada. Seega lähtutakse 2025. aasta eeldusest.

(43)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(44)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(45)    Väljunditeks on tooted ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede km arv, jne).

(46)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

(47)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(48)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(49)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(50)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(51)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(52)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.9.2023

COM(2023) 532 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu direktiiv

äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT)

{SWD(2023) 308 final} - {SWD(2023) 309 final}

I LISA. Artiklis 2 nimetatud äriühingute loetelu

a) Äriühingud, mis on asutatud nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2157/2001 (Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta) [6] ja nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ (millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes) [7] alusel, ning ühistud, mis on asutatud nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1453/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) [8] ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ (millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas) [9] alusel;

(b) Belgia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „société anonyme“ / „naamloze vennootschap“, „société en commandite par actions“ / „commanditaire vennootschap op aandelen“, „société privée à responsabilité limitée“ / „besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid“, „société coopérative à responsabilité limitée“ / „coöperatieve vennootschap met beperkte aansprakelijkheid“, „société coopérative à responsabilité illimitée“ / „coöperatieve vennootschap met onbeperkte aansprakelijkheid“, „société en nom collectif“ / „vennootschap onder firma“, „société en commandite simple“ / „gewone commanditaire vennootschap“, riigi osalusega äriühingud, mis tegutsevad ühes eespool nimetatud õiguslikus vormis, ning muud Belgia õiguse alusel asutatud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse Belgia äriühingu tulumaksu;

(c) Bulgaaria õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „събирателно дружество“, „командитно дружество“, „дружество с ограничена отговорност“, „акционерно дружество“, „командитно дружество с акции“, „неперсонифицирано дружество“, „кооперации“, „кооперативни съюзи“, „държавни предприятия“, mis on asutatud Bulgaaria õiguse alusel ja mis tegelevad äritegevusega;

d) Tšehhi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „akciová společnost“, „společnost s ručením omezeným“;

e) Taani õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „aktieselskab“ ja „anpartsselskab“. Muud äriühingud, mida maksustatakse äriühingu tulumaksu seaduse alusel, kui nende maksustatav tulu arvutatakse ja see maksustatakse „aktieselskaber’i“ suhtes kohaldatavate üldiste maksuõigusnormide alusel;

f) Saksamaa õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „Aktiengesellschaf“, „Kommanditgesellschaft auf Aktien“, „Gesellschaft mit beschränkter Haftung“, „Versicherungsverein auf Gegenseitigkeit“, „Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaft“, „Betriebe gewerblicher Art von juristischen Personen des öffentlichen Rechts“, ning muud Saksamaa õiguse alusel asutatud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse Saksamaa äriühingu tulumaksu;

g) Eesti õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „täisühing“, „usaldusühing“, „osaühing“, „aktsiaselts“, „tulundusühistu“;

h) Iiri õiguse alusel asutatud või tegutsevad äriühingud, „Industrial and Provident Societies Act’i“ alusel registreeritud ühingud, „Building Societies Act’ide“ alusel asutatud „building societies“ ja „trustee savings banks“ 1989. aasta „Trustee Savings Banks Act’i“ tähenduses;

i) Kreeka õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „ανώνυμη εταιρεία“,·„εταιρεία περιορισμένης ευθύνης (Ε.Π.Ε.)“, ning muud Kreeka õiguse alusel asutatud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse Kreeka äriühingu tulumaksu;

j) Hispaania õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „sociedad anónima“, „sociedad comanditaria por acciones“, „sociedad de responsibilidad limitada“, ja eraõiguse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud ühingud. Muud Hispaania õiguse alusel asutatud ühingud, mille suhtes kohaldatakse Hispaania äriühingu tulumaksu („Impuesto sobre Sociedades“);

k) Prantsusmaa õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „société anonyme“, „société en commandite par actions“, „société à responsabilité limitée“, „sociétés par actions simplifiées“, „sociétés d’assurances mutuelles“, „caisses d’épargne et de prévoyance“, „sociétés civiles“, mille suhtes kohaldatakse automaatselt äriühingu tulumaksu, „coopératives“, „unions de coopératives“, avalik-õiguslikud tööstus- ja äriettevõtted ja -ühingud ning muud Prantsusmaa õiguse alusel asutatud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse Prantsusmaa äriühingu tulumaksu;

l) Itaalia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „società per azioni“, „società in accomandita per azioni“, „società a responsabilità limitata“, „società cooperative“, „società di mutua assicurazione“, ning eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud ühingud, kelle tegevuse moodustab tervenisti või peamiselt äritegevus;

m) Küprose õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „εταιρείες“, nagu need on määratletud tulumaksuseadustes;

n) Läti õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „akciju sabiedrība“, „sabiedrība ar ierobežotu atbildību“;

o) Leedu õiguse alusel asutatud äriühingud;

p) Luksemburgi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „société anonyme“, „société en commandite par actions“, „société à responsabilité limitée“, „société coopérative“, „société coopérative organisée comme une société anonyme“, „association d’assurances mutuelles“, „association d’épargne-pension“, „entreprise de nature commerciale, industrielle ou minière de l’Etat, des communes, des syndicats de communes, des établissements publics et des autres personnes morales de droit public“, ja muud Luksemburgi õiguse alusel asutatud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse Luksemburgi äriühingu tulumaksu;

q) Ungari õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „közkereseti társaság“, „betéti társaság“, „közös vállalat“, „korlátolt felelősségű társaság“, „részvénytársaság“, „egyesülés“, „szövetkezet“;

r) Malta õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „Kumpaniji ta’ Responsabilita’ Limitata“, „Soċjetajiet en commandite li l-kapital tagħhom maqsum f’azzjonijiet“;

s) Madalmaade õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „naamloze vennootschap“, „besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid“, „open commanditaire vennootschap“, „coöperatie“, „onderlinge waarborgmaatschappij“, „fonds voor gemene rekening“, „vereniging op coöperatieve grondslag“, „vereniging welke op onderlinge grondslag als verzekeraar of kredietinstelling optreedt“, ja muud Madalmaade õiguse alusel asutatud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse Madalmaade äriühingu tulumaksu;

t) Austria õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „Aktiengesellschaft“, „Gesellschaft mit beschränkter Haftung“, „Versicherungsvereine auf Gegenseitigkeit“, „Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaften“, „Betriebe gewerblicher Art von Körperschaften des öffentlichen Rechts“, „Sparkassen“, ja muud Austria õiguse alusel asutatud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse Austria äriühingu tulumaksu;

u) Poola õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „spółka akcyjna“, „spółka z ograniczoną odpowiedzialnością“, „spółka komandytowo-akcyjna“;

v) Portugali õiguse alusel asutatud äriühingud või äriühinguna asutatud tsiviilõiguslikud ühingud, kooperatiivid ja riigi osalusega äriühingud;

w) Rumeenia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „societăți pe acțiuni“, „societăți în comandită pe acțiuni“, „societăți cu răspundere limitată“, „societăți în nume colectiv“, „societăți în comandită simplă“;

x) Sloveenia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „delniška družba“, „komanditna družba“, „družba z omejeno odgovornostjo“;

y) Slovakkia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „akciová spoločnosť“, „spoločnosť s ručením obmedzeným“, „komanditná spoločnosť“;

z) Soome õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „osakeyhtiö“/„aktiebolag“, „osuuskunta“/„andelslag“, „säästöpankki“/„sparbank“ ja „vakuutusyhtiö“/„försäkringsbolag“;

aa) Rootsi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „aktiebolag“, „försäkringsaktiebolag“, „ekonomiska föreningar“, „sparbanker“, „ömsesidiga försäkringsbolag“, „försäkringsföreningar“;

(ab) Horvaatia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „dioničko društvo“ ja „društvo s ograničenom odgovornošću“, ning muud Horvaatia õiguse alusel asutatud ja Horvaatia äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud.

II LISA. Artiklis 2 osutatud maksude loetelu

a)impôt des sociétés / vennootschapsbelasting Belgias;

b)корпоративен данък Bulgaarias;

c)daň z příjmů právnických osob Tšehhi Vabariigis;

d)selskabsskat Taanis;

e)Körperschaftssteuer Saksamaal;

f)tulumaks Eestis;

g)corporation tax Iirimaal;

h)φόρος εισοδήματος νομικών προσώπων κερδοσκοπικού χαρακτήρα Kreekas;

i)impuesto sobre sociedades Hispaanias;

j)impôt sur les sociétés Prantsusmaal;

k)porez na dobit Horvaatias;

l)imposta sul reddito delle società Itaalias;

m)φόρος εισοδήματος Küprosel;

n)uzņēmumu ienākuma nodoklis Lätis;

o)pelno mokestis Leedus;

p)impôt sur le revenu des collectivités Luksemburgis;

q)társasági adó, osztalékadó Ungaris,

r)taxxa fuq l-income Maltal;

s)vennootschapsbelasting Madalmaades;

t)Körperschaftssteuer Austrias;

u)podatek dochodowy od osób prawnych Poolas;

v)imposto sobre o rendimento das pessoas colectivas Portugalis;

w)impozit pe profit Rumeenias;

x)davek od dobička pravnih oseb Sloveenias;

y)daň z príjmov právnických osôb Slovakkias;

z)yhteisöjen tulovero / inkomstskatten för samfund Soomes;

aa)statlig inkomstskatt Rootsis.