EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.7.2023
COM(2023) 477 final
2023/0295(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10160/21 INIT; ST 10160/21 ADD 1 REV 2) Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
2023/0295 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10160/21 INIT; ST 10160/21 ADD 1 REV 2) Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu 1 , eriti selle artiklit 20 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Pärast seda, kui Itaalia esitas 30. aprillil 2021 riikliku taaste- ja vastupidavuskava, tegi komisjon nõukogule ettepaneku anda sellele positiivne hinnang. Nõukogu kiitis selle positiivse hinnangu heaks nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsusega 2 .
(2)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 tuleks igale riigile tagastamatus vormis antava maksimaalse rahalise toetuse arvutust määruses sätestatud metoodika kohaselt ajakohastada 30. juuniks 2022. 30. juunil 2022 esitas komisjon ajakohastamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Taaste- ja vastupidavuskava muutmine vastavalt määruse 2021/241 artiklile 21
(3)11. juulil 2023 esitas Itaalia komisjonile põhjendatud taotluse ettepanekuga muuta nõukogu rakendusotsust vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1, kuna ta leidis, et taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatud osas täita. Selle alusel esitas Itaalia muudetud taaste- ja vastupidavuskava.
(4)Objektiivsete asjaolude tõttu muudetud Itaalia taaste- ja vastupidavuskava mõjutab kaheksat meedet.
(5)Esimene muudatus puudutab 1. ülesande 2. komponendi alla kuuluvat investeeringut 4 (satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus). Investeering puudutab tulevast digi- ja rohepööret silmas pidades satelliitühenduste arendamist ning kosmosesektori arendamisele kaasa aitamist, võimaldades selliste teenuste osutamist nagu erinevatele majandussektoritele suunatud turvaline side ja seiretaristu. Investeering hõlmab nelja osameedet: i) Satcom, ii) Maa seire, iii) Space Factory ja iv) orbiidimajandus. Itaalia selgitas, et Satcomi osameedet ei ole satelliitühendustega seotud hiljutiste turuarengute tõttu enam võimalik täies ulatuses täita. Eelkõige pärsib mitme väikestel satelliitidel põhineva asjade interneti ärialgatuse Euroopa ja üleilmsel tasandil arendamine avaliku sektori vahendite investeerimist selles valdkonnas ning tingib vajaduse vältida, et need ei kattuks algselt kavandatud tegevustesse tehtavate erainvesteeringutega. Lisaks tuleb Satcomi osameede viia vastavusse ELi IRIS² turvalise ühenduvuse algatusega, mis näeb ette tipptasemel kosmosepõhise ühenduvuse süsteemi loomise, mille abil pakutakse tõhustatud sidesuutlikkust, suurendades nii Itaalia panust sellesse algatusse. Seepärast on Itaalia taotlenud investeeringu 4 (satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus) Satcomi osameetme kirjelduse muutmist, et suunata see ümber kahesuguse kasutusega tehnoloogiate ja süsteemide arendamisele, eesmärgiga osutada riiklikuks kasutamiseks üliturvalisi innovatiivseid satelliitsideteenuseid ning seega tuleks nõukogu rakendusotsust vastavalt muuta.
(6)Teine muudatus puudutab 1. ülesande 3. komponendi alla kuuluvat investeeringut 3.2 (filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)). Investeeringu eesmärk on tõsta Itaalia filmi- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet, leevendada COVID-19 kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning toetada majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet. Itaalia selgitas, et meedet ei ole enam võimalik nõukogu rakendusotsuses kirjeldatud esialgsel kujul täita, kuna algne rakendusüksus „Istituto Luce“ nimetati 2021. aastal ümber ning selle uus nimi on „Cinecitta S.P.A“. Seepärast on Itaalia taotlenud, et meetme pealkirjas ja eesmärgis MIC3-20 muudetaks filmitööstuse arendusprojekti rakendusüksuse nimi „Istituto Luce“ uueks nimeks „Cinecittà S.p.A“ ning seega tuleks nõukogu rakendusotsust vastavalt muuta.
(7)Kolmas muudatus puudutab 2. ülesande 2. komponendi alla kuuluvat investeeringut 3.4 (vesiniku katsetamine raudteeliikluses). Investeering hõlmab rongide jaoks vähemalt 10 vesinikutankla ehitamist vähemalt 6 raudteeliini äärde. Lisaks sellele ehitatakse rongide vesinikutanklad kohalike taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiskohtade ja/või kiirteedel asuvate vesinikutanklate lähedusse. Itaalia selgitas, et meedet ei ole enam võimalik täies ulatuses täita, kuna turuosaliste huvi oli tanklate asukohtade tõttu piiratud ja sellest tulenevalt ainult mõned neist on võimalik avada vesiniku tootmiskohtade läheduses. Võttes arvesse vesinikuga seotud läbivaadatud õigusraamistikku ja eelkõige komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määruse (EL) 2023/1184 vastuvõtmist, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, millega „kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks“ ning sätestatakse konkreetsed kriteeriumid, mille alusel vesinik kvalifitseeruks taastuvallikatest toodetud vesinikuks, on ametiasutused selgitanud, et kooskõlas II taastuvenergia direktiiviga 2018/2021 kasutatakse taastuvallikatest toodetud vesinikku, kuna see annab meetme rakendamiseks selgema raamistiku. Seepärast on Itaalia taotlenud meetme nõukogu rakendusotsuses esitatud kirjelduse muutmist.
(8)Neljas muudatus puudutab 2. ülesande 2. komponendi alla kuuluvat investeeringut 4.3 (laadimistaristu paigaldamine). Investeering hõlmab elektriautodele kiirteede äärde ja linnapiirkondadesse kiirlaadimisjaamade ehitamist. Itaalia selgitas, et meedet ei ole enam esialgse tähtaja jooksul võimalik täielikult täita, kuna „kiirteede“ laadimisjaamade hanke osalemiskutse oli väga rangelt piiritletud, mistõttu oli investeeringu kasutuselevõtt väga piiratud. Seepärast on Itaalia taotlenud vahesihi M2C2-27 kirjelduse muutmist ning kiirteedele laadimistaristu ehitamise edasilükkamist, jättes seega välja olulise elemendi, mis on seotud (kõigi) riigihankelepingute sõlmimisega 2500 elektrisõidukite kiirlaadimise taristu välja ehitamiseks, ning linnapiirkondades laadimisjaamade arvu suurendamist vähemalt 4700-ni võrreldes esialgse 4000-ga. Nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(9)Viies muudatus käsitleb 2. ülesande 3. komponendi alla kuuluvat investeeringut 2.1 (ecobonuse ja sismabonuse tugevdamine, et tagada energiatõhusus ja hoonete ohutus). Investeeringu raames rahastatakse hoonete renoveerimist energiatõhususe ja maavärinakindluse tõstmise eesmärgil, aidatakse kaasa energiasäästu ja heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisele ning antakse ehitussektorile vastutsüklilist toetust majanduslanguse mõju leevendamiseks. Toetust antakse maksusoodustuse või alternatiivselt kreeditkorralduse või arve diskonteerimise vormis. Itaalia selgitas, et kõnealuse meetme vahesihti ei ole enam võimalik täielikult täita, kuna praeguses geopoliitilises olukorras, mis on projekti esialgse kavandamise ajal valitsenud olukorraga võrreldes märkimisväärselt muutunud, tuleb eelistada energiatõhususega seotud sekkumisi. Seetõttu tuli vähendada maavärinakindluse tagamisega seotud sekkumiste arvu ning neid ei olnud võimalik kavandatud ajavahemikus lõpule viia. Lisaks sellele jäeti Superbonusest 2023. aasta veebruaris välja kreeditkorralduse või arve diskonteerimise võimalus, kuna tekkisid abikõlblikkusega seotud kahtlused ning meedet kasutati oodatust suuremal määral, mille tulemusena suurenesid märkimisväärselt avaliku sektori kulud. Seepärast on Itaalia taotlenud meetme kirjelduse muutmist ja energiatõhususega seotud sekkumisi käsitleva vahesihi M2C3-2 suurendamist, et kompenseerida maavärinakindluse tagamisega seotud sekkumiste väljajätmist. Nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(10)Kuues muudatus puudutab 4. ülesande 1. komponendi alla kuuluvat investeeringut 1.1 (lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava). Investeeringu eesmärk on suurendada lapsehoiuteenuste pakkumist. Selleks ehitatakse ja renoveeritakse lasteaedu ja eelkoole ning tagatakse nende ohutus. Samuti tagatakse investeeringuga ulatuslikum haridusvõimaluste pakkumine. Itaalia selgitas, et riigihangetega seotud eesmärki M4C1-9 ei ole objektiivsete asjaolude tõttu võimalik enam täielikult täita. Eelkõige tingisid meetme kasutuselevõtuga seotud probleemid vajaduse täiendavate pakkumuste korraldamiseks, et saavutada eesmärgid kokkulepitud tähtaja jooksul. Objektiivsete asjaolude tõttu tuleb võtta selliseid täiendavaid meetmeid nagu täiendavad pakkumused, mis aitavad tagada meetme tõhusa rakendamise ning sihi M4C1-18 saavutamise 2025. aasta neljandas kvartalis. Seepärast on Itaalia taotlenud meetme kirjelduse muutmist, milles algselt osutati kõiki lubatavaid sekkumisi käsitlevate lepingute sõlmimisele, et algatada edasised pakkumused 2023. ja 2024. aastal, ning eesmärgi M4C1-9 muutmist, et kohandada lasteaedade ja eelkoolide ning alushariduse ja lastehoiuteenuste osas lepingute sõlmimisel esimest abikõlblike sekkumiste paketti. Nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(11)Seitsmes muudatus puudutab 4. ülesande 1. komponendi alla kuuluvat reformi 1.7 (üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse). Meetme eesmärk on julgustada eraõiguslikke üksusi ehitama üliõpilastele majutuskohti ning suurendama nii üliõpilaste majutuskohtade pakkumist. Objektiivsete asjaolude tõttu on meetme eesmärkide kokkulepitud tähtaja jooksul saavutamiseks vaja korraldada täiendavaid pakkumusi. Seepärast ning meetme tõhusa rakendamise tagamiseks on Itaalia taotlenud sihi M4C1-28 muutmist eesmärgiks, mis hõlmaks üliõpilaste täiendavate majutuskohtade esimest pakkumust. Samuti taotletakse sihi M4C1-30 muutmist. Nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(12)Kaheksas muudatus puudutab 5. ülesande 1. komponendi alla kuuluvat investeeringut 5 (naistele kuuluvate ettevõtete loomine). Investeeringu eesmärk on suurendada naiste osalemist tööturul ning eelkõige toetada naiste osalemist ettevõtluses. Itaalia selgitas, et ettevõtted esitasid oodatust vähemal hulgal ettemaksutaotlusi ning ettevõtete maksetaotluste esitamise tempo on aeglustunud, mõjutades seega väljamaksete ajakava, mis on tingitud muutunud majandusolukorrast kulude ja pangatagatiste kättesaadavuse ning toorainete ja kapitalikaupade hankimisele kuluva pikema aja osas. Seepärast on Itaalia taotlenud sihile M5C1-18 (ettevõtted on saanud finantstoetust Impresa donna fondi kaudu) uue nime (ettevõtetele on antud finantstoetust) andmist. See muudatus kajastub ka sihi M5C1-18 kirjelduses. Tulenevalt meetme rakendamisel ilmnenud sobivamast alternatiivist tegi Itaalia ettepaneku hoida kaks juba olemasolevat rahastamisvahendit (Nito-ON ja Smart&Start) ning uus fond (Fondo imprese femminili) üksteisest eraldiseisvatena. Seetõttu peeti üldise rahastamisstruktuuri (Fondo impresa donna) loomist ebavajalikuks, kuna see oleks tekitanud tarbetut halduskoormust. Itaalia tegi ka ettepaneku jätta sihi M5C1-18 kirjeldusest välja täpsustus, mis käsitles meetmega hõlmatud kolme vahendi panust eesmärgi saavutamisse, kuna need vahendid on nõudluspõhised ja uus fond osutus turu jaoks atraktiivsemaks. Seepärast tuleks nõukogu rakendusotsust vastavalt muuta.
(13)Komisjon leiab, et Itaalia esitatud põhjused õigustavad määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 2 kohast muutmist.
Tehniliste vigade parandamine
(14)Nõukogu rakendusotsuse tekstist on leitud kaheksa tehnilist viga, mis mõjutavad viit eesmärki ja sihti ning kaheksat meedet. Nõukogu rakendusotsust tuleks muuta, et parandada need tehnilised vead, mis ei kajasta komisjonile 30. aprillil 2021 esitatud taaste- ja vastupidavuskava sisu nii, nagu komisjon ja Itaalia selles kokku leppisid. Need tehnilised vead on seotud 1. ülesande 2. komponendi alla kuuluva investeeringu 4 (satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus) kirjeldusega, 1. ülesande 3. komponendi alla kuuluva investeeringu 3.2 (filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)) ja eesmärgi M1C3-20 kirjeldusega, 2. ülesande 2. komponendi alla kuuluva investeeringu 3.4 (vesiniku katsetamine raudteeliikluses) ja eesmärgi M2C2-16 kirjeldusega, investeeringu 4.4.2 (piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tõhustamine heitevabade rongide ja universaalteenusega) ja eesmärgi M2C2-33 kirjeldusega, investeeringu 3.2 (vesiniku kasutamine sektoris, kus heidet on raske vähendada) kirjeldusega, 2. ülesande 3. komponendi alla kuuluva investeeringu 2.1 (ecobonuse ja sismabonuse tugevdamine, et tagada energiatõhusus ja hoonete ohutus) kirjeldusega, investeeringu 1.1 (lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava) kirjeldusega, reformi 1.7 (üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse) ja eesmärgi M4C1-30 kirjeldusega, investeeringu 3 (struktureeritud sotsiaal-hariduslikud meetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit) ning eesmärkide M5C3-8 ja M5C1-18 kirjeldusega. Need parandused ei mõjuta asjaomaste meetmete rakendamist.
(15)Võttes arvesse, et eespool nimetatud muudatustega hõlmatud üheteistkümne meetme rakendamisega seotud lõpptulemused ei muutu, leiab komisjon, et Itaalia esitatud muudatused ei mõjuta nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsuses (Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta) antud positiivset hinnangut taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.
(16)Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punkti e ja V lisa kriteeriumi 2.5 kohaselt, võttes arvesse muudetud taaste- ja vastupidavuskava suurenenud eraldisi, moodustavad rohepööret tõhusalt toetavad meetmed 37,5 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on samas suurusjärgus, kui algses taaste- ja vastupidavuskavas ette nähti. Need näitajad on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud metoodikale. Sellest tulenevalt eeldatakse, et muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab jätkuvalt meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punkti f ja V lisa kriteeriumi 2.6 kohaselt, võttes arvesse ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava suurenenud maksimaalset finantstoetust, moodustavad digipööret tõhusalt toetavad meetmed 25,1 % ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on samas suurusjärgus, kui algses taaste- ja vastupidavuskavas ette nähti. Need näitajad on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud metoodikale. Sellest tulenevalt eeldatakse, et muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab jätkuvalt meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) tõhusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele.
(17)Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punkti h ja V lisa kriteeriumi 2.8 kohaselt muutis Itaalia taaste- ja vastupidavuskavaga seotud mitmetasandilist valitsemissüsteemi (24. veebruari 2023. aasta dekreetseadus nr 13, mis muudeti 21. aprilli 2023. aasta seaduseks nr 41), suurendades muuhulgas ministrite nõukogu eesistuja rolli taaste- ja vastupidavuskava koordineerimisel ja seirel. Muudatuste operatiivse laadi ja valitsemissüsteemi aluseks olevate põhimõtete alalhoidmise tõttu peetakse kavandatavat korda piisavaks (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja rakendamine.
(18)Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punkti j ja V lisa kriteeriumi 2.10 kohaselt ei mõjutanud taaste- ja vastupidavuskava valitsemisraamistikku tehtud muudatused (vastavalt eelmises põhjenduses osutatule) taaste- ja vastupidavuskava seire ja ühtse andmehoidla Regis eest vastutava auditeerimisasutuse tegevust. Itaalia võttis vastu kontrollikoja taaste- ja vastupidavuskavaga seotud ülesandeid käsitleva õigusakti (22. aprilli 2023. aasta dekreetseadus nr 44, mis muudeti 21. juunil 2023. aasta seaduseks nr 74). Kuna kõik üldised eel- ja järelkontrollid jäävad kehtima ning vastu võetud õigusakt neid ei mõjuta, peetakse kavandatud korda jätkuvalt piisavaks (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning peaksid eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse ja muude liidu programmide raames. See ei piira muude instrumentide ja vahendite kohaldamist liidu õiguse järgimise edendamiseks ja tagamiseks, sealhulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks, ning liidu eelarve kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 3 .
(19)Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktide a, b, c, d, g, i, ja k kohaselt ei mõjuta taaste- ja vastupidavuskava piiratud ulatuses muudatused esialgse kava positiivset hinnangut.
(20)Pärast komisjoni hinnangut, et Itaalia muudetud taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõikele 2 ja V lisale sätestada käesolevas otsuses reformide ja investeerimisprojektide muudatused, mis on vajalikud muudetud taaste- ja vastupidavuskava arvesse võtmiseks.
(21)Lisaks sellele sihipärasele muudatusele on Itaalia kinnitanud, et kavatseb taotleda nõukogu rakendusotsuse põhjalikku muutmist, sealhulgas ajakohastamist vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 2, et võtta arvesse ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust, mis on arvutatud vastavalt artikli 11 lõikele 2.
(22)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 191 499 177 889 eurot. Tagastamatu toetuse vormis liidu rahalise toetuse kaudu rahastatud meetmete hinnangulised kulud on 68 897 310 054 eurot ning laenutoetuse kaudu rahastatud meetmete hinnangulised kulud on 122 601 867 835 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava liidu rahalisest toetusest rahastatud meetmete hinnanguline kogukulu on väiksem kui Itaalia jaoks ettenähtud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, peaks artikli 11 kohaselt arvutatud Itaalia muudetud taaste- ja vastupidavuskava rahaline toetus olema võrdne liidu rahalise toetuse kaudu rahastatud muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmete hinnanguliste kuludega.
(23)Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust 10160/21 Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta tuleks seepärast vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
13. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang, muudetakse järgmiselt.
1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega.
„Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine
Itaalia ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava alla kuuluvad reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.
2) Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.Liit teeb Itaaliale tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 68 897 310 054 eurot 4 . 47 925 096 762 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Täiendavad 20 972 213 292 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023.
3) Lisa muudetakse järgmiselt:
a) 1. jagu: Taaste- ja vastupidavuskavaga ette nähtud reformid ja investeeringud; 1. Reformide ja investeeringute kirjeldus;
i) punktis B3. 1. ülesanne; 2. komponent: Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus; Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus; asendatakse järgmisega:
Investeeringu eesmärk on arendada digi- ja rohepööret silmas pidades satelliitühendusi ning aidata kaasa kosmosesektori arendamisele. Investeeringuga soovitakse võimaldada ka selliseid teenuseid nagu erinevatele majandussektoritele suunatud turvaline side ja seiretaristu, ning seetõttu hõlmab see nii eelneva (kanderaketiteenus, satelliitide tootmine ja käitamine ning taristu) kui ka järgneva (sobivate toodete ja teenuste loomine) etapi tegevusi. Investeering sisaldab hankelepingute sõlmimist ja hõlmab nelja projekti: 1. Satcom, mis hõlmab kahesuguse kasutusega tehnoloogiate ja süsteemide arendamisega seotud tegevusi, mida kasutatakse riiklikuks kasutamiseks mõeldud üliturvaliste innovatiivsete satelliitsideteenusete osutamiseks. 2. Maa seire, mis koosneb i) eelneva etapi tegevustest: sealhulgas kaugseiresüsteemi (sünteesavaradar (SAR), hüperspektraal) kirjeldus, projekteerimine ja arendamine ning maismaa, mere ja atmosfääri seirele keskenduvate kanderakettide hanked; ii) järgneva etapi tegevustest: projekti CyberItaly elluviimine, mis hõlmab riigi digitaalse kujutise loomist. 3. Space Factory, mis koosneb kahest allprojektist: i) Space Factory 4.0: väikeste satelliitide digitaalsete tootmis-, kooste- ja katserajatiste kirjeldus, projekteerimine ja ehitamine ning küberfüüsikaliste tootmissüsteemi ja satelliitide digitaalse mestimise rakendamine, mille eesmärk on luua kahesuunaline side digitaalse mudeli ja selle füüsilise vastaspoole vahel; ii) Kosmosele juurdepääs: teadus- ja arendustegevus ning prototüüpide loomine tulevase põlvkonna korrektsioonmootorite ja kanderakettide jaoks keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks, sealhulgas valitud tehnoloogiate lennudemonstratsioonid. 4. Orbiidimajandus, mis seisneb orbiidil kasutatavate hooldustehnoloogiate näidisprojektide rakendamises orbiidil toimiva koostalitlusvõime raames; kosmose jälgimise ja seire (SST) riikliku suutlikkuse suurendamine, sealhulgas maapealsete andurite võrgustiku loomine kosmoseprügi jälgimiseks ja seireks; kosmoseliikluse korraldamisega seotud tegevusi toetava andmeteenuse hankimiseks, haldamiseks ja osutamiseks vajalike vahendite projekteerimine, arendamine ja kasutuselevõtmine.
Eeldatakse, et investeeringul puuduvad sõjalised või kaitsealased eesmärgid või mõju.
ii) punktis C3. 1. ülesanne; 3. komponent: Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus; Pealkiri „Investeering 3.1 Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt) asendatakse järgmisega:
Investeering 3.2: Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)
iii) punktis E1. 2. ülesanne; 2. komponent: Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus. Investeering 4.4.2 Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi uuendamine keskkonnasõbralikku kütust kasutavate rongide ja universaalteenustega, asendatakse järgmisega:
„Investeering 4.4.2 Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tõhustamine heitevabade rongide ja universaalteenustega“. See investeering hõlmab vähemalt 53 heitevaba reisirongi 5 (rong koosneb vähemalt ühest vedurist ja hõlmab reisivaguneid) ja 100 täiendava, universaalteenuse osutamiseks kasutatava vaguni hanget ja kasutuselevõtmist. Investeeringuga hangitakse kokku 471 ühikut veeremit, millest vähemalt 53 on vedurid.
iv) punktis E1. 2. ülesanne; 2. komponent: Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus. Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas, asendatakse järgmisega:
Investeering seisneb raudteele vähemalt kümne taastuvallikatest toodetud vesiniku tankla ehitamises vähemalt kuue raudteeliini äärde. Rongide vesinikutanklad ehitatakse eelistatavalt kohalike taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiskohtade ja/või kiirteedel asuvate vesinikutanklate lähedusse.
v) punktis E3. 2. ülesanne; 2. komponent: Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus; Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine sektoris, kus heidet on raske vähendada, asendatakse järgmisega:
See investeering seisneb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamises tööstusprotsessides, eesmärgiga töötada välja algatused vesiniku kasutamiseks tööstussektorites, kus metaani kasutatakse soojusenergia energiaallikana (tsement, paberitööstused, keraamika, klaasitööstus jne). Selle investeeringu raames kuulutatakse välja erihange, et toetada terasetootmisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni vesiniku kasutamise suurendamise kaudu. Raua otsesel redutseerimisel ei kasutata vesiniku tootmiseks maagaasi. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektrit.
vi) punktis F1. 2. ülesanne; 3. komponent: Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus. Investeering 2.1 Ecobonuse ja Sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse tagamiseks, asendatakse järgmisega:
Superbonuse meetmega rahastatakse elamute, sealhulgas sotsiaaleluruumide energiatõhusaks ja maavärinakindlaks renoveerimist, nagu on sätestatud pandeemiast tuleneva negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks vastu võetud dekreedi „Decreto Rilancio“ artiklis 119. Sellel on kaks eesmärki: 1) anda oluline panus Itaalia integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas (PNIEC) 2030. aastaks seatud energiasäästu ja heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisse ning 2) anda vastutsüklilist toetust ehitussektorile ja erasektori nõudlusele, et leevendada majanduslanguse mõju. Toetust antakse maksusoodustuse vormis viie aasta jooksul. Kuni 16. veebruarini 2023 nähakse ette, et maksusoodustuse asemel võivad toetusesaajad kasutada mahaarvamise otsese kasutamise asemel finantsinstrumente (nn kreeditkorraldus ja arve diskonteerimine), et lahendada suurte algsete investeerimiskulude probleemi. Nende alternatiivsete vahenditega nähakse ette, et toetusesaaja poolt kogunenud maksusoodustus tehakse võrdses summas järgmiselt: 1. tarnija (st ehitusettevõtjad, projekteerijad või üldisemalt peatöövõtja) ettemaksehinna vähendus, mis arvatakse arvel maha otse ja saadakse tagasi maksukrediidina, mis vähendab algse investeeringu maksumust; 2. maksukrediit, mis antakse üle finantseerimisasutusele, mis maksab ette vajaliku kapitali. See mehhanism kompenseerib võimalikud negatiivsed stiimulid renoveerimisest loobumiseks, kuna algsed investeerimiskulud on suured. Peatöövõtja või finantseerimisasutuse valiku teeb toetusesaaja.
Sellest maksusoodustusest võivad kasu saada korterelamud, ühepereelamud, eraldamata elamuühistud, mittetulundusühendused ja vabatahtlikud ühendused, harrastusspordi ühendused ja klubid ning sotsiaaleluruumid. Tingimustele vastamiseks tuleb renoveerimine liigitada „põhjalikuks renoveerimiseks“ (st keskmiseks renoveerimiseks vastavalt komisjoni soovitusele (EL) 2019/786), millega kaasneb parendamine vähemalt kahe energiaklassi võrra (keskmiselt vastab primaarenergia säästmisele 40 % ulatuses). Käesoleva meetmega hõlmatud abikõlblike sekkumiste ulatus on lai, hõlmates sekkumismeetmeid näiteks järgmistes valdkondades: sõit ja pukseerimine, läbipaistmatute pindade soojusisolatsioon, kliimaseadmed (kondensatsioonkatlad, soojuspumbad, ühendamine tõhusate kaugküttevõrkudega eritingimustel, päikese soojusenergia, biomassil töötavad katlad eritingimustes), päikesepaneelide süsteemid koos vastavate salvestussüsteemidega või taristu elektrisõidukite laadimiseks. See vahend hõlmab ka hoonete maavärinaohu vähendamise meetmeid, mis eeldatavalt moodustavad umbes 14 % eraldatud eelarvest. Kahes ministri 6. augusti 2020. aasta käskkirjas on juba kindlaks määratud sekkumise tehnilised nõuded ning menetlused konkreetsetest maksimumnõuetest ja kuludest kinnipidamise tõendamiseks. Superbonust on kasutatud juba alates 1. juulist 2020 ja see kehtib kuni 30. juunini 2022 (sotsiaalelamute puhul kuni 31. detsembrini 2022). Toetust võib nõuda veel kuue kuu jooksul korterelamute või sotsiaalelamutega seotud ehitustööde puhul, kui vähemalt 60 % töödest on tehtud enne eespool nimetatud kuupäevi. Andmaks keerukamatele sekkumistele rohkem aega, on kavas pikendada meetme kohaldamist korterelamute suhtes kuni 31. detsembrini 2022 ja sotsiaalelamute suhtes kuni 30. juunini 2023, olenemata sellest, kas vähemalt 60 % töödest on lõpule viidud. Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) sätestatud leevendavaid samme. Eelkõige moodustavad gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud kõige rohkem 20 % renoveerimisprogrammi kogukuludest. Juhul kui olemasolevad ebatõhusad gaasi-, söe- ja õlikatlad asendatakse gaasikondensatsioonikateldega, peavad need olema A-klassi tõhususega. Lisaks sellele peab maagaasikatelde paigaldamine vastama DNSH tehnilises juhendis (2021/C58/01) sätestatud tingimustele.
vii) 4. ülesande 1. komponendi punktis J1: Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus. Investeering 1.1. Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava, asendatakse järgmisega:
0–6aastaste vanuserühma investeerimiskava eesmärk on suurendada lastehoiuasutuste pakkumist, ehitades ja renoveerides lasteaedu ja eelkoole ning tagades nende ohutuse, et tagada 0–6aastaste vanuserühmale pakutavate haridusvõimaluste ja vabade kohtade arvu suurenemine ning seega parandada õpetamise kvaliteeti. Meede peaks soodustama naiste osalemist tööturul ning toetama hooldajaid pere- ja tööelu ühitamisel. Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuvad tegevused, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heite tase, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed; iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.
viii) 4. ülesande punktis J3: 1. komponent: Laenudega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus; Reform 1.7 Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse, asendatakse järgmisega:
Reformi eesmärk on julgustada eraõiguslikke üksusi looma üliõpilastele majutusvõimalusi, kusjuures ülikooli- ja teadusministeerium annab omalt poolt osa hoonete kolme esimese tegevusaasta renditulust. Eesmärk on suurendada 2026. aastaks koolivälistele õpilastele ettenähtud majutuskohtade arvu.
Kavandatava investeeringu eesmärk on tagada eluasemete ulatuslik kättesaadavus, nii et mõistlikul arvul üliõpilastel oleks võimalik saada kõrgemat haridust oma eelistatud valdkonnas ja asukohas, sõltumata nende sotsiaal-majanduslikust taustast. Selle eesmärk on luua täiendavalt 60 000 majutuskohta, mis vähendab märkimisväärselt Itaalia mahajäämust ELi keskmisest üliõpilaste osas, kellele jagub majutuskohti (18 % võrreldes praeguse 3 %-ga Itaalias). Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.
Sihi puhul ei saa arvesse võtta majutuskohti, mida kasutati üliõpilaste majutamiseks juba enne vastava projektikonkursi algatamist. Loodud ja määratud majutuskohtade lõppeesmärgi saavutamiseks kuulutatakse projektikonkursid välja ajavahemikus 2021–2025.
ix) 5. ülesande punktis N1: 3. komponent: Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus. Investeering 3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit, asendatakse järgmisega:
Meetme eesmärk on edendada lõunapoolsetes piirkondades (Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia) kolmandat sektorit ning osutada alaealistele sotsiaal-haridusteenuseid seoses Euroopa ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi 2021-2027 partnerluslepinguga.
Sotsiaal-hariduslikud sekkumismeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks ja kolmanda sektori toetamiseks peaksid toimuma järgmistes valdkondades: 0-6aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada juurdepääsu lastehoiu- ja lasteaiateenustele ning toetada lapsevanemaks olemist, viie kuni kümne aasta vanustele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on tagada tõhusad haridusvõimalused ning varakult ennetada koolist väljalangemist, kiusamist ja muid stressinähtusi, 11–17aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada hariduse pakkumist ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist. Sekkumistega tagatakse, et pakkumine sisaldaks järgmisi põhielemente: - iga avaliku teadaande koguväärtus on vähemalt 50 000 000 eurot, - kolmanda sektori üksuste projektide kestus vähemalt üks aasta ja kuni kaks aastat.
x) punktis C4. 1. ülesanne; 3. komponent: Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M1C3-20 järgmisega:
|
M1C3-20 |
Investeering 3.2: Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt) |
Eesmärk |
Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine |
Lepingute allkirjastamine |
- |
- |
- |
2. kvartal |
2023 |
Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine. See sekkumine hõlmab uute stuudiote ehitamist, olemasolevate stuudiote taastamist, investeeringuid uude digitehnoloogiasse, süsteemidesse ja teenustesse, mille eesmärk on tugevdada Cinecittà SPA hallatavaid Cinecittà filmstuudioid. Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vaheline leping sisaldab toetatavate varade/tegevuste ja/või äriühingute DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valiku-/kõlblikkuskriteeriume. Kohustus/siht investeerida 20 % varadesse/tegevustesse ja/või äriühingutesse, mis vastavad digitaalse jälgimise valikukriteeriumidele, ja 70 % varadesse/tegevustesse ja/või äriühingutesse, mis vastavad kliimaseire valikukriteeriumidele. |
xi) punktis E2. 2. ülesanne; 2. komponent: Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M2C2-16 järgmisega:
|
M2C2-16 |
Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas |
Eesmärk |
Vahendite eraldamine vesiniku katsetamiseks raudteetranspordi valdkonnas |
Vahendite eraldamisest teatamine |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
1. kvartal |
2023 |
Vahendite eraldamine vastavalt menetlustele ja kriteeriumidele, mis on kehtestatud kümne vesinikutankla ehitamiseks kuuel raudteeliinil. |
xii) punktis E2. 2. ülesanne; 2. komponent: Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M2C2-27 järgmisega:
|
M2C2-27 |
Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine |
Eesmärk |
Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M1 |
Kõigi laadimistaristute paigaldamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine |
- |
- |
- |
2. kvartal |
2023 |
Kõigi vähemalt 4 700 elektrisõidukite kiirlaadimisjaama linnapiirkondadesse (kõik omavalitsused) ehitamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine. Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud katselaadimisjaamu. |
xiii) punktis E2. 2. ülesanne; 2. komponent: Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M2C2-33 järgmisega:
|
M2C2-33 |
Investeering 4.4.2: Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tõhustamine heitevabade rongide ja universaalteenuse osutamiseks kasutatavate vagunitega |
Eesmärk |
Kõigi piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tõhustamist heitevabade rongide ja universaalteenuse osutamiseks kasutatavate vagunitega käsitlevate hankelepingute sõlmimine |
Kõigi piirkondliku ühistranspordi raudteepargi heitevabasid ronge ja universaalteenust käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
2. kvartal |
2023 |
Kõigi laadimistaristute paigaldamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine 6 |
xiv) punktis F2. 2. ülesanne; 3. komponent: Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M2C3-2 järgmisega:
|
M2C3-2 |
Investeering 2.1 - Ecobonuse ja Sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse tagamiseks |
Siht |
Hoonete renoveerimine Superbonus ja Sismabonus T1 |
Ei kohaldata |
Arv |
0 |
17 000 000 |
2. kvartal |
2023 |
Hoonete täielik renoveerimine vähemalt 17 000 000 ruutmeetri ulatuses, mis toob kaasa primaarenergia säästmise vähemalt 40 % ulatuses ja vähemalt kahe klassi võrra kõrgema energiatõhususklassi. |
xv) punktis J2. 4. ülesanne; 1. komponent: Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M4C1-9 järgmisega:
|
M4C1-9 |
Investeering 1.1: Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava |
Eesmärk |
Lasteaedade ja eelkoolide ning alushariduse ja lastehoiuteenuste ehitamist, renoveerimist ja nende turvalisuse tagamist käsitlevate lepingute sõlmimine |
Toetusesaajate teavitamine kohalike ametiasutuste poolt esimeste abikõlblike sekkumiste hankelepingute sõlmimise rahastamise kohta |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
2. kvartal |
2023 |
Lasteaedu ja eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlevate lepingute sõlmimine ja territoriaalne jaotus Lepingud sõlmitakse kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjaomaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
xvi) 4. ülesande 1. komponendi punktis J4: Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M4C1-28 järgmisega:
|
M4C1-28 |
Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse |
Eesmärk |
Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine |
Lepingute avaldamine ministeeriumi veebisaidil |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
2. kvartal |
2023 |
Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine |
xvii) 4. ülesande 1. komponendi punktis J4: Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M4C1-30 järgmisega:
|
M4C1-30 |
Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse |
Siht |
Kehtiva või uue õigusliku kava kohaselt loodud ja määratud üliõpilaste majutuskohad |
Ei kohaldata |
Arv |
0 |
60 000 |
2. kvartal |
2026 |
Vähemalt 60 000 täiendavat majutuskohta (voodikohta), mis loodi ja määrati vastavalt kas 2022. aasta augustis muudetud seadusele nr 338/2000 või eesmärgi M4C1-29 raames vastu võetud uuele õiguslikule kavale, reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse. |
xviii) 5. ülesande punktis L4: 1. komponent: Laenutoetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M5C1-18 järgmisega:
|
M5C1-18 |
Investeering 5 - Naistele kuuluvate ettevõtete loomine |
Siht |
Ettevõtetele on antud finantstoetust |
Ei kohaldata |
Arv |
0 |
700 |
2. kvartal |
2023 |
Võrreldes lähteväärtusega on rahalist toetust antud vähemalt veel 700 ettevõttele. Naisettevõtlusele antakse toetust juba olemasolevate vahendite (nito, smart & start) ning 2021. aasta eelarveseaduse alusel loodud uue fondi kaudu. (Naistele kuuluvaid ettevõtteid toetati kuni 2020. aasta novembrini lähteväärtusena käsitletavate olemasolevate rahastamisvahendite kaudu). |
xix) punktis N2. 5. ülesanne; 3. komponent: Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava, asendatakse rida M5C3-8 järgmisega:
|
M5C3-8 |
Investeering 1.3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit |
Siht |
Alaealistele mõeldud haridustoetus (esimene osa) |
Ei kohaldata |
Arv |
0 |
20 000 |
2. kvartal |
2023 |
Haridustoetust antakse vähemalt 20 000 kuni 17aastasele alaealisele. Projektid keskenduvad ühele järgmistest valdkondadest: • 0-6aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada juurdepääsu lasteaia- ja eelkooliteenustele ning toetada lapsevanemaks olemist; • 5-10aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on tagada tõhusad haridusvõimalused ning varakult ennetada koolist väljalangemist, kiusamist ja muid stressinähtusi; • 11–17-aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada hariduse pakkumist ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist. Pakkumuse põhielemendid:
|
b) 2. jagu Rahaline toetus, punkt 1. Rahalist toetust muudetakse järgmiselt:
i) punktis 1.4 Neljas osamakse (tagastamatu toetus), asendatakse osamakse summa „2 298 850 575 eurot“ summaga „2 315 646 882 eurot“.
c) 2. jagu Rahaline toetus, punkt 2. Laen, muudetakse järgmiselt:
i) punktis 2.3 Kolmas osamakse (laenutoetus), jäetakse rida M4C1-28 välja;
ii) punktis 2.3 Kolmas osamakse (laenutoetus)“ asendatakse osamakse summa „10 344 827 586 eurot“ viimases reas ja veerus summaga „9 825 328 389 eurot“;
iii) punktis 2.4 Neljas osamakse (laenutoetus) lisatakse rea M2C4-21 järele järgmine uus rida;
|
M4C1-28 |
Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse |
Eesmärk |
Uued üliõpilaste majutuskohad |
iv) punktis 2.4 Neljas osamakse (laenutoetus)“ asendatakse osamakse summa „16 091 954 023 eurot“ viimases reas ja veerus summaga „16 611 453 220 eurot“;
d) 3. jagu Täiendav kord, asendatakse järgmisega:
(1)Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Itaalia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
24. veebruari 2023. aasta dekreetseadusega nr 13 muudetud 31. mai 2021. aasta dekreetseaduse nr 77 kohaselt luuakse kava seireks ja rakendamiseks mitu koordineerimisstruktuuri. Nende hulka kuuluvad eelkõige: i) ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud juhtkomitee (cabina di regia), mille peamine ülesanne on juhtida ja koordineerida kava rakendamist; ii) ministrite nõukogu eesistumise juures vähemalt kava kestuse ajaks moodustatud missiooni struktuur, millele on antud volitused tegutseda keskse koordineerimisstruktuurina kava rakendamise ja seire eesmärgil; iii) majandus- ja rahandusministeeriumi juures asuv tehniline struktuur, mis tegeleb kava rakendamise operatiivseirega, menetluste, kulude ja aruandluse korrapärasuse kontrolliga ning osutab rakendamisetapis tehnilist ja operatiivtuge. Ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud missiooni struktuur toimib riiklikul tasandil Euroopa Komisjoni ühtse kontaktpunktina. Majandus- ja finantsministeerium tagab kava tulemuste hindamise. Sotsiaalpartnerid ja muud sidusrühmad osalevad cabina di regia sihtpärastel kohtumistel, et tagada nende osalemine kava rakendamises. Lisaks määratakse iga kavas sisalduvate meetmete eest vastutava keskasutuse tasandil kindlaks koordineerimisstruktuurid, mille ülesandeks on asjaomaste sekkumiste juhtimine, seire, aruandlus ja kontroll, sealhulgas hõlmates rakendamise järelevalvet ning eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti on ette nähtud jõustamismehhanismid rakendamisprobleemide puhuks, sealhulgas asendusvolituste aktiveerimine kava meetmete eest vastutavate asutuste suhtes, et tagada projektide õigeaegne ja tõhus elluviimine ning eelmehhanismid konfliktide lahendamiseks.
Seireks ja rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks kavandatakse ajutiste töötajate töölevõtmist, sealhulgas seoses kava rakendamise eest vastutavate keskasutuste ning majandus- ja rahandusministeeriumiga (sealhulgas seoses keskse koordineerimisstruktuuri ja riigi raamatupidamisarvestuse osakonnaga), nagu on sätestatud 9. juuni 2021. aasta dekreetseaduses nr 80, ning seoses Lõuna-Itaalia ametiasutustega, mis eeldatavasti suurendavad töötajate arvu, kes tegelevad ELi vahendite kavandamise ja kasutamisega, nagu on sätestatud eelkõige 2020. aasta seaduses nr 178. Lisaks eraldatakse vahendeid ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud missiooni struktuurile, et tagada tõhus toimimine vastavalt 24. veebruari 2023. aasta dekreet-seaduses nr 13 sätestatule. Lisaks on projektide rakendamisel kesksetele ja kohalikele ametiasutustele ette nähtud tehniline ja operatiivtugi, sealhulgas kasutades avaliku sektori kapitaliühinguid, tehnilise abi eksperte ja vajaduse korral välisekspertide abi. Nende meetmetega kaasneb halduskoormust vähendavate ja haldusmenetlusi lihtsustavate meetmete rakendamine, nagu on sätestatud 31. mai 2021. aasta dekreetseaduses nr 77 ja 24. veebruari 2023. aasta dekreet-seaduses nr 13.
Korraldusega nähakse ette ka integreeritud IT-süsteemi („Regis“) kasutamine. Majandus- ja rahandusministeeriumi juures tegutseva Euroopa Liiduga finantssuhete arendamise peainspektsiooni (IGRUE) ülesandeks on koordineerida auditisüsteeme ja teostada kontrolle riigi territoriaalse arvepidamise büroo (RTS) toel. Guardia di Finanza ja asjaomaste sõltumatute asutustega, nagu riiklik korruptsioonivastane amet ANAC sõlmitud tõhustatud kokkulepped jäävad kehtima, tugevdades seega rolli, mille Itaalia õigussüsteem kõnealustele asutustele seoses riigi rahanduse, sealhulgas EList pärit rahastuse kaitsega juba omistab.
(2)Komisjoni jaoks alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Majandus- ja rahandusministeerium tegutseb tehnilise struktuurina, mis teostab seiret, sealhulgas eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude üle, ning vajaduse korral rakendab kontrolli- ja auditeerimistegevust, ning esitab aruandeid ja maksetaotlusi. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks toetuse lõplike saajate kohta. Andmed kodeeritakse kava meetmete eest vastutavate keskasutuste tasandil, kes esitavad nõutud andmed majandus- ja rahandusministeeriumile. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Itaalia pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu saamiseks. Itaalia tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja