EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.7.2023

COM(2023) 459 final

2023/0288(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 295 final} - {SWD(2023) 265 final} - {SWD(2023) 266 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Mitme ettevõtjatega seotud tööturustatistika andmekogumis on kogutud teave kallutatud, kuna see ei hõlma täielikult avalikku sektorit (või selle osi) ja mikroettevõtjaid. Mitmes liikmesriigis ei ole ühe kuni üheksa töötajaga ettevõtjad hõlmatud töötasu struktuuri uuringu ega tööjõukulude uuringuga. See põhjustab kallutatuse olulises statistikas, näiteks keskmine ja mediaantöötasu, mida kasutatakse soolise palgalõhe tuletamiseks või miinimumpalkade piisavuse hindamiseks. Lisaks sellele muutus problemaatilisemaks asjaolu, et puudub õiguslik kohustus esitada teavet soolise palgalõhe kohta , kuna praegu kogutakse andmeid vabatahtlikult ja see ei hõlma kõiki ELi riike ega kõiki nõutavaid muutujaid. See tekitab riski soolise võrdõiguslikkuse ja õiglaste töötingimuste jälgimisel.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Positiivse külje pealt näitab hindamine, et ettevõtjatega seotud tööturustatistika võimaldab koguda kvaliteetset teavet, mida kasutatakse ulatuslikult ettenähtud otstarbel. Ettevõtjatega seotud tööturustatistika tugevused on selle sidusus, tõhusus, võrreldavus ja asjaolu, et see on hästi sissetöötatud, usaldusväärne ning seda kasutavad ulatuslikult organisatsioonid ja poliitikakujundajad kõigil tasanditel. Üks kehtiva õigusraamistiku nõrkusi seisneb asjaolus, et see ei hõlma andmete kogumist soolise palgalõhe kohta. Fakt, et puudub õiguslik kohustus esitada igal aastal teavet soolise palgalõhe kohta, on muutunud problemaatilisemaks, kuna vabatahtlik andmete kogumine vähendab andmete kvaliteeti ja põhjustab riske Euroopa sotsiaalõiguste samba järelmeetmete võtmisel, ÜRO kestliku arengu viienda eesmärgi saavutamise ELi-poolsel järelevalve ning soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja tasustamise läbipaistvust käsitleva direktiivi järelevalvega seoses. Teatavad liikmesriigid ei ole soolise palgalõhe kohta iga-aastaseid andmeid üldse esitanud.

Kehtiva õigusraamistiku teine nõrkus seisneb selles, et see ei kajasta ELi majanduse olulisi osalisi, nt mikroettevõtjaid. Jätkuvalt säilivad ettevõtjatega seotud tööturustatistika teatavad vajakajäämised, mis tehti kindlaks juba õigusaktide vastuvõtmise ajal. Neid vajakajäämisi võeti kehtivas raamistikus arvesse eri viisil (nõudes teostatavusuuringuid, mis oleksid võinud viia õigusaktide muutmiseni, või andes vajaliku võimekuse loomiseks rahalist toetust), aga teatavate andmete kogumise puhul neid vajakajäämisi ei kõrvaldatud. Seetõttu on kogutud teave ettevõtjatega seotud tööturustatistika mitmes valdkonnas kallutatud, eelkõige kuna see ei hõlma täielikult teatavaid majandussektoreid või mikroettevõtjaid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik kasutada Eurostatile esitatavate andmete täit potentsiaali: ei ole võimalik arvutada ELi koondnäitajaid kogu majanduse kohta ja riike on keeruline võrrelda.

Lisaks sellele on võimalik parandada ettevõtjatega seotud tööturustatistika andmete ajakohasust ja esitamise sagedust. Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused näitavad, et töötasu struktuuri uuringu ja tööjõukulude uuringu sagedus ei ole enam teatavate kasutajate jaoks piisav. Nad on samuti seisukohal, et mõlema uuringu ning tööjõukuluindeksi puhul saaks parandada ajakohasust.

Veel üks puudus seisneb selles, et ettevõtjatega seotud tööturustatistika on aja jooksul muutunud oluliseks täiustatud analüüsi jaoks, kuna üha enam keskendutakse tõenduspõhisele poliitikakujundamisele. Kehtiv õigusakt keskendub andmetele, mis olid poliitiliste prioriteetide jaoks vajalikud algatuse esialgse väljatöötamise ajal. Need prioriteedid on aja jooksul muutunud ja kehtiv ettevõtjatega seotud tööturustatistika ei hõlma enam piisavalt poliitikameetmete jaotust ega muutujaid. Sidusrühmadega konsulteerimise käigus kindlaks tehtud lüngad keskenduvad eelkõige muutujatele, mis võimaldaksid juhul, kui need lisataks töötasu struktuuri uuringusse, analüüsida paremini üksikandmeid ja nendest tuletatud soolist palgalõhet. Viimaks peeti vajalikuks üksikasjalikumaid andmeid vabade ametikohtade kohta.

Kehtiva õigusraamistiku veel üks nõrkus seisneb selles, et seda ei ole kohandatud liikmesriikide ja ELi tasandi uute andmeallikate kasutamiseks. Ettevõtjatega seotud tööturustatistika määrustega ei nähtud ette innovatiivsete andmete kasutamist võimaliku andmeallikana, kuna need ei olnud sel ajal kättesaadavad. Seetõttu ei ole kehtiv kvaliteediaruannete raamistik sobiv kõnealuste uute andmeallikate hindamiseks. Lisaks sellele nõuaks administratiivandmete ulatuslikum kasutamine, mida on viimastel aastatel täheldatud, nõuetekohaseid dokumente, mis ei ole kehtivate kvaliteediaruannete puhul võimalik.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsulteerimisstrateegias jagati oluliste sidusrühmade profiilid kolme peamisesse gruppi: i) andmeallikate tagajad (nt administratiivandmete valdajad) ja vastajad (ettevõtjate andmete tagajad, kes osalevad otseselt andmete kogumises), ii) statistika koostajad (peamiselt riiklikud statistikaametid) ning iii) statistika kasutajad.

Konsultatsioon hõlmas järgmist tegevust: avalikud ja sihipärased konsultatsioonid, sihtotstarbeline seminar, peamiste sidusrühmade küsitlemine ja dokumentide analüüs.

Sidusrühmadega konsulteerimisel jõuti edukalt kavandatud sidusrühmadeni (välja jäid administratiivandmete esitajad, vähem kui kümne töötajaga individuaalsed ettevõtted ja meediaorganisatsioonid). Ettevõtjatega seotud tööturustatistikast tulenevat koormust ettevõtetele hinnati kaudselt riiklike statistikaametite kaudu ja oma arvamuse esitasid ka mõned ettevõtjate ühendused. Võttes arvesse teema tehnilist laadi, peeti vastajate üldist kaasatust piisavaks, et toetada paralleelselt toimunud ettevõtjatega seotud tööturustatistika hindamist ja mõjuhinnangu koostamist.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettevõtjatega seotud tööturustatistika läbivaatamise tulemused esitati komisjoni eksperdirühmadele, kellega neid arutati, et küsida nõu ja teavet hindamise ja mõjuhinnangu edenemise kohta. Tegemist oli üldjuhul Eurostati juhitud eksperdirühmade (s.o tööturu statistika töörühm ja Euroopa sotsiaalstatistika direktorite rühm ) kohtumistega, millel osalesid liikmesriikide eksperdid. Edusammudega hoiti kursis ka Euroopa statistikasüsteemi komiteed 10 .

Eurostat tegi selle hindamise, lähtudes asutuselt ICF SA, Belgium tellitud uuringust. Selle toetava uuringu kaudu tagati hindamise ettevalmistamine ja mõjuanalüüs, avaliku konsultatsiooni analüüs ning sidusrühmadega konsulteerimise korraldamine ja analüüs (v.a avalik konsultatsioon, mille koostas Eurostat).

•Mõjuhinnang

Mõjuhinnangus märgitud üldeesmärk on teha ettevõtjatega seotud tööturustatistikat, mis on aja- ja asjakohane, hõlmab täielikult kõiki majandussektoreid, võimaldab võrrelda eri liikmesriike ja on järjepidev kõigi seotud statistikavaldkondadega. Selle eesmärgi võib jagada kolmeks erieesmärgiks, mis käsitlevad eespool kirjeldatud probleeme:

·kohandada õigusraamistikku, et see annaks paindlikkuse tekkivate vajaduste rahuldamiseks, avaldada ajakohasem statistika ning edendada innovatiivsete allikate ja meetodite kasutamist (mille kvaliteeti on nõuetekohaselt hinnatud);

·hõlmata statistikaga kogu majandus ja tagada, et kõik liikmesriigid esitavad andmed soolise palgalõhe kohta;

·täiustada järjepidevust seotud statistikavaldkondadega.

Poliitikavariantide aluseks on erieesmärke käsitlevad üksikasjalikud poliitikameetmed, mis on jagatud rühmadesse.

Poliitikavariant 0 on lähtestsenaarium.

Poliitikavariandi 1 puhul koondatakse kolmes kehtivas määruses sätestatud andmete kogumine ühte uude raammäärusesse, mis hõlmab ka soolist palgalõhet. Määratlused, kontseptsioonid ja lähenemisviisid viiakse vastavusse ja võetakse kasutusele üldine planeerimine, et paremini sünkroniseerida andmete edastamist. Kui arvata välja soolise palgalõhe uus õiguslik alus, siis jäävad kõik uuesti sõnastamisest ulatuslikumad kehtiva õigusakti täiendused vabatahtlikuks. Seetõttu ei võta variant 1 arvesse tekkivaid vajadusi. See kõrvaldaks ainult osaliselt olemasolevad katvuse lüngad või parandaks mõnevõrra ettevõtjatega seotud tööturustatistika andmete ajakohasust üksikute vabatahtlike riikide puhul.

Variandi 2 puhul hõlmatakse töötasu struktuuri uuringuga ka mikroettevõtjad (koormuse vähendamiseks kogutakse neilt ainult põhiteavet), aga neid ei hõlmata tööjõukulude uuringuga. Mõlema uuringuga hõlmatakse NACE jagu „Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ ja vabade ametikohtade statistikaga hõlmatakse kogu majandus kõigis riikides. Ajakohasust parandatakse mõnevõrra kvartali tööjõukuluindeksi ja iga nelja aasta tagant toimuva töötasu struktuuri uuringu puhul, aga mitte tööjõukulude uuringu puhul. Mõlema uuringu sagedus jääb samaks kui lähtestsenaariumi puhul. Selle variandi tulemusena töötatakse ka välja soolise palgalõhe õiguslik alus ja võetakse arvesse tekkivaid vajadusi. Selle variandiga tagatakse samuti kõigi kogutavate andmete täiustatud kvaliteediaruanded ning parem ühtlustamine ja kavandamine lähtuvalt ühtsest raammäärusest.

Variant 3 võtab ammendavalt arvesse kogu ettevõtjatega seotud tööturustatistika täiustamise ja ühtlustamise vajadust, millele juhtisid tähelepanu sidusrühmad. See hõlmab kõiki kindlaks määratud poliitikameetmeid või kõige ambitsioonikamaid meetmeid, kui nähti ette alternatiivid. Need meetmed on seotud katvuse, ajakohasuse, töötasu struktuuri uuringute ja tööjõukulude uuringute tiheda korraldamissagedusega, kvaliteediaruannetega, administratiivandmete ja innovatiivsete andmeallikate kasutamisega, kontseptsioonide vastavusse viimisega ettevõtjatega seotud tööturustatistika eri valdkondades, soolise palgalõhe andmete kogumise kohustuslikuks muutmise ja tekkivate vajaduste katmisega. See tähendab, et mõlema uuringuga hõlmatakse ka mikroettevõtjad ja NACE jagu „Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ ning vabade ametikohtade statistikaga hõlmatakse kogu majandus. Töötasu struktuuri uuringu ajakohasust parandatakse märkimisväärselt ja tööjõukulude uuringu ajakohasust parandatakse mõõdukalt, samuti parandatakse tööjõukuluindeksi ajakohasust. Selle variandi puhul saab ettevõtjatega seotud tööturustatistika kasu täiustatud kvaliteediaruannetest ning paremast ühtlustamisest ja kavandamisest lähtuvalt ühest ühtsest raammäärusest.

Tehti mõjuhinnangu jaoks valitud nelja variandi kvalitatiivne hindamine. Selle käigus hinnati proportsionaalsust ning seejärel tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust.

Riiklikelt statistikaametitelt saadud teabel põhinevate hinnangute kohaselt suurendab variant 3 märkimisväärselt ettevõtjatele tekkivat koormust, mis põhjustab neile omakorda uuringutele vastamisest tulenevate kulude suurenemise 88 %. Variandi 2 tulemusena suureneb ettevõtjatele tekkiv koormus 11 %. Variandi 3 puhul suurenevad andmete koostajate kulud 64 % ja variandi 2 puhul 12 %. Variant 1 suurendab ettevõtjatele ja riiklikele statistikaametitele tekkivat koormust ja tekkivaid kulusid vaevumärgatavalt.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

(a)Kolme kehtiva raammääruse liitmine ühte eraldiseisvasse õigusakti.

(b)Alternatiivsete haldusallikate ja tänapäevaste digitaalsete meetodite kasutamise edendamine, sh veebikoorimine ja palgaandmete automaatne edastamine, mis aitavad vähendada ettevõtetele üldiselt ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) tekkivat koormust. See on võimalik, ekstraheerides töötasude ja tööjõukulude andmed äriühingute palgasüsteemidest ja internetis avaldatud töökuulutustest. Uued administratiiv- ja innovatiivsed andmed peaksid samuti aitama katta tekkivaid vajadusi.

(c)Praktikantide kohta kogutakse muutujaid ainult nendes riikides, kus nad moodustavad märkimisväärse osa kõigist töötajatest (rohkem kui 1 %).

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2023/0288 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 13 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 14 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Ettevõtjatega seotud tööturustatistika Euroopa Liidus on vajalik selleks, et koostada, rakendada ja hinnata liidu poliitikat, eelkõige kui see käsitleb majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, Euroopa tööhõivestrateegiat, Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja Euroopa poolaastat.

(2)Makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamine ja korrigeerimine kooskõlas määrusega (EL) 1176/2011 15 ning piisava miinimumpalga seire kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041 16 eeldab täpset teavet tööjõukulude kohta tunnis ja palgatasemete kohta kõigis liikmesriikides.

(3)Euroopa Keskpank kasutab Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ühtse rahapoliitika kontekstis, et jälgida tööjõukuludest tekkivat inflatsiooni- ja deflatsiooniriski. Seetõttu on vajalik täpne, ajakohane ja võrreldav liidu statistika tööjõukulude muutumise kohta.

(4)On vaja laiendada vabade ametikohtade statistika ulatust ja parandada tööjõukuluindeksi ajakohasust, kuna mõlemad näitajad on loetletud raha- ja majanduspoliitika seireks vajalike Euroopa peamiste majandusnäitajatena 17 .

(5)Selleks et reguleerida iga-aastast soolise palgalõhe andmete edastamist, mis võimaldab teha kestliku arengu eesmärkide ja eelkõige soolist võrdõiguslikkust käsitleva viienda eesmärgi seiret kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, on vaja õiguslikku alust.

(6)Meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks tööhõive ja elukutse küsimustes 18 on vaja võrreldavaid andmeid meeste ja naiste palkade kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/970, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist, 19 nõutakse, et liikmesriigid esitaksid komisjonile igal aastal ja õigel ajal ajakohased andmed soolise palgalõhe kohta. Seda kohustust tuleks täiendada sobiliku vajaliku statistilise raamistikuga soolise palgalõhe andmete koostamiseks ja edastamiseks.

(7)Selleks et lihtsustada kehtivaid õigusakte ja edendada kohaldamisala, kontseptsioonide, määratluste ja kvaliteediaruannete ühtlustamist, peaks käesolev määrus hõlmama kogu Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistikat.

(8)Käesolevas määruses tuleks võtta arvesse uusi vajadusi, mis on tekkinud liidu ja euroala arengu ning süvenemise käigus, kui selle sätted ei tekita ebaproportsionaalselt suurt koormust vastajatele ega riiklikele statistikaametitele.

(9)Selleks et piirata ettevõtetele ja eelkõige VKEdele tekkivat koormust, peaksid riiklikud statistikaametid kaaluma halduslikke ja innovatiivseid andmeallikaid, mille peamine eesmärk ei ole koostada statistikat, kui statistiliste uuringute asendajaid või täiendajaid, mille suhtes kohaldatakse ametliku statistika kvaliteedinõudeid. Seda eesmärki võivad aidata saavutada viimased tehnoloogilised ja digitaalsed arengud.

(10)Ettevõtjatega seotud tööturustatistika tegemise protsesside tõhususe suurendamiseks ja andmeesitajate koormuse vähendamiseks peaks riiklikel statistikaametitel olema õigus pääseda viivitamata ja tasuta juurde kõigile riiklikele administratiivandmetele, neid kasutada ja integreerida need statistikaga, niivõrd kui see on vajalik Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 20 artiklile 17a.

(11)Määrus (EÜ) nr 223/2009 kujutab endast käesoleva määruse võrdlusraamistikku, sealhulgas seoses konfidentsiaalsete andmete kaitsega.

(12)Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on kvaliteetse Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistika süsteemseks tegemiseks ühtse raamistiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda järjepidevuse ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(13)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 21 artikli 42 lõikega 1 ja ta esitas [kuupäev] arvamuse.

(14)Selleks et käesolevat määrust liikmesriikides nõuetekohaselt rakendada, on enne esimest andmete kogumist alates määruse jõustumise kuupäevast vaja aega vähemalt 12 kuud.

(15)Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine õigusraamistik ettevõtjatega seotud tööturustatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks liidus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„statistiline üksus“ – üksus, mille kohta andmeid kogutakse või koostatakse;

(2)„ettevõte“ – nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 22 määratletud juriidiliste üksuste komplekt; see hõlmab turuväliseid koostajaid ja muid institutsioonilisi üksusi, mis kuuluvad üldisesse valitsussektorisse;

(3)„kohalik üksus“ – ettevõte või selle osa, mis asub geograafiliselt kindlaksmääratud kohas;

(4)„residendist ettevõte“ või „residendist kohalik üksus“ – ettevõte või kohalik üksus, kes viib ellu majandustegevust ja panustab sisemajanduse koguprodukti (SKP);

(5)„töötaja“ – kõik isikud, olenemata kodakondsusest või liikmesriigis elamisest või seal töötamise aja pikkusest, kes on sõlminud ettevõttega (ametliku või mitteametliku) töölepingu ja saavad töötasu, olenemata nende töö laadist, töötundide arvust (täistööaeg või osaline tööaeg) ning lepingu kestusest (tähtajaline või tähtajatu, sh hooajaline); töötaja töötasuks võib olla palk, sealhulgas lisatasud, tasud tükitöö ja vahetustega töö eest, hüvitised, honorarid, komisjonitasu ja loonustasu;

(6)„tööandja“ – ettevõte või kohalik üksus, kes on sõlminud töötajaga (ametliku või mitteametliku) töölepingu;

(7)„valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis hõlmavad üht või mitut teemat;

(8)„teema“ – andmete kogumise käigus statistiliste üksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab mitut alamteemat;

(9)„alamteema“ – teemaga seotud statistiliste üksuste kohta kogutava teabe üksikasjalik sisu; iga alamteema hõlmab üht või mitut muutujat;

(10)„muutuja“ – üksuse karakteristik, millel võib olla rohkem kui üks väärtus, mis võib olla absoluutarv, osakaal või mis võib seisneda positsioonile või liigutusele osutamises;

(11)„jaotus“ – eelnevalt kindlaks määratud diskreetne, ammendav ja üksteist välistav väärtuste kogum, mida saab seostada statistilisi üksusi iseloomustavate muutujaga;

(12)„üksikandmed“ – andmed, mis käsitlevad ainult üht statistilist üksust ilma otsese tunnuseta;

(13)„koondandmed“ – andmed, mis käsitlevad mitme statistilise üksuse komplekti;

(14)„statistiline üldkogum“ – statistiliste ühikute komplekt, mille kohta vajatakse andmeid ja hinnanguid;

(15)„loend“ – nimekiri, kaart või muu üksuste kirjeldus, kus määratakse kindlaks statistiline üldkogum, keda täielikult loendatakse või valimisse võetakse;

(16)„valim“ – loendi osa, mille elemendid on valitud teadaoleva kaasamistõenäosuse alusel, mis on kujundatud nii, et see võimaldaks anda kehtivaid hinnanguid statistilisele üldkogumile;

(17)„vastaja“ – teatav üksus, kes esitab teavet uuringut tegevale asutusele;

(18)„uuringuandmed“ – vastanute valimi kohta kogutud andmed, mis ekstrapoleeritakse statistilisele üldkogumile, kasutades sobilikke matemaatilisi meetodeid;

(19)„administratiivandmed“ – andmed, mille on loonud haldusüksus, harilikult avaliku sektori asutus, mille peamine eesmärk ei ole pakkuda statistikat;

(20)„muud allikad“ – andmed, mille on loonud mittehaldusüksus, sh isiklikud aruanded, veebisaidid ja andmebaasid, mille peamine eesmärk ei ole pakkuda riiklikku statistikat;

(21)„statistiline klassifikaator“ – järjestatud nimekiri ühe või enama üksikasjalikkuse tasemega, mis sisaldab üksteisega seotud, aga üksteist välistavaid kategooriaid, mida kasutatakse konkreetset statistilist valdkonda käsitleva teabe struktureerimiseks lähtuvalt selle sarnasustest;

(22)„vaatlusperiood“ – periood, mille kohta andmed käivad;

(23)„andmekogumisperiood“ – periood, mille kohta andmeid kogutakse;

(24)„metaandmed“ – teave, mis on vajalik statistika kasutamiseks ja tõlgendamiseks ning mis kirjeldab andmeid struktureeritud kujul;

(25)„eelkontrollitud andmed“ – andmed, mida liikmesriigid on kontrollinud kokkulepitud ühiste valideerimiseeskirjade alusel;

(26)„kvaliteediaruanne“ – aruanne, milles esitatakse teave statistilise toote või protsessi kvaliteedi kohta.

Artikkel 3

Allikad ja meetodid

1. Käesoleva määruse alusel statistika koostamiseks kasutavad või korduskasutavad liikmesriigid üht järgmist allikat või järgmiste allikate kombinatsiooni, kui need vastavad artiklis 8 osutatud kvaliteedinõuetele:

(a)uuringuandmed;

(b)administratiivandmed;

(c)muud allikad.

2. Ettevõtjatega seotud tööturustatistika otstarbel kasutatud uuringud peavad põhinema statistilist üldkogumit esindavatel valimitel. Ettevõtete või kohalike üksuste valimid moodustatakse lähtuvalt riiklikest statistilistest ettevõtlusregistritest, mis on määratletud määruse (EL) 2019/2152 artikli 8 lõikes 4.

3. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile (Eurostat) üksikasjaliku teabe andmete allikate ja kasutatud meetodite kohta artikli 8 lõikes 4 osutatud kvaliteediaruannete abil.

Artikkel 4

Andmenõuded

1. Ettevõtjatega seotud tööturustatistika peab hõlmama järgmisi valdkondi ja teemasid:

(a)töötasud:

–i) töötasude struktuur;

–ii) sooline palgalõhe;

(b)tööjõukulud:

–i) tööjõukulude struktuur;

–ii) tööjõukuluindeks;

(c)tööjõu nõudlus:

–i) vabad ametikohad.

Punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeks ja punkti c alapunktis i osutatud vabade ametikohtade teemad hõlmavad nende vastavaid varajasi hinnanguid, millele on osutatud artiklis 5.

2. Lõikes 1 loetletud iga teema ja alamteemad, nende periood, vaatlusperioodid ja edastamise tähtajad on märgitud lisas.

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 13 volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisas märgitud alamteemasid, perioodilisust, vaatlusperioode ja edastamise tähtaegu.

4. Kui komisjon kasutab lõike 3 kohast õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, tagab ta, et need muudatused ei tekita liikmesriikidele ja vastajatele märkimisväärset ja ebaproportsionaalset koormust. Sel otstarbel korraldatakse teostatavusuuringud, nagu on märgitud artiklis 9, ning nende tulemusi hinnatakse nõuetekohaselt ja võetakse arvesse.

5. Andmed edastatakse komisjonile (Eurostat) koondandmetena, v.a lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud töötasude struktuuri teema puhul, mille kohta esitatakse individuaalseid töötajaid ja kohalikke üksusi käsitlevad üksikandmed.

6. Liikmesriigid esitavad eelkontrollitud andmed ja seonduvad metaandmed komisjoni (Eurostati) poolt iga andmekogumi jaoks kindlaks määratud tehnilises vormingus. Andmete esitamiseks komisjonile (Eurostat) kasutatakse ühtse kontaktpunkti teenuseid.

7. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse iga teema puhul järgmised elemendid:

(a)muutujate loetelu ja kirjeldus;

(b)statistilised klassifikaatorid ja andmete jaotused;

(c)täpsed eesmärgid;

(d)metaandmed, mis edastatakse sama perioodi, vaatlusperioodi ja tähtaegade jooksul kui andmed, millele need osutavad;

(e)andmekogumisperioodid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vähemalt 12 kuud enne asjakohase vaatlusperioodi algust.

Artikkel 5

Varajased hinnangud

1. Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeksi ja artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud vabade ametikohtade varajased hinnangud edastavad:

(a)liikmesriigid, kelle aastane töötajate arv moodustab rohkem kui 3 % ELi kogunäitajast, viimase kolme järjestikuse aasta iga aasta kohta ning

(b)euroala liikmesriigid, kelle aastane töötajate arv moodustab rohkem kui 3 % euroala kogunäitajast, viimase kolme järjestikuse aasta iga aasta kohta.

2. Töötajate osakaalu ELi kogunäitajast ja euroala kogunäitajast, millele on osutatud lõikes 1, hindab komisjon (Eurostat) lähtuvalt kättesaadavatest ELi tööjõu uuringu aastaandmetest.

3. Kui nende liikmesriikide loetelu peaks muutuma, kelle aastane töötajate arv on lõike 1 punktides a ja b märgitud künnistest suurem, siis teavitab komisjon (Eurostat) asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike kuue kuu jooksul alates 3 % künnise hindamise ajavahemiku lõpust. Kui töötajate ajakohastatud osakaal langeb alla lõike 1 punktides a ja b osutatud vastavate künniste, siis lubatakse asjaomasel liikmesriigil või asjaomastel liikmesriikidel peatada varajaste hinnangute edastamine alates teatamise kuupäevale järgneva esimese kalendriaasta võrdluskvartalist. Kui ajakohastatud osakaal jääb neist künnistest kõrgemale, siis edastab asjaomane liikmesriik või edastavad asjaomased liikmesriigid varajased hinnangud alates teatamise kuupäevale järgneva kolmanda kalendriaasta esimesest võrdluskvartalist.

Artikkel 6

Statistilised üksused ja statistiline üldkogum

1. Käesoleva määruse kohane statistika koostatakse ühe või mitme järgmise statistilise üksuse kohta:

(a)ettevõtted;

(b)kohalikud üksused;

(c)töötajad.

2. Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeksi ja artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud vabade ametikohtade teemade puhul koosneb statistiline üldkogum kõigist ettevõtetest või kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja kes vastavad järgmistele tingimustele:

(a)nende peamine majandustegevus kuulub NACE klassifikaatori mis tahes jao alla, 23 v.a „Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük“, „Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine“ ja „Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus“, ning

(b)neil on vähemalt üks töötaja.

3. Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud töötasude struktuuri ja artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud soolise palgalõhe teemade puhul koosneb tööandjat käsitlevate andmete statistiline üldkogum kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja kes vastavad järgmistele tingimustele:

(a)nende majandustegevus kuulub NACE klassifikaatori mis tahes jao alla, v.a „Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük“, „Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine“ ja „Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus“, ning

(b)neil on vähemalt üks töötaja.

Töötasude struktuuri ja soolise palgalõhe teemade töötajat käsitlevate andmete statistiline üldkogum koosneb kõigist töötajatest, kelle kohalik üksus kuulub esimese lõigu punktides a ja b määratletud statistilisse üldkogumisse.

4. Erandina lõike 3 punktidest a ja b edastatakse vaatlusperioodi 2026 soolise palgalõhe andmed kõigi kohalike üksuste kohta, kes kuuluvad vähemalt kümne töötajaga ettevõtetesse ja kes lisaks lõike 3 punkti a alusel välja arvatud tegevusele ei kuulu NACE klassifikaatori jao „Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ alla.

5. Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud tööjõukulude struktuuri teema puhul koosneb statistiline üldkogum kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja kes vastavad järgmistele tingimustele:

(a)nende majandustegevus kuulub NACE klassifikaatori mis tahes jao alla, v.a „Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük“, „Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine“ ja „Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus“, ning

(b)nad on osa vähemalt kümne töötajaga ettevõttest.

Artikkel 7

Sihtotstarbelisi andmeid käsitlevad nõuded

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse teavet, mida liikmesriigid esitavad sihtotstarbeliselt, kui täiendavate andmete kogumist peetakse käesoleva määruse kohaldamisala raames vajalikuks selleks, et rahuldada täiendavaid statistiliste andmete vajadusi. Nendes delegeeritud õigusaktides täpsustatakse:

(a)sihtotstarbelise andmete kogumise käigus artiklis 4 märgitud valdkondade ja teemade kohta esitatavad alamteemad ning kõnealuse täiendava andmevajaduse põhjused;

(b)vaatlusperioodid ja edastamise tähtajad.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte alates vaatlusaastast 2028 ja nii, et iga kahe sihtotstarbelise andmekogumise vahele jääb vähemalt kaks aastat.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et täpsustada lõikes 1 osutatud sihtotstarbelist teavet ja metaandmeid. Neis rakendusaktides määratakse vajaduse korral kindlaks järgmised tehnilised elemendid:

(a)muutujate loetelu ja kirjeldus;

(b)statistilised klassifikaatorid ja andmete jaotused;

(c)hõlmatud statistiliste üksuste üksikasjalikud kirjeldused;

(d)edastatavad metaandmed;

(e)andmekogumisperioodid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt 24 kuud enne asjakohase vaatlusperioodi algust.

Artikkel 8

Kvaliteedinõuded ja kvaliteediaruannete esitamine

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kvaliteet.

2. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 märgitud andmeallikaid kasutades saadud andmed tagavad täieliku katvuse ja annavad täpse hinnangu artiklis 6 määratletud statistiliste üksuste ja statistilise üldkogumi puhul.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

4. Liikmesriigid peavad edastama kvaliteediaruanded artiklis 4 loetletud iga teema allikate ja meetodite kohta.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kvaliteediaruannete ja nende sisu praktiline kord. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti. Teave esitatakse esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast asjaomase muudatuse jõustumist.

7. Komisjoni (Eurostat) põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks.

8. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete, kasutatud allikate ja meetodite ning loendite kvaliteeti.

Artikkel 9

Teostatavus- ja prooviuuringud

1. Selleks et täiustada ettevõtjatega seotud tööturustatistikat või piirata ettevõtetele tekkivat koormust, võib komisjon (Eurostat) algatada teostatavus- ja prooviuuringud. Kõnealuste uuringute eesmärk on parandada kvaliteeti ja võrreldavust, uurida uusi võimalusi ja rakendada uusi funktsioone, et vastata kasutajate vajadustele, parandada uuringute ja muude andmeallikate omavahelist seotust ning vähendada vastajatele tekkivat koormust. Uuringute puhul võetakse arvesse tehnoloogia ja digitaalset arengut.

2. Liikmesriigid võivad neis uuringutes vabatahtlikult osaleda. Nad tagavad koostöös komisjoniga (Eurostat), et uuringud on liidu tasandil representatiivsed.

3. Nende uuringute tulemusi hindab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega. Komisjon (Eurostat) koostab koostöös liikmesriikidega aruanded uuringute tulemuste kohta.

Artikkel 10

Rahastamine

1. Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele riigi ametiasutustele võib anda liidu üldeelarvest rahalist toetust järgmistel eesmärkidel:

(a)ettevõtjatega seotud tööturustatistika allikate, sh loendite, täiustamine alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni hiljemalt 31. detsembrini 2029;

(b)ettevõtjatega seotud tööturustatistika meetodite täiustamine, sh artiklis 9 osutatud teostatavus- ja prooviuuringud.

Liit ei rahasta käesoleva määruse alusel edastatava statistika korrapärase koostamise kulusid.

2. Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 11

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 24 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 25 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud kelmust või pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja juurdlust.

Artikkel 12

Erandid

1. Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamiseks on vaja liikmesriigi riiklikku statistikasüsteemi oluliselt muuta, võib komisjon rakendusaktidega teha liikmesriigile erandeid maksimaalselt kaheks aastaks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Erandite tegemisel võtab komisjon arvesse liikmesriikide statistika võrreldavust ning nõutavate representatiivsete ja usaldusväärsete Euroopa koondandmete õigeaegset arvutamist. Komisjon tagab samuti, et käesoleva määruse nõuded statistika, metaandmete ja kvaliteedi kohta, mis olid varem hõlmatud kehtetuks tunnistatavate määrustega, jäävad pidevalt täidetuks.

2. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide jõustumise kuupäevast.

Artikkel 13

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 3 ja artikli 7 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [väljaannete talitus: palun lisada määruse jõustumise täpne kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3 ja artikli 7 lõikes 1 osutatud volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 3 ja artikli 7 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel moodustatud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrused (EÜ) nr 530/1999, (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

◻ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 26

◻ olemasoleva meetme pikendamist

X ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

x Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2023–2024,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 27

x Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–x tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻    avalik-õiguslikele asutustele;

–◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

–◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–◻    asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: ESTAT				Aasta  2025	Aasta  2026	Aasta  2027	Järgnevad aastad	KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida 31  03 02 05	Kulukohustused	(1a)		1,000	1,000	1,000	0,000	3,000
	Maksed	(2a)		0,400	0,400	1,000	1,200	3,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)
	Maksed	(2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 32
Eelarverida		(3)
DG ESTATi  assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3		1,000	1,000	1,000	0,000	3,000
	Maksed	= 2a + 2b +3		0,400	0,400	1,000	1,200	3,000

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist punkti korrata

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

1,245

1,245

1,245

0,000

3,735

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–x    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	1,210	1,210	1,210	3,630
Muud halduskulud	0,035	0,035	0,035	0,105
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku	1,245	1,245	1,245	3,735

KOKKU

1,245

1,245

1,245

3,735

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–x    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

3 tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–x    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    Nõukogu määrused nr 10/1960, nr 14/1961, nr 28/1962, nr 151/1962, nr 101/66/EMÜ, (EMÜ) nr 1899/68, (EMÜ) nr 2259/71, (EMÜ) nr 328/75, (EMÜ) nr 494/78, määrused (EMÜ) nr 2053/69, (EMÜ) nr 3192/73 ja (EMÜ) nr 494/78, (EMÜ) nr 1596/81, (EMÜ) nr 3149/83, (EMÜ) nr 1612/88, (EMÜ) nr 3949/92, nr 2744/95, (EÜ) nr 23/97.

(2)     https://ec.europa.eu/eurostat/web/sdi/overview .

(3)     https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights_et .

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist (ELT L 132, 17.5.2023, lk 21).

(6)    Nõukogu 20. septembri 2016. aasta soovitus riiklike tootlikkuse komiteede loomise kohta (ELT C 349, 24.9.2016, lk 1).

(7)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile“ (KOM(2009) 404 lõplik).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik (ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).

(10)    Loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009.

(11)    SWD(2023) 265; SWD(2023) 266.

(12)    SEC(2023) 295.

(13)    ELT C , , lk .

(14)    ELT C , , lk .

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33).

(17)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule eurotsooni statistika kohta „Eurotsooni statistika ja näitajate paremate metoodikate suunas“ (KOM(2002) 661 (lõplik)), 27. november 2002.

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist (ELT L 132, 17.5.2023, lk 21).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. Oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(22)    Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1), lisa III jao punkt A.

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(25)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(26)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(27)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(28)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(29)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(30)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(31)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(32)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(33)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(34)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(35)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(36)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(37)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(38)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.7.2023

COM(2023) 459 final

LISA

järgmise ettepaneku juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008

{SEC(2023) 295 final} - {SWD(2023) 265 final} - {SWD(2023) 266 final}

LISA

Valdkonnad, teemad ja alamteemad; teema kohta andmete esitamise perioodilisus, vaatlusperioodid ja andmete edastamise tähtaeg

(1)Pärast vaatlusperioodi „T“ lõppu.

(2)Kui eespool nimetatud tähtpäevad jäävad laupäevale või pühapäevale, siis on tegelik tähtpäev järgmine esmaspäev enne kella 12.00 päeval (CET).