EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.7.2023
COM(2023) 437 final
2023/0262(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/869
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel Vahemere üldise kalanduskomisjoni koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2024–2028 seoses kaitse- ja majandamismeetmete kavandatud vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise leping
Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise lepingu (edaspidi „GFCMi leping“) eesmärk on tagada lepinguga hõlmatud alas mere bioloogiliste ressursside säilitamine ja säästev kasutamine bioloogilisel, sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonna tasandil ning vesiviljeluse kestlik areng. GFCMi leping jõustus 1952. aastal. GFCMi lepingu muudatused kiideti heaks 1963., 1976., 1997. ja 2014. aastal.
Euroopa Liit on GFCMi lepingu osaline, olles selle heaks kiitnud vastavalt nõukogu otsusele 98/416/EÜ. Ka Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi lepingu osalised.
2.2.Vahemere üldine kalanduskomisjon
Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi „GFCM“) on GFCMi lepinguga asutatud organ, mis tagab mere bioloogiliste ressursside säilitamise ja bioloogiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonna seisukohast säästva kasutamise ning vesiviljeluse kestliku arengu Vahemerel, Mustal merel ja neid ühendavates vetes. GFCM võtab vastu oma pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse ja majandamise meetmed.
ELil kui GFCMi liikmel on õigus osaleda otsuste tegemises ja nende üle hääletada. GFCMi leping sisaldab deklaratsiooni ELi pädevuse kohta. Lepinguosalistest liikmesriikide hääletamisõigust kasutab liit: kui hääletab liit, ei hääleta liikmesriigid ja vastupidi. GFCM võtab otsused vastu kohalviibivate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
2.3.GFCMi otsused
GFCM on volitatud vastu võtma oma vastutusalasse kuuluvate kalavarude kaitse ja majandamise meetmeid ning need on lepinguosalistele siduvad.
GFCMi lepingu artikli 13 lõike 3 kohaselt jõustuvad meetmed 120 päeva pärast kuupäeva, mil GFCM lepinguosalisi neist teavitab. GFCMi poolt vastu võetud meede ei ole siduv lepinguosaliste suhtes, kes esitavad sellele vastuväite 120 päeva jooksul alates nendest teavitamise kuupäevast. Kui vastuväite esitavad rohkem kui kolmandik lepinguosalistest, ei ole ülejäänud lepinguosalised kohustatud vaidlustatud meedet rakendama.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
ELi nimel piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekutel võetav seisukoht kujundatakse praegu kaheastmelist lähenemisviisi kasutades.‑ Nõukogu otsuses sätestatakse mitmeks aastaks ELi seisukohaga seotud põhimõtted ja seejärel kohandatakse seda seisukohta igaks aastakoosolekuks komisjoni talituste mitteametlike dokumentidega, mille kiidab heaks nõukogu.
GFCMi puhul rakendatakse kõnealust lähenemisviisi nõukogu 14. mai 2019. aasta otsusega (EL) 2019/869, millega kehtestatakse ELi seisukoht GFCMis ajavahemikuks 2019–2023. Otsus sisaldab üldpõhimõtteid, kuid selles võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse ka GFCMi eripära. Lisaks on selles sätestatud standardprotsess, mille alusel määratakse liikmesriikide nõudmisel kindlaks ELi seisukoht aastate kaupa.
Nõukogu otsusega (EL) 2019/869 integreeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud uue ühise kalanduspoliitika põhimõtted, võttes arvesse ka eesmärke, mis on sätestatud komisjoni teatises ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta. Lisaks kohandati sellega ka ELi seisukohta Lissaboni lepinguga.
Nõukogu otsusega (EL) 2019/869 nähakse ette, et enne 2024. aasta koosolekut hinnataks ELi seiskohta ja et see vajaduse korral läbi vaadataks. Seetõttu esitatakse käesolevas ettepanekus ELi seisukoht GFCMis ajavahemikuks 2024‑2028 ja sellega asendatakse nõukogu otsus (EL) 2019/869.
Käesolevas ettepanekus võetakse seoses kalapüügiga arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, eelkõige elurikkuse strateegiat, kliimamuutustega kohanemise strateegiat ja strateegiat „Talust taldrikule“. Samuti võetakse arvesse plastistrateegiat ja nullsaaste tegevuskava. Lisaks võetakse arvesse ookeanide rahvusvahelist majandamist käsitlevat ühisteatist.
Käesoleval muutmisel võetakse arvesse ka liidu rahvusvahelisi kohustusi Vahemerel ja Mustal merel, mis võeti Malta MedFish4Ever ministrite deklaratsiooniga, Sofia ministrite deklaratsiooniga ning GFCMi 2030. aasta Vahemere ja Musta mere säästva kalapüügi ja vesiviljeluse strateegiaga.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega „[…] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
„Õigusliku toimega aktid“ hõlmavad õigusakte, millel on õiguslik toime kõnealust asutust reguleeriva rahvusvahelise õiguse eeskirjade alusel, ja akte, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada ELi seadusandja poolt vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
GFCM on lepinguga, st GFCMi lepinguga ettenähtud organ.
Aktidel, mis GFCMil tuleb vastu võtta, on õiguslikud tagajärjed. Vastavalt GFCMi lepingu artiklile 13 on kavandatud aktid rahvusvahelise õiguse raames siduvad ning neil võib olla otsustav mõju ELi õigusaktide sisule, sh järgmistele aktidele:
nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks; ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist.
Kavandatud aktidega ei täiendata ega muudeta GFCMi lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta ELi nimel seisukoht võetakse. Kui kõnealuse aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud akti põhieesmärk ja sisu on seotud kalandusega. Õiguslik alus, milles on sätestatud käesolevas seisukohas kajastatavad põhimõtted, on määrus (EL) nr 1380/2013.
Seepärast on kavandatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2. Otsusega asendatakse nõukogu otsus (EL) 2019/869, mis hõlmab ajavahemikku 2019–2023.
4.3.Kokkuvõte
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
2023/0262 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/869
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liit sõlmis nõukogu otsusega 98/416/EÜ Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise lepingu (edaspidi „GFCMi leping“). Ka Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Rumeenia, Sloveenia ja Horvaatia on GFCM lepingu osalised.
(2)Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võtab vastu meetmeid, et tagada GFCMi lepinguga hõlmatud alas kalavarude pikaajaline säilitamine ja säästev kasutamine ning vesiviljeluse kestlik areng. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandataks sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Peale selle on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.
(4)Vastavalt elurikkuse strateegiale, kliimamuutustega kohanemise strateegiale ja strateegiale „Talust taldrikule“ on äärmiselt tähtis kaitsta loodust ning panna seisma ökosüsteemide halvenemine ja nende seisundit parandada. Kliimamuutustest ja elurikkuse kadumisest tulenevad riskid ei tohi seada ohtu selliste kaupade ja teenuste kättesaadavust, mida heas seisundis mereökosüsteemid pakuvad kaluritele, rannikukogukondadele ja inimkonnale üldiselt.
(5)Plastistrateegias osutatakse konkreetsetele meetmetele, mille abil vähendada plastikoguseid ja merereostust ning kalapüügivahendite kadumist merel või merre jätmist. Lisaks on nullsaaste tegevuskava eesmärk vähendada meres leiduva plastprügi kogust 50 % ja keskkonda sattuvat mikroplastikogust 30 %.
(6)Ookeanide rahvusvahelist majandamist käsitleva ühisteatise kohaselt on ELi välistegevuse põhiprioriteediks kaitsta ja säilitada merekeskkonna elurikkust. EL on kõige silmapaistvam osaline piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja kogu maailma kalandusorganites. EL edendab seal kalavarude kestlikkust, soodustab usaldusväärsetel teaduslikel nõuannetel põhinevat läbipaistvat otsuste tegemist, tõhustab teadusuuringuid ja parandab nõuetele vastavust.
(7)Vastavalt järeldustele Vahemere kalanduse jätkusuutlikkust käsitlevast ministrite konverentsist, millel võeti 30. märtsil 2017 vastu Malta MedFish4Ever ministrite deklaratsioon, ja kõrgetasemelisest konverentsist Musta mere kalanduse ja vesiviljeluse teemal, millel võeti 7. juunil 2018 vastu Sofia ministrite deklaratsioon, on liidu GFCMi alaste meetmete puhul kesksel kohal selliste meetmete edendamine, millega toetatakse ja tõhustatakse andmete kogumist ja nende teaduslikku hindamist, ökosüsteemipõhist kalavarude majandamist, koostöö tegemise kultuuri ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks, jätkusuutlikku väikesemahulist kalapüüki ja vesiviljelust ning suuremat solidaarsust ja kooskõlastatust.
(8)2021. aastal vastu võetud Vahemere ja Musta mere säästvat kalapüüki ja vesiviljelust käsitlevas GFCMi 2030. aasta strateegias integreeritakse ja arendatakse edasi varasemate ministrite deklaratsioonide kohustusi ja prioriteete, keskendudes samas ka meetmetele, mille eesmärk on paremini lahendada üha suuremaid probleeme, nagu kliimamuutused, võõrliigid, reostus kõigis selle vormides ning vajadus vähendada haavatavate liikide tagasiheidet ja juhupüüki ning leevendada nende mõju.
(9)On asjakohane kindlaks määrata seisukoht, mis võetakse liidu nimel GFCMi koosolekutel ajavahemikuks 2024–2028, kuna GFCMi kaitse- ja majandamismeetmed on liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2017/2403, nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009.
(10)Praegu on GFCMi koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht kehtestatud nõukogu otsusega (EL) 2019/869. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja kehtestada uus otsus ajavahemikuks 2024–2028.
(11)Arvestades kalavarude seisundi muutumist GFCMi lepinguga hõlmatud alas ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arengutendentse, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne GFCMi koosolekuid või nende käigus, tuleks kehtestada menetlused ajavahemikuks 2024–2028 võetava liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks. Need seisukohad peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) koosolekutel võetav seisukoht on esitatud käesoleva otsuse I lisas.
Artikkel 2
GFCMi koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus tehakse vastavalt II lisale.
Artikkel 3
Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt GFCMi 2029. aasta koosolekuks.
Artikkel 4
Otsus (EL) 2019/869 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.7.2023
COM(2023) 437 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: nõukogu otsus,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/869
I LISA
Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) võetav seisukoht
1.PÕHIMÕTTED
Euroopa Liit teeb GFCMi raames järgmist:
(a)tagab, et GFCMis vastu võetud meetmed oleksid kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja viimase juurde kuuluva piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 1995. aasta rakenduskokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;
(b)kavatseb rakendada meetmeid ja kohustusi, mis on sätestatud 30. märtsil 2017 Maltal allkirjastatud MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja 7. juunil 2018 Sofias allkirjastatud ministrite deklaratsioonis, mille eesmärk on eelkõige andmete kogumine ja nende teaduslik hindamine, ökosüsteemipõhise kalavarude majandamise võrgustiku loomine, koostöö tegemise kultuuri välja kujundamine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamine, jätkusuutliku väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse toetamine ning suurema solidaarsuse ja kooskõlastatuse tagamine Vahemerel;
(c)soodustab ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud kokkuleppe (mere elurikkuse säilitamise ja säästva kasutamise kohta väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel) eesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsi (COP 15) eesmärkide saavutamist, eelkõige seoses merekeskkonna elurikkuse tõhusama kaitsmisega ja maailmamerest 30 % kaitsmisega merekaitsealade kaudu;
(d)aitab rakendada Euroopa rohelist kokkulepet, sealhulgas elurikkuse strateegiat ja kliimamuutustega kohanemise strateegiat, eelkõige seoses looduskaitsega, ja strateegiat „Talust taldrikule“, ning suurendab Euroopa osatähtsust maailmas;
(e)järgib plastistrateegia ja nullsaaste tegevuskava eesmärke, täpsemalt vähendada plasti- ja merereostust;
(f)tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;
(g)järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta;
(h)on kooskõlas ühisteatise (ookeanide rahvusvahelist majandamist käsitleva ELi tegevuskava kohta) eesmärkidega seoses merekeskkonna elurikkuse säilitamise eesmärkidega ning kõnealust ühisteatist käsitlevate nõukogu järeldustega;
(i)töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel GFCMi meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et GFCMi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas GFCMi konventsiooni eesmärkidega;
(j)toetab seisukohti, mis on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavade kohaste seisukohtadega;
(k)taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;
(l)seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele GFCMi konventsiooniga hõlmatud alal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja normidel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja normide ühetaolist rakendamist;
(m)edendab vajaduse korral GFCMi, muude olemasolevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide tegevuse kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;
(n)edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.
2.SUUNISED
Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist GFCMi poolt kooskõlas selle 2030. aasta strateegiaga:
(a)meetmed, millega edendatakse elurikkuse säilitamist ja täielikku taastamist, kalavarude kestlikkust ning kliimamuutuste ja võõrliikidega seotud kaalutluste integreerimist otsustusprotsessi, sealhulgas integreerides majandamiskavadesse piisavad leevendus- ja kohanemismeetmed;
(b)GFCMi konventsiooniga hõlmatud ala kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või püügikoormuse reguleerimine GFCMi reguleeritavate vee-elusressursside püügil, millega saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus ja -võimsus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega; pidades silmas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklit 29, juhul kui mõne Vahemere kalavaru või kalavarude rühma iga-aastased majandamiskavad on vastu võetud ELi tasandil, tuleks neid võtta arvesse, kui need seonduvad nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisega;
(c)meetmed, mille abil edendatakse andmete kogumist, teadusuuringuid ja teaduspõhiste juhtimisotsuste tegemist, tugevdatakse vastavuskomitee rolli, parandatakse normide järgimist ja korrapäraselt hinnatakse sõltumatult tulemuslikkust; ning edendatakse ka kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;
(d)meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsiooniga hõlmatud alas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kandmine sellekohasesse nimekirja ja selle nimekirja kohandamine muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastavate nimekirjade põhjal, ning kala ja kalandustoodete parema jälgitavuse meetmed, lähtudes vabatahtlikest püügi dokumenteerimise suunistest;
(e)seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsioonialas, et tagada GFCMis vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;
(f)meetmed, mille abil vähendada püügitegevuse ja vesiviljeluse negatiivset mõju mere elurikkusele ning mereökosüsteemidele ja -elupaikadele, sealhulgas GFCMi konventsiooni ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide ja kalade oluliste elupaikade kaitse meetmed GFCMi konventsiooniga hõlmatud alas, meetmed soovimatu püügi vältimiseks ja vähendamiseks nii palju kui võimalik, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;
(g)meetmed, mille eesmärk on vähendada merereostust ja vältida plasti heitmist merre ning vähendada meres leiduva plasti mõju mereelurikkusele ja -ökosüsteemidele, sealhulgas meetmed, millega vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite (ALDFG) mõju maailmamerele ning hõlbustada selliste püügivahendite väljaselgitamist ja taastamist, lähtudes FAO vabatahtlikest suunistest püügivahendite märgistamise kohta;
(h)meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;
(i)meetmed, millega edendatakse kestliku vesiviljeluse arendamist kooskõlas liidu asjaomase õigusega;
(j)vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;
(k)vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;
(l)täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad GFCMi allorganite ja töörühmade nõuannetel.
(m)MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja Sofia ministrite deklaratsioonis võetud kohustustega kooskõlas olevad meetmed.
II LISA
Vahemere üldise kalanduskomisjoni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus
Enne GFCMi iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.
Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab komisjon nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele piisavalt varakult enne GFCMi iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.
Kui GFCMi koosolekul, sealhulgas kohapeal, ei ole võimalik kokkuleppele jõuda, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele, et liidu seisukohas võetaks arvesse uusi asjaolusid.