EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.7.2023
COM(2023) 407 final
2023/0268(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/864
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsiooni (NASCO) koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2024–2028 seoses kaitse- ja majandamismeetmete kavandatud vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsioon
Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni (NASCO konventsioon) eesmärk on NASCO loomise kaudu kaitsta, taastada, tugevdada ja ratsionaalselt majandada Atlandi looduslikku lõhet. Konventsioon jõustus 1. oktoobril 1983.
EL on NASCO konventsiooni osaline, olles selle heaks kiitnud vastavalt nõukogu otsusele 82/886/EMÜ 1 .
2.2.Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsiooni nõukogu
NASCO nõukogu, keda toetavad kolm NASCO komisjoni (Põhja-Ameerika komisjon, Kirde-Atlandi komisjon ja Gröönimaa lääneosa komisjon), on NASCO konventsiooni alusel loodud organ, mis tegeleb Atlandi lõhe kaitsmise, taastamise ja ratsionaalse majandamisega rahvusvahelise koostöö teel. NASCO nõukogu võtab vastu oma vastutusalasse kuuluvate kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed.
NASCO nõukogu ja kahe komisjoni (Kirde-Atlandi komisjon ja Lääne-Gröönimaa komisjon) liikmena on liidul õigus osaleda otsuste tegemises ja nende üle hääletada. NASCO nõukogu võtab oma otsused vastu ühehäälselt.
2.3.NASCO nõukogu otsused
NASCO nõukogu on volitatud vastu võtma oma pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja rakendusmeetmeid ning need on konventsiooniosalistele siduvad.
NASCO konventsiooni artikli 13 lõike 2 kohaselt jõustuvad meetmed 60 päeva pärast kuupäeva, mil NASCO konventsiooniosalisi neist teavitab, välja arvatud juhul, kui konventsiooniosaline esitab 60 päeva jooksul alates meetmest teavitamisest sellele vastuväite.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Liidu nimel piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekutel võetav seisukoht kujundatakse praegu kaheastmelist lähenemisviisi kasutades. Nõukogu otsuses sätestatakse mitmeks aastaks ELi seisukohaga seotud põhimõtted ja seejärel kohandatakse seda seisukohta igaks aastakoosolekuks komisjoni talituste mitteametlike dokumentidega, mille kiidab heaks nõukogu.
NASCO puhul rakendatakse kõnealust lähenemisviisi nõukogu 14. mai 2019. aasta otsusega (EL) 2019/864, millega kehtestatakse ELi seisukoht NASCOs ajavahemikuks 2019–2023. Otsus sisaldab üldpõhimõtteid, kuid selles võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse ka NASCO eripära. Lisaks on selles sätestatud standardprotsess, mille alusel määratakse liikmesriikide nõudmisel kindlaks ELi seisukoht aastate kaupa.
Nõukogu otsusega (EL) 2019/864 integreeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 2 sätestatud uue ühise kalanduspoliitika põhimõtted, võttes arvesse ka eesmärke, mis on sätestatud komisjoni teatises ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 3 . Lisaks kohandati sellega ka ELi seisukohta Lissaboni lepinguga.
Nõukogu otsusega (EL) 2019/864 nähakse ette, et enne 2024. aasta aastakoosolekut hinnatakse ELi seiskohta ja et vajaduse korral vaadatakse see läbi. Seetõttu esitatakse käesolevas ettepanekus ELi seisukoht NASCOs ajavahemikuks 2024–2028 ja sellega asendatakse nõukogu otsus (EL) 2019/864.
Praegusel läbivaatamisel võetakse seoses kalapüügiga arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, eelkõige elurikkuse strateegiat, 4 kliimamuutustega kohanemise strateegiat 5 ja strateegiat „Talust taldrikule“ 6 . Samuti võetakse arvesse plastistrateegiat 7 ja nullsaaste tegevuskava 8 . Lisaks võetakse arvesse ookeanide rahvusvahelist majandamist käsitlevat ühisteatist 9 .
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega „[…] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
„Õigusliku toimega aktid“ hõlmavad õigusakte, millel on õiguslik toime kõnealust asutust reguleeriva rahvusvahelise õiguse eeskirjade alusel, ja akte, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada ELi seadusandja poolt vastu võetud õigusaktide sisu“ 10 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
NASCO nõukogu, keda toetavad selle komisjonid, on lepinguga, st NASCO konventsiooniga ettenähtud organ.
Aktidel, mis NASCO nõukogul palutakse vastu võtta, on õiguslikud tagajärjed. Vastavalt NASCO konventsiooni artiklile 13 võivad kavandatud aktid rahvusvahelise õiguse raames olla siduvad ning neil on otsustav mõju ELi õigusaktide sisule, sh järgmistele aktidele:
·nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks 11 ;
·nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks 12 ; ning
·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist 13 .
Kavandatud aktidega ei täiendata ega muudeta NASCO konventsiooni institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta ELi nimel seisukoht võetakse. Kui kõnealuse aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud akti põhieesmärk ja sisu on seotud kalandusega. Õiguslik alus, milles on sätestatud käesolevas seisukohas kajastatavad põhimõtted, on määrus (EL) nr 1380/2013.
Seepärast on kavandatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2. Selle otsusega asendatakse nõukogu otsus 2019/864, mis hõlmab ajavahemikku 2019–2023.
4.3.Kokkuvõte
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
2023/0268 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/864
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Ühendus sõlmis nõukogu otsusega nr 886/82 14 Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni (edaspidi „NASCO konventsioon“), millega asutati Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon (NASCO).
(2)NASCO nõukogu võtab vastu oma pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 15 on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandataks sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Peale selle on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.
(4)Vastavalt elurikkuse strateegiale, 16 kliimamuutustega kohanemise strateegiale 17 ja strateegiale „Talust taldrikule“ 18 on äärmiselt tähtis kaitsta loodust ning panna seisma ökosüsteemide halvenemine ja nende seisundit parandada. Kliimamuutustest ja elurikkuse kadumisest tulenevad riskid ei tohi seada ohtu selliste kaupade ja teenuste kättesaadavust, mida heas seisundis mereökosüsteemid pakuvad kaluritele, rannikukogukondadele ja inimkonnale üldiselt.
(5)Plastistrateegias 19 osutatakse konkreetsetele meetmetele, mille abil vähendada plastikoguseid ja merereostust ning kalapüügivahendite kadumist merel või merre jätmist. Lisaks on nullsaaste tegevuskava 20 eesmärk vähendada meres leiduva plastprügi kogust 50 % ja keskkonda sattuvat mikroplastikogust 30 %.
(6)Ookeanide rahvusvahelist majandamist käsitleva ühisteatise 21 kohaselt on ELi välistegevuse põhiprioriteediks kaitsta ja säilitada merekeskkonna elurikkust. EL on kõige silmapaistvam osaline piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja kogu maailma kalandusorganites. EL edendab seal kalavarude kestlikkust, soodustab usaldusväärsetel teaduslikel nõuannetel põhinevat läbipaistvat otsuste tegemist, tõhustab teadusuuringuid ja parandab nõuetele vastavust.
(7)Praegu on NASCO koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht kehtestatud nõukogu otsusega (EL) 2019/864 22 . On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja kehtestada uus otsus ajavahemikuks 2024–2028.
(8)On asjakohane kindlaks määrata seisukoht, mis võetakse liidu nimel NASCO nõukogu koosolekutel, kuna NASCO kaitse- ja rakendusmeetmed võivad olla liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, 23 nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 25 .
(9)Arvestades kalavarude seisundi muutumist NASCO konventsiooniga hõlmatud alas ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arengutendentse, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne NASCO komisjoni koosolekuid või nende käigus, tuleks kehtestada menetlused ajavahemikuks 2024–2028 võetava liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks. Need seisukohad peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsiooni (NASCO) nõukogu koosolekutel võetav seisukoht on esitatud käesoleva otsuse I lisas.
Artikkel 2
NASCO nõukogu koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus tehakse vastavalt II lisale.
Artikkel 3
Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt NASCO nõukogu 2029. aasta koosolekuks.
Artikkel 4
Otsus (EL) 2019/864 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
Nõukogu 13. detsembri 1982. aasta otsus 82/886/EMÜ Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24).
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.7.2023
COM(2023) 407 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: nõukogu otsus,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/864
I LISA
Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis (NASCO) võetav seisukoht
1.PÕHIMÕTTED
Euroopa Liit teeb NASCO raames järgmist:
(a)tagab, et NASCOs vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja selle artikliga 66 ning 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega (2009);
(b)soodustab ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud kokkuleppe (mere elurikkuse säilitamise ja säästva kasutamise kohta väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel) eesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsi (COP 15) eesmärkide saavutamist, eelkõige seoses merekeskkonna elurikkuse tõhusama kaitsmisega ja maailmamerest 30 % kaitsmisega merekaitsealade kaudu;
(c)aitab rakendada Euroopa rohelist kokkulepet, sealhulgas elurikkuse strateegiat ja kliimamuutustega kohanemise strateegiat, eelkõige seoses looduskaitsega, ja strateegiat „Talust taldrikule“, ning suurendab Euroopa osatähtsust maailmas;
(d)järgib plastistrateegia ja nullsaaste tegevuskava eesmärke, täpsemalt eesmärki vähendada plasti- ja merereostust;
(e)tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika raames, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ja piirata kalapüügi keskkonnamõju ning vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ja kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine ning minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele ning võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;
(f)järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 1 ;
(g)on kooskõlas ühisteatise (ookeanide rahvusvahelist majandamist käsitleva ELi tegevuskava kohta) 2 eesmärkidega seoses merekeskkonna elurikkuse säilitamise eesmärkidega ning kõnealust ühisteatist käsitlevate nõukogu järeldustega 3 ;
(h)töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel NASCO meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et NASCO raames vastu võetud meetmed on kooskõlas NASCO konventsiooni eesmärkidega;
(i)toetab seisukohti, mis on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavade kohaste seisukohtadega;
(j)taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;
(k)seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja normidel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja normide ühetaolist rakendamist;
(l)edendab vajaduse korral NASCO, olemasolevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires, eelkõige edendab kooskõlastamist OSPARiga, mille osaline liit samuti on;
(m)edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.
2.SUUNISED
Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist NASCO poolt:
(a)meetmed, millega edendatakse elurikkuse säilitamist ja täielikku taastamist, kalavarude kestlikkust ning kliimamuutustega seotud kaalutluste integreerimist otsustusprotsessi;
(b)NASCO reguleerimispiirkonna kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel ja ettevaatusprintsiibil, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või NASCO poolt mere bioloogiliste ressursside püügikoormuse reguleerimine, millega saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;
(c)meetmed, mille abil edendatakse andmete kogumist, teadusuuringuid ja teaduspõhiste juhtimisotsuste tegemist, tugevdatakse vastavuskomitee rolli, parandatakse normide järgimist ja korrapäraselt hinnatakse sõltumatult tulemuslikkust;
(d)meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks reguleerimispiirkonnas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kandmine sellekohasesse nimekirja ja selle nimekirja kohandamine muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastavate nimekirjade põhjal, ning kala ja kalandustoodete parema jälgitavuse meetmed, mis põhinevad vabatahtlikel püügi dokumenteerimise suunistel;
(e)seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed NASCO reguleerimispiirkonnas, et tagada NASCO raames vastu võetud meetmete tõhus kontroll ja järgimine, sealhulgas ümberlaadimise kontrolli tugevdamine, lähtudes FAO vabatahtlikest ümberlaadimissuunistest;
(f)meetmed, mille abil vähendada püügitegevuse negatiivset mõju mere elurikkusele ning mereökosüsteemidele ja -elupaikadele, sealhulgas NASCO konventsiooni kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitse meetmed NASCO reguleerimispiirkonnas, võttes samas arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelisi suuniseid, meetmed soovimatu püügi vältimiseks ja vähendamiseks nii palju kui võimalik, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;
(g)meetmed, mille eesmärk on vähendada merereostust ja vältida plasti heitmist merre ning vähendada meres leiduva plasti mõju mereelurikkusele ja -ökosüsteemidele, sealhulgas meetmed, millega vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite (ALDFG) mõju maailmamerele ning hõlbustada selliste püügivahendite väljaselgitamist ja taastamist, lähtudes FAO vabatahtlikest suunistest püügivahendite märgistamise kohta;
(h)meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;
(i)vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;
(j)vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;
(k)reguleerimispiirkonnas mere bioloogilistele ressurssidele avalduva muu tegevuse mõjuga tegelemisega seotud lähenemisviiside väljatöötamine;
(l)täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad NASCO allorganite ja töörühmade nõuannetel.
II LISA
Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsiooni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus
Enne NASCO nõukogu iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule potentsiaalselt siduvaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.
Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab komisjon nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele piisavalt varakult enne NASCO nõukogu iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.
Kui NASCO nõukogu koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.