EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.7.2023
COM(2023) 389 final
2023/0230(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga, Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta
SELETUSKIRI
2018. aasta juunis esitas komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend [COM(2018) 473].
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu aastateks 2021–2027 (edaspidi „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrus“), võeti vastu 7. juulil 2021.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse eesmärk on väljendada rahalise abi kaudu solidaarsust nende (liikmes)riikidega, kes kohaldavad Schengeni acquis’ välispiire puudutavaid sätteid. Sellega arendatakse edasi Schengeni acquis’d, milles Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid (edaspidi „Schengeni lepinguga ühinenud riigid“ või „ühinenud riigid“) osalevad.
Lisaks sellele esitas komisjon ettepaneku [COM(2018) 375] luua ühissätete raamistik, mida kohaldatakse seitsme jagatud eelarve täitmise korras rakendatava fondi, sealhulgas piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes. Määrus (EL) 2021/1060 (edaspidi „ühissätete määrus“) võeti vastu 24. juunil 2021.
11. augustil 2021 teatas Šveitsi Konföderatsioon oma otsusest nõustuda piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse sisuga ning rakendada seda oma õiguskorras. Komisjon esitab käesoleva ettepaneku enne Šveitsilt teate saamist selle kohta, et on täidetud põhiseadusest tulenevad nõuded vältida piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse tegeliku kohaldamise aja lühendamist Šveitsis. Vastavalt piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse põhjendusele 75 tuleks kõnealused kokkulepped sõlmida pärast seda, kui asjaomane riik on kirjalikult teatanud kõigi oma riigisiseste nõuete täitmisest.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 7 lõikes 6 on sätestatud, et täpsustamaks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riikide piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalemise laadi ja tingimusi, töötatakse kooskõlas nende riikide Schengeniga ühinemise lepingute asjaomaste sätetega välja vastav kord. See kord töötatakse välja sellise lepingu vormis, mille liit sõlmib Schengeni lepinguga ühinenud riigiga vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 216.
Lepingus tuleks samuti kindlaks määrata kõnealuse riigi osamakse liidu eelarvesse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jaoks. Osamaksed tuleks arvutada iga ühinenud riigi sisemajanduse koguprodukti protsendimäärana kõikide osalevate riikide sisemajanduse koguproduktist.
Ühinenud riigid peavad Schengeniga ühinemise lepingute alusel täielikult heaks kiitma liidu meetmed, sealhulgas piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse, millega arendatakse edasi Schengeni acquis’d või mis põhinevad Schengeni acquis’l.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastule eraldatud liidu eelarvet tuleks täita kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“). Schengeni lepinguga ühinenud riigid peavad samuti võtma vajalikud meetmed, millega tagatakse vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus ja ELi toimimise lepingul põhinevas liidu õiguses.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jaoks ei ole olulised kõik ühissätete määruse sätted ja lisad. Lisaks tuleb Schengeni lepinguga ühinenud riikide staatuse kajastamiseks kohandada ühissätete määruse teatavate sätetega ettenähtud põhimõtete kohaldamist.
Samuti nähakse lepingutega ette konkreetne mehhanism lepingute kiireks kohandamiseks juhul, kui lepingute rakendamise jaoks olulistes liidu õigusaktides, nagu finantsmääruses ja ühissätete määruses, tehakse muudatusi.
Lepingutega tuleks tagada, et piirihalduse ja viisapoliitika rahastu vahehindamise käigus arvestatakse asjaoluga, et Schengeni lepinguga ühinenud riigid hakkasid osalema hiljem.
Eelarve- ja finantskontrollide valdkonnas kehtivad liikmesriikide suhtes horisontaalsed kohustused (nt kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni pädevus), mis tulenevad kas otse aluslepingust või teisestest liidu õigusaktidest, sealhulgas eespool nimetatud ühissätete määrusest. Neid kohustusi kohaldatakse liikmesriikide suhtes ipso facto ja seetõttu ei ole neid sätestatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruses. Järelikult tuleb need kohustused ühinenud riikidele kehtestada lepinguga, mida käesolev ettepanek käsitleb.
Lepingud sisaldavad ka sätet Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kohta. See on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1240 (millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226) artiklist 86, milles täpsustatakse, et pärast ETIASe käitamis- ja hoolduskulude katmist alles jäänud tulu tuleks kanda liidu eelarvesse. Selleks et kohaldada määruse (EL) 2018/1240 artiklit 86 kõigi kõnealuses määruses osalevate riikide suhtes õiglaselt, tuleks ühinenud riigi osamakset rahastu temaatilisse rahastusse proportsionaalselt vähendada juhul, kui allesjäänud tulu kantakse liidu eelarvesse.
Liit peaks sõlmima lepingu kõigi nelja Schengeni lepinguga ühinenud riigiga. Käesolev ettepanek puudutab lepingut, mis sõlmitakse Šveitsiga.
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesoleva ettepaneku eesmärk on kirjutada alla liidu ja Šveitsi vahelisele lepingule, mis käsitleb kõnealuse riigi osamakseid piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse aastatel 2021–2027 ning selliseks osalemiseks vajalikke täiendavaid reegleid. Tegemist on seda liiki korra kolmanda põlvkonnaga.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ei kohaldata.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ei kohaldata.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesolev ettepanek lepingule allakirjutamise kohta põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõikel 2 ja artikli 218 lõikel 5.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikega 2 ja nagu osutatud määruse (EL) 2021/1148 artikli 7 lõikes 6 kuulub ettepanek liidu ainupädevusse ning subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on vajalik selleks, et rakendada määruse (EL) 2021/1148 artikli 7 lõikes 6 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb välja töötada kord, et täpsustada laadi ja viisi, kuidas Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid osalevad piirihalduse ja viisapoliitika rahastus, mis on Integreeritud Piirihalduse Fondi osa.
•Vahendi valik
Ei kohaldata.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ei kohaldata.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata, kuna ettepanek seondub programmijuhtimisega ja selle eesmärk on kirjutada alla rahvusvahelisele lepingule, mille üle peetud läbirääkimistel lähtuti nõukogu läbirääkimisjuhistest. Šveits järgib sarnaselt ELi liikmesriikidega määruses, millega luuakse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, sätestatud reegleid ning ühissätete määruse ja finantsmääruse kohaldatavaid artikleid.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Ei kohaldata.
4.MÕJU EELARVELE
Lepingu eelnõu artiklis 10 ja lisas on esitatud sätted, mille kohaselt arvutatakse ühinenud riigi poolt Integreeritud Piirihalduse Fondi eelarvesse makstavad iga-aastased osamaksed.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Šveitsi suhtes kohaldatakse kõiki määruses (EL) 2021/1048 sätestatud seire-, aruandlus-, tulemuslikkus- ja hindamisnõudeid.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ei ole vaja.
Arvestades eespool nimetatud kaalutlusi, teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu võtaks vastu otsuse kirjutada liidu nimel lepingule alla ja volitaks nõukogu eesistuja määrama isiku(d), kes on nõuetekohaselt volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama.
Komisjon on teinud eraldi ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus käesolevale ettepanekule lisatud Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga aastateks 2021–2027, sõlmimise kohta 1 . Nõukogu võtab käesoleva otsuse vastu pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.
2023/0230 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga, Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)21. veebruaril 2022 volitas nõukogu komisjoni alustama Islandi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga läbirääkimisi 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 3 kohaselt sõlmitava korra üle, millega täpsustatakse ühinenud riikide osamakseid ja nende osalemiseks vajalikke täiendavaid reegleid, sealhulgas sätteid, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalane pädevus. Šveitsi Konföderatsiooniga peetud läbirääkimised viidi edukalt lõpule lepingu parafeerimisega 14. veebruaril 2023.
(2)Määrus (EL) 2021/1148 põhineb Schengeni acquis’l ning Taani on otsustanud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikli 4 kohaselt kõnealust määrust oma siseriiklikus õiguses rakendada. Protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(3)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; 4 seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(4)Seepärast tuleks lepingule liidu nimel alla kirjutada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga aastateks 2021–2027, allakirjutamine kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks, tingimusel et kõnealune leping hiljem sõlmitakse.
Allakirjutatava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu peasekretariaat annab lepingule allakirjutamise täielikud volitused isiku(te)le, kelle on määranud Euroopa Komisjon, tingimusel et leping sõlmitakse.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.7.2023
COM(2023) 389 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, mis käsitleb täiendavaid reegleid seoses Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks oleva piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga, Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta
LISA
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,
ning
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi „Šveits“,
edaspidi koos „lepinguosalised“,
VÕTTES ARVESSE lepingut Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega 1 (edaspidi „Šveitsiga sõlmitud ühinemisleping“),
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
(1)Liit on loonud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1148 2 (edaspidi „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrus“) Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu.
(2)Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’d Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu tähenduses.
(3)Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu on Schengeni acquis’ eriotstarbeline vahend, millega tagatakse tugev ja tulemuslik Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, samal ajal säilitades täielikus kooskõlas liikmesriikide ja ühinenud riikide põhiõigustealaste kohustustega inimeste vaba liikumise selle piires, ning toetatakse ühise viisapoliitika ühetaolist rakendamist ja ajakohastamist, aidates seeläbi kindlustada liikmesriikide ja ühinenud riikide kõrgetasemelise julgeoleku.
(4)Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 9 lõikes 2 on sätestatud, et artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud summat ja kõnealuse määruse kohaseid lisavahendeid kasutatakse eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 3 (edaspidi „finantsmäärus“) artikliga 63 ja määrusega (EL) 2021/1060 4 (edaspidi „ühissätete määrus“).
(5)Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 7 lõikes 6 on sätestatud, et Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riikide piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalemise laadi ja tingimuste täpsustamiseks töötatakse välja vastav kord.
(6)Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrus pakub võimaluse võtta meetmeid jagatud, otsese ja kaudse eelarve täitmise raames ning käesolev leping peaks võimaldama Šveitsis kasutada kooskõlas finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohaste ELi põhimõtete ja reeglitega ükskõik millist neist meetoditest.
(7)Võttes arvesse Schengeni acquis’ sui generis olemust ja selle ühtse kohaldamise tähtsust Schengeni ala terviklikkuse jaoks, tuleks kõiki riiklike programmide juhtimise suhtes kohaldatavaid reegleid kohaldada Šveitsi suhtes samamoodi nagu ELi liikmesriikide suhtes.
(8)Selleks et lihtsustada Šveitsi poolt piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse makstavate iga-aastaste osamaksete arvutamist ja kasutamist, tasub Šveits 2021.–2027. aasta osamaksed 2023.–2027. aastal viie iga-aastase osamaksega. 2023.–2025. aasta kohta on iga-aastane osamakse sätestatud kindlaksmääratud summana, kuid 2026. ja 2027. aasta osamaksed tuleks määrata kindlaks 2026. aastal kõigi piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalevate riikide nominaalse sisemajanduse koguprodukti alusel, võttes arvesse juba tasutud osamakseid.
(9)Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleks Šveitsi suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 (edaspidi „ETIASe määrus“) 5 artiklis 86 määratletud liigtulu puudutavaid sätteid. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu raamistikus vähendatakse proportsionaalselt Šveitsi poolt piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse makstavaid iga-aastaseid osamakseid.
(10)Kui Šveits töötleb käesoleva lepingu rakendamisel isikuandmeid, reguleeritakse seda tema andmekaitsealaste õigusnormidega.
(11)Šveits ei ole seotud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, kuid ta on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ka selle protokollide ning inimõiguste ülddeklaratsiooni osalisriik ning peab seega kinni nendes tunnustatud õigustest ja põhimõtetest. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruses ja ühissätete määruses ning käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu põhiõiguste hartale tuleks seega käsitada viidetena Euroopa inimõiguste konventsioonile ja selle protokollidele, mille Šveitsi on ratifitseerinud, ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklile 14.
(12)Kuna Šveitsi ei ole seotud viidetega liidu keskkonnaõigustikule, peaks ta rakendama piirihalduse ja viisapoliitika rahastut ja käesoleva lepingut vastavalt Pariisi kokkuleppele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas lepingus sätestatakse täiendavad reeglid, mis on vajalikud Šveitsi osalemiseks Integreeritud Piirihalduse Fondi osaks olevas piirihalduse ja viisapoliitika rahastus programmitöö perioodil 2021–2027 kooskõlas määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrus“) artikli 7 lõikega 6.
Artikkel 2
Finantsjuhtimine ja -kontroll
1.Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse rakendamisel võtab Šveitsi kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja ELi toimimise lepingul põhinevas liidu õiguses.
Esimeses lõigus osutatud sätted on järgmised:
(a)määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artiklid 33, 36, 61, 63, 97–105, 106, 115–116, 125–129, 135–144 ja 154, artikli 155 lõiked 1, 2, 4, 6 ja 7 ning artiklid 180 ja 254–257;
(b) nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96 6 ;
(c)määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 8 ;
(d)määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi „ühissätete määrus“) artiklid 1–4, 7–9, 15–17, 21–24, 35–42, 44–107, 113–115 ja 119 ning asjaomased piirihalduse ja viisapoliitika rahastu lisad.
2.Juhul kui piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kohaldamiseks olulisi finantsmääruse sätteid muudetakse, need tunnistatakse kehtetuks, asendatakse või sõnastatakse uuesti,
(a)teavitab Euroopa Komisjon sellest Šveitsi esimesel võimalusel ning esitab Šveitsi taotlusel muutmise, kehtetuks tunnistamise, asendamise või uuestisõnastamise kohta selgituse;
(b)võivad Euroopa Komisjon (liidu nimel) ja Šveitsi olenemata artikli 14 lõikest 4 ühisel kokkuleppel otsustada muuta käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu punkti a, kui see on vajalik finantsmääruse muutmise, kehtetuks tunnistamise, asendamise või uuestisõnastamise arvessevõtmiseks.
3.Šveits kohaldab ja vajaduse korral rakendab:
(a)Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusakte, millega muudetakse ühissätete määrust, kuivõrd need puudutavad piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse kohaldamisega seotud sätteid;
(b) Euroopa Komisjoni poolt ühissätete määruse alusel vastuvõetud rakendusakte või delegeeritud õigusakte, kuivõrd need puudutavad piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse kohaldamisega seotud sätteid.
Selleks et Šveitsil seda võimaldada, teatab Euroopa Komisjon
(a)Šveitsile esimesel võimalusel igast ettepanekust võtta vastu esimese lõigu punktis a või b osutatud akt ning esitab Šveitsi taotlusel ettepanekute selgitused;
(b)Šveitsile võimalikult kiiresti igast esimese lõigu punktis a või b osutatud aktist.
Šveits võib teatada võimalikult kiiresti ELile oma seisukoha ettepaneku kohta ja liit võtab seda nõuetekohaselt arvesse.
Šveits teatab võimalikult kiiresti ja igal juhul 90 päeva jooksul pärast teatamist ELile oma otsuse kiita ELi poolt Šveitsile esimese lõigu punktis a või b kohaselt teatatud aktid heaks.
4.Šveitsis asutatud juriidilised isikud võivad osaleda rahastust rahastatavates tegevustes tingimustel, mis on samaväärsed liidus asutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate tingimustega.
Artikkel 3
Ühissätete määruse sätete, millele on osutatud artikli 2 lõike 1 punktis d, konkreetne kohaldamine
Selleks et tagada, et Šveits järgib artikli 2 lõike 1 punkti d sätteid,
(a)käsitatakse viiteid Euroopa Liidu põhiõiguste hartale viidetena Euroopa inimõiguste konventsioonile ja selle protokollidele, mille Šveits on ratifitseerinud, ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklile 14;
(b)nõustub Šveits, kes ei ole seotud viidetega liidu keskkonnaõigustikule, rakendama piirihalduse ja viisapoliitika rahastut vastavalt Pariisi kokkuleppele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele.
Artikkel 4
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse sätete konkreetne kohaldamine
1.Komisjon eraldab Šveitsile piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud lisasumma, kui Šveits täidab kahe aasta jooksul pärast rahastus osalemise algust piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 14 lõike 2 tingimusi.
2.Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse jõustumise tähtajana käsitatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.
Artikkel 5
Täitmine
1.Komisjoni otsused, millega pannakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, kuuluvad Šveitsi territooriumil täitmisele.
Täitmist reguleerivad Šveitsis kehtivad tsiviilmenetluse normid. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse kontrollimise lisab otsusele riiklik ametiasutus.
Šveitsi valitsus määrab selleks otstarbeks ametiasutuse ja teeb selle teatavaks komisjonile, kes omakorda teavitab Euroopa Liidu Kohut.
Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal täidetud, võib komisjon asuda otsust täitma kooskõlas Šveitsi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.
Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused kuuluvad aga Šveitsi kohtute pädevusse.
2.Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvas lepingus või toetuslepingus sisalduvat vahekohtuklauslit kohaldades, kuuluvad Šveitsis täitmisele samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, millele on osutatud lõikes 1.
Artikkel 6
Liidu finantshuvide kaitse
1.Šveits
(a)võitleb pettuse ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad Šveitsis mõjusa kaitse,
(b)võtab liidu finantshuve kahjustava pettuse või muu ebaseadusliku tegevuse vastu samu meetmeid, mida ta kasutab omaenda finantshuvide kaitsmisel, ning
(c)kooskõlastab oma tegevuse liidu finantshuvide kaitsmisel liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga.
2.Šveitsi pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või Euroopa Pettustevastast Ametit (edaspidi „OLAF“) viivitamata kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormide rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve. Juhul kui need asjaolud või kahtlused on seotud juhtumiga, mis võib kuuluda Euroopa Prokuratuuri pädevusse, teavitavad nad ka Euroopa Prokuratuuri.
Šveits ja liit tagavad tulemusliku vastastikuse abistamise juhul, kui kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga viivad liidu või Šveitsi pädevad asutused läbi juurdlust või kohtumenetlust, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva finantshuvide vastastikuse kaitsmisega.
3.Šveitsi võtab meetmed, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega.
4.Euroopa Komisjoni, OLAFi, Euroopa Prokuratuuri, kontrollikoja ja Šveitsi pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvestades. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.
Artikkel 7
Liidu hindamised ja auditid
1.Liidul on õigus korraldada tehnilisi, finants- ja muud liiki kontrolle ja auditeid iga sellise Šveitsis elava füüsilise isiku või Šveitsis asutatud juriidilise isiku ruumides, kes saab piirihalduse ja viisapoliitika rahastust liidu rahalisi vahendeid, ning iga sellise Šveitsis elava või Šveitsis asutatud kolmanda isiku ruumides, kes on kaasatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust saadud liidu rahaliste vahendite kasutamisse. Kõnealuseid kontrolle ja auditeid võivad läbi viia Euroopa Komisjon, OLAF ja kontrollikoda.
2.Šveitsi ametiasutused lihtsustavad kontrolle ja auditeid, mida võib nende asutuste soovil läbi viia ka nendega ühiselt.
3.Kontrolle ja auditeid võib liidu eelarve täitmisega seotud juriidiline kohustuse korral läbi viia ka pärast Šveitsis asutatud juriidilise isiku selliste õiguste peatamist, mis tulenevad käesolevast lepingust, või pärast käesoleva lepingu lõpetamist, kui kohustus võeti enne õiguste peatamise või lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva.
Artikkel 8
Kohapealne kontroll ja inspekteerimine
OLAF on tingimustel, mis on sätestatud määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mida on täiendatud määrusega (EL) nr 883/2013, volitatud läbi viima piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes Šveitsi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.
Šveitsi ametiasutused lihtsustavad kohapealset kontrollimist ja inspekteerimist, mida võib nende asutuste soovil läbi viia ka nendega ühiselt.
Artikkel 9
Euroopa Kontrollikoda
ELi toimimise lepingu artikli 287 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrollikoja pädevus laieneb tuludele ja kuludele, mis kaasnevad piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse rakendamisega Šveitsi poolt, sealhulgas Šveitsi territooriumil.
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 3 ja finantsmääruse esimese osa XIV jaotise 1. peatükiga on kontrollikojal võimalik teha auditeid Šveits territooriumil piirihalduse ja viisapoliitika rahastu raames liidu nimel tulusid ja kulusid haldava asutuse ruumides, sealhulgas iga eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.
Kontrollikoja auditid Šveitsis viiakse läbi koostöös riigi auditeerimisasutustega, või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja Šveitsi auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.
Artikkel 10
Osamaksed
1.Šveits teeb iga-aastased osamaksed piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eelarvesse I lisas esitatud valemi kohaselt.
2.Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 0,75 % Šveitsi maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate halduskulud, mis on vajalikud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse ja käesoleva lepingu täitmiseks Šveitsi poolt.
3.Pärast lõikes 2 osutatud halduskulude mahaarvamist eraldatakse iga-aastaste osamaksete ülejäänud summa järgmiselt:
(a)70 % liikmesriikide ja ühinenud riikide riiklike programmide rakendamiseks;
(b)30 % piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule.
4.Šveitsi iga-aastase osamaksega võrdne summa kasutatakse selleks, et toetada tugevat ja tulemuslikku Euroopa integreeritud piirihaldust välispiiridel.
5.Liit esitab Šveitsile tema rahalise osaluse kohta teabe, mis sisaldub liidu eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes rahastu kohta.
Artikkel 11
Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)
Pärast ETIASe käitamis- ja hoolduskulude katmist alles jäänud võimalik ETIASe tulu, millele on osutatud ETIASe määruse artiklis 86 (edaspidi „ülejääk“), arvatakse II lisas esitatud valemi kohaselt maha Šveitsi lõplikust osamaksest piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse.
Artikkel 12
Konfidentsiaalsus
Käesoleva lepingu alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete ja Šveitsi õigusaktidega. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis asuvatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide mõjus kaitse.
Artikkel 13
Riigihanked
1.Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse ja ühissätete määruse viiteid liidu riigihankealastele õigusnormidele käsitatakse viidetena Šveitsi riigihankealastele õigusnormidele ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (leping riigihangete kohta) 9 4. lisale ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele riigihangete teatavaid aspekte käsitlevale kokkuleppele 10 .
2.Šveits esitab komisjonile oma riigihankemenetluste kirjelduse.
Artikkel 14
Jõustumine ja kehtivus
1.Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.
2.Käesolev leping jõustub lõikes 1 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.
3.Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, võib piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse kohaldamisalasse kuuluvate meetmete elluviimisega olla algust tehtud enne lepingu jõustumist ja mitte varem kui 1. jaanuaril 2021.
4.Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
5.Olenemata käesoleva artikli lõikest 4 volitatakse Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu artikli 3 kohaselt loodud segakomiteed pidama läbirääkimisi artikli 2 lõike 1 punkti a vajalike muudatuste üle juhul, kui on esitatud teade kooskõlas artikli 16 lõikega 2, sest ei ole jõutud kokkuleppele vastavalt artikli 2 lõikele 2, ja neid muudatusi vastu võtma.
Artikkel 15
Vaidluste lahendamine
Kui käesoleva lepingu kohaldamise üle tekib vaidlus, kohaldatakse Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu artiklis 10 sätestatud menetlust.
Artikkel 16
Peatamine
1.Liit võib vastavalt käesoleva artikli lõigetele 5–7 peatada Šveitsis asutatud juriidilise isiku õigused, mis tulenevad käesolevast lepingust, juhul kui a) Šveits jätab osamakse täielikult või osaliselt tasumata; b) Šveits rikub artikli 2 lõike 3 nõudeid, sealhulgas otsustab mitte kiita heaks kõnealuse sätte kohaselt teatatud akti, või c) finantsmääruse muutmine, kehtetuks tunnistamine, asendamine või uuestisõnastamine on oluline piirihalduse ja viisapoliitika rahastu seisukohast ning 30 päeva jooksul pärast finantsmääruse muutmise, kehtetuks tunnistamise, asendamise või uuestisõnastamise jõustumist ei ole jõutud kokkuleppele vastavalt artikli 2 lõikele 2.
2.Liit teatab Šveitsile oma kavatsusest peatada Šveitsis asutatud juriidilise isiku õigused, mis tulenevad käesolevast lepingust, ja sellisel juhul kantakse küsimus ametlikult Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu artikli 3 kohaselt loodud segakomitee päevakorda.
3.Segakomitee kutsutakse kokku ja koosolek toimub 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teatamist. Segakomiteel on küsimuse lahendamiseks 90 päeva alates kuupäevast, kui võeti vastu päevakord, kuhu küsimus oli lõike 2 kohaselt lisatud. Kui segakomitee ei suuda küsimust 90päevase tähtaja jooksul lahendada, pikendatakse tähtaega lõpliku lahenduse leidmiseks 30 päeva võrra.
4.Kui segakomitee ei suuda küsimust lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul lahendada, võib liit vastavalt käesoleva artikli lõigetele 5–7 peatada Šveitsis asutatud juriidilise isiku õigused, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest.
5.Peatamise korral ei või Šveitsis asutatud juriidilised isikud osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.
6.Peatamine ei mõjuta Šveitsis asutatud juriidilise isiku juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.
7.Liidu finantshuvide kaitsmiseks ja enne lepingu peatamist käesoleva lepingu kohaselt võetud kohustustest tulenevate finantskohustuste täitmiseks vajalikku tegevust võib jätkata ka pärast peatamist.
8.Liit teatab Šveitsile viivitamata, kui ta on saanud osamakse või tegevustoetuse, kui artikli 2 lõike 3 nõuete rikkumine on lõpetatud või kui finantsmäärusega seotud küsimus on lahendatud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.
9.Alates peatamise lõpetamise kuupäevast võivad Šveitsi juriidilised isikud jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.
Artikkel 17
Lepingu lõpetamine
1.Liit või Šveits võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse 3 kuud pärast teavitamist.
2.Leping lõpetatakse automaatselt, kui Šveitsiga sõlmitud ühinemisleping lõpetatakse Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu artikli 7 lõike 4, artikli 10 lõike 3 või artikli 17 kohaselt.
3.Lepinguosalised lepivad kokku, et juhul, kui käesolev leping lõpetatakse lõike 1 või 2 kohaselt, jätkatakse tegevusi, mille juriidilised kohustused võeti pärast käesoleva lepingu jõustumist ning enne käesoleva lepingu lõpetamist, kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.
4.Liidu finantshuvide kaitsmiseks ja enne lepingu lõpetamist käesoleva lepingu kohaselt võetud kohustustest tulenevate finantskohustuste täitmiseks vajalikku tegevust võib jätkata ka pärast käesoleva lepingu lõpetamist.
5.Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu lõpetamise tagajärjed.
Artikkel 18
Keeled
Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
I LISA
2021.–2027. aasta iga-aastase osamakse arvutamise valem ja makse andmed
1.Osamakse arvutamisel võetakse arvesse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud summat.
2.Šveitsi iga-aastased osamaksed piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eelarvesse 2023.–2025. aastal on ette nähtud järgmises tabelis:
(summad eurodes)
|
2023 |
2024 |
2025 |
|
|
Šveits |
55 805 213 |
55 805 213 |
55 805 213 |
Šveits tasub kõnealuses artiklis osutatud osamaksed olenemata ühissätete määruse artiklis 23 osutatud riikliku programmi heakskiitmise kuupäevast.
3.Šveitsi 2026. ja 2027. aasta osamaksed piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse arvutatakse järgmiselt:
2020.–2024. aastal iga aasta kohta eraldi: Šveitsi nominaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) andmed, mis on Eurostatile kättesaadavad 31. märtsi 2026. aasta seisuga (SKP jooksevhindades) jagatakse kõigi asjaomasel aastal piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalevate riikide nominaalse SKP andmete summaga. 2020.–2024. aasta kohta saadud viie protsendimäära keskmist kohaldatakse:
·vastuvõetud eelarve ja selle hilisemate muudatuste kulukohustuste assigneeringute summa või ülekantud kulukohustuste suhtes iga aasta lõpus piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jaoks aastateks 2021–2025;
·vastuvõetud eelarve iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute suhtes 2026. aastaks piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jaoks 2026. aasta alguses;
·komisjoni vastu võetud Euroopa Liidu 2027. aasta üldeelarve projektis piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jaoks ette nähtud 2027. aasta kulukohustuste assigneeringu suhtes;
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakendamise kogukestuse jooksul Šveitsi makstava kogusumma arvutamiseks.
Sellest summast lahutatakse kooskõlas käesoleva lisa punktiga 2 osamaksed, mille Šveits on juba igal aastal tasunud, et saada 2026. ja 2027. aasta osamaksete kogusumma. Sellest summast pool tuleb tasuda 2026. aastal ja ülejäänud pool 2027. aastal.
4.Osamaksed tasutakse eurodes ja laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.
5.Šveits tasub asjaomase osamakse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamakse tasumisega viivitamise korral tuleb maksta laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.
II LISA
Valem, mille kohaselt arvutatakse Šveitsi võimalik allesjääv tulu, mis on määratletud ETIASe määruse artiklis 86
Kuni 2026. aastani igal eelarveaastal, kui tekib ETIASe määruse artiklis 86 määratletud tulu: Šveitsi nominaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) andmed, mis on Eurostatile kättesaadavad 31. märtsi seisuga (SKP jooksevhindades) jagatakse kõigi asjaomasel aastal ETIASes osalevate riikide nominaalse SKP andmete summaga.
Tekkinud koguülejäägi arvutamiseks kohaldatakse saadud protsendimäärade keskmist. Saadud summa arvatakse maha Šveitsi 2027. aasta osamaksest, mis on ettenähtud temaatilise rahastu jaoks.