EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.7.2023

COM(2023) 378 final

2023/0219(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluse lepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ning Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT)) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskavas (FLEGT-tegevuskava), 1 mille nõukogu kiitis heaks 2003. aastal, 2 on ebaseadusliku metsaraie peatamiseks esildatud mitu meedet. Need meetmed hõlmavad muu hulgas toetust puitu tootvatele riikidele, mitmepoolset koostööd ebaseadusliku puiduga kauplemise takistamiseks, erasektori algatuste toetamist ning tegevusi, millega hoida ära ebaseaduslikku metsaraiet soodustavaid investeeringuid. Tegevuskava tugineb ELi ja puitu tootvate riikide vahel sõlmitud FLEGT-partnerlustele. 2005. aastal võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2173/2005 3 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse. Selle alusel on ametiasutustel võimalik kontrollida FLEGT-partnerluste raames ELi imporditud puidu seaduslikkust.

2005. aastal volitas nõukogu komisjoni pidama puitu tootvate riikidega läbirääkimisi FLEGT-partnerluslepingute üle 4 .

Komisjon alustas läbirääkimisi Côte d’Ivoire’iga 2013. aastal. Komisjon on nõukogu korrapäraselt edusammudega kursis hoidnud ning esitanud sel eesmärgil aruandeid metsanduse töörühmale ning metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse ja ELi puidumääruse (FLEGT/EUTR) komiteele. Komisjon on läbirääkimiste käigust teavitanud ka Euroopa Parlamenti ja sidusrühmi.

ELi ja Côte d’Ivoire’i vahelises vabatahtliku partnerluse lepingus käsitletakse kõiki nõukogu läbirääkimisjuhiste aspekte. Eelkõige kehtestatakse sellega litsentsisüsteem, mille abil kontrollitakse ja tõendatakse ELi ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate puittoodete, aga ka siseturul müüdava puidu seaduslikkust. Côte d’Ivoire kohustub imporditud puidu puhul tagama, et tegemist on vastavalt päritoluriigi õigusele ülestöötatud puiduga. Seaduslikkuse määratlus põhineb siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusnormide terviklikul kogumil, mille Côte d’Ivoire on ratifitseerinud ja mis kajastab metsade säästva majandamise kolme tegevussuunda.

Côte d’Ivoire võtab ka kohustuse jätkata regulatiivseid reforme, et õigusraamistikku vajaduse korral täiendada ja tugevdada. Côte d’Ivoire on võtnud vastu raamistiku, mille abil jälgida nõuete täitmist ja süsteemi sõltumatult hinnata. Üksikasjad on esitatud lepingu lisades, milles kirjeldatakse üksikasjalikult Côte d’Ivoire’i puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi aluseks olevaid struktuure. Lisades on sätestatud ka kriteeriumid, mille alusel teha tulevikus otsus FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kohta.

Lepinguga luuakse ELi ja Côte d’Ivoire’i vahel litsentsimissüsteemi käsitleva ja lepingu rakendamise ühiskomitee (CCMO – Comité conjoint de mise en oeuvre) vahendusel toimuva dialoogi ja koostöö mehhanism. Ühtlasi luuakse sellega sidusrühmi ja sotsiaalset kaitset, samuti aruandekohustust ja läbipaistvust hõlmav põhimõtete kogum. Lisaks sellele kirjeldatakse lepingus kaebuste käsitlemist ning järelevalve ja aruannete esitamise korda.

Lepingu kohaldamisala on laiem kui määruse (EÜ) nr 2173/2005 II lisas esitatud toodete loetelu ning selles esitatud eksporditavate puittoodete valik on lai.

Leping lähtub diskrimineerimiskeelu põhimõttest, mis tähendab, et kaasatakse nii metsandussektori kui ka muud sidusrühmad. Nende hulka kuuluvad erasektori, kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade esindajad.

Lepinguga nähakse ette impordikontroll ELi piiridel, nagu on sätestatud FLEGT-litsentsimissüsteemi käsitlevas määruses (EÜ) nr 2173/2005 ja selle süsteemi rakendusmääruses (EÜ) nr 1024/2008. Lepingus kirjeldatakse Côte d’Ivoire’i FLEGT-litsentsi, mille jaoks kasutatakse rakendusmääruses sätestatud vormi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas määrusega (EL) nr 995/2010, sest puittooted, millele on Côte d’Ivoire’is lepingu kohaselt välja antud FLEGT-litsents, loetakse seaduslikult ülestöötatuks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Leping on oluline ELi arengukoostööpoliitika jaoks, sest sellega edendatakse seaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemist, tugevdatakse Côte d’Ivoire’is metsahaldust ning parandatakse läbipaistvust, aruandekohustust ja sidusrühmade osalemist. Lepinguga tugevdatakse ka metsa säästvat majandamist ning aidatakse raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tuleneva heite vähendamise kaudu võidelda kliimamuutustega. Leping on oluline ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 jaoks, sest sellega võideldakse ebaseadusliku puidukaubanduse vastu ning edendatakse metsade säästvat majandamist ja kohalike kogukondade tulemuslikku osalemist, mis aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust. Selleks et täita ELi võetud kahepoolseid kohustusi ja säilitada partnerriikidega tehtud edusammud, sisaldab tulevane ELi määrus, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud kaupade ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist, 5 sätet FLEGT-litsentsiga puidu seaduslikkuse nõude täitmise kohta. Arvestades aga, et tulevane määrus ei käsitle mitte ainult seaduslikkust, vaid selles nõutakse ka, et tooted oleksid raadamisvabad, tuleb ettevõtjatel täita ka hoolsuskohustus, tagamaks, et nende poolt ELi turule lastav puit on raadamisvaba.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liigu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 207 lõike 3 esimene lõik ja artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7.

Lepinguga nähakse ette õigusraamistik, millega tagatakse, et kogu Côte d’Ivoire’ist ELi imporditav puit ja puittooted on toodetud seaduslikult. Seetõttu on ELil ainupädevus sõlmida leping kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimese lõigu ja artikli 207 lõike 4 esimese lõiguga. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktis v on sätestatud, et sellised lepingud sõlmib nõukogu. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 7 kohaselt võib nõukogu volitada läbirääkijat kiitma ELi nimel heaks lepingu muudatusi, kui muudatused võib võtta vastu lihtsustatud korras või võib seda teha lepingus sätestatud organ.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Lepingu sõlmimine on kooskõlas ELi FLEGT-tegevuskavaga ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks.

•Vahendi valik

Ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v, mille kohaselt võtab otsused rahvusvaheliste lepingute sõlmimise kohta vastu nõukogu.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

•Mõju hindamine

Ei kohaldata.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Ei kohaldata.

4.MÕJU EELARVELE

Algatus ei mõjuta eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ei kohaldata.

2023/0219 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjon võttis 2003. aasta mais vastu teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT): ELi tegevuskava ettepanek“, 6 milles kutsuti üles kehtestama meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu ning töötama välja vabatahtlikke partnerluslepinguid puitu tootvate riikidega. Nõukogu võttis järeldused kõnealuse tegevuskava kohta vastu 2003. aasta oktoobris 7 ja Euroopa Parlament võttis sama küsimust käsitleva resolutsiooni vastu 11. juulil 2005 8 .

(2)5. detsembril 2005 volitas nõukogu komisjoni alustama puitu tootvate riikidega läbirääkimisi partnerluslepingute üle, et rakendada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevat ELi tegevuskava.

(3)Nõukogu võttis 20. detsembril 2005 vastu määruse (EÜ) nr 2173/2005 9 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes riikidest, kellega liit on sõlminud vabatahtliku partnerluslepingu.

(4)Läbirääkimised Côte d’Ivoire’i Vabariigiga metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ning puidu ja puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluse lepingu (edaspidi „leping“) sõlmimiseks viidi edukalt lõpule lepingu parafeerimisega 17. oktoobril 2022.

(5)Seetõttu tuleks lepingule Euroopa Liidu nimel alla kirjutada, tingimusel et see hiljem sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluse lepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist) allkirjastamiseks antakse liidu nimel luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Allkirjastatava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab komisjoni nimetatud isiku(te)le täisvolitused lepingule alla kirjutamiseks, eeldusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) KOM(2003) 251.

(2) EÜT C 268, 7.11.2003, lk 1.

(3) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(4) Nõukogu piiratud kasutusega dokument nr 10229/2/05 (salastatus kustutatud 24. septembril 2015).

(5) Parlament ja nõukogu võtsid määruse vastu ettepaneku COM(2021) 706 final alusel vastavalt 19. aprillil 2023 ja 16. mail 2023. Määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 2023. aasta juunis ja see jõustub 20 päeva hiljem.

(6) KOM(2003) 251.

(7) EÜT C 268, 7.11.2003, lk 1.

(8) ELT C 157E, 6.7.2006, lk 482.

(9) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (ELT L 347, 30.12.2005, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.7.2023

COM(2023) 378 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

EUROOPA LIIDU JA CÔTE D’IVOIRE’I VABARIIGI VAHELINE
METSAÕIGUSNORMIDE TÄITMISE JÄRELEVALVET,
METSAHALDUST JA EUROOPA LIITU TOODAVA PUIDU JA PUITTOODETEGA KAUPLEMIST KÄSITLEV VABATAHTLIKU PARTNERLUSE LEPING

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)

ning

CÔTE D’IVOIRE’I VABARIIK (edaspidi „Côte d’Ivoire“),

edaspidi eraldi „lepinguosaline“ ja koos „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösuhteid liidu ja Côte d’Ivoire’i vahel, eelkõige ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu raames, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida muudeti 25. juunil 2005 Luxembourgis, ning ühelt poolt Côte d’Ivoire’i ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu raames, mis allkirjastati 26. novembril 2008 Abidjanis ja 22. jaanuaril 2009 Brüsselis;

ARVESTADES, et komisjoni 21. mai 2003. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT) – ELi tegevuskava ettepanek“ on esimene samm ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse kiireloomulise probleemi lahendamisel;

OLLES TEADLIKUD 3.–14. juuni 1992. aasta ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil vastu võetud Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis sätestatud põhimõtete tähtsusest, eelkõige selle 10. põhimõtte (teabe kättesaadavuse, üldsuse teadlikkuse ja keskkonnaküsimustes osalemise tähtsuse kohta) ja 20. põhimõtte (naiste olulise rolli kohta keskkonnajuhtimises ja -arengus) ning 22. põhimõtte (mis käsitleb põlisrahvaste ja -kogukondade ning muude kohalike kogukondade olulist rolli keskkonnajuhtimises ja -arengus) tähtsusest;

ARVESTADES 3.–14. juunil 1992 ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil vastu võetud õiguslikult mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning õiguslikult mittesiduvat resolutsiooni igat liiki metsade kohta, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 17. detsembril 2007;

VÕTTES ARVESSE 11. juulil 2003. aastal Maputos vastu võetud looduse ja loodusvarade kaitse Aafrika konventsiooni;

VÕTTES ARVESSE ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES), eriti vajadust, et CITESi II või III lisas loetletud puuliikide isendite puhul oleksid olemas CITESi osaliste välja antud CITESi ekspordiload või päritolusertifikaadid;

KINNITADES, et lepinguosalised peavad tähtsaks mitmepoolseid kaubavahetussüsteeme reguleerivaid põhimõtteid ja norme, eelkõige õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning teistes mitmepoolsetes lepingutes, millele osutatakse 15. aprillil 1994 Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu 1A lisas, samuti vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt;

VÕTTES ARVESSE nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse 1 ;

TUNNUSTADES FLEGT vabatahtliku partnerluse lepingu rakendamise panust kliimamuutuste vastasesse võitlusse, raadamisest ja metsade degradeerumisest tulenevate heitkoguste vähendamisse, sealhulgas metsade säilitamisse, süsinikuvarude suurendamisse ja kestlikku metsamajandamisse (REDD+);

TUNNISTADES metsade rolli kliimamuutuste mõju leevendamisel ning tuletades sellega seoses meelde 12. detsembril 2015 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet, eelkõige selle artiklit 5 meetmete võtmise kohta kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade kaitsmiseks ja laiendamiseks;

KINNITADES kohustusi peatada ja pöörata 2030. aastaks tagasi raadamine ja mulla degradeerumine − kohustused, mis on võetud Glasgow' juhtide deklaratsioonis metsade ja maakasutuse kohta, millele osalised kirjutasid alla maailma kliimatippkohtumisel (COP26), mis toimus Šotimaal 31. oktoobrist kuni 13. novembrini 2021;

KINNITADES osaliste pühendumust ja otsusekindlust seoses kestliku arengu tegevuskavas 2030 sätestatud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ning eelkõige panust, mida FLEGT vabatahtliku partnerluse lepingu rakendamine annab 5. ja 15. eesmärgi saavutamisse, milleks on vastavalt soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ning naiste ja tütarlaste sõltumatuse suurendamine ning säästva metsamajandamise edendamine, metsade raadamise peatamine ja meetmete võtmine, et võidelda looduslikest liikidest valmistatud ebaseaduslike toodetega kaubitsemise vastu;

TUNNISTADES Côte d’Ivoire’i jõupingutusi õiguspärasuse kontrollimise süsteemi loomisel, mille eesmärk on tagada, et kogu puit ja kõik puittooted vastavad õigusraamistikule, ja mida kohaldatakse riigisisese turu ja Côte d’Ivoire’ist pärit puidu ja puittoodete ekspordi suhtes;

ARVESTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna, erasektori ja kohaliku elanikkonna kaasamisele ilma diskrimineerimiseta ning metsahalduspoliitika edule, eelkõige konsultatsioonide ja avaliku teabe kaudu;

ARVESTADES Côte d’Ivoire’i metsade kaitsmise, taastamise ja laiendamise poliitikat ning Côte d’Ivoire’i metsa käsitlevaid õigusnorme, mille eesmärk on säilitada elurikkus, saavutada 2030. aastaks maa 20protsendiline kaetus metsaga, säilitada sotsiaal-majandusliku ja põllumajandusliku tegevuse arengut soodustav kliima ning täita Côte d’Ivoire’i rahvusvahelisi kohustusi;

ARVESTADES, et käesolev leping on Côte d’Ivoire’i metsahalduse parandamise kava üks tugisambaid, peamiselt metsaseadustiku, maapiirkondade maaseaduse, tööseadustiku, keskkonnaseadustiku, tolli- ja kaubanduseeskirjade ning muude säästvat metsamajandamist ja puidukaubandust käsitlevate riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusnormide kohaldamise seisukohast;

ARVESTADES, et Côte d’Ivoire’i metsandusalastes õigusaktides on sätestatud säästva metsamajandamise normid ning loodud raamistik, mis soodustab metsade kaitsmise, taastamise ja laiendamise poliitika elluviimist;

ARVESTADES, et Côte d’Ivoire’i ratifitseeritud rahvusvahelised keskkonna- ja metsanduslepingud on osa riigisisestest õigusaktidest, millest omakorda lähtutakse riigi metsanduspoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel;

KINNITADES lepinguosaliste vastastikuse austuse, suveräänsuse, võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid ning tunnistades käesolevast lepingust tulenevat kasu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

ARTIKKEL 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „litsentse väljastav asutus“ – asutus, mille Côte d’Ivoire on määranud või loonud FLEGT-litsentse väljastama ja kinnitama;

b) „FLEGT-litsents“ – dokument, mille Côte d’Ivoire on välja andnud paberkandjal või elektrooniliselt ning mis tõendab, et liitu eksporditava saadetise puit või puittooted on toodetud ja kontrollitud vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja käesolevale lepingule;

c) „pädevad asutused“ – asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse vastu võtma, kontrollima ja aktsepteerima;

d) „puit ja puittooted“ – I lisas loetletud tooted;

e) „läbiveetav puit ja puittooted“ – kolmandast riigist pärit puit ja puittooted, mis tuuakse tolli järelevalve all Côte d’Ivoire’i territooriumile ja viiakse sealt välja samal kujul, nii et päritoluriik ei muutu ja ilma et seda/neid töödeldaks või turustataks;

f) „õiguspäraselt toodetud puit“ – II lisas loetletud Côte d’Ivoire’i õigusaktide kohaselt üles töötatud või imporditud või toodetud puit ja puittooted; imporditud puidu puhul tähendab see puittooteid, mis on üles töötatud, toodetud ja eksporditud kooskõlas ülestöötamisriigi õigusaktidega ja III lisas kirjeldatud menetlustega;

g) „HS-kood“ – kuni kuuekohaline kood, mis on esitatud 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rahvusvahelise konventsiooniga kehtestatud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris ja selle hilisemates muudatustes;

h) „saadetis“ – FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete kogus, mille kaubasaatja saadab teele Côte d’Ivoire’ist ja mis esitatakse liidu tolliasutusele vabasse ringlusse lubamiseks;

i) „eksport“ – puidu ja puittoodete väljaviimine Côte d’Ivoire’i tolliterritooriumilt või sealt välja viia laskmine;

j) „import Euroopa Liitu“ – sellise puidu ja puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) 2 artikli 201 tähenduses, mida ei saa liigitada komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega) 3 artikli 1 punktis 21 määrateltud „mittekaubanduslikku laadi kaubaks“;

k) „vabasse ringlusse lubamine“ – liidu tolliprotseduur, mis annab väljastpoolt liitu pärit kaubale liidu kauba tollistaatuse määruse (EMÜ) nr 952/2013 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 201 kohaselt.

ARTIKKEL 2

Eesmärk

1. Kooskõlas lepinguosaliste ühise kohustusega tagada igat liiki metsa säästev majandamine on käesoleva lepingu eesmärk esiteks sätestada õiguslik raamistik tagamaks, et kõik artikli 1 punktis d määratletud puit ja puittooted, mis imporditakse Côte d’Ivoire’ist liitu, on õiguspäraselt toodetud, ning teiseks edendada nimetatud puidu ja puittoodetega kauplemist ja säästlikkuse põhimõtte elluviimist.

2. Lisaks on käesolev leping lepinguosaliste vahelise dialoogi ja koostöö alus, et lihtsustada ja edendada käesoleva lepingu täielikku rakendamist ning tõhustada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.

ARTIKKEL 3

FLEGT-litsentsimissüsteem

1. Lepinguosalised kehtestavad FLEGT-litsentsimissüsteemi. Sellega sätestatakse menetlused ja nõuded, mille eesmärk on FLEGT-litsentside abil kontrollida ja sertifitseerida, et liitu veetav puit ja puittooted on toodetud õiguspäraselt. Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2173/2005 ja käesoleva lepinguga lubab liit selliseid Côte d’Ivoire’ist pärit saadetisi liitu importida üksnes juhul, kui neil on FLEGT-litsents.

2. FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse artikli 1 punktis d määratletud puidu ja puittoodete suhtes.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad kõik vajalikud meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamiseks.

ARTIKKEL 4

Litsentse väljastav asutus

1. Côte d’Ivoire määrab litsentse väljastava asutuse ja edastab selle kontaktandmed Euroopa Komisjonile. Lepinguosalised avalikustavad selle teabe.

2. Litsentse väljastav asutus annab V lisas sätestatud korras välja FLEGT-litsentsid Côte d’Ivoire’is õiguspäraselt toodetud ja liitu eksportimiseks mõeldud puidu saadetistele.

3. Litsentse väljastav asutus väljastab FLEGT-litsentse üksnes puidu ja puittoodete saadetistele, mis on läbinud kontrolli, mis kinnitab nende õiguspärasust artikli 8 kohaselt.

4. Kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega dokumenteerib litsentse väljastav asutus oma FLEGT-litsentside väljastamise menetlused ja avalikustab need. Samuti peab asutus arvestust kõigi FLEGT-litsentsiga hõlmatud saadetiste üle ja teeb need andmed kooskõlas andmekaitset käsitlevate riigisiseste õigusaktidega kättesaadavaks sõltumatu auditi tarbeks, nagu on ette nähtud käesoleva lepingu artikliga 10, ja sõltumatu vaatluse tarbeks, nagu on ette nähtud III lisas.

ARTIKKEL 5

Liidu pädevad asutused

1. Euroopa Komisjon edastab Côte d’Ivoire’ile pädevate asutuste kontaktandmed. Lepinguosalised avalikustavad selle teabe.

2. Enne kui pädevad asutused lubavad saadetise liidus vabasse ringlusse, kontrollivad nad, kas saadetisel on olemas kehtiv FLEGT-litsents. Kui tekib kahtlusi FLEGT-litsentsi kehtivuses, võidakse saadetise ringlusse lubamine peatada ja saadetis kinni pidada.

3. Pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal ülevaate saadud FLEGT-litsentsidest.

4. Kooskõlas riigisiseste andmekaitset käsitlevate õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused Côte d’Ivoire’i määratud sõltumatule audiitorile juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.

5. FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidule ja puittoodetele, mis on saadud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) lisades loetletud liikidest, kohaldatakse liitu sisenemisel üksnes kontrolli, mis on ette nähtud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel 4 . Igal juhul tagatakse FLEGT-litsentsimissüsteemiga, et nimetatud tooted on üles töötatud õiguspäraselt.

ARTIKKEL 6

FLEGT-litsentsid

1. FLEGT-litsentse väljastab litsentse väljastav asutus tõendamaks, et puit ja puittooted on toodetud õiguspäraselt.

2. FLEGT-litsentside väljastamiseks kasutatakse V lisa 1. liites esitatud vormi. Need koostatakse prantsuse keeles.

3. Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, edastamise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi.

4. FLEGT-litsentside väljastamise kord ja tehniline kirjeldus on esitatud V lisas.

ARTIKKEL 7

Õiguspäraselt toodetud puit

Käesoleva lepingu kohaldamisel on mõiste „õiguspäraselt toodetud puit“ määratlus esitatud artikli 1 punktis f ja seda on täpsustatud II lisas. Selles lisas on nimetatud Côté d’Ivoire’i riigisisesed õigusaktid, mida tuleb järgida, et puidule ja puittoodetele saaks anda FLEGT-litsentsi. Selles lisas on nimetatud ka põhimõtted, kriteeriumid ja näitajad, mille abil tõendatakse vastavust õigusaktidele.

ARTIKKEL 8

Puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimine

1. Côte d’Ivoire loob süsteemi, mille abil kontrollida, kas saadetiseks ette nähtud puit ja puittooted on toodetud õiguspäraselt, ning tagada, et liitu eksporditakse üksnes õiguspäraseks tunnistatud saadetised (edaspidi „õiguspärasuse kontrollimise süsteem“). Õiguspärasuse tagamise süsteemiga on ette nähtud menetlused ja vastavuskontrollid, millega tagatakse, et tarneahelasse ei satu ebaseadusliku või teadmata päritoluga puitu. Seda süsteemi kasutades kontrollib Côte d’Ivoire ka imporditud puidu ja puittoodete õiguspärasust.

2. Õiguspärasuse tagamise süsteemi on kirjeldatud III lisas.

ARTIKKEL 9

FLEGT-litsentsiga saadetiste vabasse ringlusse lubamine

1. Menetlusi, millega reguleeritakse FLEGT-litsentsiga saadetiste vabasse ringlusse lubamist liidus, on kirjeldatud IV lisas.

2. Kui pädevatel asutustel on alust kahtlustada, et FLEGT-litsents ei ole kehtiv või ehtne või ei vasta saadetisele, mida see väidetavalt hõlmab, kohaldab pädev asutus IV lisas sätestatud menetlusi.

3. Kui FLEGT-litsentside üle peetavate konsulteerimiste käigus esineb püsivaid lahkhelisid või probleeme, võib need lahkhelid või probleemid esitada lahendamiseks artikli 19 kohaselt loodavale lepingu rakendamise ühiskomiteele.

Artikkel 10

Sõltumatu audiitor

1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses kasutada kokkulepitud ajavahemike järel sõltumatu audiitori teenuseid veendumaks, et Côte d’Ivoire’i õiguspärasuse tagamise süsteem toimib ja on tõhus, nagu on sätestatud VI lisas.

2. VI lisas loetletud ülesannete täitmisel kasutab Côte d’Ivoire sõltumatu audiitori teenuseid, konsulteerides seejuures liiduga.

3. Sõltumatu audiitor esitab lepinguosalistele oma tähelepanekud aruannetes, mille ta koostab vastavalt VI lisas kirjeldatud menetlusele. Sõltumatu audiitori aruanded avaldatakse vastavalt VI lisas sätestatud korrale.

4. Lepinguosalised lihtsustavad sõltumatu audiitori tööd, eelkõige tagades talle juurdepääsu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Lepinguosaline võib siiski kooskõlas oma andmekaitsealaste õigusaktidega jätta esitamata teabe, mida tal ei ole lubatud esitada.

Artikkel 11

Õigusnormide rikkumised

Lepinguosalised teavitavad üksteist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 21, kui neil on kahtlusi või kui nad on leidnud tõendeid õigusnormide täitmisest kõrvalehoidmise või nende eiramise kohta FLEGT-litsentsimissüsteemis, eelkõige seoses järgmisega:

a) kaubanduspettused, eelkõige Côte d’Ivoire’ist liitu toimuvate kaubavoogude ümbersuunamine kolmanda riigi kaudu, juhul kui on põhjust arvata, et seda on tehtud litsentsimise vältimiseks;

b) FLEGT-litsentsidega hõlmatud puit ja puittooted, mis sisaldavad kolmandatest riikidest pärit puitu, mille puhul kahtlustatakse, et see on toodetud õigusvastaselt, ning

c) pettus FLEGT-litsentsi saamisel või kasutamisel.

Artikkel 12

FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise alguskuupäev

1. Lepinguosalised teavitavad teineteist lepingu rakendamise ühiskomitee kaudu, kui nad leiavad, et on teinud kõik FLEGT-litsentsimissüsteemi täielikuks toimimiseks vajalikud ettevalmistused.

2. Lepinguosalised tellivad FLEGT-litsentsimissüsteemi sõltumatu hindamise VII lisas sätestatud kriteeriumide alusel. Hindamisel tehakse kindlaks, kas FLEGT-litsentsimissüsteemi aluseks olev õiguspärasuse tagamise süsteem toimib nõuetekohaselt.

3. Lepingu rakendamise ühiskomitee soovituste põhjal lepivad lepinguosalised kokku FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise alguskuupäeva.

4. Nad teavitavad teineteist sellest kuupäevast kirjalikult kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 21.

ARTIKKEL 13

Õiguspärasuse tagamise süsteemi kohaldamine puidu ja puittoodete suhtes, mida liitu ei ekspordita

Côte d’Ivoire kontrollib õiguspärasuse tagamise süsteemi kaudu nii omamaiseks tarbimiseks kui ka liiduvälistele turgudele eksportimiseks ettenähtud puidu ja puittoodete õiguspärasust.

ARTIKKEL 14

Rakendamise ajakava

1. Lepinguosalised kiidavad lepingu rakendamise ühiskomitees heaks käesoleva lepingu rakendamise ajakava.

2. Lepingu rakendamise ühiskomitee hindab käesoleva lepingu rakendamisel tehtud edusamme, lähtudes heakskiidetud ajakavast.

ARTIKKEL 15

Tugimeetmed

1. Valdkonnad, kus käesoleva lepingu rakendamiseks ning ebaseadusliku metsaraie põhjuste ja teguritega tegelemiseks on vaja tugimeetmeid, sealhulgas täiendavaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid, on loetletud VIII lisas.

2. Côte d’Ivoire tagab, et käesoleva lepingu rakendamine kajastub riiklikus planeerimises ja riigieelarves.

3. Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud tegevused kooskõlastatakse asjakohaste olemasolevate ja tulevaste arengukavade ja -algatustega, eelkõige toetustegevustega, mis on seotud raadamisest ja metsade degradeerumisest tulenevate heitkoguste vähendamisega (REDD+).

4. Kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud vahendid eraldatakse vastavalt liidu ja selle liikmesriikide menetlustele, millega reguleeritakse Côte d’Ivoire’iga tehtava koostöö kavandamist, ning vastavalt Côte d’Ivoire’i eelarvemenetlustele.

ARTIKKEL 16

Sidusrühmade kaasamine

1. Côte d’Ivoire kaasab käesoleva lepingu rakendamisse oma asjaomased sidusrühmad, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonid, erasektori ettevõtted ja ametiühingud ning kohaliku elanikkonna traditsiooniliste hõimude kaudu.

2. Côte d’Ivoire tagab, et käesoleva lepingu rakendamine ja järelevalve toimuvad läbipaistvalt ning asjaomaste sidusrühmade osalusel.

3. Lepinguosalised tagavad sooperspektiivi lõimimise, eelkõige naiste ja tütarlaste rolli suurema tunnustamise metsahalduses ning käesoleva lepingu rakendamisel.

4. Liit konsulteerib korrapäraselt oma sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise küsimuses, võttes arvesse oma kohustusi, mis tulenevad keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonist, millele kirjutati alla 25. juunil 1998 Århusis.

ARTIKKEL 17

Sotsiaalkaitse

1. Minimeerimaks kahjulikku toimet, mis võib avalduda artikli 16 lõikes 2 loetletud sidusrühmadele ja eelkõige kohalikule elanikkonnale, lepivad lepinguosalised kokku, et nad hindavad, millist mõju avaldab käesolev leping nende eluviisile ja -tingimustele.

2. Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju artikli 16 lõikes 2 loetletud sidusrühmadele, võttes asjakohaseid meetmeid, et kahjulikku mõju vähendada. Lepinguosalised võivad kokku leppida lisameetmetes, mille kaudu võimalik kahjulik mõju kõrvaldada, võttes aluseks käesoleva lepingu hindamise metoodika, milles nad kokku lepivad.

ARTIKKEL 18

Turustiimulid

Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, edendab liit puidu ja puittoodete pääsu oma turule, eelkõige toetades sellist riigi- ja erahangete poliitikat, milles tunnustatakse pingutusi õiguspäraselt toodetud puidu ja puidutoodete tarne tagamiseks.

ARTIKKEL 19

Lepingu rakendamise ühiskomitee

1. Et tagada käesoleva lepingu haldamine, loovad lepinguosalised lepingu rakendamise ühiskomitee. Lepingu rakendamise ühiskomitee konkreetsed ülesanded ja kohustused hõlmavad käesoleva lepingu haldamist, järelevalvet ja hindamist, lepinguosaliste vahelist dialoogi ja teabevahetust. Neid ülesandeid ja kohustusi on kirjeldatud X lisas.

2. Lepingu rakendamise ühiskomitee moodustatakse kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Selleks määrab kumbki lepinguosaline ühiskomiteesse oma esindajad. Lepingu rakendamise ühiskomitee teeb otsuseid konsensuse alusel. Komiteed juhivad ühiselt kaks kõrget ametnikku, kusjuures kumbki lepinguosaline nimetab ennast esindama ühe esindaja.

3. Lepingu rakendamise ühiskomitee kehtestab oma kodukorra.

4. Lepingu rakendamise ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas esimese kahe aasta jooksul ning seejärel vähemalt kord aastas sel kuupäeval ja selle päevakorraga, mis lepinguosalised on eelnevalt kokku leppinud. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib kokku kutsuda lisakoosolekuid.

5. Lepingu rakendamise ühiskomitee tagab, et tema töö oleks võimalikult läbipaistev ning et tema töö ja otsustega seotud teave oleks avalikkusele kättesaadav.

6. Lepingu rakendamise ühiskomitee avaldab aastaaruande. Selles aruandes esitatud teave on nimetatud IX lisas.

ARTIKKEL 20

Läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs avalikule teabele

1. Et haldamist parandada, on käesoleva lepingu keskmes sidusrühmade teavitamine. Teavet avaldatakse korrapäraselt, et hõlbustada FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamist ja järelevalvet, parandada läbipaistvust, suurendada tarbijate ja sidusrühmade usaldust ning tagada lepinguosaliste aruandluskohustus. Avalikustatav teave on üksikasjalikult nimetatud IX lisas.

2. Kumbki lepinguosaline võtab üldsuse teavitamiseks kasutusele kõige sobivamad teavitusmehhanismid (sealhulgas internet ja meedia, dokumentide või aruannete avaldamine, seminaride korraldamine).

3. Eelkõige kohustuvad lepinguosalised tegema eri sidusrühmadele kättesaadavaks usaldusväärse asja- ja ajakohase teabe.

4. Kooskõlas oma vastavate õigusaktidega lepivad lepinguosalised kokku, et ei avalikusta käesoleva lepingu alusel vahetatud konfidentsiaalset teavet. Lepinguosalised ei avalikusta käesoleva lepingu alusel vahetatud teavet, mis on seotud ärisaladuste ja konfidentsiaalse äriteabega, ega luba oma vastavatel asutustel, töötajatel ega töövõtjatel sellist teavet avaldada.

ARTIKKEL 21

Rakendamist käsitlevad teated

1. Käesoleva lepingu täitmisega seotud ametlike teadete eest vastutavad järgmised lepinguosaliste esindajad:

− liidu nimel Euroopa Liidu delegatsioon Côte d’Ivoire’is;

− Côte d’Ivoire’i nimel metsandusminister.

2. Lepinguosalised esitavad teineteisele õigel ajal teabe, mida on vaja käesoleva lepingu rakendamiseks.

3. Lepinguosalised püüavad üldsust teavitada koordineeritult ja mittevastuoluliselt käesoleva lepingu tõlgendamisest ja rakendamisest.

ARTIKKEL 22

Territoriaalne kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut nendes aluslepingutes sätestatud tingimustel, ning Côte d’Ivoire’i territooriumi suhtes.

ARTIKKEL 23

Konsultatsioonid ja vahendus

1. Lepinguosalised püüavad käesoleva lepingu tõlgendamise ja rakendamise küsimustes alati kokkuleppele jõuda. Erimeelsuste või konfliktide korral püüavad lepinguosalised leida lahendusi konsultatsioonide ja vahenduse teel.

2. Lepinguosaline, kes soovib alustada konsultatsioone, teavitab teist lepinguosalist ja lepingu rakendamise ühiskomiteed kirjalikult konsulteerimistaotlusest ning täpsustab taotluses teema ja esitab kokkuvõtvalt põhjused.

3. Konsultatsioone alustatakse 40 päeva jooksul ja need loetakse lõppenuks 90 päeva möödumisel konsulteerimistaotluse esitamisest, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Kiireloomulistel juhtudel võib kumbki lepinguosaline siiski taotleda konsultatsioonide alustamist viie päeva jooksul ja need viiakse lõpule 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

4. Kui konsultatsioonid ei vii erimeelsuse või konflikti lahendamiseni vastastikusel kokkuleppel, võivad lepinguosalised kokku leppida, et nad kasutavad vahendajat. Olenemata vahendaja kasutamisest võib kumbki lepinguosaline esitada asja otse lahendamiseks vahekohtule.

5. Lepinguosalised lepivad vahendaja valimises kokku 15 päeva jooksul pärast vahendustaotluses kokkuleppimist. Vahendaja saab lepinguosalistelt avaldused ja korraldab vahenduskohtumise. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitab vahendaja 60 päeva jooksul alates tema valimisest mõlemale lepinguosalisele arvamuse erimeelsuse või konflikti lahendamise kohta vastavalt käesolevale lepingule.

6. Vahendaja arvamus ei ole õiguslikult siduv.

ARTIKKEL 24

Vahekohus

1. Kui konsultatsioonid ja vajaduse korral vahendus ei võimaldanud lahendada erimeelsust või konflikti artikli 23 kohaselt, lahendatakse ükskõik milline käesolevast lepingust tulenev või seda puudutav või selle olemasolust, tõlgendamisest, rakendamisest, täitmata jätmisest, lõpetamisest või tühisusest tulenev vaidlus, erimeelsus või kaebus vahekohtus vastavalt Alalise Vahekohtu 2012. aasta reeglitele.

a) Vahekohtunikke on kolm.

b) Vahekohtupidamine toimub Madalmaades Haagis.

c) Vahekohtumenetluses kasutatakse prantsuse keelt.

2. Kumbki lepinguosaline võib taotleda vahekohtu moodustamist, teatades oma taotlusest kirjalikult teisele lepinguosalisele ja Alalisele Vahekohtule.

3. Vahekohtu otsused on lepinguosalistele õiguslikult siduvad ja lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et neid heausklikult täita.

4. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist ja lepingu rakendamise ühiskomiteed meetmetest, mis ta on vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud. Lepingu rakendamise ühiskomitee analüüsib võetud meetmeid ja võib vajaduse korral soovitada täiendavaid või parandusmeetmeid, et tagada vahekohtu otsuse täitmine. Kumbki lepinguosaline võib taotleda, et vahekohus võtaks seisukoha oma algse vahekohtuotsuse täitmise kohta.

5. Kui vahekohtumenetlused erinevad Alalise Vahekohtu 2012. aasta reeglitest, kehtestab need lepingu rakendamise ühiskomitee.

ARTIKKEL 25

Lepingu kohaldamise peatamine

1. Lepinguosaline, kes soovib käesoleva lepingu kohaldamise peatada, teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest seda teha, täpsustades selle põhjuseid. Seejärel arutavad lepinguosalised seda küsimust, võttes arvesse asjaomaste sidusrühmade seisukohti.

2. Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise juhul, kui teine lepinguosaline:

a) ei täida talle käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi;

b) ei täida oma kohustust tagada käesoleva lepingu kohaldamiseks vajalikud regulatiiv- ja haldusmeetmed ning vahendid;

c) ohustab oma tegevuse või tegevusetuse tõttu märkimisväärselt liidu või Côte d’Ivoire’i keskkonda, elanike tervist, ohutust või julgeolekut.

3. Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine lõpeb 30 kalendripäeva möödumisel lõikes 1 nimetatud teate saamisest.

4. Käesolevat lepingut hakatakse uuesti kohaldama 30 kalendripäeva pärast seda, kui selle peatanud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et peatamise põhjused on ära langenud.

ARTIKKEL 26

Muudatused

1. Lepinguosaline, kes soovib käesolevat lepingut muuta, esitab teisele lepinguosalisele ettepaneku vähemalt 90 kalendripäeva enne lepingu rakendamise ühiskomitee järgmist koosolekut. Lepingu rakendamise ühiskomitee vaatab ettepaneku läbi ja konsensuse korral esitab soovituse. Kumbki lepinguosaline vaatab soovituse läbi ja kui ta sellega nõustub, teatab sellest teisele lepinguosalisele, et leppida kokku muudatuse allakirjutamise kuupäev. Pärast allakirjutamist võtab kumbki lepinguosaline muudatuse vastu või ratifitseerib selle oma menetluste kohaselt.

2. Kõik muudatused, mille lepinguosalised on sel viisil vastu võtnud või ratifitseerinud, jõustuvad selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Erandina lõikest 1 võib lepingu rakendamise ühiskomitee soovitusel, mille lepinguosalised on heaks kiitnud, võtta vastu käesoleva lepingu lisade muudatusi.

4. Igast muudatusest teatatakse käesoleva lepingu hoiulevõtjale.

ARTIKKEL 27

Kehtivusaeg

Käesolev leping kehtib kümme aastat alates selle jõustumisest. Lepingut pikendatakse automaatselt kümne aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline denonsseerib selle artiklis 28 sätestatud korras.

ARTIKKEL 28

Denonsseerimine

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesoleva lepingu kohaldamine lõpetatakse 12 kuud pärast sellist teatamist.

ARTIKKEL 29

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

ARTIKKEL 30

Autentsed tekstid

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed. Erinevuste korral on ülimuslik prantsuskeelne tekst.

ARTIKKEL 31

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub esimesel päeval pärast seda kuud, kui lepinguosalised esitasid viimase kirjaliku teate selleks vajalike menetluste lõpuleviimise kohta.

2. Teade adresseeritakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtja.

Selle KINNITUSEKS on täievolilised esindajad, kellel on vastavad volitused, käesolevale lepingule alla kirjutanud.

[koht] [kuupäev]

Euroopa Liidu nimel

Côte d’Ivoire’i Vabariigi nimel

LISAD

I lisa FLEGT-litsentsi vajava puidu ja puittoodete loetelu

II lisa Õiguspäraselt toodetud puidu määratlus

III lisa Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kirjeldus

IV lisa Tingimused, mis reguleerivad FLEGT-litsentsiga hõlmatud Côte d’Ivoire’ist eksporditava puidu ja puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamist

V lisa FLEGT-litsentside väljastamise kord ja tehnilised kirjeldused

VI lisa Sõltumatu audiitori juhised

VII lisa Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sõltumatu hindamise kriteeriumid

VIII lisa Tugimeetmed

IX lisa Avalikustatav teave

X lisa Lepingu rakendamise ühiskomitee

I LISA

FLEGT-LITSENTSI VAJAVA PUIDU JA PUITTOODETE LOETELU

Allpool nimetatud puit ja puittooted vajavad FLEGT-litsentsi, kui need on mõeldud liitu eksportimiseks. Kui aga Côte d’Ivoire’i õigusaktide kohaselt on teatava puidu ja puittoodete eksport keelatud, ei saa neile FLEGT-litsentsi anda.

HS-koodid

Kauba kirjeldus

4403

Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud

4406

Raud- ja trammiteede puitliiprid

4407

Piki kiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm

4408

Spoon vineerimiseks (sh spooni hööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spooni hööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm

44 09

Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil või muu selline) ühel või mitmel küljel või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte

ex 44 09 21

44 10

Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitjast materjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata

44 12

Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal

ex 44 12 10

44 15

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred

44 17

Puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed

44 18

Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, paneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud

ex 44 18 73

ex 44 18 91

44 19

Puidust lauanõud ja köögitarbed

ex 44 19 11

ex 44 19 12

ex 44 19 19

44 20

Puitmarketrii ja -intarsia; puidust laekad ja kastikesed juveeltoodete, terariistade jms hoidmiseks; puidust kujukesed jm dekoratiivesemed; puidust mööbliesemed, mis ei kuulu rühma 94

44 21

Muud puittooted

ex 44 21 91

94 03 30

Puidust kontorimööbel

94 03 40

Puidust köögimööbel

94 03 50

Puidust magamistoamööbel

94 03 60

Muu puitmööbel

94 03 91

Puitosad

94 06 10

Kokkupandavad ehitised, puidust

_______________

II LISA

ÕIGUSPÄRASELT TOODETUD PUIDU MÄÄRATLUS

1. Côte d’Ivoire’i õigusnormid, mida tuleb FLEGT-litsentsi või avaliku õiguspärasuse sertifikaadi saamiseks järgida

Puidule ja puittoodetele FLEGT-litsentsi või avaliku õiguspärasuse sertifikaadi saamiseks tuleb järgida järgmisi õigusnorme:

-OHADA 17. aprilli 1997. aasta ühtne akt äriühingute ja majandushuviühingute õiguse kohta;

-OHADA 15. detsembri 2010. aasta ühtne akt ühistute õiguste kohta;

-OHADA 15. detsembri 2010. aasta ühtne akt üldise äriõiguse kohta;

-üldine maksuseadustik ja selle hilisemad redaktsioonid;

-tolliseadustik ja selle hilisemad redaktsioonid;

-sotsiaalkindlustusseadustik ja selle rakendusaktid;

-tsiviil-, kaubandus- ja haldusasju puudutav kohtumenetluse seadustik;

-23. detsembri 1998. aasta seadus nr 98–750, mis puudutab maapiirkondade maad, ja selle rakendusaktid;

-tööseadustik ja selle rakendusaktid;

-
metsandusseadustik ja selle rakendusaktid, eelkõige järgmised:

-2. juuli 2013. aasta dekreet nr 2013–484, millega nähakse vee- ja metsaministeeriumis ette maksuvälised metsandustulud;

-27. novembri 2019. aasta dekreet nr 2019–978 riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate metsade, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega, majandamise üleandmise kohta;

-27. novembri 2019. aasta dekreet nr 2019–979, millega kehtestatakse agrometsade korraldamise, põllumajanduslike istanduste kasutamise ja põllumajandustoodete turustamise üksikasjalikud sätted agrometsanduses;

-29. novembri 2019. aasta dekreet nr 2019–980 metsa ülestöötamise kohta riigi metsades;

-8. septembri 2021. aasta dekreet nr 2021–438 kutsealal tegutsemise ja metsakasvataja loa saamise tingimuste kohta;

-6. oktoobri 2021. aasta dekreet nr 2021–583, millega kehtestatakse ökoloogiliselt tundlike alade haldamise ja kasutamise üksikasjalikud sätted;

-6. oktoobri 2021. aasta dekreet nr 2021–585, millega kehtestatakse metsatoodete töötlemise ja turustamise tingimused ja kord;

-6. oktoobri 2021. aasta dekreet nr 2021–587, millega kehtestatakse metsatoodete ekspordi ja impordi tingimused ja kord;

-6. oktoobri 2021. aasta dekreet nr 2021–588, millega kehtestatakse metsatehingute kord ja arvustusalus;

-12. oktoobri 2022. aasta dekreet nr 2022-781, millega kehtestatakse metsamajandaja tegevusloa saamise ja metsa ülestöötamise loa saamise tingimused;

-... dekreet nr ... kasumi jagamise kohta;

-
13. veebruari 1992. aasta määrus nr 33/MINAGRA, millega ülesanne majandada riigimetsade hulka kuuluvaid kaitsealuseid metsi usaldatakse SODEFORile;

-13. detsembri 2019. aasta määrus nr 861/MINEF/CAB, millega kehtestatakse metsade ja agrometsade korraldamise kavade koostamise ja elluviimise üksikasjalikud sätted;

-17. juuni 2014. aasta ministeeriumidevaheline määrus nr 247/MINAGRI/MPMEF/MPMB, milles sätestatakse hävitatud põllukultuuride eest makstavate hüvitiste suurused;

-6. jaanuari 2021. aasta määrus nr 007/MINEF/CAB, milles sätestatakse metsade registreerimise tingimused ja kord;

-19. mai 2023. aasta määrus nr 511/MINEF/DGFF/DPIF, millega kehtestatakse eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute metsades toimuva ülestöötamise ning väljaspool metsi asuvate puude ülestöötamise üksikasjalik kord;

-19. mai 2023. aasta määrus nr 512/MINEF/DGFF/DPIF, millega kiidetakse heaks puidu ülestöötamise tehnilised standardid;

-... määrus nr ..., millega määratakse kindlaks looduslikes metsades kasvavate puude minimaalsed raiekõlblikkuse eelduseks olevad läbimõõdud;

-... määrus nr ..., millega kehtestatakse ühtsed dokumendid seoses metsatoodete kogumise, järelevalve, kontrollimise ja liikumisega;

-... määrus nr ..., millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted puidutöötlusüksuste tegevuse kohta;

-... määrus nr ..., millega kehtestatakse dokumendid seoses metsatoodete kogumise, järelevalve, kontrollimise ja liikumisega.

2. Käesoleva lepingu rakendamise etapis ette nähtud õigusreformid

Käesoleva lepingu rakendamise etapis kavandatakse õigusliku regulatsiooni reforme, et täiendada õigusraamistikku, eelkõige selleks et:

-luua õiguspärasuse tagamise süsteemi rakendamise asutused;

-parandada riigisisest turgu reguleerivat õigusraamistikku, eelkõige seoses ressurssidele juurdepääsu, tootmise ja turustamisega;

-täpsustada metsaressursside omanike kindlakstegemise viise ja hõlbustada metsade registreerimist juhul, kui metsasertifikaadid või metsa omandiõigust tõendavad dokumendid ei ole kättesaadavad;

-näha ette metsaressursside omanike ja metsa ülestöötajate vahelised näidislepingud;

-täiendada kogukonna metsade loomise ja majandamise viise;

-vaadata läbi metsa ülestöötamise suhtes kohaldatav maksusüsteem, eelkõige osas, mis puudutab füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute metsi;

-näha ette stiimulid kogu väärtusahela ulatuses, et soodustada metsade kaitset ja metsaressursside taastumist, eelkõige õigus- ja maksuraamistik ning lihtsustatud menetlused, mis hõlmavad metsakasvatust, ülestöötamist ning metsatoodete, eelkõige erametsadest pärit toodete vedu ja turustamist;

-täpsustada metsa ülestöötamise keelu kohaldamist 8. laiuskraadist põhja pool.

3. Vastavushindamise tabelid

Allpool esitatud vastavushindamise tabelites on määratud kindlaks põhimõtted, kriteeriumid ja näitajad, mille abil tõendatakse, et järgitud on käesoleva lisa punktis 1 osutatud õigusnorme. Et muuta käesolev lisa praktikas toimivaks ja tagada ühtsed kontrollimisnõuded, koostab Côte d’Ivoire kontrollikäsiraamatu, milles määratakse kindlaks kontrollimisel kasutatavad dokumendid seoses allpool esitatud vastavushindamise tabelites loetletud näitajatega (edaspidi „näitajad“). Käsiraamatu kiidab heaks lepingu rakendamise ühiskomitee ja see avaldatakse metsade eest vastutava ministeeriumi veebisaidil (vt ka III lisa).

Vastavushindamise tabel 1. Metsa ülestöötajad

1.    Põhimõte: ettevõtja on seaduslikult asutatud ja heaks kiidetud

1.1.    Kriteerium: ettevõtja on registreeritud

1.1.1.    Näitaja: ettevõtja on registreeritud äri- ja kinnistusregistris

1.1.2.    Näitaja: ettevõtja on registreeritud maksuametis

1.1.3.    Näitaja: ettevõtja on registreeritud sotsiaalkindlustusasutuses

1.2.    Kriteerium: ettevõtja on heaks kiidetud

1.2.1.    Näitaja: ettevõtja on heaks kiidetud metsaametis

2.    Põhimõte: ettevõtjal on metsaressursside kasutamise õigused

2.1.    Kriteerium: metsa ülestöötajal on metsaressursside kasutamise õigused, mis hõlmavad tema tegevust ja tegevuspiirkonda

2.1.1.    Riigile kuuluvates metsades, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega, ja kohalike omavalitsuste metsades toimuva ülestöötamise näitaja: metsa ülestöötajal on metsamajandamise kontsessioon või ta tegutseb Société de Développement des Forêts’ga (SODEFOR) sõlmitud lepingu raames

2.1.2.    Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute metsades toimuva ülestöötamise ning väljaspool metsi kasvavate puude ülestöötamise näitaja: metsaressursid kuuluvad metsa ülestöötajale või ta tegutseb omanikuga sõlmitud vastava lepingu alusel

2.1.3.    Ülestöötamispiirkonna piires toimuva metsa ülestöötamise näitaja: metsa ülestöötajale on eraldatud ülestöötamispiirkond ja ta tegutseb omanikega sõlmitud lepingu alusel

3.    Põhimõte: ettevõtja kasutab puiduressursse kooskõlas kehtivate õigusnormidega

3.1.    Kriteerium: metsa ülestöötajal on metsa ülestöötamise kavandamist puudutavad dokumendid.

3.1.1.    Riigile kuuluvates metsades, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega, ja kohalike omavalitsuste metsades toimuva ülestöötamise näitaja: metsa ülestöötajal on majandamiskontsessiooni hõlmav korralduskava

3.1.2.    Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute metsades toimuva ülestöötamise ning väljaspool metsi kasvavate puude ülestöötamise näitaja: metsa ülestöötajal on lihtsustatud metsakorralduskava, metsamajandamiskava või iga-aastane tegevuskava

3.2.    Kriteerium: ettevõtjal on ülestöötamisluba või ta on esitanud oma ülestöötamisstatistika

3.2.1.    Riigile kuuluvates metsades, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega, ja kohalike omavalitsuste metsades toimuva ülestöötamise näitaja: ettevõtjal on ülestöötamisluba

3.2.2.    Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute metsades toimuva ning väljaspool metsi kasvavaid puid hõlmava ülestöötamise näitaja: omanikul või metsa ülestöötajal on ülestöötamise luba või ta on esitanud oma ülestöötamisstatistika

3.3.    Kriteerium: ettevõtja kasutab puiduressursse vastavalt tehnilistele kirjeldustele ja standarditele

3.3.1.    Riigile kuuluvates metsades, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega, ja kohalike omavalitsuste metsades toimuva ülestöötamise näitaja: majandaja või ettevõtja tähistab kontsessiooni ja lankide piirid ning ökoloogiliselt tundlikud alad ja ümbruskonna kultuuripaigad

3.3.2.    Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute metsade ülestöötamise näitaja: ettevõtja või omanik tähistab maatüki kõrgeimad kohad ja piirid

3.3.3.    Kaitsealuste metsade, agrometsade ja kohalike omavalitsuste metsade näitaja: majandaja või ettevõtja teeb ülestöötamisinventuuri

3.3.4.    Eraõiguslike juriidiliste isikute või füüsiliste isikute metsade näitaja: majandaja teeb ülestöötamisinventuuri või koostab enne ülestöötamist langetatavate puude kava

3.3.5.    Näitaja: ettevõtja peab kinni ökoloogiliselt tundlikest aladest

3.3.6.    Näitaja: ettevõtja järgib oma ülestöötamiskvoote (lubatud maht või puude arv liikide lõikes)

3.3.7.    Näitaja: ettevõtja järgib ülestöötatavate liikide puhul raiekõlblikkuse eelduseks olevaid minimaalseid läbimõõte

3.3.8.    Näitaja: ettevõtja märgistab regulaarselt puud, mis kuuluvad langetamisele, puud, mis on langetatud, ja kännud

3.4.    Kriteerium: ettevõtja aitab taastada metsa ja säilitada selle tootmispotentsiaali

3.4.1.    Riigile kuuluvates metsades, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega, ja kohalike omavalitsuste metsades toimuva ülestöötamise näitaja: ettevõtja aitab taastada metsa ja säilitada selle tootmispotentsiaali

3.4.2.    Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute metsades toimuva ülestöötamise ning väljaspool metsi kasvavate puude ülestöötamise näitaja: omanik või metsa ülestöötaja aitab taastada metsa ja säilitada selle tootmispotentsiaali

3.5.    Kriteerium: ettevõtja täidab oma maksukohustusi ja maksab metsadega seotud tasud

3.5.1.    Näitaja: metsa ülestöötaja on tasunud metsa ülestöötamisega seotud maksud ja tasud

3.5.2.    Näitaja: metsa ülestöötaja on tasunud metsade eest vastutavale ministeeriumile muud metsandustasud kui maksud

4.    Põhimõte: ettevõtja järgib puiduvedu käsitlevaid õigusnorme

4.1.    Kriteerium: ettevõtja järgib palkide liikumist puudutavaid õigusnorme

4.1.1.    Kõiki palgiveoliike hõlmav näitaja: ettevõtja dokumenteerib palkide liikumise

5.    Põhimõte: ettevõtja täidab keskkonnakohustusi

5.1.    Kriteerium: ettevõtja rakendab keskkonnakaitsemeetmeid vastavalt kehtivatele õigusnormidele

5.1.1.    Näitaja: ettevõtja tegutseb kooskõlas keskkonnaalaste õigusnormidega

6.    Põhimõte: ettevõtja täidab tööõigusest tulenevaid kohustusi

6.1.    Kriteerium: ettevõtja järgib tööseadustikku ja tootmisharudevahelist kollektiivlepingut

6.1.1.    Näitaja: ettevõtja hoiab oma tööandjaregistri ajakohasena

6.1.2.    Näitaja: ettevõtja tasub õigel ajal oma töötajatega seotud maksud

6.1.3.    Näitaja: ettevõtja järgib maksimaalset tööaega

6.1.4.    Näitaja: ettevõtja täidab oma tegevuse suhtes kohaldatavaid tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid

6.1.5.    Näitaja: ettevõtja maksab kõigile töötajatele vähemalt seadusjärgset miinimumtöötasu

6.1.6.    Näitaja: ettevõtja peab kinni seadusjärgsest vanuse alampiirist

6.1.7.    Näitaja: ettevõtja arvestab üldiselt naiste ja konkreetselt rasedate naiste töötingimustega

6.2.    Kriteerium: ettevõtja austab kohaliku elanikkonna õigusi

6.2.1.    Riigile kuuluvates metsades, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega, ja kohalike omavalitsuste metsades toimuva ülestöötamise näitaja: ettevõtja tagab, et järgitakse metsakasutusõigusi

6.2.2.    Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute metsades toimuva ülestöötamise ning väljaspool metsi kasvavate puude ülestöötamise näitaja: metsa ülestöötaja austab omanike õigusi ning õigust kahjude hüvitamisele ja muudele hüvedele

Vastavushindamise tabel 2. Töötlejad

Vastavushindamise tabel 3. Importija/eksportija/müüja

________________

III LISA

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI KIRJELDUS

SISUKORD

1. Üldsätted

2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi osad

3. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ulatus

3.1. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga hõlmatud puiduallikad

3.2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga hõlmatud turud

3.3. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemis osalevad isikud

3.4. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga hõlmatud tegevused

4. Järelevalve ja kontroll

4.1. Järelevalve

4.1.1. Õiguspärasuse järelevalve

4.1.2. Jälgitavuse järelevalve

4.2. Kontroll

4.2.1. Kontrolli eesmärgid

4.2.2. Kontrolliagentuurid

4.2.3. Kontrollikäsiraamat

4.2.4. Auditeerimisleping

4.2.5. Kontrollikava ja -tegevused

4.2.6. Avakoosolek

4.2.7. Auditeerimistegevused

4.2.8. Lõpukoosolek

4.2.9. Auditiaruanne

4.2.10. Otsuse tegemine õiguspärasuse küsimuses

4.2.11. Otsuse tegemine jälgitavuse küsimuses

4.2.12. Eri- või lisaauditid

5. Era- ja avalike sertifikaatide tunnustamine

6. Andmehaldussüsteem

7. Nõuetele mittevastavuse juhtumite menetlemine

8. FLEGT-litsentside ja õiguspärasust tõendavate sertifikaatide väljaandmine

9. Sõltumatu audit

10. Sõltumatu vaatlus

11. Kaebuste haldamise süsteem

1. Üldsätted

Côte d’Ivoire’i õiguspärasuse kontrollimise süsteemi eesmärk on tagada puidu ja puittoodete (edaspidi käesolevas lisas „puit“) õiguspärasus. Liidu liikmesriikidesse suunduva puiduekspordi korral peab I lisa loetellu kuuluvate toodete eksportimiseks olema FLEGT-litsents. Muude riikide puhul antakse õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuete kohaselt välja avalik sertifikaat, mis tõendab puidu õiguspärasust ja jälgitavust.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem põhineb kehtivatel riigisisestel õigusaktidel. See sisaldab ka riigi kontrollisüsteemi tarneahela igas etapis, milleks on õiguste ja tõendite andmine, ülestöötamine, vedu, töötlemine, eksport ja import ning kauplemine riigisisesel turul.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem töötati välja mitmepoolse protsessi raames, milles osalesid asjaomased asutused, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, erasektor ja kohalik elanikkond traditsiooniliste hõimude kaudu.

2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi osad

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem koosneb järgmistest osadest:

a) käesoleva lepingu II lisas esitatud õiguspäraselt toodetud puidu määratluses on kindlaks määratud õigusnormides kehtestatud nõuded, mis tuleb täita, et puit võiks saada FLEGT-litsentsi või vastaval juhul avaliku õiguspärasust tõendava sertifikaadi; II lisa sisaldab ka vastavushindamise tabeleid, milles on kindlaks määratud põhimõtted, kriteeriumid ja näitajad, mis võimaldavad kontrollida vastavust õiguslikule ja regulatiivsele raamistikule;

b) õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalve eesmärk on esiteks tagada, et ettevõtjad on asutatud ja heaks kiidetud seaduslikult ning et nende tegevus on seaduslik, ning teiseks tuvastada puidu liikumise teekond alates raiekohast kuni turustamis- või eksportimiskohani. See tegevus hõlmab kontrolli, mida teevad riigi pädevad struktuuriüksused, nagu on sätestatud õigusraamistikus ja haldusdokumentides, mis sisaldavad riigi kontrolliga seotud üksikasjalikke menetlusi;

c) õiguspärasuse ja jälgitavuse kontroll lisandub õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalvele ning aitab tagada turustatava puidu ja eksporditava puidu õiguspärasuse; ei kontrollita mitte ainult ettevõtjate tegevust, vaid ka pädevate riiklike struktuuriüksuste tegevust seoses dokumentide väljastamise ja järelevalvega; selle etapi viib läbi üks või mitu metsaameti heakskiidetud eraõiguslikku kontrolliagentuuri;

d) litsentse väljastav asutus annab FLEGT-litsentsid välja ainult liidu turule mõeldud puidusaadetistele vastavalt V lisas kirjeldatud menetlustele ning pärast käesolevas lisas kirjeldatud õiguspärasuse ja jälgitavuse kontrollimist; liiduvälistele eksporditurgudele või riigisisesele turule mõeldud puidu õiguspärasust tõendatakse spetsiaalsete avalike sertifikaatidega, mille annab välja FLEGT-litsentse väljastav asutus pärast käesolevas lisas kirjeldatud õiguspärasuse ja jälgitavuse kontrollimist;

e) süsteemi sõltumatu auditi käigus, mille juhised on esitatud VI lisas, hinnatakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimist, usaldusväärsust ja tulemuslikkust; selle auditi teeb sõltumatu struktuuriüksus, kelle Côte d’Ivoire liiduga konsulteerides valib;

f) sõltumatu vaatlus on õiguspärasuse kontrollimise süsteemi lahutamatu osa. Selle viivad läbi kodanikuühiskonna organisatsioonid ning see võimaldab teavitada sidusrühmi õiguslike ja regulatiivsete nõuete kohaldamisest, et parandada sektori juhtimist;

g) kaebuste menetlemise süsteem on süsteem, mis võimaldab registreerida puidu õiguspärasuse kontrollimisega seotud kaebused ja nõuded ning neid menetleda, et võtta meetmeid eelnevalt kindlaks määratud tähtaja jooksul. Tänu dialoogile võimaldab see süsteem mitmesugustel kaasatud isikutel või osalejatel, keda õiguspärasuse kontrollimise süsteem mõjutab, esitada kaebusi õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalve ja kontrollimise käigu ning FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi kohta.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi osi saab visualiseerida järgmiselt.

Joonis 1. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi osad

3. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ulatus

3.1. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga hõlmatud puiduallikad

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab kõiki käesoleva lepingu I lisas loetletud tooteid, mis on pärit:

a) avalik-õiguslike juriidiliste isikute metsadest, mis hõlmavad järgmist: i) riigile kuuluvad metsad, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega ning mis koosnevad kaitsealustest metsadest, agrometsadest ja riigi poolt maapiirkondades omandatud või loodud metsadest, ning ii) kohalike omavalitsuste metsad, mis koosnevad kohalike omavalitsuste nimel olevatest kaitsealustest metsadest, riigi üleantud metsadest ning kohalike omavalitsuste poolt maapiirkondades omandatud või loodud metsadest;

b) eraõiguslike juriidiliste isikute metsadest, mis koosnevad looduslikest metsadest või metsadest, mille eraõiguslikud juriidilised isikud on loonud nõuetekohaselt omandatud maadele, ja kogukonnametsadest;

c) füüsiliste isikute metsadest, mis hõlmavad järgmist:

-looduslikud metsad maadel, millele nendel isikutel on omandiõigus või tavaõigused vastavalt Côte d’Ivoire’i maaõigusaktidele;

-metsaistandused, mis on rajatud maa-alale, millele neil isikutel on omandiõigus, tavaõigused või rendiõigus;

d) väljaspool metsi asuvatest looduslikest ja istutatud puudest;

e) imporditud puidust; vastavalt käesoleva lisa punktile 5 tunnustatakse FLEGT-litsentsi või CITESi loaga imporditud puit automaatselt õiguspäraseks;

f) metsade mahavõtmisest ja raadamisest ning arestitud metsaressurssidest. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab metsade mahavõtmisest ja raadamisest saadud puitu ning arestitud või konfiskeeritud puitu, kuid sellele ei ole võimalik saada FLEGT-litsentsi.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem ei hõlma läbiveetavat puitu, sest see kolmandast riigist pärit puit tuuakse Côte d’Ivoire’i territooriumile tolli järelevalve all ja viiakse sealt välja samal kujul, nii et päritoluriik ei muutu ja ilma et seda oleks töödeldud või turustatud. Läbiveetav puit jääb seega õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga hõlmatud tarneahelast eraldiseisvaks, selle õiguspärasust ei kontrollita õiguspärasuse kontrollimise süsteemi abil ning FLEGT-litsentsimissüsteem seda ei hõlma. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem ei hõlma ka Côte d’Ivoire’i imporditavaid ja reeksporditavaid lõpptooteid.

3.2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga hõlmatud turud

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab järgmisi turge:

a) liidu turg: õiguspärasuse kontrollimise süsteem võimaldab kontrollida, kas liidu turule saatmiseks või seal turustamiseks mõeldud puit, sealhulgas imporditud puit, on toodetud õiguspäraselt. Süsteemiga on ette nähtud menetlused ja vastavuskontrollid, millega tagatakse, et liitu suunduvasse tarneahelasse ei satu õigusvastase ega teadmata päritoluga puitu. FLEGT-litsents väljastatakse pärast seda, kui liidu turule mõeldud puidu õiguspärasust on kontrollitud;

b) turud väljaspool liitu: õiguspärasuse kontrollimise süsteem võimaldab kontrollida, kas väljaspool liitu asuvatele turgudele eksportimiseks mõeldud puit, sh imporditud puit, on toodetud õiguspäraselt; pärast seda, kui väljaspool liitu asuvatele turgudele mõeldud puidu õiguspärasust on kontrollitud, antakse välja avalik õiguspärasuse sertifikaat;

c) riigisisene turg: õiguspärasuse kontrollimise süsteem võimaldab kontrollida, kas riigisiseseks tarbimiseks mõeldud puit, sh imporditud puit, on toodetud õiguspäraselt; avaliku õiguspärasuse sertifikaadi võib välja anda pärast seda, kui on kontrollitud sellele turule mõeldud puidu õiguspärasust.

3.3. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemis osalevad isikud

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem eeldab järgmiste osalejate kaasamist:

a) lepingu rakendamise ühiskomitee on rakendusvolitustega struktuuriüksus, mille käesoleva lepingu osalised loovad käesoleva lepingu artikli 19 ja X lisa kohaselt;

b) riigi kontrollisüsteemi tagavad haldusasutused ja nende haldusalas olevad struktuuriüksused, kellel on õigus teha õiguspärasuse ja jälgitavuse kontrollimise toiminguid ning kelle ülesanne on tagada käesoleva lepingu II lisas viidatud õigusaktide järgimine (vt käesoleva lisa punkt 4.1);

c) Côte d'Ivoire loob käesoleva lepingu rakendamisel riikliku metsahalduskomitee (Comité National de Gouvernance Forestière, CNGF, edaspidi „metsahalduskomitee“), mille alalise tehnilise sekretariaadi ülesannete täitmise eest hoolitseb metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus. Selle talituse nimetab ametisse metsaamet, kes annab talle toimimisvahendid, et tagada tema sõltumatus. Metsahalduskomitee ning tema sekretariaadina tegutsev metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus moodustub praeguse vabatahtliku partnerluse lepingu tehnilise läbirääkimiskomitee (Comité Technique de Négociation de l'Accord de Partenariat Volontaire) ja tema sekretariaadi pinnalt. Lisaks volitustele, mis on seotud metsade kaitsmise, taastamise ja laiendamise riikliku strateegia rakendamisega, täidab metsahalduskomitee õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja selle süsteemiga seotud kaebuste menetlemise süsteemi juhtkomitee ülesandeid. Côte d’Ivoire tagab, et metsandussektori eri sidusrühmad, sealhulgas avalik ja erasektor, kodanikuühiskond ja traditsioonilised hõimud, kuuluvad metsahalduskomiteesse ning täidavad tulemuslikult õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud ülesandeid. Metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus on alaline struktuuriüksus, mis abistab metsahalduskomiteed tema juhtimis- ja kaebuste menetlemise ülesannete täitmisel, haldab andmehaldussüsteemi ning hõlbustab dialoogi eri haldusüksuste vahel, mida õiguspärasuse kontrollimise süsteem puudutab, eelkõige töörühma kaudu, milles nad on esindatud;

d) litsentside väljastamise asutus on üksus metsade eest vastutava ministeeriumi haldusalas (vt käesoleva lisa punkt 8 ja käesoleva lepingu V lisa);

e) kontrolliauditeid teeb üks või mitu kontrolliagentuuri, kes on eraõiguslikud üksused, kelle on sel eesmärgil käesoleva lepingu rakendamise etapis heaks kiitnud metsaamet (vt käesoleva lisa punkt 4.2.2);

f) õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab kõiki puidu väärtusahelas osalevaid ettevõtjaid; käesoleva lepingu II lisas sätestatud vastavushindamise tabelid on koostatud kolme liiki ettevõtjate alusel: i) metsa ülestöötajad on juriidilised või füüsilised isikud, kelle on metsade eest vastutav ministeerium metsa ülestöötamise tagamiseks heaks kiitnud; puulangetamist, puude ettevalmistamist veoks ja puiduvedu ning muud raietegevust ärieesmärkidel käsitatakse metsa ülestöötamisena; ii) puidutöötlejate hulka kuuluvad isikud, kes valmistavad materiaalseid kaupu tooraine töötlemise ja väärindamise teel; nad vastutavad ka puiduveo eest töötlusettevõtete vahel; iii) riigisisesel turul tegutsevate puidumüüjate ning puidu importijate ja eksportijate hulka kuuluvad ettevõtjad, kes puitu turustavad, impordivad või ekspordivad;

g) kodanikuühiskond osaleb õiguspärasuse kontrollimise süsteemis sõltumatu vaatlejana; ta suhtleb õiguspärasuse kontrollimise süsteemi teiste osalistega, osaleb kontrollitegevuses vaatlejana ning tal on juurdepääs selle sõltumatu vaatlusfunktsiooni jaoks vajalikule teabele (vt käesoleva lisa punkt 10);

h) sõltumatu audiitor hindab õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetekohast täitmist ja tulemuslikkust (vt käesoleva lisa punkt 9 ja käesoleva lepingu VI lisa). Sõltumatud auditid hõlmavad osaliste rolli ja tegevust, mis on seotud õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga. Et teha kindlaks, kas kontrollimise käigus on tegelikult tuvastatud nõuetele mittevastavuse juhtumeid järelevalves ja kohapeal, auditeerib sõltumatu audiitor järgmiste isikute asjakohaseid tegevusi:

-asutused, mis vastutavad ülestöötamis-, töötlemis- ja turustamislubade väljaandmise eest;

-asutused, mis vastutavad õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalve eest;

-metsa ülestöötajad, töötlejad, importijad, eksportijad ja müüjad.

Järgmisel joonisel on illustreeritud nende eri osalejate vahelist tegevust.

Joonis 2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemis osalevad isikud

3.4. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga hõlmatud tegevused

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab metsandussektori ettevõtjate kõiki tegevusi alates lubade andmisest, metsa ülestöötamisest, töötlemisest, turustamisest riigisisesel turul kuni käesoleva lepingu I lisas loetletud toodete ekspordi ja impordini. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab ka riigi pädevate struktuuriüksuste tegevust seoses dokumentide väljastamise ja järelevalvega.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem põhineb õiguspäraselt toodetud puidu määratlusel (vt II lisa), mille alusel hinnatakse kõigi puidu tootmise ja turustamisega seotud tegevuste vastavust õigusnormidele.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab tõhustatud järelevalvet ja kontrolli, et tagada vastavus õiguspärasuse ja jälgitavuse nõuetele ning tuvastada nende nõuete igasugune rikkumine.

4. Järelevalve ja kontroll

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem on kaheetapiline. Esimene etapp on pädevate haldustalituste järelevalve (riigi järelevalve). Teine etapp on järelevalve, mida teeb üks või mitu metsaameti heakskiidetud eraõiguslikku kontrolliagentuuri, mille tegevuse üle teeb järelevalvet metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus.

4.1. Järelevalve

Õiguspärasuse järelevalve eesmärk on tagada, et ettevõtjad on seaduslikult asutatud ja heaks kiidetud ning et kogu metsandus- ja puidusektori tegevus on õiguspärane.

Jälgitavuse kontrolli eesmärk on jälgida puidu liikumist ülestöötamiskohast või piiripunktist (kus puit Côte d’Ivoire’i siseneb) kuni riigisisesel turul turustamise kohani või ekspordikohani nii, et tarneahela pidavus oleks tagatud.

See etapp hõlmab tavapärast järelevalvet, mida teevad riigi pädevad struktuuriüksused ning mis on sätestatud õigusraamistikus ja järelevalvemenetlustes. Järelevalvet tehakse seega sektori kõigi ettevõtjate üle: metsa ülestöötajad, töötlejad, eksportijad, importijad ja müüjad.

4.1.1. Õiguspärasuse järelevalve

Õiguspärasuse järelevalve hõlmab nende volitatud haldusasutuste tegevust, kelle ülesanne on tagada, et käesoleva lepingu II lisas nimetatud õiguslikke ja regulatiivseid nõudeid täidetakse (vt allpool esitatud tabel).

Tabel. Peamised riiklikud struktuuriüksused, mis on seotud õiguspärasuse järelevalvega ettevõtjate liikide kaupa

Tabel 1. Metsa ülestöötaja

Tabel 2. Töötleja

Tabel 3. Eksportija/importija (müüjad)

1. põhimõte: seaduslikult asutatud ja heaks kiidetud

järelevalvet teevad eelkõige pädevad kohtud (kaubanduskohus, esimese astme kohus või kohalikud kohtumajad), sotsiaalkindlustuse eest vastutav struktuuriüksus ning maksu-, kaubandus- ja metsaasutused

järelevalvet teevad eelkõige pädevad kohtud (kaubanduskohus, esimese astme kohus või kohalikud kohtumajad), sotsiaalkindlustuse eest vastutav struktuuriüksus ning maksu-, kaubandus- ja metsandusasutused

järelevalvet teevad eelkõige pädevad kohtud (kaubanduskohus, esimese astme kohus või kohalikud kohtumajad), sotsiaalkindlustuse eest vastutav struktuuriüksus ning maksu-, kaubandus- ja metsaamet

2. põhimõte: ettevõtjal on metsaressursside kasutamise õigused

järelevalvet teevad eelkõige metsandus- ja maa-asutused

ei kohaldata

ei kohaldata

3. põhimõte: tegutsetakse kooskõlas kehtivate õigusnormidega

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja maksuamet

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja maksuamet

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet, maksuamet ja tolliamet

4. põhimõte: puiduvedu

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja tolliamet

5. põhimõte: keskkonnakohustused

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja keskkonnaamet

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja keskkonnaamet

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja keskkonnaamet

6. põhimõte: tööõigusest tulenevad kohustused

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet, sotsiaalkindlustuse, töötervishoiu ja -ohutuse ning tööhõive eest vastutavad struktuuriüksused

järelevalvet teevad eelkõige metsaamet, sotsiaalkindlustuse, töötervishoiu ja -ohutuse ning tööhõive eest vastutavad struktuuriüksused

järelevalvet teevad eelkõige metsamet, sotsiaalkindlustuse, töötervishoiu ja -ohutuse ning tööhõive eest vastutavad struktuuriüksused

Selle etapi toimingud hõlmavad dokumentide väljastamist, dokumentide kontrolli (dokumendi kehtivus ja nõuetekohasus, andmete vastavus jne), kohapealseid kontrolle ning pädevate asutuste muid kontrollitoiminguid.

Õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalve menetluste üksikasjad ja pädevuste jaotus muutuvad korrapäraselt, et võtta arvesse poliitilisi prioriteete, ministeeriumide korraldust ning halduskontrolli menetluste ja dokumentide digitaliseerimist. Côte d’Ivoire tagab, et kõik käsiraamatud, suunised ja muud haldusdokumendid, mis sisaldavad eri haldusasutuste järelevalvemenetlusi, tehakse üldsusele kättesaadavaks, avaldades need FLEGT vabatahtliku partnerluse lepingu veebisaidil. See puudutab muu hulgas järgmisi dokumente:

-õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud asutuste menetlusjuhendid;

-tehnilised eeskirjad ja standardid, mille on kindlaks määranud haldusasutused, mida õiguspärasuse kontrollimise süsteem puudutab.

4.1.2. Jälgitavuse järelevalve

Riiklik jälgitavussüsteem võimaldab jälgida kogu puitu alates ülestöötamiskohast või piiripunktist (kus puit Côte d’Ivoire’i siseneb) ning seejärel veo- ja töötlemisetappides kuni turustamis- või ekspordikohani välja. Et tagada puidu tulemuslik jälgitavus kogu tarneahelas, tagab riiklik jälgitavussüsteem, et esitatud andmed on igas etapis õiged ja ühest etapist teise järjepidevad.

Riiklik jälgitavussüsteem finaliseeritakse käesoleva lepingu elluviimise ajal. Jälgitavuse järelevalvet tehakse vastavalt järgmistele põhietappidele.

Etapp 0: metsamaatüki piiride kontroll

Etapp 1: kaardistamine/inventuur

Etapp 2: puude langetamine ning kännu ja tüve märgistamine

Etapp 3: veoks ettevalmistamine (järkamine metsas)

Etapp 4: palkide laadimine

Etapp 5: palkide vedu tehase palgilattu

Etapp 6: palkide vastuvõtmine tehase palgilaos

Etapp 7: palgi ettevalmistamine (kalibreerimine ja järkamine)

Etapp 8: sisenemine töötlemisahelasse

Etapp 9: töötlemine

Etapp 10: tootmise järelevalve (sh vajaduse korral pakkimine)

Etapp 11: turustamise järelevalve

Côte d’Ivoire’i metsaamet koostab puidu jälgitavuse järelevalve käsiraamatu ja avaldab selle oma veebisaidil.

4.2. Kontroll

4.2.1. Kontrolli eesmärgid

Kontrollietapp lisandub järelevalveetapile, et tagada imporditud, turustatud või eksporditud puidu õiguspärasus ja jälgitavus. Seega ei kontrollita mitte ainult ettevõtjate tegevust, vaid ka pädevate riiklike struktuuriüksuste tegevust seoses dokumentide väljastamise ja järelevalvega.

Üldjuhul kontrollitakse õiguspärasust ettevõtja- ja ülestöötamisloapõhiselt ja see kehtib teatava ajavahemiku jooksul ja seda saab pikendada. Jälgitavust kontrollitakse saadetiste kaupa. Konkreetsetel juhtudel, mida on kirjeldatud punktis 4.2.3 osutatud kontrollikäsiraamatus, on siiski võimalik, et õiguspärasust kontrollitakse saadetiste kaupa või et jälgitavust kontrollitakse ettevõtja kaupa.

4.2.2. Kontrolliagentuurid

Kontrolliauditeid teeb üks või mitu metsaameti heakskiidetud eraõiguslikku agentuuri (edaspidi „agentuur“). Niisugune heakskiit annab agentuurile õiguse kontrollida õiguspärasust ja jälgitavust õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames. Heakskiit antakse pärast mitut sidusrühma hõlmava nõuandekomisjoniga konsulteerimist avatud ja läbipaistvat protsessi järgides kindlaks ajavahemikuks, mida saab pikendada.

Heakskiidu saamiseks peab agentuur suutma tõendada järgmisi kvalifikatsioone:

-tõendatud kogemus metsamajandamise, puidutöötluse, puidu jälgitavuse, veo, logistika, tolli ja tarneahela juhtimissüsteemide auditeerimisel ning vastavushindamisel;

-head teadmised puidu ja puittoodetega kauplemisest riigi, allpiirkondlikul (Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus, ECOWAS) ja rahvusvahelisel tasandil ning metsakaubandussektorist;

-head teadmised Côte d’Ivoire’i metsa- ja puidutööstusest;

-suurepärane suuline ja kirjalik suhtlemisoskus prantsuse keeles;

-tõendatud suutlikkus teha koostööd paljude sidusrühmadega.

Lisaks peab agentuur täitma järgmisi nõudeid:

-tõendama oma erapooletust ning seda, et tal ei ole õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga hõlmatud metsandusettevõtjate ja haldusasutustega seoses huvide konflikte ega isiklikke huve;

-tal on auditite alal kvalifitseeritud ja kogenud töötajad.

Agentuuri peamised ülesanded on järgmised:

-teha niisuguseid esmatasandi auditeid, mille käigus kontrollitakse dokumente;

-teha niisuguseid teise tasandi auditeid, mille käigus kontrollitakse dokumente;

-teha kohapealseid kontrolliauditeid;

-korraldada ava- ja lõpukoosolekuid;

-koostada kontrolliaruandeid ja registreerida need andmehaldussüsteemis.

Agentuur peab:

-näitama igal ajal ja igas olukorras üles asjatundlikkust ja usaldusväärsust;

-tuginema oma järeldustes faktilistele asjaoludele ja tõendavatele andmetele, mis on saadud eelkõige kohapealsete uurimiste ja dokumentide analüüsimise käigus;

-konsulteerima kõigi sidusrühmadega ja eelkõige organisatsioonidega, kes tegelevad sõltumatu metsavaatlusega;

-järgima kontrollikäsiraamatus ette nähtud menetlusi ja tavasid (vt punkt 4.2.3).

Metsaameti metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus teeb kontrolliagentuuride tegevuse üle järelevalvet.

4.2.3. Kontrollikäsiraamat

Kontrolliaudit (edaspidi „audit“) hõlmab kõiki õiguspärasuse ja jälgitavuse kontrollimise toiminguid, mille kohta on sõlmitud ettevõtja ja agentuuri vaheline auditeerimisleping. Et tagada ühtsed kontrollinõuded, koostab Côte d’Ivoire osalusprotsessi raames kontrolli haldusliku ja tehnilise käsiraamatu (edaspidi „kontrollikäsiraamat“), milles loetletakse näitajad. See kontrollikäsiraamat sisaldab ka juhiseid, üksikasjalikke reegleid ja kontrollivahendeid, mis hõlmavad eri kontrolliülesandeid. Lepingu rakendamise ühiskomitee kiidab selle heaks ja Côte d’Ivoire avaldab selle.

4.2.4. Auditeerimisleping

Ettevõtja sõlmib agentuuriga lepingu, milles täpsustatakse kontrollimise ulatust. Õiguspärasuse kontroll võib hõlmata kas ettevõtja kogu tegevust või selle ühte osa, mis on selgelt kindlaks määratud vastavalt ressursside kasutamise õigusele (nt konkreetse kontsessiooniga seotud tehingud). Jälgitavuse kontrollimine võib hõlmata ainult ettevõtjatelt pärinevaid puidusaadetisi, lube ja tehinguid, mille õiguspärasust on kontrollitud.

Enne kontrollitoimingute alustamist tuleb ettevõtja ja agentuuri vahel sõlmida auditeerimisleping, milles määratakse kindlaks kontrolli ulatus, maksumus ja tingimused. Auditeerimislepingu koopia tehakse kättesaadavaks ametiasutustele ja sõltumatule audiitorile, registreerides selle andmehaldussüsteemis. Sõltumatud vaatlejad võivad kontrollimise ulatuse, maksumuse ja tingimustega tutvuda.

4.2.5. Kontrollikava ja -tegevused

Pärast auditeerimislepingu allkirjastamist koostab agentuur kontrollikava, mis sisaldab meeskonna määramist, kontrollikava ja tegevuse ajakava. See kontrollikava saadetakse ettevõtjale ja kontrollitoimingute kuupäevad lepitakse kokku punktis 4.2.6 osutatud avakoosolekul.

4.2.6. Avakoosolek

Avakoosolekul arutab agentuur ettevõtja juuresolekul auditi eesmärki, ulatust, ajakava ja meetodeid, et ettevõtja saaks esitada küsimusi kontrollitoimingute tegemise meetodite ja läbiviimise kohta. Koosoleku protokoll ja kontrollikava tehakse ettevõtja nõusolekul kättesaadavaks haldusasutustele, sõltumatutele vaatlejatele ja sõltumatule audiitorile, registreerides need andmehaldussüsteemis.

4.2.7. Auditeerimistegevused

Selleks et koguda tõendeid II lisas sätestatud vastavushindamise tabelites kindlaks määratud õiguspärasuse nõuete täitmise kohta, teeb agentuur kontrolle mitmel tasandil:

a) esmatasandi dokumentide kontroll: eesmärk on kontrollida kõigi kontrollikäsiraamatus nimetatud dokumentide olemasolu ja nõuetele vastavust; see hõlmab järgmist: i) kontrollitakse, kas kõik õiguspärasust puudutavad dokumendid on andmehaldussüsteemis olemas; kui dokumente on puudu, palub agentuur ettevõtjal ja vajaduse korral asjaomasel ametiasutusel lisada puuduvad dokumendid; ii) kontrollitakse dokumentide nõuetele vastavust, sealhulgas pitserite, allkirjade, kuupäevade ja muude vormielementide nõuetele vastavust ning nendes dokumentides sisalduvate andmete õigsust; iii) kontrollitakse ettevõtjasisest jälgitavussüsteemi andmehaldussüsteemi funktsioonide abil;

b) teise tasandi dokumentide kontroll: riskianalüüsil põhinev audit hõlmab dokumentide ehtsuse, nõuetekohasuse ja kehtivuse põhjalikku kontrollimist; see põhjalik dokumentide kontroll hõlmab järgmist: i) kontrollitakse dokumentide ehtsust dokumendid välja andnud asutuste ja struktuuriüksuste juures; ii) kontrollitakse dokumentide väljastamise korra, sealhulgas ülestöötamis-, töötlemis- ja turustamislubade väljaandmise korra järgimist; iii) kontrollitakse põhjalikult näitajates sisalduvaid andmeid, sealhulgas tehakse ristkontrolle muude dokumentidega, ja iv) kontrollitakse põhjalikult ettevõtjasisest jälgitavussüsteemi;

c) kohapealne kontroll; iga riskianalüüsil põhinev audit hõlmab ühte või mitut kohapealset kontrollkäiku, mille eesmärk on kontrollida, kas näitajate olemasolu ja neile vastavus kajastavad tegelikult II lisas esitatud õiguspäraselt toodetud puidu määratluses esitatud õiguspärasuse tingimuste järgimist kohapeal.

Punktides b ja c osutatud riskianalüüse teevad agentuurid. Neis võetakse arvesse varasemate (sama auditi ja varasemate auditite käigus tehtud) kontrollide tulemusi, sõltumatu vaatluse raames esitatud või avaldatud teavet, kaebuste menetlemise süsteemis saadud kaebusi, võimalikke eraõiguslikke sertifikaate ja teavet, mida haldusasutused, metsahalduskomitee, lepingu rakendamise ühiskomitee või sõltumatu audiitor peavad sel eesmärgil asjakohaseks. See tähendab, et avakoosolekul ettevõtja ja agentuuri vahel kokku lepitud kontrollitoiminguid ja ajakava saab täiendada lisategevuste ja -ülesannetega, mis põhinevad pärast seda etappi tuvastatud või edastatud teabel. Kontrollikäsiraamatus kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas agentuur neid riskianalüüse auditi eri etappides teeb. Metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus määrab andmehaldussüsteemis kindlaks riskianalüüsis arvesse võetavad andmed ning ajakohastab neid korrapäraselt.

4.2.8. Lõpukoosolek

Lõpukoosolekul esitab agentuur ettevõtjale kontrolli tulemused ja järeldused, eelkõige kõik tuvastatud probleemid. Siis on ettevõtjal võimalus esitada kontrolli tulemuste kohta küsimusi ja anda vastuseid või selgitusi agentuuri esitatud teabe kohta. Koosoleku protokoll tehakse ettevõtja nõusolekul kättesaadavaks haldusasutustele, sõltumatutele vaatlejatele ja sõltumatule audiitorile, registreerides selle andmehaldussüsteemis.

4.2.9. Auditiaruanne

Agentuur koostab kontrollikäsiraamatus esitatud näidise järgi auditiaruande, mis sisaldab kõigi võimalike rikkumiste kirjeldust ning järeldusettepanekut selle kohta, kas auditeerimislepingus kindlaks määratud toimingud ja saadetised on nõuetega kooskõlas või mitte. See esialgne auditiaruanne edastatakse ettevõtjale, kes võib anda selgitusi või vastuseid.

Pärast ettevõtja vastuste läbivaatamist tehakse lõpparuanne ja ettevõtja märkused (kui neid on) kättesaadavaks ametiasutustele, sõltumatutele vaatlejatele ja sõltumatule audiitorile, registreerides need andmehaldussüsteemis.

4.2.10. Otsuse tegemine õiguspärasuse küsimuses

Agentuuri järeldused ja soovitused võimaldavad metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitusel teha otsuse nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta, näidates olenevalt juhtumist andmehaldussüsteemis ettevõtjale rohelist või punast tuld olenevalt tehtud kontrolli ulatusest (vt punkt 4.2.4).

On kaks võimalikku juhtumit.

-Kui ettevõtja ei vaidle auditiaruandes esitatud järeldustele või soovitustele vastu, teeb metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus otsuse kuni seitsme kalendripäeva jooksul. Kui metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus otsustab näidata ettevõtjale punast tuld (esineb nõuetele mittevastavus), teavitatakse agentuuri ja ettevõtjat argumentidest, mille põhjal niisugune otsus tehti, andmehaldussüsteemis.

-Kui ettevõtja ei nõustu auditiaruandes esitatud järelduste või soovitustega või mõnel muul põhjusel, mida metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus peab asjakohaseks, võib talitus pikendada otsuse tegemise tähtaega. Metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus teatab selle pikendatud tähtaja ettevõtjale andmehaldussüsteemis või kirjalikult kuni seitsme kalendripäeva jooksul.

Metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talituse otsuse peale võib esitada kaebuse, kasutades käesoleva lisa punktis 11 kirjeldatud kaebuste menetlemise süsteemi (vaie metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitusele, ja seejärel vajaduse korral kaebus metsahalduskomiteele).

Mittevastavuse korral (punane tuli) võib ettevõtja pärast mittevastavuse probleemi lahendamist sõlmida mõne agentuuriga uue lepingu erikontrolliauditi kohta, et kinnitada mittevastavuse kõrvaldamist. Kui aga mittevastavuse lahendamise kinnitamiseks ei ole tarvis teha uut kontrolli kohapeal, võib metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus seda kinnitada ilma, et ettevõtja peaks läbima eriauditi.

Nõuetele vastavus (roheline tuli) kehtib üks aasta, mille möödumisel peab ettevõtja sõlmima uue auditeerimislepingu, milles võetakse arvesse eelmise auditi tulemusi.

Metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus võib nõuetele vastavuse kehtivusaja jooksul nõuetele vastavuse vajaduse korral peatada või tühistada metsahalduskomitee otsuse alusel pärast kaebuse menetlemist. Peatamise või tühistamise otsus tehakse uue teabe, kaebuste, eriauditite (vt punkt 4.2.12) või muu asjakohase põhjal. Põhjused edastatakse ettevõtjale andmehaldussüsteemis. Kui andmehaldussüsteem ei tööta, edastatakse see teade ettevõtjale kirjalikult.

4.2.11. Otsuse tegemine jälgitavuse küsimuses

Et agentuur saab puidusaadetiste jälgitavust tarneahela eri etappides kontrollida üksnes auditi ajal, sisaldab aruanne järeldusi ja soovitusi toimingute üldise jälgitavuse kohta auditi ajal.

Pärast FLEGT-litsentsi taotluse kättesaamist kontrollib metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus taotlusega hõlmatud saadetise jälgitavust, kasutades andmehaldussüsteemi ja võttes arvesse agentuuri aruannet.

Metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus võib küsida ettevõtjalt lisateavet või nõuda punkti 4.2.12 kohast eri- või lisaauditit.

4.2.12. Eri- või lisaauditid

Ajavahemikul, mille õiguspärasust kontrolliti, peavad asjaomased ettevõtjad teavitama metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitust kõikidest olulistest muutustest omandisuhetes, struktuurides, majandamises või asjaomastes tehingutes. Metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus võib nõuda, et ettevõtja teeks selle teabe ja muude asjakohaseks peetavate asjaolude põhjal eri- või lisaauditi.

Lisaaudit vastab punktides 4.2.4–4.2.11 kirjeldatud uuele auditile, milles võetakse arvesse eelmise auditi asjakohaseid tulemusi. Eriaudit võimaldab kontrollida konkreetseid punkte, et täiendada eelmise auditi (mis on tehtud vähem kui 12 kuud enne seda eriauditit) tulemusi. Eriaudit võimaldab ka kinnitada eelmise auditi käigus tuvastatud nõuetele mittevastavuste lahendamist. Seetõttu kehtivad eriauditi tulemused ainult ajani, kuni kehtib eriauditiga täiendatav esialgne audit. Kontrollikäsiraamat peab sisaldama nende lisa- ja eriauditite tegemise üksikasjalikku korda.

Joonis 3. Kontrolliauditi etapid

5. Era- ja avalike sertifikaatide tunnustamine

Metsandussektori heade tavade tunnustamiseks võib riskihindamismenetluse raames kasutada erasektori sertifitseerimissüsteeme, mis hõlmavad kohaldatavatele õigusaktide järgimise kontrollimist.

Selleks hindab Côte d’Ivoire erasektori sertifitseerimissüsteeme vastavalt õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetele ja koostab tunnustatud erasektori sertifitseerimissüsteemide loetelu, et neid riskianalüüsi ajal arvesse võetaks. See loetelu edastatakse lepingu rakendamise ühiskomiteele ja avaldatakse metsade eest vastutava ministeeriumi veebisaidil. Tunnustatud süsteemide loetelu hinnatakse uuesti ja vajaduse korral ajakohastatakse korrapäraselt.

Côte d’Ivoire võib välja töötada menetlused, mis võimaldavad kasutada teise lõigu kohaselt tunnustatud erasektori sertifitseerimisauditit ka kontrolliauditina. Neid menetlusi tuleb üksikasjalikult kirjeldada kontrollikäsiraamatus.

FLEGT-litsentsi ja/või CITESi loaga imporditud puidu õiguspärasust tunnustatakse automaatselt. Imporditud puidu õiguspärase päritolu tõendamiseks võib kasutada ka erasektori ja riiklikke sertifitseerimissüsteeme.

6. Andmehaldussüsteem

Côte d’Ivoire on loonud riikliku tsentraliseeritud süsteemi õiguspärasuse ja jälgitavuse dokumenteerimiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks.

Andmehaldussüsteemi haldab metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus. Volitatud ettevõtjad ja haldusasutused kasutavad süsteemi selleks, et registreerida õiguspärasuse kontrollimiseks kasutatavad andmed ja dokumendid. Haldusasutustel on ka õigus süsteemi andmeid kinnitada. Erijuhtudel võib dokumendid haldusasutusele esitada või saata kirjalikult. Kui andmehaldussüsteem ei tööta, edastatakse selles registreeritavate dokumentide koopiad haldusasutusele kirjalikult ning tehakse kättesaadavaks sõltumatuks vaatluseks ja sõltumatuks auditeerimiseks. Kui süsteem on uuesti tööle hakanud, registreeritakse asjaomased dokumendid kontrollikäsiraamatu kohaselt.

Kontrolliagentuurid võivad pääseda andmehaldussüsteemile ligi ilma muudatuste tegemise õiguseta, et teha oma ülesannete hulka kuuluvaid dokumentide kontrollimisi. Agentuurid võivad ka registreerida punktis 4.2 ette nähtud kontrollimise tulemusel saadud dokumente.

Sõltumatul audiitoril ja sõltumatusse vaatlemisse kaasatud kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ligipääs andmehaldussüsteemile ilma muudatuste tegemise õiguseta, et tutvuda kogu olulise või asjakohase teabe või kõigi oluliste või asjakohaste dokumentide ja andmetega, hindamaks õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetekohast rakendamist ja tulemuslikkust.

Côte d’Ivoire koostab ja avaldab andmehaldussüsteemile ligipääsemise õiguste saamise tingimused ja korra ning määrab kindlaks üldsusele kättesaadavad andmed.

7. Nõuetele mittevastavuse juhtumite menetlemine

Nõuetele mittevastavuse juhtumeid saab tuvastada ja käsitleda kontrolli eri etappides. Igast kontrollimise käigus tuvastatud nõuetele mittevastavuse juhtumitest teatatakse ettevõtjale ja vajaduse korral asjaomasele haldusasutuse talitusele, et oleks võimalik esitada lisateavet ning võtta selle lahendamiseks parandusmeetmeid.

Nõuetele mittevastavuse juhtumid, mis puudutavad dokumentide väljaandmise ja järelevalve eest vastutavaid pädevaid riiklikke struktuuriüksuseid, edastab kontrolliagentuur andmehaldussüsteemis metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitusele ning asjaomasele haldustalitusele. Töörühm, milles on esindatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud haldusasutuste eri talitused, aitab nõuetele mittevastavuse juhtumeid menetleda ja lahendada ning võib anda asjaomastele talitustele sellekohaseid soovitusi. Kõnealuse töörühma sekretariaadi ülesandeid täidab metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus.

8. FLEGT-litsentside ja õiguspärasust tõendavate avalike sertifikaatide väljaandmine

FLEGT-litsents on vahend, millega tõendada, et puit on toodetud õiguspäraselt ja seda on jälgitud. See antakse välja pärast seda, kui on kontrollitud liitu eksporditava puidu õiguspärasust ja jälgitavust.

Liidu liikmesriikidesse suunduva puiduekspordi korral peab I lisa loetellu kuuluva puidu ja puittoodete eksportimiseks olema FLEGT-litsents. Selle annab välja litsentse väljastav asutus, mille on määranud või asutanud metsade eest vastutav minister ja mis tegutseb tema alluvuses.

FLEGT-litsentside väljaandmise kord ja tehnilised kirjeldused on esitatud käesoleva lepingu V lisas.

Liiduvälistele eksporditurgudele mõeldud puidu õiguspärasust tõendatakse ka avalike sertifikaatidega, mille Côte d'Ivoire annab välja pärast õiguspärasuse ja jälgitavuse kontrollimist, nagu on kirjeldatud käesolevas lisas. Avaliku õiguspärasuse sertifikaadi võib väljastada omamaiseks tarbimiseks mõeldud puidule pärast seda, kui õiguspärasuse kontrollimise süsteemist on kontrollitud, et puit on toodetud õiguspäraselt.

9. Sõltumatu audit

Sõltumatu auditiga hinnatakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetekohast rakendamist ja tulemuslikkust. See võimaldab ka tuvastada lünki ja puudusi, mis esinevad õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisel, ning esitada soovitusi lepingu rakendamise ühiskomiteele.

Kui neid on, võetakse sõltumatu audiitori tuvastatud lünki ja puudusi õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisel kontrolliprotsessis arvesse, eelkõige riskianalüüside puhul, et teha kindlaks vajadus teise tasandi kontrolli ja kohapealse kontrolli järele.

Sõltumatu auditi juhised on esitatud VI lisas.

10. Sõltumatu vaatlus

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab sõltumatut vaatlust, mida teostavad kodanikuühiskonna organisatsioonid. Sõltumatu vaatlus on mitteriiklik vaatlusülesanne, mille eesmärk on jälgida metsandus- ja agrometsandustegevusi. See ülesanne on ette nähtud Côte d’Ivoire’i õigusaktidega ja seda teostavad kodanikuühiskonna organisatsioonid; eesmärk on koguda ja jagada usaldusväärset ja kontrollitavat teavet metsamajandamise kohta, et parandada metsade valitsemist. Tegemist on seega tegevusega, mis toimub alaliselt või volituste kehtivusaja jooksul. Sõltumatu vaatlus võib seega olla väline või toimuda volituse alusel.

Sõltumatu vaatlus hõlmab õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames järgmisi tegevusi:

-iseseisvate sõltumatute vaatlusmissioonide korraldamine;

-osalemine vaatlejana kontrollimissioonidel ja kohapealsetes kontrolliauditites;

-häirete, neile viitavate näitajate ja metsandustegevuse suhtes kohaldatavate õigusnormide rikkumise juhtumite tuvastamine ning sõltumatute vaatlusaruannete koostamine;

-sidusrühmade teavitamine täheldatud õigusvastasest tegevusest.

Organisatsioonidel, kes viivad ellu sõltumatut vaatlustegevust, on juurdepääs andmehaldussüsteemile.

Sõltumatu vaatluse aruanded registreeritakse andmehaldussüsteemis ning neid võetakse arvesse kontrolliprotsessis, eelkõige riskianalüüside puhul, et teha kindlaks teise tasandi ja kohapealse kontrolli vajadused ning eri- või lisaauditite vajadused.

Organisatsioonid, kes teevad sõltumatuid vaatlusi, võivad auditiülesannetes osaleda oma kulul, järgides samas ärisaladuste konfidentsiaalsust.

Sõltumatud vaatluse missioonid puudutavad ettevõtjaid ja nende tegevust, aga ka pädevate riiklike struktuuriüksuste tööd, eelkõige mis puudutab dokumentide väljaandmist ja järelevalvet ning kontrolliagentuuride tegevust.

11. Kaebuste haldamise süsteem

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem annab eri osalistele võimaluse esitada kaebusi seoses õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalve ja kontrolliga ning FLEGT-litsentside väljaandmisega.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaebuste menetlemise süsteem on mehhanism, mis aitab ennetada ja lahendada puidu õiguspärasuse kontrollimisega seotud konflikte ja vaidlusi dialoogi abil. See võimaldab seega õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sidusrühmadel esitada oma kaebused, vaided, vastuväited või muud liiki nõuded asjaomastele struktuuriüksustele.

Kaebuste menetlemise struktuuriüksused on metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus ning metsahalduskomitee.

Metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitusel on kaebuste menetlemisel järgmised volitused:

-võtta vastu kaebused ja esildised suulises ja kirjalikus vormis ning registreerida need andmehaldussüsteemi kaebuste registris;

-menetleda vaideid, kui kaebus puudutab ühte tema enda otsustest;

-teha vajalikud uuringud, koguda teavet või viia läbi vajalik kooskõlastamine;

-anda soovitusi metsahalduskomiteele;

-koostada ja edastada metsahalduskomiteele perioodilisi kaebuste menetlemise ja haldamise aruandeid;

-tagada kaebustele leitud lahenduste elluviimine kindlaksmääratud tähtaegade jooksul.

Metsahalduskomiteel on kaebuste menetlemisel järgmised volitused:

-anda suuniseid ja juhiseid, mida on vaja kaebuste menetlemise süsteemi rakendamiseks;

-tagada kaebuste menetlemise süsteemi rakendamise järelevalve ja hindamine;

-menetleda metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talituse otsuste peale esitatud kaebusi, kui vaiet ei rahuldatud;

-koostada ja edastada lepingu rakendamise ühiskomiteele perioodilisi kaebuste menetlemise ja haldamise aruandeid.

Et tagada laialdane ligipääs kaebuste menetlemise süsteemile, on võimalik esitada anonüümseid kaebusi. Samuti on kodanikuühiskonna organisatsioonidel, juhtidel ja traditsioonilistel hõimudel ning töötajate ametiühingutel võimalik esitada kaebus vastavalt kohalike kogukondade või töötajate nimel.

Kaebuste menetlemise kord, sealhulgas edasikaebamise tähtajad, on sätestatud kontrollikäsiraamatus.

________________

IV LISA

TINGIMUSED, MIS REGULEERIVAD
FLEGT-LITSENTSIGA HÕLMATUD CÔTE D’IVOIRE’IST EKSPORDITAVA
PUIDU JA PUITTOODETE LIIDUS VABASSE RINGLUSSE LUBAMIST

1. Üldine raamistik

Käesoleva lisa sätted põhinevad määrusel (EÜ) nr 2173/2005 ja selle rakendusmäärusel, milleks on komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1024/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 5 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) üksikasjalikud rakendusmeetmed.

2. FLEGT-litsentside menetlemine

FLEGT-litsents edastatakse selle liidu liikmesriigi pädevatele asutustele, kus saadetis, millega litsents on kaasas, deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks. Seda võib teha elektrooniliselt või muul kiirel viisil.

Niipea kui FLEGT-litsents on vastu võetud, teavitavad eelmises lõigus osutatud pädevad asutused sellest tolliasutusi, järgides kehtivaid riigisiseseid menetlusi.

3. FLEGT-litsentside dokumentatsiooni kontroll

Paberkandjal FLEGT-litsentsid peavad vastama V lisa 1. liites esitatud näidisele. Ükskõik missugune FLEGT-litsents, mis ei vasta V lisas sätestatud nõuetele ega kirjeldustele, on kehtetu.

FLEGT-litsents loetakse kehtetuks, kui see edastatakse pärast selles märgitud kehtivusaja lõppu.

FLEGT-litsentsis ei tohi olla mahatõmbamisi ega parandusi.

FLEGT-litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, v.a juhul, kui litsentse väljastav asutus on pikenduse kinnitanud.

FLEGT-litsentsi duplikaati või asendusdokumenti ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja heaks kiitnud litsentse väljastav asutus.

4. Täiendavad teabepäringud

Kui tekib kahtlusi FLEGT-litsentsi, duplikaadi või asendusdokumendi kehtivuses või ehtsuses, võivad pädevad asutused nõuda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet.

Päringule võib lisada FLEGT-litsentsi, selle duplikaadi või asendusdokumendi koopia.

5. FLEGT-litsentsi ja saadetise vastavuse kontrollimine

Kui pädevad asutused peavad vajalikuks kontrollida saadetist täiendavalt, enne kui nad otsustavad, kas FLEGT-litsentsi aktsepteerida või mitte, võib kontrollida, kas asjaomane saadetis vastab FLEGT-litsentsis esitatud teabele ja litsentse väljastava asutuse peetavale asjaomase FLEGT-litsentsiga seotud arhiveeritud dokumentatsioonile.

Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduva puidu ja puittoodete maht või kaal ei erine vastaval FLEGT-litsentsil märgitud mahust või kaalust rohkem kui 10 %, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest FLEGT-litsentsis esitatud andmetele vastavaks.

Kui saadetise vastavuses FLEGT-litsentsile tekib kahtlusi, võib asjaomane pädev asutus küsida litsentse väljastavalt asutuselt selgitusi.

Litsentse väljastav asutus võib nõuda, et pädev asutus saadaks talle asjaomase FLEGT-litsentsi või asendusdokumendi koopia.

Vajaduse korral tühistab litsentse väljastav asutus FLEGT-litsentsi ja annab V lisas sätestatud korras välja parandatud versiooni.

Kui pädev asutus ei saa vastust 21 kalendripäeva jooksul pärast lisateabepäringu esitamist, ei aktsepteeri pädev asutus FLEGT-litsentsi ning tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja menetlustele.

FLEGT-litsentsi ei aktsepteerita, kui pärast punkti 4 kohaselt küsitud täiendava teabe esitamist või käesoleva osa kohaselt tehtud täiendavat uurimist on vajaduse korral kindlaks tehtud, et FLEGT-litsents ei vasta saadetisele.

6. Kontroll enne saadetise saabumist

FLEGT-litsentsi võib edastada enne, kui selle juurde kuuluv saadetis saabub.

FLEGT-litsentsi aktsepteeritakse, kui see vastab kõigile V lisas sätestatud nõuetele ning käesoleva lisa punktide 4 ja 5 kohaselt ei peeta täiendavat kontrolli vajalikuks.

7. Muud küsimused

Kontrollimisega seotud kulud kannab importija, kui asjaomase liidu liikmesriigi õigusaktides ega menetlustes ei ole sätestatud teisiti.

Kui esineb FLEGT-litsentside kontrollimisega seotud püsivaid lahkarvamusi või probleeme, võib küsimused suunata lepingu rakendamise ühiskomiteele ja neist teavitatakse litsentse väljastavat asutust.

8. Vabasse ringlusse lubamine

Puidu ja puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks märgitakse deklareeritava puidu ja puittoodete FLEGT-litsentsi number nende deklareerimiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44.

Kui tollideklaratsiooni esitamiseks kasutatakse infotehnoloogiat, märgitakse viide vastavasse lahtrisse.

Puitu ja puittooteid võib vabasse ringlusse lubada alles pärast seda, kui käesolevas lisas kirjeldatud menetlus on lõpule viidud.

________________

V LISA

FLEGT-LITSENTSIDE
VÄLJASTAMISE KORD JA TEHNILISED KIRJELDUSED

1. FLEGT-litsentse käsitlevad üldsätted

Käesoleva lepingu artikli 6 kohaselt on FLEGT-litsents vahend, mis tõendab, et puit ja puittooted on toodetud õiguspäraselt ning et neid on jälgitud vastavalt III lisas sätestatule.

Puidu ja puittoodete ekspordiks ELi liikmesriikidesse nõutakse FLEGT-litsentsi I lisas esitatud toodete loetelu alusel. Teiste riikide puhul väljastatakse avalik sertifikaat õiguspärasuse ja jälgitavuse kohta kooskõlas õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetega.

FLEGT-litsents väljastatakse ühe eksportija ühele liitu suunduvale saadetisele.

FLEGT-litsentside väljastamise, uuendamise või kehtivuse pikendamise, tühistamise, asendamise ja haldamise üksikasjalikud nõuded ja menetlused sätestatakse kontrollikäsiraamatus, millele on osutatud III lisa punktis 4.2.3.

2. Litsentse väljastav asutus

Litsentse väljastav asutus on struktuuriüksus metsade eest vastutava ministeeriumi haldusalas.

Litsentse väljastava asutuse koosseis, volitused ja töökorraldus määratakse kindlaks õigusaktiga.

Litsentse väljastav asutus on struktuuriüksus, mis on pädev vahetama teavet Côte d’Ivoire’i ja pädevate asutuste vahel FLEGT-litsentsidega seotud küsimustes.

3. FLEGT-litsentside väljastamise menetlus

FLEGT-litsents väljastatakse pärast eksporditava puidu ja puittoodete õiguspärasuse ja jälgitavuse kontrollimist, nagu on ette nähtud III lisas.

FLEGT-litsents saadakse järgmise menetluse kohaselt.

-Etapp 1. Taotluse vastuvõtmine. Eksportija täidab ja esitab FLEGT-litsentsi taotluse vormil, mille on kindlaks määranud litsentse väljastav asutus.

-Etapp 2. Taotluse läbivaatamine. Litsentse väljastav asutus veendub, et eksporditavate puittoodete nõuetele vastavust on kontrollitud vastavalt III lisale.

-Etapp 3. Loa andmise otsus.

-Nõuetele vastavuse korral annab litsentse väljastav asutus asjaomasele eksportijale välja FLEGT-litsentsi;

-mittevastavuse korral jätab litsentse väljastav asutus taotluse rahuldamata ja teavitab sellest asjaomast eksportijat. Nõuetele mittevastavuse juhtumite menetlemise korda on kirjeldatud III lisas.

FLEGT-litsentsi taotlusi esitatakse ja menetletakse elektrooniliselt andmehaldussüsteemi abil. Andmehaldussüsteemi häire korral võib need siiski esitada ja menetleda käsitsi. FLEGT-litsentsi käsitsi esitatud taotluse korral peab sellega kaasas olema õiguspärasuse ja jälgitavuse tõend, mille on välja andnud metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus vastavalt III lisas kirjeldatud menetlustele.

Litsentse väljastav asutus võib tagasi võtta FLEGT-litsentsid, mis sisaldavad viga, ja väljastada litsentse väljastava asutuse pitseri ja allkirjaga kinnitatud parandatud litsentsi, mis kannab märget „Autorisation corrigée“ (parandatud litsents).

FLEGT-litsentsi väljastamise eest tuleb maksta tasu, mille suurus ja maksmise viis määratakse kindlaks õigusaktiga.

4. FLEGT-litsentside üldised tunnused

FLEGT-litsents väljastatakse paberil või elektrooniliselt.

Litsents sisaldab 1. liites nimetatud teavet vastavalt 2. liites esitatud selgitavatele märkustele.

Kombineeritud saadetiste korral, mille kohta ei pruugi olla võimalik esitada kogu 1. liites esitatud 1. vormis osutatud nõutavat teavet, lisatakse manus pealkirjaga „Description complémentaire de marchandises jointe à l'autorisation FLEGT“ (FLEGT-litsentsile lisatud täiendav kaubakirjeldus). Kinnitatud manus sisaldab saadetise kirjeldusega seotud kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet, mis on täpsustatud 1. liites. Sellisel juhul ei sisalda FLEGT-litsentsi vastavad lahtrid teavet saadetise kohta, vaid viidet manusele.

FLEGT-litsents kehtib selle väljastamise päevast.

FLEGT-litsents kehtib kuus kuud, kusjuures seda on võimalik uuendada või pikendada kuni kolme kuu võrra. Kehtivuse lõpukuupäev on märgitud FLEGT-litsentsil.

Pärast kehtivuse kaotamist loetakse FLEGT-litsents kehtetuks.

Kui asjaomane puit ja puittooted hävitatakse, muutub FLEGT-litsents kehtetuks ning ettevõtja teavitab sellest litsentse väljastavat asutust.

5. Paberkandjal FLEGT-litsentside tunnused

Paberkandjal FLEGT-litsentsid peavad vastama 1. liites esitatud vormile.

FLEGT-litsents väljastatakse A4-formaadis.

FLEGT-litsents väljastatakse kuues eksemplaris, millest igaühel on järgmised andmed:

-eksemplar märkega „ORIGINAL“ (originaal) saadetakse selle liidu liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks;

-eksemplar märkega „AUTORITÉ DOUANIÈRE DE L'UNION EUROPÉENNE“ (Euroopa Liidu tolliasutus) on mõeldud liidu tolliasutusele;

-eksemplar märkega „EXPORTATEUR“ (eksportija) on mõeldud FLEGT-litsentsi taotlejale;

-eksemplar märkega „AUTORITÉ DOUANIÈRE DE LA CÔTE D'IVOIRE“ (Côte d’Ivoire'i tolliasutus) on mõeldud Côte d’Ivoire’i tolliasutusele;

-litsentse väljastav asutus jätab endale eksemplari märkega „AUTORITÉ DE DÉLIVRANCE DES AUTORISATIONS FLEGT“ (FLEGT-litsentse väljastav asutus);

-eksemplar märkega „ARCHIVES“ (arhiiv) on ette nähtud Côte d’Ivoire’i metsade eest vastutava ministeeriumi arhiivile.

FLEGT-litsentsid täidetakse kirjutusmasina või arvuti abil. Vajaduse korral võib need täita ka käsitsi. Litsentse väljastav asutus märgib kogused nii, et ei ole võimalik lisada täiendavaid numbreid ega andmeid.

Litsentse väljastava asutuse kinnitus pannakse litsentsi igale eksemplarile litsentse väljastava asutuse füüsilise allkirja ja pitseri kujul, mis lüüakse kuiva pitsatiga.

FLEGT-litsentsil on viitenumber ja vöötkood. Vorm ei tohi sisaldada mahatõmbamisi ega parandusi.

FLEGT-litsentsid trükitakse ja täidetakse prantsuse keeles.

Kõik muud eksemplarid peale nende, mis on mõeldud arhiivile, mida peab metsade eest vastutav ministeerium, ja litsentse väljastavale asutusele, antakse taotleja kätte, kes jätab oma eksemplari endale ja saadab teised nende adressaatidele.

6. Kaotatud või hävinud FLEGT-litsents

Kui mõni punktis 5.3 loetletud eksemplar kaob või hävib, võib eksportija või tema volitatud esindaja taotleda litsentse väljastavalt asutuselt FLEGT-asenduslitsentsi väljaandmist. FLEGT-litsentsi omanik või tema volitatud esindaja lisab oma taotlusele riikliku politsei või Côte d’Ivoire’i riikliku sandarmeeria välja antud avalduse selle eksemplari kaotamise kohta.

FLEGT-litsentse väljastav asutus annab FLEGT-asenduslitsentsi(d) välja 48 tunni jooksul pärast eksportija taotluse saamist.

FLEGT-asenduslitsentsid sisaldavad asendatava FLEGT-litsentsi teavet ja üksikasju, sealhulgas litsentsi numbrit.

FLEGT-asenduslitsentsidel peab olema märge „Autorisation de substitution“ (asenduslitsents), mis on kinnitatud litsentse väljastava asutuse pitseri ja allkirjaga.

FLEGT-asenduslitsentsi väljaandmine muudab originaallitsentsi kehtetuks. Kui kadunud või varastatud dokument leitakse üles, tuleb see hävitada või tagastada litsentse väljastavale asutusele.

7. Kahtlused FLEGT-litsentsi kehtivuses

Kui tekib kahtlus FLEGT-litsentsi või selle asenduslitsentsi kehtivuses, võivad pädevad asutused nõuda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat kontrolli.

Kui litsentse väljastav asutus peab seda vajalikuks, võib ta paluda pädevatel asutustel saata endale asjaomase FLEGT-litsentsi või FLEGT-asenduslitsentsi koopia.

Kui litsentse väljastav asutus peab seda vajalikuks, võtab ta FLEGT-litsentsi tagasi ja väljastab parandatud eksemplari, mis kannab litsentse väljastava asutuse pitseri ja allkirjaga kinnitatud märget „Autorisation corrigée“ (parandatud litsents), ning edastab selle pädevatele asutustele.

Kui FLEGT-litsentsi kehtivust on kinnitatud, teavitab FLEGT-litsentse väljastav asutus sellest − eelistatavalt elektrooniliselt − pädevaid asutusi ja tagastab FLEGT-litsentsi eksemplarid. Sel viisil tagastatud eksemplaridel peab olema märge „Validé le …“ (kinnitatud ...), mis on kinnitatud litsentse väljastava asutuse pitseri ja allkirjaga.

Kui asjaomane FLEGT-litsents ei kehti, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevaid asutusi, eelistatavalt elektrooniliselt.

8. Arvutipõhise FLEGT-litsentsi tehniline kirjeldus

FLEGT-litsentsi võib välja anda ja seda kasutada arvutisüsteemide abil.

Liidu liikmesriikidele, mis ei ole IT-süsteemiga ühendatud, antakse välja paberkandjal litsents.

9. Mõisted

Liidetes kasutatud mõisted on Côte d’Ivoire’i kontekstis määratletud järgmiselt:

a) „puidu ja puittoodete kaubanduslik nimetus“: toodete laadi kirjeldus;

b) „transpordivahend“: transpordiliik alates ekspordikohast: „meretransport“/„lennutransport“/„maismaatransport“;

c) „tavanimetused või teaduslikud nimetused“: tootes kasutatavate puiduliikide tavapärased kaubanduslikud nimetused või teaduslikud nimetused; ei ole soovitatav kasutada üldkeelset nimetust, kui seda rahvusvahelises kaubanduses tavaliselt ei tunta;

d) „ülestöötamisriigid“: puidu ülestöötamise riik asjaomaste puidu ja puittoodete puhul.

Liited

1. FLEGT-litsentsi näidis ja FLEGT-litsentsile lisatud täiendava kaubakirjelduse näidis

2. Selgitavad märkused

1. liide

FLEGT-litsentsi näidis

Euroopa Liit

Côte d’Ivoire’i
vapp ja logo

FLEGT

1

1.Litsentse väljastav asutus

Nimi või nimetus:

Aadress:

2.Importija

Nimi:

Aadress:

ORIGINAAL

3.FLEGT-litsentsi number

4.Kehtivusaja lõpp

5.Ekspordiriik

7.Transpordivahend

6.ISO-kood

7.

8.FLEGT-litsentsi omanik (nimi või nimetus ja aadress)

9.Puidu või puittoodete kaubanduslik nimetus

10.HS-koodid

1

11.Tavanimetused või teaduslikud nimetused

12.Ülestöötamisriigid

13.ISO-koodid

14.Maht (m3)

15.Netokaal (kg)

16.Ühikute arv

17. Eristusmärgid

18.FLEGT-litsentsi väljastanud asutuse allkiri ja pitser

Koht:

Kuupäev:

FLEGT-litsentsile lisatud täiendava kaubakirjelduse näidis

FLEGT-litsentsile lisatud täiendav kaubakirjeldus

FLEGT-litsentsi number

Toode #

Puidu või puittoodete kaubanduslik nimetus

HS-kood

Tavanimetused või teaduslikud nimetused

Ülestöötamisriigid

Ülestöötamisriigi ISO-kood

Maht (m3)

Netokaal
(kg)

Ühikute arv

FLEGT-litsentsi väljastanud asutuse allkiri ja pitser

Koht:

Kuupäev:

2. liide

Selgitavad märkused

Üldteave

-Täita suurtähtedega

-Kui ISO-koodid on näidatud, viitavad need kahetähelisele riigikoodile vastavalt rahvusvahelisele standardile;

-märked „Euroopa Liit“ ja „FLEGT“ näitavad, et litsents hõlmab liitu suunduvat saadetist;

-märge „ORIGINAAL“ asendatakse ühega järgmistest märgetest eksemplari adressaadi kohta: „EUROOPA LIIDU TOLLIASUTUS“, „EKSPORTIJA“, „CÔTE D’IVOIRE’i TOLLIASUTUS“, „FLEGT-LITSENTSE VÄLJASTAV ASUTUS“ või „ARHIIV“.

Lahter 1

Litsentse väljastav asutus

Märkige litsentse väljastava asutuse täielik nimetus ja aadress.

Lahter 2

Importija

Märkige importija täielik nimi või nimetus ja aadress.

Lahter 3

FLEGT-litsentsi number

Märkige litsentsi number.

Lahter 4

Kehtivusaja lõpp

Märkige litsentsi kehtivusaja lõppkuupäev.

Lahter 5

Ekspordiriik

Märkige partnerriik, kust puit ja puittooted liitu eksporditi.

Lahter 6

ISO-kood

Märkige lahtris 5 nimetatud partnerriigi kahetäheline kood.

Lahter 7

Transpordivahend

Märkige transpordivahend alates ekspordikohast.

Lahter 8

Litsentsi omanik

Märkige eksportija nimi või nimetus ja aadress.

Lahter 9

Kaubanduslik nimetus

Märkige toote laad.

Lahter 10

HS-rubriik ja kirjeldus

Märkige kauba nelja- või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile.

Lahter 11

Tavanimetused või teaduslikud nimetused

Märkige tootes kasutatud puidu liigi tavanimetused või teaduslikud nimetused. Kui tootes on kasutatud rohkem kui ühte liiki puitu, märkige iga liik eraldi reale. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).

Lahter 12

Ülestöötamisriigid

Märkige riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkige kõigi kasutatud puiduliikide päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).

Lahter 13

ISO-koodid

Märkige lahtris 12 osutatud riikide ISO-koodid (riigikoodid). Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).

Lahter 14

Maht (m³)

Märkige kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, kui lahtris 15 osutatud teave on esitatud.

Lahter 15

Netomass

Märkige kogumass kilogrammides, st puittoodete kaal ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. Lahtri võib tühjaks jätta, kui lahtris 14 osutatud teave on esitatud.

Lahter 16

Ühikute arv

Märkige ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem kindlaks määrata. Lahtri võib tühjaks jätta.

Lahter 17

Eristusmärgid

Märkige eristusmärgid, kui need on, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta.

Lahter 18

Allkiri ja litsentse väljastava asutuse pitser

Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku pitseri. Märkida tuleb ka koht ja kuupäev.

________________

VI LISA

SÕLTUMATU AUDIITORI JUHISED

1. Põhimõtted

Sõltumatu audit tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 10. Sõltumatu audit hõlmab õiguspärasuse kontrollimise süsteemi, millega tagatakse, et I lisas loetletud tooted, mis on üles töötatud, veetud, töödeldud, eksporditud, imporditud või müüdud, vastavad õiguspärasuse ja jälgitavuse kriteeriumidele. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem tagab ka, et litsentse väljastav asutus annab litsentse välja üksnes saadetistele, mis vastavad selle nõuetele.

Käesolevas lisas esitatud juhistes kirjeldatakse sõltumatu auditi eesmärke, ülesandeid ja meetodeid ning sõltumatu audiitori aruannete koostamise korda. Käesolevas lisas on esitatud ka peamised teabeallikad ning selles pannakse lepinguosalistele kohustus toetada ja hõlbustada sõltumatu audiitori tegevust, eelkõige seoses juurdepääsuga teabele. Juhistes on kirjeldatud nõutavaid kvalifikatsioone ja kogemust ning need on aluseks üksikasjalikumate hankedokumentide ettevalmistamisele sõltumatu audiitori valimisel.

2. Eesmärgid

Sõltumatu auditi eesmärk on hinnata õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetekohast rakendamist ja tulemuslikkust.

3. Ülesanded

Sõltumatu audiitori ülesanded peavad muu hulgas hõlmama järgmist:

a) töötada välja auditi käsiraamat, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kõiki audititoiminguid, sealhulgas teabekogumise, asjakohaste andmete hindamise ja aruannete koostamise meetodeid ja vahendeid; menetluskäsiraamatus märgitakse ka, kuidas menetletakse kaebusi ning missugused on menetlused audiitorite töö sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks;

b) auditeerida õiguspärasuse kontrollimise süsteemi: sõltumatu audiitor kontrollib, kas õiguspärasuse tagamise süsteem toimib tulemuslikult ja kooskõlas käesoleva lepingu nõuetega. Täpsemalt hõlmab audit järgmisi komponente:

-ülestöötamis-, töötlemis- ja turustamislubade väljaandmise süsteem;

-õiguspärasuse järelevalve- ja kontrollisüsteem (II ja III lisa);

-jälgitavuse järelevalve- ja kontrollisüsteem (III lisa);

-FLEGT-litsentside väljastamise süsteem (V lisa);

-nõuetele mittevastavuse juhtumite haldamise süsteem õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames (III lisa);

-FLEGT-litsentside kontrollimise ja väljastamise eest vastutavate asutuste toimimine (III ja V lisa);

c) tuvastada lünki ja puudusi õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisel 6 ja kasutusetapis 7 ning esitada soovitusi lepingu rakendamise ühiskomiteele;

d) hinnata lepingu rakendamise ühiskomitee otsustatud parandusmeetmete rakendamist, mille eesmärk on kõrvaldada järelevalve- ja kontrolliaruannetes tuvastatud lüngad ja puudused;

e) koostada lepingu rakendamise ühiskomiteele aruanne järelduste ja soovituste kohta ning lepingu rakendamise ühiskomitee avaldab korrapäraselt nende aruannete kokkuvõtte;

f) teha muid lepingu rakendamise ühiskomitee nõutud uurimisi, analüüse või uuringuid, et sõltumatut auditit veelgi toetada.

4. Meetodid

Sõltumatu audiitor on kohustatud:

-näitama igal ajal ja igas olukorras üles asjatundlikkust ja usaldusväärsust;

-pidama kinni riigisisestest ja rahvusvahelistest headest tavadest, järgides standardeid ISO 19011 8 ja 17021 9 või samaväärseid standardeid;

-tuginema oma järeldustes faktilistele asjaoludele ja tõendavatele andmetele, mis on saadud eelkõige kohapealsete uurimiste ja dokumentide auditeerimise käigus;

-konsulteerima kõigi sidusrühmadega ja eelkõige organisatsioonidega, kes tegelevad sõltumatu metsamajandamise alase vaatlusega.

Lepingu rakendamise ühiskomitee vaatab punktis 3 nimetatud auditikäsiraamatu läbi ja kiidab selle heaks, enne kui sõltumatu audiitor saab alustada audititegevust vastavalt kinnitatud käsiraamatule.

4.1. Töö ajakava

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise esimesel aastal koostab sõltumatu audiitor auditikäsiraamatu ja auditikava, esitab need lepingu rakendamise ühiskomiteele ning teeb esialgse auditi. Selle esialgse auditi ajal peab sõltumatu audiitor korraldama avakoosoleku, mille käigus ta veendub, et eri sidusrühmad (kodanikuühiskond, traditsioonilised hõimud, erasektor, ministeeriumid ja muud valitsusasutused) saavad tema volitustest ühtemoodi aru. See koosolek annab ka võimaluse tutvuda sellega, millised on osalejate ootused ja soovitused seoses auditiga. Järgnevatel aastatel teeb sõltumatu audiitor aastaauditeid vähemalt nelja aasta jooksul. Seejärel vaatab lepingu rakendamise ühiskomitee selle sageduse uuesti läbi. Sõltumatu audiitor võib lepinguosaliste taotlusel ja pärast lepingu rakendamise ühiskomiteelt heakskiidu saamist teha ka etteteatamata ja ad hoc-auditeid.

Iga auditi lõpus korraldab sõltumatu audiitor koosoleku, et anda eri osalejatele aru tulemustest. See koosolek annab võimaluse esitada kokkuvõtlik aruanne, mille lepingu rakendamise ühiskomitee on heaks kiitnud.

4.2. Tööde ulatus

Sõltumatu audiitori tegevus hõlmab kooskõlas auditikäsiraamatuga kõiki punktis 3 loetletud ülesandeid.

Käesoleva lepingu rakendamise ajal ja enne, kui õiguspärasuse kontrollimise süsteem hakkab täielikult toimima, võib sõltumatu audit hõlmata selle osi, mille lepingu rakendamise ühiskomitee on kindlaks määranud.

Kasutusetapis hõlmab sõltumatu audit kõiki kontrollimisega seotud tegevusi: õiguspärasuse ja jälgitavuse kontrollimise süsteemi, FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi, nõuetele mittevastavuse juhtumite haldamise süsteemi õiguspärasuse kontrollimise süsteemis ning kontrolliasutuste ja FLEGT-litsentside väljastamise asutuste tegevust.

Et teha kindlaks, kas kontrollimise käigus on tegelikult tuvastatud võimalikke nõuetele mittevastavuse juhtumeid järelevalves ja kohapeal, auditeerib sõltumatu audiitor ka järgmiste isikute asjakohaseid tegevusi:

-asutused, mis vastutavad ülestöötamis-, töötlemis- ja turustamislubade väljaandmise eest;

-asutused, mis vastutavad õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalve eest;

-metsa ülestöötajad, töötlejad, importijad, eksportijad ja müüjad.

Sõltumatu audiitor valib asjakohased tegevused riskianalüüsi alusel ja võtab vajaduse korral arvesse lepingu rakendamise ühiskomitee kindlaks määratud prioriteete.

4.3. Andmete kogumine ja töötlemine

Auditikäsiraamatus tuleb kirjeldada tõendavate andmete kogumise korda ja tavasid, sealhulgas kohapealseid auditeid, uurimisi, küsitlusi ning dokumentidega tutvumist. Samuti tuleb kirjeldada, kuidas sõltumatu audiitor vastab tema tööd puudutavatele kaebustele. Kogutud andmeid töödeldakse objektiivselt (õigusliku analüüsi ja andmehaldussüsteemi kontrollimise põhjal, kooskõlas selliste andmete haldamisele kohaldatavate eetikanormidega jne).

4.4. Auditeerimissüsteemid

Dokumenteeritud ja arhiveeritud auditileidude ja -tõendite põhjal, mis on saadud dokumentide läbivaatamise, küsitluste, kohapealsete külastuste ja andmete kogumise teel, tuvastab sõltumatu audiitor:

-nõuetele mittevastavuse juhtumid, mis on kindlaks tehtud õiguspärasuse ja jälgitavuse kontrollimise käigus, ning parandusmeetmed nende rikkumiste kõrvaldamiseks;

-õiguspärasuse kontrollimise süsteemi tugevad ja nõrgad küljed (mida tuleb pidada parandamisvõimalusteks), mis võimaldavad keskendada meetmed õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise ja tulemuslikkuse parandamisele.

4.5. Piisavad vahendid ja asjakohased load

Sõltumatul audiitoril on oma töö tegemiseks piisavad vahendid ja asjakohased load.

4.6. Dokumenteeritud haldussüsteem

Sõltumatul audiitoril on asjakohane dokumenteeritud haldussüsteem, mille abil ta veendub, et tema töötajatel on vajalikud oskused ja kogemused tulemusliku auditi ning vajaliku sisekontrolli ja järelevalve tegemiseks.

5. Aruanded ja levitamine

Sõltumatu audiitor järgib aruannete koostamisel auditikäsiraamatus ette nähtud ülesehitust ja lähenemisviisi, nagu on kokku lepitud lepingu rakendamise ühiskomiteega. Sõltumatu audiitor:

-annab aru lepingu rakendamise ühiskomiteega kokku lepitud kava kohastest tegevustest;

-koostab ja esitab auditikäsiraamatu ja auditikava, mille lepingu rakendamise ühiskomitee peab enne auditi tegemist heaks kiitma;

-koostab oma aruanded vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud auditite põhimõtetele ja auditikäsiraamatus sätestatule;

-esitab esialgse aruande lepingu rakendamise ühiskomiteele, et viimane võiks esitada oma märkused;

-esitab lepingu rakendamise ühiskomiteele (esialgse aruande kohta saadud märkustel ja kogutud tõenditel põhineva) lõpparuande, mis sisaldab kogu asjakohast teavet auditikava ja õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise kohta;

-koostab kokkuvõtliku aruande, mille lepingu rakendamise ühiskomitee kinnitab üldsusele levitamise eesmärgil. Kokkuvõtlik aruanne põhineb täielikul aruandel ning selles tehakse kokkuvõte peamistest soovitustest ja järeldustest, sealhulgas õiguspärasuse kontrollimise süsteemi tuvastatud nõrkadest ja tugevatest külgedest.

6. Teabevahendid ja -allikad

Peamised teabe saamise moodused on:

-dokumentide ja registreerimiste (aruanded, kavad, registrid, vormid, kaustad, teabelehed, veebisaidid, andmebaasid jm) uurimine;

-kohapealsed külastused;

-õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud isikute ja teiste selle valdkonna asjatundjate küsitlemine;

-konsultatsioonid ja koosolekud asjaomaste sidusrühmadega.

Kohapealsete külastuste puhul peaks sõltumatul audiitoril olema juurdepääs aladele, kus metsaressursse üles töötatakse, transporditakse, töödeldakse ja müüakse, samuti impordi- ja ekspordikohtadele.

Côte d’Ivoire tagab sõltumatule audiitorile täieliku juurdepääsu kogu teabele ning kõikidele dokumentidele ja andmebaasidele, mis on olulised või asjakohased õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetekohase rakendamise ja tulemuslikkuse hindamisel. Kui on kahtlusi, kas teave on sõltumatu auditi jaoks tähtis, asjakohane või konfidentsiaalne, edastatakse küsimus hindamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele. Juurdepääs teabele hõlmab teavet, mis on metsade eest vastutava ministeeriumi ning teiste õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud ministeeriumide ja valitsusasutuste valduses. Eelkõige on sõltumatul audiitoril juurdepääs õiguspärasuse kontrollimise süsteemist ja selle osadest ning muudest allikatest pärinevale teabele, näiteks teiste FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestanud riikide avaldatud audititele.

Osalejad, kes võiksid anda asjakohast teavet, on järgmised:

a) riiklikud üksused:

-metsade eest vastutav ministeerium ning teised õiguspärasuse tagamise süsteemiga seotud ministeeriumid ja muud valitsusasutused. Kõiki neid haldusasutusi peetakse sõltumatu audiitori teavitamisel peamisteks teabeallikateks;

b) mitteriiklikud üksused:

-õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud sektorites tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid (eelkõige need, kelle ülesanne on sõltumatu vaatlus) ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid;

-organisatsioonid, kes vastutavad õiguspärasuse ja jälgitavuse vabatahtliku sertifitseerimise eraõiguslike süsteemide eest;

-eraettevõtjad (metsa ülestöötajad, töötlejad, eksportijad jt);

-traditsioonilised hõimud;

-konsultatsioonibürood, valdkonna asjatundjad ja eksperdid.

7. Nõutavad kvalifikatsioonid

a) Sõltumatu audiitor peab suutma tõendada järgmisi kvalifikatsioone:

-tõendatud kogemus metsamajandamise, puidutöötluse, puidu jälgitavuse, tolli ja tarneahela haldamise süsteemide auditeerimisel ja vastavushindamisel;

-head teadmised puidu ja puittoodetega kauplemisest riigi, allpiirkondlikul (Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus, ECOWAS) ja rahvusvahelisel tasandil ning metsakaubandussektorist;

-head teadmised Côte d’Ivoire’i metsatööstusest;

-suurepärane suuline ja kirjalik suhtlemisoskus prantsuse keeles;

-tõendatud suutlikkus teha koostööd paljude sidusrühmadega;

-vähemalt sertifikaat ISO 9001;

-standardite ISO 19011 ja 17021 või samaväärsete standardite hea tundmine.

b) Sõltumatu audiitor peab vastama järgmistele nõuetele:

-tal ei ole organisatsioonilisest või ärisuhtest tulenevat huvide konflikti, nagu on nõutud standardites ISO 19011 ja 17021 või samaväärsetes standardites;

-tal ei ole otsest huvi metsamajandamise, puidutöötluse, puidukaubanduse ega metsandussektori reguleerimise alal ega muudes tegevussektorites, mida õiguspärasuse kontrollimise süsteem puudutab;

-tal on auditite alal kvalifitseeritud ja kogenud töötajad;

-tal on oma ISO 9001, 19011 ja 17021 tüüpi kontrollisüsteem või samaväärne süsteem.

c) Lisaks peab sõltumatu audiitor suutma:

-luua sõltumatu auditiga seoses läbipaistva kaebuste menetlemise süsteemi.

8. Valikuprotsess ja institutsiooniline korraldus

Hankemenetlus on avatud kõigile asjakohase suutlikkusega institutsioonidele, sealhulgas mittetulundusühingutele, akadeemilistele asutustele ja uurimiskeskustele.

Pakkumuste hindamine on läbipaistev ja kohaldatavad kriteeriumid avalikustatakse. Sõltumatu audiitori valimise protsess hõlmab hoolsuskohustust konkureerivate üksuste suhtes kooskõlas lepingu rakendamise ühiskomitee kehtestatud nõuetega. Pakkumuste hindamise aruanne avalikustatakse.

Üksikasjalikumad pakkumisdokumendid, mis koostatakse käesoleva lisa alusel sõltumatu audiitori valimisel, esitatakse heakskiitmiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele. Côte d’Ivoire viib sõltumatu audiitori töölevõtmise lõpule pärast seda, kui lepingu rakendamise ühiskomitee on esitanud arvamuse, mille kohaselt ei ole tal vastuväiteid.

9. Sõltumatu auditi rahastamine

Hiljem lepivad lepinguosalised kokku sõltumatu auditi rahastamise süsteemis, tagades samas selle sõltumatuse.

________________

VII LISA

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI
SÕLTUMATU HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Üldsätted

Côte d’Ivoire’i õiguspärasuse kontrollimise süsteemi eesmärk on tagada puidu ja puittoodete õiguspärasus. Enne FLEGT-litsentsimissüsteemi jõustumist tehakse Côte d’Ivoire’ist liitu eksporditava puidu ja puittoodete õiguspärasuse tagamise süsteemi sõltumatu hindamine. Käesolevas lisas täpsustatakse kõnealuse süsteemi sõltumatu hindamise kriteeriumeid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 12. Selle eesmärk on teha kindlaks õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetekohane toimimine ja usaldusväärsus, et lepinguosalised saaksid otsustada, millal käivitatakse FLEGT-litsentsimissüsteemi kasutusetapp. Sõltumatu hindamine erineb seega sõltumatust auditist. Kui viimane on käesoleva lepingu rakendamisel pidev ülesanne, siis sõltumatu hindamine tehakse vaid enne FLEGT-litsentsimissüsteemi käivitamist.

2. Hindamise ese

Hinnang, mille toel lepinguosalised saavad otsustada FLEGT-litsentsimissüsteemi kasutusetapi käivitamise üle, käsitleb järgmist:

-õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimine, usaldusväärsus ja tulemuslikkus;

-õiguspärasuse kontrollimise süsteemi võimalikud muudatused pärast käesoleva lepingu sõlmimist;

-õiguspärasuse kontrollimise süsteemis osalejate suutlikkus täita oma rolli, igaüks teda puudutavas osas, nagu on sätestatud käesolevas lepingus ja selle lisades.

3. Hindamise rakendamise meetod

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi hindamine toimub etapiviisiliselt. Hindamise käigus tuvastatud süsteemi puudused ja nõrgad küljed kõrvaldatakse järk-järgult parandusmeetmete kavakohase rakendamise teel, nagu lepinguosalised lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekul kokku lepivad, kuni saavutatakse tase, mida lepinguosalised peavad rahuldavaks.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi hindamisel võetakse arvesse varasemaid sõltumatuid auditeid, mis on tehtud õiguspärasuse kontrollimise süsteemi osade kohta, mille on kindlaks määranud lepingu rakendamise ühiskomitee, nagu on ette nähtud VI lisas.

Sõltumatu hindamise volitused ja juhised sätestatakse Côte d’Ivoire’i ja liidu vahel lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekul sõlmitavas lepingus. Käesolevas lisas sätestatud hindamiskriteeriumid on nende volituste ja juhiste aluseks.

4. Hindamiskriteeriumid

4.1. Õiguspäraselt toodetud puidu määratlus

Õiguspäraselt toodetud puit on määratletud käesoleva lepingu artiklites 1 ja 7 ning II lisas ning seda määratlust täiendatakse kontrollikäsiraamatus, milles määratakse kindlaks näitajad. Õiguspäraselt toodetud puidu määratlus peab olema selge, objektiivselt kontrollitav ja praktikas kohaldatav ning selles tuleb viidata vähemalt asjakohastele sätetele järgmistes valdkondades:

-ülestöötamisõigused: metsakontsessioonide ja muude juurdepääsuõiguste andmine puidu ülestöötamiseks seadusega kindlaks määratud piirides;

-metsatehingud: metsamajandamist ja metsatehinguid käsitlevate õiguslike ja tehniliste nõuete, sealhulgas kohaldatavate sotsiaal- ja keskkonnaalaste õigusaktide järgimine;

-maksud ja lõivud: puidu ülestöötamise ja ülestöötamise õigusega otseselt seotud makse, tasusid ja muid tulusüsteeme käsitlevate õiguslike nõuete järgimine;

-teised kasutajad: kui neid on, siis nende teiste isikute maa ja ressurssidega seotud omandiõiguste või kasutusõiguste järgimine, mida puidu ülestöötamise õigused võivad mõjutada;

-kaubandus ja toll: seaduses sätestatud nõuete järgimine kaubandusmenetluste ja tolliprotseduuride alal.

Peamised küsimused, mida hindamise käigus selles valdkonnas käsitletakse, on järgmised.

-Kas õigussätted on õiguspäraselt toodetud puidu määratluses selgelt kindlaks määratud?

-Kas on võimalik selgelt kindlaks teha, milline õigusakt on õiguspäraselt toodetud puidu määratluse iga elemendi alus?

-Kas on kindlaks määratud põhimõtted, kriteeriumid ja näitajad, mille põhjal hinnatakse vastavust õiguspäraselt toodetud puidu määratluse igale elemendile?

-Kas näitajad, mille abil kontrollitakse vastavust õiguspäraselt toodetud puidu määratluse põhimõtetele, kriteeriumidele ja näitajatele, rajanevad dokumenteeritud õiguslikel viidetel?

-Kas näitajad on selged, objektiivsed ja praktikas kohaldatavad? Kas need on asjakohased ja piisavad, et kinnitada vastavust näitajale?

-Kas õiguspäraselt toodetud puidu määratlus hõlmab peamisi õiguslikke tingimusi, mis on sätestatud eespool nimetatud valdkondades kehtivates õigusnormides?

Kui pärast käesoleva lepingu jõustumist tehakse õiguspäraselt toodetud puidu määratluses muudatusi, on peamised täiendavad küsimused järgmised:

-Kas asjaomaste sidusrühmadega konsulteeriti tehtud muudatuste asjus ja kas nende soovitusi võeti arvesse?

-Kas konkreetsed õigusnormid, mida tuleb kohaldada õiguspäraselt toodetud puidu määratluse iga uue elemendi suhtes, on selgelt kindlaks määratud?

-Kas õiguspäraselt toodetud puidu määratluse võimalikele kohandustele vastavad näitajad on selgelt kindlaks määratud?

-Kas muudatused on tehtud kooskõlas käesoleva lepinguga?

4.2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ulatus

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab I lisas määratletud tooteid ja III lisa punktis 3.1 kirjeldatud puiduallikaid. Enne FLEGT-litsentsimissüsteemi jõustumist Côte d’Ivoire’ist liitu eksporditava puidu puhul võimaldab õiguspärasuse kontrollimise süsteem vähemalt kontrollida, kas puit ja puittooted, mis on mõeldud saatmiseks liidu turule või seal turustamiseks, on toodetud õiguspäraselt.

Peamised küsimused, mida hindamise käigus selles valdkonnas käsitletakse, on järgmised.

-Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab kõiki käesoleva lepingu I lisas loetletud selle kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid?

-Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab käesoleva lepingu III lisa punktis 3.1 nimetatud eri puiduallikaid?

-Kas metsade mahavõtmisest ja raadamisest saadud puit ning arestitud puit tuvastatakse kogu tarneahelas, kas need on õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga hõlmatud ja kas FLEGT-litsentsi saamine on nende puhul välistatud?

-Kas läbiveetav puit ja imporditud valmis puittooted on tarneahelast eraldatud ning FLEGT-litsentsi saamine on nende puhul välistatud?

-Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteemis osalejad on võimelised täitma oma rolli, nagu on sätestatud käesolevas lepingus ja selle lisades?

4.3. Järelevalve

Õiguspärasuse järelevalve eesmärk on tagada, et ettevõtjad on seaduslikult asutatud ja heaks kiidetud ning et kogu metsatööstuse tegevus on õiguspärane. Jälgitavuse järelevalve eesmärk on jälgida puidu liikumist raiekohast turustamis- ja/või ekspordikohani nii, et tarneahela pidavus oleks tagatud.

See tasand hõlmab tavapärast järelevalvet, mida teevad riigi pädevad struktuuriüksused ning mis on sätestatud õigusraamistikus ja menetluskäsiraamatutes. See järelevalve puudutab kõiki sektori ettevõtjaid: metsa ülestöötajaid, töötlejaid, eksportijaid, importijaid ja müüjaid.

Hindamise eesmärk on seega veenduda, et tehtud õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalve põhineb selgetel, üksikasjalikel ja kättesaadavatel menetlustel ning et need viiakse läbi viisil, mis teeb õiguspärasuse kontrolli ja jälgitavuse võimalikuks. Et teha kindlaks, kas kontrollimise käigus on tegelikult tuvastatud nõuetele mittevastavuse juhtumeid järelevalves ja kohapeal, auditeerib sõltumatu audiitor järgmiste isikute asjakohaseid tegevusi:

-asutused, mis vastutavad ülestöötamis-, töötlemis- ja turustamislubade väljaandmise eest;

-asutused, mis vastutavad õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalve eest;

-metsa ülestöötajad, töötlejad, importijad, eksportijad ja müüjad.

Hindaja valib asjakohased tegevused riskianalüüsi alusel ja võtab vajaduse korral arvesse lepingu rakendamise ühiskomitee kindlaks määratud prioriteete.

Peamised küsimused, mida hindamise käigus selles valdkonnas käsitletakse, on järgmised.

-Kas pädevad asutused on õiguspärasuse ja jälgitavuse järelevalve menetlused selgelt kindlaks määranud?

-Kas näitajaid avaldatakse regulaarselt?

-Kas kõik asjaomased või pädevad osalejad arhiveerivad näitajad õigel ajal ja sellises vormingus, mis võimaldab neid kontrollida?

-Kas tarneahela kriitilised kontrollpunktid on kindlaks määratud ja kirjeldatud viisil, mis võimaldab kontrollida puidu ja puittoodete jälgitavust?

-Kas kvantitatiivsed andmed on registreeritud nii, et neid on võimalik õigel ajal võrrelda tarneahela varasemate ja järgnevate kriitiliste kontrollpunktidega?

-Kas kõik käsiraamatud, suunised ja muud haldusdokumendid, mis sisaldavad eri haldusasutuste läbiviidavaid kontrollimenetlusi, on avalikult kättesaadavad?

4.4. Kontrollimine

Kontrollietapp lisandub järelevalveetapile, et tagataks puidu ja puittoodete õiguspärasus ja jälgitavus. Seega ei kontrollita mitte ainult ettevõtjate tegevust, vaid ka pädevate riiklike struktuuriüksuste tegevust seoses dokumentide väljastamise ja järelevalvega.

Hindamise käigus veendutakse, et tehtavad õiguspärasuse ja jälgitavuse kontrollid on piisavalt ranged ja tulemuslikud, et tuvastada iga õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetele mittevastavus ning tagada, et tarneahelasse ei satuks ega liitu ei eksporditaks õigusvastase või teadmata päritoluga puitu.

Peamised küsimused, mida hindamise käigus selles valdkonnas käsitletakse, on järgmised.

-Kas metsahalduskomitee on loodud ning suudab juhtida õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamist ja tagada oma funktsioonid õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud kaebuste menetlemise süsteemis?

-Kas metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talituse nimetab metsaamet ning kas ta on võimeline metsahalduskomiteed abistama ja täitma talle käesoleva lepinguga antud ülesandeid?

-Kas metsaamet on heaks kiitnud ühe või mitu agentuuri, kes teevad kontrollitegevust avatud, läbipaistval ja III lisas sätestatud nõuetele vastaval viisil?

-Kas kontrollikäsiraamat on välja töötatud osalusprotsessi raames, selle on heaks kiitnud lepingu rakendamise ühiskomitee ja Côte d’Ivoire on selle avaldanud? Kas see võimaldab tagada III lisas sätestatud ühtsed kontrollinõuded?

-Kas kõigi sidusrühmade ja kontrolliüksuste ülesanded ja kohustused on iga näitaja puhul selgelt kindlaks määratud?

-Kas kontrolliagentuurid on võimelised tegema kontrolliauditeid, nagu on nõutud III lisas ja kontrollikäsiraamatus?

-Kas riskianalüüs, mille põhjal kontrolliagentuurid teevad kindlaks vajaduse teise tasandi kontrollide ja kohapealsete kontrollide järele, on määratletud kontrollikäsiraamatus, järgides põhjalikke ja praktilisi menetlusi?

-Kas kontrolliagentuuride auditiaruanded, mida täiendavad muud andmed andmehaldussüsteemis, võimaldavad metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse eest vastutaval talitusel teha õiguspärasust ja jälgitavust puudutavaid otsuseid nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta?

-Kui on kehtestatud erasertifikaatide tunnustamise menetlused, siis kas need toimivad ja on lisatud kontrollikäsiraamatusse?

-Kas andmehaldussüsteem on olemas, toimib ja vastab III lisas sätestatud nõuetele?

-Kas on koostatud ja avaldatud andmehaldussüsteemile ligipääsemise õiguste saamise ning üldsusele kättesaadavate andmete kindlaksmääramise tingimused ja kord? Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteemis osalejatel on andmehaldussüsteemis asjakohased juurdepääsu- ja muutmisõigused?

-Kas kontrolli käigus tuvastatud mittevastavuse juhtumitest on teatatud, et nende menetlemiseks oleks võimalik koguda lisateavet ja võtta parandusmeetmeid?

-Kas töörühm, milles on esindatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud haldusasutuste eri talitused ning mille ülesanne on aidata nõuetele mittevastavuse juhtumeid menetleda ja lahendada ja anda selleks soovitusi asjaomastele talitustele, on loodud ning suudab tagada talle III lisaga antud ülesannete täitmise?

-Kas nõuetele mittevastavuse juhtumite menetlemise süsteemiga tagatakse, et tarneahelasse ei satu õigusvastase või teadmata päritoluga puitu ning seda ei ekspordita liitu?

4.5. Litsentside ja sertifikaatide väljaandmine

Côte d’Ivoire on usaldanud FLEGT-litsentside ja avalike õiguspärasuse sertifikaatidega seotud ülesanded litsentse väljastavale asutusele. FLEGT-litsents väljastatakse igale liitu eksporditavale saadetisele, samas kui saadetisele, mis on suunatud mõnele muule eksporditurule kui liidu eksporditurg, väljastatakse avalik õiguspärasuse sertifikaat.

Peamised küsimused, mida hindamise käigus selles valdkonnas käsitletakse, on järgmised.

-Kas metsade eest vastutav minister on määranud või loonud litsentse väljastava asutuse?

-Kas litsentse väljastav asutus on kehtestanud FLEGT-litsentside väljastamise menetlused? Kas need menetlused (sealhulgas kohaldatavad tasud) on avalikult kättesaadavad?

-Kas litsentse väljastav asutus annab FLEGT-litsentse välja ainult puidule ja puittoodetele, mis on kontrollitud ja mida loetakse õiguspäraseks, nagu on nähtud ette käesolevas lepingus?

-Kas välja antud ja väljaandmisest keeldutud FLEGT-litsentside ja avalike õiguspärasuse sertifikaatide täielikke registriandmeid säilitatakse?

-Kas litsentside nõuded on selgelt kindlaks määratud ja neist on teatatud nii eksportijatele kui ka sidusrühmadele?

-Kas litsentse väljastava asutuse puhul kehtestatud menetlused võimaldavad pädevatel asutustel saada selgitusi Côte d’Ivoire’is väljastatud FLEGT-litsentside kohta?

4.6. Sõltumatu ja läbipaistev vaatlus

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab kodanikuühiskonna organisatsioonide tehtud sõltumatut vaatlust, et koguda ja jagada usaldusväärset ja kontrollitavat teavet metsamajandamise kohta eesmärgiga parandada metsahaldust ja õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimist.

Peamised küsimused, mida hindamise käigus selles valdkonnas käsitletakse, on järgmised.

-Kas kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegelevad sõltumatu vaatlusega, on võimelised seda ülesannet täitma, nagu on ette nähtud käesolevas lepingus, eelkõige III lisas?

-Kas sõltumatu vaatluse aruanded registreeritakse andmehaldussüsteemis ja neid võetakse arvesse kontrolliprotsessis, eelkõige riskianalüüside puhul?

-Kas organisatsioonid, kes teevad sõltumatuid vaatlusi, võivad saata kontrolliagentuure nende auditi- ja kontrollimissioonidel, austades samas ärisaladuste konfidentsiaalsust?

-Kas käesoleva lepingu, eelkõige selle IX lisa kohane juurdepääs dokumentidele on tagatud?

4.7. Kaebuste menetlemise süsteem

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisest tulenevate kaebuste ja vaidluste menetlemiseks on olemas asjakohane vahend. See vahend võimaldab menetleda kõiki õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud kaebusi.

Peamised küsimused, mida hindamise käigus selles valdkonnas käsitletakse, on järgmised.

-Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaebuste menetlemise süsteemi on kirjeldatud ning see on võetud kasutusele ja kõigile sidusrühmadele teada?

-Kas kaebuste menetlemise süsteem võimaldab õiguspärasuse kontrollimise süsteemis osalevatel eri osalejatel esitada kaebusi järelevalve, õiguspärasuse kontrollimise, jälgitavuse ja FLEGT-litsentside väljastamise kohta?

-Kas kaebuste menetlemise süsteem toimib ja on usaldusväärne?

5. Sõltumatu hindaja määramine, profiil ja ülesanded

Sõltumatu hindamise teeb sõltumatu asutus, mille Côte d’Ivoire nimetab läbipaistva ja konkurentsipõhise valikumenetluse alusel pärast seda, kui ta on saanud lepingu rakendamise ühiskomiteelt arvamuse, et vastuväited selle kohta puuduvad.

Sõltumatu hindaja peab suutma tõendada järgmisi kvalifikatsioone:

-tõendatud kogemus metsamajandamise, puidutöötluse, puidu jälgitavuse, tolli ja tarneahela haldamise süsteemide vastavushindamisel;

-head teadmised Côte d’Ivoire’i metsasektorist;

-head teadmised FLEGT-tegevuskavast ning vabatahtlike partnerluslepingute läbirääkimis- ja rakendamisprotsessidest;

-tõendatud suutlikkus teha koostööd paljude sidusrühmadega;

-standardite ISO 19011 ja 17021 või samaväärsete standardite hea tundmine.

Sõltumatu hindaja valitakse vastavalt järgmistele nõuetele:

-hindaja tuleb määrata läbipaistva menetluse teel;

-hindaja määramist käsitlevad sätted peavad olema selged ja üldsusele kättesaadavad;

-hindaja peab olema sõltumatu ja erapooletu;

-tal ei ole organisatsioonilisest või ärisuhtest tulenevat huvide konflikti, nagu on nõutud standardites ISO 19011 ja 17021 või samaväärsetes standardites;

-hindajal ei tohi olla mängus enda otseseid huve metsamajandamises, puidutöötluses, puidukaubanduses või metsahalduses ega muudes tegevusvaldkondades, mida õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab;

-sõltumatu hindaja ei tohi kuuluda litsentse väljastavasse asutusse ega kontrolliüksustesse;

-sõltumatul hindajal peab olema oma töö kvaliteedi kontrollimise süsteem ja ta peab tõendama asjakohast kogemust samalaadse töö tegemisel.

Sõltumatu hindaja peamised ülesanded on järgmised:

-värvata auditi alal kvalifitseeritud ja kogenud töötajad, kellel on prantsuse keeles suurepärane suuline ja kirjalik suhtlemisoskus;

-töötada välja käsiraamat, milles kirjeldatakse üksikasjalikult hindamise kõiki etappe, sealhulgas teabekogumise, asjakohaste andmete hindamise ja aruannete koostamise meetodeid ja vahendeid; käsiraamatus märgitakse ka, kuidas võetakse vastu ja menetletakse kaebusi ning missugused on menetlused tema töötajate töö sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks;

-esitada menetluskäsiraamat ja oma tegevuse ajakava enne hindamise alustamist lepingu rakendamise ühiskomiteele heakskiitmiseks;

-teha hindamine vastavalt käesolevas lisas sätestatud kriteeriumidele ja nõuetele;

-teha kindlaks, kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem, mis on FLEGT-litsentsimissüsteemi alus, täidab nõuetekohaselt oma otstarvet.

Hiljem lepivad lepinguosalised kokku sõltumatu hindamise rahastamise süsteemis, tagades samas selle sõltumatuse.

___

VIII LISA

TUGIMEETMED

Käesoleva lepingu tulemuslik rakendamine Côte d’Ivoire’is eeldab asjaomaseid institutsioone ja osalejaid toetavaid meetmeid.

Kõigi käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike täiendavate vahendite eraldamine toimub vastavalt liidu ja selle liikmesriikide menetlustele, millega reguleeritakse Côte d’Ivoire’iga tehtava koostöö kavandamist, ning vastavalt Côte d’Ivoire’i enda eelarvemenetlustele.

Tugimeetmed põhinevad sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, kohapeal läbi viidud katsete põhjal tehtud järeldustel ja soovitustel ning Côte d’Ivoire’i metsandussektorit puudutavates mitmesugustes projektides ja uuringutes antud soovitustel.

Lepinguosalised määravad kindlaks käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tugimeetmed. Tugimeetmete kindlaksmääramine hõlmab järgmist:

-eelarvete koostamine käesoleva lepingu rakendamiseks, täpsustades Côte d’Ivoire’i vahenditest antavat toetust ning liidu ja teiste arengupartnerite antavat toetust;

-soovitus vajaduse kohta ühise kokkuleppe järele, et koordineerida Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide rahalist ja tehnilist toetust.

Tugimeetmed lõimitakse käesoleva lepingu rakendamise ajakavasse ning lepingu rakendamise ühiskomitee edusammude järelevalve ja hindamise raamistikku. Tugimeetmed hõlmavad vähemalt järgmisi strateegilisi kategooriaid ja tegevusi:

a) rakendusstruktuuride loomine ning avaliku sektori asutuste ja muude asjaomaste osalejate vahelise juhtimise ja koordineerimise tugevdamine;

b) õiguspärasuse kontrollimise süsteemi arendamine;

c) suutlikkuse tugevdamine, eelkõige:

-toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide tehnilis- ja tegevussuutlikkuse parandamiseks, et teostada tulemuslikku sõltumatut järelevalvet;

-toetus haldus- ja erasektori tehnilis- ja tegevussuutlikkuse parandamiseks, et tagada õiguspärasuse kontrollimise süsteemi tulemuslik väljatöötamine ja järgimine;

-sidusrühmade suutlikkuse tugevdamine, mis puudutab rahaliste vahendite mobiliseerimist käesoleva lepingu rakendamisega seotud projektide ja programmide elluviimiseks;

d) toetus algatustele, mis hõlbustavad metsa valitsemist ja metsade kestlikku haldamist;

e) metsade taastamine, sealhulgas majandatava metsavaru uuendamine, eelkõige:

-toetus kiiresti kasvavate puuliikide ja kogukondadele majanduslikku huvi pakkuvate metsas kasvavate viljapuude ja marjapõõsaste liikide taastamiseks;

-toetus kohalike liikide taastamiseks, et taastada ja edendada metsade ökosüsteemiteenuseid ning bioloogilist mitmekesisust;

f) reformide ja õigusraamistiku tugevdamise jätkamine;

g) toetus järgmisele:

-metsaalade sertifitseerimine;

-metsade registreerimine ja korraldamine;

-metsi ja maad käsitlevate õigusaktide ja menetluste populariseerimine;

h) soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmine käesoleva lepingu rakendamisel ja metsahalduses;

i) reformide jätkamine, sealhulgas seoses järgmisega:

-puidu ja puittoodete riigisisene turg;

-puidu ja puittoodete eksport;

-puidu ja puittoodete import;

-puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimine õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaudu;

j) läbipaistvus ja teavitamine.

________________

IX LISA

AVALIKUSTATAV TEAVE

1. Eesmärgid, põhimõtted ja õiguslikud alused

Käesoleva lepingu rakendamiseks on vaja avaldada dokumendid ja teave, milles käsitletakse metsamajandamist ja metsandussektoris kohaldatavate õigusnormide rakendamist. Metsandust käsitlevate dokumentide ja teabe avaldamise eesmärk on hõlbustada FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamist ja järelevalvet ning edendada metsandussektoris head valitsemistava.

Avalik-õiguslikel institutsioonidel ja asutustel on üldsuse teavitamise kohustus. Õigus saada üldist huvi pakkuvat teavet on sätestatud Côte d’Ivoire’i kehtivates õigusaktides 10 . Lisaks tugineb see kohustus järgmistele põhimõtetele: i) teave on kättesaadav tasuta või mõistlike tasu eest; ii) avalike ja juurdepääsetavate dokumentide loetelu tehakse üldsusele kättesaadavaks; iii) teave on täpne ja seda ajakohastatakse korrapäraselt; iv) teave tehakse kättesaadavaks alaliselt või õigel ajal; v) teave esitatakse avaldamiseks sobivas vormingus; vi) rikkumistest teatajad, tunnistajad, eksperdid, kannatanud ja nende sugulased, informaatorid ja hea valitsemistava ülemameti liikmed saavad riigilt erikaitse võimalike repressioonide või hirmutamise eest.

Teave, mida lepinguosalised kohustuvad avaldama, on kindlaks tehtud pärast konsulteerimist kõigi sidusrühmadega ja koondatud kümnesse lõikes 2 esitatud teabekategooriasse. Lepingu rakendamise ühiskomitee avalikustab punkti 2 alapunktis a sätestatud teabe. Côte d’Ivoire avalikustab punktides b–i osutatud teabe. Punktis j on loetletud teave, mille avalikustab liit.

2. Teave ja dokumendid, mis avalikustatakse:

a) käesoleva lepingu rakendamist puudutav teave:

-käesoleva lepingu tekst koos kõigi selle lisade ja hilisemate muudatustega;

-Côte d’Ivoire’is käesoleva lepingu rakendamist toetavate projektide loetelu ja kokkuvõtted;

-käesoleva lepinguga seotud Côte d’Ivoire’is elluviidud projektide aruanded;

-ametlik dokument õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendavate asutuste loomise, pädevuse, korralduse ja toimimise kohta ning lepingu rakendamise ühiskomitee kodukord ning vajaduse korral vahekohtumenetlused;

-lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekute kokkuvõtted;

-aastaaruanded, mis sisaldavad eelkõige järgmist teavet:

-käesoleva lepingu rakendamisel tehtud edusammud;

-lepingu rakendamise ühiskomitee koosseis ja toimimine;

-Côte d’Ivoire’i väljastatud FLEGT-litsentside arv;

-rahuldamata jäetud FLEGT-litsentsi taotluste arv;

-juhtumid, mil metsandusalase õiguspärasuse ja jälgitavuse talitus otsustas, et tegemist on mittevastavusega, ning nende juhtumite lahendamiseks võetud meetmed;

-liitu eksporditud puidu ja puittoodete aastakogused;

-liidu saadud FLEGT-litsentside arv;

-FLEGT-litsentsimissüsteemi raames liitu imporditud puidu ja puittoodete kogused nende liidu liikmesriikide lõikes, kuhu import toimus;

-Côte d’Ivoire’i imporditud ja tema territooriumi kaudu läbiveetud puidu ja puittoodete kogused;

-sõltumatu auditi ja sõltumatu hindamise juhised, menetlused, kavad ning aruanded;

-sõltumatu auditi pakkumuste hindamise aruanne;

b) õigusnorme puudutav teave:

-rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud, mille Côte d’Ivoire on seoses metsamajandamisega allkirjastanud ja ratifitseerinud;

-metsaseadus ja selle rakendusaktid;

-muud käesoleva lepinguga seotud õigustekstid;

c) lubade andmist puudutav teave:

-metsandustegevuse heakskiitmise kord;

-heakskiidetud ettevõtjate loetelu heakskiidu liikide kaupa;

-erinevate metsa ülestöötamis-, töötlemise ja turustamislubade andmist käsitlevad menetlused ja tasud;

-metsade ja agrometsade klassifitseerimist puudutav teave ning ministeeriumidevahelise komisjoni teave ja tulemused, mis puudutavad riigile kuuluvate metsade, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega, majandamise üleandmist;

-eriload ja -spetsifikatsioonid metsakontsessioonide kaupa;

d) metsade korraldamist puudutav teave:

-loetelu riigi ning kohalike omavalitsuste metsadest, mille kasutamine on reguleeritud tsiviilõigusega, sõltumata sellest, kas neile on koostatud korralduskava;

-pühade või muudel põhjustel kaitse all olevate metsade loetelu, nende asukohakaart ja pindala;

-eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute metsade loetelu, nende asukohakaart ja pindala,

-kaitsealade loetelu, nende asukohakaart ja pindala;

-metsade ja agrometsade korraldamises osalevate talituste loetelu ja ülesanded;

-haldusmenetlused ja tehnilised menetlused metsade ja agrometsade korralduskavade, lihtsustatud korralduskavade ning majandamiskavade väljatöötamiseks ja kinnitamiseks;

-aruanne eelneva konsulteerimise kohta piirnevate kohalike kogukondadega;

-korralduskavasid heakskiitva komitee töö tulemused;

-metsade ja agrometsade korralduskavad, lihtsustatud korralduskavad, heakskiidetud majandamiskavad ja spetsifikatsioonid;

-metsakontsessioonide kaardid;

-partnerlus-, kontsessiooni- ja ülestöötamislepingud;

-taasmetsastamise ja metsakatastri direktoraadi aastaaruanded, teostatud taasmetsastamise pindalad ja kaardid;

-aruanded metsade seisundi kohta (riiklik metsainventuur, metsaatlas jm);

e) metsa ülestöötamist puudutav teave:

-eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute kaitsealuste metsade, agrometsade ja metsade loetelu;

-kaitsealuste liikide loetelu;

-nende liikide loetelu, mille ülestöötamine on keelatud;

-olemasolevate kontsessioonide loetelu, nende asukohakaardid ja pindalad;

-majandamislepingul põhinevate kontsessioonide loetelu, nende asukohakaardid ja pindalad;

-ülestöötamisluba sisaldavate kontsessioonide loetelu, nende asukohakaardid ja pindalad;

-aktiivsete kontsessioonide loetelu;

-kasutusel kaitsealuste metsade loetelu, nende asukohakaardid ja pindalad;

-kohalike omavalitsuste metsade ja metsaistanduste loetelu, nende asukohakaardid ja pindalad;

-eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute metsade ja metsaistanduste loetelu, nende asukohakaardid ja pindalad;

-eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute kaitsealuste metsade, agrometsade ja metsade loetelu, mis asuvad 8. laiuskraadist põhja pool;

-statistilised andmed ülestöötatud mahtude kohta puiduliikide, äriühingute ja lubade kaupa ning riigi taasmetsastatud alade pindalad ja kaardid riigi tasandil;

-metsatoodangu ja -tööstuse eest vastutava organi (Direction de production et de l'industrie forestière) aastaaruanded;

f) puidutöötlemist puudutav teave:

-aktiivsete töötlusüksuste ja nende mahtude ja asukohtade loetelu;

-töödeldud palkide aastamaht liikide kaupa;

-esmase töötlemise aastakogused;

-teisese töötlemise aastakogused;

-riigisisesele turule viidud töödeldud puidu aastakogus;

-kolmanda töötlemise aastakogused;

g) puidu turustamist puudutav teave:

-loetelu ettevõtjatest, kes on saanud loa puitu eksportida ja importida;

-eksporditud puidu ja puittoodete kogused äriühingute, tooteliikide (HS-kood), puiduliikide, lähetamispunktide (jaotus esmatöötluse, teisese töötlemise ja kolmanda töötlemise põhjal) ning sihtkohtade kaupa;

-FLEGT-litsentsidega eksporditud puidu ja puittoodete kogused (tooteliigid ja sihtkohad);

-imporditud puidu ja puittoodete mahud või kogused tooteliikide, puiduliikide ning päritolu kaupa;

-riigisisesele turule mõeldud puidu ja puittoodete kogused;

-avalikul enampakkumisel müüdud konfiskeeritud puidu aastamaht ja annetatud puidu aastamahud;

-metsandussektori osakaal Côte d’Ivoire’i SKPs;

-metsaettevõtjates töötavate isikute arv;

h) teave metsandussektorist tulenevate maksude kohta:

-eri metsamaksude ja -tasude loetelu;

-eri metsamaksude ja -tasude jagunemine;

-puidu palkidena müügilt makstud maksude aastasummad;

-maa eraldamisest tulenevate maksude aastasummad;

-üldkasuliku tööga seotud tasude aastasummad;

-kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele makstavate tasude summad piirkondade või paikkondade kaupa;

-juriidilistest vaidlustest (sealhulgas tegemata korvav taasmetsastamine) ja metsatehingutest tulenevate trahvide summad;

i) õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja FLEGT-litsentsimist puudutav teave:

-väljastatud avalike õiguspärasuse sertifikaatide loetelu (äriühingu nimi, väljaandmise kuupäev, kehtivuse lõppkuupäev jne);

-väljastatud FLEGT-litsentside loetelu;

-kontrollikäsiraamat, mis sisaldab järgmist:

-eraõiguslike sertifitseerimissüsteemide ja -asutuste tunnustamise kord;

-õiguspärasuse kontrolli menetlused;

-õiguspärasuse sertifikaatide väljaandmise kord;

-Côte d’Ivoire’i puidu jälgitavuse süsteemi kirjeldus;

-metsanduskontrolli süsteemi kirjeldus;

-puidu tarneahela järelevalve kord;

-FLEGT-litsentside väljastamise menetlused;

-õiguspärasuse tagamise süsteemi raames Côte d’Ivoire’i tunnustatud eraõiguslike sertifitseerimissüsteemide ja õiguspärasust/kestlikkust tõendavate asutuste loetelu;

-metsandustegevuse järelevalve missioonide aruanded;

-konfiskeeritud puidu aastakogused;

-sõltumatu vaatluse aruanded ja teave nendest aruannetest tulenevate soovituste järgimise kohta;

-sõltumatu audiitori aruanded ja teave tuvastatud parandusmeetmete rakendamise kohta;

j) liidu avaldatav teave:

-FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu imporditud puidu ja puittoodete kogused päritolu kaupa;

-liidu saadud Côte d’Ivoire’i FLEGT-litsentside arv;

-loetelu Euroopa riikidest, kes impordivad FLEGT-litsentsiga hõlmatud Côte d’Ivoire’i puitu;

-Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 995/2010 (milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused) 11 ja määruse (EÜ) nr 2173/2005 rakendamise eest vastutavate liidu liikmesriikide pädevate asutuste nimekiri;

-ELi puidumäärused ning neid muutvad ja täiendavad õigusaktid;

-loetelu pädevate asutuste poolt tagasi lükatud FLEGT-litsentsidest ja tagasilükkamise põhjused;

-Côte d’Ivoire’i päritolu FLEGT-litsentsidega puidu kogus, mille pädevad asutused on arestinud;

-selle Côte d’Ivoire’i päritolu FLEGT-litsentsidega puidu sihtkoht ja kasutusotstarve, mille pädevad asutused on arestinud;

-Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni puiduturgude sõltumatu vaatluse aruanded.

3. Juurdepääs teabele ja dokumentidele ning nende avaldamine ja levitamine

Metsamajandamise eest vastutav asutus vastutab juurdepääsu eest avalikku huvi pakkuvale metsandusteabele.

Avalikule teabele ja avalikele dokumentidele juurdepääsemise kord on sätestatud Côte d’Ivoire’i kehtivates õigusaktides, 12 kuid juurdepääs käesolevas lisas loetletud teabele on tasuta ja lihtne. See teave on kättesaadav ja sellele pääseb ligi käesolevat lepingut tutvustaval veebisaidil.

Teabe levitamiseks kasutatakse mitmesuguseid kanaleid, mis on sätestatud Côte d’Ivoire’i kommunikatsioonistrateegias.

Metsade eest vastutav minister määrab isiku, kes vastutab avalikku huvi pakkuvale teabele ja dokumentidele juurdepääsu eest.

4. Õiguskaitsesüsteem ja kaebuste menetlemine

Avalikku huvi pakkuvale teabele juurdepääsu käsitlevates kehtivates õigusnormides on ette nähtud järgmised õiguskaitsevahendid: kaebused kõrgemalseisvale instantsile, kaebused avalikku huvi pakkuvale teabele ja avalikele dokumentidele juurdepääsu komisjonile (Commission d'accès à l'information d'intérêt public et aux documents publics, CAIDP) ning kaebus kohtule. Kaebus kohtule on kaebajale siiski kättesaadav alles pärast seda, kui CAIDP-le on juba kaebus esitatud. Kaebus esitatakse kehtivates õigusaktides sätestatud tähtaegade jooksul ja pädevale halduskohtule.

Metsade eest vastutavas ministeeriumis luuakse avalikku huvi pakkuvale teabele juurdepääsu komisjon (Comité d'accès à l'information d'intérêt public, CAIIP), et võtta vastu ja registreerida metsandusteabele juurdepääsu puudutavaid kaebusi enne nende esitamist CAIDP-le. Metsade eest vastutava ministri käskkirjas määratakse kindlaks selle komisjoni ülesanded, koosseis ja töökord, milles osalevad kodanikuühiskonna ja erasektori esindajad.

________________

X LISA

LEPINGU RAKENDAMISE ÜHISKOMITEE

Käesoleva lepingu artikli 19 kohaselt loovad lepinguosalised käesoleva lepingu haldamise eest vastutava struktuuriüksuse, lepingu rakendamise ühiskomitee (Comité Conjoint de Mise en Œuvre, CCMO; edaspidi „ühiskomitee“). Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu haldamise, järelevalve ja hindamise eest. Ühiskomitee koosneb lepinguosaliste määratud esindajatest. Côte d’Ivoire tagab, et ühiskomitees osalevad metsandussektori eri sidusrühmad, eelkõige avalik ja erasektor, kodanikuühiskond ning kohalik elanikkond traditsiooniliste hõimude kaudu. Ühiskomitee edendab dialoogi ja teabevahetust käesoleva lepingu toimimise teemal. Ühiskomitee teeb eelkõige järgmist:

a) mis puudutab käesoleva lepingu haldamist:

-vaatab läbi ja võtab vastu meetmed käesoleva lepingu rakendamiseks ning teeb ettepanekuid ja võtab meetmeid, mis on vajalikud lepingu täitmise parandamiseks;

-avaldab IX lisa kohaselt aastaaruande käesoleva lepingu rakendamise kohta;

-soovitab kuupäeva, mil FLEGT-litsentsimise süsteemi hakatakse kohaldama pärast õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise sõltumatut hindamist VII lisas sätestatud kriteeriumide põhjal;

-koostab ja võtab vastu rakendamise ajakava ning edusammude jälgimise ja hindamise raamistiku, millesse on lõimitud eelkõige tugimeetmed;

-võtab vastu, vaatab läbi ja sõnastab märkused ning kiidab heaks kontrollikäsiraamatu;

-vaatab oma vastutusalas olevate dokumentide ja rakenduskorra alusel läbi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud ning käesolevas lepingus ette nähtud meetmete puhul kindlaks määratud tähtaegade järgimise ja lepingu elluviimise, pakub ja võtab vastu meetmeid, mille eesmärk on parandada käesoleva lepingu toimimist;

-analüüsib ja registreerib kõik vajalikud käesoleva lepingu muudatused. Ühiskomitee analüüsib vähemalt kord kahe aasta jooksul ka kõiki ettepanekuid, mis puudutavad käesoleva lepingu ja selle lisade muutmist, et võtta arvesse Côte d’Ivoire’i ja liidu poliitika-, õigus-, haldus- ja institutsiooniliste raamistike arengut;

-määrab kindlaks oma kodukorra, hindab seda ja ajakohastab seda korrapäraselt;

-asutab allorganeid, näiteks töörühmi, kellele ta annab täpsed volitused ja soovitab vajaduse korral täiendavaid ülesandeid või uuringuid;

-teeb kindlaks käesoleva lepingu rakendamisega seotud probleemid, sealhulgas küsimused või probleemid, mis puudutavad üldsuse koordineeritud ja mittevastuolulist teavitamist käesoleva lepingu tõlgendamisest ja rakendamisest, ning pakub asjakohaseid meetmeid nende lahendamiseks;

-käsitleb kummagi lepinguosalise tõstatatud probleeme ning püüab võimaluste piires, sealhulgas vahekohtumenetluse kehtestamise kaudu, lahendada kõik konfliktid ja vaidlused, mis võivad tekkida lepinguosaliste lahkarvamuste korral, vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 23 ja 24;

-koostab, kiidab heaks ja avalikustab oma koosolekute protokollid ja memod ning oma tööga seotud muud dokumendid, et muuta enda töö läbipaistvaks;

b) mis puudutab käesoleva lepingu rakendamise järelevalvet ja hindamist:

-võtab vastu käesoleva lepingu rakendamise ja mõju järelevalve ja hindamise meetodid;

-kiidab heaks sõltumatu hindamise volitused, juhised, menetluskäsiraamatu ja ajakava ning esitab arvamuse hindaja töölevõtmise kohta vastuväidete puudumise kohta;

-jälgib kõiki käesoleva lepingu rakendamisel tehtud edusamme ja vaatab need läbi, sealhulgas õiguspärasuse tagamise süsteemi ja FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimine, eelkõige käesoleva lepingu artiklite 10, 12 ja 19 ning VI ja VII lisa kohaste sõltumatu hindamise ja sõltumatu auditi aruannete alusel;

-teeb olemasoleva teabe põhjal korrapäraseid missioone, et hinnata käesoleva lepingu tulemuslikkust ja mõju;

-jälgib turgude arengut ja koostab korrapäraste vaheaegadega vastavaid ülevaateid, tellib vajaduse korral puidu- ja puittoodete turu olukorra kohta uuringuid ning soovitab, milliseid meetmeid võtta;

-jälgib ja hindab käesoleva lepingu sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju ning võtab vastu asjakohased meetmed, et võimalikku kahjulikku mõju leevendada;

-jälgib sõltumatu vaatluse aruannetes esitatud soovituste arvestamist ja nendest tulenevate parandusmeetmete rakendamist;

-algatab õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisega seotud siseauditid või -hindamised ning võtab vastu nende siseauditite järeldused;

c) mis puudutab käesoleva lepingu sõltumatut auditit:

-kiidab heaks hankedokumendid ja esitab arvamuse vastuväidete puudumise kohta seoses selle sõltumatu audiitori valikuga, kelle Côte d’Ivoire värbab pärast liiduga konsulteerimist, VI lisas sätestatud sõltumatu auditi volituse alusel;

-kiidab heaks lepinguosaliste esitatud etteteatamata ja ad hoc-auditite taotlused;

-määrab kindlaks prioriteedid asjakohaste tegevuste valimiseks järelevalve tasandil ja kohapeal;

-hindab kahtluse korral teabe olulisust, asjakohasust või konfidentsiaalsust sõltumatu auditi jaoks;

-kinnitab sõltumatu audiitori pakutud auditikäsiraamatu, auditikava ning aruannete koostamise meetodid ja raamistiku;

-teeb otsuseid sõltumatute auditite sageduse kohta pärast FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise esimest nelja aastat;

-võtab vastu ja vaatab läbi kõik sõltumatu audiitori koostatud ja esitatud aruanded ning FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimist puudutavad kaebused, mille on esitanud üks või teine lepinguosaline;

-kiidab heaks õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimisega seotud kaebuste menetlemise süsteemi ülesehituse ja sõltumatut auditit puudutavate kaebuste menetlemise vahendi, nagu on täpsustatud VI lisas;

-võtab vastu, kiidab heaks ja laseb avaldada sõltumatu audiitori aruanded vastavalt IX lisale;

-lepib kokku parandusmeetmetes, võttes aluseks sõltumatu audiitori järeldused või muud õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud kaebused, et kõrvaldada lüngad või nõuetele mittevastavuse juhtumid õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames, ning jälgib nende meetmete rakendamist ja mõju;

d) mis puudutab sidusrühmade osalemist käesoleva lepingu rakendamises, järelevalves ja hindamises:

-võtab vastu ja analüüsib teavet, aruandeid ning esildisi, mis pärinevad sidusrühmadelt;

-annab soovitusi käesoleva lepingu nõuetekohase rakendamisega seotud vajaduste kohta ning vajaduse kohta suurendada asjaomaste haldusasutuste, erasektori, kodanikuühiskonna, traditsiooniliste hõimude ja kohaliku elanikkonna suutlikkust ja kaasatust Côte d’Ivoire’i metsamajandamist käsitlevate õigusnormide täitmise järelevalves;

-võtab asjakohaseid meetmeid, et edendada sidusrühmade osalemist käesoleva lepingu rakendamises;

-tagab, et kõigil sidusrühmadel on kooskõlas kehtivate õigusnormidega vaba juurdepääs käesoleva lepingu rakendamisega seotud teabele;

-edendab sooperspektiivi lõimimist, eelkõige naiste ja tütarlaste rolli suuremat tunnustamist metsahalduses ning käesoleva lepingu rakendamisel.

________________

(1) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(2) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(3) ELT L 343, 29.12.2015, lk 1.

(4) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(5) ELT L 277, 18.10.2008, lk 23.

(6) Termin „rakendamine“ tähistab siin õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ülesehitamise etappi.

(7) Termin „kasutusetapp“ tähistab siin õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kinnitamisele järgnevat etappi.

(8) Juhtimissüsteemide auditeerimise suunised.

(9) Juhtimissüsteeme auditeerivate ja sertifitseerivate asutuste suhtes kohaldatavad nõuded.

(10) Avalikku huvi pakkuvale teabele juurdepääsu seadus; määrus korruptsiooni ja sellega seotud kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise kohta; keskkonnaseadus.

(11) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.

(12) Avalikku huvi pakkuvale teabele juurdepääsemise seadus.

HS-koodid	Kauba kirjeldus
4403	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud
4406	Raud- ja trammiteede puitliiprid
4407	Piki kiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4408	Spoon vineerimiseks (sh spooni hööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spooni hööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm
44 09	Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil või muu selline) ühel või mitmel küljel või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte
	ex 44 09 21
44 10	Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitjast materjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata
44 12	Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal
	ex 44 12 10
44 15	Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred
44 17	Puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed
44 18	Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, paneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud
	ex 44 18 73
	ex 44 18 91
44 19	Puidust lauanõud ja köögitarbed
	ex 44 19 11
	ex 44 19 12
	ex 44 19 19
44 20	Puitmarketrii ja -intarsia; puidust laekad ja kastikesed juveeltoodete, terariistade jms hoidmiseks; puidust kujukesed jm dekoratiivesemed; puidust mööbliesemed, mis ei kuulu rühma 94
44 21	Muud puittooted
	ex 44 21 91
94 03 30	Puidust kontorimööbel
94 03 40	Puidust köögimööbel
94 03 50	Puidust magamistoamööbel
94 03 60	Muu puitmööbel
94 03 91	Puitosad
94 06 10	Kokkupandavad ehitised, puidust

Tabel. Peamised riiklikud struktuuriüksused, mis on seotud õiguspärasuse järelevalvega ettevõtjate liikide kaupa
	Tabel 1. Metsa ülestöötaja	Tabel 2. Töötleja	Tabel 3. Eksportija/importija (müüjad)
1. põhimõte: seaduslikult asutatud ja heaks kiidetud	järelevalvet teevad eelkõige pädevad kohtud (kaubanduskohus, esimese astme kohus või kohalikud kohtumajad), sotsiaalkindlustuse eest vastutav struktuuriüksus ning maksu-, kaubandus- ja metsaasutused	järelevalvet teevad eelkõige pädevad kohtud (kaubanduskohus, esimese astme kohus või kohalikud kohtumajad), sotsiaalkindlustuse eest vastutav struktuuriüksus ning maksu-, kaubandus- ja metsandusasutused	järelevalvet teevad eelkõige pädevad kohtud (kaubanduskohus, esimese astme kohus või kohalikud kohtumajad), sotsiaalkindlustuse eest vastutav struktuuriüksus ning maksu-, kaubandus- ja metsaamet
2. põhimõte: ettevõtjal on metsaressursside kasutamise õigused	järelevalvet teevad eelkõige metsandus- ja maa-asutused	ei kohaldata	ei kohaldata
3. põhimõte: tegutsetakse kooskõlas kehtivate õigusnormidega	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja maksuamet	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja maksuamet	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet, maksuamet ja tolliamet
4. põhimõte: puiduvedu	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja tolliamet
5. põhimõte: keskkonnakohustused	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja keskkonnaamet	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja keskkonnaamet	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet ja keskkonnaamet
6. põhimõte: tööõigusest tulenevad kohustused	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet, sotsiaalkindlustuse, töötervishoiu ja -ohutuse ning tööhõive eest vastutavad struktuuriüksused	järelevalvet teevad eelkõige metsaamet, sotsiaalkindlustuse, töötervishoiu ja -ohutuse ning tööhõive eest vastutavad struktuuriüksused	järelevalvet teevad eelkõige metsamet, sotsiaalkindlustuse, töötervishoiu ja -ohutuse ning tööhõive eest vastutavad struktuuriüksused

Euroopa Liit		Côte d’Ivoire’i vapp ja logo				FLEGT
1	1.Litsentse väljastav asutus Nimi või nimetus: Aadress:		2.Importija Nimi: Aadress:
ORIGINAAL
	3.FLEGT-litsentsi number		4.Kehtivusaja lõpp
	5.Ekspordiriik		7.Transpordivahend
	6.ISO-kood		7.
	8.FLEGT-litsentsi omanik (nimi või nimetus ja aadress)
	9.Puidu või puittoodete kaubanduslik nimetus				10.HS-koodid
1
	11.Tavanimetused või teaduslikud nimetused			12.Ülestöötamisriigid			13.ISO-koodid
	14.Maht (m3)			15.Netokaal (kg)			16.Ühikute arv
	17. Eristusmärgid
	18.FLEGT-litsentsi väljastanud asutuse allkiri ja pitser Koht: Kuupäev:

FLEGT-litsentsile lisatud täiendav kaubakirjeldus
FLEGT-litsentsi number
Toode #	Puidu või puittoodete kaubanduslik nimetus	HS-kood	Tavanimetused või teaduslikud nimetused	Ülestöötamisriigid	Ülestöötamisriigi ISO-kood	Maht (m3)	Netokaal (kg)	Ühikute arv







FLEGT-litsentsi väljastanud asutuse allkiri ja pitser Koht: Kuupäev:

Lahter 1	Litsentse väljastav asutus	Märkige litsentse väljastava asutuse täielik nimetus ja aadress.
Lahter 2	Importija	Märkige importija täielik nimi või nimetus ja aadress.
Lahter 3	FLEGT-litsentsi number	Märkige litsentsi number.
Lahter 4	Kehtivusaja lõpp	Märkige litsentsi kehtivusaja lõppkuupäev.
Lahter 5	Ekspordiriik	Märkige partnerriik, kust puit ja puittooted liitu eksporditi.
Lahter 6	ISO-kood	Märkige lahtris 5 nimetatud partnerriigi kahetäheline kood.
Lahter 7	Transpordivahend	Märkige transpordivahend alates ekspordikohast.
Lahter 8	Litsentsi omanik	Märkige eksportija nimi või nimetus ja aadress.
Lahter 9	Kaubanduslik nimetus	Märkige toote laad.
Lahter 10	HS-rubriik ja kirjeldus	Märkige kauba nelja- või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile.
Lahter 11	Tavanimetused või teaduslikud nimetused	Märkige tootes kasutatud puidu liigi tavanimetused või teaduslikud nimetused. Kui tootes on kasutatud rohkem kui ühte liiki puitu, märkige iga liik eraldi reale. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 12	Ülestöötamisriigid	Märkige riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkige kõigi kasutatud puiduliikide päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 13	ISO-koodid	Märkige lahtris 12 osutatud riikide ISO-koodid (riigikoodid). Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 14	Maht (m³)	Märkige kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, kui lahtris 15 osutatud teave on esitatud.
Lahter 15	Netomass	Märkige kogumass kilogrammides, st puittoodete kaal ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. Lahtri võib tühjaks jätta, kui lahtris 14 osutatud teave on esitatud.
Lahter 16	Ühikute arv	Märkige ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem kindlaks määrata. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 17	Eristusmärgid	Märkige eristusmärgid, kui need on, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 18	Allkiri ja litsentse väljastava asutuse pitser	Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku pitseri. Märkida tuleb ka koht ja kuupäev.