EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.6.2023

COM(2023) 369 final

2023/0212(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

digieuro kehtestamise kohta

{SEC(2023) 257 final} - {SWD(2023) 233 final} - {SWD(2023) 234 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Asjaomases poliitikavaldkonnas, s.t euroala rahapoliitika osaks olevas rahandusõiguses, puuduvad muud õigusnormid peale aluslepingute asjakohaste sätete (ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkt c ja artiklid 127–133), komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovituse europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta 3 ning ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus europangatähtede ja -müntide kui seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju ning nende kättesaadavuse kohta 4 (mis võeti vastu koos käesoleva ettepanekuga).

Käesolev ettepanek on nende esmase õiguse sätetega kooskõlas. Selleks et tagada keskpangaraha kahe vormi (digieuro ja eurosularaha) ühtsus, reguleeritakse sularaha kui seaduslikku maksevahendit sarnaselt digieuroga kui seadusliku maksevahendiga, võttes siiski arvesse nende euro vormide vahelisi erinevusi.

Käesolev ettepanek tugineb vabadusele osutada siseturul makseteenuseid olenemata sellest, kus makseteenuse pakkuja on asutatud. Tagamaks, et kõik ELi makseteenuse pakkujad võivad levitada digieurot kogu euroalal, lisatakse käesolevale algatusele ettepanek võtta vastu määrus, [lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, COM/2023/368 final].

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

–Käesolev algatus toetab eesmärki tagada maksete puhul privaatsuse kõrge tase kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega: isikuandmete töötlemise korral kohaldatakse digieuro levitamise ja kasutamise suhtes määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) 6 ja määrust (EL) 2018/1715 7 . Digieuro kavandatakse nii, et makseteenuse pakkujad ja Euroopa Keskpank töötleksid isikuandmeid ainult nii palju, kui on vaja digieuro nõuetekohase toimimise tagamiseks. Digieuro on kättesaadav võrguväliselt ning selle puhul tagatakse privaatsus suhetes makseteenuse pakkujatega määral, mis on võrreldav pangatähtede väljavõtmisega sularahaautomaatidest ja sularaha kasutamisega. Digieurodes tehtavate tehingute arveldamine kavandatakse nii, et ei Euroopa Keskpank ega riikide keskpangad ei saa seostada andmeid digieuro kasutajaga, kes on kas tuvastatud või tuvastatav.

–Selleks et tagada kooskõla direktiiviga (EL) 2019/882 (Euroopa ligipääsetavuse akt), 8 kavandatakse digieuro nii, et maksimeerida selle eeldatavat kasutamist puuetega, piiratud funktsionaalse võimekuse või piiratud digioskustega inimeste ja eakate poolt.

–Finantsalase kaasatuse osas on algatus inspireeritud lähenemisviisist, mis tuleneb direktiivist (EL) 2014/92 (maksekontode direktiiv), 9 mille eesmärk on tagada üldine juurdepääs põhimaksekontole kõigile tarbijatele, sealhulgas finantsalaselt tõrjutud isikutele. Selleks et tagada üldine juurdepääs põhilistele digieuromakseteenustele, pakutakse digieurot sarnase lähenemisviisi kohaselt, milles tehakse siiski vajalikud kohandused. Esiteks oleksid kõik maksekontoteenuseid osutavad krediidiasutused kohustatud oma klientide taotlusel osutama põhilisi digieuromakseteenuseid. Teiseks kohaldataks tarbijate puhul, kes ei ole krediidiasutuste kliendid, maksekontode direktiivi IV peatükki, mis käsitleb juurdepääsu põhimaksekontole, seoses selliste tarbijate juurdepääsuga digieurokontole ja sellega seotud põhilistele teenustele, kusjuures füüsilistele isikutele pakutaks põhilisi digieuroteenuseid tasuta. Kolmandaks tagatakse käesoleva algatusega, et ka avaliku sektori üksused (kohalikud või piirkondlikud ametiasutused või postkontorid) peaksid levitama digieurot füüsilistele isikutele, kes ei soovi avada digieurokontot krediidiasutustes või muude makseteenuse pakkujate juures. Peale selle tehakse käesoleva algatusega Euroopa Pangandusjärelevalvele ning Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile ülesandeks töötada ühiselt välja suunised, milles täpsustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete ning põhilistele digieuromakseteenustele juurdepääsu vahelisi seoseid.

–Direktiiviga (EL) 2015/2366 (teine makseteenuste direktiiv) 10 reguleeritakse makseteenuste osutamist makseteenuse pakkujate (sealhulgas krediidiasutuste, e-raha asutuste ja makseasutuste) poolt ning maksetehingus osalejate õigusi ja kohustusi. Komisjon on esitanud uue õigusaktide paketi, mis sisaldab nii uut direktiivi kui ka määrust makseteenuste kohta siseturul ning mis võeti vastu 28. juunil 2023 11 . Paketiga laiendatakse rahaliste vahendite määratlust, hõlmates kõik jaekasutuseks käibele lastavad keskpangaraha vormid (pangatähed, mündid ja keskpanga digivääring). 22. oktoobril 2022 võttis komisjon vastu seadusandliku ettepaneku teha eurodes tehtavad välkmaksed kättesaadavaks kõigile kodanikele ja ettevõtjatele, kellel on ELis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis pangakonto.

–Järgides liidu rahapesuvastase raamistiku aluseks olevat riskipõhist lähenemisviisi ja välistades täieliku anonüümsuse, on algatus kooskõlas komisjoni poolt 2021. aasta juulis vastu võetud rahapesuvastase paketi 12 eesmärkidega. Samal ajal nähakse algatusega ette privaatsuse kõrge tase võrguväliste digieuromaksete puhul, mis kujutavad endast sularahamaksetele sarnanevaid viipemakseid. Kooskõlas ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga, teise makseteenuste direktiiviga, isikuandmete kaitse üldmäärusega ja komisjoni avaandmete strateegiaga järgitaks võrgupõhiste digieuromaksetehingute puhul samu andmekaitse, privaatsuse tagamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju nagu erasektori digitaalsete maksevahendite puhul.

–Kogu ELi hõlmav koostalitlusvõimeline Euroopa digiidentiteeditasku 13 võimaldab kasutajatel maksete tegemisel vabatahtlikkuse alusel luua kliendisuhe ja sooritada tugev kliendi autentimine, nagu on nõutud teise makseteenuste direktiivi artiklis 97. Digieuro kasutajatele tuleks pakkuda samu funktsioone.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

–Komisjon korraldas 5. aprillist 2022 kuni 16. juunini 2022 tagasisidekorje ja sihtkonsultatsiooni digieuro teemal. Sihtkonsultatsioon täiendas EKP avalikku konsultatsiooni lisateabega, mis koguti sektori spetsialistidelt, makseteenuse pakkujatelt (sealhulgas krediidiasutustelt, makseasutustelt ja e-raha asutustelt), makseinfrastruktuuri pakkujatelt, makselahenduste arendajatelt, kaupmeestelt, kaupmeeste ühendustelt, jaemakseid reguleerivatelt asutustelt ja järelevalveasutustelt, rahapesuvastastelt järelevalveasutustelt, rahapesu andmebüroodelt, Euroopa Andmekaitsenõukogult, muudelt asjaomastelt asutustelt ja ekspertidelt ning tarbijaorganisatsioonidelt ning mida komisjon kasutas digieurot käsitleva määruse ettepanekuga seoses mõjuhinnangu koostamiseks. Sihtkonsultatsiooni peamised tulemused on järgmised: ELi kodanikud nõustusid eesmärgiga tagada digitaalsel kujul keskpangarahale juurdepääs kõigile, sealhulgas maksekontot mitteomavatele inimestele. Spetsialistidest vastajad leidsid, et digieuro võib tuua kasu ettevõtjatele/kauplejatele kõigis makseolukordades. Inimesed eelistasid kiiret, privaatsust tagavat, tasuta ja laialdaselt kättesaadavat digieurot. Enamik spetsialistidest vastajaid pidas kõige olulisemateks üldsusele pakutavateks aspektideks laialdast kättesaadavust, hõlpsat kliendisuhte loomist ja lihtsat kasutatavust, võimalust maksta igal ajal ja igal pool mis tahes isikule ning kohest arveldamist. Leiti, et laialdaselt kättesaadav digieuro toetab ELi avatud strateegilist autonoomiat. Enamik spetsialistidest vastajaid toetas digieurole seadusliku maksevahendi staatuse andmist. Enamik vastajaid pooldas seda, et digieuro võiks olla kättesaadav peamiselt euroalal elavatele kodanikele ja euroalal asuvatele ettevõtjatele ning euroalasiseste tehingute jaoks.

–Liikmesriikide ja nende keskpankade ekspertidel ning Euroopa Keskpanga esindajatel oli võimalus esitada oma seisukohad komisjoni moodustatud panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühmas 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta veebruarini. Arutelusid toetasid riikidele suunatud sihtkonsultatsioonid. Liikmesriigid on alates 2021. aastast väljendanud oma seisukohti ka eurorühma kohtumistel. Panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühma koosolekutel väljendasid liikmesriikide eksperdid küll vaid esialgseid seisukohti, kuid enamik neist toetas digieurot, millele antaks euroalal seadusliku maksevahendi staatus.

–7. novembril 2022 korraldas komisjon kõrgetasemelise konverentsi, millel osalesid riikide ja ELi ametiasutuste esindajad, Euroopa Parlamendi liikmed, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning akadeemiliste ringkondade esindajad.

–2023. aasta veebruaris ja märtsis korraldas komisjon ümarlauakohtumised kauplejate/ettevõtjate, tarbijate ja makseteenuse pakkujate esindajatega.

–Komisjon osales Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul 2023. aasta aprillis ning Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomitee korraldatud poliitikaaruteludel 2023. aasta jaanuaris ja 2023. aasta märtsis.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

–eespool kirjeldatud konsultatsioonide käigus esitatud tõendid;

–EKP poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal korraldatud fookusrühmaarutelude analüüsid;

–Kantari uuringuaruanne „Study on New Digital Payment Methods“, märts 2022;

–komisjoni talituste osalemine vaatlejana EKP turu nõuanderühmas, mis käsitleb digieuroga seotud küsimusi, ja Euroopa jaemaksete nõukogus;

–EKP töödokumendid, komisjoni talituste töödokumendid, statistilised uuringud ja statistika;

–komisjoni ja Teadusuuringute Ühiskeskuse simulatsioonid ja teadusuuringud.

•Mõjuhinnang

–kiiresti digitaliseeruvas majanduses ei ole füüsilisel kujul olev keskpangaraha, s.t sularaha, kättesaadav maksete tegemiseks majanduse kasvavas osas, eelkõige e-kaubanduses, ning see ei suuda rahuldada tööstuse 4.0 tulevasi vajadusi (nt masinatevahelised maksed, tingimuslikud maksed);

–kolmandate riikide keskpankade digivääringud ja muud uuenduslikud maksevahendid (s.t stabiilsed krüptovarad), mis ei ole eurodes vääringustatud, võivad järk-järgult omandada suurema turuosa euroala makseturgudel ja vähendada euro rolli.

–digieurole antakse seadusliku maksevahendi staatus, mis tähendab, et kõigil makse saajatel on kohustus digieurot aktsepteerida (põhjendatud ja proportsionaalsete eranditega), ning nähakse ette digieuro levitamise kord. Selleks et tagada keskpangaraha kõigi vormide ühtsus, esitatakse paralleelne seadusandlik ettepanek reguleerida sularaha kui seadusliku maksevahendi staatust.

–EKP peaks avaldama maksimaalsed teenustasud ja makseteenuse pakkujate vahelised tasud;

–võrguväliste väikese väärtusega viipemaksete puhul tagatakse privaatsuse ja andmekaitse kõrge tase selliselt, et kasutaja identiteediga seotud isikuandmeid töödeldakse makseteenuse pakkuja juures digieuromaksekonto avamise ajal, kuid makseteenuse pakkujatele ei avaldata tehinguandmeid, ning võrgupõhiseid makseid käsitletakse sarnaselt erasektori digitaalsete maksevahenditega, lähtudes kehtivatest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetest;

–finantsvahendajatest loobumisest tulenevaid riske ja finantsstabiilsust mõjutavat riski vähendatakse sel teel, et Euroopa Keskpangal võimaldatakse määratleda ja rakendada vahendeid, mis on vajalikud selleks, et hoida digieuro kui väärtuse säilitamise vahendi funktsiooni mõistlikes piirides;

–finantsstabiilsust ja rahapoliitilist suveräänsust mõjutavate riskide vähendamiseks tehakse digieuro esmalt kättesaadavaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad euroalal, samuti euroala külastajatele, kuid hilisemas etapis võidakse digieuro kättesaadavust vastavalt lepingutele ja/või kokkulepetele laiendada euroalavälistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Reguleerimisese, digieuro kehtestamine ja käibele laskmine (artiklid 1–4)

Kohaldatav õigus ja pädevad asutused (artiklid 5 ja 6)

Artiklis 5 selgitatakse, et digieuro suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, mida on muudetud direktiiviga (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL) 2015/2366 ja 2009/110/EÜ (COM(2023) 366 final)]. Kõnealuse direktiiviga laiendatakse rahaliste vahendite määratlust jaekasutuseks käibele lastavale keskpangarahale, mis hõlmab keskpanga digitaalseid vääringuid.

Samuti kohaldatakse digieuro suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määrust(EL) 2021/1230 piiriüleste maksete kohta liidus, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, COM/2023/368 final], Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (välja arvatud võrguväliste maksete puhul), mis on asendatud [lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek, COM/2021/421 final, ja rahapesuvastase direktiivi ettepanek, COM/2021/423], ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet.

Seaduslik maksevahend (artiklid 7–12)

Levitamine (artiklid 13–14)

Piirangud digieuro kasutamisele väärtuse säilitamise vahendina (artikkel 16)

Digieuromakseteenuste eest nõutavad tasud (artikkel 17)

Juurdepääs digieurole ja selle kasutamine väljaspool euroala (artiklid 18–21)

Tehnilised omadused (artiklid 22–24)

Levitamise kord (artiklid 25–33)

Privaatsus ja andmekaitse (artiklid 34–36)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik (artikkel 37)

Lõppsätted (artiklid 38–42)

2023/0212 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

digieuro kehtestamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, 18

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 19

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)2020. aasta septembris vastu võetud digirahanduse strateegias 20 ja jaemaksete strateegias rõhutas komisjon, et liidu jaemakseturu killustatuse vähendamiseks tehtavate jõupingutuste kontekstis soodustaks digieuro kui keskpanga jaedigivääring maksete, rahanduse ja äri jätkuvat innovatsiooni. 2021. aasta märtsis toimunud euroala tippkohtumisel kutsuti üles looma tugevamat ja uuenduslikumat digirahanduse sektorit ning tõhusamaid ja vastupidavamaid maksesüsteeme. Ka eurorühm tunnistas oma 25. veebruari avalduses digieuro potentsiaali edendada finantssüsteemis innovatsiooni. Sellega seoses väljendasid nii Euroopa Parlament 21 kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 22 2022. aasta veebruaris ja märtsis heameelt Euroopa Keskpanga otsuse üle alustada digieuro projekti kaheaastast uurimisetappi alates 2021. aasta oktoobrist.

(2)2. oktoobril 2020 avaldas Euroopa Keskpank oma aruande digieuro kohta 23 . Aruanne oli aluseks seisukohtade kogumisele digieuro käibele laskmisega kaasnevate eeliste ja probleemide ning digieuro võimalike omaduste kohta.

(3)Pangatähtede ja müntide kujul olevat keskpangaraha ei saa kasutada võrgupõhisteks makseteks. Praegu kasutatakse võrgupõhiste maksete tegemiseks ainult kommertspangaraha. Kommertspangaraha aktsepteeritavus ja asendatavus sõltub sellest, kas see on üks-ühele konverteeritav seadusliku maksevahendina ja rahapoliitilise tugisambana toimivaks keskpangarahaks. See rahapoliitiline tugisammas on rahandus- ja finantssüsteemide toimimise keskne element. Sellele tugineb kasutajate usaldus kommertspangaraha ja euro kui vääringu vastu, mistõttu see on hädavajalik selleks, et kaitsta rahasüsteemi stabiilsust digitaliseeritud majanduses ja ühiskonnas. Kuna keskpangaraha üksi ei suuda vastata kiiresti digitaliseeruva majanduse vajadustele, võib kommertspangarahale vajalik rahapoliitiline tugisammas järk-järgult kaduda. Seetõttu on vaja kasutusele võtta uus seadusliku maksevahendina toimiv ametliku vääringu vorm, mis on riskivaba ja aitab visualiseerida eri kommertspankade poolt käibele lastud raha nimiväärtuses konverteeritavust.

(4)Kiiresti digitaliseeruva majanduse vajaduse rahuldamiseks peaks digieuro toetama mitmesuguseid jaemaksete kasutusmalle. Need kasutusmallid hõlmavad makseid inimeselt inimesele, inimeselt ettevõttele, inimeselt riigile, ettevõttelt inimesele, ettevõttelt ettevõttele, ettevõttelt riigile, riigilt inimesele, riigilt ettevõttele ja riigilt riigile. Lisaks peaks digieuro suutma täita ka tulevasi maksevajadusi, eelkõige masinatevaheliste maksete vajadust tööstuse 4.0 kontekstis ja detsentraliseeritud internetis (veebis 3.0) maksete tegemise vajadust. Digieurot ei tohiks kasutada finantsvahendajate, makseteenuse pakkujate ja teiste turuosaliste vaheliste maksete (s.t hulgimaksete) tegemiseks, sest nende jaoks on olemas keskpangaraha arveldussüsteemid ja nende puhul uuritakse eurosüsteemis täiendavalt mitmesuguste tehnoloogiliste lahenduste kasutamist.

(5)Olukorras, kus sularaha üksi ei suuda vastata digitaliseeritud majanduse vajadustele, on oluline toetada finantsalast kaasatust, tagades euroalal üksikisikutele universaalse, taskukohase ja lihtsa juurdepääsu digieurole ning selle laialdase aktsepteerimise maksetes. Finantsalane tõrjutus võib digitaliseeritud majanduses suureneda, sest haavatavatel ühiskonnarühmadel ei pruugi olla võimalik kasutada erasektori pakutavaid digitaalseid maksevahendeid või ei pruugi need maksevahendid olla sobivad mõningates maa- või äärepoolsetes piirkondades, kus puudub (stabiilne) sidevõrk. Maailmapanga ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga sõnul on tõhusad, kättesaadavad ja turvalised jaemaksesüsteemid ja -teenused finantsalase kaasatuse suurendamise seisukohast otsustava tähtsusega 24 .Seda järeldust kinnitas ka Euroopa Keskpanga tellitud uuring uute digitaalsete makseviiside kohta, mille tulemusena tehti järeldus, et inimeste jaoks, kellel puudub maksekonto või kellel küll on maksekonto, ent kes eelistavad alternatiivseid maksevahendeid, või kellel puudub võrguühendus, on uue makseviisi puhul kõige olulisem see, et seda oleks lihtne kasutada, omamata tehnilisi oskusi, ning et see oleks turvaline ja tasuta 25 . Digieuro pakuks erasektori digitaalsetele maksevahenditele avaliku sektori alternatiivi ja toetaks finantsalast kaasatust, kuna selle kavandamisel peetaks silmas just neid eesmärke, tagades seega tasuta juurdepääsu, lihtsa kasutamise ning laialdase ligipääsetavuse ja aktsepteerimise.

(6)Digieuro peaks täiendama europangatähti ja -münte ega tohiks asendada ühisraha füüsilisi vorme. Seaduslike maksevahenditena on nii sularaha kui ka digieuro võrdselt olulised. Määrusega (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta, COM/2023/364] ühtlustatakse sularaha seadusliku maksevahendi staatus ning tagatakse sularaha laialdane levitamine ja tõhus kasutamine.  

(7)Digimaksete edasine areng võib mõjutada euro rolli jaemakseturgudel nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil. Paljud keskpangad üle kogu maailma uurivad praegu keskpanga digivääringu käibele laskmise võimalusi ja mõned riigid on keskpanga digivääringu juba käibele lasknud. Lisaks võivad eurodes vääringustamata kolmandate riikide nn stabiilsed krüptovarad juhul, kui neid laialdaselt makseteks kasutatakse, liidu majanduses asendada eurodes vääringustatud maksed, rahuldades nõudlust programmeeritavate maksete järele (mida nimetatakse käesoleva määruse kontekstis tingimuslikeks makseteks), sealhulgas e-kaubanduses, kapitaliturgudel või tööstuses 4.0. Seega oleks digieuro oluline selleks, et digiajastul säilitada euro roll.

(8)Seepärast on vaja kehtestada õiguslik raamistik, et võtta kasutusele euro digitaalne vorm, millel on seadusliku maksevahendi staatus ning mida saavad euroalal kasutada inimesed, ettevõtted ja ametiasutused. Digieurol kui uuel üldsusele kättesaadaval euro vormil on eeldatavasti olulised ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed. Seetõttu on vaja digieuro kehtestada ja selle peamisi omadusi reguleerida rahaõiguse meetmena. Euroopa Keskpank on pädev digieurosid käibele laskma ja andma digieurode käibele laskmiseks loa ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankadele, kasutades talle aluslepingutega antud volitusi. Nende volituste alusel ja kooskõlas käesolevas määruses sätestatud õigusraamistikuga peaks Euroopa Keskpangal olema seega võimalik otsustada, kas, millal ja millistes kogustes lasta lisaks pangatähtedele ja müntidele käibele digieurosid, ning muude konkreetsete meetmete üle, mis on lahutamatult seotud digieurode käibele laskmisega.

(9)Sarnaselt europangatähtedele ja -müntidele peaks digieuro kujutama endast Euroopa Keskpanga või ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankade otsest kohustust digieuro kasutajate ees. Digieurod tuleks käibele lasta summas, mis on võrdne Euroopa Keskpanga ja ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankade konsolideeritud bilansis oleva vastava kohustuse nimiväärtusega, konverteerides makseteenuse pakkujate keskpangareservid digieurohoiusteks, et rahuldada digieuro kasutajate nõudlust. Digieurode hoidmiseks ja kasutamiseks tuleks digieuro kasutajatel üksnes luua lepinguline suhe digieurot levitavate makseteenuse pakkujatega, et avada digieuromaksekonto. Digieuro kasutaja ja Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade vahel ei looda kontot ega muud lepingulist suhet. Makseteenuse pakkujad peaksid haldama digieuro kasutajate digieurokontosid kasutajate nimel ja osutama neile digieuromakseteenuseid. Kuna makseteenuse pakkujad ei osale Euroopa Keskpanga ja ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankade otseses kohustuses digieuro kasutajate ees ning nad tegutsevad digieuro kasutajate nimel, ei mõjutaks makseteenuse pakkujate maksejõuetus digieuro kasutajaid.

(10)Digieurot tuleks reguleerida käesoleva määruse sätetega. Neid võib täiendada delegeeritud õigusaktidega, mida komisjonil on õigus vastu võtta vastavalt artiklitele 11, 34, 35, 36 ja 38, ning rakendusaktidega, mida komisjonil on õigus vastu võtta vastavalt artiklile 37. Lisaks võib Euroopa Keskpank käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt võtta vastu üksikasjalikke meetmeid, eeskirju ja standardeid oma pädevuse raames. Kui sellised meetmed, eeskirjad ja standardid mõjutavad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset seoses isikuandmete töötlemisega, peaks Euroopa Keskpank konsulteerima Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Õiguskindluse tagamiseks täpsustatakse määruses ka, et digieuro suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet, ilma et see piiraks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohandatud raamistikku, mis on käesolevas määruses sätestatud seoses võrguväliste digieuromaksetehingutega. Digieuromaksetehingute ja nendega seotud makseteenuste suhtes kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, mida on muudetud direktiiviga (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL) 2015/2366 ja 2009/110/EÜ, COM(2023) 366 final], mille kohaselt hõlmavad rahalised vahendid jaekasutuseks käibele lastavat keskpangaraha (s.t pangatähti, münte ja keskpanga digitaalseid vääringuid), ning määrust (EL) 2021/1230 piiriüleste maksete kohta.

(11)Selleks et kogu euroalal tagada digieuro kui seadusliku maksevahendina toimiva ühisraha tõhus kaitse ja digieurodes tehtavate maksete aktsepteerimine, tuleks liikmesriikides kehtestada eeskirjad rikkumiste eest määratavate karistuste kohta ja neid kohaldada.

(12)Pädevate asutuste tehtavat järelevalvet, piiravate meetmete kohaldamist ning päritoluliikmesriikide ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahelist järelevalvekorda, mis on seotud selliste makseteenuse pakkujate tegevusega, kes asuvad liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, tuleks reguleerida direktiivi (EL) 2015/2366 (mis on asendatud direktiiviga (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL) 2015/2366 ja 2009/110/EÜ, COM(2023) 366 final]), direktiivi (EL) 2015/849 (mis on asendatud direktiiviga (EL) [lisada viide – rahapesuvastase direktiivi ettepanek, COM/2021/423 final]) ja määruse (EL) 2016/679 asjakohaste sätetega. Selleks et tagada tõhus järelevalve digieurot levitavate makseteenuse pakkujate üle, peaksid direktiivi (EL) 2015/2366 kohaselt makseteenuste osutamise järelevalve eest vastutavad pädevad asutused tegema koostööd Euroopa Keskpangaga, et teostada järelevalvet ka määruses (EL) XXX (digieuro kehtestamise kohta) sätestatud maksetega seotud kohustuste täitmise üle. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel peab olema kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja määrusega (EL) 2017/1725 niivõrd, kuivõrd see kuulub nende määruste kohaldamisalasse. Seepärast vastutavad määruse (EL) 2016/679 ja määruse (EL) 2018/1725 kohased järelevalveasutused käesoleva määruse raames toimuva isikuandmete töötlemise järelevalve eest.

(13)Liikmesriigid, nende asjaomased ametiasutused ja makseteenuse pakkujad peaksid rakendama teavitus- ja haridusmeetmeid, et tagada vajalikud teadmised ja teadlikkus digieuro eri aspektidest.

(14)Euroopa Liidu Kohtu praktika 26 kohaselt tähendab rahaühikus vääringustatud maksevahendi „seadusliku maksevahendi staatuse“ mõiste selle tavatähenduses, et selle maksevahendi vastuvõtmisest ei saa üldjuhul keelduda, kui võlakohustusest vabanemiseks soovitakse tasuda samas rahaühikus väljendatud võlga selle nimiväärtuses.

(15)Seadusliku maksevahendi staatus on keskpangaraha iseloomulik tunnus. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 128 lõikele 1 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98 27 (euro kasutuselevõtu kohta) 28 artiklitele 10 ja 11 on europangatähed ja -mündid euroalal seni ainsad seaduslikud maksevahendid.

(16)Digieuro kui euro digitaalne vääring, millel on eurodes vääringustatud seadusliku maksevahendi staatus ning mille on käibele lasknud eurosüsteemi osaks olevad Euroopa Keskpank ja ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpangad, peaks olema laialdaselt kättesaadav, kasutatav ja maksevahendina aktsepteeritav. Digieurole seadusliku maksevahendi staatuse andmine peaks toetama selle kasutatavust maksete tegemisel kogu euroalal ja seega toetama ka jõupingutusi, mille eesmärk on tagada keskpangaraha kui rahapoliitilise tugisamba jätkuv kättesaadavus, kuna sularaha üksi ei suuda vastata kiiresti digitaliseeruva majanduse vajadustele. Lisaks tagab digieurodes tehtavate maksete kohustuslik aktsepteerimine seadusliku maksevahendi staatuse ühe peamise tingimusena, et inimesed ja ettevõtjad saavad laialdasest aktsepteerimisest kasu ning neil on reaalne võimalus maksta keskpangarahaga digitaalselt ja kogu euroalal ühtsel viisil.

(17)Sarnaselt europangatähtedele ja -müntidele, millel on euroalal seadusliku maksevahendi staatus, peaks ka digieuro olema euroalal tehtavate võrguväliste digieuromaksetehingute puhul seaduslik maksevahend. Samuti peaks digieuro olema seaduslik maksevahend võrgupõhiste digieuromaksetehingute puhul, kui nii makse saaja kui ka maksja elab või asub euroalal. Samamoodi peaks digieuro olema seaduslik maksevahend võrgupõhiste digieuromaksetehingute puhul siis, kui makse saaja elab või asub euroalal, ent maksja ei ela või ei asu euroalal.

(18)Kuna digieuro eeldab suutlikkust aktsepteerida digitaalseid maksevahendeid, võib digieurodes tehtavate maksete kohustusliku aktsepteerimise kohustuse kehtestamine kõigile makse saajatele olla ebaproportsionaalne. Seega tuleks ette näha erandid digieurodes tehtavate maksete kohustuslikust aktsepteerimisest füüsilistele isikutele, kes tegutsevad üksnes isiklikel või kodumajapidamisega seotud eesmärkidel. Erandid kohustuslikust aktsepteerimisest tuleks ette näha ka mikroettevõtjatele, kes on euroalal eriti olulised ettevõtluse arendamise, töökohtade loomise ja innovatsiooni seisukohast ning kellel on majanduse kujundamisel oluline roll. Liidu poliitika ja meetmetega tuleks vähendada sellise suurusega ettevõtjate regulatiivset koormust. Erandid kohustuslikust aktsepteerimisest tuleks ette näha ka mittetulunduslikele õigussubjektidele, kes edendavad avalikku huvi ja tegutsevad üldise hüve nimel, täites mitmesuguseid ühiskondlikke eesmärke, sealhulgas võrdsuse, hariduse, tervishoiu, keskkonnakaitse ja inimõiguste valdkonnas. Mikroettevõtjate ja mittetulunduslike õigussubjektide puhul oleks nõutava infrastruktuuri soetamine ja aktsepteerimiskulud ebaproportsionaalsed. Seepärast tuleks nad digieurodes tehtavate maksete aktsepteerimise kohustusest vabastada. Sellistel juhtudel peaks rahaliste võlgnevuste tasumiseks olema võimalik kasutada muid vahendeid. Kui aga mikroettevõtjad ja mittetulunduslikud õigussubjektid aktsepteerivad võrreldavaid digitaalseid maksevahendeid, peaksid nad siiski olema kohustatud aktsepteerima digieurodes tehtavaid makseid. Võrreldavad digitaalsed maksevahendid peaksid hõlmama deebetkaardimakset või välkmakset või muid tulevasi tehnoloogilisi lahendusi, mida kasutatakse suhtluspunktis, kuid ei tohiks hõlmata kreedit- ja otsekorraldusi, mida ei algatata suhtluspunktis. Mikroettevõtjad ja mittetulunduslikud õigussubjektid, kes ei võta oma maksjatelt võlgnevuse tasumiseks vastu võrreldavaid digitaalseid maksevahendeid (nt aktsepteerivad ainult europangatähti ja -münte), kuid kes võivad kasutada digitaalseid makseid makse saajatele võlgnetavate summade tasumiseks (nt maksavad kreeditkorraldustega), ei peaks olema kohustatud digieurodes tehtavaid makseid aktsepteerima. Lisaks võib makse saaja keelduda digieurodes tehtavast maksest ka juhul, kui keeldumine on heauskne ning selle aluseks on õiguspärased ja ajutised põhjused, mis on proportsionaalsed makse saajast sõltumatute konkreetsete asjaoludega ja mille tõttu tehingu toimumise ajal ei ole võimalik digieurodes tehtavat makset aktsepteerida, näiteks elektrikatkestus, kui tegemist on võrgupõhise digieuromaksetehinguga, või vigane seade, kui tegemist on võrguvälise või võrgupõhise digieuromaksetehinguga.

(19)Selleks et vajaduse korral, näiteks tulevikus tekkida võivate tehniliste eripärade tõttu, oleks edaspidi võimalik teha täiendavaid erandeid digieuro aktsepteerimise kohustusest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada digieuromaksetehingute aktsepteerimise kohustusest täiendavaid rahandusõiguslikke erandeid, mida kohaldataks kogu euroalal ühtlustatud viisil, võttes arvesse liikmesriikide sellekohaseid ettepanekuid. Komisjon võib selliseid erandeid vastu võtta üksnes juhul, kui need on vajalikud, üldise huviga põhjendatud ja proportsionaalsed ning tagavad digieuro seadusliku maksevahendi staatuse säilimise. Komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte digieuromaksetehingute aktsepteerimise kohustusest täiendavate erandite kehtestamiseks ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust võtta jagatud pädevuse valdkondades vastavalt oma volitustele vastu siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette erandid seadusliku maksevahendi staatusest tulenevast aktsepteerimiskohustusest kooskõlas tingimustega, mille Euroopa Kohus on kehtestanud liidetud kohtuasjades C‑422/19 ja C‑423/19 tehtud otsuses.

(20)Tagamaks, et inimesed ja ettevõtjad saavad kasu aktsepteerimise laialdasest võrgustikust ning et neil on võimalik tegelikult kasutada digieurot oma igapäevaste maksete tegemisel, ei tohiks makse saajad, kelle suhtes kehtib digieurodes tehtavate maksete aktsepteerimise kohustus, ühepoolselt välistada digieurodes tehtavaid makseid lepingutingimuste alusel, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, ega kaubandustavade alusel.

(21)Digieuro kehtestamise peamine eesmärk on selle kasutamine euroalal ühisraha ühe vormina, millel on seadusliku maksevahendi staatus. Sel eesmärgil ja kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga võivad Euroopa Majanduspiirkonnas asuvad makseteenuse pakkujad osutada digieuromakseteenuseid euroalal elavatele või asuvatele digieuro kasutajatele, sealhulgas kindla aadressita tarbijatele, varjupaigataotlejatele ja tarbijatele, kellele ei ole antud elamisluba, kuid kelle väljasaatmine on õiguslikel või faktilistel põhjustel võimatu. Füüsilised ja juriidilised isikud, kellele juba osutati digieuromakseteenuseid, kuna nad avasid digieuromaksekonto ajal, mil nad elasid või asusid ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis, kuid kes ei ela või ei asu enam sellises liikmesriigis, võivad kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga jätkuvalt saada Euroopa Majanduspiirkonnas asuvatelt makseteenuse pakkujatelt digieuromakseteenuseid, kui võimalikest Euroopa Keskpanga poolt kindlaks määratud ajapiirangutest, mis on seotud nende isikute elu- või asukoha staatusega, ei tulene teisiti.

(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366 kohaselt tähendab mõiste „rahalised vahendid“ pangatähti ja münte, elektroonsel kujul edastatavat raha või e-raha. Digieurosid kui keskpangaraha uut vormi, millel on seadusliku maksevahendi staatus, tuleks direktiivi 2015/2366 kohaselt käsitada rahaliste vahenditena. Tuleks tagada, et digieurot levitavate makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatakse kõnealuses direktiivis sätestatud nõudeid, nagu liikmesriigid on need üle võtnud, ja et sel eesmärgil teostavad nende üle järelevalvet kõnealuses direktiivis osutatud pädevad asutused. Digieurosid käibele lastes tegutseksid eurosüsteemi osaks olevad Euroopa Keskpank ja ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpangad rahaasutustena, mistõttu direktiivi 2015/2366 artikli 1 punkti e kohaselt ei tuleks kõnealust direktiivi nende suhtes kohaldada.

(23)Digieuromaksekontod on euromaksekontode kategooria, mille kaudu digieuro kasutajad saavad teha muu hulgas järgmisi tehinguid: paigutada kontole rahalisi vahendeid, võtta välja sularaha, sooritada kolmandatele isikutele suunatud maksetehinguid ja võtta vastu kolmandate isikute maksetehinguid, olenemata kasutatavast tehnoloogiast ja registri või andmete struktuurist (nt sellest, kas digieurod kirjendatakse rahajäägina või väärtusühikutena). Kui see tegevus nõuab isikuandmete töötlemist, peaksid makseteenuse pakkujad olema vastutavad töötlejad.

(24)Direktiivi 2015/2366 kohased kontot haldavad makseteenuse pakkujad peaksid osutama oma klientidele digieurode krediteerimise ja debiteerimise teenuseid olenemata sellest, kas neil on võimalik tagada vastavatele rahalistele vahenditele likviidsusallikat keskpangarahas. Digieurode krediteerimise ja debiteerimise teenuste eduka osutamise eesmärgil peaksid kontot haldavad makseteenuse pakkujad, kellel on lubatud omada keskpangas kontot, andma oma klientide taotlusel maksesüsteemidele juurdepääsu nendele kontot haldavatele makseteenuse pakkujatele, kellel ei ole lubatud omada keskpangas kontot, ning samuti peaksid nad arveldusinfrastruktuuri kaudu objektiivsel, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil edastama nende kontot haldavate makseteenuse pakkujate ülekandekorraldusi, kellel ei ole lubatud omada keskpangas kontot.

(25)Selleks et järgida võimalikke kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärasid, mille on kindlaks määranud Euroopa Keskpank, peaksid digieuro levitamise eest vastutavad makseteenuse pakkujad digieuro kasutajatega kliendisuhte loomisel või vajaduse korral edaspidiste kontrollide käigus kontrollima, kas nende potentsiaalsel või olemasoleval kliendil on juba digieuromaksekonto. Euroopa Keskpank võib toetada makseteenuse pakkujaid kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärade järgimisel, sealhulgas digieuro kasutajatunnuste ja nendega seotud piirmäärade andmetele ühtse juurdepääsupunkti abil, mille ta loob kas üksi või koos riikide keskpankadega. Euroopa Keskpank peaks rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et muud üksused kui makseteenuse pakkujad, kelle klient või potentsiaalne klient on digieuro kasutaja, ei saa seostada konkreetsete digieuro kasutajate identifitseerimisandmeid ühtses juurdepääsupunktis oleva teabega. Niivõrd, kuivõrd see tegevus nõuab isikuandmete töötlemist, peaks Euroopa Keskpank olema vastutav töötleja. Kui Euroopa Keskpank loob ühtse juurdepääsupunkti koos riikide keskpankadega, peaksid nad olema kaasvastutavad töötlejad.

(26)Selleks et toetada euroalal üldsuse üldist juurdepääsu digieurole ning edendada jaemakseturul innovatsiooni, peaks kõigil asjaomastel vahendajatel olema võimalik digieurot levitada. Kõikidel direktiivi 2015/2366 kohastel kontot haldavatel makseteenuse pakkujatel, sealhulgas krediidiasutustel, e-raha asutustel, makseasutustel, postiteenuse osutajatel, kellel on siseriiklike õigusaktide kohaselt õigus osutada makseteenuseid, eurosüsteemi osaks olevatel Euroopa Keskpangal ja ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankadel, kui nad ei tegutse rahaasutuste või muude riigiasutustena, ning liikmesriikidel või nende piirkondlikel või kohalikel ametiasutustel, kui nad ei tegutse riigiasutustena, peaks olema võimalik pakkuda digieuromaksekontosid ja nendega seotud digieuromakseteenuseid olenemata nende asukohast Euroopa Majanduspiirkonnas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2023/1114 29 reguleeritud krüptovarateenuse osutajatel, kes on direktiivi 2015/2366 kohased kontot haldavad makseteenuse pakkujad, peaks samuti olema lubatud digieurot levitada. Kooskõlas direktiiviga 2015/2366 peaksid kontot haldavad makseteenuse pakkujad olema kohustatud võimaldama makse algatamise ja kontoteabe teenuse pakkujatele rakendusliideste abil juurdepääsu maksekontode andmetele, et võimaldada neil välja töötada ja pakkuda uuenduslikke lisateenuseid.

(27)Kui digieuro kättesaadavus sõltuks kõigi makseteenuse pakkujate vabadest äriotsustest, võiksid makseteenuse pakkujad digieurot tõrjuda või selle isegi välistada. See võib takistada kasutajatel tegemast ja saamast makseid vääringus, millel on seadusliku maksevahendi staatus. Sellisel juhul ei oleks tagatud digieuro ühtne kasutamine kogu euroalal, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklis 133. Seepärast on oluline, et määratud makseteenuse pakkujad oleksid kohustatud osutama põhilisi digieuroteenuseid.

(28)Digieuro levitamise nõue peaks olema proportsionaalne eesmärgiga tagada digieuro tegelik kasutamine seadusliku maksevahendina. Selle kohustuse piiramine krediidiasutustega, kes juba tegutsevad jaeäriteenuste valdkonnas, tagaks seadusliku maksevahendi staatuse kehtivuse, vältides samal ajal spetsialiseerunud ja muude kui tarbijakesksete ärimudelitega makseteenuse pakkujate ebaproportsionaalset koormamist. Seega piirdub digieuro levitamise kohustus krediidiasutustega, kes osutavad oma klientide taotlusel maksekontoteenuseid. See ei piira maksekontode direktiivi IV peatüki (mis käsitleb juurdepääsu põhimaksekontole) kohaldamist digieuro-põhimaksekontole juurdepääsu suhtes nende tarbijate puhul, kes ei ole krediidiasutuse kliendid.

(29)Selleks et tagada digieuro laialdane kasutamine, sealhulgas inimeste puhul, kellel ei ole mittedigieuro-maksekontot või kes ei soovi avada digieuromaksekontot krediidiasutuses või muu makseteenuse pakkuja juures, kes võib digieurot levitada, ning puuetega, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimeste ja eakate puhul, on oluline, et digieurot levitaksid avalik-õiguslikud üksused, sealhulgas kohalikud või piirkondlikud ametiasutused või postkontorid. Selleks peaksid liikmesriigid määrama üksused, kes peavad seda ülesannet nende territooriumil täitma. Sellised üksused, nagu direktiivi (EL) 2015/2366 kohased makseteenuse pakkujad, peaksid järgima käesoleva määruse ning direktiivi (EL) 2015/2366 ja direktiivi (EL) 2015/849 sätteid.

(30)Digieuro laialdase kasutamise võimaldamiseks ja digitaalsete maksete innovatsiooniga sammu pidamiseks peaksid digieuromakseteenused hõlmama põhilisi ja täiendavaid digieuromakseteenuseid. Põhilised digieuromakseteenused on makse-, konto- või tugiteenused, mida peetakse hädavajalikuks selleks, et füüsilised isikud saaksid digieurot kasutada. Need hõlmavad muu hulgas vähemalt ühe makseinstrumendi pakkumist füüsilistele isikutele. Ainult direktiivi 2015/2366 kohased kontot haldavad makseteenuse pakkujad peaksid osutama kõiki põhilisi digieuroteenuseid. Lisaks nendele põhilistele digieuromakseteenustele võivad kontot haldavad makseteenuse pakkujad ja muud direktiivi 2015/2366 kohased makseteenuse pakkujad töötada välja ja pakkuda täiendavaid digieuromakseteenuseid. Täiendavad digieuromakseteenused hõlmavad näiteks tingimuslikke digieuromaksetehinguid, nagu kasutuskorrapõhised tasulised teenused või makse algatamise teenused. Digieuro infrastruktuur peaks hõlbustama selliste vabatahtlike teenuste kasutuselevõttu.

(31)Kooskõlas oma volitustega, mis tulenevad aluslepingutest, ja käesoleva määruse sätetega peaks Euroopa Keskpangal olema võimalik seada piiranguid digieuro kasutamisele väärtuse säilitamise vahendina. Digieuro tegelik kasutamine seadusliku maksevahendina tuleks tagada makseteenuse pakkujate vaheliste tasude või kaupmeeste teenustasude piiramise kaudu.

(32)Digieuro piiramatu kasutamine väärtuse säilitamise vahendina võib ohustada euroalal finantsstabiilsust, avaldades negatiivset mõju krediidiasutuste poolt majandusele laenude andmisele. Seetõttu võib olla vajalik, et finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks kehtestaks Euroopa Keskpank kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega piirangud digieuro kasutamisele väärtuse säilitamise vahendina. Poliitikavahendid, mida võiks sel eesmärgil kasutada, hõlmavad muu hulgas ühe isiku hoitavate digieurode koguselisi piiranguid ja kindlaksmääratud aja jooksul muud liiki rahaliste vahendite digieurodeks konverteerimise piiranguid. Lõikes 1 osutatud instrumentide parameetrite ja kasutamise üle otsustamisel peaks Euroopa Keskpank vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1 järgima vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõtet.

(33)Piiranguid ei tohiks kasutada varajase sekkumise või muude järelevalvemeetmete asendamiseks. Samuti ei tohiks kõnealuseid piiranguid kehtestada selleks, et lahendada konkreetsete krediidiasutuste olukordi, mille lahendamiseks pädevad kriisilahendusasutused või muud asjaomased asutused tavaliselt kasutaksid nende käsutuses olevaid vahendeid ja õigusi, sealhulgas maksete peatamist, moratooriume, direktiivi 2013/36/EL, direktiivi 2014/59/EL või määruse (EL) nr 806/2014 kohaseid meetmeid või muid sarnaseid meetmeid, mille eesmärk on taastada asjaomase krediidiasutuse elujõulisus, lahendada krediidiasutuse kriis või muul viisil leevendada finantsprobleemidega seotud olukorda.

(34)Digieuro kasutajatel peaks olema võimalus kasutada digieurot nii võrgus kui ka võrguväliselt kooskõlas piirmääradega, mis on kehtestatud vastavalt Euroopa Keskpanga poolt ja komisjoni rakendusaktiga. Makseteenuse pakkujad peaksid registreerima ja registrist kustutama kohalikud salvestid, mida kasutatakse nende klientide võrguväliste digieuromaksetehingute tegemiseks. Makseteenuse pakkujad peaksid säilitama võrguväliste digieuromaksetehingute jaoks kasutatava kohaliku salvesti tunnuse üksnes seni, kuni see hõlbustab nende klientidele võrguväliste digieuromakseteenuste osutamist. Makseteenuse pakkujad peaksid rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et digieuro individuaalsete kasutajate seadme identifikaatorit ei saa kasutada muul eesmärgil kui võrguväliste digieuromakseteenuste osutamiseks.

(35)Makseteenuse pakkujad peaksid registreerima ja taasregistreerima kohalikud salvestid, mida kasutatakse nende klientide võrguväliste digieuromaksetehingute tegemiseks. Makseteenuse pakkujad peaksid säilitama võrguväliste digieuromaksetehingute jaoks kasutatava kohaliku salvesti identifikaatori üksnes seni, kuni see hõlbustab nende klientidele võrguväliste digieuromakseteenuste osutamist. Makseteenuse pakkujad peaksid rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et individuaalsete digieuro kasutajate seadme identifikaatorit ei saa andmesubjekti tuvastamise eesmärgil võrrelda digieuro kasutaja kohta käiva teabega, välja arvatud artikli 37 kohaldamisel.

(36)Digieuro peaks võimaldama sujuvat maksekogemust. Seda eesmärki tuleks arvesse võtta instrumentide puhul, mida Euroopa Keskpank võib kasutada digieuro kui väärtuse säilitamise vahendi funktsiooni piiramiseks. Automatiseeritud mehhanismid, mis seovad digieuromaksekonto mittedigieuro-maksekontoga, peaksid võimaldama digieurode takistamatut kasutamist maksete tegemiseks, tagades, et kontol hoitavate digieurode hulga individuaalsete piirmäärade olemasolul, mis võivad olla siduvad maksjale või makse saajale, on tehinguid võimalik edukalt sooritada. Eelkõige peaks digieuro kasutajatel olema võimalik algatada digieuromaksetehingut ka siis, kui nende hoitavate digieurode summa on tehingusummast väiksem; sel eesmärgil võetakse tehingusumma tasumiseks automaatselt kasutusele rahalisi vahendeid mittedigieuro-maksekontolt („pöördkaskaadifunktsioon“). Samuti peaks digieuro kasutajatel olema võimalik võtta vastu digieuromaksetehinguid ka siis, kui tehingusumma ületab nende hoitavate digieurode hulgale kehtestatud piirmäära; selleks kantakse piirmäära ületavad rahalised vahendid automaatselt üle mittedigieuro-maksekontole („kaskaadifunktsioon“). Digieuro kasutajad peaksid selliste maksefunktsioonide kasutamiseks sõnaselgelt loa andma. Kui ühe makseteenuse pakkuja juures olev digieuromaksekonto on seotud teise makseteenuse pakkuja juures oleva mittedigieuro-maksekontoga, peaksid need makseteenuse pakkujad sõlmima kokkuleppe, milles täpsustatakse nende vastavad andmekaitse-eeskirjade kohased ülesanded ja kohustused, ning leppima kokku turvameetmetes, mis on vajalikud selleks, et tagada isikuandmete turvaline edastamine kahe makseteenuse pakkuja vahel.

(37)Kuigi instrumendid, mida Euroopa Keskpank kasutab selleks, et piirata digieuro kasutamist väärtuse säilitamise vahendina, on suunatud finantsstabiilsuse ja finantsvahenduse kaitsmisele, võivad need siiski mõjutada Euroopa Keskpanga rahapoliitikat ja omada sellega koostoimet. Seepärast tuleks neid instrumente kohaldada kogu euroalal ühetaoliselt, et tagada digieuro kasutamine ühisrahana ja rahapoliitika ühtsus. Lisaks oleks ühetaoline kohaldamine vajalik selleks, et tagada makseteenuse pakkujatele Euroopa ühtsel turul võrdsed võimalused või vältida mis tahes instrumendi liiga keerukat jõustamist makseteenuse pakkujate kaudu digieuro kasutajate elukoha alusel. Käesoleva määruse raames ei tohiks digieuro kanda intressi; see keeld on seotud vajadusega tagada digieuro kasutamine peamiselt maksevahendina, piirates samal ajal selle kasutamist väärtuse säilitamise vahendina.

(38)Muu hulgas selleks, et oleks võimalik tulla toime rahalise suveräänsuse ja finantsstabiilsuse probleemidega nii euroalal kui ka väljaspool seda, ei tohiks digieuro kasutamise piirangud, mida kohaldatakse väljaspool euroala elavate või asuvate digieuro kasutajate suhtes, olla soodsamad kui need, mida kohaldatakse euroalal elavate või asuvate digieuro kasutajate suhtes.

(39)Väärtuse säilitamise funktsiooni võimalikud piirangud, mille kohta on teinud otsuse Euroopa Keskpank, peaksid olema digieurot levitavatele makseteenuse pakkujatele siduvad ja rakendamiseks kohustuslikud. Kuna füüsilistel või juriidilistel isikutel võib olla üks või mitu digieuromaksekontot kas sama makseteenuse pakkuja juures või erinevate makseteenuse pakkujate juures, tuleks nende suhtes kohaldada individuaalset kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära, mille digieuro kasutaja võib jagada eri makseteenuse pakkujate vahel. Makseteenuse pakkujad võivad pakkuda digieuro kasutajatele seaduslikku võimalust omada ühist digieuromaksekontot. Sellisel juhul peaks kontol hoitavate digieurode hulga piirmäär, mida kohaldatakse digieuromaksekonto suhtes, olema võrdne digieuro kasutajatele määratud piirmäärade summaga. Kui digieuromaksekontot omab seaduslikult ainult üks digieuro kasutaja, kuid sellele pääsevad digieuro kasutaja antud faktilise või juriidilise volituse alusel tehniliselt juurde ja seda saavad kasutada mitu isikut, peaks kontol hoitavate digieurode hulga piirmäär, mida kohaldatakse digieuromaksekonto suhtes, jääma võrdseks ühe digieuro kasutaja omatavale digieuromaksekontole kehtestatud piirmääraga, et vältida kontol hoitavate digieurode hulga piirmääradest kõrvalehoidmist.

(40)Selleks et tagada digieuro laialdane kättesaadavus ja kasutamine kooskõlas selle seadusliku maksevahendi staatusega ning toetada digieuro rolli euroala rahapoliitilise tugisambana, ei tohiks põhiliste digieuromakseteenuste eest nõuda tasu euroalal elavatelt füüsilistelt isikutelt, sellistelt füüsilistelt isikutelt, kes avasid digieurokonto ajal, kui nad elasid euroalal, kuid kes ei ela enam seal, ega külastajatelt. See tähendab, et sellised digieuro kasutajad ei peaks maksma mingit otsest tasu põhilise juurdepääsu eest digieurole ega digieuro põhilise kasutamise eest; sealhulgas ei tohiks neilt nõuda tehingutasusid ega muid tasusid, mis on otseselt seotud digieuro põhiliseks kasutamiseks vajalike teenuste osutamisega. Digieuro kasutajatelt ei tohiks nõuda mittedigieuro-maksekonto omamist või avamist ega muude digieuroga mitteseotud toodete aktsepteerimist. Kui digieuro kasutaja nõustub teenuste paketiga, mis koosneb digieuroga mitteseotud teenustest ja põhilistest digieuromakseteenustest, peaks makseteenuse pakkujal olema võimalik määrata sellise teenusepaketi eest makstav tasu oma äranägemisel. Sellisel juhul ei tohiks kehtestada diferentseeritud tasu digieuroga mitteseotud teenuste eest, kui neid pakutakse eraldi või osana paketist, mis sisaldab põhilisi digieuromakseteenuseid. Kui digieuro kasutaja soovib saada makseteenuse pakkujalt ainult põhilisi digieuromakseteenuseid, ei tohiks nõuda nende teenuste eest tasu, sealhulgas kaskaadi- ja pöördkaskaadifunktsiooni eest, kui digieuro kasutajal on mittedigieuro-maksekonto teise makseteenuse pakkuja juures. Makseteenuse pakkujatel peaks olema võimalik nõuda digieuro kasutajatelt tasu täiendavate digieuromakseteenuste eest, mis lisanduvad põhilistele digieuromakseteenustele.

(41)Euroopa Keskpank ega eurosüsteem ei nõua makseteenuse pakkujatelt tasu kulude eest, mida Euroopa Keskpank või eurosüsteem kannab selleks, et toetada digieuro kasutajatele digieuroteenuste osutamist.

(42)Kuna digieuro on ühisraha vorm, millel on seadusliku maksevahendi staatus, ei tohiks makseteenuse pakkujad nõuda digieuromaksetehingute eest ülemääraseid tasusid. Digieurole seadusliku maksevahendi staatuse andmine, millega kaasneb selle aktsepteerimise kohustus, tähendab, et kaupmeestel ei ole muud valikut kui digieuromaksetehinguid aktsepteerida. Peale selle vähendab mis tahes tehingu- või perioodipõhine teenus- või muu tasu otseselt või kaudselt saadud maksete nimiväärtust, mis on seadusliku maksevahendi staatuse oluline osa. Seetõttu on oluline, et teenus- või muu tasu kui digieuro nimiväärtuse piirang oleks objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne eesmärgiga tagada digieuro tegelik kasutamine seadusliku maksevahendina.

(43)Tagamaks, et teenus- ja muud tasud on kogu euroalal ühetaolised ja proportsionaalsed, peaks Euroopa Keskpank korrapäraselt jälgima nende suurust ja avaldama vastavad summad koos selgitava aruandega. Teenus- või muude tasude piirmäär peaks võimaldama vahendajate vahelist vaba konkurentsi allpool seda piirmäära. Teenus- või muud tasud ei tohiks ületada asjakohaseid kulusid, mida makseteenuse pakkujad kannavad digieuromakseteenuste osutamisel seoses digieuromaksetehingutega ning mis on objektiivsed ja võivad sisaldada mõistlikku kasumimarginaali. Selleks peaks Euroopa Keskpank kasutama euroala makseteenuse pakkujate hinnangulist tüüpilist keskmist kulu ning tal peaks seetõttu olema võimalik koguda makseteenuse pakkujatelt asjakohaseid andmeid. Asjakohased kulud, mida kantakse digieuromakseteenuste osutamisel seoses digieuromaksetehingutega, peaksid põhinema kõige tõhusamate makseteenuse pakkujate esindusrühma poolt asjaomasel aastal kantud kuludel. Liikmesriikide määratud pädevad asutused peaksid vastutama selle eest, et makseteenuse pakkujad järgivad kõnealuseid teenus- või muude tasude piirmäärasid.

(44)Lisaks on digieuro tõhusa kasutamise tagamiseks oluline, et teenus- või muud tasud ei oleks suuremad kui võrreldavate erasektori pakutavate digitaalsete maksevahendite eest nõutavad tasud. Võrreldavateks maksevahenditeks tuleks pidada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/751 30 reguleeritud rahvusvahelisi maksekaardisüsteeme, riiklikke maksekaardisüsteeme ja makseteenuse pakkujate pakutavaid välkmakseid suhtluspunktis.

(45)Kuna digieurot levitavatel makseteenuse pakkujatel ei ole võimalik nõuda füüsilistelt isikutelt tasu põhiliste digieuromakseteenuste eest, võib olla vaja makseteenuse pakkujate vahelist tasu, et korvata nende makseteenuse pakkujate levitamiskulud. Makseteenuse pakkujate vaheline tasu peaks pakkuma piisavat hüvitust nii levitava kui ka vastuvõtva makseteenuse pakkuja levitamiskulude eest, hõlmates mõistlikku kasumimarginaali.   

(46)Digieuro levitamine väljaspool euroala elavate või asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute poolt aitaks edendada euro rahvusvahelist kasutamist. See tooks kasu ka euroalale ja teistele riikidele, hõlbustades kauplemisel või rahaülekannete tegemisel piiriüleste maksete tegemist kooskõlas G20 tegevuskavaga.

(47)Digieuro ülemäärane levitamine väljaspool euroala võib avaldada soovimatut mõju Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade konsolideeritud bilansi suurusele ja koosseisule. Mõju euroalaväliste riikide rahalisele suveräänsusele ja finantsstabiilsusele võib samuti erineda sõltuvalt digieuro kasutamisest väljaspool euroala. See mõju võib olla kahjulik, kui suure hulga riigisiseste tehingute puhul asendab digieuro kohaliku vääringu. Eelkõige võib olukord, kus digieuro muutub domineerivaks liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, faktiliselt asendades omavääringu, mõjutada euroalaga liitumise kriteeriume ja protsessi, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 140. Soovimatute mõjude ning rahalise suveräänsuse ja finantsstabiilsuse riskide vältimiseks nii euroalal kui ka väljaspool seda on vaja näha ette liidu võimalus sõlmida lepinguid kolmandate riikidega ning Euroopa Keskpanga võimalus sõlmida kokkuleppeid nende liikmesriikide keskpankadega, mille ametlik vääring ei ole euro, ja kolmandate riikide keskpankadega, et määrata kindlaks tingimused digieuromakseteenuste korrapäraseks osutamiseks väljaspool euroala elavatele või asuvatele digieuro kasutajatele. Sellised lepingud ja kokkulepped ei peaks hõlmama euroala külastajaid, kellele Euroopa Majanduspiirkonnas asuvad makseteenuse pakkujad võivad kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga 31 osutada digieuromakseteenuseid otse.

(48)Digieuromakseteenuste osutamiseks digieuro kasutajatele, kes elavad või asuvad liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, tuleks asjaomase liikmesriigi taotluse alusel eelnevalt sõlmida Euroopa Keskpanga ja asjaomase liikmesriigi keskpanga vahel sellekohane leping. Kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga võivad euroalavälistes liikmesriikides elavatele või asuvatele digieuro kasutajatele digieuromakseteenuseid osutada Euroopa Majanduspiirkonnas asuvad makseteenuse pakkujad.

(49)Digieuromakseteenuste osutamiseks digieuro kasutajatele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides, välja arvatud kolmandad riigid või territooriumid, millel on liiduga sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping, tuleks sõlmida liidu ja sellise kolmanda riigi vahel eelnev leping. See peaks kehtima ka Euroopa Majanduspiirkonna lepingu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni konventsiooni osalisriikide puhul. Sellist lepingut tuleks täiendada Euroopa Keskpanga ja kolmanda riigi keskpanga vahelise kokkuleppega. Kolmandates riikides elavatele või asuvatele digieuro kasutajatele võivad digieuromakseteenuseid osutada vahendajad, kes asuvad samas riigis, kus on digieuro kasutajate elu- või asukoht, ja Euroopa Majanduspiirkonnas asuvad makseteenuse pakkujad. Kolmandates riikides digieuromakseteenuseid osutavate vahendajate suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid regulatiivseid ja järelevalvenõudeid, mille eesmärk on tagada, et digieurot kui keskpangaraha levitatakse turvaliselt ja asjakohaselt ning et seda ei kuritarvitata. Regulatiivsed ja järelevalvenõuded tuleks kindlaks määrata rahvusvahelise lepingu sõlmimisel, lähtudes proportsionaalsetest, objektiivsetest ja ühetaolistest kriteeriumidest. Määruse [lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek, COM/2021/421 final] kohaselt kindlaks määratud suure riskiga kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid ja kokkuleppeid tuleks piirata, peatada või lõpetada.

(50)Digieuromakseteenuste osutamist digieuro kasutajatele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides või territooriumidel, millel on liiduga sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping, tuleks reguleerida rahaküsimusi käsitlevate lepingutega. Digieuro kasutajatele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides või territooriumidel, millel on liiduga sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping, võivad digieuromakseteenuseid osutada vahendajad, kes asuvad samas riigis, kus on digieuro kasutajate elu- või asukoht, ja Euroopa Majanduspiirkonnas asuvad makseteenuse pakkujad.

(51)Digieuro kasutamine eri vääringuid hõlmavates maksetes aitaks samuti edendada euro rahvusvahelist kasutamist. See tooks kasu ka euroalale ja teistele riikidele, hõlbustades kauplemisel või rahaülekannete tegemisel piiriüleste maksete tegemist kooskõlas G20 tegevuskavaga.

(52)Digieuro kasutajatel, olenemata sellest, kas nad elavad või asuvad euroalal või mitte, võib olla võimalik võtta vastu või algatada ka digieurot ja kohalikku vääringut hõlmavaid makseid. Kokkulepetes, mille Euroopa Keskpank sõlmib nende liikmesriikide keskpankadega, mille ametlik vääring ei ole euro, ja kolmandate riikide keskpankadega, tuleks täpsustada koostalitlusvõimelistele maksesüsteemidele juurdepääsu ja nende kasutamise tingimused seoses eri vääringuid, sealhulgas digieurot, hõlmavate maksete tegemisega.

(53)Lepingud ja kokkulepped, mis käsitlevad digieuromakseteenuseid või eri vääringuid, sealhulgas digieurot, hõlmavaid makseid, tuleks sõlmida vabatahtlikkuse alusel ja esmajärjekorras euroväliste liikmesriikidega. Eri vääringuid, sealhulgas digieurot, hõlmavate maksetega seoses peaks Euroopa Keskpank tegema koostööd nende liikmesriikide keskpankadega, mille ametlik vääring ei ole euro.

(54)Digieuro tehnilised omadused peaksid olema sellised, et digieuro oleks üldsuse jaoks laialdaselt kättesaadav ja kasutatav. Eelkõige peaksid need omadused toetama digieurole juurdepääsu finantsalaselt tõrjutud või finantsalase tõrjutuse ohus olevate isikute puhul, puuetega inimeste puhul, tagades vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 32 (Euroopa ligipääsetavuse akt) I lisas sätestatud ligipääsetavusnõuetele, piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste puhul, kes saaksid samuti ligipääsetavusest kasu, ning piiratud digioskustega inimeste ja eakate puhul. Selleks peaksid digieuro kasutusomadused olema lihtsad ja kergesti käsitletavad ning digieuro peaks olema piisavalt kättesaadav mitmesuguste riistvaraseadmete kaudu, et rahuldada eri elanikkonnarühmade vajadusi. Lisaks peaksid makseteenuse pakkujad osutama digieuro kasutajatele digieuromakseteenuseid olenemata sellest, kas neil on olemas mittedigieuro-maksekonto. Lisaks tuleks neil kasutajatel lubada omada digieuromaksekontot makseteenuse pakkuja juures, kes erineb sellest makseteenuse pakkujast, kelle juures neil on avatud mittedigieuro-maksekonto.

(55)Digieuro peaks toetama tingimuslike digieuromaksetehingute programmeerimist makseteenuse pakkujate poolt. Digieuro ei tohiks siiski olla programmeeritav raha, s.t raha, mida selle olemuslike kulutamistingimuste tõttu saab kasutada ainult teatavat liiki kaupade või teenuste ostmiseks või mille suhtes kohaldatakse ajapiiranguid, nii et pärast teatava aja möödumist ei ole see enam kasutatav. Tingimuslikud maksetehingud on maksed, mille tarkvara käivitab automaatselt vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud ja kokkulepitud tingimustele. Tingimuslike maksete eesmärk ega tagajärg ei tohiks olla digieuro kasutamine programmeeritava rahana. Makseteenuse pakkujad võiksid töötada välja loogika eri liike, et pakkuda digieuro kasutajatele mitmesuguseid tingimuslikke maksetehinguid, sealhulgas automatiseeritud maksetehinguid digieurode kontole paigutamiseks või kontolt ümberpaigutamiseks, maksete püsikorraldusi, mille tulemusena tehakse konkreetsetel kuupäevadel kindlasummalisi automaatseid makseid, ning masinatevahelisi makseid, mille puhul masinad programmeeritakse käivitama automaatselt makseid masinatele tellitud varuosade eest, samuti makseid elektri eest tasumiseks kõige soodsamatel turutingimustel, kindlustuse eest tehtavaid makseid ning rendi ja hoolduse eest tehtavaid kasutuspõhiseid makseid.

(56)Selleks et hõlbustada digieuro kasutamist ja uuenduslike teenuste osutamist, peaks eurosüsteem toetama tingimuslike digieuromaksetehingute tegemist. Esiteks võiks teatavat liiki tingimuslikke makseteenuseid toetada üksikasjalike meetmete, eeskirjade ja standarditega, mis võiksid aidata makseteenuse pakkujatel töötada välja ja käitada koostalitlusvõimelisi rakendusi, mis rakendavad tingimuslikku loogikat. Need võivad hõlmata selliseid tehnilisi vahendeid nagu rakendusliidesed. Teiseks võiks eurosüsteem pakkuda digieuroarvelduste infrastruktuuri lisafunktsioone, mis on vajalikud tingimuslike makseteenuste osutamiseks digieuro kasutajatele. See võib hõlbustada arveldusinfrastruktuuris rahaliste vahendite reserveerimist teatavate tingimuslike maksete tulevaseks sooritamiseks. Makseteenuse pakkujad peaksid kohandama tingimuslike digieuromaksetehingute äriloogikat vastavalt standarditele ja rakendusliidestele, mis võidakse eurosüsteemis selliste tehingute hõlbustamiseks kasutusele võtta.

(57)Euroopa digiidentiteeditaskud võiksid hõlbustada e-tehinguid, võimaldades autentimist, isiku tuvastamist ja atribuutide, sealhulgas litsentside ja sertifikaatide vahetamist. Euroopa digiidentiteeditaskud peaksid toetama tegelikku üldist juurdepääsu digieurole ja selle kasutamist. Liikmesriigid peaksid väljastama Euroopa digiidentiteeditaskuid, mis põhinevad rakendusaktides sätestatud ühistel standarditel ja tavadel. Euroopa digiidentiteeditaskuga peaksid kaasnema tugevad ja konkreetsed kaitsemeetmed, et tagada andmekaitse ja privaatsus ning kõrgetasemelise turvalisuse sertifitseerimine. Seetõttu tuleks Euroopa Keskpanga väljatöötatavate front-end-lahenduste puhul nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa digiidentiteeditaskute tehnilisi kirjeldusi. See tagaks asjakohase koostalitlusvõime Euroopa digiidentiteeditaskutega, mis võimaldaks neid eeliseid ära kasutada. Kasutaja valikul peaks koostalitlusvõime Euroopa digiidentiteeditaskuga võimaldama rakendada ka määruse (EL) [lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek, COM/2021/421 final] kohaselt kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid. Sidusa kliendikogemuse saavutamiseks võiksid vahendajad otsustada integreerida oma digieuroga seotud front-end-teenused täies ulatuses Euroopa digiidentiteeditaskute tehnilistesse kirjeldustesse.

(58)Kasutajatel peaks soovi korral olema võimalik Euroopa digiidentiteeditaskute abil luua kliendisuhe ja anda luba maksete tegemiseks digieurodes. Seetõttu peaksid makseteenuse pakkujad olema kohustatud aktsepteerima Euroopa digiidentiteeditaskuid nii võimalike kui ka olemasolevate klientide isikusamasuse kontrollimiseks kooskõlas määrusega (EL) [lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek, COM/2021/421 final].Selleks et hõlbustada digieurokontode avamist kogu liidus, peaks makseteenuse pakkujatel olema võimalik tugineda ka Euroopa digiidentiteeditaskutest tulenevatele kvalifitseeritud tõenditele, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kaugrakendamiseks. Makseteenuse pakkujad peaksid aktsepteerima Euroopa digiidentiteeditaskute kasutamist ka juhtudel, kui maksja soovib kasutada digiidentiteeditaskut digieuromaksetehingute puhul makse tegemiseks loa andmiseks. Lisaks peaks digieurodes tehtavate võrguväliste viipemaksete hõlbustamiseks olema võimalik kasutada Euroopa digiidentiteeditaskuid digieurode salvestamiseks makseseadmes.

(59)Ühtlustatud kasutajakogemuse hõlbustamiseks peaksid digieurodega seotud eeskirjad, standardid ja protsessid, mille Euroopa Keskpank võib oma pädevuse kohaselt vastu võtta, tagama, et igal digieuro kasutajal on kogu euroalal võimalik teha digieuromaksetehinguid mis tahes muu digieuro kasutajaga, olenemata asjaomastest makseteenuse pakkujatest ja kasutatavatest front-end-teenustest. Selleks et vähendada Euroopa jaemakseturu killustatust ning toetada sellel turul konkurentsi, tõhusust ja innovatsiooni ning maksevahendite arendamist kogu liidus kooskõlas komisjoni jaemaksete strateegia eesmärgiga, peaks digieuro võimalikult suures ulatuses ühilduma erasektori digitaalsete makselahendustega, tuginedes funktsionaalsele ja tehnilisele koostoimele. Eelkõige peaks Euroopa Keskpank püüdma tagada, et digieuro ühilduks erasektori digitaalsete makselahendustega suhtluspunktis ja üksikisikutevaheliste maksete puhul; selles valdkonnas on liidu jaemakseturg praegu märkimisväärselt killustunud. Sellist ühilduvust võiks toetada avatud standardite, ühiste eeskirjade ja protsesside ning võimaluse korral ühiste infrastruktuuride kasutamine.Kuigi olemasolevaid lahendusi võib võimendada, kui neid peetakse ühilduvuse tagamiseks asjakohaseks, pidades eelkõige silmas üldiste kohandamiskulude minimeerimist, ei tohiks olemasolevad lahendused tekitada tarbetut sõltuvust, mis võiks takistada digieuro kohandamist uute tehnoloogiliste lahendustega või oleks vastuolus digieuro omadustega. Nende eesmärkide saavutamiseks ja ilma turuosalistele jõustatavaid õigusi andmata peaks Euroopa Keskpank püüdma tagada, et digieuro ühildub erasektori digitaalsete makselahendustega parimate jõupingutuste põhimõtte kohaselt ja juhtudel, kui seda peetakse asjakohaseks.

(60)Vaidluste lahendamise hõlbustamiseks peaks Euroopa Keskpank pakkuma makseteenuse pakkujatele ja digieuro kasutajatele tehnilist ja funktsionaalset tuge vähemalt selliste (eel-) vaidluste lahendamiseks, mis on seotud tehniliste küsimustega ja pettustega. Tehniliste küsimustega seotud vaidlused hõlmavad muu hulgas olukordi, kus tehingusumma on erinev, kus on tehtud topelttehingud või kus pole antud luba või teostatud eelnevat valideerimist. Pettustega seotud vaidlused hõlmavad muu hulgas identiteedivargust, kaupmehe identiteedipettust ja võltsitud kaupa.

(61)Digieuromakseteenustega seoses digieurole juurdepääsuks ja selle kasutamiseks oleks digieuro kasutajatele vaja osutada front-end-teenuseid. Digieuro kasutajatel peaks olema võimalus kasutada digieuromakseteenuseid makseteenuse pakkujate ja Euroopa Keskpanga pakutavate front-end-teenuste kaudu. Makseteenuse pakkujatel peaks olema võimalik otsustada tugineda teiste sidusrühmade, sealhulgas Euroopa Keskpanga pakutavatele front-end-teenustele, eelkõige juhul, kui front-end-teenuste, sealhulgas rakenduste arendamise ja käitamise kulud on ebaproportsionaalsed. Kui digieuro kasutajad saavad valida erinevate front-end-teenuste vahel, peaks konkreetse front-end-teenuse valik jääma lõppkokkuvõttes kasutajate otsustada ning makseteenuse pakkujad või Euroopa Keskpank ei tohiks seda peale suruda. Sellega seoses peaks makseteenuse pakkujatel olema suutlikkus pakkuda digieuro kasutajatele võimalust pääseda juurde digieuromakseteenustele ja neid kasutada Euroopa Keskpanga pakutavate front-end-teenuste kaudu. Euroopa Keskpank ja makseteenuse pakkujad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et EKP-l ei ole võimalik pääseda oma front-end-lahenduse kaudu ligi digieuro kasutajate identifitseerimisandmetele.

(62)Selleks et vältida sekkumist makseteenuse pakkujate kliendisuhetesse ja nende rolli digieuro levitamisel, peaksid Euroopa Keskpanga pakutavad front-end-lahendused piirduma digieuro kasutajate ja makseteenuse pakkujate makseinfrastruktuuride vahelise liidese pakkumisega. Eurosüsteemil ei oleks digieuro kasutajatega lepingulist suhet isegi siis, kui need kasutajad kasutavad Euroopa Keskpanga pakutavaid front-end-teenuseid. EKP ja makseteenuse pakkujad peaksid rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et EKP-l ei ole võimalik pääseda oma front-end-lahenduse kaudu ligi digieuro kasutajate identifitseerimisandmetele.

(63)Sujuva kasutajakogemuse võimaldamiseks peaksid makseteenuse pakkujad, kes osutavad digieuro kasutajatele front-end-teenuseid digieurodele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks, hoolitsema selle eest, et digieuro kasutajatel on võimalik digieurodele kiiresti ja lihtsalt juurde pääseda ja neid kasutada. Eelkõige tuleks digieuromaksekontod selgelt märgistada, kasutades ametlikku digieuro logo. Digieuromaksekontod peaksid olema juurdepääsetavad kas veebisaidi ühe põhilehekülje või rakenduse või mis tahes muude front-end-teenuste kaudu mittedigieuro-maksekontodega võrdsetel alustel.

(64)Kohese arveldamise tagamiseks tuleks nii võrgupõhised kui ka võrguvälised digieurotehingud, sealhulgas digieurode krediteerimise ja debiteerimise ning kaskaadi- ja pöördkaskaadifunktsioonide kontekstis, üldjuhul arveldada kohe, s.t mõne sekundi jooksul. Võrgupõhiste digieuromaksetehingute arveldamine peaks toimuma eurosüsteemis kasutusele võetud digieuroarvelduste infrastruktuuris. Võrgupõhised digieuromaksetehingud tuleks arveldada sekunditega, nagu on ette nähtud Euroopa Keskpanga vastu võetud funktsionaalsetes ja tehnilistes nõuetes. Võrgupõhiste digieuromaksetehingute lõplik arveldamine peaks toimuma hetkel, mil maksja asjaomaste digieurode ülekandmine makse saajale salvestatakse Euroopa Keskpanga poolt heaks kiidetud digieuroarvelduste infrastruktuuris, olenemata sellest, kas digieurod kirjendatakse rahajäägina või väärtusühikutena, ja sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Digieuroarvelduste infrastruktuuri puhul tuleks püüda tagada kohandumine uute tehnoloogiliste lahendustega, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogiaga.

(65)Võrguühenduse puudumise tõttu tuleks võrguvälised digieurodes tehtavad viipemaksed arveldada maksja ja makse saaja makseseadmete kohalikes salvestites. Võrguvälivälised digieurodes tehtavad viipemaksed tuleks arveldada sekunditega, nagu on ette nähtud Euroopa Keskpanga vastu võetud funktsionaalsetes ja tehnilistes nõuetes. Lõplik arveldamine peaks toimuma maksja ja makse saaja kohalikes salvestites salvestatud asjaomaste digieurode andmete ajakohastamise ajal, olenemata sellest, kas digieurod kirjendatakse rahajäägina või väärtusühikutena, ja sõltumata kasutatavast tehnoloogiast.

(66)Kuna makseteenuse pakkujad ei osale kahe digieuro kasutaja vahelises digieuromaksetehingus, ei kaasne digieuromaksetehingutega süsteemseid riske, mistõttu neid ei ole põhjendatud käsitada süsteemina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ 33 artikli 2 punkti a tähenduses. Kuna digieuromaksetehingud tuleks arveldada sekunditega, ei tohiks lubada tasaarvestusvõimalusi.

(67)Lepinguvabadusest tulenevalt ja konkurentsi tagamiseks peaks digieuro kasutajal olema võimalik viia oma digieuromaksekonto üle teise makseteenuse pakkuja juurde. Digieuro kasutaja taotlusel peaks makseteenuse pakkuja seejärel võimaldama digieuromaksekonto üleviimist, säilitades sama kontotunnuse. Erandlikel asjaoludel, kui makseteenuse pakkujal ei ole võimalik seda ülesannet täita, sealhulgas seetõttu, et ta on asjaomased digieuromaksekontoga seotud andmed kaotanud, peaks Euroopa Keskpangal olema võimalik anda luba digieuromaksekonto üleviimiseks, et digieuro kasutaja määratud uus makseteenuse pakkuja saaks kätte teabe digieuro kasutaja omatavate digieurode kohta ja viia üleviimise lõpule, tuginemata eelmisele, kättesaamatule makseteenuse pakkujale. See protsess peaks võimaldama digieuro kasutajal saada juurdepääsu oma digieurodele uue määratud makseteenuse pakkuja kaudu. Euroopa Keskpangal ei oleks üleminekus mingit tegevusalast rolli ei tegevuse jätkuvuse olukordades ega erandlike asjaolude korral.

(68)Selleks et kaitsta kodanikke, kes kasutavad digieurot, ning tagada digieurodes tehtavate maksetega seoses töödeldavate isikuandmete terviklus ning digieuro sujuv ja tõhus toimimine, on oluline, et makseteenuse pakkujad ennetaksid pettusi. Pettuste ennetamine etendab olulist rolli usalduse säilimisel ühisraha vastu. Seetõttu võib Euroopa Keskpank luua üldise pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismi, et toetada makseteenuse pakkujate tegevust digieuromaksetehingutega seotud pettuste käsitlemisel. Üldine pettuste avastamise ja ennetamise mehhanism täidab mitut olulist funktsiooni, aidates avastada pettusemustreid, mida üksik makseteenuse pakkuja ei suudaks kindlaks teha. Sageli ei ole ühel makseteenuse pakkujal täielikku ülevaadet kõigist elementidest, mis võimaldaksid pettusi õigeaegselt avastada. Abiks võib olla teistelt makseteenuse pakkujatelt saadav teave võimaliku pettuse kohta. Seesugune üldine pettuste avastamise funktsioon on kasutusel võrreldavates maksesüsteemides ja see on vajalik selleks, et saavutada tõendatavalt madal pettuste määr, tagamaks digieuro turvalisus nii tarbijate kui ka kaupmeeste jaoks. Makseteenuse pakkujate ning pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismi vahelise teabeedastuse suhtes tuleks kohaldada tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et keskne pettuste avastamise ja ennetamise mehhanism ei tuvasta konkreetseid digieuro kasutajaid.

(69)Nii võrgupõhiste kui ka võrguväliste digieurodes tehtavate maksete töötlemiseks on digieuroga seotud front-end-teenuste osutajatele ja Euroopa digiidentiteeditaskute väljaandjatele vajalik juurdepääs mobiilseadmete lähiväljaside tehnoloogiale. Selle tehnoloogia komponentide hulka kuuluvad eelkõige, kuid mitte ainult, lähiväljaside antennid ja mobiilseadmete nn turvalised elemendid (nt universaalne kiipkaart, integreeritud turvaelement ja SD-kaart jne). Seepärast on vaja tagada, et mobiilseadmete algseadmete valmistajad ega elektroonilise side teenuste osutajad ei keelaks juurdepääsu lähiväljaside antennidele ja turvaelementidele, kui see juurdepääs on vajalik digieuroteenuste osutamiseks. Seadusliku maksevahendina toimiv keskpangaraha peaks olema laialdaselt kättesaadav. Et see oleks nii ka digitaalmajanduses, antakse digieuroga seotud front-end-teenuste osutajatele ja Euroopa digiidentiteeditaskute haldajatele õigus paigaldada asjakohaste mobiilseadmete riistvarasse tarkvara, et digieurodes tehtavad tehingud oleksid tehniliselt võimalikud nii võrgus kui ka võrguväliselt.Selleks peaksid mobiilseadmete algseadmete valmistajad ja elektroonilise side teenuste osutajad olema kohustatud tagama õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu kõigile riist- ja tarkvarakomponentidele, kui see on vajalik võrgupõhiste ja võrguväliste digieurotehingute tegemiseks. Igal juhul oleksid sellised ettevõtjad kohustatud tagama mobiilseadmete asjakohaste riist- ja tarkvaraelementide piisava suutlikkuse võrgupõhiste digieuromaksetehingute töötlemiseks ja võrguväliste digieuromaksetehingute korral digieurode salvestamiseks mobiilseadmetes.See kohustus ei tohiks piirata määruse (EL) 2022/1925 artikli 6 lõike 7 kohaldamist, mis näeb ette pääsuvalitsejate kohustuse tagada tasuta tõhus koostalitlusvõime mobiilseadmete operatsioonisüsteemiga ja riist- või tarkvaraelementidega ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääs operatsioonisüsteemile ja riist- või tarkvaraelementidele, mis on kohaldatav olemasolevate ja uute digitaalsete maksevahendite, sealhulgas digieuro puhul.

(70)Õigus privaatsusele ja isikuandmete kaitsele on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõigused. Nagu on rõhutanud Euroopa Andmekaitsenõukogu, 34 on privaatsuse ja andmekaitse kõrge tase äärmiselt oluline selleks, et tagada eurooplaste usaldus tulevase digieuro vastu. See on kooskõlas ka G7 avaliku poliitika põhimõtetega, mis käsitlevad keskpankade jaedigivääringuid. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse nõuete täitmiseks ja sellega seoses toimuks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 35 ja määrusega (EL) 2018/1715 36 ning vajaduse korral direktiiviga 2002/58/EÜ 37 .

(71)Seetõttu tuleks digieuro kavandada nii, et makseteenuse pakkujad ja Euroopa Keskpank töötleksid isikuandmeid ainult nii palju, kui on vaja digieuro nõuetekohase toimimise tagamiseks. Digieuro peaks olema kättesaadav võrguväliselt ning selle puhul tuleks tagada privaatsus suhetes makseteenuse pakkujatega määral, mis on võrreldav pangatähtede väljavõtmisega sularahaautomaatidest. Digieurodes tehtavate tehingute arveldamine tuleks kavandada nii, et ei Euroopa Keskpank ega riikide keskpangad ei saa seostada andmeid digieuro kasutajaga, kes on kas tuvastatud või tuvastatav.

(72)Kõikides käesoleva määruse raames välja töötatud ja kasutatavates andmetöötlussüsteemides tuleks tagada lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse. Isikuandmete töötlemisel tuleks kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid, et kaitsta andmesubjektide õigusi ja vabadusi. Nende kaitsemeetmetega tuleks tagada tehniliste ja korralduslike meetmete olemasolu eelkõige selleks, et tagada määruses (EL) 2016/679 ja määruses (EL) 2018/1715 sätestatud andmekaitsepõhimõtete, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte ja eesmärgiga sidumise põhimõtte järgimine.

(73)Makseteenuse pakkujatel peaks olema võimalik töödelda isikuandmeid niivõrd, kuivõrd see on vajalik selleks, et täita digieuro nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke ülesandeid. Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktiga c tuleks digieuroga seotud töötlemistoiminguid pidada seaduslikuks, kui ja niivõrd, kui need on vajalikud vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele. Käesoleva määruse raames kujutab isikuandmete töötlemine seoses kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärade järgimisega, kasutaja digieurode krediteerimise ja debiteerimise algatamisega ning võrguväliste digieuromaksete eesmärgil kohalike salvestite haldamisega endast avalikes huvides täidetavat ülesannet, mis on vajalik digieurot kasutavate kodanike kaitsmiseks ning liidu finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks. Nende ülesannete täitmisel on makseteenuse pakkujad isikuandmete vastutavad töötlejad. Lisaks võivad makseteenuse pakkujad töödelda isikuandmeid selleks, et täita olemasolevaid avalikes huvides olevaid ülesandeid või liidu õiguses sätestatud juriidilisi kohustusi, mida kohaldatakse direktiivis (EL) 2015/2366 määratletud rahaliste vahendite suhtes. Need ülesanded hõlmavad makseteenuste osutamist ning pettuste ennetamist ja avastamist vastavalt direktiivile (EL) 2015/2366, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist vastavalt direktiivile (EL) 2015/849, maksustamisega ja maksustamise vältimisega seotud kohustuste täitmist ning tegevus- ja turvariskide juhtimist vastavalt määrusele (EL) 2022/255.

(74)Igasugune isikuandmete töötlemine eesmärgiga kontrollida, kas kasutaja näol on tegemist isiku või üksusega, kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravaid meetmeid, peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679. Füüsiliste isikute nimede ja maksekonto tunnuste töötlemine on proportsionaalne ja vajalik selleks, et tagada vastavus ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravatele meetmetele, millega nähakse ette vara külmutamine või rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld.

(75)Võrguvälised digieuromaksetehingud on maksed, mis tehakse isiku füüsilises läheduses (näost näkku). Need on sarnased sularahatehingutega ja neid tuleks privaatsuse seisukohast kohelda samamoodi. Seetõttu ei peaks makseteenuse pakkujad töötlema mitte võrguväliste digieuromaksetehingutega seotud isikuandmeid, vaid üksnes isikuandmeid, mis on seotud digieurode kandmisega digieuromaksekontodele või digieurode väljavõtmisega digieuromaksekontodelt, et laadida need kohalikesse salvestitesse või kohalikest salvestitest digieuromaksekontodele. Need andmed hõlmavad kohaliku salvesti identifikaatorit, mille makseteenuse pakkujad omistavad digieuro kasutajale, kes omab võrguväliseid digieurosid. See privaatsuse tase oleks võrreldav pangatähtede väljavõtmisega sularahaautomaatidest, kui makseteenuse pakkujad töötlevad kasutaja identiteediga seotud isikuandmeid ning andmeid selle kohta, kuidas digieurode krediteerimise ja debiteerimise tehinguid on tehtud. See tähendab, et võrguväliste digieuromaksetehingute puhul ei tohiks teostada tehinguandmete seiret.

(76)Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad võivad töödelda isikuandmeid niivõrd, kuivõrd see on vajalik selleks, et täita digieuro nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke ülesandeid. Käesoleva määruse raames kujutab isikuandmete töötlemine digieuromaksetehingute arveldamise ning digieuro infrastruktuuri turvalisuse ja terviklikkuse haldamise eesmärgil endast avalikes huvides täidetavat ülesannet, mis on vajalik digieurot kasutavate kodanike kaitsmiseks ning liidu finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks. Digieuro infrastruktuuri turvalisuse ja terviklikkuse säilitamise ülesanne hõlmab toiminguid, mis on seotud digieuro stabiilsuse ja toimimiskerksuse tagamisega. Nende ülesannete täitmisel on Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad isikuandmete vastutavad töötlejad. Nende ülesannete täitmiseks isikuandmete töötlemisel rakendaksid Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, nagu pseudonüümimine või krüpteerimine, tagamaks, et andmeid ei saa kasutada konkreetse digieuro kasutaja otseseks tuvastamiseks.

(77)Selleks et tagada kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärade järgimine ja hädaolukorras tagada digieuro kasutaja taotlusel digieuromaksekonto erakorraline üleviimine, on vaja ühtset juurdepääsupunkti kasutajatunnuste ja nendega seotud piirmäärade andmetele; see on vajalik selleks, et tagada digieuro tõhus toimimine kogu euroalal, kuna digieuro kasutajad võivad omada digieuromaksekontosid eri liikmesriikides. Ühtse juurdepääsupunkti loomisel peaksid Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad tagama lõimitud ja vaikimisi andmekaitse ning isikuandmete töötlemise piirdumise rangelt vajalikuga. Andmetega seotud rikkumiste riski vähendamiseks peaksid Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad kaaluma andmete detsentraliseeritud talletamist, kui see on asjakohane.

(78)Oma paketis finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise kohta, mille komisjon võttis vastu 21. juulil 2021 38 (edaspidi „rahapesu tõkestamise pakett“), on komisjon teinud ettepaneku märkimisväärselt tugevdada rahapesuvastaseid eeskirju kogu liidus. Kooskõlas selle eesmärgiga ja selleks, et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete tõhus kohaldamine digieuro suhtes, tuleks käesolevas määruses sätestada, et võrgupõhised digieuromaksetehingud peavad vastama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2015/849.

(79)Selleks et hõlbustada digieuro laialdast kasutuselevõttu, on oluline, et potentsiaalsetel digieuro kasutajatel oleks kogu euroalal ühtlustatud viisil lihtne juurdepääs makseteenuse pakkujate osutatavatele digieuromakseteenustele. Ilma et see piiraks rahapesu tõkestamise paketi aluseks olevat riskipõhist lähenemisviisi, on seetõttu asjakohane, et Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet („AMLA“) käsitleks kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete regulatiivsetes tehnilistes standardites digieuromaksekontode avamist. Väikese riskiga tehingute või ärisuhete puhul peaks AMLA tegema kindlaks asjakohased lihtsustatud hoolsusmeetmed, mida makseteenuse pakkujad peaksid rakendama. AMLA peaks nende regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamise seadma prioriteediks.

(80)Erinevalt võrguvälistest digieuromaksetehingutest ei piirdu võrgupõhised digieuromaksetehingud isiku füüsilises läheduses tehtavate tehingutega ja neid saab kasutada rahaliste vahendite ülekandmiseks digieuro kasutajate vahel pika vahemaa tagant. Võrgupõhiste digieuromaksetehingute puhul võivad keskpanga digivääringud kujutada endast suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski kui sularaha, kuna need toimivad instrumendina, mille likviidsus sarnaneb sularaha likviidsusega, kuid neil puuduvad sularahale omased ülekantavuse piirangud. Seepärast tuleks sätestada, et võrgupõhiste digieuromaksetehingute suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/847 39 .

(81)Selleks et tagada seadusliku maksevahendi staatusega seotud nõuete järjepidev kohaldamine ja pidada sammu tehnoloogia arenguga, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks seoses täiendavate eranditega aktsepteerimiskohustusest ning makseteenuse pakkujate, Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade ning tugiteenuste osutajate töödeldavate isikuandmete liikidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(82)Kuigi võrguvälised digieuromaksetehingud sarnanevad sularahatehingutega ja neid tuleks privaatsuse seisukohast kohelda samamoodi, on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vähendamiseks võrguväliste viipemaksete puhul väga oluline kohaldada konkreetseid kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärasid ja tehingute piirmäärasid.

(83)Selleks et võrguväliste viipemaksete puhul tagada kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärade ja tehingute piirmäärade kohaldamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 40 . Kontrollimenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, milles sätestatakse kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärad ja tehingute piirmäärad võrguväliste digieuromaksetehingute puhul, võttes arvesse, et need õigusaktid aitavad kaasa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele.

(84)Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on põhieesmärgi – tagada euro kasutamine digitaalmajanduses ühisrahana – saavutamiseks vajalik ja asjakohane kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad eelkõige euro kui seadusliku maksevahendi staatust, levitamist, kasutamist ja põhiomadusi. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikele 4 ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

(85)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 41 artikliga 42 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitasid ühisarvamuse [XX.XX.2023],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Selleks et kohandada eurot tehnoloogiliste muutustega ja tagada selle kasutamine ühisrahana, kehtestatakse käesoleva määrusega digieuro ja sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad eelkõige digieuro kui seadusliku maksevahendi staatust, levitamist, kasutamist ja põhilisi tehnilisi omadusi.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„digieuro“ – ühisraha digitaalne vorm, mis on kättesaadav füüsilistele ja juriidilistele isikutele;

2.„krediidiasutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 42 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

3.„digieuromaksetehing“ – maksja poolt või nimel või makse saaja poolt algatatud toiming digieurode sissemaksmiseks, ülekandmiseks või väljavõtmiseks, olenemata makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja makse saaja vahel;

4.„digieuro kasutaja“ – igaüks, kes maksjana ja/või makse saajana kasutab digieuromakseteenust;

5.„digieuromaksekonto“ – ühele või mitmele digieuro kasutajale makseteenuse pakkuja juures kuuluv konto, mis võimaldab juurdepääsu digieuroarvelduste infrastruktuuris või võrguvälises seadmes salvestatud digieurodele ning algatada ja võtta vastu nii võrgupõhiseid kui ka võrguvälised digieuromaksetehinguid olenemata tehnoloogiast ja andmestruktuurist;

6.„Euroopa digiidentiteeditaskud“ – määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega, COM(2021) 281 final] artiklis 6a sätestatud digiidentiteeditaskud;

7.„makseteenuse pakkuja“ – direktiivi 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkuja;

8.„digieuromakseteenus“ – I lisas sätestatud äritegevus;

9.„maksja“ – isik, kellel on digieuromaksekonto ja kes annab maksejuhise sellelt digieuromaksekontolt makse tegemiseks;

10.„makse saaja“ – isik, kes peaks olema digieuromaksetehingu raames ülekantavate rahaliste vahendite saaja;

11.„digieurode krediteerimine“ – protsess, mille käigus digieuro kasutaja soetab digieurosid kas sularaha või muude rahaliste vahendite eest ning mille tulemusena tekib Euroopa Keskpangal või riigi keskpangal otsene kohustus selle digieuro kasutaja ees;

12.„digieurode debiteerimine“ – protsess, mille käigus digieuro kasutaja vahetab digieurosid sularaha või muude rahaliste vahendite vastu;  

13.„riigi keskpank“ – ametliku vääringuna eurot kasutava liikmesriigi keskpank;

14.„võrgupõhine digieuromaksetehing“ – digieuromaksetehing, mis arveldatakse digieuroarvelduste infrastruktuuris;

15.„võrguväline digieuromaksetehing“ – digieuromaksetehing, mis tehakse viipemaksena ning milleks antakse luba ja mis arveldatakse maksja ja makse saaja kohalikes salvestites;

16.„elukoht“ – koht, kus füüsiline isik seaduslikult liidus elab, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL 43 artikli 2 punktis 2;

17.„tingimuslik digieuromaksetehing“ – digieuromaksetehing, mille tegemise korraldus antakse automaatselt pärast maksja ja makse saaja vahel kokku lepitud eelnevalt kindlaksmääratud tingimuste täitumist;

18.„programmeeritav raha“ – digirahaühikud, mille olemuslik loogika piirab iga ühiku täielikku asendatavust;

19.„digieuroarvelduste infrastruktuur“ – digieuroarvelduste infrastruktuur, mille on kasutusele võtnud eurosüsteem;

20.„front-end-teenus“ – kõik komponendid, mis on vajalikud digieuro kasutajatele teenuste osutamiseks ja mis kindlaksmääratud liideste kaudu suhtlevad back-end-lahendustega ja muude front-end-teenustega;

21.„kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;

22.„külastaja“ – füüsiline isik, kelle alaline elu- või asukoht ei ole ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis ning kes reisib mõnda sellisesse liikmesriiki ja viibib seal, sealhulgas turismi, ettevõtluse või hariduse ja koolituse eesmärgil;

23.„liikmesriik, mille ametlik vääring ei ole euro“ – liikmesriik, mille puhul nõukogu ei ole ELi toimimise lepingu artikli 140 kohaselt teinud otsust euro kasutuselevõtuks vajalike tingimuste täidetuse kohta;

24.„kaupmehe teenustasu“ – tasu, mille makse saaja maksab digieuromaksetehingu saamisel makseteenuse pakkujale;

25.„võrreldav digitaalne maksevahend“ – digitaalne maksevahend, sealhulgas deebetkaardimakse ja välkmakse suhtluspunktis, välja arvatud kreedit- ja otsekorraldus, mida ei algatata suhtluspunktis;

26.„üleviimine“ – digieuro kasutaja taotlusel kas kõiki või mõningaid digieuromaksekontol sooritatavaid digieuromakseteenuseid, sealhulgas korduvaid makseid, käsitleva teabe ülekandmine ühelt makseteenuse pakkujalt teisele ja/või digieurode ülekandmine ühelt digieuromaksekontolt teisele, koos eelmise digieuromaksekonto sulgemisega või ilma eelmist digieuromaksekontot sulgemata, säilitades sama kontotunnuse;

27.„kasutajatunnus“ – kordumatu tunnus, mille loob digieurot levitav makseteenuse pakkuja ja mis digieuro võrgupõhisel kasutamisel üheselt eristab digieuro kasutajaid, kuid mida Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad ei saa omistada tuvastatavale füüsilisele või juriidilisele isikule;

28.„kasutaja varjunimi“ – kordumatu tunnus varjunime kujul, mida kasutatakse digieuromaksete töötlemisel kasutaja identiteedi kaitsmiseks ja mida saab tuvastatavale füüsilisele või juriidilisele isikule omistada ainult digieurot levitav makseteenuse pakkuja või digieuro kasutaja;

29.„kasutaja autentimine“ – digieurot levitava makseteenuse pakkuja loodav kordumatu teave, mis koos kasutajatunnusega võimaldab digieuro kasutajal tõendada digieuroarvelduste taristus salvestatud võrgupõhiste digieurode omandit;

30.„tugiteenuste osutajad“ – üks või mitu Euroopa Keskpanga määratud üksust, kes osutavad digieurot levitavatele makseteenuse pakkujatele teenuseid, mille eesmärk on hõlbustada digieuromaksetehingute sujuvat toimimist;

31.„mobiilseade“ – seade, mis võimaldab digieuro kasutajatel anda loa võrgupõhiste ja võrguväliste digieuromaksetehingute tegemiseks, sealhulgas eelkõige nutitelefonid, tahvelarvutid, nutikellad ja iga liiki kantavad seadmed.

II PEATÜKK
DIGIEURO KEHTESTAMINE JA KÄIBELE LASKMINE

Artikkel 3
Digieuro kehtestamine

Käesolevaga kehtestatakse ühisraha digitaalse vormina digieuro.

Artikkel 4
Digieuro käibele laskmine

1.Kooskõlas aluslepingutega on Euroopa Keskpangal ainuõigus anda luba digieurode käibele laskmiseks ning Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad võivad digieurosid käibele lasta.

2.Digieuro kujutab endast Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade otsest kohustust digieuro kasutajate ees.

Artikkel 5
Kohaldatav õigus

1.Digieuro suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid, mida täiendavad delegeeritud õigusaktid, mida komisjonil on õigus vastu võtta vastavalt artiklitele 11, 33, 34, 35 ja 38, ning rakendusaktid, mida komisjonil on õigus vastu võtta vastavalt artiklile 37.

2.Käesoleva määruse raames reguleeritakse digieurot ka üksikasjalike meetmete, eeskirjade ja standarditega, mille võib oma pädevuse raames vastu võtta Euroopa Keskpank. Kui need üksikasjalikud meetmed, eeskirjad ja standardid mõjutavad üksikisikute õiguste ja vabaduse kaitset seoses isikuandmete töötlemisega, konsulteerib Euroopa Keskpank enne nende vastuvõtmist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

3.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 (makseteenuste kohta siseturul, mis on asendatud direktiiviga (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul, COM/2023/366 final] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX.XX.2023. aasta määrusega (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb makseteenuseid siseturul, COM/2023/367 final]) artikli 4 punktile 25 kohaldatakse digieuromaksetehingute suhtes kõnealuse direktiivi sätteid.

4.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määruse (EL) 2021/1230 (piiriüleste maksete kohta liidus, mida on muudetud määrusega (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, COM/2023/368 final] artikli 2 punktile 10 kohaldatakse digieuromaksetehingute suhtes kõnealuse määruse sätteid.

5.Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 37 kohaldamist, kohaldatakse digieuromaksetehingute suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet.

Artikkel 6
Pädevad asutused

1.Oma territooriumil III peatüki ja artikli 17 järgimise tagamiseks määravad liikmesriigid ühe või mitu pädevat asutust. Nad teavitavad sellest komisjoni, märkides ära funktsioonide ja ülesannete jaotumise.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse III peatüki ja artikli 17 rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende eeskirjade rakendamine, sealhulgas nähes ette pädevate asutuste õiguse pääseda juurde vajalikele andmetele. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ning teatavad komisjonile viivitamata ka nende võimalikest edaspidistest muudatustest.

2.Pädevate asutuste tehtavat järelevalvet, piiravate meetmete kohaldamist ning päritoluliikmesriikide ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahelist järelevalvekorda, mis on seotud käesoleva määruse IV, V, VI ja VII peatüki kohaste kohustuste täitmisega makseteenuse pakkujate poolt, reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiviga (EL) 2015/2366 (makseteenuste kohta siseturul, mis on asendatud direktiiviga (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul, COM/2023/366 final]).

3.Pädevate asutuste tehtavat järelevalvet, piiravate meetmete kohaldamist ning päritoluliikmesriikide ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahelist järelevalvekorda, mis on seotud makseteenuse pakkujate tegevusega seoses digieuroga ja mille eesmärk on tagada vastavus määruse (EL) nr [x] (digieuro kehtestamise kohta) IX peatükile, reguleeritakse direktiiviga (EL) 2015/849, mis on asendatud direktiiviga (EL) [lisada viide – rahapesuvastase direktiivi ettepanek, COM/2021/423 final].

4.Käesoleva määruse IV, V ja VII peatüki järgimise järelevalve eesmärgil teevad lõikes 2 osutatud pädevad asutused koostööd Euroopa Keskpangaga.

5.Liikmesriigid tagavad, et võetakse piisavaid meetmeid, et tõsta üldsuse teadlikkust digieuro kättesaadavusest ja omadustest ning digieurole juurdepääsu võimalustest.

III PEATÜKK
SEADUSLIK MAKSEVAHEND

Artikkel 7
Seadusliku maksevahendi staatus

1.Digieurol on seadusliku maksevahendi staatus.

2.Digieuro seadusliku maksevahendi staatusest tuleneb kohustus aktsepteerida digieurosid maksekohustuse täitmiseks nende nimiväärtuses.

3.Kooskõlas digieuro aktsepteerimise kohustusega ei keeldu makse saaja maksekohustuse täitmisest digieurodes.

4.Kooskõlas kohustusega aktsepteerida digieurosid nende nimiväärtuses loetakse võlgnevuse tasumiseks digieurodes tehtud makse rahaliseks väärtuseks rahalise võlgnevuse väärtus. Võlgnevuse tasumiseks digieurodes tehtavale maksele on keelatud lisada lisatasusid.

5.Kooskõlas õigusega kasutada digieurosid maksekohustuse täitmiseks peab maksjal olema võimalik maksekohustuse täitmiseks teha makse saajale makse digieurodes.

Artikkel 8
Seadusliku maksevahendi staatuse territoriaalne kohaldamisala

1.Digieurol on seadusliku maksevahendi staatus eurodes vääringustatud rahalise võlgnevuse tasumiseks euroalal tehtavate võrguväliste maksete puhul.

2.Digieurol on seadusliku maksevahendi staatus eurodes vääringustatud võlgnevuse tasumiseks euroalal elavale või asuvale makse saajale tehtavate võrgupõhiste maksete puhul.

Artikkel 9
Erandid digieuro aktsepteerimise kohustusest

Erandina artikli 7 lõikest 3 ja artiklist 8 on makse saajal õigus keelduda digieuro aktsepteerimisest järgmistel juhtudel:

a)makse saaja on ettevõtja, kellel on vähem kui kümme töötajat või kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 44 artikli 2 punktis 18 määratletud mittetulunduslik õigussubjekt, välja arvatud juhul, kui ta aktsepteerib võrreldavaid digitaalseid maksevahendeid;

b)keeldumine on heauskne, selle aluseks on õiguspärased ja ajutised põhjused ning keeldumine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, mis ei olene makse saajast;

c)makse saaja on füüsiline isik, kes tegutseb üksnes isiklikel või kodumajapidamisega seotud eesmärkidel;

d)makse saaja on enne makse tegemist maksjaga kokku leppinud teistsuguses maksevahendis, kui artiklist 10 ei tulene teisiti.

Punkti b kohaldamisel lasub makse saajal kohustus tõendada, et konkreetsel juhul esinesid õiguspärased ja ajutised põhjused ning et keeldumine oli proportsionaalne.

Artikkel 10
Digieurodes tehtavate maksete ühepoolse välistamise keeld

Makse saajad, kellel on kohustus aktsepteerida digieurot, ei tohi kasutada eraldi kokku leppimata lepingutingimusi ega kaubandustavasid, mille eesmärk või tagajärg seisneb eurodes vääringustatud rahaliste võlgnevuste tasumisel maksjate poolt digieuro kasutamise välistamises. Sellised lepingutingimused või kaubandustavad ei ole maksjale siduvad. Lepingutingimust ei loeta eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ja kui maksja ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada, eelkõige eelnevalt koostatud tüüplepingu puhul.

Artikkel 11
Täiendavad rahandusõiguslikud erandid

Komisjonil on õigus võtta artikli 38 kohaselt vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks täiendavad rahaõiguslikud erandid kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest. Need erandid peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed avaliku huvi eesmärgiga, nad ei tohi kahjustada digieuro staatust seadusliku maksevahendina ning nad on lubatud üksnes tingimusel, et rahaliste võlgnevuste tasumiseks on olemas muud vahendid. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel konsulteerib komisjon Euroopa Keskpangaga.

Artikkel 12
Digieuro ning europangatähtede ja -müntide koostoime

1.Digieuro on nimiväärtuses konverteeritav europangatähtedeks ja -müntideks.

2.Eurodes vääringustatud rahalise võlgnevuse tasumisel aktsepteerivad makse saajad digieurodes tehtavaid makseid vastavalt käesoleva määruse sätetele olenemata sellest, kas nad aktsepteerivad europangatähtede ja -müntidega tehtavaid makseid vastavalt määrusele (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta, COM (2023) 364 final]. Kui europangatähtede ja -müntide ning digieurode aktsepteerimine on käesoleva määruse ja määruse (XXX europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta) sätete kohaselt kohustuslik, on maksjal õigus valida maksevahend.

IV PEATÜKK
LEVITAMINE

Artikkel 13
Makseteenuse pakkujad

1.Direktiivi 2015/2366 raames võivad makseteenuse pakkujad osutada I lisas sätestatud digieuromakseteenuseid:

a)füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis;

b)füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes avasid digieurokonto ajal, mil nad elasid või asusid ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis, kuid kes ei ela või ei asu enam sellises liikmesriigis;

c)külastajatele;

d)artiklis 18 sätestatud tingimuste kohaselt füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro;

e)artiklites 19 ja 20 sätestatud tingimuste kohaselt füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides, sealhulgas territooriumidel, millel on Euroopa Liiduga sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping.

Euroopa Keskpank võib kooskõlas artikli 16 lõikes 2 sätestatud tingimustega ajaliselt piirata punktides b ja c osutatud digieuro kasutajate juurdepääsu digieurole ja digieuro kasutamist. Ajaliste piirangute kindaksmääramisel lähtutakse digieuro kasutajate elukoha- või külastamisstaatusest.

Punkti a kohaldamisel loetakse elanikeks nii liidu kodanikke kui ka kolmandate riikide kodanikke, kellel on elamisõigus vastavalt liidu või siseriiklikule õigusele.

2.Makseteenuse pakkujad, kes osutavad makseteenuseid direktiivi 2015/2366 tähenduses, võimaldavad digieuro kasutajatel käsitsi või automaatselt soetada oma digieuromaksekontole digieurosid mittedigieuro-maksekontol olevate rahaliste vahendite arvelt või vahetada digieurosid mittedigieuro-maksekontole kantavateks rahalisteks vahenditeks või soetada oma digieuromaksekontole digieurosid europangatähtede ja -müntide arvelt või vahetada digieurosid europangatähtedeks ja -müntideks, kui makseteenuse pakkuja osutab sularahateenuseid, võttes arvesse piiranguid, mille Euroopa Keskpank võib käesoleva määruse artikli 16 kohaselt kehtestada.

3.Makseteenuse pakkujad teevad digieurode krediteerimise ja debiteerimise funktsioonid digieuro kasutajatele kättesaadavaks järgmiselt:

a)mittedigieuro-maksekontode kaudu krediteerimise ja debiteerimise korral igal ajal ja pidevalt;

b)europangatähtede ja -müntide kaudu digieurode krediteerimise ja debiteerimise korral siis, kui makseteenuse pakkuja osutab sularahateenuseid.

4.Makseteenuse pakkujad, kes osutavad konto haldamise teenuseid direktiivi 2015/2366 tähenduses, võimaldavad digieuro kasutajatel:

a)võrgupõhise digieuromaksetehingu saamisel oma digieurod Euroopa Keskpanga poolt artikli 16 kohaselt vastu võetud piiranguid ületavas osas automaatselt debiteerida ja mittedigieuro-maksekontole üle kanda;

b)sooritada võrgupõhine digieuromaksetehing ka siis, kui tehingu summa ületab neile kuuluvate digieurode summat.

Punktide a ja b kohaldamiseks seovad makseteenuse pakkujad digieuro kasutaja eelneval nõusolekul tema digieuromaksekonto ühe mittedigieuro-maksekontoga, mille on määranud digieuro kasutaja. Digieuro kasutajatel lubatakse omada määratud mittedigieuro-maksekontot muu makseteenuse pakkuja juures kui see, kelle juures digieuro kasutajal on avatud asjaomane digieuromaksekonto.

5.Makseteenuse pakkujate levitatav digieuro on nimiväärtuses konverteeritav eurodes vääringustatud elektroonsel kujul edastatavaks rahaks ja e-rahaks.

6.Digieuromakseteenuste saamiseks sõlmivad digieuro kasutajad lepingulise suhte üksnes makseteenuse pakkujatega. Digieuro kasutajatel ei ole lepingulist suhet Euroopa Keskpanga ega riikide keskpankadega.

7.Digieuro kasutajatel võib olla üks või mitu digieuromaksekontot kas sama makseteenuse pakkuja juures või erinevate makseteenuse pakkujate juures.

8.Makseteenuse pakkujad teevad üldsusele tasuta kättesaadavaks teabe digieuromakseteenuste eriomaduste ja osutamise tingimuste kohta.

Artikkel 14
Juurdepääs digieurole ametliku vääringuna eurot kasutavates liikmesriikides

1.Digieuro levitamiseks artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud füüsilistele isikutele osutavad direktiivi (EL) 2015/2366 I lisa punktides 1, 2 või 3 sätestatud makseteenuseid osutavad krediidiasutused oma klientide taotlusel neile isikutele kõiki II lisas sätestatud põhilisi digieuromakseteenuseid.

2.Artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud füüsiliste isikute puhul, kellel ei ole mittedigieurokontot, kohaldatakse direktiivi (EL) 2014/92 IV peatükki (mis käsitleb juurdepääsu põhimaksekontole), välja arvatud artikleid 17 ja 18, seoses tarbijate juurdepääsuga digieurokontole ja sellega seotud põhilistele teenustele.

3.Liikmesriigid määravad direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 1 punktis f osutatud asutused või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 1 punktis c osutatud postiteenuse osutajad, kes:

a)osutavad põhilisi digieuromakseteenuseid artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud füüsilistele isikutele, kellel ei ole või kes ei soovi omada mittedigieuro-maksekontot;

b)osutavad põhilisi digimakseteenuseid ja pakuvad e-kaasatuse tagamiseks vahetut (näost näkku) tuge puuetega, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimestele ja eakatele.

4.Lõigetes 1–3 osutatud makseteenuse pakkujad pakuvad e-kaasatuse tagamiseks tuge puuetega, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimestele ja eakatele. Ilma et see piiraks lõike 3 punkti b kohaldamist, hõlmab e-kaasatuse tagamiseks pakutav tugi sihtotstarbelist abi digieurokonto kasutamise eesmärgil kliendisuhte loomiseks ja kõigi põhiliste digieuroteenuste kasutamiseks.

5.Määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus, millega asutatakse Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet, COM/2021/421 final] alusel asutatud liidu Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet (AMLA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve annavad ühiselt välja suunised, milles täpsustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete ning põhiliste digieuromakseteenuste osutamise koostoimet, pöörates erilist tähelepanu haavatavate rühmade, sealhulgas varjupaigataotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate, kindla aadressita isikute või selliste kolmandate riikide kodanike finantsalasele kaasatusele, kellele ei ole antud elamisluba, kuid kelle väljasaatmine on õiguslikel või faktilistel põhjustel võimatu.  

V PEATÜKK
DIGIEURO KASUTAMINE VÄÄRTUSE SÄILITAMISE VAHENDINA JA MAKSEVAHENDINA

Artikkel 15
Põhimõtted

1.Selleks et anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele juurdepääs digieurole ja võimaldada neil digieurot kasutada ning et määratleda ja rakendada rahapoliitikat ning aidata kaasa finantssüsteemi stabiilsusele, võib digieuro kasutamist väärtuse säilitamise vahendina piirata.

2.Selleks et tagada digieuro tegelik kasutamine seadusliku maksevahendina ja vältida ülemääraste tasude kohaldamist kaupmeeste suhtes, kes on II peatüki kohaselt kohustatud digieurot aktsepteerima, ent siiski näha ette makseteenuse pakkujatele digieuromaksete osutamisel tekkivate asjakohaste kulude hüvitamine, kohaldatakse füüsiliste isikute või kaupmeeste poolt makseteenuse pakkujatele või makseteenuse pakkujate vahel makstavate teenus- ja muude tasude suhtes piirmäärasid.

Artikkel 16
Piirangud digieuro kasutamisele väärtuse säilitamise vahendina

1.Artikli 15 lõike 1 kohaldamisel töötab Euroopa Keskpank välja instrumendid, millega piiratakse digieuro kasutamist väärtuse säilitamise vahendina, ning otsustab nende instrumentide parameetrite ja kasutamise üle kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud raamistikuga. Makseteenuse pakkujad, kes osutavad artikli 12 lõikes 1 osutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele konto haldamise teenuseid direktiivi 2015/2366 tähenduses, kohaldavad neid piiranguid digieuromaksekontode suhtes.

2.Lõikes 1 osutatud instrumentide parameetrid ja kasutamine:

a)on suunatud artikli 15 lõikes 1 sätestatud eesmärkide, eelkõige finantsstabiilsuse kaitsele;

b)tagavad digieuro kasutatavuse ja aktsepteerimise seadusliku maksevahendina;

c)on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

3.Lõikes 1 osutatud instrumentide parameetreid ja kasutamist kohaldatakse mittediskrimineerival viisil ja ühetaoliselt kogu euroalal.

4.Digieuromaksekontodel hoitavate digieurode hulga piirmäärasid, mis on vastu võetud lõike 1 kohaselt, kohaldatakse nii võrguväliselt kui ka võrgus hoitavate digieurode suhtes. Kui digieuro kasutaja kasutab nii võrguväliseid kui ka võrgupõhiseid digieurosid, on võrgupõhiste digieurode suhtes kohaldatav piirmäär võrdne Euroopa Keskpanga poolt kindlaks määratud üldise piirmääraga, millest on lahutatud digieuro kasutaja poolt võrguväliste digieurode suhtes kindlaks määratud piirmäär. Digieuro kasutaja võib määrata võrguväliste digieurode hoidmise piirmäära mis tahes summas, mis jääb nulli ja artikli 37 kohaselt kehtestatud piirmäära vahele.

5.Artikli 13 lõike 1 punktis c osutatud euroala külastajate ning artikli 13 lõike 1 punktides b, d ja e osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul kohaldatavad piirmäärad, mis on seotud euro kasutamisega väärtuse säilitamise vahendina, ei tohi olla kõrgemad nendest, mida euroalal tegelikult rakendatakse ametliku vääringuna eurot kasutavates liikmesriikides elavate või asuvate füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul. Kõnealuste instrumentide parameetreid ja kasutamist kohaldatakse mittediskrimineerival viisil ja ühetaoliselt kõigis liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro. Nendes liikmesriikides kõnealuste instrumentide kasutamise üle otsustamisel ja nende parameetrite kindlaksmääramisel konsulteerib Euroopa Keskpank nende liikmesriikide keskpankadega, mille ametlik vääring ei ole euro.

6.Kui digieuro kasutajal on mitu digieuromaksekontot, teatab ta nendele makseteenuse pakkujatele, kelle juures tema digieuromaksekontod on avatud, kuidas kontol hoitavate digieurode hulga individuaalne piirmäär tuleb eri digieuromaksekontode vahel jagada.

7.Kui digieuromaksekonto kuulub enam kui ühele digieuro kasutajale, võrdub kontol hoitavate digieurode hulga piirmäär, mis on vastu võetud lõike 1 kohaselt, digieuromaksekonto kasutajatele määratud individuaalsete piirmäärade summaga.

8.Käesoleva määruse raames ei kanna digieuro intressi.

Artikkel 17
Digieuromakseteenuste eest makstavad tasud

1.Kooskõlas artikli 15 lõikega 2, ilma et see piiraks muude digieuromakseteenuste eest nõutavate võimalike tasude kohaldamist, ei nõua makseteenuse pakkujad artikli 13 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud füüsilistelt isikutelt tasu 2. lisas osutatud põhiliste digieuromakseteenuste osutamise eest.

2.Kooskõlas artikli 15 lõikega 2 peab digieuromaksetehingutega seoses kohaldatav kaupmehe teenustasu või makseteenuse pakkujate vaheline tasu vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Kaupmehe teenustasu või makseteenuse pakkujate vaheline tasu ei tohi ületada kahest järgmisest summast väiksemat:

a)asjakohased kulud, mida makseteenuse pakkujad kannavad seoses digieuromaksetega, sealhulgas mõistlik kasumimarginaal;

b)võrreldavate digitaalsete maksevahendite eest nõutavad teenus- või muud tasud. 

3.Euroopa Keskpank jälgib korrapäraselt lõikes 2 osutatud summade seisukohast olulist teavet ja avaldab jälgimise tulemusel kindlaks tehtud summad perioodiliselt koos selgitava aruandega.

4.Euroopa Keskpank võib nõuda makseteenuse pakkujatelt kogu käesoleva artikli kohaldamiseks vajaliku teabe esitamist ja selle järgimise kontrollimist. Makseteenuse pakkujad saadavad nõutud teabe Euroopa Keskpanga määratud tähtaja jooksul. Euroopa Keskpank võib nõuda, et selle teabe kinnitaks sõltumatu audiitor.

5.Metoodika, mille Euroopa Keskpank töötab välja lõigetes 2 ja 3 osutatud summade jälgimiseks ja arvutamiseks, põhineb järgmistel parameetritel:

a)lõike 2 punktis a osutatud makseteenuse pakkujate vaheliste tasude ja kaupmeeste teenustasude summa aluseks on makseteenuse pakkujate poolt Euroopa Keskpangale teatatud asjakohased kulud, mida on kandnud kõige kulutõhusamad makseteenuse pakkujad, kes esindavad kokku ühte neljandikku kogu euroalal asjaomasel aastal levitatud digieurodest, sealhulgas mõistlik kasumimarginaal;

b)lõike 2 punktis a osutatud maksimumsummas sisalduva mõistliku kasumimarginaali arvutamisel võetakse aluseks selliste makseteenuse pakkujate poolt Euroopa Keskpangale teatatud kasumimarginaalidest madalaim, kes esindavad kokku ühte neljandikku kogu euroalal asjaomasel aastal levitatud digieurodest;

c)lõike 2 punktis b osutatud makseteenuse pakkujate vaheliste tasude ja kaupmeeste teenustasude summa aluseks on euroalal võrreldavaid digitaalseid maksevahendeid pakkuvate makseteenuse pakkujate esindusrühma tasud;

d)lõikes 2 osutatud summad on ühetaolised ja neid kohaldatakse mittediskrimineerival viisil kogu euroalal.

6.Kaupmehe teenustasu on ainus tehingu kohta arvestatav tasu, mida makseteenuse pakkujad võivad kaupmeeste suhtes kohaldada. Makseteenuse pakkujad ei nõua kaupmeestelt tasu digieurode krediteerimise ja debiteerimise, sealhulgas artikli 13 lõikes 4 osutatud digieuromaksetehingute eest. Makseteenuse pakkujad lisavad digieurode krediteerimise ja debiteerimisega seotud kulud lõike 2 punktis a osutatud asjakohaste kulude hulka.

7.Digieurode krediteerimise ja debiteerimise, sealhulgas artikli 13 lõikes 4 osutatud digieuromaksetehingute suhtes ei kohaldata makseteenuse pakkujate vahelist tasu.

VI PEATÜKK
DIGIEURO LEVITAMINE VÄLJASPOOL EUROALA

Artikkel 18
Digieuro levitamine füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro

1.Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, võivad makseteenuse pakkujad digieurot levitada üksnes juhul, kui Euroopa Keskpank ja vastava liikmesriigi keskpank on sõlminud sellekohase kokkuleppe.

2.Lõikes 1 osutatud kokkuleppe sõlmimiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a)liikmesriik, mille ametlik vääring ei ole euro, on teatanud teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Keskpangale taotlusest võimaldada kõnealuses liikmesriigis elavatele või asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele juurdepääs digieurole ja digieuro kasutamine;

b)liikmesriik, mille ametlik vääring ei ole euro, on oma taotluses kohustunud:

i)tagama, et tema riigi keskpank järgib kõiki eeskirju, suuniseid, juhiseid ja taotlusi, mille Euroopa Keskpank on seoses digieuroga välja andnud;

ii)tagama, et tema riigi keskpank esitab kogu teabe kõnealuses liikmesriigis digieurole juurdepääsu ja digieuro kasutamise kohta, mida Euroopa Keskpank võib nõuda;

c)liikmesriik, mille ametlik vääring ei ole euro, on vastu võtnud kõik siseriiklikud õigusaktid, mis on vajalikud selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud asjakohaste nõuete või artikli 5 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade ja standardite järgimine.

3.Lõikes 1 osutatud kokkuleppes sätestatakse vajalikud rakendusmeetmed ja menetlused ning juhud, mille korral võib kokkulepet piirata või selle peatada või lõpetada.

4.Makseteenuse pakkujad rakendavad Euroopa Keskpanga poolt artikli 16 lõike 4 kohaselt kehtestatud piiranguid digieuro kasutamisele füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, kes elavad või asuvad liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja mida kõnealustes liikmesriikides kohaldatakse.

Artikkel 19
Digieuro levitamine kolmandates riikides elavatele või asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele

1.Kolmandates riikides elavatele või asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele võib digieurot levitada üksnes juhul, kui liit ja asjaomane kolmas riik on eelnevalt sõlminud sellekohase lepingu.

2.Nõukogu otsustab komisjoni soovituse põhjal ja pärast Euroopa Keskpangaga konsulteerimist lõikes 1 osutatud lepingu üle peetavate läbirääkimiste ja lepingu sõlmimise korra, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)kolmas riik tagab, et:

i)tema riigi keskpank ja asjakohasel juhul tema riigi pädev asutus järgib kõiki eeskirju, suuniseid, juhiseid ja taotlusi, mille Euroopa Keskpank on seoses digieuroga välja andnud;

ii)tema riigi keskpank ja asjakohasel juhul tema riigi pädev asutus esitab kogu teabe kõnealuses kolmandas riigis digieuro kasutamise kohta, mida Euroopa Keskpank võib nõuda;

b)kolmas riik on vastu võtnud kõik siseriiklikud õigusaktid, mis on vajalikud selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud või artikli 5 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade ja standardite järgimine;

c)kolmas riik tagab, et selles riigis asutatud või tegutsevate ja digieurot levitavate vahendajate suhtes kohaldatakse järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus asuvate makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatavate nõuetega.

3.Liidu ja kolmanda riigi vahelises lepingus sätestatakse vajalikud rakendusmeetmed ja menetlused ning juhud, mille korral võib lepingut piirata või selle peatada või lõpetada, eelkõige juhul, kui kolmas riik on määratletud riigina, mille riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb olulisi strateegilisi puudusi, nagu on osutatud määruse [lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek, COM/2021/420 final] artiklis 23, või riigina, mille riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb nõuete järgimisega seotud puudusi, nagu on osutatud määruse [lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek, COM/2021/420 final] artiklis 24. Kõnealust lepingut täiendatakse Euroopa Keskpanga ning kolmanda riigi keskpanga ja vajaduse korral pädeva asutuse vahelise kokkuleppega.

4.Lõikes 3 osutatud põhjustel võib kolmandate riikidega peetavad läbirääkimised peatada.

5.Kolmandas riigis asutatud või tegutsevad vahendajad rakendavad Euroopa Keskpanga poolt artikli 16 lõike 5 kohaselt kehtestatud piiranguid digieuro kasutamisele kolmandas riigis elavate või asuvate füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, mida kõnealuses riigis kohaldatakse.

Artikkel 20
Digieuro levitamine füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides või territooriumidel, millel on liiduga sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping

1.Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad Andorras, Monacos, San Marinos, Vatikani Linnriigis, Prantsusmaa Saint-Barthélemy ning Saint-Pierre’i ja Miqueloni territoriaalühendustes või mis tahes muus kolmandas riigis või territooriumil, millel on sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping, mis annab asjaomasele kolmandale riigile või territooriumile õiguse kasutada oma ametliku vääringuna eurot vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1103/97 45 ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 974/98, 46 võib digieurot levitada pärast seda, kui vastavas rahaküsimusi käsitlevas lepingus on tehtud sellekohane muudatus.

2.Kui liidu ja asjaomase kolmanda riigi või territooriumi vahel kokku lepitavatest lisatingimustest ei tulene teisiti, peab digieuro levitamine füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad lõikes 1 osutatud kolmandates riikides või territooriumidel, millega on sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping, vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Artikkel 21
Eri vääringuid hõlmavad maksed

1.Digieurot ja muid vääringuid hõlmavate maksete tegemiseks tuleb sõlmida eelnevad kokkulepped ühelt poolt Euroopa Keskpanga ja teiselt poolt nende liikmesriikide keskpankade vahel, mille ametlik vääring ei ole euro, ning Euroopa Keskpanga ja kolmandate riikide keskpankade vahel.

2.Selleks et võimaldada koostalitlusvõimelisi makseid, mis hõlmavad digieurot ja muid vääringuid, teeb Euroopa Keskpank koostööd nende liikmesriikide keskpankadega, mille ametlik vääring ei ole euro.

VII PEATÜKK
TEHNILISED OMADUSED

1. jagu
Digieuro funktsioonid

Artikkel 22
Ligipääsetavus ja kasutamine

1.Digieurol on järgmised omadused:

a)selle kasutus- ja teenusefunktsioonid on lihtsad ja kergesti käsitletavad, sealhulgas puuetega inimeste, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimeste ja eakate jaoks;

b)see on puuetega inimestele juurdepääsetav, vastates direktiivi 2019/882 I lisas sätestatud ligipääsetavusnõuetele.

2.Digieuromakseteenuste osutamisega seotud suhetes makseteenuse pakkujatega ei kohustata digieuro kasutajaid omama või avama mittedigieuro-maksekontot ega aktsepteerima muid digieuroga mitteseotud tooteid.

3.Igal digieuromaksekontol on kordumatu digieuromaksekonto number.

4.Iga digieuromaksekonto võib olla seotud ühe või mitme mittedigieuro-maksekontoga, mille määrab digieuro kasutaja. Artikli 13 lõike 4 kohaldamisel võib iga digieuromaksekonto olla seotud ainult ühe mittedigieuro-maksekontoga.

5.Makseteenuse pakkujad lubavad digieuromaksekontot kasutada rohkem kui ühel digieuro kasutajal.

Artikkel 23
Võrguvälised ja võrgupõhised digieuromaksetehingud

1.Digieuro on kättesaadav nii võrgupõhiste kui ka võrguväliste digieuromaksetehingute jaoks alates digieuro esmakordsest käibele laskmisest.

2.Võrgus ja võrguväliselt hoitavad digieurod on digieuro kasutajate taotlusel vastastikku nimiväärtuses konverteeritavad.

3.Enne viipemaksena sooritatava digieuromaksetehingu algatamist teavitatakse makse saajat ja maksjat sellest, kas digieuromaksetehing toimub võrgus või võrguväliselt.

Artikkel 24
Tingimuslikud digieuromaksetehingud

1.Tagamaks, et makseteenuse pakkujad ja digieuro kasutajad saavad kasutada tingimuslikke digieuromaksetehinguid, võib Euroopa Keskpank:

a)võtta kooskõlas artikli 5 lõikega 2 vastu üksikasjalikud meetmed, eeskirjad ja standardid, mida makseteenuse pakkujad saavad kasutada koostalitlusvõimeliste tingimuslike digieuromaksetehingute tagamiseks;

b)pakkuda digieuroarvelduste infrastruktuuris funktsioone, mis on vajalikud tingimuslike digieuromaksetehingute sooritamiseks, sealhulgas rahaliste vahendite reserveerimiseks.

2.Digieuro ei ole programmeeritav raha.

2. jagu
Levitamise kord

Artikkel 25
Euroopa digiidentiteeditaskud

1.Front-end-teenused peavad olema Euroopa digiidentiteeditaskutega koostalitlusvõimelised või neisse integreeritud.

2.Digieuro kasutajate taotlusel tagavad digieurot levitavad makseteenuse pakkujad, et neil kasutajatel on võimalik tugineda oma Euroopa digiidentiteeditaskute funktsioonidele kooskõlas määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega, COM(2021) 281 final] artikliga 6a.

Artikkel 26
Koostalitlusvõime

Euroopa Keskpank püüab võimalikult suures ulatuses tagada digieuromakseteenuseid reguleerivate standardite koostalitlusvõime erasektori digitaalseid maksevahendeid reguleerivate asjakohaste standarditega. Asjakohastel juhtudel püüab Euroopa Keskpank võimalikult suures ulatuses võimaldada erasektori digitaalsete maksevahendite puhul digieuromakseteenuseid reguleerivatele eeskirjadele, standarditele ja protsessidele tuginemist.

Seoses esimese lõigu kohaldamisega võib koostalitlusvõimet toetada muu hulgas avatud standardite kasutamisega.

Artikkel 27
Vaidluste lahendamise mehhanism

1.Ilma et see piiraks vaidlusi isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle, kohaldatakse vaidluste suhtes direktiivi 2015/2366. Esindushagide suhtes, mis on esitatud käesoleva määruse sätete rikkumiste korral, mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve, kohaldatakse direktiivi (EL) 2020/1828.

2.Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad võivad teha makseteenuse pakkujatele kättesaadavaks mehhanismid, mis hõlbustavad sõnumite vahetamist vaidluste lahendamiseks. Neid mehhanisme võib hallata vahetult Euroopa Keskpank või võivad seda teha Euroopa Keskpanga määratud tugiteenuste osutajad.

3.Euroopa Keskpank ei ole osaline üheski lõigetes 1 ja 2 osutatud vaidluses.

Artikkel 28
Front-end-teenused digieurole juurdepääsuks ja selle kasutamiseks

1.Selleks et anda digieuro kasutajatele juurdepääs digieuromakseteenustele ja võimalus neid kasutada, võimaldavad digieurot levitavad makseteenuse pakkujad digieuro kasutajatel kasutada järgmisi digitaalseid front-end-teenuseid:

a)makseteenuse pakkujate väljatöötatud front-end-teenused või

b)Euroopa Keskpanga väljatöötatud front-end-teenused.

Kui makseteenuse pakkuja ei paku digieuroga seoses front-end-teenust, kasutab ta Euroopa Keskpanga teenust.

2.Euroopa Keskpanga pakutavad front-end-teenused, millele on osutatud lõike 1 punktis b, ei näe ette kliendisuhte loomist; kliendisuhteid loovad üksnes makseteenuse pakkujad digieuro levitamisel vastavalt artiklis 13 ja direktiivis 2015/2366 sätestatule. Euroopa Keskpank ei saa juurdepääsu isikuandmetele seoses Euroopa Keskpanga väljatöötatud ja makseteenuse pakkujate kasutatavate front-end-teenustega.

3.Digieurot levitavad makseteenuse pakkujad tagavad, et:

a)digieuromakseteenuste puhul kasutatakse ametlikku digieuro logo;

b)digieuromaksekontod on digieuro kasutajatele kiiresti ja lihtsalt juurdepääsetavad ja kasutatavad.

Artikkel 29
ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravate meetmete järgimine

1.Digieuromaksetehinguid sooritavad makseteenuse pakkujad kontrollivad, ega nende digieuro kasutajate puhul ei ole tegemist loetellu kantud isikute või üksustega. Makseteenuse pakkujad teostavad sellise kontrolli kohe pärast seda, kui on jõustunud ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud uued või muudetud piiravad meetmed, millega nähakse ette varade külmutamine või rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld, ning vähemalt kord iga kalendripäeva jooksul.

2.Lisaks lõike 1 kohasele kontrollimisele ei kontrolli digieuromaksetehingu sooritamises osaleva maksja makseteenuse pakkuja ega makse saaja makseteenuse pakkuja digieuromaksetehingu sooritamise käigus, kas maksja või makse saaja, kelle digieuromaksekontosid kasutatakse selle digieuromaksetehingu sooritamiseks, on loetellu kantud isik või üksus.

3.Makseteenuse pakkuja, kes on jätnud tegemata lõikes 1 osutatud kontrolli ja sooritab digieuromaksetehingu, mistõttu teine kõnealuse digieuromaksetehingu sooritamises osalev makseteenuse pakkuja ei külmuta loetellu kantud isiku või üksuse vara või teeb rahalised vahendid või majandusressursid sellisele isikule või üksusele kättesaadavaks, hüvitab teisele makseteenuse pakkujale tekitatud rahalise kahju, mis tuleneb karistustest, mida selle teise makseteenuse pakkuja suhtes kohaldatakse seoses ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravate meetmetega, millega nähakse ette varade külmutamine või rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld.

Artikkel 30
Digieuromaksetehingute arveldamine

1.Võrgupõhised ja võrguvälised digieuromaksetehingud arveldatakse kohe.

2.Võrgupõhiste digieuromaksetehingute lõplik arveldamine toimub hetkel, mil maksja asjaomaste digieurode ülekandmine makse saajale salvestatakse eurosüsteemi poolt heaks kiidetud digieuroarvelduste infrastruktuuris.

3.Võrguväliste digieuromaksetehingute lõplik arveldamine toimub hetkel, mil maksja ja makse saaja kohalikes salvestites ajakohastatakse maksja ja makse saaja hoitavate digieurode andmeid.

Artikkel 31
Digieuromaksekontode üleviimine

1.Digieuro kasutajate taotlusel võimaldavad makseteenuse pakkujad viia digieuro kasutajatel oma digieuromaksekontod teise makseteenuse pakkuja juurde, säilitades samad kontotunnused.

2.Erandlikel asjaoludel, kui makseteenuse pakkujal ei ole võimalik osutada digieuro kasutajatele digieuromakseteenuseid pikema aja jooksul või kui ta on asjaomased digieuromaksekontoga seotud andmed kaotanud, võivad Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad anda loa selle makseteenuse pakkuja juures avatud digieuromaksekontode üleviimiseks teise makseteenuse pakkuja juurde, kelle on määranud digieuro kasutaja. Selline üleviimine võimaldab uuel makseteenuse pakkujal viia üleviimine lõpule, tuginemata kättesaamatule makseteenuse pakkujale.

Artikkel 32
Üldine pettuste avastamise ja ennetamise mehhanism

1.Digieuro sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks võib Euroopa Keskpank hõlbustada pettuste avastamise ja ennetamisega seotud ülesandeid, mida makseteenuse pakkujad peavad täitma direktiivi 2015/2366 alusel, luues võrgupõhiste digieurotehingutega seoses üldise pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismi. Seda üldist pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismi võib hallata vahetult Euroopa Keskpank või võivad seda teha Euroopa Keskpanga määratud tugiteenuste osutajad.

2.Enne pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismi toimimisalaste elementide üksikasjade väljatöötamist konsulteerib Euroopa Keskpank Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

3.Pettuste avastamise ja ennetamise mehhanism:

a)on makseteenuse pakkujate ainukasutuses ja võimaldab reaalajas hinnata võrgupõhiste digieurotehingutega seotud pettuseriski enne tehingu suunamist digieuroarvelduste infrastruktuuri;

b)toetab makseteenuse pakkujaid arveldatud võrgupõhiste digieuromaksetehingutega seotud pettuste avastamisel.

4.Käesoleva artikli kohaldamiseks esitavad makseteenuse pakkujad pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismile 5. lisas osutatud teabe. Makseteenuse pakkujad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismile esitatud teabe põhjal ei ole tugiteenuse raames võimalik vahetult tuvastada digieuro kasutajaid.

Artikkel 33
Õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv juurdepääs mobiilseadmetele

1.Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määruse (EL) 2022/1925 (mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828) artikli 6 lõike 7 kohaldamist, tagavad mobiilseadmete algseadmete valmistajad ja direktiivi (EL) 2018/1972 47 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side teenuste osutajad front-end-teenuste osutajatele ja Euroopa digiidentiteeditaskute pakkujatele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tegeliku koostalitlusvõime riistvara- ja tarkvaraelementidega, mis on vajalikud andmete salvestamiseks ja edastamiseks, et töödelda võrgupõhiseid või võrguväliseid digieurotehinguid, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele riistvara- ja tarkvaraelementidele.

2.Lõikes 1 osutatud mobiilseadmete algseadmete valmistajad ja elektroonilise side teenuste osutajaid võivad võtta rangelt vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid tagamaks, et koostalitlusvõime ei ohusta koostalitlusvõime kohustusega hõlmatud riist- ja tarkvaraelementide terviklust, tingimusel et sellised meetmed on nõuetekohaselt põhjendatud.

3.Õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kohaldamiseks vastavalt lõikele 1 avaldavad lõikes 1 osutatud mobiilseadmete algseadmete valmistajad ja elektroonilise side teenuste osutajad tegeliku koostalitlusvõime ja juurdepääsu üldtingimused. Need üldtingimused hõlmavad Euroopa Liidus toimivat alternatiivset vaidluste lahendamise mehhanismi. Vaidluste lahendamise mehhanism ei piira õigust pöörduda kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega õiguskaitse saamiseks õigusasutuste poole.

VIII PEATÜKK
PRIVAATSUS JA ANDMEKAITSE

Artikkel 34
Töötlemine makseteenuse pakkujate poolt 

1.Makseteenuse pakkujad täidavad avalikes huvides olevat ülesannet, kui nad töötlevad isikuandmeid järgmistel eesmärkidel:

a)piirmäärade järgimine, sealhulgas selle kontrollimine, kas tulevasel või olemasoleval digieuro kasutajal on digieurokonto teise makseteenuse pakkuja juures, nagu on osutatud artiklis 16;

b)artikli 13 lõigetes 2 ja 3 osutatud digieurode krediteerimine ja debiteerimine ning artikli 13 lõikes 4 osutatud digieuromaksetehingud;

c)võrguväliste digieuromakseteenuste osutamine, sealhulgas kohalike salvestite registreerimine ja registrist kustutamine, nagu on osutatud I lisa punktis b;

d)artiklis 29 osutatud liidu piiravate meetmete järgimine;

e)direktiivist (EL) 2015/2366 tulenevad makseteenuse pakkujate kohustused, mis on seotud tehingute sooritamisega ning pettuste ennetamise ja avastamisega, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine vastavalt direktiivile (EL) 2015/849, maksustamisnõuete täitmine vastavalt nõukogu direktiivile 2006/112/EÜ, direktiivile 2011/16/EL ja asjaomasele siseriiklikule õigusele, tegevus- ja turvariskide juhtimine vastavalt määrusele (EL) 2022/2554 ning direktiivist (EL) 2014/92/EL tulenevad kohustused, niivõrd kui need puudutavad digieurot.

Võrguväliste digieurode pakkumisel töötlevad makseteenuse pakkujad isikuandmeid ainult seoses digieurode krediteerimise ja debiteerimisega ning kooskõlas artikli 37 lõigetega 3, 4 ja 5.

2.Käesoleva artikli lõike 1 punktides a-c osutatud eesmärkidel töödeldavate isikuandmete liigid on sätestatud III lisas.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte III lisas loetletud isikuandmete liikide ajakohastamiseks.

Isikuandmete töötlemisel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärkidel käsitatakse makseteenuse pakkujaid vastutavate töötlejatena.Kui ühe makseteenuse pakkuja juures olev digieuromaksekonto on seotud teise makseteenuse pakkuja juures oleva mittedigieuro-maksekontoga, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 4, on need makseteenuse pakkujad kaasvastutavad töötlejad.

4.Makseteenuse pakkujad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et Euroopa Keskpangale ja riikide keskpankadele või tugiteenuste osutajatele edastatavates andmetes ei tuvastata otseselt konkreetseid digieuro kasutajaid.

Artikkel 35
Isikuandmete töötlemine Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade poolt

1.Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad täidavad avalikes huvides olevat ülesannet või teostavad avalikku võimu, kui nad töötlevad isikuandmeid järgmistel eesmärkidel:

a)makseteenuse pakkujatele juurdepääsu võimaldamine digieuroarvelduste infrastruktuurile ja sõnumite vahetamise toetamine makseteenuse pakkujate vahel;

b)võrgupõhiste digieuromaksetehingute arveldamine;

c)digieuroarvelduste infrastruktuuri ja kohalike salvestite turvalisuse ja terviklikkuse tagamine; 

d)makseteenuse pakkujate toetamine selle kontrollimisel, kas potentsiaalsel kasutajal on juba digieuromaksekontod teiste makseteenuse pakkujate juures, et kooskõlas artikliga 16 vältida piirangutest kõrvalehoidmist;

e)artikli 31 lõikes 2 määratletud erandlikel asjaoludel ühe makseteenuse pakkuja juures avatud digieuromaksekonto teise, digieuro kasutaja määratud makseteenuse pakkuja juurde üleviimiseks loa andmine.

2.Lõikes 1 osutatud eesmärkidel töödeldavate isikuandmete liigid on sätestatud IV lisas.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte IV lisas loetletud isikuandmete liikide ajakohastamiseks.

4.Isikuandmete töötlemist lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks toetatakse asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmetega, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmetega. See hõlmab isikuandmete selget eraldamist tagamaks, et Euroopa Keskpangal ja riikide keskpankadel ei ole võimalik otseselt tuvastada konkreetseid digieuro kasutajaid.

5.Isikuandmete töötlemisel käesoleva artikli lõigetes 1 ja 8 osutatud eesmärkidel käsitatakse Euroopa Keskpanka vastutava töötlejana. Kui Euroopa Keskpank täidab lõigetes 1 ja 8 osutatud ülesannet koos riikide keskpankadega, on nad selle ülesande täitmisel kaasvastutavad töötlejad.

6.Käesolev artikkel ei piira isikuandmete töötlemist seoses Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade muude ülesannete ja volituste teostamisega, sealhulgas krediidiasutuste ja maksesüsteemide järelevalve eesmärgil.

7.Kui Euroopa Keskpank otsustab mitte anda artiklites 27 ja 32 osutatud ülesandeid tugiteenuste osutajatele, võib Euroopa Keskpank töödelda 5. lisas osutatud isikuandmete liike kooskõlas käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõuetega.

8.Selleks et toetada makseteenuse pakkujaid kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärade järgimisel kooskõlas artikli 16 lõikega 1 ja tagada kasutaja taotlusel artikli 31 lõike 2 kohane erakorraline üleviimine, võib EKP üksi või koos riikide keskpankadega luua ühtse juurdepääsupunkti digieuro kasutajatunnuste ja nendega seotud piirmäärade andmetele, nagu on osutatud 4. lisa punktis 4. Euroopa Keskpank rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et muud üksused kui makseteenuse pakkujad, kelle klient või potentsiaalne klient on digieuro kasutaja, ei saa ühtse juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavast teabest tuletada konkreetsete digieuro kasutajate identifitseerimisandmeid.

Artikkel 36
Töötlemine tugiteenuste osutajate poolt

1.Kui Euroopa Keskpank otsustab anda artiklites 27 ja 32 osutatud ülesanded tugiteenuste osutajatele, osutavad tugiteenuste osutajad maksetega seotud teenuseid kõigile makseteenuse pakkujatele. Sellises olukorras täidavad makseteenuse pakkujad avalikes huvides olevat ülesannet, kui nad töötlevad isikuandmeid järgmistel eesmärkidel:

a)kõigi makseteenuse pakkujate toetamine pettuste ennetamisel ja avastamisel vastavalt artiklile 32;

b)vaidluste lahendamiseks sõnumite vahetamise toetamine vastavalt artiklile 27.

2.Lõikes 1 osutatud eesmärkidel töödeldavate isikuandmete liigid on sätestatud V lisas.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte V lisas loetletud isikuandmete liikide ajakohastamiseks.

4.Lõikes 1 osutatud eesmärkidel töödeldakse isikuandmeid üksnes siis, kui rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, tagamaks, et tugiteenuste osutajatel ei ole võimalik otseselt tuvastada konkreetseid digieuro kasutajaid.

5.Isikuandmete töötlemisel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärkidel käsitatakse tugiteenuste osutajaid vastutavate töötlejatena. Käesolev lõige ei piira Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade õigust määrata makseteenuse pakkujatele maksetega seotud teenuste operaatoreid ja auditeerida teenuse osutamise taset, seejuures isikuandmeid töötlemata.

IX PEATÜKK
RAHAPESUVASTANE TEGEVUS

Artikkel 37
Võrguväliste digieuromaksetehingute suhtes kohaldatavad rahapesuvastased eeskirjad

1.Makseteenuse pakkujad kohaldavad lõikeid 2–6 võrguväliste digieuromaksetehingute suhtes.

2.Makseteenuse pakkujad ega Euroopa keskpangad ja riikide keskpangad ei säilita tehinguandmeid.

3.Makseteenuse pakkujad säilitavad digieurode krediteerimisist ja debiteerimisist käsitlevaid andmeid seoses digieurode salvestamisega makseinstrumentides kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikliga 40 ja selle artikli ülevõtmiseks kehtestatud siseriiklike õigusnormidega. Makseteenuse pakkujad teevad need andmed taotluse korral kättesaadavaks rahapesu andmebüroole ja muudele määruse [lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek, COM/2021/420 final] artikli 2 punktis 31 osutatud pädevatele asutustele.

4.Lõike 3 kohaldamisel tähendavad digieurode krediteerimist ja debiteerimist käsitlevad andmed järgmist:

a)krediteeritud või debiteeritud summa;

b)võrguvälise digieuromakse tegemisel kasutatava kohaliku salvesti tunnus;

c)digieurode krediteerimise ja debiteerimise tehingu kuupäev ja kellaaeg;

d)digieurode krediteerimisel ja debiteerimisel kasutatavate kontode numbrid.

5.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse võrguväliste digieuromaksetehingute piirmäärad ja kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 39 osutatud kontrollimenetlusega.

6.Tehingute piirmäärade ja kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärade puhul võetakse arvesse vajadust tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist, piiramata samal ajal põhjendamatult võrguvälise digieuro kasutamist maksevahendina. Komisjon võtab lõikes 5 osutatud rakendusaktide koostamisel arvesse eelkõige järgmist:

a)hinnang digieuroga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtudele, nõrkustele ja riskidele, mis kaasnevad digieurode krediteerimise ja debiteerimisega makseinstrumendi abil;

b)rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja standardite kehtestajate koostatud asjakohased soovitused ja aruanded;

c)eesmärk tagada digieuro kasutatavus ja aktsepteerimine seadusliku maksevahendina.

Punkti a kohaldamisel võib komisjon paluda AMLA-l võtta vastu arvamuse, milles hinnatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtude taset seoses võrguvälise digieuroga ja selle nõrkustega. Komisjon võib konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukoguga.

X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 38
Delegeeritud õigusaktid

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklites 11, 33, 34 ja 35 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 11, 33, 34 ja 35 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artiklite 11, 33, 34 ja 35 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 39
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 40
Aruanded

1.Digieuro käibele laskmise ja kasutamise suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 15 lõigetes 1 ja 3 sätestatud aruandluskorda.

Seetõttu esitab Euroopa Keskpank aruande digieuro arengu ja kasutamise kohta. Aruandes käsitletakse Euroopa Keskpanga panust käesoleva määruse sätete rakendamisse, sealhulgas järgmist:

a)kaupmeeste poolt makseteenuse pakkujatele makstavate või makseteenuse pakkujate vahel makstavate teenus- või muude tasude suurus;

b)digieuro koostalitlus muude vääringutega liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja kolmandates riikides;

c)keskpanga digivääringute (v.a digieuro) arendamine liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja asjaomastes kolmandates riikides ning nende arengute olulisus euroala jaoks;

d)maksete turusuundumused ja selliste suundumuste olulisus uuenduslike kasutusviiside seisukohast.

2.Enne digieuro kavandatud käibele laskmist ja enne artiklis 16 osutatud instrumentide parameetrites ja kasutamises mis tahes muudatuste tegemist või vähemalt iga kolme aasta järel pärast digieuro käibele laskmist esitab Euroopa Keskpank Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile:

a)teabe artiklis 16 osutatud instrumentide kohta, millega piiratakse digieuro kasutamist, ja nende parameetrite kohta, mille Euroopa Keskpank kavatseb olemasolevat finants- ja rahanduskeskkonda silmas pidades vastu võtta;

b)analüüsi selle kohta, kuidas punktis a osutatud instrumendid ja parameetrid eeldatavalt täidavad finantsstabiilsuse tagamise eesmärki.

3.Üks aasta pärast digieuro esmakordset käibele laskmist ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse artiklis 16 osutatud instrumentide parameetrite ja kasutamise mõju järgmisele:

a)finantsvahendajate roll majanduse rahastamisel;

b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 575/2013 sätestatud likviidsusnõuded.

4.Üks aasta pärast digieuro esmakordset käibele laskmist ja seejärel iga kahe aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile teabe järgmise kohta:

a)artikli 6 lõike 1 kohaselt kohaldatud karistused;

b)avatud digieurokontode arv;

c)artikli 14 lõigete 2 ja 3 kohaselt füüsilistele isikutele põhilisi digieuroteenuseid osutavate makseteenuse pakkujate arv;

d)artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud makseteenuse pakkujate poolt avatud digieuromaksekontode arv;

artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud makseteenuse pakkujate poolt tagasi lükatud taotluste osakaal.

Artikkel 41
Läbivaatamine

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande hiljemalt üks aasta pärast digieuro esmakordset käibelelaskmist ja seejärel iga kolme aasta järel. Aruande koostamisel võtab komisjon arvesse Euroopa Keskpanga aruandeid, millele on osutatud artiklis 40, ning võimalikke Euroopa Keskpanga väljendatud arvamusi ja seisukohti.

2.Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande keskpankade jaedigivääringute arengu kohta liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja käesoleva määruse mõju kohta siseturule, lisades vajaduse korral ettepanekud muuta õigusakte, millega reguleeritakse keskpankade jaedigivääringute kasutamist kogu liidus.

3.Hiljemalt kolm aastat pärast digieuro esmakordset käibele laskmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas euroalal on piisav ja tegelik juurdepääs digieurole ning digieuro aktsepteerimise kohta.

Artikkel 42
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

(1)    Stabiilne krüptovara on krüptoraha, mille turuväärtuse püsivuse tagamiseks seotakse see kas usaldusrahaga või likviidsete varade portfelliga.

(2)    Hiljutises Eurobaromeetri uuringus, mis oli pühendatud jaefinantsteenustele ja -toodetele, ütles iga kolmas ELi vastaja, et on kuulnud aruteludest digieuro võimaliku kasutuselevõtu üle. Uuringuga saab tutvuda järgmise lingi kaudu: Retail Financial Services and Products - October 2022 - - Eurobarometer survey (europa.eu) .

(3)    ELT L 83, 30.3.2010, lk 70–71.

(4)     Komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovitus euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta (europa.eu) .

(5)    COM(2020) 591 final ja COM(2020) 592 final.

(6)     EUR-Lex - 02016R0679-20160504 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(7)     EUR-Lex – 32018R1725 – ET – EUR-Lex (europa.eu)

(8)     EUR-Lex – 32019L0882 – ET – EUR-Lex (europa.eu)

(9)     EUR-Lex - 32014L0092 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(10)     EUR-Lex - 02015L2366-20151223 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(11)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL) 2015/2366 ja 2009/110/EÜ (COM(2023) 366 final), ning ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb makseteenuseid siseturul ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/210 (COM(2013) 367 final).

(12)     Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide pakett (europa.eu)

(13)     EUR-Lex - 52021PC0281 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(14)     https://ec.europa.eu/info/publications/towards-stronger-international-role-euro-commission-contribution-european-council-13-14-december-2018_et .

(15)    COM(2021) 32 final.

(16)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris .

(17)    Oluline on rõhutada, et toetus eurole on ELis endiselt väga suur (71 %, mis on kõigi aegade kõrgeim tase) ja euroalal veelgi suurem (79 %). Allikas: Eurobaromeetri standarduuring nr 98 (2022./2023. aasta talv), kättesaadav järgmise lingi kaudu: Standard Eurobarometer 98 - Winter 2022-2023 - February 2023 - - Eurobarometer survey (europa.eu) .

(18)    ELT C […], […], lk […].

(19)    ELT C […], […], lk […].

(20)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele ELi digirahanduse strateegia kohta (COM/2020/591 final).

(21)    Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga aastaaruande kohta, 20212021/2063(INI).

(22)    https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6301-2022-INIT/et/pdf

(23)    Euroopa Keskpank, „Report on a digital euro“ , oktoober 2020.

(24)    https://documents1.worldbank.org/curated/en/806481470154477031/pdf/Payment-Aspects-of-Financial-Inclusion.pdf

(25)     Study on New Digital Payment Methods (europa.eu) , märts 2022. Maailmapanga sõnul tähendab finantsalane kaasatus seda, et inimestel on juurdepääs kasulikele ja taskukohastele finantstoodetele ja -teenustele, mis vastavad nende vajadustele: tehingutele, maksetele, hoiustele, laenudele ja kindlustusele.

(26)    Vt 26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus, liidetud kohtuasjad C‑422/19 ja C‑423/19, Hessischer Rundfunk, ECLI:EU:C:2021:63, punkt 46.

(27)    Nõukogu 3. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1).

(28)    EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40).  

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1).

(31)    Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3).

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides.

(34)    Avaldus digieuro omaduste valikute kohta privaatsuse ja andmekaitse seisukohast, mis võeti vastu 10. oktoobril 2022.

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(38)    Ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (COM/2021/420 final); ettepanek võtta vastu direktiiv mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 (COM/2021/423 final); ettepanek võtta vastu määrus, millega asutatakse Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet (COM/2021/421 final); ja ettepanek sõnastada uuesti määrus (EL) 2015/847, laiendades jälgitavuse nõudeid krüptovaradele (COM/2021/422 final).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(45)    Nõukogu 17. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1103/97 teatavate euro kasutuselevõtuga seotud sätete kohta (EÜT L 162, 19.6.1997, lk 1).

(46)    Nõukogu 3. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 17.12.2018, lk 36).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.6.2023

COM(2023) 369 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

digieuro kehtestamise kohta

{SEC(2023) 257 final} - {SWD(2023) 233 final} - {SWD(2023) 234 final}

I LISA.
Digieuromakseteenused

Digieuromakseteenused hõlmavad järgmist:

(a)digieuro kasutajatele digieurodele juurdepääsu ja nende kasutamise võimaldamine, ilma et see piiraks võimalike Euroopa Keskpanga poolt artikli 16 kohaselt kehtestatud piirangute kohaldamist;

(b)digieuro kasutajatel digieuromaksetehingute algatamise ja vastuvõtmise võimaldamine ning digieuro kasutajatele digieuro-makseinstrumentide pakkumine;

(c)digieuro kasutajate digieuromaksekontode haldamine;

(d)digieurode krediteerimise ja debiteerimise toimingute läbiviimine kooskõlas artikliga 13 ning

(e)lisaks II lisa kohastele põhilistele digieuromakseteenustele täiendavate digieuromakseteenuste osutamine.

II LISA
Põhilised digieuromakseteenused

Füüsilistele isikutele osutatavad põhilised digieuromakseteenused hõlmavad järgmist:

(a)digieuromaksekonto avamine, hoidmine ja sulgemine;

(b)jäägi ja tehingutega tutvumise võimaldamine;

(c)digieurode mitteautomaatne krediteerimine ja debiteerimine mittedigieuro-maksekonto kaudu;

(d)digieurode krediteerimine ja debiteerimine sularaha kaudu;

(e)digieuromaksetehingute algatamine ja vastuvõtmine elektroonilise makseinstrumendi abil, välja arvatud tingimuslikud digieuromaksetehingud (peale püsikorralduste), järgmiste kasutusmallide puhul:

–inimeselt-inimesele digieuromaksetehingud;

–suhtluspunktis tehtavad digieuromaksetehingud, sealhulgas müügikohtades ja e-kaubanduses tehtavad tehingud;

–riigilt-inimesele ja inimeselt-riigile digieuromaksetehingud;

(f)artikli 13 lõikes 4 osutatud digieuromaksetehingud ja

(g)vähemalt ühe elektroonilise makseinstrumendi pakkumine digieuromaksetehingute tegemiseks, nagu on osutatud punktis e.

III LISA
Makseteenuse pakkujate töödeldavad isikuandmed

1.Artikli 34 lõike 1 punkti a kohaldamisel piirdub töötlemine järgmisega:

i)kasutajatunnus;

ii)kasutaja autentimine;

iii)teave digieuromaksekontode kohta, sealhulgas teave digieuro kasutaja hoitavate digieurode kohta ja digieuromaksekonto kordumatu number; ning

iv)teave võrgupõhiste digieuromaksetehingute kohta, sealhulgas tehingu identifikaator ja tehingu summa.

2.Artikli 34 lõike 1 punkti b kohaldamisel piirdub töötlemine järgmisega:

i)kasutajatunnus;

ii)kasutaja autentimine;

iii)teave digieuromaksekontode kohta, sealhulgas digieuromaksekonto kordumatu number; ning

iv)teave mittedigieuro-maksekontode kohta, sealhulgas digieuromaksekontoga seotud mittedigieuro-maksekonto number.

3.Artikli 34 lõike 1 punkti c kohaldamisel piirdub töötlemine järgmisega:

i)kasutajatunnus, sealhulgas kohaliku salvesti omaniku nimi; ning

ii)teave kohaliku salvesti kohta, sealhulgas kohaliku salvesti identifikaator.

IV LISA
Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade töödeldavad isikuandmed

1.Artikli 35 lõike 1 punkti a kohaldamisel piirdub töötlemine järgmisega:

i)teave digieuromaksekontode kohta, sealhulgas digieuromaksekonto kordumatu number; ning

ii)teave võrgupõhiste digieuromaksetehingute kohta; teave, mis on seotud digieuromaksekonto kordumatu numbriga, sealhulgas tehingu summa.

2.Artikli 35 lõike 1 punkti b kohaldamisel piirdub töötlemine järgmisega:

i)kasutaja varjunimi;

ii)kasutaja autentimine;

iii)viide digieurode summale, mille võrra kontot debiteeritakse; ning

iv)viide digieurode summale, mille võrra kontot krediteeritakse.

3.Artikli 35 lõike 1 punkti c kohaldamisel piirdub töötlemine andmetega, mis on vajalikud võrguväliste digieuromaksetehingute puhul võltsingute analüüsimiseks: teave kohaliku salvesti kohta, sealhulgas kohaliku salvesti number.

4.Artikli 35 lõike 1 punktide d ja e kohaldamisel ning seoses artikli 34 lõikes 8 osutatud ühtse juurdepääsupunktiga piirdub töötlemine järgmisega:

i)kasutajatunnus;

ii)kasutaja autentimine seoses kasutajale kuuluvate digieurodega ning

iii)teave digieuromaksekontode kohta, sealhulgas digieuromaksekonto kordumatu number, kasutajale kuuluvad digieurod, kontol hoitavate digieurode hulga piirmäär, mille on valinud kasutaja, ja digieurokonto liik.

V LISA
Tugiteenuste osutajate töödeldavad isikuandmed

Artikli 36 lõike 1 punkti a kohaldamisel piirdub töötlemine andmetega, mis on vajalikud pettuste ennetamiseks ja avastamiseks makseteenuse pakkujate poolt:

i)teave digieuromaksekontode kohta, sealhulgas digieuromaksekonto kordumatu tunnus;

ii)teave võrgupõhiste digieuromaksetehingute kohta, sealhulgas tehingu summa; ning

iii)teave digieuro kasutaja tehinguseansi kohta, sealhulgas seadme internetiprotokolli aadressivahemik.