EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.6.2023

COM(2023) 362 final

2023/0206(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatavad kaitse-, majandamis- ja kontrollimeetmed, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1899/85 ja määrus (EL) nr 1236/2010

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (edaspidi „NEAFC“) on piirkondlik kalandusorganisatsioon, mis vastutab Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse koostöö konventsiooniga (edaspidi „NEAFC konventsioon“) 1 hõlmatud kalavarude majandamise eest. NEAFC konventsioon kiideti heaks nõukogu otsusega 81/608/EMÜ 2 ja see jõustus 17. märtsil 1982 3 .

NEAFC võtab vastu kaitse-, majandamis- ja kontrollimeetmeid, et tagada tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude pikaajaline säilitamine ja optimaalne kasutamine. Need meetmed võetakse vastu soovitustena, mis on konventsiooniosalistele siduvad niipea, kui need jõustuvad, välja arvatud juhul, kui on esitatud vastuväide NEAFC konventsiooni artikli 12 lõike 2 alusel. Iga konventsiooniosaline võib esitada vastuväite NEAFC poolt vastuvõetud meetmete suhtes 50 päeva jooksul alates kuupäevast, mil NEAFC sekretariaat meetmest teatas. Kui soovituse kohta on esitanud vastuväite kolm või enam konventsiooniosalist, ei muutu soovitus siduvaks ühelegi NEAFC konventsiooni osalisele.

Kõik NEAFC konventsiooni osalised on NEAFC liikmed. Vastavalt NEAFC konventsioonile võtab NEAFC meetmed vastu konsensuse alusel või kvalifitseeritud häälteenamusega. Enne iga NEAFC koosolekut koostab komisjon liidu nimel läbirääkimissuunised, mis põhinevad nõukogu otsusega kehtestatud viieaastasel seisukohal ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikel nõuannetel ning on kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga. Need suunised esitatakse nõukogu töörühmale arutamiseks ja heakskiitmiseks ning neid kohandatakse täiendavalt NEAFC aastakoosolekute ajal toimuvatel kooskõlastuskohtumistel liikmesriikidega, et võtta arvesse reaalajas toimuvaid muutusi.

NEAFC võtab aastakoosolekul NEAFC otsustena vastu uued meetmed, millest NEAFC sekretariaat teavitab pärast koosolekut konventsiooniosalisi. Teate saamise järel teavitab Euroopa Komisjon nõukogu uute meetmete vastuvõtmisest ja nende kavandatud jõustumiskuupäevast. Liit peab tagama, et kohe pärast kõnealuste meetmete jõustumist järgitakse neid rahvusvaheliste kohustustena.

2022. aastal on NEAFC reguleeritavas piirkonnas lubatud tegutseda 301 liidu kalalaeval.

NEAFC poolt vastuvõetud kaitse-, majandamis- ja kontrollimeetmete viimane rakendamine kehtestati määrusega (EL) nr 1236/2010 4 ja seda muudeti mitu korda. Sellest ajast alates on NEAFC muutnud mõningaid juba kehtivaid meetmeid ja võtnud vastu uusi meetmeid, mida ei ole veel liidu õiguses rakendatud. See on seotud NEAFC kontrolli- ja rakendussüsteemi raames võetavate meetmetega ning NEAFC meetmetega, mis on võetud järgmiste dokumentide alusel:

–Recommendation 19:2014 on area management measures for the protection of vulnerable marine ecosystems in the NEAFC Regulatory Area 5 , as amended by Recommendation 06:2023 6 (soovitus 19:2014, mis käsitleb NEAFC reguleeritavas piirkonnas ohualdiste mereökosüsteemide kaitseks võetavaid piirkonna majandamise meetmeid, mida on muudetud soovitusega 06:2023);

–Recommendations 08:2023 7 and 09:2023 8 amending the list of NEAFC regulated resources covered by the NEAFC Scheme of control and enforcement (soovitused 08:2023 ja 09:2023, millega muudetakse NEAFC kontrolli- ja rakendussüsteemiga hõlmatud NEAFC poolt reguleeritavate ressursside loetelu);

–Recommendation 10:2023 banning discards in the NEAFC Regulatory Area 9 (soovitus 10:2023, millega keelatakse tagasiheide NEAFC reguleeritavas piirkonnas);

–Recommendation 11:2023 on the control of transhipment operations at sea 10 (soovitus 11:2023 merel toimuva ümberlaadimise kontrolli kohta) ning

–Recommendation 12:2023 on control measures applicable to commercial research vessels 11 (soovitus 12:2023 kaubanduslike uurimislaevade suhtes kohaldatavate kontrollimeetmete kohta).

Ettepaneku peamine eesmärk on seega rakendada liidu õiguses NEAFC poolt vastu võetud kaitse-, majandamis- ja kontrollimeetmed. Ettepanekus järgitakse tähelepanelikult NEAFC meetmete viimase versiooni ülesehitust ja sõnastust, et vältida kõrvalekaldumist liidu kui konventsiooniosalise rahvusvahelistest kohustustest ning selleks et tekst oleks kontrollitöötajate ja ettevõtjate jaoks hõlpsamini kasutatav.

Samal ajal on ettepaneku eesmärk koondada ühte määrusesse kõik NEAFC meetmed. Praegu sisaldavad määrus (EL) nr 1236/2010 ja teataval määral ka nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 12 NEAFC kontrollimeetmeid rakendavaid sätteid, kuid NEAFC reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmeid rakendavad sätted on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 1899/85 13 ja määruses (EL) 2019/1241. Seepärast on asjakohane asendada kõnealuste määruste asjakohased sätted ühe seadusandliku aktiga.

Ettepaneku eesmärk on rakendada ka teatavaid meetmeid, mis tulenevad liidu rahvusvahelistest kohustustest seoses Kirde-Atlandi nelja pelaagilise liigi püügi kontrollimisega: makrell, stauriidid, põhjaputassuu ja heeringas. Liidu, Fääri saarte ja Norra vahelise püügikorralduse raames kokku lepitud meetmed, mis käsitlevad kõnealuste pelaagiliste liikide püügi majandamist Kirde-Atlandi vetes aastatel 2014–2020, rakendati liidu õiguses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1962 14 . Kõnealuse määrusega muudeti komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 15 artikleid 78–91. Lisaks sisaldavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklid 54b ja 54c sätteid saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangute kohta pelaagilise püügi laevadel ning automaatsete sortimisseadmete kasutamise piirangute kohta.

2022. aastal pidasid liit, Fääri saared, Gröönimaa, Island, Norra ja Ühendkuningriik konsultatsioone kõnealuste pelaagiliste liikide püügi kontrollimeetmete üle Kirde-Atlandil. Konsultatsioonid lõppesid 2022. aasta novembris ja nende tulemused dokumenteeriti kokkulepitud protokollis 16 . Konsultatsioonide järeldustes kajastatakse kokkulepet vaadata läbi kõnealuste pelaagiliste liikide püügi kontrollimeetmed, milles lepiti kokku aastatel 2014–2022, ning kohustust rakendada täiendavad meetmed 1. jaanuariks 2026. Läbivaatamisele kuuluvad meetmed on seotud tagasiheite seire, lossimise inspekteerimismenetluste ning kaalumise ja kaalumissüsteemide nõuetega.

Liidu kohus on tagada nende meetmete õigeaegne rakendamine liidu õiguses. Kuigi mitut meedet saab rakendada rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklite 78–91 redigeerimisega, hõlmab ettepanek praegu nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 54b ja 54c sisalduvate meetmete läbivaatamist, mis käsitlevad automaatsete sortimisseadmete pardal kasutamise piiranguid ja tagasiheidet. See võimaldab vajaduse korral seirevahendite kohandamist, mis on alternatiiviks vette tagasi pumpamise kohtade pitseerimisele, ning samuti annab see võimaluse kasutada kalalaeva pardal automaatseid sortimisseadmeid, kui kalalaev on varustatud elektrooniliste kaugseiresüsteemidega. Samuti rakendatakse sellega liidu õiguses nõue jälgida elektrooniliselt kaalumistoiminguid lossimis- ja töötlemisrajatistes kaameraseire ja sensortehnoloogia abil, kui aastas kaalutakse rohkem kui 3 000 tonni kõnealuseid pelaagilisi varusid.

Ettepanekuga antakse komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel delegeeritud volitused muuta NEAFC tehnilisemat laadi meetmeid ning neid meetmeid, mis tulenevad kalandusalastest konsultatsioonidest teatavate pelaagiliste liikide püügi suhtes Kirde-Atlandil. Sellised muudatused tuleks kiiresti liidu õigusesse üle võtta, et liit täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi. Ettepaneku tulevased muudatused tuleks teha kas komisjoni delegeeritud määrustega, kui muudatused on tehnilist laadi, või määruse muutmisega muudel juhtudel.

NEAFC võttis oma 2018. aasta koosolekul vastu soovituse 19:2019 võtta NEAFCs kasutusele elektrooniline laevaettekannete süsteem, mis põhineb uuel FLUX UN/CEFACTi standardil kalavarude säästva majandamise kohta. Soovitusega kehtestatakse menetlus, mille kohaselt liit on esimene NEAFC konventsiooni osaline, kes süsteemi vastu võtab, ning teised NEAFC konventsiooni osalised teevad seda kaheaastase üleminekuperioodi jooksul. Uue standardi vastuvõtmine on seotud NEAFC uue kontrolli- ja rakendussüsteemi jõustumisega. Ettepaneku eesmärk on võtta kõnealune uus süsteem liidu õigusesse üle.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I jaotis sisaldab ettepaneku sisu, milleks on NEAFC poolt vastu võetud sätete kehtestamine ja meetmete kehtestamine teatavate pelaagiliste liikide püügiks Kirde-Atlandil. Dubleerimise vältimiseks ei ole ettepanekusse lisatud liidu kalandusalastes õigusaktides juba kehtivaid meetmeid, kuna need on jätkuvalt kohaldatavad, eelkõige nõukogu määruste (EÜ) nr 1005/2008 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning määruse (EL) 2017/2403 sätted.

II jaotises rakendatakse NEAFC meetmeid ja määratakse kindlaks nende meetmete kohaldamisala (I peatükk) ning sätestatakse ettepaneku II jaotise suhtes kohaldatavad mõisted. Rakendatavad meetmed hõlmavad järgmist: i) kaitse- ja majandamismeetmed (II peatükk) ning ii) kontrolli- ja rakendusmeetmed (III peatükk). Kontrolli käsitlevad sätted hõlmavad järgmist: ELi liikmesriikide kohustus määrata NEAFC kontrollisüsteemi kontaktpunktid ja inspekteerimisvahendid, NEAFC reguleeritavas piirkonnas tegutsemiseks loa saanud ELi kalalaevade kohustused ja NEAFC sadamariigi kontrolli rakendamine, mida kohaldatakse teise NEAFC konventsiooni osalise kalalaevade suhtes, mille pardal on konventsiooni alalt püütud kalavarud ja mis kavatsevad külastada ELi sadamaid, ning teise konventsiooniosalise sadamat külastavate ELi kalalaevade kaptenite suhtes. NEAFC-süsteem sisaldab ka loetelu rasketest rikkumistest ja meetmetest, millega tagatakse konventsioonis mitte osalevate riikide kalalaevade vastavus nõuetele.

III jaotises sätestatakse meetmed, mida kohaldatakse teatavate pelaagiliste liikide püügi suhtes. I peatükis määratakse kindlaks nende meetmete kohaldamisala, mis hõlmavad heeringa, põhjaputassuu, makrelli ja stauriidide püüki NEAFC konventsiooni alal ning ELi vetes piirkonnas, mis kuulub Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee egiidi alla. II peatükk sisaldab meetmeid tagasiheite ja saagi valikulise omandamise reguleerimiseks laeva pardal. III peatükis sätestatakse seirenõuded lossimis- ja töötlemisrajatistele, kus kaalutakse üle 3 000 tonni kõnealuseid pelaagilisi liike aastas.

IV jaotis sisaldab lõppsätteid, sealhulgas andmekaitset, volituste delegeerimist ja sellise delegeerimise teostamise korda. See hõlmab ka muude määruste muudatusi, käesoleva määruse kehtetuks tunnistamist ja jõustumist ning teatavate sätete kohaldamise kuupäeva.

2023/0206 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatavad kaitse-, majandamis- ja kontrollimeetmed, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1899/85 ja määrus (EL) nr 1236/2010

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 20

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 21 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärkidest on tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine sellisel viisil, mis tagab säästvad majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsed tingimused.

(2)Liit kiitis nõukogu otsusega 98/392/EÜ 22 heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni. Liit kiitis nõukogu otsusega 98/414/EÜ 23 heaks nimetatud konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe, milles on esitatud mere bioloogiliste ressursside kaitse ning majandamise põhimõtted ja normid. Liit osaleb oma üldisemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka jõupingutustes, mida tehakse avamere kalavarude kaitseks.

(3)Euroopa Majandusühendus kiitis nõukogu otsusega 81/608/EMÜ 24 heaks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni („NEAFC konventsioon“), millega loodi Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC). NEAFC konventsiooni 2004. ja 2006. aasta muudatused kiideti heaks nõukogu otsusega 2009/550/EÜ 25 . Muudatused jõustusid ametlikult 29. oktoobril 2013, kuigi kooskõlas 2005. aasta deklaratsiooniga Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni tõlgendamise ja rakendamise kohta (Londoni deklaratsioon) lepiti kokku muudatuste ajutises rakendamises alates nende vastuvõtmisest kuni nende jõustumiseni.

(4)NEAFC konventsiooni eesmärk on tagada konventsiooni ala kalavarude pikaajaline kaitse ja optimaalne kasutamine, tuues kestvat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu. Selleks on NEAFC komisjonil õigus võtta vastu õiguslikult siduvaid otsuseid (edaspidi „soovitused“) tema pädevusse kuuluvate kalavarude kaitse, majandamise ja kontrolli kohta. Need soovituseed on üldjuhul adresseeritud NEAFC konventsiooni osalistele, kuid sisaldavad kohustusi ka ettevõtjatele (näiteks laeva kaptenile). Sellised meetmed võivad muutuda liidu jaoks siduvaks ja liidu puhul tuleb neid rakendada liidu õiguses selles ulatuses, mis ei ole juba hõlmatud liidu õigusega.

(5)NEAFC soovituses 19:2014 26 kehtestatakse meetmed ohualdiste mereökosüsteemide kaitsmiseks, määrates kindlaks põhjapüügi keelualad, olemasolevad põhjapüügi piirkonnad ja nõuded uurimusliku kalapüügi kohta. Kõnealuse soovituse teatavad osad on liidu õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 27 . Seepärast on asjakohane, et käesoleva määrusega tagatakse kõnealuse soovituse täielik rakendamine liidu õiguses.

(6)NEAFC on vastu võtnud ka soovitused 01:2023 28 ja 04:2023 29 , millega kehtestatakse meriahvena püügi keelualad Irmingeri meres ja Rockalli kilttursale. Need soovitused tuleks rakendada liidu õiguses.

(7)Teatavate liikide püügi puhul ei olnud NEAFC-l võimalik vastu võtta asjakohaseid soovitusi, näiteks meetmeid meriahvena püügi kohta ICESi 1. ja 2. püügipiirkonnas. Kaitsemeetmed tuleks siiski kooskõlas NEAFCs väljendatud liidu seisukohtadega vastu võtta, et tagada neile kalavarudele kaitsest tulenev kasu.

(8)NEAFC poolt vastuvõetud kontrollimeetmete viimane rakendamine liidu õiguses kehtestati määrusega (EL) nr 1236/2010 30 ja seda muudeti mitu korda. Sellest ajast alates on NEAFC muutnud mõningaid juba kehtivaid meetmeid ja võtnud vastu uusi meetmeid, mida ei ole veel liidu õiguses rakendatud. See puudutab eelkõige NEAFC kontrolli- ja rakendussüsteemi (edaspidi „NEAFC-süsteem“) kohaseid kontrollimeetmeid.

(9)NEAFC-süsteem on soovitus, millega kehtestatakse NEAFC konventsiooni osaliste lipu all sõitvate ja NEAFC reguleeritavas piirkonnas tegutsevate laevade suhtes kohaldatavad kontrolli- ja rakendusmeetmed, NEAFC reguleeritavas piirkonnas merel toimuva inspekteerimis- ja järelevalvemenetluste kord ning rikkumiste korral rakendatavad menetlused, mida konventsiooniosalised peavad rakendama. See hõlmab teatavaid konventsiooni ala suhtes kohaldatavaid kontrollimeetmeid (nt nõuded külmutatud kala märgistamise kohta), mis hõlmavad NEAFC konventsiooni osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvaid vesi. NEAFC-süsteemiga nähakse ette ka sadamariigi kontrollisüsteem, mida kohaldatakse NEAFC konventsiooni osaliste kalalaevade suhtes, mille pardal on konventsiooni ala kalavarusid ja mis kavatsevad külastada teise konventsiooniosalise sadamaid. Süsteemiga nõutakse, et enne kui sadamariik annab loa lossimiseks, ümberlaadimiseks või muude sadamateenuste kasutamiseks, peab laeva käitaja sellest eelnevalt teavitama, mida peab kinnitama lipuriigiks olev konventsiooniosaline.

(10)NEAFC soovitusega 19:2019 31 võeti kasutusele FLUX UN/CEFACTi kalavarude säästvat majandamist käsitleval standardil põhinev elektrooniline laevaettekannete süsteem andmete edastamiseks NEAFC konventsiooni osaliste ja NEAFC sekretariaadi vahel. Selle standardi kasutuselevõtmine on seotud NEAFC uue kontrolli- ja rakendussüsteemi jõustumisega. Kõnealune soovitus on vaja liidu õigusesse üle võtta.

(11)2022. aastal pidasid liit, Fääri saared, Gröönimaa, Island, Norra ja Ühendkuningriik konsultatsioone teatavate pelaagiliste liikide püügi kontrollimeetmete üle Kirde-Atlandil. Konsultatsioonid lõppesid 2022. aasta novembris, tuginedes liidu seisukohale, mille nõukogu kiitis heaks 14. oktoobril 2022. Konsultatsioonide käigus kokku lepitud meetmed 32 tuleks rakendada liidu õiguses. Kõnealuste kalandusalaste konsultatsioonide osaliste kokkuleppe kohaselt tuleks teatavate meetmete kohaldamist edasi lükata, et anda nende rakendamiseks piisavalt aega.

(12)Käesoleva määruse raames töödeldavaid isikuandmeid tuleks käsitleda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 33 ja (EL) 2018/1725 34 kohaldatavatele sätetele. Selleks et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine, ei tohiks isikuandmeid säilitada kauem kui viis aastat pärast asjaomaste andmete saamist. Kui kõnealuseid isikuandmeid on vaja kaebuste, rikkumiste, kohtu- või haldusmenetluste järelmeetmete võtmiseks, peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik säilitada teatavaid andmeid kuni asjaomaste haldus- või kohtumenetluste lõpuni või ajani, mis on vajalik karistuste kohaldamiseks. Lisaks tuleks kehtestada kaitsemeetmed eelkõige väärkasutuse, sealhulgas juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, loata avalikustamise või juurdepääsu vastu kooskõlas määrustes (EL) 2016/679 ja 2018/1725 ning käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(13)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev] 35 .

(14)Selleks et kiiresti rakendada liidu õiguses NEAFC soovitusi, millega muudetakse või täiendatakse käesolevas määruses osutatud soovitusi, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta sätteid, mis käsitlevad järgmist: kontaktpunktidest teavitamise, kalalaevade teadete ja lubade edastamise, ümberlaadimistest teavitamise, NEAFC sekretariaadile edastatavate teadete, saagi ja püügikoormuse ülemaailmse aruandluse, inspekteerimislaevade ja õhusõidukite lähetamisest teatamise, rikkumistest teatamise, järelevalvemenetluste ja rikkumistest teatamise korda; lastiplaanide nõudeid, reguleeritud ressursside loetelu, ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide loetelu, olemasolevate põhjapüügi piirkondade koordinaate, reguleeritavas piirkonnas kohaldatavaid tehnilisi meetmeid; sõnumite, toodangupäeviku, elektroonilise püügipäeviku ja lossimissadama aruannete andmeelemente; andmeedastusvorminguid, kalapüügi seirekeskuste menetlusi sõnumite käsitsi valideerimiseks; andmeelemente inspektoritest ja inspekteerimisalustest, järelevalvetegevusest ning järelevalve- ja vaatlusaruannetest teavitamiseks; inspekteerimisaruande vorme, laevatrepi ehitamise ja kasutamise eeskirju, sadamate määramise teate andmeelemente ja sadamariigi kontrollivormide malle. Selleks et kiiresti rakendada liidu õiguses liidu ja teiste Kirde-Atlandi rannikuriikide poolt teatavate pelaagiliste liikide püügi kontrolli käsitlevate konsultatsioonide käigus heaks kiidetud tulevasi meetmeid, tuleks komisjonile delegeerida ka õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta sätteid, mis käsitlevad pelaagilise püügi laevadele kehtestatud piiranguid saagi käitlemisel ja vette tagasi pumpamisel, erandeid automaatsete sortimisseadmete kasutamise keelust ja edasiliikumist käsitlevaid sätteid. 

(15)On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 36 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(16)Reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad NEAFC kaitse- ja majandamismeetmed rakendati viimati liidu õiguses nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1899/85 37 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 XII lisaga 38 . Selguse, lihtsustamise ja õiguskindluse huvides jäetakse määruse (EL) 2019/1241 artikli 5 punkt h, VI peatükk ja XII lisa välja ning asendatakse käesoleva määruse ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1899/85 sätetega. Käesoleva määrusega tunnistatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 1899/85 kehtetuks ja asendatakse käesoleva määruse sätetega.

(17)Samadel põhjustel jäetakse välja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 39 artiklid 54b ja 54c, mis sisaldavad teatavaid pelaagilise kalapüügi kontrollimeetmeid, ning asendatakse need käesoleva määruse sätetega.

(18)NEAFC kontrollimeetmed rakendati liidu õiguses viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1236/2010 40 . Seepärast tunnistatakse määrus (EL) nr 1236/2010 kehtetuks ja asendatakse käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 
Reguleerimisese

1.Käesolevas määruses:

(a)sätestatakse kaitse- ja majandamismeetmed ning rakendatakse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni poolt vastu võetud kontrolli- ja rakendussüsteemi (edaspidi „NEAFC-süsteem“) muudatusi;

(b)kehtestatakse meetmed teatavate pelaagiliste liikide püügiks konventsiooni alal ning liidu vete selles piirkonnas, mis kuulub Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (edaspidi „CECAF“) kontrolli alla ning mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 41 II lisas ning

(c)muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 teatavaid sätteid.

2.Käesoleva määruse kohaldamine ei piira kohustuste täitmist, mis on sätestatud kehtivates kalandussektorit käsitlevates määrustes, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 42 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 1005/2008 43 ja (EÜ) nr 1224/2009.

II JAOTIS 
NEAFC MEETMED

I peatükk 
KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 2
Kohaldamisala

Käesoleva määruse II jaotist kohaldatakse:

(a)liidu kalalaevade suhtes, mis tegutsevad NEAFC egiidi all olevas reguleeritavas piirkonnas;

(b)liidu laevade suhtes, mille pardal on konventsiooni alalt püütud saak, kui määruses on nii konkreetselt osutatud, ning

(c)kolmandate riikide laevade suhtes, mis asuvad liidu vetes või sadamates ning mille pardal on konventsiooni alalt püütud saak, kui sellele on konkreetselt viidatud.

Artikkel 3 
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„NEAFC“ – Kirde-Atlandi kalanduskomisjon.

2.„Konventsiooni ala“ – tähistab järgmisi piirkondi:

(a)Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere ning nendega ühenduses olevate merede nendes osades, mis asuvad põhja pool 36° põhjalaiust ning 42° läänepikkuse ja 51° idapikkuse vahel, välja arvatud:

I.Läänemeri ning Suur- ja Väike-Belt, mis asuvad lõuna ja ida pool joont, mis on tõmmatud Hasenøre neemest Gnibeni neemeni, Korshagest Spodsbjerg'i ja Gilbjerg'i neemest Kullenini ning

II.Vahemeri ja sellega ühenduses olevad mered kuni paralleeli 36° põhjalaiust ja meridiaani 5° 36′ läänepikkust lõikumispunktini;

(b)Atlandi ookeani selles osas, mis on põhja pool 59° põhjalaiust ning 44° ja 42° läänepikkuse vahel.

3.„Reguleeritav piirkond“ – konventsiooni ala veed, mis on konventsiooniosaliste kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest väljaspool.

4.„Ohualtid mereökosüsteemid“ – ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 42 ja 43 esitatud kriteeriumide alusel määratletud mereökosüsteemid.

5.„Reguleeritavad kalavarud“ – kalavarud, mille suhtes kehtivad konventsiooniga ettenähtud soovitused ja mis on loetletud I lisas.

6.„Ohualti mereökosüsteemi indikaatorliigid“ – II lisas nimetatud liigid, mis annavad märku ohualdiste mereökosüsteemide esinemisest.

7.„Põhjapüük“ – selliste püügivahendite kasutamine, mis tavapärase püügitegevuse käigus puutuvad tõenäoliselt kokku merepõhjaga.

8.„Olemasolevad põhjapüügi piirkonnad“ – reguleeritava piirkonna see osa, kus põhjapüük toimus ajavahemikul 1987–2007 ning mille koordinaadid on esitatud III lisas.

9.„Uurimuslik põhjapüük“ – igasugune kaubanduslikul eesmärgil tehtav põhjapüük põhjapüügi piirangutega piirkondades või, kui põhjapüügi viis ja tehnoloogia on oluliselt muutunud, olemasolevates põhjapüügi piirkondades.

10.„Püügitegevus“ – kalapüük, sh mitme laeva koostööd hõlmav kalapüük, kalatöötlemine, kalavarude või kalandustoodete ümberlaadimine või lossimine ning muu kalapüüki ettevalmistav või sellega seotud kaubanduslik tegevus, sealhulgas pakendamine, transportimine, tankimine või varude täiendamine.

11.„Kalalaev“ – laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada kalavarude kaubanduslikuks kasutamiseks, sealhulgas kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimises osalevad laevad.

12.„Indikaatorliikide signaaltase“ – ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide saak, mis ületab järgmisi künniseid:

(a)traalnooda ja muude püügivahendite kui õngejadade puhul: üle 30 kg eluskoralli ja/või 400 kg eluskäsna esinemine ning

(b)õngejada puhul: ohualti mereökosüsteemi indikaatorite esinemine kümnel konksul 1 000-konksulises segmendis või 1 200 m pikkusel õngejada lõigul, olenevalt sellest, kumb on lühem.

13.„Laevaseiresüsteem“ – satelliitsidel põhinev kalalaevade seire süsteem, mis annab pädevatele asutustele korrapäraste ajavahemike järel andmeid kalalaeva asukoha, kursi ja kiiruse kohta.

14.„Aruanne“ – elektrooniliselt registreeritud standardne teave püügitegevuse kohta.

15.„NEAFC sekretariaat“ – NEAFC sekretär ja teised töötajad, kelle NEAFC on määranud vastavalt konventsiooni artikli 3 lõikele 7.

16.„Märkimisväärne kahjulik mõju“ – FAO avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 17–20 kirjeldatud märkimisväärne kahjulik mõju.

17.„Kalavarud“ – kalade, molluskite, koorikloomade varud, sealhulgas sessiilsed liigid, kuid välja arvatud muudes rahvusvahelistes lepingutes käsitletud pika rändega liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni I lisas, ning anadroomsete liikide varud.

18.„Sõnum“ – ühtsustatud vorm aruannete vahetamiseks konventsiooniosaliste ja NEAFC sekretariaadi vahel või liikmesriikide ja komisjoni vahel.

19.„Konventsioon“ – Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon 44 .

20.„IMO number“ – seitsmekohaline number, mille annab laevale laeva ehitamise ajal või laeva kandmisel IMO laevaregistrisse Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) või mõni muu asutus, kellele see õigus on antud.

21.„Elektrooniline püügipäevik“ – kalalaeva kapteni poolt infotehnoloogilise vahendi abil registreeritud teave püügitegevuse kohta, mida edastatakse lipuriigile alates eelteatest reguleeritavasse piirkonda sisenemise kohta kuni reguleeritavast piirkonnast lahkumiseni.

22.„Kalapüügi seirekeskus“ – maismaal asuv lipuriigi kalapüügi seirekeskus.

23.„Eelteade“ – teade kavatsusest teha mingit tegevust.

24.„Püügireis“ – seoses püügitegevusega reguleeritavas piirkonnas kalalaeva mis tahes reis, mille jooksul toimub püügitegevus alates sisenemisest reguleeritavasse piirkonda kuni reguleeritavast piirkonnast lahkumiseni.

25.„Deklaratsioon“ – aruanne püügitegevuse kohta, mis toimub või on toimunud aruande registreerimise ja edastamise ajal.

26.„Ümberlaadimine“ – pardal hoitavate kalavarude mis tahes koguse otsene ülekandmine ühelt kalalaevalt teisele.

27.„Konventsiooniosalised“ – konventsiooni osalised.

28.„EFCA“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/473 45 moodustatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet.

29.„Sadam“ – koht kaldal, mida kasutatakse lossimiseks või püügitegevusega seotud või seda toetavate teenuste osutamiseks, või kaldal või selle lähedal asuv koht, mille konventsiooniosaline on määranud kalavarude ümberlaadimiseks.

30.„Mitme laeva koostööd hõlmav kalapüük“ – kahte või enamat kalalaeva hõlmav toiming, mille käigus ühe laeva püügivahenditest võetud saak viiakse üle teisele laevale.

31.„Elektroonilised andmed“ – kõik dokumendid, aruanded, sõnumid ja vormid, mis edastatakse ja saadakse elektrooniliselt NEAFC-süsteemi sätete kohaselt.

32.„Põhjapüügi keelualad“ – reguleeritavas piirkonnas ohualdiste mereökosüsteemide kaitseks põhjapüügiks suletud piirkonnad, mis on nimetatud IV lisa punktis 8.

33.„Konventsiooniga ühinemata riigi laev“ – kalapüügiga tegelev laev, mis ei sõida ei konventsiooniosalise lipu all ega ole aktiivset koostööd tegeva NEAFC konventsiooniga ühinemata riigi laev või laevad, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et neil puudub riikkondsus.

34.„Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“ – ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punktides 1–4 .

35.„CFR-number“ – liidu kalalaevastikus oleva laeva kordumatu identifitseerimisnumber, mis ei sõltu liikmesriigi kalalaevastiku numbritest ning millele on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 46 artiklis 8.

II peatükk 
KAITSEMEETMED

Artikkel 4
Meetmed ohualdiste mereökosüsteemide kaitseks

1.Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud väljaspool III lisas loetletud olemasolevaid põhjapüügi piirkondi, mis on piiritletud ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud järjestikuste loksodroomidega. Käesolevat lõiget ei kohaldata artiklis 5 sätestatud uurimusliku põhjapüügi suhtes.

2.Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud IV lisa punktis 8 loetletud piirkondades, mis on piiritletud ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud järjestikuste loksodroomidega.

3.Põhjapüügiga tegeleva liidu kalalaeva kapten määrab kindlaks ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide saagi koguse. Kui ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kogus ületab signaaltaseme, peab kapten tegema järgmist:

(a)kui signaaltase ületatakse traalpüügiga, lõpetama püügi ja liikuma välja alast, mis ulatub kahe meremiili kaugusele mõlemale poole loomuse võtmise teekonda, mille käigus signaaltase ületati. Teekond määratletakse joonena, mis ühendab laevaseiresüsteemiga kindlakstehtud järjestikuseid asukohti, lisades määratlusse kõige täpsema kättesaadava positsioneerimisteabe traalimise algus- ja lõpp-punkti vahel, ning seda pikendatakse kahe meremiili võrra mõlemast otsast;

(b)kui indikaatorliikide signaaltase ületatakse muude põhjapüügi vahenditega, lõpetama püügi ja liikuma vähemalt kaks meremiili eemale kohast, mis on tõendite põhjal kõige lähemal indikaatorliikide signaaltaseme ületamise täpsele kohale.

4.Kapten kasutab kõiki kättesaadavaid teabeallikaid ja teavitab viivitamata lipuliikmesriiki juhtumi üksikasjadest, sealhulgas teekonnast või asukohast, mis on kindlaks määratud vastavalt lõike 3 punktidele a ja b.

5.Lipuliikmesriik saadab juhtumi üksikasjad viivitamata komisjonile, kes edastab selle teabe NEAFC sekretariaadile.

6.Liidu kalalaevade kaptenid rakendavad ajutisi püügikeelde neis piirkondades, mis NEAFC on kindlaks määranud pärast võimalike ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamist käsitlevat teabe saamist, kuni NEAFC sekretariaat teatab kõnealuste piirkondade taasavamisest.

Artikkel 5 
Uurimuslik põhjapüük

1.Uurimusliku põhjapüügi puhul peavad NEAFC alaline majandamis- ja teaduskomitee (PECMAS) ja Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) andma eelnevalt oma hinnangu.

2.Liikmesriigid, kelle laevad soovivad tegeleda uurimusliku põhjapüügiga, koguvad PECMASi ja ICESi tehtavaks eelnevaks hindamiseks vajalikud andmed ning esitavad komisjonile uurimusliku püügi taotluste hindamiseks elektrooniliselt järgmise teabe:

(a)püügikava, milles on ära näidatud sihtliigid, kavandatud kuupäevad ja piirkonnad ning kasutatavate põhjapüügi vahendite liik. Võetakse arvesse piirkondade ja püügikoormuse piiranguid, et tagada järkjärguline püük piiratud geograafilistes piirkondades;

(b)leevenduskava, sealhulgas meetmed, et hoida ära oluline kahju ohualdistele mereökosüsteemidele, mille indikaatorliikide signaaltase võib püügitegevuse käigus ületatud saada;

(c)saagi järelevalvekava, sealhulgas kõigi püütud liikide registreerimine ja nende kohta aruande esitamine;

(d)saagi registreerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab tegevust piisavalt üksikasjalikult hinnata;

(e)täpsem andmekogumiskava kavandatud traalimiste ja loomuse võtmiste jaotumise kohta, niivõrd kui see on teostatav traalimiste ja loomuse võtmiste kaupa;

(f)andmekogumiskava, mis hõlbustab ohualdiste mereökosüsteemide kindlakstegemist piirkonnas, kus püügitegevus toimus;

(g)põhjapüügi seire kavad, kasutades võimaluse korral püügivahendite seire tehnoloogiat, sealhulgas kaameraid;

(h)merepõhja kaardistamise programmidest, kajaloodidelt ja võimaluse korral lehviksonaritelt saadud andmed ning muud andmed, mis on olulised ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva olulise kahju riski esialgseks hindamiseks, ning

(i)kavandatava põhjapüügi teadaoleva ja eeldatava mõju esialgne hinnang, milles käsitletakse muu hulgas järgmist:

i) püügikava, milles on esitatud teostatud või kavatsetud püügi liigid, sealhulgas laev ja püügivahendite liigid, püügipiirkonnad, sihtliigid ja võimalikud kaaspüügiliigid, püügikoormuse tasemed ja püügi kestus;

ii) parim kättesaadav teaduslik ja tehniline teave kalavarude hetkeseisundi kohta ning lähteteave püügipiirkonna ökosüsteemide, elupaikade ja koosluste kohta, millega võrreldakse tulevasi muutusi;

iii) püügipiirkonnas teadaolevalt või tõenäoliselt esinevate ohualdiste mereökosüsteemide identifitseerimine, kirjeldus ja kaardistamine (geograafiline asukoht ja ulatus);

iv) kavandatava kalapüügi puhul püügipiirkonnas ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva tõenäolise mõju, sealhulgas kumulatiivse mõju olemasolu, iseloomu, ulatuse ja kestuse kindlakstegemine, kirjeldamine ja hindamine;

v) andmed ja meetodid, mida kasutatakse, et teha kindlaks, kirjeldada ja hinnata püügitegevuse mõjusid, lünkade leidmine teadmistes ning hinnangus esitatud teabe puudulikkuse hinnang;

vi) püügitegevusest tulenevate tõenäoliste mõjude riskianalüüs, et määrata kindlaks, millised mõjud ohualdistele mereökosüsteemidele võivad tõenäoliselt olla kahjulikud või tuua kaasa kahju, ning

vii) leevenduskavas sisalduv teave leevendus- ja majandamismeetmete kohta, mida kasutatakse ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva olulise kahjuliku mõju vältimiseks, ning meetmed püügitegevuse mõju jälgimiseks.

3.Lipuliikmesriik:

(a)saadab komisjonile taotluse uurimusliku põhjapüügi eelnevaks hindamiseks ja sellega kaasneva teabe vähemalt seitse kuud enne kavandatavat püügi algust;

(b)tagab, et uurimuslikus põhjapüügis osalevate kalalaevade pardal on vaatleja, kes:

i) jälgib kõiki loomuseid, et leida tõendeid ohualdiste mereökosüsteemide esinemise kohta ning teeb kindlaks korallid, käsnad ja muud organismid võimalikult madala taksonoomilise tasemeni;

ii) kannab andmelehtedele järgmise teabe ohualdiste mereökosüsteemide tuvastamiseks: laeva nimi, püügivahendi liik, asukoht (pikkus-/laiuskraad), sügavus, liigi kood, püügireisi number, loomuse number, vaatleja nimi ning

iii) kogub vajaduse korral kogu saagist esinduslikke proove ja esitab need lipuliikmesriigi asjaomasele teadusasutusele;

(c)annab loa uurimuslikku põhjapüügi alustamiseks alles pärast seda, kui NEAFC komisjon on need tegevused heaks kiitnud, ning

(d)esitab aruande uurimusliku põhjapüügi tulemuste kohta ICESile ning komisjonile, kes edastab selle NEAFC sekretariaadile.

4.Komisjon edastab taotluse ja sellele lisatud teabe viivitamata NEAFC sekretariaadile.

5.Liidu kalalaevade kaptenid:

(a)alustavad uurimuslikku põhjapüüki alles pärast seda, kui NEAFC on selle heaks kiitnud ja lipuliikmesriik on selleks loa andnud, ning

(b)võtavad uurimusliku põhjapüügi ajal pardale teadusvaatleja.

Artikkel 6
Muud tehnilised ja kaitsemeetmed reguleeritavas piirkonnas

Reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad tehnilised meetmed ja muud kaitsemeetmed on sätestatud IV lisa punktides 1–7.

III PEATÜKK 
KONTROLLI- JA RAKENDUSMEETMED

1. jagu 
Üldsätted

Artikkel 7 
Kontaktpunktide määramine

1.Liikmesriigid määravad kontaktpunktid järelevalve- ja inspekteerimisaruannete ning andmete vastuvõtmiseks vastavalt artiklitele 17, 22, 23, artikli 33 lõikele 4 ja artikli 35 lõikele 1 ning kontaktpunkti teadete vastuvõtmiseks ja lubade väljaandmiseks vastavalt artiklitele 28 ja 29.

2.Kontaktpunktide määramisel esitatakse telefoninumber, e-posti aadress ja faksinumber, kui need on olemas, ning juhul kui NEAFC-süsteem näeb ette elektroonilise taotluse esitamise NEAFC veebisaidil, esitatakse nimi, organisatsioon, ametinimetus, roll organisatsioonis ja individuaalne e-posti aadress.

3.Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud määratud kontaktpunktidest ja kõigist hilisematest muudatustest lõikes 2 osutatud teabes hiljemalt 15 päeva enne nende muudatuste kohaldamist. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata NEAFC sekretariaadile.

4.Liikmesriigid tagavad, et artiklite 28 ja 29 kohaste teadete vastuvõtmiseks ja lubade väljastamiseks määratud kontaktpunktid on kättesaadavad ööpäev läbi seitse päeva nädalas.

2. jagu 
Kontrollimeetmed

Artikkel 8 
Teatatud ja püügiloaga liidu laevade kontrollimine

1.Liikmesriigid saadavad komisjonile elektrooniliselt teabe kõigi nende lipu all sõitvate ja liidus registreeritud kalalaevade kohta, millele nad kavatsevad anda loa püügitegevuse jaoks reguleeritavas piirkonnas. See teave saadetakse iga aasta 15. detsembriks järgmise aasta kohta või igal juhul enne laeva sisenemist reguleerimispiirkonda.

2.Lõikes 1 osutatud teave ja kõik sellega seotud muudatused sisaldavad asjakohaseid andmeid V lisas sätestatud teavitus-, loa andmise, kehtetuks tunnistamise, piirangu- või peatamissõnumite jaoks.

3.Komisjon edastab lõikes 1 osutatud teabe viivitamata NEAFC sekretariaadile.

4.Liidu kalalaevad ei tegele kalapüügiga konventsiooni pädevusse kuuluvas reguleeritavas piirkonnas, välja arvatud juhul, kui nad on loetletud NEAFC teatatud laevadena ning reguleeritud kalavarude püügi korral laevadena, millel on luba kõnealuseid reguleeritud kalavarusid püüda.

5.Iga lipuliikmesriik:

(a)annab tema lipu all sõitvatele kalalaevadele loa püügitegevuseks ainult siis, kui riik suudab tõhusalt täita oma lipuriigi kohustusi selliste laevade suhtes;

(b)tagab, et reguleeritud kalavarude püügiga tegelevad üksnes tema lipu all sõitvad püügiloaga kalalaevad;

(c)tagab, et tema lipu all sõitvad kalalaevad järgivad NEAFC poolt vastu võetud kohaldatavaid soovitusi, ning

(d)kohustub haldama püügiloaga kalalaevade arvu ja nende püügikoormust vastavalt sellele liikmesriigile kättesaadavatele kalapüügivõimalustele.

6.NEAFC veebisaidil võib teatatud ja reguleeritava piirkonna jaoks püügiluba omavate kalalaevade loetelus teha üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:

(a)laeva nimi;

(b)IMO number (kui on teada);

(c)lipuriik;

(d)pardanumber (kui on teada);

(e)rahvusvaheline raadiokutsung;

(f)laeva tüüp (kui on teada);

(g)laeva tonnaaž;

(h)laeva pikkus;

(i)laeva mootori võimsus ning

(j)lubatud reguleeritud ressursid, loa algus- ja lõppkuupäev.

7.Kui ei ole sätestatud teisiti, ei ole reguleeritavas piirkonnas kalapüügi suhtes kohaldatavad kaitse- ja kontrollimeetmed siduvad kalavarude teadusuuringuid tegevate liidu uurimislaevadele, välja arvatud sellised uurimislaevad, mis turustavad kogu reguleeritavas piirkonnas teadusuuringute käigus saadud saagi või osa sellest. Sellistest uurimislaevadest, mis turustavad kogu saagi või osa sellest, teavitatakse vastavalt lõikele 1 ning nad täidavad liidu kalalaevade suhtes kohaldatavaid registreerimis- ja aruandlusnõudeid.

Artikkele 9 
Nõuded laevadele

1.Liidu kalalaevad märgistatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 47 artiklile 6 nii, et neid on võimalik hõlpsasti tuvastada.

2.Lisaks rakendusmääruse (EL) nr 404/201 artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele hoiavad liidu kalalaevad pardal dokumente, mille on välja andnud laeva registreerinud lipuliikmesriigi asjakohane sertifitseerimisasutus ja millel on vähemalt järgmised andmed:

(a)laeva nimi;

(b)registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja number (numbrid), mille all laev on registreeritud,

(c)laeva rahvusvaheline raadiokutsung;

(d)IMO number, kui laeva suhtes kohaldatakse IMO resolutsiooni A.1078(28);

(e)omaniku ja vajaduse korral prahtija nimed ja aadressid;

(f)laeva pikkus ning

(g)mootori võimsus kilovattides/hobujõududes.

3.Lipuliikmesriigi pädev asutus kontrollib korrapäraselt rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumente kalatrümmidega liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on 17 meetrit või rohkem, ning jahutatud merevee tankidega liidu laevadel.

Artikkel 10 
Püügivahendite märgistamine

1.Reguleeritavas piirkonnas asuvad liidu kalalaevad märgistatakse vastavalt määruse (EL) nr 404/2011 artiklitele 8–17 ja üldtunnustatud rahvusvahelistele standarditele, eelkõige 1967. aasta Põhja-Atlandi kalapüügikonventsioonile.

2.Keelatud on kasutada püügivahendeid, mida ei ole märgistatud, kui märgistus on nõutav, või mille märgistus on vastuolus lõikes 1 osutatud nõuetega. NEAFC kalandusinspektorid võivad eemaldada ja kõrvaldada nõuetele mittevastava märgistusega püügivahendi ning sellisest püügivahendist leitud kalad.

 Artikkel 11 
Prügi meres ja kaotatud püügivahendite tagasitoomine

1.Liidu kalalaevade kaptenitel on kooskõlas MARPOLi konventsiooni V lisaga („Laevade põhjustatava prügireostuse vältimise reeglid“) keelatud püügivahendeid tahtlikult maha jätta või kõrvale heita ning heita merre Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/883 48 määratletud laevajäätmeid.

2.Lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 48 osutatud teabele, mida nõutakse juhtudel, kui kaotatud püügivahendeid ei ole võimalik tagasi tuua, teavitavad liidu kalalaevad oma lipuliikmesriigi pädevaid asutusi 24 tunni jooksul järgmisest:

(a)laeva kutsungsignaal;

(b)kaotatud püügivahendite kogus ning

(c)kas laev on proovinud püügivahendit tagasi saada või mitte.

3.Liikmesriik edastab lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 48 osutatud teabe viivitamata komisjonile, kes edastab selle NEAFC sekretariaadile.

4.Liikmesriigid tegelevad korrapäraselt nende lipu all sõitvatele laevadele kuuluvate kaotatud fikseeritud püügivahendite tagasitoomisega.

Artikkel 12 
Külmutatud kala märgistamine

Kui konventsiooni alal püütud kala külmutatakse, tuleb see varustada selgelt loetava märgise või pitseriga. Märgis või pitser kantakse lasti paigutamisel igale külmutatud kala kastile või pakile ning sellel esitatakse järgmised andmed: kalaliigi 3-täheline FAO kood, toote valmistamise kuupäev numbritega, ICESi alapiirkond ja rajoon, kus saak saadi, ja kala püüdnud laeva nimi.

3. jagu 
Kalapüügi seire

Artikkel 13 
Saagi ja püügikoormuse registreerimine

1.Reguleeritavas piirkonnas kalapüügiga tegelevate liidu kalalaevade kaptenid peavad elektroonilist püügipäevikut.

2.Kapteni edastatud elektroonilise püügipäeviku andmeid, mida säilitatakse kalapüügi seirekeskuses, käsitatakse ametlike andmetena. Kalapüügi seirekeskus edastab need andmed ja nende muudatused viivitamata NEAFC sekretariaadile.

3.Püütud saaki külmutavate liidu kalalaevade kaptenid teevad lisaks järgmist:

(a)registreerivad toodangupäevikus kumulatiivselt kogu toodangu liikide ja toodete kaupa kooskõlas VI lisaga ning

(b)paigutavad kogu töödeldud saagi lastiruumidesse nii, et iga kalaliigi asukohta on võimalik kindlaks teha lastiplaani järgi, mida hoitakse laeva pardal, järgides seejuures järgmisi nõudeid:

i) töödeldud saak ladustatakse ja märgistatakse nii, et samu liike, tootekategooriaid ja koguseid oleks võimalik kindlaks teha ka siis, kui need on paigutatud lastiruumi eri osadesse;

ii) lastiplaanis näidatakse toodete asukoht lastiruumides ja pardal olevate toodete kogus kilogrammides ning lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 ja lõpeb kell 24.00 (koordineeritud maailmaaja järgi), ning

iii) toote esitusviiside, pakendiliigi ja konteineriliigi koodide loetelu peab olema kooskõlas NEAFC põhiandmeregistriga, mis on kättesaadav NEAFC veebisaidil.

4.Liidu kalalaevad, mille pardal on külmutatud saak konventsiooni ala kalavarudest, mis on püütud rohkem kui ühe kalalaeva poolt, võivad paigutada igalt laevalt saadud kala lastiruumis rohkem kui ühte osasse, tingimusel et iga doonorlaeva kalad on selgelt eraldatud teiste kalalaevade püütud kalast (näiteks plasti, vineeri, võrguga jne). Konventsiooni alal püütud kogu saak paigutatakse eraldi väljastpoolt seda ala püütud saagist.

5.Elektroonilise püügipäeviku kanded on kalalaevade pardal olevatele inspektoritele kättesaadavad vähemalt 12 kuu jooksul.

6.Kõik registreeritud kuupäevad ja kellaajad märgitakse koordineeritud maailmaaja järgi. Koordinaadid esitatakse kümnendkraadides kolmanda kümnendkohani, kasutades rahvusvahelise geodeetilise süsteemi (WGS84) koordinaatide referentssüsteemi.

7.Kalalaeva kapten vastutab selle eest, et käesoleva artikli kohaselt registreeritud kogused vastavad täpselt pardal hoitavatele kogustele.

Artikkel 14 
Püügitegevuse andmete edastamine

1.Liidu kalalaeva kapten teeb järgmist:

(a)edastab elektroonilise püügipäeviku andmed oma kalapüügi seirekeskusele elektrooniliselt, sealhulgas vähemalt VII lisas sätestatud andmed, milles on esitatud kogu saak, kui laev tegeleb kalavarude püügiga;

(b)saadab mitte rohkem kui 12 tundi ja hiljemalt kaks tundi enne iga sisenemist reguleeritavasse piirkonda sisenemise eelteate, milles on ära märgitud püügireisi algusaeg ja lisatud teave pardal hoitava saagi kohta enne reguleeritavasse piirkonda sisenemist;

(c)juhul kui kalalaev on pärast sisenemise eelteate saatmist ja enne reguleeritavasse piirkonda sisenemist püügiga tegelenud, edastab kapten enne reguleeritavasse piirkonda sisenemist sisenemise eelteate parandusaruande, milles on ajakohastatud teave pardal hoitava saagi kohta ning märgitud kuupäev, kellaaeg ja asukoht edastamise ajal;

(d)registreerib elektroonilises püügipäevikus iga päev kõik andmed kõigi püügitoimingute kohta ja esitab kalapüügi seirekeskusele püügideklaratsiooni vähemalt kord päevas ja hiljemalt kell 23.59 (koordineeritud maailmaaja järgi). Päevadel, mil püügitoiminguid ei ole tehtud või saaki ei ole saadud, edastatakse nullaruanne. Andmed püügitoimingute kohta võib esitada loomuse kohta või igapäevase teabena. Elektroonilise püügipäeviku igal edastamisel esitatakse teave pärast eelmist püügiteatist reguleeritavas piirkonnas püütud saagi kohta;

(e)registreerib ja edastab eraldi aruande iga püügivahendi kohta, kui kalalaev kasutas samal päeval rohkem kui üht liiki püügivahendeid;

(f)kannab kõik reguleeritavas piirkonnas toimunud püügitoimingud elektroonilisse püügipäevikusse ja edastab need andmed kalapüügi seirekeskusele enne reguleeritavast piirkonnast lahkumist või inspekteerimisteate saamisel reguleeritavas piirkonnas viibides;

(g)edastab kalapüügi seirekeskusele mitte rohkem kui kaheksa tundi ja hiljemalt kaks tundi enne iga lahkumist reguleeritavast piirkonnast lahkumise eelteate, milles on märgitud kogu pardal oleva saagi kogus liikide kaupa, ning

(h)juhul kui kalalaev on pärast lahkumise eelteate saatmist ja enne reguleeritavast piirkonnast lahkumist püügiga tegelenud, edastab kapten enne reguleeritavast piirkonnast lahkumist lahkumise eelteate parandusaruande, milles on ajakohastatud teave pardal hoitava saagi kohta ning märgitud kuupäev, kellaaeg ja lahkumise asukoht. Lisaks registreerib kapten kõnealuse püügitegevuse elektroonilises püügipäevikus ja edastab selle teabe kalapüügi seirekeskusele enne laeva lahkumise eelteate paranduse esitamist.

2.Liidu kalalaeva kapten ei või:

(a)tühistada sisenemise eelteadet pärast reguleeritavasse piirkonda sisenemist;

(b)tühistada lahkumise eelteadet pärast reguleeritavast piirkonnast lahkumist;

(c)tühistada eelteadet rohkem kui üks kord;

(d)saata uut eelteadet ajal, mis jääb välja lõike 1 punktides b ja g sätestatud ajapiiridest, ning

(e)parandada elektroonilises püügipäevikus registreeritud andmeid pärast kella 12.00 (koordineeritud maailmaaja järgi) järgneval päeval pärast aruandes esitatud püügitoimingute lõpetamist või pärast reguleeritavast piirkonnast lahkumist.

3.Kalapüügi seirekeskus võib lubada parandusi väljaspool ettenähtud ajapiire kooskõlas artikli 17 lõikega 7.

4.Kalapüügi seirekeskus tagab, et:

(a)elektroonilisse püügipäevikusse kantud andmeid parandatakse ainult käesoleva määrusega lubatud juhtudel ning

(b)kõik parandused ja tühistamised registreeritakse ja need on inspekteerimise eesmärgil nähtavad.

5.Käesolevas artiklis osutatud teave saagi kohta esitatakse eluskaalu kilogrammides.

Artikkel 15 
Andmete edastamine ja eeskirjad merel toimuva ümberlaadimise kohta

1.Reguleeritavas piirkonnas püütud kalavarusid merel ümberlaadiva liidu kalalaeva kapten täidab olenemata piirkonnast, kus ümberlaadimine merel toimub, järgmisi tingimusi:

(a)edastab oma kalapüügi seirekeskusele elektrooniliselt ümberlaadimisaruanded vastavalt VII lisas sätestatud kirjeldusele ja vormile. Need aruanded sisaldavad iga ümberlaadimise kohta peale- ja mahalaaditud koguseid. Liidu doonorlaeva kapten edastab ümberlaadimise teate vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist. Liidu vastuvõtva kalalaeva kapten esitab vastuvõtmise deklaratsiooni hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist. Neis aruannetes on märgitud kuupäev, kellaaeg, kavandatava ümberlaadimise geograafiline asukoht ning mahalaaditava või pealelaaditud saagi kogumass kilogrammides liikide kaupa ning peale- ja mahalaadiva laeva tunnusandmed;

(b)ümberlaadimine võib alata alles pärast seda, kui vastuvõtva laeva lipuriigiks olev konventsiooniosaline on andnud selleks loa. ELi vastuvõtvate laevade puhul edastab lipuliikmesriik ümberlaadimisloa viivitamata NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le, ning

(c)ilma et see piiraks 5. jao sätete kohaldamist, saadab liidu vastuvõtva kalalaeva kapten pärast reguleeritavas piirkonnas püütud kalavarude ümberlaadimist merel lossimissadama teate VII lisas kehtestatud vormingus vähemalt 24 tundi enne lossimist, olenemata sellest, kas lossimine toimub konventsiooni alas või väljaspool seda asuvas sadamas; teatele märgitakse pardal olev kogusaak, lossitav kogukaal, sadama nimi ning lossimise kuupäev ja kellaaeg.

2.Doonorlaeva ümberlaadimisteate parandamine on keelatud, kuid selle võib tühistada enne ümberlaadimise algust. Kui doonorlaeva ümberlaadimisteade tühistatakse ja saadetakse uus teade, kohaldatakse lõike 1 punktis a sätestatud ajapiiranguid.

3.Lossimissadama teate parandamine on keelatud, kuid selle võib tühistada. Kui lossimissadama teade tühistatakse ja saadetakse uus teade, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud ajapiiranguid.

4.Lõikes 1 osutatud aruannetes olev teave esitatakse eluskaalu kilogrammides.

5.Liidu kalalaevade kaptenid ei osale ümberlaadimises ega ühistes püügioperatsioonides konventsiooniga ühinemata riigi laevadega, kellele ei ole antud aktiivset koostööd tegevate konventsiooniga ühinemata riikide staatust.

6.Liidu sellise kalalaeva kapten, mis osaleb ümberlaadimises ja mille pardale saaki laaditakse, ei osale sama püügiretke ajal muus püügitegevuses, sh ühistes püügioperatsioonides.

Artikkel 16 
Laevaseiresüsteem

1.Liikmesriigid teevad järgmist:

(a)asutavad kalapüügi seirekeskuse ja haldavad seda, et jälgida nende lipu all sõitvate laevade püügitegevust; seirekeskus on varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldab automaatset andmetöötlust ja elektroonilist andmeedastust, ning teeb varundus- ja taasteprotseduure juhuks, kui süsteemis peaks tekkima tõrge;

(b)rakendavad laevaseiresüsteemi oma kalalaevade suhtes, mis tegelevad kalapüügiga või kavandavad kalapüüki reguleeritavas piirkonnas;

(c)nõuavad, et nende kalalaevad, mis tegelevad kalapüügiga reguleeritavas piirkonnas, oleksid varustatud autonoomse süsteemiga, mis edastab automaatselt kalapüügi seirekeskusele sõnumeid, mis võimaldavad kalalaeva asukohta pidevalt jälgida;

(d)tagavad, et autonoomne süsteem võimaldab kalalaeval satelliidi kaudu edastada kalapüügi seirekeskusele aruandeid, mis sisaldavad järgmist teavet:

i) laeva tunnusandmed;

ii) laeva kõige viimane määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik on 99 %;

iii) kõnealuse asukoha määramise kuupäev ja kellaaeg ning

iv) laeva kiirus ja kurss kõnealuse asukoha määramise ajal.

(e)edastavad NEAFC sekretariaadile reaalajas oma lipu all sõitvate laevade asukohaaruanded reguleeritavasse piirkonda sisenemisel või sealt lahkumisel ning vähemalt kord tunnis reguleeritavas piirkonnas tegutsemise ajal;

(f)teevad koostööd komisjoni, EFCA ja NEAFC sekretariaadiga, et hallata reguleeritavat piirkonda piiritlevat andmebaasi, mis on sobilik koordinaatide importimiseks otse geoinfosüsteemi. Kõnealuste koordinaatide muudatustest teatatakse viivitamata NEAFC sekretariaadile elektroonilisel kujul VIII lisas kirjeldatud korras ning koopia saadetakse komisjonile ja EFCA-le. koordinaadid ei piira ühegi liikmesriigi seisukohta nende suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvate merepiirkondade piiritlemise kohta;

(g)tagavad, et andmed, mis saadakse liikmesriigi kalalaevadelt, mille suhtes kohaldatakse laevaseiresüsteemi nõudeid, salvestatakse elektrooniliselt ja neid säilitatakse vähemalt kolm aastat, ning

(h)põhjapüügi puhul reguleeritavas piirkonnas:

i) võtavad kasutusele automaatse süsteemi, mis suudab jälgida ja avastada võimalikku põhjapüüki, mis toimub väljaspool põhjapüügiks ettenähtud piirkondi, ning võimalikku põhjapüüki keelualadel, ning

ii) tagavad, et nende laevaseiresüsteemi on paigaldatud põhjapüügi keelualade piirid.

2.Liidu kalalaevade kaptenid tagavad, et satelliitseireseadmed on alati täielikult töökorras ja et lõikes 1 osutatud teave edastatakse kalapüügi seirekeskusele. Kalalaevale paigaldatud satelliitseireseadme tehnilise rikke või mittetoimimise korral tuleb seade parandada või asendada ühe kuu jooksul pärast rikkiminekut. Selle aja möödudes on keelatud alustada püügireisi defektse satelliitseireseadmega. Kui seade lõpetab toimimise ja püügireis kestab kauem kui üks kuu, tuleb seade parandada või asendada niipea, kui laev siseneb sadamasse, ning kalalaeval ei lubata püügireisi jätkata ega alustada ilma parandatud või asendatud satelliitseireseadmeta.

3.Rikkis laevaseiresüsteemiga kalalaeva kapten edastab vähemalt iga nelja tunni järel kalapüügi seirekeskusele lõike 1 punktis d osutatud teavet sisaldavad aruanded IX lisas sätestatud vormis.

Artikkel 17 
Andmete edastamine NEAFC sekretariaadile

1.Liikmesriigid kasutavad elektroonilist aruandlussüsteemi, et edastada aruanded ja teave viivitamata NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le, kasutades:

(a)standardil UN/FLUX P1000-3 põhinevat püügitegevust käsitlevat XML-skeemi definitsiooni, mis vastab NEAFC poolt vastu võetud ja komisjoni poolt teatatud rakendusdokumendile „FLUX Fishing Activity Implementation Document“, et vahetada artiklites 14 ja 15 osutatud püügipäeviku andmeid, eelteate andmeid, ümberlaadimisdeklaratsiooni andmeid ja lossimisdeklaratsiooni andmeid;

(b)standardil UN/FLUX P1000-7 põhinevat laevade asukoha määramist käsitlevat XML-skeemi definitsiooni, mis vastab NEAFC poolt vastu võetud ja komisjoni poolt teatatud rakendusdokumendile „FLUX Vessel Position Implementation Document“, et vahetada artiklis 16 osutatud laevaseiresüsteemi andmeid, ning

(c)andmevahetusvorminguid ja andmesidesüsteeme, mis vastavad X lisas sätestatud eeskirjadele.

2.Tehnilise rikke korral edastatakse aruanded NEAFC sekretariaadile 24 tunni jooksul alates nende kättesaamisest või nii nagu NEAFC sekretariaadiga on kokku lepitud ning kooskõlas NEAFC infoturbe halduse süsteemi talitluspidevuse suunistes esitatud tehniliste kirjeldustega.

3.Liidu kalalaevade kaptenid täidavad artiklites 14 ja 15 ning artikli 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruandlusnõudeid. Artiklites 14 ja 15 osutatud püügitegevuse raporteid võib lugeda vastuvõetuks üksnes siis, kui NEAFC sekretariaat on andnud kinnituse aruande vastuvõtmise kohta. Lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus teavitab viivitamata kalalaeva kaptenit NEAFC sekretariaadile esitatud aruande staatusest.

4.Liidu kalalaeva kapten, kes ei ole saanud NEAFC sekretariaadilt kinnitust püügitegevuse raporti vastuvõtmise kohta, teeb viivitamata asjakohased muudatused ja esitab püügitegevuse raporti lipuriigi kalapüügi seirekeskusele uuesti. Kui kapten ei saa endiselt kinnitust või kui püügitegevuse raporteid ei ole ajaliste piirangute tõttu enam võimalik muuta või uuesti esitada, võtab kapten ühendust lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusega, et saada vajalikud juhised järgnevateks tegevusteks, et tagada artiklites 14 ja 15 osutatud andmete esitamine.

5.Seadmete rikete või edastusvigade korral, mis takistavad püügitegevuse raportite nõuetekohast esitamist, teavitab liidu kalalaeva kapten viivitamata lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskust andmevahetust mõjutavatest probleemidest ning, kui see on asjakohane, teavitab lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskust kõigist rikete kõrvaldamiseks võetud meetmetest. Kalapüügi seirekeskus edastab kaptenile vajalikud juhised järgnevateks tegevusteks, et tagada artiklites 14 ja 15 osutatud andmete esitamine vajaduse korral muude vahendite abil.

6.Liidu kalalaevadel on elektroonilised registreerimis- ja aruandlussüsteemid, mis on pidevalt täielikult töökorras. Liidu kalalaeva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke korral:

(a)süsteem parandatakse või asendatakse ühe kuu jooksul ja niipea, kui kalalaev siseneb sadamasse, olenevalt sellest, kumb on varasem, ning

(b)kalalaeval ei ole lubatud kalapüügi alustamiseks sadamast lahkuda, kui süsteem ei ole parandatud või asendatud.

7.Kalapüügi seirekeskus võib varutoiminguna ning pärast aruannete ühekaupa hindamist ja valideerimist need vastu võtta pärast tähtaja möödumist, neid parandada või käsitsi koostada. Kõigil neil juhtudel kasutab kalapüügi seirekeskus aruannete ja teabe edastamisel NEAFC sekretariaadile XI lisas sätestatud kalapüügi seirekeskuse märgistust. Kalapüügi seirekeskuse märgistus on osa kokkulepitud varutoimingutest ja seda kasutatakse olukordades, kus laeva kapten ei saa täita aruandlusnõudeid kas laeva pardal esinevate tehniliste probleemide või laeva ja selle kalapüügi seirekeskuse vaheliste sideprobleemide tõttu. Kalapüügi seirekeskuse märgistust võib kasutada ka olukordades, kui sideprobleemid kalapüügi seirekeskuse ja NEAFC sekretariaadi vahel põhjustavad andmevahetuse hilinemist. Kalapüügi seirekeskuse märgistus näitab, et kalapüügi seirekeskus on pärast raporti individuaalset hindamist ja kinnitamist aidanud kapteni nimel kalalaeval raportit esitada.

8.Iga kord, kui on edastatud elektrooniline raport või sõnum, võivad liikmesriigid, EFCA ja komisjon nõuda NEAFC sekretariaadilt tagasiside sõnumit X lisas kehtestatud vormingus.

9.Kõiki artiklite 14, 15 ja 16 kohaselt edastatud teateid ja sõnumeid käsitletakse konfidentsiaalselt.

Artikkel 18 
Üldine saagi- ja püügikoormusaruandlus

1.Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 lõikele 2 teatab iga liikmesriik komisjonile elektrooniliselt enne iga kuu 15. kuupäeva nende lipu all sõitvate laevade poolt eelmisel kuul reguleeritavas piirkonnas, kolmandate riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades ja konventsiooni ala liidu vetes püütud kalavarude kogused.

2.Komisjon kogub lõikes 1 osutatud andmed kõigi liikmesriikide kohta ja edastab NEAFC sekretariaadile NEAFC poolt heaks kiidetud nõuete kohaselt igakuise statistika liidu esialgsete püügiandmete kohta.

4. jagu 
Ühine inspekteerimine ja järelevalve

Artikkel 19 
Inspekteerimise ja järelevalve üldsätted

1.EFCA koordineerib NEAFC-süsteemi raames liidu inspekteerimis- ja järelevalvetegevust, sealhulgas tegevusi, mis tehakse 5. jaos osutatud sadamariigi kontrollimeetmete raames. Ta võib asjaomaste liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerides koostada määruse (EL) 2019/473 artiklis 2 osutatud ühiskasutuskava liidu osalemiseks NEAFC-süsteemis järgnevaks aastaks.

2.Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad püügitegevusega reguleeritavas piirkonnas, võtavad NEAFC-süsteemi hõlpsamaks rakendamiseks vajalikud meetmed, eelkõige seoses vajalike inim- ja materiaalsete ressurssidega ning seoses nende ressursside kasutamise perioodide ja vöönditega.

3.Kui mingil ajal osaleb reguleeritavas piirkonnas reguleeritud kalavarude püügitegevuses rohkem kui kümme liidu kalalaeva, tagavad EFCA ja komisjon, et sel ajal viibib reguleeritavas piirkonnas inspekteerimislaev või et on sõlmitud kokkulepe mõne teise konventsiooniosalisega inspekteerimislaeva kohaloleku tagamiseks.

4.Liikmesriik tagab, et inspekteerimine viiakse läbi mittediskrimineerival viisil ja kooskõlas NEAFC-süsteemiga. Inspekteerimiste arv oleneb laevastiku suurusest ja seejuures võetakse arvesse reguleeritavas piirkonnas veedetud aega. Inspekteerimisel tagatakse kõigi konventsiooniosaliste võrdne kohtlemine reguleeritavas piirkonnas tegutsevate kalalaevadega.

Artikkel 20 
NEAFC inspektorid

1.Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on luba kalastada reguleeritavas piirkonnas, määravad inspekteerimise ja järelevalve teostamiseks NEAFC-süsteemi juurde inspektorid (edaspidi „NEAFC inspektorid“).

2.Liikmesriik annab igale NEAFC inspektorile XII lisas sätestatud vormi kohase isikut tõendava eridokumendi.

3.NEAFC inspektor kannab isikut tõendavat eridokumenti kaasas ja esitab selle kalalaeva pardale asudes.

4.NEAFC inspektorid väldivad jõu kasutamist, välja arvatud juhul, kui on tegu õigustatud enesekaitsega. Kalalaeva pardal inspekteerides ei kanna NEAFC inspektorid tulirelvi.

5.NEAFC inspektorid püüavad nii vähe kui võimalik häirida kalalaeva või selle tegevust ja tööd seoses pardal oleva saagiga, välja arvatud siis ja sel määral, kui seda on vaja nende kohustuste täitmiseks.

6.Liikmesriik tagab, et teiste konventsiooniosaliste NEAFC inspektoritel võimaldatakse inspekteerimine tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal.

Artikkel 21 
Kontrolli- ja inspekteerimisvahendid

1.Liikmesriigid annavad oma NEAFC inspektorite käsutusse piisavad vahendid järelevalve- ja inspekteerimisülesannete täitmiseks ning määravad NEAFC-süsteemi jaoks inspekteerimislaevad ja õhusõidukid.

2.Iga aasta 1. detsembriks esitavad liikmesriigid EFCA-le järgmise teabe:

(a)NEAFC inspektorite nimed ja kordumatud numbrid, sealhulgas nende e-posti aadress, ning

(b)kõnealusel aastal NEAFC-süsteemile määratud inspekteerimislaevad ning õhusõidukite tüübid ja nende identifitseerimisandmed (registreerimisnumber, nimi, raadiokutsung ja e-posti aadressid).

3.EFCA kogub iga aasta 1. jaanuariks kokku lõikes 2 osutatud teabe ja saadab selle NEAFC sekretariaadile ning koopia komisjonile.

4.Liikmesriigid teatavad kõigist muudatustest lõikes 2 osutatud teabes EFCA-le, kes omakorda teatab sellest NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile.

5.Lõigetes 2 ja 4 osutatud teave esitatakse elektrooniliselt XIII lisas sätestatud vormingus.

6.NEAFC-süsteemi juurde määratud inspekteerimislaevadel, mille pardal on NEAFC inspektorid, samuti selle laeva poolt kasutataval pardaleminekuks kasutataval laeval on XIV lisas esitatud NEAFC kontrollisignaal. NEAFC-süsteemi juurde määratud õhusõidukitele on selgelt märgitud nende rahvusvaheline raadiokutsung.

7.Liikmesriigid ja EFCA teavitavad NEAFC sekretariaati NEAFC-süsteemi juurde määratud inspekteerimislaevade ja õhusõidukite kasutuselevõtust NEAFC veebisaidi turvalises osas või XV lisas sätestatud viisil.

8.Liikmesriigid edastavad lõikes 7 osutatud teabe ka EFCA-le, kes koordineerib kõiki NEAFC-süsteemi juurde määratud inspekteerimislaevade ja õhusõidukite kasutuselevõtmisi liidus ning peab arvestust nende kohustuste alguse ja lõpetamise kuupäeva ja kellaaja kohta.

Artikkel 22 
Järelevalvemenetlus

1.Järelevalve põhineb NEAFC inspektorite visuaalsel vaatlusel või NEAFC-süsteemi juurde määratud laevalt või õhusõidukilt muul viisil tehtud järelevalvel.

2.NEAFC inspektorid täidavad järelevalvearuande vastavalt XVI lisa 1. osale ja esitavad selle koopia EFCA-le.

3.Inspekteeriv liikmesriik ja EFCA edastavad viivitamata kõigi järelevalvearuannete andmed elektroonilises vaatlusaruandes XVI lisa 2. osa kohases vormingus konventsiooniosalisele, kellele asjaomane kalalaev kuulub, ja NEAFC sekretariaadile, saates koopia EFCA-le. Kõik järelevalve käigus salvestatud kujutised edastatakse taotluse korral konventsiooniosalisele, kellele asjaomane kalalaev kuulub.

Artikkel 23 
Merel toimuv inspekteerimismenetlus

1.NEAFC inspektorid ei lähe laeva pardale enne sellest laevale raadio teel ette teatamata või laevale rahvusvahelises signaalkoodis asjakohast signaali andmata; nad edastavad ka inspekteerimisaluse identifitseerimisandmed. Sellise teate kättesaamise kohta ei ole vaja saada kinnitust.

2.NEAFC inspektoritel on õigus läbi vaadata kalalaeva kõik olulised osad, tekid ja ruumid, saak (töödeldud või töötlemata), võrgud ja muud püügivahendid, varustus ja kõik asjakohased dokumendid, mida nad peavad vajalikuks NEAFC vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmete täitmise kontrolli eesmärgil, samuti on neil õigus küsitleda kaptenit või tema määratud isikut.

3.Kalalaevalt, mille pardale minnakse, ei nõuta peatumist või manööverdamist kalastamise, püügivahendite vettelaskmise või pardalehiivamise ajal. NEAFC inspektorid võivad nõuda püügivahendite pardalehiivamise peatamist või edasilükkamist seni, kuni nad on jõudnud laeva pardale, kui selline korraldus on antud 30 minuti jooksul alates sellest, kui kalalaev on saanud lõikes 1 osutatud eelteate.

4.NEAFC inspektorid võivad anda kalalaevale korralduse lükata edasi oma sisenemine reguleeritavasse piirkonda või sealt väljumine kuni kuueks tunniks alates ajast, mil kalalaev edastas artikli 14 lõike 1 punktides b ja g osutatud raportid.

5.Inspekteerimine kestab maksimaalselt neli tundi või seni, kuni võrk on välja tõmmatud ning võrk ja saak üle vaadatud, olenevalt sellest, kumb kestab kauem. Juhul aga, kui NEAFC inspektorid teatavad rikkumisest, võivad nad jääda pardale ajaks, mis on vajalik artikli 34 lõike 1 punktis b osutatud meetmete lõpuleviimiseks.

6.Erijuhtudel, olenevalt kalalaeva suurusest ja pardal olevast kalakogusest, võib inspekteerimine kesta lõikes 5 sätestatust kauem. Sellisel juhul ei jää NEAFC inspektorid kalalaeva pardale mingil juhul kauemaks, kui on vaja inspekteerimise lõpuleviimiseks. Lõikes 5 sätestatud ajalise piirangu ületamise põhjused märgitakse inspekteerimisraportisse.

7.Teise konventsiooniosalise kalalaeva pardale ei lähe korraga rohkem kui kaks NEAFC inspektorit.

8.Inspekteerimise läbiviimisel võivad NEAFC inspektorid nõuda kaptenilt vajaliku abi osutamist.

9.NEAFC inspektorid ei takista pardale tulekul ega kontrolli ajal kaptenil sidepidamist oma lipuriigi asutustega.

10.Inspekteerimisalused manööverdavad kalalaevast turvalises kauguses kooskõlas hea merepraktikaga.

11.NEAFC inspektorid dokumenteerivad iga inspekteerimise, täites inspekteerimisraporti XVII lisas kehtestatud vormingus. Kapten võib teha märkusi inspekteerimisraporti kohta ning NEAFC inspektorid kirjutavad sellele inspekteerimise lõpetamisel alla. NEAFC inspektorid annavad kalalaeva kaptenile inspekteerimisraporti koopia.

12.NEAFC inspektorid edastavad EFCA-le viivitamata iga inspekteerimisraporti koopia ja laadivad inspekteerimisraportis esitatud teabe viivitamata üles NEAFC veebisaidi turvalisse ossa. Iga inspekteerimisraporti originaal või kinnitatud koopia saadetakse nõudmise korral konventsiooniosalisele, kellele inspekteeritud kalalaev kuulub.

Artikkel 24 
Liidu kalalaeva kapteni kohustused merel toimuva inspekteerimise ajal

Liidu kalalaeva kapten teeb järgmist:

(a)lubab nõuetekohaselt teavitatud NEAFC inspektoritel inspekteerida olenemata sellest, milline konventsiooniosaline inspektoritest teavitas;

(b)hõlbustab NEAFC inspektorite kohest ja ohutut pardaleminekut ja pardalt lahkumist, võimaldades neil kasutada XVIII lisas kirjeldatud viisil ehitatud ja kasutatavat laevatreppi;

(c)tagab mehhaanilise tõstuki kasutamise korral, et tõstukit teenindavad seadmed kuuluvad tüüpi, mis on saanud pädevate asutuste tüübikinnituse. Need peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on tagatud inspektorite ohutu pardaletulek ja sealt lahkumine, sealhulgas ohutu pääsu tõstukilt laevatekile ja tagasi. Tõstuki juures tekil hoitakse XVIII lisa nõuetele vastavat laevatreppi, et seda saaks vajaduse korral kiiresti kasutada;

(d)teeb koostööd ja aitab kaasa kalalaeva inspekteerimisele, mida viiakse läbi vastavalt käesolevale määrusele, ei takista, ähvarda ega sega NEAFC inspektoreid nende ülesannete täitmisel ning tagab nende turvalisuse;

(e)võimaldab NEAFC inspektoritel pidada sidet lipuriigi ja inspekteeriva konventsiooniosalise ametiasutustega;

(f)võimaldab juurdepääsu kõigile kalalaeva osadele, tekkidele ja ruumidesse, saagile (töödeldud või töötlemata), võrkudele ja muudele püügivahenditele, varustusele ning kogu asjakohasele teabele või kõigile dokumentidele, mida inspektor peab vajalikuks üle vaadata kooskõlas artikli 23 lõikega 2;

(g)esitab NEAFC inspektorite nõudmisel dokumentide koopiad ning

(h)võimaldab NEAFC inspektoritele sobivad tingimused, sealhulgas vajaduse korral toidu ja majutuse, kui inspektorid jäävad laeva pardale vastavalt artikli 37 lõikele 3.

5. jagu 
Konventsiooniosalistele kuuluvate kolmandate riikide kalalaevade kontroll sadamariigis

Artikkel 25 
Kohaldamisala

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse liikmesriikide sadamate kasutamise suhtes selliste kalalaevade poolt, mille pardal on teise konventsiooniosalise lipu all sõitvate kalalaevade poolt konventsiooni alal püütud kalavarud, mida ei ole eelnevalt üheski sadamas lossitud või ümber laaditud. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse ka liidu kalalaevade kaptenite või nende esindaja suhtes, kes kavatsevad külastada teise konventsiooniosalise sadamat, kui laeva pardal on konventsiooni alal püütud kalavarud, mida ei ole varem sadamas lossitud ega ümber laaditud.

Artikkel 26 
Sadamariigi meetmeid käsitleva FAO kokkuleppe kohaldamine

1.Ilma et see piiraks käesolevas jaos sisalduvate muude sätete kohaldamist, kohaldatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2009. aasta kokkuleppe (mis käsitleb sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks 49 (edaspidi „FAO PSMA“)) sätteid mutatis mutandis sadamariigi kontrolli miinimumstandardina artiklis 25 osutatud kalalaevade suhtes.

2.Liikmesriigid teevad koostööd FAO PSMA tõhusal rakendamisel ja käesolevas jaos osutatud NEAFC-süsteemi rakendamisega seotud teabe vahetamisel.

Artikkel 27 
Määratud sadamad

1.Liikmesriigid määravad sadamad ja edastavad nende loetelu komisjonile, kus laevad, mille pardal on teise konventsiooniosalise lipu all sõitvate kalalaevade poolt konventsiooni alal püütud kalavarud ja mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, võivad tegeleda lossimise ja ümberlaadimisega või kasutada sadamateenuseid. Loetelu sisaldab XIX lisas nimetatud teavet ja see saadetakse komisjonile vähemalt 15 päeva enne selle jõustumist.

2.Liikmesriigid saadavad kõik nimekirja muudatused komisjonile 15 päeva enne muudatuste jõustumist.

3.Komisjon teavitab NEAFC sekretariaati viivitamata neist sadamatest ja nimekirja mis tahes muudatustest.

4.Artiklis 25 osutatud kalalaevadel on lubatud tegeleda lossimise ja ümberlaadimisega ning kasutada sadamateenuseid ainult määratud sadamates.

Artikkel 28 
Eelteade enne sadamasse sisenemist 

1.Kalalaevade kaptenid või nende esindajad, kelle laeva pardal on artiklis 25 osutatud kala ja kes kavatsevad liidu sadamasse siseneda, ning liidu kalalaevade kaptenid või nende esindajad, kelle laevade pardal on konventsiooni alal püütud kalavarud ja kes kavatsevad siseneda teise konventsiooniosalise sadamasse, teatavad sellest sadamariigi pädevatele asutustele hiljemalt kolm tööpäeva enne eeldatavat saabumisaega. Sadamaliikmesriik võib kehtestada muu etteteatamisaja, võttes eelkõige arvesse püütud kala töötlemise viisi või vahemaad püügikohtade ja oma sadamate vahel. Sellisel juhul teavitab sadamaliikmesriik sellest viivitamata komisjoni, kes teavitab sellest kohe NEAFC sekretariaati.

2.Lõikes 1 osutatud eelteade tehakse NEAFC veebisaidi kaudu, täites XX lisas esitatud sadamariigi kontrolli (PSC) vormi, mille A osa on nõuetekohaselt täidetud järgmiselt:

(a)vormi PSC 1 kasutatakse juhul, kui laeva pardal on oma püütud saak;

(b)vormi PSC 2 kasutatakse juhul, kui laev on tegelenud ümberlaadimisega, esitades eraldi teabe iga kalalaeva kohta, millelt saak ümber laaditi.

3.Kui NEAFC veebisaidil ei ole võrguühendust, saadetakse lõikes 1 osutatud eelteade e-posti või faksi teel.

4.Lõikes 1 osutatud eelteate saatja võib selle tühistada, teavitades selle sadama pädevaid asutusi, mida laeva kapten kavatses kasutada, hiljemalt 24 tundi enne teatatud eeldatavat sadamasse saabumise aega. Sadamaliikmesriigid võivad tühistamiseks kehtestada muu teavitamisperioodi. Sellisel juhul teavitab liikmesriik sellest viivitamata komisjoni, kes teavitab sellest kohe NEAFC sekretariaati.

5.Sadamaliikmesriigi pädev asutus edastab lõigetes 1 ja 3 osutatud teadete koopia viivitamata NEAFC sekretariaadile, asjaomase kalalaeva lipuriigile ja, kui kalalaev on osalenud ümberlaadimises, kalalaeva enda lipuriigile ja nende laevade lipuriigile või lipuriikidele, millelt saak ümber laaditi.

Artikkel 29 
Luba lossida, ümberlaadida ja kasutada sadamat muul viisil

1.Sadamaliikmesriigid tagavad, et pärast seda, kui neile on edastatud artikli 28 kohane teade, täidab/täidavad lossimist või ümberlaadimist kavatseva kalalaeva lipuriik, või kui kalalaev on väljaspool sadamat ümberlaadimisega tegelenud, doonorlaevade lipuriik/lipuriigid, sadamariigi kontrolli vormi B osa, et kinnitada või jätta kinnitamata järgmist:

(a)kalalaevadel, kes deklareerisid kalapüügi, oli piisavalt kvoote deklareeritud kalaliikide püüdmiseks;

(b)pardal olevatest kalakogustest on nõuetekohaselt aru antud ja need on arvesse võetud kõigi püügi piirnormide või püügikoormuse piirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada;

(c)kalalaevadel, kes deklareerisid kalapüügi, oli luba püüda kala deklareeritud piirkondades;

(d)kalalaeva asumine deklareeritud püügipiirkonnas on kontrollitud laevaseiresüsteemi andmetega.

2.Kalalaeva kapten ei alusta lossimist ega ümberlaadimist ega kasuta sadamateenuseid enne, kui sadamaliikmesriigi pädevad asutused on andnud loa, täites NEAFC veebisaidi kaudu nõuetekohaselt PSC-vormi C osa, ning eelteates (PSC1 või PSC2) teatatud eeldatav saabumisaeg on möödunud. Selline luba antakse alles pärast seda, kui lipuriigilt on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Sadamaliikmesriigi pädeva asutuse loal võib lossimist või ümberlaadimist ja muude sadamateenuste kasutamist alustada siiski enne eeldatava saabumisaja möödumist.

3.Erandina lõikest 2 võib sadamaliikmesriik anda loa kogu saagi või selle osa lossimiseks ilma lõikes 1 nimetatud kinnituseta lipuriigilt järgmistel tingimustel:

(a)asjaomast kala hoitakse pädeva asutuse kontrolli all olevas laos ning

(b)asjaomane kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus, ning

(c)kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamaliikmesriigi pädev asutus kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma riigi eeskirjade kohaselt.

4.Lossimiseks, ümberlaadimiseks ja muude sadamateenuste kasutamiseks ei anta luba juhul, kui sadamaliikmesriik saab selgeid tõendeid, et pardal olev saak on püütud vastuolus nõuetega, mida konventsiooniosaline kohaldab oma riigi jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas.

5.Sadamaliikmesriigi pädevad asutused teatavad laeva lipuriigile ja NEAFC sekretariaadile viivitamata oma otsusest selle kohta, kas laeva kaptenile või tema esindajale anti või ei antud luba lossida, ümberlaadida või muid sadamateenuseid kasutada, täites selleks nõuetekohaselt PSC-vormi C osa.

Artikkel 30 
NEAFC sadamainspektorid ja ametnikud

1.Inspekteerimist teevad liikmesriikide volitatud ametnikud, kellel on asjakohased teadmised konventsiooni raames antud soovituste kohta

2.Sadamaliikmesriigi nõusolekul võib komisjon kutsuda teiste NEAFC konventsiooni osaliste inspektoreid liituma sadamaliikmesriigi inspektoritega ning jälgima inspekteerimist.

3.Iga aasta 1. detsembriks esitavad sadamaliikmesriigid EFCA-le järgmise teabe:

(a)NEAFC sadamariigi kontrollisüsteemi raames inspekteerimiseks volitatud NEAFC sadamainspektorite nimed ja andmed XIII lisas esitatud vormingu kohaselt;

(b)lossimist, ümberlaadimist ja muude sadamateenuste kasutamist lubavate ametnike nimed ja andmed.

4.EFCA kogub iga aasta 1. jaanuariks kokku lõikes 3 osutatud teabe ja saadab selle NEAFC sekretariaadile ning koopia komisjonile.

5.Liikmesriigid teatavad kõigist muudatustest lõikes 3 osutatud nimekirjades EFCA-le, kes omakorda edastab need viivitamata NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile.

Artikkel 31 
Inspekteerimine sadamas

1.Artikli 19 lõikes 1 osutatud ühise inspekteerimise ja järelevalve süsteemi raames tagavad liikmesriigid, et artikli 25 kohaldamisalasse kuuluvate kalalaevade inspekteerimine sadamas põhineb ühtlustatud riskihindamise metoodikal, mis on kehtestatud koostöös EFCAga ja selle koordineerimisel, võttes arvesse XXI lisas esitatud üldsuuniseid.

2.Riskihindamise ja vajaduse korral inspekteerimise jaoks tagavad liikmesriigid pärast artiklis 28 osutatud eelteate saamist, et NEAFC sadamainspektorid hindavad kõnealune laeva poolt ühe aasta jooksul enne kavandatud lossimist NEAFC sekretariaadile edastatud elektroonilise püügipäeviku ja laevaseiresüsteemi andmeid reguleeritavas piirkonnas toimunud kogu püügitegevuse kohta. Ümberlaadimise korral hinnatakse ka doonorlaevade andmeid.

3.Iga liikmesriik inspekteerib oma sadamates artikli 25 kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude puhul igal aastal vähemalt 5 % värske kala ja vähemalt 7,5 % külmutatud kala lossimisest või ümberlaadimisest. Kui kalalaev lossib või laadib ümber nii värsket kui ka külmutatud kala, loetakse sellise laeva inspekteerimine mõlema kalatüübi inspekteerimise arvestusse.

4.Liikmesriigid tagavad, et inspekteerimine toimub ausalt, läbipaistvalt ja diskrimineerimata ning ühegi laeva käitajaid ei seata ebasoodsamasse olukorda.

5.Liikmesriigid tagavad, et inspekteerimise käigus inspektorid:

(a)uurivad laeval kõiki asjakohaseid alasid, et kontrollida vastavust kaitse- ja majandamismeetmetele;

(b)teevad kõik selleks, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks ja et tagada laeva võimalikult vähene häirimine inspekteerimise käigus ning et hoida ära kala kvaliteedi halvenemine;

(c)ei takista kaptenil sidepidamist oma lipuriigi ametiasutustega;

(d)kontrollivad, kas laeva pardal olevad laeva identifitseerimisdokumendid ja teave laeva omaniku kohta on tõesed, täielikud ja korrektsed, sh asjakohaste kontaktide kaudu laeva lipuriigiga või vajaduse korral rahvusvaheliste laevaregistritega;

(e)kontrollivad, kas laeva lipp ja märgistus (nt nimi, pardanumber, IMO number, rahvusvaheline raadiokutsung ja muud märgistused, peamised mõõdud) on kooskõlas dokumentides sisalduvate andmetega;

(f)kontrollivad, kas püügitegevuse ja sellega seotud tegevuse load on tõesed, täielikud, korrektsed ja kooskõlas teabega, mis on esitatud vastavalt artiklile 28;

(g)vaatavad läbi kõik muud laeva pardal olevad asjaomased dokumendid ja sissekanded, sh elektroonilised dokumendid ja lipuriigi või asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni laevaseiresüsteemi andmed. Asjaomased dokumendid võivad olla logiraamatud, püügi-, ümberlaadimis- ja müügidokumendid, laevapere nimekiri, lastiplaanid ja joonised, kalatrümmide kirjeldused ning dokumendid, mis on nõutavad vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile 50 ;

(h)vaatavad läbi kõik pardal olevad asjaomased püügivahendid, sh silma alt ära pandud püügivahendid, ja nende juurde kuuluvad seadmed, ning kontrollivad, kas need vastavad lubades ettenähtud tingimustele. Püügivahendeid kontrollitakse ka selleks, et veenduda, et võrgusilma suurus ja võrguniit, seadmed ja lisad, võrkude, mõrdade, tragide mõõdud ja konfiguratsioon, õngekonksude suurus ja arv on kooskõlas kehtivate eeskirjadega ja et märgistused vastavad nendele, mida laeval on lubatud kasutada;

(i)teevad kindlaks, kas pardal olev kala on püütud kehtivate lubade kohaselt;

(j)jälgivad kogu maha- või ümberlaadimist ja teevad ristkontrolli, võrreldes lossimise eelteates osutatud kalakoguseid ja lossitud või ümberlaaditud kalakoguseid liikide kaupa;

(k)vaatavad üle kalad, sh valimi võtmise teel, et määrata kindlaks kalade kogus ja saagi koostis. Seda tehes võivad inspektorid avada mahuteid, kuhu kala on pakendatud, ja liigutada saaki või mahuteid, et teha kindlaks kalatrümmide rikkumatust. Selline läbivaatus võib hõlmata tooteliigi inspekteerimist ja nominaalkaalu kindlaksmääramist;

(l)kui lossimine või ümberlaadimine on lõpetatud, kontrollivad üle ja märgivad üles pardale jäävad kalakogused liikide kaupa;

(m)hindavad, kas on selgeid tõendeid selle kohta, et laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist püüki toetava tegevusega;

(n)annavad laeva kaptenile inspekteerimise tulemusi, sh võimalikke soovituslikke meetmeid sisaldava raporti, millele kirjutavad alla nii inspektor kui ka kapten. Kapteni allkiri raportil tõendab ainult seda, et ta on saanud raporti koopia. Kaptenile antakse võimalus lisada raportile oma märkusi või vastuväiteid ja võtta vajaduse korral ühendust lipuriigi asjaomaste asutustega, eriti kui kaptenil on tõsiseid raskusi raporti sisust arusaamisega; ning

(o)korraldavad võimaluse ja vajaduse korral asjaomaste dokumentide tõlkimise.

6.Liikmesriigid hõlbustavad suhtlemist laeva kapteni või laevapere vanemliikmetega, sh tagades võimaluse ja vajaduse korral, et inspektoriga on kaasas tõlk.

7.Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud inspekteerimismenetluse nõuetele.

Artikkel 32 
Käitajate kohustused merel toimuva inspekteerimise ajal 

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks rakendusmääruse (EL) 404/2011 artiklis 113 sätestatud üldistele kohustustele.

2.Inspekteeritava kalalaeva kapten või, kui see on asjakohane, kapteni esindaja täidab rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklis 114 sätestatud kohustusi ja asjakohasel juhul käesoleva määruse artiklis 24 sätestatud kohustusi.

Artikkel 33 
Inspekteerimisraportid

1.Iga sadamas toimuv NEAFC tehtud inspekteerimine dokumenteeritakse, täites XXII lisas sätestatud sadamariigi kontrolli inspekteerimisraporti (vorm PSC 3).

2.Kalalaeva kapten võib inspekteerimisraportile lisada oma märkused ning sellele kirjutavad inspekteerimise lõpus alla nii inspektor kui ka kapten. Kalalaeva kaptenile või tema esindajale antakse inspekteerimisraporti koopia.

3.Sadamaliikmesriigi ametiasutused tagavad, et iga inspekteerimisraporti koopia edastatakse viivitamata inspekteeritud kalalaeva lipuriigile, doonorlaevade lipuriigile või -riikidele, kui laev osales ümberlaadimises, ning NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le. Iga inspekteerimisraporti originaal või kinnitatud koopia saadetakse nõudmise korral inspekteeritud kalalaeva lipuriigile.

4.Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes võtavad vastu käesoleva artikli kohased inspekteerimisraportid.

6. jagu 
Rikkumised

Artikkel 34 
Rikkumismenetlused

1.Kui inspektorid teatavad kalalaeva mis tahes püügitegevusega seotud rikkumisest ja püügitegevusest, mis on vastuolus NEAFC poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmetega, teevad nad järgmist:

(a)kannavad asjaomase rikkumise artikli 22 lõikes 3, artikli 23 lõikes 11 või artikli 33 lõikes 1 osutatud aruandesse;

(b)dokumenteerivad rikkumisega seotud tõendid, mida nad vajalikuks peavad;

(c)võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada tõendite turvalisus ja järjepidevus järgnevaks inspekteerimiseks sadamas. Inspektor võib kinnitada kindlalt tähised neile püügivahendite osadele, mille puhul ta leiab, et need on või olid vastuolus kohaldatavate meetmetega, ning

(d)püüavad viivitamata võtta ühendust inspekteeriva liikmesriigi ametiasutustega ja EFCAga.

2.Inspekteeriv liikmesriik või EFCA, kui inspekteerimist või järelevalvet teostab viimane, edastab kirjalikult ja elektrooniliselt rikkumise üksikasjad inspekteeritud laeva lipuriigi määratud asutusele ning komisjonile ja EFCA-le võimaluse korral esimese tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise algust. Kui see on asjakohane, edastab inspekteeriv liikmesriik või EFCA tulemused ka sellele konventsiooniosalisele, kelle vetes rikkumine aset leidis, ning riigile, mille kodanik laevakapten on.

3.Inspekteeriv liikmesriik või EFCA saadab viivitamata järelevalve- või inspekteerimisraporti originaali koos kõigi tõendavate dokumentidega inspekteeritud kalalaeva lipuriigi pädevatele asutustele ning saadab koopia NEAFC sekretariaadile, komisjonile ja EFCA-le.

Artikkel 35 
Järelmeetmed väidetava rikkumise korral 

1.Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes võtavad vastu tõendid rikkumise kohta. Määratud pädevad asutused, keda on teavitatud nende liikmesriigi kalalaeva toime pandud rikkumisest, võtavad viivitamata meetmeid, et võtta vastu ja kaaluda tõendeid rikkumise kohta ning viia läbi edasine uurimine, mis on vajalik rikkumise järelmeetmete võtmiseks, ning inspekteerivad võimaluse korral asjaomast kalalaeva.

2.Liikmesriigid võtavad teiste NEAFC-süsteemi kuuluvate konventsiooniosaliste NEAFC inspektorite koostatud aruandeid arvesse ja võtavad nende põhjal meetmeid samadel alustel kui oma inspektorite aruannete puhul. Liikmesriigid teevad omavahel ja teiste konventsiooniosalistega koostööd, et hõlbustada kohtu- või muid menetlusi, mis tulenevad NEAFC-süsteemi raames tegutsenud inspektori esitatud aruandest.

Artikkel 36 
Rasked rikkumised 

Käesolevas määruses käsitatakse kalavarude suhtes raskete rikkumistena järgmisi rikkumisi:

(a)kalapüük ilma lipuriigi välja antud kehtiva loata;

(b)kalapüük ilma kvoodita või pärast kvoodi ammendumist;

(c)keelatud püügivahendite kasutamine;

(d)suured ebatäpsused reguleeritavate kalavarude saagi registreerimisel;

(e)korduv artiklite 14 ja 16 või reguleeritud ressursside puhul artikli 15 rikkumine;

(f)lossimine või ümberlaadimine sadamas, mis ei ole artikli 27 kohaselt määratud sadam;

(g)artikli 28 lõigetes 1–4 kehtestatud nõuete täitmata jätmine;

(h)lossimine või ümberlaadimine ilma sadamariigi loata või enne eelteatatud eeldatavat saabumisaega ilma sadamariigi loata, nagu on osutatud artiklis 29;

(i)inspektorite takistamine nende kohustuste täitmisel;

(j)sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud;

(k)kalalaeva pardatähise, identifitseerimis- või registreerimisandmete võltsimine või varjamine;

(l)uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

(m)korduvad rikkumised, mida nende kogumis käsitatakse kaitse- ja majandamismeetmete tõsise eiramisena;

(n)osalemine ümberlaadimises või ühistes püügioperatsioonides koos konventsiooniga ühinemata riigi laevadega, millele NEAFC ei ole andnud aktiivset koostööd tegeva konventsiooniga ühinemata riigi staatust;

(o)artikli 47 lõikes 1 osutatud loetelusse kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade varustamine toiduainete ja kütusega või neile muude teenuste osutamine.

Artikkel 37 
Järelmeetmed raskete rikkumiste korral 

1.Kui inspektor leiab, et on selgelt põhjust uskuda, et kalalaeva kapten või käitaja on toime pannud raske rikkumise, teatab inspektor sellest rikkumisest viivitamata inspekteeriva liikmesriigi pädevatele asutustele, komisjonile ja EFCA-le. Inspekteeriv liikmesriik või EFCA, juhul kui kontrolli teostas viimane, edastab kõnealuse teabe viivitamata NEAFC sekretariaadile, laeva lipuriigi pädevatele asutustele ja, kui see on asjakohane, doonorlaevade lipuriigile või -riikidele, kui inspekteeritav laev osales ümberlaadimises.

2.Tõendite säilitamiseks võtab inspektor kõik vajalikud meetmed, et tagada nende turvalisus ja järjepidevus, samal ajal võimalikult vähe laeva ja selle tegevust häirides.

3.Kui inspekteerimine toimub reguleeritavas piirkonnas merel, on inspektoril õigus jääda kalalaeva pardale selleks ajaks, mis on vajalik teabe andmiseks laeva lipuriigiks oleva konventsiooniosalise poolt nõuetekohaselt volitatud inspektorile, või seni, kuni lipuriigiks olevalt konventsiooniosaliselt tulnud vastuses nõutakse inspektori lahkumist kalalaevalt.

Artikkel 38 
Järelmeetmed liidu kalalaeva raskete rikkumiste korral

1.Lipuliikmesriigid vastavad artikli raske rikkumise teatele viivitamata ja tagavad, et nõuetekohaselt volitatud inspektor kontrollib asjaomast kalalaeva rikkumise suhtes 72 tunni jooksul.

2.Pärast seda, kui lipuliikmesriik on saanud lõike 1 ja artikli 37 lõikes 1 osutatud teate inspekteerimise tulemuste kohta, nõuab lipuliikmesriik, kui see on tõendite alusel vajalik, et kalalaev suunduks viivitamata kõnealuse lipuliikmesriigi määratud sadamasse põhjalikuks inspekteerimiseks kõnealuse liikmesriigi alluvuses ja mille juures osaleb NEAFC inspektor mis tahes muust konventsiooniosalisest riigist, kes soovib inspekteerimises osaleda. 

3.Lipuliikmesriik võib volitada inspekteerivat riiki tooma asjaomase kalalaeva viivitamata sadamasse, mille on määranud kõnealune lipuliikmesriik.

4.Kui kalalaeva sadamasse ei kutsuta, peab lipuliikmesriik esitama õigel ajal nõuetekohase põhjenduse EFCA-le ja komisjonile, kes edastab selle teabe inspekteerivale konventsiooniosalisele ja NEAFC sekretariaadile.

5.Kui kalalaevalt nõutakse suundumist sadamasse lõike 2 või 3 kohaseks põhjalikuks inspekteerimiseks, võib mõne teise konventsiooniosalise NEAFC inspektor minna kõnealuse kalalaeva lipuliikmesriigi nõusolekul kalalaeva pardale ja jääda pardale sadamasse suundumise ajaks ning viibida juures kalalaeva inspekteerimisel sadamas.

6.Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja EFCA-le põhjaliku inspekteerimise tulemustest ja meetmetest, mida nad on rikkumise suhtes võtnud.

Artikkel 39 
Meetmed eeskirjade täitmise tagamiseks

Liikmesriik tagab, et süstemaatiliselt võetakse asjakohaseid meetmeid, sealhulgas riiklike õigusaktidega ette nähtud haldus- ja kriminaalmenetluste algatamine, nende füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, keda kahtlustatakse NEAFC kaitse- ja majandamismeetmete rikkumises.

Artikkel 40 
Aruanded järelevalve- ja inspekteerimistegevuse, rikkumiste ja nende järelmeetmete ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta 

1.Iga aasta 1. veebruariks esitab iga liikmesriik EFCA-le ja komisjonile järgmise teabe:

(a)artiklite 22, 23 ja 31 alusel tehtud inspekteerimiste arv, näidates ära inspekteerimiste arvu inspekteeritud kalalaevade lipuriikide kaupa ning rikkumiste korral kuupäeva ja asjaomase kalalaeva asukoha ning rikkumise laadi;

(b)NEAFC patrullide lennutundide arv ja merel viibitud tundide arv, tähelduste arv vaadeldud laevade lipuriikide kaupa ja nimekiri üksikutest laevadest, mille kohta koostati järelevalvearuanne;

(c)konventsiooniga ühinemata riikide laevadel kontrolli- ja rakendussüsteemi raames merel või asjaomase liikmesriigi sadamates teostatud inspekteerimiste arv, inspekteeritud laevade nimed ja nende lipuriigid, inspekteerimiste kuupäevad, sadamate nimed, kus inspekteeriti, ning selliste inspekteerimiste tulemused;

(d)kui kala lossiti või laaditi ümber pärast kontrolli- ja rakendussüsteemikohast kontrolli, sisaldab aruanne ka artikli 46 kohaselt esitatud tõendeid, ning

(e)menetluse seis seoses NEAFC võetud kaitse- ja majandamismeetmete iga rikkumisega, mis pandi toime eelneval kalendriaastal. Kõnealused rikkumised loetletakse igas järgnevas aruandes, kuni nende menetlemine on lõpetatud vastavalt asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele. Aruandes viidatakse menetluse käigule ja eelkõige sellele, kas juhtum on menetluses, edasi kaevatud või alles uurimisel. Aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult rakendatud sanktsioone või karistusi, märkides eelkõige trahvisummad, konfiskeeritud kala ja/või püügivahendite väärtuse, kirjalikud hoiatused, ning kui ei võetud mingeid meetmeid, siis selle põhjused.

2.Lõikes 1 osutatud teave esitatakse kooskõlas NEAFC poolt vastuvõetud vormidega.

3.EFCA koostab liikmesriikide aruannete ning liidu ühise kontrolli- ja järelevalvekava raames kättesaadava teabe põhjal liidu aruande. EFCA saadab liidu aruande komisjonile iga aasta 20. veebruariks. Komisjon saadab liidu aruande NEAFC sekretariaadile iga aasta 1. märtsiks.

7. jagu 
Konventsiooniga ühinemata riikide kalalaevade suhtes võetavad meetmed nende vastavuse edendamiseks

Artikkel 41 
Kohaldamisala 

Käesolevat jagu kohaldatakse kõigi konventsiooniga ühinemata riikide kalalaevade suhtes, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada konventsiooni ala kalavarusid mõjutavaks püügitegevuseks.

Artikkel 42 
Konventsiooniga ühinemata riikide laevade täheldamine ja tuvastamine

1.Liikmesriigid või EFCA edastavad EFCA-le viivitamata mis tahes teabe konventsiooniga ühinemata riikide laevade kohta, mille puhul on täheldatud või muul viisil tuvastatud, et nad tegelevad kalapüügiga konventsiooni alal, ning saadavad koopia komisjonile. EFCA teavitab viivitamata NEAFC sekretariaati ja kõiki teisi liikmesriike igast talle saadetud vastavast teatest.

2.EFCA või liikmesriik, kes täheldas konventsiooniga ühinemata riigi laeva, püüab viivitamata teavitada kõnealust laeva sellest, et tema puhul on täheldatud või muul viisil kindlaks tehtud püügitegevus konventsiooni alal, ning et tema puhul eeldatakse, et ta eirab NEAFC kaitse- ja majandamismeetmeid, välja arvatud juhul, kui NEAFC on andnud tema lipuriigile aktiivset koostööd tegeva konventsiooniga ühinemata riigi staatuse.

3.Juhul kui täheldatakse või tehakse muul viisil kindlaks, et konventsiooniga ühinemata riigi laev osaleb ümberlaadimises, eeldatakse NEAFC kaitse- ja majandamismeetmete eiramist ka muu konventsiooniga ühinemata riigi laeva suhtes, mille puhul on kindlaks tehtud, et ta osales kõnealuses tegevuses koos eespool nimetatud laevaga.

Artikkel 43 
Inspekteerimine merel

1.NEAFC inspektorid paluvad luba tulla konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva pardale, mille püügitegevust konventsiooni alal on täheldatud või muul viisil kindlaks tehtud, ja seda inspekteerida. Kui laeva kapten annab loa pardaletulekuks ja laeva inspekteerimiseks, dokumenteeritakse inspekteerimine XVII lisas esitatud inspekteerimisraporti koostamisega.

2.NEAFC inspektorid edastavad inspekteerimisraporti koopia viivitamata konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva kaptenile, komisjonile ja EFCA-le. EFCA edastab koopia kohe NEAFC sekretariaadile. Kui aruandes esitatud tõendid seda õigustavad, võtab liikmesriik kooskõlas rahvusvahelise õigusega asjakohased meetmed.

3.Kui laeva kapten ei luba tulla laeva pardale ja seda inspekteerida või ei täida mõnda artikli 24 punktides b–f sätestatud kohustustest, eeldatakse, et konventsiooniga ühinemata riigi laev tegeles ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. NEAFC inspektor teavitab sellest viivitamata EFCAt ja komisjoni. Komisjon teavitab kohe NEAFC sekretariaati.

Artikkel 44 
Sadamasse sisenemine

1.Konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva kapten, kes kavatseb sadamasse siseneda, teatab sellest sadamaliikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt artikli 28 sätetele. Asjaomane sadamaliikmesriik edastab saadud teabe viivitamata laeva lipuriigile ja NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le.

2.Sadamaliikmesriik keelab oma sadamatesse siseneda konventsiooniga ühinemata riigi laevadel, mis ei ole saatnud nõutavat eelteadet sadamasse sisenemise kohta või ei ole esitanud lõikes 1 osutatud teavet.

3.Sadamaliikmesriik edastab otsuse sadamasse sisenemise keelamise kohta viivitamata kõnealuse konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva kaptenile või kapteni esindajale, laeva lipuriigile ja NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le.

Artikkel 45 
Inspekteerimised sadamas

1.Liikmesriigid tagavad, et kõiki konventsiooniga ühinemata riigi laevu, mis sisenevad nende sadamatesse, inspekteeritakse vastavalt artikli 31 lõigetele 4–8. Konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeval ei ole lubatud kala lossida ega ümber laadida enne, kui inspekteerimine on lõpule viidud. Iga inspekteerimine dokumenteeritakse artiklis 33 esitatud inspekteerimisraporti koostamisega.

2.Kui konventsiooniga ühinemata riigi laeva kapten ei täida mõnda artikli 24 punktides b–f sätestatud kohustustest, eeldatakse, et tema laev tegeles ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

3.Sadamaliikmesriik edastab NEAFC sekretariaadile viivitamata teabe kõigi tema sadamates konventsiooniga ühinemata riikide kalalaevadele tehtud inspekteerimiste tulemuste ja edasiste meetmete kohta, saates koopia komisjonile ja EFCA-le.

Artikkel 46 
Lossimine, ümberlaadimine ja sadama kasutamine

1.Konventsiooniga ühinemata riigi laev võib alustada lossimist, ümberlaadimist või sadama muul otstarbel kasutamist alles pärast seda, kui sadamariigi pädeva asutus on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikliga 7 selleks loa andnud.

2.Kui konventsiooniga ühinemata riigi kalalaev on sadamasse sisenenud, keelavad liikmesriigid sellel laeval kalavarude lossimise, ümberlaadimise, töötlemise ja pakendamise ning sadama muude teenuste kasutamise, sh tankimise ja varude täiendamise, hoolduse ja kuivdokiteenused järgmistel juhtudel:

(a)kui laeva on artikli 45 kohaselt inspekteeritud ja selle käigus on selgunud, et pardal on liike, mille suhtes kehtivad NEAFC soovitused, välja arvatud juhul, kui laeva kapten esitab pädevatele asutustele piisavad tõendid selle kohta, et asjaomane kala on püütud väljaspool reguleeritavat piirkonda või kooskõlas kõigi asjakohaste NEAFC soovitustega, või

(b)kui kõnealuse kalalaeva lipuriik või, kui laev osales ümberlaadimises, doonorlaevade lipuriik või -riigid, millelt saak ümber laaditi, ei esita artiklis 29 sätete kohast kinnitust, või

(c)kui kõnealuse laeva kapten ei täida artikli 24 punktides b–f sätestatud mis tahes kohustust või

(d)kui liikmesriigid on saanud selgeid tõendeid selle kohta, et pardal olevad kalavarud on püütud konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, vastuolus kohaldatavate eeskirjadega, või

(e)kui liikmesriikidel on piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomane laev on muul moel osalenud ebaseaduslikus, teatamata ja reguleerimata kalapüügis konventsiooni alal või on toetanud sellist kalapüüki.

3.Lõike 2 kohase keelu kehtestamise korral edastavad liikmesriigid oma otsuse konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva kaptenile või kapteni esindajale ning NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le.

4.Liikmesriigid tühistavad konventsiooniga ühinemata riigi laevale kehtestatud keelu kasutada nende sadamaid üksnes juhul, kui on piisavalt tõendeid, et sadama kasutamise keeld ei olnud piisavalt põhjendatud või oli ekslik või et sellised põhjused enam ei kehti.

5.Kui liikmesriik on lõike 4 kohaselt keelu tühistanud, teatab ta sellest viivitamata neile, kellele saadeti teade vastavalt lõikele 3.

Artikkel 47 
Meetmed laevade suhtes, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade NEAFC nimekirjadesse

1.Liikmesriigid tagavad, et kalalaevade puhul, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade NEAFC ajutistesse (A) või kinnitatud (B) nimekirjadesse, tehakse järgmist:

(a)liikmesriikide sadamatesse sisenemisel inspekteeritakse neid artikli 45 sätete kohaselt;

(b)neile ei anta luba liikmesriikide sadamates lossida ega ümber laadida, või

(c)neile ei anta mingil viisil abi ega lubata neil osaleda liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade, abilaevade, tankimislaevade, emalaevade ja kaubalaevade ümberlaadimisel või ühistes püügioperatsioonides, ning

(d)neid ei varustata toiduainete ja kütusega ega osutata neile muid teenuseid.

2.Lõike 1 punktide b–d sätteid ei kohaldata ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade NEAFC A-nimekirja kantud laevade suhtes juhul, kui NEAFC-le on tehtud soovitus kõnealune laev A-nimekirjast välja jätta.

3.Lisaks lõikes 1 sätestatud meetmetele võtavad liikmesriigid B-nimekirja kantud laevade suhtes järgmised meetmed:

(a)keelavad selliste laevade sisenemise oma sadamatesse ja teatavad sellisest keelust vastavalt artikli 44 lõikele 3;

(b)ei anna sellistele laevadele kalapüügiluba oma riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

(c)keelavad selliste laevade prahtimise;

(d)keelduvad andmast sellistele laevadele luba oma lipu all sõita;

(e)keelavad sellistelt laevadelt pärit kala impordi;

(f)keelavad importijatel, vedajatel ja muudel asjaomastel sektoritel selliste laevade püütud kalandustoodete ümberlaadimise ja nendega kauplemise, ning

(g)koguvad ja vahetavad asjakohast teavet teiste liikmesriikide ja liiduväliste konventsiooniosalistega või koostööd tegevate konventsiooniga ühinemata riikidega eesmärgiga avastada ja kontrollida sellistelt laevadelt pärit kalandustoodete võltsitud impordi-/ekspordisertifikaate ning hoida ära nende kasutamise

4.Lõike 1 punkti d ning lõike 3 punktide a ja d sätteid ei kohaldata juhul, kui konventsiooniosalistel on lubatud tarnida ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevale varusid, kütust või pakkuda muid teenuseid või anda luba sõita nende lipu all pärast seda, kui NEAFC-le on esitatud soovitus, mis põhineb rahuldavatel tõenditel, mis näitavad, et laev on ette nähtud lammutamiseks või et laev määratakse alaliselt ümber muuks kui püügitegevuseks.

 III JAOTIS
TEATAVATE PELAAGILISTE LIIKIDE PÜÜGI SUHTES KOHALDATAVAD MEETMED

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 48 
Kohaldamisala

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat jaotist liidu kalalaevade ja kolmandate riikide kalalaevade suhtes, mis tegutsevad konventsiooni alal liidu vetes ja CECAFi kontrolli alla kuuluvates liidu vetes heeringa (Clupea harengus), makrelli (Scomber scombrus), stauriidide (Trachurus spp.) ja põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) püügiga.

II peatükk
Pelaagiline püük

Artikkel 49
Saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangud pelaagilise püügi laevadele

1.Pelaagilise püügi laeval asuva vee-eraldi varbade vahe peab olema 10 mm. Varvad peavad olema kinni keevitatud. Kui vee-eraldil on varbade asemel avad, ei ületa ava diameeter 10 mm. Enne vee-eraldit olevate liugtorude avade diameeter ei ületa 15 mm.

2.Pelaagilise püügi laeva kapten hoiab pardal alati jooniseid saagi käitlemise ja vette pumpamise võimsuse kohta. Jooniseid ja nende muudatusi kinnitavad lipuliikmesriigi pädevad asutused. Kapten saadab jooniste ja nende muudatuste koopiad lipuliikmesriigi pädevatele kalandusasutustele, kes kontrollivad perioodiliselt jooniste täpsust.

3.Pelaagilise püügi laevadel keelatakse kalade vette tagasi pumpamine allpool nende veeliini, sealhulgas vahemahutitest või jahutatud merevee mahutitest.

4.Kõik veealused vette tagasi pumpamise kohad suletakse pitseeritult. Lipuliikmesriigid võivad siiski anda välja kalapüügiloa kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7, millega lubatakse jätta allpool veeliini asuv vette tagasi pumpamise koht pitseerimata, tingimusel et:

(a)kontrolliasutused saavad jälgida vette tagasi pumpamise koha iga kasutamist elektrooniliste kaugsidevahendite abil, ning

(b)lõikes 2 osutatud kinnitatud joonistel on kirjeldatud vette tagasi pumpamise kohta ja sellega seotud elektroonilisi seirevahendeid.

Artikkel 50
Automaatsete sortimisseadmete kasutamise piirangud

1.Kalalaeva pardal on keelatud selliste seadmete kasutamine, millega on võimalik heeringat, makrelle, stauriide ja põhjaputassuud automaatselt sortida vastavalt nende suurusele.

2.Erandina lõikest 1 on selliste seadmete pardal hoidmine ja kasutamine lubatud tingimusel, et:

(a)kogu saak, mida võib seaduslikult pardal hoida:

i) säilitatakse külmutatuna,

ii) sorteeritud kala külmutatakse kohe pärast sortimist, töötlemist ja pakendamist ning ühtegi sorditud kala ei lasta vette tagasi, välja arvatud kõrvalsaadused, nagu rups või pead, ning

iii) laeval on seadmed paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud kohene külmutamine ja ei ole võimalik mereliike vette tagasi lasta, või

(b)laeva pardal olevad sortimisseadmed on toiteallikast eemaldatud ja pädevad asutused on need enne püügireisi algust pitseerinud, mistõttu sortimissüsteemi ei ole võimalik kasutada enne, kui pädevad asutused plommid eemaldavad, või

(c)kalalaeva pardal on elektroonilised kaugseiresüsteemid, et saaks kontrollida lossimiskohustuse täitmist, või

(d)kalalaeva pardal on vaatleja, kes jälgib lossimiskohustuse täitmist. 

Artikkel 51
Edasiliikumist käsitlevad sätted

Kalalaevade kaptenid muudavad püügipiirkonda, kus nad tegutsevad, mis tahes varasemast püügipiirkonnast, kus üle 10 % artiklis 48 osutatud mis tahes liigi saagist eluskaalu järgi koosneb saagist, mis on asjaomaste kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem.

III peatükk
Erieeskirjad kaalumis- ja töötlemisrajatiste kohta

Artikkel 52
Kaugseire

1.Sadamaliikmesriigid tagavad kaamera- ja sensortehnoloogia abil teostatava järelevalve lossimis- ja töötlemisrajatistes, kus kaalutakse üle 3 000 tonni artiklis 48 osutatud liike aastas.

2.Järelevalvet tehakse lossimis- ja töötlemiskohtades ja -rajatistes ning jälgitakse lossitud kala liikumist kuni kaalumise lõpuni. Seda nõuet ei kohaldata lossitud saagi transportimisel töötlemis- ja kaalumisrajatisse.

3.Kaalumise eest vastutav isik:

(a)võimaldab pädevatel asutustel näha otseedastust ja saada reaalajas juurdepääs seireandmetele ning

(b)säilitab seireandmeid vähemalt kuus kuud ja maksimaalselt kolm aastat ning esitab pädevatele asutustele nende taotluse korral salvestatud andmete koopia.

4.Käesoleva artikli kohaselt saadud andmeid kasutatakse üksnes kalanduskontrolli eesmärgil ja neid ei kasutata füüsiliste isikute tuvastamiseks.

IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 53 
Andmehaldus, isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsus

1.Isikuandmeid, mida on vaja artikli 7 lõike 2, artikli 13, artikli 14 lõike 1, artikli 15 lõike 1, artikli 16 lõike 1 punkti d, artikli 17 lõigete 3–5, artikli 20 lõike 2, artikli 21 lõigete 2–5 ja 7 ja 8, artikli 22 lõigete 2 ja 3, artikli 23 lõigete 11 ja 12, artikli 24 punktide f ja g, artikli 27 lõigete 1 ja 2, artikli 28 lõigete 1 ja 2, artikli 30 lõigete 3 ja 4, artikli 31 lõike 5, artikli 33, artikli 34, artikli 35 lõike 1, artikli 37 lõike 1, artikli 38 lõike 1, artikli 39, artikli 40 lõigete 1 ja 3, artikli 42 lõike 1, artikli 43 lõigete 1 ja 2, artikli 45 lõike 3, artikli 47 lõigete 1 ja 3, artikli 49 lõigete 2 ja 4, artikli 50 lõike 2 punktide c ja d ning artikli 52 kohaldamiseks, koguvad ja töötlevad liikmesriikide ametiasutused, EFCA ja komisjon järgmistel eesmärkidel:

(a)täita kohustust tuvastada asjaomased kontaktpunktid ja vahetada kalandusandmeid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 7 ja 8, 13–19, 21 ja 22, 27–31, 33–35, 37–40, 42–46, 49, 50 ja 52;

(b)teha kalapüügivõimaluste seiret, sealhulgas kvootide kasutamise seiret vastavalt käesoleva määruse artiklile 18;

(c)andmete kinnitamine vastavalt käesoleva määruse artiklile 17;

(d)teha kalapüügi seiret, kontrolli, inspekteerimist ja järelevalvet vastavalt käesoleva määruse artiklitele 19–47, ning

(e)teha järelepärimisi seoses kaebuste, rikkumiste ning kohtu- või haldusmenetlusega vastavalt käesoleva määruse artiklitele 35–40 ja 42–47.

2.Käesoleva määruse kohaselt saadud isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on nende kogumise eesmärgil vajalik, ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat pärast kogumist, välja arvatud isikuandmed, mis on vajalikud kaebuste, rikkumiste ja kohtu- või haldusmenetluste järelmeetmete võtmiseks, mida võib säilitada kuni asjaomase menetluse, haldus- või kohtumenetluse lõpuni või ajani, mis on vajalik karistuste kohaldamiseks. Kui andmeid säilitatakse pikema aja jooksul, muudetakse andmed anonüümseks.

3.Käesoleva määruse kohaselt kogutavate ja edastatavate isikuandmete töötlemisel käsitatakse liikmesriikide ametiasutusi määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena.

4.Käesoleva määruse kohaselt kogutavate ja edastatavate isikuandmete töötlemisel käsitatakse nii komisjoni kui EFCA-t määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 8 määratletud vastutavate töötlejatena.

5.Lisaks määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 sätestatud kohustustele teevad liikmesriikide ametiasutused, EFCA ja komisjon igaüks järgmist:

(a)tagavad elektrooniliste andmete edastamisel ja vastuvõtmisel konfidentsiaalse kohtlemise;

(b)võtavad vajalikud meetmed NEAFC heakskiidetud soovitustes sätestatud konfidentsiaalsuse ja turvalisuse sätete järgimiseks, sealhulgas asjakohased krüpteerimisprotokollid konfidentsiaalsuse ja autentsuse tagamiseks;

(c)parandavad või kustutavad vajaduse korral NEAFC sekretariaadi taotlusel elektroonilisi aruandeid või sõnumeid, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega;

(d)tagavad, et elektroonilisi andmeid säilitatakse ja kasutatakse üksnes seireks, kontrolliks, inspekteerimiseks ja jõustamiseks või muudel käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel, ning

(e)tagavad, et kõigi elektrooniliste andmeedastuste puhul kasutatakse andmeedastussüsteeme, mida on nõuetekohaselt katsetatud NEAFC sekretariaadiga.

6.Nii liikmesriikide ametiasutused kui EFCA kui ka komisjon tagavad isikuandmete töötlemise turvalisuse seoses käesoleva määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemisega, sealhulgas isikuandmete töötlemise korral asutuste poolt, kellel on õigus pääseda juurde asjaomastele kalandusalastele andmebaasidele. Eelkõige võtavad nad vastu vajalikud meetmed, sealhulgas talitluspidevuse kava ja meetmed, et täita NEAFC soovitusega 08:2014 vastu võetud infoturbe haldamise süsteemi suuniseid ja tingimusi eesmärgiga:

(a)füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise kavad elutähtsa taristu kaitseks;

(b)hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine ja kõrvaldamine;

(c)hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavatele isikuandmetele loata juurdepääs, nende muutmine ja kustutamine;

(d)hoida ära andmete loata töötlemine, kopeerimine, muutmine ja kustutamine;

(e)tagada, et asjaomastele kalandusalastele andmebaasidele juurdepääsu luba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele, kasutades üksnes individuaalseid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise;

(f)tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada ning milliseid andmeid on asjaomases kalandusalases andmebaasis töödeldud ja millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud;

(g)hoida eelkõige asjakohaste krüptimismeetodite abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine asjaomastest kalandusalastest andmebaasidest või sellest süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal, ning

(h)kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ja võtta vajalikke sisekontrolliga seotud korralduslikke meetmeid, et tagada kooskõla käesoleva määrusega.

7.Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklist 113 tulenevaid kohustusi kohaldatakse ka käesoleva määruse raames kogutud ja saadud andmete suhtes.

Artikkel 54 
Muudatusmenetlus

1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte seoses NEAFC poolt vastu võetud meetmetega, milles käsitletakse järgmisi teemasid:

(a)artikli 7 lõigetes 1–3 osutatud kontaktpunktidest teavitamise kord;

(b)artikli 8 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud teadete edastamise ja kalalaevade lubade edastamise kord;

(c)artikli 13 lõike 3 punktis b sätestatud nõuded lastiplaanide kohta;

(d)artikli 15 lõigetes 1–3 sätestatud ümberlaadimisest teatamise kord;

(e)artikli 17 lõigetes 1–8 sätestatud NEAFC sekretariaadile andmete edastamise kord;

(f)artiklis 18 sätestatud saagi ja püügikoormuse üldise aruandluse kord;

(g)artikli 21 lõikes 7 sätestatud inspekteerimislaevade ja õhusõidukite kasutuselevõtust teatamise kord;

(h)artiklis 22 sätestatud järelevalvemenetluse kord;

(i)artikli 34 lõigetes 2 ja 3 osutatud rikkumistest teavitamise kord;

(j)I lisas esitatud reguleeritavate kalavarude loetelu;

(k)II lisas esitatud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide loetelu;

(l)III lisas sätestatud põhjapüügiks ettenähtud piirkondade koordinaadid;

(m)IV lisas sätestatud reguleeritavas piirkonnas kehtivad tehnilised meetmed;

(n)V lisas sätestatud sõnumite andmeelemendid;

(o)VI lisas sätestatud toodangupäeviku andmeelemendid;

(p)VII lisas sätestatud elektroonilise püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimissadama aruannete andmeelemendid;

(q)X lisas sätestatud andmeedastusvorming ja andmeelemendid;

(r)XI lisas esitatud kalapüügi seirekeskuse märgistuse kord;

(s)XIII lisas sätestatud andmeelemendid inspektorist ja inspekteerimisalustest teavitamiseks;

(t)XV lisas sätestatud andmeelemendid järelevalvetoimingutest teavitamiseks;

(u)XVI lisas sätestatud andmeelemendid järelevalve- ja vaatlusaruannete edastamiseks;

(v)XVII ja XXII lisas sätestatud inspekteerimisraporti vormid;

(w)XVIII lisas sätestatud eeskirjad laevatrepi ehituse ja kasutamise kohta;

(x)XIX lisas sätestatud andmeelemendid määratud sadamatest teavitamiseks, ning

(y)XX lisas sätestatud sadamariigi kontrolli vormide näidis.

2.Lõike 1 kohased muudatused piirduvad rangelt NEAFC-süsteemi muutvate või täiendavate meetmete ja muude NEAFC soovituste rakendamisega.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse III jaotist, et kohandada seda meetmetega, mille liit ja teised Kirde-Atlandi rannikuriigid on artiklis 48 osutatud kalapüügi kontrolli käsitlevate konsultatsioonide käigus heaks kiitnud seoses järgmisega:

(a)artiklis 49 sätestatud piirangud pelaagilise püügi laevadele saagi käitlemisel ja vette tagasi pumpamisel;

(b)artikli 50 lõikes 2 sätestatud erandid automaatsete sortimisseadmete kasutamise keelust, ning

(c)artiklis 51 osutatud sätted edasiliikumise kohta.

4.Lõike 3 kohased muudatused piirduvad rangelt meetmetega, mille liit ja teised Kirde-Atlandi rannikuriigid on artiklis 48 osutatud kalapüügi kontrolli käsitlevate konsultatsioonide käigus heaks kiitnud.

Artikkel 55 
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 54 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. detsembrist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 54 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 54 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 56 
Muude määruste muutmine

1.Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1224/2009 jäetakse välja artiklid 54b ja 54c.

2.Määrusest (EL) 2019/1241 jäetakse välja artikli 5 punkt h, VI peatükk ja XII lisa.

Artikkel 57
Kehtetuks tunnistamine

1.Nõukogu määrused (EMÜ) nr 1899/85 ja (EL) nr 1236/2010 tunnistatakse kehtetuks.

2.Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 58 
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 50 lõiget 4 ja artiklit 52 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22.

(2)    Nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsus 81/608/EMÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21).

(3)    Nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsus 81/608/EMÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2791/1999 (ELT L 348, 31.12.2010, lk 17).

(5)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-19-2014-VME-protection-as-amended-by-Rec-09-2015-Rec-10-2018-Rec-10-2021-Rec-06-and-07-2023.pdf  

(6)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-06_amend-VME-closure-extension%28Rec-19-2014-as-amended%29.pdf  

(7)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-08_amend-the-ICES-subareas-and-divisions-in-Annex-I%20A%29.pdf  

(8)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-09_deep-sea-chimaeras.pdf  

(9)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-10_discards.pdf  

(10)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-11_amend-the-NEAFC-Scheme-on-transhipments-at-sea.pdf  

(11)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-12_Amend-the-NEAFC-Scheme-fo-research-vessels-in-the-NEAFC-RA.pdf  

(12)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(13)    Nõukogu 8. juuli 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1899/85 väikseima silmasuuruse kehtestamise kohta võrkudele, mida kasutatakse moivapüügiks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni lepinguosaliste riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest merevetest välja jäävas piirkonnas (ELT L 179, 11.7.1985, lk 2).

(14)    Komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1962, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 287, 31.10.2015, lk 6).

(15)    Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(16)     2022-coastal-states-fisheries-consultations-control-measures_en.pdf (europa.eu)  

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(19)     Consolidated Texts of Draft 'New' and 'Transitional' NEAFC ERS Schemes | North-East Atlantic Fisheries Commission .

(20)    [Viide arvamusele]

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(22)        Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(23)    Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).

(24)    Nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsus Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21).

(25)    Nõukogu 5. märtsi 2009. aasta otsus 2009/550/EÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni paranduste, mis võimaldavad kehtestada vaidluste lahendamise korra, laiendada konventsiooni reguleerimisala ja läbi vaadata konventsiooni eesmärgid, heakskiitmise kohta (ELT L 184, 16.7.2009, lk 12).

(26)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-19-2014-VME-protection-as-amended-by-Rec-09-2015-Rec-10-2018-Rec-10-2021-Rec-06-and-07-2023.pdf  

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(28)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-01_Redfish-Irminger-Sea.pdf  

(29)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-04_Rockall-Haddock.pdf  

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2791/1999 (ELT L 348, 31.12.2010, lk 17).

(31)    https://www.neafc.org/system/files/Recommendation%2019_Introducing-ERS-based-on-FLUX-UN-CEFACT.pdf

(32)    Konventsiooniosaliste delegatsioonide juhtide poolt 2022. aasta novembris allkirjastatud kokkulepitud protokoll ( https://oceans-and-fisheries.ec.europa.eu/system/files/2022-12/2022-coastal-states-fisheries-consultations-control-measures_en.pdf ).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(35)    [Viide arvamusele]

(36)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(37)    Nõukogu 8. juuli 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1899/85 väikseima silmasuuruse kehtestamise kohta võrkudele, mida kasutatakse moivapüügiks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni lepinguosaliste riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest merevetest välja jäävas piirkonnas (ELT L 179, 11.7.1985, lk 2).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 1050).

(39)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2791/1999 (ELT L 348, 31.12.2010, lk 17).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(43)    Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(44)    Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(46)    Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).

(47)    Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116).

(49)    Nõukogu 20. juuni 2011. aasta otsus (2011/443/EL), millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks leping sadamariigi võetavate meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 191, 22.7.2011, lk 1).

(50)    Nõukogu 6. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/451, mis käsitleb Euroopa Liidu ühinemist ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) (ELT L 75, 19.3.2015, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.6.2023

COM(2023) 362 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatavad kaitse-, majandamis- ja kontrollimeetmed, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1899/85 ja määrus (EL) nr 1236/2010

I LISA
REGULEERITAVAD KALAVARUD

1.Pelaagilised ja ookeani liigid

2.Süvamereliigid

3.Muud reguleeritavad varud

1 Kehtib, kuni kehtivad NEAFC soovitused selle kalavaru suhtes.

II LISA
OHUALDISTE MEREÖKOSÜSTEEMIDE INDIKAATORLIIGID

Järgnevalt on loetletud seitse NEAFC reguleeritavas piirkonnas esinevat elupaiga tüüpi ja piirkonna füüsilised elemendid ning nendes elupaikades kõige tõenäolisemalt leiduvad taksonid, mida käsitatakse ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikidena.

Füüsilised elemendid	Selgitus
Eraldiseisvad veealused mäed	Veealused mäed, mis ei asu Kesk-Atlandi mäestikus
Ookeani keskaheliku järsud nõlvad ja tipud	Järsud ahelikud ja tipud on soodus keskkond koralliaedadele ja muudele tihedalt elavatele ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikidele
Künkad	Pinnavormide kogum, mis kerkib vähem kui 1 000 meetri kõrgusele merepõhjast
Kanjonitaolised pinnavormid	Järskude külgedega kuristikutaoline pinnavorm, mis ei ole tingimata seotud lava, saare või madaliku servaga
Järsud nõlvad >6,4°	Dokumendist NAFO SCR Doc. 11/73

III LISA
OLEMASOLEVAD PÕHJAPÜÜGI PIIRKONNAD

1.Püügiks ettenähtud piirkonnad: Hattoni madaliku koordinaadid (HAR 1–5)

HAR 1

HAR 2

HAR 3

HAR 4

HAR 5

2.Püügiks ettenähtud piirkonnad: Josephine’i veealuse mäe koordinaadid (JOS 1)

JOS 1

3.Püügiks ettenähtud piirkonnad: Kesk-Atlandi mäestiku koordinaadid (MAR 1–5)

MAR 1

MAR 2

MAR 3

MAR 4

MAR 5

4.Püügiks ettenähtud piirkonnad: Barentsi mere koordinaadid (BAR 1)

BAR 1

5.Püügiks ettenähtud piirkonnad: Reykjanese aheliku koordinaadid

Reykjanese ahelik
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	60,9844	−27,0000	60°59′07″	−27°00′00″
2	60,8811	−27,4432	60°52′86″	−27°26′59″
3	60,8893	−27,6897	60°53′36″	−27°41′38″
4	60,9592	−27,8432	60°57′55″	−27°50′59″
5	61,0295	−27,7756	61°01′77″	−27°46′53″
6	61,1569	−28,0560	61°09′41″	−28°03′36″
7	61,1901	−28,0221	61°11′41″	−28°01′33″
8	60,9844	−27,0000	60°59′07″	−27°00′00″

IV LISA
NEAFC REGULEERITAVAS PIIRKONNAS KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

1.Lossimiskohustus

Keelatud on vette tagasi lasta või vabastada NEAFC reguleeritavast piirkonnast püütud saaki järgmiste liikide puhul:

(a)I lisas loetletud liigid,

(b)kilttursk,

(c)tursk

(d)merlang,

(e)saida (ICESi alapiirkondades 3–14),

(f)euroopa merikurat,

(g)kenakammeljad,

(h)harilik merikeel,

(i)merluus,

(j)norra salehomaar

(k)atlandi merilest,

(l)pollak,

(m)stauriidid,

(n)harilik molva,

(o)põhjaatlandi hõbekala

(p)meriluts,

(q)sinine molva,

(r)süvalest,

(s)hirvkala,

(t)must süsisaba,

(u)limapead,

(v)kalju-tömppeakala ja

(w)mustlaik-besuugo.

2.Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud NEAFC reguleeritavas piirkonnas

3.Võrgusilma suurused NEAFCi reguleeritavas piirkonnas

3.1.Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

NEACF reguleeritavas piirkonnas kehtivad järgmised noodapära võrgusilma suurused ja sellega seotud tingimused:

3.1.Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

NEAFC reguleeritavas piirkonnas kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused ja sellega seotud tingimused:

4.Meetmed meriahvena püügi jätkusuutlikkuse tagamiseks Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes

4.1.    Kogu püügitegevus on keelatud alal, mis on piiratud järgmiste rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega:

4.2.     Laevadel, mille pardal on Irmingeri merest ja sellega piirnevatest vetest (ICESi alapiirkonnad 5, 12 ja 14 ning NAFO alapiirkonnad 1 ja 2) püütud madalvee pelaagiline ja süvamere pelaagiline nokk-meriahven (Sebastes mentella), on keelatud siseneda liidu sadamatesse, välja arvatud vääramatu jõu korral.

4.3.     Liidu kalalaevadel on keelatud osaleda punktis 4.2 osutatud kalavarude ümberlaadimises.

5.Erieeskirjad sinise molva kaitseks ICESi alapiirkonnas 14

15. veebruarist kuni 15. aprillini on keelatud püük põhjapüügivahenditega (põhjatraal, õngejadad ja nakkevõrk) järgmiste koordinaatidega määratud alas, mis määratakse WGS84 süsteemis:

60°58′76″ N −27°27′32″ W

60°56′02″ N −27°31′16″ W

60°59′76″ N −27°43′48″ W

61°03′00″ N −27°39′41″ W

6.Meetmed seoses meriahvena püügiga ICESi alapiirkondade 1 ja 2 rahvusvahelistes vetes

6.1.Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.

6.2.Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal viibivad teadusvaatlejad koguvad teaduslikke andmeid. Kogutavad andmed sisaldavad andmeid erinevates sügavustes tüüpilise soo, vanuse ja pikkuse kohta. Liikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe ICESile.

7.Rockalli kilttursa ala ICESi alapiirkonnas 6

Piirkondades, mis asuvad järgmiste WGS84 süsteemi kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud igasugune püük (v.a püük õngejadaga):

— 57°00′ N, 15°00′ W

— 57°00′ N, 14°00′ W

— 56°30′ N, 14°00′ W

— 56°30′ N, 15°00′ W

— 57°00′ N, 15°00′ W

8.Püügikeelualad ohualdiste mereökosüsteemide kaitsmiseks