EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.6.2023
COM(2023) 343 final
2023/0195(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
ÜRO Peaassamblee poolt 7. detsembril 2022 New Yorgis vastu võetud laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitlevale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Meretransport on rahvusvahelises kaubanduses esikohal. Hinnangute kohaselt veetakse meritsi üle 90 % kogu maailmas kaubeldavatest kaupadest. Laev on seega oluline vara, milleta üleilmne kaubandus ei toimiks. Arvestades, et laevad on kõige kulutõhusamad transpordivahendid, on laevandus maailma majandusarengu jaoks ilmselgelt otsustava tähtsusega. Teiselt poolt kaasnevad rahvusvahelise laevandusega seotud küsimustega sageli õiguslikud probleemid, mis tulenevad sellest, et regulatsioon ei ole rahvusvaheliselt ühtlustatud.
Praegu on enamikus riikides, sealhulgas ELi liikmesriikides, kohtutel õigus määrata laeva müük, et rahuldada laeva või selle omaniku vastu esitatud nõue. Selline nõue esitatakse tavaliselt laevahüpoteegi realiseerimiseks (tagasimaksekohustuse täitmata jätmise korral) või laeva vastu tekkinud merivõlaga tagatud nõude täitmiseks. Sundmüügi menetlusele eelneb tavaliselt laeva arestimine. Rahvusvaheline üldsus on teinud märkimisväärseid edusamme laevade arestimist käsitlevate normide ühtlustamisel, ent palju vähem edusamme on tehtud laevade sundmüüki käsitlevate normidega. Laevade sundmüük toimub endiselt väga erinevate riigisiseste õigusnormide alusel. Laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (edaspidi „laevade sundmüügi Pekingi konventsioon“) 1 vastuvõtmisega 7. detsembril 2022 on aga olukord muutunud.
ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL – ÜRO Peaassamblee loodud ja tema alluvuses toimiv üksus) egiidi all vastu võetud konventsioon aitab kehtestada ühtse korra laevade sundmüügi rahvusvaheliste tagajärgede reguleerimiseks ning edendada seega õiguskindlust ja prognoositavust rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil.
Erinevate õigus-, sotsiaal- ja majandussüsteemidega riikide jaoks sobiliku konventsiooni vastuvõtmine täiendaks laevanduse ja meresõidu valdkonna kehtivat rahvusvahelist õigusraamistikku ning aitaks arendada harmoonilisi rahvusvahelisi majandussuhteid. Konventsioon pakub eeldatavasti õiguskaitset sundmüügi korras müüdavate laevade ostjatele ning kaitseb samal ajal laeva omanike ja võlausaldajate huve. Sel eesmärgil sisaldab see ühtseid norme, millega soodustatakse huvitatud isikute teavitamist tulevastest sundmüükidest ning rakendatakse rahvusvahelisi tagajärgi, mis tulenevad selliste laevade sundmüügist, mis müüakse vabana hüpoteekidest või pantidest ja kõigist koormatistest, eelkõige laevade registreerimise eesmärgil 2 .
See tähendab, et ELi sidusrühmad ja eelkõige võimalikud laevaostjad võivad saada vajalikku ja piisavat kaitset, mis omakorda võib aidata tugevdada rahvusvahelist merekaubandust. Konventsioon pakub teatavaid tagatisi ning vajalikku ühtsust, läbipaistvust ja õiguskindlust, mis võimaldab ostetud laevaga vabalt kaubelda, ning võib seega positiivselt mõjutada laeva müügihinda, sest seda ei tule õiguslike riskide tõttu alandada ja seetõttu on see tõenäoliselt kõrgem. Sellest saavad kasu kõik seotud osapooled, sealhulgas võlausaldajad. Lisaks võib konventsioon anda ELi rahastajatele laevade rahastamisel suurema kindluse, kuna laevade ostmist rahastatakse reeglina laevale seatava hüpoteegiga ning peamine tagasimaksetagatis rahastaja jaoks on laev ise. Lõpuks võib konventsioon aidata rahuldada merendus- ja finantssektori ärivajadusi ning ELi finantsturgu seega veelgi elavdada.
Euroopa Liit püüab järjepidevalt toetada mitmepoolseid õiguslikke vahendeid, millega tagatakse suurem õiguskindlus, mis aitab soodustada kaubanduse kasvu ja tugevdada Euroopa positsiooni maailmas. Seepärast osales komisjon UNCITRALi vaatleja staatuses ELi esindajana aktiivselt konventsiooni üle peetavates läbirääkimistes, eeldades, et konventsioon allkirjastatakse ja tulevane rahvusvaheline süsteem ratifitseeritakse. Ta esindas nõukogult saadud volitustele, sealhulgas läbirääkimisjuhistele 3 tuginedes UNCITRALi läbirääkimisprotsessis ELi huve.
Laevade sundmüügi Pekingi konventsioon võeti 2022. aasta detsembris edukalt vastu ja see on allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks või ühinemiseks 2023. aasta viimaseks kvartaliks avatud. Kui EL peaks konventsiooni komisjoni ettepaneku põhjal allkirjastama (ja hiljem ratifitseerima), rakendataks selle allkirjastanud ja ratifitseerinud ELi liikmesriikide ja muude osalisriikide vahel rahvusvahelisi tagajärgi, mis tulenevad selliste laevade sundmüügist, mis müüakse vabana hüpoteekidest või pantidest ja kõigist koormatistest, sealhulgas laevade registreerimise eesmärgil.
Liikmesriigid peaksid konventsiooni allkirjastama pärast seda, kui liit on sellele alla kirjutanud.
Käesolev ettepanek on kooskõlas komisjoni eesmärkidega, mis on esitatud dokumendis „Poliitilised suunised komisjonile aastateks 2019–2024“, 4 eelkõige nendega, mis on seotud prioriteediga „Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine“ 5 . See on kooskõlas ELi pühendumusega mitmepoolsusele rahvusvahelistes suhetes ning peaks julgustama teisi riike ja ELi kaubanduspartnereid laevade sundmüügi Pekingi konventsiooniga ühinema.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd reguleeritud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 81. Artikli 81 lõike 2 punktiga a on ette nähtud meetmed, mille eesmärk on tagada „kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel“, ning artikli 81 lõike 2 punktis c käsitletakse liikmesriikides kohaldatavate kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivust, näiteks seoses hagidega, mis käsitlevad laeva sundmüügi tühistamist või peatamist. Artikli 81 lõike 2 punktiga b on ette nähtud „kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülene kättetoimetamine“. Artikli 81 lõike 2 punkti e eesmärk on lisaks tagada „õiguskaitse tõhus kättesaadavus“.
Kooskõlas poliitikaeesmärgiga muuta õiguskaitse kättesaadavamaks on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) 6 . See sisaldab norme i) kohtualluvuse ning ii) liikmesriikides tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste kiire ja lihtsa tunnustamise ja täitmise kohta. Selles on kindlaks määratud, millise liikmesriigi kohtud on pädevad lahendama rahvusvahelist elementi sisaldavat tsiviil- või kaubandusvaidlust. Lisaks on selles sätestatud, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tuleb teistes liikmesriikides tunnustada ühegi erimenetluseta ning et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus või koostatud ametlik dokument, mis on selles liikmesriigis täidetav, peab olema ilma selle täidetavaks tunnistamist nõudmata täidetav ka teises liikmesriigis. Samuti on sellega ette nähtud kaks vormi: tunnistus, mis käsitleb kohtuotsust, ja tunnistus, mis käsitleb ametlikku dokumenti või kohtulikku kokkulepet.
Peale selle on ELil hästi välja arendatud süsteem kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikidevaheliseks piiriüleseks kättetoimetamiseks. Alates 2001. aasta maist kohaldatava dokumentide kättetoimetamise süsteemiga on ette nähtud menetlus, mille raames toimetatakse dokumendid kätte määratud „edastavate asutuste“ ja „vastuvõtvate asutuste“ kaudu, ilma konsulaar- ja diplomaatilisi kanaleid kasutamata, ning muud dokumentide kättetoimetamise viisid. Dokumentide kättetoimetamiseks tehtava õigusalase koostöö süsteemi on ajakohastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrusega (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades 7 . Selle määrusega on kehtestatud uued normid, mis aitavad parandada piiriüleste kohtumenetluste tõhusust ja kiirust. Neisse on juurutatud digipöörde ja nüüdisaegse tehnoloogia kasutamise eelised ning lõppkokkuvõttes on nende eesmärk edendada poolte jaoks õiguskaitse kättesaadavust ja parandada nende juurdepääsu õiglasele kohtumenetlusele.
Rahvusvahelisel tasandil käsitletakse rahvusvahelise kohtualluvuse ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise küsimusi järgmistes mitmepoolsetes kokkulepetes, mille osaline EL on: kohtualluvuse kokkuleppeid käsitlev 2005. aasta Haagi konventsioon, 8 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise 2007. aasta Lugano konventsioon, paralleelselt Taaniga sõlmitud leping, mis käsitleb kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades, 9 ning välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise 2019. aasta Haagi konventsioon 10 .
Konkreetne rahvusvaheline raamistik laevade sundmüügi ning eelkõige välisriigis toimuva laevade sundmüügi ja selle tagajärgede tunnustamiseks praegu puudub. Selline olukord tekitab õiguslikku ebakindlust, mis ei soosi rahvusvahelist kaubandust.
Laevadega seotud õiguste küsimuses on tehtud mitu (edutut) katset laevade sundmüügi reguleerimist ühtlustada: 1926. 11 ja 1967. 12 aastal võeti vastu merivõlgade ja pantidega seotud teatavate reeglite ühtlustamise rahvusvahelised konventsioonid ning 1993. aastal võeti vastu arestimise konventsioon 13 . Need kolm konventsiooni sisaldasid sätteid laevade sundmüügi kohta, ent ei leidnud paraku laialdast toetust.
Nende mitte kuigi edukate konventsioonide kõrval tunnustasid paljud jurisdiktsioonid siiski juba (näiteks vastastikuse viisakuse põhimõttel) välisriigis toimuva laevade sundmüügi tagajärgi, sealhulgas koormatistest vaba omandiõigust. Üleilmne mitmepoolne raamistik välisriigis toimuva laevade sundmüügi tagajärgede tunnustamiseks aga endiselt puudub.
Seega täiendaks laevade sundmüügi Pekingi konventsioon ELi kehtivat raamistikku, kui liikmesriigid on selle lõpuks allkirjastanud ja ratifitseerinud, ning rahvusvahelisel tasandil täiendaks see tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise raamistikku, sest sellega tagataks laevade sundmüügi tagajärgede rahvusvaheline tunnustamine.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev nõukogu otsuse ettepanek on kooskõlas ELi üldise poliitikapõhimõttega astuda samme selleks, et rahvusvahelises raamistikus võetaks arvesse ELi ainuvälispädevust. Selleks ühineb EL rahvusvaheliste konventsioonidega, mis sisaldavad ELi ainuvälispädevusse kuuluvaid sätteid, kui seda võimaldab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioone käsitlev klausel, millega lubatakse (nagu käesoleval juhul) piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel rahvusvahelisele juriidilisele dokumendile alla kirjutada, see heaks kiita või sellega ühineda. EL võib aga anda ka liikmesriikidele loa teha seda liidu nimel.
Pekingi konventsiooni artikli 18 lõikes 4 sisalduv eraldumisklausel tagab sujuva seose liidu õiguse vahendite ja konventsiooni vahel ning kindlustab, et võimaluse ja vajaduse korral kohaldatakse kehtivaid või tulevasi liidu õiguse vahendeid, eelkõige Brüsseli Ia määruses ja dokumentide kättetoimetamise määruses sisalduvaid norme. Eelkõige tagab eraldumisklausel, et konventsioon ei mõjuta ELi kohtualluvuse reegleid, millega reguleeritakse menetlusi, mis on seotud kohtuotsuste vastastikuse täitmisega liikmesriikide vahel. Samuti peaks eraldumisklausel tagama, et kui dokument tuleb kätte toimetada adressaadile, kelle elu- või asukoht on ELis, kohaldatakse edastavate ja vastuvõtvate riikide vahel dokumentide kättetoimetamist käsitlevaid ELi norme.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesolev nõukogu otsuse ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 81 lõike 2 punktidel a ja b koostoimes artikli 218 lõikega 5, sest laevade sundmüügi Pekingi konventsioon on rahvusvaheline juriidiline dokument. Õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades reguleeritakse ELi toimimise lepingu artikliga 81, mis on seega ELi selle valdkonna pädevuse õiguslik alus.
ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt kuuluvad mõned laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni sätted ELi ainuvälispädevusse, sest need võivad „mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“.
Laevade sundmüügi Pekingi konventsioon sisaldab kohtualluvuse sätteid, mis võivad mõjutada määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) 14 kohaldamist (vt laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni artikkel 9 „Sundmüügi tühistamise ja peatamise pädevus“).
Konventsioon sisaldab ka laevade sundmüügist teatamist käsitlevaid sätteid, mis võivad mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1784 (mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades) 15 kohaldamist (vt laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni artikkel 4 „Sundmüügi teade“).
• Deklaratsioonid Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvate valdkondade kohta
Laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni artikli 18 („Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide osalemine“) lõikes 2 nõutakse, et Euroopa Liit esitaks konventsioonile alla kirjutades hoiulevõtjale deklaratsiooni, milles on täpsustatud need konventsiooniga reguleeritavad küsimused, milles liikmesriigid on Euroopa Liidule pädevuse üle andnud.
See deklaratsioon on lisatud käesolevale ettepanekule.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei kohaldata
•Proportsionaalsus
Käesoleva ettepaneku eesmärk on i) parandada õiguskaitse kättesaadavust ELi poolte jaoks välisriigis toimuva laevade sundmüügi tagajärgede tunnustamise tagamise kaudu ning ii) suurendada rahvusvahelistes tehingutes osalevate ettevõtjate ja kodanike õiguskindlust. Samal ajal võib konventsioon aidata vähendada piiriüleste kohtumenetluste kulusid ja kestust.
Neid eesmärke saab saavutada üksnes süsteemiga, mille raames nähakse ette ühtsed normid, millega soodustatakse huvitatud isikute teavitamist tulevastest sundmüükidest ning rakendatakse rahvusvahelisi tagajärgi, mis tulenevad selliste laevade sundmüügist, mis müüakse vabana hüpoteekidest või pantidest ja kõigist koormatistest, sealhulgas laevade registreerimise eesmärgil. Selline süsteem on laevade sundmüügi Pekingi konventsiooniga vastu võetud.
Ühepoolsete ELi tasandi meetmetega neid eesmärke ei saavutataks, sest selliste meetmetega ei oleks võimalik tagada, et ELis toimuva laevade sundmüügi tagajärgi tunnustataks väljaspool ELi asuvates riikides, kus sundmüügi teel müüdud laev võidakse registreerida. Selline olukord ei hoiaks ära probleeme, mis tulenevad asjade praegusest seisust rahvusvahelisel tasandil. Nende probleemide hulgas on asjaolu, et puuduvad kokkulepitud normid laeva suhtes sundmüügi järel saadud koormatistest vaba omandiõiguse tunnustamise kohta, ning sellega kaasneb õiguskindlusetus.
Mitmepoolse raamistiku, nagu laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni allkirjastamine oleks tõhusam kui otsus alustada liiduväliste riikidega kahepoolseid läbirääkimisi. Sõltuvalt konventsiooniga ühinevate riikide arvust tagaks see ühise õigusraamistiku laevade sundmüügi tagajärgede tunnustamiseks, olenemata sellest, kus müük toimub. Samuti tagaks see ühise õigusraamistiku ELi kodanikele ja ettevõtjatele, kes soovivad, et laeva suhtes sundmüügi järel saadud koormatistest vaba omandiõigust tunnustataks nii liiduvälistes riikides kui ka ELis.
Käesolev ettepanek ei lähe kaugemale eesmärgist tagada, et laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni teatavate sätete puhul võetakse arvesse ELi ainuvälispädevust, ning et konventsioon ei takista liidu õiguse kohaldamist ELi liikmesriikide vahel.
•Vahendi valik
Ei kohaldata
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Pärast 2019. aasta mais laevade sundmüüki käsitleva dokumendi eelnõu asjus aset leidnud esimest ettevalmistavat kohtumist, mille kutsus kokku UNCITRAL, anti liikmesriikidele nõukogu tsiviilõiguse töörühmas (üldküsimused) korrapäraselt teavet ning nendega peeti nõu eri võimaluste ja kooskõlastatud suundade üle, mida EL väljendas oma seisukohas UNCITRALi VI töörühma (laevade sundmüük) arutelude raames. Lisaks konsulteeriti töörühma koosolekutel, mis toimusid kas Viinis või New Yorgis, korrapäraselt liikmesriikide delegaatidega. Komisjon andis pärast iga UNCITRALi istungit VI töörühma koosolekute tulemustest aru nõukogu tsiviilõiguse töörühmas (üldküsimused).
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni üle peetud läbirääkimiste käigus konsulteeris komisjon järjekindlalt ja läbipaistvalt liikmesriikide asjaomase valdkonna ekspertidega ja tugines nende eriteadmistele.
Lisaks tugines komisjon oma töös eksperditeadmistele, mis koguti 7. septembril 2020 eesistujariigi Horvaatia egiidi all korraldatud kollokviumilt, millel arutati tulevase laevade sundmüüki käsitleva rahvusvahelise juriidilise dokumendiga seotud küsimusi. Kollokviumil arutlesid rahvusvahelised mereõiguse ja eelkõige laevade sundmüügi valdkonna eksperdid ning sellel osalesid mitmesugused merendus-, rahvusvahelise kaubanduse ja finantsvaldkonna spetsialistid.
Komisjoni töösse andis kasuliku panuse tagasiside, mis saadi sidusrühmadelt vastuseks kutsele avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja UNCITRALi eelnõus pakutud võimalike lahenduste kohta.
Konventsiooniga seotud töös koosnesid UNCITRALi VI töörühmas osalenud liikmesriikide delegatsioonid ekspertidest, sealhulgas akadeemiliste ringkondade esindajatest ja valitsusametnikest.
Komisjoni aktiivsel osalusel toimunud konsultatsioonidel kogu maailma merendussektori esindajatega rahvusvahelise merenduskomitee (Comité Maritime International – CMI) 2022. aasta konverentsil (18.–21. oktoober 2022 Belgias Antwerpenis) sai laevade sundmüügi Pekingi konventsioon üldise huvi ja tugeva toetuse osaliseks.
Lõpuks tugines komisjon liidus leiduvatele ulatuslikele eksperditeadmistele kohtuotsuste liidu tasandil tunnustamise ja täitmise vallas määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel ning sellele eelnenud määruse nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) 16 alusel, millele omakorda eelnes sama teemat käsitlev 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 17 . Euroopa Liidu Kohus on andnud nende dokumentide tõlgendamise ja kohaldamise kohta ulatuslikud suunised.
•Mõjuhinnang
Käesolevale ettepanekule ei ole mõjuhinnangut lisatud.
Aga nagu eespool märgitud, peeti enne seda, kui konventsiooni eelnõuga tööd alustati, intensiivseid konsultatsioone liikmesriikide ekspertidega ja merendussektoriga laiemalt. 27. veebruaril 2018 toimus Maltal Vallettas kõrgetasemeline kollokvium, kus laevade sundmüügi konventsiooni algset eelnõu toetasid mitmesugused rahvusvahelise merendussektori esindajad, sealhulgas Balti ja Rahvusvahelise Merendusnõukogu (BIMCO), Rahvusvahelise Transporditöötajate Liidu (ITF) ning Laevamaaklerite ja -agentide Riiklike Assotsiatsioonide Liidu (FONASBA) esindajad, samuti laevade rahastajad ja laevade omanikud, laevakütuse tarnijad, laevaremondiettevõtjad, sadamaametid ja laevaregistrid.
Šveitsi valitsus koostas ka üksikasjaliku dokumendi, 18 mis sisaldas kõrgetasemelise kollokviumi tulemusi ja järeldusi ning mida UNCITRAL arutas ja kaalus nõuetekohaselt oma 51. istungjärgul (New York, 25. juuni – 13. juuli 2018).
Kogu UNCITRALi läbirääkimisprotsessi vältel jätkusid konsultatsioonid ja töö nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata
•Põhiõigused
Käesoleva ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja parandada õiguskaitse kättesaadavust ELi ettevõtjate ja kodanike jaoks, sest laevade sundmüügi tagajärgede rahvusvahelise tunnustamise õigusraamistik aitab tagada nõuetekohase sundmüügi menetluse ja selle, et kõigil mõjutatud pooltel oleks võimalus oma õigusi maksma panna.
Peale selle parandab laevade sundmüügi Pekingi konventsioon harilikult oma nõudeid maksimeerida püüdvate heausklike võlausaldajate kaitset ja õiguskaitsevahendeid. See kajastab teataval määral Brüsseli Ia määruses sätestatud, kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist reguleerivaid ELi norme, ning dokumentide kättetoimetamise määruses ja selle uuesti sõnastatud versioonis sätestatud dokumentide kättetoimetamist käsitlevaid norme.
Konventsioonis sisalduvad võimalused esitada nõue või taotlus, et hoida ära laevade sundmüüki, mille tulemusena saab laeva suhtes koormatistest vaba omandiõiguse, või peatada müügi tagajärjed (artikkel 9 „Sundmüügi tühistamise ja peatamise pädevus“), ning konventsiooni säte avaliku korra kohta (artikkel 10 „Asjaolud, mille korral sundmüügil ei ole rahvusvahelisi tagajärgi“) on kooskõlas ELi põhiõiguste ja õiglase menetluse põhimõtetega ning selle riigi avaliku korraga, kus sundmüügi tagajärgede tunnustamist soovitakse. Seega aitab see tagada, et liiduvälises riigis järgitakse nõuetekohaselt põhiõiguseid, näiteks kaitseõigust või õigust õiglasele kohtumenetlusele.
4.MÕJU EELARVELE
Ei kohaldata
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ei kohaldata
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ei kohaldata
2023/0195 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
ÜRO Peaassamblee poolt 7. detsembril 2022 New Yorgis vastu võetud laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitlevale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõike 2 punkte a ja b koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)23. mail 2022 andis nõukogu komisjonile loa alustada läbirääkimisi laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitleva konventsiooni üle. Need läbirääkimised viidi edukalt lõpule ja ÜRO Peaassamblee võttis 7. detsembril 2022 New Yorgis vastu konventsiooni teksti.
(2)ÜRO Peaassamblee poolt 7. detsembril 2022 New Yorgis vastu võetud laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitlev Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon (edaspidi „laevade sundmüügi Pekingi konventsioon“) tugevdab kehtivat rahvusvahelist õigusraamistikku laevanduse ja meresõidu valdkonnas ning annab väärtusliku panuse harmooniliste rahvusvaheliste majandussuhete arendamisse. Seetõttu on soovitatav, et selle sätteid hakatakse kohaldama võimalikult kiiresti.
(3)Euroopa Liit töötab selle nimel, et luua ühine õigusruum, mille aluseks on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte. Liidu seadusandja on võtnud muu hulgas vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 19 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades 20 .
(4)Mõned laevade sundmüügi Pekingi konventsioonis käsitletavad küsimused on määrustega (EL) nr 1215/2012 ja (EL) 2020/1784 seotud. Seetõttu on liidul nendes küsimustes ainupädevus, samas kui muud laevade sundmüügi Pekingi konventsioonis käsitletavad küsimused tema pädevusse ei kuulu.
(5)Liikmesriigid peaksid laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni allkirjastama, et tagada konventsiooni täielik kohaldamine liidu ja kolmandate riikide vahel.
(6)Laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, mille pädevuses on teatavad laevade sundmüügi Pekingi konventsiooniga reguleeritavad valdkonnad, võivad sellele konventsioonile alla kirjutada, selle heaks kiita või sellega ühineda.
(7)Laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni artikli 18 lõikes 2 on sätestatud, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab konventsioonile allakirjutamisel, selle heakskiitmisel või sellega ühinemisel deklaratsiooni, milles täpsustab konventsiooniga reguleeritavaid küsimusi, milles tema liikmesriigid on talle pädevuse üle andnud. Järelikult peaks liit esitama laevade sundmüügi Pekingi konventsioonile allakirjutamise ajal sellise deklaratsiooni.
(8)Seetõttu tuleks laevade sundmüügi Pekingi konventsioonile liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse, ja lisatud deklaratsioon heaks kiita.
(9)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]
VÕI
[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]
(10)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
ÜRO Peaassamblee poolt 7. detsembril 2022 New Yorgis vastu võetud laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitlevale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile (edaspidi „laevade sundmüügi Pekingi konventsioon“) allakirjutamine kiidetakse liidu nimel heaks, eeldusel et konventsioon sõlmitakse.
Laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Liidu nimel kiidetakse heaks käesolevale otsusele lisatud deklaratsioon. Käesolevale otsusele lisatud deklaratsiooni esitab liit laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni artikli 18 lõike 2 alusel laevade sundmüügi Pekingi konventsioonile allakirjutamisel.
Artikkel 3
Nõukogu volitab komisjoni nimetama isiku, kellel on täielikud volitused konventsioonile liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et konventsioon sõlmitakse.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
[...]
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.6.2023
COM(2023) 343 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
NÕUKOGU OTSUS
ÜRO Peaassamblee poolt 7. detsembril 2022 New Yorgis vastu võetud laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitlevale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta
I LISA
Artikli 18 lõike 2 kohane deklaratsioon, mis käsitleb Euroopa Liidu pädevust küsimustes, mis on reguleeritud 7. detsembril 2022 New Yorgis ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud laevade sundmüügi Pekingi konventsiooniga ja milles liikmesriigid on andnud oma pädevuse üle Euroopa Liidule
1.Laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, millesse kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad konventsiooniga reguleeritavad küsimused, võib sellele alla kirjutada, tingimusel et ta esitab artikli 18 lõikes 2 osutatud deklaratsiooni. Euroopa Liit on otsustanud laevade sundmüügi Pekingi konventsioonile alla kirjutada ja esitab seetõttu käesoleva deklaratsiooni.
2.Euroopa Liidu liikmed on praegu Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, [Iirimaa,] Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik.
3.Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei ole liidu otsus laevade sundmüügi Pekingi konventsioonile alla kirjutada Taanile aga siduv.
4.Käesolevat deklaratsiooni ei kohaldata liikmesriikide territooriumide suhtes, kus Euroopa Liidu toimimise lepingut ei kohaldata, ning see ei piira meetmeid ega seisukohti, mida asjaomased liikmesriigid võivad laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni alusel kõnealuste territooriumide nimel ja huvides vastu võtta.
5.Laevade sundmüügi Pekingi konventsiooniga reguleeritavates küsimustes on Euroopa Liidul ainupädevus teatavate konventsiooni sätete osas. Eelkõige on ta vastu võtnud õigusnormid kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta 1 (vrd laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni artikkel 9 „Sundmüügi tühistamise ja peatamise pädevus“) ning kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 2 (vrd laevade sundmüügi Pekingi konventsiooni artikkel 4 „Sundmüügi teade“).
6.Euroopa Liidu pädevus, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, muutub oma olemuse tõttu pidevalt. Aluslepingute raames võivad pädevad institutsioonid teha otsuseid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu pädevuse ulatus. Seetõttu jätab Euroopa Liit endale õiguse käesolevat deklaratsiooni vastavalt muuta, ilma et see oleks tema pädevuse teostamise eeltingimus laevade sundmüügi Pekingi konventsiooniga reguleeritavates küsimustes.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.6.2023
COM(2023) 343 final
LISA
järgmise ettepaneku juurde:
NÕUKOGU OTSUS
ÜRO Peaassamblee poolt 7. detsembril 2022 New Yorgis vastu võetud laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitlevale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta
II LISA
LAEVADE SUNDMÜÜGI RAHVUSVAHELISI TAGAJÄRGI KÄSITLEV ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI KONVENTSIOON
Käesoleva konventsiooni osalisriigid,
kinnitades veendumust, et võrdsusel ja vastastikusel kasul põhinev rahvusvaheline kaubandus on oluline element riikidevaheliste sõbralike suhete edendamisel,
pidades meeles laevanduse keskset rolli rahvusvahelises kaubanduses ja transpordis, nii mere- kui ka siseveelaevanduses kasutatavate laevade suurt majanduslikku väärtust ning sundmüügi olulisust nõuete maksmapanemise vahendina,
arvestades, et ostjate piisav õiguskaitse võib positiivselt mõjutada laevade sundmüügihinda, mis on kasulik nii laevaomanikele kui ka võlausaldajatele, eelkõige pandipidajatele ja laevade rahastajatele,
soovides sel eesmärgil kehtestada ühtsed normid, millega soodustatakse huvitatud isikute teavitamist tulevastest sundmüükidest ning rakendatakse rahvusvahelisi tagajärgi, mis tulenevad selliste laevade sundmüügist, mis müüakse vabana hüpoteekidest või pantidest ja kõigist koormatistest, eelkõige laevade registreerimise eesmärgil,
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1 Eesmärk
Käesolev konventsioon reguleerib sellise laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi, mille tulemusena saab ostja koormatistest vaba omandiõiguse.
Artikkel 2 Mõisted
Konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „laeva sundmüük“ – laeva müük,
i) mille on määranud, heaks kiitnud või kinnitanud kohus või muu avalik-õiguslik organ ja mis toimub kas avaliku enampakkumise teel või eralepingu alusel kohtu järelevalve all ja heakskiidul ning
ii) millest laekunud tulem tehakse võlausaldajatele kättesaadavaks;
b) „laev“ – laev või muu alus, mis on registreeritud avalikus registris ja mis võidakse arestida või mille suhtes võidakse võtta muu samalaadne meede, millele võib järgneda sundmüük sundmüügi riigi õiguse alusel;
c) „koormatistest vaba omandiõigus“ – omandiõigus, mis ei ole koormatud ühegi hüpoteegi ega pandi ega muu koormatisega;
d) „hüpoteek või pant“ – hüpoteek või pant, mis on laevale seatud ja mis on registreeritud riigis, mille laevaregistris või samaväärses registris laev on registreeritud;
e) „koormatis“ – igasugune õigus, mille võib pöörata laeva vastu kas selle aresti või õigusjärgse koormamise teel või muul viisil ja mille hulka kuulub merivõlg, pandiõigus, mingi kolmanda isiku õigus, kasutusõigus või kinnipidamisõigus, kuid mis ei hõlma hüpoteeki või panti;
f) „registreeritud koormatis“ – koormatis, mis on registreeritud laevaregistris või samaväärses registris, kus laev on registreeritud, või mõnes muus erinevas registris, kus hüpoteeke või pante registreeritakse;
g) „merivõlg“ – koormatis, mida kohaldatava õiguse kohaselt tunnustatakse laevaga seotud merivõla või privilège maritime’ina;
h) „laeva omanik“ – isik, kes on registreeritud laeva omanikuna laevaregistris või samaväärses registris, kus laev on registreeritud;
i) „ostja“ – isik, kellele laev sundmüügi käigus müüakse;
j) „järgnev ostja“ – isik, kes ostab laeva ostjalt, kes on nimetatud artiklis 5 osutatud sundmüügi tõendis;
k) „sundmüügi riik“ – riik, kus laeva sundmüük korraldatakse.
Artikkel 3 Kohaldamisala
1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse üksnes laeva sundmüügi suhtes, kui:
a)sundmüük korraldatakse osalisriigis ja
b)laev asub müügi ajal füüsiliselt sundmüügi riigi territooriumi piires.
2. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata sõjalaevade ega mereväe abilaevade või muude laevade suhtes, mis kuuluvad riigile või mida riik käitab ja mida vahetult enne sundmüüki kasutati üksnes valitsuse mitteärilistel eesmärkidel.
Artikkel 4 Sundmüügi teade
1. Sundmüük korraldatakse kooskõlas sundmüügi riigi õigusega, millega nähakse ette ka menetlused, mille alusel saab sundmüüki enne selle lõpuleviimist vaidlustada, ja määratakse kindlaks müügi aeg käesoleva konventsiooni tähenduses.
2. Olenemata lõikest 1 antakse artikli 5 kohane sundmüügi tõend välja üksnes juhul, kui enne laeva sundmüüki on sundmüügist lõigetes 3–7 sätestatud nõuete kohaselt teatatud.
3. Sundmüügist teatatakse
a) laevaregistrile või samaväärsele registrile, kus laev on registreeritud;
b) kõigile hüpoteegi- või pandipidajatele ja kõigile registreeritud koormatise õigustatud isikutele, tingimusel et register, kus see on registreeritud, ja kõik dokumendid, mis tuleb registreerimisriigi õiguse alusel registreerida, on avalikud ning registriväljavõtteid ja selliste dokumentide koopiaid on võimalik registrist saada;
c) kõigile merivõla pidajatele, tingimusel et nad on teavitanud merivõlaga tagatud nõudest kohut või sundmüüki korraldavat muud avalik-õiguslikku organit kooskõlas sundmüügi riigi õigusnormide ja menetlustega;
d) laeva praegusele omanikule ning
e) kui laev on registreeritud laevapereta prahtijana,
i) isikule, kes on registreeritud laevapereta prahtijana laevapereta prahitud laevade registris, ja
ii) laevapereta prahitud laevade registrile.
4. Sundmüügi teade koostatakse sundmüügi riigi õiguse kohaselt ning sisaldab vähemalt I lisas nimetatud teavet.
5. Sundmüügi teade tuleb ka
a) avaldada teadaandega ajakirjanduses või muus väljaandes, mis on sundmüügi riigis kättesaadav, ja
b) edastada avaldamiseks artiklis 11 osutatud andmekogule.
6. Kui teade ei ole koostatud andmekogu töökeeles, lisatakse sellele I lisas nimetatud teabe tõlge mõnda sellisesse keelde, et teadet oleks võimalik andmekogule edastada.
7. Selle isiku identiteedi või aadressi kindlakstegemisel, kellele tuleb sundmüügist teatada, piisab, kui tuginetakse
a) teabele, mis on esitatud laevaregistris või samaväärses registris, kus laev on registreeritud, või laevapereta prahitud laevade registris;
b) teabele registris, kus hüpoteek või pant või registreeritud koormatis on registreeritud, kui see erineb laevaregistris või samaväärses registris esitatud teabest, ja
c) teabele, mis on esitatud lõike 3 punkti c alusel.
Artikkel 5 Sundmüügi tõend
1. Pärast sellise sundmüügi lõpuleviimist, mille tulemusena sai ostja sundmüügi riigi õiguse alusel laeva suhtes koormatistest vaba omandiõiguse ning mis korraldati nimetatud õiguses kehtestatud nõudeid ja käesoleva konventsiooni nõudeid järgides, annab kohus või muu avalik-õiguslik organ, kes sundmüüki korraldas, või sundmüügi riigi muu pädev organ kooskõlas oma õigusnormide ja menetlustega ostjale sundmüügi tõendi.
2. Sundmüügi tõend vastab põhimõtteliselt II lisas esitatud näidisele ja sisaldab järgmist:
a) avaldus selle kohta, et laev müüdi sundmüügi riigi õiguses kehtestatud nõudeid ja käesoleva konventsiooni nõudeid järgides;
b) avaldus selle kohta, et sundmüügi tulemusel sai ostja laeva suhtes koormatistest vaba omandiõiguse;
c) sundmüügi riigi nimi;
d) tõendit välja andva organi nimi, aadress ja kontaktandmed;
e) sundmüügi korraldanud kohtu või muu avalik-õigusliku organi nimi ja müügi kuupäev;
f) laeva nimi ja laevaregister või samaväärne register, kus laev on registreeritud;
g) laeva IMO registrinumber, või kui see ei ole teada, muu teave, mis võimaldab laeva identifitseerida;
h) selle isiku nimi ja elukoha või peamise tegevuskoha aadress, kes oli laeva omanik vahetult enne sundmüüki;
i) ostja nimi ja elukoha või peamise tegevuskoha aadress;
j) tõendi väljaandmise koht ja aeg ning
k) tõendit välja andva organi allkiri või tempel või muu kinnitus tõendi ehtsuse kohta.
3. Sundmüügi riik nõuab, et sundmüügi tõend edastataks viivitamata artiklis 11 osutatud andmekogule avaldamiseks.
4. Sundmüügi tõend ja selle tõlked vabastatakse legaliseerimise kohustusest või sarnastest formaalsustest.
5. Ilma et see piiraks artiklite 9 ja 10 kohaldamist, on sundmüügi tõend iseenesest selles sisalduvate asjaolude tõendamiseks piisav.
6. Sundmüügi tõend võib olla elektroonilise dokumendi vormis, tingimusel et
a) selles sisalduv teave on kättesaadav nii, et see on hiljem kasutatav;
b) tõendit välja andva organi identifitseerimiseks kasutatakse usaldusväärset meetodit ja
c) kasutatakse usaldusväärset meetodit, mille abil on võimalik teha kindlaks muudatused, mis on dokumenti pärast selle loomist tehtud, välja arvatud võimalikud lisatud kinnitused ja muudatused, mis tekivad tavapärase teabevahetuse, salvestamise ja kuvamise käigus.
7. Sundmüügi tõendit ei lükata tagasi üksnes põhjusel, et see on elektrooniline.
Artikkel 6 Sundmüügi rahvusvahelised tagajärjed
Sundmüügi tulemusel, kui selle kohta on välja antud artiklis 5 osutatud sundmüügi tõend, saab ostja laeva suhtes koormatistest vaba omandiõiguse ka kõigis teistes osalisriikides.
7.Artikkel 7 Registri toimingud
1. Ostja või järgneva ostja taotluse korral ja artiklis 5 osutatud sundmüügi tõendi esitamise alusel teeb osalisriigi register või muu pädev asutus kooskõlas oma õigusnormide ja menetlustega, kuid ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, järgmist:
a) kustutab registrist igasuguse hüpoteegi või pandi ning laevaga seotud igasuguse registreeritud koormatise, mis oli registrisse kantud enne sundmüügi lõpuleviimist;
b) kustutab laeva registrist ja annab uue registreerimise tarvis tõendi registrist kustutamise kohta;
c) registreerib laeva ostja või järgneva ostja nimele, tingimusel et laev ja isik, kelle nimele laev registreeritakse, vastavad registreerimisriigi õiguse nõuetele;
d) ajakohastab registri muid asjakohaseid andmeid sundmüügi tõendi alusel.
2. Ostja või järgneva ostja taotlusel ja artiklis 5 osutatud sundmüügi tõendi esitamisel kustutab selle osalisriigi register või muu pädev asutus, kus laev oli registreeritud laevapereta prahtijana, laeva laevapereta prahitud laevade registrist ja annab kustutamise kohta tõendi.
3. Kui sundmüügi tõend ei ole välja antud registri või muu pädeva asutuse ametlikus keeles, võib register või muu pädev asutus nõuda ostjalt või järgnevalt ostjalt, et ta esitaks kinnitatud tõlke vajalikku ametlikku keelde.
4. Register või muu pädev asutus võib samuti nõuda ostjalt või järgnevalt ostjalt, et ta esitaks registris säilitamiseks sundmüügi tõendi kinnitatud ärakirja.
5. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui registririigi kohus või muu pädev asutus leiab artikli 10 alusel, et artikli 6 kohase sundmüügi tagajärjed oleksid ilmselgelt vastuolus selle riigi avaliku korraga.
Artikkel 8 Laeva aresti keeld
1. Kui osalisriigi kohtule või muule õigusasutusele esitatakse taotlus laeva arestimiseks või laeva suhtes muu sarnase meetme võtmiseks enne laeva sundmüüki tekkinud nõude tagamiseks, jätab kohus või muu õigusasutus taotluse artiklis 5 osutatud sundmüügi tõendi esitamisel rahuldamata.
2. Kui laev arestitakse või kui laeva suhtes võetakse sarnane meede osalisriigi kohtu või muu õigusasutuse korraldusel enne laeva sundmüüki tekkinud nõude tagamiseks, annab kohus või muu õigusasutus artiklis 5 osutatud sundmüügi tõendi esitamisel korralduse laev vabastada.
3. Kui sundmüügi tõend ei ole välja antud registri või muu pädeva õigusasutuse ametlikus keeles, võib kohus või muu õigusasutus nõuda taotluse esitanud isikult, et ta esitaks kinnitatud tõlke sellisesse ametlikku keelde.
4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui kohus või muu õigusasutus leiab, et taotluse rahuldamata jätmine või laeva vabastamist puudutav korraldus oleks ilmselgelt vastuolus selle riigi avaliku korraga.
Artikkel 9 Sundmüügi tühistamise ja peatamise pädevus
1. Sundmüügi riigi kohtutel on ainupädevus lahendada kõiki nõudeid või taotlusi, mille eesmärk on tühistada nimetatud riigis korraldatud laeva sundmüük, mille tulemusena saab laeva suhtes koormatistest vaba omandiõiguse, või peatada müügi tagajärjed; see pädevus laieneb ka kõikidele nõuetele või taotlustele, millega vaidlustatakse artiklis 5 osutatud sundmüügi tõendi väljaandmine.
2. Osalisriigi kohtud loobuvad pädevusest kõigi nõuete või taotluste puhul, mille eesmärk on tühistada teises osalisriigis korraldatud laeva sundmüük, mille tulemusena saab laeva suhtes koormatistest vaba omandiõiguse, või peatada müügi tagajärjed.
3. Sundmüügi riik nõuab, et kohtu otsus, millega tühistatakse või peatatakse sellise sundmüügi tagajärjed, mille kohta on välja antud artikli 5 lõike 1 kohane tõend, edastataks viivitamata artiklis 11 osutatud andmekogule avaldamiseks.
Artikkel 10 Asjaolud, mille korral sundmüügil ei ole rahvusvahelisi tagajärgi
Laeva sundmüügil ei ole artiklis 6 sätestatud tagajärgi muus osalisriigis kui sundmüügi riigis, kui teise osalisriigi kohus leiab, et kõnealused tagajärjed oleksid ilmselgelt vastuolus selle teise osalisriigi avaliku korraga.
Artikkel 11 Andmekogu
1. Andmekogu on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peasekretär või ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni nimetatud institutsioon.
2. Pärast seda, kui on kätte saadud artikli 4 lõike 5 kohaselt edastatud sundmüügi teade, artikli 5 lõike 3 kohaselt edastatud sundmüügi tõend või artikli 9 lõike 3 kohaselt edastatud otsus, teeb andmekogu selle üldsusele õigel ajal kättesaadavaks sellisel kujul ja keeles, milles see on vastu võetud.
3. Andmekogu võib võtta vastu ka sundmüügi teateid riigilt, kes on käesoleva konventsiooni ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud, ent kelle suhtes konventsioon ei ole veel jõustunud, ning võib teha selle üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 12 Konventsiooniosaliste ametiasutuste vaheline teabevahetus
1. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel on osalisriigi ametiasutustel õigus suhelda otse ükskõik millise teise osalisriigi ametiasutustega.
2. Käesolevas artiklis sätestatu ei mõjuta selliste rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, mille osalisriigid võivad olla omavahel sõlminud õigusabi osutamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.
Artikkel 13 Seos teiste rahvusvaheliste konventsioonidega
1. Käesolev konventsioon ei mõjuta siseveelaevade registreerimise konventsiooni (1965) ja selle protokolli nr 2 (siseveelaevade aresti ja sundmüügi kohta), sealhulgas kõnealuse konventsiooni või protokolli tulevaste muudatuste kohaldamist.
2. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 4 kohaldamist, võib käesoleva konventsiooni osalisriikide vahel, kes on ka tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni (1965) osalised, sundmüügi teate välismaale edastada ka muid kui konventsioonis sätestatud kanaleid kasutades.
Artikkel 14 Muud rahvusvaheliste tagajärgede rakendamise alused
Käesolevas konventsioonis sätestatu ei takista riiki rakendamast teises riigis korraldatud laeva sundmüügist tulenevaid õiguslikke tagajärgi mõne muu rahvusvahelise lepingu või kohaldatava õiguse alusel.
Artikkel 15 Konventsiooniga reguleerimata küsimused
1. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta järgmist:
a) sundmüügist laekunud tulemi jaotamise kord või järjekord või
b) isiklikud nõuded isiku vastu, kes oli laeva omanik või kellele kuulusid omandiõigused laevas enne sundmüüki.
2. Lisaks ei reguleeri käesolev konventsioon tagajärgi, mis on kohaldatava õiguse kohaselt otsustel, mille on teinud kohus artikli 9 lõike 1 kohast pädevust kasutades.
Artikkel 16 Hoiulevõtja
Käesoleva konventsiooni hoiulevõtjaks määratakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.
Artikkel 17 Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine
1. Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele.
2. Käesolev konventsioon tuleb alla kirjutanud riikides ratifitseerida või heaks kiita.
3. Käesolev konventsioon on ühinemiseks avatud kõikidele riikidele, kes ei ole alla kirjutanud, alates kuupäevast, mil see on allakirjutamiseks avatud. 4. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.
Artikkel 18 Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide osalemine
1. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, millesse kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad käesoleva konventsiooniga reguleeritavad küsimused, võib samuti käesolevale konventsiooni alla kirjutada, selle ratifitseerida, heaks kiita või sellega ühineda. Sellisel juhul on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil osalisriigi õigused ja kohustused, tingimusel et ta on käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes pädev. Artiklite 21 ja 22 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt hoiule antud kirja selle organisatsiooni liikmesriikide hoiule antud kirjade lisana.
2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab deklaratsiooni, milles täpsustab käesoleva konventsiooniga reguleeritavaid küsimusi, milles tema liikmesriigid on talle pädevuse üle andnud. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teavitab hoiulevõtjat viivitamata igast muudatusest käesoleva lõike kohases deklaratsioonis täpsustatud pädevuste jaotuses, kaasa arvatud uutest pädevuste delegeerimistest.
3. Kõiki käesolevas konventsioonis sisalduvaid viiteid „riigile“, „riikidele“, „osalisriigile“ või „osalisriikidele“ kohaldatakse ka piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kui kontekst seda nõuab.
4. Käesolev konventsioon ei mõjuta selliste piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni reeglite kohaldamist, sõltumata sellest, kas need võeti vastu enne või pärast käesolevat konventsiooni,
a) mis käsitlevad sundmüügi teate edastamist sellise organisatsiooni liikmesriikide vahel või
b) mis käsitlevad sellise organisatsiooni liikmesriikide vahel kohaldatavat kohtualluvuskorda.
Artikkel 19 Ühtlustamata õigussüsteemid
1. Kui riigil on kaks või enam territoriaalüksust, kus kohaldatakse käesolevas konventsioonis reguleeritud küsimuste suhtes eri õigussüsteeme, võib riik esitada deklaratsiooni selle kohta, et käesolevat konventsiooni kohaldatakse kõigi tema territoriaalüksuste suhtes või ainult ühe või mitme territoriaalüksuse suhtes.
2. Käesoleva artikli kohastes deklaratsioonides nimetatakse sõnaselgelt territoriaalüksused, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.
3. Kui riik ei ole lõike 1 kohast deklaratsiooni esitanud, kohaldatakse konventsiooni kõigi asjaomase riigi territoriaalüksuste suhtes.
4. Kui riigil on kaks või enam territoriaalüksust, kus käesolevas konventsioonis käsitletud küsimuste suhtes kohaldatakse eri õigussüsteeme,
a) käsitatakse viiteid riigi õigusele, õigusnormidele või menetlustele vajaduse korral viidetena õigusele, õigusnormidele või menetlustele, mis kehtivad asjaomases territoriaalüksuses;
b) käsitatakse viiteid riigi ametiasutusele vajaduse korral viidetena asjaomase territoriaalüksuse ametiasutusele.
Artikkel 20 Deklaratsioonide tegemise kord ja nende tagajärjed
1. Artikli 18 lõike 2 ja artikli 19 lõike 1 kohased deklaratsioonid tehakse allkirjastamise, ratifitseerimise, heakskiitmise või ühinemise ajal. Allkirjastamise ajal tehtud deklaratsioonid tuleb kinnitada ratifitseerimisel või heakskiitmisel.
2. Deklaratsioonid ja nende kinnitused tehakse kirjalikult ja need edastatakse ametlikult hoiulevõtjale.
3. Deklaratsioon jõustub samal ajal, kui asjaomase riigi suhtes jõustub käesolev konventsioon.
4. Iga riik, kes teeb artikli 18 lõike 2 ja artikli 19 lõike 1 kohase deklaratsiooni, võib seda igal ajal muuta või selle tagasi võtta, saates hoiulevõtjale ametliku kirjaliku teate. Muudatus või tagasivõtmine jõustub 180 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud. Kui hoiulevõtja saab teate muudatuse või tagasivõtmise kohta enne, kui käesolev konventsioon asjaomase riigi suhtes jõustub, jõustub muudatus või tagasivõtmine samal ajal käesoleva konventsiooni jõustumisega selle riigi suhtes.
Artikkel 21 Jõustumine
1. Käesolev konventsioon jõustub 180 päeva pärast kolmanda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.
2. Kui riik ratifitseerib käesoleva konventsiooni või kiidab selle heaks või ühineb sellega pärast kolmanda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmist, jõustub käesolev konventsioon 180 päeva pärast selle riigi ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmist.
3. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse üksnes sellise sundmüügi suhtes, mis on määratud või heaks kiidetud pärast seda, kui konventsioon on sundmüügi riigi suhtes jõustunud.
Artikkel 22 Muutmine
1. Iga osalisriik võib teha käesoleva konventsiooni muutmise ettepaneku ning esitada selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär edastab muudatusettepaneku seejärel osalisriikidele ning küsib neilt ühtlasi, kas nad toetavad osalisriikide konverentsi kokkukutsumist, et neid ettepanekuid arutada ja hääletusele panna. Kui vähemalt üks kolmandik osalisriikidest on 120 päeva jooksul pärast peasekretäri pöördumist konverentsi poolt, kutsub peasekretär konverentsi kokku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all.
2. Osalisriikide konverents teeb kõik endast oleneva, et saavutada iga muudatuse suhtes konsensus. Kui konsensuse saavutamiseks on tehtud kõik jõupingutused, kuid konsensuseni ei ole jõutud, saab viimase abinõuna muudatuse vastuvõtmiseks kasutada konverentsil osalevate ja hääletavate osalisriikide kahekolmandikulist häälteenamust. Käesoleva lõike kohaldamisel ei võeta arvesse piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni häält.
3. Hoiulevõtja esitab vastuvõetud muudatuse kõigile osalisriikidele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks.
4. Vastuvõetud muudatus jõustub 180 päeva pärast kolmanda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Kui muudatus jõustub, on see siduv nendele osalisriikidele, kes on väljendanud nõusolekut end sellega siduda.
5. Kui osalisriik ratifitseerib või kiidab muudatuse heaks pärast kolmanda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andmist, jõustub muudatus selle osalisriigi suhtes 180 päeva pärast selle riigi ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andmist.
Artikkel 23 Denonsseerimine
1. Osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, saates hoiulevõtjale sellekohase ametliku kirjaliku teate. Denonsseerimine võib piirduda ühtlustamata õigussüsteemi konkreetsete territoriaalüksustega, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.
2. Denonsseerimine jõustub 365 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud. Kui teates on denonsseerimise jõustumiseks ette nähtud pikem ajavahemik, jõustub denonsseerimine kindlaksmääratud pikema ajavahemiku möödumisel kuupäevast, mil konventsiooni hoiulevõtja teate kätte sai. Käesoleva konventsiooni kohaldamist jätkatakse sellise sundmüügi suhtes, mille kohta on artiklis 5 osutatud sundmüügi tõend välja antud enne denonsseerimise jõustumist.
KOOSTATUD ühes eksemplaris, mille araabia-, hiina-, inglis-, prantsus-, vene- ja hispaaniakeelne tekst on võrdselt autentsed.
I lisa
Sundmüügi teates sisalduv miinimumteave
1. Avaldus selle kohta, et sundmüügi teade esitatakse vastavalt laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitlevale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile
2. Sundmüügi riigi nimi
3. Kohus või muu avalik-õiguslik organ, kes sundmüügi määrab, heaks kiidab või kinnitab
4. Sundmüügi menetluse viitenumber või muu tunnus
5. Laeva nimi
6. Register
7. IMO registrinumber
8. (Kui IMO registrinumber ei ole teada) Muu teave, mille alusel on võimalik laev identifitseerida
9. Omaniku nimi
10. Omaniku elukoha või peamise tegevuskoha aadress
11. (Kui sundmüük toimub avaliku enampakkumise teel) Avaliku enampakkumise eeldatav kuupäev, kellaaeg ja koht
12. (Kui sundmüük toimub eralepingu alusel) Kohtu või muu avalik-õigusliku organi korraldusel toimuva sundmüügi üksikasjad, sealhulgas ajavahemik
13. Avaldus, millega kinnitatakse, et sundmüügi tulemusel saadakse laeva suhtes koormatistest vaba omandiõigus, või kui ei ole teada, kas sundmüügi tulemusena saadakse koormatistest vaba omandiõigus, siis avaldus asjaolude kohta, mille korral sundmüügi tulemusena koormatistest vaba omandiõigust ei saada
14. Muu sundmüügi riigi õigusega nõutav teave, eelkõige teave, mida peetakse vajalikuks teate saanud isiku huvide kaitseks
II lisa
Sundmüügi tõendi näidis
Välja antud laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitleva konventsiooni artikli 5 kohaselt
Käesolevaga tõendatakse, et
a) allpool kirjeldatud laev müüdi sundmüügi korras sundmüügi riigi õiguses kehtestatud nõudeid ja laevade sundmüügi rahvusvahelisi tagajärgi käsitleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni nõudeid järgides ning
b) sundmüügi tulemusel sai ostja laeva suhtes koormatistest vaba omandiõiguse.
1. Sundmüügi riik ........................................................................
2. Tõendit välja andev organ
2.1 Nimi ........................................................................
2.2 Aadress ........................................................................
2.3 Telefon/faks/e-post,
kui on teada ........................................................................
3. Sundmüük
3.1 Kohtu või muu avalik-õigusliku organi nimi, kes sundmüügi korraldas ........................................................................
3.2 Sundmüügi kuupäev ........................................................................
4. Laev
4.1 Nimi ........................................................................
4.2 Register ........................................................................
4.3 IMO registrinumber ........................................................
4.4 (Kui IMO registrinumber ei ole teada) Muu teave, mille alusel on võimalik laev identifitseerida (Lisage tõendile fotod) ........................................................................................
5. Omanik vahetult enne sundmüüki
5.1 Nimi ........................................................................
5.2 Elukoha või peamise tegevuskoha aadress ........................................................................
6. Ostja
6.1 Nimi ........................................................................
6.2 Elukoha või
peamise tegevuskoha aadress ........................................................................
................................................. .................................................
(koht) (kuupäev)
...................................................................
Tõendit välja andva organi allkiri
ja/või tempel või muu kinnitus tõendi
ehtsuse kohta