EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.6.2023
COM(2023) 331 final
2021/0430(CNS)
Muudetud ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi
{SWD(2023) 331 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.6.2023
COM(2023) 331 final
2021/0430(CNS)
Muudetud ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi
{SWD(2023) 331 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
2020. aastal leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskavas, milles võetakse arvesse taasterahastut „NextGenerationEU“ 1 . Selle kokkuleppe kohaselt „Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksmisega seotud kulud liidu eelarvest ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat. Samuti on soovitav leevendada kogurahvatulul põhinevate omavahendite suurenemise mõju liikmesriikidele.“ Seega „selleks, et tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa. Kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega ei tähenda see ühegi konkreetse omavahendi sihtotstarbelist kasutamist või eraldamist konkreetse kululiigi katmiseks.“
2021. aasta detsembris pakkus komisjon ELi eelarve jaoks välja kolm uut tuluallikat, 2 mida rahastataks heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS), ELi süsiniku piirimeetmest (SPIM) ning suurimate hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi osast, mis OECD/G20 esimese samba kokkuleppe alusel ELile ümber jaotatakse. See omavahendite kogum oli kooskõlas nii läbivaadatud HKSi direktiivi kui ka süsiniku piirimeedet käsitlevate kavandatavate valdkondlike õigusaktidega, mis esitati juba varem samal aastal.
Lisaks kohustus komisjon esitama 2023. aasta lõpuks täiendavad ettepanekud uute omavahendite kohta, mis hõlmavad ettevõtlussektoriga seotud osamakset. Paketi eesmärk on vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele toota piisavalt tulu, et toetada taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude tagasimaksmist olukorras, kus rahastamiskulude areng on ebakindel. Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele uus omavahend, mis põhineb äriühingute kasumit käsitleval statistikal.
2.MUUTMISETTEPANEKU SISU
2.1.Heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid
Valdkondlike õigusaktide osas saavutatud kokkulepe nõuab omavahendite ettepaneku mõningast kohandamist. Kuna kliimameetmete sotsiaalfondi rahastatakse alates 2026. aastast algselt sihtotstarbelisest välistulust, teeb komisjon ettepaneku lükata hooneid, maanteetransporti ja täiendavaid sektoreid hõlmava uue heitkogustega kauplemise süsteemi omavahendite kasutuselevõtt 2027. aastalt edasi 2028. aastale 3 . Lisaks võivad riiklikku CO2-maksu kohaldavad liikmesriigid otsustada uut HKSi asjaomaste heitkoguste suhtes mitte kohaldada. Asjaomased liikmesriigid peavad kõnealused saastekvoodid tühistama. Seepärast teeb komisjon ettepaneku lisada see võimalus hindamismehhanismi, mis võimaldab hinnata saastekvoote, mida ei müüda enampakkumisel.
Vastupidiselt paketi „Eesmärk 55“ ettepanekute esitamise ajal valitsenud ootustele on HKSi saastekvootide turuväärtus nende ettepanekute esitamisele järgnevatel kuudel märkimisväärselt suurenenud. 2022. aastal oli saastekvootide enampakkumistel keskmine hind ligikaudu 80 eurot, mis ületab oluliselt komisjoni mõjuhinnangus kasutatud 55 EUR suurust hinnataset. Komisjon teeb ettepaneku kohaldada heitkogustega kauplemise süsteemi tulude suhtes kõrgemat sissenõudmismäära. Eesmärk on, et ELi heitkogustega kauplemisest saadavast tulust 30 % laekuks ELi eelarvesse. Sellise sissenõudmismäära korral on nii liikmesriikide kui ka ELi eelarve tulud ikkagi suuremad kui 2021. aastal, kui esitati ettepanek heitkogustega kauplemise süsteemi muutmiseks.
2.2.Süsiniku piirimeetmel põhinevad omavahendid
2021. aasta detsembri ettepanek jääb suures osas samaks, välja arvatud piiratud kohandused, mis kajastavad SPIMi määruse hiljutist jõustumist.
2.3.Äriühingute kasumil põhinevad statistilised omavahendid
OECD/G20 esimese samba kokkuleppe rakendamine on ELi ja selle liikmesriikide jaoks äriühingute maksustamise valdkonnas endiselt oluline prioriteet. 2021. aasta oktoobri kokkuleppe järel on tehtud olulisi edusamme ja komisjon jätkab jõupingutusi arutelude lõpuleviimiseks. Mitmepoolset konventsiooni ei ole aga veel allkirjastatud ega ratifitseeritud, mis tähendab, et see ei saa veel jõustuda.
Nagu on märgitud komisjoni tööprogrammis, 4 kavatseb komisjon esitada 2023. aasta kolmandas kvartalis ettepaneku „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ (BEFIT), mis parandab ühtse turu toimimist. Kuni omavahendi aluseks oleva maksu võimaliku kehtestamiseni teeb komisjon ettepaneku kasutada statistikal põhinevat omavahendit, mis arvutatakse Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA) rahvamajanduse arvepidamise statistika alusel. Selliste omavahendite kindlaks määramiseks korrutatakse 0,5 % sissenõudmismäär mittefinantsettevõtete sektori ja finantsinstitutsioonide sektori rahvamajanduse arvepidamises kajastatud tegevuse koguülejäägi summaga. ESA on juba praegu ühtlustatud statistika raamistik ning äriühingute kasumit käsitlevad statistilised omavahendid aitavad veelgi parandada andmete võrreldavust.
3.ÕIGUSLIK ALUS
3.1.Omavahendite otsus
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kolmandale lõigule võib nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist „kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni olemasolev“. See säte võimaldab selge sõnaga muuta omavahendite otsust, et lisada uusi omavahendeid, nagu on kokku lepitud institutsioonidevahelises kokkuleppes. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kolmandas lõigus sätestatud seadusandlikule erimenetlusele võtab nõukogu muudetud otsuse vastu ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Otsus jõustub pärast seda, kui liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.
3.2.Rakendusaktid
Samal ajal peab nõukogu muutma omavahendite süsteemiga seotud rakendusmeetmeid, kohandades õigusnorme, et võtta arvesse hiljutist kokkulepet süsiniku piirimeetme kohta, ning lisama statistilisi omavahendeid käsitlevad sätted. Lisaks peab nõukogu muutma omavahendite kättesaadavaks tegemist reguleerivaid sätteid. Komisjon esitab selle kohta kaks eraldi ettepanekut.
2021/0430 (CNS)
Muudetud ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 311 kolmandat lõiku,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
1)Nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 5 loodud taasterahastuga „NextGenerationEU“ võetakse kasutusele kapitaliturgudelt ajutise taasterahastuna kaasatud 750 miljardit eurot (2018. aasta hindades), et tagada kestlik ja vastupanuvõimeline taastumine kogu liidus, hõlbustada majandusliku toetuse rakendamist COVID-19 pandeemia põhjustatud erakorralises olukorras ning edendada rohe- ja digipööret.
2)Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluvate kulude katteks kasutatud vahendite põhisumma tagasimaksed ja maksmisele kuuluvad intressid tuleb katta liidu üldeelarvest, sealhulgas pärast 2021. aastat kasutusele võetud uutest omavahenditest saadavast piisavast tulust. 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 6 raames tunnistasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kui tähtis on seos Euroopa Liidu taasterahastuga ning märkisid, et „Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksmisega seotud kulud liidu eelarvest ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat“. Institutsioonidevahelises kokkuleppes märgiti, et samuti on soovitav leevendada kogurahvatulul põhinevate omavahendite suurenemise mõju liikmesriikidele.
3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ 7 loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteem on liidu kliimapoliitika keskne osa. Võttes arvesse heitkogustega kauplemise tihedat seost liidu kliimapoliitika eesmärkidega, on asjakohane eraldada osa asjaomasest tulust liidu eelarvesse. 30 % enampakkumisest saadud tulust tuleks kanda liidu eelarvesse.
4)Heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid sisaldavad osa tulust, mis on saadud saastekvootide enampakkumisest kõigis direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvates sektorites. Direktiivi 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 8 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada mitte panna enampakkumisele osa direktiivis 2003/87/EÜ kindlaks määratud saastekvootide üldkogusest või lasta need üle kanda ja panna kõnealuse direktiiviga loodud moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele. Neid saastekvoote tuleks kasutada ka heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite arvutamiseks. Asjakohane on välja jätta kava „REPowerEU“ jaoks ette nähtud saastekvoodid, moderniseerimisfondi esialgseks rahastamiseks mõeldud saastekvoodid ning innovatsioonifondi jaoks mõeldud saastekvoodid. 50 miljonit saastekvoodi ühikut, mis müüakse 2025. aastal kliimameetmete sotsiaalfondi jaoks enampakkumisel, ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite hulka.
5)Vältimaks liigselt pärssivat mõju heitkogustega kauplemisest saadavatele osamaksetele, tuleks tingimustele vastavatele liikmesriikidele kehtestada osamakse maksimaalne suurus. Ajavahemikul 2023–2027 vastavad liikmesriigid tingimustele juhul, kui ostujõu standardi alusel mõõdetud ja liidu 2020. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest. Ajavahemiku 2028–2030 puhul tuleks kasutada 2025. aasta kogurahvatulu elaniku kohta. Maksimaalse osamakse kehtestamisel tuleks võrrelda liikmesriikide osa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevates koguomavahendites nende liikmesriikide osaga liidu kogurahvatulus. Kõigile liikmesriikidele tuleks kehtestada minimaalne osamakse, kui nende osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite kogusummast on väiksem kui 75 % nende osast liidu kogurahvatulus.
6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/956 9 on kehtestatud süsiniku piirimeede, millega täiendatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja tagatakse liidu kliimapoliitika tõhusus. Võttes arvesse süsiniku piirimeetme tihedat seost liidu kliimapoliitikaga, tuleks osa sertifikaatide müügist saadavast tulust kanda omavahenditena üle liidu eelarvesse.
7)Kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega tuleks kehtestada ettevõtlussektoriga seotud osamakse. Kuni algatusega „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ (BEFIT) seotud omavahendite võimaliku kehtestamiseni tuleks ajutiselt kehtestada omavahendid, mis on proportsionaalsed statistilise näitajaga, mis võib asendada äriühingu kasumit. Need omavahendid tuleks arvutada 2010. aasta Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) rahvamajanduse arvepidamise statistika alusel, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 549/2013 10 . Seda statistilist süsteemi kohaldatakse liikmesriikides ühtlustatud viisil. Seepärast tuleks nende omavahendite arvutamiseks korrutada sissenõudmismäär määruses (EL) nr 549/2013 11 määratletud mittefinantsettevõtete sektori ja finantsinstitutsioonide sektori tegevuse koguülejäägi summaga (ESA sektorid S12 ja S11).
87)2021. aasta oktoobris jõudsid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik kokkuleppele, et osalevatele turujurisdiktsioonidele eraldatakse 25 % suurte hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi sellest osast, mis ületab 10 % kasumlikkuse künnist (edaspidi „OECD/G20 kaasava rahastu 1. samba kokkulepe“). Omavahendid peaksid tulenema ühtse sissenõudmismäära kohaldamisest hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi selle osa suhtes, mis jaotatakse ümber liikmesriikidele [vastavalt direktiivile maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise kohta].
98)Praeguse heitkogustega kauplemise süsteemi raames saastekvootide enampakkumisele panemisest ja äriühingute kasumit käsitleva statistika alusel saadavaid osamakseid käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2024alates 1. jaanuarist 2023. Pärast direktiivi 2003/87/EÜ muutmist tuleks läbivaadatudUue hooneid, maanteetransporti ja täiendavaid sektoreid hõlmava heitkogustega kauplemise süsteemi raames tuleks saastekvootide enampakkumisele panemisest saadavaid osamakseid käsitlevaid sätteid kohaldada alates1. jaanuarist 2028 esimesest päevast, mis järgneb kõnealuse muudatuse ülevõtmise perioodi viimasele päevale. Süsiniku piirimeetmest saadavaid osamakseid käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2026määruse kohaldamise kuupäevast. [OECD/G20 kaasava rahastu 1. samba kokkulepet käsitlevad sätted jõustuvad siis, kui hakatakse kohaldama direktiivi maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise kohta ja kui mitmepoolne konventsioon on jõustunud.]
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 muutmine
Otsust (EL, Euratom) 2020/2053 muudetakse järgmiselt.
1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a)lõikele 1 lisatakse punkt e:
„e) ühtse määra 30 % kohaldamine:
1)tulu suhtes, mis on saadud liikmesriikide poolt saastekvootide enampakkumisele panemisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ 12 1 artiklitele 3d, 10 ja 30d;
2)summa suhtes, mis saadakse, kui saastekvootide aastane kogus, mille suhtes asjaomane liikmesriik kohaldab üht järgmistest:
a)direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10c osutatud võimalus eraldada üleminekuperioodil tasuta lubatud heitkoguse ühikuid;
b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 13 2 artikli 6 lõikes 1 osutatud piiratud kehtetuks tunnistamise võimalus;
c)direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikes 4 osutatud saastekvootide kasutamine enampakkumisele panemiseks kõnealuse direktiivi artikli 10d lõikes 3 osutatud moderniseerimisfondi jaoks;
korrutatakse liikmesriikide poolt vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklitele 3d ja 10 enampakkumisplatvormil enampakkumisele pandud saastekvootide kaalutud keskmise hinnaga aastal, mil kõnealused saastekvoodid oleks enampakkumisele pandud.
3)summa suhtes, mis saadakse, kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30e lõike 3 kohaselt kehtetuks tunnistatud saastekvootide kogus korrutatakse liikmesriikide poolt vastavalt selle direktiivi artiklile 30d enampakkumisplatvormil enampakkumisele pandud saastekvootide kaalutud keskmise hinnaga aastal, mil kõnealused saastekvoodid oleks enampakkumisele pandud.“
b)lõikele 1 lisatakse punkt f:
„f) ühtse sissenõudmismäära kohaldamine, mis võrdub 75 % Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX] 143 kehtestatud süsiniku piirimeetme sertifikaatide müügist saadud tulust.“
c)lõikele 1 lisatakse punkt g:
„g) ühtse sissenõudmismäära 15 % kohaldamine hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi selle osa suhtes, mis jaotatakse ümber liikmesriikidele [vastavalt maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise direktiivile 154.]“
d)lõikele 1 lisatakse punkt h:
„h) ühtse sissenõudmismäära 0,5 % kohaldamine iga liikmesriigi mittefinantsettevõtete sektori (S.11) ja finantsinstitutsioonide sektori (S.12) tegevuse koguülejäägi (B.2g) summa suhtes, nagu komisjon on sätestanud vastavalt määrusega (EL) nr 549/2013 loodud Euroopa arvepidamise süsteemi 2010 (ESA 2010) määratlustele.“
ed)lisatakse lõige 2a:
„2a. Erandina lõike 1 punktist e kohaldatakse kuni 2030. eelarveaastani järgmisi sätteid:
a)kui liikmesriigi osa lõike 1 punkti e kohaldamisest saadava tulu kogusummast on vähem kui 75 % liikmesriigi osast liidu kogurahvatulus, teeb see liikmesriik kättesaadavaks summa, mis võrdub 75 % tema osaga kogurahvatulust, korrutatuna lõike 1 punkti e kohaldamisest saadud tulu kogusummaga.
b)liikmesriigi osa lõike 1 punkti e kohaldamisest saadava tulu kogusummast ei tohi olla rohkem kui 150 % selle liikmesriigi osast liidu kogurahvatulus nende liikmesriikide puhul, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, mõõdetuna ostujõu standardi alusel ja arvutatuna 2020. aasta näitajate alusel ajavahemikuks 2023–2027 ja 2025. aasta näitajate alusel ajavahemikuks 2028–2030.
16 Punktides a ja b osutatud kogurahvatulu tähendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/5165 artikli 1 lõikes 1 osutatud kogurahvatulu turuhindades.“
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Nõukogu peasekretär teatab käesolevast otsusest kõikidele liikmesriikidele.
Liikmesriigid teatavad nõukogu peasekretärile viivitamata oma põhiseadusest tulenevatest nõuetest lähtuvalt käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Käesolev otsus jõustub viimase teises lõigus osutatud teate kättesaamisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.
Artikli 1 lõike 1 punkti a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 20241. jaanuarist 2023 direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3d ja 10 kohase tulu suhtes ning 1. jaanuarist 2028päevast, mis järgneb selle perioodi viimasele päevale, mille jooksul tuleb üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) [XXX] 176 (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ), direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d kohase tulu suhtes.
Artikli 1 lõike 1 punkti b kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026määruse (EL) [XXX] (millega kehtestatakse süsiniku piirimeede) kohaldamise kuupäevast.
Artikli 1 lõike 1 punkti c kohaldatakse alates [maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise direktiivi] kohaldamise esimesest päevast või mitmepoolse konventsiooni jõustumise kuupäevast olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.
Artikli 1 lõike 1 punkti d kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja