EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2023

COM(2023) 270 final

2023/0164(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 201 final} - {SWD(2023) 145 final} - {SWD(2023) 146 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) ning parema õigusloome tegevuskava raames tegi komisjon 2018. aastal järelhindamise 2 ja meretranspordi toimivuskontrolli 3 . Nendes järeldati, et kuigi direktiivi eesmärgid on suuresti saavutatud ja direktiiv on loonud ELi lisaväärtust, on seda vaja ajakohastada ja teataval määral täiendada. Direktiivi läbivaatamise üldine eesmärk on parandada meresõiduohutust ja kaitsta merekeskkonda. Kehtivat ELi õigusraamistikku tuleks ajakohastada, et i) säilitada vajalikud ja proportsionaalsed ELi eeskirjad, ii) tagada nende eeskirjade nõuetekohane rakendamine ning iii) kõrvaldada kohustuste võimalikud kattuvused ja lahknevused üksteisega seotud õigusaktide vahel. Peamine eesmärk on luua selge, lihtne ja ajakohane õigusraamistik, mis suurendab üldist ohutustaset.

Rahvusvahelisi, sealhulgas liikmesriikidevahelisi reise tegevate laevade korral kohaldatakse rahvusvahelisi konventsioone ja teatavaid ELi eeskirju. Kohustus uurida laevaõnnetusi või navigatsiooniga seotud õnnetusi tuleneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist 4 (UNCLOS), mille järgi on lipuriigil juurdluse läbiviimise kohustus.

Mereõiguse konventsioonile järgnes Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) välja töötatud ohutusjuurdluse koodeks 5 . Koodeksiga nõutakse ohutusjuurdlust õnnetuste korral, mis hõlmavad kogu laeva kaotust, surmajuhtumit või suurt keskkonnakahju. Samuti soovitatakse koodeksis, et asjakohase laeva lipuriik viiks läbi muude laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlused, kui peetakse tõenäoliseks, et lipuriik esitab teavet, mida võib kasutada tulevikus õnnetuste ärahoidmiseks.

ELi tegevus meresõiduohutuse valdkonnas nii täiendab rahvusvahelist raamistikku kui ka aitab seda rakendada. IMO eeskirjade ülevõtmisega ELi õigussüsteemi tekib võimalus esitada nende sätetega seoses hagi Euroopa Kohtule, mis tagab nende ühetaolise jõustamise kogu ELis.

Direktiiv läheb IMO ohutusjuurdluse koodeksist kaugemale, kohustades liikmesriike looma sõltumatud laevaõnnetusi uurivad juurdlusasutused ja sätestama oma riiklikes õigusaktides, et neid asutusi teavitatakse laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest 6 . Laevaõnnetusi uurivad juurdlusasutused peaksid uurima õnnetusjuhtumeid olenevalt nende raskusastmest, näiteks on kohustuslik uurida väga raskeid laevaõnnetusi 7 . Direktiivis käsitletakse rohkem laevatüüpe kui IMO tekstis, sealhulgas vähemalt 15-meetrised kalalaevad ning teatavatel tingimustel ka lõbusõidujahid ja -laevad. Direktiivis on ka ette nähtud, et juurdluste läbiviimisel tuleb järgida ühist metoodikat, ning esitatud paralleelsete/ühiste juurdluste läbiviimise tingimused. Direktiivis nõutakse, et laevaõnnetusi uurivad juurdlusasutused avaldaksid läbiviidud juurdluste aruanded (ohutusjuurdluste kokkuvõtted). Ühtlasi peaksid nad teavitama komisjoni laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest andmebaasi (Euroopa laevaõnnetuste teabeplatvorm – EMCIP) kaudu, mille on sellel eesmärgil loonud ja mida haldab Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) 8 .

2018. aasta õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmis ja meretranspordi toimivuskontrollis rõhutati vajadust tagada õigusraamistiku järjepidevus kõigis liikmesriikides ning rahvusvaheliste kohustuste jõustamine ühetaolisel ja ühtlustatud viisil. Palju oli teateid probleemidest seoses puudujääkidega kehtivas direktiivis ja selle rakendamises liikmesriikides, mille põhjustas vahendite, töötajate ja oskusteabe nappus.

Lisaks sellele, et direktiivi on vaja ajakohastada, et võtta arvesse pärast selle vastuvõtmist toimunud õiguslikke, keskkonnaalaseid ja tehnoloogilisi muutusi, tuleb arvesse võtta ka selle rakendamisel saadud kogemusi. Järelhindamises juhiti tähelepanu ka sellele, et meresõiduohutuse õigustik ei kohaldu ELi vetes sõitvatele teatava kategooria laevadele (kalalaevad) ja et seda tüüpi laevadega on seotud märkimisväärsed ohutusprobleemid.

–kalalaevade, laevaperede ja keskkonna kaitse. Väiksemad, alla 15-meetrised kalalaevad ei kuulu praegu direktiivi kohaldamisalasse, mis tähendab, et surmajuhtumeid ja laevade kaotust hõlmavad õnnetusi ei uurita Euroopa Liidus süstemaatilisel ja ühtlustatud viisil;

–täpsustada määratlusi ja õigusakti teksti, et liikmesriikide laevaõnnetusi uurivad juurdlusasutused uuriksid õigel ajal ja ühtlustatud viisil kõiki õnnetusi, mida on vaja uurida;

–suurendada laevaõnnetusi uurivate juurdlusasutuste suutlikkust viia läbi õnnetuste juurdlusi – sh taastuvkütuseid ja vähese CO2 heitega kütuseid ja tehnoloogiaid hõlmavaid juurdlusi – õigel ajal, oskuslikult ja sõltumatult ning nendest teavitada;

–ajakohastada mitut määratlust ja viidet asjakohastele ELi õigusaktidele ja IMO eeskirjadele, et tagada selgus ja järjepidevus.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on osa komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist (REFIT) ja aitab rakendada parema õigusloome tegevuskava, tagades, et olemasolevad õigusaktid on lihtsad ja selged, ei tekita tarbetut koormust ning peavad sammu poliitilise, ühiskondliku ja tehnoloogilise arenguga. Käesolev muudatusettepanek ja teiste mereohutuse direktiivide muutmise ettepanekud kuuluvad suuremasse meresõiduohutuse õigustikku ning neil on sellega märkimisväärne vastasmõju. Õigustikku kuuluvad näiteks ELi laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (SafeSeaNet), 11 EMSA asutamismäärus, 12 kalalaevade ohutuse direktiiv, 13 ELi õigusaktid tunnustatud organisatsioonide kohta, 14 merestrateegia raamdirektiiv 15 ja muud ELi keskkonnaalased õigusaktid 16 .

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga 2050. aastaks ja aitab sellele kaasa, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 17 (millega kehtestatakse ELi kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik) artikli 2 lõikes 1.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt kuuluvad meretranspordi sektori õnnetuste uurimist käsitlevad rahvusvahelised õigusaktid ELi ainupädevusse ja seega ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet ei nendele õigusaktidele ega nende lepingute rakendamise ELi eeskirjadele. Isegi kui see ei oleks nii, ei suudaks liikmesriigid üksi tegeleda kõigi tuvastatud probleemidega ja kui nad seda ka teeksid, tooks see kaasa õigusaktide killustumise ja võiks moonutada siseturgu. Sellise killustatud õigusraamistiku ärahoidmiseks on vaja ELi meetmeid.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Toimivuskontrollist ilmnes, et direktiivi peamisi eesmärke üldjoontes saavutatakse ja need on jätkuvalt väga asjakohased. Ilma õnnetusjuhtumite uurimise direktiivita ei oleks alates 2009. aastast 16 laevaõnnetusi uurivat juurdlusasutust tõenäoliselt loodud. Enne 2009. aastat viis enamik riike juurdlusi läbi peamiselt süüdistuse esitamisega seotud eesmärkidel, kui üldse. Laevaõnnetusi uurivate juurdlusasutuste loomine on hoogustanud õnnetuste uurimist ohutusega seotud põhjustel, milles rõhuasetus on sõltumatusel ja ohutuse tagamise soovituste väljatöötamisel, et õnnetusi ära hoida. Lisaks järeldati hindamises, et direktiiviga on loodud ühtne raamistik laevaõnnetuste uurimiseks ja seega on tagatud, et õnnetuste juurdlusi viiakse kogu ELis läbi ühtsel ja ühtlustatud viisil.

Direktiivi kohustuslik laad on aidanud ühtlustada õnnetustest ja ohtlikest juhtumitest teatamist, sest täita tuleb standardnõudeid. Asjakohasusel, tulemuslikkusel, tõhususel, sidususel ja ELi lisaväärtusel põhinenud hindamises järeldati üldiselt, et direktiiviga on ootused suurel määral täidetud ja saavutatud kasu kogu ELile.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Rakendamise jälgimiseks võib komisjon ja/või EMSA jälgida Euroopa laevaõnnetuste teabeplatvormi andmebaasi, et veenduda juurdluste õigeaegses ja tulemuslikus toimumises ning selles, et direktiivi II lisas ette nähtud laevaõnnetuste või ohtlike juhtumite teadete andmed ja ohutusjuurdluste kokkuvõtted laaditakse üles andmebaasi. Komisjoni toetava asutuse rollis korraldab EMSA tsüklite kaupa kontrollkäike liikmesriikidesse, et kontrollida kohapealset tegevust 19 . Liikmesriikidel peab olema toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, mis kinnitab, et nende asutused, poliitika, protsessid, vahendid ja dokumentatsioon on eesmärkide täitmiseks sobivad. Süsteem tuleb sertifitseerida ja seejärel seda korrapäraselt auditeerida. Juurdlusasutused peavad jagama komisjoni/EMSAga akrediteeritud asutuse tehtud iga-aastaste auditite tulemusi, et laevaõnnetusi uurivate juurdlusasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat säiliks.

Arvestades, et kavandatud EMSA kontrollkäikude tsükkel kestab kokku viis aastat, 20 tehakse ettepanek, et direktiivi hindamistsükli intervall oleks kümme aastat.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2023/0164 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 21 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 22 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/18/EÜ 23 on kehtestatud meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ja ette nähtud ohutusjuurdluste süsteem. Kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid mereõnnetusi uurivad liikmesriikides asutatud sõltumatud juurdlusorganid, et parandada meresõiduohutust ja kaitsta merekeskkonda, õppides varasematest õnnetustest, et vältida nende kordumist tulevikus.

(2)Alates direktiivi 2009/18/EÜ jõustumisest on muutunud rahvusvaheline regulatiivne keskkond ja arenenud tehnoloogia. Neid muudatusi ja arenguid ning direktiivi 2009/18/EÜ rakendamisel saadud kogemusi tuleks arvesse võtta.

(3)Direktiivis 2009/18/EÜ osutatakse mitmele Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt vastu võetud õigusaktile, mis on alates direktiivi jõustumisest kehtetuks tunnistatud, mida on muudetud või mis on läbi vaadatud. IMO laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluse koodeks (IMO 27. novembri 1997. aasta resolutsioon A.849(20)) on kehtetuks tunnistatud laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluse rahvusvaheliste aluste ja soovituslike tavade koodeksiga (ohutusjuurdluse koodeks) (16. mai 2008. aasta resolutsioon MSC 255(84)) koos resolutsiooniga A.1075(28) „Suunised juurdlejate abistamiseks ohutusjuurdluse koodeksi MSC.255(84) rakendamisel“.

(4)IMO ohutusjuurdluse koodeksiga on lisatud uued mõisted, näiteks „ohutusjuurdlusasutus“, samas on mõni muu mõiste, näiteks „raske laevaõnnetus“, välja jäetud. Need muudatused tuleks lisada direktiivi 2009/18/EÜ.

(5)Direktiivis 2009/18/EÜ osutatakse ka IMO ringkirjale MSC/MEPC.3/Circ.3 (2008), mis asendati 18. novembri 2014. aasta ringkirjaga MSC-MEPC.3/circ.4/rev.1 Laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite aruanded – muudetud ühtlustatud aruandlusprotseduurid.

(6)4. detsembril 2013 vastu võetud IMO suunistes juurdlejate abistamiseks ohutusjuurdluse koodeksi rakendamisel (A.1075(28)) antakse praktilisi nõuandeid laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite süstemaatiliseks uurimiseks ning need võimaldavad välja töötada tõhusaid analüüsi- ja ennetusmeetmeid. Need suunised tuleks lisada direktiivi 2009/18/EÜ.

(7)Alla 15-meetrised kalalaevad ei kuulu praegu direktiivi 2009/18/EÜ kohaldamisalasse, mistõttu on selliste kalalaevadega toimunud laevaõnnetuste uurimine ebakorrapärane ja ühtlustamata. Sellised laevad kipuvad kaaduma ja meeskonnaliikmete üle parda kukkumine on suhteliselt tavaline. Seetõttu on vaja kõnealuseid kalalaevu, nende meeskonda ja keskkonda kaitsta, võttes kasutusele alla 15-meetriste kalalaevadega seotud väga raskete laevaõnnetuste esialgse hindamise, et teha kindlaks, kas ametiasutused peaksid algatama ohutusjuurdluse.

(8)Mõned direktiivis 2009/18/EÜ sätestatud mõisted ei ole selged. Kalalaeva pikkus tuleks sätestada eelkõige selleks, et määrata kindlaks kalalaeva pikkusest tulenevad eristused ohutusjuurdlusasutuste lähenemisviisides ja kohustustes.

(9)IMO ohutusjuurdluse koodeksis viidatakse „otseselt laeva käitamisega seotud“ sündmus(t)ele. Selle mõiste puhul esineb märkimisväärseid lahknevusi ja seda tuleks täpsustada. Kõnealune erinevus mõjutab ohutusjuurdlusasutuste tegevust, eelkõige seoses õnnetustega sadamates, ühiste juurdluste võimalustega ning õnnetusi käsitlevate ja uurimisandmete kogumisega.

(10)IMO ohutusjuurdluse koodeksis on sätestatud, et väga raske laevaõnnetuse korral on juurdlusasutus kohustatud läbi viima uurimise. Puuduvad aga suunised aja kohta, mille jooksul peab surm õnnetusjärgselt saabuma, et see oleks seotud väga raske laevaõnnetusega, mida tuleb uurida. Seega tuleks direktiivis 2009/18/EÜ esitada ka need suunised.

(11)Liikmesriikide ohutusjuurdlusasutustele kättesaadavate töötajate arv ja operatiivressursid on väga erinevad, mistõttu laevaõnnetuste aruandlus ja uurimine ei ole tõhus ega järjekindel. Seetõttu peaks komisjon Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) toel pakkuma üksikute juurdluste käigus väga spetsiifilist analüütilist tuge (pehmed oskused) ning analüütilisi vahendeid ja seadmeid (riistvara).

(12)Seda silmas pidades peaks EMSA korraldama koolitusi konkreetsete tehnikate ning uute arengute ja tehnoloogiate kohta, mis võivad kaasa aidata õnnetuste uurimisele tulevikus. Sellistel koolitustel peaks muu hulgas keskenduma taastuv- ja vähese CO2 heitega kütustele, mis on eriti olulised paketi „Eesmärk 55“ seisukohast, ja automatiseerimisele, samuti isikuandmete kaitse üldmääruse eeskirjadele.

(13)Õnnetuste uurimise kvaliteedi parandamiseks peaksid liikmesriigid ohutusjuurdlusasutuste jaoks välja töötama kvaliteedijuhtimissüsteemi.

(14)Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses selle kohaldamisalasse kuuluvate IMO tekstide loeteluga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011( 24 ).

(15)Pidades silmas täielikku järelevalvetsüklit, mis hõlmab EMSA külastusi liikmesriikidesse, et jälgida käesoleva direktiivi rakendamist, peaks komisjon hindama käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt [kümme aastat pärast artiklis 23 osutatud jõustumise kuupäeva] ning esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid peaksid tegema kogu hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks komisjoniga koostööd.

(16)Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on meresõiduohutuse parandamise ja merekeskkonna kaitse põhieesmärgi saavutamiseks vajalik ja asjakohane kehtestada eeskirjad meretranspordiga seotud õnnetuste uurimiseks. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev direktiiv seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)Seega tuleks direktiivi 2009/18/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/18/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/18/EÜ muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Käesoleva direktiivi kohaselt läbiviidavate juurdluste eesmärk ei ole vastutuse ega süü kindlaksmääramine. Liikmesriigid peavad siiski tagama, et ohutusjuurdlusasutus (edaspidi „juurdlusasutus“) ei hoidu täielikust laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi põhjustest aru andmisest põhjusel, et juurdluse tulemused võivad osutada süüle või vastutusele.“

(2)Artikli 2 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt b asendatakse järgmisega:

„b) mehaanilise jõuajamita laevade, primitiivse ehitusega puust laevade, lõbusõidujahtide ja -laevadega, v.a juhul, kui neid kasutatakse ärilistel eesmärkidel;“

(b)punkt d jäetakse välja.

(3)Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„1.„IMO ohutusjuurdluse koodeks“ – IMO meresõiduohutuse komitee resolutsioonile MSC.255(84) lisatud, laevaõnnetuste või ohtlike juhtumite ohutusjuurdluse rahvusvaheliste aluste ja soovituslike tavade koodeksi ajakohastatud versioon;

2. „IMO suunised juurdlejate abistamiseks ohutusjuurdluse koodeksi rakendamisel“ – suunised, mis võeti vastu IMO assamblee 4. detsembri 2013. aasta resolutsiooniga A.1075(28);

3.järgmisi mõisteid kasutatakse vastavalt IMO ohutusjuurdluse koodeksis esitatud määratlustele:

a)„laevaõnnetus“;

b)„väga raske laevaõnnetus“;

c)„ohtlik juhtum“;

d)„ohutusjuurdlus“;

e)„ohutusjuurdlusasutus“;

f)„ohutusjuurdlust läbiviiv riik“;

g)„oluliselt huvitatud riik“;

h)„raske vigastus“;

4. „meremeeste õiglast kohtlemist laevaõnnetuse korral käsitlevad IMO suunised“ – IMO õiguskomitee 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonile LEG.3(91) lisatud suunised, mis on heaks kiidetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni haldusnõukogu 12.–16. juuni 2006. aasta 296. istungjärgul;

5.mõisteid „ro-ro-reisiparvlaev“ ja „kiirreisilaev“ käsitatakse vastavalt direktiivi (EL) 2017/2110 25 artiklis 2 sätestatud määratlustele;

6.mõistet „reisiinfo salvesti“ käsitatakse vastavalt IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooni MSC.333(90) ajakohastatud versioonis sätestatud määratlusele;

7.„ohutuse tagamise soovitus“ – ettepanek, sealhulgas registreerimise ja kontrolli eesmärgil tehtud ettepanek, mis on tehtud järgmiselt:

(a)ohutusjuurdlust teostava või seda juhtiva riigi juurdlusasutuse ettepanek, mis põhineb nimetatud juurdluse käigus kogutud teabel, või vajaduse korral

(b)komisjoni ettepanek, mis põhineb andmete abstraktse analüüsi põhjal saadud teabel ja läbiviidud ohutusjuurdluste tulemustel;

8.mõistet „kalalaeva pikkus“ käsitatakse vastavalt määruse (EL) 2017/1130 26 artiklis 2 sätestatud määratlusele;

9. „surmav vigastus“ – õnnetuses isikule tekitatud vigastus, mis põhjustab tema surma õnnetusele järgnenud 30 päeva jooksul.“

(4)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) ei sõltu juurdlustest kriminaalmenetluse raames või muudest paralleelsetest juurdlustest, mida teostatakse vastutuse või süü kindlaksmääramiseks, ja et juurdlusasutused saavad juurdluse tulemustest aru anda ilma ühegi isiku, organisatsiooni või osalise, keda juurdluse tulemused võivad mõjutada, juhiste või sekkumiseta,“;

(b)lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) kooskõlastada liikmesriikide asjaomaste juurdlusasutuste tööd niivõrd, kuivõrd seda on vaja käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks.“

(5)Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Juurdluse läbiviimise kohustus

1.Iga liikmesriik tagab, et artiklis 8 osutatud juurdlusasutus viib läbi ohutusjuurdluse pärast väga rasket laevaõnnetust,

a)mis on seotud tema lipu all sõitva laevaga, sõltumata õnnetuse toimumise kohast;

b)mis leiab aset tema territoriaalmeres või sisevetes, nagu on määratletud UNCLOSis, sõltumata õnnetuses osalenud laeva(de) lipuriigist, või

c)mis on seotud liikmesriigi oluliste huvidega, sõltumata õnnetuse toimumise kohast ja sellega seotud laeva(de) lipuriigist.

2.Alla 15-meetriste kalalaevade puhul hindab juurdlusasutus väga rasket laevaõnnetust esialgselt, et teha kindlaks, kas algatada ohutusjuurdlus või mitte.

Kui juurdlusasutus otsustab alla 15-meetrise kalalaevaga toimunud väga raske laevaõnnetuse ohutusjuurdlust mitte algatada, märgitakse kõnealuse otsuse põhjused ja teavitatakse neist vastavalt artikli 17 lõikele 3.

3.Lõikes 2 osutatud otsuste puhul võtab juurdlusasutus arvesse kättesaadavaid tõendeid ning seda, kas ohutusjuurdluse tulemused võivad kaasa aidata õnnetuste ja ohtlike juhtumite ärahoidmisele tulevikus. Muu laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi korral otsustab juurdlusasutus, kas algatada ohutusjuurdlus või mitte.

4.Juurdlust juhtiva liikmesriigi juurdlusasutus määrab koostöös muude oluliselt huvitatud riikide samaväärsete asutustega kindlaks ohutusjuurdluse teostamise sellise ulatuse ja korra, mis tunduvad kõige tõhusamad käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks ning õnnetuste ja ohtlike juhtumite ärahoidmiseks tulevikus.

5.Ohutusjuurdluste läbiviimisel järgib juurdlusasutus IMO suuniseid juurdlejate abistamiseks ohutusjuurdluse koodeksi rakendamisel. Juurdlejad võivad kasutada kõnealustest suunistest erinevat metoodikat, kui see on nende kutsealase arvamuse kohaselt põhjendatud ja kui see on vajalik juurdluse eesmärkide saavutamiseks. Komisjon võib suuniseid seoses käesoleva direktiiviga kohandada, võttes arvesse ohutusjuurdluste käigus saadud asjakohaseid kogemusi, lähtudes artiklis 19 osutatud menetlusest.

6.Selle üle otsustamisel, kas laevaõnnetus või ohtlik juhtum, mis toimus pardati, sildunult või dokis ning milles osalesid kalda- või sadamatöötajad, toimus „otseselt laeva käitamisega seotult“, mistõttu viiakse selle suhtes läbi ohutusjuurdlus, pööratakse erilist tähelepanu laeva konstruktsiooni, varustuse, protseduuride, meeskonna ja laeva juhtimise seotusele toimuva tegevusega ja asjakohasusele selle seisukohast.

7.Ohutusjuurdlus algatatakse viivitamata pärast laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist ja mitte mingil juhul hiljem kui kaks kuud pärast selle toimumist.

8.Kui ohutusjuurdluse käigus selgub või kahtlustatakse, et rikkumine on toime pandud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni (1988) artiklite 3, 3bis, 3ter või 3quarter alusel, teavitab juurdlusasutus sellest viivitamata liikmesriigi või liikmesriikide ja kõigi asjaomaste kolmandate riikide meresõiduturvalisuse valdkonna asutusi.“

(6)Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Teavitamiskohustus

Liikmesriigid näevad oma õigussüsteemi alusel ette, et vastutavad asutused ja/või kaasatud osapooled teavitavad viivitamata nende juurdlusasutust kõigist käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest õnnetustest ja ohtlikest juhtumitest.“

(7)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Sama laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi puhul on paralleelse ohutusjuurdluse läbiviimine rangelt piiratud vaid erakorraliste juhtudega. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid komisjoni kõnealuse paralleelse juurdluse läbiviimise põhjustest. Paralleelset ohutusjuurdlust läbiviivad liikmesriigid teevad üksteisega koostööd. Eelkõige vahetavad asjaomased juurdlusasutused teavet, mis on kogutud nende juurdluse käigus, eriti eesmärgiga jõuda niivõrd kui võimalik ühisele tulemusele.“;

(b)lisatakse lõige 1a:

„1a.Ohutusjuurdluse käigus peaksid oluliselt huvitatud riigid ohutusjuurdlust läbiviivat liikmesriiki / läbiviivaid liikmesriike võimaluse piires abistama ohutusjuurdluse jaoks vajalikule teabele juurdepääsu võimaldamisel. Ohutusjuurdlust läbiviiva(te)le juurdleja(te)le tuleks tagada juurdepääs ka oluliselt huvitatud riigi inspektoritele, rannikuvalveametnikele, laevaliikluse juhtidele, lootsidele ja muule merepersonalile.“

(8)Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Ohutusjuurdlusasutused

1.Liikmesriigid tagavad, et laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluste eest vastutaks erapooletu ja alaline juurdlusasutus, kellel on vajalikud volitused, piisavad vahendid ja raha ning asjakohase kvalifikatsiooniga juurdlejad, kes on laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumitega seotud küsimustes pädevad.

Välistatud ei ole ohutusjuurdluses ajutiselt osalevate, vajalike erioskustega juurdlejate asjakohane nimetamine ega ohutusjuurdluse mis tahes aspektis ekspertnõu andvate konsultantide kasutamine.

Ohutusjuurdluse erapooletuks läbiviimiseks on juurdlusasutus organisatsiooniliselt, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatu mis tahes osapoolest, kelle huvid võiksid olla vastuolus talle usaldatud ülesandega.

Sisemaal paiknevad liikmesriigid, kellel ei ole nende lipu all sõitvaid laevu, määravad artikli 5 lõike 1 punkti c kohases juurdluses osalemiseks sõltumatu kontrollkeskuse.

2.Juurdlusasutus tagab, et juurdlejatel on oma tavaliste juurdlusülesannetega seotud valdkondades tööalased teadmised ja praktilised kogemused. Lisaks sellele tagab juurdlusasutus, et asjakohane teave on neile vajaduse korral hõlpsasti kättesaadav. 

3.Juurdlusasutusele usaldatud tegevust võib laiendada meresõiduohutusega seotud andmete kogumisele ja analüüsimisele, eelkõige ennetaval eesmärgil niivõrd, kuivõrd see tegevus ei mõjuta nimetatud asutuse sõltumatust ega too kaasa vastutust õiguslikes, halduslikes või standardimisega seotud küsimustes.

4.Tegutsedes oma õigussüsteemi alusel, tagavad liikmesriigid, et nende riikliku juurdlusasutuse või muu juurdlusasutuse juurdlejatele, kellele on tehtud ülesandeks ohutusjuurdlust teostada, vajaduse korral koostöös kohtuliku uurimise eest vastutavate asutustega, antakse mis tahes asjakohast teavet ohutusjuurdluse läbiviimiseks ning et neil on seetõttu õigus:

(a)omada juurdepääsu kõigile asjakohastele piirkondadele või õnnetuse toimumise kohale, samuti mis tahes laevale, vrakile või rajatisele, sealhulgas lastile, seadmetele või rusudele;

(b)tagada tõendusmaterjalide loetelu kohene koostamine ja vraki, rusude või muude komponentide või ainete kontrollitud otsimine ja kõrvaldamine nende kontrollimise või analüüsimise eesmärgil;

(c)nõuda punktis b osutatud esemete kontrollimist või analüüsimist ning tagada vaba juurdepääs sellise kontrolli või analüüsi tulemustele;

(d)omada vaba juurdepääsu laeva, laevaliikluse juhtimise salvestiste, merereisi, lasti, meeskonna või muu isiku, eseme, tingimuse või asjaoluga seotud asjakohasele teabele ning salvestatud andmetele, sealhulgas reisiinfo salvesti andmetele, neid paljundada ja kasutada;

(e)omada vaba juurdepääsu ohvrite surnukehade kontrollimise tulemustele või ohvrite surnukehadest võetud proovide analüüsi tulemustele;

(f)nõuda ja omada vaba juurdepääsu laeva käitamisega seotud isikute või muude asjaomaste isikute kontrollimise tulemustele või nendelt võetud proovide analüüsi tulemustele;

(g)kuulata üle tunnistajad ilma selliste isikute kohalolekuta, kelle huvides võiks olla ohutusjuurdluse takistamine;

(h)saada lipuriigi, laevaomanike, klassifikatsiooniühingute või muude asjaomaste osapoolte valduses olevaid kontrolliandmeid ja asjakohast teavet, kui need osapooled või nende esindajad asuvad asjaomases liikmesriigis;

(i)paluda riikide asjaomaste asutuste, sealhulgas lipu- ja sadamariigi laevakontrolliinspektorite, rannavalveametnike, laevaliikluse juhtimise keskuse operaatorite, otsingu- ja päästemeeskondade, lootside või muu sadama- või merenduspersonali abi.

5.Juurdlusasutusel võimaldatakse reageerida õnnetuseteatele viivitamata mis tahes ajal ning saada piisavaid vahendeid, et oma ülesannet sõltumatult täita. Juurdlusasutuse juurdlejatele antakse selline pädevus, mis tagab neile vajaliku sõltumatuse.

6.Peale laevaõnnetuste võib juurdlusasutus käesoleva direktiivi alusel teostada juurdlust ka muude juhtumite kohta, tingimusel et sellised juurdlused ei ohusta tema sõltumatust.

7.Iga liikmesriik töötab [ülevõtmise kuupäev] välja oma juurdlusasutuse kvaliteedijuhtimissüsteemi, rakendab ja haldab seda. Selline kvaliteedijuhtimissüsteem peab olema sertifitseeritud kohaldatavate rahvusvaheliste kvaliteedistandardite alusel.“

(9)Artikli 9 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kõik tunnistajate ütlused ja muud seletused, aruanded ja märkused, mille juurdlusasutus on salvestanud või saanud ohutusjuurdluse käigus;“.

(10)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Liikmesriigid kehtestavad tihedas koostöös komisjoniga alalise koostööraamistiku, mis võimaldab nende vastavatel juurdlusasutustel teha omavahel koostööd niivõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks.“;

(b)lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

(a)sissejuhatav lõik ja punkt a asendatakse järgmisega:

„3.Liikmesriikide juurdlusasutused lepivad alalise koostööraamistiku piires kokku eelkõige parimates koostöövormides, et:

a) võimaldada juurdlusasutustel jagada laevarusude ja -varustuse tehniliseks juurdluseks vajalikke seadmeid, vahendeid ja varustust ning muid ohutusjuurdlustega seotud esemeid, sealhulgas reisiinfo salvesti ja muude elektronseadiste andmetest väljavõtete tegemist ning teabe hindamist;“

(b)punktid h ja i asendatakse järgmisega:

„h) edendada koostööd kolmandate riikide juurdlusasutustega ja rahvusvaheliste laevaõnnetuste juurdlusorganitega käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades;

i) anda ohutusjuurdlust läbiviivatele juurdlusasutustele mis tahes asjakohast teavet.“

(11)Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Õnnetusjuhtumi kokkuvõte

1.Käesoleva direktiivi alusel läbiviidud ohutusjuurdluse lõppemisel avaldatakse kokkuvõte, mille vormi määrab kindlaks pädev juurdlusasutus ning mis on kooskõlas I lisa asjakohaste jaotistega.

2.Juurdlusasutused püüavad teha lõikes 1 osutatud kokkuvõtte, kaasa arvatud selle järeldused ja võimalikud soovitused, üldsusele ja eelkõige merendussektorile kättesaadavaks 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise kuupäevast. Kui lõppkokkuvõtet ei ole võimalik selle aja jooksul koostada, avaldatakse vahekokkuvõte 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise kuupäevast.

3.Juurdlust juhtiva liikmesriigi juurdlusasutus saadab komisjonile lõpp- või vahekokkuvõtte koopia. Juurdlusasutus võtab arvesse komisjoni võimalikke tehnilisi märkusi lõppkokkuvõtete kohta, mis ei mõjuta tulemuste sisu, eesmärgiga parandada kokkuvõtte kvaliteeti nii, et see aitaks kaasa käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamisele.“

(12)Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Liikmesriigid tagavad, et adressaadid võtavad juurdlusasutuste esitatud ohutuse tagamise soovitusi nõuetekohaselt arvesse ning vajaduse korral võtavad piisavaid järelmeetmeid vastavalt liidu ja rahvusvahelisele õigusele.“;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Vajaduse korral esitab juurdlusasutus või komisjon ohutuse tagamise soovitusi andmete abstraktse analüüsi ja läbiviidud ohutusjuurdluse üldiste tulemuste põhjal.“

(13)Artikli 16 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks liikmesriigi juurdlusasutuse õigust anda varajast hoiatusteadet, teavitab ta viivitamata ohutusjuurdluse mis tahes etapil komisjoni varajase hoiatamise vajadusest, kui ta leiab, et liidu tasandil tuleb uute õnnetuste ohu ärahoidmiseks viivitamata tegutseda.“

(14)Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõige 2a:

„2a.Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest II lisas esitatud vorminõuete kohaselt. Alla 15-meetriste kalalaevade puhul nõutakse ainult väga rasketest laevaõnnetustest teatamist.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.Liikmesriikide juurdlusasutused teatavad kõigist väga rasketest laevaõnnetustest EMCIPile. Liikmesriigid võivad valida ja nimetada pädeva(d) riikliku(d) asutuse(d), kes annab/annavad aru kõikidest muudest laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest. Kui komisjon teab laevaõnnetusest või ohtlikust juhtumist, teatab ta sellest ka EMCIPile.“

(15)Lisatakse uus artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Koolitus ja operatiivtugi

1.Komisjon aitab arendada suutlikkust ja jagada teadmisi juurdlusasutuste sees ja vahel, pakkudes koolitust laevade, nende varustuse ja käitamisega seotud uute õiguslike ja tehnoloogiliste arengute, konkreetsete tehnikate ja vahendite ning tehnoloogiate kohta.

2.Liikmesriikide juurdlusasutuste taotlusel ja eeldusel, et huvide konflikti ei teki, tagab komisjon kõnealustele liikmesriikidele ohutusjuurdluste läbiviimiseks operatiivtoe. Selline tugi hõlmab spetsiaalsete analüütiliste vahendite või seadmete ning eksperditeadmiste pakkumist.“

(16)Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“

(17)Artikli 20 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„IMO ohutusjuurdluse koodeksi muudatused võib käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta vastavalt määruse (EÜ) nr 2099/2002 artiklile 5.“

(18)Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Rakendamise läbivaatamine

Komisjon esitab [väljaannete talitus, palun lisada saavas käändes kuupäev: kümme aastat alates käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevast] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja järgimise kohta.“

(19)Artiklisse 24 lisatakse lõige 3:

„3. Komisjoni määrus (EL) nr 1286/2011 tunnistatakse kehtetuks.“

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta alates käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevast].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS – AMETID

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb: 

◻ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 27  

☑ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid 

1.4.2.Erieesmärgid 

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad 

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA [ei kohaldata],

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 28   

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻rakendusametite kaudu

◻ Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☑    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻    avalik-õiguslikele asutustele;

◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

◻    asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
Mõju eelarvele pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku on esialgne ülevaade, mis ei piira tulevast mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mõju eelarvele pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku on esialgne ülevaade, mis ei piira tulevast mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet.

3.2.2.Hinnanguline mõju EMSA assigneeringutele 

–☑    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

summad miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kui see on asjakohane, kajastavad summad ametile antava liidu toetuse ja ameti muude tulude (lõivud ja tasud) summat.

3.2.3.Hinnanguline mõju EMSA inimressurssidele 

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). Kui see on asjakohane, kajastavad summad ametile antava liidu toetuse ja ameti muude tulude (lõivud ja tasud) summat.

Mõju eelarvele pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku on esialgne ülevaade, mis ei piira tulevast mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet.

Personalivajadused (täistööajale taandatud töötajad):

Mõju eelarvele pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku on esialgne ülevaade, mis ei piira tulevast mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet.

EMSA hakkab töölevõtmist ette valmistama niipea, kui ettepanek on vastu võetud. Hinnangulised kulud põhinevad eeldusel, et kaks täistööajale taandatud töötajat võetakse tööle alates 1. juulist 2025. Seega on esimesel aastal vaja vaid 50 % personalikuludest.

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–☑    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe komakohaga)

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa 3. jaos.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

–☑    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–☑    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 37 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Märkige tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 114.

(2)    SWD(2018) 232 final.

(3)    SWD(2018) 228 final.

(4)     https://www.un.org/depts/los/convention_agreements/convention_overview_convention.htm .

(5)    Merel toimuvate õnnetus- või ohtlike juhtumite uurimise rahvusvaheliste standardite ja soovitatud tavade koodeks (ohutusjuurdluse koodeks).

(6)    See kohustus kehtib õnnetuste ja ohtlike juhtumite puhul, mis hõlmavad liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu, leiavad aset liikmesriikide territoriaalmerel ja sisevetes või on seotud liikmesriikide muude oluliste huvidega. Territoriaalmeri on rannikuvee vöönd, mis ulatub rannikuriigi lähtejoonest (tavaliselt keskmine mõõnavee märk) kuni 12 meremiili (22 km) kaugusele. Siseveed on riigi territoriaalmere lähtejoonest maa pool asuvad veed. Sisevete hulka võivad kuuluda jõed, kanalid ja sadamad (õnnetusjuhtumite juurdluse direktiivi artikkel 6).

(7)    Vastavalt IMO laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite uurimise koodeksi määratlusele – viidatud laevaõnnetuste uurimise direktiivi artikli 3 punkti 2 alapunktis b.

(8)     www.emsa.europa.eu .

(9)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

(10)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 132.

(11)    Direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (ELT L 208, 5.8.2002, lk 10).

(12)    EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(13)    EÜT L 34, 9.2.1998, lk 1.

(14)    Määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11) ning direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47).

(15)    ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(16)    Näiteks direktiiv 92/43/EMÜ (elupaikade direktiiv), direktiiv 2009/147/EÜ (ELi linnudirektiiv), direktiiv (EL) 2019/904 (ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiiv).

(17)    ELT L 243, 9.7.2021, lk 1.

(18)    SWD(2023)145.

(19)    EMSA teeb selliseid kontrollkäike määruse (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet) artikli 3 alusel oma põhiülesannete osana; seetõttu lisakulusid eeldatavasti ei teki.

(20)    Nagu on sätestatud liikmesriikide külastusi käsitlevas EMSA metoodikas, vt http://emsa.europa.eu/implementation-tasks/visits-and-inspections/items.html?cid=89&id=3065.

(21)    ELT C , , lk .

(22)    ELT C , , lk .

(23)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 114.

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2110, mis käsitleb liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ (ELT L 315, 30.11.2017, lk 61).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1130 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 1).

(27)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(28)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(29)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(30)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(31)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(32)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(33)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“.

(34)    AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides.

(35)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(36)    Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

(37)    Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13.

(38)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.