EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.5.2023

COM(2023) 237 final

2023/0140(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse laskemoona tootmist toetav õigusakt

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

·Esimene sammas koosneb meetmetest, millega toetatakse tööstuse tugevdamist kogu tarneahelas, mis on seotud asjaomaste kaitsetoodete tootmisega ELis, ning see põhineb ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikel 3.

Liidu kaitsetööstus, mis on seotud asjaomaste kaitsetoodete tootmisega, seisab praegu silmitsi järsu nõudluse kasvuga ja peab kiiresti kohanema selle uue turuolukorraga. Selle samba raames antava ELi rahalise toetuse eesmärk on tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) konkurentsivõimet ja vastupidavust asjaomaste kaitsetoodete valdkonnas, et võimaldada selle kiiret kohanemist struktuurimuutustega vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 173 lõike 1 esimesele taandele. Seega toetab see sammas ELi tööstust tootmismahu suurendamisel, tarneaja lühendamisel ning selliste võimalike kitsaskohtade ja/või tegurite kõrvaldamisel, mis võivad asjaomaste kaitsetoodete tarnimist ja tootmist edasi lükata või takistada.

·Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikega 3 välistab see sammas liikmesriikide õigusnormide ja määruse ühtlustamise. Teine sammas koosneb ühtlustamismeetmetest, mille eesmärk on teha kindlaks, kaardistada ja pidevalt jälgida asjaomaste kaitsetoodete, nende komponentide ja vastavate sisendite kättesaadavust, ning meetmetest, millega kehtestatakse nõuded asjaomaste kaitsetoodete õigeaegse ja püsiva kättesaadavuse tagamiseks liidus, ning see sammas põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114.

Liidu territooriumi julgeoleku tagamine on peamine avaliku poliitika eesmärk ning see julgeolek sõltub ka kaitseotstarbeliste kaupade ja teenuste kättesaadavusest piisavas koguses. Praegune geopoliitiline olukord suurendab märkimisväärselt nõudlust asjaomaste kaitsetoodete järele liidus. Selline olukord mõjutab nende toodete ja nende komponentide siseturu toimimist ning ohustab nende varustuskindlust. Liikmesriigid on võtnud või tõenäoliselt võtavad meetmeid, et säilitada oma riigikaitse nimel nende toodete ja nende komponentide varud. Siiski on osutunud liikmesriikide erinevad õigusaktid, eelkõige seoses kaitseotstarbeliste toodete sertifitseerimise, toodete ja nendega seotud komponentide ELi-sisese veo ning liidu õiguse erineva rakendamisega, Euroopa asjaomaste kaitsetoodete tarneahelate kitsaskohtadeks ja koostalitlusvõimet takistavateks teguriteks. Seetõttu on vaja vastu võtta ELi toimimise lepingu artiklil 114 põhinevad liidu ühtlustamisõigusaktid, et tagada siseturu toimimine, vältides asjaomaste kaitsetoodete nappust liidus. Need meetmed peaksid hõlmama „tarneraskustega oluliste kaitseotstarbeliste toodete“ määratlemist, nendega seotud tööstusvõimsuse kaardistamist, prioriteetseid tellimusi, lubade andmise menetluste kiirendamist või hankemenetluste hõlbustamist. Nende meetmete kombineerimise tulemuseks peaks olema asjaomaste kaitsetoodete ja nende komponentide suurem pakkumine kõigis liikmesriikides, mis on vajalikud siseturu toimimiseks, ning mis peaksid samuti lähenema, et tagada asjaomaste kaitsetoodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine liidus.

ELi toimimise lepingu teised artiklid või iga artikkel eraldi ei õigusta mõlemat eespoolnimetatud eesmärki. Kavandatud elemendid on esitatud ühes õigusaktis, kuna kõik meetmed kujutavad endast ühtset lähenemisviisi, et käsitleda erineval viisil vajadust tugevdada liidu kaitseökosüsteemi.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

·Esimese samba puhul on kavandatud meetmete eesmärk kiirendada investeeringuid asjaomaste kaitsetoodete tootmisvõimsusesse liidus, edendades samal ajal EDTIBi vastupidavust piiriüleste tööstuspartnerluste ja asjaomaste ettevõtjate koostöö kaudu tööstuse ühistegevuses, et vältida tarneahelate killustatuse süvenemist. Rahalist toetust ja stiimuleid saab asjakohaselt kavandada ja rakendada üksnes liidu tasandil, arvestades vajadust kohandada EDTIBi struktuurimuutustega. Oluline on rõhutada, et asjaomaste kaitsetoodete tootjad on hajutatud kogu liidu peale ning koosnevad mitmest VKEst ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjast.

·Teise samba raames ette nähtud meetmed teenivad siseturgu, tugevdavad EDTIBi vastupidavust ja tagavad varustuskindluse. Meetmed, mille eesmärk on teha kindlaks, kaardistada ja pidevalt jälgida asjaomaste kaitsetoodete, nende komponentide ja vastavate sisendite kättesaadavust liidus, tagavad vajaliku teabe kogumise liidu tasandil ning võimaldavad komisjonil ja liikmesriikidel näha selliste kaitseotstarbeliste toodete tarnekindlust mõjutavat nappust ette. Meetmed, mille eesmärk on kehtestada nõuded, et tagada asjaomaste kaitsetoodete õigeaegne ja püsiv kättesaadavus, võimaldavad liikmesriikidel ja komisjonil tegeleda nappuse ja kitsaskohtadega tarneahelates tõhusamalt kui killustatud riiklikud meetmed.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2023/0140 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse laskemoona tootmist toetav õigusakt

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 2 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on pannud proovile Euroopa kaitsetööstuse ja kaitsevarustuse turu ning toonud esile mitmeid puudusi. Need puudused kahjustavad kaitsetööstuse võimet rahuldada piisavalt turvaliselt ja õigeaegselt liikmesriikide kiireloomulisi vajadusi kaitseotstarbeliste toodete ja süsteemide, näiteks laskemoona ja rakettide järele, võttes arvesse selliste toodete või süsteemide suurenenud tarbimist väga intensiivse konflikti ajal.

(2)Alates 24. veebruarist 2022 on EL ja selle liikmesriigid pidevalt suurendanud oma jõupingutusi, et aidata katta Ukraina pakilisi kaitsevajadusi. Kasvavat ebastabiilsust, strateegilist konkurentsi ja julgeolekuohte silmas pidades otsustasid liidu riigipead ja valitsusjuhid 11. märtsil 2022 Versailles’s toimunud kohtumisel võtta suurema vastutuse liidu enda julgeoleku eest ja astuda täiendavaid otsustavaid samme Euroopa suveräänsuse kindlustamiseks. Kohtumisel võeti kohustus tõsta Euroopa kaitsevõimet ning lepiti kokku kaitsekulutuste suurendamises, ühisprojektide kaudu koostöö tõhustamises, kaitsevõimet tõstvates ühishangetes, puudujääkide kõrvaldamises, innovatsiooni edendamises ning liidu kaitsetööstuse tugevdamises ja arendamises. Nõukogu kiitis 21. märtsil 2022 heaks strateegilise kompassi liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna tugevdamiseks järgmisel kümnendil ning Euroopa Ülemkogu kinnitas selle 24. märtsil 2022. Strateegilises kompassis rõhutatakse vajadust suurendada kaitsekulutusi ja investeerida rohkem võimekusse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(3)Komisjon ja kõrge esindaja esitasid 18. mail 2022 ühisteatise „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“, milles juhiti tähelepanu kaitsealase rahastamise, tööstuse ja võimekuse puudustele liidus. 2022. aasta juulis tutvustas komisjon instrumenti Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA), mille eesmärk on toetada liikmesriikide vahelist koostööd hankeetapis, et täita koos kõige pakilisemad ja kriitilisemad lüngad, mis tulenevad eelkõige praegusele Venemaa agressioonile reageerimisest. Kõnealune instrument aitab tõhustada kaitsevaldkonna ühishankeid ja tugevdada asjaomase liidupoolse rahastamise kaudu liidu kaitsetööstuse võimekust ning kohandada seda turul toimunud struktuursete muutustega, mis tulenevad väga intensiivsest konfliktist tingitud nõudluse suurenemisest.

(4)Võttes arvesse olukorda Ukrainas ja Ukraina pakilisi kaitsevajadusi, eelkõige vajadust laskemoona järele, leppis nõukogu 20. märtsil 2023 kokku kolmesuunalises lähenemisviisis, mille eesmärk on tarnida järgmise 12 kuu jooksul ühise jõupingutuse tulemusena Ukrainale miljon ühikut suurtükimoona. Nõukogus saavutati kokkulepe tarnida Ukrainale kiiresti maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning taotluse korral rakette kas olemasolevatest varudest või muutes olemasolevate tellimuste puhul prioriteete. Lisaks kutsus nõukogu liikmesriike üles soetama Euroopa kaitsetööstuselt (ja Norralt) ühishankena laskemoona ja taotluse korral rakette olemasoleva Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) projekti või liikmesriikide juhitavate täiendavate hankeprojektide raames, et taastada oma varusid ja jätkata samal ajal Ukraina toetamist. Nende jõupingutuste toetamiseks lubas nõukogu võtta kasutusele asjakohased rahalised vahendid, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu kaudu. Nõukogu tegi komisjonile ülesandeks esitada konkreetsed ettepanekud, et kiiresti toetada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamist, kindlustada tarneahelad, hõlbustada tõhusaid hankemenetlusi, tegeleda vajakajäämistega tootmisvõimsuses ja edendada investeeringuid, võttes muu hulgas vajaduse korral kasutusele liidu eelarve. Viimane on oluline selleks, et liidu enda julgeolekuvajadused oleksid igal hetkel piisavalt tagatud ning et liidu kaitsetööstus ja siseturg vastaksid käimasolevatele muutustele. Kolme omavahel seotud suunda tuleb arendada paralleelselt ja kooskõlastatult. Samuti korraldatakse riikide relvastusjuhtide tasandil korrapäraseid kohtumisi kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmaga (komisjon, Euroopa välisteenistus, EDA), et hinnata vajadusi ja tööstusvõimet ning tagada vajalik tihe koordineerimine kolme suuna nõuetekohaseks rakendamiseks.

(5)Nõukogu võttis 13. aprillil 2023 Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu ühe miljardi euro suuruse abimeetme Ukraina relvajõudude toetamiseks, mille abil on võimalik hüvitada liikmesriikidele maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ja võimaluse korral rakette, mis on annetatud Ukrainale olemasolevatest varudest või kehtivate tellimuste prioriteetide muutmise tulemusena ajavahemikul 9. veebruarist kuni 31. maini 2023. Mis puutub ühishangetesse, siis praeguseks on 24 liikmesriiki ja Norra allkirjastanud EDA projekti laskemoona ühishangete kohta.

(6)Ühised jõupingutused, mis võimaldavad liikmesriikidel täiendada oma ammendunud varusid ja toetada Ukrainat, saavad olla tulemuslikud ainult siis, kui liidu tarnijad suudavad vajalikke kaitseotstarbelisi tooteid õigeaegselt tarnida. Kuna varud vähenevad kiiresti, Euroopa tööstus täidab liikmesriikide või kolmandate riikide tellimusi peaaegu täisvõimsusel ja hinnad juba tõusevad, on vaja täiendavaid liidu tööstuspoliitika meetmeid, et tagada tootmisvõimsuse kiire kasv.

(7)Nagu on näidanud kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma (komisjon, Euroopa välisteenistus, EDA) töö väga kiireloomuliste kaitsevaldkonna hankevajaduste koordineerimisel ning koostöö tegemisel liikmesriikide ja liidu kaitsetööstusega, et toetada ühishankeid varude täiendamiseks, võttes eelkõige arvesse Ukrainale antavat toetust, on liidu tööstusel olemas võimekus toota maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakette. Liidu kaitsetööstuse tootmisvõimsus on siiski olnud kohandatud praegusest keerulisest ajast erinevate olude jaoks. Tarnevood on kohandatud vastamaks tagasihoidlikumale nõudlusele, varud on olnud minimaalsed ja kulude vähendamiseks on kasutatud paljusid tarnijaid kõikjalt maailmast, mis on kaasa toonud liidu kaitsetööstuse sõltuvuse välistarnijatest. Seetõttu ei võimalda praegune tootmisvõimsus ning olemasolevad tarne- ja väärtusahelad kaitseotstarbeliste toodete turvalist ja õigeaegset tarnimist, mis vastaks liikmesriikide julgeolekuvajadustele ja vajadusele jätkata Ukraina toetamist, ning see on tekitanud pingeid maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide turul ning ka tootjate väljatõrjumise ohu. Seepärast on vajalik täiendav sekkumine liidu tasandil.

(8)ELi toimimise lepingu artikli 173 lõike 3 kohaselt on liidu tööstuspoliitika eesmärk kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega. Seepärast näib asjakohane toetada liidu tootmisharu tootmismahu suurendamisel, tarneaegade lühendamisel ning võimalike pudelikaelte ja/või tegurite kõrvaldamisel, mis võivad aeglustada või takistada maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide tarnimist ja tootmist, mida käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse asjaomaste kaitseotstarbeliste toodetena.

(9)Liidu tasandil võetavate meetmete eesmärk peaks olema tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) konkurentsivõimet ja vastupidavust laskemoona ja rakettide valdkonnas, et võimaldada selle kiiret kohanemist struktuurimuutustega.

(10)Selleks tuleks luua rahastu tööstuse tugevdamiseks asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud tarne- ja väärtusahelate ulatuses liidus (edaspidi „rahastu“).

(11)Rahastu on kooskõlas olemasolevate ELi kaitsealaste koostööalgatustega, nagu Euroopa Kaitsefond, kavandatav instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu ja Euroopa rahutagamisrahastu, ning tekitab sünergiat muude liidu programmidega. Rahastu vastab täielikult strateegilise kompassi eesmärkidele.

(12)Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleks rahastu suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046.

(13)Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Rahaline toetus ei tohiks siiski hõlmata ajavahemikku, mis eelneb toetustaotluse esitamise kuupäevale, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vastata nõukogu 20. märtsi 2023. aasta üleskutsele kiirendada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnimist, peaks rahastamisotsuses olema võimalik ette näha rahaline toetus alates sellest kuupäevast alustatud meetmetele.

(14)Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastu rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava) 3 (16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe) punkti 18 tähenduses.

(15)Liikmesriigid võivad taotleda neile eelarve jagatud täitmise raames eraldatud vahendite ülekandmist rahastusse, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 asjaomastes sätetes kehtestatud tingimusi. Eelkõige võib see olla vajalik juhul, kui asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisel esineb konkreetseid turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi liikmesriikide territooriumil, eriti haavatavates ja äärepoolsetes piirkondades, ning sellised vahendid toetavad ka selle programmi eesmärkide täitmist, kust nad üle kantakse. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 4 sätestatud võimalusi võib kohaldada tingimusel, et projekt on vastavuses selle määruse sätetega ning kuulub ERFi ja ESF+ kohaldamisalasse, nagu on sätestatud fondispetsiifilistes määrustes. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 24 peaks komisjon hindama liikmesriikide esitatud muudetud programme ja esitama oma tähelepanekud kahe kuu jooksul. Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, peaks komisjon püüdma viia muudetud riiklike programmide hindamise lõpule põhjendamatu viivituseta.

(16)Kui liikmesriigid esitavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 4 artiklile 21 muudetud või uued taaste- ja vastupidavuskavad, peaks neil olema võimalik teha ettepanekuid meetmete kohta, mis toetavad ka selle rahastu eesmärkide saavutamist. Seega peaksid liikmesriigid eelkõige kaaluma meetmeid, mis on seotud rahastu raames projektikonkursile esitatud projektidega ja mis on saanud rahastu kvaliteedimärgise.

(17)Määruse (EL, Euratom) 2018/1046, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 5 ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 6 (Euratom, EÜ) nr 2185/96 7 ja (EL) 2017/1939 8 kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas selliste meetmetega, mis käsitlevad rikkumiste, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada süüdistusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 9 . Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(18)Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed võivad rahastus osaleda assotsieerunud riikidena koostööraamistikus, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ja milles nähakse ette, et nende osalust liidu programmides rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse neilt kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(19)Arvestades kaitsetööstuse eripära, mille puhul nõudlus pärineb peaaegu eranditult liikmesriikidelt ja assotsieerunud riikidelt, kes kontrollivad ka kõikide kaitseotstarbeliste toodete ja kogu kaitsetehnoloogia soetamist, sealhulgas eksporti, ei toimi kaitsesektor traditsioonilisematel turgudel valitsevate tavapäraste reeglite ja ärimudelite alusel. Seepärast ei rahasta tööstus ise olulisi investeeringuid, vaid teeb seda üksnes kindlate tellimuste alusel. Kuigi liikmesriikide kindlad tellimused on mis tahes investeeringu eeltingimus, võib komisjon sekkuda, vähendades tööstusinvesteeringute riske toetuste ja laenude abil, mis võimaldavad kiiremini kohaneda käimasolevate struktuurimuutustega turul. Praeguses kriisiolukorras peaks liidu toetus katma kuni 60 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, et anda toetusesaajatele võimalus rakendada meetmeid võimalikult kiiresti, vähendada oma investeeringutega seotud riske ja seega muuta asjaomased kaitseotstarbelised tooted kiiremini kättesaadavaks.

(20)Kaitsetööstussektori sidusrühmad kannavad spetsiifilisi kaudseid kulusid, näiteks seoses julgeolekuga. Seepärast on asjakohane lubada rahastamist ühtse määra alusel, milleks on 7 % meetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest.

(21)Rahastust tuleks määruses (EL, Euratom) 2018/1046 sätestatud vahendite kaudu anda rahalist toetust sellistele meetmetele, mis aitavad tagada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja tarned, nagu tööstuse koordineerimise ja võrgustike loomise meetmed, juurdepääs rahastamisele asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele, tootmisvõimsuse reserveerimine, aegunud toodete tööstuslik taastamine, olemasoleva tootmisvõimsuse laiendamine, optimeerimine, ajakohastamine, täiustamine või selle kasutusotstarbe muutmine või uute tootmisvõimsuste loomine selles valdkonnas, samuti töötajate koolitamine.

(22)Kuna rahastu eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust, on toetuskõlblikud ainult avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, kes on asutatud ja kelle juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud riikides.

(23)Liidus või assotsieerunud riigis asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev juriidiline isik võib olla toetusesaaja ainult juhul, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused, mis on kehtestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotisele, muu hulgas selles osas, mis puudutab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) tugevdamist. Sellise juriidilise isiku osalemine ei tohiks minna vastuollu rahastu eesmärkidega. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista võimena otsustavalt mõjutada juriidilist isikut kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse juriidilise isiku kaudu. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe meetmes kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta. Samuti tuleks sellega seoses arvesse võtta liikmesriikide muresid seoses varustuskindlusega. Pidades silmas praegusest laskemoona tarnekriisist tingitud olukorra kiireloomulisust, tuleks rahastus arvesse võtta olemasolevaid tarneahelaid.

(24)Rahastust toetatavas meetmes osalevate toetusesaajate taristu, rajatised, vara ja ressursid peaksid kogu meetme kestuse ajal asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil ning meetmes osalevate toetusesaajate juhtimisstruktuurid peaksid asuma liidus või assotsieerunud riigis. Juriidilist isikut, kelle asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või juriidilist isikut, kelle asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, kuid kelle juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis, ei tohiks seega lugeda rahastamiskõlblikuks meetmes osalevaks toetusesaajaks.

(25)Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL 10 artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt rahastu reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(26)Ettepanekute hindamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellele, kuidas need toetavad rahastu eesmärkide saavutamist. Eelkõige tuleks hindamisel aluseks võtta meetmete panus tootmisvõimsuse suurendamisse, selle kiiresse kasvu, reserveerimisse ja ajakohastamisse ning ka asjaomaste töötajate ümberõppesse ja oskuste täiendamisse. Samuti tuleks hinnata seda, kuidas aitavad meetmed lühendada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneaegu, sealhulgas tellimuste prioriteetide muutmise mehhanismide kaudu, kindlaks teha ja kõrvaldada tarneahelates leiduvaid pudelikaelu ning suurendada tarneahelate vastupidavust piiriülese koostöö arendamise ja rakendamise kaudu asjaomastes tarneahelates tegutsevate ettevõtjate, eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel.

(27)ELi rahalise toetuse kavandamisel, andmisel ja rakendamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellele, et need meetmed ei kahjustaks konkurentsitingimusi siseturul.

(28)Käesolev kriis ei ole toonud esile mitte ainult puudusi ELi kaitsetööstuses, vaid on tekitanud probleeme ka kaitseotstarbeliste toodete siseturu toimimises. Praeguse geopoliitilise olukorra tulemusena on nõudlus tõepoolest märkimisväärselt suurenenud ja see mõjutab maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide ja nende komponentide tootmise ja müügiga seotud siseturu toimimist liidus. Kui mõned liikmesriigid on võtnud või tõenäoliselt võtavad meetmeid oma varude säilitamiseks riikliku julgeoleku huvides, siis teistel on raskusi juurdepääsul kaupadele, mida on vaja maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide tootmiseks või soetamiseks. Mõnikord tekitavad raskused ühe tooraine või konkreetse komponendi hankimisel kogu tootmisahelas. Siseturu toimimise tagamiseks on vaja vastu võtta konkreetsed meetmed, millega kehtestatakse kooskõlastatult ühtlustatud normid kaitseotstarbeliste toodete tarnekindluse tagamiseks. Nende normide alusel tuleks muu hulgas kaardistada vajadus kaupade ja teenuste järele kõnealusel siseturul, need peaksid andma võimaluse määrata kindlaks prioriteetsed tellimused liidu tasandil, kui vähemalt kolm liikmesriiki otsustavad või kavatsevad otsustada hankida ühiselt kaitseotstarbelisi tooteid, kui see on vajalik liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuga seotud üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks, ning need peaksid võimaldama loamenetluste kiirendamist või hankemenetluste lihtsustamist. Nimetatud meetmed peaksid põhinema ELi toimimise lepingu artiklil 114.

(29)Selleks et võtta käesoleva määruse kohaseid vajalikke ja asjakohaseid meetmeid, peaks komisjon Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuriga kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmas tehtava koostöö põhjal koostama ülevaate liidus asuvatest ettevõtjatest, kes tegutsevad asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneahelates, ja seda ülevaadet ajakohastama. Ülevaade peaks eelkõige sisaldama teavet nende ettevõtjate tooteliikide ja -spetsifikatsioonide, asjaomaste toodetega seotud tootmisvõimsuse ja ka nende ettevõtjate positsiooni kohta kaitseotstarbeliste toodete tarneahelas. Komisjon peaks korrapäraselt jälgima ülevaate koostamisel kindlaks tehtud ettevõtjate tootmisvõimsust ja tarneahelaid ja tegema selleks nendega tihedat koostööd. Ülevaate koostamise ja seire tulemused tuleks esitada programmikomiteele, ja neid seal arutada.

(30)Selle põhjal peaks komisjon koostama loetelu asjakohastest kaitseotstarbelistest toodetest, nende toorainest ja komponentidest, mida mõjutavad ühtse turu ja selle tarneahelate toimimise häired või võimalikud häired, mille tagajärjel võib tekkida nendest toodetest märkimisväärne puudus. Komisjon peaks korrapäraselt ajakohastama tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete loetelu, et keskenduda üksnes võimalikele häiretele või pudelikaeltele, mis mõjutavad asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ning nende tooraine ja komponentide tarnekindlust.

(31)Komisjonil peaks olema võimalik taotleda ja saada vajalikku teavet, et tagada tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaamine ettevõtjatelt, kes tegelevad nende toodete, nende tooraine või komponentidega, kokkuleppel nende ettevõtjate asukohaliikmesriigiga. Selline teave peaks olema aluseks komisjoni otsusele käesoleva määruse kohaste asjakohaste meetmete kohta, mille eesmärk on kõrvaldada võimalikud häired või pudelikaelad, mis mõjutavad asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ning nende tooraine ja komponentide tarnekindlust. 

(32)Ettevõtjate kindlakstegemise ning nende tootmisvõimsuse kaardistamise ja pideva jälgimise mehhanism peaks võimaldama peaaegu reaalajas analüüsida liidu tootmisvõimsust, asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete varustuskindlust mõjutavaid kriitilisi tegureid ja varude seisundit. See peaks andma komisjonile ka võimaluse kavandada erakorralisi meetmeid toodete tegelikule või eeldatavale nappusele reageerimiseks.

(33)Asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete puuduse vältimine on oluline, et kaitsta üldist huvi pakkuvat eesmärki, milleks on liidu ja selle liikmesriikide julgeolek, ning õigustab vajaduse korral proportsionaalset sekkumist tarneraskustega kaitseotstarbelisi tooteid pakkuvate ettevõtjate põhiõigustesse, nagu harta artikli 16 kohane ettevõtlusvabadus ja harta artikli 17 kohane õigus omandile, võttes arvesse harta artiklit 52. Selline sekkumine võib olla õigustatud eelkõige juhul, kui mitu liikmesriiki on teinud konkreetseid jõupingutusi nõudluse konsolideerimiseks ühishangete kaudu, ja aidanud seega kaasa asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete siseturu täiendavale integreerimisele ja sujuvale toimimisele. Kui komisjoni poole pöörduvad vähemalt kolm liikmesriiki, kes teevad koostööd asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete hankel, või vähemalt üks liikmesriik, kes korraldab hanke soetatavate asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete Ukrainasse toimetamiseks, ja kellel on tõsiseid raskusi kas lepingu sõlmimisel või täitmisel, võib komisjon asukohaliikmesriigi nõusolekul nõuda ettevõtjatelt tarneraskustega toodete tellimuste vastuvõtmist ja eelisjärjekorras täitmist. Ettevõtjate põhiõiguste kaitsmiseks võib neid taotlusi esitada ainult toodete kohta, mille komisjon on rakendusotsuses kindlaks määranud. Lisaks tuleks kehtestada etapiviisiline menetlus, et anda ettevõtjatele võimalus väljendada oma muret seoses kavandatava meetmega. Eelkõige peaks komisjon kokkuleppel asukohaliikmesriigiga teavitama asjaomast ettevõtjat oma kavatsusest paluda tal vastu võtta ja eelisjärjekorras täita prioriteetne tellimus ning esitama kogu vajaliku teabe, et ettevõtja saaks teha teadliku otsuse selle kohta, kas ta saab selle taotluse rahuldada. Kui ettevõtja keeldub, võib komisjon kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ja ettevõtja esitatud vastuväidete laadi nõuetekohaselt arvesse võttes leida, et julgeolekukaalutlused õigustavad prioriteetse tellimuse kehtestamist rakendusotsusega. Selline otsus tuleks teha kooskõlas kõigi liidu kohaldatavate juriidiliste kohustustega, võttes arvesse juhtumi asjaolusid. Prioriteetsele tellimusele tuleks määrata õiglane ja mõistlik hind. Prioriteetne tellimus tuleks täita eelisjärjekorras enne muude era- või avalik-õiguslike kohustuste täitmist, kuid seejuures tuleks arvesse võtta ettevõtjate õiguspäraseid eesmärke ning tootmise järjestuse muutmiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi. Ettevõtjate suhtes võidakse kohaldada karistusi, kui nad ei täida prioriteetsete tellimustega seotud kohustust.

(34)Ettevõtjate põhiõiguste kaitsmiseks tuleks neile anda õigus taotleda enda vabastamist kohustustest olukorras, kus prioriteetset tellimust ei ole võimalik täita, isegi kui seda teha eelisjärjekorras, kas ebapiisava tootmisvõimekuse või tootmisvõimsuse tõttu või seetõttu, et see põhjustaks ettevõtjale ebamõistlikku majanduslikku koormust ja erilisi raskusi.

(35)Erandjuhul, kui liidus asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneahelas tegutsev ettevõtja saab kolmandalt riigilt prioriteetse tellimuse taotluse, peaks ta sellest taotlusest teatama komisjonile.

(36)Arvestades, kui oluline on tagada liidu kodanike jaoks elutähtsaid julgeolekufunktsioone täitvate konkreetsete kaitsesektorite varustuskindlus, ei tohiks prioriteetse tellimuse täitmise kohustusest kinnipidamine tuua kaasa vastutust kolmandate isikute ees lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis võib tuleneda vajalikest ajutistest muudatustest asjaomase tootja tööprotsessides, kuivõrd lepinguliste kohustuste rikkumine oli vajalik ettenähtud prioriteetsuse järgimiseks. Ettevõtjad, kelle suhtes võidakse prioriteetseid tellimusi kohaldada, peaksid seda võimalust oma ärilepingute tingimustes ette nägema. Ilma et see piiraks muude sätete kohaldamist, ei tohiks kõnealune vastutusest vabastamine mõjutada nõukogu direktiivis 85/374/EMÜ 11 sätestatud tootevastutust.

(37)Teatavate toodete tootmise prioriteetseks seadmise kohustus ei tohiks ebaproportsionaalselt mõjutada Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabadust ja lepinguvabadust ega harta artiklis 17 sätestatud omandiõigust. Neid õigusi tohib harta artikli 52 lõike 1 kohaselt piirata ainult seadusega, võttes arvesse nende õiguste ja vabaduste olemust ning järgides proportsionaalsuse põhimõtet.

(38)Pidades silmas asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnekindluse tähtsust, peaksid liikmesriigid tagama, et tootmisrajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamisega, sisendite ELi-sisese veo ning asjaomaste lõpptoodete kvalifitseerimise ja sertifitseerimisega seotud haldustaotlusi menetletakse tõhusalt ja õigeaegselt.

(39)Üldise avaliku julgeolekueesmärgi saavutamiseks on vaja, et asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud rajatised valmiksid võimalikult kiiresti ja halduskoormus oleks samal ajal võimalikult väike. Seetõttu peaksid liikmesriigid käsitlema asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisega seotud tehaste ja rajatiste kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud taotlusi võimalikult kiiresti. Konkreetse juhtumi puhul õiguslike huvide kaalumisel tuleks neid eelistada.

(40)Pidades silmas käesoleva määruse eesmärki ja selle vastuvõtmisega seotud kriisiolukorda ja erandlikke asjaolusid, peaksid liikmesriigid iga juhtumi puhul kaaluma riigisisese ja kohaldatava liidu õiguse kohaste kaitsealaste erandite kasutamist, kui nad leiavad, et selliste õigusnormide kohaldamine kahjustaks neid eesmärke. See võib eelkõige puudutada keskkonna-, tervise- ja ohutusküsimusi käsitlevaid liidu õigusnorme, 12 mis on hädavajalikud inimeste tervise ja keskkonna kaitse parandamiseks ning kestliku ja ohutu arengu saavutamiseks. Nende normide rakendamine võib siiski tekitada ka regulatiivseid tõkkeid, mis vähendavad liidu kaitsetööstuse võimalusi suurendada kiiresti asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmist ja tarnimist. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühine ülesanne on uurida kiiresti meetmeid, mida nad saaksid võtta võimalike takistuste leevendamiseks. Ükski selline liidu, piirkonna või riigi tasandi meede ei tohiks tekitada keskkonna-, tervise- ja ohutusprobleeme.

(41)Selleks et optimeerida olemasolevate tarneahelate kasutamist ja seega tagada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmise järjepidevus, peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/88/EÜ 13 sätestatud erandeid või julgustama asjaomaseid ettevõtteid neid kasutama. Kui selliste erandite kasutamiseks on vaja riiklike ametiasutuste eelnevat luba, tuleks loataotlusi menetleda tõhusalt ja õigeaegselt.

(42)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ 14 eesmärk on ühtlustada riigihankelepingute sõlmimise menetlusi kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, et täita liikmesriikide julgeolekunõudeid ja asutamislepingust tulenevaid kohustusi. Selle direktiiviga on eelkõige ette nähtud erisätted, mis reguleerivad kriisist tingitud kiireloomulisi olukordi ning millega nähakse ette näiteks lühendatud tähtajad pakkumuste esitamiseks ja võimalus kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Praegusest laskemoona tarnekriisist tingitud äärmiselt kiireloomuline olukord võib aga olla vastuolus isegi nende sätetega juhul, kui rohkem kui kaks liikmesriiki kavatsevad korraldada ühishanke. Mõnel juhul on ainus lahendus nende liikmesriikide julgeolekuhuvide tagamiseks avada olemasolev raamleping sellistele liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatele, kes ei olnud algselt selle osalised, kuigi seda võimalust ei olnud esialgses raamlepingus ette nähtud.

(43)Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad lepingu muudatused piirduma rangelt sellega, mis on antud olukorras tingimata vajalik, ning järgima samal ajal võimalikult suures ulatuses diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seega peaks olema võimalik teha erandeid direktiivist 2009/81/EÜ ja suurendada raamlepingus sätestatud koguseid, avades selle samal ajal teiste liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatele. Kõnealustele avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatele peaksid olema tagatud samad tingimused kui algsele avaliku sektori hankijale, kes sõlmis esialgse raamlepingu nende täiendavate koguste kohta. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori hankija lubama kõigil ettevõtjatel, kes vastavad algse raamlepingu tingimustele, saada kõnealuse raamlepingu alusel töövõtjaks. Lisaks tuleks võtta asjakohaseid läbipaistvusmeetmeid, et tagada kõigi potentsiaalselt huvitatud isikute teavitamine. Selleks et piirata nende muudatuste mõju siseturu sujuvale toimimisele ja vältida ebaproportsionaalseid konkurentsimoonutusi, saab raamlepingutes muudatusi teha ainult kuni 30. juunini 2025.

(44)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ 15 eesmärk on lihtsustada kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo tingimusi, eelkõige selliste üldiste veolubade abil, mille üle tehakse järelkontrolli ja mis hõlmavad eelnevalt kindlaksmääratud toodete vedu konkreetsetele vastuvõtjatele või konkreetsel eesmärgil ning mille puhul eelnevat taotlust ei nõuta. Ükski direktiivi 2009/43/EÜ artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustuslik üldine veoluba ega ka komisjoni soovitused selliste lubade kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamise kohta ei ole siiski piisavad, et tagada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks vajalikke vedusid.

(45)Praeguses olukorras, kus tarneaegu tuleks kogu asjaomase tarne- ja väärtusahela ulatuses lühemaks muuta, oleks vaja kaotada eelneva loa nõue asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete vedamisel liidus. Loanõudest vabastamine ei tohiks mõjutada liikmesriikide otsustusõigust kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika osas.

(46)Selleks et olla konkurentsivõimeline, innovaatiline ja vastupidav ning suurendada oma tootmisvõimsust, peab EDTIBil olema juurdepääs nii avaliku kui ka erasektori rahastusele. Nagu on märgitud komisjoni 15. veebruari 2022. aasta teatises „Komisjoni panus Euroopa kaitsesse“, on liidu kestliku rahastamise algatused kooskõlas liidu jõupingutustega tagada Euroopa kaitsetööstusele piisav rahastus ja piisavad investeeringud. See tähendab, et liidu kestliku rahastamise raamistik ei takista investeerimist kaitsevaldkonna tegevustesse. Liidu kaitsetööstus panustab suurel määral liidu vastupanuvõimesse ja julgeolekusse ning seega ka rahu ja sotsiaalse kestlikkuse tagamisse. Liidu kestliku rahastamise poliitika meetmete raames loetakse, et sotsiaalse kestlikkusega ei ole kooskõlas vastuolulised relvad, mille kohta on vastu võetud rahvusvahelised konventsioonid, millega keelatakse selliste relvade arendamine, tootmine, ladustamine, kasutamine, üleandmine ja tarnimine ning millele on alla kirjutanud liidu liikmesriigid. Kaitsesektoris rakendavad liikmesriigid sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupade veo ja ekspordi suhtes ranget õigusaktidest tulenevat kontrolli. Sellest perspektiivist annaks erasektorile tugeva signaali riikide ja Euroopa finantsasutuste (näiteks liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutuste) lubadus Euroopa kaitsetööstust toetada. Euroopa Investeerimispank (EIP) peaks muu majandusarengu ja avaliku poliitika, sealhulgas rohe- ja digipöörde rahastamise kõrval ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 309 ja oma põhikirjaga suurendama toetust Euroopa kaitsetööstusele ja ühishangetele lisaks senisele toetusele kahesuguse kasutusega kaupade vallas, kui sellised investeeringud aitaksid selgelt kaasa strateegilise kompassi prioriteetide rakendamisele.

(47)Asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete väärtusahela ettevõtjatel peaks olema juurdepääs laenurahastusele, et kiirendada tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalikke investeeringuid. Rahastu peaks parandama rahaliste vahendite kättesaadavust laskemoona ja rakette tootvate liidu äriühingute jaoks. Määrusega tuleks eelkõige tagada, et kõnealustele juriidilistele isikutele antaks samad tingimused, mida pakutakse muudele juriidilistele isikutele, hüvitades lisakulud, mis tekivad konkreetselt kaitsesektoris.

(48)Osana investeeringute hõlbustamise meetmetest, mida nimetatakse ühiselt „Kasvufondiks“, võib komisjon luua sihtotstarbelise rahastamisvahendi. Kasvufondi võib rakendada eelarve otsese või kaudse täitmise korras. Sellega seoses peaks komisjon tihedas koostöös oma rakenduspartneritega uurima, milline on kõige sobivam viis ELi eelarve võimendamiseks, et kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid taotletava kiire tootmisvõimsuse kasvu toetuseks, näiteks võimalust luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 16 loodud InvestEU fondi raames segarahastamisvahend. Kasvufondi tegevused peaksid toetama laskemoona ja rakettide tootmise võimsuse suurendamist, pakkudes rahaliste vahendite parema kättesaadavuse võimalusi äriühingutele kogu väärtusahela ulatuses.

(49)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammi ja tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete loetelu vastuvõtmiseks, ettevõtjatele kohustuste panemiseks, kui ettevõtja saab prioriteetse tellimuse, et ta võtaks selle tellimuse vastu ja täidaks selle õiglase ja mõistliku hinnaga, ning prioriteetsete tellimuste toimimiseks vajaliku praktilise ja tegevuskorra kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 17 . Komisjon peaks kohaldatavad rakendusaktid viivitamata vastu võtma nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis puudutavad tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete loetelu vastuvõtmist, ettevõtjatele kohustuste panemist, kui ettevõtja saab prioriteetse tellimuse, et ta võtaks selle tellimuse vastu ja täidaks selle õiglase ja mõistliku hinnaga, ning prioriteetsete tellimuste toimimiseks vajaliku praktilise ja tegevuskorra kehtestamist, kui see on olukorra tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik.

(50)Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on julgeolekukriisi mõjudele reageerimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pakutud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(51)Käesolevat määrust tuleks kohaldada ilma, et see mõjutaks liidu konkurentsieeskirju, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101–109 ja nende rakendusmääruseid.

(52)Tuleb meenutada, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikele 2 tuleb liidu eelarvevahenditest katta V jaotise 2. peatüki rakendamiseks vajalikud tegevuskulud, välja arvatud sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalikud tegevuskulud.

(53)Võttes arvesse julgeolekukriisiga tegelemise pakilisust, peeti asjakohaseks teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, mis on sätestatud ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4. Võttes arvesse vahetut ohtu varustuskindlusele, mis tuleneb Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(54)Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 18 punktidele 22 ja 23 tuleks määrust hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata määruse mõju kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt 30. juuniks 2024 hindamise, sealhulgas selleks, et esitada ettepanekud käesoleva määruse asjakohaste muudatuste kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed ja nähakse ette eelarve, mille eesmärk on kiiresti tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) reageerimisvõimet ja suutlikkust, et tagada maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide (edaspidi „asjaomased kaitseotstarbelised tooted“) õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine, eelkõige järgmiste meetmete abil:

(a)tööstuse tugevdamise rahastu asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks liidus, kaasa arvatud nende komponentide tarnimise kaudu (edaspidi „rahastu“);

(b)asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete, nende komponentide ja vastavate sisendite (tooraine) kättesaadavuse kindlakstegemine, kaardistamine ja pidev jälgimine;

(c)mehhanismide, põhimõtete ja ajutiste normide kehtestamine, et asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete omandajatele oleks tagatud nende toodete õigeaegne ja püsiv kättesaadavus liidus.

Tuginedes käesoleva määruse rakendamisel 2024. aasta keskpaigaks saavutatud tulemuste hindamisele artikli 28 kohaselt, eeskätt seoses julgeolekuolukorra muutumisega, kaalutakse meetmete kohaldamisaja pikendamise ja vastava lisaeelarve eraldamise võimalust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„tooraine“ – asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks vajalikud materjalid;

(2)„pudelikael“ – ummistus tootmissüsteemis, mis peatab tootmise või aeglustab seda tunduvalt;

(3)„vahendite saaja“ – üksus, kellega on allkirjastatud rahastamisleping või kellele on teatatud rahastamisotsusest;

(4)„taotleja“ – füüsiline isik või üksus, mis on või ei ole juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuste andmise menetluses;

(5)„kontroll“ – võime otsustavalt mõjutada juriidilist isikut kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse juriidilise isiku kaudu;

(6)„juhtimisstruktuur“ – juriidilise isiku organ, mis on moodustatud vastavalt riigisisesele õigusele, mis annab asjakohasel juhul aru tegevjuhile ning millel on õigus määrata kindlaks juriidilise isiku strateegia, eesmärgid ja üldine suund ning mis teeb järelevalvet ja seiret juhtimisotsuste tegemise üle;

(7)„üksus“ – juriidiline isik, mis on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel, millel on juriidilise isiku staatus ning õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi, või määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 197 lõike 2 punktis c osutatud juriidilise isiku staatuseta üksus;

(8)„salastatud teave“ – mis tahes vormis teave või materjal, mille loata avaldamine võib ühel või teisel määral kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve ning millel on ELi salastusmärge või sellele vastav salastusmärge vastavalt nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppele, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset;

(9)„tundlik teave“ – teave ja andmed, mida peab kaitsma loata juurdepääsu või avaldamise eest liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud kohustuste tõttu või selleks, et kaitsta füüsilise või juriidilise isiku privaatsust või turvalisust;

(10)„mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“ – juriidiline isik, mille asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või juriidiline isik, mille asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud kolmandas riigis;

(11)„tellimuse täitmise aeg“ – ajavahemik alates tellimuse esitamisest kuni selle täitmiseni tootja poolt;

(12)„asjaomased kaitseotstarbelised tooted“ – maa-maa-relvade moon ja suurtükimoon ning raketid;

(13)„tarneraskustega kaitseotstarbelised tooted“ – asjaomased kaitseotstarbelised tooted või nende põhikomponendid või tooraine, mille kohta on kindlaks tehtud, et neid on tõsiselt mõjutanud ühtse turu ja selle tarneahelate toimimise häired või võimalikud häired, mille tagajärjel on tekkinud tegelik või võimalik märkimisväärne puudus asjaomasest tootest või komponendist või toorainest.

(14)„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatav meede, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi või -platvormi raames, milles kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus või rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite tagastatavas vormis antav toetus;

(15)„kvaliteedimärgis“ – märgis, mis näitab, et rahastu konkursikutsele vastuseks esitatud taotlus on läbinud kõik tööprogrammis sätestatud hindamiskünnised, kuid mida komisjon kõnealuse konkursi ebapiisava eelarve tõttu ei saa rahastada ning mis võib saada toetust muudest liidu või liikmesriikide rahastamisallikatest. 

Artikkel 3

Rahastuga assotsieerunud kolmandad riigid

Rahastus võivad vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele osaleda Euroopa Majanduspiirkonna liikmetest Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed (edaspidi „assotsieerunud riigid“).

II PEATÜKK

RAHASTU

Artikkel 4

Rahastu eesmärgid

1.Rahastu eesmärk on edendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) tõhusust ja konkurentsivõimet, et toetada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisvõimsuse suurendamist ja õigeaegset tarnimist tööstuse tugevdamise kaudu.

2.Tööstuse tugevdamine seisneb eeskätt selles, et algatatakse tööstuse kohanemine asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnekriisist tingitud kiirete struktuursete muutustega ja kiirendatakse seda. Tugevdamise hulka peaks kuuluma asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneahelate kohanemisvõime parandamine ja kiirendamine, tootmisvõimsuste loomine või suurendamine ning asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tellimuste täitmise aja lühendamine kogu liidus eeskätt tänu asjaomaste juriidiliste isikute vahelise piiriülese koostöö tihendamisele ja laiendamisele.

Artikkel 5

Eelarve

1.Rahastu rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks alates selle jõustumisest kuni 30. juunini 2025 on 500 miljonit eurot jooksevhindades.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud rahastamispaketist võib kuni 50 miljonit eurot kasutada segarahastamistoiminguks artikliga 21 ette nähtud Kasvufondi raames.

3.Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib nende taotluse alusel kanda üle rahastule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 19 asjaomaste sätetega ette nähtud tingimustel. Komisjon haldab neid rahalisi vahendeid otse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 20 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides.

Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust eelarve otsesel täitmisel vahendite puhul, mis on ümber paigutatud käesoleva lõike kohaselt, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid tagasi paigutada fondi, millest need algselt ümber paigutati ja ühele või mitmele programmile eraldati vastavalt määruse (EL) 2021/1060 asjakohaste sätetega ettenähtud tingimustele.

4.Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka rahastu rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

5.Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

6.Rahastu eelarvet võib suurendada, kui olukord seda nõuab või kui määruse kehtivusaega pikendatakse vastavalt artikli 1 viimasele lõigule.

Artikkel 6

Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1.Rahastut rakendatakse koostoimes teiste liidu programmidega. Meede, mis on saanud toetust mõnest muust liidu programmist, võib saada toetust ka rahastust, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

2.Rahastu raames kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama kõigile järgmistele tingimustele: 

(a)neid on hinnatud rahastu konkursikutse alusel, 

(b)need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele; 

(c)neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada. 

3.Kui liikmesriigid esitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 kohaselt muudetud või uusi taaste- ja vastupidavuskavasid, võivad need sisaldada meetmeid, mis aitavad samuti kaasa käesoleva rahastu eesmärkide saavutamisele, eeskätt meetmeid, mis on seotud rahastu raames konkursikutsele vastuseks esitatud taotlustega, millele on antud kvaliteedimärgis.

4.Artikli 8 lõiget 5 kohaldatakse analoogia põhjal käesoleva artikli kohaselt rahastatavate meetmete suhtes.

Artikkel 7

Liidupoolse rahastamise vormid

1.Rahastut rakendatakse eelarve otsese täitmise korras ja, mis puudutab artikliga 21 ette nähtud Kasvufondi haldamist, eelarve kaudse täitmise korras koos määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega. Rahastust võib anda rahalist toetust kõigis finantsmäärusega kehtestatud vormides, kaasa arvatud segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite vormis. Segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 X jaotisega, määrusega (EL) 2021/523 ja käesoleva määruse artikliga 21. 

2.Kui see on meetme rakendamiseks asjakohane ja vajalik, võib erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 193 lõikest 2 anda rahalist toetust meetmetele, mida alustati enne meetme kohta taotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et meedet ei alustatud enne 20. märtsi 2023.

Artikkel 8

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 4 sätestatud eesmärke.

2.Rahastust antakse rahalist toetust meetmetele, mis käsitlevad kindlakstehtud pudelikaelu tootmisvõimsustes ja tarneahelates, selleks et kindlustada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmine ja seda kiirendada, tagamaks nende toodete tulemuslik tarnimine ja õigeaegne kättesaadavus.

3.Rahastamiskõlblikud meetmed on seotud ühe või mitme järgmise tegevusega ning puudutavad ainult asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete, kaasa arvatud täielikult nende tootmiseks kavandatud või kasutatavate komponentide ja toorainete tootmist:

(a)asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ning, juhul kui neid kasutatakse otsese sisendina asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, ka nende tooraine ja komponentide tootmisvõimsuse optimeerimine, laiendamine, moderniseerimine, ajakohastamine või otstarbe muutmine või uue tootmisvõimsuse loomine, eelkõige tootmisvõimsuse suurendamiseks või tellimuste täitmise aja lühendamiseks, sealhulgas vajalike tööpinkide ja muude vajalike sisendite hankimise või soetamise teel;

(b)piiriüleste tööstuspartnerluste loomine, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluse või muus tööstuskoostöö vormis, tööstuse ühistegevuses, mille hulka kuuluvad tegevused, mille eesmärk on koordineerida tooraine ja komponentide hankimist või reserveerimist, kui neid kasutatakse otsese sisendina asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, samuti suurendada tootmisvõimsust ja kooskõlastada tootmiskavasid;

(c)asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ning, juhul kui neid kasutatakse otsese sisendina asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, nende tooraine ja komponentide reserveeritud tootmisvõimsuse lisamahu loomine ja kasutusele võtmine vastavalt tellitud või kavandatud tootmismahtudele;

(d)asjakohaste kaitseotstarbeliste toodete katsetamine ja vajaduse korral taastamine ning sertifitseerimine, et tooted ei vananeks nii kiiresti ja lõppkasutajad saaksid neid kasutada;

(e)töötajate koolitamine, ümberõpe või täiendusõpe seoses käesoleva artikli punktides a–d osutatud tegevustega;

(f)asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmise või kättesaadavaks tegemisega tegelevatele ettevõtjatele rahastuse paremini kättesaadavaks tegemine, hüvitades konkreetselt kaitsetööstuse sektoris tekkivad lisakulud investeeringute puhul, mis on seotud käesoleva artikli punktides a–e kirjeldatud tegevustega.

4.Rahastust ei saa rahastada järgmisi kulusid:

(a)meetmed, mis on seotud kohaldatava rahvusvahelise õigusega keelatud kaupade tootmise või teenuste osutamisega;

(b)meetmed, mis on seotud selliste autonoomsete surmavate relvade tootmisega, mille üle puudub inimeste vastu suunatud rünnakutes sihtmärkide valimisel ja ründeotsuse tegemisel tegelik inimkontroll;

(c)meetmed või nende osad, mida juba rahastatakse täielikult muudest avaliku või erasektori allikatest;

(d)meetmed, mis hõlmavad sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalikke kulusid.

5.Komisjon tagab vahendite saajatega lepingute sõlmimisel, et rahastust rahastatakse üksnes tegevusi, mis edendavad ainult asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete, kaasa arvatud täielikult nende tootmiseks kavandatud või kasutatavate komponentide ja toorainete tootmist.

Artikkel 9

Rahastamise määr

1.Rahastust rahastatakse kuni 40 % rahastamiskõlbliku meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.Erandina lõikest 1 võib meetme suhtes kohaldada suuremat rahastamismäära 10 täiendava protsendipunkti võrra iga järgmise kriteeriumi puhul:

(a)kui taotlejad tõendavad, et nad panustavad uue piiriülese koostöö alustamisse liikmesriikides või assotsieerunud riikides asutatud juriidiliste isikute vahel, nagu on kirjeldatud artikli 10 lõikes 4;

(b)kui taotlejad võtavad kohustuse, et käsitlevad meetme kestuse jooksul prioriteetsena tellimusi, mis tulenevad vähemalt kolme liikmesriigi või assotsieerunud riigi ühishankest asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete saamiseks või vähemalt ühe liikmesriigi hankest asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete saamiseks juhul, kui asjaomaseid kaitseotstarbelisi tooteid hangitakse Ukrainasse toimetamiseks. Seda kohustust kohaldatakse kõigi käesolevast rahastust otseselt või kaudselt toetust saavate toodete hangete suhtes.

Erandina võib rahastust antav toetus katta kuni 100 % artikli 8 lõike 3 punktis f osutatud tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

3.Vahendite saajad peavad tõendama, et meetme need kulud, mida ei kata liidu toetus, kaetakse muudest rahastamisallikatest.

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud üksused

1.Meetmes osalevad vahendite saajad on avaliku sektori või eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on asutatud liidus või assotsieerunud riigis.

2.Meetmes osalevate vahendite saajate taristu, rajatised, vara ja ressursid, mida kasutatakse rahastust toetatavate meetmete jaoks, peavad kogu meetme kestuse ajal asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil ning nende juhtimisstruktuurid peavad asuma liidus või assotsieerunud riigis.

3.Liidus või assotsieerunud riigis asutatud ja mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev ettevõtja saab olla rahastust toetatavas meetmes osalev vahendite saaja üksnes juhul, kui komisjonile esitatakse riigisisest korda järgides tagatised, mille on heaks kiitnud see liikmesriik või assotsieerunud riik, kus ettevõtja on asutatud, ning millega tagatakse, et sellise ettevõtja meetmesse kaasamine ei oleks vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis on kindlaks määratud ELi lepingu V jaotise kohaselt ÜVJP raames, või käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud eesmärkidega. Tagatistest peab eeskätt nähtuma, et meetme elluviimiseks on võetud abinõusid, millega tagatakse, et

(a)vahendite saajal on võimalik meedet ellu viia ja tulemusi saavutada ilma, et seataks piiranguid seoses tema meetme eesmärgil vajamineva taristu, rajatiste, varade, ressursside, intellektuaalomandi või oskusteabega või kahjustataks tema suutlikkust ja standardeid, mida on vaja meetme elluviimiseks;

(b)toodete suhtes, mida toodavad ettevõtjad, kes on saanud rahastust rahalist toetust, ei kehti mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse piiranguid ning

(c)mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel puudub juurdepääs meetmega seotud tundlikule või salastatud teabele ning meetmes osalevad töötajad ja muud isikud on asjakohasel juhul läbinud liikmesriigi või assotsieerunud riigi julgeolekukontrolli.

4.Kui ettevõtja asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik peab seda asjakohaseks, võib anda lisatagatisi.

5.Komisjon teavitab artiklis 22 osutatud komiteed kõigist ettevõtjatest, keda peetakse lõike 3 kohaselt rahastamiskõlblikuks.

Artikkel 11

Hindamiskriteeriumid

Taotlusi hinnatakse ühe või mitme järgmise kriteeriumi alusel, millega mõõdetakse asjaomaste meetmete panust tööstuse tugevdamisse eesmärgiga suurendada EDTIBi tõhusust ja üldist konkurentsivõimet seoses asjaomaste kaitseotstarbeliste toodetega:

(1)tootmisvõimsuse suurenemine liidus: meede aitab kaasa asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisvõimsuse suurendamisele, kasvatamisele või reserveerimisele, ajakohastamisele või valdkonna töötajate ümberõppele ja täiendusõppele;

(2)tarneaja lühenemine; meede aitab kaasa hangete kaudu väljendatud nõudluse õigeaegsele rahuldamisele, pidades silmas tarnetähtaegade lühendamist, muuhulgas tellimuste prioriteetide muutmise kaudu;

(3)pudelikaelade kõrvaldamine hankimises ja tootmises: meede aitab kaasa (tooraine ja muu sisendi) hankimises või tootmises (tootmisvõime) tekkinud pudelikaelade kiirele kindlakstegemisele ning kiirele ja püsivale kõrvaldamisele;

(4)vastupanuvõime piiriülese koostöö kaudu: meede aitab kaasa piiriülese koostöö arendamisele ja rakendamisele selliste ettevõtjate vahel, kelle asukoht on eri liikmesriikides või assotsieerunud riikides, eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel, kes osalevad meetmes olulisel määral kas vahendite saajana, alltöövõtjana või tarneahela muu ettevõtjana;

(5)taotlejad demonstreerivad seost meetme ja uute tellimuste vahel, mis tulenevad asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ühishankest, milles osalevad vähemalt kolm liikmesriiki või assotsieerunud riiki, eriti kui hange tehakse ELi raamistikus;

(6)meetme rakenduskava kvaliteet, võttes muu hulgas arvesse protsesse ja järelevalvet.

Artikkel 12

Tööprogramm

1.Rahastut rakendatakse ühe määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 110 osutatud tööprogrammi kaudu. Tööprogrammides esitatakse asjakohasel juhul segarahastamistoiminguteks ette nähtud kogusumma.

2.Komisjon võtab lõikes 1 osutatud tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Tööprogrammiga nähakse ette rahastamisprioriteedid kooskõlas artikli 13 lõikes 1 osutatud kaardistamisega ja võttes arvesse kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma tööd.

III peatükk

Vajaduste kindlakstegemine ja võimsuse kaardistamine

Artikkel 13

Vajaduste kindlakstegemine, võimsuse kaardistamine ja seire

1.Komisjon koostab Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuriga kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma raames tehtava koostöö põhjal ülevaate asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarneahelates tegutsevatest liidus asutatud asjaomastest ettevõtjatest ning ajakohastab seda; ülevaade sisaldab näiteks toodetavate asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tüüpe ja kirjeldusi, nendega seotud tootmisvõimsusi ja nende positsiooni tarneahelas.

Ülevaatele tuginedes jälgib komisjon tihedas koostöös kindlakstehtud ettevõtjatega pidevalt nende tootmisvõimsust ja tarneahelaid ning hindab nende üldist suutlikkust reageerida turunõudluse eeldatavale arengule.

2.Komisjon esitab artiklis 22 osutatud komiteele ülevaate koostamise või ajakohastamise tulemused, tarneahelate jälgimise tulemused ja hinnangu kindlakstehtud ettevõtjate üldisele suutlikkusele reageerida turunõudluse eeldatavale arengule ning arutab nimetatud teavet komiteega korrapäraselt. Seda tehes võtab komisjon arvesse tööd, mida on tehtud riikide relvastusjuhtide korrapärastel kohtumistel kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühmaga.

3.Tuginedes lõike 1 kohaselt kogutud teabele ja võttes nõuetekohaselt arvesse lõike 2 alusel peetud arutelu, kehtestab komisjon rakendusaktidega tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud tarnekriisiga, võtab komisjon kooskõlas artikli 22 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

4.Kokkuleppel liikmesriigiga, kus ettevõtja asub, võib komisjon nõuda tarneraskustega kaitseotstarbelisi tooteid pakkuvatelt ettevõtjatelt kõnealuste toodete kohta viie tööpäeva jooksul üksikasjalikku teavet, mis puudutab järgmist:

(a)asjaomaste tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete kogutootmisvõimsus;

(b)selliste toodete olemasolevad varud ja varude eeldatav muutumine;

(c)iga liidus või mujal asuva tootmisüksuse järgmise kolme kuu eeldatava toodangu kava, kui sellised kavad on olemas;

(d)lisateave, mis on oluline, et tagada tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus.

5.Ilma et see mõjutaks riiklikke julgeolekuhuve, esitavad liikmesriigid vajaduse korral komisjonile lisateavet, mida on vaja käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

6.Ilma et see mõjutaks riiklikke julgeolekuhuve ja liikmesriikide poolt sõlmitud lepingutega seotud konfidentsiaalse äriteabe kaitset, peab liikmesriik, kes kavatseb võtta riiklikul tasandil meetmeid lõikes 3 osutatud loetellu kuuluvate tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete hankimiseks, ostmiseks või tootmiseks, sellest aegsasti komisjoni teavitama.

IV peatükk

Varustuskindlus

Artikkel 14

Prioriteetsed tellimused

1.Kui vähemalt kolmel liikmesriigil, kes on sõlminud kokkuleppe asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ühiseks hankimiseks või kaaluvad sellise kokkuleppe sõlmimist, või ühel liikmesriigil, kes on hankinud asjaomaseid kaitseotstarbelisi tooteid Ukrainasse toimetamiseks või kaalub nende hankimist sel eesmärgil, on suuri raskusi kas tellimuse esitamisel või lepingu täitmisel kaitseotstarbeliste toodete puuduse tõttu või puuduse tekkimise suure riski tõttu ning need raskused võivad kahjustada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, võivad nad paluda komisjoni, et komisjon kohustaks ettevõtjat tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete tellimust vastu võtma või seda prioriteetsena käsitlema („prioriteetne tellimus“), nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 3.

2.Sellise taotluse korral võib komisjon, olles konsulteerinud asjaomase ettevõtja asukohaliikmesriigiga ja viimase nõusolekul, teatada ettevõtjale oma kavatsusest kehtestada prioriteetne tellimus.

Kavatsust käsitlev teade sisaldab teavet selle õigusliku aluse kohta, selles märgitakse asjaomane toode, selle kirjeldus ja asjaomased kogused ning ajakava ja tähtaeg, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning prioriteetse tellimuse kasutamist põhjendavad asjaolud.

Ettevõtja vastab komisjonile viie tööpäeva jooksul alates kavatsust käsitleva teate saamisest ja teatab, kas ta saab taotluse rahuldada või mitte. Kui olukorra kiireloomulisus seda nõuab, võib komisjon põhjendatult kiireloomulistel juhtudel ettevõtjale vastamiseks antud tähtaega lühendada.

Kui ettevõtja taotluse tagasi lükkab, esitab ta komisjonile üksikasjaliku selgituse selle kohta, millised on kavandatud taotluse tagasilükkamise põhjused.

Kui ettevõtja taotluse rahuldab, loetakse, et tellimus on vastu võetud komisjoni taotluses kirjeldatud tingimustel vastavalt lõikele 1, ning ettevõtja on kohustatud tellimuse täitma.

3.Kui teate saanud ettevõtja taotluse tagasi lükkab, loetakse, et tellimusest on keeldutud. Võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja esitatud põhjuseid, võib komisjon kokkuleppel kõnealuse ettevõtja asukohaliikmesriigiga:

(a)loobuda taotluse täitmise nõudest;

(b)võtta vastu rakendusakti, millega kohustatakse asjaomast ettevõtjat prioriteetset tellimust õiglase ja mõistliku hinnaga vastu võtma või täitma.

4.Komisjon võtab arvesse vastuväiteid, mille ettevõtja esitas lõike 2 kohaselt, ja toob välja põhjused, miks oli kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja ettevõtja põhiõiguste hartast tulenevate põhiõigustega rakendusakti vastuvõtmine vajalik, pidades silmas lõikes 1 kirjeldatud asjaolusid.

Rakendusaktis märgib komisjon prioriteetse tellimuse õigusliku aluse, määrab tähtaja, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning esitab toote, selle kirjelduse ja koguse ning muud näitajad, mida tuleb järgida. Komisjon nimetab ka artiklis 15 sätestatud karistused kohustuse täitmata jätmise eest.

5.Kui ettevõtja on komisjoni taotluse rahuldanud vastavalt lõikele 2 või kui komisjon on vastu võtnud rakendusakti vastavalt lõikele 3, siis:

(a)esitatakse prioriteetne tellimus õiglase ja mõistliku hinnaga;

(b)tuleb prioriteetne tellimus täita eelisjärjekorras enne muude era- või avalik-õiguslike kohustuste täitmist.

6.Kui ettevõtja on komisjoni taotluse rahuldanud vastavalt lõikele 2 või kui komisjon on vastu võtnud rakendusakti vastavalt lõikele 3, siis võib ettevõtja taotleda, et komisjon prioriteetse tellimuse läbi vaataks, kui ettevõtja leiab, et see on nõuetekohaselt põhjendatud ühel järgmistest põhjustest:

(a)kui ettevõtja ei suuda täita prioriteetset tellimust ebapiisava tootmisvõimekuse või tootmisvõimsuse tõttu, isegi tellimuse eeliskohtlemise korral;

(b)kui tellimuse vastuvõtmine tooks kaasa ebamõistliku majandusliku koormuse ja tooks ettevõtjale kaasa erilised raskused.

Ettevõtja esitab kogu asjakohase ja põhjendatud teabe, mis võimaldab komisjonil esitatud vastuväiteid hinnata.

Tuginedes ettevõtja esitatud põhjenduste ja tõendite läbivaatamise tulemustele, võib komisjon, olles konsulteerinud asjaomase liikmesriigiga, rakendusakti muuta, et asjaomane ettevõtja osaliselt või täielikult tema lõikest 2 tulenevatest kohustustest vabastada.

7.Käesoleva määruse kohaldamisel ei või prioriteetse tellimuse sisuks olevate tarneraskustega kaitseotstarbeliste toodete vedu lugeda sensitiivseks direktiivi 2009/43/EÜ artikli 4 lõike 8 tähenduses.

8.Kui liidus asutatud ettevõtja suhtes kohaldatakse kolmanda riigi meedet, millega kaasneb prioriteetne tellimus, teatab ettevõtja sellest komisjonile. Seejärel teatab komisjon nimetatud meetmest komiteele.

9.Kui ettevõtja võtab prioriteetse tellimuse vastu või on kohustatud selle vastu võtma ja seda prioriteetsena käsitlema vastavalt lõikele 2 või 3, on ettevõtja vabastatud igasugusest lepingulisest või lepinguvälisest vastutusest seoses prioriteetsete tellimuste täitmisega. Vastutus välistatakse ainult sel määral, mil lepinguliste kohustuste rikkumine oli vajalik ettenähtud prioriteetsuse täitmiseks.

10.Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse prioriteetsete tellimuste toimimiseks vajalik praktiline ja tegevuskord.

11.Lõigetes 3 ja 10 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud tarnekriisiga, võtab komisjon kooskõlas artikli 22 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 15

Karistused

1.Kui ettevõtja ei täida tahtlikult või raske hooletuse tõttu kohustust täita prioriteetne tellimus eelisjärjekorras vastavalt artiklile 14, võib komisjon juhul, kui seda peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks, määrata oma otsusega perioodilisi karistusmakseid.

2.Perioodilised karistusmaksed ei ületa 1,5 % eelneva majandusaasta keskmisest päevakäibest iga tööpäeva kohta, mil kohustust ei täideta, arvutatuna alates otsuses määratud kuupäevast.

3.Perioodilise karistusmakse summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse rikkumise olemust, raskusastet ja kestust, järgides nõuetekohaselt proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid.

4.Kui ettevõtja on täitnud kohustuse, mille täitmiseks karistusmakse määrati, võib komisjon määrata karistusmakse lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud karistusmaksest väiksemana.

5.Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on määranud trahvi või perioodilise karistusmakse. Ta võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada või seda vähendada või suurendada.

6.Aegumistähtaeg hakkab kulgema rikkumise toimepaneku päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema rikkumise lõppemise päevast. Kui komisjon või liikmesriikide pädevad asutused võtavad käesoleva määruse sätete täitmise tagamiseks meetmeid, peatub aegumistähtaja kulgemine. Katkenud aegumistähtaja kulg algab iga kord uuesti algusest. Aegumistähtaeg möödub hiljemalt päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik lõpeb, ilma et komisjon oleks perioodilist karistusmakset määranud. Nimetatud ajavahemikku pikendatakse aja võrra, mil aegumistähtaja kulgemine on seetõttu peatatud, et komisjoni otsus on Euroopa Liidu Kohtus läbivaatamisel.

7.Komisjoni õigus nõuda käesoleva artikli alusel tehtud otsuste täitmist aegub kolme aasta pärast. Aegumistähtaeg hakkab kulgema lõpliku otsuse tegemise päevast. Perioodiliste karistusmaksete sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb: a) kui teatatakse otsusest muuta perioodilise karistusmakse algset summat või otsusest jätta selle muutmise taotlus rahuldamata; b) kui komisjon või tema taotlusel tegutsev liikmesriik võtab meetmeid, mille eesmärk on trahv või perioodiline karistusmakse sisse nõuda. Katkenud aegumistähtaja kulg algab iga kord uuesti algusest. Perioodiliste karistusmaksete sundtäitmise aegumistähtaeg peatatakse seniks, kuni: a) on antud aega maksmiseks; b) peatatakse makse sissenõudmine vastavalt Euroopa Kohtu otsusele.

Artikkel 16

Õigus olla ära kuulatud trahvi või perioodilise karistusmakse määramisel

1.Enne artikli 15 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale võimaluse väljendada oma seisukohti seoses järgmisega: a) komisjoni esialgsed järeldused, sealhulgas kõik need küsimused, mille kohta on komisjon esitanud vastuväiteid; b) meetmed, mida komisjon võib kavatseda võtta käesoleva lõike punktis a osutatud esialgsete järelduste põhjal.

2.Asjaomased ettevõtjad võivad esitada oma tähelepanekud komisjoni esialgsete järelduste kohta tähtaja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 14 tööpäeva.

3.Komisjon lähtub oma otsustes üksnes sellistest vastuväidetest, mille kohta asjaomased ettevõtjad on saanud esitada oma seisukoha.

4.Igasuguse menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate kaitseõigus. Ettevõtjal on õigus saada juurdepääs komisjoni toimikule vastavalt kokkulepitud avalikustamise tingimustele, tingimusel et võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjoni avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.

Artikkel 17

Lubade andmise protsessi kiirendamine, et tagada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine

1.Liikmesriigid tagavad, et tootmisrajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamisega, sisendite ELi-sisese veo ning lõpptoodete kvalifitseerimise ja sertifitseerimisega seotud haldustaotlusi menetletakse tõhusalt ja õigeaegselt. Selleks tagavad kõik asjaomased riigi ametiasutused, et neid taotlusi menetletakse nii kiiresti, kui see on õiguslikult võimalik.

2.Liikmesriigid tagavad, et konkreetse juhtumi puhul õiguslike huvide kaalumisel eelistatakse planeerimis- ja loamenetluses asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks mõeldud tehaste ja rajatiste ehitamist ja käitamist.

Artikkel 18

Asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmise pidev jätkumine

1.Liikmesriigid võivad otsustada kasutada või julgustada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid kasutama direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 sätestatud erandeid, et lubada vahetustega töötamise laiendamist, mis hõlbustaks asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete vallas tootmise pidevat jätkumist, juhul kui liikmesriigid leiavad, et see on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik.

2.Selleks ja juhul, kui vajalik on eelnev luba, tagavad kõik asjaomased riigi ametiasutused, et taotlusi, mille esitavad asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete valdkonnas tegutsevad ettevõtted nimetatud erandite kasutamiseks, menetletakse nii kiiresti, kui see on õiguslikult võimalik.

Artikkel 19

Ühishangete tegemise hõlbustamine praeguse laskemoonatarnete kriisi ajal

1.Kui vähemalt kolm liikmesriiki sõlmivad kokkuleppe asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ühiseks hankimiseks ja Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist tingitud kriisist tuleneva olukorra äärmise kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik järgida direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud raamlepingu sõlmimise korda, võib kohaldada järgmisi reegleid.

2.Erandina direktiivi 2009/81/EÜ artikli 29 lõike 2 teisest lõigust võib hankija muuta kehtivat raamlepingut, mis on sõlmitud mõnda direktiivi 2009/81/EÜ artikliga 21 ette nähtud menetlust järgides, nii et raamlepingu sätteid võib kohaldada selliste hankijate suhtes, kes ei olnud algselt raamlepingu osalised.

3.Erandina direktiivi 2009/81/EÜ artikli 29 lõike 2 kolmandast lõigust võib hankija oluliselt muuta kehtiva raamlepinguga ette nähtud koguseid ulatuses, milles see on rangelt vajalik lõike 2 kohaldamiseks. Kui kehtiva raamlepinguga ette nähtud koguseid muudetakse oluliselt käesoleva artikli kohaselt, annab hankija Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ad hoc teatega võimaluse raamlepinguga ühineda igale ettevõtjale, kes vastab raamlepingus algselt sätestatud tingimustele.

4.Diskrimineerimiskeelu põhimõtet kohaldatakse lõikes 2 ja 3 osutatud raamlepingute suhtes seoses täiendavate kogustega ning eeskätt lõikes 1 osutatud liikmesriikide hankijate vahelistes suhetes.

5.Hankijad, kes on lepingut muutnud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel, avaldavad Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate. Teated avaldatakse direktiivi 2009/81/EÜ artikliga 32 ettenähtud korras.

6.Hankijad peavad kasutama käesolevat artiklit nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.

7.Käesolevas artiklis osutatud muudatusi raamlepingutes ei saa teha pärast 30. juunit 2025.

Artikkel 20

Kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo hõlbustamine

1.Erandina direktiivi 2009/43/EÜ artikli 4 lõikest 1 ei ole järgmiste kaitseotstarbeliste toodete veoks liikmesriikide vahel vaja eelnevat luba:

(a)laskemoon ja sütikuseadevahendid ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid, mis on loetletud direktiivi 2009/43/EÜ lisa kolmandas kategoorias (ELi sõjaliste kaupade nimekirja kolmas kategooria – ML3);

(b)raketid ja nendega seotud seadmed ja lisavarustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid, mis on loetletud direktiivi 2009/43/EÜ lisa neljandas kategoorias (ELi sõjaliste kaupade nimekirja neljas kategooria – ML4).

2.Lõikes 1 osutatud erandi kohasest veost teatatakse päritoluliikmesriigile.

3.Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide otsustusõigust lõikega 1 hõlmatud kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika osas.

V peatükk

Rahastuse suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 21

Kasvufond

1.Luua võib segarahastamisvahendi nimega Kasvufond, mis pakub lahendusi, et võimendada ja kiirendada investeeringuid, mis on vajalikud tootmisvõimsuse suurendamiseks, ning maandada nendega seotud riske.

2.Kasvufondiga taotletavad erieesmärgid on järgmised:

(a)parandada liidu eelarvest tehtavate kulutuste võimendavat mõju ja saavutada erasektori rahastamise ligimeelitamisel suurem mitmekordistav mõju;

(b)toetada ettevõtjaid, kellel on raskusi rahastamisele juurdepääsuga, ning tegeleda vajadusega toetada liidu kaitsetööstuse vastupanuvõimet;

(c)kiirendada investeeringuid asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmise valdkonnas ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori rahastamist, suurendades samal ajal varustuskindlust terves liidu kaitsetööstuse väärtusahelas;

(d)parandada rahastuse kättesaadavust investeeringute puhul, mis on seotud artikli 8 lõike 3 punktides a–e kirjeldatud tegevustega.

VI peatükk

Lõppsätted

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et ta saaks esitada oma seisukohti ja oskusteavet. Samuti kutsutakse komiteed abistama Euroopa välisteenistus.

3.Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Artikkel 23

Salastatud teave

1.Komisjon kaitseb käesoleva määruse rakendamisega seoses saadud salastatud teavet kooskõlas julgeolekunormidega, mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 21 .

2.Selleks et hõlbustada tundliku ja salastatud teabe vahetamist komisjoni, kõrge esindaja, Euroopa Kaitseagentuuri ning liikmesriikide ja vajaduse korral nende juriidiliste isikute vahel, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmeid, kasutab komisjon olemasolevat turvalist teabevahetussüsteemi või loob uue süsteemi. Teabevahetussüsteemi puhul võetakse arvesse liikmesriikide julgeolekunorme.

Artikkel 24

Teabe konfidentsiaalsus ja töötlemine

1.Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.

2.Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja salastatud teabe, sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse vastavalt liidu ja riigisisesele õigusele.

3.Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et käesoleva määruse alusel esitatud või vahetatud konfidentsiaalse teabe salastatuse taset ei alandata ning salastatust ei kustutata ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

4.Komisjon ei jaga teavet viisil, mis võimaldab ettevõtja isikut kindlaks teha, kui see võib tuua ettevõtja jaoks kaasa ärilise või mainekahju või paljastada kaubandussaladusi.

Artikkel 25

Isikuandmete kaitse

1.Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 22 ja direktiivi 2002/58/EÜ 23 alusel ega komisjoni ja, kui see on asjakohane, muude liidu institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 24 alusel, kui nad täidavad oma ülesandeid.

2.Isikuandmeid töödeldakse ja edastatakse ainult juhul, kui see on rangelt vajalik käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse vastavalt vajadusele määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 tingimusi.

3.Kui isikuandmete töötlemine ei ole käesoleva määrusega kehtestatud mehhanismi rakendamiseks rangelt vajalik, muudetakse isikuandmed anonüümseks, nii et andmesubjekti ei ole võimalik kindlaks teha.

Artikkel 26

Auditid

Auditid liidu toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt, ametitelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele. Kontrollikoda kontrollib liidu kõikide tulude ja kulude raamatupidamiskontosid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287.

Artikkel 27

Liidu finantshuvide kaitse

Kui assotsieerunud riik osaleb rahastus Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel, annab assotsieerunud riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

Artikkel 28

Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1.Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.Komisjon rakendab rahastu, rahastu raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid.

3.Kasvufondile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

4.Kasvufondile eraldatud rahaliste vahenditega võidakse kaasa aidata ka teabe levitamise, kontaktide loomise ja teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamisele, eelkõige kui nende eesmärk on avada tarneahelaid, et edendada VKEde piiriülest osalemist.

Artikkel 29

Hindamine

1.Komisjon koostab hiljemalt 30. juuniks 2024 aruande, milles hinnatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamist ja nende tulemusi ning võimalust pikendada nende kohaldamisaega ja sätestada nende rahastamine eeskätt seoses julgeolekuolukorra muutumisega. Hindamisaruanne tugineb konsultatsioonidele liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega ning edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.Hindamisaruannet arvesse võttes võib komisjon esitada ettepanekuid käesoleva määruse asjakohaste muudatuste kohta, eelkõige selleks, et jätkata püsivate, asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tarnimisega seotud riskide käsitlemist.

Artikkel 30

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 30. juunini 2025. See ei mõjuta käesoleva määruse kohaselt algatatud meetmete jätkumist või muutmist, kõiki Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks vajalikke meetmeid ega komisjonile antud volitusi määrata karistusi vastavalt artiklile 15.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.    Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 25  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku 2023–30.6.2025

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2023–2024 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2023–2028.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 26

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

–avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Laskemoona tootmist toetava õigusakti rahastamisallikad ja hinnanguline finantsmõju

3.2.1.Laskemoona tootmist toetava õigusakti kohaste assigneeringute rahastamisallikas

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kui aastate 2023. ja 2024. aasta kohta tekib ootamatu lisavaru, teeb komisjon ettepaneku eraldada see Euroopa Kaitsefondile kuni 100 miljoni euro ulatuses.

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu     

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76–136).

(2)    ELT C , , lk .

(3)    ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 ( ELT L 248, 18.9.2013, lk 1 ).

(6)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta ( EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1 ).

(7)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest ( EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2 ).

(8)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel ( ELT L 283, 31.10.2017, lk 1 ).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil ( ELT L 198, 28.7.2017, lk 29 ).

(10)    Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(11)    Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).

(12)    Näiteks REACH, CLP-määrus, Seveso direktiiv, RoHS direktiiv, püsivate orgaaniliste saasteainete määrus, biotsiidimäärus, osoonimäärus ja F-gaaside määrus.

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76–136).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1–36).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30–89).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(18)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222).

(21)    Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53–88).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37–47.

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98).

(25)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(26)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(27)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(28)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(29)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(30)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(31)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(32)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(33)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(34)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(35)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.