EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 18.4.2023
COM(2023) 229 final
2023/0113(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL ja määrust (EL) nr 806/2014 seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude teatavate aspektidega
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Direktiivi 2014/59/EL 1 (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, BRRD) ja määruse (EL) nr 806/2014 2 (ühtse kriisilahenduskorra määrus, SRMR) kavandatud muudatused on osa kriisiohjet ja hoiusekindlustust käsitlevate õigusaktide paketist, mis hõlmab ka kõnealuste õigusaktide ja direktiivi 2014/49/EL 3 (hoiusekindlustusskeemide direktiiv) täiendavaid muudatusi.
ELi kriisiohjeraamistik toimib hästi, kuid hiljutised pankade maksejõuetuse juhtumid on toonud esile paranduste vajaduse. Pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi eesmärk on tugineda kriisiohjeraamistiku eesmärkidele ja tagada kriisilahenduse ühtsem lähenemisviis, nii et iga kriisis pank saaks turult nõuetekohaselt lahkuda, säilitades samal ajal finantsstabiilsuse, maksumaksja raha ja tagades hoiustajate usalduse. Eelkõige tuleb tugevdada kehtivat väiksemate ja keskmise suurusega pankade kriisilahendusraamistikku, pidades silmas selle ülesehitust, rakendamist ja, mis kõige olulisem, selle kohaldamise stiimuleid, et seda saaks nende pankade suhtes usaldusväärsemalt kohaldada.
Pärast ülemaailmset finants- ja riigivõlakriisi võttis EL kooskõlas rahvusvaheliste reformikutsetega otsustavaid meetmeid, et luua ELi ühtse turu jaoks turvalisem finantssektor. See hõlmas ametiasutustele vahendite ja volituste andmist, et tulla nõuetekohaselt toime mis tahes panga maksejõuetusega, säilitades samal ajal finantsstabiilsuse ning riigi rahanduse ja hoiustajate kaitse.
ELi raamistikku reformiti valdavalt ELi rahvusvaheliste partneritega kokkulepitud ülemaailmsete standardite alusel. Raamistik koosneb neljast peamisest 2013. ja 2014. aastal vastu võetud ELi õigusaktist, mis toimivad koos asjaomaste riiklike õigusaktidega: määrus ja direktiiv krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete ja järelevalve kohta (kapitalinõuete määrus 4 ja kapitalinõuete direktiiv 5 ), pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (BRRD) ning ühtse kriisilahenduskorra määrus (SRMR)..
2019. aasta panganduspaketis vaadati õigusaktid läbi ja lisati meetmed, millega täidetakse rahvusvahelistel foorumitel 6 võetud ELi kohustusi astuda täiendavaid samme pangandusliidu väljakujundamiseks, pakkudes usaldusväärseid riskivähendamise meetmeid finantsstabiilsust ähvardavate ohtude leevendamiseks. Peamised muudatused puudutasid i) finantsstabiilsuse nõukogu poolt 9. novembril 2015 avaldatud rahvusvahelise kogu kahjumikatmisvõime tingimuste (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“) 7 rakendamist ELis selliste globaalsete süsteemselt oluliste pankade puhul, kellele ELi õigusaktides osutatakse kui globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele; ning ii) BRRDs ja SRMRs sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) muutmist.
Nende reformide eesmärk oli tagada, et pankade kahjumi katmine ja rekapitaliseerimine juhul, kui need pangad muutuvad finantsiliselt elujõuetuks ja nende suhtes algatatakse seejärel kriisilahendusmenetlus, toimuks erasektori vahendite abil. Läbivaatamisega selgitati ka MRELi kohaldamist pangagruppide tütarettevõtjate tasandil, võttes kasutusele sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude („sisemine MREL“) mõiste kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardis sisalduva sarnase kontseptsiooniga. Nende nõuete eesmärk on tagada, et konsolideerimisgrupi ettevõtjatel on olemas sisekord kahjumi ülekandmiseks konsolideerimisgrupi ettevõtjatelt kriisilahendussubjektile, st tavaliselt emaettevõtjale, ilma et konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes kohaldataks ametlikku kriisilahendusmenetlust, millel võib olla häiriv mõju turule. Selle mehhanismi rakendamiseks peavad konsolideerimisgrupi ettevõtjad kriisilahendusasutuste otsuse alusel emiteerima kõlblikke kohustusi, mille kriisilahendussubjekt peaks otseselt või kaudselt märkima.
ELi MRELi raamistikku muudeti täiendavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2036 8 , millega kehtestati sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise meetodid. BRRD artikli 45f lõikes 6 sätestatud volituse kohase EBA tehnilise hindamise alusel kehtestati määrusega mahaarvamismehhanism sisemise MRELi kaudseks märkimiseks omandiahelasse (st lõpliku tütarettevõtja ja kriisilahendussubjekti vahele) kuuluvate vaheüksuste kaudu, et tagada kahjumi sisemise ülekandmise tulemuslik rakendamine MRELi raamistikus. Selle mehhanismi kohaselt (täielikul osalusel põhinev mahaarvamismeetod) peavad vaheüksused arvama oma sisemise MRELi täitmise võimest maha osalused samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate muude üksuste emiteeritud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikes instrumentides. Tekstis täpsustatakse ka, et vaheüksused, kes täidavad sisemist MRELi konsolideeritud alusel, on vabastatud kohustusest arvata maha oma osalus konsolideerimisalasse kuuluvate üksuste emiteeritud instrumentides. Seda meetodit eelistati nõudepõhisele mahaarvamismeetodile, mille puhul vaheüksustelt nõutavate mahaarvamiste summal on ülempiir, mis vastab samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluva emiteeriva üksuse sisemise MRELi tasemele.
Määrusega (EL) 2022/2036 anti komisjonile ka volitus vaadata läbi mahaarvamismeetodi rakendamine sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite kaudse märkimise puhul eri liiki pangagrupi struktuurides, et hinnata uue mahaarvamismehhanismi võimalikke soovimatuid tagajärgi ning tagada proportsionaalne kohtlemine ja võrdsed tingimused, eelkõige seoses omandiahelatega, mis hõlmavad tegutsevat äriühingut emaettevõtja ja tema tütarettevõtjate vahel („holdco-struktuurid“, vastupidiselt opco-struktuuridele, kus emaettevõtja ei ole valdusettevõtja). Komisjonil paluti hinnata järgmist: i) võimalus lubada täiendavates olukordades täita sisemist MRELi konsolideeritud alusel; ii) selliste ettevõtjate kohtlemine, kelle kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et nad likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses (edaspidi „likvideerimissubjektid“), ning iii) kuivõrd asjakohane on piirata mahaarvamist summaga, mis on võrdne emiteeriva üksuse sisemise MRELiga.
Määrusega kehtestatud mahaarvamismehhanismi analüüsi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) esitatud andmetel põhineva kvantitatiivse mõjuhinnangu alusel leidis komisjon, et BRRD ja SRMR sihipärased muudatused seoses sisemise MRELi kohaldamise ulatuse ja likvideerimissubjektide kohtlemisega on vajalikud ja asjakohased.
Kavandatud muudatused toetavad pankade kriisilahenduskõlblikkust ning parandavad mahaarvamismehhanismi toimimist ja proportsionaalsust ning et see ei tekita pangagruppide eri struktuuridele võrdsete tingimustega seotud probleeme.
Kuna vastavad sätted on juba jõustunud ja neid hakatakse ELis kohaldama 1. jaanuaril 2024, tuleb kavandatud muudatused teha piisavalt vara. Kiire vastuvõtmise vajadust võimendab veelgi asjaolu, et pangagrupid vajavad mahaarvamismehhanismi osas selgust, et otsustada, kuidas kõige paremini prognoosida oma sisemist MRELi täitmise võimet, pidades silmas üldise MRELi täitmise tähtaega, mis on samuti määratud 1. jaanuariks 2024.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanekus esitatakse kehtivate õigusaktide muudatused, lähtudes komisjonile antud volitusest hinnata määruses (EL) 2022/2036 sätestatud mahaarvamismehhanismi toimimist, ning viiakse see täielikult kooskõlla pangakriiside ohjet käsitlevate poliitikasätetega.
SRMR sihitatud läbivaatamine parandab mahaarvamismehhanismi toimimist ja proportsionaalsust ning tagab, et see ei tekita pangagruppide eri struktuuridele võrdsete tingimustega seotud probleeme.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek tugineb pärast finantskriisi tehtud reformidele, mille tulemusel loodi pangandusliit ja kehtestati ühtsed eeskirjad kõigile ELi pankadele.
Ettepanek aitab tugevdada viimasel kümnendil vastu võetud ELi finantssektori õigusakte, et suurendada finantssektori vastupanuvõimet ja tagada pankade maksejõuetuse nõuetekohane haldamine. Eesmärk on muuta pangandussüsteem tugevamaks ja lõppkokkuvõttes edendada majandustegevuse kestlikku rahastamist ELis. See on täielikult kooskõlas ELi põhieesmärkidega edendada finantsstabiilsust, vähendada maksumaksjate raha kasutamist pangakriiside lahendamisel ja säilitada hoiustajate usaldus. Need eesmärgid aitavad kaasa konkurentsivõime ja tarbijakaitse kõrge taseme säilitamisele.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, st samal õiguslikul alusel kui muudetav õigusakt ise.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepaneku eesmärk on täiendada ja muuta juba kehtivaid ELi õigusakte (BRRD ja SRMR), mida on seetõttu kõige parem saavutada ELi tasandil, mitte erinevate riiklike algatustega. Liikmesriikide suutlikkus võtta vastu riiklikke meetmeid on piiratud, kuna BRRD ning SRMR neid küsimusi juba reguleerivad, ning riiklikul tasandil tehtavad muudatused oleksid vastuolus praegu kehtiva liidu õigusega.
Kavandatud muudatused on kooskõlas määruses (EL) 2022/2036 sätestatud volitustega, mille kohaselt peab komisjon raamistiku kohaldamise läbi vaatama. Muudatused edendaksid senisest rohkem usaldatavusnõuete ühtset rakendamist, kriisilahendusasutuste tavade lähendamist ja võrdsete tingimuste tagamist pangateenuste ühtsel turul. Neid eesmärke ei suuda liikmesriigid üksinda piisavalt saavutada. Kui EL lõpetaks nende aspektide reguleerimise, kohaldataks pangateenuste siseturul erinevaid eeskirju, mis tooks kaasa killustatuse ja õõnestaks selles valdkonnas hiljuti välja töötatud ühtseid eeskirju.
•Proportsionaalsus
ELi meetmed on vajalikud selleks, et saavutada eesmärk parandada kehtivate ELi eeskirjade kohaldamist seoses pangagruppide kriisilahenduskõlblikkuse tagamise ja võrdsete tingimuste küsimustega. Kavandatud muudatused ei lähe kaugemale ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusraamistiku valitud sätete käsitlemisest, mis on suunatud üksnes meetmetele, mille eesmärk on tagada kriisilahenduse ajal kahjumi ja kapitali sujuv ülekandmine kriisilahendusalustes gruppides, kasutades selleks asjakohaseid eeskirju sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kohta keerulistel juhtudel, näiteks omandiahela struktuuri puhul. Lisaks piirduvad kavandatud muudatused küsimustega, mida ei saa käsitleda kehtivate eeskirjadega ette nähtud kaalutlusõiguse raames.
•Vahendi valik
Meetmeid rakendataks BRRD ja SRMR muutmisega direktiivi abil. Kavandatud meetmed viitavad kõnealuste instrumentide juba olemasolevatele sätetele, mis on seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega, või arendavad neid edasi.
Konkreetne ettepanek MRELi raamistiku sihipäraste muudatuste kohta on põhjendatud, kuna ELi ühtlustatud eeskirjade vastuvõtmine on pakiline enne kapitalinõuete määruses sätestatud sihtotstarbelise käsitluse kohaldamise kuupäeva, milleks on 1. jaanuar 2024 sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite kaudse märkimise puhul.
Võttes arvesse esitatud muudatusettepanekute väikest arvu ja et tagada järjepidev arutelu kaasseadusandlikus protsessis ning BRRD ning SRMR lõplike muudatuste täielik ühtlustamine, lisatakse mõlema õigusakti muudatused ühte ettepanekusse.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Käesolev algatus põhineb määrusega (EL) 2022/2036 antud komisjoni volitusel vaadata läbi ja hinnata mahaarvamismehhanismi toimimist ning võtta vajaduse korral vastu seadusandlik ettepanek tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks 9 .
Läbivaatamine põhineb analüüsil, mis sisaldab mõju kvantitatiivset hindamist, milles keskendutakse pangagrupi eri liiki struktuuride võrdsetele tingimustele. Hinnati kehtivate eeskirjade mõju ja analüüsiti võimalikke muudatusi, mis on seotud järgmisega: i) võimalus lubada ettevõtjatel, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, täita omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet konsolideeritud alusel; ii) omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet reguleerivate eeskirjade kohane selliste ettevõtjate käsitlus, kelle kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et see ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses; ning iii) kehtivate eeskirjade kohaselt nõutavate mahaarvamiste summa piiramise asjakohasus.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjoni talitused konsulteerisid liikmesriikidega komisjoni panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühma kaudu analüüsi tulemuste, mahaarvamismehhanismi kvantitatiivse mõjuhinnangu ja kavandatud muudatuste üle.
Nende konsultatsioonide tulemusi kasutati käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel. Need andsid selgeid tõendeid vajaduse kohta ajakohastada ja täiendada kehtivaid eeskirju, et võimalikult hästi saavutada raamistiku eesmärgid, tagades samal ajal proportsionaalsuse ja võrdsed tingimused.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ühtne Kriisilahendusnõukogu toetas komisjoni andmetega, mida koguti sihitatult otse pangagruppidelt, kelle suhtes kehtivaid eeskirju kohaldatakse. Neid andmeid jagati komisjoniga koondatult ja anonüümselt. Valimisse kuulus kuuest liikmesriigist kokku kümme vaheüksust, mille suhtes kohaldatakse kehtivate eeskirjade kohaselt mahaarvamismehhanismi. Valimis oli võrdselt holdco- ja opco- struktuuridesse kuuluvaid üksusi ning tugineti andmetele 31. detsembri 2021. aasta seisuga.
|
Liikmesriik |
Holdco-struktuuri vaheüksuste arv |
Opco-struktuuri vaheüksuste arv |
|
Austria |
1 |
|
|
Belgia |
1 |
1 |
|
Horvaatia |
1 |
|
|
Prantsusmaa |
3 |
|
|
Iirimaa |
2 |
|
|
Madalmaad |
1 |
|
|
Kokku |
5 |
5 |
Allikas: Komisjoni talitused Ühtse Kriisilahendusnõukogu esitatud andmete põhjal 31. detsembri 2021. aasta seisuga.
Neid kvantitatiivseid tõendeid kasutati selle hindamiseks, kuidas mahaarvamisraamistik kehtivate eeskirjade alusel toimib, teha kindlaks selle rakendamisega seotud võimalikud puudused ja võrdsete tingimustega seotud probleemid ning katsetada võimalikke muudatusi nende kõrvaldamiseks.
•Mõjuhinnang
Ettepanekut on analüüsitud, sealhulgas koostati kvantitatiivne mõjuhinnang, võttes arvesse nii sidusrühmadelt saadud tagasisidet kui ka vajadust käsitleda mitmesuguseid kaalutlusi, mis on kindlaks määratud komisjonile määruse (EL) 2022/2036 kohaselt antud volitustes.
Sisemise MRELi mahaarvamismehhanismi hindamine
Komisjon on praeguse mahaarvamismehhanismi raames hinnanud, kas võib esineda probleeme seoses pangagruppide eri struktuuride võrdsete tingimustega.
Analüüsi kohaselt moodustavad vaheüksuste riskipositsioonid, mille suhtes kohaldataks mahaarvamist täielikul osalusel põhineva mahaarvamise meetodi alusel, kokku 24,1 % koguriskipositsioonist ja 4,3 % vaheüksuste koguriskipositsiooni näitajast. Holdco-struktuuriga vaheüksused kalduvad siiski olema rohkem mõjutatud kui opco-struktuuriga vaheüksused: mahaarvamised moodustaksid vastavalt kuni 28,1 % ja 14,3 % koguriskipositsioonist ning vastavalt kuni 5 % ja 2,7 % vaheüksuste koguriskipositsiooni näitajast. Neid erinevusi võib selgitada grupisiseste riskipositsioonide suuremate summadega vaheüksuste tasandil holdco-struktuuri puhul, mis väljenduvad suuremates mahaarvamiste summades (tabel 1). Seda kinnitab ka keskmine väärtus panga tasandil. Kuigi mahaarvamised moodustavad keskmiselt 12,3 % kõigi vaheüksuste koguriskipositsioonist täielikul osalusel põhineva meetodi alusel, on see 14,7 % selliste holdco-struktuuri vaheüksuste koguriskipositsioonist ja 7,5 % koguriskipositsioonist selliste vaheüksuste puhul, mis kuuluvad opco-struktuuri (tabel 2).
Seda struktuurset erinevust aga ei kajastata vaheüksuste maksevõime hindamisel, sest holdco-struktuuri ja opco-struktuuri vaheüksused seisavad pärast mahaarvamismehhanismi kehtestamist silmitsi MRELi ülejäägi olulise vähenemisega. Nimelt on ühel holdco-struktuuri osaks oleval vaheüksusel 2,6 % koguriskipositsiooni puudujääk MREList ja kombineeritud puhvri nõudest täielikul osalusel põhineva mahaarvamismeetodiga ning neljal teisel vaheüksusel on endiselt keskmine MRELi ülejääk 5,2 % koguriskipositsioonist, samal ajal kui neil kõigil olid ilma mahaarvamisteta ülejääk (keskmiselt 6,4 % koguriskipositsioonist). Opco-struktuuri vaheüksuste puhul väheneb MRELi keskmine ülejääk võrreldes MRELi ja kombineeritud puhvri nõudega 5,3 %-lt 1,7 %-le koguriskipositsioonist, samas kui kahe üksuse puhul, millel oli juba ilma mahaarvamisteta puudujääk, suureneb nende keskmine puudujääk 2,4 %-lt 6,1 %-le koguriskipositsioonist (tabel 3).
Mahaarvamismeetodi valik (st osaluspõhine või nõudepõhine) muudab mõju ulatust, kuid mitte suhteliselt suuremat mahaarvamist kahte liiki struktuuride puhul.
Siiski on nende muutuste mõju erinev vaheüksuste puhul, mis kuuluvad holdco-struktuuri, sest mis tahes puudujääk mõjutab otseselt emaettevõtjast kriisilahendussubjekti MRELi täitmise võimet (turule suunatud täiendavate allutatud emissioonide kaudu). Tegelikult võivad holdco-struktuurid neid emissioone rahastada ainult struktuurselt allutatud laenude kaudu, kuna tavaliselt ei pruugi neil olla muid rahastamisallikaid. Seda eriomadust toetab asjaolu, et holdco all tegutsev pank koondab üldiselt ülejäänud grupi vastu olevad riskipositsioonid. Vastupidiselt võib opco-struktuurides kriisilahendussubjekt muid rahastamisallikaid ümber paigutada, et rahastada oma vaheüksuste sisemist MRELi.
Sellega seoses leidis komisjon, et vaheüksused, mis moodustavad osa holdco-struktuuridest, võivad olla mõjutatud erineval määral kui teised struktuurid tingituna grupisiseste riskipositsioonide osakaalust (mis võivad pankade lõikes erineda) ja puudujäägi tagajärgedest vaheüksuse tasandil. Selle tähelepaneku alusel võib olla vaja uurida võimalusi, kuidas muuta praegune raamistik proportsionaalsemaks.
Hinnati kolme võimalikku poliitikavarianti.
i)Vaheüksustel lubatakse täita MRELi konsolideeritud alusel
Kehtivate eeskirjadega ei kehtestata mahaarvamist vaheüksuse tasandil, kui ta juba vastab konsolideeritud alusel sisemisele MRELile seoses oma osalusega instrumentides, mille on emiteerinud konsolideerimisalasse kuuluvad üksused. Seda õigustab asjaolu, et konsolideerimine suurendab nõude taset, et hõlmata kõigi konsolideerimisalasse kuuluvate üksuste riskipositsioonid (alagrupivälised riskipositsioonid). Selleks peab vaheüksustel olema piisav sisemine MRELi täitmise võime tagamaks, et nii tema kui ka konsolideeritud üksuste kahjumit on võimalik kriisilahendussubjektile tõhusalt üle kanda.
BRRDs on sätestatud ainult kaks erijuhtumit, mil ettevõtjad, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, saavad täita sisemist MRELi konsolideeritud alusel: sisemise MRELi täitmise erandite korral (BRRD artikli 45f lõige 4) ja kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus tegutsevate emaettevõtjate puhul (artikli 45f lõike 1 teine lõik).
Konsolideeritud nõue võib siiski osutuda kasulikuks, et võtta arvesse teatavate pangastruktuuride eripärasid, näiteks juhul, kui vaheüksus koondab loomulikult grupisisesed riskipositsioonid ja holdco-struktuuride puhul suunab kriisilahendussubjekti poolt eelnevalt paigutatud sisemisi MRELi vahendeid. Sisemise MRELi kehtestamine individuaalselt teatavatele vaheüksustele, näiteks sellistele, mis moodustavad osa holdco-struktuuridest või teatavatest opco-struktuuridest, viimasel juhul, kui usaldatavusnõuded määratakse kindlaks konsolideeritud alusel, võib kunstlikult tekitada lünki vastavalt kriisilahendussubjekti ja vaheüksuse nõuete vahel, kusjuures viimase suhtes kohaldatakse mahaarvamisi. Sellega seoses kaotaks sisemise MRELi konsolideeritud alusel kehtestamine vaheüksuse tasandil vaheüksuse kohustuse arvata maha riskipositsioonid, mis on seotud tema alagruppi kuuluvate üksustega, sest konsolideerimisel oleks samasugune mõju nagu mahaarvamistel.
Analüüsitud andmete põhjal suurendab konsolideerimine märkimisväärselt vaheüksuste riskipositsiooni summasid, mille alusel arvutatakse sisemine MREL (+23 % koguriskipositsioonist ja +52 % koguriskipositsiooni näitajast agregeerituna, tabel 1).
Mõju MRELile ja maksevõimele ei ole kõikjal selge ning tundub, et seda mõjutavad pangapõhised kaalutlused, mis võivad muuta konsolideerimise omandiahela seisukohast rohkem või vähem kasulikuks. Võrreldes praeguse olukorraga (mahaarvamisi ei tehta), väheneb holdco-struktuuri kuuluvate vaheüksuste MRELi ülejääk konsolideerimise tõttu 25–40 % (9,4 %-lt 7,3 %-le koguriskipositsioonist), samas kui opco-struktuuri kuuluvate vaheüksuste ülejääk näib vähenevat palju rohkem (7,5 %-lt 2,7 %-le koguriskipositsioonist).
Holdco-struktuuride puhul on konsolideerimise mõju MRELi ülejäägile keskmiselt väiksem kui täielikul osalusel põhineva mahaarvamismeetodi alusel, kuid see on endiselt suurema mõjuga kui mahaarvamine nõudepõhise meetodi alusel.
Andmed näitavad ka, et kui võtta arvesse erinevust täielikul osalusel põhineva mahaarvamismeetodi ja konsolideerimise vahel, on ühel holdco-struktuuri kuuluval vahepealsel üksusel MRELi ja kombineeritud puhvri nõude suhtes puudujääk, kuid see puudujääk kaob konsolideerimise käigus. Lisaks on juba puudujäägis olevate opco-struktuuri vaheüksuste MRELi puudujääk kas suurenemas või vähenemas sõltuvalt juhust (tabel 3).
Üldiselt võib konsolideerimine olla kasulik holdco-struktuuridesse kuuluvatele vaheüksustele. Selge mõju puudumist opco-struktuuridele, hoolimata ülejäägi üldisest vähenemisest ilma ühtse mõjuta juba puudujäägis olevatele pankadele, võib selgitada nende gruppide korraldusega, mille puhul konsolideerimine vaheüksuse tasandil ei pruugi olla kõigil juhtudel asjakohane. Kui kohaldamine toimub vahet tegemata, võib sellel olla seega suurem negatiivne mõju opco-struktuuridesse kuuluvatele pankadele kui täielikul osalusel põhineva meetodi alusel tehtavatel mahaarvamistel. Konsolideerimine võib siiski olla vahend, mille abil lahendada holdco-struktuuride ja opco-struktuuride olukorda, kui usaldatavusnõuded on juba konsolideeritud alusel kehtestatud vaheüksuse tasandil.
ii)Likvideerimissubjektide väljajätmine mahaarvamismehhanismi kohaldamisalast
Praeguse raamistiku kohaselt kohaldatakse likvideerimissubjektide suhtes sisemise MRELi nõuet ning seetõttu kohaldatakse nende suhtes ka mahaarvamismehhanismi, kui nad kuuluvad omandiahelasse. See võib olla liiga konservatiivne, sest puudub eeldus (juhul kui strateegia on täpselt valitud), et maksejõuetuse korral hinnatakse likvideerimissubjekti instrumendid alla või konverteeritakse ja kahjum kantakse vaheüksuse kaudu kriisilahendussubjektile üle. Lisaks võib likvideerimissubjektide lisamine omandiahela mahaarvamistele olla oluline vaheüksuste puhul gruppides, kus on palju likvideerimiseks määratud tütarettevõtjaid, eriti seoses osaluspõhise mahaarvamismeetodiga, mille kohaselt tuleb maha arvata kõik vaheüksuse lõpptütarettevõtja omavahendid ja kõlblikud kohustused.
Likvideerimissubjektide väljajätmine omandiahela meetodi kohaste mahaarvamiste kohaldamisalast oleks proportsionaalsem, võttes arvesse, et maksejõuetuse korral ei ole vaja vahendeid kanda ahelas allapoole üksuse rekapitaliseerimiseks. Selle tulemusena ei tuleks vaheüksuste riskipositsioone likvideerimissubjektide suhtes maha arvata, vaid neid tuleks vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele riskiga kaaluda, kehtestades nõude, et vaheüksus hoiaks omavahendeid ja kõlblikke kohustusi, et katta kõnealuste riskipositsioonide võimalikku kahju, kuid vähemal määral kui täieliku mahaarvamise korral. Juhul kui nõuded likvideerimissubjektide vastu oleksid märkimisväärsed, võib see mõjutada vaheüksuste võimet kanda kogu kahjum üle kriisilahendussubjektile. Olemasolevad andmed näitavad siiski, et likvideeritavate üksuste vastu olevate nõuete osakaal on väga väike, eriti opco-struktuurides 10 (0,3 % koguriskipositsioonist agregeerituna, tabel 1, ja 0,6 % koguriskipositsioonist keskmiselt, tabel 2), minimeerides seega tuvastatud riske.
Kokkuvõttes näitavad andmed, et vaheüksuste nõuded likvideerimissubjektide vastu moodustavad kokku 2 % koguriskipositsioonist ja 0,3 % vaheüksuste koguriskipositsiooni näitajast. Need proportsioonid on siiski erinevad, kui võtta arvesse grupi struktuuri liiki: holdco-struktuuride puhul kuni 2,6 % koguriskipositsioonist ja 0,3 % koguriskipositsiooni näitajast võrreldes opco-struktuuride 0,3 % koguriskipositsiooniga ja 0,1 % koguriskipositsiooni näitajaga (tabel 1).
Riskipositsioonide summa (TREA/TEM) osaluspõhise mahaarvamismeetodi puhul ilma likvideerimissubjektideta on loomulikult suurem kui osaluspõhise meetodi puhul, mis hõlmab likvideerimissubjektide vastu olevate nõuete mahaarvamist, kuid jääb allapoole taset, mis on saavutatud juhul, kui mahaarvamised oleksid piiratud nõudepõhise mahaarvamismeetodiga.
Tegelikult on likvideerimissubjektide vastu olevate nõuete mahaarvamistest väljajätmisel positiivne mõju vaheüksuste mahaarvamiste kogusummale üldiselt, kuid see mõju ei ole võrreldav nõudepõhise meetodi puhul tehtavate mahaarvamistega. Holdco-struktuuride puhul moodustaksid täielikul osalusel põhineva meetodi kohased mahaarvamised 14,7 % koguriskipositsioonist, mis väheneb 13,2 %-ni koguriskipositsioonist, kui nõuded likvideerimissubjektide vastu jäetakse välja, kuid siiski üle 11,1 % koguriskipositsioonist, mis on saavutatud mahaarvamiste puhul nõudepõhise meetodi alusel. Opco-struktuuride järjekord ja osakaalud on sarnased (vastavalt 7,5 %, 6,9 % ja 6 %). Kokkuvõttes jõutakse veidi vähem kui poole väiksema erinevuseni nende kahe meetodi vahel, kui jätta välja nõuded likvideerimissubjektide vastu.
Likvideerimissubjektide vastu olevate nõuete kõrvaldamisel oleks siiski erinev mõju mahaarvamistest mõjutatud instrumentide liigile ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele ja kapitalipositsioonidele pärast mahaarvamisi.
Nende holdco-struktuuridesse kuuluvate vaheüksuste arv, mille suhtes kohaldatakse mahaarvamisi, mis mõjutavad muid kirjeid kui kõlblikud kohustused (teise taseme omavahendid, täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), väheneb, kui jätta välja likvideerimissubjektid, samas kui mõju näib opco-struktuuride jaoks vähem oluline, sest kõik vaheüksused, kes praegu teevad mahaarvamisi omavahendite kategooriast, jätkaksid (suhteliselt sarnastes summades) mahaarvamist samadest kategooriatest. See on seletatav ka likvideerimissubjektide vastu olevate nõuete piiratud osakaaluga seda liiki vaheüksuse puhul (tabel 2).
Võttes arvesse mõju MRELile ning omavahendite suhtarvudele, parandab likvideerimissubjektide vastu olevate nõuete kõrvaldamine olukorda mitme vaheüksuse puhul, kes ei vastanud erinevatele nõuetele täieliku osalusepõhise mahaarvamise meetodi tõttu, kõrvaldades või vähendades need puudujäägid eelkõige ühes holdco- ja kahes opco-struktuuris 11 . Lisaks toob likvideerimissubjektide vastu olevate nõuete väljajätmine mõnikord kaasa väiksema puudujäägi võrreldes nõudepõhise mahaarvamise meetodiga 12 . Ülejääkide puhul tundub mõju siiski piiratud: need on nõudepõhise mahaarvamismeetodi puhul ligikaudu 20–25 % suuremad kui täielikul osalusel põhineva meetodi puhul likvideerimissubjektidega või ilma, kuid ainult võrreldes MRELi kogunõuetega, mis näitab, et mahaarvamismeetodi valik ei mõjuta tegelikult esimese taseme põhiomavahendite, esimese taseme omavahendite või üldise kapitalinõude suhtarvusid (tabel 3).
Sellega seoses parandaks likvideerimissubjektide väljajätmine mahaarvamismehhanismi kohaldamisalast nõude proportsionaalsust, kajastades paremini mahaarvamiste mõju, ilma et see mõjutaks meetodi usaldatavusnõuetega seotud usaldusväärsust ega muudaks oluliselt määrusega saavutatud tasakaalu. Mõju ei tundu olevat kallutatud ühe konkreetse grupistruktuuri suunas, võttes arvesse ka nende riskipositsioonide erinevat osakaalu vastavalt holdco- ja opco-struktuurides.
Seepärast võiks sellist muudatust kohaldada kõigi gruppide suhtes, märkides, et kui vaheüksus täidab sisemist MRELi konsolideeritud alusel (käesoleval juhul mahaarvamiste puudumise tõttu), muutub see ebaoluliseks.
iii)Mahaarvamiste taseme ülempiiri kohaldamine (nõudepõhine mahaarvamismeetod)
Sisemise MRELiga tagatakse, et kriisilahendusalusesse gruppi kuuluva tütarettevõtja tasandi kahjumit saab kriisilahendussubjektile piisavalt üle kanda, ilma et tütarettevõtja suhtes kohaldataks kriisilahendusmenetlust. Mahaarvamismehhanismi kehtestamise eesmärk on edendada sisemist kahjumikatmist, tagades, et kahjum ei jää vahepealse üksuse tasandil nn kinni, seades ohtu grupi strateegia rakendamise.
Nõudepõhine meetod võib nõrgestada konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust, kuna sisemisele MRELile vastava mahaarvamise ülempiir (mitte võime) võib takistada vaheüksustel kandmast nõuetekohaselt kogu kahjumit üle kriisilahendussubjektile, tekitades vaheüksuse tasandil võimalikke kitsaskohti, kuna kapitali ja kõlblike kohustuste summa, mille kriisilahendusasutus tütarettevõtja maksejõuetuse korral alla hindaks või konverteeriks, ei oleks piiratud vastava sisemise MRELi summaga. See viiks seega usaldatavusnõuete seisukohast vähem usaldusväärse tulemuseni.
Nõudepõhine mahaarvamine võib mõjutada ka tütarettevõtja poolt kriisilahendussubjektile instrumentide otsese ja kaudse emiteerimise võrreldavust, mis võib tekitada pankadele võrdsete tingimustega seotud probleeme sõltuvalt nende organisatsioonistruktuurist ja olla vastuolus kaasseadusandjate esialgse eesmärgiga mitte eelistada ühte liiki emissiooni teisele. Lisaks ei saa nõudepõhise mahaarvamise meetod täielikult ära hoida sisemise MRELi täitmise võime topelt arvestamist vaheüksuse tasandil.
Eelistatud poliitikavariant
Võttes arvesse eri poliitikavariantide tulemusi, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et määruses (EL) 2022/2036 vastu võetud täielikul osalusel põhinev mahaarvamismeetod tuleks säilitada. Meetodi muutmine, kehtestades ülempiiri mahaarvamiste summale, mis vastab emiteerivate tütarettevõtjate sisemisele MRELile, vähendaks usaldatavusnõuete seisukohast mehhanismi usaldusväärsust ning vähendaks mahaarvamismehhanismi tulemuslikkust ja tõhusust, tekitades grupisisesel kahjumi ülekandmisel kitsaskohtade ohu. See nõrgendaks ka raamistiku sidusust, kuna selline muudatus tähendaks märkimisväärset kõrvalekaldumist poliitilisest kokkuleppest, mille kaasseadusandjad saavutasid 2019. aastal, nagu on kajastatud EBA-le BRRD artikli 45f lõikes 6 antud volituses tagada, et sisemise MRELi otsene ja kaudne täitmine ei tooks kaasa teistsugust tulemust.
Hindamise käigus jõutakse siiski järeldusele, et mehhanismi kohandamine on asjakohane ja vajalik, et lahendada probleemid, mis on tekkinud seoses täielikul osalusel põhineva mahaarvamismeetodi mõjuga teatavatele konsolideerimisgrupi struktuuridele viisil, mis suurendaks proportsionaalsust ega ohustaks kahjumi ja kapitali ülekandmist kriisilahendusaluse grupi sees. Kooskõlas mõjuhinnangus hinnatud variantidega hõlmaksid muudatused, mis aitaksid neid eesmärke kõige paremini saavutada ja parandada sidusust kriisilahenduse raamistikuga, järgmist: i) lubada teatavatel vaheüksustel, st holdco- ja opco-struktuuridesse kuuluvatel vaheüksustel, kui usaldatavusnõuded on juba kehtestatud konsolideeritud alusel, täita sisemist MRELi konsolideeritud alusel kriisilahendusasutuse otsuse põhjal; ja ii) likvideerimissubjektide emissioonide väljajätmine mahaarvamismehhanismi kohaldamisalast.
Tabel 1. Riskipositsiooni summad
Allikas: Komisjoni talitused Ühtse Kriisilahendusnõukogu esitatud andmete põhjal 31. detsembri 2021. aasta seisuga.
Tabel 2. Mahaarvamised
Allikas: Komisjoni talitused Ühtse Kriisilahendusnõukogu esitatud andmete põhjal 31. detsembri 2021. aasta seisuga.
Tabel 3. Mõju MRELile ning maksevõime seisundile
Allikas: Komisjoni talitused Ühtse Kriisilahendusnõukogu esitatud andmete põhjal 31. detsembri 2021. aasta seisuga.
Muud likvideerimissubjektidega seotud kaalutlused
Sidususe tagamiseks ülejäänud raamistikuga tuleb likvideerimissubjektide väljajätmist mahaarvamismehhanismi kohaldamisalast seoses sisemise MRELi täitmiseks sobivate instrumentide kaudse märkimisega kaaluda, lähtudes nende ettevõtjate suhtes kohaldatavate asjaomaste BRRD ning SRMR sätete laiemast kontekstist.
BRRD ja SRMR kehtivate normide kohaselt peavad kriisilahendusasutused võtma vastu MRELi käsitlevad otsused kõigi nende õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate finantsinstitutsioonide ja üksuste, sealhulgas likvideerimissubjektide suhtes. Nõude kalibreerimine on proportsionaalne, et võtta arvesse asjaolu, et need ettevõtjad likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses, ning seetõttu piiratakse nõuet enamikul juhtudel ja kriisilahendusasutuse otsuse korral kõnealuse ettevõtja omavahendite nõuetega (kahjumi katmise summa – BRRD artikli 45c lõike 2 teine lõik ja SRMR artikli 12d lõike 2 teine lõik). Ainus erand selles olukorras tekiks juhul, kui kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et MREL peaks ületama kahjumi katmise summat, eelkõige võimaliku mõju tõttu finantsstabiilsusele ja finantssüsteemile ülekandumise riski tõttu (BRRD artikli 45c lõike 2 kolmas lõik ja SRMR artikli 12d lõike 2 kolmas lõik).
Likvideerimissubjektide MRELi praegune kindlaksmääramine kujutab endast kriisilahendusasutustele suurt koormust seoses MRELi otsuste korrapärase väljastamisega, kuna see on seotud kriisilahenduse kavandamisega, ning pangad peavad tagama järelevalve ja vastavuse muudele seonduvatele nõuetele, nagu kapitalinõuete määruse artikli 77 lõikes 2 ja artiklis 78a sätestatud eelneva loa kord kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks. Praktikas aga muudab see otsus MRELi täitmiseks kasutatava kohustuste struktuuri osas väga vähe, sest likvideerimissubjekt peab omavahendite nõudeid juba täitma, kasutades omavahendite instrumente (kui üksuse suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid individuaalsel tasandil). MRELi käsitlevate otsuste lisaväärtuse puudumine kehtivate omavahendite nõuete kajastamisel näib nõudvat õigusaktide muutmist, millega kaotataks kriisilahendusasutuste kohustus kehtestada teatavatel asjaoludel likvideerimissubjektidele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue.
Kui kriisilahendusasutus leiab, et kriisilahendusalusesse gruppi kuuluv üksus kvalifitseerub likvideerimissubjektiks, oleks likvideerimissubjektide väljajätmine sisemise MRELi mahaarvamismehhanismi kohaldamisalast kaudselt saavutatav MRELi puudumisega selle üksuse tasandil (kuna ta ei saaks olla osa sisemise MRELi täitmiseks kasutatavate vahendite kaudse emiteerimise skeemist), tagades ettepanekute vahelise sidususe.
Sarnane põhjendus kehtib ka kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks eelneva loa andmise korra kohaldamisel, kui MRELi puudumine kõrvaldab loomulikult likvideerimissubjektid eelneva loa korra kohaldamisalast (kuna likvideeritaval üksusel ei oleks oma bilansis kõlblikke kohustusi, isegi kui teatavad kohustused vastaksid kõlblikkusnõuetele).
Siiski tuleks nende likvideerimissubjektide suhtes, kelle MREL on kehtestatud tasemel, mis ületab kahjumi katmise summat (st omavahendite nõuded), jätkuvalt kohaldada kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad MRELi käsitleva otsuse vastuvõtmist, eelnevat luba kõlblike kohustuste tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks ning kuulumist omandiahelasse.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Läbivaatamisel keskendutakse konkreetsetele sätetele, mis on seotud sisemise MRELi raamistiku kasutuselevõtuga, pöörates erilist tähelepanu pangagrupi eri struktuuride võrdsete tingimuste küsimustele ja teatavate ettevõtjate halduskoormuse vähendamisele, kelle puhul kriisilahendusasutused leiavad, et maksejõuetuse korral võidakse nad maksejõuetusmenetluses usaldusväärselt likvideerida.
Kavandatud reform peaks parandama raamistiku tõhusust, õigusselgust ja nõuete suuremat proportsionaalsust.
Reform on tehnoloogianeutraalne ega mõjuta digitaalset valmisolekut.
•Põhiõigused
EL on võtnud kohustuse järgida rangeid põhiõiguste kaitse standardeid ning on kirjutanud alla mitmele inimõigusi käsitlevale kokkuleppele. Seda tausta arvestades ei mõjuta ettepanek tõenäoliselt vahetult neid õigusi, mis on loetletud ÜRO peamistes inimõiguste konventsioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mis on Euroopa Liidu aluslepingute lahutamatu osa, ja Euroopa inimõiguste konventsioonis.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ettepanek nõuab, et liikmesriigid võtaksid kuue kuu jooksul alates muutmisdirektiivi jõustumisest BRRD muudatused oma siseriiklikku õigusesse üle. SRMR muudatusi tuleks hakata kohaldama samal ajal.
Artikli 45i lõikesse 4 tehtud muudatused peaksid tugevdama nende likvideerimissubjektide aruandlust kriisilahendusasutustele, kelle MREL ületab kahjumi katmiseks vajalikku summat, ning seega kohaldatakse nende suhtes jätkuvalt MRELi käsitlevat otsust, mis hõlmab nende MRELi täitmise võime summat ja koosseisu.
6.ETTEPANEKU SÄTETE ÜKSIKASJALIK SELGITUS
Likvideerimissubjektide MREL
BRRD artikli 2 lõike 1 punkti 83aa ning SRMR artikli 3 lõike 1 punkti 24aa lisatakse uus mõiste, mille kohaselt viiteid „likvideerimissubjektidele“ tuleks käsitada viidetena ettevõtjatele, kelle kriisilahenduse kavas on maksejõuetuse korral ette nähtud vastav nõuetekohane likvideerimine kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega.
Selleks et vähendada regulatiivset koormust, säilitades samal ajal kriisilahendusasutuste võimaluse määrata teatavatel erandjuhtudel endiselt kindlaks likvideerimissubjektide MRELi, asendatakse artikli 45c lõike 2 teine ja kolmas lõik uue lõikega 2a, milles sätestatakse uus üldreegel, mille kohaselt kriisilahendusasutused ei tohiks määrata MRELi likvideerimissubjektidele. Sarnased muudatused tehakse ühtse SRMR artiklisse 12d, jättes välja lõike 2 teise ja kolmanda lõigu ning lisades uue lõike 2a.
Säilitatakse kriisilahendusasutuse võimalus määrata kindlaks MREL, st kehtestada nõue, mis ületab kahjumi katmise summat, kui see on vajalik, et kaitsta finantsstabiilsust või piirata finantssüsteemile võimaliku ülekandumise riski, mis on praegu kehtivates õigusaktides sätestatud kriteeriumid.
Kui kriisilahendusasutus leiab, et kriisilahendusalusesse gruppi kuuluv üksus kvalifitseerub likvideerimissubjektiks, peaks konsolideerimisel, mis viiakse läbi kõnealusesse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluva kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatava välise MRELi kohaldamise eesmärgil, hõlmama likvideerimissubjekti, nagu see on seni olnud.
Eelneva loa andmise korra kohaldamine likvideerimissubjektide suhtes
Likvideerimiseks määratud ettevõtjad kuuluvad praegu kapitalinõuete määruse artiklis 78a sätestatud eelneva loa andmise korra kohaldamisalasse, kuna BRRD artikli 45b lõikes 1 ja artikli 45f lõikes 2 ning SRMR artikli 12c lõikes 1 ja artikli 12g lõikes 1 on sätestatud ristviited kapitalinõuete määruse artiklites 72a–72c määratletud ühtsetele kõlblikkuse kriteeriumidele. Sellest sättest tulenevad menetluslikud kohustused on siiski enamiku likvideerimissubjektide seisukohast ebaproportsionaalsed, kuna neilt ei eeldata, et nende kahjumikatmisvõime ületaks omavahendite nõudeid. Sellisel juhul puudub põhjus kohaldada eelneva loa andmise eeskirju, millega antakse kriisilahendusasutustele õigus jälgida meetmeid, mis toovad kaasa kõlblike kohustuste taseme vähenemise. Lisaks on juba olemas eraldi eelneva loa andmise kord omavahenditesse kuuluvate instrumentide ennetähtaegseks tagasivõtmiseks (kapitalinõuete määruse artikkel 78), mida kohaldatakse jätkuvalt kõigi finantsinstitutsioonide suhtes.
Selleks et vähendada regulatiivset koormust likvideerimissubjektide puhul, kes peavad taotlema eelnevat luba kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks, ning ametiasutuste jaoks, kes peavad selliseid taotlusi hindama, on BRRD artikli 45c lõikes 2a ja SRMR artikli 12d lõikes 2a sõnaselgelt sätestatud, et kapitalinõuete määruse artikli 77 lõike 2 ja artikli 78a kohast eelneva loa andmise korda ei tuleks kohaldada likvideerimissubjektide suhtes, kelle puhul kriisilahendusasutus ei ole MRELi kindlaks määranud. Igal juhul oleks see kõnealuste likvideerimissubjektide puhul MRELi käsitlevate otsuste väljajätmise loomulik tagajärg, kuna MRELi käsitleva otsuse puudumine tähendab seda, et neil ei ole enam oma bilansis kõlblikke kohustusi, kuna nende suhtes ei kohaldata enam MRELi.
Likvideerimissubjektide suhtes, kelle suhtes kriisilahendusasutus on vastu võtnud MRELi käsitleva otsuse, mis ületab kahjumi katmise summat, kohaldatakse jätkuvalt kapitalinõuete määruse artikli 77 lõiget 2 ja artiklit 78a.
Likvideerimissubjektid, mis moodustavad osa omandiahela struktuuridest
BRRD artiklis 129 sätestatud läbivaatamisvolituste alusel tehtud analüüsis jõuti järeldusele, et likvideerimissubjektide väljajätmine omandiahela eeskirjade kohaldamisalast on asjakohane, täpsemalt ei nõuta enam, et likvideerimissubjektide emiteeritud omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja muid kohustusi, mille suhtes ei ole tehtud MRELi käsitlevat otsust, ja mis kuuluvad vaheüksusele, oleks enam vaja maha arvata. See kehtib juhul, kui kriisilahendusasutus on kriisilahenduse kavandamisega seoses leidnud, et kriisilahendusalusesse gruppi kuuluv üksus kvalifitseerub likvideerimissubjektiks.
Sellisel juhul ei pea likvideerimissubjekt enam täitma MRELi ning seetõttu ei ole kriisilahendussubjektist, vaheüksusest ja likvideerimissubjektist koosneva ahela kaudu kaudselt märgitud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke vahendeid. Maksejõuetuse korral ei ole kriisilahendusstrateegias ette nähtud, et kriisilahendussubjekt toetab likvideerimissubjekti, mis tähendab, et kahjumi ülekandmist likvideerimissubjektilt kriisilahendussubjektile vaheüksuse kaudu ei eeldata ega eeldata ka kapitali allapoole suunamist vastupidises suunas.
Seepärast on BRRD uue artikli 45c lõikes 2a ning SRMR artikli 12d lõikes 2a sõnaselgelt sätestatud, et vaheüksusest emaettevõtja ei tohiks osalusahela mahaarvamise eeskirjade alusel maha arvata osalusi likvideerimissubjekti emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kohustustes, mille suhtes ei kohaldataks enam MRELi käsitlevat otsust. Sellest tulenevalt peavad likvideerimissubjektide emiteeritud omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja kohustusi omavad vaheüksused kohaldama nende riskipositsioonide suhtes riskikaalusid ja lisama need oma koguriskipositsiooni näitajasse. Kuna neid riskipositsioone võetakse arvesse vaheüksuse koguriskipositsiooni summa ja koguriskipositsiooni näitaja arvutamisel, tagab see, et vaheüksusel peab olema sisemise MRELi teatav summa, mis kajastab kõnealuseid nõudeid likvideerimissubjektide vastu.
Likvideerimissubjektid, kelle puhul kriisilahendusasutused kasutavad oma kaalutlusõigust kehtestada MREL summas, mis ületab omavahendite nõudeid, kuuluksid siiski omandiahelas mahaarvamise eeskirjade kohaldamisalasse.
Likvideerimissubjektide aruandlus
Kehtiva artikli 45i lõike 4 kohaselt ei pea likvideerimissubjektid oma MRELi kriisilahendusasutusele esitama ega seda avalikustama, olenemata MRELi kalibreerimisest.
See tekitab kriisilahendusasutustele probleemi juhtudel, kui nad peavad hindama, kas strateegia muutmist peetakse asjakohaseks või kas MRELi tuleks kalibreerida tasemeni, mis ületab kahjumi katmise summat. Selle probleemi lahendamiseks nõuavad kriisilahendusasutused praegu sellistelt pankadelt lihtsustatud aruandlust, mis on vähem keerukas ja üksikasjalikum kui BRRD artikli 45i alusel komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/763 13 kohaselt nõutav.
Seetõttu muudetakse artiklit 45i, et lisada õigusteksti kohustuslik aruandluskord likvideerimissubjektidele, kelle suhtes on vastu võetud MRELi käsitlev otsus (st kui MREL ületab kahjumi katmise summat).
Likvideerimissubjektide puhul, kus MRELi ei ole kindlaks määratud, säilitatakse praegune olukord ning puuduvad spetsiaalsed MRELi aruandlus- või avalikustamiskohustused. Kuna kriisilahenduse kavandamise eesmärgil aruandlust ei muudeta ja seega kohaldatakse seda jätkuvalt kõigi likvideerimissubjektide suhtes, on kriisilahendusasutustel siiski võimalik saada asjakohast teavet, näiteks selleks, et otsustada, kas muuta asjaomase ettevõtja jaoks ette nähtud strateegiat või MRELi kalibreerimist.
Konsolideeritud sisemine MREL
Analüüsis, mille komisjon tegi määrusega (EL) 2022/2036 kehtestatud läbivaatamisklausli alusel, jõuti järeldusele, et on asjakohane lubada teatavatel holdco- või opco-struktuuridesse kuuluvatel vaheüksustel täita MRELi konsolideeritud alusel.
Lisaks kasule, mis tuleneb omandiahela mahaarvamiseeskirjade proportsionaalsusest ja pangagrupi eri liiki struktuuride võrdsete tingimuste erinevuste minimeerimisest, peetakse kasulikuks laiendada võimalust täita sisemist MRELi konsolideeritud alusel ka järgmistel põhjustel:
·see hõlbustab sisemise MRELi kalibreerimist nende mitte-kriisilahendussubjekti tütarettevõtjate puhul, kelle täiendavate omavahendite nõuded (kapitalinõuete direktiivi artikkel 104a) ja kombineeritud puhvri nõue (kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 6) on kehtestatud ainult konsolideeritud alusel;
·see selgitab, kuidas kohaldatakse õigust keelata teatavad väljamaksed, mis ületavad MRELiga seotud maksimaalset jaotatavat summat ((M-MDA) – BRRD artikkel 16a ja SRMR artikkel 10a), nende tütarettevõtjate puhul, kelle kombineeritud puhver on kehtestatud konsolideeritud tasandil;
·see tagab, et tütarettevõtjal on piisavalt eelpositsioneeritud sisemist võimsust, nii et ta suudab maksejõuetuse korral katta oma kahjumi ja taastada vastavuse konsolideeritud omavahendite nõuetele.
Seega muudetakse BRRD artikli 45f lõiget 1 ja SRMR artikli 12g lõiget 1, et anda kriisilahendusasutusele kaalutlusõigus kehtestada kriisilahendussubjekti tütarettevõtjale sisemine MREL konsolideeritud alusel. See võimalus on olemas olenemata sellest, millisesse pangagrupi struktuuri see vaheüksus kuulub.
Selle võimaluse suhtes kohaldatakse kolme olulist kaitsemeedet. Esiteks peaks holdco-struktuuride puhul olema vaheüksus ainus kriisilahendussubjekti (kes on liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja) vastavalt kas BRRD või SRMR kohaldamisalasse kuuluv otsene tütarettevõtja. See tagab, et seda võimalust saavad kasutada ainult need holdco-struktuurid, mille vaheüksus koondab grupisiseseid riskipositsioone. Teise võimalusena peab pädev asutus olema kehtestanud pangagrupi muud liiki struktuuride puhul täiendavate omavahendite nõude ja kombineeritud puhvri nõude, mida kohaldatakse tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, samal konsolideerimisalusel. Teiseks peaksid nii kriisilahendussubjekt kui ka vaheüksus olema asutatud samas liikmesriigis ning kuuluma samasse kriisilahendusalusesse gruppi. Kolmandaks peab kriisilahendusasutus olema jõudnud järeldusele, et sisemise MRELi täitmine konsolideeritud alusel ei mõjuta negatiivselt selle kriisilahendusaluse grupi kriisilahenduskõlblikkust, kuhu tütarettevõtja kuulub, ega allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamist kõnealuse tütarettevõtja või teiste samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate üksuste suhtes. Viimati nimetatud tingimus võimaldaks näiteks kriisilahendusasutusel mitte kehtestada sisemist MRELi konsolideeritud alusel olukordades, kus tütarettevõtja suhtes kohaldatavad individuaalsed nõuded oleksid kõrgemad.
Sisemise MRELi konsolideeritud alusel kehtestamine likvideerib kriisilahendusasutuse võimaluse kehtestada sama ettevõtja jaoks individuaalne sisemine MREL. See on kooskõlas muudatustega, mis on kehtestatud MRELi raamistikus BRRD II ja SRMR II-ga, mis ei võimalda enam sama ettevõtja puhul kehtestada MRELi mitmel eri alusel. Seda ei tohiks käsitada asjaomasele üksusele kasuliku erandina, sest MRELi täitmine on jätkuvalt nõutav, kuigi teistsugusel alusel.
Oluline on see, et BRRD artikli 45f lõikesse 1 ja SRMRi artikli 12g lõikesse 1 lisatud võimalus ei tähenda, et asjaomase ettevõtja tütarettevõtjatele tehakse sisemisest MREList erand. Sisemisest MREList vabastamine peaks olema võimalik üksnes juhul, kui BRRD artikli 45f lõikes 3 või 4 ning SRMR artiklis 12h sätestatud tingimused on täidetud.
Seoses instrumentidega, mida tütarettevõtja, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võib kasutada oma konsolideeritud sisemise MRELi täitmiseks, kohaldatakse konsolideeritud nõuetele vastavuse üldnorme ning BRRD artiklis 45f ja SRMR artiklis 12g sätestatud kõlblikkuskriteeriume. Lisaks lisatakse BRRD artiklisse 45f ja SRMR artiklisse 12g uus lõige 2a, et selgitada, et kui tütarettevõtjad, kes kuuluvad mis tahes sellise üksuse konsolideerimisalasse, kes peab täitma konsolideeritud sisemist MRELi, on emiteerinud kõlblikke kohustusi sama kriisilahendusaluse grupi teistele üksustele, kuid väljaspool seda konsolideerimisala, või olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahendusalusesse gruppi, arvatakse need kohustused teatavas ulatuses vaheüksuse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka. See võimaldab sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite otseemissioone lõpliku tütarettevõtja ja kriisilahendussubjekti vahel arvesse võtta vaheüksuse konsolideeritud sisemise MRELi täitmisel. See uus reegel tagab kooskõla omavahendite arvutamisega konsolideeritud alusel ja on sarnane BRRD artikli 45b lõikes 3 ja SRMR artikli 12c lõikes 3 sätestatud reegliga, mida kohaldatakse kriisilahendussubjektide välise MRELi suhtes. Samuti tagavad nende muudatustega sätestatud piirangud, et nende vaheüksuste tütarettevõtjate üleliigset võimsust ei saa kasutada vastava konsolideeritud sisemise MRELi täitmiseks.
2023/0113 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL ja määrust (EL) nr 806/2014 seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude teatavate aspektidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 14 ,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 15 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/879 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/877 17 muudeti omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL 18 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 806/2014 19 , mida kohaldatakse liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning muude direktiivi 2014/59/EL või määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamisalasse kuuluvate üksuste suhtes. Nende muudatustega nähti ette, et sisemist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet (edaspidi „MREL“), st omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mida kohaldatakse finantsinstitutsioonide ning selliste ettevõtjate suhtes, kes on kriisilahendussubjektide tütarettevõtjad, kuid ei ole ise kriisilahendussubjektid, võivad täita need ettevõtjad, kes kasutavad instrumente, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille ta on ostnud kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu.
(2)ELi MRELi raamistikku muudeti täiendavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2036 20 , millega kehtestati spetsiaalsed mahaarvamist käsitlevad eeskirjad juhuks, kui sisemise MRELi täitmiseks kõlblikud instrumendid märgitakse kaudselt. Kõnealuse määrusega lisati direktiivi 2014/59/EL nõue, et komisjon vaataks läbi MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise mõju eri liiki pangagrupistruktuuride võrdsetele tingimustele, sealhulgas juhul, kui pangagruppidel on käitusettevõtja valdusettevõtja (kes on määratletud kriisilahendussubjektina) ja tema tütarettevõtjate vahel. Komisjonil paluti hinnata, kas ettevõtjad, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, peaksid suutma täita MRELi konsolideeritud alusel. Lisaks paluti komisjonil hinnata nende ettevõtjate kohtlemist MRELi reguleerivate eeskirjade alusel, kelle kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et need ettevõtjad likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses (edaspidi „likvideerimissubjektid“). Lõpetuseks paluti komisjonil hinnata, kas on asjakohane piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 21 artikli 72e lõike 5 kohaselt nõutavate mahaarvamiste summasid.
(3)Komisjon leidis läbivaatamise käigus, et oleks asjakohane ja sisemise MRELi eeskirjade eesmärkidega proportsionaalne lubada kriisilahendusasutustel kehtestada sisemine MREL konsolideeritud alusel ettevõtjate valiku jaoks, mis on laiem direktiivis 2014/59/EL ja määruses (EL) nr 806/2014 sätestatust, kui selline laiem valik hõlmab finantsinstitutsioone ja ettevõtjaid, kes ise ei ole kriisilahendussubjektid, kuid kes on kriisilahendussubjektide tütarettevõtjad ja kontrollivad ise tütarettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse MRELi (edaspidi „vaheüksused“). Nii oleks see eelkõige nende pangagruppide puhul, mida juhib valdusettevõtja. Sellistel juhtudel tsentraliseerivad vaheüksused loomulikul moel grupisiseseid riskipositsioone ja suunavad kriisilahendussubjekti poolt eelnevalt paigutatud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke vahendeid. Selle struktuuri tõttu mõjutaksid mahaarvamise eeskirjad selliseid vaheüksusi ebaproportsionaalselt. Komisjon jõudis ka järeldusele, et MRELi raamistik oleks proportsionaalsem, kui jätta likvideerimissubjekti emissioonid välja nende riskipositsioonide hulgast, mille vaheüksus peab maha arvama vastavalt sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite kaudse märkimise mahaarvamise mehhanismile. Kriisilahendussubjekt ei pea maksejõuetuse korral likvideerimissubjekti toetama, mis kõrvaldab seega vajaduse kaitsta mis tahes kahjumi ja kapitali ülekandmise mehhanisme kriisilahendusalustes gruppides, mis oli määrusega (EL) 2022/2036 kehtestatud mahaarvamiseeskirjade eesmärk. Seevastu kriisilahendusaluse grupi ülejäänud ettevõtjaid peab kriisilahendussubjekt kriisi või maksejõuetuse korral toetama. Seetõttu peaksid vajalikud MRELi vahendid olema olemas kriisilahendusaluse grupi kõigil tasanditel ning nende kättesaadavus kahjumi katmiseks ja rekapitaliseerimiseks tuleks tagada mahaarvamismehhanismi kaudu. Seega jõudis komisjon läbivaatamise käigus järeldusele, et vaheüksused peaksid jätkuvalt maha arvama kogu oma osaluse sisemise MRELi täitmiseks kõlblikes vahendites, mille on emiteerinud teised samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvad ettevõtjad, kes ei ole likvideerimissubjektid.
(4)Direktiivi 2014/59/EL artikli 45f ja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12g kohaselt peavad finantsinstitutsioonid ja ettevõtjad täitma sisemist MRELi individuaalsel alusel. Konsolideeritud alusel nõuete täitmine on lubatud ainult kahel konkreetsel juhul: liidus tegutsevate emaettevõtjate puhul, kes ei ole kriisilahendussubjektid ja on kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjad, ning finantsinstitutsioonide või ettevõtjate emaettevõtjate puhul, kes on vabastatud sisemisest MREList. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõikes 5 on sätestatud, et kui vaheüksus täidab MRELi konsolideeritud alusel, ei ole ta kohustatud maha arvama osalusi samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate ja konsolideerimisalasse kuuluvate muude ettevõtjate sisemise MRELi täitmiseks kõlblikes vahendites, kuna sisemise MRELi täitmine konsolideeritud alusel saavutab samasuguse mõju. Komisjoni tehtud läbivaatamine näitas, et valdusettevõtja juhitavate pangagruppide vaheüksused peaksid samuti suutma täita sisemist MRELi konsolideeritud alusel. Lisaks näitas läbivaatamine, et kui vaheüksuse suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid või kombineeritud puhvri nõuet konsolideeritud alusel, võib sisemise MRELi täitmine individuaalsel alusel tekitada riski, et vaheüksuse tasandil eelnevalt paigutatud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikud vahendid ei ole piisavad, et taastada vastavus kohaldatavale konsolideeritud omavahendite nõudele pärast nende sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite allahindamist ja konverteerimist. Lisaks puuduks asjaomase finantsinstitutsiooni või ettevõtja MRELi arvutamisel oluline sisend, kui täiendavate omavahendite nõue või kombineeritud puhvri nõue on kehtestatud teistsugusel konsolideerimise tasandil, mis muudaks nõude arvutamise keeruliseks. Samamoodi oleks kriisilahendusasutustel keeruline kasutada õigust keelata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 16a ja määruse (EL) nr 806/2014 artikliga 10a teatavad väljamaksed, mis ületavad MRELiga seotud maksimaalset jaotatavat summat konkreetse tütarettevõtja puhul, kui põhinäitaja, st kombineeritud puhvri nõue, ei ole kehtestatud samal alusel kui sisemine MREL. Neil põhjustel peaksid ka muud liiki pangagrupistruktuurid saama täita sisemist MRELi konsolideeritud alusel, kui vaheüksuse suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid või kombineeritud puhvri nõuet konsolideeritud alusel.
(5)Tagamaks, et võimalus täita MRELi konsolideeritud alusel on kättesaadav ainult komisjoni läbivaatamise käigus kindlaks tehtud asjaomastel juhtudel ning see ei vii sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite nappuseni kogu kriisilahendusaluses grupis, peaks õigus kehtestada vaheüksustele sisemine MREL konsolideeritud alusel olema kriisilahendusasutuse kaalutlusõigus ja see peaks sõltuma teatavatest tingimustest. Vaheüksus peaks olema sellise kriisilahendussubjekti ainus otsene tütarettevõtja, mis on finantsinstitutsioon või ettevõtja, kes on liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, ning mis on asutatud samas liikmesriigis ja kuulub samasse kriisilahendusalusesse gruppi. Teise võimalusena peaks asjaomane vaheüksus täitma täiendavate omavahendite nõuet või kombineeritud puhvri nõuet oma konsolideeritud finantsseisundi alusel. Mõlemal juhul ei tohiks aga konsolideeritud alusel sisemise MRELi järgimisel olla kriisilahendusasutuse hinnangul olulist negatiivset mõju asjaomase kriisilahendusaluse grupi kriisilahenduskõlblikkusele ega asjaomase vaheüksuse või tema kriisilahendusaluse grupi muude ettevõtjate asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kohaldamisele kriisilahendusasutuse poolt.
(6)Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikele 2 ja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12g lõikele 2 võivad vaheüksused täita konsolideeritud sisemist MRELi omavahendite ja kõlblike kohustustega. Selleks et täielikult kasutada võimalust täita MRELi konsolideeritud alusel, on vaja tagada, et vaheüksuste kõlblikud kohustused arvutatakse sarnaselt omavahenditele. Kõlblikkuskriteeriumid kõlblike kohustuste puhul, mida võib kasutada sisemise MRELi täitmiseks konsolideeritud alusel, tuleks seetõttu viia kooskõlla määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud konsolideeritud omavahendite arvutamise eeskirjadega. Selleks et tagada kooskõla välise MRELi kehtivate eeskirjadega, peaks see vastavusse viimine kajastama ka direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõikes 3 ja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12d lõikes 3 sätestatud selliste kõlblike kohustuste arvutamise kehtivaid eeskirju, mida kriisilahendussubjektid võivad kasutada oma konsolideeritud MRELi täitmiseks. Eelkõige on vaja tagada, et kõlblikke kohustusi, mille on emiteerinud sellise ettevõtja tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse konsolideeritud sisemist MRELi ning mida omavad teised sama kriisilahendusaluse grupi ettevõtjad, sealhulgas kriisilahendussubjekt, või olemasolevad aktsionärid, kes ei kuulu samasse kriisilahendusalusesse gruppi, võetakse arvesse selle ettevõtja omavahendites ja kõlblikes kohustustes, kelle suhtes kohaldatakse konsolideeritud sisemist MRELi.
(7)Likvideerimissubjektide puhul piirdub MREL tavaliselt summaga, mis on vajalik kahjumi katmiseks, mis vastab omavahendite nõuetele. Sellistel juhtudel ei kaasne MRELiga likvideerimissubjektile mingeid kriisilahendusraamistikuga otseselt seotud lisanõudeid. See tähendab, et likvideerimissubjekt saab MRELi täielikult täita, täites omavahendite nõudeid, ning et kriisilahendusasutuse eriotsus MRELi kindlaksmääramise kohta ei paranda sisuliselt likvideerimissubjektide kriisilahenduskõlblikkust. Selline otsus toob kriisilahendusasutustele ja likvideerimissubjektidele kaasa palju menetluslikke kohustusi, ilma et see parandaks kriisilahenduskõlblikkust. Seetõttu ei tohiks kriisilahendusasutused kehtestada MRELi likvideerimissubjektidele.
(8)Kui kriisilahendusasutus leiab, et kriisilahendusalusesse gruppi kuuluv ettevõtja kvalifitseerub likvideerimissubjektiks, ei tohiks vaheüksustelt nõuda, et nad arvaksid oma sisemise MRELi täitmise võimest maha oma osalused omavahendites või muudes kohustustes, mis vastaksid sisemise MRELi täitmise tingimustele ja mille on emiteerinud likvideerimissubjektid. Sellisel juhul ei pea likvideerimissubjekt enam täitma MRELi ning seetõttu ei ole kriisilahendussubjektist, vaheüksusest ja likvideerimissubjektist koosneva ahela kaudu kaudselt märgitud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke vahendeid. Maksejõuetuse korral ei ole kriisilahendusstrateegias ette nähtud, et kriisilahendussubjekt peaks toetama likvideerimissubjekti. See tähendab, et kahjumi ülekandmist likvideerimissubjektilt kriisilahendussubjektile vaheüksuse kaudu ei eeldata, samuti ei eeldata kapitali suunamist vastupidises suunas. See mahaarvamisele kuuluvate osaluste ulatuse kohandamine sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite kaudsel märkimisel ei mõjutaks seega raamistiku usaldatavusnõuete usaldusväärsust.
(9)Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 ja artiklis 78a sätestatud kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks loa andmise korra (mida kohaldatakse ka finantsinstitutsioonide ning ettevõtjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse MRELi, ning MRELi täitmiseks emiteeritud kohustuste suhtes) peamine eesmärk on võimaldada kriisilahendusasutustel jälgida meetmeid, mille tulemusena vähendatakse kõlblike kohustuste mahtu, ning keelata mis tahes meetmed, mis tooksid kaasa vähendamise üle taseme, mida kriisilahendusasutused peavad sobivaks. Kui kriisilahendusasutus ei ole vastu võtnud otsust, millega määratakse kindlaks MREL seoses finantsinstitutsiooni või ettevõtjaga, ei ole see eesmärk asjakohane. Lisaks ei ole finantsinstitutsioonidel või ettevõtjatel, kelle suhtes ei kohaldata MRELi kindlaksmääramise otsust, bilansis kõlblikke kohustusi. Finantsinstitutsioonidelt või ettevõtjatelt, kelle suhtes ei ole vastu võetud MRELi kindlaksmääramise otsust, ei tohiks seetõttu nõuda kriisilahendusasutuselt eelneva loa taotlemist selliste kohustuste tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, mis vastaksid MRELi täitmise kõlblikkuse nõuetele.
(10)On likvideerimissubjekte, kelle MREL ületab omavahendite nõuete summat, millisel juhul peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik MREL kindlaks määrata. See MREL tuleks kindlaks määrata tasemel, mis ületab kahjumi katmise summat, kui kriisilahendusasutused leiavad, et selline summa on vajalik finantsstabiilsuse kaitsmiseks või finantssüsteemile ülekandumise riski maandamiseks. Sellistes olukordades peaks likvideerimissubjekt täitma MRELi ning teda ei tohiks vabastada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 ja artiklis 78a sätestatud eelneva loa taotlemise korra järgimisest. Mis tahes vaheüksustelt, mis kuuluvad asjaomase likvideerimissubjektiga samasse kriisilahendusalusesse gruppi, tuleks jätkuvalt nõuda, et nad arvaksid oma sisemise MRELi täitmise võimest maha oma osaluse kõnealuse likvideerimissubjekti emiteeritud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikes vahendites. Kuna likvideerimismenetlus toimub juriidilise isiku tasandil, peaksid likvideerimissubjektid, kelle suhtes kohaldatakse veel MRELi, täitma nõuet ainult individuaalsel alusel. Lisaks ei ole teatavad asjaomase kohustuse omandiõigusega seotud kõlblikkusnõuded asjakohased, sest puudub vajadus tagada kahjumi ja kapitali ülekandmine likvideerimissubjektilt kriisilahendussubjektile, ning seetõttu ei tuleks neid kohaldada.
(11)Direktiivi 2014/59/EL artikli 45i kohaselt peavad finantsinstitutsioonid ja ettevõtjad teatama oma pädevatele asutustele ja kriisilahendusasutustele kõlblike ja teisendatavate kohustuste tasemed ja nende koosseisu ning avalikustama selle teabe koos MRELi tasemega korrapäraselt. Likvideerimissubjektide puhul sellist aruandlust või avalikustamist ei nõuta. Selleks et tagada MRELi läbipaistev kohaldamine, tuleks neid aruandlus- ja avalikustamiskohustusi kohaldada ka likvideerimissubjektide suhtes, kelle puhul kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et MREL peaks olema suurem kui kahjumi katmiseks piisav summa. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaks kriisilahendusasutus tagama, et need kohustused ei lähe kaugemale, kui on vaja MRELi täitmise jälgimiseks.
(12)Seepärast tuleks direktiivi 2014/59/EÜ ja määrust (EÜ) nr 806/2014 vastavalt muuta.
(13)Järjepidevuse huvides tuleks riiklikke meetmeid, millega võetakse üle direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014 muudatused, kohaldada alates samast kuupäevast.
(14)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kohandada likvideerimissubjektide MRELi raamistiku kohast kohtlemist ja võimalusi täita sisemist MRELi konsolideeritud alusel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil juba kehtestatud eeskirjade muutmisega, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2014/59/EL muutmine
Direktiivi 2014/59/EL muudetakse järgmiselt.
(1)Artikli 2 lõikesse 1 lisatakse punkt 83aa:
„83aa) likvideerimissubjekt“ – liidus asutatud juriidiline isik, kelle suhtes grupi kriisilahenduse kavas või konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate puhul kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse korrakohaselt kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega;“.
(2)Artiklit 45c muudetakse järgmiselt:
(a)lõikest 2 jäetakse välja teine ja kolmas lõik;
(b)lisatakse lõige 2a:
„2a. Kriisilahendusasutused ei määra artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet kindlaks likvideerimissubjektide puhul.
Erandina esimesest lõigust ja kui seda on vaja finantsstabiilsuse kaitsmiseks või finantssüsteemis võimaliku ülekandumise riski piiramiseks, võivad kriisilahendusasutused erandkorras määrata likvideerimissubjektide jaoks artikli 45 lõikes 1 osutatud individuaalse nõude kindlaks summas, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile a, ja mida on suurendatud summani, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks. Sellistel juhtudel täidavad likvideerimissubjektid artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude, kasutades üht või mitut järgmistest:
(a)omavahendid;
(b)kohustused, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punktides b ja d osutatud kriteeriumid;
(c)artikli 45b lõikes 2 osutatud kohustused.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõiget 2 ja artiklit 78a ei kohaldata likvideerimissubjektide suhtes, kelle puhul kriisilahendusasutus ei ole kindlaks määranud käesoleva direktiivi artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt ei arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kohustustes, mille on emiteerinud tütarettevõtjad, kes on likvideerimissubjektid, kelle suhtes kriisilahendusasutus ei ole kindlaks määranud artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet.“
(3)Artiklit 45f muudetakse järgmiselt:
(a)lõikesse 1 lisatakse neljas lõik:
„Erandina esimesest ja teisest lõigust võivad kriisilahendusasutused otsustada määrata käesolevas lõikes osutatud tütarettevõtja jaoks kindlaks artiklis 45c sätestatud nõude konsolideeritud alusel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a)tütarettevõtja vastab ühele järgmistest tingimustest:
i)tütarettevõtja kuulub otse kriisilahendussubjektile ja:
–kriisilahendussubjekt on liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;
–nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahendusalusesse gruppi;
–kriisilahendussubjekt ei oma otseselt ühtegi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud tütarettevõtjast finantsinstitutsiooni ega ettevõtjat, välja arvatud asjaomane tütarettevõtja;
ii)tütarettevõtja suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõuet või kombineeritud puhvri nõuet konsolideeritud alusel;
(b)artiklis 45c sätestatud nõude konsolideeritud alusel täitmisel ei ole olulist negatiivset mõju kriisilahendusaluse grupi kriisilahenduskõlblikkusele ega asjaomase tütarettevõtja või muude kriisilahendusaluse grupi ettevõtjate asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste artikli 59 kohasele allahindamisele või konverteerimisele.“;
(b)lisatakse lõige 2a:
„2a. Kui lõikes 1 osutatud ettevõtja täidab artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet konsolideeritud alusel, hõlmab selle ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste summa järgmisi kohustusi, mille on käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohaselt emiteerinud liidus asutatud tütarettevõtja, kes kuulub kõnealuse ettevõtja konsolideerimisalasse:
(a)kohustused, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille ta on ostnud kas otse või kaudselt teiste sama kriisilahendusaluse grupi ettevõtjate kaudu, kes ei kuulu artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet täitva ettevõtja konsolideerimisalasse;
(b)kohustused, mis on emiteeritud olemasoleva aktsionäri jaoks, kes ei kuulu samasse kriisilahendusalusesse gruppi.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud kohustused ei tohi ületada summat, mis määratakse kindlaks, lahutades konsolideerimisalasse kuuluva tütarettevõtja suhtes kohaldatava artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude summast kõigi järgmiste elementide summa:
(a)kohustused, mis on emiteeritud artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet konsolideeritud alusel täitva ettevõtja jaoks ja mille ta on ostnud kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu, kes kuuluvad kõnealuse ettevõtja konsolideerimisalasse;
(b)käesoleva artikli lõike 2 punkti b kohaselt emiteeritud omavahendite summa.“
(4)Artikli 45i lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata likvideerimissubjektide suhtes, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutus on määranud sellise ettevõtja suhtes kindlaks artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude kooskõlas artikli 45c lõike 2a teise lõiguga. Sellisel juhul määrab kriisilahendusasutus kõnealuse ettevõtja jaoks kindlaks käesoleva artikli lõigetes 5 ja 6 osutatud aruandlus- ja avalikustamiskohustuste sisu ja sageduse. Kriisilahendusasutus edastab need aruandlus- ja avalikustamiskohustused asjaomasele likvideerimissubjektile. Kõnealused aruandlus- ja avalikustamiskohustused ei tohi minna kaugemale sellest, mida on vaja artikli 45c lõike 2a teise lõigu kohaselt kindlaks määratud nõude täitmise jälgimiseks.“
Artikkel 2
Määruse (EL) nr 806/2014 muutmine
Määrust (EL) nr 806/2014 muudetakse järgmiselt.
(5)Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse punkt 24aa:
„24aa) likvideerimissubjekt“ – liidus asutatud juriidiline isik, kelle suhtes grupi kriisilahenduse kavas või konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate puhul kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse korrakohaselt kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega;“.
(6)Artiklit 12d muudetakse järgmiselt:
(a)lõikest 2 jäetakse välja teine ja kolmas lõik;
(b)lisatakse lõige 2a:
„2a. Kriisilahendusnõukogu ei määra artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet kindlaks likvideerimissubjektide puhul.
Erandina esimesest lõigust ja kui seda on vaja finantsstabiilsuse kaitsmiseks või finantssüsteemis võimaliku ülekandumise riski piiramiseks, võib kriisilahendusnõukogu erandkorras määrata likvideerimissubjektide jaoks artikli 12a lõikes 1 osutatud individuaalse nõude kindlaks summas, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile a, ja mida on suurendatud summani, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks. Sellistel juhtudel täidavad likvideerimissubjektid artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude, kasutades üht või mitut järgmistest:
(a)omavahendid;
(b)kohustused, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punktides b ja d osutatud kriteeriumid;
(c)artikli 12c lõikes 2 osutatud kohustused.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõiget 2 ja artiklit 78a ei kohaldata likvideerimissubjektide suhtes, kelle puhul kriisilahendusasutus ei ole kindlaks määranud käesoleva määruse artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt ei arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kohustustes, mille on emiteerinud tütarettevõtjad, kes on likvideerimissubjektid, kelle suhtes kriisilahendusasutus ei ole kindlaks määranud artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet.“
(7)Artiklit 12g muudetakse järgmiselt:
(a)lõikesse 1 lisatakse neljas lõik:
„Erandina esimesest ja teisest lõigust võib kriisilahendusnõukogu otsustada määrata käesolevas lõikes osutatud tütarettevõtja jaoks kindlaks artiklis 12d sätestatud nõude konsolideeritud alusel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a)tütarettevõtja vastab ühele järgmistest tingimustest:
i)tütarettevõtja kuulub otse kriisilahendussubjektile ja:
–kriisilahendussubjekt on liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;
–nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud samas osalevas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahendusalusesse gruppi;
–kriisilahendussubjekt ei oma otseselt ühtegi artiklis 2 osutatud tütarettevõtjat, välja arvatud asjaomane tütarettevõtja;
ii)tütarettevõtja suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõuet või kombineeritud puhvri nõuet konsolideeritud alusel;
(b)artiklis 12d sätestatud nõude konsolideeritud alusel täitmisel ei ole olulist negatiivset mõju kriisilahendusaluse grupi kriisilahenduskõlblikkusele ega asjaomase finantsinstitutsiooni või tütarettevõtja või muude kriisilahendusaluse grupi ettevõtjate asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste artikli 21 kohasele allahindamisele või konverteerimisele.“;
(b)lisatakse lõige 2a:
„2a. Kui lõikes 1 osutatud ettevõtja täidab artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet konsolideeritud alusel, hõlmab selle ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste summa järgmisi kohustusi, mille on käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohaselt emiteerinud liidus asutatud tütarettevõtja, kes kuulub kõnealuse ettevõtja konsolideerimisalasse:
(a)kohustused, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille ta on ostnud kas otse või kaudselt teiste sama kriisilahendusaluse grupi ettevõtjate kaudu, kes ei kuulu artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet täitva ettevõtja konsolideerimisalasse;
(b)kohustused, mis on emiteeritud olemasoleva aktsionäri jaoks, kes ei kuulu samasse kriisilahendusalusesse gruppi.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud kohustused ei tohi ületada summat, mis määratakse kindlaks, lahutades konsolideerimisalasse kuuluva tütarettevõtja suhtes kohaldatava artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude summast kõigi järgmiste elementide summa:
(a)kohustused, mis on emiteeritud artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet konsolideeritud alusel täitva ettevõtja jaoks ja mille ta on ostnud kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu, kes kuuluvad kõnealuse ettevõtja konsolideerimisalasse;
(b)käesoleva artikli lõike 2 punkti b kohaselt emiteeritud omavahendite summa.“
Artikkel 3
Ülevõtmine
Liikmesriigid võtavad artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt ... [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 6 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid hakkavad neid norme kohaldama [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 1 päev pärast käesoleva muutmisdirektiivi ülevõtmist].
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Liikmesriigid edastavad komisjonile artikliga 1 reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 4
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artiklit 2 hakatakse kohaldama [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 1 päev pärast käesoleva muutmisdirektiivi ülevõtmist].
Artikkel 2 on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Artikkel 5
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourgis,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja