EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 18.4.2023

COM(2023) 228 final

2023/0115(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2014/49/EL seoses hoiuste kaitse ulatuse, hoiuste tagamise skeemide rahaliste vahendite kasutamise, piiriülese koostöö ja läbipaistvusega

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 230 final} - {SWD(2023) 225 final} - {SWD(2023) 226 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ettepaneku taust

Kriisiohje ja hoiuste kindlustamise reform ning laiem mõju pangandusliidule

Koos kriisiohje ja hoiuste kindlustamise reformiga pakuks terviklik pangandusliit, sealhulgas Euroopa hoiusekindlustusskeem kui selle kolmas sammas, ELi kodumajapidamistele ja ettevõtjatele kõrgemal tasemel finantskaitset ja kindlustunnet, suurendaks usaldust ja tugevdaks finantsstabiilsust, mis on majanduskasvu, jõukuse ja vastupanuvõime vajalikud tingimused majandus- ja rahaliidus ning ELis üldisemalt. Pangandusliitu täiendab kapitaliturgude liit, sest mõlemad algatused on olulised selleks, et rahastada kaksiküleminekut (digi- ja rohepööre), suurendada euro rahvusvahelist rolli ning tugevdada ELi avatud strateegilist autonoomiat ja selle konkurentsivõimet muutuvas maailmas, arvestades eelkõige praegust keerulist majandus- ja geopoliitilist keskkonda 10 ,  11 .

2022. aasta juunis ei nõustunud eurorühm terviklikuma töökavaga pangandusliidu väljakujundamiseks sellesse Euroopa hoiusekindlustusskeemi lisamisega. Selle asemel kutsus eurorühm komisjoni üles esitama sihipärasemaid seadusandlikke ettepanekuid ELi pankade kriisiohje ja riikliku hoiusekindlustusraamistiku reformimiseks 12 .

Ettepaneku põhjused

Kooskõlas hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 19 lõikest 6 tuleneva volitusega korraldas komisjon hoiuste tagamise direktiivi toimimise igakülgse hindamise. Hindamise järeldus kinnitas, et hoiuste tagamise skeemi direktiivi põhikomponendid, eelkõige standardne kaitsetase 100 000 eurot hoiustajale panga kohta, hoiuste tagamise skeemide rahastamise minimaalne sihttase ja hoiustajatele väljamaksete tegemise lühikesed tähtajad, tõid hoiustajatele üldiselt kasu.

Selle raamistiku rakendamisel saadud praktiline kogemus on aga näidanud, et arenguruumi veel on. Arendamist vajavad valdkonnad puudutavad hoiustajate kaitse ulatust, hoiuste tagamise skeemide rahaliste vahendite kasutamise tingimuste erinevat tõlgendamist sekkumisteks väljaspool tagatud hoiuste väljamaksmist, hoiuste tagamise skeemide toimimise tulemuslikkust ja tõhusust, riikide ulatuslikku kaalutlusõigust ja valikuvõimalusi ning vajadust täiustada kriisilahenduse ja hoiusekindlustuse turvavõrkude vahelist koordineerimist.

Hoiuste tagamise skeemi direktiivi ettepanek kui komisjoni kriisiohje ja hoiuste kindlustamise õigusliku läbivaatamise lahutamatu osa põhineb enamjaolt ettevalmistustööl ja soovitustel, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) on teinud oma viies arvamuses 15 hoiuste tagamise skeemi direktiivi kohaldamise kohta, ning selles võetakse arvesse juhtumeid, kus selle praktilisel rakendamisel ei saavutatud mõnda selle olulist eesmärki või saavutati need vaid osaliselt.

Kokkuvõte hoiuste tagamise skeemi direktiivi muudatustest kriisiohje ja hoiuste kindlustamise reformi osana

(1)selgitada hoiustajate kaitse ulatust, kaotades tuvastatud lahknevused, et pakkuda ELi hoiustajatele ühtlustatud ja tugevat kaitset;

(2)ühtlustada vähima kulu testi hoiuste tagamise skeemide igat liiki sekkumiste puhul, mida kasutatakse väljaspool tagatud hoiuste väljamaksmist maksejõuetuse korral, et parandada võrdseid võimalusi ja tagada tulemuste järjepidevus panga maksejõuetuse lahendamisel;

(3)parandada hoiuste tagamise skeemide toimimist, lihtsustades haldusmenetlusi, suurendades samal ajal nende finantskindluse ja vahendite kasutamise läbipaistvust;

(4)suurendada hoiuste tagamise skeemide tavade ja ametiasutuste omavahelist lähenemist ning

(5)parandada hoiuste tagamise skeemide vahelist piiriülest koostööd teistes ELi liikmesriikides asuvatele hoiustajatele hoiuste hüvitamisel või kui pank liitub teise hoiuste tagamise skeemiga.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate sätetega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistik loodi mis tahes suuruse või ärimudeliga asutuste maksejõuetuse vältimiseks ja haldamiseks. Selle väljatöötamise eesmärk oli säilitada finantsstabiilsus, kaitsta hoiustajaid, vähendada avaliku sektori toetuse kasutamist, piirata moraaliriski ja parandada finantsteenuste siseturgu. Hindamise järeldus oli, et kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku mõnda aspekti tuleks parandada.

Eelkõige näitab hindamine, et õiguskindlus ja prognoositavus panga maksejõuetuse lahendamisel on endiselt ebapiisavad. Ametiasutuste otsused kriisilahenduse või maksejõuetuse väljakuulutamise kohta võivad liikmesriigiti märkimisväärselt erineda. Lisaks ei ole sektori rahastatavad turvavõrgud alati tõhusad ning kriisilahenduse ja välise kriisilahenduse rahastamisele juurdepääsu tingimused on endiselt erinevad. Need mõjutavad stiimuleid ja loovad arbitraaži võimalusi, kui tehakse otsuseid selle kohta, millist kriisiohjevahendit kasutada. Kõigele lisaks on hoiustajate kaitse liikmesriikides mitmes valdkonnas ebaühtlane ja ebajärjekindel.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon korraldas eri konsultatsioonivahendeid kasutades ulatuslikke teabevahetusi, et jõuda kõigi asjaomaste sidusrühmadeni eesmärgiga raamistiku toimimist ja võimalike paranduste ulatust paremini mõista.

2020. aastal algatas komisjon konsultatsiooni korraga esialgse mõjuhinnangu ja tegevuskava kohta, mille eesmärk oli pakkuda üksikasjalikku analüüsi ELi tasandil võetavate meetmete ning mitmesuguste poliitikavariantide võimaliku mõju kohta majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale.

2021. aastal algatas komisjon kaks konsultatsiooni: sihtkonsultatsiooni ja avaliku konsultatsiooni, et saada sidusrühmadelt tagasisidet kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku kohaldamise kohta ja arvamusi võimalike muudatuste kohta. Sihtkonsultatsioon, mis hõlmas 39 üldist ja spetsiifilist tehnilist küsimust, oli kättesaadav ainult inglise keeles ja oli avatud 26. jaanuarist 20. aprillini 2021. Avalik konsultatsioon koosnes kümnest üldküsimusest, mis olid kättesaadavad kõigis ELi keeltes ja kestis koos tagasisideperioodiga 2021. aasta 25. veebruarist 20. maini. Sellel konsultatsioonil saadud tagasiside kokkuvõttev aruanne avaldati 7. juulil 2021 20 . Konsultatsioonid näitasid, et enamik vastanuid leidis, et hoiuste tagamise skeem peaks kaitsma ka avalik-õiguslike, sealhulgas kohalike ametiasutuste hoiuseid. Enamik panku ja hoiuste tagamise skeemide esindajaid leidis, et praegune korrapärane teabe avaldamine on piisav ja muudatusi ei ole vaja. Sageli peeti kõige sobivamaks kulude kokkuhoiu vahendiks digitaalset teavitamist.

Komisjoni panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühma raames on komisjoni töötajad konsulteerinud korduvalt liikmesriikidega ka kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku rakendamise üle ELis ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi / ühtse kriisilahenduskorra määruse ja hoiuste tagamise skeemi direktiivi võimaliku läbivaatamise üle. Eksperdirühmas peetud arutelude kõrval arutati käesolevas ettepanekus käsitletud küsimusi ka nõukogu ettevalmistavate organite, nimelt nõukogu finantsteenuste töörühma ja pangandusliidu töörühma ning Euroopa hoiusekindlustusskeemi kõrgetasemelise töörühma koosolekutel.

Kõigele lisaks pidasid komisjoni töötajad õigusakti ettevalmistamise etapis arvukalt (füüsilisi ja virtuaalseid) kohtumisi pangandussektori esindajate ja teiste sidusrühmadega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Selleks et saada tuge oma hoiuste tagamise direktiivi läbivaatamise töös, esitas komisjon EBA-le põhjaliku nõuandetaotluse 21 . EBA vastas viie arvamuse esitamisega. Esimene arvamus hoiuste kõlblikkuse, tagamise ulatuse ja hoiuste tagamise skeemide koostöö kohta esitati 2019. aasta augustis 22 . Teine arvamus hoiuste tagamise skeemi väljamaksete kohta esitati 2019. aasta oktoobris 23 . Kolmas arvamus hoiuste tagamise skeemi rahastamise ja hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise kohta esitati 2020. aasta jaanuaris 24 . Neljas arvamus klientide rahaga toimetamise kohta esitati 2021. aasta oktoobris 25 . Lisaks võttis komisjon arvesse EBA 2020. aasta arvamust ELi rahapesuvastase direktiivi ja ELi hoiuste tagamise skeemi direktiivi koosmõju kohta 26 ning EBA 2021. aastal esitatud, iga kahe aasta tagant koostatavat arvamust ELi finantssektorit mõjutavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta 27 .

Lisaks sõlmis komisjon Euroopa Poliitikauuringute Keskusega (CEPS) lepingu, et koostada kaks hoiuste kindlustamist käsitlevat aruannet – „Euroala maksejõuetust käsitlevate õigusaktide ühtlustamine“ 28 ning „Valikuvõimalused ja riikide kaalutlusõigus hoiuste tagamise skeemi direktiivi alusel“ 29 –, mis avaldati vastavalt 2016. aasta detsembris ja 2019. aasta novembris.

Lisaks sidusrühmadega konsulteerimisele osales komisjon aruteludes ja arvamuste vahetuses, mis toetasid teabega EBA hoiuste tagamise skeemide töörühma ning panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühma tööd.

•Mõjuhinnang 30

Käesoleval ettepanekul ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi läbivaatamise ettepanekul ning ühtse kriisilahenduskorra määruse läbivaatamise ettepanekul on ühine mõjuhinnang, milles võetakse arvesse sidusrühmadelt saadud tagasisidet ja vajadust käsitleda erinevaid omavahel seotud küsimusi, mis ulatuvad üle kolme õigusteksti. Mõjuhinnangu 6. lisas kirjeldatakse hoiuste tagamise skeemide praeguse toimimisega seotud probleeme, esitatakse võimalikud stsenaariumid nende parandamiseks ja põhjendatakse kavandatavates muudatustes sõelale jäänud poliitikavariante. Mõjuhinnangus jõutakse järeldusele, et hoiuste tagamise skeemi direktiiv on olnud kogu ELis hoiustajate kaitse taseme tõstmisel üldiselt tõhus. Siiski on hoiuste tagamise skeemi direktiivi kohaste kaitsemeetmete kohaldamine liikmesriikide hoiuste tagamise skeemides ebaühtlane, mis rõhutab vajadust ühtlustatud eeskirja järele, et käsitleda lahknevusi, millel on hoiustajatele kahjulik mõju. Mõjuhinnangus rõhutatakse ka vajadust selgitada teatud kategooriate hoiustajate kaitset.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus

Kavandatud muudatused põhinevad hoiuste tagamise skeemide ülesandel kaitsta paremini hoiuseid hoiustajatele hüvitamise kontekstis ja täpsustavad seda. Muudatustega suurendatakse ka hoiuste tagamise skeemi rolli väljaspool olukordi, kus hoiuste tagamise skeemist makstakse hoiustajatele pärast panga maksejõuetust nende raha tagasi pangakriisi ohjamise eesmärgil, et hoida hoiustajate usaldust ja finantsstabiilsust. Lõpuks kehtestatakse erinõuded hoiuste tagamise skeemide igapäevase tegevuse lihtsustamiseks ja halduslikult keerukate olukordade lahendamiseks.

Lisatakse uus artikkel 16a, et selgitada aruandluse reegleid ja parandada teabe esitamist krediidiasutuselt hoiuste tagamise skeemidele ning hoiuste tagamise skeemidelt ja määratud asutustelt EBA-le. Oluline on see, et hoiuste tagamise skeem saaks igal ajal ja taotluse korral oma liikmesasutustelt teavet hoiuste kohta, mida ta kindlustab. See on vajalik, et hoiuste tagamise skeem toimiks tõhusalt, nagu nõuab käesolev direktiiv. Need aruandlusnõuded tulenevad pankade olemasolevatest kohustustest tagada hoiuste viivitamatu kindlakstegemine või on tingitud hoiustajate kaitse laiendamisest ega ole seetõttu vastuolus üldise eesmärgiga vähendada krediidiasutuste halduskoormust. Lisaks on oluline see, et EBAd teavitataks nõuetekohaselt olukordadest, mis tekivad ja mille puhul hoiuste tagamise skeem võib vastavalt käesolevale direktiivile sekkuda, et toetada EBAd tema Euroopa pangandussüsteemi rahalise terviklikkuse, stabiilsuse ja turvalisuse järelevalve ülesannete täitmisel. EBA-l on õigus töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu selle teabe vormi, menetluste ja sisu kohta.

Liikmesriigid peavad need muudatused üle võtma kahe aasta jooksul pärast muutmisdirektiivi jõustumist. Uued eeskirjad, mis käsitlevad seda, kuidas hoiuste tagamise skeemid kohaldavad kaitseabinõusid seoses ennetusmeetmete kasutamisega vastavalt artiklile 11a, nõuavad hoiuste tagamise skeemide ja määratud asutuste korralduslikke muudatusi ja tegevussuutlikkuse järkjärgulist suurendamist, mis õigustab pikemat rakendusperioodi . Võttes arvesse hoiuste tagamise skeemina tunnustatud krediidiasutuste kaitseskeemide erijooni, võib seda rakendusperioodi veelgi pikendada.

2023/0115 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2014/49/EL seoses hoiuste kaitse ulatuse, hoiuste tagamise skeemide rahaliste vahendite kasutamise, piiriülese koostöö ja läbipaistvusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 33 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 34 ,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 35 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL 36 artikli 19 lõigete 5 ja 6 kohaselt läbi vaadanud kõnealuse direktiivi kohaldamise ja kohaldamisala ning jõudnud järeldusele, et eesmärk kaitsta hoiustajaid liidus hoiuste tagamise skeemide loomise kaudu on enamasti täidetud. Siiski jõudis komisjon järeldusele, et hoiustajate kaitses allesjäänud lüngad tuleb kõrvaldada ja hoiuste tagamise skeemide toimimist tõhustada, ühtlustades samal ajal hoiuste tagamise skeemide väljaspool väljamaksemenetlusi toimuva sekkumise reegleid.

(2)Hoiuste tagamise skeemidesse osamaksete tegemise või hoiustajatele ja hoiuste tagamise skeemidele teabe andmise kohustuse täitmata jätmine võib kahjustada hoiustajate kaitse eesmärki. Hoiuste tagamise skeemid või vajaduse korral määratud asutused võivad kohaldada rahalisi karistusi osamaksete hilinemise eest. Tähtis on parandada hoiuste tagamise skeemide, määratud ja pädevate asutuste vahelist koordineerimist, et võtta täitemeetmeid krediidiasutuse suhtes, kes ei täida oma kohustusi. Kuigi see, kuidas pädevad asutused kohaldavad järelevalve- ja täitemeetmeid krediidiasutuste suhtes, on reguleeritud liikmesriikide õigusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL, 37 on vaja tagada, et määratud asutused teavitaksid pädevaid asutusi krediidiasutuste hoiuste kaitse eeskirjadest tulenevate kohustuste rikkumistest õigeaegselt.

(3)Et toetada hoiuste tagamise skeemide tavade edasist ühtlustamist ja aidata hoiuste tagamise skeemidel oma vastupidavust testida, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) andma välja suunised hoiuste tagamise skeemi süsteemide stressitestide tegemise kohta.

(4)Direktiivi 2014/49/EL artikli 5 lõike 1 punkti d kohaselt ei hõlma hoiuste tagamise skeem teatavate finantseerimisasutuste, sealhulgas investeerimisühingute hoiuseid. Siiski tuleks teatud tingimustel kaitsta rahalisi vahendeid, mida need finantseerimisasutused oma klientidelt saavad ja mida nad klientide nimel oma pakutavate teenuste osutamise käigus hoiustavad.

(5)Hoiustajate ring, kes on praegu kaitstud hoiuste tagamise skeemi tehtava tagasimaksega, on ajendatud soovist kaitsta mittekutselisi investoreid, samas kui kutselised investorid sellist kaitset ei vaja. Sel põhjusel on avaliku sektori asutused kindlustuskatte alt välja jäetud. Enamikku avaliku sektori asutusi (mis mõnes liikmesriigis hõlmavad koole ja haiglaid) ei saa siiski pidada kutselisteks investoriteks. Seetõttu on vaja tagada, et kõigi mittekutseliste investorite, sealhulgas avaliku sektori asutuste hoiused saaksid kasu hoiuste tagamise skeemi pakutavast kaitsest.

(6)Teatavatest sündmustest tulenevad hoiused, sealhulgas kinnisvaratehingud, mis on seotud elamukinnisvaraga, või teatud kindlustushüvitiste väljamaksmine, võivad ajutiselt hoiuseid suurendada. Seetõttu pannakse direktiivi 2014/49/EL artikli 6 lõikega 2 praegu liikmesriikidele kohustus tagada, et nendest sündmustest tulenevad hoiused on tagatud suuremas ulatuses kui 100 000 eurot vähemalt kolm kuud ja mitte kauem kui 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda. Hoiustajate kaitse ühtlustamiseks liidus ning selliste hoiuste kaitse ulatusega seotud haldusliku keerukuse ja õigusliku ebakindluse vähendamiseks on vaja ühtlustada nende kaitset lisaks tagatud 100 000 eurole vähemalt 500 000 euroni ühtselt kuueks kuuks.

(7)Kinnisvaratehingu käigus võivad rahalised vahendid enne tehingu tegelikku arveldamist liikuda läbi eri kontode. Seetõttu tuleks hoiustajate ühetaoliseks kaitsmiseks läbi mitme kinnisvaratehingu kohaldada ajutiselt suure kontojäägi kaitset nii müügist saadavatele tuludele kui ka isiklikuks tarbeks elamukinnisvara ostmiseks ajutiselt hoiustatud vahenditele.

(8)Et tagada hoiuste tagamise skeemist tagasimakstava summa õigeaegne väljamaksmine ning lihtsustada haldus- ja arvutusreegleid, tuleks kaotada kaalutlusõigus võtta tagasimakstava summa arvutamisel arvesse kohustusi.

(9)Hoiuste tagamise skeemide tegevussuutlikkust on vaja optimeerida ja nende halduskoormust vähendada. Sel põhjusel tuleks kehtestada, et nende hoiustajate tuvastamisel, kellel on õigus saaja kontodel olevatele hoiustele, või selle hindamisel, kas hoiustajatel on õigus ajutiselt suure kontojäägi kaitsemeetmetele, jääb hoiustajatele ja kontoomanikele kohustus oma õigust ise tõendada.

(10)Teatavate hoiuste puhul võib kehtida pikem tagasimakseperiood, sest hoiuste tagamise skeemid peavad tagasimaksenõuet kontrollima. Kogu liidus kehtivate normide ühtlustamiseks tuleks tagasimakseperiood piirata 20 tööpäevaga pärast asjakohaste dokumentide kättesaamist.

(11)Mitteaktiivsetel kontodel olevate väikeste summade tagasimaksmise halduskulud võivad hoiustajate kasu üles kaaluda. Seetõttu on vaja täpsustada, et hoiuste tagamise skeeme ei tohiks kohustada võtma aktiivseid meetmeid, et maksta tagasi sellistel kontodel hoitavad hoiused, mis jäävad allapoole teatavat piirmäära, mis tuleks kehtestada riigi tasandil. Siiski tuleks säilitada hoiustajate õigus sellist summat nõuda. Lisaks, kui samal hoiustajal on ka teisi aktiivseid kontosid, peaksid hoiuste tagamise skeemid selle summa tagasimakstava summa arvutusse lisama.

(12)Hoiuste tagamise skeemidel on hoiustajatele tagasimaksmiseks mitmesuguseid meetodeid, alates sularaha väljamaksetest kuni elektrooniliste ülekanneteni. Selleks et kindlustada hoiuste tagamise skeemide tagasimakseprotsessi jälgitavus ja järgida finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise liidu raamistiku eesmärke, peaks siiski juhul, kui tagasimakse summa ületab 10 000 eurot, väljamakseviisiks hoiustajatele hüvitise maksmisel vaikimisi olema kreeditkorraldus.

(13)Finantseerimisasutused on hoiuste kaitsest välja jäetud. Samas hoiustavad teatavad finantseerimisasutused, sealhulgas e-raha asutused, makseasutused ja investeerimisühingud, oma klientidelt saadud raha pangakontodel, sageli ajutiselt, et täita kaitsekohustusi kooskõlas valdkondlike õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/110/EÜ, 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2366 39 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL 40 . Arvestades nende finantseerimisasutuste kasvavat rolli, peaksid hoiuste tagamise skeemid selliseid hoiuseid kaitsma, tingimusel et need kliendid on tuvastatud või tuvastatavad.

(14)Finantseerimisasutuste kliendid ei tea alati, millise krediidiasutuse on finantseerimisasutus nende vahendite hoiustamiseks valinud. Seetõttu ei tohiks hoiuste tagamise skeemid liita selliseid hoiuseid kokku hoiustega, mis võivad samadel klientidel olla samas krediidiasutuses, kuhu finantseerimisasutus on nende hoiused paigutanud. Krediidiasutused ei pruugi teada, millistel klientidel on õigus kliendikontol olevale summale, ka ei pruugi neil olla võimalik kontrollida ja salvestada nende klientide üksikandmeid. Olenevalt finantseerimisasutuse liigist ja ärimudelist võib ette tulla olukordi, kus kliendile otse hüvitamine võib ohustada kontoomanikku. Seetõttu peaks hoiuste tagamise skeemidel olema lubatud hüvitada summad kontoomaniku teises krediidiasutuses avatud kliendikontole iga kliendi kasuks, kui teatavad kriteeriumid on täidetud. Topeltmaksmise ohu vältimiseks sellistes olukordades tuleks klientide nõudeid seoses kontoomaniku nende nimel hoitavate summadega vähendada summa võrra, mille hoiuste tagamise skeem neile klientidele otse hüvitab. Seetõttu peaks EBA välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada tagasimaksmise eesmärgil klientide tuvastamisega seotud tehnilisi üksikasju, iga kliendi kasuks kontoomanikule või otse kliendile tagasimaksmise kriteeriume, ning eeskirja, millega välditakse mitut nõuet teha väljamakse samale saajale.

(15)Hoiustajatele hüvitise maksmisel võib hoiuste tagamise skeemidel tulla ette olukordi, mis tekitavad muret rahapesu pärast. Hoiuste tagamise skeem peaks seetõttu hoiustajale tehtava väljamakse kinni pidama, kui talle teatatakse, et rahapesu andmebüroo on kooskõlas kohaldatavate rahapesuvastaste õigusnormidega panga- või maksekonto peatanud.

(16)Direktiivi 2014/49/EL artiklis 9 on sätestatud, et kui hoiuste tagamise skeem teeb kriisilahendusmenetluse raames makseid, peaks hoiuste tagamise skeemil olema õigus esitada asjakohase krediidiasutuse vastu nõue tema tehtud maksetega võrdses summas ja selle nõude rahuldamisjärk peaks olema sama nagu tagatud hoiuste rahuldamisjärk. Selle sättega ei eristata hoiuste tagamise skeemi panust, kui kasutatakse avatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, ja hoiuste tagamise skeemi panust üleandmise strateegia rahastamisse (ettevõtte müük või sildasutuse vahend), millele järgneb allesjäänud üksuse likvideerimine. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks seoses hoiuste tagamise skeemi nõude olemasolu ja summaga eri stsenaariumides on vaja täpsustada, et kui hoiuste tagamise skeem toetab rahaliselt ettevõtte võõrandamise vahendi või sildasutuse vahendi või alternatiivsete meetmete kohaldamist, millega krediidiasutuse varad, õigused ja kohustused, sealhulgas hoiused, antakse üle saajale, peaks sellel hoiuste tagamise skeemil olema liikmesriigi õiguse alusel õigus esitada järgnevas likvideerimismenetluses nõue allesjäänud üksuse vastu. Tagamaks et krediidiasutuse aktsionärid ja võlausaldajad, kes on jäänud allesjäänud üksusesse, katavad tõhusalt selle krediidiasutuse kahjud ja parandavad maksejõuetuse korral hoiuste tagamise skeemile tagasimaksmise võimalust, peaks hoiuste tagamise skeemi nõue olema hoiustajate nõudega samal järjekohal. Kui kohaldatakse avatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit (st krediidiasutus jätkab tegevust), panustab hoiuste tagamise skeem summas, mille ulatuses oleks tagatud hoiused alla hinnatud või konverteeritud, et katta selles krediidiasutuses tekkinud kahju, kui tagatud hoiused oleks lisatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisse. Seetõttu ei tohiks hoiuste tagamise skeemi rahaline panus tuua kaasa nõuet kriisilahenduses oleva finantsinstitutsiooni vastu, sest see kaotaks hoiuste tagamise skeemi panuse eesmärgi.

(17)Et tagada hoiuste tagamise skeemide tavade ühtlustamine ja õiguskindlus hoiustajate jaoks oma hoiuste väljanõudmisel ning et vältida takistusi hoiuste tagamise skeemide tegevuses, on oluline kehtestada piisavalt pikk tähtaeg, mille jooksul hoiustajad saavad nõuda oma hoiuste tagasimaksmist juhtudel, kui hoiuste tagamise skeem ei ole väljamaksmise korral hoiustajatele tagasimakset teinud direktiivi 2014/49/EL artiklis 8 sätestatud tähtaegade jooksul.

(18)Direktiivi 2014/49/EL artikli 10 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et hiljemalt 3. juuliks 2024 saavutab hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht sihttaseme, milleks on 0,8 % hoiuste tagamise skeemi liikmete tagatud hoiuste mahust. Selleks et hinnata objektiivselt, kas hoiuste tagamise skeemid vastavad sellele nõudele, tuleks kehtestada selge võrdlusperiood tagatud hoiuste summa ja hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite kindlaksmääramiseks.

(19)Hoiuste tagamise skeemide vastupanuvõime tagamiseks peaksid nende rahalised vahendid pärinema stabiilsetest ja tagasivõtmatutest osamaksetest. Teatavad hoiuste tagamise skeemide rahastamisallikad, sealhulgas laenud ja eeldatavad sissenõutavad summad, on liiga juhuslikud, et neid hoiuste tagamise skeemide sihttaseme saavutamiseks tehtavate osamaksetena arvesse võtta. Hoiuste tagamise skeemide sihttaseme saavutamise tingimuste ühtlustamiseks ja tagamaks, et skeemide likviidsed käibevahendid tulevad finantssektori osamaksetest, tuleks sihttaseme saavutamiseks sobivaid rahalisi vahendeid eristada vahenditest, mida peetakse täiendavaks rahastamisallikaks. Hoiuste tagamise skeemi vahendite väljavoolu, sealhulgas ettenähtavaid laenude tagasimakseid, saab planeerida ja hoiuste tagamise skeemi liikmete korrapärastes osamaksetes arvesse võtta ning seetõttu ei tohiks see kaasa tuua likviidsete käibevahendite vähenemist alla sihttaseme. Seepärast tuleb täpsustada, et pärast sihttaseme esmakordset saavutamist peaks kuueaastase vahendite täiendamise perioodi käivitama üksnes hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahendite puudujääk, mille on põhjustanud hoiuste tagamise skeemi sekkumine (väljamaksed või ennetus-, kriisilahendus- või alternatiivsed meetmed). Järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks EBA välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse hoiuste tagamise skeemide sihttaseme arvutamise metoodikat.

(20)Hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid peaksid olema ootamatute väljamaksete või muude sekkumiste korral kohe kasutatavad. Võttes arvesse erinevaid tavasid liidus, on asjakohane kehtestada hoiuste tagamise skeemide vahendite investeerimise strateegia nõuded, et leevendada negatiivset mõju hoiuste tagamise skeemi suutlikkusele oma ülesandeid täita. Kui hoiuste tagamise skeemil ei ole investeerimisstrateegia kehtestamise pädevust, peaks investeerimisstrateegia kehtestamise eest vastutav liikmesriigi asutus või organ või üksus järgima kõnealuse investeerimisstrateegia kehtestamisel ka mitmekesistamise ja väikese riskiga varadesse investeerimise põhimõtteid. Selleks et säilitada hoiuste tagamise skeemi täielik sõltumatus ja paindlikkus oma rahalistele vahenditele juurdepääsul, kui hoiuste tagamise skeemi vahendeid hoiustatakse riigikassas, tuleks need vahendid eraldada ja paigutada eraldi kontole.

(21)Võimalust koguda hoiuste tagamise skeemi likviidseid käibevahendeid kohustuslike osamaksete kaudu, mida skeemi liikmed teevad olemasolevatesse kohustuslike osamaksetega skeemidesse, mille liikmesriik on süsteemse riskiga seotud kulude katmiseks paika pannud, ei ole kunagi kasutatud ja seetõttu tuleks see kõrvale jätta.

(22)Hoiustajate kaitset on vaja tõhustada, vältides samal ajal hoiuste tagamise skeemi varade kiirmüügi vajadust ja piirates erakorraliste osamaksete kogumisest pangandussektorile tulenevat võimalikku negatiivset mõju, mis soodustab tsüklilisust. Seetõttu peaks hoiuste tagamise skeemidel olema lubatud kasutada alternatiivset rahastamise korda, mis võimaldab neil igal ajal saada lühiajalist rahastamist muudest allikatest kui osamaksed, sealhulgas enne likviidsete käibevahendite ja erakorraliste osamaksetega kogutud vahendite kasutamist. Kuna hoiuste tagamise skeemide rahastamise kulusid ja vastutust selle eest peaksid eelkõige kandma krediidiasutused, tuleks alternatiivset, riiklikest vahenditest rahastamise korda kasutada ainult viimase abinõuna.

(23)Et tagada hoiuste tagamise skeemi rahaliste vahendite piisavalt hajutatud investeerimine ja lähenemist soodustavad tavad, peaks EBA andma hoiuste tagamise skeemidele välja sellekohaseid juhiseid sisaldavad suunised.

(24)Kuigi hoiuste tagamise skeemide peamine roll on tagasimaksmine tagatud hoiuste omanikele, võivad muud sekkumised kui väljamaksed osutuda hoiuste tagamise skeemide jaoks kulutõhusamaks ja tagada üleandmisstrateegiate hõlbustamisega katkematu juurdepääsu hoiustele. Hoiuste tagamise skeemidelt võidakse nõuda rahalist panustamist krediidiasutuste kriisilahendusse. Mõnes liikmesriigis võivad hoiuste tagamise skeemid lisaks rahastada ennetusmeetmeid krediidiasutuste pikaajalise elujõulisuse taastamiseks või alternatiivseid meetmeid maksejõuetuse korral. Kuigi sellised ennetus- ja alternatiivsed meetmed võivad hoiuste kaitset märkimisväärselt parandada, on nende meetmete puhul vaja piisavaid kaitsemeetmeid, sealhulgas ühtlustatud vähima kulu testi vormis, et tagada võrdsed võimalused ning selliste meetmete tulemuslikkus ja kulutasuvus. Selliseid kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult nende sekkumiste suhtes, mida rahastatakse käesoleva direktiiviga reguleeritud hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahenditega.

(25)Piisavalt varajase sekkumisega krediidiasutuse maksejõuetust ennetavad meetmed võivad täita tõhusat rolli hoiustajate usalduse ja finantsstabiilsuse säilitamiseks kasutatavate kriisiohjevahendite järjepidevas kogumis. Neid meetmeid võidakse võtta eri vormis: kapitalitoetusmeetmed omavahendite (sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite) või muude kapitaliinstrumentide, tagatiste või laenude kaudu. Hoiuste tagamise skeemid on neid meetmeid kasutanud erinevalt. Kriisiohjevahendite ja ennetusmeetmete järjepidevuse tagamiseks viisil, mis on kooskõlas kriisilahendusraamistiku ja riigiabi eeskirjadega, on vaja täpsustada nende rakendamise ajakava ja tingimusi. Ennetusmeetmed ei ole tekkinud kahjude katmiseks asjakohased, kui krediidiasutus on juba maksejõuetuks muutumas või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ning neid tuleks kasutada varakult, et vältida panga finantsolukorra halvenemist. Seetõttu peaksid määratud asutused kontrollima, kas hoiuste tagamise skeemi sekkumise tingimused on täidetud. Kõigele lisaks ei tohiks need hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahendite kasutamise tingimused piirata pädeva asutuse hinnangut selle kohta, kas krediidiasutuse kaitseskeem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud kriteeriumidele 41 .

(26)Et ennetusmeetmed täidaksid oma eesmärki, peaks krediidiasutusel olema kohustus koostada teade, milles kirjeldatakse meetmeid, mida nad kohustuvad võtma. Et tagada hoiuste tagamise skeemile võimalus piisavalt varakult sekkuda, ei tohiks sellise teate koostamine olla krediidiasutusele liiga koormav ega aeganõudev. Seetõttu peaks ennetusmeetmetega kaasnev teade olema piisavalt lühike selgitav dokument. Teade peaks sisaldama kõiki elemente, mille eesmärk on vältida rahaliste vahendite väljavoolu ning tugevdada krediidiasutuse kapitali- ja likviidsuspositsiooni, võimaldades krediidiasutusel täita ettevaatavalt kõiki asjakohaseid usaldatavusnõudeid ja muid regulatiivseid nõudeid. Seetõttu peaks kõnealune teade sisaldama kapitali suurendamise meetmeid, sealhulgas õiguste andmise, allutatud võlainstrumentide vabatahtliku konverteerimise, kohustuste haldamise toimingute, kapitali tootvate varade müügi, portfellide väärtpaberistamise ja tulude säilitamise reegleid, sealhulgas dividendikeelud ja ettevõtetes osaluste omandamise keelud. Samal põhjusel peaksid krediidiasutused teates kavandatud meetmete rakendamisel tugevdama oma likviidsuspositsioone ning hoiduma agressiivsest äritegevusest ning oma aktsiate tagasiostmisest või hübriidkapitaliinstrumentide tagasivõtmisest. Teade peaks sisaldama ka kõigi saadud toetusmeetmete lõpetamise strateegiat. Teates kavandatud meetmete asjakohasuse ja usaldusväärsuse üle on kõige õigem konsulteerida pädevate asutustega. Tagamaks, et hoiuste tagamise skeemi määratud asutused, kellelt krediidiasutus ennetusmeetme rahastamist taotleb, saavad hinnata, kas kõik ennetusmeetmete võtmise tingimused on täidetud, peaksid pädevad asutused tegema koostööd määratud asutustega. Et tagada ennetusmeetmete kohaldamise järjekindel lähenemisviis kogu liidus, peaks EBA andma välja suunised, et aidata krediidiasutustel sellist teadet koostada.

(27)Selleks et hoiuste tagamise skeemidelt ennetusmeetmetena toetust saavad krediidiasutused oma kohustusi kindlasti täidaksid, peaksid pädevad asutused nõudma oma kohustused täitmata jätnud krediidiasutustelt parandusmeetmete kava. Kui pädev asutus on arvamusel, et parandusmeetmete kavas ette nähtud meetmetega ei ole võimalik tagada krediidiasutuse pikaajalist elujõulisust, ei tohiks hoiuste tagamise skeem krediidiasutusele täiendavat ennetavat toetust pakkuda. Et tagada ennetusmeetmete kohaldamise järjekindel lähenemisviis kogu liidus, peaks EBA andma välja suunised, et aidata krediidiasutustel parandusmeetmete kava koostada.

(28)Et vältida kahjulikku mõju konkurentsile ja siseturule, tuleb sätestada, et maksejõuetuse puhul võetavate alternatiivsete meetmete korral peavad asjaomased organid, kes esindavad krediidiasutust riigisiseses maksejõuetusmenetluses (likvideerija, pankrotivara haldur, haldur või muu), kehtestama korra krediidiasutuse äritegevuse või selle osa turustamiseks avatud, läbipaistvas ja mittediskrimineerivas protsessis, püüdes samal ajal müügihinda võimalikult palju suurendada. Krediidiasutus või krediidiasutuse nimel tegutsev vahendaja peaks kohaldama norme, mis on asjakohased, et turustada üleantavaid varasid, õigusi ja kohustusi võimalikele ostjatele. Igal juhul tuleks riiklike vahendite kasutamise suhtes kohaldada asjakohasel juhul aluslepingu kohaseid riigiabi eeskirju.

(29)Kuna hoiuste tagamise skeemide põhieesmärk on kaitsta tagatud hoiuseid, peaks hoiuste tagamise skeemidel olema lubatud rahastada muid sekkumisi peale väljamaksete ainult juhul, kui sellised sekkumised on väljamaksetest odavamad. Selle reegli („vähima kulu test“) kohaldamise kogemus on toonud ilmsiks arvukalt puudusi, sest kehtivas raamistikus ei kirjeldata üksikasjalikult, kuidas nende sekkumiste kulu ja väljamakse kulu kindlaks määrata. Vähima kulu testi järjekindla kohaldamise tagamiseks kogu liidus tuleb nende kulude arvutamist täpsustada. Samal ajal tuleb vältida ülemäära rangeid tingimusi, mis takistaksid hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamist muudeks sekkumisteks kui väljamaksed. Vähima kulu hindamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid kõigepealt kontrollima, et valitud meetme rahastamise kulud oleksid väiksemad kui tagatud hoiuste hüvitamise kulud. Vähima kulu hindamise metoodikas tuleks võtta arvesse raha ajaväärtust.

(30)Likvideerimine võib olla pikk protsess, mille tõhusus sõltub riigi kohtusüsteemi tõhususest, maksejõuetusmenetlusest, panga enda omadustest ja maksejõuetuse asjaoludest. Hoiuste tagamise skeemi alternatiivsete meetmete raames võetavate sekkumismeetmete puhul peaks vähima kulu test põhinema krediidiasutuse varade ja kohustuste hindamisel, mis on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 1, ning hinnangul, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 36 lõikes 8. Likvideerimisega seotud sissenõudesummade täpne hindamine võib aga ennetusmeetmete vähima kulu testi kontekstis keeruliseks osutuda, sest ennetusmeetmeid peaks võetama ammu enne mis tahes eeldatavat likvideerimist. Seetõttu tuleks ennetusmeetmete vähima kulu testi alternatiivset stsenaariumi vastavalt kohandada ja igal juhul peaksid eeldatavad sissenõudesummad piirduma mõistliku summaga, mis põhineb varasemate väljamaksesündmuste sissenõude summadel.

(31)Määratud asutused peaksid hindama hoiuste tagamise skeemi meetme kulu, sealhulgas pärast laenu tagasimaksmist, kapitalisüsti või tagatise kasutamist, millest on maha arvatud oodatav tulu, tegevuskulud ja võimalik kahju, võrreldes vastupidise stsenaariumiga, mis põhineb hüpoteetilisel lõplikul kahjul maksejõuetusmenetluse lõpus, mille puhul tuleks arvesse võtta hoiuste tagamise skeemist panga likvideerimismenetluse osana tehtud tagasimakseid. Et anda hoiustajatele tagasimaksete tegelikest kuludest täpne ja terviklikum pilt, peaks tagatud hoiuste hüvitamisest tekkinud kahju hinnang hõlmama hoiustajatele kaudselt hüvitamisega seotud kulusid. Sellised kulud peaksid hõlmama hoiuste tagamise skeemi täiendamise kulusid ja kulusid, mida hoiuste tagamise skeem võib kanda alternatiivse rahastamise kasutamise tõttu. Vähima kulu testi järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks EBA välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu hoiuste tagamise skeemi mitmesuguste sekkumiste kulude arvutamise metoodika kohta. Selleks et vähima kulu hindamise metoodika oleks ennetusmeetmete puhul kindlasti kooskõlas hoiuste tagamise skeemi seaduses sätestatud või lepinguliste ülesannetega, peaks EBA kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtma väljamaksestsenaariumi arvutusmetoodikas arvesse ennetusmeetmete asjakohasust.

(32)Hoiustajate ühtlustatud kaitse tõhustamiseks ja vastavate kohustuste täpsustamiseks liidus peaks päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem tagama väljamaksed hoiustajatele, kes asuvad liikmesriikides, kus hoiuste tagamise skeemi liikmeks olevad krediidiasutused võtavad vastu hoiuseid ja muid tagasimakstavaid vahendeid, pakkudes piiriüleseid hoiustamisteenuseid, asumata ise vastuvõtvas liikmesriigis. Väljamaksetoimingute ja hoiustajatele teabe edastamise hõlbustamiseks peaks vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemil olema lubatud tegutseda teenuste osutamise vabadust kasutavate krediidiasutuste hoiustajate kontaktpunktina.

(33)Hoiuste tagamise skeemide koostöö kogu liidus on ülioluline, et tagada hoiustajatele kiire ja kulutõhus tagasimaksmine, kui krediidiasutused osutavad pangateenuseid teistes liikmesriikides asuvate filiaalide kaudu. Võttes arvesse tehnoloogilist edasiminekut, mis soodustab piiriüleste ülekannete ja kaugtuvastuse kasutamist, peaks päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemil olema lubatud teha tagasimakseid otse teises liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele, tingimusel et halduskoormus ja -kulud on väiksemad kui siis, kui tagasimakse teeks vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeem. Selline paindlikkus peaks täiendama praegust koostöömehhanismi, mis nõuab, et vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeem maksaks filiaalide hoiustajatele tagasi päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemi nimel. Hoiustajate usalduse hoidmiseks nii vastuvõtvas kui ka päritoluliikmesriigis peaks EBA andma välja suunised, et abistada hoiuste tagamise skeeme sellises koostöös, muu hulgas esitades soovitusliku loetelu tingimustest, mille alusel päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem võiks otsustada hüvitamise vastuvõtvas liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele.

(34)Krediidiasutused võivad hakata teise hoiuste tagamise skeemi liikmeks, sest nad viivad oma peakorteri teise liikmesriiki või muudavad oma tütarettevõtja filiaaliks või vastupidi. Direktiivi 2014/49/EL artikli 14 lõikes 3 on sätestatud nõue, et selle krediidiasutuse tegevuse üleviimisele eelnenud 12 kuu jooksul tehtud osamaksed kantakse üle teise skeemi proportsionaalselt üleantud tagatud hoiuste summaga. Tagamaks, et osamaksete ülekandmine vastuvõtvasse hoiuste tagamise skeemi ei sõltuks lahknevatest riigisisestest normidest, mis käsitlevad arvete esitamist või osamaksete tegelikku tasumise kuupäeva, peaks päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem arvutama ülekantava summa pigem veel tasumata osamaksete kui tehtud osamaksete alusel.

(35)Kogu liidus on vaja tagada hoiustajate võrdne kaitse, mida ei saa täielikult tagada hoiustajate kaitse samaväärsuse hindamise korraga kolmandates riikides. Sel põhjusel peaksid sellise liidu krediidiasutuse filiaalid, mille peakorter on kolmandas riigis, ühinema hoiuste tagamise skeemiga selles liikmesriigis, kus nad hoiuseid kaasavad. See nõue tagaks ka kooskõla direktiividega 2013/36/EL ja 2014/59/EL, mille eesmärk on kehtestada liidus pangateenuseid osutavate kolmandate riikide gruppide tugevam usaldatavus- ja kriisilahendusraamistik. Seevastu tuleks vältida seda, et hoiuste tagamise skeemidele tekivad kolmandate riikide majandus- ja finantsriskid. Seetõttu ei tohiks kaitsta liidu krediidiasutuste kolmandates riikides asutatud filiaalides olevaid hoiuseid.

(36)Standardikohane ja korrapärane teabe avalikustamine suurendab hoiustajate teadlikkust hoiuste kaitsest. Avalikustamisnõuete tehnoloogia arenguga kooskõlla viimiseks tuleks nendes nõuetes võtta arvesse uusi digitaalseid sidekanaleid, mille kaudu krediidiasutused suhtlevad hoiustajatega. Hoiustajad peaksid saama selget ja ühetaolist teavet, mis selgitab nende hoiuste kaitset, piirates samal ajal krediidiasutuste või hoiuste tagamise skeemide sellega seotud halduskoormust. EBA-le tuleks anda ülesanne töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada ühelt poolt hoiustajatele igal aastal edastatava hoiustajate teabelehe sisu ja vormi ning teiselt poolt näidisteavet, mida hoiuste tagamise skeemid või krediidiasutused peavad hoiustajatele edastama konkreetsetes olukordades, sealhulgas krediidiasutuste ühinemisel, hoiuste peatamise otsuse tegemisel või klientide nimel hoiustatud vahendite tagasimaksmisel.

(37)Krediidiasutuse ühinemine või tütarettevõtja muutmine filiaaliks või vastupidi võib mõjutada hoiustajate kaitse põhielemente. Et vältida kahjulikku mõju hoiustajatele, kellel on hoiuseid mõlemas ühinevas pangas ja kelle hoiuste tagatisnõue väheneks hoiuste tagamise skeemi liikmesuse muutumise tõttu, tuleks kõiki hoiustajaid sellistest muudatustest teavitada ja neil peaks olema õigus oma raha ilma leppetrahvita välja võtta summas, mis on võrdne hoiuste tagatiskatte kaotatud summaga.

(38)Finantsstabiilsuse säilitamiseks, ülekanduva mõju vältimiseks ja et anda hoiustajatele võimalus kasutada vajaduse korral oma õigust nõuda hoiuseid välja, peaksid asjaomased asutused, hoiuste tagamise skeemid ja krediidiasutused teavitama hoiustajaid hoiuste peatamisest.

(39)Selleks et suurendada läbipaistvust hoiustajate jaoks ning edendada hoiuste tagamise skeemide finantskindlust ja nendevahelist usaldust nende ülesannete täitmisel, tuleks täiustada kehtivaid aruandlusnõudeid. Tuginedes praegu kehtivatele nõuetele, mis võimaldavad hoiuste tagamise skeemidel nõuda oma liikmetelt kogu vajalikku teavet väljamaksete tegemiseks, peaksid hoiuste tagamise skeemidel olema võimalik nõuda teavet, mis on vajalik väljamaksete tegemiseks piiriülese koostöö raames. Hoiuste tagamise skeemi taotluse korral peaks skeemi liikmetel olema kohustus anda üldist teavet mis tahes olulise piiriülese äritegevuse kohta teistes liikmesriikides. Samuti peaksid liikmesriigid selleks, et anda EBA-le piisavalt teavet hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite arengu ja nende kasutamise kohta, tagama, et hoiuste tagamise skeemid teataksid igal aastal EBA-le tagatud hoiuste summa ja likviidsete käibevahendite summa ning teavitaksid EBA asjaoludest, mis viisid hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamiseni kas väljamakseteks või muudeks meetmeteks. Lõpuks selleks, et kajastada hoiuste tagamise skeemide tugevdatud rolli pankade kriisilahenduses, mille eesmärk on hõlbustada hoiuste tagamise skeemide vahendite kasutamist kriisilahenduses, peaks hoiuste tagamise skeemidel olema õigus saada krediidiasutuste kriisilahenduskavade kokkuvõte, et suurendada üldist valmisolekut rahalised vahendid kättesaadavaks teha.

(40)Finantsteenuste valdkonna tehnilised standardid peaksid hõlbustama sidusat ühtlustamist ning hoiustajate kaitset liidus. Kuna EBA-l on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks välja töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades komisjonile vastuvõtmiseks regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(41)Komisjon peaks selles direktiivis ette nähtud juhtudel võtma delegeeritud õigusaktidega vastu EBA väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 42 artiklitega 10–14, et täpsustada järgmisi elemente: a) tehnilised üksikasjad, mis on seotud finantseerimisasutuste klientide tuvastamisega klientide nimel hoiustatud vahendite väljamaksmiseks, kriteeriumid kontoomanikule iga kliendi kasuks või otse kliendile tagasimaksmiseks ning reeglid, et vältida korduvaid samale saajale väljamakse nõudeid; b) vähima kulu testi metoodika ja c) sihttaseme saavutamiseks sobivate likviidsete käibevahendite arvutamise metoodika.

(42)Komisjon peaks käesolevas direktiivis ette nähtud juhtudel võtma rakendusaktidega vastu EBA välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ja määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, et täpsustada järgmisi elemente: a) hoiustajate teabelehe sisu ja vorm, näidis teabe kohta, mida hoiuste tagamise skeemid või krediidiasutused peaksid hoiustajatele edastama; b) menetlused, mida krediidiasutused peavad järgima teabe esitamisel oma hoiuste tagamise skeemile ning hoiuste tagamise skeemid ja määratud asutused EBA-le, ning selle teabe esitamise näidisvormid.

(43)Direktiivi 2014/49/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(44)Selleks et võimaldada nende krediidiasutuste filiaalidel, mille peakorter asub väljaspool liitu ja mis ei ole liidus asutatud hoiuste tagamise skeemi liikmed, liituda liidu hoiuste tagamise skeemiga, tuleks anda neile filiaalidele piisavalt aega selle nõude täitmiseks vajalike meetmete võtmiseks.

(45)Direktiiv 2014/49/EL võimaldab liikmesriikidel tunnustada krediidiasutuste kaitseskeeme hoiuste tagamise skeemina, kui need täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud kriteeriume ja järgivad direktiivi 2014/49/EL. Võttes arvesse kõnealuste krediidiasutuste kaitseskeemide spetsiifilist ärimudelit, eelkõige nende mandaadi keskmes olevate ennetusmeetmete olulisust, on asjakohane näha liikmesriikidele ette võimalus lubada krediidiasutuste kaitseskeemidel kohaneda uute kaitseabinõudega, mis on seotud ennetusmeetmete kohaldamisega kuueaastase perioodi jooksul. Selles potentsiaalselt pikemas nõuete täitmise perioodis võetakse arvesse Euroopa Keskpanga, riikliku pädeva asutuse ja asjaomaste krediidiasutuste kaitseskeemide vahel kokku lepitud ajakava, mille jooksul tuleb luua krediidiasutuste kaitseskeemide jaoks eraldi fond, millel on muu eesmärk kui hoiuste kindlustamine.

(46)Selleks et võimaldada hoiuste tagamise skeemidel ja määratud asutustel luua vajalik tegevussuutlikkus uute ennetusmeetmete kasutamise reeglite kohaldamiseks, on asjakohane ette näha nende uute eeskirjade kohaldamise edasilükkamine.

(47)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt hoiustajate ühtse kaitse tagamist liidus, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada riskide tõttu, mida erinevad siseriiklikud lähenemisviisid võivad ühtse turu terviklikkusele kaasa tuua, vaid on pigem paremini saavutatavad nende normide muutmisega, mis on liidu tasandil juba kehtestatud, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/49/EL muudatused

Direktiivi 2014/49/EL muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad ja menetlused, mis käsitlevad hoiuste tagamise skeemide loomist ja toimimist, hoiuste katmist ja tagasimaksmist ning hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamist meetmete jaoks, mille eesmärk on tagada hoiustajate juurdepääs nende hoiustele.“;

(b)lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) krediidiasutused ja krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool liitu ja mis on liitunud käesoleva lõike punktides a, b või c osutatud skeemidega.“;

(2)artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkti 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3) „hoius“ – kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud rahalistest vahenditest või krediidiasutuse tavalise tegevuse käigus tehtavatest tavalistest pangatehingutest tulenevatest ajutistest olukordadest ja mille krediidiasutus peab kohaldatavate seaduses sätestatud ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, sealhulgas tähtajalised hoiused ja säästuhoiused, välja arvatud kreeditsaldo, mille“;

(b)punkti 13 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„13) „maksekohustus“ – krediidiasutuse tühistamatu, täielikult tagatud kohustus maksta hoiuste tagamise skeemile rahasumma, kui see hoiuste tagamise skeem seda nõuab ja tingimusel et“;

(c)lisatakse järgmised punktid 19–23:

„19) „kriisilahendusasutus“– direktiivi 2014/59/EÜ artikli 2 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

20) „klientide nimel hoiustatud vahendid“ – rahalised vahendid, mida kontoomanikud, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutused, hoiustavad oma tegevuse käigus krediidiasutuse kontol oma klientide arvel;

21) „liidu riigiabi raamistik“ – ELi toimimise lepingu artiklitega 107, 108 ja 109 kehtestatud ning ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 4 või artikli 109 alusel vastu võetud määrustega ja kõigi muude liidu aktidega, sealhulgas suuniste, teatiste ja teadetega loodud raamistik;

22) „rahapesu“ – rahapesu tõkestamist käsitleva määruse [palun sisestada viide – rahapesu tõkestamist käsitleva määruse ettepanek – COM/2021/420 final]* artikli 2 punktis 1 määratletud rahapesu;

23) „terrorismi rahastamine“ – rahapesu tõkestamist käsitleva [palun sisestada viide – rahapesu tõkestamist käsitleva määruse ettepanek – COM/2021/420 final]** artikli 2 punktis 2 määratletud terrorismi rahastamine.“;

(d)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Aktsiaid või osakuid Iirimaa elamuhoiupankades, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud kapitali iseloomuga ühistud, käsitatakse hoiustena.“;

____________________________________________

*    [Palun sisestada rahapesuvastast võitlust käsitleva määruse ettepaneku täielik viide – COM(2021) 420 final.]

**    [Palun sisestada rahapesuvastast võitlust käsitleva määruse ettepaneku täielik viide – COM(2021) 420 final.]

(3)artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei täida oma kohustusi hoiuste tagamise skeemi liikmena, teavitab see hoiuste tagamise skeem sellest viivitamata asjaomase krediidiasutuse pädevat asutust. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus kasutab kõnealuse hoiuste tagamise skeemiga koostööd tehes direktiivis 2013/36/EL sätestatud järelevalvevolitusi ja võtab viivitamata kõik meetmed tagamaks, et asjaomane krediidiasutus täidab oma kohustusi, sealhulgas määrab vajaduse korral halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega, mis on vastu võetud lisaks direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki IV jao sätete rakendamisele.“;

(b)lisatakse järgmine lõige 4a:

„4a. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei tasu artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 4 osutatud osamakseid hoiuste tagamise skeemi kindlaks määratud tähtaja jooksul, võtab see hoiuste tagamise skeem hilinemise aja eest võlgu olevalt summalt kohustuslikku intressi“;

(c)lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeem teavitab määratud asutust, kui lõigetes 4 ja 4a osutatud meetmetega ei suudeta krediidiasutuse nõuetele vastavust taastada. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutus hindab, kas krediidiasutus või investeerimisühing täidab endiselt hoiuste tagamise skeemi liikmesuse tingimusi, ja teavitab pädevat asutust hindamise tulemustest.

6. Liikmesriigid tagavad, et kui pädev asutus otsustab tegevusloa direktiivi 2013/36/EL artikli 18 kohaselt tühistada, lakkab krediidiasutus olemast hoiuste tagamise skeemi liige. Liikmesriigid tagavad, et hoiused, mida hoiti kuupäeval, mil krediidiasutus lakkas olemast hoiuste tagamise skeemi liige, jäävad kõnealuse hoiuste tagamise skeemiga tagatuks.“;

(d)lõige 8 jäetakse välja;

(e)lisatakse järgmine lõige 13:

„13. Hiljemalt … [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub 36 kuud pärast jõustumist] töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja suunised lõikes 10 osutatud stressitestide ulatuse, sisu ja menetluste kohta.“;

(4)artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1. Hoiuste tagamise skeemidest ei hüvitata järgmist:“

ii)punkt c asendatakse järgmisega:

„c) hoiused, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu ja terrorismi rahastamise eest;“;

iii)punkt e jäetakse välja;

iv)punkt f asendatakse järgmisega:

„f) hoiuste peatamise korral sellise hoiustaja hoiused, keda ei ole kunagi tuvastatud määruse (EL) …. [palun sisestada rahapesuvastast võitlust käsitleva määruse ettepaneku lühiviide – COM(2021) 420 final] artikli 16 kohaselt, välja arvatud juhul, kui omanik taotleb väljamakset ja tõendab, et tuvastamata jätmist ei põhjustanud tema tegevus;“;

v)punkt j jäetakse välja;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina lõike 1 punktist i võivad liikmesriigid otsustada, et artikli 6 lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatuse piires hõlmatakse ka isiklikus pensioniskeemis ning väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate tööandjapensioniskeemis olevad hoiused.“;

(5)artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Lisaks lõikele 1 tagavad liikmesriigid, et järgmised hoiused on tagatud vähemalt 500 000 euro ulatuses kuus kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda:“;

ii)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) isiklikuks tarbeks elamukinnisvaraga tehtud kinnisvaratehingutest tulenevad hoiused ja sellisteks tehinguteks mõeldud hoiused, tingimusel et need tehingud teeb füüsiline isik lühikese aja jooksul ja see füüsiline isik esitab sellist tehingut tõendavad dokumendid;“;

(b)lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 sätestatud tagamise ulatus täiendab lõikes 1 sätestatud tagamise ulatust.“;

(6)artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 5 jäetakse välja;

(b)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemi kaudu hüvitatakse hoiustelt kogunenud intressid, mida ei ole veel krediteeritud või debiteeritud kuupäevaks, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse. Artikli 6 lõikes 1 sätestatud tagamise ulatust või artikli 6 lõikes 2 osutatud asjaoludel kõnealuses lõikes sätestatud tagamise ulatust ei ületata.“;

(7)lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Hoiuse kõlblikkuse ja õiguse tõendamise kohustus

Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud juhtudel tõendab hoiustaja või vajaduse korral konto omanik, et asjaomased hoiused vastavad artikli 6 lõike 2 tingimustele, või õigust hoiustele artikli 7 lõikes 3 osutatud asjaoludel.“;

(8)artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina lõikest 1 lubavad liikmesriigid hoiuste tagamise skeemidel kohaldada artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 3 ja artiklis 8b osutatud hoiuste suhtes pikemat tagasimaksetähtaega, mis ei tohi ületada 20 tööpäeva alates kuupäevast, mil need hoiuste tagamise skeemid said hoiustajalt nõutud täielikud dokumendid nõuete läbivaatamiseks ja selle kontrollimiseks, kas tagasimaksmise tingimused on täidetud.“;

(b)lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)punkt c asendatakse järgmisega:

„c) erandina lõikest 9 ei ole viimase 24 kuu jooksul tehtud hoiusega seotud tehinguid (konto ei ole aktiivne), välja arvatud juhul, kui hoiustajal on hoiuseid ka teisel kontol, mis on aktiivne“;

ii)punkt d jäetakse välja;

(c)lõige 8 jäetakse välja;

(d)lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Liikmesriigid tagavad, et kui viimase 24 kuu jooksul ei ole hoiusega seotud tehinguid tehtud, võivad hoiuste tagamise skeemid kehtestada sellisest tagasimaksest hoiuste tagamise skeemidele tulenevate halduskulude künnise. Hoiuste tagamise skeemid ei ole kohustatud võtma aktiivseid meetmeid, et maksta tagasi hoiustajatele, kes jäävad sellest künnisest allapoole. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid maksavad hoiustajatele raha tagasi, kui asjaomased hoiustajad seda nõuavad.“;

(9)lisatakse järgmised artiklid 8a, 8b ja 8c:

„Artikkel 8a

Üle 10 000 euro suuruste hoiuste tagasimaksmine

Liikmesriigid tagavad, et kui tagasimakstavad summad ületavad 10 000 eurot, maksavad hoiuste tagamise skeemid hoiustajatele hüvitised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL* artikli 2 punktis 20 määratletud kreeditkorralduste kaudu.

„Artikkel 8b

Klientide nimel hoiustatud vahendite tagamine

1. Liikmesriigid kindlustavad, et klientide nimel hoiustatud vahendid on kaetud hoiuste tagamise skeemidega, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a)sellised hoiused on paigutatud nende klientide nimel ja arvel, kellel on õigus kaitsele artikli 5 lõike 1 kohaselt;

(b)sellised hoiused on avatud kliendi rahaliste vahendite eraldamiseks kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud üksuste tegevust reguleerivates liidu õigusaktides sätestatud kaitsenõuetega;

(c)punktis a osutatud kliendid on tuvastatud või tuvastatavad enne kuupäeva, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõikes 1 osutatud tagamise ulatust kohaldatakse kõigi klientide suhtes, kes vastavad selle artikli lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Erandina artikli 7 lõikest 1 ei võta hoiuste tagamise skeem üksikkliendile tagasimakstava summa kindlaksmääramisel arvesse selle kliendi samasse krediidiasutusse paigutatud hoiuste kogusummat.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid maksavad tagatud hoiused tagasi kas kontoomanikule iga kliendi kasuks või otse kliendile.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks

(a)artikli 8 kohaselt tagasimakse tegemiseks klientide tuvastamise tehnilised üksikasjad;

(b)kriteeriumid ja asjaolud, mille korral tuleb tagasimakse teha kontoomanikule iga kliendi kasuks või otse kliendile;

(c)reeglid, et vältida mitut sama saaja väljamaksenõuet.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse järgmist:

(a)artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud eri liiki finantseerimisasutuste ärimudeli erijooned;

(b)artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud finantseerimisasutuste tegevust reguleeriva kohaldatava liidu õiguse erinõuded klientide rahaliste vahendite käsitlemise kohta.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 8c

Tagasimaksete peatamine, kui tekib mure rahapesu või terrorismi rahastamise pärast

1. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutus teatab hoiuste tagamise skeemile 24 tunni jooksul alates hetkest, mil määratud asutus sai [palun sisestada viide – ettepanek võtta vastu rahapesuvastane direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 – COM(2021) 423 final] artikli 48 lõikes 4 osutatud teabe kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete tulemuste kohta, millele on osutatud määruse (EL) … [palun sisestada rahapesuvastast võitlust käsitleva määruse ettepaneku lühiviide – COM(2021) 420 final] artikli 15 lõikes 4. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutuse ja hoiuste tagamise skeemi vahel vahetatav teave piirdub teabega, mis on vältimatult vajalik hoiuste tagamise skeemile käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, ning et selline teabevahetus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 96/9/EÜ sätestatud nõuete kohaselt**.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiustajale või muule isikule, kellel on õigus tema kontol olevatele summadele, esitatakse süüdistus kuriteos, mis tuleneb rahapesust või terrorismi rahastamisest või on sellega seotud, peatavad hoiuste tagamise skeemid artikli 8 lõikes 1 osutatud tagasimaksmise kuni kohtuotsuseni.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid peatavad artikli 8 lõikes 1 osutatud tagasimaksmise samaks ajaks, mis on sätestatud [palun sisestage lühiviide – ettepanek võtta vastu rahapesuvastane direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 – COM(2021) 423 final] artiklis 20, kui nad on saanud direktiivi (EL) [palun sisestada viide – ettepanek võtta vastu rahapesuvastane direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 – COM(2021) 423 final] artiklis 32 osutatud rahapesu andmebüroolt teate selle kohta, et see rahapesu andmebüroo on otsustanud tehingu peatada või jätta sellise tehingu jätkamiseks nõusolek andmata või peatada panga või maksekonto tegevus vastavalt direktiivi [palun sisestada viide – ettepanek võtta vastu rahapesuvastane direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 – COM(2021) 423 final] artikli 20 lõikele 1 või 2.

*    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

**    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).“;

(10)artikli 9 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad olla riigisisese õiguse alusel, lähevad likvideerimise või restruktureerimise menetluse korral hoiustajate nõudeõigused hoiuste tagamise skeemidest hoiustajatele tehtud maksete summa ulatuses üle hoiuste tagamise skeemidele, kes teevad tagasimakseid liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt tagatise alusel. Hoiuste tagamise skeemidel, kes teevad osamakse direktiivi 2014/59/EL artikli 37 lõike 3 punktis a või b osutatud kriisilahenduse vahendite kontekstis või käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 5 kohaselt võetud meetmete kontekstis, on õigus esitada nõue järelejäänud krediidiasutuse vastu mis tahes kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud direktiivi 2014/59/EL artikli 109 kohasesse kriisilahendusse tehtud osamaksete või käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 5 alusel tehtud ülekande tõttu seoses kahjudega, mida hoiustajad ilma selleta oleksid kandnud. Sellise nõude rahuldamisjärk on sama nagu hoiuste rahuldamisjärk tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva riigisisese õiguse kohaselt.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiustajad, kellele hoiuste tagamise skeem ei ole tagasimakset teinud või kelle nõudeid ei ole tunnustanud artikli 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul, võivad esitada oma hoiuste tagasimaksmise nõude viie aasta jooksul.“;

(11)artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)esimese lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:

„Esimeses lõigus osutatud sihttaseme arvutamisel on võrdlusperiood ajavahemik alates sihttaseme saavutamise kuupäevale eelnevast 31. detsembrist kuni selle kuupäevani.

Kui määratakse kindlaks, kas hoiuste tagamise skeem on selle sihttaseme saavutanud, võtavad liikmesriigid arvesse ainult likviidseid käibevahendeid, mille liikmed on hoiuste tagamise skeemi otse sisse maksnud või mis on liikmetelt tagasi saadud, ilma haldustasude ja -kuludeta. Need likviidsed käibevahendid hõlmavad investeerimistulu, mis on saadud liikmete hoiuste tagamise skeemi sissemakstud vahenditest, kuid ei hõlma tagasimakseid, mida kõlblikud hoiustajad väljamaksemenetluste käigus ei nõudnud, ega hoiuste tagamise skeemide vahelisi laene.“;

ii)kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui esimeses lõigus osutatud sihttase on esmakordselt saavutatud ja likviidsed käibevahendid on pärast hoiuste tagamise skeemi vahendite väljamaksmist vastavalt artikli 8 lõikele 1 ning artikli 11 lõigetele 2 ja 3 ja 5 kahanenud vähem kui kahe kolmandikuni sihttasemest, määravad hoiuste tagamise skeemid korrapärase osamakse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kuue aasta jooksul.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Likviidsed käibevahendid, mida hoiuste tagamise skeem võtab arvesse lõikes 2 osutatud sihttaseme saavutamiseks, võivad hõlmata maksekohustusi. Selliste maksekohustuste osakaal kokku ei ületa 30 % lõike 2 kohaselt kogutud likviidsete käibevahendite kogusummast.

Euroopa Pangandusjärelevalve annab maksekohustuste kohta välja suunised, milles sätestatakse nende kohustuste vastuvõetavuse kriteeriumid.“;

(c)lõige 4 jäetakse välja;

(d)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Liikmesriik tagab, et hoiuste tagamise skeemid, määratud asutused või pädevad asutused kehtestavad hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite investeerimise strateegia ning et see investeerimisstrateegia on kooskõlas hajutamise ja väikese riskiga varadesse investeerimise põhimõttega.“;

(e)lisatakse järgmine lõige 7a:

„7a. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad paigutada kõik oma likviidsed käibevahendid või osa neist oma riigi keskpanka või riigikassasse, tingimusel et neid likviidseid käibevahendeid hoitakse eraldi kontol ja et need on hoiuste tagamise skeemile kooskõlas artiklitega 11 ja 12 kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavad.“;

(f)lõige 10 jäetakse välja;

(g)lisatakse järgmised lõiked 11, 12 ja 13:

„11. Liikmesriigid tagavad, et artikli 11 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 osutatud meetmete kontekstis võivad hoiuste tagamise skeemid kasutada enne likviidsete käibevahendite kasutamist ja enne artikli 10 lõikes 8 osutatud erakorraliste osamaksete kogumist vahendeid, mis pärinevad artikli 10 lõikes 9 osutatud alternatiivse rahastamise korrast, mida ei rahastata riiklikest vahenditest. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad riiklikest vahenditest rahastatavat alternatiivset rahastamiskorda ainult viimase abinõuna.

12. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks

(a)lõikes 2 osutatud sihttasemele vastavate likviidsete käibevahendite arvutamise metoodika, sealhulgas hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite ja sissemakstud vahenditest tulenevate likviidsete käibevahendite kategooriate piiritlemine;

(b)lõikes 2 osutatud sihttaseme saavutamise protsessi üksikasjad pärast seda, kui hoiuste tagamise skeem on kasutanud likviidseid käibevahendeid artikli 11 kohaselt.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

13. Hiljemalt … [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja suunised, et aidata hoiuste tagamise skeemidel likviidseid käibevahendeid mitmekesistada, ja selle kohta, kuidas hoiuste tagamise skeemid saaksid investeerida väikese riskiga varadesse, mida kohaldatakse hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite suhtes.“;

(12)artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Rahaliste vahendite kasutamine

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad artiklis 10 osutatud likviidseid käibevahendeid peamiselt hoiustajatele tagasimaksmiseks kooskõlas artikliga 8, ilma et see piiraks hoiuste tagamise skeemide kogutud täiendavate rahaliste vahendite kasutamist muude ülesannete täitmiseks kui hoiustajate kaitsmine käesoleva direktiivi alusel.

2. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad likviidseid käibevahendeid selleks, et rahastada kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 109 krediidiasutuste kriisilahendust. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused määravad kindlaks summa, mille hoiuste tagamise skeem peab krediidiasutuste kriisilahenduse rahastamiseks sisse maksma, kui need kriisilahendusasutused on hoiuste tagamise skeemiga käesoleva direktiivi artiklis 11e osutatud vähima kulu testi kontrolli tulemuste üle konsulteerinud.

3. Liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid ennetusmeetmeteks krediidiasutuse kasuks, nagu on osutatud artiklis 11a, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a)ei esine ühtegi direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõikes 4 nimetatud asjaoludest;

(b)hoiuste tagamise skeem on kinnitanud, et meetme maksumus ei ületa hoiustajatele tagasimaksmise kulusid, mis on arvutatud artikli 11e kohaselt;

(c)kõik artiklites 11a ja 11b sätestatud tingimused on täidetud.

4. Kui likviidseid käibevahendeid kasutatakse artiklis 11a osutatud ennetusmeetmete jaoks, annavad osalevad krediidiasutused hoiuste tagamise skeemide käsutusse viivitamata selliste meetmete võtmiseks kasutatavad rahalised vahendid, vajaduse korral erakorraliste osamaksete vormis, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a)tekib hoiustajatele tagasimaksmise vajadus ja hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid moodustavad alla kahe kolmandiku sihttasemest;

(b)hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahendite maht langeb alla 25 % sihttasemest.

5. Kui krediidiasutus likvideeritakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 32b, et turult väljuda või selle pangandustegevus lõpetada, võivad liikmesriigid lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid alternatiivsete meetmete jaoks, millega säilitatakse hoiustajate juurdepääs tagatud hoiustele, sealhulgas vara ja kohustuste üleandmine ja hoiuste üleandmine, tingimusel et hoiuste tagamise skeem kinnitab, et meetme maksumus ei ületa hoiustajatele tagasimaksmise kulusid, mis on arvutatud käesoleva direktiivi artikli 11e kohaselt, ning et kõik käesoleva direktiivi artiklis 11d sätestatud tingimused on täidetud.“;

(13)lisatakse järgmised artiklid 11a kuni 11e:

„Artikkel 11a

Ennetusmeetmed

1. Kui liikmesriigid lubavad kasutada hoiuste tagamise skeemide vahendeid artikli 11 lõikes 3 osutatud ennetusmeetmete võtmiseks, tagavad liikmesriigid, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad likviidseid käibevahendeid artikli 11 lõikes 3 osutatud ennetusmeetmete jaoks, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)krediidiasutuse taotlusele selliste ennetusmeetmete rahastamiseks lisatakse märkus, mis sisaldab artiklis 11b osutatud meetmeid;

(b)krediidiasutus on konsulteerinud artiklis 11b osutatud märkuses kavandatud meetmete üle pädeva asutusega;

(c)hoiuste tagamise skeemi ennetusmeetmete võtmine on seotud toetatavale krediidiasutusele seatud nõuetega, mis sisaldavad vähemalt krediidiasutuse rangemat riskide seiret ja hoiuste tagamise skeemi ulatuslikumat kontrolliõigust;

(d)hoiuste tagamise skeemi ennetusmeetmete võtmise tingimus on krediidiasutuse võetud kohustus tagada juurdepääs tagatud hoiustele;

(e)liitunud krediidiasutused on suutelised tasuma artikli 11 lõike 4 kohaseid erakorralisi osamakseid;

(f)krediidiasutus täidab oma käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi ja on kõik varasemad ennetusmeetmed täielikult hüvitanud.

2. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on seiresüsteemid ja otsustusmenetlused, mis sobivad ennetusmeetmete valimiseks ja rakendamiseks ning seotud riskide seireks.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad rakendada ennetusmeetmeid ainult siis, kui määratud asutus on kinnitanud, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Määratud asutus teavitab pädevat asutust ja kriisilahendusasutust.

4. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeem, mis kasutab oma likviidseid käibevahendeid kapitalitoetusega seotud meetmeteks, kannab oma aktsiaosaluse või muudes kapitaliinstrumentides oleva osaluse toetatavas krediidiasutuses üle erasektorile niipea, kui ärilised ja finantsolud seda võimaldavad.

Artikkel 11b

Teade kaasnevate ennetusmeetmete kohta

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused, kes taotlevad hoiuste tagamise skeemilt kooskõlas artikli 11 lõikega 3 ennetusmeetmete rahastamist, esitavad pädevale asutusele konsulteerimiseks teate meetmete kohta, mida need krediidiasutused kohustuvad võtma asjaomase krediidiasutuse suhtes kohaldatavate ning direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud järelevalvenõuete täitmise tagamiseks või nõuetele vastavuse taastamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud teates esitatakse meetmed, millega ohjatakse finantsusaldusväärsuse halvenemise riski ning tugevdatakse krediidiasutuse kapitali- ja likviidsuspositsiooni.

3. Liikmesriigid tagavad, et kapitalitoetusmeetme korral on lõikes 1 osutatud teates esitatud kõik kapitali suurendamise meetmed, mida saab rakendada, sealhulgas kaitsemeetmed, mis takistavad rahaliste vahendite väljavoolu, tulevikku vaatav kapitali piisavuse hinnang ja hilisem kapitali puudujääk, mille hoiuste tagamise skeem peab katma.

4. Liikmesriigid tagavad, et likviidsustoetusmeetme puhul nähakse lõikes 1 osutatud teates ette selgelt paika pandud tagasimaksegraafik, mille kohaselt krediidiasutus maksab kõik ennetusmeetmete raames saadud rahalised vahendid tagasi.

5. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 osutatud teates kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklis 142 osutatud kapitali säilitamise kavaga.

6. Kui kohaldatakse liidu riigiabi raamistikku, tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 osutatud teates kavandatud meetmed on kooskõlas restruktureerimiskavaga, mille krediidiasutus peab selle raamistiku kohaselt komisjonile esitama.

 Artikkel 11c

Parandusmeetmete kava

1. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei täida artikli 11b lõikes 1 osutatud teates kirjeldatud kohustusi või ei maksa ennetusmeetmete raames antud summat tähtajaks tagasi, teatab hoiuste tagamise skeem sellest viivitamata pädevale asutusele.

2. Lõikes 1 osutatud olukorras tagavad liikmesriigid, et pädev asutus nõuab krediidiasutuselt parandusmeetmete kava, milles kirjeldatakse samme, mida krediidiasutus astub järelevalvenõuete täitmise tagamiseks või nendele vastavuse taastamiseks, et tagada oma pikaajaline elujõulisus ja maksta tagasi hoiuste tagamise skeemi ennetusmeetmeks antud summa, ning asjaomast ajakava.

3. Kui pädev asutus ei ole veendunud, et parandusmeetmete kava on usaldusväärne või teostatav, ei võta hoiuste tagamise skeem selle krediidiasutuse kasuks täiendavaid ennetusmeetmeid.

4. Hiljemalt … [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 42 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] annab Euroopa Pangandusjärelevalve välja suunised, milles sätestatakse artikli 11b lõikes 1 osutatud ennetusmeetmetele ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud parandusmeetmete kavale lisatud teate elemendid.

Artikkel 11d

Turundusprotsessi läbipaistvus alternatiivsete meetmete puhul

1. Kui liikmesriigid lubavad kasutada hoiuste tagamise skeemide rahalisi vahendeid artikli 11 lõikes 5 osutatud alternatiivsete meetmete jaoks, tagavad nad, et kui hoiuste tagamise skeemid rahastavad selliseid meetmeid, turustavad krediidiasutused varasid, õigusi ja kohustusi, mida need krediidiasutused kavatsevad üle kanda, või korraldavad nende turustamise. Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, peab selline turustamine vastama kõigile järgmistele tingimustele:

(a)turustamine on avatud ja läbipaistev ning ülekantavate varade, õiguste ja kohustuste kohta ei esitata eksitavat teavet;

(b)turustamisel ei soosita ega diskrimineerita võimalikke ostjaid ega anta võimalikule ostjale eeliseid;

(c)turustamisel ei esine huvide konflikti;

(d)turustamisel arvestatakse kiire lahenduse vajadusega, võttes arvesse artikli 3 lõike 2 teises lõigus artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud kindlaksmääramisele sätestatud tähtaega;

(e)turustamise eesmärk on asjaomaste varade, õiguste ja kohustuste võimalikult kõrge müügihind.

Artikkel 11e

Vähima kulu test

1. Kaaludes hoiuste tagamise skeemide vahendite kasutamist artikli 11 lõigetes 2, 3 või 5 osutatud meetmete jaoks, tagavad liikmesriigid, et hoiuste tagamise skeemid võrdlevad järgmist:

(a)hoiuste tagamise skeemide hinnangulised kulud artikli 11 lõigetes 2, 3 või 5 osutatud meetmete rahastamiseks;

(b)artikli 8 lõike 1 kohaselt hoiustajatele tagasimaksmise hinnanguline kulu.

2. Lõikes 1 osutatud võrdluse suhtes kohaldatakse järgmist:

(a)lõike 1 punktis a osutatud kulude hindamisel võtab hoiuste tagamise skeem arvesse meetmega seotud eeldatavat tulu, tegevuskulusid ja võimalikku kahju;

(b)artikli 11 lõigetes 2 ja 5 osutatud meetmete puhul lähtub hoiuste tagamise skeem oma lõike 1 punktis b osutatud hoiustajatele tagasimaksmise kulude prognoosimisel krediidiasutuse varade ja direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 1 nimetatud kohustuste hindamisest ning selle direktiivi artikli 36 lõikes 8 osutatud hinnangust;

(c)artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 5 osutatud meetmete puhul võtab hoiuste tagamise skeem lõike 1 punktis b osutatud hoiustajatele tagasimaksmise kulude hindamisel arvesse sissenõudesummade, hoiuste tagamise skeemi täiendamise kulude – mida peavad kandma hoiuste tagamise skeemi liikmetest krediidiasutused – ja hoiuste tagamise skeemi rahastamise võimalike lisakulude suhet;

(d)artikli 11 lõikes 3 osutatud meetmete puhul korrutab hoiuste tagamise skeem hoiustajatele tagasimaksmise kulude hindamisel lõike 5 punktis b osutatud metoodika kohaselt arvutatud hinnangulise sissenõudesummade suhte 85 %ga.

3. Liikmesriigid tagavad, et summa, mida kasutatakse artikli 11 lõikes 2 osutatud krediidiasutuste kriisilahenduse rahastamiseks, artikli 11 lõikes 3 osutatud ennetusmeetmete või artikli 11 lõikes 5 osutatud alternatiivsete meetmete võtmiseks, ei ületa krediidiasutusesse paigutatud tagatud hoiuste summat.

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja kriisilahendusasutused esitavad hoiuste tagamise skeemile kogu lõikes 1 osutatud võrdluse jaoks vajaliku teabe. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutus esitab hoiuste tagamise skeemile hinnangulise kulu, mille tekitab hoiuste tagamise skeemile panustamine artikli 11 lõikes 2 osutatud krediidiasutuse kriisilahendusse.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks

(a)lõike 1 punktis a osutatud hinnangulise kulu arvutamise metoodika, milles võetakse arvesse asjaomase meetme erijooni;

(b)lõike 1 punktis b osutatud hoiustajatele tagasimaksmise hinnangulise kulu arvutamise metoodika, sealhulgas lõike 2 punktis c osutatud sissenõudmiste hinnanguline suhe;

(c)viis, kuidas võtta punktides a, b ja c osutatud metoodikates vajaduse korral arvesse raha väärtuse muutust aja jooksul kogunenud võimaliku tulu tõttu.

Lõike 1 punktis b osutatud hoiustajatele tagasimaksmise hinnanguliste kulude arvutamisel tuleb ennetusmeetmete puhul võtta punktis b osutatud metoodikas arvesse ennetusmeetmete tähtsust hoiuste tagamise skeemi seaduses sätestatud või lepinguliste ülesannete jaoks, sealhulgas artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud krediidiasutuste kaitseskeemid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;

(14)artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid hõlmavad krediidiasutuste teistes liikmesriikides asutatud filiaalide hoiustajaid, kes asuvad liikmesriikides, kus nende skeemi liikmeks olevad krediidiasutused kasutavad direktiivi 2013/36/EL V jaotise 3. peatükis osutatud teenuste osutamise vabadust.“;

(b)lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem võib otsustada maksta tagasi otse filiaalides hoiustajatele, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)sellise tagasimaksega seotud halduskoormus ja -kulud on väiksemad kui vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi tagasimaksed;

ii)päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem tagab, et hoiustajate olukord ei ole halvem kui siis, kui tagasimaksmine oleks tehtud esimese lõigu kohaselt.“;

(c)lisatakse järgmised lõiked 2a ja 2b:

„2a. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemiga sõlmitud lepingu alusel võib vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeem tegutseda kontaktpunktina nende krediidiasutuste hoiustajate jaoks, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL V jaotise 3. peatükis osutatud teenuste osutamise vabadust, ning talle hüvitatakse kantud kulud.

2b. Lõigetes 2 ja 2a osutatud juhtudel tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemil ja asjaomase vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemil on sõlmitud kokkulepe väljamaksete tingimuste, sealhulgas kõigi kantud kulude hüvitamise tingimuste, hoiustajate kontaktpunkti, ajakava ja makseviisi kohta.“;

(d)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei ole enam hoiuste tagamise skeemi liige ja ühineb mõne teise liikmesriigi hoiuste tagamise skeemiga või kui osa krediidiasutuse tegevusest läheb teise liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi alla, kannab algne hoiuste tagamise skeem vastuvõtvale hoiuste tagamise skeemile üle hoiuste tagamise skeemi liikmesuse muutumisele eelnenud 12 kuu osamaksed, välja arvatud artikli 10 lõikes 8 osutatud erakorralised osamaksed.“;

(e)lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Lõike 3 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et algne hoiuste tagamise skeem kannab kõnealuses lõikes osutatud summa üle ühe kuu jooksul alates hoiuste tagamise skeemide liikmesuse muutumisest.“;

(f)lisatakse järgmine lõige 9:

„9. Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suunised selle kohta, kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve näeb lõike 2 esimeses lõigus osutatud algse ja vastuvõtva hoiuste tagamise skeemide vastavaid rolle, ning lisab loetelu asjaoludest ja tingimustest, mille alusel päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemil peaks olema võimalik otsustada hüvitada lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt teises liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele.“;

(15)artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Kolmandates riikides asuvate krediidiasutuste filiaalid

Liikmesriigid nõuavad, et nende krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool liitu, ühineksid nende territooriumil asuva hoiuste tagamise skeemiga, enne kui nad lubavad sellistel filiaalidel võtta vastu kõlblikke hoiuseid nendes liikmesriikides.“;

(16)lisatakse järgmine artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Skeemi liikmeks olevad krediidiasutused, millel on filiaalid kolmandates riikides

Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid ei hõlma hoiustajaid filiaalides, mille nende liikmeks olevad krediidiasutused on asutanud kolmandates riikides, välja arvatud juhul, kui need hoiuste tagamise skeemid koguvad määratud asutuse loal asjaomastelt krediidiasutustelt vastavaid osamakseid.“;

(17)artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele teavet, mida neil on vaja selle hoiuste tagamise skeemi tuvastamiseks, kuhu krediidiasutus ja selle filiaalid liidus kuuluvad. Krediidiasutused esitavad selle teabe teabelehel, mis koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XX/XXXX [Euroopa ühtne juurdepääsupunkti määrus] artikli 2 punktis 3 määratletud andmete väljavõttu võimaldav vormingus***.

_______________________________________________

***    Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) XX/XXX, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele.“;

(b)lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teabeleht sisaldab kõike järgmist:

i)põhiteave hoiuste kaitse kohta;

ii)krediidiasutuse kui esimese kontaktpunkti kontaktandmed teabelehe sisu kohta teabe saamiseks;

iii)artikli 6 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud hoiuste tagamise ulatus eurodes või vajaduse korral muus vääringus;

iv)kohaldatavatest hoiuste tagamise skeemidest väljaarvamine;

v)ühiskontode kaitse piirmäär;

vi)hüvitamise aeg krediidiasutuse maksejõuetuse korral;

vii)hüvitamise vääring;

viii)hoiuste kaitsmise eest vastutav hoiuste tagamise skeem, sealhulgas viide selle veebisaidile.“;

(c)punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused esitavad lõikes 1 osutatud teabelehe enne hoiuste vastuvõtmise lepingu sõlmimist ja seejärel kord aastas. Hoiustajad kinnitavad selle teabelehe kättesaamist.“;

(d)lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused kinnitavad oma hoiustajate kontoväljavõtetel, et hoiused on kõlblikud hoiused, kaasa arvatud viide lõikes 1 osutatud teabelehele.“;

(e)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused teevad lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks keeles, milles hoiustaja ja krediidiasutus leppisid kokku kontot avades, või filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes.“;

(f)lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutuste ühinemiste, krediidiasutuse tütarettevõtjate filiaalideks muutmise või muude sarnaste toimingute korral teavitavad krediidiasutused oma hoiustajaid sellest vähemalt kuu aega enne toimingu jõustumist, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab ärisaladusele või finantsstabiilsuse tagamisele tuginedes lühemat tähtaega. Teates selgitatakse toimingu mõju hoiustajate kaitsele.

Liikmesriigid tagavad, et kui esimeses lõigus osutatud toimingute tulemusena väheneb nendes krediidiasutustes hoiustajate hoiuste kaitse, teavitavad asjaomased krediidiasutused neid hoiustajaid, et nad võivad oma kõlblikud hoiused, sealhulgas kõik kogunenud intressid ja hüved, kolme kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teatamist välja võtta või teise krediidiasutusse ilma trahvideta üle kanda summas, mis on võrdne nende hoiuste kaotatud tagatisega.

7. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused, kes ei ole enam hoiuste tagamise skeemi liikmed, teavitavad sellest oma hoiustajaid vähemalt üks kuu enne liikmesuse lõppu.“;

(g)lisatakse järgmine lõige 7a:

„7a. Liikmesriigid tagavad, et asjaomased määratud asutused, hoiuste tagamise skeemid ja krediidiasutused teavitavad hoiustajaid, sealhulgas teabe avaldamisega oma veebisaidil, sellest, et asjaomane haldusasutus on teinud artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või et õigusasutus on teinud artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.“;

(h)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiustaja kasutab internetipanka, esitavad krediidiasutused teabe, mida nad peavad oma hoiustajatele käesoleva direktiivi alusel esitama, elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui hoiustaja taotleb selle teabe saamist paberkandjal.“;

(i)lisatakse järgmine lõige 9:

„9. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks

a)lõikes 1a osutatud teabelehe sisu ja vorm;

b)kord, mille kohaselt määratud asutused, hoiuste tagamise skeemid või krediidiasutused edastavad hoiustajatele teated, ja teates esitatava teabe sisu artiklites 8b ja 8c ning käesoleva artikli lõigetes 6, 7 ja 7a osutatud olukordades.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.“;

(18)lisatakse järgmine artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Teabevahetus krediidiasutuste ja hoiuste tagamise skeemide vahel ning ametiasutuste aruandlus

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid saavad igal ajal ja taotluse korral oma liikmeskrediidiasutustelt kogu teabe, mis on vajalik hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks vastavalt artikli 5 lõikes 4 sätestatud tuvastamisnõudele, sealhulgas artikli 8 lõike 5 ning artiklite 8b ja 8c kohase teabe.

2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused esitavad hoiuste tagamise skeemi taotlusel hoiuste tagamise skeemile, mille liikmed nad on, teabe järgmise kohta:

(a)nende krediidiasutuste filiaalide hoiustajad;

(b)hoiustajad, kes saavad skeemi liikmete osutatavaid teenuseid teenuste osutamise vabaduse alusel.

Punktides a ja b osutatud teabes märgitakse liikmesriigid, kus need filiaalid või hoiustajad asuvad.

3. Liikmesriigid teatavad, et hoiuste tagamise skeemid teatavad iga aasta 31. märtsiks EBA-le asjaomases liikmesriigis olevate tagatud hoiuste mahu eelneva aasta 31. detsembri seisuga. Samaks kuupäevaks esitavad hoiuste tagamise skeemid EBA-le ka aruande oma likviidsete käibevahendite summa kohta, sealhulgas laenatud vahendite osa, maksekohustuste ja sihttaseme saavutamise ajakava hoiuste tagamise skeemide vahendite kasutamise korral.

4. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutused teatavad Euroopa Pangandusjärelevalvele põhjendamatu viivituseta kõigest järgmisest:

(a)peatatud hoiuste kindlaksmääramine artikli 2 lõike 1 punktis 8 osutatud asjaolude kohaselt;

(b)kas mõnda artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 5 nimetatud meetmetest on kohaldatud ning kasutatud vahendite summa vastavalt artikli 8 lõikele 1 ning artikli 11 lõigetele 2, 3 ja 5 ning vajaduse korral sissenõutud vahendite summa, sellest hoiuste tagamise skeemile tekkinud kulud ja sissenõudmisprotsessi kestus;

(c)artikli 10 lõikes 3 osutatud alternatiivse rahastamise korra kättesaadavus ja kasutamine;

(d)kõik hoiuste tagamise skeemid, mis on tegevuse lõpetanud, või uute hoiuste tagamise skeemide asutamine, sealhulgas ühinemise või selle tõttu, et hoiuste tagamise skeem alustas piiriülest tegevust.

Esimeses lõigus osutatud teade sisaldab kokkuvõtet, milles kirjeldatakse kõike järgmist:

(a)krediidiasutuse algne olukord;

(b)meetmed, mille jaoks hoiuste tagamise skeemi vahendeid on kasutatud;

(c)likviidsete käibevahendite eeldatav summa.

5. EBA avaldab lõigete 2 ja 3 kohaselt saadud teabe ning lõikes 4 osutatud kokkuvõtte põhjendamatu viivituseta.

6. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemi liikmeskrediidiasutuste kriisilahendusasutused tagavad, et hoiuste tagamise skeemid esitavad taotluse korral direktiivi 2014/59/EL artikli 10 lõike 7 punktis a osutatud kriisilahenduskavade põhielementide kokkuvõtte, tingimusel et selline teave on hoiuste tagamise skeemi ja määratud asutuste jaoks vajalik artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 5 ning artiklis 11e osutatud kohustuste täitmiseks.

7. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõigetes 1–4 osutatud teabe esitamisel järgitavad menetlused, selle teabe esitamise näidisvormid ja täpsustatakse selle teabe sisu, võttes arvesse hoiustajate liike.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt .... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.“;

(19)I lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Üleminekusätted

1.Liikmesriigid tagavad, et nende krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool liitu ja mis võtavad vastu kõlblikke hoiuseid liikmesriigis … [väljaannete talitus: palun sisestada jõustumise kuupäev] ja mis ei ole sellel kuupäeval hoiuste tagamise skeemide liikmed, ühinevad nende territooriumil tegutseva hoiuste tagamise skeemiga hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm kuud pärast jõustumist]. Artikli 1 lõiget 15 ei kohaldata nende filiaalide suhtes kuni [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm kuud pärast jõustumist].

2.Erandina käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikest 3 ning seoses ennetusmeetmetega artiklitest 11a, 11b, 11c ja 11e võivad liikmesriigid kuni [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 72 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] lubada artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud krediidiasutuste kaitseskeemidel järgida riigisiseseid sätteid, millega rakendatakse direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõiget 3 ning mis on kohaldatavad [väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Siiski kohaldavad nad käesoleva direktiiviga muudetud artikli 11 lõike 3 ning seoses ennetusmeetmetega artiklite 11a, 11b, 11c ja 11e järgimiseks vajalikke sätteid alates … [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]].

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourgis,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149–178).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse finantsinstitutsioonide finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(4)    Peale selle ei ole ikka veel jõutud kokkuleppele usaldusväärses ja tugevas mehhanismis, et kriisilahenduse korral tagada pangandusliidus likviidsus, mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide kehtestatud standarditega.

(5)    COM(2015)0586 final.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436).

(8)    Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu. Finantsstabiilsuse nõukogu (2014. aasta ajakohastatud versioon), Key Attributes of effective resolution regimes for financial institutions (Finantseerimisasutuste tõhusa kriisilahenduse korra põhialused) ja (2015), Principles on Loss-absorbing and Recapitalisation Capacity of Globally Systemically Important Banks (G-SIBs) in Resolution, Total Loss-absorbing Capacity (TLAC) Term Sheet (Globaalsete süsteemselt oluliste pankade kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime põhimõtted: kogu kahjumikatmisvõime tingimused).

(9)    Eurorühm (30. november 2020), Statement of the Eurogroup in inclusive format on the ESM reform and the early introduction of the backstop to the Single Resolution Fund (Laiendatud koosseisus eurorühma avaldus Euroopa stabiilsusmehhanismi reformi ja ühtse kriisilahendusfondi kaitsekorra varajase kehtestamise kohta). Rakendamine toimub aastatel 2022–2024. Leping, millega muudetakse Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut, ei ole aga ikka veel ratifitseeritud.

(10)    Euroopa Komisjon (2020), komisjoni 2021. aasta tööprogramm , punkt 2.3, lk 5.

(11)    Euroopa Komisjon (2023), ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega .

(12)    Eurorühm (16. juuni 2022), Eurorühma avaldus pangandusliidu tuleviku kohta.

(13)    Euroopa Parlament (2022), Pangandusliit – 2021. aasta aruanne ; Euroopa Parlament on alates 2015. aastast igal aastal avaldanud aruande pangandusliidu kohta.

(14)    Euroala tippkohtumine (24. märts 2023), laiendatud koosseisus toimunud euroala tippkohtumise avaldus .

(15)    Vt 3. jagu eksperdiarvamuste kogumise ja kasutamise kohta.

(16)    Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis“), EMPs kohaldatav tekst; ELT C 216, 30.7.2013, lk 1–15.

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst); ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127.

(18)    Komisjoni 7. aprilli 2016. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes (EMPs kohaldatav tekst); ELT L 87, 31.3.2017, lk 500–517.

(19)    Vt kohtuotsus, 21. juuni 2018, Poola vs. parlament ja nõukogu, C-5/16, EU:C:2018:483, punktid 49 ja 69 ning seal viidatud kohtupraktika.

(20)    Euroopa Komisjon (2021), Pangandusliidu konsultatsioon – pankade kriisijuhtimise ja hoiuste tagamise raamistiku läbivaatamine .

(21)    EBA (oktoober 2021), Call for advice regarding funding in resolution and insolvency (Nõuandetaotlus kriisilahenduse rahastamise ja maksejõuetuse kohta).

(22)    EBA (august 2019), Opinion of the EBA on the eligibility of deposits, coverage level and cooperation between deposit guarantee schemes (EBA arvamus hoiuste kõlblikkuse, tagamise ulatuse ja hoiuste tagamise skeemide koostöö kohta).

(23)    EBA (oktoober 2019), Opinion of the EBA on deposit guarantee scheme payouts (EBA arvamus hoiuste tagamise skeemi väljamaksete kohta).

(24)    EBA (jaanuar 2020), Opinion of the EBA on deposit guarantee scheme funding and uses of deposit guarantee funds. (EBA arvamus hoiuste tagamise skeemi rahastamise ja hoiusekindlustusfondide kasutamise kohta).

(25)    EBA (oktoober 2021), Opinion of the EBA on the treatment of client funds under the DGSD (EBA arvamus klientide rahaliste vahendite käsitlemise kohta hoiuste tagamise skeemi direktiivi alusel).

(26)    EBA (detsember 2021), Opinion of the EBA on the interplay between the EU Anti-Money Laundering Directive and the EU Deposit Guarantee Scheme Directive (EBA arvamus ELi rahapesuvastase direktiivi ja ELi hoiuste tagamise skeemi direktiivi koosmõju kohta).

(27)    EBA (märts 2021), Opinion of the EBA on the risks of money laundering and terrorist financing affecting the EU’s financial sector (EBA arvamus ELi finantssektorit mõjutavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta).

(28)    CEPS (detsember 2016), Harmonising insolvency laws in the Euro area (Euroala maksejõuetust käsitlevate õigusaktide ühtlustamine). https://www.ceps.eu/ceps-publications/harmonising-insolvency-laws-euro-area-rationale-stocktaking-and-challenges/

(29)    CEPS (november 2019), Options and national discretions under the DGSD and their treatment in the context of a European Deposit Insurance Scheme (Valikuvõimalused ja riikide kaalutlusõigus hoiuste tagamise direktiivi alusel ning nende käsitlemine Euroopa hoiusekindlustusskeemi kontekstis).

(30)    Vt viited dokumentidele SWD(2023)226 (mõjuhinnangu kokkuvõte) ja SEC(2023)230 (õiguskontrollikomitee positiivne arvamus).

(31)    Ettepanekuga kehtestatakse liikmesriikidele nõue võtta 18 kuu jooksul alates selle ettepaneku jõustumisest käesolev ettepanek oma siseriiklikku õigusesse üle.

(32)    Euroopa Komisjon (juuli 2021). Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (COM/2021/420 final) .

(33)    ELT C …, …, lk …

(34)    ELT C …, …, lk …

(35)    ELT C …, …, lk …

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).