EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.5.2023
COM(2023) 189 final
2023/0134(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ, nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ ja direktiivi (EL) 2019/520 haagistega raskesõidukite CO2 heite klassi osas
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/362, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ, käsitleti mitut sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnaprobleemi, sealhulgas kliimamuutusi. Selleks võimaldati raske- ja kergsõidukite teemaksude diferentseerimist CO2 heite põhjal, et motiveerida ettevõtjaid kasutama tõhusamaid sõidukeid. Direktiivi vastuvõtmise ajal ei olnud veel õigusraamistikku, mille alusel sertifitseerida haagiste mõju raskeveokiautorongide CO2 heitele. Seetõttu ei saanud haagiseid teemaksude CO2 heitel põhinevas diferentseerimises arvesse võtta.
Sellest tulenevalt nõuti direktiivi (EL) 2022/362 põhjenduses 31, et komisjon võtaks teemaksuvähenduste kindlaksmääramisel arvesse haagiste ja poolhaagiste mõju raskeveokiautorongide CO2 heitele, kui on olemas õiguslikult sertifitseeritud väärtused haagiste ja poolhaagiste mõju kohta raskeveokiautorongide CO2 heitele. Selles põhjenduses sätestatud tingimus täideti komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1362 vastuvõtmisega.
Haagistel on märkimisväärne potentsiaal vähendada raskeveokiautorongide CO2 heidet ning nõudlusele orienteeritud meede, millega vähendatakse energiatõhusamate haagiste käitamiskulusid, võib anda stiimuli nende kiiremaks kasutuselevõtuks. Seepärast on käesolevas ettepanekus kavandatud õigusnormid, mille kohaselt võetakse haagiste mõju raskeveokiautorongide CO2 heitele arvesse teemaksusüsteemides, milles diferentseeritakse teemakse sõidukite CO2 heite põhjal.
Lisaks muudetakse käesoleva ettepanekuga direktiivi (EL) 2022/362 kehtivaid sätteid, milles käsitletakse raskesõidukite taristu- ja kasutusmaksude diferentseerimist vastavalt nende CO2 heitele, et võtta arvesse määruse (EL) 2019/1242 uut ülesehitust, mis tuleneb ettepanekus COM(2023) 88 (final) kavandatud muudatustest.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev algatus täiendab direktiiviga (EL) 2022/362 kehtestatud CO2 heitel põhinevat teemaksusüsteemi, nagu on ette nähtud nimetatud direktiivi põhjendusega 31.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev ettepanek täiendab määruse (EL) 2019/1242 muutmiseks esitatud ettepanekut COM(2023) 88 (final), millega laiendatakse määruse kohaldamisala, et kehtestada haagisetootjatele nõuded nende uute haagiste kohta, ning mis hõlmab seega autokaubaveo sektori pakkumispoolt. Käesolevat ettepanekut kohaldatakse kõnealuse sektori nõudluspoole suhtes, motiveerides veoettevõtjaid ostma tõhusamaid haagiseid. Käesoleva ettepanekuga kajastatakse ka määrusesse (EL) 2019/1242 tehtud muudatusi nendes direktiivi (EL) 2022/362 sätetes, milles osutatakse kõnealusele määrusele.
Käesolev ettepanek aitab samuti saavutada kava „REPowerEU“ eesmärke, kuna selle abil suurendatakse energiasäästu ja -tõhusust maanteetranspordisektoris.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Direktiivi 1999/62/EÜ õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 71 ja 93, nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 91 ja 113.
Direktiivi sätted, mida käesolev ettepanek mõjutab, on seotud sõidukite teemaksudega; selle valdkonna suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 91.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
EL ja liikmesriigid jagavad transpordivaldkonna reguleerimisel pädevust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktile g. Kehtivaid õigusnorme saab kohandada siiski üksnes EL. ELi õigusnormide kohaldamine ka haagiste suhtes on põhjendatud autorongide mõjuga kliimamuutustele, kuna need sõidukid kasutavad sama maanteetaristut ja tekitavad CO2 heidet.
•Proportsionaalsus
Kavandatud meetmed aitavad üksnes kaasa seatud eesmärkide saavutamisele, eelkõige põhimõtete „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“ järjepidevale kohaldamisele, ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet kulutõhusal viisil, ning tagavad samal ajal õigluse ja keskkonnaeesmärkidele vastavuse.
•Vahendi valik
Kuna muudetav õigusakt on direktiiv, peaks ka muutev õigusakt olema sama.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Direktiivis (EL) 2022/362 käsitleti mitmesuguseid raskeveokite teemaksudega seotud probleeme. Direktiivi vastuvõtmisele eelnenud hindamise käigus sidusrühmadelt saadud tagasisidest ilmnes vajadus vähendada maanteesektori CO2 heidet.
Direktiiviga (EL) 2022/362 nähti raskesõidukitele ette diferentseeritud teemaksud ja anti liikmesriikidele võimalus diferentseerida kergsõidukite teemakse CO2 heite põhjal. Kuna direktiivi (EL) 2022/362 vastuvõtmise ajal puudus õigusraamistik, mille alusel sertifitseerida haagiste mõju autorongide CO2 heitele, ei võetud direktiivis raskesõidukite teemaksude diferentseerimisel haagiste mõju arvesse. Direktiivi põhjenduses 31 on märgitud, et täieliku regulatiivse järjepidevuse huvides tuleks selle lünga kõrvaldamiseks teha muudatus ning võtta raskesõidukite teemaksude diferentseerimisel haagiste mõju arvesse.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Korraldati sihtkonsultatsioonid konkreetsete sidusrühmade ja spetsialistidega. Liikmesriikide transpordiministeeriumide, veoettevõtjate, sõidukite vastavusnõuete täitmise eest vastutavate asutuste, teemaksu kogumise teenuse osutajate, tootjate ja standardiorganisatsioonide esindajatega korraldati üheksa vestlust.
·Ülevaade saadud vastustest ja tulemuste kasutamisest
Sidusrühmad leidsid, et haagiste arvessevõtmine teemaksude CO2 heitel põhinevas diferentseerimises on tehniliselt teostatav. Samas juhtisid sidusrühmad tähelepanu võimalikele rakendamisega seotud raskustele ning lihtsustus- ja täiustusvõimalustele. Allpool on kirjeldatud, kuidas saadud teavet ettepanekus arvesse võeti.
Sidusrühmadega arutatud ettepaneku eelnõu kohaselt saadaks autorongi kogu CO2 heide mootorsõiduki CO2 heite (grammides tonnkilomeetri kohta) korrutamisel mootorsõidukiga ühendatud haagise tõhusussuhtega. Seejärel määrataks autorongi CO2 heite klass kindlaks kooskõlas artikli 7ga lõikega 2. Kuid nii liikmesriigid kui ka teemaksu kogumise teenuse osutajad leidsid selles protsessis puudusi. Liikmesriikide transpordiministeeriumid juhtisid tähelepanu võimalikele vastuoludele direktiivi (EL) 2022/362 rakendamisega. Nimelt kasutatakse nendes liikmesriikides CO2 heitel põhineva diferentseerimise jaoks sõiduki seadmestikku, mis salvestab mootorsõiduki CO2 heite klassi, kuid ei pea salvestama andmeid, mis näitavad CO2 heidet grammides tonnkilomeetri kohta. Teemaksu kogumise teenuse osutajate sõnul tuleks sellise arvutuse korral salvestada sõiduki seadmestikus iga tavaliselt mootorsõidukiga ühendatud haagise tõhusussuhe. Sõiduki juht peaks valima konkreetse teekonna ajal kasutatava haagise nende haagiste loendist. Selline loend võib suure haagisepargiga ettevõtjate puhul olla küllaltki pikk. Seda silmas pidades rõhutasid teemaksu kogumise teenuse osutajad, et sõiduki seadmestiku liides peab olema lihtne, et vähendada juhtidepoolse väära tõlgendamise või eksimuse ohtu. Samal ajal märkisid teemaksu kogumise teenuse osutajad, et sarnaste funktsioonidega sõiduki seadmestik on juba olemas, näiteks mis laseb juhil valida telgede arvu ja autorongi kaalu. Lihtsuse olulisust ja lisakoormuse riski mainisid ka veoettevõtjad.
Vastusena eespool nimetatud punktidele määratakse käesoleva ettepaneku kohaselt direktiivi uues lisas kindlaks kolm haagiseklassi, mis põhinevad tõhusussuhete läviväärtustel. Iga haagiseklassi puhul määratletakse, kuidas see mõjutab mootorsõiduki CO2 heite klassi diferentseerimist, mille tulemusel saadakse autorongi CO2 heite klass. See muudatus viib käesoleva ettepaneku paremini kooskõlla direktiiviga (EL) 2022/362 kehtestatud CO2 heitel põhineva teemaksude diferentseerimisega, mida praegu rakendatakse. Täpsemalt ei ole vaja teha sidusrühmadega arutatud ettepaneku eelnõus kavandatud arvutust ning seetõttu ei pea sõiduki seadmestikus salvestama mootorsõiduki CO2 heidet grammides tonnkilomeetri kohta. Samuti ei nõuta, et mootorsõiduki seadmestikus salvestataks iga tavaliselt mootorsõidukiga kasutatava haagise tõhusussuhe. Sellest tulenevalt ei pea autorongi juht valima haagiste loendist asjaomast väärtust, vaid valida tuleb haagiseklass; see lihtsustab sõiduki seadmestiku liidest ja uusi funktsioone.
Selleks et vähendada juhtidepoolse väära tõlgendamise või eksimuse ohtu, soovitasid teemaksu kogumise teenuse osutajad ka seda, et haagiste parameetrid edastataks mootorsõiduki seadmestikku elektrooniliselt, kasutades haagistele paigaldatud kaalumisseadmeid. Käesolevas ettepanekus ei käsitleta seda soovitust kahel põhjusel. Esiteks on sõidukile paigaldatud kaalumisseadmete kasutamine üks nõukogu direktiivi 96/53/EÜ artiklis 10d sätestatud võimalustest ja ükski liikmesriik seda võimalust toona ei kasutanud, mis tähendab, et sõidukile paigaldatud kaalumisseadmete kasutamine ei ole levinud. Teiseks märkisid Euroopa standardiorganisatsioonid CEN ja ETSI, kellega komisjon konsulteeris, et kuigi teemaksuga seotud seadmestiku ja sõidukile paigaldatud kaalumisseadmete vaheline andmevahetus on tehniliselt teostatav, siis kehtivad standardid seda ei hõlma ning kõik praegu turul olevad seadmed seda võimalust ei paku.
Liikmesriikide transpordiministeeriumid väljendasid muret seoses nõuete täitmise tagamisega. Sellega seoses muudetakse ettepanekuga artiklit 7j, et nõuda, et juht või asjakohasel juhul veoettevõtja või Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse osutaja esitaks täitevametnikele tõendid haagise omaduste kohta. Aerodünaamiliste seadistega seotud võimalik probleem on see, et neid saab haagiselt suhteliselt kergesti eemaldada. Tagamaks, et haagiste tõhusus on sama mis tüübikinnituse saanud sõidukil ega ole aerodünaamilistes seadistes tehtud muudatuste tõttu erinev, kinnitatakse haagise esiküljele silt, kus kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1362 V lisa 3. liite punktidega 1.8 ja 1.9 on esitatud haagisele paigaldatud aerodünaamiliste seadiste loend.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju kvantitatiivseks hindamiseks tugineti allpool osutatud mõjuhinnangus PRIMESi mudeli ja Teadusuuringute Ühiskeskuse DIONE mudeli põhjal saadud analüüsile ning välistöövõtja tehtud analüüsile.
Uute raskesõidukite kasvuhoonegaaside heite ja muude omaduste seireandmed saadi määruse (EL) 2018/956 alusel liikmesriikide ja tootjate esitatud ning Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kogutud iga-aastastest seireandmetest.
•Mõjuhinnang
Algatust toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 muutmiseks tehtud mõjuhinnang, mis sai õiguskontrollikomiteelt 6. detsembril 2022 pärast selle uuesti esitamist positiivse arvamuse. Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et haagiste energiatõhusust on võimalik oluliselt parandada ja sellised meetmed aitaksid kulutõhusalt vähendada raskesõidukite CO2 heidet. Majanduslik netosääst sõiduki kasutusea jooksul ulatub ühiskonna seisukohast peaaegu 11 500 eurolt külmutustäishaagise puhul kuni rohkem kui 42 500 euroni furgoonkerega hariliku poolhaagise puhul.
Seepärast nähakse käesoleva muudatusega ette uute haagiste energiatõhususe parandamise kohustuslik eesmärk, mis on pakkumisele orienteeritud meede, kuna see puudutab tootjaid. Nagu ka mootorsõidukite puhul, täiendaks sellist pakkumispoole meedet oluliselt nõudluspoole meede. Energiatõhusamaid haagiseid kasutavate autorongide teemaksude ja seeläbi ka käitamiskulude vähendamine mõjutab nende sõidukite nõudlust, kuna see soodustab energiatõhusamate ja seega kallimate haagiste ostmist. Seda mõju kaaluti ka kulude-tulude analüüsis, mis tehti raskesõidukite CO2 heite norme käsitlevate õigusnormide läbivaatamisel.
Käesoleva ettepanekuga kavandatud direktiivi 1999/62/EÜ muudatused on tihedalt seotud määruse (EL) 2019/1242 muutmise ettepanekuga. Direktiivi 1999/62/EÜ saab siiski muuta ainult teise direktiiviga, mistõttu on vaja kahte eraldi õigusakti.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Käesoleva ettepaneku kohast teemaksude diferentseerimist kohaldatakse ainult tõhusamate haagiste suhtes. See tähendab, et teedehaldajad, teemaksu kogumise teenuse osutajad ja teemaksu kogujad ei pea muude haagiste puhul asjaomast teavet registreerima. Haagiseklasside kindlaksmääramisega soovitakse lihtsustada nõuete rakendamist nende ettevõtjate jaoks, kellel on rohkelt haagiseid.
Algatusel on eeldatavasti teatav vähene positiivne mõju konkurentsile, sest diferentseeritud maksustamine põhjustab tõhusamate haagiste veidi laiemat kasutuselevõttu, mis aitab kaasa innovatsioonile.
Algatuses täpsustatakse sätteid, millega kehtestatakse kohustus diferentseerida taristu- ja kasutusmakse vastavalt mootorsõidukite CO2 heitele.
•Põhiõigused
Ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ettepaneku kohaselt kehtestatakse liikmesriikidele konkreetsed aruandlusnõuded, mis on seotud taristu- ja kasutusmaksude diferentseerimisega vastavalt sõidukite keskkonnatoimele.
•Selgitavad dokumendid
Võttes arvesse ettepaneku kohaldamisala, ei tundu põhjendatud ega proportsionaalne nõuda selgitavaid dokumente.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
(a)Direktiivi 1999/62/EÜ muutmise ettepanek hõlmab järgmist.
Artikli 1 punkt 1: artikkel 2 – mõisted
Heiteta sõiduki määratluse alapunktis a muudetakse viidet määruses (EL) 2019/1242 esitatud heiteta raskeveoki määratlusele, et kavandatud uues määratluses osutada üksnes mootoriga heiteta raskesõidukitele ja mitte haagistele. Selle muudatusettepanekuga tagatakse, et praeguse määratluse tähendus säilib ning raskesõidukiautorongide liigitamine CO2 heite klassi 5 vastavalt artikli 7ga lõikele 2 põhineb üksnes mootorsõidukil.
Vähese heitega sõiduki määratluse alapunkti b muudetakse, et täpsustada asjaomased sõidukirühmad, osutades artikli 7ga lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega hõlmatud rühmadele. Selle muudatusettepanekuga tagatakse, et praeguse määratluse tähendus säilib ja see kajastab määruse (EL) 2019/1242 uut kavandatud ülesehitust. Kõnealuse teise, komisjoni esitatud ettepaneku põhjal ei määratleta nimetatud määruse artikli 2 lõikes 1 enam selle määrusega hõlmatud sõidukite allrühmi.
Heitkoguste vähendamise trajektoori määratlust muudetakse selliselt, et:
–ühtlustada terminoloogia määruse (EL) 2019/1242 I lisa kavandatavas uues punktis 5.1 kasutatud terminoloogiaga;
–tagada pärast 2030. aastat selle kohaldatavus määruses (EL) 2019/1242 sätestatavate CO2 heite vähendamise eesmärkide põhjal (pärast määruse muutmist komisjoni teise esitatud ettepanekuga);
–tagada, et viidet allrühma CO2 võrdlusheitele kohaldatakse vastavalt punktis 38 määratletule;
–viia määratluse viimane osa, mis puudutab CO2 võrdlusheite väärtuste võimalikku kohandamist, artikli 7ga lõikesse 1, et tagada samal ajal kohaldatavus kõigile CO2 heite klassidele.
Selle muudatusettepanekuga tagatakse, et praeguse määratluse tähendus ja selle kohaldatavus pärast 2030. aastat säilivad.
Muudetakse mõistet „sõidukirühma CO2 võrdlusheide“, et määratleda „CO2 võrdlusheide“, osutades nii sõidukite allrühmadele kui ka rühmadele, ning et täpsustada alapunktis a, et määrusega (EL) 2019/1242 hõlmatud sõidukid on rühmitatud allrühmadesse, ja määrata asjaomased sõidukirühmad kindlaks alapunktis b, osutades artikli 7ga lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega hõlmatud rühmadele. Selle muudatusettepanekuga tagatakse, et praeguse määratluse tähendus säilib.
Lisatakse mõisted „haagis“ ja „poolhaagis“, et tagada nende mõistetega seoses õigusselgus ja täpsustada paremini asjaomaste sätete kohaldamisala.
Artikli 1 punkt 2: artikkel 7ga – raskesõidukitele kohaldatavate maksude diferentseerimine
Artikli 7ga lõike 1 teist lõiku muudetakse ja neljas lõik jäetakse välja, et:
–osutada teises lõigus taristu- ja kasutusmaksude diferentseerimisele kõigi määrusega (EL) 2019/1242 hõlmatud sõidukite allrühmade kõigi CO2 heite klasside puhul ning lisada seetõttu sellesse lõiku viide allrühmadele, mis hõlmatakse pärast kõnealuse määruse kavandatud muudatuste jõustumist ja millele on praegu osutatud neljandas lõigus;
–ühendada praegune neljas lõik praeguse teise lõiguga;
–säilitada praegu määrusega (EL) 2019/1242 hõlmatud sõidukite allrühmade puhul diferentseerimise kohaldamise aeg, osutades sõnaselgelt nendele allrühmadele ja viidates 13. maile 2023, mil lõpeb kaheaastane periood pärast CO2 võrdlusheidete avaldamist nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, nimelt komisjoni rakendusotsuses (EL) 2021/781;
–säilitada pärast määruse (EL) 2019/1242 muudatuste jõustumist nimetatud määrusega hõlmatavate sõidukite allrühmade puhul diferentseerimise kohaldamise aeg, mis on sätestatud praeguses neljandas lõigus ja praeguse kolmanda lõigu teises lauses;
–tagada, et määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 lõike 2 kohaselt CO2 võrdlusheite väärtustes tehtud võimalike kohanduste kohaldamise aeg on CO2 heite klasside 2, 3 ja 4 puhul sama, mis on sätestatud mõiste „heitkoguste vähendamise trajektoor“ praeguses määratluses, võttes arvesse artikli 11 lõike 2 kavandatud muudatusi.
Lõike 1 kolmandat lõiku muudetakse, et:
–täpsustada asjaomased sõidukirühmad, osutades artikli 7ga lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega hõlmatud rühmadele;
–säilitada pärast määruse (EL) 2019/1242 muudatuste jõustumist nimetatud määrusega hõlmatavate sõidukite allrühmade puhul CO2 võrdlusheidete kohaldamise aeg;
–täpsustada, et pärast määruse (EL) 2019/1242 kohaldamisala laiendamist muudele raskesõidukitele kohaldatakse diferentseerimist kõigi CO2 heite klasside suhtes.
Lõiget 7 muudetakse, et säilitada asjaomased sõidukite allrühmad, milleks osutatakse sõnaselgelt praegu määrusega (EL) 2019/1242 hõlmatud sõidukite allrühmadele.
Artikli 1 punkt 3: artikkel 7gc – haagiste mõju teemaksuvähenduste kindlaksmääramisele
Uues artiklis 7gc sätestatakse kord, mille alusel määratakse kindlaks autorongide teemaksude diferentseerimine kooskõlas haagiste mõjuga raskeveokiautorongide CO2 heitele. Diferentseerimine põhineb haagiste tõhusussuhetel, mis on sätestatud VIII lisas. See säte peaks andma stiimuli tõhusamate haagiste kasutamiseks. Artiklis antakse komisjonile õigus määrata kindlaks haagiste tõhususe läviväärtused ja metoodika vanemate haagiste jaoks, millele tõhusussuhet ei ole määratud.
Artikli 1 punkt 4: artikkel 7j – tee- ja kasutusmaksude kogumine ja tasumine
Lõiget 2a muudetakse tagamaks, et kõik võimalikud maksuosad kogutakse ja tasutakse ühtlustatud viisil.
Artikli 1 punkt 5: artikkel 9d – komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte
Artiklit 9d muudetakse, et muuta uut VIII lisa selleks, et määrata tõhusussuhete läviväärtused või kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.
Artikli 1 punkt 6: artikkel 11 – aruandlus
Muudetakse olemasolevat lõike 2 punkti c, et lisada teave artikli 7gc kohta.
Artikli 1 punkt 7
Uus VIII lisa on seotud kavandatava artikliga 7gc, mis puudutab autorongide teemaksude diferentseerimise kindlaksmääramist.
(b)Direktiivi (EL) 2019/520 muutmise ettepanek hõlmab järgmist.
Artikkel 2
Muudetakse I lisa, et lisada haagistega seotud teave, hõlbustamaks liidus piiriülest teabevahetust teemaksude tasumata jätmise kohta.
(c)Nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ muutmise ettepanek hõlmab järgmist.
Artikkel 3
Muudetakse I lisa, et anda liikmesriikidele võimalus lisada sõiduki registreerimistunnistusele haagiste tõhusussuhe ja klass.
2023/0134 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ, nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ ja direktiivi (EL) 2019/520 haagistega raskesõidukite CO2 heite klassi osas
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/362 vastuvõtmisega tugevdati põhimõtteid „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“, kehtestades CO2 heite põhjal kohustusliku maksustamise, milleks kas diferentseeritakse taristu- ja kasutusmakse vastavalt sõidukite CO2 heitele või kohaldatakse CO2 heite väliskulumaksu. Praegu diferentseeritakse mootorsõidukist ja haagisest koosnevate autorongide teemakse mootorsõiduki CO2 heite põhjal, olenemata ühendatud haagise omadustest, eelkõige selle mõjust autorongi CO2 heitele.
(2)Kuigi haagis ise energiat ei tarbi, on selle liigutamiseks vaja vedava mootorsõiduki energiat. Haagiste energiatõhususe optimeerimine vähendab tavasõidukite CO2 heidet ja suurendab sõidukite autonoomsust. Selline optimeerimine saavutatakse haagiste aerodünaamika, veeretakistuse ja massi täiustustega. 2020. aasta võrdlushaagisega võrreldes on energiatõhusust võimalik parandada täishaagiste puhul ligikaudu 7,5 % ja poolhaagiste puhul 15 %. Seega võib haagistel olla autokaubaveo sektori CO2 heite vähendamises oluline roll. Tõhusamate haagiste kasutuselevõttu pärsivad aga nende kõrgemad hinnad ja asjaolu, et seni ei ole haagiste ostjad saanud võrrelda eri haagiste energiatõhusust. Selle tagajärjel on energiatõhusate haagiste saadavus turul piiratud. Aerodünaamilised seadised on turul juba kättesaadavad ning nende kättesaadavus paraneb tulevikus veelgi, kuid liidu praeguses sõidukipargis neid enamasti ei kasutata.
(3)Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1362 on sätestatud õiguslikult sertifitseeritud väärtused haagiste mõju kohta raskeveokiautorongide CO2 heitele. Selleks et veelgi vähendada tõhusamate haagiste käitamiskulusid, tuleks kehtestada õigusnormid, mille kohaselt võetakse haagiste mõju raskeveokiautorongide CO2 heitele arvesse teemaksusüsteemides, milles diferentseeritakse teemakse CO2 heite põhjal. Kuna mootorsõidukeid saab ühendada erinevate haagistega, tuleks CO2 heite diferentseerimisel põhinevates teemaksusüsteemides haagiste arvessevõtmisel lähtuda tegelikult kasutatud haagisest.
(4)CO2 heitel põhinevat maksustamist tuleks laiendada haagistele, mille suhtes kohaldatakse rakendusmäärust (EL) 2022/1362. Haagiste kasutusnäitajad võivad sõltuvalt haagiste tehnilistest parameetritest varieeruda. Selleks et hinnata haagiste energiatõhusust, võrreldakse konkreetse haagise CO2 heite vähendamise potentsiaali sellise võrdlushaagise kasutusnäitajatega, mis on sarnase telgede konfiguratsiooni, suurima lubatud teljekoormuse ja šassii konfiguratsiooniga. Konkreetset haagist iseloomustava väärtuse ja võrdlushaagist iseloomustava väärtuse suhtarv on määratletud rakendusmääruses (EL) 2022/1362 tõhusussuhtena. Tõhusamate haagiste tõhusussuhte väärtus on väiksem kui 1.
(5)Tõhusussuhet võib arvutada kilomeetri, tonnkilomeetri või kuupmeeter-kilomeetri põhjal. Kõigi haagiste puhul, mis ei ole mahupõhised, tuleks kasutada tonnkilomeetripõhist tõhusussuhet. Mahupõhised haagised on need, mis on ette nähtud peamiselt mahtveose jaoks. Tonnkilomeetripõhist tõhusussuhet ei saa mahupõhiste haagiste puhul kasutada, sest neil on suurem veeretakistus ja mass kui tavapärastel haagistel. Selle asemel tuleks mahupõhiste haagiste puhul kasutada kuupmeeter-kilomeetripõhist tõhusussuhet.
(6)Tõhusama haagisega autorongi CO2 heite klass peaks olema kõrgem kui mootorsõiduki CO2 heite klass eraldivõetuna ning see annab võimaluse saada kasu rohkem vähendatud teemaksudest. Haagise CO2 heite vähendamise potentsiaali mõju autorongi CO2 heite klassile peaks põhinema konkreetse haagise tõhusussuhte ja käesolevas direktiivis osutatud tõhusussuhete läviväärtuste võrdlusel. Poolhaagiste ja muude haagiste jaoks nähakse ette erinevad läviväärtused, kuna nende potentsiaal vähendada kulutõhusalt CO2 heidet on erinev.
(7)Kui liikmesriik võtab oma territooriumil teemaksusüsteemides arvesse haagiste mõju raskeveokiautorongide CO2 heitele ja kehtestab erimaksud autorongidele, mille täismass ja/või maksimaalmõõtmed erinevad nõukogu direktiivis 96/53/EÜ sätestatust, peaks liikmesriigil olema lubatud kohaldada vähendatud teemakse selliste autorongide suhtes, milles kasutatakse vähemalt ühte tõhusamat haagist.
(8)Komisjonile tuleks anda õigus muuta delegeeritud õigusaktidega direktiivi 1999/62/EÜ VIII lisa, et määrata selles sätestatud tõhusussuhete läviväärtused või neid kohandada ning määrata kindlaks metoodika, mille alusel jaotatakse haagiseklassidesse järelpaigaldatud seadmetega haagised, eelkõige need, millele ei ole määratud kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2022/1362 tõhusussuhet. Tõhusussuhete läviväärtused tuleks määrata niipea, kui haagiste tõhususe andmeid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/956 kohaselt kogutud vähemalt üks aasta. Tõhusussuhete läviväärtused peaksid põhinema haagisepargi keskmisel tõhususel, mis kehtib ajal, mil avaldatakse nende sõidukite CO2 võrdlusheide, ja haagiste potentsiaalil parandada tõhusust. Seejärel tuleks neid kohandada, et võtta arvesse tehnika arengut ja uute tehnoloogiate, näiteks veoteljega haagiste, üha suuremat levikut. Järelpaigaldatud seadmetega haagiste jaoks metoodika kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse paigaldatud seadmeid, mis parandavad haagiste energiatõhusust, näiteks aerodünaamilisi seadiseid, mida saab kontrollida korralise tehnoülevaatuse käigus ja mida tuleks kajastada tehnoülevaatuse kontrollkaardil, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/45/EL.
(9)Tagamaks, et juhid teatavad mootorsõidukiga ühendatud haagise kasutusnäitajad õigesti, kui nad saavad kasu CO2 heite põhjal vähendatud maksudest, on vaja, et täitevametnikele esitataks taotluse korral tõendid autorongi heiteklassi ja haagise kasutusnäitajate kohta. Kui neid tõendeid ei esitata, on liikmesriigil õigus kohaldada makse ainult mootorsõiduki heiteklassi alusel.
(10)Selleks et tagada CO2 heitel põhineva teemaksude diferentseerimise ühtne kohaldamine, on vaja muuta nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ, et kehtestada nõue märkida haagiste tõhusussuhe nende registreerimistunnistusele, kui see on näidatud nende vastavustunnistusel või üksiksõiduki tüübikinnitusel. Oluline on tagada, et haagiste tõhususega seotud andmed oleksid kättesaadavad liikmesriikidevaheliseks teabevahetuseks, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/520.
(11)Lisaks on asjakohane muuta direktiivi 1999/62/EÜ, et kajastada [lisada viide siis, kui see on teada] muudetud määruse (EL) 2019/1242 uut ülesehitust. Vajalike muudatuste eesmärk on säilitada heiteta sõiduki, vähese heitega sõiduki, CO2 võrdlusheite ja heitkoguste vähendamise trajektoori määratluse praegune tähendus ning ajakohastada viimase mõiste määratlust, et ühtlustada selle kohaldatavus pärast 2030. aastat eespool nimetatud määrusega. Nende muudatustega tuleks samuti säilitada taristu- ja kasutusmaksude diferentseerimise kohustus ning aeg, millest alates seda kohustust kohaldatakse. Kõnealuse määrusega juba hõlmatud sõidukite allrühmade puhul tuleks nendes muudatustes eelkõige täpsustada, et seda kohustust kohaldatakse alates 13. maist 2023, st kaks aastat pärast kuupäeva, mil avaldati komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/781, millega kehtestati nende sõidukite allrühmade CO2 võrdlusheide. Selleks et tagada nende muudatuste õigeaegne vastuvõtmine seoses määruse (EL) 2019/1242 muudatuste jõustumise kuupäevaga, tuleks kehtestada direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmisele üheaastane tähtaeg.
(12)Direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 1999/62/EÜ muudatused
Direktiivi 1999/62/EÜ muudetakse järgmiselt.
(1)Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
(a)punkti 29 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 (*) artikli 3 punkti 11 alapunktides a ja b osutatud mootoriga raskeveok või“;
(b)punkti 30 alapunkt b asendatakse järgmisega:
„b) raskesõiduk, mis kuulub artikli 7ga lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga hõlmatud sõidukirühma ja mille CO2 heide on väiksem kui 50 % selle sõidukirühma CO2 võrdlusheitest, välja arvatud heiteta sõiduk;“
(c)punkt 37 asendatakse järgmisega:
„37)
„heitkoguste vähendamise trajektoor“ – sõidukite allrühma (sg) ja aasta (Y) aruandlusperioodi tulemus, nimelt ETsg,Y, mis saadakse aastase CO2 heite vähendamise teguri (RETsg,Y) korrutamisel allrühma (sg) CO2 võrdlusheitega (rCO2sg), nimelt ETsg,Y = RETsg,Y x rCO2sg; RETsg,Y on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL) 2019/1242 I lisa punktiga 5.1;“
(d)punkt 38 asendatakse järgmisega:
„38)
„CO2 võrdlusheide“ –
a) määrusega (EL) 2019/1242 hõlmatud sõidukite allrühmade puhul vastavalt kõnealuse määruse I lisa punktis 3 esitatud valemile arvutatud summa;
b) artikli 7ga lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga hõlmatud sõidukirühma puhul selles kindlaks määratud CO2 võrdlusheide, mis vastab keskmisele väärtusele, mis on saadud asjaomase sõidukirühma sõidukite kõigi CO2 heidete põhjal, mis on esitatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/956 (
6
) esimese aruandlusperioodi kohta, mis algab pärast kuupäeva, mil asjaomasesse sõidukirühma kuuluvate määruse (EL) 2017/2400 artiklis 9 osutatud kohustustele mittevastavate sõidukite registreerimine, müük või kasutuselevõtmine on määruse (EL) 2017/2400 artikli 24 kohaselt keelatud;“
(e)lisatakse järgmised punktid:
„42)
„haagis“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 17 määratletud haagis, mis kuulub komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1362** kohaldamisalasse;
43)
„poolhaagis“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 33 esitatud määratlusele vastav haagis, mis kuulub komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1362 kohaldamisalasse.“
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).
** Komisjoni 1. augusti 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1362, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveohaagiste näitajate mõjuga mootorsõidukite CO2 heitele, kütusekulule, energiatarbele ja heiteta sõiduulatusele ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/683 (ELT L 205, 5.8.2022, lk 145).“
(2)Artiklit 7ga muudetakse järgmiselt:
(a)lõike 1 teine, kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid kohaldavad seda diferentseerimist määrusega (EL) 2019/1242 hõlmatud sõidukite allrühmade suhtes kõnealuse määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt avaldatud CO2 võrdlusheidete põhjal. Sõidukite allrühmade 4-UD, 4-RD, 4-LH, 5-RD, 5-LH, 9-RD, 9-LH, 10-RD, 10-LH puhul hakkavad liikmesriigid seda diferentseerimist kohaldama siiski hiljemalt alates 13. maist 2023. Juhul kui CO2 võrdlusheidet kohandatakse vastavalt määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 lõikele 2, hakatakse kohandatud CO2 võrdlusheidet kohaldama alates järgmise aruandlusperioodi algusest.
Erandina teisest lõigust hakatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud CO2 heite klasside 1, 4 ja 5 puhul seda diferentseerimist kohaldama lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega hõlmatud sõidukirühmade suhtes hiljemalt kaks aastat pärast kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmist. Diferentseerimine põhineb nendes kindlaks määratud CO2 võrdlusheidetel ja seda kohaldatakse seni, kuni kooskõlas määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 lõikega 1 avaldatakse asjaomaste sõidukite allrühmade CO2 võrdlusheited. Alates määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 lõike 1 kohaselt CO2 võrdlusheidete avaldamisest kohaldavad liikmesriigid neid CO2 võrdlusheiteid lõike 7 kohaselt kindlaks määratud võrdlusheidete asemel ning asjaomaste sõidukite allrühmade suhtes kohaldatavat diferentseerimist kohaldatakse kõigi heiteklasside puhul.“;
(b)lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks sõidukirühmade, v.a allrühmade 4-UD, 4-RD, 4-LH, 5-RD, 5-LH, 9-RD, 9-LH, 10-RD, 10-LH, CO2 võrdlusheited.“
(3)Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 7gc
1. Kuni 30. juunini 2030 võivad liikmesriigid artikli 7ga kohaldamisel võtta arvesse haagise mõju haagisest ja mootorsõidukist koosneva autorongi CO2 heitele. Alates 1. juulist 2030 võtavad nad seda mõju arvesse.
Kui liikmesriik kohaldab esimest lõiku, mõjutab autorongi CO2 heite klassi, millele on osutatud artikli 7ga lõikes 2, veetava haagise klass vastavalt VIII lisale.
2. Kui liikmesriik kohaldab esimest lõiku ja kehtestab kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktiga a erimaksud autorongidele, mille täismass ja/või maksimaalmõõtmed erinevad nõukogu direktiivi 96/53/EÜ* I lisas sätestatust kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 4 lõikega 4, võib ta kohaldada vähendatud teemakse selliste autorongide suhtes, milles kasutatakse vähemalt ühte haagist, millele on määratud haagiseklass vastavalt käesoleva direktiivi VIII lisale.
Teemaksu vähenduse summa võib vastata maksuvähendusele, mis kehtib autorongidele, mille täismass ja/või maksimaalmõõtmed sätestatust ei erine.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9d vastu delegeeritud õigusakt VIII lisa muutmiseks, et määrata selles sätestatud tõhusussuhete läviväärtused või kohandada neid tehnika arenguga. Tõhusussuhete läviväärtuste esimesel määramisel lähtutakse haagisepargi keskmisest tõhususest, mis kehtib ajal, mil avaldatakse nende sõidukite CO2 võrdlusheide, ja haagiste potentsiaalist parandada tõhusust ning arvesse võetakse poolhaagiste ja muude haagiste erinevat potentsiaali.
VIII lisa tabelis osutatud haagiseklasside 1 ja 2 jaoks võtab komisjon tõhusussuhete läviväärtuste määramiseks delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt üks aasta pärast haagiste CO2 võrdlusheidete avaldamist vastavalt määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 lõikele 1.
VIII lisa tabelis osutatud haagiseklassi 3 jaoks, mida kohaldatakse haagiste suhtes, millel on aktiivselt nende veojõudu toetav seade ja millel ei ole sisepõlemismootorit või millel on sisepõlemismootor, mille CO2 heide on alla 5 g/kWh, võtab komisjon tõhusussuhete läviväärtuste määramiseks delegeeritud õigusakti vastu pärast seda, kui nende haagiste kohta on olemas õiguslikult sertifitseeritud väärtused.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9d vastu delegeeritud õigusakt VIII lisa muutmiseks, et kehtestada metoodika, mille alusel jaotatakse haagiseklassi haagised, millele on järelpaigaldatud nende energiatõhusust parandavad seadmed, eelkõige need haagised, mis registreeriti, müüdi või võeti kasutusse enne rakendusmääruse (EL) 2022/1362 kohaldamise alguskuupäeva.
4. Lõike 3 neljandas lõigus osutatud seadme registreerimiseks kasutavad liikmesriigid direktiivi 2014/45/EL** II lisa punkti 10 (muu teave).
____________________
* Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).“
(4)Artikli 7j lõike 2a esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Kui juht või asjakohasel juhul veoettevõtja või Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse osutaja ei ole võimeline tõendama sõiduki heiteklassi artikli 7g lõike 2, artikli 7ga ja artikli 7gb kohaldamiseks, võivad liikmesriigid kohaldada kõrgeimat kohaldatavat tee- või kasutusmaksu. Kui juht või asjakohasel juhul veoettevõtja või Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse osutaja ei ole võimeline tõendama autorongi heiteklassi artikli 7gc kohaldamiseks, võivad liikmesriigid kohaldada tee- või kasutusmaksu mootorsõiduki heiteklassi põhjal.“
(5)Artikli 9d esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9e vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi seoses 0 lisaga, IIIa lisa punktides 4.1 ja 4.2 esitatud valemitega, IIIb ja IIIc lisa tabelites esitatud summadega, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga, ning VIII lisa tabelis osutatud tõhusussuhete läviväärtustega, et need määrata või kohandada neid tehnika arenguga.“
(6)Artikli 11 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) taristumaksude või kasutusmaksude diferentseerimine sõidukite keskkonnatoime põhjal vastavalt artiklile 7g, 7ga, 7gb või 7gc;“.
(7)Käesoleva direktiivi lisa tekst lisatakse VIII lisana.
Artikkel 2
Direktiivi (EL) 2019/520 muudatused
Direktiivi (EL) 2019/520 I lisa I osa asendatakse järgmisega:
„I osa. Andmed sõiduki kohta
Komponent
|
K/V(1)
|
Märkused
|
Registreerimisnumber
|
K
|
|
Kerenumber / valmistajatehase tähis (VIN-kood)
|
K
|
|
Registreerimisliikmesriik
|
K
|
|
Mark
|
K
|
(D.1(2)) nt Ford, Opel, Renault
|
Sõiduki mudel
|
K
|
(D.3) nt Focus, Astra, Megane
|
ELi kategooria kood
|
K
|
(J) nt mopeed, mootorratas, sõiduauto
|
Euro heitgaasiklass
|
K
|
nt Euro 4, Euro 6
|
CO2 heite klass
|
V
|
kohaldatav raskesõidukite puhul
|
Ümberliigitamise kuupäev
|
V
|
kohaldatav raskesõidukite puhul
|
CO2 grammides tonnkilomeetri kohta
|
V
|
kohaldatav raskesõidukite puhul
|
Mahupõhine: jah/ei
|
V
|
kohaldatav haagiste puhul
|
Tonnkilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...
|
V
|
kohaldatav haagiste puhul
|
Kuupmeeter-kilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...
|
V
|
kohaldatav haagiste puhul
|
Sõiduki täismass
|
K
|
|
(1)
K – kohustuslik, kui on riiklikus registris olemas; V – vabatahtlik.
(2)
Liidu ühtlustatud kood, vt direktiiv 1999/37/EÜ.
|
Artikkel 3
Direktiivi 1999/37/EÜ muudatus
Direktiivi 1999/37/EÜ I lisa punkti V „Heitgaasid“ lisatakse järgmised alapunktid:
„V.11) tõhusussuhe
–Muude kui mahupõhiste haagiste puhul tonnkilomeetripõhine tõhusussuhe, kui see on näidatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683* VIII lisa liites esitatud vastavustunnistuse punktis 49.11.2 või nimetatud määruse III lisa 1. liites esitatud üksiksõiduki tüübikinnituse punktis 49.11.2.
–Mahupõhiste haagiste puhul kuupmeeter-kilomeetripõhine tõhusussuhe, kui see on näidatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisa liites esitatud vastavustunnistuse punktis 49.11.3 või nimetatud määruse III lisa 1. liites esitatud üksiksõiduki tüübikinnituse punktis 49.11.3.
Mahupõhisus on näidatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisa liites esitatud raskeveohaagiste vastavustunnistuse punktis 49.10 või nimetatud määruse III lisa 1. liites esitatud üksiksõiduki tüübikinnituse punktis 49.10,
V.12) haagiseklass, mis on määratud kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ artiklile 7gc;
___________________
* Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1).“
Artikkel 4
1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [ühe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 5
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 6
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja