EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.11.2023
JOIN(2023) 34 final
ÜHISARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
üldiste soodustuste süsteemi kohta ajavahemikul 2020–2022
{SWD(2023) 359 final} - {SWD(2023) 360 final} - {SWD(2023) 361 final} - {SWD(2023) 362 final} - {SWD(2023) 363 final} - {SWD(2023) 364 final} - {SWD(2023) 365 final} - {SWD(2023) 366 final} - {SWD(2023) 367 final} - {SWD(2023) 368 final}
1.Sissejuhatus
ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (edaspidi „GSP“) võimaldab ELi imporditariifide vähendamise või kaotamise kaudu ühepoolset sooduspääsu liidu turule, et edendada madalama sissetulekuga riikide kestlikku arengut ja vähendada rahvusvahelise kaubanduse abil vaesust. GSP soodustused on seotud sellega, kuidas soodustatud riigid järgivad inimõiguste, töötaja õiguste, keskkonna- ja kliimakaitse ning hea valitsemistava rahvusvahelisi standardeid.
Käesolev aruanne on oluline osa GSP rakendamise korrapärasest järelevalvest ja aruandlusest Euroopa Parlamendile ja nõukogule, nagu on ette nähtud üldiste tariifsete soodustuste kava käsitlevas määruses( 1 ). See hõlmab GSP rakendamist ja mõju ajavahemikul 2020–2022 (edaspidi „aruandlusperiood“) kolme korra raames: erikord „Kõik peale relvade“ (GSP – EBA), mida kohaldatakse vähim arenenud riikide suhtes, standardne GSP ja kestlikku arengut stimuleeriv erikord GSP+ (edaspidi „GSP+“). Nagu ka viimase, 2020. aasta GSP aruande puhul,( 2 ) on käesolevale aruandele lisatud kümme komisjoni talituste töödokumenti: üks iga üheksa GSP+ raames soodustatud riigi olukorra kohta aruandlusperioodil ja üks kolme tõhustatud erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riigi kohta.
Käesolev aruanne hõlmab tavapärasest kaheaastasest aruandlustsüklist pikemat perioodi, mis on tingitud COVID-19 mõjust ja sellega seotud piirangutest tulenevatest rakendamis- ja järelevalveprobleemidest 2020. ja 2021. aastal. Hoolimata sellest on GSP rakendamine ja järelevalve jätkunud kaugmeetodil kirjalikus ja virtuaalses vormis. Aruanne kajastab ka soodustatud riikidesse tehtud järelevalvemissioone, millega sai uuesti alustada 2021. aasta lõpust, ning seda, kuidas on pandeemia haripunkti järel toimunud piirangute lõdvendamine ja ressursside vabanemine muutnud soodustatud riikide olukorda.
Aruanne tugineb Euroopa Komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse, sealhulgas ELi delegatsioonide poolt soodustatud riikide, kodanikuühiskonna, äriringkondade, ÜRO järelevalveorganite ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega GSP rakendamisel tehtud koostööle. Lisaks toimus aruande ettevalmistamiseks 6. septembril 2022 sellesisuline kodanikuühiskonna dialoog.
Käesolev aruanne on tähelepanuväärne ka sellepoolest, et praeguse üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse kehtivus lõppeb 2023. aasta lõpus. Selles hinnatakse GSP pikemaajalist mõju nii majanduslikule kui ka kestlikule arengule ning seda, kuidas tagada GSP raames soodustatud riikide jätkuv koostöö kava rakendamisel. Seadusandlik menetlus uue läbivaadatud üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse vastuvõtmiseks on veel pooleli. Seniks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku pikendada järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks praegu kehtivaid norme kuni 2027. aasta lõpuni( 3 ). Aruanne ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendid annavad ka väärtuslikku teavet ja soovitusi praegustele GSP+ raames soodustatud riikidele, kuna uue üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse kehtima hakkamisel võib olla vajalik GSP+ erikorraga uuesti liituda.
2.Olulisimat
GSP on oluline kaubandusalane tööriist, millega EL toetab kestlikku arengut madalama sissetulekuga riikides. See hõlmab kolme erinevat korda,( 4 ) mis koos moodustavad soodustatud riikide arenguvajaduste ja -püüdluste käsitlemiseks objektiivse ja läbipaistva raamistiku.
GSP on soodustatud riikide jaoks majanduslikult soodne,( 5 ) nagu on selgitatud ka käesoleva aruande punktis 4.1. Aastatel 2014–2019, st enne COVID-19 pandeemiat, suurenes praegustest GSP raames soodustatud riikidest sooduskorra alusel toimuv koguimport EL 27-sse 56 %, mis on kolm korda rohkem kui kogu muu kolmandatest riikidest pärit import. See on aidanud kiirendada GSP riikide majanduskasvu võrreldes olukorraga, kui GSP raames ei oleks soodustusi pakutud. Hoolimata sellest, et pandeemia ajal ja pärast seda ei ole ekspordimahud olnud endisel tasemel, on GSP alusel soodustatud eksport ELi aidanud tagada soodustatud riikide majanduslikku stabiilsust, eriti kriisi ajal. Suurenenud rahvusvaheline kaubavahetus ja osalemine ülemaailmsetes väärtusahelates on üldiselt toetanud GSP raames soodustatud riikide sotsiaal-majanduslikku arengut. Seda tõendab mitme riigi paranenud positsioon Maailmapanga sissetulekute edetabelis, samuti mitme riigi välja arvamine ÜRO otsusega vähim arenenud riikide seast (millega kaasneb GSP kohaste soodustuste vastav muutmine).
Viimastel aastatel on maailmamajandust raputanud mitmed kriisid( 6 ): alates COVID-19 pandeemiast, mis on mõjutanud negatiivselt mitte ainult tervist, vaid ka kestlikkust, majandustegevust ja kaubandust, kuni Venemaa Ukraina-vastase provotseerimata sõjalise agressioonini, millega on laiemalt kaasnenud energia-, võla-, toidu- ja elukalliduse kriis, mis kõik on 2022. aastal võimendunud. Nõrgema majandusega riikidel on sellises keerulises olukorras aidanud stabiilsust tagada võimalus jätkata tollimaksuvaba eksporti ELi, mis on maailma suurim kaubandusblokk( 7 ). Kuigi mõne soodustatud riigi majandus on näidanud üles tugevat vastupanuvõimet, on ÜRO Arenguprogrammi agentuur hoiatanud, et vähemalt 54 arenevat riiki kannatavad raskete võlaprobleemide käes( 8 ). Nimetatud probleemide tõttu on ÜRO mõnel puhul oma varem kavandatud otsuse üks või teine riik vähim arenenud riikide hulgast välja arvata edasi lükanud( 9 ). Teiste GSP raames soodustatud riikide puhul on majandusele ja kaubandusele, samuti mõningal määral välisinvesteeringutele ja rahaülekannetele avaldunud mõju takistanud positsiooni parandamist või põhjustanud lausa tagasilangust Maailmapanga sissetulekute edetabelis.
GSP+ koos oma lisasoodustuste ja -kohustustega on endiselt soodustatud riikide jaoks atraktiivne ( 10 ). Nagu näitab komisjoni talituste töödokumendis esitatud GSP+ rakendamise analüüs, on see erikord, mis annab GSP standardse korraga võrreldes ELi turule ulatuslikuma pääsu, olnud mõjus stiimul rahvusvaheliste standardite tõhusaks rakendamiseks inimõiguste ja töötaja õiguste, kliimamuutuse ja keskkonnakaitse ning hea valitsemistava vallas. GSP+ erikorra atraktiivsust kinnitab asjaolu, et aruandlusperioodi jooksul liitus sellega uue riigina Usbekistan, Tadžikistan esitas 2023. aasta aprillis ametliku taotluse sellega liitumiseks ning teisedki riigid näitavad jätkuvalt üles huvi sellega liitumise vastu. Praegused GSP+ raames soodustatud riigid on väljendanud oma soovi säilitada ka ELi uue GSP raamistiku alusel sama soodustuste kord. Mitmed praegused erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riigid, kes eeldatavasti arvatakse välja vähim arenenud riikide seast, kaaluvad aktiivselt võimalusi ühineda GSP+ erikorraga, et säilitada ka pärast erikorrast „Kõik peale relvade“ lahkumist GSP standardse korraga võrreldes soodsamad tariifid.
GSP aitab edendada mitmepoolseid juhtimisstruktuure, kuna GSP raames soodustatud riigid peavad järgima rahvusvahelisi konventsioone ja GSP+-ga ühinemine nõuab selliste konventsioonide ratifitseerimist ja tõhusat rakendamist. Mõnel puhul on GSP raames soodustatud riigid ratifitseerinud ka selliseid konventsioone, mida praeguses üldiste tariifsete soodustuste kava käsitlevas määruses ei ole nimetatud. Näiteks on kõik üheksa käesolevas aruandes vaadeldavat GSP+ raames soodustatud riiki ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Pariisi kokkuleppe. GSP raames soodustatud riigid on teinud edusamme ka hiljuti vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhiliste tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate konventsioonide ning muude ILO konventsioonide ratifitseerimisel, näiteks töötingimuste järelevalve konventsiooni ja kolmepoolse konsulteerimise konventsiooni puhul.
Aruandlusperioodil on paljud GSP raames soodustatud riigid teinud rahvusvaheliste standardite rakendamisel ja järgimisel olulisi edusamme,( 11 ) ehkki mõnes valdkonnas esineb jätkuvalt probleeme. Valdkondade seas, kus on mõningates soodustatud riikides esinenud tagasiminekut või kus edusammud ei ole piisavad, võib nimetada järgmisi: väljendusvabadus ja kodanikuühiskonna tegutsemisruum, kus võib täheldada suurenevat survet, naiste ja laste õigused ning kaitse koduvägivalla eest COVID-19 pandeemia ajal, samuti korruptsioonivastane võitlus ja kohtusüsteemi sõltumatuse tagamine. Eespool nimetatud ülemaailmsed kriisid, mis on käesoleval aruandlusperioodil aset leidnud, on avaldanud survet tööturule ja töötajatele. Sellega seoses aitab ELi üldiste tariifsete soodustuste kava järelevalve ja rakendamine tagada, et järgitakse põhilisi töötajate õigusi käsitlevaid ILO standardeid.
Lisaks – eelkõige on see seotud rahvusvaheliste keskkonnastandarditega – on paljud väiksema sissetulekuga riigid, mis on saanud tunda kliimamuutuse olulisi negatiivseid tagajärgi, võtnud ulatuslikke kohustusi ja kutsunud rahvusvahelist kogukonda üles võtma ühiseid meetmeid, et kliimamuutus ja selle mõju käsile võtta. Aga sageli ei lase suutlikkuse ja ressursside piiratus neil võetud kohustusi oma riigis ellu viia.
Lisaks sellele, et GSP on kasulik soodustatud riikide majandusele ja kestlikkusele, on see väga kasulik ka ELile. Esiteks aitab see tugevdada ühiste väärtuste ja eesmärkide pinnalt majandus- ja poliitilisi partnerlusi soodustatud riikidega, aidates sel viisil ühtlasi edendada rahvusvahelist kestlikkust ja arengut. GSP järelevalve aitab luua ja hoida otsekontakte ELi ja soodustatud riikide institutsioonide ja kodanikuühiskonna vahel. Ühtlasi saavad ELi investorid ja importivad ettevõtted edendada GSP riikides inimõiguste, töötaja õiguste, kliimamuutuse ja keskkonnakaitse ning hea valitsemistava vallas kestlikke tavasid ja rahvusvahelisi standardeid. Majanduslikus mõttes aitab GSP raames toimuv kaubavahetus parandada kaupade valikut ja taskukohasust ELi ettevõtjate ja tarbijate jaoks. Lisaks saavad ELi ettevõtjad mitmekesisema ja sujuvama juurdepääsu tarnetele. Näiteks 2022. aastal võimaldasid GSP raames kehtestatud soodustariifid ettevõtjatel hoida imporditollimaksude pealt kokku ligikaudu 6,2 miljardit eurot.
Et kasutada ära kõik võimalused, mida GSP vaesuse vähendamiseks, majanduse mitmekesistamiseks ja kestva arengu edendamiseks pakub, on vaja kõigi GSP riikide ametiasutuste ja sidusrühmade jõulisi ja pidevaid reformipüüdlusi, kuna kohaliku tasandi edasiminekut ei ole võimalik saavutada kohe ega automaatselt. EL on jätkuvalt valmis suutlikkuse suurendamise ja muude meetmete kaudu selliseid jõupingutusi toetama.
3.Õigusraamistiku muudatused aruandlusperioodil
3.1.Kava rakendamise
Komisjon on võtnud aruandlusperioodil vastu mitu üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse rakendamisega seotud õigusakti:
·Riigid, mis on GSP alt välja arvatud: Nauru, Samoa ja Tonga on kolmel järjestikkusel aastal jõudnud Maailmapanga liigituse kohaselt üle keskmise sissetulekuga riikide hulka, mistõttu alates 1. jaanuarist 2021 ei kohaldata nende suhtes enam standardse GSP soodustusi( 12 ). Samal põhjusel ei saa Armeenia alates 1. jaanuarist 2022 enam soodustusi erikorra GSP+ raames (ebastandardne GSP). Alates 1. augustist 2020 kohaldatakse ELi-Vietnami vabakaubanduslepingu soodustusi, mistõttu ei kohaldata alates 1. jaanuarist 2023 Vietnami suhtes enam GSP standardset korda( 13 ).
·Üleminek erikorralt „Kõik peale relvade“ GSP standardsele korrale: 4. detsembril 2020 arvati Vanuatu ÜRO otsusega välja vähim arenenud riikide seast. Võttes arvesse menetluslikke ja statistilisi kaalutlusi, lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2025 Vanuatu suhtes pärast kolmeaastast üleminekuperioodi erikorra „Kõik peale relvade“ kohaldamine ja Vanuatu läheb üle GSP standardsele korrale( 14 ).
·Üleminek GSP standardselt korralt erikorrale GSP+: Usbekistan ühines erikorraga GSP+ 2021. aasta aprillis ( 15 ), olles esitanud ametliku taotluse kavaga liitumiseks 2020. aasta juunis.
·Soodustuste järkjärguline kaotamine teatavate toodete puhul: pärast asjakohaste impordikünniste saavutamist peatati 2023. aastaks standardse GSP tariifsed soodustused mitme Indiast, Indoneesiast ja Kenyast imporditud toote puhul( 16 ).
Mitmed praegused erikorra „Kõik peale relvade“ alusel soodustatud riigid tuleks kavakohaselt lähiaastatel vähim arenenud riikide hulgast välja arvata. ÜRO on küll ajakava läbi vaadanud, et võtta arvesse COVID-19 pandeemia tagajärgi ja nende ulatuslikku mõju majandusele, kuid sellest hoolimata arvatakse vähim arenenud riikide hulgast kavakohaselt välja Bhutan 2023. aastal ning Angola, São Tomé ja Príncipe ning Saalomoni Saared 2024. aastal. Seega arvatakse need riigid välja ka erikorrast „Kõik peale relvade“ ning johtuvalt nende positsioonist sissetulekute edetabelis, võiksid nad pärast vähim arenenud riikide hulgast väljaarvamisele järgnevat kolmeaastast üleminekuperioodi minna üle GSP standardsele korrale. ÜRO on soovitanud arvata vähim arenenud riikide seast välja veel viis erikorra „Kõik peale relvade“ alusel toetust saavat riiki: Bangladesh, Laose DRV ja Nepal (eeldatavasti 2026. aastal), samuti Tuvalu ja Kiribati (kuupäeva ei ole veel märgitud).
Mõned vähim arenenud riikide seast välja arvatavad riigid on väljendanud huvi ühineda GSP+ erikorraga, et säilitada pärast erikorra „Kõik peale relvade“ heldete soodustuste kadumist soodsam pääs ELi turule kui GSP standardse korra alusel. Aruandlusperioodil pidas Tadžikistan, kelle suhtes praegu kohaldatakse GSP standardset korda, komisjoni ja kõrge esindajaga taotluseelseid arutelusid ning esitas 2023. aasta aprillis ametliku taotluse liituda GSP+ erikorraga.
3.2.GSP pärast 2023. aastat
Praegu kohaldatava üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse kehtivusaeg lõpeb 2023. aasta lõpus. 22. septembril 2021 võttis komisjon vastu määruse ettepaneku ( 17 ) ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) kohta aastateks 2024–2033. Komisjoni ettepaneku kohaselt jääks GSP jätkuvalt ELi kaubanduse ja kestliku arengu edendamise tugisambaks, kuid kehtiva kava mõningaid aspekte tuleks parandada. Eelkõige tuleb tagada GSP järjepidevus, reageerida GSP raames soodustatud riikide muutuvatele vajadustele ja probleemidele ning tugevdada kava sotsiaalvaldkonna, keskkonnakaitse, kliimamuutuse ja hea valitsemistavaga seotud aspekte.
Komisjoni ettepanek põhineb üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse 2018. aasta vahehindamisel,( 18 ) komisjoni tehtud ja välisuuringuga täiendatud mõjuhinnangul( 19 ) ning 2020. aasta avalikul konsultatsioonil( 20 ). Kõik need kinnitasid, et GSP on seni olnud asjakohane ja võimaldanud saavutada olulisi tulemusi, kuid osutasid ka vajadusele kava paiguti parandada. Need uuringud näitavad, et ELi GSP täidab oma põhieesmärke: aidata kaasa vaesuse kaotamisele ja kestvale arengule GSP raames soodustatud riikides, tagades samal ajal ELi tootjatele piisava kaitse.
Praegu arutatakse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Kuni kaasseadusandjad jõuavad kokkuleppele, on komisjon pannud ette kehtiva määruse kehtivusaega pikendada( 21 ). Selleks tuleb rakendada seadusandlikku tavamenetlust, mis tuleks viia lõpule enne 2023. aasta lõppu.
4.GSP mõju
Üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) mõju tuleks hinnata selle üldiste eesmärkide taustal, milleks on edendada kestlikku arengut madalama sissetulekuga riikides ja vähendada rahvusvahelise kaubanduse abil vaesust. Sarnaselt eelmise kolme aruandega keskendutakse ka käesolevas aruandes objektiivselt mõõdetavatele näitajatele, mis puudutavad kaubanduse arengut ja üldiste tariifsete soodustuste (GSP) kasutamist aruandlusperioodil. Sügavamat mõju vaesuse vähendamisele ja kestlikkusele ning põhjuslikke seoseid on raske kindlaks teha ja hinnata, sest tegureid, mis mõjutavad rahvusvahelist kaubandust ja maailmamajandust ning kestlikku arengut igas üksikus riigis, on väga palju. Aruandlusperioodil muutis olukorra keerulisemaks COVID-19 pandeemia ning sellest tulenev majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus nii maailmas laiemalt kui ka GSP raames soodustatud riikides kitsamalt.
See punkt (vt 4.2) sisaldab ka keskpika perioodi perspektiivi, mis võimaldab paremini hinnata, kuidas on GSP mõju aja jooksul muutunud, samuti anda kvalitatiivset hinnangut GSP raames soodustatud riikide kestliku arengu kohta. Aruandele lisatud komisjoni talituste riigipõhistest töödokumentidest saab selle kohta lisateavet.
4.1.Mõju kaubandusele aastatel 2020–2022( 22 )
|
Joonis 1: EL 27 import GSP riikidest (2019–2022, miljardites eurodes) |
ELi importi GSP raames soodustatud riikidest mõjutas negatiivselt COVID-19 pandeemia, kuid alates 2021. aastast on import taastunud (vt joonis 1). Import kahanes 2020. aastal märkimisväärselt, vähenedes 13,4 % ehk 157,3 miljardilt eurolt (8,8 % kogu kolmandate riikide impordist) 136,2 miljardi euroni (8,5 %), kuid taastus 2021. aastal ja 2022. aastal hüppeliselt 256,7 miljardi euroni (9,2 %), mis on 88 % rohkem kui 2020. aastal ja 63 % rohkem kui 2019. aastal. Selliste toodete importi ELi, mille puhul rakendati üldisi tariifseid soodustusi, mõjutas pandeemia veelgi rohkem: ajavahemikus 2019 kuni 2020 vähenes see 15,4 % ehk 62,1 miljardilt eurolt 52,6 miljardile eurole. Taastumine on olnud tugev nii 2021. aastal kui ka eriti 2022. aastal, mil GSP sooduskorra alusel toimuv import ulatus 80,6 miljardi euroni, mis on 2019. aasta tasemest üle 30 % rohkem.
|
Joonis 2: GSP sooduskorra alusel toimuva impordi osakaal kogu ELi-välistest riikidest pärit impordist |
Jooniselt 2 nähtub, et alates 2019. aastast on ainult GSP+ raames soodustatud riikidest pärit impordi osakaal ELi koguimpordist säilinud endises mahus (0,5 %), samas kui tollimaksu- ja kvoodivaba import erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikidest vähenes 1,4 %-lt 2021. aastaks 1,1 %-le ja seejärel suurenes uuesti 1,3 %-ni ning import GSP standardse sooduskorra riikidest vähenes 1,6 %-lt 1,1 %-le. Seda võib selgitada ühelt poolt erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikide suurema haavatavusega majandusvapustuste suhtes ja teiselt poolt GSP+ tariifsete soodustuste parema integreeritusega soodustatud riikide ekspordistrateegiatesse.
|
Joonis 3: GSP riikidest pärit soodustatud ja tollimaksuvaba import ELi-välistest riikidest pärit koguimpordist, 2019–2022 |
Kuigi tänu ühepoolsetele tariifsetele soodustustele on EL olnud mitme GSP raames soodustatud riigi peamine ekspordisihtkoht, on import neist moodustanud ELi koguimpordist vaid väikese osa.
Aastatel 2019–2022 vähenes üldiste tariifsete soodustuste alusel ELi toimuva impordi osakaal 0,6 % võrra, samas kui muude sooduskavade, nagu vabakaubanduslepingute ja enamsoodustusrežiimi nullmäära alusel toimuv import hoopis suurenes (vt joonis 3). GSP standardse korra alusel soodustatud riikide puhul on impordi vähenemine tingitud peamiselt teatavate riikide üleminekust üldiste tariifsete soodustuste kasutamiselt ELiga sõlmitud vabakaubanduslepingu kohastele soodustustele (näiteks Vietnam, vt allpool), mis annab tunnistust arenenumatest ja tihedamatest kahepoolsetest kaubandus- ja majandussuhetest. Erikorra „Kõik peale relvade“ alusel soodustatud riikide puhul näitab vähenemine suuremat haavatavust väliste vapustuste suhtes, nagu eespool märgitud.
Peamiseks põhjuseks, miks GSP standardse sooduskorra alusel toimuv import väheneb, on GSP riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingute suurenev mõju: aastatel 2019–2022 suurenes vabakaubanduslepingu alusel GSP riikidest toimuva impordi osakaal ELi koguimpordist 0,1 %-lt 0,4 %-le (vt joonis 3). Kasv on olnud enam kui kuuekordne – absoluutarvudes väljendatuna on toimunud suurenemine 1,7 miljardilt eurolt 11 miljardile eurole –, mis selgitab ka suures osas GSP sooduskorra osakaalu vähenemist. Sellegi põhjuseks on eelkõige Vietnamiga sõlmitud vabakaubandusleping. Lisaks võib täheldada, et GSP raames soodustatud riikidest, mille puhul kohaldatakse enamsoodustusrežiimi nullmäära, lähtunud impordi osakaal ELi koguimpordist on pandeemiaeelse tasemega võrreldes suurenenud, jõudes 2022. aastal 4,7 %-ni. Nendest GSP raames soodustatud riikidest pärit impordi osakaal, mille suhtes kohaldatakse vähendatud või nullmäära, on jäänud kogu aruandlusperioodi jooksul peaaegu konstantseks, moodustades nii 2019. kui ka 2022. aastal 87 %.
GSP standardse korra raames soodustatud riikidest pärit impordi puhul soodustuste kasutamine aastatel 2019–2022 vähenes (joonis 4). See tõi kaasa erikordade GSP+ ja „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikidest pärit soodusimpordi suhtelise osakaalu suurenemise kõigist GSP raames soodustatud riikidest pärit impordist (joonis 5). GSP standardse korra soodustuste kasutamise vähenemine on suuresti seletatav sellega, et toodete puhul, mille suhtes on võimalik kohaldada GSP standardse korra soodustusi, saab kasutada ka enamsoodustusrežiimi nullmäära ja muid soodustusi, näiteks üleminekut vabakaubanduslepingule, millega EL suurendab asjaomase riigiga koostööd. Soodustuste kasutamine GSP teiste kordade raames soodustatud riikide poolt püsis samal ajavahemikul stabiilsena.
|
Joonis 4: GSP soodustuste kasutamine sooduskordade kaupa, 2019–2022 (protsentides) |
Joonis 5: GSP soodustuste alusel toimunud import sooduskordade kaupa 2019–2022 (miljardites eurodes ja osakaal kogu GSP riikidest pärit impordist) |
Suurem osa ELi impordist GSP raames soodustatud riikidest on pärit piiratud arvust riikidest ning pärast 2019. aastat on soodustatud riikidest lähtunud import muutunud kordade ja riikide lõikes ebaühtlaselt (joonis 6). Soodustatud riikide vahel on suured erinevused seoses ELi impordiga, mille puhul üldisi tariifseid soodustusi aastatel 2019–2022 tegelikult kasutati. Mõnest riigist vähenes GSP sooduskorra alusel toimuv import ELi märkimisväärselt,(
23
) samas kui teistel õnnestus saavutada igal aastal kahekohaline kasv. Eelkõige oli see nii erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikide puhul, nagu Libeeria (+183 %), Madagaskar (+149 %) ja Sambia (+49 %), ning GSP+ raames hiljuti soodustatud Usbekistani puhul (+69 %), kuigi Libeeria ja Madagaskari puhul oli võrdlusalus madal.
Joonis 6: GSP soodustuste alusel toimunud import lähteriigi kaupa 2019 ja 2022 (miljonites eurodes ja osakaal kogu GSP riikidest pärit impordist)
Mõned suurimad eksportijad GSP raames soodustatud riikide seast on juba kavast lahkunud või peaksid sealt lahkuma, sest neil on ELiga vabakaubandusleping (Vietnam) või on neil läbirääkimised sellise lepingu üle praegu käimas (India ja Indoneesia) või plaanis tulevikus.
ELi impordis, mis on pärit GSP raames soodustatud riikidest, on jätkuvalt kõige olulisemaks sektoriks rõivaste ja rõivamanuste sektor, kuid teiste sektorite osakaal on mõnel määral muutunud (joonis 7). 2021. aastal said masinad ja seadmed esimest korda tähtsuselt teiseks sektoriks, mille sooduskorra alusel toimuva impordi väärtus jõudis 2022. aastal 6,4 miljardi euroni (8,0 % kogusummast). Masinad möödusid jalatsitest, mille impordi maht vähenes 7,4 miljardilt eurolt 2019. aastal 6,1 miljardile eurole 2022. aastal (7,6 % kogusummast). Jalatsite osakaalu vähenemine on peamiselt tingitud GSP standardse korra raames Vietnamist pärit jalatsite impordi vähenemisest, kuna Vietnam on üha enam hakanud kasutama vabakaubanduslepingu soodustusi (see tähendab, et Vietnamist pärit jalatsite impordi koguväärtus ELi vähenes palju vähem – 3,9 miljardilt eurolt 2019. aastal 3,5 miljardi euroni 2021. aastal).
Joonis 7: GSP soodustuste alusel toimunud import tootejaotiste kaupa 2019 ja 2022 (miljonites eurodes ja osakaal kogu GSP riikidest pärit impordist)( 24 )
Kaubanduse arengut GSP raames soodustatud riikidega aruandeperioodil on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesoleva aruande punktis 5, mis sisaldab iga GSP korra kohta (standardne GSP, GSP+ ja „Kõik peale relvade“) omaette alapunkti.
4.2.Pikaajaline perspektiiv: 10 aastat pärast 2012. aasta GSP reformi
Kahepoolne kaubandus GSP raames soodustatud riikidega
Praeguse üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse rakendamise kohta alates 2014. aastast tehtud kaubandusstatistika näitab GSP positiivset mõju soodustatud riikide ekspordile ELi.
Andmed näitavad ka seda, et alates 2014. aastast on erikorra GSP+ ja erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riigid moodustanud soodustuste kasutajate enamuse, kusjuures enamik kasutatud soodustusi jaguneb mõne soodustatud riigi vahel. Lisaks sellele kalduvad GSP raames soodustatud riigid (standardne GSP, GSP+ ja „Kõik peale relvade“) keskenduma oma eksportis üksikutele toodetele. GSP kõige suurem positiivne mõju tuleb selle panusest majanduskasvu ja kaubanduse mitmekesistamisse erikorra „Kõik peale relvade“ soodustuste kaudu. 2023. aasta järgset GSP määrust käsitleva ettepaneku mõjuhinnangu( 25 ) ettevalmistamisel tegi komisjon mudelipõhise analüüsi, kasutades arvutuslikku üldise tasakaalu mudelit. Tulemused näitasid, et soodustuste kaotamise korral võib eksport GSP+ raames soodustatud riikidest ELi väheneda kuni 25 % (Pakistani puhul) ning GSP+ raames soodustatud riikide SKP võib väheneda kuni 0,3 %( 26 ). Absoluutarvudes väheneks SKP ligikaudu 6,6 miljardit eurot( 27 ). Erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riike, kelle soodustused on veelgi suuremad, ei ole uuringus arvestatud ning nende eeldatav kahju tuleks lisada GSP+ raames soodustatud riikide 1,6 miljardi euro suurusele kahjule ja GSP standardse korra raames soodustatud riikide 5 miljardi euro suurusele kahjule.
Aastatel 2014–2019, st enne COVID-19 pandeemiat, suurenes kogu EL 27 sooduskorra alusel toimuv import praegustest GSP raames soodustatud riikidest 56 %, samal ajal kui koguimport kõigist kolmandatest riikidest suurenes samal perioodil 17 %. Erikorra „Kõik peale relvade“ alusel toimunud impordi maht oli ka sellest näitajast suurem, kasvades nimetatud perioodil 81 % (13,9 miljardilt eurolt 2014. aastal 25,2 miljardi euroni 2019. aastal). Samas ajavahemikus suurenes sellise ELi impordi osakaal, mis toimus vähim arenenud riikidest erikorra „Kõik peale relvade“ soodustuste alusel, kogu ELi impordist vähim arenenud riikidest vähem kui 50 %-lt rohkem kui 66 %-le. See viitab sellele, et import on mitmekesisemaks muutunud ega piirdu enam fossiilkütuste ja muude selliste kaupadega, mille puhul erikorra „Kõik peale relvade“ soodustused ei anna täiendavat eelist (nt kuna ELi enamsoodustusrežiimi imporditollimaksud on juba null).
Hoolimata COVID-19 kriisi mõjust ning Vietnami ja teiste soodustatud riikide lahkumisest GSPst aastatel 2019–2022, millele on eespool viidatud, on pikaajaline suundumus endiselt positiivne, eelkõige GSP+ ja erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikide puhul ning teataval määral ka GSP standardse korra alla kuuluvate riikide puhul. Import GSP raames praegu soodustatud riikidest jõudis 2022. aastal koguni kõigi aegade kõrgeimale tasemele – 80,6 miljardit eurot (joonis 8).
Joonis 8: GSP sooduskorra alusel toimuv import sooduskordade kaupa, 2014–2022 (miljardites eurodes)
Tollimaksu- ja kvoodivaba erikord „Kõik peale relvade“ on aidanud suurendada maailma väikseima sissetulekuga riikide siseriiklikku tulu. Erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikide eksport ELi on kasvanud jõudsalt ja tulemused on olnud head kõigis sektorites. GSP+ raames soodustatud riigid on võrreldes standardse GSP ja erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikidega näidanud keskmiselt üles suuremat võimet kriisidele vastu panna. Nendest riikidest on ELi suunduv eksport aastate jooksul pidevalt kasvanud, vähenedes 2020. aastal mõnevõrra, et siis 2021. aastal märkimisväärselt kosuda.
Vastavus rahvusvahelistele standarditele
Lisaks sellele, et GSP on olnud soodustatud riikide jaoks majanduslikult kasulik, on toimunud soodustatud riikides edasiminek ka kestliku arengu ja rahvusvaheliste standardite järgimise vallas. GSP+-ga ühinemise eeltingimusena on kõik GSP+ raames soodustatud riigid ratifitseerinud 27 asjaomast rahvusvahelist konventsiooni ning ei ole hiljem oma ratifitseerimisotsust muutnud ega teinud reservatsioone, mis oleks vastuolus konventsioonide põhimõtetega. GSP+ nõuete üldine järgimine ÜRO ja ILO järelevalveorganitega koostöö tegemise ja järelevalveorganitele aruandmise näol on olnud suhteliselt heal tasemel ja enamik aruandeid on esitatud õigel ajal. Vähestel juhtudel, kui aruanne on esitatud hilinemisega või jäetud üldse esitamata, on komisjon ja Euroopa välisteenistus selle asjaomase riigi järelevalve käigus eraldi vaatluse alla võtnud. Lisaks on GSP+ raames soodustatud riigid võtnud kohustuse konventsioone tõhusalt rakendada ja teinud selle kohustuse üksikasjaliku järelevalve küsimuses ELiga koostööd. Selle saavutamisele on aidanud oluliselt kaasa GSP+ erikorraga ette nähtud eristiimulid.
Euroopa Komisjon on kehtestanud GSP+ raames soodustatud riikidega range koostööprotsessi, kasutades kõiki poliitilisi ja tehnilisi koostöö- ja dialoogikanaleid. Eraldi järelevalvemissioonid GSP+ raames soodustatud riikidesse on võimaldanud koguda kohapeal tõendeid ja saada ülevaate nõuete järgmisest. Sellise koostöö aluseks on ÜRO ja ILO järelevalvemehhanismi kaudu ja nende aruannetes ja soovitustes esile tõstetud probleemid, mille lahendamisega soovitakse koostöö kestel edasi liikuda. EL pakub soodustatud riikidele ka märkimisväärset rahalist ja tehnilist tuge, et toetada nende jõupingutusi rahvusvaheliste konventsioonide tulemuslikul rakendamisel.
Konventsioonide tõhusal rakendamisel on eriti keskpikas ja pikas perspektiivis tehtud märkimisväärseid edusamme inimõiguste valdkonnas, kusjuures peamiste probleemide lahendamiseks on mitmes soodustatud riigis viidud läbi seadusandlikke reforme. Positiivseid suundumusi on näha eelkõige naiste ja laste õiguste edendamiseks tehtavates jõupingutustes, piinamise ja väärkohtlemise tõkestamises ning lapstööjõu ja sunniviisilise töö kaotamises. Näiteks võttis Pakistan 2022. aastal vastu seaduse, millega keelatakse piinamine ja surma põhjustamine kinnipidamisel. Samuti on Boliivia algatanud seaduseelnõu, milles määratletakse piinamine kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, ja loonud riikliku ennetusmehhanismi. Vaatamata nendele edusammudele soodsa õigusraamistiku tagamisel, on konventsioonide tõhus rakendamine ja täitmise tagamine endiselt keerukas. Kodanikuühiskonna tegevuse ja sõnavabaduse piirangud on levinud ka mitmes GSP raames soodustatud riigis. Sooline vägivald on levinud probleem, mida süvendasid COVID-19 kriis ja sellega seotud piirangud.
Edusamme on tehtud ka töötaja õiguste ja töötingimuste vallas. Et saavutada parem kooskõla rahvusvaheliste standarditega, on kõigis GSP+ raames soodustatud riikides võetud vastu uued õigusaktid või muudetud kehtivaid õigusakte. Näiteks Sri Lanka on teinud märkimisväärseid edusamme lapstööjõu kasutamise tõkestamises; Usbekistan on alates 2016. aastast tehtud pidevate jõupingutustega kaotanud sunniviisilise töö ja lapstööjõu kasutamise puuvillakoristuses. Mitmes riigis on siiski vaja teha täiendavaid jõupingutusi, sest konventsioone ei järgita ikka veel piisavalt või puudub tõhus koostöö ILOga ning teave poliitika elluviimise ja mõju kohta.
Üldiselt on peamiste keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seotud probleemide lahendamisel toimunud soodustatud riikides edasiminek. Montreali protokolli ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendamisel on teinud edusamme kõik GSP+ raames soodustatud riigid. Samuti võib positiivseks pidada seda, et enamik kõnealuseid riike on määranud kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vallas kindlaks ulatuslikumad riiklikud panused (NDC) ning osalenud mitmepoolsetel foorumitel sellealases koostöös. Seevastu on olnud probleeme konventsioonide tõhusa rakendamisega ning enamikus soodustatud riikides tuleb käsile võtta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES), Baseli ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli konventsiooni ja Cartagena bioohutuse protokolli aruandluskohustused.
Hea valitsemistava suhtes on täheldatud positiivseid suundumusi nii uimastikontrolli kui ka korruptsioonivastaste meetmete vallas. Kuigi üldiselt on jõupingutused selgelt märgatavad, on paljudel riikidel endiselt täitmata pikaajalisemad eesmärgid, nagu funktsionaalse ja poliitiliselt sõltumatu korruptsioonivastase asutuse loomine.
5.Kolm korda
5.1.Standardne GSP
Praegu on GSP standardse korra raames soodustatud riike kümme: Kongo Vabariik, Cooki saared, India, Indoneesia, Kenya, Mikroneesia, Nigeeria, Niue, Süüria ja Tadžikistan. Nende hulk on aastate, sealhulgas aruandeperioodi jooksul vähenenud, kuna GSP standardse korra raames soodustatud riigi positsioon võib olla sissetulekute edetabelis paranenud ja/või riik võib olla sõlminud ELiga vabakaubanduslepingu, mistõttu ei vasta ta enam GSP tingimustele, või võib riik olla edukalt taotlenud liitumist GSP+ erikorraga.
Nagu juba märgitud punktis 3, lahkus 1. jaanuaril 2023 kavast Vietnam, kelle ELiga sõlmitud vabakaubandusleping oli jõustunud 1. augustil 2020, ning India ja Indoneesia peavad praegu ELiga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks läbirääkimisi.
Aruandlusperioodil moodustasid GSP standardse korra raames soodustatud riigid jätkuvalt märkimisväärse osa GSP kogukasutusest. GSP kava suurimad kasutajad on olnud India ja Indoneesia (joonis 9). Rõivad (S-11b), masinad (S-16) ja jalatsid (S-12) on peamised tooted, mida GSP standardse korra alusel imporditakse: kokku moodustasid need 2022. aastal peaaegu 50 % kogu GSP standardse korra alusel toimuvast impordist.
Joonis 9: Standardne GSP – sooduskorra alusel toimuv import soodustatud riikide kaupa, 2019–2022 (miljonites eurodes)
Võttes arvesse teatavatest GSP standardse korra raames soodustatud riikidest pärit teatavate toodete suurt osakaalu, kehtestati aruandlusperioodiks ja 2023. aastaks kolme GSP standardse korra raames soodustatud riigi – India, Indoneesia ja Kenya – teatavate toodete impordi suhtes astmestamismehhanism,(
28
) mille tulemusel ei kohaldata kõnealustest riikidest pärit kõnealuste kaupade impordi suhtes enam soodustusi. See annab tunnistust asjaomaste kaupade ja tööstussektorite konkurentsivõime paranemisest nendes GSP standardse korra raames soodustatud riikides.
Valgevenel oli ametlikult õigus GSP standardse korraga liituda, kuid töötaja õiguste raskete rikkumiste tõttu kaotas EL nende üldised tariifsed soodustused täielikult juba 2006. aastal. Enne võltsitud valimisi 2020. aastal väljendas Valgevene huvi selle küsimusega uuesti tegelema hakata. Võttes arvesse Valgevene olukorra pidevat halvenemist ning ELi ja Valgevene suhete edasist arengut, sealhulgas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu Ukraina-vastase sõjalise agressiooni taustal, jääb soodustuste kaotamise otsus püsima.
5.2.GSP+
Kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriv erikord GSP+ on jätkuvalt peamine vahend, mille alusel teha koostööd haavatavate arengumaadega ja neid toetada. Aruandlusperioodil olid üheksa GSP+ raames soodustatud riigi seas Armeenia, Boliivia, Cabo Verde, Kõrgõzstan, Mongoolia, Pakistan, Filipiinid, Sri Lanka ja Usbekistan.
Vaatamata üleilmsetele majandusprobleemidele lõpetas üks GSP+ raames soodustatud riik (Armeenia) tänu majandusarengule ja oma positsiooni paranemisele sissetulekute edetabelis alates 1. jaanuarist 2022 kavas osalemise.
GSP+ erikord on jätkuvalt atraktiivne GSP standardse korra raames soodustatud riikide jaoks, mida näitavad nende jõupingutused võtta lisakohustusi asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimisel ja tõhusal rakendamisel. Seda illustreerib näiteks Usbekistani esitatud taotlus ja GSP+ erikorraga liitumine alates 1. aprillist 2021( 29 ) ning Tadžikistani osalemine aruandlusperioodil taotluseelses dialoogis, mille tulemusel esitati 2023. aasta aprillis ametlik taotlus GSP+ süsteemiga ühinemiseks (vt ka punkt 3.1).
Kolm GSP+ raames soodustatud riiki (Pakistan, Filipiinid ja Sri Lanka), kelle ekspordi väärtus oli kõige suurem, andsid aruandlusperioodil üle 90 % GSP+ alusel toimuvast koguimpordist. Neile järgnes neljandana uus GSP+ raames soodustatud riik (Usbekistan), kelle puhul toimus soodustuste kasutamine kiirenevas tempos (joonis 10). 2022. aastal moodustasid peaaegu 60 % kogu GSP+ impordist ELi üheskoos tekstiil ja rõivad (S-11a ja S-11b), millele järgnesid elektrimasinad (S-16) ning õlid, rasvad ja vahad (S-3).
Joonis 10: GSP+ – sooduskorra alusel toimuv import soodustatud riikide kaupa, 2019–2022 (miljonites eurodes)
Järelevalvet selle üle, kuidas täidavad GSP+ raames soodustatud riigid oma kohustusi, tegi EL aruandlusperioodil kirjaliku teabevahetuse kaudu. Niipea, kui ülemaailmne terviseolukord seda võimaldas, hakati korraldama ka missioone kohapeale: aruandlusperioodil oli võimalik korraldada missioone Kõrgõzstani, Pakistani, Filipiinidele, Sri Lankale ja Usbekistani(
30
). GSP+ kohustustega seotud küsimusi on arutatud korrapäraselt ka muude kõrgetasemeliste kohtumiste, sealhulgas kaubandus- ja muude komiteede kohtumiste ning inimõigustedialoogi raames. Käesolevale aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokumendid kõigi üheksa GSP+ raames soodustatud riigi kohta. Neis käsitletakse üksikasjalikumalt 27 GSPga seotud konventsiooni rakendamise seisu riikide kaupa, samuti järelevalvetegevust, GSP+ erikorra majanduslikku mõju ja GSP laiemat poliitilist konteksti nendes riikides.
5.3.Erikord „Kõik peale relvade“
Erikorra „Kõik peale relvade“ alusel soodustatud riigid moodustavad kõigi GSP raames soodustatud riikide suurima rühma – praegu on selle korra alusel tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs ELi turule 47 vähim arenenud riigil. Import vähim arenenud riikidest moodustas 2019. aastal 2 % ELi koguimpordist ja 40 % kõigi GSP riikide koguimpordist. 69 % vähim arenenud riikidest pärit impordist toimus erikorra „Kõik peale relvade“ soodustuste alusel( 31 ). Peamised tooted, mida 2022. aastal erikorra „Kõik peale relvade“ alusel imporditi, olid rõivad ja jalanõud (S-11b ja S-12a – kummagi jaotise all imporditi tooteid üle 1 miljardi euro väärtuses), millele järgnesid mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted (S-1b) ning kalad ja vähid (S-15b).
Aruandlusperioodil püsis soodustuste kasutamine erikorra „Kõik peale relvade“ riikides peaaegu muutumatuna, olles keskmiselt 93 %. Sooduskorra alusel toimuva impordi vähenemine 2020. ja 2021. aastal (vt punkt 4) on suures osas tingitud COVID-19 pandeemiaga seotud majanduskriisist, mis keeras alguses perioodi 2014.–2019. aasta tulemused pea peale: erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikidest pärit kaupade impordi keskmine aastane kasvumäär oli varasemal perioodil (12,6 %) oluliselt kõrgem kui ELi impordi kogukasv (3,2 %). Aastatel 2019–2021 oli ELi kaupade koguimpordi keskmine aastane kasv 10,6 %, samas kui erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikidest pärit sooduskorra alusel toimuv import vähenes aastas keskmiselt 5,9 %. Ent head tulemused 2022. aastal võimaldasid erikorra „Kõik peale relvade“ alusel soodustatud riikidel saavutada uuesti samasuguse konkurentsipositsiooni, nagu neil oli olnud enne pandeemiat.
Samuti on oluline märkida, et 2020. ja 2021. aastal toimunud vähenemist on suures osas määranud ELi impordi vähenemine Kambodžast, Bangladeshist ja Myanmarist (selles järjekorras), mis andsid aastatel 2019–2021 kokku 90 % kogu vähim arenenud riikidest pärit ELi soodusimpordi vähenemisest. See tähendab, et teised vähim arenenud riigid oma eksporti ELi ei vähendanud ja 19 vähim arenenud riiki tegelikult hoopis suurendasid seda. Kambodža ja Myanmari puhul on vähenemine suures osas seletatav nende riikide poliitiliste ja majanduslike teguritega – erikorra „Kõik peale relvade“ soodustuste osaline peatamine Kambodžas ja 2021. aasta sõjaväeline riigipööre Myanmaris.
Aruandlusperioodil kohaldati kuni 2022. aasta jaanuarini Kambodžast ja Myanmarist pärit riisi impordi suhtes kaitsemeetmeid, mille komisjoni oli 2019. aastal kehtestanud.
Kolme suurima erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riigi (Bangladesh, Kambodža ja Myanmar) puhul on aruandlusperioodi kestel rakendatud tõhustatud koostööd. Sel ajavahemikul olid Kambodžas erikorra „Kõik peale relvade“ soodustused alates 12. augustist 2020 osaliselt peatatud, sest riigis tuvastati raskeid ja süstemaatilisi inimõigustega seotud probleeme( 32 ). Käesolevale aruandele on lisatud eraldi komisjoni talituste töödokument, milles esitatakse üksikasjalikumat teavet tõhustatud koostöö ja nimetatud kolmes riigis ilmnenud suundumuste kohta.
Sõltuvalt praegustest ja edasisest suundumustest võivad Euroopa Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus vajaduse korral veelgi suurendada valvsust inimõiguste ja töötaja õiguste olukorra suhtes ka teistes erikorra „Kõik peale relvade“ riikides. Oluline on meelde tuletada, et erikorra „Kõik peale relvade“ soodustuste jätkuv kasutamine eeldab, et selle erikorra raames soodustatud riigid järgivad kõiki põhimõtteid, mis on sätestatud inimõigusi ja töötaja õigusi käsitlevates ÜRO ja ILO konventsioonides, mis on loetletud üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse VIII lisas.
6.Partnerlus ja koostöö
6.1.GSP raames soodustatud riikide toetamine
GSP on terviklik süsteem pikaajalise kestliku arengu toetamiseks soodustatud riikides, nagu juba viidatud punktis 1. Seda eesmärki aitavad saavutada ka mitmeaastased sihtprogrammid, milles määratakse kindlaks asjaomaste riikidega tehtava arengukoostöö prioriteetsed valdkonnad ja erieesmärgid (viimati ajavahemikuks 2021–2027). Et aidata riikidel täita nõudeid ning maksimeerida üldiste tariifsete soodustuste kasutamist ja sellest tulenevaid hüvesid, koostatakse sihtprogramme dialoogis partnerriigi valitsuse, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadega ning koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide ja järelevalveasutustega.
Enamikus mitmeaastastes sihtprogrammides on nähtud ette kestliku majanduskasvu edendamine ning inimväärsete töökohtade loomine ning ausate ja õiglaste töötingimuste tagamine, nii et see võimaldab komisjonil vajaduse korral kavandada konkreetseid tegevusi ja meetmeid, millega GSP riike asjakohaselt toetada. Samuti toetatakse mitmeaastaste sihtprogrammidega tööd hea valitsemistava, inimõiguste, rände ja keskkonnaga seotud konventsioonide ja kohustuste ratifitseerimisel ja tõhusal rakendamisel. Kuna GSP+ erikorraga kaasnevad täiendavad tariifsed soodustused, kehtivad soodustatud riikide suhtes erinõuded, millele pööratakse tavaliselt eriti suurt tähelepanu.
2020. aastal andsid EL ja selle liikmesriigid kokku 22,9 miljardit eurot kaubandusabi ehk 40 % kogu üleilmsest kaubandusabist, mis tegi neist maailma suurima kaubandusabi andja. ELi kaubandusabi on tihedalt kooskõlastatud ELi kaubanduspoliitikaga. Seega on 96 % kaubandusabist ette nähtud riikidele, kellel on sooduspääs ELi turule, sealhulgas GSP kaudu. GSP raames soodustatud riigid said üle kolmandiku ELi kaubandusabist, arvestamata neid, kellel oli lisaks muud liiki sooduspääs. GSP raames soodustatud riikide seas läheb suurem osa kaubandusabist riikidele, mis pääsevad ELi turule erikorra „Kõik peale relvade“ alusel.
2020. aastal keskenduti GSP raames soodustatud riikidele antud ELi kaubandusabi puhul suhteliselt rohkem kahele valdkonnale. Esiteks kaubanduspoliitika ja kaubandust reguleerivad õigusaktid: selles valdkonnas hõlmab majandusabi sageli toetust kaubanduspoliitika kavandamise ja rakendamise suutlikkusele, olles suunatud enamasti kindlatele valdkondadele, nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete raamistikud, intellektuaalomandi õigused, tehnilised normid, kaubanduse lihtsustamine ja tollireform. Teiseks kaubanduse arendamisega seotud suutlikkuse suurendamine: selles valdkonnas hõlmab majandusabi sageli toetust GSP ja muude kokkulepete ulatuslikumale kasutamisele, näiteks ettevõtete ekspordialase konkurentsivõime, ostjatega loodud sidemete jne parandamise kaudu.
ELi kaubandusabi, sealhulgas toetus GSP nõuete järgimisele ja GSP kasutamisele, on oluline ka strateegia „Global Gateway“ eesmärkide saavutamiseks( 33 ). Strateegia „Global Gateway“ käivitati 2021. aasta detsembris ja selle raames soovitakse teha aastatel 2021–2027 kokku 300 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Pool sellest on ette nähtud strateegia „Global Gateway“ Aafrika-Euroopa investeeringute paketile. Võttes arvesse ELi geopoliitilisi eesmärke ja kohustust täita kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, on strateegia „Global Gateway“ eesmärk edendada arukaid, puhtaid ja turvalisi investeeringuid digi-, energia- ja transpordivaldkonnas ning tugevdada kogu maailmas tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme, et toetada kestvat üleilmset taastumist ning edendada seejuures universaalseid väärtusi ja kõrgeid standardeid, head valitsemistava ja läbipaistvust. Strateegia „Global Gateway“ viiakse ellu Euroopa tiimi lähenemisviisi kaudu, mis ühendab ELi ja ELi liikmesriike, viimaste rakendusasutusi ja riiklike arengupankasid ning Euroopa arengurahastuse asutusi. Samuti püütakse kaasata erasektori vahendeid, millega tehtud investeeringuid võimendada, et saavutada nende ümberkujundav mõju.
Selle üldise raamistiku kõrval on GSP eesmärkide toetamiseks olemas täiendavaid võimalusi, mille mõned näited on esitatud allpool. Näiteks suutlikkuse suurendamiseks on GSP raames soodustatud riikidel võimalik saada ELi toetust järgmistest erivahenditest: Socieux+ ( 34 ) ja TAIEX ( 35 ).
Projektiga „Kaubandus inimväärse töö jaoks“( 36 ) (2019–2021, 6 miljonit eurot), mida kaasrahastasid EL ja Soome ning mida rakendas ILO, edendati ILO põhikonventsioonide rakendamist mõnes riigis, mille suhtes kohaldatakse ELi erikorda GSP+ või erikorda „Kõik peale relvade“. Projekti viidi läbi kahel tasandil: 1) ülemaailmne mehhanism, mille abil viidi ellu rahvusvahelisi tööstandardeid käsitlevaid üleilmseid algatusi ja anti sihtotstarbelist toetust partnerriikide erivajaduste rahuldamiseks, ning 2) riigipõhine mehhanism, mille kaudu anti igal aastal toetust valitud sihtriikidele. Projekt hõlmas mitut GSP raames soodustatud riiki (Bangladesh, Cabo Verde, Mongoolia, Madagaskar, Mosambiik, Pakistan ja Filipiinid). Projekti rakendamine jätkub aastatel 2022–2024.
Aastatel 2020–2021 viidi lõpule kolm GSP+ erikorraga seotud projekti, mida rahastati demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist kokku 5,7 miljoni euroga. Nende projektide üldine eesmärk oli anda kodanikuühiskonna osalejatele ja teiste seas ka ametiühingutele võimalus teha järelevalvet selle üle, kas riikides, mille suhtes kohaldatakse stimuleerivat erikorda GSP+, sellega seotud konventsioone ka tegelikult järgitakse ja rakendatakse. Teisisõnu püüti nende projektidega suurendada kodanikuühiskonna osalejate teadlikkust ja suutlikkust teostada järelevalvet, kuid edendada ka õigus- ja poliitikareforme, et kaitsta GSP+ raames soodustatud riikides töötaja ja laiemalt inimõigusi. Selle saavutamiseks loodi muu hulgas järelevalvetöörühmad, mis vaatlesid ÜRO ja ILO konventsioonidega seotud peamiste kokkulepete rakendamist. Töörühmad edendasid nendel teemadel konstruktiivset poliitilist dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja riiklike osalejate vahel, suhtlesid laiema üldsusega ulatusliku meediakajastuse teel, korraldasid inimõigustealaseid hariduskampaaniaid, esitasid ülevaateid konventsioonide järelevalveorganitele ja viisid läbi inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist. Näiteks Boliivias keskenduti ELi rahastatud meetmete puhul kodanikuühiskonna organisatsioonide järelevalvetegevusele ning riiklikes ja rahvusvahelistes instantsides, nagu Ameerika Inimõiguste Komisjon (IACHR) ja ÜRO, ratifitseeritud inimõiguste konventsioonide propageerimisele. Nende projektide suurt asjakohasust ja ulatuslikku mõju on rõhutatud mitmes hinnangus: eelkõige on tõstetud esile üldise arusaamise paranemist GSP+ erikorrast, tihedamat dialoogi ja koostööd riiklike osalejate vahel ning kodanikuühiskonna organisatsioonide paremat suutlikkust hinnata ja anda aru GSP+ erikorra suhtes kehtivate nõuete järgimise kohta.
Samuti on EL toetanud GSP teabeplatvormi kaudu GSP kohta põhjaliku, läbipaistva ja tsentraliseeritud teabe andmist nii soodustatud riikidele, ettevõtjatele, kodanikuühiskonnale kui ka poliitikakujundajatele. GSP teabeplatvormi (2019–2021, 400 000 eurot) projektiga suurendati spetsiaalse veebisaidi,( 37 ) kirjalike väljaannete ja mitmete teadlikkuse suurendamise ürituste kaudu Euroopas ja GSP raames soodustatud riikides teadlikkust üldise tariifsete soodustuste kavast, selle majanduslikust kasust ja selle järelevalvest ning suurendati üldist läbipaistvust. Veebisaidi haldamine ja ajakohastamine jätkub ka 2024. aastal.
Lisaks GSP+ erikorraga seotud konventsioonide rakendamise toetamisele on EL andnud soodustatud riikidele sektoripõhist abi, et maksimeerida GSP+ soodustuste kasutamist. ELi – Sri Lanka kaubandusega seotud abiprojekti (8 miljonit eurot) raames anti sektoripõhist abi näiteks vürtside ja töödeldud toiduainete sektoris sanitaar- ja fütosanitaarnõuete täitmise, pakendamise ja märgistamise, ekspordi haldamise ja turustamise ning turusidemete vallas. Projekt hõlbustas ka riikliku ekspordistrateegia koostamist ning aitas kaasa riikliku kvaliteetse infrastruktuuri strateegia ja tegevuskava heakskiitmisele ning GSP+ praktilise juhendi avaldamisele.
6.2.Edasine suund
Lähiaastatel määratakse GSP+ raames soodustatud riikidele antava toetuse üldised põhimõtted kindlaks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ abil( 38 ) – see on uus peamine ELi välistegevuse rahastamisvahend ajavahemikuks 2021–2027 (vt punkt 6.1). 2024. aastal viiakse lõpule vahehindamine, mis annab võimaluse kohandada ajavahemiku 2024–2027 prioriteete ja ressursse. Mitmeaastaste sihtprogrammide alusel koostatakse iga-aastased tegevuskavad ja muud meetmed, millega nähakse ette konkreetsed tegevused. Mitmeaastaste sihtprogrammide ja GSP raames soodustatud riikide jaoks võetavate meetmete ettevalmistamisel võetakse arvesse nende kaubanduse lihtsustamise vajadust – muu hulgas selleks, et suurendada GSP kasutamist –, samuti GSP+ järelevalve ja algatuse „Kõik peale relvade“ tõhustatud koostöö raames kehtestatud prioriteete. Lisaks arvestatakse GSP raames soodustatud riikidele antava toetuse puhul muudatusi, mida tehakse GSPsse pärast 2023. aastat, kui uus määrus eeldatavasti jõustub. Eelkõige on kavas aidata kaasa praeguste GSP+ raames soodustatud riikide ja edaspidi vähim arenenud riikide hulgast välja arvatavate riikide püüdlustele osaleda uues GSP+ süsteemis, näiteks rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise toetamise teel.
Neid jõupingutusi toetatakse ka eespool nimetatud strateegia „Global Gateway“ kaudu. Seega võimendab kaubandusega seotud toetus uuenduslikke riskide vähendamise vahendeid ning hoogustab erasektori investeeringuid. Strateegia „Global Gateway“ eesmärk on edendada arukaid, puhtaid ja turvalisi investeeringuid digi-, energia- ja transpordivaldkonnas ning tugevdada kogu maailmas tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme, et toetada kestvat üleilmset taastumist ning edendada seejuures universaalseid väärtusi ja kõrgeid standardeid, head valitsemistava ja läbipaistvust( 39 ).
7.Kokkuvõte
Nagu nähtub rohkest tõendusmaterjalist ja nagu käesolevas aruandes üksikasjalikult kirjeldatud, toob GSP soodustatud riikidele märkimisväärset majanduslikku kasu, mõjutades enim erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riike. Aastatel 2014–2019 suurenes erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikidest pärit import 81 % (13,9 miljardilt eurolt 25,2 miljardi euroni). GSP+ soodustuste puudumisel võib GSP+ raames soodustatud riikide SKP väheneda kuni 0,3 % (absoluutarvudes kuni 6,6 miljardit eurot) ning eksport GSP+ raames soodustatud riikidest ELi võib väheneda kuni 25 %.
Lisaks on GSP mõjus vahend arenguriikidega koostöö tegemiseks ja nende toetamiseks, võimaldades käivitada vajalikud reformid inimõiguste, töötaja õiguste, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste ning hea valitsemistava rahvusvaheliste standardite tõhusaks rakendamiseks.
GSP+ nõuete üldine järgimine ÜRO ja ILO järelevalveorganitele aruandmise näol, mis on kavas osalemise peamine eeltingimus, on suhteliselt heal tasemel, mis näitab soodustatud riikide valmidust järgida kava reegleid ja rahvusvahelisi standardeid. Lepingute järelevalveorganitele esitatavate aruannete põhjal annavad need nõuete täitmisele oma hinnangu, mis on omakorda aluseks ELi tehtavale järelevalvele ja koostööle.
Selle põhjal jälgivad komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus kõigi GSP raames soodustatud riikide puhul seda, kuidas nad peavad kinni rahvusvaheliste standardite järgimise kohustusest. Eriti suurt tähelepanu pööratakse GSP+ erikorra raames soodustatud riikidele ja mõnele erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riigile. Järelevalve keskendub ÜRO ja ILO konventsioonides sätestatud rahvusvaheliste standardite rakendamisele. Koostöös soodustatud riikidega kasutatakse kõiki olemasolevaid teabevahetusvõimalusi ja -vahendeid, sealhulgas olemasolevaid ametlikke foorumeid, nagu dialoogid ja ühiskomisjonid, samuti järelevalvemissioone ja muid mitteametlikumaid suhtluskanaleid. Selles protsessis on esmatähtis nii soodustatud riigi kui ka rahvusvahelise tasandi kodanikuühiskonna partnerite panus. Kestliku arengu eesmärgi saavutamisele ja rahvusvaheliste standardite rakendamisele aitavad samuti kaasa tehnilise ja arengukoostöö projektid.
Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumentidest ilmneb soodustatud riikide valmidus minna ametlikult kehtestatud kohustustest kaugemale ja hakata järgima ka selliseid rahvusvahelisi standardeid, mis ei tulene üldiste tariifsete soodustuste kava käsitlevas määruses loetletud konventsioonidest. Näiteks on GSP+ raames soodustatud riigid ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Pariisi kokkuleppe, mida ei ole GSP määruses nimetatud. Lisaks sellele on mitmed GSP raames soodustatud riigid teinud edusamme hiljuti vastu võetud ILO põhiliste tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate konventsioonide ning ILO töötingimuste järelevalve konventsiooni ja ILO kolmepoolse konsulteerimise konventsiooni ratifitseerimisel, mida samuti ei ole GSP määruses nimetatud.
Nimetatud stiimulite ja järelevalve kontekstis on paljudes GSP raames soodustatud riikides tehtud viimastel aastatel märkimisväärseid edusamme naiste ja laste õiguste edendamisel, piinamise ja väärkohtlemise tõkestamisel ning töötaja õiguste ja töötingimuste valdkonnas, samuti lapstööjõu ja sunniviisilise töö kaotamisel. Näiteks võib tuua Sri Lanka, kus lapstööjõu kasutamise tõkestamises on edusammud olnud märkimisväärsed, ja Usbekistani, kus on alates 2016. aastast tehtud pidevate jõupingutustega kaotatud sunniviisiline töö ja lapstööjõu kasutamine puuvillakoristuses. Soodustatud riigid teevad edusamme peamiste keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seotud probleemide lahendamisel ning uimastikontrolli ja korruptsioonivastaste meetmete võtmisel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ELi GSP aitab kaasa soodustatud riikide edukale majanduslikule ja kestlikule arengule, toetades GSP riikide integreerimist rahvusvahelistesse üleilmsetesse väärtusahelatesse ja nende poolt GSP raames võetud kohustuste järgimist. ELi GSP stiimulitel põhinev koostöömeetod on osutunud edukaks ja seetõttu tuleks selle kasutamist jätkata. See nõuab tõhusa ja usaldusel põhineva suhtluse loomist GSP riikide valitsusasutustega küsimustes, mis on sageli poliitiliselt tundlikud ja mille edukaks lahendamiseks on vaja aega. ELi GSP aitab saavutada kohapealseid ajas kestlikke edusamme ELi ja soodustatud riikide vaheliste tihedamate suhete ja positiivse koostöö kaudu.
GSP raames soodustatud riikide ja ettevõtjate jaoks on väga tähtis tagada kava järjepidevus ja õiguskindlus. Pidades silmas seda, et üldiste tariifsete soodustuste kava käsitlev määrus kaotab kehtivuse 2023. aasta lõpus ja uue määruse üle jätkuvad läbirääkimised, on komisjon teinud ettepaneku praegu kehtivaid norme pikendada ning Euroopa Parlament ja nõukogu on seda ettepanekut toetanud. Ajavahemikul, mille võrra kehtivaid norme pikendatakse, jätkub järelevalve ja koostöö tavalisel viisil ning soodustatud riigid peaksid oma reformidega edasi minema. Lisaks kehtivuse pikendamisele tuleks üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse läbivaatamisel tagada järjepidevus ja säilitada kava põhijooned, võimaldades samal ajal piisavalt paindlikkust, et reageerida edasistele poliitilistele suundumustele, nagu muutused GSP riikide majanduslikus seisundis, uute kestlikkusega seotud kohustuste võtmine ning rangemad järelevalve ja aruandlusega seotud teabevahetuse ja läbipaistvuse nõuded.
() https://www.ilo.org/global/standards/WCMS_697996/lang--en/index.htm