Raportöör:

Philip VON BROCKDORFF

Täiskogu otsus	25.1.2023
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	27.6.2023
Vastuvõtmine täiskogus	12.7.2023
Täiskogu istungjärk nr	580
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	195/7/10

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et rohepöörde mõju ei ole kogu Euroopa Liidus ühetaoline ning see on riigiti ja liikmesriikide eri piirkondades väga erinev. Seda silmas pidades peavad liikmesriigid pöörama tähelepanu üleminekust tulenevatele sotsiaalsetele väljakutsetele, et suurendada rohepöörde legitiimsust, säilitada stabiilsus ja vältida populistlikku vastuseisu.

1.2.

Komitee märgib, et Euroopa Komisjoni mõjuhinnangud, mis viiakse läbi mitme rohepööret käsitleva õigusakti toetuseks, lähtuvad peamiselt ELi üldisest perspektiivist. Sageli ei ole need piisavalt põhjalikud riigi- ja piirkonnapõhise lähenemisviisi jaoks. Viimast on vaja selleks, et keskenduda kohalikule majandusele ja kogukondadele avalduvale tõenäolisele mõjule (erandiks on ettepanek energia maksustamise direktiivi kohta).

1.3.

Komitee leiab samuti, et sihipärasem analüüs peaks andma väga asjakohaseid andmeid rohepöördest mõjutatud leibkondade kohta. See võimaldaks valitsustel võtta sobivamaid meetmeid, et leevendada käimasoleva protsessi mõju vaesematele ja vähekaitstud leibkondadele.

1.4.

Komitee toob esile kaks peamist rohepöördega seonduvat ohtu sotsiaalsete ja majanduslike negatiivsete tagajärgede vallas, eelkõige: i) suurenevad erinevused sissetulekutes ning ii) tööstussektorite ümberpaigutamine ja sellega seonduv töökohtade koondamine.

1.5.

Seepärast rõhutab komitee vajadust püüelda õiglase ülemineku poole, mis suudaks tegeleda nii tööhõive kui ka kliimaneutraalsusele ülemineku jaotusliku mõjuga. Sellega seoses kutsub komitee üles võtma ümberjaotamismeetmeid, et suunata rahalisi vahendeid väikese sissetulekuga leibkondadele ja vähekaitstud rühmadele. Eesmärk on sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, vältides käimasolevas protsessis sissetulekute ebavõrdsuse edasist süvenemist.

1.6.

Arvestades, et rohepöördega seotud maksustamine kuulub liikmesriikide pädevusse, rõhutab komitee, kui olulised on riiklikud eelarvemeetmed, et muuta rohepööre kestlikumaks ja vähendada selle mõju kõige nõrgematele elanikkonnarühmadele.

1.7.

Seega peaks eelarvepoliitika ülemineku ajal koosnema kolmest komponendist: põhimõte „saastaja maksab“ koos täiendavate ümberjaotamismeetmetega väikese sissetulekuga leibkondade toetamiseks; sihipärane sissetulekutoetus; maksuvähendused energiasäästlikele toodetele kodumajapidamistes. Selline lähenemisviis i) toetaks elektrisõidukite ostmist; ii) stimuleeriks keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõttu kodudes ning iii) parandaks hoonete energiatõhusust (ka läbivaadatud energia maksustamise direktiivi (1) eesmärk on energiatõhususe parandamine, kaitstes samal ajal vähekaitstud rühmi). Kõige väiksema sissetulekuga leibkondade puhul, kellel võib-olla on vaid osaline maksukohustus ja kes ei pruugi maksuvähendustest kasu saada, on soovitatav optimaalne meede sissetulekutoetus.

1.8.

Komitee leiab ka, et kui riik jagab vautšereid, mis võimaldavad osta ja investeerida keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ja toodetesse, võib see aidata toetada vähekaitstud rühmi ülemineku ajal.

1.9.

Madalmaades elektrisõidukeid ostvatele üksikisikutele võimaldatav maksuvähendus on hea näide, kuidas ergutada ostma keskkonnasõbralikke sõidukeid, vähendades võimalikke moonutusi, mida põhjustavad toetused, millest saavad tarnijad sageli kasu tarbijate arvelt (2).

1.10.

Komitee märgib samuti, et uurida võiks selliste liikmesriikide kogemusi nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, kes on kehtestanud madalamad käibemaksumäärad energiatõhusate toodete, energiatõhusa tehnoloogia ja majade renoveerimise suhtes, mille eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust. Käibemaks ei ole oma olemuselt siiski progressiivne. Sellise lähenemisviisi kohandamiseks väikese sissetulekuga leibkondadele võib olla vaja kõrvalmeetmeid, näiteks kindlasummalist toetust, et julgustada kodumajapidamisi neid võimalusi kasutama. Lisaks juhib komitee tähelepanu sellele, et energiakogukonnad (direktiiv (EL) 2019/944 (3)) ja taastuvenergiakogukonnad (direktiiv (EL) 2018/2001 (4)) võivad saada peamiseks vahendiks, mis aitab elanikel ja vähekaitstud rühmadel rohepöördega toime tulla.

1.11.

Komitee rõhutab õiglase ülemineku fondi strateegilist rolli. Selle rahastamisvahendi eesmärk peaks olema tõhusalt leevendada rohepöörde sotsiaal-majanduslikku mõju ELi majandusharudele, mis praegu sõltuvad suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitkogusega tegevusaladest. Eelkõige tuleb rahastamisvahendi abil muuta üleminek praegusest muutusest mõjutatud töötajate ja leibkondade jaoks sujuvamaks.

1.12.

Nagu varasemates arvamustes juba märgitud, tõdeb komitee, et õiglase ülemineku fond, isegi siis, kui see on strateegiliselt kavandatud, ei pruugi olla piisav, et toetada käimasolevaid muutusi majanduses. Seetõttu tuleks seda täiendada piisavalt rahastatud kliimameetmete sotsiaalfondiga.

2.   Sissejuhatus ja taust

2.1.

Rohepööre on tohutu väljakutse ELile ja tulevastele põlvkondadele, ennekõike pikaleveninud sõja tõttu Ukrainas, mis põhjustab majanduslikku ebakindlust nii üldiselt kui ka konkreetsemalt energiasektoris. Komitee märgib, et ülemineku õnnestumiseks on tarvis sotsiaalset konsensust ning seda on võimalik saavutada ainult siis, kui toetusmeetmeid rakendatakse tõhusalt kogu ELis ja välditakse populistlikku vastuseisu.

2.2.

Komitee tuletab meelde, rohelise kokkuleppega suurendati eesmärki vähendada ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkogust 40 %-lt vähemalt 55 %-ni võrreldes 1990. aasta tasemega, seades samal ajal eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

2.3.

Pakett „Eesmärk 55“ sisaldab mitmeid poliitilisi ettepanekuid 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks ja sellega seoses soovib komitee esitada oma panuse. Komitee toetab rohepööret, mida ühelt poolt kõik asjaomased sidusrühmad täielikult mõistavad ja toetavad ning mis teiselt poolt ei kahjusta ülemäära leibkondi ja vähekaitstud rühmi.

2.4.

Pidades iseenesestmõistetavaks, et rohepööre toob kogu ELis märkimisväärset ja kauaoodatud kasu, keskendutakse käesolevas arvamuses käimasoleva rohepöörde tõenäolisele kahjulikule mõjule lühiperspektiivis. Komitee pöörab eritähelepanu sotsiaalsele tõrjutusele ja sissetulekute ebavõrdsusele ning kutsub üles õiglasele üleminekule, mis oleks proportsionaalne väikese sissetulekuga leibkondade ja vähekaitstud rühmade suhtes.

3.   Üldised ja konkreetsed märkused

3.1.

Komitee märgib, et rohepöörde mõju ei ole kogu ELis ühetaoline ning see on sõltuvalt mitmest majanduslikust ja sotsiaalsest muutujast riigiti ja isegi liikmesriikide eri piirkondades väga erinev.

3.2.

Sellega seoses märgib komitee, et piirkonnad, mis sõltuvad suurel määral CO2 heidet tekitavatest fossiilkütustest, on praegu ja ka tulevikus eriti vastuvõtlikud rohepöörde mõju ja võimaliku töökohtade kadumise suhtes. Seetõttu peavad sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks vajalikud meetmed olema liikmesriigiti või isegi piirkonniti üsna erinevad ja võtma arvesse erinevaid kohalikke olusid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Komitee tunnistab siiski, et läbivaadatud energia maksustamise direktiivis pakutakse välja üleminekuperiood ja liikmesriikidele võimalus vabastada vähekaitstud leibkonnad kütte maksustamisest kümne aasta jooksul pärast muudetud maksu rakendamist.

3.3.

Komitee on seisukohal, et komisjoni senised mõjuhinnangute analüüsid lähtuvad peamiselt ELi üldisest perspektiivist. See metoodika ei ole piisavalt põhjalik riigi- ja piirkonnapõhise lähenemisviisi jaoks, et keskenduda rohepöörde tõenäolisele mõjule kohalikule majandusele ja kogukondadele. Sellega seoses on energia maksustamise direktiivi käsitlev ettepanek erand, kuna sellele eelnes sihipärane mikroanalüüs, mida tuleks rohelise kokkuleppe rakendamisel laiemalt kasutada.

3.4.

Komitee leiab, et sihipärasem analüüs, milles võetakse põhjalikult arvesse kohalikke eripärasid, peaks andma väga asjakohaseid andmeid, eelkõige rohepöördest mõjutatud leibkondade kohta. See võimaldaks valitsustel võtta asjakohaseid meetmeid, mis leevendaksid käimasoleva protsessi mõju vaesematele leibkondadele ja vähekaitstud rühmadele, kelle jaoks on tagajärjed kõige ebasoodsamad.

3.5.

Komitee on seisukohal, et rohepöördega on seotud kaks peamist sotsiaalsete ja majanduslike negatiivsete tagajärgedega seotud ohtu: i) suurenevad erinevused sissetulekutes ning ii) tööstussektorite ümberpaigutamine ja nendega seonduv töökohtade koondamine.

3.6.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et üleminek kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja vähese CO2 heitega majandusele on eriti keeruline väikese sissetulekuga leibkondadele ja kogukondadele, eelkõige piirkondades, kus arengutase on linnadega võrreldes madalam. Seega on eespool nimetatud probleemide lahendamiseks äärmiselt oluline toetada üleminekut asjakohaste eelarvemeetmetega, sh rahaline toetus.

3.7.

Samuti soovib komitee juhtida tähelepanu rohepöördest tingitud võimalikule lisakoormusele kõige nõrgemate elanikkonnarühmade jaoks, eelkõige kaupade hindade tõttu, mis võivad üleminekuprotsessi käigus oluliselt tõusta. Kuna arvesse võetakse süsinikdioksiidi kõrgemat hinda, võib rohepööre kergitada energia- ja kütusehindu, mistõttu kannatavad eelkõige need elanikkonnarühmad, kes saavad seda endale kõige vähem lubada. Selline mõju on eriti murettekitav praeguses makromajanduslikus kontekstis, mil käesoleva aasta alguses võitles mitu liikmesriiki kõrgete inflatsioonimääradega (5).

3.8.

Seepärast toetab komitee vajadust püüelda õiglase ülemineku poole, mis tegeleks nii tööhõivega kui ka kliimaneutraalsusele ülemineku jaotusliku mõjuga. Sellist lähenemisviisi tuleks käsitada rohepöörde raamistiku lahutamatu osana, mitte ainult täiendavate parandusmeetmetena.

3.9.

Komitee rõhutab vajadust ümberjaotamismeetmete järele, mille abil saaks suunata rahalisi vahendeid väikese sissetulekuga leibkondade ja vähekaitstud rühmade abistamiseks, et vältida sotsiaalset tõrjutust ja sissetulekute ebavõrdsuse süvenemist. Sellised meetmed võivad olla näiteks keskkonnamaksud, mis lähtuvad põhimõttest „saastaja maksab“, kui kehtestatud piirmäära ületavat sissetulekut teenivad isikud maksavad CO2-mahuka energia tarbimise eest kõrgemat tasu.

3.10.

Arvestades, et subsidiaarsuse põhimõtte alusel kuulub rohepöördega seotud maksustamine liikmesriikide pädevusse, rõhutab komitee, kui olulised on riiklikul tasandil vastu võetud eelarvemeetmed, et muuta rohepööre kestlikumaks ja vähendada selle mõju vähekaitstud rühmadele. Sel moel võib olla võimalik vältida regressiivset mõju, mida sageli seostatakse keskkonnamaksudega.

3.11.

Komitee leiab, et eelarvepoliitika peaks ülemineku ajal koosnema kolmest komponendist: põhimõte „saastaja maksab“ koos täiendavate ümberjaotamismeetmetega väikese sissetulekuga leibkondade toetamiseks; sihipärane sissetulekutoetus; maksuvähendused energiasäästlikele toodetele kodumajapidamistes. Selline lähenemisviis i) toetaks elektrisõidukite ostmist; ii) stimuleeriks keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõttu kodudes ning iii) parandaks hoonete energiatõhusust. Komitee tunnistab siiski, et läbivaadatud energia maksustamise direktiivi eesmärkide hulka kuulub ka energiatõhususe parandamine, kaitstes samal ajal vähekaitstud rühmi. Kõige väiksema sissetulekuga leibkondade puhul, kellel võib-olla on vaid osaline maksukohustus ja kes ei pruugi maksuvähendustest kasu saada, on soovitatav optimaalne meede sissetulekutoetus.

3.12.

Komitee leiab ka, et kui riik jagab vautšereid keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse investeerimiseks ja keskkonnahoidlike toodete ostmiseks, võib see aidata toetada vähekaitstud rühmi ülemineku ajal.

3.13.

Madalmaades kehtivad maksumeetmed elektrisõidukeid ostvatele üksikisikutele on hea näide, kuidas ergutada ostma järgmise põlvkonna keskkonnasõbralikke sõidukeid, vähendades võimalikke moonutusi, mis on seotud laialdasemate toetustega. Madalmaade maksusõbralikku lähenemist elektrisõidukitele laiendatakse ka registreerimis- ja liiklusmaksudele, mis loob soodsa õigusraamistiku. Sellega seoses võiksid maksuvähendused olla suunatud konkreetselt väikese sissetulekuga leibkondadele, kelle jaoks on üleminek keskkonnahoidlikule tehnoloogiale eeldatavasti kõige raskem.

3.14.

Komitee märgib samuti, et uurida ja veelgi täiustada võiks selliste liikmesriikide kogemusi nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Nimelt on nad kehtestanud madalamad käibemaksumäärad energiatõhusate toodete, energiatõhusa tehnoloogia ja majade renoveerimise suhtes, mille eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust. Käibemaks ei ole oma olemuselt siiski progressiivne. Sellise lähenemisviisi kohandamiseks väikese sissetulekuga leibkondadele võib olla vaja kõrvalmeetmeid, näiteks kindlasummalist toetust, et julgustada kodumajapidamisi neid võimalusi kasutama.

3.15.

Komitee rõhutab õiglase ülemineku fondi tähtsust, mida ei saa alahinnata. Selle rahastamisvahendi eesmärk peaks olema tõhusalt leevendada rohepöörde sotsiaal-majanduslikku mõju ELi majandusharudele, mis praegu sõltuvad suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitkogusega tööstuslikest tegevusaladest. Eelkõige tuleb rahastamisvahendi abil muuta üleminek arengujärgus muutusest mõjutatud töötajate ja leibkondade jaoks sujuvamaks.

3.16.

Nagu komitee juba märkis oma eelmises arvamuses „Avaliku sektori laenurahastu ning õiglase ülemineku fondi muutmine“, (6) tõdeb ta, et kuigi õiglase ülemineku fond on oluline, ei pruugi selle vahendid ja ulatus olla piisav, et toetada käimasolevaid majanduslikke muutusi. Seetõttu tuleks õiglase ülemineku fondi täiendada piisavalt rahastatud kliimameetmete sotsiaalfondiga, nagu soovitas komitee arvamuses „Ühtekuuluvusfondist ja taasterahastust „NextGenerationEU“ rahastatav kliimamuutustega kohanemise fond“ (7).

3.17.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et sellise lisafondi eesmärk peaks olema kaitsta väikese sissetulekuga ja vähekaitstud rühmi rohepöörde negatiivse mõju eest, tingimusel et kliimameetmete sotsiaalfondiga kaasnevad head tavad, mille eesmärk on eelkõige vältida suurenevat sissetulekute ebavõrdsust. Samal ajal hoiatab komitee, et praeguse korralduse ja finantssuutlikkuse juures (mainimata selle rakendamise edasilükkamist ühe aasta võrra) ei ole kliimameetmete sotsiaalfond tõenäoliselt piisav, et tõhusalt toetada elanikkonna kõige vähem kaitstud rühmi, nagu on juba rõhutanud mitmed sidusrühmad. Näiteks võivad traditsioonilistelt sõidukitelt elektrisõidukitele ülemineku kulud osutuda väikese sissetulekuga ja vähekaitstud leibkondade jaoks ilma maksusoodustuste või rahalise toetuseta liiga kulukaks ja seega liiga keeruliseks (8).

3.18.

Seepärast teeb komitee ettepaneku, et Euroopa ja kohaliku tasandi vastutavad asutused töötaksid välja asjakohase eelarvepoliitika, et leevendada rohepöörde negatiivseid tagajärgi. Seejuures ei tohi vähendada üleminekuprotsessiks vajalikke stiimuleid roheliste investeeringute ja keskkonnasäästliku tarbimise innustamiseks. Oluline on, et selliste mehhanismide juurde kuuluksid meetmed, millega tagatakse kaasav juhtimine ja üleminekust kõige enam mõjutatud rühmade aktiivne kaasamine. Komitee tunnistab siiski, et läbivaadatud energia maksustamise direktiiv sisaldab üleminekuperioode valitud toodete või energiatarbimise vähendamiseks tehtavate investeeringute maksustamiseks.

3.19.

Komitee tuletab kõigile rohepöördes osalevatele institutsioonidele meelde sotsiaaldialoogi tähtsust ja kodanikuühiskonna kaasamise kasulikku rolli Euroopa, riiklikul, valdkondlikul ja piirkondlikul tasandil. Sotsiaaldialoogi abil saab rohepööret tõhusalt juhtida ja hõlbustada, tagades kõigi huvitatud sidusrühmade laialdase kaasamise ning kaitstes samal ajal vähekaitstud rühmi ja tööhõive taset kogu ELis.

3.20.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et mitmes Euroopa riigis on juba kasutusel astmeline maksustamine, suunatud hoolekandesüsteemid ja asjakohased sotsiaaldialoogi mehhanismid. Seetõttu võib selliste poliitikameetmete vastuvõtmine ja edasine tugevdamine tugineda olemasolevatele headele tavadele ning osutuda väga kasulikuks vahendiks, mille abil vältida ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse edasist suurenemist.

3.21.

Komitee on kindlalt veendunud, et kliimapoliitika laialdane mõistmine ning selle poliitiline ja sotsiaalne heakskiit Euroopa riikides aitab kaasa tugevamale ja paremale rohepöördele. Kuid kui selle koormus ja negatiivsed tagajärjed langevad ebaproportsionaalselt vaesematele leibkondadele, tekib oht, et rohepööre kaotab oma legitiimsuse ja tugevuse.

3.22.

Seepärast rõhutab komitee, et valitsused peaksid kodanikuühiskonnaga konsulteerides püüdma vähendada rohepöörde mõju tööhõivele ELi kõige rohkem mõjutatud piirkondades ka sihipärase ja uuendusliku tööturupoliitika kaudu. See peaks hõlmama koolitus- ja haridusprogramme töötajatele, kes töötavad suure CO2 heitega tööstusharudes.

3.23.

Komitee toonitab ohtu, et rohepöörde tõttu suurenevad kogu ELis erinevused arenenuma majandusega piirkondade ja nende piirkondade vahel, kes sõltuvad endiselt suurel määral CO2-mahukatest tööstusharudest. Samamoodi võivad süveneda ka ebavõrdsus ja konkurentsierinevused ühelt poolt maa- ja linnapiirkondade ning teiselt poolt äärealade, maa- ja äärepoolsete piirkondade vahel.

3.24.

Komitee on seisukohal, et rohepööre nõuab Euroopa rohelise kokkuleppe kliimaeesmärkide saavutamist ja samal ajal Euroopa sotsiaalõiguste samba sotsiaalse õigluse tegevuskava järgimist. Rohepööre hõlmab struktuurimuutusi (mille puhul eeldatakse muutusi nii majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasandil). Edu saavutamiseks peavad sellega kaasnema sotsiaalsed meetmed, sealhulgas sotsiaalsed investeeringud, mille eesmärk on hõlbustada kliimaneutraalsust ning saavutada üleminek dünaamilistele ja konkurentsivõimelistele Euroopa ettevõtetele, mis suudavad luua keskkonnahoidlikke töökohti ja majanduskasvu.

3.25.

Seepärast rõhutab komitee, kui oluline on tugevdatud koostöö kogu ELis, ning seda tuleks arendada tõhusa poliitilise ja sotsiaalse dialoogi alusel. Koostöö eesmärk on töötada välja kaasnev majandus- ja sotsiaalpoliitika, mis toetab käimasolevat üleminekut, kohandades seda nõuetekohaselt asjaomaste kogukondade erinevatele sotsiaalsetele ja majanduslikele tingimustele.

3.26.

Selline koostööpõhine lähenemisviis tuleks kasutusele võtta ka nende Euroopa riikide puhul, kes ei ole ELi liikmed, vältimaks ettevõtete ja töökohtade üleviimist riikidesse, mis erinevalt EList ei püüdle keskkonnahoidlikuma ja kestlikuma majandusarengu poole. Sellel võib olla negatiivne mõju nii siseturule kui ka rohepöördele, olgu see siis väiksema tõhususe või suurema negatiivse mõju tõttu kõige nõrgematele elanikkonnarühmadele.

3.27.

Samuti kutsub komitee liikmesriike üles võtma täiendavaid meetmeid, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu ning hoiduda avaliku sektori vahendite väärkasutamisest, sest see annaks lisavahendeid üleminekut toetavate ümberjaotamismeetmete rahastamiseks.

3.28.

Lõpetuseks juhib komitee tähelepanu sellele, et energiakogukonnad (direktiiv (EL) 2019/944) ja taastuvenergiakogukonnad (direktiiv (EL) 2018/2001) võivad saada peamiseks vahendiks, mis aitab elanikel ja vähekaitstud rühmadel rohepöördega toime tulla. Sellised kogukonnad võivad olla mis tahes õiguslikus vormis (ühendused, ühistud, partnerlused, mittetulundusühendused või väikesed / keskmise suurusega ettevõtted), lihtsustades elanike ja teiste turuosaliste koostööd ja ühist investeerimist energeetikaga seotud varadesse. See võib aidata luua vähese CO2 heitega ja paindlikuma energiasüsteemi, sest energiakogukonnad saavad võimaldada elanikele juurdepääsu kõigile sobivatele energiaturgudele teiste osalejatega võrdsetel tingimustel, mistõttu vähenevad nende energiakulud ja võib isegi olla võimalik teenida tulu.

---

(1)  Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(2)  Madalmaad stimuleerivad keskkonnasõbralike sõidukite ostmist. Climate Groupi aruande kohaselt on uute akutoitel elektriliste sõiduautode ostmiseks või liisimiseks saadaval toetused kuni 4 000 euro ulatuses ja kaubikute puhul kuni 5 000 euro ulatuses. Olemas on ka konkurentsipõhised maksusoodustused, nagu madal liiklusmaks, ostumaksu puudumine ja maksu puudumine / soodustused erakasutuse korral. Vt „Netherlands: Taking action on zero emission vehicles“.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(5)  Inflatsioon on viimastel nädalatel aeglustunud.

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiglase ülemineku mehhanismi raames loodava avaliku sektori laenurahastu kohta“ (COM(2020) 453 final – 2020/0100 (COD)) ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond“ (COM(2020) 460 final – 2020/0006 (COD)) (ELT C 429, 11.12.2020, lk 240).

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühtekuuluvusfondist ja taasterahastust „NextGenerationEU“ rahastatav kliimamuutustega kohanemise fond“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 23).

(8)  Joanna Gill, „Can Europe's new Social Climate Fund protect poor from rising carbon cost?“, Reuters, detsember 2022.