EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.12.2023
COM(2023) 778 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Aruanne taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 5 rakendamise kohta
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.12.2023
COM(2023) 778 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Aruanne taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 5 rakendamise kohta
Aruanne taastuvenergia direktiivi artikli 5 rakendamise kohta
1.Sissejuhatus
Suurem taastuvenergia eesmärk eeldaks taastuvenergia kasutuselevõtu potentsiaali kulutõhusat ärakasutamist. Liikmesriikide koostööl on selle eesmärgi saavutamisel seega oluline roll. Samal ajal saab koostööd kasutada vahendina, mille abil saavutada liikmesriikide õigusnormide suurem ühtlus. Läbivaadatud taastuvenergia direktiivi eesmärk on edendada koostööd ühisprojekte, statistilisi ülekandeid ja ühiseid toetuskavasid käsitlevate sätete abil.
Enamik seni taastuvelektri tootmisse tehtud investeeringutest on saanud kasu liikmesriikide toetuskavadest, mille rolli ELi eesmärgi saavutamisel on tunnistatud direktiivi artiklis 4, samuti ELi riigiabi eeskirjades 4 . Seda toetust tuleks anda konkurentsipõhiselt, näiteks hangete kaudu.
Direktiivi artikkel 5 võimaldab liikmesriikidel avada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavades osalemise teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele. See avatud osa võib igal aastal olla kava eelarvest või toetatavast võimsusest vähemalt 5 % aastatel 2023–2026 ja vähemalt 10 % aastatel 2027–2030, või kui see on madalam, elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tasemel asjaomases liikmesriigis mis tahes nimetatud aastal. Lisaks võib toetuskavade avamine hõlmata elektrienergia tegelikku importi või mitte. Kui liikmesriik, kes oma toetuskava avab, nõuab tõendeid tegeliku impordi kohta, võib ta piirduda toetuskavas osalemisel projektidega nendes riikides, millega tal on otseühendus. Direktiivis on sätestatud, et kui liikmesriik otsustab toetuskavades osalemise avada, peavad asjaomased liikmesriigid kokku leppima osalemispõhimõtetes, mis hõlmavad vähemalt piiriülest toetust saava taastuvelektri jaotuse põhimõtteid. Täiendavate rakendamiskogemuste saamiseks võivad liikmesriigid korraldada ühe või mitu katsekava, millest võivad toetust saada ka teistes liikmesriikides asuvad tootjad.
Artikli 5 lõike 5 kohaselt peab komisjon kõnealuse artikli rakendamist hindama. Rakendamisaruandes tuleks hinnata, kas liikmesriikidele on vaja kehtestada kohustus osaliselt avada osalemine oma taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavades teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele 5 % ulatuses 2025. aastaks ja 10 % ulatuses 2030. aastaks.
Sel eesmärgil hinnatakse käesolevas aruandes, mil määral on liikmesriigid alates direktiivi (EL) 2018/2001 jõustumisest artiklit 5 rakendanud, avades toetuskavades osalemise või korraldades katsekavasid. Aruandes esitatakse näited (nt juhtumiuuringud) ning sidusrühmadega sel teemal peetud konsultatsioonide tulemused.
2.Olemasolevad näited toetuskavade avamise ja katseprojektide korraldamise kohta
a.Saksamaa ja Taani piiriülene päikeseelektrihange
2016. aastal korraldasid Saksamaa ja Taani kahepoolse koostöölepingu alusel katseks kaks piiriülest päikeseelektri võistupakkumist, millest ühe korraldas Saksamaa ja teise Taani. Saksamaa 50 MW võimsuse võistupakkumisel oli Taanis asuvatel käitistel lubatud toetuse saamiseks pakkumusi esitada, samas kui Taani 20 MW võimsuse võistupakkumisel oli Saksamaal asuvatele käitistele avatud 2,4 MW. Ülesehituse poolest olid need võistupakkumised erinevad. Näiteks Saksamaa enampakkumisel kasutati libisevaid turupreemiaid, Taanis aga fikseeritud turupreemiaid. Saksamaal oli lubatud pakkumuse suurus vahemikus 0,1–10 MW, samas kui Taanis oli selle ülempiir 2,4 MW. Saksamaa kehtestas maksimaalse pakkumishinna erinevalt Taanist, kes ülempiiri ei kehtestanud.
Saksamaa võistupakkumisele esitati 43 pakkumust kokku 297 MW ulatuses, millest 143 MW oli seotud Saksamaal asuvate projektidega (26 pakkumust) ning 154 MW Taanis asuvate projektidega (17 pakkumust). Kõik viis edukat pakkumust olid seotud Taanis asuvate projektidega, mille maksimaalne toetuskõlblik võimsus oli 10 MW. Taani võistupakkumisele esitati 36 pakkumust kokku 79,45 MW ulatuses, kusjuures Saksamaal asuvate käitistega seoses ei esitatud ühtegi pakkumust. Kõik üheksa edukat pakkumust olid seotud projektidega, mille maksimaalne toetuskõlblik võimsus oli 2,4 MW. Selle tulemusena eraldati kogu ühishankega hõlmatud võimsus Taanis asuvatele projektidele.
b.Iirimaa ja Ühendkuningriigi kavandatav kokkulepe tuuleparkide kohta
2014. aastal töötasid Iirimaa ja Ühendkuningriik välja valitsustevahelise kokkuleppe, mille eesmärk on rajada Iirimaa keskosas Ühendkuningriigi valitsuse subsiidiumide toetusel tuulepargid, mille koguvõimsus on ligikaudu 5 GW, ja eksportida toodetud elektrit Ühendkuningriiki. See pakuks Iirimaale juurdepääsu elektrienergia eksporditurule ja tooks talle muud majanduslikku kasu ning aitaks Ühendkuningriigil saavutada oma taastuvenergiaeesmärke väiksemate kuludega võrreldes muude taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga. Ühe projektiarendaja sõnul pidid Ühendkuningriigi tarbijad selle kokkuleppe tulemusena säästma 15 aasta jooksul ligikaudu 7 miljardit naelsterlingit 5 . Lõpuks kokkuleppest loobuti, sest kohalikud kogukonnad tundsid muret kavandatud tuuleparkide suuruse, üksikute tuulikute kõrguse, keskkonnamõju ja kinnisvara väärtuse pärast. Peale selle peeti Iirimaa eeldatavat kasu liiga väikeseks, et see kaaluks üles keskkonnamõju, mis tuleneb tuuleparkide rajamisest riigis 6 .
3.Sidusrühmade panus
Taastuvenergia direktiivi kohaste kooskõlastatud meetmete (CA-RES) 7 raames ja kahepoolsete taotluste kaudu konsulteeriti liikmesriikidega. CA-RESi raames saadetud küsimustikule vastas kokku kümme liikmesriiki. Neist kuus (Küpros, Soome, Sloveenia, Slovakkia, Taani ja Poola) vastasid, et ei kavatse toetuskavades osalemist avada. Rootsi osutas koostöös Norraga loodud olemasolevale elektrisertifikaatide süsteemile. Kreeka vastas, et ministri hiljutise otsuse kohaselt on 2023. aastaks kavandatud kolm ühist tuule- ja päikeseelektri võistupakkumist, mis on avatud teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele. Nende võistupakkumiste puhul ei ole teiste liikmesriikide tootjatele avatud võimsuse osakaalu täpsustatud. 2023. aastaks on kavandatud veel üks enampakkumine, mis on ette nähtud ainult teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele.
Vastanud liikmesriigid ei ole seni ühtegi koostöölepingut toetuskavades osalemise avamiseks sõlminud. Peale Taani ei ole ükski vastanud liikmesriik korraldanud katsekavasid, mille raames antakse toetust teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele 8 .
Liikmesriikidelt küsiti, mida nad peavad toetuskavades osalemise avamisel peamiseks takistuseks. Vastustes nimetati mitu tegurit: liikmesriikide erinevad toetuskavad ja oht, et erinevus toob kaasa kõlvatu konkurentsi; haldusprotsesside erinevused; energiavarustuskindlusega seotud probleemid; teiste liikmesriikidega toimuva teabevahetuse ja ühise arusaamaga seotud probleemid ning elektrivõrkude omavahelise ühendatuse puudumine teiste liikmesriikidega.
Seoses meetmetega, mida komisjon võiks võtta, et ergutada liikmesriike avama toetuskavasid teises liikmesriigis asuvatele tootjatele või aidata neil seda teha, nimetati vastustes menetluste standardimist, sealhulgas kasutusvalmis kokkulepperaamistikku.
Lisaks CA-RESi raames peetud konsultatsioonile algatas komisjon veebis tagasisidekorje, mis käsitles liikmesriikide võimalust osaliselt avada oma taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavades osalemine teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele, sealhulgas komisjoni võimalust teha toetuskavade kohustusliku avamise ettepanek.
Komisjon sai tagasisidekorje raames 18 vastust. Samuti sai ta e-posti teel kaks vastust pärast tähtaja möödumist. Enamik vastajaid oli toetuskavade kohustusliku avamise vastu. Kõigis vastustes, mille üksikisikud tagasisidekorje raames esitasid, väljendati kohustuslikule avamisele vastuseisu, rõhutades peamiselt muret liikmesriikide suveräänsuse pärast.
Komisjon sai tagasisidekorje raames liikmesriikidelt kolm vastust. Veel üks vastus saadi pärast komisjoni täiendavat kahepoolset taotlust liikmesriikidele. Tagasisidekorje vastustest kaks saadi liikmesriikidelt, kes on katseks piiriülesed võistupakkumised juba läbi viinud, nimelt Taanilt ja Saksamaalt 9 . Taani toob oma vastuses esile, et liikmesriigid peavad olema paindlikud selliste vahendite üle otsustamisel, mis sobivad taastuvenergia toetamiseks, sealhulgas liikmesriigi toetuskavade kaudu, ja nende kavade avamisel teiste liikmesriikide tootjatele. Taani tuletab ka meelde, et eelduste kohaselt seatakse tulevikus maismaa taastuvenergia võimsus üles suures osas ilma toetuskavasid kasutamata.
Saksamaa vastuses kirjeldatakse koostöös Taaniga korraldatud piiriüleste võistupakkumiste ülesehitust, neist saadud kogemusi seoses koostööst tuleneva suurema tõhususega ja regulatiivsete tingimuste tähtsusega piiriüleste võistupakkumiste puhul ning Saksamaal kohaldatavat määrust taastuvenergia toetuskavade kohta. Siseriiklike eeskirjade kohaselt tuleb alates 2017. aastast, kui taastuvenergiatoetus tuleb kindlaks määrata võistupakkumistega, avada osa igal aastal lisatavast koguvõimsusest teatavatel tingimustel teiste liikmesriikide taastuvenergiaprojektidele 10 . 2017., 2021. ja 2023. aastal eeskirju muudeti, suurendades teiste liikmesriikide projektidele avatava võimsuse osakaalu ja sellise tehnoloogia valikut, millega võib piiriülestel võistupakkumistel osaleda, muutes turupreemiate arvutamist ja peatades vastastikkuse nõude kohaldamise. Kehtivate eeskirjade kohaselt peab igal aastal lisatavast koguvõimsusest 20 % olema avatud teiste liikmesriikide taastuvenergiaprojektidele, samas kui meretuuleenergia võimsust ei võeta 20 % piirnormi arvutamisel arvesse ja see võib täies ulatuses olla avatud teiste liikmesriikide projektidele. Saksamaa tunnistab oma vastuses, et toetuskavade avamise kohustus edendaks taastuvenergiaalast koostööd liikmesriikide vahel. Ta tuletab siiski meelde ka hiljuti läbi vaadatud taastuvenergia direktiivi artikli 9 rangemaid sätteid ühisprojektide kohta. Saksamaa leiab, et komisjoni toetus koostööle aitab suurendada toetuskavade tõhusust ELis.
Enamikus tööstusharu antud vastustes väidetakse, et toetuskavade kohustuslik avamine ei vasta asjaomaste valitsuste põhivajadustele, et see võib vähendada toetuskavade legitiimsust ja avaliku sektori toetust energiasüsteemi kui terviku ümberkujundamisele ning et siduva kohustuse kehtestamine ei pruugi olla kõige sobivam viis ELi 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks, sest see võib hõlmata selliste nõuete muutmist, millele toetatavad rajatised peavad toetuse saamiseks vastama, või rahastamiskava enda muutmist, tekitades seega halduskoormuse. Näiteks toovad vastajad esile selle, et Hispaania toetuskava REER (Régimen Económico de Energías Renovables) kohaselt peavad elektritootmisrajatised asuma Hispaania mandriosas ja nende puhul tuleb saavutada teatavad halduslikud vahe-eesmärgid. Toetuskavade avamise võimaldamiseks tuleks asukohanõuet muuta, samuti tuleks teistes liikmesriikides asuvate rajatiste puhul muuta teatavate halduslike vahe-eesmärkide saavutamise nõuet, kuna nende rajatiste suhtes kohaldataks Hispaanias kohaldatavatest erinevaid loa- ja haldusmenetlusi. Peale selle, kui hanke tulemusena sõlmitakse hinnavaheleping, võivad erinevad eeskirjad selle kohta, kuidas jaotada toetusmaksetega seotud finantskoormust asjaomaste riikide turuosaliste vahel, põhjustada liikmesriikide ebavõrdset kohtlemist.
Üks toetuskavade kohustuslikku avamisse soosivalt suhtuv tööstusliit pooldas seevastu ühtset ELi kava või ühtlustatud toetusmeetmeid, et toetada taastuvenergia kulutõhusat kasutuselevõttu ning elektrituru lõimimist ja toimimist. Üks teine tööstusliit hoiatas, et kui toetuskavade avamine muudetakse kohustuslikuks, tuleks riiklik rahastamine otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi elanike taskust ning seetõttu peaks selline rahastamine aitama eelkõige kaasa selle liikmesriigi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Veel üks tööstusliit toetas toetuskavade kohustusliku avamist, et eksportida toodetud energia võistupakkumist korraldavasse liikmesriiki. Lisaks kutsus vastaja üles kehtestama võimalust transportida toetatud piiriülest taastuvelektrit molekulaarse gaasina, nimelt vesinikuna. Vastaja väitel võib see aidata lahendada probleemi, et elektrivõrgu võimsus ei ole alati piisav, ja luua võimaluse taastuvenergia hooajaliseks salvestamiseks.
Kuigi enamik vastajaid eelistas toetuskavade avamist siduvaks mitte muuta, tunnustati laialdaselt koostööst saadavat kasu taastuvenergia kasutuselevõtul. Eelkõige tõsteti esile meretuuleenergia sektorit, kus teatavat mereala ümbritsevate riikide tegevuse süstemaatiline kooskõlastamine ja omavaheline koostöö on eiriti tähtis.
Mitu tööstusharu esindajat pooldas toetuskavade avamise ergutamist, kuna see looks konkurentsi suurema pakkujate ringi vahel, innustaks liikmesriike oma haldusmenetlusi ühtlustama ja pakuks rohkem Euroopa-üleseid lähenemisviise, näiteks kui ühel liikmesriigil on suure riikliku nõudlusega võrreldes piiratud võimalused täiendava taastuvenergia kasutamiseks, samas kui teise liikmesriigi ressursipotentsiaal on suurem kui sisenõudlus. Päikeseenergiatööstus rõhutas siiski, et selleks, et piiriülesed hanked oleksid edukad, peab halduskoormus jääma väikseks ning tagada tuleb mõlema poole toetusmehhanismide ja riikliku poliitika nähtavus.
Nii päikese- kui ka tuuleenergiatööstuse vastajad rõhutasid mitme võrgutaristuga seotud küsimuse tähtsust. Nad tõid esile vajaduse suurendada elektrivõrkude omavahelist ühendatust ning osutasid füüsilistele võrguühendustele kui toetuskavade avamise ühele eeltingimusele. Tuuleenergiatööstuse vastaja toonitas, et võrguühenduskulud peavad samuti olema osa kulude ja tulude jaotusest. Päikeseenergiatööstuse vastaja väitis, et asjaomastele riikidele tuleks tagada võrdsed tingimused, ühtlustades õigusraamistikke või rakendades kulude jagamise meetmeid. Näiteks kui võrguühenduskulud on erinevad, võidakse pakkumuste valimisel lisada soodsamate tingimustega turul tehtavatele pakkumustele turupreemia.
Mitu vastajat olid samal seisukohal ka kulude ja tulude laiema jagamise puhul. Tuuleenergiatööstus rõhutas, et piiriülene toetuskava peaks aitama liikmesriikidel kulude ja tulude hindamisel esinevatest erinevustest üle saada, et toodetud elekter peaks parandama toetuskava avava riigi energiavarustuskindlust ning et see riik peaks saama kasu ka elektrihindade langusest, mis tuleneb täiendavast ülesseatud taastuvenergiavõimsusest. Päikeseenergiatööstus tõi esile viisid, kuidas saaks toetusmehhanismi kavandada nii, et ka asukohariik saaks rajatisest kasu, näiteks kaasates kohalikke elanikke ja kohalikke arendajaid ning pakkudes potentsiaalselt kohalikku osalust ettevõtmises. Päikeseenergiatööstus toonitas ka toodetud ja eksporditud elektrienergia selge ja läbipaistva arvestuse tähtsust, et vältida topeltarvestust.
Üks Taani taastuvenergiatööstuse vastaja märkis, et nii maismaa- kui ka meretaastuvenergia rajatised on ehitatud ilma toetuskavasid kasutamata ning et toetuste kasutamine kahjustaks taastuvenergiatööstuse edukust ja kasu. Teisalt juhtis tööstusharu esindaja tähelepanu vajadusele toetada tuule- ja päikeseenergia tootmist kui vahendit, mis aitab Euroopa väärtusahelaid tugevdada.
4.Hindamine
Käesoleva aruande koostamise käigus kogutud tõendite põhjal on selge, et toetuskavade avamisega seoses on liikmesriikides toimunud nii õiguslike nõuete kui ka katsekavade rakendamisel saadud kogemuste vallas väga vähe konkreetseid muutusi.
Saksamaa on üks vähestest liikmesriikidest, kes on lisanud toetuskavade avamise oma energiaalastesse õigusaktidesse. Ta toob siiski esile teiste liikmesriikide huvi puudumise piiriüleste võistupakkumiste vastu, mis muudab selle koostöömehhanismi rakendamise keeruliseks. Enamik teisi liikmesriike ei kavatse toetuskavades osalemist avada, välja arvatud Kreeka, kes kavatseb 2023. aastal korraldada tuule- ja päikeseenergia valdkonnas mitu võistupakkumist, mis on avatud teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele, kusjuures üks neist on spetsiaalselt ette nähtud ainult naaberriikides asuvatele tootjatele. Mõnes liikmesriigis ei oleks võimalik avada toetuskavasid ilma kehtivat õigusraamistikku muutmata, näiteks Hispaanias, kus toetuskavadest rahastatavad rajatised peavad asuma Hispaania territooriumil ja vastama teatavatele halduslikele vahe-eesmärkidele. Neil juhtudel peaksid võimalikud regulatiivsed muudatused suurendama paindlikkust seoses rajatise asukohaga ja nende konkreetsete elementide puhul, mis kuuluvad taastuvenergiat käsitleva riikliku halduskorra alla, mida ei ole ELi eeskirjadega ühtlustatud, peaks olema võimalik kindlaks teha võrreldavad halduslikud vahe-eesmärgid teise riigi õigusraamistikus, võttes samal ajal arvesse riikide eripära.
Katseprojektide rakendamise kogemuste puhul on Saksamaa ja Taani katsekava näidanud, et piiriülesed võistupakkumised võimaldavad soodsamate tingimustega projektidel, näiteks nendel, mis on seotud ressursipotentsiaaliga, konkureerida väiksemate kuludega, pidades silmas toetuskava rahastava riigi avaliku sektori eelarvet. Selle katseprojekti puhul nõudsid Saksamaa võistupakkumisel viis edukat pakkumust Taanis asuvate projektide eest libisevat turupreemiat 5,38 eurosenti/kWh, mis oli peaaegu 26 % väiksem kui varasematel Saksamaa riiklikel võistupakkumistel nõutud keskmine hind (7,25 eurosenti/kWh). Nagu mitme sidusrühma panusest käesolevasse aruandesse nähtub, peaksid piiriülesed toetuskavad lisaks taastuvenergia kulutõhusast kasutuselevõtust saadavale kasule tagama ka üldisemate kulude tasakaalustatud jaotuse osalevate riikide vahel viisil, mis võimaldab taastuvenergiakäitisi rajada.
Saksamaa ja Taani katsekavast saadud kogemus toob esile ka seda, kui tähtis on võtta arvesse osalevate riikide regulatiivsete tingimuste erinevusi. Saksamaa võistupakkumise tulemus – st asjaolu, et kõigi edukate pakkumuste puhul asus projekt Taani põllumajandusmaal – võis tuleneda mitte üksnes Taani paremast ressursipotentsiaalist, vaid ka Saksamaal kehtestatud asukohapiirangutest, millega keelati päikeseelektrirajatiste ülesseadmine põllumajandusmaale, aga ka veidi madalamatest maksudest ja maa rendikuludest Taanis 11 .
Ka Taani kehtestas oma hankemenetluses samad asukohapiirangud, kuid ainult Saksamaa territooriumil asuvate rajatiste suhtes, mida mõned sidusrühmad pidasid piiriüleses hankemenetluses Saksamaa rajatiste jaoks ebasoodsaks 12 . Lisaks võis Saksamaa tulevaste võistupakkumiste ootus võtta Saksamaa pakkujatelt soovi piiriülesel võistupakkumisel osaleda. Taani pakkujate aktiivset osalemist võis soodustada ka suuremahuliste päikeseelektrijaamade toetusmehhanismi lõpetamine enne piiriülest võistupakkumist ja tulevaste võistupakkumiste puudumine Taanis. Riiklike ja piiriüleste meetmete koostoime toob esile seda, kui oluline on i) riiklike ja piiriüleste meetmete ajastus ning ii) osalevate riikide suhtlus seoses institutsioonilise, õigusliku ja finantskorraldusega.
Sidusrühmadega peetud konsultatsiooni raames, mille komisjon käesoleva aruande koostamiseks korraldas, väljendas enamik vastajaid toetuskavade kohustuslikule avamisele vastuseisu. Põhjustena nimetati muu hulgas riigi suveräänsust, suuremat halduskoormust ning raskusi kulude ja tulude jaotamisel viisil, mida asjaosalised peavad õiglaseks. Kahepoolses teabevahetuses liikmesriikidega selgusid ka probleemid seoses üldsuse toetuse puudumisega sellele, et riigieelarvet kasutatakse taastuvenergia arendamise rahastamiseks teises liikmesriigis. Lisaks märgiti, et kapitalikulude investeeringute toetamine nõuab osalevalt liikmesriigilt kohest väljamakse tegemist, millel on mõju eelarvele, kuid võimalik koostööst saadav kasu ilmneks alles tulevikus. Kuna aga enamik praegusi taastuvenergia toetuskavasid ei hõlma kapitalikulude ettemakseid, vaid pigem elektritoodanguga seotud jooksvaid makseid, mis jaotuvad pikema perioodi peale, siis seda probleemi enamikul juhtudel ei teki.
Peale selle tuleks toetuskavade avamise kohustuse kehtestamise kaalumisel võtta arvesse ka hiljuti taastuvenergia direktiivi lisatud sätteid. Nende sätete kohaselt peab iga liikmesriik leppima 2025. aasta lõpuks ühe või mitme teise liikmesriigiga kokku taastuvenergia tootmise ühisprojektide koostööraamistiku loomises. Selline siduv kohustus kehtestati vastusena liikmesriikide ebapiisavale koostööle taastuvenergia valdkonnas, nii et selle sätte rakendamisel saadavad kogemused aitaksid paremini mõista, kas koostöö tugevdamiseks ja seega taastuvenergia tõhusamaks kasutuselevõtuks on vaja täiendavaid siduvaid meetmeid.
Koostööst saadavat kasu ja selle edasise ergutamise vajadust tunnistatakse siiski laialdaselt. Taastuvenergia suurema kasutuselevõtu korral võib uute rajatiste jaoks sobivatest kohtadest mõnes liikmesriigis puudus tulla, kuid teistes mitte, eelkõige kui võtta arvesse liikmesriikide erinevat elektrinõudlust, taastuvate energiaallikate potentsiaali ja uute rajatiste jaoks sobivaid kohti.
Näib, et meretaastuvenergia projektide puhul on piiriüleste toetuskavade rakendamisel suurem potentsiaal, sest sellised projektid pakuvad sageli suuri tootmismahte, mis ületavad ühe riigi vajadusi, kuigi nõuavad märkimisväärseid investeeringuid. Need projektid võiksid olla eriti atraktiivsed sellistele sisemaariikidele, kus uusi taastuvenergiaprojekte arendatakse kohalikul tasandil vähe, et saada juurdepääs meretuuleenergia tehnoloogia taastuvenergiapotentsiaalile. Nagu eespool selgitatud, võib sellist lähenemisviisi täiendada tegeliku elektrikaubanduse nõudega, kuigi see ei pruugi olla vajalik ja sõltub asjaomaste liikmesriikide vajadustest. Samuti võivad piiriülesed toetuskavad olla eriti asjakohased ka seoses mõne võrkudevahelise hübriidühenduse 13 projektiga, mida kavandatakse ja milles kokku lepitakse; nende puhul tagavad füüsilise ühenduse avamere hübriidprojektid ja piiriülesed toetuskavad võivad piiriüleseid meretuuleenergia projekte hõlbustada.
5.Kokkuvõte
Käesolevas aruandes kirjeldatakse taastuvenergia direktiivi artikli 5 rakendamisel seni saadud kogemusi ning liikmesriikide ja eri sidusrühmade antud tagasisidet saadud õppetundide ja tulevikuväljavaadete kohta.
Tõendid näitavad selgelt, et kui liikmesriikide koostöö on hästi korraldatud, on sellel taastuvenergia valdkonnas kulutõhususe, õigusraamistike lähendamise ja olemasolevate taastuvate energiaallikate parema ärakasutamise seisukohast märkimisväärne potentsiaal. Piiriüleste toetuskavade puhul saab potentsiaali saavutada ainult siis, kui kava loomisel võetakse arvesse ülesehituse mõju tulemustele ning osalevate riikide kuludele ja kasule nii kohalikul tasandil kui ka turgude lõimimise seisukohast. Samuti näib regulatiivsete erinevuste mõju piiriüleste toetuskavade tulemustele osutavat sellele, et liikmesriikidel on oma taastuvenergia kasutuselevõtu riikliku raamistiku parandamisel arenguruumi.
Kuna toetuskavasid on vaja kohandada partnerriikide konkreetsetele oludele, siis tundub, et sellist ühtset toetuskavade avamise lahendust ei ole, mida saaks kohaldada kõigis riikides. Komisjon saab aga asjaomaste liikmesriikide taotlusel seda protsessi hõlbustada, pakkudes suuniseid, koostöökokkuleppe näidiseid ning tehnilist oskusteavet ja abi seoses koostöö otseste ja kaudsete kulude ja tuludega. Meretuuleenergia valdkonnas, millel on tulevaste piiriüleste toetuskavade loomisel eriline potentsiaal, peab komisjon liikmesriikidega juba korrapäraselt arutelusid selliste foorumite kaudu nagu Põhjamere energiakoostöö, käsitledes muu hulgas selliseid teemasid nagu meretaristu ja taastuvenergia kulude jagamine. Sellega seoses võtab komisjon 2024. aasta keskpaigaks vastu suunised mereenergiaprojektidega seotud kulude jagamise kohta. Pärast lõplike ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade hindamist jagab komisjon ka liikmesriikidega andmeid ja annab neile nõu, et aidata meretaastuvenergia võimalusi kindlaks teha, sealhulgas tehnoloogialiikide kaupa.
Läbivaadatud taastuvenergia direktiiv sisaldab kohustuslikku nõuet luua ühisprojektide koostöö raamistik, nii et direktiiviga juba käsitletakse liikmesriikide tihedama koostöö vajadust taastuvate energiaallikate valdkonnas. Kasu kohta, mis saadakse siis, kui liikmesriikidele kehtestatakse kohustus osaliselt avada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavades osalemine teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele, puuduvad veenvad tõendid. Seepärast oleks kõige asjakohasem jälgida koostöö vallas kokku lepitud uute sätete rakendamist ja nende mõju eesmärgi saavutamisele, säilitades samal ajal võimaluse teha hiljem ettepanekuid täiendavate kohustuste kohta, et suurendada edusamme 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutamisel, juhul kui edenemist peetakse ebapiisavaks.
Direktiiv (EL) 2018/2001, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2023/2413.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist.
Teatis „Rohepöörde ja majanduse taastumise edendamine lõimitud energia- ja kliimakavade kaudu“ (COM(2020) 564 final).
Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (2022/C 80/01).
https://www.bbc.com/news/science-environment-21147279.
Aruanne „Cross-border cooperation on renewable energy“, lk 5, https://www.eea.europa.eu/publications/cross-border-cooperation-on-renewable-energy.
CA-RES on programmi „Horisont 2020“ projekt. See toetab direktiivi ülevõtmist ja rakendamist. Osalevad riigid vahetavad CA-RESi kaudu kogemusi ja parimaid tavasid.
Taani osutas oma vastuses koostöös Saksamaaga korraldatud 2016. aasta piiriülesele päikeseelektrihankele, mida on kirjeldatud käesoleva aruande punkti 2 alapunktis a.
Kolmandalt liikmesriigilt (Leedu) saadud vastuses osutatakse ühiste toetuskavade ja teises liikmesriigis võistupakkumistel osalemise suhtes kohaldatavale õigusraamistikule, kuid ei võeta seisukohta toetuskavade kohustusliku avamise poolt ega vastu.
1) Taastuvenergia direktiivi kohast koostöömehhanismi käsitlev rahvusvaheline leping on
sõlmitud Saksamaa ja partnerriigi vahel; 2) koostöö on vastastikune, mis tähendab, et kumbki pool avab oma vastaval turul toimuvad võistupakkumised partnerriigi jaoks võrreldavas mahus, ning 3) toodetud elekter tuleb tegelikult importida või sellel peab olema võrreldav mõju Saksamaa elektriturule.
https://www.eea.europa.eu/publications/cross-border-cooperation-on-renewable-energy .
„Hübriid“ tähendab meretuuleenergia tootmise ja elektrivõrkude ühendamise kombineerimist.