EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.11.2023
COM(2023) 690 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
2023. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta
{SWD(2023) 690 final} - {SWD(2023) 691 final} - {SWD(2023) 692 final} - {SWD(2023) 693 final} - {SWD(2023) 694 final} - {SWD(2023) 695 final} - {SWD(2023) 696 final} - {SWD(2023) 697 final} - {SWD(2023) 698 final} - {SWD(2023) 699 final}
2023. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta
I. Sissejuhatus
ELi laienemine on pikaajalise stabiilsuse, rahu ja heaolu liikumapanev jõud kogu Euroopas. ELi liikmesus on geostrateegiline investeering tugevasse, stabiilsesse ja ühtsesse Euroopasse, mis põhineb ühistel väärtustel. See on võimas vahend demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise edendamiseks. Usaldusväärne ja tulemuspõhine väljavaade saada ELi liikmeks on muutuste peamine tõukejõud, mis suurendab liidu ühist julgeolekut ja sotsiaal-majanduslikku heaolu. See on Euroopas leppimise ja stabiilsuse saavutamiseks ülimalt oluline. ELi laienemise geopoliitilist tähtsust rõhutati veelgi 2022. aastal, kui Ukraina, Moldova Vabariik ja Gruusia esitasid taotluse saada ELi liikmeks pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda Ukraina vastu. Euroopa Ülemkogu tunnustas Ukraina, Moldova ja Gruusia väljavaadet saada ELi liikmeks ning andis Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse. Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse andmine 2022. aasta detsembris oli oluline samm laienemisprotsessi hoo säilitamisel.
Lääne-Balkani piirkonnal, Türgil, Ukrainal, Moldoval ja Gruusial on praegu ajalooline võimalus siduda oma tulevik tugevalt Euroopa Liiduga. Euroopa Liiduga ühinemine on tulemuspõhine protsess, mille tempo sõltub täielikult iga laienemisprotsessis osaleva partneri objektiivsetest edusammudest, ja nii jääb see ka tulevikus. Seetõttu peavad laienemisprotsessis osalevad riigid tegutsema otsustavalt, et viia ellu vajalikud reformid ning teha käegakatsutavaid ja pöördumatuid edusamme, alustades ELiga ühinemise protsessi põhiküsimustest. Õigusriigi põhimõte, eelkõige kohtusüsteemi sõltumatus ja toimimine ning korruptsioonivastane võitlus, põhiõigused, majandus, demokraatlike institutsioonide toimimine ja avaliku halduse reform on endiselt laienemispoliitika nurgakivid.
ELi liikmesus on strateegiline valik. Partnerid peavad kindlalt ja ühemõtteliselt omaks võtma ELi väärtused ning neid edendama. Oma poliitika ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga vastavusse viimine on seni kõnekaim märk ühistest väärtustest ja strateegilisest suunast uues geopoliitilises kontekstis.
II. Põhisuundumused
Ühtne reageerimine Venemaa agressioonisõjale
Viimast kahte aastat on iseloomustanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetel on Ukrainas üle 27 000 tsiviilohvri, sealhulgas 9 600 hukkunut. Surmajuhtumite täpne arv on eeldatavasti palju suurem. Humanitaarabivajadused on endiselt suured: 17,6 miljonit inimest Ukrainas – 49 % riigi kogurahvastikust – ja 6,2 miljonit inimest pagulasi vastuvõtvates riikides vajab jätkuvalt valdkondadeülest humanitaarabi. Sõda on laastanud ja hävitanud ka tootmist ja vara, häirinud kaubandust, vähendanud investeeringuid, kulutanud inimkapitali ja tekitanud tohutut kahju keskkonnale.
ELi vastus Venemaa agressioonisõjale oli ennenägematu, ühtne, kindlameelne ja viivitamatu. ELi 27 liikmesriiki ja nende partnerid kogu maailmas mõistsid provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja hukka. Nad tegutsesid kiiresti, eraldades Venemaa poliitiliselt ja majanduslikult, mõistes hukka rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised ning toetades meetmeid, millega tagada täielik vastutusele võtmine Venemaa agressioonisõjaga seoses toime pandud sõjakuritegude ja muude rikkumiste eest. EL on seni vastu võtnud 11 Venemaa ja Valgevene vastu suunatud kaugeleulatuvate sanktsioonide paketti . Näidates oma vankumatut toetust Ukrainale, jätkab EL riigile ulatusliku humanitaar-, finants-, majandus- ja sõjalise toetuse andmist. Euroopa tiimi lähenemisviisi kaudu on EL, selle liikmesriigid ja finantsasutused seni kaasanud 82,6 miljardit eurot (september 2023; sealhulgas 25 miljardit eurot sõjalist toetust), sealhulgas rahalised vahendid, mis on eraldatud pagulaste vastuvõtmiseks ELis. Nõukogu pikendas Ukraina-vastase sõja eest põgenenud inimeste ajutist kaitset 2025. aasta märtsini, mis annab kindluse rohkem kui 4 miljonile praegu ELis elavale ukrainlasele. Vastuseks Ukraina Musta mere sadamate blokeerimisele Venemaa poolt alates 2022. aasta maist on EL koos Ukraina ja Moldovaga rakendanud ELi-Ukraina solidaarsuskoridore, mis ühendavad Ukrainat ja Moldovat Euroopa Liiduga, hõlbustades nende kaubavahetust ELi ja ülejäänud maailmaga, sealhulgas selliste kriitilise tähtsusega toodete puhul nagu teravili. Komisjon toetab mitmesuguseid meetmeid keskkonnakahjustuste seireks ja registreerimiseks. EL jätkab Ukraina toetamist nii kaua kui vaja.
Euroopa Komisjon lõi koos Ukraina ja G7 partneritega 2023. aasta jaanuaris asutustevahelise abi koordineerimise platvormi, mille kaudu koordineerida Ukraina koheste rahastamisvajaduste ning edaspidi majanduse taastamise ja ülesehitamise toetamist.
2023. aasta juunis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku sihtotstarbelise keskpika perioodi rahastamisvahendi kohta, mis pakub Ukrainale ajavahemikul 2024–2027 sidusat, prognoositavat ja paindlikku toetust. Uuest Ukraina rahastust toetatakse makrotasandi finantsstabiilsuse säilitamiseks tehtavaid jõupingutusi ja edendatakse majanduse taastumist. Kava kohaselt eraldatakse rahastule aastatel 2024–2027 toetuste ja laenudena 50 miljardit eurot.
EL andis Moldovale ka kaks ulatuslikku toetuspaketti, eelkõige selleks, et tegeleda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjuga riigile. Moldova on seisnud silmitsi suure pagulaste sissevooluga Ukrainast, hüppelise inflatsiooniga, energiavarustust ähvardavate ohtudega ja mitmesuguse vaenuliku hübriidtegevusega, nagu lavastatud meeleavaldused, ulatuslikud desinformatsioonikampaaniad ja küberründed. Rikutud on ka riigi õhuruumi.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu tekitab hirmu ka laiemas piirkonnas, sealhulgas Gruusias. Sellega seoses on julgeolek ja kaitse ning hübriid- ja küberohtudega võitlemine jätkuvalt ELi ja Gruusia koostöö prioriteetsete valdkondade hulgas. Gruusia kaitsejõudude toetamiseks on Euroopa rahutagamisrahastu kaudu suunatud kokku 62 miljonit eurot.
Euroopa Komisjon teatas 2022. aasta detsembris 1 miljardi euro suurusest energiatoetuspaketist Lääne-Balkani piirkonnale. Piirkonna koheste, lühiajaliste ja keskpika tähtajaga vajaduste rahuldamiseks aitas mahukas energiatoetuspakett Lääne-Balkani partneritel hakata vähendama oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, kiirendama CO2 heite vähendamist ja parandama piirkonna energiajulgeolekut. EL suurendas toetust küberturbe valdkonnas, võttes seejuures arvesse mitut küberrünnet Lääne-Balkani piirkonnas. Euroopa Komisjon oli 2023. aasta juunis Brüsselis kõrgetasemelise küberturbe konverentsi kaaskorraldaja.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on mõjutanud laienemisprotsessis osalevaid riike, eelkõige Ukrainat kui agressiooni ohvrit, aga ka ELi liikmesriike, tuues kaasa suuri majandus- ja sotsiaalprobleeme. Seistes silmitsi maailmas kasvava ebastabiilsuse, strateegilise konkurentsi ja julgeolekuohtudega, on EL võtnud suurema rahvusvahelise vastutuse ning astunud edasisi otsustavaid samme sõltuvuse vähendamiseks ja tugevama majandusliku baasi loomiseks. Need eesmärgid on asjakohased kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks.
ELi laienemine saab uut hoogu
Laienemiskava sai uut hoogu 2022. aasta juunis, kui Euroopa Ülemkogu kiitis heaks komisjoni soovitused, tunnustades Ukraina, Moldova ja Gruusia ELiga ühinemise väljavaateid ning andes Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse. Sellele järgnesid ELi liikmeks astumise taotlused, mille need kolm riiki esitasid 2022. aasta kevadel, ja arvamused, mille Euroopa Komisjon esitas sama aasta juunis. Väljavaade saada ELi liikmeks on tugevdanud riikide otsustavust viia ellu ELiga ühinemiseks vajalikud reformid, eelkõige komisjoni arvamustes nimetatud meetmed/prioriteedid. Komisjon annab nüüdsest aru nende meetmete/prioriteetide täitmise kohta osana oma korrapärasest laienemispaketist, millesse Ukraina, Moldova ja Gruusia on alates käesolevast aastast kaasatud.
Lääne-Balkanil toimus 2022. aasta juulis esimene ühinemisläbirääkimiste teemaline valitsustevaheline konverents Albaania ja Põhja-Makedooniaga, millele järgnes ELi õigustiku analüütiline läbivaatamine (sõelumine), mis peaks lõppema 2023. aasta detsembris. 2022. aasta detsembris andis Euroopa Ülemkogu Bosniale ja Hertsegoviinale ELi kandidaatriigi staatuse, tingimusel et riik rakendab meetmeid, mis on täpsustatud komisjoni 2022. aasta oktoobri teatises laienemispoliitika kohta. 2022. aasta detsembris esitas Kosovo ELi liikmeks astumise avalduse. EL leppis 2023. aasta kevadel kokku viisanõude kaotamises Kosovo suhtes, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.
Jätkus kõrgetasemeline koostöö laienemisprotsessis osalevate riikidega. 2022. aasta novembris Berliini protsessi raames toimunud Lääne-Balkani tippkohtumisel kuulutas komisjon välja olulise ELi toetusi hõlmava 1 miljardi euro suuruse energiatoetuspaketi, millega aidata Lääne-Balkani riikidel toime tulla energiakriisi vahetute tagajärgedega ning suurendada lühikeses ja keskpikas perspektiivis kerksust. 2022. aasta detsembris toimus Tiranas ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumine. Asjaolu, et tippkohtumine korraldati esimest korda selles piirkonnas, oli selge märk ELi täielikust ja ühemõttelisest pühendumisest Lääne-Balkani partnerite väljavaatele saada Euroopa Liidu liikmeks. EL avaldas heameelt, et õnnestus saavutada läbimurre läbirääkimistel kolme uue ühise piirkondliku turu kokkuleppe üle, mis hõlbustavad liikumis- ja töötamisvabadust kogu piirkonnas. Tippkohtumise raames võeti vastu tegevuskava rändlustasude vähendamiseks ELi ja Lääne-Balkani piirkonna vahel.
ELi juhid taaskinnitasid 6. oktoobril 2023 Granadas toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel, et laienemine on geostrateegiline investeering rahusse, julgeolekusse, stabiilsusesse ja heaolusse. Nad rõhutasid, et liikmeks pürgivad riigid peavad suurendama oma reformipüüdlusi, eelkõige õigusriigi põhimõtte valdkonnas, kooskõlas tulemustel rajaneva ühinemisprotsessiga ning ELi toetusel. Samal ajal peab liit panema aluse edasisele laienemisele ja reformidele, mis on vajalikud Euroopa Liidu väljakujundamiseks. Laienemisprotsessis osalevatele partneritele antava ELi toetuse konkreetse väljendusena on väga oluline võtta kasutusele selleks vajalikud rahalised vahendid, sealhulgas praeguse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kontekstis.
16. oktoobri 2023. aasta Berliini protsessi tippkohtumisel, mis toimus esimest korda selles piirkonnas – Tiranas, tehti edusamme ühise piirkondliku turu osas ning allkirjastati kokkulepe ämmaemandate, veterinaararstide, õdede ja proviisorite kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, samuti tehti mitu piirkondliku koostööga seotud ühisavaldust. Kohtumine andis ka võimaluse arutada piirkonna juhtidega Lääne-Balkani piirkonda käsitlevat ELi majanduskasvu kava ja avada Tiranas Euroopa Kolledži esindus, kus hakatakse üliõpilasi 2024/25. õppeaastaks registreerima.
Nõukogu otsuse kohaselt on ühinemisläbirääkimised Türgiga alates 2018. aastast seiskunud. Türgi on jätkuvalt Euroopa Liidu oluline partner ja kandidaatriik ning tõstab ELiga ühinemise oma strateegilise eesmärgina esile. Sellest hoolimata on Türgi jätkanud EList eemaldumist, peamiselt põhjusel, et olukord põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas järjest halveneb ning teatavates valdkondlikes küsimustes ei ole riik teinud nõutud reforme.
2016. aastal tehtud ELi-Türgi avaldus on jäänud rändealase koostöö peamiseks raamistikuks ja on andnud ka tulemusi, hoolimata jätkuvatest probleemidest selle rakendamisel. Türgis on endiselt 3,6 miljonit pagulast. Türgil mängib ka Vahemere idaosa rändeteel rände haldamisel jätkuvalt põhirolli. Komisjon eeldab, et kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2021. aasta oktoobri järeldustega täidab Türgi kõik ELi-Türgi avaldusest tulenevad kohustused, sealhulgas maa- ja mereteedelt lähtuva ebaseadusliku rände ennetamine ning tagasisaatmise taasalustamine.
Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2021. aasta järeldustega ELi ja Türgi positiivse tegevuskava kohta alustas komisjon Türgi ametiasutustega kõrgetasemelist dialoogi põllumajanduse ja maaelu arengu, kliimamuutuste ning teadusuuringute ja innovatsiooni teemal ning käivitas hiljuti loodud Türgi investeerimisplatvormi. Järgmine ELi ja Türgi kõrgetasemeline rände- ja julgeolekudialoog toimub kava kohaselt 23. novembril 2023. EL on strateegiliselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest keskkonnast Vahemere idaosas ning koostööl põhinevate ja vastastikku kasulike suhete arendamisest Türgiga. Euroopa Ülemkogu kutsus 2023. aasta juunis üles kõrget esindajat ja komisjoni esitama Euroopa Ülemkogule aruande ELi ja Türgi suhete seisu kohta. Aruanne tugineb Euroopa Ülemkogu nimetatud vahenditele ja võimalustele ning selle eesmärk on leida edasiseks tegevuseks strateegiline ja tulevikku suunatud lähenemisviis.
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest on ELi suhted Ukrainaga saavutanud enneolematu taseme. 2023. aasta veebruaris toimus Kiievis ELi ja Ukraina 24. tippkohtumine ning volinike kolleegiumi ja Ukraina valitsuse vaheline kohtumine. Esimene ELi-Ukraina mitteametlik välisministrite kohtumine toimus 2. oktoobril 2023 Kiievis ning tõi kokku Ukraina, ELi ja 27 liikmesriigi esindajad. EL kordas oma vankumatut toetust ja pühendumust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning riigi liikumisele ELiga ühinemise poole.
1. juunil 2023 korraldas Moldova Euroopa poliitilise ühenduse teise kohtumise, kus osales 45 Euroopa juhti, et arutada ühiseid jõupingutusi rahu ja julgeoleku, energiaalase vastupanuvõime ning ühendatuse ja liikuvuse nimel Euroopas.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on veelgi rõhutanud vajadust ELi ja tema lähimate partnerite ühtsuse ja solidaarsuse järele ning seega ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) vastavusse viimise tähtsust laienemisprotsessis. Albaania, Montenegro ja Põhja-Makedoonia on oma poliitika ELi omaga täielikult vastavusse viimist jätkanud, mis on endiselt tugev märk nende strateegilisest valikust ELiga ühineda. Ukraina üldine koostöö ja oma poliitika vastavusse viimine ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga suurenes. ÜVJPga vastavusse viimise määra märkimisväärne suurenemine Moldovas ning Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos jätkuv ühepoolne vastavusseviimine olid samuti olulised kinnitused nende strateegilise liikumise kohta ELi suunas, kuigi sanktsioonide rakendamine on Bosnias ja Hertsegoviinas endiselt probleem. Serbia säilitas aruandeperioodil oma õigusaktide ELi õigusega vastavusse viimise mustri ning eeldatakse, et riik täidab peagi oma võetud kohustused ning viib oma õigusaktid kooskõlas oma läbirääkimisraamistikuga järk-järgult vastavusse ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas ELi piiravate meetmete osas, ning väldib meetmeid ja avaldusi, mis on vastuolus ELi seisukohtadega välispoliitikas. Gruusiapoolne ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga vastavusse viimise määr on endiselt madal ning riik peaks seda suundumust muutma. Türgi ei teinud aruandeperioodil ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga vastavusse viimisel edusamme, mistõttu vastavusse viimise määr on endiselt väga madal. Türgi hoidus jätkuvalt Venemaa vastu suunatud ELi piiravate meetmetega ühinemisest. Tema Hamasi terrorirühmitust toetav retoorika pärast Hamasi rünnakuid Iisraeli vastu 7. oktoobril 2023 on täiesti vastuolus ELi lähenemisviisiga. Samal ajal hõlbustas Türgi koos ÜROga Musta mere teraviljaalgatuse kaudu Ukraina teravilja eksporti Musta mere kaudu, kuni Venemaa ühepoolselt mehhanismi kohaldamise peatas. Partnerid jätkasid väärtusliku panuse andmist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse ja operatsioonidesse.
Lääne-Balkani piirkond, Türgi, Ukraina, Moldova ja Gruusia jätkasid vastavusse viimist ELi õigustikuga, kui nad hääletasid enamiku asjakohaste ÜRO Peaassamblee resolutsioonide üle, mis on seotud Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga. Albaania, kes on ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige, osales jätkuvalt aktiivselt rahvusvahelise õiguse, ÜRO põhikirja ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra edendamisel ja kaitsmisel.
Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova ning Ukraina ühinesid liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga. Nad on teinud märkimisväärseid edusamme elanikkonnakaitse valdkonnas, suurendades oma haldus- ja tegevussuutlikkust, et näidata üles ELi solidaarsust. Liidu elanikkonnakaitse mehhanismis osalevatel riikidel on mehhanismi raames samad õigused ja kohustused kui ELi liikmesriikidel.
Komisjon julgustab kõiki laienemisprotsessis osalevaid riike olema ambitsioonikamad ja tugevdama oma koordineeritud meetmeid rohepöörde valdkonnas, eelkõige seades esikohale Euroopa rohelise kokkuleppe integreerimise kõigisse poliitikavaldkondadesse. Energiaühenduse asutamislepinguga ühinenud riike julgustatakse täitma energiaühenduse CO2 heite vähendamise tegevuskava raames võetud kohustusi ja valmistama ette heitkogustega kauplemise süsteemi kooskõlas energiaühenduse soovitusega.
III. Laienemisprotsessis osalevad riigid teel ELi
Montenegrol on läbirääkimisteks avatud kõik peatükid, millest kolm on ajutiselt suletud. Järgmine verstapost on õigusriigi peatükkide vahekriteeriumide täitmine. Serbial on 35st läbirääkimiste peatükist avatud 22, millest kaks on ajutiselt suletud. Tee edasiste teemavaldkondade avamiseks sõltub riigi edusammudest, eelkõige õigusriigi reformide tempost ja suhete normaliseerimisest Kosovoga.
Kooskõlas läbivaadatud metoodikaga hindab komisjon käesolevas teatises esitatud järeldustes ja soovitustes Montenegro ja Serbiaga peetavate ühinemisläbirääkimiste üldist tasakaalu ning teeb kummagi riigi jaoks ettepaneku edasise tegevuse kohta. Järgmised valitsustevahelised konverentsid võiksid toimuda pärast käesoleva iga-aastase aruannete paketi avaldamist.
Pärast esimest valitsustevahelist konverentsi Albaania ja Põhja-Makedooniaga 19. juulil 2022 alustas komisjon kohe sõelumisprotsessi. Toimunud on kõik 1. teemavaldkonna (põhiküsimused), 2. teemavaldkonna (ühtne turg), 3. teemavaldkonna (konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv) ja 4. teemavaldkonna (Lääne-Balkani roheline tegevuskava ja kestlik ühendatus) teemalised istungid. Ülejäänud kahe teemavaldkonna selgitavad ja kahepoolsed kohtumised on käimas või kavandatud 2023. aasta detsembrini. Põhiküsimuste teemavaldkonna sõelumisaruanded esitati nõukogule 2023. aasta juulis. Ametiasutused on järjekindlalt väljendanud oma poliitilist pühendumust ELiga integreerumise strateegilisele eesmärgile ja soovi liikuda ühinemisläbirääkimistel edasi, tuginedes reformide jätkuvale edenemisele.
Pärast 2022. aasta oktoobris Bosnias ja Hertsegoviinas toimunud üldvalimisi astus jaanuari lõpus ametisse uus riigi tasandi ministrite nõukogu ja 2023. aasta mai alguses astus ametisse föderatiivse vabariigi uus valitsus. Pärast kandidaatriigi staatuse saamist 2022. aasta detsembris kuulutas uus valitsev koalitsioon oma koalitsioonilepingu prioriteediks edasiliikumise ELiga ühinemise poole ning väljendas pühendumust tegeleda 14 põhiprioriteediga, mis on esitatud komisjoni arvamuses Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta. Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu võttis vastu mitu strateegiat (terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja rände kohta) ja seaduseelnõu. Parlament võttis vastu mitu õigusakti, mis on seotud 14 põhiprioriteedi ja meetmetega, mis on kindlaks määratud komisjoni soovituses kandidaatriigi staatuse kohta. Konstitutsioonikohus tühistas mitu Serblaste Vabariigi vastu võetud õiguslikku ja poliitilist akti, kuna need rikuvad põhiseaduslikku ja õiguskorda. Kriminaalkaristuste taaskehtestamine laimamise eest Serblaste Vabariigis 2023. aasta juulis mõjutab tugevalt kodanikuühiskonda ja on põhiõiguste kaitsel suur samm tagasi. Serblaste Vabariigi Rahvuskogu võttis esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu, mis on suunatud kodanikuühiskonna rühmadele kui „välisagentidele“; kui see täielikult vastu võetakse, oleks see järjekordne kahetsusväärne ja vaieldamatu suur samm tagasi. 2023. aasta juunis võttis Serblaste Vabariik vastu kaks seadust konstitutsioonikohtu otsuste ja kõrge esindaja otsuste rakendamata jätmise kohta, rikkudes sellega riigi põhiseaduslikku ja õiguskorda.
ELi nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid 2023. aasta kevadel vastu otsuse viisanõude kaotamise kohta Kosovo suhtes. 2022. aasta detsembris esitas Kosovo ELi liikmeks astumise avalduse. Olukorda Kosovo põhjaosas iseloomustas aruandeperioodil mitu erineva intensiivsusega kriisi mitmes küsimuses 24. septembril 2023 toimus Kosovo politsei vastu suunatud vägivaldne rünnak, mis kujutas endast viimaste aastate kõige rängemat eskalatsiooni. Muud kriisid olid tingitud sõidukite numbrimärkidega seotud probleemidest, mis tõid kaasa Kosovo serblaste kollektiivse tagasiastumise Kosovo institutsioonidest 2022. aasta novembris.
Kosovo ja Serbia saavutasid 2023. aasta veebruaris ja märtsis kokkuleppe, mis käsitleb suhete normaliseerimist, ja selle rakenduslisa. Ei Kosovo ega ka Serbia ei ole veel hakanud täitma oma kokkuleppest tulenevaid kohustusi, mis on mõlemale poolele siduvad ja osa nende teest Euroopa Liitu.
EL ja Türgi jätkasid koostööd kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2021. aasta järeldustega. Türgi on ELi kandidaatriik ja üks olulisemaid partnereid peamistes ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu kaubandus, ränne, terrorismivastane võitlus, rahvatervis, kliima, energeetika, transport ja piirkondlikud küsimused. Ühinemisläbirääkimised on seiskunud, kuna Türgi ei ole muutnud oma poliitilist kurssi, mis kaugendab teda Euroopa Liidust, ning mitmes olulises valdkonnas on toimunud suur tagasiminek. Energia valdkonnas on Türgi jätkuvalt ELi jaoks oluline ja usaldusväärne transiidiriik. EL reageeris viivitamata ja solidaarselt 2023. aasta veebruaris Türgi kaguosas toimunud maavärinatele päästemeeskondade ja mitterahalise toetusega liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu ning panustas 6 miljardi euro suuruse summa kogumisse rahvusvahelise üldsuse poolt. Mõlemad pooled teevad edukalt koostööd, et rakendada ELi lubatud 1 miljardi euro suurust abi. ELi ja Türgi vaheline tolliliit on jätkuvalt mõlemale poolele kasulik. Tuleks tagada ELi piiravate meetmete täielik järgimine, võttes eelkõige arvesse toodete vaba ringlust ELi-Türgi tolliliidus.
Komisjoni arvamuses Ukraina ELi liikmeks saamise taotluse kohta määrati kindlaks seitse meedet, mida Ukraina peaks võtma, et ELiga ühineda. Euroopa Ülemkogu andis Ukrainale kandidaatriigi staatuse ja kutsus komisjoni üles andma selle paketi lahutamatu osana aru nende seitsme meetme rakendamise kohta.
Komisjoni arvamuses Moldova ELi liikmeks saamise taotluse kohta määrati kindlaks üheksa meedet, mida Moldova peaks võtma, et ELiga ühineda. Euroopa Ülemkogu andis Moldovale kandidaatriigi staatuse ja kutsus komisjoni üles andma selle paketi lahutamatu osana aru nende üheksa meetme rakendamise kohta.
Komisjoni arvamuses Gruusia ELi liikmeks saamise taotluse kohta määrati kindlaks 12 prioriteeti, millest Gruusia peaks lähtuma, et ELiga ühineda. Euroopa Ülemkogu väljendas valmisolekut anda Gruusiale kandidaatriigi staatus, kui need prioriteetsed eesmärgid on saavutatud. Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles andma selle paketi lahutamatu osana aru nende prioriteetsete eesmärkide saavutamise kohta.
IV. ELiga ühinemise protsessi põhiküsimused
Õigusriigi põhimõte, põhiõigused, demokraatlike institutsioonide toimimine, avaliku halduse reform ja majanduslikud kriteeriumid moodustavad ELiga ühinemise protsessi põhiküsimuste tuuma. Institutsioonide ja juhtimise kvaliteet on konkurentsivõime, jõukuse ja ühiskondliku heaolu suurendamise alus ning toetab suutlikkust järgida ELi õigustikku kõigis valdkondades. Usaldusväärsed ja pöördumatud põhiküsimuste reformid on laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks üliolulised, et teha ELiga ühinemisel edusamme. Viimase aasta jooksul täheldati põhiküsimustega seotud reformikavade edenemist, eelkõige Ukrainas ja Moldovas, kus järgiti asjakohastes komisjoni arvamustes esitatud soovitusi.
Õigusriigi põhimõtte juurutamiseks on vaja sõltumatut, erapooletut, vastutustundlikku ja professionaalset kohtusüsteemi, mis toimib tõhusalt, millel on piisavad vahendid, mis on vaba põhjendamatust välisest sekkumisest ning kus otsuseid täidetakse tulemuslikult ja õigel ajal. Mõnel juhul on tehtud edusamme: näiteks Albaanias, Moldovas, Serbias ja Ukrainas on edenenud kohtureformid. Enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides seisavad kohtuorganid siiski silmitsi paljude probleemide ja nõrkustega. Mitme riigi poliitikute katsed kohtunikke avalikkuse ette tuua ja survestada, eelkõige tundlike juhtumite puhul, on jätkuvalt muret tekitav tava. Endiselt on paigas institutsiooniline korraldus, mis mõjutab negatiivselt kohtunike ja prokuröride sõltumatust ja seeläbi võimude tasakaalu ja lahusust. Seetõttu püsis kohtusüsteemi usaldusväärsus üldiselt üsna madal tasemel ja üldsusele jäi mulje karistamatusest. Mitmes riigis ilmnes, et kohtureformide rakendussuutlikkus on piiratud isegi seal, kus poliitiline tahe reforme teha on olemas. Uurimis- ja õigusasutuste tegevuse tõhusus, mis toob usaldusväärseid tulemusi, on ELiga ühinemise protsessis edasiste edusammude tegemiseks väga oluline.
Korruptsioonivastane võitlus jääb laienemisprotsessis osalevate riikide valitsuste prioriteediks. Korruptsioon, sealhulgas suurkorruptsioon, on laienemisprotsessis osalevates riikides jätkuvalt laialt levinud ning avalike ja erahuvide põimitus tekitab endiselt muret. Mõningaid jõupingutusi on tehtud korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks. Korruptsioonivastaste meetmete integreerimine kõige korruptsioonialtimatesse sektoritesse on jätkuvalt oluline prioriteet, samal ajal kui õiguskaitse- ja kohtuasutused vajavad suuremat mõjuvõimu ja sõltumatust. Riigi kaaperdamise elemendid püsivad ning täheldatakse ohtu demokraatlikule stabiilsusele, suurkorruptsiooni ja lubamatut mõjutamist oligarhide poolt ning organiseeritud kuritegelike võrgustike katseid imbuda majandus- ja poliitikasüsteemidesse, haldusasutustesse ja meediasse. Nende probleemidega tuleb süsteemsete ja terviklike lähenemisviiside abil kiiresti tegeleda. Edu põhinäitaja on usaldusväärsete tulemuste saavutamine korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga seotud ennetava uurimise, süüdistuste esitamise ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste alal. Usaldusväärsuse tagamiseks peaksid kõik õigusriigi põhimõtte ahela osalejad saavutama kindlaid tulemusi korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga seotud ennetava uurimise, süüdistuste esitamise ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste alal.
Stabiilsed ja konsolideeritud demokraatlikud institutsioonid ja protsessid on ELiga ühinemise protsessi keskne tugisammas. Komisjon on alustanud laienemisprotsessis osalevate riikidega tõhustatud ja sujuvamat koostööd seoses demokraatia üldise raamistikuga, olgu siis tegemist valimisprotsessi, parlamendi toimimise (sealhulgas järelevalvega valitsussektori tegevuse ja poliitikakujundamise üle ning paljudel juhtudel endiselt liiga suure sõltuvusega kiirmenetlustest) või kodanikuühiskonna rolliga.
Enamikku riike mõjutasid jätkuvalt märgatav poliitiline polariseerumine, erakondadevahelise koostöö puudumine ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemine. Tõhusa erakondadevahelise dialoogi puudumine tõi kaasa pikaleveninud poliitilise ummikseisu ja reformide seisaku. Mõnel juhul iseloomustasid parlamendi arutelusid pinged, solvav väljendusviis ja aeg-ajalt ka vägivaldsed vahejuhtumid.
Mitmes laienemisprotsessis osalevas riigis on tehtud teatavaid edusamme põhiõiguste valdkonnas, paranenud on arusaamine nende õiguste ja vabaduste tähtsusest. Samal ajal jätkusid mõned negatiivsed suundumused: sooline vägivald on endiselt levinud ning ajakirjandusvabadust takistavad endiselt poliitilised ja majanduslikud huvid, mis nõrgendab kontrolli avaliku sektori asutuste üle, avab ruumi välissekkumiseks ja õõnestab ELi kohta teabe vahetamist. Mõnes riigis on tehtud positiivseid algatusi lapse ja puuetega inimeste õiguste valdkonnas. Praktikas aga mõjutab põhiõiguste kaitset negatiivselt seaduste ja poliitika ebapiisav rakendamine ning õiguskaitsmehhanismide ebatõhusus kõigis valdkondades. Endiselt on probleeme tõhusa kaitse tagamisel igasuguse vihkamise ja diskrimineerimise eest, sealhulgas vähemuste vastu suunatud vihkamise ja diskrimineerimise eest.
Õigusemõistmise, vabaduse ja julgeoleku valdkonnas arenes õiguskaitse- ja õiguskoostöö ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide vahel jätkuvalt positiivselt, kuid probleemid püsivad. Lääne-Balkani piirkond on jätkuvalt kuritegelike tegevuste ja ELis tegutsevate kuritegelike rühmituste sõlmpunkt, olles inimkaubanduse ohvrite, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseaduslike kaupade, eelkõige ELi sisenevate uimastite oluline transiidipunkt. Lääne-Balkani kurjategijatel ja kuritegelikel võrgustikel on märkimisväärne mõju ka raskele ja organiseeritud kuritegevusele mujal maailmas. Türgi on endiselt Euroopa Liitu veetava heroiini peamine transiidiriik. Moldovast ja Gruusiast pärit organiseeritud kuritegelikud rühmitused tegelevad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, organiseeritud varavastase kuritegevuse, inimkaubanduse, küberneetilistest vahenditest sõltuva kuritegevuse, mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste, aktsiisipettuse ja muud liiki kuritegevusega, nagu dokumendipettus. Ukraina asub geograafiliselt sõlmpunktis, mille kaudu toimub ebaseaduslike kaupade salakaubavedu ELi, ning on ka inimkaubanduse lähte- ja sihtriik. Hoolimata sõjaga seotud probleemidest, sealhulgas piiratud institutsioonilisest suutlikkusest, kuna organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks vajalikud vahendid on märkimisväärselt vähenenud, näitasid asjaomased Ukraina institutsioonid üles märkimisväärset kerksust ja tegevussuutlikkust.
Tsiviilasjades tehtavat õiguskoostööd käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide, eelkõige Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi väljatöötatud rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimine ja nõuetekohane rakendamine on äärmiselt oluline, pidades silmas nende riikide tulevast ühinemist ELiga.
Terrorismivastase võitluse ja radikaliseerumise ennetamise alane koostöö on oluline kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks. Terrorism ja vägivaldne äärmuslus kujutasid endast jätkuvalt probleemi ja julgeolekuohtu. Hübriidohud, sealhulgas desinformatsioon, välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumine ning küberründed, eelkõige elutähtsa taristu vastu, on laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks endiselt poliitiline ja julgeolekuprobleem. Need ohud suurenesid eelmisel aastal pärast Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust järsult ja kujutavad endast jätkuvalt märkimisväärset riski nii ELile kui ka laienemisprotsessis osalevatele riikidele. Lääne-Balkani terrorismivastase võitluse ühine tegevuskava on alates 2018. aastast olnud selles valdkonnas peamine koostööraamistik.
Lisaks ebaseaduslike rändevoogude üldisele suurenemisele nõuavad Lääne-Balkani rändeteede muutuvad mustrid pidevat valvsust, eelkõige seoses rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike ebaseadusliku tegevusega. Lääne-Balkani piirkonnas on tehtud edusamme rände juhtimise suutlikkuse valdkonnas. Komisjon esitas 2022. aasta detsembris ELi Lääne-Balkani tegevuskava, mille alusel tegeleda üha suurema hulga Lääne-Balkani rändetee kaudu ebaseaduslikult ELi saabuvate inimestega. Selle tegevuskava rakendamine on andnud esimesi tulemusi, kuna rändesurve Lääne-Balkani rändeteel vähenes 2023. aastal, eelkõige tänu ELi ja Lääne-Balkani partnerite tihedamale poliitilisele, finants- ja operatiivtegevusele rände valdkonnas ning ELi viisapoliitikaga vastavusse viimise paranemisele. Viisapoliitika vastavusse viimine ELi nõuetega on endiselt äärmiselt oluline, et partnerite viisavabadus ELiga hästi toimiks. Täiendavaid jõupingutusi tuleks jätkata tegevuskava kõigi tegevussuundade puhul.
Selleks et aidata lahendada Vahemere idaosa rändeteel jätkuvaid probleeme, esitas komisjon 2023. aasta oktoobris ELi tegevuskava Vahemere idaosa rändetee kohta. Selles kirjeldatakse operatiivmeetmeid ebaseadusliku riigist lahkumise ennetamiseks, ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks, seaduslike liikumisteede pakkumiseks, piirihalduse parandamiseks, tagasisaatmise ja tagasivõtmise alase koostöö toetamiseks ning piisava vastuvõtusuutlikkuse tagamiseks.
Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud kaasa Ukraina pagulaste arvu suurenemise. Moldova, kus laienemisprotsessis osalevatest riikidest on kõige rohkem Ukraina pagulasi elaniku kohta, aga ka sellised riigid nagu Montenegro, Serbia, Albaania ja Põhja-Makedoonia on täitnud nende pagulaste vastuvõtmisel olulist rolli.
Avaliku halduse ja õigusraamistiku kvaliteet on ELi pikaajalise konkurentsivõime jaoks otsustava tähtsusega. Üldiselt on laienemisprotsessis osalevatel riikidel avaliku halduse kvaliteedi tagamiseks parimal juhul mõõdukas valmidus. Aruandeperioodil oli reformide edenemine üldiselt väga piiratud. Enamik varasemate aastate soovitusi kehtib endiselt. Tüüpiline muster on see, et professionaalse halduse jaoks on ametlik õiguslik ja institutsiooniline alus vähemalt osaliselt olemas, kuid seda ei kohaldata süstemaatiliselt.
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest 2022. aasta veebruaris on enamik kümnest laienemisprotsessis osalevast riigist seisnud silmitsi suurte majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega. Ukrainas vähenes SKP 2022. aastal 29,1 %, kuna kogu riiki mõjutas tugevalt Venemaa agressioonisõda, mis avaldas märkimisväärset survet makromajanduslikule stabiilsusele. Lääne-Balkani piirkonna SKP kasv aeglustus 2022. aastal 3,2 %ni (2021. aastal oli see pärast COVID-19 mõjust taastumist kasvanud 7,7 %), kuid aeglustumise määr oli riigiti erinev: reaalse SKP kasv aeglustus Montenegros 6,1 %ni, Albaanias 4,8 %ni, Bosnias ja Hertsegoviinas 4 %ni, Kosovos 3,5 %ni, Serbias 2,3 %ni ja Põhja-Makedoonias 2,1 %ni. Türgis aeglustus SKP kasv 5,6 %ni. Moldovas vähenes SKP järsult 5,9 %, samal ajal kui Gruusias jätkus SKP kasv kahekohalisel tasemel (10,1 %).Riikidevahelised erinevused majanduskasvus tulenesid peamiselt Ukraina-vastase sõja otsestest ja kaudsetest tagajärgedest, sealhulgas selle mõjust kaubandussuhetele, energiale, toiduainehindadele ja pagulasvoogudele. Kümne riigi majandusprognoose iseloomustab endiselt suur ebakindlus selle suhtes, milline on sõja võimalik edasine mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.
Üha olulisem on, et kõik kümme laienemisprotsessis osalevat riiki kiirendaksid struktuurireforme, et võimaldada majanduse jätkusuutlikku taastumist keskpikas perspektiivis ja liikuda edasi ELi liikmesuse majanduslike kriteeriumide täitmise poole. Selleks tuleb tagada toimiv turumajandus ning näidata üles suutlikkust tulla toime ELi-sisese konkurentsisurve ja siinsete turujõududega.
Üksikasjalikum ülevaade ELiga ühinemise protsessi põhiküsimuste olukorrast laienemisprotsessis osalevates riikides on esitatud 1. lisas.
V. Majanduslikku lähenemist tuleb Lääne-Balkani piirkonnas kiirendada
2023. aastal, pärast kuut järjestikust kvartalit, mil majanduskasv aeglustus, suurenes Lääne-Balkani piirkonna majandustoodang 2023. aasta esimeses kvartalis kiiremini kui eelnenud kolme kuu jooksul. Piirkonna SKP aastakasv kiirenes marginaalselt: eelmise kvartali 1,6 %-lt 1,7 %-le, sest enamikus riikides peale Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina oli majanduskasvu tempo kiirenenud. Kasv oli üldiselt tingitud netoekspordist ja investeeringute taastumisest. Eratarbimine oli ebaühtlane: enamikus riikides see aeglustus ja muutus mõnel juhul isegi negatiivseks, kuid Montenegros jätkus jõulises tempos kasv.
Isegi enne COVID-19 pandeemiat seisis Lääne-Balkani riikide majandus silmitsi suurte probleemidega, mis ei võimaldanud neil oma majanduspotentsiaali täielikult ära kasutada. Riigid jäid maha oma majandusstruktuuride reformimisel ja konkurentsivõime parandamisel ning seisid silmitsi kõrge töötuse määraga (eriti noorte hulgas), suure oskuste nõudlusele mittevastavusega, püsiva mitteametliku majandusega, ebasõbraliku ettevõtluskeskkonna ja tagasihoidliku innovatsiooniga.
Lääne-Balkani investeerimiskliimat iseloomustavad õigusriigi põhimõtte vähene järgimine, riigiabi andmise ebapiisav kontroll, sügavalt juurdunud varimajandus, kehv juurdepääs rahastamisele ning nõrk piirkondlik integratsioon ja ühenduvus. Riigid sekkuvad endiselt majandusse ning see suurendab korruptsiooniohtu, sest avaliku sektori finantsjuhtimine ei ole piisavalt tugev ning regulatiivses keskkonnas ja maksustamises tehakse sageli muudatusi. Taristut on hädasti tarvis ajakohastada; investeeringud tuleks suunata konkreetsetesse projektidesse ja need peaksid vastama ELiga kokku lepitud prioriteetidele.
Majanduslik lähenemine on üks olulisemaid ELi liikmesuse eeliseid. Lääne-Balkani piirkonnas on lähenemine tagasihoidlik – 30–50 % ELi keskmisest (ostujõu pariteedile tuginedes) – ega edene piisavalt kiiresti. ELi laienemise viienda vooru kogemus näitab positiivset mõju, mida ELi ühtse turu liikmeks olemine koos struktuurifondidega avaldab majanduslikule lähenemisele.
Allikas: Eurostat, Maailmapank.
Allikas: Eurostat, Maailmapank.
Reformide kiirendamiseks ning Lääne-Balkani piirkonna ja Euroopa Liidu vahelise sotsiaal-majandusliku lähenemise edendamiseks ning selleks, et aidata riikidel täita ELi liikmesusega seotud nõudeid, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku Lääne-Balkani uue majanduskasvu kava kohta, mis tooks mõned ELi liikmesuse eelised ja edasised reformide stiimulid esile juba enne ühinemist.
VI. Piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted
Heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö on Lääne-Balkanil stabiliseerimis- ja assotsieerimis- ning laienemisprotsessi olulised koostisosad.
Pärast „rändle nagu kodus“ edukat kasutuselevõttu kuues Lääne-Balkani riigis alates 1. juulist 2021 võeti ettevalmistavaid lisameetmeid rändlustasude alandamiseks Lääne-Balkani piirkonna ja ELi vahel. 2022. aasta detsembris Tiranas toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumise raames võeti vastu tegevuskava rändlustasude vähendamiseks ELi ja Lääne-Balkani piirkonna vahel. Tasude esimene järkjärguline vähendamine algas 2023. aasta oktoobris. Protsessi lõppeesmärk on langetada ELi ja Lääne-Balkani piirkonna vahelise rändlusteenuse hinnad 2027. aastaks kodumaiste hindade lähedasele tasemele. 31. mail 2023 leppisid ELi ja Moldova telekommunikatsioonivõrgu operaatorid kokku rändlustariifide vabatahtlikus alandamises alates 2024. aasta jaanuarist, tuues Moldova lähemale „rändle nagu kodus“ piirkonnale.
Kõigis ühise piirkondliku turu algatusega hõlmatud valdkondades on tehtud märkimisväärset tehnilist tööd. Piirkondliku koostöönõukogu, Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu ja kuue Lääne-Balkani riigi investeerimisfoorumi koja egiidi all tehtava töö eesmärk on võimaldada inimeste ja spetsialistide vaba liikumist ja elektrooniliste teenuste osutamist, hõlbustada tööhõivet ja kaubandust ning lihtsustada tolliprotseduure piirkonnas. 2022. aasta novembris Berliini protsessi tippkohtumisel kiitsid WB6 juhid heaks mitu „liikuvuslepingut“, mis hõlmavad reisimist piirkonnas isikutunnistuse alusel ning kõrgharidus- ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamist. Kui need lepingud on rakendatud, annavad need õiguse „reisida, õppida ja töötada“ kogu piirkonnas. Transpordiühenduse ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu aktiivsel toetusel on loodud täiendavad rohelised ja sinised transpordikoridorid nii Itaalia ning Montenegro ja Albaania vahel kui ka Horvaatia ning Montenegro ja Bosnia ja Hertsegoviina vahel. Üldisemalt on transpordiühendusel olnud oluline roll Lääne-Balkani riikide toetamisel laienemisprotsessis, rakendades asjakohast ELi transpordiõigustikku. Samamoodi hakkab transpordiühendus toetama ka Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat, kui need riigid hakkavad tihedamalt osalema ühenduse töös. Serbia ja Kosovo erimeelsused staatuse küsimustes takistasid siiski üha arvukamate majanduslikult oluliste otsuste eelnõude ametlikku vastuvõtmist, milles lepiti tehniliselt kokku Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu raamistikus. Piirkond peab ilmutama poliitilist selgroogu, et selle töö saaks lõpule viia ning elanikkonna ja ettevõtete hüvanguks võetaks kõigi Lääne-Balkani partnerite vahel vastu õiguslikult siduvad kokkulepped või otsused. See nõuab ühist keskendumist piirkondliku ühisturu loomisele, tuginedes ELi reeglitele ja normidele ning vältides ühepoolseid meetmeid, mis selle töö ohtu võiks seada.
Kosovo ja Serbia suhete ulatuslik normaliseerimine ELi vahendatud dialoogi kaudu on nende Euroopa tuleviku seisukohalt ja kogu piirkonna stabiilsuse jaoks endiselt kesksel kohal.
Kõik pooled peavad jätkama kehtivate kahepoolsete lepingute, sealhulgas Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahelise Prespa lepingu ning Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia vahel sõlmitud sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö lepingu heauskset rakendamist.
Lääne-Balkani piirkonnas on endiselt väga oluline saada üle minevikupärandist ja lahendada 1990. aastate konfliktidest tulenevad vaidlused. Veel on vaja ületada olulised lahendamata kahepoolsed probleemid, sealhulgas piiriküsimused ja sõjakuritegude ohvritele õigluse tagamine, ikka veel kadunud isikute tuvastamine ja mineviku hirmutegudest täpse loetelu koostamine piirkondlikul tasandil. ELis ei ole kohta vaenu õhutavale retoorikale ega sõjakurjategijate ülistamisele.
Türgi ja Kreeka suhted halvenesid kuni 2023. aasta alguseni, kuid Kreeka rahva ja valitsuse solidaarsus pärast 2023. aasta veebruari maavärinaid tõi kaasa suhete märkimisväärse paranemise. Järgnesid kõrgetasemelised kohtumised, sealhulgas riigipea tasandil.
Aruandeperioodil ei tegelenud Türgi ebaseadusliku puurimistegevusega Vahemere idaosas.
Dialoogi jätkamine heas usus ja hoidumine ühepoolsetest meetmetest, mis on vastuolus ELi huvidega ning rikuvad rahvusvahelist õigust ja ELi liikmesriikide suveräänseid õigusi, on vajalik eeldus, et tagada Vahemere idaosas stabiilne ja turvaline keskkond ning arendada ELi ja Türgi vahel koostööl põhinevaid ja vastastikku kasulikke suhteid. Türgilt oodatakse, et ta võtaks sõnaselge kohustuse hoida heanaaberlikke suhteid, täita rahvusvahelisi lepinguid ja püüelda vaidluste rahumeelse lahendamise poole vastavalt ÜRO hartale, pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelisse Kohtusse.
EL on jätkuvalt kindlalt valmis kaitsma enda ja oma liikmesriikide huve ning säilitama piirkondlikku stabiilsust.
On ülitähtis, et Türgi pühenduks ja aitaks kaasa ÜRO raamistikus toimuvatele läbirääkimistele õiglase, tervikliku ja toimiva lahenduse leidmiseks Küprose küsimuses, tuginedes kahest kogukonnast ja kahest tsoonist koosneva ja poliitilisel õiglusel põhineva föderatsiooni põhimõttele, kooskõlas kõigi asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ning vastavalt ELi aluspõhimõtetele ja õigustikule. Türgi ei tohiks võtta mingeid ühepoolseid meetmeid, mis võiksid tekitada saarel pingeid ja takistada kõneluste taasalustamist. Türgi peab viivitamata tühistama kõik alates 2020. aasta oktoobrist Varosha suhtes võetud meetmed, mis on vastuolus asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega. Türgi peab kiiremas korras täitma oma kohustuse rakendada täielikult ELi-Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokoll ning teha edusamme suhete normaliseerimisel Küprose Vabariigiga. Türgi jätkas kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse toetamist, mis on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on mõjutanud suhteid tema kahepoolsete partnerite ja naaberriikidega. Ukraina ametivõimud on püüdnud säilitada ja tugevdada koostööd ja diplomaatilisi sidemeid Euroopa riikidega.
Ukraina suhted Lääne-Balkani riikidega on üldiselt paranenud, kuid Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina Serblaste Vabariigiga ollakse Venemaaga suhete osas eriarvamusel. Suhetes Gruusiaga on esinenud mõningast pinget, eelkõige seetõttu, et Gruusia ei ole järginud Venemaa-vastaseid sanktsioone. Türgi on jätkuvalt Ukraina strateegiline partner, kellega riigil on olulised kahepoolsed majandus- ja inimestevahelised sidemed, mida tõendavad 2022. aasta veebruaris allkirjastatud kahepoolne viisavabadus ja vabakaubandusleping. Türgi on olnud ka silmapaistev osaleja Ukraina rahvusvahelisel Krimmi platvormil.
Pärast seda, kui Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina vastu, on Moldova tõhustanud koostööd Ukraina ja Rumeeniaga Ukraina pagulastele antava humanitaarabi, energiajulgeoleku, transpordi ja ühendatuse valdkonnas. Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on Euroopa Komisjon andnud Moldovale üle 48 miljoni euro humanitaarabi, et toetada nii riigis elavaid Ukraina pagulasi kui ka neid vastu võtvaid Moldova perekondi.
Kahepoolne koostöö Ukrainaga paranes aruandeperioodil jätkuvalt. Moldova on alates Venemaa sõja algusest näidanud üles solidaarsust Ukrainaga, hääletanud asjakohaste ÜRO Peaassamblee resolutsioonide poolt ning toetanud rahvusvahelistes organisatsioonides tehtud poliitilisi avaldusi, milles mõistetakse sõjaline agressioon hukka. Riik on võtnud vastu ja toetanud suurt hulka pagulasi, suurel määral rahvusvaheliste humanitaarabi rahastajate abil, ning toetanud aktiivselt uute kaubateede arendamist solidaarsuskoridoride algatuse raames. Pärast Kahhovka tammi hävitamist pakkus Moldova Ukrainale kahepoolset abi katastroofi humanitaartagajärgedega toimetulemiseks.
Gruusial on olnud diplomaatilised suhted kõigi oma naabritega, välja arvatud Venemaa Föderatsiooniga alates 2008. aasta sõjast. Mõlemad pooled osalevad Genfi rahvusvahelistel kõnelustel, mille kaaseesistujad on EL, ÜRO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Gruusial on strateegiline partnerlus Türgiga. Gruusia jätkab Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse toetamist, sealhulgas Ukrainat toetavate ÜRO resolutsioonide kaastoetamise kaudu, kuid ei ole viinud oma tegevust vastavusse Venemaa vastu suunatud ELi piiravate meetmetega. Venemaa ja Gruusia vaheliste lendude taasalustamine ning Ukraina kodaniku, Gruusia endise presidendi Saakašvili tervishoiutingimused vanglas on toonud kaasa diplomaatilisi lisapingeid.
Ukraina, Moldova ja Gruusia jätkavad ka aktiivset osalemist idapartnerluses.
Territoriaalne koostöö võimaldab laienemisprotsessis osalevatel riikidel teha peamistes sotsiaal- ja majandussektorites koostööd nii omavahel kui ka naabriks olevate Euroopa Liidu liikmesriikidega. Täpsemalt loovad piiriülese koostöö programmid võimalusi dialoogiks ja koostööks kohaliku omavalitsuse tasandil, kaasates kogukondi, erasektorit ja kodanikuühiskonna organisatsioone. ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ning ELi Doonau piirkonna strateegia on jätkuvalt aidanud kaasa liikmesriikide ja kandidaatriikide vahelisele koostööle, edendades haldussuutlikkust ELi eri poliitikavaldkondades, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitikas, ning pakkunud koostööplatvormi.
VII. Järeldused ja soovitused
I.
1.Kiiresti muutuvas geopoliitilises keskkonnas on EL näidanud, et ta on valmis olukorraga toime tulema ja tugevdama oma positsiooni maailmaareenil. Kooskõlas liidu eesmärgiga edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste heaolu on ELi laienemine jätkuvalt võimas vahend demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise edendamiseks. Usaldusväärne ja tulemuspõhine ELiga ühinemise väljavaade on muutuste peamine tõukejõud ning suurendab meie ühist julgeolekut ja sotsiaal-majanduslikku heaolu. See on Euroopas leppimise ja stabiilsuse saavutamiseks ülimalt oluline. Ajalugu on pannud Euroopale kohustuse nüüd tuleb meil tegutseda selle nimel, et kiirendada ELi laienemist ja liit välja kujundada.
2.ELi laienemispoliitika on juba saanud uut hoogu. Lääne-Balkani, Ukraina, Moldova ja Gruusia kindel väljavaade saada ELi liikmeks on ELi enda poliitilistes, julgeoleku- ja majandushuvides ning praeguses geopoliitilises kontekstis väga oluline.
Granada deklaratsioonis
tuletavad ELi juhid meelde, et laienemine „on kandev jõud Euroopa kodanike majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste parandamisel ja riikidevaheliste erinevuste vähendamisel ning peab edendama liidu aluseks olevaid väärtuseid.“ Samuti märgivad nad, et nii EL kui ka tulevased liikmesriigid peavad olema valmis liidu edasiseks laienemiseks. Selleks peab liit teostama vajalikud siseettevalmistused ja -reformid. Samal ajal on oluline, et liikmeks pürgijad peavad suurendama oma reformipüüdlusi, eelkõige õigusriigi valdkonnas, kooskõlas tulemustel rajaneva ühinemisprotsessiga ning ELi toetusel.
3.Viimasel aastal on ELi laienemiskavas toimunud märkimisväärsed muutused.
Euroopa Ülemkogu tunnustas Ukraina, Moldova ja Gruusia väljavaateid saada ELi liikmeks. ELi juhid otsustasid anda Ukrainale ja Moldova Vabariigile kandidaatriigi staatuse ning on valmis andma Gruusiale kandidaatriigi staatuse pärast seda, kui Gruusia liikmeks astumise avaldust käsitlevas komisjoni arvamuses esitatud esmatähtsad küsimused on lahendatud.
Lääne-Balkanil toimus 2022. aasta juulis esimene ühinemisläbirääkimiste teemaline valitsustevaheline konverents Albaania ja Põhja-Makedooniaga, millele järgnes ELi õigustiku analüütiline läbivaatamine (sõelumine). 2022. aasta detsembris andis Euroopa Ülemkogu Bosniale ja Hertsegoviinale ELi kandidaatriigi staatuse, tingimusel et riik rakendab meetmeid, mis on täpsustatud komisjoni 2022. aasta oktoobri teatises laienemispoliitika kohta. 2022. aasta detsembris esitas Kosovo ELi liikmeks astumise avalduse. EL leppis 2023. aasta kevadel kokku viisanõude kaotamises Kosovo suhtes, mis jõustub 1. jaanuaril 2024.
4.Kõigil laienemisprotsessis osalevatel riikidel on nüüd ajalooline võimalus siduda oma tulevik tugevalt Euroopa Liiduga. Komisjon on valmis kiirendama nende ühinemisprotsesse ja tagama, et järgmine laienemine on progressi tõukejõud. Euroopa Liiduga ühinemine on tulemuspõhine protsess, mille tempo oleneb täielikult iga riigi objektiivsetest edusammudest, ja nii jääb see ka tulevikus. Õigusriigi põhimõte, majandus, demokraatlike institutsioonide toimimine ja avaliku halduse reform on jätkuvalt laienemispoliitika nurgakivid. Riigid peavad tegutsema kindlameelsemalt, et viia ellu vajalikud reformid ning teha põhiküsimustes konkreetseid ja pöördumatuid edusamme, et uut hoogu täielikult ära kasutada.
5.Lisaks on majanduskasv paljudes riikides liiga aeglane ja seega ei toimu lähenemine ELiga piisavalt kiiresti. Sihipäraseid struktuurireforme on vaja eelkõige Lääne-Balkani piirkonna kasvupotentsiaali vallandamiseks. Õigusriigi ja ettevõtluskeskkonna parandamine on võtmetähtsusega investeeringute ligimeelitamiseks ja kaubandusintegratsiooni edendamiseks, mis on vajalik majanduskasvu ergutamiseks ja piirkonna ELile lähemale toomiseks. Seepärast teeb komisjon samal ajal ettepaneku Lääne-Balkani uue majanduskasvu kava kohta. Kava koosneb neljast sambast, mis üksteist vastastikku tugevdavad: i) suurem integratsioon ELi ühtse turuga, mis peab käima käsikäes ii) turgude avamisega kõigile Lääne-Balkani naabritele ja ühise piirkondliku turu loomisega. iii) Praeguste reformide süvendamiseks määratakse investeerimisprioriteedid ja reformid kindlaks riikide reformikavades, tuginedes majandusreformi programmidele. iv) Nende reformide elluviimine võimaldab suurendada finantsabi.
Kahepoolsed küsimused, eelkõige Lääne-Balkanil, pidurdavad piirkondlikku majandusintegratsiooni ja aeglustavad riikide liikumist ELiga ühinemise poole. Lahendamata probleemid tekitavad ebastabiilsuse ja isegi eskaleerumise ohu, mida tõendab 24. septembril Kosovo põhjaosas Banjskas toimunud vägivaldne rünnak Kosovo politsei vastu. Seetõttu on oluline, et lahendamata küsimusi käsitletaks ja asjaomased pooled leiaksid mõlemale poolele vastuvõetavad lahendused. Sellega seoses kutsutakse nii Kosovot kui ka Serbiat tungivalt üles osalema ilma edasiste viivituste ja eeltingimusteta Belgradi ja Priština dialoogis, et arutada suhete normaliseerimist käsitleva lepingu ja selle rakenduslisa ning muude Belgradi ja Priština dialoogi käigus saavutatud kokkulepete rakendamist. See hõlmab serblaste enamusega kohalike omavalitsuste liidu/ühenduse loomist. Suhete normaliseerimine on mõlema osalise Euroopa poole liikumise vältimatu tingimus. Mõlemad võivad kaotada olulisi võimalusi, kui edusamme ei tehta.
6.Türgi on jätkuvalt Euroopa Liidu tähtis partner olulistes ühist huvi pakkuvates valdkondades. EL on strateegiliselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest keskkonnast Vahemere idaosas ning koostöö- ja vastastikku kasuliku partnerluse arendamisest Türgiga.
2022. aasta detsembris kordas nõukogu, et Türgi kaugeneb jätkuvalt Euroopa Liidust ning et Türgi ühinemisläbirääkimised on sisuliselt seiskunud ja praegu ei saa kaaluda ühegi uue peatüki avamist ega sulgemist. Selle hinnangu aluseks olnud asjaolud püsivad senini. Euroopa Ülemkogu kutsus 2023. aasta juunis üles kõrget esindajat ja komisjoni esitama Euroopa Ülemkogule aruande ELi ja Türgi suhete seisu kohta. Aruanne tugineb Euroopa Ülemkogu nimetatud vahenditele ja võimalustele ning selle eesmärk on leida edasiseks tegevuseks strateegiline ja tulevikku suunatud lähenemisviis. Aruanne esitatakse 2023. aasta novembris. Komisjon ja kõrge esindaja annavad 2024. aasta lõpuks Euroopa Ülemkogule ülevaate eespool nimetatud meetmete seisust.
II.
7.Montenegros on ametiasutuste poliitiline pühendumus riigi strateegilisele ELiga ühinemise protsessile riigi üks prioriteet ning üldiselt on see kajastunud poliitilistes otsustes. See hõlmab jätkuvat 100 % vastavust ELi ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale, sealhulgas sanktsioonidele. Montenegro on aidanud hallata ELi suunduvaid segarändevooge, tehes koostööd ELi Lääne-Balkani tegevuskava rakendamiseks. Viimase kahe aasta jooksul on poliitiline ebastabiilsus, pinged, demokraatlike ja kohtuasutuste nõrk toimimine ning täielikult toimiva valitsuse puudumine takistanud otsustusprotsesse ja reformide elluviimist, mis on toonud kaasa läbirääkimiste märkimisväärse aeglustumise. Komisjoni hinnang on, et vastavalt läbirääkimisraamistikule on praegu tagatud üldine tasakaal ühelt poolt õigusriigi peatükkide alal tehtud edusammude ja teiselt poolt ühinemisläbirääkimiste kõikide peatükkide lõikes toimunud edasiliikumise vahel.
Selleks et ühinemisläbirääkimistega üldiselt edasi minna – ja veel enne, kui liigutakse teiste peatükkide ajutise sulgemise juurde –, on endiselt prioriteediks 23. ja 24. peatükis sätestatud õigusriigi vahekriteeriumide täitmine. Selle teetähiseni jõudmiseks peab Montenegro tegema intensiivsemaid pingutusi, et lahendada seni lahendamata küsimused, sealhulgas sellistes kriitilistes valdkondades nagu sõna- ja meediavabadus, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ning kiirendama ja süvendama kohtusüsteemi sõltumatuse, professionaalsuse ja vastutuse reformi, sealhulgas kohtunike ametisse nimetamist. Uus parlament ja uus valitsus moodustati 2023. aasta oktoobri lõpus. Uus valitsus peab keskenduma peamiste pooleliolevate ELiga seotud reformide elluviimisele ning nõuetekohaselt toimival parlamendil on selles otsustav roll. Töö peab keskenduma peamiste reformide osas laiapõhjalise poliitilise konsensuse saavutamisele ja põhitulemuste fookuses hoidmisele, et edendada ELi integratsioonikava praktikas.
8.Serbias kiirenes reformide tempo pärast uue valitsuse moodustamist 2022. aasta oktoobri lõpus, kuigi poliitiline areng aeglustus ajutiselt pärast kahte traagilist massitulistamist 2023. aasta mais. Õigusriigi valdkonnas astus Serbia samme kohtusüsteemi sõltumatuse ja vastutuse tugevdamiseks, võttes õigel ajal vastu õigusaktid, millega jõustati praktikas 2022. aasta põhiseaduse muudatused. Serbia valmistas ette ja võttis vastu ka uued meediaõigusaktid, mille rakendamine võib regulatiivset keskkonda märkimisväärselt parandada. Sellega parandati vastavust ELi viisapoliitikale ja tunnistati kehtetuks seadus, mis käsitleb lineaarsete taristuprojektide riigihanke erimenetlusi. Selleks, et vastu võtta ja viia ellu reforme õigusriigi valdkonnas, on vaja edasist tööd ja pikaajalist poliitilist tahet. Kehtestati õigusraamistik, mis võimaldab gaasisektori lahtisidumist, kuid viivitused on nüüd märkimisväärsed. Serbia on sõlminud Hiinaga vabakaubanduslepingu, mis tekitab tõsiseid küsimusi. Serbia peab esmajärjekorras viima oma poliitika paremini vastavusse ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas sanktsioonidega ja avaldustega Venemaa kohta, ning hoiduma tegevusest ja avaldustest, mis on vastuolus ELi seisukohtadega välispoliitikas ja muudes strateegilistes küsimustes. Komisjoni hinnangul oleks kooskõlas läbirääkimisraamistikuga olnud ühinemisläbirääkimistel võimalik teha palju rohkem edusamme. Pidevat tähelepanu tuleb pöörata sellele, et säilitada üldine tasakaal ühelt poolt õigusriigi peatükkide alusel tehtud edusammude ja Kosovoga suhete normaliseerimise ning teiselt poolt ühinemisläbirääkimiste kõikide peatükkide arvestuses toimunud edasiliikumise vahel. Suhete normaliseerimine on nii Serbia kui ka Kosovo Euroopa poole liikumise vältimatu tingimus ning kui edusamme ei tehta, võivad mõlemad kaotada olulisi võimalusi.
Komisjoni hinnang, et Serbia on tehniliselt täitnud 3. teemavaldkonna (konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv) avamise kriteeriumid, jääb kehtima.
Serbia edusammud õigusriigi põhimõtte ja Kosovoga suhete normaliseerimise alal määravad ka edaspidi ühinemisläbirääkimiste üldise tempo. Eelseisval aastal peaks Serbia näitama ühemõtteliselt üles otsustavust edendada ühinemisprotsessi, kiirendades tööd ELiga ühinemisega seotud reformide rakendamisel kõigis valdkondades. Õigusriigi põhimõtte valdkonnas peaks Serbia kõrvaldama puudused, eelkõige põhivaldkondades, nagu kohtusüsteem, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamine, meediavabadus ja sõjakuritegude riigisisene käsitlemine. Samuti peab riik tegema usaldusväärseid jõupingutusi desinformatsiooni ning välissekkumise ja teabega manipuleerimise lõpetamiseks, vähendama oma energeetikasektori sõltuvust Venemaast, tõhustama koostööd ELiga rände valdkonnas ning võtma vastutuse ELi käsitleva ennetava ja objektiivse teabevahetuse eest. Serbia on aidanud hallata ELi suunduvaid segarändevooge, tehes koostööd ELi Lääne-Balkani tegevuskava rakendamiseks.
Serbia on jätkanud osalemist ELi vahendatud dialoogis suhete normaliseerimise üle Kosovoga, kuid ta peab näitama üles suuremat pühendumust ning tegema rohkem jõupingutusi ja kompromisse, et edendada Kosovoga suhete normaliseerimise protsessi. Serbia peab kinni pidama dialoogi raames võetud kohustustest ja pühenduma kõigi varasemate dialoogikokkulepete ning suhete normaliseerimist käsitleva kokkuleppe ja selle rakenduslisa täielikule rakendamisele. Eeldatakse, et riik osaleb konstruktiivsemalt läbirääkimistes ulatusliku õiguslikult siduva normaliseerimislepingu üle. Serbialt oodatakse ka täielikku koostööd 24. septembril 2023 Kosovo politsei vastu suunatud vägivaldse rünnaku ja 29. mail Kosovo rahuvalvejõudude vastu suunatud rünnakute uurimisel. Rünnakute toimepanijad tuleb kinni pidada ja kiiresti kohtu alla anda ning Serbia peab tegema täielikku koostööd ja võtma sellega seoses kõik vajalikud meetmed.
9.Põhja-Makedoonia ametiasutused on korduvalt märkinud, et ELiga ühinemine on nende jaoks strateegiline eesmärk. Läbirääkimisi pidava riigina peab Põhja-Makedoonia saavutama tulemusi ELi reformide elluviimisel, kaasa arvatud põhiküsimuste teemavaldkonnas, eelkõige kohtusüsteemi, korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, riigi rahanduse juhtimist hõlmava avaliku halduse reformi ja riigihangete alal. Karistusseadustiku mõned muudatused, mis mõjutavad suurt hulka suurkorruptsiooni juhtumeid, on tekitanud suurt muret. Väga oluline on kasvatada usaldust kohtusüsteemi vastu ja võidelda järjekindlalt korruptsiooni vastu, sealhulgas suurkorruptsioonijuhtumite uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja lõpliku süüdimõistmise kaudu. Pärast seda, kui Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina vastu, on riik jätkanud oma õigusaktide täielikku vastavusse viimist kõigi ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika otsustega. Põhja-Makedoonia on aidanud hallata ELi suunduvaid segarändevooge, tehes koostööd ELi Lääne-Balkani tegevuskava rakendamiseks.
Põhja-Makedoonia võttis kohustuse algatada ja saavutada esmajärjekorras asjakohased põhiseaduse muudatused, et lisada põhiseadusesse kodanikud, kes elavad riigis, kuid kuuluvad teiste rahvuste hulka. Riik on hea näide paljurahvuselisest ühiskonnast. Pärast 2022. aasta juulis toimunud esimest valitsustevahelist konverentsi, kus käsitleti Põhja-Makedooniaga alustatud ELi ühinemisläbirääkimiste protsessi, on ELi õigustiku analüütiline läbivaatamine (sõelumine) edenenud sujuvalt. Põhja-Makedoonia on sõelumisprotsessis aktiivselt osalenud ja näidanud üles suurt pühendumust. 1. teemavaldkonna (põhiküsimused) sõelumisaruanne esitati nõukogule 2023. aasta juulis.
Võttes arvesse nõukogu 2022. aasta juuli järeldusi, jääb komisjon ootama 1. teemavaldkonna (põhiküsimused) sõelumisaruande kiireid ja otsustavaid järelmeetmeid, sealhulgas seoses riigi läbirääkimisraamistiku kohaste tegevuskavadega, et avada esimene teemavaldkond käesoleva aasta lõpuks.
10.Albaania ametiasutused on järjekindlalt kinnitanud, et strateegiline eesmärk – ELiga ühinemine – on riigi prioriteet. Albaania on jätkanud edusamme reformide elluviimisel põhiküsimuste teemavaldkonnas, sealhulgas jätkates ulatusliku kohtureformi rakendamist. Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eristruktuuriga saavutati täiendavaid tulemusi. Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses jätkus hea koostöö ELi liikmesriikide ja ELi asutustega. Albaania on aidanud hallata ELi suunduvaid segarändevooge, tehes koostööd ELi Lääne-Balkani tegevuskava rakendamiseks.
Mittealalise liikmena on Albaania aktiivselt osalenud ÜRO Julgeolekunõukogus, sealhulgas Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda hukka mõistvate resolutsioonide kaastäitjana. Albaania poliitika täielik vastavusseviimine ELi ühise julgeoleku- ja välispoliitikaga on olnud tugev märk riigi ELiga ühinemise strateegilisest valikust ja riigi rollist usaldusväärse partnerina.
Pärast 2022. aasta juulis toimunud esimest valitsustevahelist konverentsi, kus käsitleti Albaaniaga alustatud ELi ühinemisläbirääkimiste protsessi, on ELi õigustiku analüütiline läbivaatamine (sõelumine) edenenud sujuvalt. Albaania on sõelumisprotsessis aktiivselt osalenud ja näidanud üles suurt pühendumust. 1. teemavaldkonna (põhiküsimused) sõelumisaruanne esitati nõukogule 2023. aasta juulis.
Võttes arvesse nõukogu 2022. aasta juuli järeldusi, jääb komisjon ootama 1. teemavaldkonna (põhiküsimused) sõelumisaruande kiireid ja otsustavaid järelmeetmeid, sealhulgas seoses riigi läbirääkimisraamistiku kohaste tegevuskavadega, et avada esimene teemavaldkond käesoleva aasta lõpuks.
11.Komisjon väljendab heameelt reformide üle, mida Bosnia ja Hertsegoviina on teinud pärast 2022. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist, kus riigile anti kandidaatriigi staatus. Samuti väljendab komisjon heameelt uue ministrite nõukogu kiire ametisse astumise üle 2023. aasta jaanuaris. Erakondade avalik pühendumine Euroopa integratsiooni strateegilisele eesmärgile on andnud positiivseid tulemusi.
Astuti samme ja võeti kohustusi põhiprioriteetide täitmiseks ning komisjoni soovituses kandidaatriigi staatuse saamiseks sätestatud meetmete võtmiseks. Ministrite nõukogu võttis vastu strateegiad organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks, koostas ajakohastatud riskianalüüsi ning sellega kaasneva tegevuskava rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta, võttis vastu rände- ja terrorismi valdkonna strateegiad ja tegevuskavad ning määras järelevalveorgani riikliku sõjakuritegude menetlemise strateegia rakendamiseks. Bosnia ja Hertsegoviina on aidanud hallata ELi suunduvaid segarändevooge, tehes koostööd ELi Lääne-Balkani tegevuskava rakendamiseks. Europoli kontaktpunkt alustas tegevust 2023. aasta juunis. Riik võttis vastu seadused, eelkõige kohtusüsteemi usaldusväärsuse kohta (tehes muudatused kõrgemas kohtu- ja prokuratuurinõukogus), piinamise tõkestamise (ombudsmani määramine riigi ennetusasutuseks) kohta, välismaalaste kohta, vaba juurdepääsu kohta teabele, ning võttis vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava. Vastavus ELi ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale on aruandeperioodil märkimisväärselt paranenud, kuid piiravate meetmete rakendamisel on veel palju teha.
Koalitsiooniparteide avalik pühendumine Euroopa integratsiooni strateegilisele eesmärgile on alates riigile kandidaatriigi staatuse andmisest toonud positiivseid tulemusi. Samal ajal on Serblaste Vabariigis toimunud negatiivne areng. Serblaste Vabariik nõudis, et konstitutsioonikohtu kohtunikud astuksid tagasi, ja võttis vastu seaduse, millega nähti ette, et konstitutsioonikohtu otsuseid ei rakendata, mis on vastuolus riigi põhiseadusliku ja õiguskorraga. Serblaste Vabariik taaskehtestas ka kriminaalkaristused laimu eest, piirates nii sõna- ja meediavabadust. Samuti ootab vastuvõtmist seaduseelnõu, mis võtab sihikule kodanikuühiskonna rühmad kui „välisagendid“. Kui see eelnõu vastu võetakse, oleks see põhiõiguste valdkonnas järjekordne suur samm tagasi. Separatistlik tegevus, mis kahjustab riigi ühtsust, suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, põhiseaduslikku korda ja rahvusvahelise juriidilise isiku staatust, õõnestab edusamme ELiga ühinemisel.
Mitmed konstitutsioonikohtu otsused tuleb veel täielikult jõustada, eelkõige riigivara küsimustes. Mõlema üksuse rahvuskogud peaksid kiiresti ametisse nimetama kohtunikud, et konstitutsioonikohtu koosseis oleks täielik. Riik peab kiiresti lõpule viima pooleliolevad põhiseadus- ja valimisreformid. Endiselt on vaja reforme, et viia põhiseadus kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, järgides kohtuasja Sejdić-Finci kohtupraktikat.
Üldiselt on Bosnial ja Hertsegoviinal vaja teha veel jõupingutusi, et täita Bosnia ja Hertsegoviina ühinemistaotlust käsitlevas komisjoni arvamuses sätestatud 14 põhiprioriteeti ning rakendada meetmed, mis on täpsustatud komisjoni soovituses kandidaatriigi staatuse kohta. 14 põhiprioriteedi rakendamise hetkeseis on esitatud riigiaruandes. Komisjon soovitab avada Bosnia ja Hertsegoviinaga ühinemisläbirääkimised pärast seda, kui riik on piisaval määral täitnud ELi liikmesuse kriteeriumid.
Komisjon esitab nõukogule edusammude kohta aruande hiljemalt 2024. aasta märtsis.
12.Pärast seda, kui Kosovo esitas 2022. aasta detsembris ELi liikmeks saamise taotluse, jätkas valitsus ELi reformikava elluviimist. Kosovo on teinud edusamme ELi pikaajaliste valimisreformi käsitlevate soovituste täitmisel, mille tulemusel võeti vastu kaks olulist valimisseadust. Kosovo peab intensiivistama oma jõupingutusi õigusriigi ja avaliku halduse tugevdamiseks ning energiaalase vastupanuvõime suurendamiseks. Kosovo on aidanud hallata ELi suunduvaid segarändevooge, tehes koostööd ELi Lääne-Balkani tegevuskava rakendamiseks. Kosovo kodanike suhtes viisanõude kaotamine peaks jõustuma 1. jaanuaril 2024. Olukorda Kosovo põhjaosas on mõjutanud mitu erineva intensiivsusega kriisi. Kosovo serblased astusid ühiselt Kosovo institutsioonidest tagasi 2022. aasta novembris. Pärast nende tagasi astumist korraldati 2023. aasta aprillis Kosovo põhjaosas neljas omavalitsuses kohalikud järelvalimised. Väga väike valimisaktiivsus, eelkõige Kosovo serblaste kogukonnas, näitas, et need valimised ei paku pikaajalist poliitilist lahendust. Endiselt on hädavajalik taastada olukord, kus Kosovo serblased osalevad Kosovo põhjaosas aktiivselt kohalikus valitsemises, politseitegevuses ja kohtusüsteemis. Varajased kohalikud valimised tuleb korraldada võimalikult kiiresti kõigis neljas omavalitsuses ning seda tuleb teha täielikult kaasaval viisil ja Kosovo serblaste tingimusteta osalusel. Kosovo peab leevendama pingeid Kosovo põhjaosas, vähendades Kosovo politsei erijõudude alalist kohalolekut, ning lõpetama põhjaosas maa sundvõõrandamise ja väljatõstmiskorraldused.
Kosovo on jätkanud osalemist ELi vahendatud dialoogis suhete normaliseerimise üle Serbiaga, kuid ta peab näitama üles suuremat pühendumust, tegema rohkem jõupingutusi ja kompromisse, et suhteid Serbiaga normaliseerida. Kosovo peab kinni pidama dialoogi raames võetud kohustustest ja pühenduma kõigi varasemate dialoogikokkulepete ning suhete normaliseerimist käsitleva kokkuleppe ja selle rakenduslisa täielikule rakendamisele. Eeldatakse, et Kosovo osaleb konstruktiivsemalt läbirääkimistes ulatusliku õiguslikult siduva normaliseerimislepingu üle. Suhete normaliseerimine on nii Serbia kui ka Kosovo Euroopa poole liikumise vältimatu tingimus ning kui edusamme ei tehta, võivad mõlemad kaotada olulisi võimalusi.
13.Türgi on kandidaatriik ja ühtlasi Euroopa Liidu jaoks oluline partner. Riigi ühinemisläbirääkimised on alates 2018. aasta juunist Euroopa Ülemkogu otsustest tulenevalt seiskunud, kuna Türgi on jätkanud EList eemaldumist. Dialoog õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste teemal jääb ELi-Türgi suhete lahutamatuks osaks. Endiselt valmistab muret teatavate Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmisest keeldumine. Türgil on oluline piirkondlik roll välispoliitika valdkonnas, mis on ELi ja Türgi suhete kontekstis tähtis, isegi kui teatavates välispoliitilistes küsimustes püsivad erinevad seisukohad. ELi välis- ja julgeolekupoliitikale vastavuse määr on riigis endiselt väga madal (10 %). Türgi mõistis hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu ning tegutsenud nii poliitilisel kui ka diplomaatilisel tasandil, sealhulgas hõlbustades otseseid kõnelusi, tegeledes pingete leevendamise ja relvarahuga, hõlbustades Ukraina teravilja eksporti, vangide vahetust ning andes Ukrainale olulist ja tugevat sõjalist abi. Sellele vaatamata hoidus Türgi jätkuvalt Venemaa vastu suunatud ELi piiravate meetmete järgimisest. Tema retoorika terrorirühmituse Hamas toetuseks pärast selle rünnakuid Iisraeli vastu 7. oktoobril 2023 on ELi lähenemisviisiga täielikult vastuolus.
Riigilt oodatakse, et ta toetaks aktiivselt läbirääkimisi, et leida vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastele resolutsioonidele ja ELi aluspõhimõtetele ÜRO raamistikus Küprose küsimusele õiglane, terviklik ja elujõuline lahendus. On tähtis, et Türgi kinnitaks veel kord oma kindlat tahet osaleda ÜRO juhitavatel Küprose-teemalistel kõnelustel kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, sealhulgas nende välisaspektidega. Samuti on hädavajalik, et Türgi täidaks oma kohustust tagada Euroopa Ühenduse ja Türgi vahelise assotsieerimislepingu lisaprotokolli täielik ja mittediskrimineeriv rakendamine.
Koostöö Türgiga jätkus sellistes ühist huvi pakkuvates tähtsates valdkondades nagu terrorismivastane võitlus, majandus, energeetika, toiduga kindlustatus, ränne ja transport. EL on strateegiliselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest keskkonnast Vahemere idaosas ning koostööl põhinevate ja vastastikku kasulike suhete arendamisest Türgiga. Komisjon ja kõrge esindaja esitavad 2023. aasta novembris Euroopa Ülemkogule aruande, milles esitatakse edasised võimalused nende suhete arendamiseks.
14.Komisjon väljendab heameelt märkimisväärsete jõupingutuste üle, mida Ukraina on teinud reformide elluviimiseks pärast 2022. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist hoolimata Venemaa agressioonisõjast. Komisjon leiab, et Ukraina on teinud suuri edusamme komisjoni 2022. aasta juuni arvamuses esitatud seitsme meetme rakendamises ning on võtnud lisameetmeid nende saavutuste täiendamiseks ja hoidmiseks.
Ukraina on loonud konstitutsioonikohtu kohtunike jaoks läbipaistva ja tulemuspõhise eelvalikusüsteemi ning viinud ellu kohtusüsteemi juhtorganite usaldusväärsusele keskenduva reformi. Ukraina peaks jätkama vastuvõetud seaduste rakendamist üldkohtute ja konstitutsioonikohtu kohtunike valimiseks ja ametisse nimetamiseks. Ukraina on tugevdanud korruptsioonivastast võitlust, saavutades pidevalt usaldusväärseid tulemusi korruptsioonijuhtumite uurimisel ja süüdlaste kohtu alla andmisel ning tagades peamiste korruptsioonivastaste asutuste juhtide läbipaistva ametissenimetamise. Riik on võtnud süsteemseid lisameetmeid, et korruptsioonivastased jõupingutused oleksid jätkusuutlikud, sealhulgas taastades elektroonilise varade deklareerimise süsteemi, kuigi teatud puudustega, ja rakendades riiklikku korruptsioonivastast programmi.
Ukraina on tugevdanud rahapesuvastase tegevuse raamistikku, sealhulgas viinud oma õigusaktid, eelkõige riikliku taustaga isikute määratluse vastavusse rahapesuvastase töökonna standarditega, ning võtnud vastu tervikliku strateegilise kava ja tegevuskava õiguskaitsesektori reformimiseks. Ukraina on tõhustanud ka süsteemseid meetmeid oligarhide vastu sellistes valdkondades nagu konkurents ja erakondade rahastamine, lükates samal ajal edasi oligarhidevastase seaduse kohaldamise. Ukraina on viinud oma meediaõiguse vastavusse ELi õigusega. Riik on jätkanud rahvusvähemuste kaitse tugevdamist, eelkõige muutes vähemusi ja haridust käsitlevaid seadusi. Veneetsia komisjoni osutatud lisareformid tuleb aga veel ellu viia. Need reformiprotsessid peavad olema kaasavad, et kõigis vajalikes etappides osaleksid täielikult ka rahvusvähemuste esindajad.
Kuigi sõjaseisukorra kehtestamine on toonud kaasa erandi tegemise teatavatest põhiõigustest, on võetud meetmed ajutised ja riigi olukorraga üldiselt proportsionaalsed.
Võttes arvesse tulemusi, mida alates 2022. aasta juunist on poliitiliste kriteeriumide alusel seitsme meetme raames ja laiemalt saavutatud, leiab komisjon, et Ukraina täidab piisavalt kriteeriume, mis on seotud demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsusega- Need kriteeriumid kehtestas 1993. aastal Kopenhaagenis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu, tingimusel et Ukraina jätkab oma reformipüüdlusi ja täidab ka seitsme meetmega seotud ülejäänud nõuded. Selle põhjal soovitab komisjon nõukogul alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi. Lisaks soovitab komisjon, et nõukogu võtaks vastu läbirääkimisraamistiku, kui Ukraina on:
– võtnud vastu valitsuse esitatud seaduse, millega suurendatakse Ukraina riikliku korruptsioonivastase büroo töötajate arvu ülempiiri;
– jätnud korruptsiooni ennetamise seadusest välja sätted, millega piiratakse korruptsiooni ennetamise riikliku agentuuri volitusi jätkata kontrolliprotsessi läbinud varade kontrollimist ja millega piiratakse korruptsiooni ennetamise riikliku agentuuri volitusi kontrollida deklarantide vara, mille nad on omandanud enne avalikku teenistusse asumist, ilma et see piiraks sõja ajal riigi julgeoleku suhtes kohaldatavate normide kohaldamist;
– võtnud oligarhidevastase tegevuskava raames vastu Euroopa standarditele vastava seaduse, mis reguleerib lobitööd;
– võtnud vastu seaduse, et täita Veneetsia komisjoni 2023. aasta juuni ja 2023. aasta oktoobri ülejäänud soovitused, mis on seotud rahvusvähemuste seadusega ning riigikeelt, meediat ja haridust käsitlevate seadustega.
Ukraina peab jätkama korruptsioonivastast võitlust ning saavutama täiendavaid tulemusi korruptsioonijuhtumite uurimisel ja süüdlaste kohtu alla andmisel.
Komisjon jälgib jooksvalt edusamme ja nõuete täitmist kõigis läbirääkimiste alustamisega seotud valdkondades ning esitab nõukogule aruande 2024. aasta märtsiks. Komisjon on valmis alustama ettevalmistavat tööd, eelkõige õigustiku analüütilist läbivaatamist (sõelumine) ja läbirääkimisraamistiku ettevalmistamist.
15.Komisjon väljendab heameelt märkimisväärsete jõupingutuste üle, mida Moldova on teinud reformide elluviimiseks pärast 2022. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist hoolimata Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tugevast mõjust Moldovale. Komisjon leiab, et Moldova on teinud olulisi edusamme komisjoni 2022. aasta juuni arvamuses esitatud üheksa meetme rakendamises ning on võtnud lisameetmeid nende saavutuste täiendamiseks ja hoidmiseks.
Moldova on kehtestanud kohtusüsteemi ja prokuratuuride põhjaliku kontrolliprotsessi, mis on riigi ulatusliku kohtureformi aluseks. Ta on reforminud ülemkohut ja taganud kontrollitud liikmetest koosneva kohtunike ülemkogu toimimise. Reformitud on institutsioonilist ja seadusandlikku korruptsioonivastast raamistikku. Riik võttis vastu uued õigusaktid vara tagasivõitmise, majanduskuritegevuse ja rahapesu vastase võitluse kohta. Oligarhidevastane uurimine edenes hästi ning kohtu tagaseljaotsused võimaldasid tuua kohtu ette (koos märkimisväärse vara arestimisega) oligarhid, kes olid seotud pettusejuhtumiga, mis vähendas Moldova avaliku sektori vahendeid.
Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud uuritud juhtumite arv on kasvanud. Suurenenud on ka riikliku taustaga isikute varade arestimise juhtumite arv. Moldova on kehtestanud süsteemse lähenemisviisi oligarhia kaotamisele ja koostanud selleks ambitsioonika tegevuskava. Uued valimis-, kriminaal-, meedia- ja konkurentsialased õigusaktid tugevdavad riigi suutlikkust võidelda põhjendamatute erahuvide vastu. Moldova on aktiivselt suurendanud rahvusvahelist koostööd ELi liikmesriikide ja ELi asutustega ELi sisejulgeoleku ja piirihalduse tugikeskuse kaudu.
Riik võttis vastu oma avaliku halduse reformi strateegiad, tugevdas avaliku sektori finantsjuhtimist ja kehtestas reformide elluviimiseks hädavajalikud institutsioonidevahelised protsessid. Vaatamata keerulistele majandustingimustele suurendas riik palku, et säilitada ja ligi meelitada avaliku sektori töötajaid. Moldova reguleeris oma avaliku sektori investeeringute raamistikku, digitaliseeris veelgi oma avalikke teenuseid ja tegi edusamme kohalike omavalitsuste vabatahtliku ühinemise vallas.
Moldova on täitnud demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo ja Veneetsia komisjoni soovitusi ning kaasanud kodanikuühiskonda otsustusprotsessi, kasutades selleks muu hulgas dialoogiplatvormi ja kodanikuosalust parlamendis. Samuti on riik tugevdanud inimõiguste kaitset, sealhulgas Istanbuli konventsiooni täieliku ülevõtmisega siseriiklikesse õigusaktidesse.
Võttes arvesse tulemusi, mida alates 2022. aasta juunist on poliitiliste kriteeriumide alusel üheksa meetme raames ja laiemalt saavutatud, leiab komisjon, et Moldova täidab piisavalt kriteeriume, mis on seotud demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsusega. Need kriteeriumid kehtestas 1993. aastal Kopenhaagenis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu, tingimusel et Moldova jätkab oma reformipüüdlusi ja täidab ka üheksa meetmega seotud ülejäänud nõuded. Selle põhjal soovitab komisjon nõukogul alustada Moldovaga ühinemisläbirääkimisi. Lisaks soovitab komisjon, et nõukogu võtaks vastu läbirääkimisraamistiku, kui Moldova on:
-jätkanud märkimisväärsete edusammude tegemist kontrollitud ülemkohtu kohtunike ning kohtu ja prokuratuuriga seotud autonoomsete organite liikmete ametisse nimetamisel ning uue peaprokuröri nimetamisel tulemuspõhise ja läbipaistva protsessi käigus;
-eraldanud Moldova korruptsioonivastase võitluse eriosakonnale piisavad vahendid ja struktuurid;
-astunud lisasamme oligarhia kaotamiseks, sealhulgas asjakohaste määruste kaudu, mis käsitlevad näiteks rahamakseid ja rahavooge.
Moldova peab jätkama korruptsioonivastast võitlust ning saavutama täiendavaid tulemusi korruptsioonijuhtumite uurimisel ja süüdlaste kohtu alla andmisel.
Komisjon jälgib jooksvalt edusamme ja nõuete täitmist kõigis läbirääkimiste alustamisega seotud valdkondades ning esitab nõukogule aruande 2024. aasta märtsiks. Komisjon on valmis alustama ettevalmistavat tööd, eelkõige õigustiku analüütilist läbivaatamist (sõelumine) ja läbirääkimisraamistiku ettevalmistamist.
16. Komisjon tervitab Gruusia reformipüüdlusi kooskõlas riigi põhiseadusega, mis on seadnud riigi prioriteediks integreerumise ELiga. Enamik Gruusia kodanikest toetab riigi ELiga ühinemise protsessi. Riiklikku huvi pakkuvates küsimustes konsensuse saavutamiseks on vaja vähendada poliitilist polariseerumist ja valitsev erakond peab tegema positiivsemat koostööd opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonnaga.
Gruusia peab tõhustama oma meetmeid ELi väärtuste vastu suunatud desinformatsiooni, välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemiseks ning parandama oma poliitika ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga vastavusse viimise määra.
Seoses 12 prioriteediga, mis on kindlaks määratud Euroopa Komisjoni 2022. aasta juuni arvamuses, on Gruusia võtnud vastu seadusandlikud aktid ja poliitikameetmed, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust ja naistevastase vägivalla vastast võitlust, Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste arvessevõtmist kohtute nõupidamistes ja organiseeritud kuritegevust. Riik on nimetanud ametisse uue ombudsmani.
Parlamendis on võetud teatavaid protseduurilisi meetmeid, et suurendada kontrolli opositsiooni poolt. Tugeva erakondadevahelise poliitilise konsensuse saavutamine aitaks vähendada polariseerumist ja kiirendaks Gruusia liikumist Euroopa poole. Võeti vastu õigusaktide ja parlamendi kodukorra muudatused seoses riigiasutuste toimimise ja vastutuse ning valimisraamistikuga. Kohtureform on sisaldanud meetmeid kohtuotsuste kättesaadavuse, kohtunike ametisse nimetamise põhjendamise, kohtunike distsiplinaarmeetmete ja ülemkohtu kandidaatide valimise kohta, kuid endiselt on vaja kõrgema kohtunõukogu terviklikku reformi. Gruusia on esitanud Veneetsia komisjonile arvamuse saamiseks need õigusaktid ja mitu muud olulist õigusakti, mis käsitlevad valimisseadustikku, korruptsioonivastast bürood, eriuurimisteenistusi ja isikuandmete kaitse teenistust, samuti oma oligarhia kaotamise tegevuskava. Lisaks on oluline luua rahvusvaheliste ekspertide toel kõigi kohtusüsteemi juhtivate ametikohtade jaoks usaldusväärsuse erakorraliste kontrollide süsteem ning luua tulemuslik varade deklareerimise süsteem.
Süsteemset lähenemisviisi järgides võeti vastu oligarhia kaotamise tegevuskava ja loobuti „personaliseeritud“ lähenemisviisist. Loodi korruptsioonivastane büroo. Gruusia suurendas rahvusvahelist koostööd organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Mis puudutab meedia mitmekesisust, siis vabastati opositsioonimeelse telekanali juht pärast presidendi armuandmist vanglast ning parlament võttis vastu ringhäälinguseaduse muudatused, et viia seadus vastavusse ELi õigusaktidega. Vastu on võetud inimõiguste kaitse strateegia ja töötatud välja tegevuskava. Parlament ja mõned kodanikuühiskonna esindajad sõlmisid koostöömemorandumi, et anda raamistik kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemisele poliitikakujundamise protsessides.
Võttes arvesse tulemusi, mida alates 2022. aasta juunist on 12 prioriteedi raames ja laiemalt saavutatud, soovitab komisjon nõukogul anda Gruusiale kandidaatriigi staatus, eeldusel et võetakse järgmisi meetmeid:
-Võideldakse ELi väärtuste vastu suunatud desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu.
-Parandatakse Gruusia poliitika ELi ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale vastavuse määra.
-Jätkatakse poliitilise polariseerumise küsimusega tegelemist, sealhulgas kaasates parlamendi opositsioonierakondi seadusandlikusse töösse, eelkõige Gruusia Euroopaga integreerumist käsitlevate õigusaktide puhul.
-Tagatakse vaba, õiglane ja konkurentsivõimeline valimisprotsess, eelkõige 2024. aastal, ning võetakse täielikult arvesse OSCE/ODIHRi soovitusi. Viiakse aegsasti enne valimispäeva lõpule valimisreformid, sealhulgas tagatakse valijaskonna piisav esindatus.
-Parandatakse veelgi parlamentaarse järelevalve rakendamist, eelkõige julgeolekuteenistuste üle. Tagatakse oluliste institutsioonide, eelkõige valimiste korraldamisega tegeleva ameti, keskpanga ja sidekomisjoni institutsiooniline sõltumatus ja erapooletus.
-Viiakse lõpule ja rakendatakse terviklik ja tõhus kohtureform, sealhulgas kõrgema kohtunõukogu ja prokuratuuri põhjalik reform, rakendades täielikult Veneetsia komisjoni soovitusi ning järgides läbipaistvat ja kaasavat protsessi.
-Parandatakse korruptsioonivastase büroo, eriuurimisteenistuse ja isikuandmete kaitse teenistuse töö tulemuslikkust ning tagatakse nende institutsiooniline sõltumatus ja erapooletus. Käsitletakse neid organeid puudutavaid Veneetsia komisjoni soovitusi kaasavas protsessis. Saavutatakse häid tulemusi korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite uurimisel.
-Parandatakse praegust tegevuskava, millega rakendatakse kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega mitut sektorit hõlmav süsteemne lähenemisviis oligarhia kaotamisele, järgides läbipaistvat ja kaasavat protsessi, milles osalevad ka opositsioonierakonnad ja kodanikuühiskond.
-Parandatakse inimõiguste kaitset, sealhulgas rakendades ambitsioonikat inimõiguste strateegiat ning tagades kogunemis- ja sõnavabaduse. Kui haavatavate rühmade, meediatöötajate ja kodanikuühiskonna aktivistide turvalisust ähvardab oht, algatatakse erapooletud, tõhusad ja õigeaegsed uurimised ning tuuakse vägivalla korraldajad ja toimepanijad kohtu ette. Konsulteeritakse ja suheldakse kodanikuühiskonnaga, võimaldades selle sisulist osalemist õigusloomes ja poliitikakujundamises, ning tagatakse, et kodanikuühiskond saab vabalt tegutseda.
VIII. Lisad
1.Ühinemisprotsessi põhiküsimused
2.Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava peamised saavutused
3.Majandus- ja investeerimiskava peamised saavutused – ülevaade Ukraina, Moldova ja Gruusia kohta
4.Rahvusvaheliste organisatsioonide andmed demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriikluse kohta kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides
5.Statistilised andmed
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.11.2023
COM(2023) 690 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
2023. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta
{SWD(2023) 690 final} - {SWD(2023) 691 final} - {SWD(2023) 692 final} - {SWD(2023) 693 final} - {SWD(2023) 694 final} - {SWD(2023) 695 final} - {SWD(2023) 696 final} - {SWD(2023) 697 final} - {SWD(2023) 698 final} - {SWD(2023) 699 final}
Lisa 1. Ühinemisprotsessi põhialused
ELiga ühinemise protsessi põhialuste tuuma moodustavad õigusriigi põhimõte, põhiõigused, demokraatlike institutsioonide toimimine, avaliku halduse reform ja majanduslikud kriteeriumid. Institutsioonide ja valitsemise kvaliteet on konkurentsivõime, jõukuse ja ühiskondliku heaolu suurendamise aluseks ning toetab suutlikkust järgida liidu õigustikku kõigis valdkondades. Põhivaldkondade usutav ja pöördumatu reformimine on ülioluline tegur, mis tagab laienemisprotsessis osalevate riikide edusammud liiduga ühinemisel.
Mitmes kandidaatriigis või potentsiaalses kandidaatriigis on tehtud mõningaid edusamme kohtureformi ja põhiõiguste valdkonnas ning avaliku halduse, sealhulgas avaliku sektori finantsjuhtimise toimimises. Asjaomaste reformikavade elluviimiseks tehtava töö pidevat intensiivistumist on täheldatud eriti Moldovas ja Ukrainas. Edusammud majanduslike ühinemiskriteeriumide täitmisel on üldiselt olnud liiga aeglased, et märgatavalt vähendada majanduslikku lõhet ELiga.
Laienemisprotsessis osalevates riikides on häid näiteid selle kohta, kuidas liiduga ühinemise võimaluse kontekstis viiakse ellu reformikavasid, et muuta institutsioone ja ühiskonda. Takistusi on siiski veel palju. Üldiselt võib täheldada poliitilist ja institutsioonilist vastuseisu muutustele, eelkõige korruptsioonivastase võitluse tugevdamisele, ehkki see negatiivne ja muret tekitav suundumus ei ole kõikides riikides ühesugune. Pühendumine korruptsiooni ennetamisele ja ausameelsuse kultuuri tagamisele, sealhulgas kõige haavatavamates sektorites korruptsioonivastaste meetmete süvalaiendamise kaudu, on jätkuvalt oluline prioriteet. Õiguskaitse- ja kohtuorganeid tuleb rohkem võimestada ning neile tuleb tagada sisuliseks ja erapooletuks korruptsioonivastaseks võitluseks vajalik sõltumatus. On muret tekitav, et endiselt esineb riigi kaaperdamise elemente ning jätkuvalt võib täheldada demokraatia stabiilsust ohustavaid asjaolusid, suurkorruptsiooni ja oligarhide lubamatut mõju, millele lisanduvad organiseeritud kuritegelike võrgustike püüdlused sekkuda riikide majandusse, poliitilistesse süsteemidesse, haldusasutustesse ja meediakeskkonda. Kõigi nende probleemidega tuleb süsteemsete ja terviklike lähenemisviiside abil kiiresti tegeleda.
Kõnealuste suundumustega tegelemise peamine näitaja on usutavad tulemused korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu proaktiivsel uurimisel, nende kuritegudega seoses süüdistuste esitamisel ja nende eest süüdimõistmisel. Laienemisprotsessis osalevatel riikidel tuleb näidata, et nende uurimisasutused, prokuratuurid ja kriminaalkohtud toimivad tulemuslikult. Oma usaldusväärsuse kinnitamiseks peaksid kõik õigusriigi põhimõtte jõustamise ahela osalised saavutama kindlaid tulemusi sihipäraste finantsuurimiste kaudu, mille tulemuseks on kriminaaltulu süstemaatiline konfiskeerimine.
Põhiõiguste valdkonnas on mõnes kandidaatriigis või potentsiaalses kandidaatriigis saavutatud mõningast edu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise tähtsuse laialdasema mõistmise poole liikumisel. Samas on jätkunud mõned viimaste aastate negatiivsed suundumused: sooline vägivald on ikka veel levinud ning meediavabadust mõjutavad endiselt poliitilised ja majanduslikud huvid, nõrgestades kontrolli riigiasutuste üle, avades võimalusi välisriikide sekkumiseks ja õõnestades ELi puudutavat teavitustegevust. Mõnes riigis rakendatakse positiivseid algatusi laste ja puuetega inimeste õiguste valdkonnas. Praktikas aga mõjutab põhiõiguste kaitset negatiivselt seaduste ja poliitika ebapiisav rakendamine ning õiguskaitsemehhanismide üldine ebatõhusus. Endiselt esineb probleeme tõhusa kaitse tagamisel igasuguse – sealhulgas vähemuste vastu suunatud – vihkamise ja diskrimineerimise eest.
Demokraatlike institutsioonide toimimine
ELiga ühinemise protsessi üheks alustalaks on stabiilsed ja konsolideeritud demokraatlikud protsessid. Komisjon on alustanud laienemisprotsessis osalevatele riikidele suunatud tugevdatud ja tõhustatud diplomaatilisi jõupingutusi demokraatia üldise raamistiku valdkonnas, mis hõlmab näiteks valimisprotsessi, parlamendi toimimist (sealhulgas parlamendi järelevalvet valitsuse tegevuse ja poliitika kujundamise üle ning kohatist jätkuvat liigset tuginemist kiirendatud menetlustele) ja kodanikuühiskonna rolli. Enamikku riike mõjutas jätkuvalt märgatav poliitiline polariseerumine, erakondadevahelise koostöö puudumine ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemine.
Laienemisprotsessis osalejates, sealhulgas Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Moldovas, Montenegros ja Türgis, toimus aruandeperioodil mitu valimist. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) soovituste rakendamiseks algatatud reformid on enamikus riikides veel pooleli. Põhja-Makedoonias ning Bosnias ja Hertsegoviinas ei ole veel rakendatud ka riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) standardeid, mis käsitlevad erakondade rahastamist.
Parlamentide töös oli sageli märgata polariseerumist. Tõhusa erakondadeülese dialoogi puudumise tulemuseks oli pikaajaline poliitiline ummikseis ja reformide seiskumine. Seda täheldati näiteks Montenegros, Albaanias, Põhja-Makedoonias ja Gruusias. Mõnel juhul iseloomustasid täiskogu arutelusid pinged, solvav väljendusviis ja puhutised vägivallaintsidendid, näiteks Gruusias ja Kosovos. Ukrainas on parlament erakordsetele asjaoludele vaatamata ilmutanud vastupanuvõimet ja tugevat poliitilist tahet, eriti valdkondades, mis on Ukraina ELiga integreerumise seisukohast eluliselt tähtsad. Õigusloomega seotud ülesandeid täideti süstemaatiliselt, tagades katkematu demokraatliku otsustusprotsessi.
Kohtusüsteem ja põhiõigused
Õigusriigi põhimõtte kinnistamiseks on vaja stabiilseid ja hästi toimivaid institutsioone. See eeldab sõltumatut, erapooletut, vastutustundlikku ja kvaliteetset kohtusüsteemi, mis toimib tõhusalt, mida ei mõjutata lubamatult väljastpoolt, millel on piisavalt ressursse ning mille otsuseid täidetakse tõhusalt ja õigel ajal. Mõnel juhul on saavutatud edu: näiteks Albaanias, Moldovas, Serbias ja Ukrainas on kohtureformiga edasi liigutud. Enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides mõjutavad õigusasutusi siiski jätkuvalt arvukad probleemid ja haavatavus. Mitmes riigis korduvad ohtliku tavana poliitikute katsed kohtunikke avalikult mõjutada või rünnata, eriti kui nad menetlevad tundlikke kohtuasju. Endiselt püsib kohtunike ja prokuröride sõltumatust piirav institutsiooniline korraldus, mis lõppkokkuvõttes mõjutab võimude tasakaalu ja lahusust. Seetõttu on kohtusüsteemi usaldusväärsus jätkuvalt üldiselt üsna väike ja üldsuse arvates jäävad kuritegude toimepanijad üldiselt karistamata. Mitmes riigis osutavad kohtureformid, et isegi kui poliitiline tahe on olemas, on rakendamissuutlikkus piiratud. ELiga ühinemise protsessis edasiste edusammude tegemiseks on väga oluline saavutada uurimis- ja õigusasutuste tõhusus, mille kinnituseks on usutavad tulemused. Gruusia kohtusüsteemi toimimist käsitlev õigusraamistik vajab edasist reformimist ja negatiivsete sammude vältimist. Türgis jätkus tõsine tagasilangus ning püsima on jäänud struktuursed puudused, mis on eelkõige seotud kohtusüsteemi sõltumatusega ning kontrolli ja tasakaalu puudumisega presidentaalses süsteemis.
Korruptsioonivastane võitlus on jätkuvalt üks laienemisprotsessis osalevate riikide valitsuste prioriteetidest. Korruptsioon, sealhulgas suurkorruptsioon, on jätkuvalt laialt levinud ning endiselt tekitab muret avalike ja erahuvide põimumine. Mõnel juhul võivad oligarhide korruptiivsed tavad ja mõju tekitada riigi kaaperdamise ohu. Edusammud korruptsiooni ärahoidmisel ja selle vastu võitlemisel on aeglased ning nõuavad pidevalt rakendatavat süsteemset lähenemisviisi ja sihipäraseid meetmeid olulistes korruptsioonile vastuvõtlikes sektorites. Olulistes sektorites tuleb alustada või jätkata korruptsioonivastaste meetmete süvalaiendamist, teha poliitika kujundamise toetamiseks sihipäraseid riskianalüüse ja asuda rakendama tõhusaid reformikavasid. Endiselt on vaja tugevamat poliitilist tahet ja selgeid reformipüüdlusi, et parandada läbipaistvust ja edendada ausameelsuse kultuuri ning saavutada täiendavaid veenvaid tulemusi uurimiste läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel, sealhulgas suurkorruptsiooni korral. Korruptsioonivastased strateegiad ja tegevuskavad on kehtestatud ning neid tuleb süstemaatiliselt ja struktureeritult ajakohastada ja ellu viia, sealhulgas asjakohaste eelarvevahendite ja tõhusa rakendamise üle tehtava järelevalve abil. Riigihanked, erakondade rahastamine, riigi rahanduse juhtimine, energeetika, transport, tervishoid, vesi, taristu, loodusvarad ja haridus on endiselt korruptsioonile eriti vastuvõtlikud valdkonnad, kus tuleb võtta jõulisemaid ja ambitsioonikamaid meetmeid. Mis puudutab karistusi, siis tulemuste üldine vähesus tekitab muret uurimiste ja kohtulike järelmeetmete tulemuslikkuse pärast.
Põhiõigused on kõikides laienemisprotsessis osalevates riikides üldiselt seadusega ette nähtud ja kaitstud, kuid nende tõhusa rakendamise tagamisel esineb endiselt probleeme. Õigus- ja poliitikaraamistikku täiendatakse järk-järgult sedamööda, kuidas riigid liituvad Euroopa inimõigustealaste õigusaktidega ja ühtlustavad oma õigusnorme liidu õigustikuga. See kehtib eelkõige andmekaitsereformide kohta. Rakendamine on siiski jätkuvalt aeglane ja inimõiguste kaitse tugevdamiseks vastu võetud poliitika rahastamisel esineb endiselt süsteemseid puudujääke, mistõttu paljud sektorid sõltuvad annetajatest. Albaania, Põhja-Makedoonia ja Serbia kogemused näitavad, et teiste kandidaatriikide vaatlejana Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga liitumine aitab kaasa tervikliku järelevalve- ja andmekogumissüsteemi väljatöötamisele, mis tagab inimõigustealaste õigusaktide, poliitika ja strateegiate tõhusama rakendamise.
Enamikus piirkonna riikides täidavad ombudsmani institutsioonid ning muud sõltumatud ja reguleerivad asutused, näiteks võrdõiguslikkust edendavad asutused, olulist rolli, jälgides riigi tegevust inimõiguste austamisel, kaitsmisel ja tagamisel vastavalt riigi rahvusvahelistele kohustustele. Nende tegelik sõltumatus, ressursid ja suutlikkus on siiski endiselt ebapiisavad ning puudulik on ka nende antud soovituste rakendamine. Piirkonna valitsused peavad järjepidevalt järgima kõiki rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõiguste seire organite soovitusi, sealhulgas neid, mis käsitlevad vanglatingimusi ning piinamise ja väärkohtlemise vältimist. See kehtib eelkõige näiteks Põhja-Makedoonia, Moldova ja Serbia kohta, kus piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee soovitusi ei ole süstemaatiliselt järgitud. Kodanikuühiskond täiendab või isegi asendab valitsuse tegevust haavatavas olukorras olevatele isikutele teenuste osutamisel; näiteks Albaanias ja Serbias pakuvad kodanikuühiskonna organisatsioonid varjupaigateenust seksuaalse ja soolise vägivalla või inimkaubanduse ohvritele. Lääne-Balkani partnerite puhul on eelmiste aastate aruannetes esitatud probleemid ja soovitused suures osas endiselt aktuaalsed ning nendega tuleb kiiremas korras tegeleda. Türgis on inimõiguste olukord jätkuvalt halvenenud ja kujutab endast tõsist probleemi, sealhulgas seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu teatavate otsuste, eelkõige Kavala kohtuasjas tehtud otsuse täitmata jätmisega.
Sõnavabadus, meediavabadus ja pluralism on demokraatliku ühiskonna alustalad ja neid tuleb alal hoida. Lääne-Balkani piirkonnas ei ole varasemate soovituste rakendamisel tehtud mingeid edusamme või on toimunud koguni tagasilangus. Mitmes riigis iseloomustab meediamaastikku sügav poliitiline polariseerumine. Pluralismi, sõltumatust ja kvaliteetse professionaalse ajakirjanduse arengut õõnestab paljudes riikides meedia koondumine ja poliitikute mõju meediale. Ajakirjanike töötingimused on jätkuvalt halvad, mis võib viia enesetsensuurini. Kogu piirkonnas tekitavad jätkuvalt tõsist muret ajakirjanike ähvardamise, hirmutamise ja nende suhtes vägivalla rakendamise juhtumid ning ametiisikute halvustavad märkused. Mõnes riigis tehakse jõupingutusi selle nähtuse kõrvaldamiseks, kuid kõik riigid peavad tagama kõigi juhtumite süstemaatilise kohtuliku menetlemise. Ajakirjanike ebapiisaval kaitsmisel ja juhtumite ebapiisaval menetlemisel võib olla heidutav mõju meediavabaduse teostamisele.
Üldiselt kahjustab avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide sõltumatust ebapiisav rahastamine ja poliitiline mõju. Tuleb tagada meediaregulaatorite sõltumatus, sealhulgas juhtkonnaliikmete tulemuspõhise ametisse nimetamise kaudu. Riikides, kus see nii ei ole, nagu Serbias, peavad reguleerivad asutused tegutsema erapooletult ja täitma oma volitusi täies ulatuses. Samuti tuleb rohkem toetada sõltumatute eneseregulatsiooniorganite tegelikku toimimist. Kõik riigid peavad suurendama meedia rahastamise läbipaistvust. Venemaa desinformatsiooni vastu võitlemiseks tehtud jõupingutused on viinud ringhäälingulubade peatamiseni Moldovas ja veebiressursside blokeerimiseni Ukrainas. Türgis jätkus tõsine tagasilangus sõnavabaduse valdkonnas. Ajakirjanikele, inimõiguste kaitsjatele, advokaatidele, kirjanikele, opositsioonipoliitikutele, üliõpilastele ja sotsiaalmeedia kasutajatele on jätkuvalt esitatud kuriteosüüdistusi ning neid on ka süstemaatiliselt süüdi mõistetud.
Enamikus riikides on ametiasutused töötanud selle nimel, et luua õiguslik ja institutsiooniline raamistik soolise võrdõiguslikkuse tagamise ja soolise vägivalla vastase võitluse valdkonnas võetud kohustuste täitmiseks, eelkõige Istanbuli konventsiooni sätete ülevõtmiseks. Konventsiooni on ratifitseerinud kõik laienemispartnerid, välja arvatud Kosovo, kelle puhul on põhjuseks staatusega seotud probleemid, ja Türgi, kelle taganemise riiginõukogu lõplikult kinnitas. Siiski on vaja teha rohkem jõupingutusi, et muuta sooline võrdõiguslikkus reaalsuseks ja tagada poliitika kestlik rakendamine. Sooline vägivald on endiselt levinud suures osas piirkonnast. Kõigis riikides tuleb suurendada kõigi vägivallavormide ohvritele antavat abi. Muret tekitav on suundumus, et avalikus diskursuses kasutatakse üha enam halvustavaid väljendeid või tehakse vihkamist õhutavaid avaldusi naispoliitikute, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate suhtes, eriti Türgis, Montenegros, Serbias ja Põhja-Makedoonias. Samuti on täheldatud vaenukõnet ja vägivalda lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste (LGBTIQ) vastu, kelle põhiõigusi mitmes riigis sageli kahtluse alla seatakse.
Diskrimineerimist keelavad ning vaenukuritegude ja vaenukõne tõkestamisele suunatud õigusaktid ja poliitika on üldiselt kehtestatud, kuid jätkuvalt tuleb tegeleda õigusaktide puuduste ja lünkadega, mis on muu hulgas seotud kaitstavate alustega. Võrdõiguslikkust edendavatele asutustele ja muudele institutsioonidele, kelle ülesanne on edendada võrdset kohtlemist ning rakendada ja jälgida mittediskrimineerimise poliitikat, tuleb tagada piisavad vahendid oma volituste täitmiseks, sealhulgas ohvrite abistamiseks, uuringute läbiviimiseks ning aruannete ja soovituste avaldamiseks.
Kuigi laste õiguste tugevdamise mehhanismid on üldiselt paigas, tuleb kogu piirkonnas, eelkõige Kosovos ja Põhja-Makedoonias, märkimisväärselt parandada asutustevahelist koordineerimist, et tagada lastekaitsesüsteemide tõhusus kooskõlas laste parimate huvidega. Endiselt on keeruline tagada Ukrainas olevate laste ja Ukrainast põgenenud laste tegelikku juurdepääsu haridusele. Tuleb edasi arendada lapsesõbralikke kohtusüsteeme ning muuta kättesaadavaks ja süsteemsemalt kasutatavaks kinnipidamise alternatiivid, et seda kasutataks üksnes viimase abinõuna ja võimalikult lühikese aja jooksul. Lastevastane vägivald ja lapsega sõlmitud abielud on endiselt suur probleem. Enamasti puuduvad usaldusväärsed ja võrreldavad, vanuse ja soo alusel liigendatud andmed, mis on vajalikud lastevastase vägivalla käsitlemiseks. Paljude riikide, eelkõige Gruusia, Moldova, Ukraina ning Bosnia ja Hertsegoviina puhul valmistab muret vanemliku hoolitsuseta laste ning puuetega laste ja täiskasvanute jätkuv institutsionaliseerimine. Ainult Põhja-Makedoonia on saavutanud laste täieliku deinstitutsionaliseerimise, st suurtest hoolekandeasutustest mujale paigutamise. Puuetega inimeste õiguste tagamise mehhanismide tugevdamiseks tehakse küll jõupingutusi, kuid vaja on palju suuremaid investeeringuid, et saavutada täielik vastavus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, eelkõige seoses üleminekuga kogukonnapõhisele hooldusele, iseseisva eluga, juurdepääsetavusega ja kaasamisega.
Vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kaitse on piirkonnas endiselt ebaühtlane. Albaanias, Gruusias, Moldovas ja Ukrainas tuleb veel täiendada õigusraamistikke ja rakendusmehhanisme, samas kui Serbia ja Põhja-Makedoonia peavad rakendama rahvusvähemuste raamkonventsiooni nõuandekomitee soovitused. Romad on endiselt kõige enam puudustkannatav kogukond ning nad on sageli diskrimineerimise, vihkamisest ajendatud intsidentide ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse ohvrid.
Õigus, vabadus ja turvalisus
Lääne-Balkan ja Türgi on jätkuvalt kuritegeliku tegevuse ja ELis tegutsevate organiseeritud kuritegelike rühmituste keskused, toimides oluliste transiidipunktidena, kust erinevate Balkani poolsaart läbivate marsruutide kaudu liiguvad ELi smugeldatavad rändajad, inimkaubanduse ohvrid ja ebaseaduslikud kaubad. Piirkonna kurjategijatel ja kuritegelikel võrgustikel on ka märkimisväärne mõju raskele ja organiseeritud kuritegevusele mujal maailmas, sealhulgas Ladina- ja Lõuna-Ameerikas, kus nad etendavad olulist rolli ülemaailmses kokaiinikaubanduses ja ELi toimetatava heroiini transiitkaubanduses ning hõlbustavad inimkaubanduse ohvrite, ebaseaduslike sisserändajate ja ebaseaduslike kaupade sisenemist ELi riikidesse. Heroiini ja sünteetiliste uimastite salakaubaveoks loodud kuritegelikku infrastruktuuri kasutatakse kokaiini salakaubaveoks Balkani poolsaart läbivate marsruutide kaudu mõlemas suunas, samuti Musta mere sadamatesse.
Moldova ja Gruusia organiseeritud kuritegelikud rühmitused tegelevad aktiivselt rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega, organiseeritud varavastase kuritegevusega, inimkaubandusega, küberneetilistest vahenditest sõltuva kuritegevusega, mittesularahaliste maksepettustega, aktsiisipettustega ja tulirelvade salakaubaveoga ning panevad toime muid seonduvaid kuritegusid, näiteks dokumendipettusi. Paljud neist rühmitustest tegelevad mitme kuriteoliigiga, s.t kaubitsevad rohkem kui ühe ebaseadusliku kaubaga. Ukraina asub sõlmpunktis, mille kaudu toimub ebaseaduslike kaupade smugeldamine ELi, ning ta on ka inimkaubanduse lähte-, transiit- ja sihtriik. Vaatamata sõjaga seotud probleemidele, sealhulgas institutsioonilise suutlikkuse vähenemisele, mis on tingitud isikuvarustuse märkimisväärsetest kaotustest ja vähenenud rahastamisest organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks, on Ukraina asjaomased asutused näidanud üles märkimisväärset vastupidavust ja tegutsemisvõimet.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on alates 2022. aasta veebruarist avaldanud märkimisväärset mõju kuritegevusalasele olukorrale piirkonnas, sealhulgas võimsate piirkondlike kuritegelike rühmituste koostööle, mis on suuresti lõppenud. Samas on tekkinud uued asjaolud ja piirkonna kuritegelikud rühmitused kasutavad neid ära.
ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide vaheline õiguskaitsekoostöö (sealhulgas operatiivtasandil) on positiivselt arenenud. Kõik Lääne-Balkani partnerid on ratifitseerinud Europoliga sõlmitud operatiivkoostöölepingud (välja arvatud Kosovo, kellega on sõlmitud koostöökord) ja neil on juurdepääs Europoli turvalisele teabevahetusvõrgule (SIENA). Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia on lähetanud Haagis asuva Europoli juurde kontaktametnikud. Europoli ja Türgi vaheline koostöö põhineb strateegilisel koostöökokkuleppel, mis välistab isikuandmete jagamise, kuid hõlbustab koostööd mitmes valdkonnas. Europoli juurde on lähetatud Türgi kontaktametnik ja Türgi osaleb ka SIENAs. Ukraina, Moldova ja Gruusia on sõlminud Europoliga operatiivkoostöölepingud, osalevad SIENAs ja avasid Europoli juures kontaktbürood. Laienemisprotsessis osalevate riikide osalemine EMPACTis (kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm, mille toimimist juhivad liikmesriigid), on üldiselt veelgi kasvanud, ehkki see on endiselt ebaühtlane. Lisaks rakendatakse operatiivmeetmeid üha sagedamini laienemisprotsessis osalevate riikide juhtimisel või kaasjuhtimisel, mis on väga tervitatav suundumus. Kõik Lääne-Balkani partnerid ning Moldova ja Ukraina osalesid mitmel ühismeetmete päeval, mille otsesteks tulemusteks olid kurjategijate ja korrumpeerunud ametnike vahistamised, konfiskeerimised ja uute uurimiste algatamine.
Ebaseaduslik kauplemine uimastitega kujutab endast laienemisprotsessis osalevates riikides jätkuvalt tulusat kuritegelikku turgu. Kui kanepi konfiskeerimise pikaajaline suundumus Lääne-Balkani piirkonnas on languses, siis kokaiini konfiskeerimine (eriti meresadamates) on tõusuteel ja konfiskeeritud heroiini kogused on suuresti jäänud samaks. Kõigil Lääne-Balkani partneritel, välja arvatud Albaanial, on või hiljuti oli olemas riiklik uimastistrateegia, millele mõnel juhul lisandub ka tegevuskava. Teave kavade rakendamise (kvaliteedi) kohta ei ole kättesaadav, kuna enamikul juhtudel ei ole hindamist tehtud. Türgi riiklik strateegia ja tegevuskava kaotavad sel aastal kehtivuse. Moldova ja Gruusia võtsid vastu nii uue uimastistrateegia kui ka tegevuskava, samas kui Ukrainal uimastistrateegia ja tegevuskava puuduvad. Piirkonnas tuleb teha tõsiseid jõupingutusi riiklike uimastivaatluskeskuste ja uute psühhoaktiivsete ainete eest varajase hoiatamise riiklike süsteemide loomiseks. Riiklik uimastivaatluskeskus, mis täidab olulist rolli uimastiteabesüsteemi koordineerimisel ja mis on ELi Reitoxi võrgustikuga (uimastite ja uimastisõltuvuse Euroopa teabevõrgustik) ühinemise eeltingimus, on loodud ja toimib ainult Serbias. Samuti on piirkonna riikidest ainult Serbias olemas ametlik ja/või toimiv riiklik uute psühhoaktiivsete ainete eest varajase hoiatamise süsteem; see puudus tuleks kiiresti kõrvaldada. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus pakub laienemisprotsessis osalevatele riikidele pikaajalist tuge või teeb nendega koostööd koostöökordade või kahepoolsete lepingute alusel.
Lääne-Balkanil jätkub väike- ja kergrelvade üldise kontrolli tegevuskava (aastani 2024) rakendamine. 2023. aasta mais saavutati poliitiline kokkulepe jätkata tegevuskava rakendamist pärast 2024. aastat Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskuse (SEESAC) toel. Arvestades väike- ja kergrelvade suurt ja kasvavat arvu pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on EL koos Ukrainaga juba rakendanud mitu ennetavat meedet relvakaubanduse ohu vastu võitlemiseks ning Ukraina peaks jätkama koostööd rahvusvahelise õiguskaitsekogukonnaga, et seda ohtu vähendada. See hõlmab Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveameti (Frontex) pakutavat toetust, Ukraina osalemist EMPACTis tulirelvade teemal ning Euroopa Liidu nõuandemissiooni tööd Ukrainas.
Inimkaubanduse vastu võitlemisel tehti laienemisprotsessis osalevates riikides edusamme, kuid need on ebaühtlased. On vaja teha pidevaid jõupingutusi, et viia siseriiklikud õigusaktid vastavusse liidu asjaomase õigustikuga ja tagada tõhus rakendamine, sealhulgas ennetusmeetmed, ohvrite varajane tuvastamine, kaitse ja abistamine, inimkaubanduse juhtumite tulemuslik uurimine, süüdistuste esitamine ja kuritegude toimepanijate süüdimõistmine.
Laienemisprotsessis osalevate riikide edusammud organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, eriti suurkorruptsiooni juhtumite proaktiivsel uurimisel, süüdistuste esitamisel ja lõplike süüdimõistvate otsuste tegemisel on ebaühtlased, ent üldiselt ebapiisavad, ja vaja on jätkuvaid jõupingutusi. Rahapesu tuleks rohkem uurida iseseisva kuriteoliigina ja selliste kuritegude toimepanijad tuleks vastutusele võtta. Finantsuurimisi tuleks tõhustada ja süstemaatilisemalt kasutada organiseeritud kuritegelike rühmituste lammutamiseks ning kriminaaltulu arestimiseks ja konfiskeerimiseks. Hiljutised juhtumid on taas toonud esile kriminaalõigussüsteemi kõigile tasanditele organiseeritud kuritegelike rühmituste sisseimbumise ohu. Mõnes riigis on tehtud jõupingutusi tegevussuutlikkuse tugevdamiseks ja õigusasutustest korruptsiooni väljajuurimiseks ning need peavad nüüd andma konkreetseid tulemusi. Selleks et heidutada inimesi kuritegusid toime panemast ning taastada kodanike usaldus õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi vastu, on oluline püsivalt saavutada veenvaid tulemusi. Ukrainas, Moldovas ja Gruusias tuleks jätkata võitlust nn seaduslike varaste nähtuse vastu.
Albaania peab veelgi suurendama jõupingutusi inimkaubanduse, rahapesu ja suurkorruptsiooni vastu võitlemiseks ning küberkuritegevuse tõkestamiseks (mh kriminaliseerides laste seksuaalse väärkohtlemise internetis). Kuigi kriminaaltulu konfiskeerimine on märkimisväärselt kasvanud, on see konfiskeeritud summadega (mis on siiski vähenenud) võrreldes veel väga väike. Riigil puudub endiselt kriminaaltulu jälitamise talitus. Samuti on tuntavalt vähenenud konfiskeeritud uimastite kogus. Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eristruktuur (SPAK) saavutas täiendavaid tulemusi ning peaks jätkama oma uurimiste ja kõrgetasemeliste isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvu suurendamist. Asjaolu, et Bosnias ja Hertsegoviinas ei ole organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses edusamme tehtud, tekitab suurt muret. Kosovo on teinud mõningaid edusamme organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel ning peaks suurendama jõupingutusi proaktiivsete uurimiste, süüdimõistvate kohtuotsuste ja kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise valdkonnas, kus on endiselt palju arenguruumi. Põhja-Makedoonia puhul tekitab suurt muret kohtunike nõukogu ja kohtusüsteemi töö lubamatu väline mõjutamine. Mõned karistusseadustiku muudatused, mis võeti vastu kiirendatud parlamendimenetluse teel, mõjutavad paljusid suurkorruptsiooni juhtumeid ning nende tulemusena peatatakse või koguni lõpetatakse nende juhtumite uurimine. Samuti peavad ametiasutused tõhustama jõupingutusi rahapesu ja majanduskuritegevuse vastu võitlemisel. Montenegros on toimunud paljulubav areng võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu: riigis on vahistatud organiseeritud kuritegelike rühmituste kõrgetasemelisi liikmeid ja õiguskaitseasutuste kõrgeid ametnikke. See rõhutab, kui oluline on järjekindlalt ja jõuliselt tõkestada organiseeritud kuritegevuse imbumist politseisse ja kohtusüsteemi. Muret tekitab aga süüdimõistvate kohtuotsuste puudumine tubaka salakaubaveo, rahapesu, inimkaubanduse ja küberkuritegevuse valdkonnas, samuti kriminaaltulu konfiskeerimise väga väike maht. Finantskuritegudega seoses tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv küll kasvas 2022. aastal, kuid need otsused põhinesid üksnes kokkuleppemenetlustel. Serbia tulemused organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas on vastuolulised: uurimiste ja süüdistuste arv on kasvanud (sealhulgas seoses inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega), kuid esimese astme ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste arv on vähenenud ning konfiskeerimiste maht on väga väike. Türgi on suurendanud osalemist ühisoperatsioonides ELi liikmesriikide ja naaberriikidega, ent peab tõhustama rahapesu ja majanduskuritegevuse vastast võitlust, sealhulgas kuritegeliku vara konfiskeerimist. Moldovas viidi läbi mitu finantsuurimist, arestiti (ja vähemal määral ka konfiskeeriti) teataval hulgal varasid ning saavutati esimesi tulemusi lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste langetamisel, mida tuleks nüüd konsolideerida. Gruusias kasvas märkimisväärselt nn seaduslike varaste suhtes tehtud lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste arv; samuti kuulutati välja süüdimõistvad kohtuotsused rahapesu käsitlenud kohtumenetlustes. Ukraina on hakanud saavutama esimesi tulemusi, kuid organiseeritud kuritegevuse raskete vormide, rahapesu ja muude finantskuritegude vastu võitlemisel on vaja teha edasisi jõupingutusi.
Terrorismivastase võitluse ja radikaliseerumise ennetamise alane koostöö on oluline kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide puhul, kuid ELi ja Lääne-Balkani vahelises koostöös on see jätkuvalt prioriteet. Terrorism ja vägivaldne äärmuslus – kõigis oma vormides ja sõltumata päritolust – kujutavad endast endiselt probleemi ja julgeolekuohtu. Teatati vägivaldsete äärmuslaste vahistamisest ja nurjatud rünnakutest. ELi – Lääne-Balkani justiits- ja siseministrite kohtumisel, mis peeti 2022. aasta novembris, rõhutati taas, et on oluline tõhustada meetmeid, mida võetakse Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tulenevate ohtude tuvastamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Piirkonnaga tehtava koostöö peamine raamistik on jätkuvalt Lääne-Balkani terrorismivastase võitluse ühine tegevuskava, mille rakendamisel ühendatakse poliitiline järjekindlus toetuse ja korrapärase järelevalvega. Edusamme on tehtud kogu piirkonnas; Albaania ja Põhja-Makedoonia on rakendanud enamiku meetmetest. Lisaks allkirjastasid need kaks riiki 2022. aasta detsembris ministrite tasandil ajakohastatud rakenduskorra, mis on suunatud seni veel täitmata eesmärkidele. Ülejäänud Lääne-Balkani partnerid esitasid 2023. aasta esimeses kvartalis viiendat korda uued aruanded tegevuskava rakendamise kohta. Märkimisväärseid edusamme tehti ka Montenegros; nüüd peetakse Euroopa Komisjoniga arutelusid kahepoolse kokkuleppe ajakohastamise üle. Üldiselt on vaja teha rohkem jõupingutusi, et ennetada mis tahes vormis radikaliseerumist, sealhulgas vanglates, rakendada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud vägivaldsete äärmuslike õigusrikkujate suhtes järelmeetmeid ning tulemuslikult käsitleda terroristlikku ja äärmuslikku veebisisu. Nagu märgiti Europoli 2023. aasta aruandes terrorismi olukorra ja suundumuste kohta, toimub värbamine jätkuvalt nii internetis kui ka mitteametlikes religioossetes hoonetes ja kinnipidamisasutustes toimuvatel kogunemistel. Serbias ja Albaanias on riiklike strateegiate ja tegevuskavade läbivaatamine käimas ning Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Põhja-Makedoonias ja Montenegros on see juba lõpule viidud. Gruusias, Moldovas ja Ukrainas on terrorismioht endiselt väike ning nende riikide terrorismivastased õigusaktid on üldjoontes kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Nende riikide strateegilistes julgeolekuraamistikes tunnistatakse terrorismi kui ohtu ja loodud on eriteenistused. Euroopa asutustega terrorismivastase võitluse valdkonnas tehtav operatiivkoostöö on hästi välja kujunenud.
Terrorismi rahastamist ja rahapesu tõkestamist käsitlevate õigusaktide vastavusse viimine ja nende tõhus rakendamine on endiselt ebaühtlane. Kui Põhja-Makedoonia puhul on teatatud edusammudest õigusaktide, strateegiate ja rakendamise osas, siis Bosnias ja Hertsegoviinas on õigusaktid parlamendi heakskiidu ootel ning uurimiste, süüdistuste esitamise ja lõplike kohtuotsuste osas ei ole veel tulemusi saavutatud. Albaania, mida kontrollib rahapesuvastase töökond, on viimase kuue kuu jooksul tegelenud kõigi tegevuskava punktidega. 2023. aasta juunis otsustas rahapesuvastane töökond teha ettepaneku kohapealse visiidi korraldamiseks, mille tulemusel eemaldati Albaania 2023. aasta oktoobris nn hallist nimekirjast. Rahapesuvastane töökond jätkab siiski järelevalvet, et kontrollida, kas Albaania võimalik vabatahtliku maksukuulekuse programm (sealhulgas võimalikud amnestiaprogrammid) on rahapesuvastase töökonna põhimõtete ja parimate tavadega kooskõlas. Rahapesuvastase töökonna hallist nimekirjast eemaldamiseks peaks Türgi viima oma õigusraamistiku kooskõlla rahapesuvastase töökonna tegevuskava punktidega. Ukrainas, Moldovas ja Gruusias on kehtestatud õigusnormid, millega kriminaliseeritakse terrorismi rahastamine, kuid mõned valdkonnad on vaja veel Moneyvali soovituste ja asjakohaste ELi õigusaktidega vastavusse viia.
Kuus Lääne-Balkani partnerit mõistavad üha paremini, et elutähtsa taristu kaitseks on vaja tugevat raamistikku. Kosovo, Montenegro ja Serbia on selles valdkonnas välja töötanud asjakohased õigusnormid, samas kui Bosnias ja Hertsegoviinas on vastavad õigusnormid olemas vaid osaliselt.
Enamik Lääne-Balkani partnereid on repatrieerinud terroristidest välisvõitlejad ja nende pereliikmed Kirde-Süüriast. Bosnia ja Hertsegoviina on väljendanud valmisolekut repatrieerida kõik terroristidest välisvõitlejad. Kehtestatud on õigusnormid, mis võimaldavad välisvõitlejaid nende naasmisel vastutusele võtta, kuid tegelik vastutuselevõtmine oli piirkonnas ebaühtlane. Bosnias ja Hertsegoviinas võeti vastutusele seitse naasnud terroristist välisvõitlejat; nendega kaasas olnud kuus naist said tingimisi karistused. Albaanias uuritakse üheksat endiselt Kirde-Süürias viibiva Albaania kodaniku juhtumit; seni repatrieeritud 37 naise ja lapse puhul ei ole süüdistusi esitatud. Montenegro on võtnud vastutusele ühe kodumaale naasnud kodaniku, kes osales Venemaa sissetungis Ukrainasse 2014. aastal. Kohtuotsuseid iseloomustavad leebed karistused ja see tekitab muret. Mis puudutab osalemist Venemaa sõjas Ukraina vastu, siis peale Albaania, kelle teatel on üks tema kodanik sõitnud Ukrainasse sõdima, ei ole ükski teine Lääne-Balkani partner teatanud, et tema kodanikud oleksid viimasel ajal välismaale sõdima läinud. Avatud allikates on siiski teatatud sellest piirkonnast Ukrainasse suundunud isikutest.
Mitmesugustest terrorirühmitustest tulenevate püsivate ohtude tõttu seadis Türgi endiselt esikohale võitluse Kurdistani Töölispartei (PKK) vastu ja Güleni liikumise likvideerimise. PKK on endiselt ELi nimekirjas, milles on loetletud terrorismiga seotud isikud, rühmitused ja üksused. Türgi on ka jätkanud aktiivset terrorismivastast koostööd rahvusvahelise kogukonnaga, olles ISISe vastu võitlemise ülemaailmse koalitsiooni, ülemaailmse terrorismivastase foorumi ja Euroopa Nõukogu terrorismiekspertide komitee liige. Türgi oli ISISe vastu võitlemise koalitsiooni terroristidest välisvõitlejaid käsitleva töörühma kaasjuht ning andis koalitsiooni poolt Iraagis ja Süürias läbi viidud terrorismivastaste operatsioonide jaoks juurdepääsu oma õhuruumile ja rajatistele. Türgi ametivõimud peaksid siiski tagama, et riigi terrorismivastane seadus ja selle kohaldamine oleksid kooskõlas õigusriigi põhimõttega ning et selle kohaldamisel austataks põhiõigusi ja -vabadusi. Türgi peaks viima oma terrorismivastased õigusnormid vastavusse ELi standarditega ja järgima Veneetsia komisjoni arvamust massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise seaduse kohta.
Hübriidohud
Hübriidohud, sealhulgas desinformatsioon, välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumine ning küberründed, eelkõige elutähtsa taristu vastu, on laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks endiselt poliitiline ja julgeolekualane väljakutse. Need ohud kasvasid järsult eelmisel aastal, mil Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina vastu, ja kujutavad endast jätkuvalt märkimisväärset probleemi nii ELile kui ka laienemisprotsessis osalevatele riikidele. Pärast seda, kui Ukrainale ja Moldovale anti hiljuti kandidaatriigi staatus ning Gruusial tekkis väljavaade saada ELi liikmeks, on mitmesugused osalejad, eelkõige Venemaa toetatud osalejad, jätkuvalt tegutsenud selle nimel, et seada kahtluse alla ELi usaldusväärsus ja õõnestada üldsuse usaldust demokraatlike institutsioonide vastu. Need osalejad on jätkanud infoga manipuleerimist ja sekkumist kas otse või vahendajate kaudu, sünkroonides sageli oma tegevust eri sektorites tahtlikult esile kutsutud häiretega ja kasutades ära haavatavusi.
Desinformatsioon ning välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumine on alates eelmisest aastast märkimisväärselt suurenenud. Sama ajal Venemaa täiemahulise invasiooniga Ukrainasse levitati laienemisprotsessis osalevates riikides mitmesuguseid Kremli narratiive, kusjuures tulemused olid erinevad. Eriti tulemuslikuks on see tegevus osutunud Serbias, kus osa kohalikust meediast ja mõned peavoolu poliitilised jõud levitavad venemeelseid narratiive – peale Serbia ka mujal Lääne-Balkani piirkonnas. Märkimisväärsetest jõupingutustest hoolimata on vastupanuvõime nende ohtude suhtes endiselt nõrk, sest meediapädevus on vähene, usaldus institutsioonide vastu on väike, sõltumatu ja professionaalne ajakirjandus on piiratud ning meediavabaduse tase on madal. Samuti on pärast otsust tunnustada Ukraina, Moldova ja Gruusia Euroopa-väljavaadet ning anda Moldovale ja Ukrainale kandidaatriigi staatus nende kolme riigi vastu korraldatud uusi välisriigist lähtuvaid infoga manipuleerimise ja sekkumise kampaaniaid, mille peamine eesmärk on diskrediteerida ELiga ühinemise püüdlusi ja süüdistada Läänt piirkonna praeguses olukorras. Gruusia puhul püüti desinformatsiooni ühe eraldi suuna raames väita, Lääne eesmärk on avada Gruusia kaudu n-ö teine rinne Venemaa vastu. Ametivõimud peaksid aktiivsemalt sellist desinformatsiooni ümber lükkama.
Küberturve ja küberkerksus on kõigis laienemisprotsessis osalevates riikides jätkuvalt üks peamisi prioriteete. Mõned riigid teatasid aasta jooksul toimunud küberrünnetest, mis avaldasid ulatuslikku mõju avalikule haldusele ja avalikele teenustele. Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Ukraina ja Moldova on teinud edusamme küberturbe liidu õigustikuga vastavusseviimisel. 2023. aasta juunis toimus Brüsselis kõrgetasemeline küberturbeteemaline konverents, millel käsitleti vastupidava Lääne-Balkani küberruumi loomist. ELi ja Ukraina vaheline teine küberturbealane dialoog peeti füüsilises vormis 2022. aasta septembris.
Aruandeperioodil toimusid valimised Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Moldovas, Montenegros ja Türgis. Järgmisel perioodil korraldatakse valimised Põhja-Makedoonias, Ukrainas, Moldovas ja Gruusias. Kolmandate riikide ja valitsusväliste osalejate sekkumiskatsete ennetamiseks ja tõkestamiseks on vaja võtta lisameetmeid.
Välismaised otseinvesteeringud kasvasid kõigis riikides peale Ukraina. Enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides puuduvad endiselt tugevad raamistikud välismaiste otseinvesteeringute kontrollimiseks kooskõlas ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrusega; erandiks on vaid Moldova, kus vastav süsteem on olemas.
Ränne
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud kaasa Ukraina pagulaste arvu suurenemise ning teiste riikide seas on eelkõige Moldova, aga ka Montenegro, Serbia, Albaania ja Põhja-Makedoonia täitnud olulist rolli nende pagulaste vastuvõtmisel.
Ebaseaduslik ränne, eelkõige võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu, kujutab endast endiselt suurt väljakutset nii Lääne-Balkani kui ka Türgi jaoks. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveameti (Frontex) andmetel oli Lääne-Balkanilt lähtuvate ebaseaduslike piiriületuste koguarv ELi välispiiril 2022. aastal ligikaudu 144 100 ehk 134 % rohkem kui 2021. aastal (61 600). Alates aasta algusest kuni 31. juulini 2023 Lääne-Balkanilt ELi ebaseaduslikult saabunute koguarv 2022. aasta sama perioodiga võrreldes siiski vähenes. 2023. aasta esimese seitsme kuu jooksul avastati Lääne-Balkani rändeteel ligikaudu 52 200 ebaseaduslikku piiriületust, mida oli 26 % vähem kui eelmise aasta samal perioodil. 2022. aastal ja 2023. aasta esimese seitsme kuu jooksul olid peamised riiki sisenejad pärit Süüriast, Afganistanist ja Türgist.
Türgist ja Serbiast lennukiga saabuvate inimeste suure arvu taga on järgmised peamised tegurid: i) viisavabadus; ii) piirkonna läbimiseks kuluv lühike aeg, mis Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel oli 2022. aastal keskmiselt 8 päeva võrreldes 2021. aasta 53 päevaga; iii) suhteliselt madalad hinnad, mida smugeldajate võrgustikud piirkonna läbimise eest nõuavad; ning iv) asjaolu, et teiste rändeteede (nt Vahemere lääneosa) kaudu on ELi raskem siseneda.
Euroopa Komisjoni poliitiline eesmärk on toetada piirkonnas rändesurve all olevaid Lääne-Balkani partnereid kui potentsiaalseid tulevasi ELi liikmesriike. Kooskõlas ELi Lääne-Balkani tegevuskavaga on see igakülgne toetus suunatud piirihalduse ja varjupaigamenetluse tõhustamisele, vastuvõtusuutlikkuse suurendamisele, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamisele, tagasivõtukoostöö ja riigis viibimise õiguseta ebaseaduslike sisserändajate päritoluriiki tagasisaatmise suurendamisele, varjupaiga- ja kaitsesüsteemide ja vastuvõtusuutlikkuse parandamisele ning viisapoliitika ühtlustamisele. Frontexi andmetel saatsid ELi liikmesriigid 2022. aastal Lääne-Balkanile tagasi 5 962 kolmandate riikide kodanikku, ehk 22 % rohkem kui 2021. aastal. Tagasisaatmise peamine sihtriik oli Albaania, millele järgnesid Serbia ja Põhja-Makedoonia. Lisaks oli Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel 8. juuni 2023. aasta seisuga piirkonna vastuvõtukeskustes ligikaudu 3 657 rändajat ja pagulast ning väljaspool vastuvõtuasutusi oli hinnanguliselt 700 rändajat. Seejuures oli vastuvõtusuutlikkus ligikaudu 12 172 kohta. Lääne-Balkani partnerid osalevad 2022. aasta novembris käivitatud piirkondlikus smugeldamisvastases operatiivpartnerluses, mille eesmärk on toetada õiguskaitse- ja õigusalast koostööd kuritegelike smugeldamisvõrgustike vastu ning suurendada piirihaldussuutlikkust.
2023. aasta septembrini saabus Türgist ELi (sealhulgas Kreekasse, Itaaliasse ja Bulgaariasse) 22 421 ebaseaduslikku sisserändajat; 2022. aasta samal perioodil oli selliseid sisserändajaid 22 821. Kreekasse saabujate arv kasvas 123 %, samas kui meritsi Itaaliasse saabujate arv vähenes märgatavalt (55 %). Küprosele eraldusjoone kaudu saabujate arv vähenes märkimisväärselt – 42 %.
2016. aastal tehtud ELi-Türgi avaldus on endiselt rändealase koostöö peamine raamistik ja hoolimata selle rakendamisel esinevatest probleemidest on see jätkuvalt olnud tulemuslik. Türgil oli Vahemere idaosa rändetee kaudu toimuva rändega tegelemisel endiselt põhiroll. Türgi jätkas oma tohutuid jõupingutusi 3,6 miljoni Süüriast ja teistest riikidest pärit pagulase vastuvõtmisel ning EL säilitas oma märkimisväärse toetuse. ELi Türgi pagulasrahastust, mille eelarve on 6 miljardit eurot, oli 2023. aasta septembriks välja makstud 5,1 miljardit eurot. Pärast 535 miljoni euro suurust üleminekurahastamist 2020. aastal jätkas komisjon nõukogu taotletud 3 miljardi euro suuruse paketi rakendamist.
Viisanõude kaotamine on jätkuvalt võimas vahend, mis hõlbustab inimestevahelisi kontakte ja toetab Lääne-Balkanil ning Ukrainas, Moldovas ja Gruusias õiguse, julgeoleku ja põhivabaduste valdkonnas reformide tegemist. Nagu kinnitati viisanõudest vabastamise peatamise korra raames 2023. aastal esitatud aruandes, peavad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Gruusia, Moldova ja Ukraina tagama viisapoliitika edasise vastavusseviimise ELi viisanõude alla kuuluvate kolmandate riikide loeteluga, eelkõige nende kolmandate riikide puhul, mis kujutavad endast ELi jaoks ebaseadusliku rände või julgeolekuohtu. Viisapoliitika vastavusse viimine ELi nõuetega on endiselt äärmiselt oluline selleks, et nende partnerriikide ja ELi vaheline viisavabadus saaks hästi toimida. Türgi ei teinud aruandeperioodi jooksul edusamme nende viisanõude kaotamise tegevuskavast tulenevate kriteeriumide täitmisel, mis on seni täitmata.
Avaliku halduse reform
Avaliku halduse ja reguleeriva raamistiku kvaliteet on ELi pikaajalise konkurentsivõime seisukohast otsustava tähtsusega. Euroopa Komisjon on tulevasi ELi liikmesriike aastaid süstemaatiliselt suunanud ja toetanud stabiilse ja hästi toimiva avaliku halduse saavutamisel, tuginedes viiele põhimõttele: hea poliitikakujundamine, avaliku teenistuse juhtimine, tõhus riigikorraldus ja selge vastutavus, sujuv ja kodanikulähedane teenuste osutamine ning usaldusväärne avaliku sektori finantsjuhtimine. Kuigi laienemisprotsessis osalevad riigid osalevad aktiivselt selle toetusega seotud tegevuses, jääb enamikul neist endiselt vajaka poliitilisest tahtest ja eestvedamisest, mis on vajalik selleks, et viia ellu tundlikumaid reforme, mis mõjutaksid valdavat käsi-peseb-kätt-kultuuri ning mille tulemusena loodaks stabiilsemad ja professionaalsemad struktuurid ja süsteemid. Seni on enamik reforme olnud pigem kosmeetilised kui sisulised. Kui riigid ei hakka muutma valitsevat halduskultuuri, on neil jätkuvalt keeruline kaasata avalikku haldusse andekaid inimesi, kes suudaksid koordineerida ja viia ellu poliitikat, teenuseid ja investeeringuid, mis on vajalikud pikaajalise jõukuse ja ühiskondliku heaolu saavutamiseks, ning selliseid inimesi alal hoida.
Üldiselt on laienemisprotsessis osalevatel riikidel avaliku halduse kvaliteedi osas parimal juhul mõõdukas valmidus. Aruandeperioodil oli reformide edenemine üldiselt väga tagasihoidlik. Enamik eelmis(t)e aasta(te) soovitusi kehtib endiselt. Tüüpiline on see, et professionaalse halduse ametlik õiguslik ja institutsiooniline alus on vähemalt osaliselt olemas, kuid seda ei rakendata süstemaatiliselt. Enamik riike (välja arvatud Türgi) on võtnud vastu avaliku halduse reformimise strateegia või ajakohastab seda. Nende strateegiate rakendamine on aga ebaühtlane ja sageli ei vii jätkusuutlike reformideni ega avalda püsivat mõju parema avaliku halduse loomise mõttes.
Ukraina puhul on märgata mõningaid edusamme, kuid probleeme esineb endiselt, muu hulgas sõja tõttu. Gruusias ja Moldovas on pärast avaliku halduse reformi ja sellega seotud tegevuskava vastuvõtmist tehtud teatavaid edusamme avaliku halduse tugevdamisel.
Avaliku halduse reformide aluseks on jätkuvalt poliitika hea kooskõlastamine ja väljatöötamine. Laienemisprotsessis osalevad riigid peavad poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel süstemaatiliselt kasutama andmeid ja tõendusmaterjale, korraldama kaasavaid konsultatsioone ning hindama poliitika ja õigusaktide võimalikku mõju. Hea planeerimine ja nõuetekohane menetlus poliitika kujundamisel suurendaks usaldust ja vastupidavust ning looks avalikkuse ja ettevõtete jaoks prognoositavama regulatiivse keskkonna.
Inimressursside ja avaliku teenistuse juhtimise valdkonnas esineb enamikus riikides ikka veel raskusi läbipaistva, ühtse ja õiglase palgasüsteemi ning saavutuspõhise töölevõtmise, edutamise ja vallandamise süsteemi väljatöötamisel ja süstemaatilisel rakendamisel. Need reformid on vajalikud motiveeritud ja kvalifitseeritud töötajate kaasamiseks ja hoidmiseks ning professionaalse ja hästi toimiva avaliku teenistuse loomiseks. Selliste reformide läbiviimine kipub siiski olema väga tundlik teema. Edusammude saavutamiseks on väga oluline mõista eri sidusrühmade huve ja kartusi ning leida laiapõhjaline toetus.
Tõhusa riigikorralduse ja vastutavuse tagamist pärsivad endiselt vähesed edusammud riigistruktuuride ratsionaliseerimisel ning ministeeriumide ja allasutuste vaheliste selgete aruandekohustuse kehtestamisel (Bosnias ja Hertsegoviinas, Albaanias, Kosovos, Põhja-Makedoonias, Serbias ja Moldovas). Halduskohtute suutlikkus ja otsuste kvaliteet ei ole piisavad selleks, et üksikisikutel oleks võimalik halduskohtute abil õigust nõuda (Serbias, Põhja-Makedoonias, Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Moldovas). Järelevalveasutuste kvaliteet on varieeruv ja nende soovitusi ei järgita süstemaatiliselt; see piirab tõhusa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi toimimist ning süsteemse parendamise võimalusi. Mitmetasandilise valitsemise parandamine eeldab paremat koostööd ja tegevuse koordineerimist keskvalitsuse ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, teenuste kvaliteedi tagamist kõigil tasanditel ning haldusülesannete vastavusse viimist ressursside ja suutlikkusega. Arvestades vajadust tagada asjakohane tasakaal keskvalitsuse ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel ning eeskirjade, menetluste ja standardite ühtne kohaldamine kõigil avaliku halduse tasanditel, tuleb kõigis riikides teha suuremaid jõupingutusi.
Digitaalsete haldusteenuste osutamine on endiselt avaliku halduse reformimisel kõige enam edenenud valdkond, eriti Albaanias, Serbias ja Ukrainas, kellele teised riigid peavad veel järele jõudma. Samal ajal tuleb kõigil riikidel jätkuvalt tagada, et avalikud teenused on võrdselt kättesaadavad ka inimestele, kellel ei ole piisavalt digivahendeid või -oskusi. Samuti oleks võimalik veelgi lihtsustada halduskorda ning vähendada avalikkuse ja ettevõtete regulatiivset koormust.
Avaliku sektori finantsjuhtimise süsteemi puudulikkus ja ebatõhusus vähendab usaldust ning mõjutab avaliku sektori tulude tekitamist ja kulude haldamist enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides. Eelarve läbipaistvus ja avaliku sektori kulutuste tõhusus on kriitilise tähtsusega küsimused, eriti ajal, mil eelarved on üha suurema pinge all. Riigihangete süsteemides on ikka veel liiga palju lünki, mis ei võimalda tagada maksumaksjate raha tõhusat kasutamist. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagaksid juhtide vastutavuse kultuur ning sise- ja välisauditid, kuid see kõik ei ole veel muutunud normiks. Varade ja investeeringute haldamise kvaliteet peab veelgi paranema, et võimaldada laienemisprotsessis osalevatel riikidel vähendada taristu puudulikkust võrreldes ELi liikmesriikidega ja saada kasu tulevasest ELi liikmelisusest, sealhulgas rahastamist investeeringute tegemiseks.
Kodanikuühiskond
Vaba ja mõjuvõimeline kodanikuühiskond on iga demokraatliku süsteemi üks põhikomponente. Kõikides laienemisprotsessis osalevates riikides on olemas aktiivne ja elujõuline kodanikuühiskond, kes jälgib valitsuse tegevust ja aitab kaasa poliitika kujundamisele. Kodanikuühiskonna organisatsioonid pakuvad jätkuvalt ka teenuseid, eelkõige abi haavatavates olukordades olevatele inimestele, ja osalevad humanitaarabi andmises seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu.
Ühinemis- ja kogunemisvabadus on sätestatud õigusraamistikes ning üldiselt on nende teostamine tagatud. Rahvusvaheliste standardite täielikuks kohaldamiseks on siiski veel vaja reforme ning rakendamine peab olema märksa järjekindlam. Kodanikuühiskond on pideva surve all ning tema tegutsemisruum on muutunud üha ahtamaks, kuna kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate tegevust on piiratud. Strateegiliste nn vaigistamishagide (SLAPP) kasutamine, sealhulgas riigiametnike poolt, on muret tekitavalt suurenenud Serbias ning Bosnias ja Hertsegoviinas ning seda on täheldatud ka teistes riikides, näiteks Albaanias. Samuti on oluline, et julgeolekumeetmeid ei kuritarvitataks, näiteks ei kasutataks terrorismivastaste õigusnormide kaudu poliitiliste vastaste või kriitikute vastu (Türgis) või teabele vaba juurdepääsu piiramiseks (Montenegros) ega rakendataks ülemääraste rahapesuga seotud kontrolli- ja aruandluseeskirjade kaudu (Kosovos, kus need eeskirjad on veel kehtetuks tunnistamata). Kõige muret tekitavam areng on aga seotud nn välisagentide seaduste väljatöötamisega, mis toob kaasa kodanikuühiskonna organisatsioonide häbimärgistamise ja represseerimise. Sellise seaduse kohta on ettepanek tehtud Bosnia ja Hertsegoviina Serblaste Vabariigis (Republika Srpska) ja Gruusias (Gruusias võeti see küll rahvusvahelise ja kohaliku surve tõttu hiljem tagasi).
Märkimisväärseid edusamme tuleb teha selleks, et parandada riiklikest vahenditest rahastamise kättesaadavust ja läbipaistvust, näiteks Gruusias, Serbias, Montenegros, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos. Samuti tuleks tagada, et neid vahendeid jaotatakse objektiivsete kriteeriumide alusel. Kui Moldovas parandati heategevust ja annetusi käsitlevat õigusraamistikku, siis Albaanias ja Montenegros ei ole vabatahtlikku tegevust käsitlevaid õigusakte veel vastu võetud. Parandada tuleb kodanikuühiskonna organisatsioonide registreerimise menetlusi sealhulgas Albaanias, Põhja-Makedoonias ja Montenegros.
Vaatamata sellele, et Albaanias, Kosovos, Põhja-Makedoonias ja Ukrainas on võetud vastu kodanikuühiskonda toetava keskkonna tugevdamise või valitsuse ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö poliitika, on selle rakendamine ebapiisav ja sõltub sageli annetajatelt saadavatest rahalistest vahenditest. Poliitika kujundamisel tunnustab enamik riike kodanikuühiskonna väärtuslikku panust. Samuti on olemas mehhanismid avalike konsultatsioonide korraldamiseks, kuid nende rakendamist tuleb parandada. Kodanikuühiskonna ja valitsuse vahelise koostöö institutsionaliseeritud mehhanismides esineb jätkuvalt puudusi. On oluline, et valitsused tagaksid tingimused kodanikuühiskonna organisatsioonide tegelikuks ja sisuliseks osalemiseks poliitikakujundamises.
Majandus
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on kümme laienemisprotsessis osalevat riiki seisnud silmitsi suurte majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega. Ukrainas vähenes SKP 2022. aastal 29,1 %, kuna kogu riiki mõjutas tugevalt Venemaa agressioonisõda, mis avaldas märkimisväärset survet makromajanduslikule stabiilsusele. Lääne-Balkani piirkonna SKP kasv aeglustus 2022. aastal 3,2 %ni, samas kui COVID-19 põhjustatud majanduslangusest taastumise tagasipõrkeefekti tulemusel kasvas SKP 2021. aastal 7,7 %. Aeglustumine oli riigiti siiski erinev: Montenegros alanes SKP reaalkasv 6,1 %ni, Türgis 5,6 %ni, Albaanias 4,8 %ni, Bosnias ja Hertsegoviinas 4 %ni, Kosovos 3,5 %ni, Serbias 2,3 %ni ja Põhja-Makedoonias 2,1 %ni. Moldovas vähenes SKP järsult 5,9 %, samal ajal kui Gruusias oli SKP kasv jätkuvalt kahekohaline (10,1 %). Riikide majanduskasvu erinevused olid peamiselt tingitud Venemaa Ukraina-vastase sõja otsestest ja kaudsetest tagajärgedest, sealhulgas sõja mõjust kaubandussidemetele, energiale, toiduainete hindadele ja rändele. Kümne riigi majandusprognoose mõjutab endiselt suur ebakindlus seoses sõja edasise mõjuga majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele sidususele.
2022. aasta jooksul võtsid riigid fiskaalmeetmeid, et leevendada sõja ning energia- ja toiduhindade tõusu majanduslikku mõju. Nüüd, mil energiahinnad on oma kõrgeimatelt tasemetelt märkimisväärselt allapoole tulnud, tuleks need meetmed järk-järgult kaotada, tagades samal ajal, et eelarve konsolideerimine jätkub ja sotsiaalkaitse on täpselt suunatud neile, kes seda vajavad. Lääne-Balkanil, Moldovas ja Gruusias kiirenes inflatsioon märgatavalt ja saavutas haripunkti 2022. aasta sügisel, ent hakkas seejärel aeglustuma. Ka Türgis aeglustus inflatsioon 2023. aasta esimesel poolel, kuid enne seda olid ülemaailmne hinnasurve ja riigi ebaharilik rahapoliitika põhjustanud liiri olulise odavnemise ja tõstnud inflatsiooni kahe aastakümne kõrgeimale tasemele (2022. aasta oktoobris üle 85 %). Ukrainas olid inflatsiooni märkimisväärse kiirenemise põhjusteks tarneahelate häired, suurenenud tootmiskulud ja keskpanga rahatrükk sõja rahastamiseks, mille tulemusena kerkis inflatsioon 2022. aasta lõpuks 26,6 %ni, kuid hakkas seejärel aeglustuma.
Lääne-Balkani ja Türgi tööturgu iseloomustab endiselt üldine vähene aktiivsus (eriti naiste ja noorte seas), kõrge töötuse määr ja oskustööliste väljavool. Oskuste struktuurne mittevastavus tööturu vajadustele püsib. See on tingitud inimkapitali tehtavate investeeringute vähesusest ja nõrkadest haridussüsteemidest. Vaja oleks aktiivsemat tööturupoliitikat, tulemuslikumat kahe- ja kolmepoolset sotsiaaldialoogi ning investeeringuid täiend- ja ümberõppesse. Sellega seoses võtsid Lääne-Balkani partnerid 2021. aastal kohustuse luua noortegarantiid, järgides ELi mudelit. 2023. aasta keskpaigaks oli enamik neist rakenduskava väljatöötamiseks moodustanud ministeeriumidevahelise eksperdirühma. Kolm riiki on oma kava juba vastu võtnud ja mõned alustasid 2023. aastal kava katselist rakendamist. Moldovas ja Gruusias toimis tööturg 2022. aastal suhteliselt hästi, kuna neile riikidele oli kasulik Venemaa Ukraina-vastase sõja ja Venemaal toimuva mobilisatsiooni eest põgenenud kvalifitseeritud pagulaste saabumine, ent struktuursed puudused püsivad endiselt. Mitteametliku tööhõive kõrge tase on endiselt suur probleem kõigis partnerriikides. Ukrainas mõjutasid põgenikevood ja riigisisene sundränne koos tohutu kapitalihävinguga tugevalt tööturgu, mida juba niigi iseloomustas suhteliselt väike aktiivsus ja ajude äravool. Sõja lõppedes on toimiva tööturu taastamiseks ja oskustööliste nappuse probleemi lahendamiseks vaja teha tohutuid jõupingutusi. Sotsiaaldialoogi tugevdamine, sealhulgas sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine, on selles kontekstis otsustava tähtsusega.
Järjest olulisem on, et kõik kümme laienemisprotsessis osalevat riiki kiirendaksid struktuurireforme, et kindlustada majanduse jätkusuutlik taastumine keskpikas perspektiivis ja teha edusamme ELi liikmesuse kahe majandusliku kriteeriumi täitmisel: tagada toimiv turumajandus ning tõendada suutlikkust tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega ELis.
Mis puudutab toimivat turumajandust, siis praegu ei saa ühegi Lääne-Balkani partneri majandust pidada täielikult toimivaks turumajanduseks ning nõuete täitmise tase on erinev, ehkki mõni partner on siiski teinud edusamme. Kui Bosnia ja Hertsegoviina on endiselt valmiduse algusjärgus ja selles riigis ei ole viimase aasta jooksul edasiminekut toimunud, siis enamik teisi partnereid on teinud toimiva turumajanduse loomisel mõningaid või häid edusamme ja saavutanud mõõduka või hea valmiduse taseme. Türgi turumajandus on hästi edenenud, kuid selle toimimine tekitab endiselt suurt muret, kuna toimunud on tagasilangus sellistes olulistes elementides nagu rahapoliitika elluviimine ning institutsiooniline ja regulatiivne keskkond. Pärast valimisi on astutud samme, et mõned neist probleemidest lahendada. Moldova ja Ukraina on valmiduse algusjärgus / saavutanud mõningase valmiduse, samas kui Gruusia valmidus on mõõdukas. Konkurentsisurve ja turujõududega toimetulekuks on hästi valmis ainult Türgi. Serbia, Montenegro ja Põhja-Makedoonia valmidus on mõõdukas, Albaania ja Gruusia on saavutanud mõningase valmiduse, Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldova on valmiduse algusjärgus / saavutanud mõningase valmiduse ning Kosovo ja Ukraina on valmiduse algusjärgus.
Ühiselt kokkulepitud poliitikasuuniste rakendamise määr alanes Lääne-Balkanil ja Türgis veelgi, langedes 2020. aasta 50,8 %-lt 2021. aastal 42,9 %-le ja 2022. aastal 40,8 %-le. Poliitikasuuniste rakendamine on riikide jaoks äärmiselt tähtis selleks, et viia oma majandus veel rohkem vastavusse ELi omaga ning olla tulevikus valmis osalema Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise ja järelevalve raamistikus. Vaja on suurendada riigi rahanduse jätkusuutlikkust, edendada inimkapitali arengut ja tugevdada vastupanuvõimet tulevastele šokkidele. Tuleks jätkata jõupingutusi rohe- ja digipöörde edendamiseks, ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja ELi standarditel põhineva piirkondliku majandusintegratsiooni süvendamiseks, et kaasata investeeringuid ja suurendada majanduskasvu.
Lisa 2. Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava rakendamine
Majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks võeti vastu 6. oktoobril 2020 ja selle rakendamine edeneb hästi. Kava eesmärk on saavutada tihedam integratsioon ning ületada piirkonna ja ELi vaheline sotsiaal-majanduslik lõhe, toetada piirkonda rohe- ja digipöörde elluviimisel ning lähendada Lääne-Balkanit ELi ühtsele turule. Kava rakendatakse 9 miljardi euro suuruse ELi toetustepaketi ja Lääne-Balkani tagatisrahastu kaudu, mis peaks kaasama kuni 20 miljardi euro ulatuses investeeringuid.
Ühise piirkondliku turu algatuse ja majandusreformi programmide rakendamise käegakatsutav edenemine ning jätkuvad edusammud õigusriigi, riigi rahanduse juhtimise ja avaliku halduse reformimise valdkonnas suurendavad eeldatavasti nende investeeringute mõju piirkonna majandusele veelgi.
Praeguseks on EL heaks kiitnud või kulukohustustega sidunud 4,29 miljardi euro ulatuses toetusi, mida on plaanis võimendada muudest allikatest saadavate investeeringutega enam kui 10,76 miljardi euro ulatuses. See hõlmab 54 juhtprojekti rahastamist Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu, kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate meetmete rakendamist ühinemiseelse abi instrumendi (IPA) raames ning põllumajandusmeetmete toetamist IPARDi (maaelu arengu rahastamisvahend) kaudu. Lisaks on EL heaks kiitnud 21 tagatise andmise Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD+) raames, millega võimendatakse pankade ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kaudu mahukaid investeeringuid.
Transpordiühendustesse investeerimisel keskendutakse maantee-, raudtee- ja veetranspordi jaoks vajaliku taristu arendamisele, võttes arvesse üleeuroopaliste transpordivõrkude prioriteete. Samuti pööratakse tähelepanu olemasoleva taristu ajakohastamisele ja keskkonnasäästlikumaks muutmisele, et kooskõlas Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga aidata kaasa aruka liikuvuse lahenduste rakendamisele.
Majandus- ja investeerimiskava raames Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel heaks kiidetud peamised juhtprojektid hõlmavad järgmist: i) Serbiat ja Bulgaariat ühendava raudtee koridor X; ii) Kosovot ja Serbiat ühendav Rahukiirtee; iii) Bosnia ja Hertsegoviina kiirteekoridor Vc, mis ühendab riiki Aadria mere, Ungari ja Horvaatiaga; iv) sinine kiirtee Albaanias; v) kiirteekoridor VIII Põhja-Makedoonias ning vi) muud piirkonna kiirtee- ja raudteeühendused ja ümbersõiduteed.
Need projektid täiendavad varasematel aastatel kinnitatud ühenduvusinvesteeringuid, millest mitmed on viimastel kuudel lõpule viidud. Nende hulka kuuluvad kiirteekoridori Vc Tarcini lõik ja Ivani tunnel Bosnias ja Hertsegoviinas ning raudteekoridori IV Bar-Vrbnica lõik Montenegros.
Kooskõlastatult transpordiühenduse asutamise lepingu alalise sekretariaadiga jätkatakse piirkonnas ka tööd reformimeetmetega, rakendades viit valdkondlikku tegevuskava (raudtee, maantee, liiklusohutus, transpordi hõlbustamine, veetransport ja mitmeliigiline transport) ning Lääne-Balkani piirkonna säästva ja aruka liikuvuse strateegiat. Kuue partneri kinnitatud viieaastane jooksev tööplaan on lisavahend piirkonnas lähiaastatel esmatähtsaks peetavate reformide ja taristuobjektide planeerimiseks.
Nende tegevuskavade rakendamist ja olemasoleva taristu ajakohastamist toetatakse turvalise ja säästva transpordi programmi kaudu, mille Lääne-Balkani investeerimisraamistiku tegevjuhatus võttis vastu 2023. aasta juunis ja mille maht on 80 miljonit eurot. Selle raames rahastatakse arukaid ja säästvaid liikuvuslahendusi CO2 heite vähendamise ja digiteerimise kaudu.
Piirkonnas võeti COVID-19 pandeemia ajal edukalt kasutusele nn rohelised koridorid; nüüd luuakse transpordi hõlbustamise meetmete raames sarnaseid rohelisi ja siniseid koridore (merel) ka Lääne-Balkani ja ELi riikide vahel. Praegu katsetatakse neid koos Kreeka, Itaalia ja Horvaatiaga ning Serbia–Ungari piiri ületavate koridoride üle on läbirääkimised käimas.
Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määruse muutmise ettepaneku raames on kindlaks määratud Lääne-Balkani koridor, mis on lisatud üldvõrku ja osaliselt põhivõrku. See näitab ELi pühendumist piirkonna transpordiühendustele, mida peetakse ELi transpordivõrgu lahutamatuks osaks.
Majandus- ja investeerimiskava raames säästva transpordi jaoks eraldatava finantsabina on seni Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel heaks kiidetud ning kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate IPA programmide raames kulukohustustega seotud 1,74 miljardit eurot. Seda abi on plaanis võimendada muudest allikatest kaasatava täiendava 5,7 miljardi euroga.
Puhtale energia ülemineku ja energiaühenduste juhtprojektid keskenduvad investeeringutele taastuvatesse energiaallikatesse, energiatõhususe renoveerimislainele ja kivisöest loobumise hõlbustamisele. Toetatakse ka energiajulgeolekut ja energiavarustuse mitmekesistamist.
2022. aasta oktoobris kuulutas komisjon välja 1 miljardi euro suuruse energiatoetuspaketi piirkonna jaoks. Pool sellest summast on ette nähtud haavatavate ühiskonnarühmade ja ettevõtete toetamiseks ning teine pool on mõeldud energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks, eelkõige energiatõhususe parandamise meetmetesse, energiavarustuse mitmekesistamisse ja taastuvenergia tootmisesse tehtavate investeeringute kaudu. Suurem osa otsetoetusest maksti välja 2023. aasta alguses; investeeringud seatakse tähtsuse järjekorda ja kinnitatakse 2023. aasta jooksul.
Lääne-Balkani investeerimisraamistiku tegevjuhatus on majandus- ja investeerimiskava alusel seni kinnitanud 18 investeerimisprojekti, mis keskenduvad päikese-/fotoelektriliste elektrijaamade ehitamisele (nt Albaanias, Kosovos ja Põhja-Makedoonias), tuuleparkide rajamisele (nt Serbias), hüdroelektrijaamade taastamisele (nt Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias ja Serbias), elektri ülekandevõrkudele (nt Balkanit läbiv elektrikoridor) ja energiatõhususele. EL toetab ja tagab ka investeeringuid gaasiühendustesse, et soodustada energiaallikate suuremat mitmekesisust.
Selleks et edendada taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust ning toetada edusamme üldkasutatavate ja erahoonete renoveerimisel, täiendas komisjon 2022. aasta detsembris allkirjastatud toetuslepingu kaudu piirkondlikku energiatõhususe programmi 100 miljoni euroga. Peamiselt energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud projektide jaoks mõeldud sihtotstarbelise tagatisrahastu rahastamine 45 miljoni euroga sai 2022. aasta aprillis Lääne-Balkani investeerimisraamistiku tegevjuhatuselt positiivse arvamuse ja selle üle peetakse praegu läbirääkimisi.
2022. aasta detsembris võtsid Lääne-Balkani partnerid energiaühenduse asutamislepingu alusel vastu energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Nüüd töötavad nad välja oma riiklikke energia- ja kliimakavasid, milles sätestatakse nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud sammud. Lääne-Balkani ühinemisprotsessi raames teevad komisjon ja energiaühendus nende riikidega koostööd ka piirkondliku heitkogustega kauplemise süsteemi loomiseks.
Loobumine kivisöest selles piirkonnas, mis sõltub suuresti fossiilkütustest, on suur sotsiaal-majanduslik proovikivi. Seetõttu on komisjon toetanud Lääne-Balkani ja Ukraina üleminekuetapis olevate söepiirkondade koostööplatvormi, mis peegeldab sarnast ELi algatust. ELi piirkondadega on juba toimunud hulk kahepoolseid vahetusi ja neid on kavas veel korraldada.
Majandus- ja investeerimiskava raames puhta energeetika jaoks eraldatava finantsabina on seni Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel heaks kiidetud ning kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate IPA programmide raames kulukohustustega seotud 617 miljonit eurot. Seda abi on plaanis võimendada muudest allikatest kaasatava täiendava 1,3 miljardi euroga.
Lisaks esitas Lääne-Balkani investeerimisraamistiku tegevjuhatus positiivse arvamuse kuue avatud juurdepääsuga tagatise andmise kohta, mis eeldatavasti võimaldavad kaasata märkimisväärseid investeeringuid energiataristusse, energiatõhususse ja energiasüsteemi ümberkujundamisse. Lepingute üle peetakse praegu läbirääkimisi.
Majandus- ja investeerimiskava transpordi- ja energeetikaprioriteedid täiendavad keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas tehtavaid jõupingutusi. Ühiselt aitavad nad kaasa Lääne-Balkani rohelise tegevuskava rakendamisele, mis võeti vastu koos majandus- ja investeerimiskavaga ning mille Lääne-Balkani piirkonna juhid kiitsid heaks 2020. aasta novembris vastu võetud Sofia deklaratsiooniga. Viiest sambast koosnev tegevuskava tugineb piirkonnas elluviidavatele regulatiivsetele reformidele ja investeeringutele, et tagada kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, eelkõige energiasüsteemi ümberkujundamise, saastamise vältimise, ringmajanduse, elurikkuse kaitse ja säästva toidutootmise valdkonnas. Rohelise tegevuskava rakendamist toetavad majandus- ja investeerimiskava juhtprojektid, mis on seotud säästva transpordi, energiasüsteemi ümberkujundamise ning jäätme- ja reoveekäitlusega.
Rohelise tegevuskava rakendamiseks viiakse piirkonnas ellu üksikasjalikku tegevuskava, mille piirkonna riikide juhid kinnitasid 2021. aasta oktoobris Brdos toimunud tippkohtumisel. Kuigi piirkondlikule koostöönõukogule jääb rohelise tegevuskava raames rakendatavate piirkondlike algatuste koordineerimisel põhiroll, sõlmis komisjon Austria Keskkonnaametiga ka 11 miljoni euro suuruse programmi EU4Green, mille eesmärk on aidata kõigil partnerriikidel töötada oma strateegiate ja reformide kallal.
Lisaks eespool nimetatud energia- ja transpordiprojektidele keskenduvad ELi toetatavad investeeringud rohelise tegevuskava edendamise eesmärgil jäätme- ja reoveekäitlusele, ringmajandusele, keskkonnakaitsele ja säästvale põllumajandusele. Lääne-Balkani investeerimisraamistiku tegevjuhatus on 7. juhtalgatuse raames seni heaks kiitnud kõigis kuues partnerriigis (sh pealinnades Podgoricas, Skopjes, Belgradis ja Sarajevos) seitsme veemajanduse ja reoveekäitlusega seotud investeerimisprojekti rahastamise ning kolme jäätmekäitlust toetava programmi rahastamise (Albaanias, Põhja-Makedoonias ja Serbias). Samuti on töötatud välja hulk kahepoolseid programme, mis käsitlevad elurikkust ja konkreetsete piirkondade (nt Prespa järv) keskkonnakaitset. Samuti on loodud piirkondlik programm linnade reostuse vastu võitlemiseks; selleks toetatakse linnapeade kliima- ja energiapaketti, mis aitab linnadel planeerida ja rakendada katseprojekte selles valdkonnas.
Põllumajandus- ja toiduainetööstuse rohepööret viiakse ellu suuresti IPARDi kaudu. Seni on majandus- ja investeerimiskava raames säästva toidutootmise ajakohastamise toetamiseks eraldatud 152 miljonit eurot.
Majandus- ja investeerimiskava raames keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seoses eraldatava finantsabina on seni Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel heaks kiidetud ning kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate IPA ja IPARDi programmide raames kulukohustustega seotud 633 miljonit eurot. Seda abi on plaanis võimendada muudest allikatest kaasatava täiendava 685 miljoni euroga.
Lisaks on Lääne-Balkani investeerimisraamistiku tegevjuhatus esitanud positiivse arvamuse nelja avatud juurdepääsuga tagatise andmise kohta, mis on seotud rohepöördega ning suunatud linnade kestlikule üleminekule, CO2 sidujatele ja rohevõlakirjadele. Lepingud on koostamisel ja need on kavas allkirjastada 2023. aastal.
Majandus- ja investeerimiskava raames toetatakse piirkonna digipööret tehnilise abi ja investeeringute kaudu. Seejuures keskendutakse digiteenuste turu arengut soodustavatele regulatiivsetele reformidele ning uuenduslikesse digilahendustesse ja digitaristusse investeerimise edendamisele. Seni on Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel heaks kiidetud kaks projekti, mis on seotud lairibaühendusega Serbias ja IKT-laboritega Albaanias.
Õigusraamistiku reformimisega seoses peab komisjon piirkonnaga iga-aastast regulatiivset dialoogi digitaalpoliitika üle ja toetab korrapäraseid kõrgetasemelisi Lääne-Balkani partnerite tippkohtumisi digitaalarengu teemal. 30. juunil 2023 peetud dialoogi raames allkirjastasid Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia programmiga „Digitaalne Euroopa“ ühinemise lepingud. Programmis „Digitaalne Euroopa“ osalemine võimaldab neil riikidel osaleda Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikus, mis toetab ettevõtteid ja avalikku sektorit rohe- ja digipöörde elluviimisel. Kuus riiki allkirjastasid 2022. aastal deklaratsiooni interneti tuleviku kohta, milles on esitatud usaldusväärse interneti visioon ja põhimõtted. See piirkond on samuti täielikult ühinenud elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti tööga.
Komisjon ja piirkondlik koostöönõukogu aitasid kaasa piirkondliku rändluslepingu sõlmimisele, millega kehtestati piirkonnas 1. juulil 2021 süsteem „Rändle nagu kodus“. Esimene vabatahtlik andmeside rändlustasude vähendamine ELi ja Lääne-Balkani juhtivate operaatorite poolt jõustus 1. oktoobril 2023. Samuti leppisid operaatorid kokku tasude edasise vähendamise liuggraafikus järgmisteks aastateks, et viia hinnad 2028. aastaks süsteemi „Rändle nagu kodus“ taseme lähedale.
Samal ajal edendab EL uute digilahenduste väljatöötamist Lääne-Balkani majanduse eri aspektide, sealhulgas transpordi, energeetika, logistika, valitsuse ja kaubanduse jaoks. Üks selliseid lahendusi edendav oluline algatus on iga-aastane Balkathon, mille raames antakse auhindu uuenduslikele digipöörde projektidele.
Ettevalmistamisel on piirkondlik programm EU4Digital. Selle eelarve on 15 miljonit eurot ja seda on kavas rakendada kolme aasta jooksul. Programmi eesmärk on täiendada käimasolevat tööd ühise piirkondliku turu digivaldkonna raames, lähtudes Lääne-Balkani digitaalarengu tegevuskava eesmärkidest.
Küberturvalisus on jätkuvalt majandus- ja investeerimiskava oluline element. Piirkonnas on lõpule viidud küberturbevajaduste hindamine ning tehnilise abi ja teabevahetuse (TAIEX) kaudu korraldatakse mitmesuguseid tehnilise abi üritusi, et suurendada valmisolekut küberintsidentideks.
Majandus- ja investeerimiskava raames digipöörde jaoks eraldatava finantsabina on seni Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel heaks kiidetud ning kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate IPA programmide raames kulukohustustega seotud üle 50 miljoni euro. Seda abi on plaanis võimendada muudest allikatest kaasatava täiendava 240 miljoni euroga.
Lisaks on Lääne-Balkani investeerimisraamistiku tegevjuhatus heaks kiitnud ühe avatud juurdepääsuga tagatise andmise selles valdkonnas – digipöörde platvormi jaoks.
Erasektori toetamisel keskendutakse spetsiaalsete tagatisvahendite kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) sihtotstarbelisele rahastamisele ettevõtete käivitamiseks, uuendustegevuseks ja konkurentsivõimeliseks muutmiseks. Sarnast toetust antakse ka maapiirkondade põllumajandusettevõtetele IPARDi kaudu.
Tuleb luua sobivad tingimused erasektori, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arenguks ja kasvuks. Seda küsimust käsitletakse keskse teemana Lääne-Balkani partneritega igal aastal peetava, majandusreformi programmide esitamise ja sellest tulenevate majanduspoliitiliste soovituste kaudu toimuva majanduspoliitilise dialoogi raames, lähtudes majandus- ja investeerimiskava prioriteetidest.
Erasektori toetamine, eelkõige innovatsiooni edendamise ning rohe- ja digipöörde tugevdamise eesmärgil, toimub praegu kuue segarahastamiskava kaudu, mis on suunatud VKEde keskkonnahoidlikumaks muutmisele, kliimaprogrammile, kaasavale keskkonnahoidlikule rahastamisele, kestlikele ettevõtluse rahastamise võimalustele, digitaalsele arengule ja keskkonnahoidlikule kasvule ning millega edendatakse keskkonnahoidlikku laenamist.
Komisjon toetab ka kuue Lääne-Balkani partneri kaubandus- ja tööstuskodade investeerimisfoorumit, et edendada piirkonna majandushuve nii Lääne-Balkanil kui ka mujal. Selle kaudu rahastatakse muu hulgas piirkondlikku tarnijate arendusprogrammi, mille eesmärk on aidata luua sidemeid/võimalusi omamaiste tarnijate jaoks.
Samuti on komisjon käivitanud mitu algatust Lääne-Balkani tagatisrahastu raames, mis on osa laiemast Euroopa Kestliku Arengu Fondist (EFSD+). See hõlmab kümmet tagatisskeemi, mille eesmärk on teha VKEdele kättesaadavaks vahendid kasvu rahastamiseks, samuti põllumajandusriskide jagamise rahastut ning kaasava majanduskasvu ning rohe- ja digipöörde edendamist. Vastavad lepingud on sõlmimisel.
Majandus- ja investeerimiskava raames erasektori arendamiseks eraldatava finantsabina on seni Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel heaks kiidetud ning kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate IPA programmide raames kulukohustustega seotud 341 miljonit eurot. Seda abi on plaanis võimendada muudest allikatest kaasatava täiendava 2,1 miljardi euroga.
Kuuenda prioriteetse valdkonnana toetatakse majandus- ja investeerimiskava raames inimkapitali ja innovatsiooni arendamist, sealhulgas noori, haridust ja innovatsiooni omaksvõtmist. 2021. aasta juulis kiitsid piirkonna ministrid heaks deklaratsiooni, mille kohaselt nende riigid kohustuvad järgima Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ning rakendama majandus- ja investeerimiskava noortegarantii juhtalgatust. 2021. aasta oktoobris toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumisel käivitati terviklik innovatsiooni-, teadus-, haridus-, kultuuri-, noorte- ja spordialane tegevuskava (innovatsioonikava).
Noortegarantii on reageerimismehhanism, millega tagatakse, et Lääne-Balkani noored saavad teatava aja jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või koolituse pakkumise. Mehhanismi rakendamine eeldab reforme ja suutlikkuse suurendamist hariduse ja kutseõppe, tööhõive, tööturuteenuste ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Kõik Lääne-Balkani partnerid peale Bosnia ja Hertsegoviina (kus töö on käimas) on võtnud vastu riiklikud noortegarantii rakenduskavad ja loonud koordineerimismehhanismid ning mõned juba katsetavad neid.
Alates 2022. aasta lõpust on Lääne-Balkanile kättesaadav ELi vastastikuse tehnilise abi vahend SOCIEUX+. See on suunatud tööhõivele, tööjõule ja sotsiaalkaitsele ning selle raames pakutakse lühiajalist abi partnerriikide riiklikele ja kohalikele asutustele, mis tegutsevad abikõlblikes sektorites. Praegu on Lääne-Balkanil rakendamisel 26 meedet, mis on peamiselt seotud sotsiaalkaitse ning tööjõu ja tööhõivega.
Lääne-Balkani innovatsiooni-, teadus-, haridus-, kultuuri-, noorte- ja spordialane tegevuskava soodustab jätkuvalt Lääne-Balkani partnerite tihedamat koostööd nendes poliitikavaldkondades. ELi liikmesriikide ja Lääne-Balkani partnerite arvukate koostööalaste jõupingutuste tulemusena on tugevdatud selliseid olulisi valdkondi nagu kõrgharidussüsteemide moderniseerimise toetamine, tööstuse koostöö ja nutitootmine, innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamine, meditsiinitöötajate koolitamine, digiteerimine ja küberjulgeolek.
Innovatsioonikava peamine rakendusvahend on programm „Euroopa horisont“, millega on nüüdseks ühinenud kõik kuus Lääne-Balkani partnerit. Piirkonna riigid saavad kasutada ka teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse poliitika rahastamisvahendit ning on suurendanud osalemist ELi teadusalgatustes, nagu COST ja EUREKA. Põhja-Makedoonia ja Serbia on ühinenud programmiga „Erasmus+“, samas kui ülejäänud neli partnerit saavad kasu „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtme toetusest. Alates 2023. aastast saavad kõik Lääne-Balkani partnerid osaleda programmi „Erasmus+“ Euroopa ülikoolide algatuses täieõiguslike partneritena. Euroopa ülikoolid on kõrgkoolide riikidevahelised liidud, mis arendavad pikaajalist struktuurilist ja strateegilist koostööd, loovad tulevikuülikoole ning edendavad Euroopa väärtusi ja identiteeti. Lääne-Balkan on täielikult ühinenud ka ELi kultuurivaldkonna algatustega, sealhulgas programmiga „Loov Euroopa“ ja algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“. Selle algatuse raames edendatakse innovatsiooni, kestlikkust, kaasamist ja esteetikat taristu- ja muudes projektides ning see on eelkõige seotud Lääne-Balkani rohelise tegevuskava rakendamisega.
ELi abi selles valdkonnas hõlmab ka tihedat tervishoiualast koostööd Lääne-Balkaniga. Piirkond on jätkuvalt seotud ELi terviseohutuse komitee ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tööga ning tal on juurdepääs meditsiinitarvete ühishangetele. EL rahastab Lääne-Balkanil tervisekriisidele vastupanu võime projekti ning Belgradis asuva ülikooli lastehaigla laiendamiseks elluviidavat investeerimisprojekti.
Majandus- ja investeerimiskava raames inimkapitali arendamiseks eraldatava finantsabina on seni Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel heaks kiidetud ning kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate IPA programmide raames kulukohustustega seotud 368 miljonit eurot. Seda abi on plaanis võimendada muudest allikatest kaasatava täiendava 477 miljoni euroga.
Majandus- ja investeerimiskava kuut prioriteeti toetab ja nende mõju võimendab piirkonna pühendumine (ja ELi toetus) neljal liikumisvabadusel põhineva Lääne-Balkani ühise piirkondliku turu loomisele. 2022. aasta lõpuks saavutatud suur läbimurre oli kolme lepingu sõlmimine inimeste liikumisvabaduse kohta piirkonnas. Nende lepingute edukas rakendamine hõlbustab reisimist ning kõrghariduse kvalifikatsioonide ja teatavate kutsekvalifikatsioonide tunnustamist. EL toetab ühise turu arendamist piirkondliku koostöönõukogu ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu kaudu.
Majandus- ja investeerimiskava edukus sõltub ka sellest, kas kõik partnerid rakendavad õigusriigi, riigi rahanduse ja investeeringute juhtimise parimaid tavasid ning edendavad professionaalset ja tõhusat avalikku haldust.
Lisa 3. Majandus- ja investeerimiskava rakendamine – ülevaade Ukraina, Moldova ja Gruusia kohta
EL ja selle viis idapartnerit käivitasid 2021. aastal idapartnerluse majandus- ja investeerimiskava. Selle eesmärk on toetada majanduse taastumist pärast kaks aastat kestnud tervisekriisi, mis põhjustas sotsiaalset ja majanduslikku kahju. Samuti on kava eesmärk viia ellu rohe- ja digipööre, mis on vajalikud uuendusliku, keskkonnasäästliku, sotsiaalselt kaasava ja vastupidava majanduse saavutamiseks.
Pärast seda, kui Venemaa alustas Ukraina vastu provotseerimata agressioonisõda, on majandus- ja investeerimiskava omandanud täiesti uue sotsiaal-majandusliku tähenduse ja poliitilise tähtsuse. Sellest on saanud lahutamatu osa ELi reageerimisest Ukraina-vastase sõja mõjudele, pakkudes likviidsust ja mobiliseerides investeeringuid, mis on vajalikud Ukraina – ja ka Moldova – majanduse püsimajäämiseks. Majandus- ja investeerimiskava on ka osa ELi toetusest nende kahe riigi – aga ka Gruusia – integreerimiseks ELi majandusse ning energia-, digi- ja transporditurgudele. See on võtmetähtsusega vahend nende riikide ühinemispüüdluste hõlbustamiseks ja Euroopaga integreerumise eeliste ärakasutamiseks.
Kava eesmärk on mobiliseerida piirkonnas aastatel 2021–2027 kuni 17 miljardi euro ulatuses investeeringuid, võimendades 2,3 miljardi euro ulatuses ELi toetusi ja tagatisi. Majandus- ja investeerimiskava rakendamise üheks osaks on ka kaasnevad poliitilised meetmed ja tehniline tugi.
2023. aasta septembri seisuga oli Ukrainas, Moldovas ja Gruusias majandus- ja investeerimiskava prioriteetide toetamiseks kahepoolsete ja piirkondlike toetuste, segarahastamistoimingute ja tagatiste kaudu mobiliseeritud kokku 6,2 miljardit eurot. Sellest summast 3,5 miljardit eurot on mõeldud riikide juhtprojektide elluviimise toetamiseks. Majandus- ja investeerimiskava raames seni kaasatud investeeringud moodustavad 40 % investeeringute sihtsummast, mis on 17 miljardit eurot. 2023. aasta esimesel poolel kasvas tänu kavale kaasatud investeeringute maht kiiresti. EFSD+ instrumendi raames partnerfinantsasutustega uute tagatislepingute sõlmimine peaks kava elluviimist veelgi kiirendama.
Säästev transport
Kestlikud transpordiühendused on olnud piirkonnas üks peamisi prioriteete alates idapartnerluse käivitamisest 2009. aastal. 2021. aasta detsembris uuendasid EL ja tema idapartnerid oma kavatsust tugevdada peamisi transpordiühendusi, keskendudes laiendatud soovituslikule üleeuroopalisele põhivõrgule, sealhulgas Musta mere kaudu kulgevatele ühendustele. Peamiste õhu-, maantee-, raudtee-, mere- ja siseveeteeühenduste parandamisel on tohutu potentsiaal ergutada kestlikku majandusarengut, turgude integreerimist ja piiriülest kaubandust piirkonna sees ning piirkonna ja ELi vahel. Alates 2021. aastast on transpordiühenduste toetamiseks mobiliseeritud 1,2 miljardit eurot.
Ukrainas ja Moldovas on EL täitnud oma kohustust toetada ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride algatuse rakendamist. Solidaarsuskoridorid on prioriteetsed transporditeljed, mis ühendavad Ukrainat ja Moldovat ELiga. Need on peamised teed, mille kaudu toimub oluliste kaupade vedu Ukrainast ja Ukrainasse, ning neist on saanud riigi majanduse päästerõngas. Komisjon on teinud koostööd ELi liikmesriikide, Ukraina, Moldova, rahvusvaheliste partnerite ja ettevõtete ning transpordiettevõtjatega, et laiendada solidaarsuskoridore ja parandada nende toimimist. Komisjon keskendub ühtlustatud menetluste, taristu ajakohastamise ja kõigi marsruutide täieliku potentsiaali kasutamise kaudu transpordi- ja logistikakulude vähendamisele solidaarsuskoridorides. Sellega seoses ajakohastatakse Euroopa ühendamise rahastu üheksa projekti raames, mida EL toetab kokku ligi 250 miljoni euroga, raudtee- ja maanteepiiripunkte ELi naaberliikmesriikide (Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkia) ning Ukraina ja Moldova vahel.
2022. aastal tegi komisjon koostööd Moldova ametiasutuste, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja Euroopa Investeerimispangaga (EIP), et toetada põhja-lõunasuunalise raudteetelje taastamist. Peamine eesmärk on parandada Moldova raudteevõrgu läbilaskevõimet Vălcineț–Ocnița–Ungheni–Chișinău–Căinari koridori ligikaudu 128 km pikkusel lõigul, eelkõige kaalunormide ja sõidukiiruse osas. Sellele lisanduvad lühikese aja jooksul ellu viidavad investeeringud, mille eesmärk on kiiresti ajakohastada Ukraina ja Slovakkia vaheline maanteepiiripunkt ning osta Ukraina ja ELi liikmesriikide vaheliste prioriteetsete piiripunktide jaoks seadmeid, nagu skannerid ja generaatorid. Komisjon mobiliseeris välispoliitika rahastamisvahendi kaudu 20 miljonit eurot toetusi, millele lisandub 12 miljoni euro suurune laen EBRD-lt.
Gruusias jätkasid EL ja EIP investeerimist ida-läänesuunalisse maanteesse, keskendudes nn mustadele punktidele, mis on teelõigud, kus liiklusõnnetuste ja hukkunute arv on eriti suur. EL ja EIP toetavad selle olulise koridori arendamist kokku 446 miljoni euroga (sealhulgas 16,8 miljonit eurot toetustena). Gruusia 2. juhtalgatuse toetamiseks käivitas EL ka põhjaliku teostatavusuuringu, et hinnata Gruusiat ja Bulgaariat Musta mere kaudu ühendavate täiendavate parvlaeva-/fiiderliinide ärilist elujõulisust.
2022. aasta novembris said Ukraina, Moldova ja Gruusia transpordiühenduse organites vaatleja staatuse. See toob riikidele konkreetset kasu nende territooriumidel liidu asjakohase transpordialase õigustiku rakendamise ja soovitusliku TEN-T võrgu arendamise ning Lääne-Balkani piirkondlike partnerite ja ELi liikmesriikidega heade tavade jagamise mõttes. Transpordiühenduse asutamise lepingu alaline sekretariaat on juba alustanud eri tasanditel koostööd vaatlevate osalejatega, et tutvustada neile transpordiühenduse tööd, kaasata nad transpordiühenduse asutamise lepingu tehniliste komiteede tegevusse ja käivitada töö mõningate selle lepingu alusel koostatavate peamiste dokumentidega (nagu raudtee, maantee, liiklusohutuse, transpordi hõlbustamise, veetranspordi ja mitmeliigilise transpordi tegevuskavad).
Moldova ja Ukraina ühinesid Euroopa ühendamise rahastuga vastavalt 2023. aasta mais ja juunis. See peaks tugevdama koostööd transpordisektoris ja toetama laiendatud TEN-T rajamist.
VKEde rahastamisvõimaluste parandamine
EL on alates majandus- ja investeerimiskava rakendamise algusest aktiivselt toetanud oma idapartnerite jõupingutusi majanduse käivitamiseks pärast kahte väga rasket aastat, mida iseloomustasid COVID-19 pandeemiast tingitud liikumisvabaduse piirangud ja kaubandushäired. EL on pööranud erilist tähelepanu VKEde rahastamisvajaduste rahuldamisele, rakendades 1,5 miljardi euro ulatuses krediidiliine ja pakkudes ärinõustamist, et aidata VKEdel uuesti tegevust alustada, kaotatud turuosad tagasi saada ning oma tegevust digiteerida ja ajakohastada. ELi toetatavad krediidiliinid võimaldavad VKEdele paremaid laenutingimusi, eelkõige pikemate tagasimaksetähtaegade, vähendatud tagatisnõuete, vajadustega kohandatud tehnilise abi ja investeerimisstiimulite kaudu. EL andis koostöös BGKga Ukrainale 10 miljoni euro suuruse tagatise, et võimaldada jätkata laenude andmist VKEdele, kellel käimasoleva sõjaga seotud riskide tõttu ei oleks vastasel juhul võimalik uut laenu saada.
Kaubanduse lihtsustamine
2022. aasta oktoobris käivitas EL idapartnerluse kaubandusalase kasutajatoeteenuse, mille eesmärk on hõlbustada ettevõtete juurdepääsu kaubandusega seotud teabele. Tegemist on veebiportaaliga, mille kaudu on võimalik leida üksikasjalikku turuteavet (kohaldatavad ekspordi- ja impordieeskirjad, tariifsed ja mittetariifsed meetmed, tollimaksud, maksud, menetlused jne), kaubandusstatistikat ning analüütilisi ülevaateid ELi ja idapartnerluse riikide turgude potentsiaali kohta. Igas riigis on tehtud mittetariifseid (regulatiivseid, menetluslikke) meetmeid käsitlev uuring, et selgitada välja kaubavahetuse ja teenustekaubanduse takistused ning anda soovitusi nende ületamiseks.
Projekti „EU4Business: Connecting Companies“ elluviimine jätkus 2022. aastal ja 2023. aasta alguses. Projekti eesmärk on edendada idapartnerite riikides kaubandus- ja ärisuhteid, luues sidemeid ELi ja idapartnerite riikide VKEde ja ettevõtluse tugiorganisatsioonide vahel. Töötati välja liikuvuskava, mis võimaldab korraldada vahetusi kummagi piirkonna VKEde ja ettevõtluse tugiorganisatsioonide vahel.
Säästev energia ja majanduse CO2 heite vähendamine
Alates majandus- ja investeerimiskava rakendamise algusest on tehtud märkimisväärseid edusamme üliolulises säästva energia valdkonnas, kus kogu idapartnerluse piirkonna peale kokku on nüüdseks mobiliseeritud 1,6 miljardi euro ulatuses investeeringuid.
2022. aastal jätkus programmi „EU4Energy“ raames Ukraina, Moldova ja Gruusia toetamine nende riikide energiaalaste õigus- ja regulatiivsete raamistike ülesehitamisel. Programmi raames aidati idapartneritel luua ka soodsat keskkonda taastuvenergia ja keskkonnahoidlikumate energiaallikate kogumite arendamiseks. Programm täitis keskset rolli Ukraina ja Moldova abistamisel Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustiku sünkroonimisjärgses protsessis. Samuti toetati Ukrainat käimasoleval energiasüsteemi taasülesehitamisel, aidates seeläbi tugevdada varustuskindlust piirkonnas.
Tehti koostööd Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuriga (IRENA), et määrata kindlaks idapartnerluse riikides taastuvate energiaallikate arendamise ja kasutuselevõtu tingimused ja takistused.
Ukrainas jätkus ELi toetatud Energiatõhususe Fondi (ELi osalus on 104 miljonit eurot) juhtalgatuse raames korterelamute energiatõhususse investeerimise programmi edukas elluviimine. 2023. aasta märtsi lõpuks oli Energiatõhususe Fondist toetust saanud ligi 80 000 majapidamist ning 261 projekti on korterelamutes täielikult või osaliselt lõpule viidud (enam kui 80 % juhtudest oli tegemist põhjaliku renoveerimisega). 2022. aastal hakkas Energiatõhususe Fond rakendama restaureerimisprogrammi, mille raames toetatakse selliste sõjas kahjustada saanud elamute kiiret remonti, mille konstruktsioonid on jäänud terveks.
Ida-Euroopa energiatõhusus- ja keskkonnapartnerluse (E5P) raames kaasrahastas EL Ukrainas mitut EBRD juhitavat energiatõhusus- ja kaugkütteprojekti. Kaugküttevõrgu taastamise projektid viiakse ellu Žõtomõris, Ternopilis, Lvivis, Lutskis ja Tšernivtsis, nende kogueelarve on ligikaudu 110 miljonit eurot ja EBRD osalus laenu kujul on 48 miljonit eurot. Käimas on Dnipro üldkasutatavate hoonete energiatõhususe suurendamise projektid, mille eelarve on 39 miljonit eurot, sealhulgas EBRD osalus 20 miljoni euro suuruse laenu näol. 2023. aasta märtsis käivitas Euroopa Investeerimispank Ukraina üldkasutatavate hoonete renoveerimise uue suure programmi (kuni 1 000 haiglat ja kooli), mida toetavad EL ja E5P. Nüüd hõlmab programm ka energiatõhususega mitteseotud aspekte, nagu pommivarjendid, paremad tuleohutusmeetmed ja puuetega inimeste parem juurdepääs. Üks 2022. aastal alanud ja siiani jätkuv oluline töösuund hõlmab kahte ELi rahastatavat hädaabiprogrammi sisepõgenikele eluaseme tagamiseks.
Moldovas allkirjastati 2022. aastal energiatõhususe programm (mida rahastatakse 15 miljoni euro suuruse toetuse ja kahe 30 miljoni euro suuruse laenuga EBRD-lt ja EIP-lt). Tegemist on esimese üleriigilise energiatõhususalase algatusega Moldovas. Peamised hoonekategooriad, millele programm on suunatud, on riigile ja/või kohalikele omavalitsustele kuuluvad üldkasutatavad hooned. Koguinvesteering on hinnanguliselt ligikaudu 94 miljonit eurot. Programmi E5P raames rahastatav Chişinău üldkasutatavate hoonete energiatõhususe programm jõudis teise rakendamisetappi ja selle eesmärk on renoveerida 119 üldkasutatavat hoonet. Bălți kaugküttevõrgu 1. etapp (kogueelarve 11 miljonit eurot, EBRD laen 7 miljonit eurot) jõudis lõpule ja algamas on 2. etapp (kogueelarve 18 miljonit eurot, EBRD laen 14 miljonit eurot).
Gruusias jõudis 2023. aasta aprillis lõpule mestimisprojekt, mida viis koos Gruusia energeetikat reguleeriva asutusega ellu Austria ja Saksamaa juhitud konsortsium. Projekt hõlmas energiaturu arengule suunatud tegevust, sealhulgas Gruusia riikliku energia- ja veevarustust reguleeriva asutuse rolli edendamist turu reguleerimisel ning taastuvenergia kasutuselevõtu ja energiatõhususe edendamist. Aastatel 2021–2022 eraldas EL Moldovale 135 miljonit eurot, et aidata kõige haavatavamatel elanikkonnarühmadel tulla toime kasvavate energiakuludega ning toetada riigi pikaajalist sotsiaal-majanduslikku taastumist, energiajulgeolekut ja energiasüsteemi ümberkujundamist. Ukraina energiatoetusfond, mida haldab energiaühenduse sekretariaat ja mille kaasjuhiks on Euroopa Komisjon, on rahastanud ligi 7,6 miljoni euro väärtuses täiustatud gaasiseadmete tarnimist Ukraina gaasiülekandesüsteemi haldurile kahjustatud rajatiste ja vabastatud aladel olevate rajatiste taastamiseks.
Gruusias viidi E5P raames ellu mägipiirkondade koolide energiatõhususe parandamise projekt (toetus 2,6 miljonit eurot). KfW ja EBRD viivad ellu paralleelset üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamise programmi, mida EL toetab 13 miljoni euroga.
EBRD juhitav kliimamuutustega seotud rahastamise ja tehnoloogiasiirde keskus „EU4Climate window“ aitab VKEdel ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel vähendada oma keskkonnamõju ning energia- ja veekulusid, võttes kasutusele uuenduslikud ja keskkonnahoidlikud tehnoloogilised lahendused.
Käimasoleva programmi „EU4Climate“ raames on partnerriikidel aidatud kooskõlas Pariisi kokkuleppega parandada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikat ning liikuda vähese heitega ja kliimamuutustele vastupidava majanduse poole. Käivitatud on uus projekt, mille rakenduspartner on Euroopa Keskkonnaagentuur ning mille eesmärk on aidata Gruusial, Moldoval ja Ukrainal luua tõhus kliimameetmete juhtimise süsteem.
Loodusvarade majandamine, kliima ja keskkond
2022. aastal toetati ringmajandusse investeerimist VKEde toetamiseks kättesaadavaks tehtud rahastamise kaudu. Sellega kaasnesid regulatiivne tugi ja ettevõtetele mõeldud nõustamisteenused, mida pakuti peamiselt programmi „EU4Environment“ kaudu. Ukrainas jätkas EL eri jäätmevoogudega seotud laiendatud tootjavastutuse süsteemide loomise toetamist. Lisaks viidi lõpule Gruusia ja Ukraina piirkondade tööstusjäätmete kaardistamine. Moldovas jõudis lõpule Valkanesi vabamajandustsooni ja Tracomi tööstuspargi ökotööstusparkideks ümberkujundamise ideede sõelumine. Moldovas viidi lõpule olemasolevate laiendatud tootjavastutuse mehhanismide hindamine ja esitati poliitikasoovitused. Need hõlmasid soovitust parandada elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning patareijäätmetega seotud laiendatud tootjavastutuse rakendamise õigusraamistikku. Regulatiivse toetuse osas sai Gruusia abi 2016.–2030. aasta riikliku jäätmestrateegia ajakohastamiseks ja uue riikliku jäätmekava väljatöötamiseks aastateks 2022–2026. Valitsus võttis need dokumendid vastu 2022. aasta augustis. Need sisaldavad ajakohastatud sihttasemeid, käsitlevad biolagunevate ja ohtlike jäätmetega seotud probleeme ning kirjeldavad laiendatud tootjavastutuse süsteemidega seotud nõudeid.
Mis puudutab nõustamistoetust, siis tehti koostöös Ettevõtluse Arendamise Organisatsiooniga ökoinnovatsiooni hindamine ja koostati tegevuskavad viiele Moldova veini- ja rõivasektori VKE-le. Sarnast nõustamistoetust said kaheksa Gruusia põllumajandus- ja külalismajandussektori VKEd. Kolme Ukraina ekspordiettevõtte ja viie Gruusia ekspordiettevõtte tooteid hinnatakse toote keskkonnajalajälje metoodika abil.
Ukraina, Moldova ja Gruusia veetaristut on krooniliselt mõjutanud kapitaliinvesteeringute, hoolduse ja remondi puudumine. Seetõttu on majandus- ja investeerimiskava eesmärk veelgi ajakohastada veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ning aidata ellu viia veemajanduskavasid. Ukrainas, Moldovas ja Gruusias on ELi toel rakendamisel mitu investeerimisprojekti. Venemaa agressioonisõja kontekstis on ELi rahastamine aidanud 6,9 miljonil Ukraina inimesel saada taas juurdepääsu puhtale veele. EL on koostöös mitme rahvusvahelise finantsasutusega, sealhulgas AFD, EIP, EBRD, KfW ja NEFCOga, rahastanud veetaristusse investeerimist.
Veesektori reformimiseks ja sellesse investeerimiseks tehnilise toe pakkumise eesmärgil hakati 2022. aasta alguses rakendama programmi „EU4Environment – Water and Data“, mis on juba andnud esimesi tulemusi. Kõigis partnerriikides taaskäivitati riiklikule veepoliitikale pühendatud dialoogide protsess. Programmi raames alustati Gruusias uute veemajanduskavade väljatöötamist ja Ukrainas jätkati tööd Dnipro vesikonna majandamiskavaga. Metsandusse, elurikkusesse ja looduskaitsesse tehtavate investeeringute väljaselgitamise toetamine on alles algusjärgus. Pärast programmiga „Life“ ühinemist on Ukraina ja Moldova selles valdkonnas siiski teinud edusamme.
Metsandusse ja kaitsealadesse tehtavate investeeringute väljaselgitamise toetamine on samuti algusjärgus.
Digitaristu ja -teenused
EL on majandus- ja investeerimiskava kaudu võtnud kohustuse mobiliseerida kuni 1,5 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid, et toetada piirkonnas digipööret kooskõlas ELi standarditega. Kava näeb ette ka digitaalse ühendatusega seotud juhtalgatusi, mis on idapartneritega ühiselt määratletud investeerimisprioriteetidena. Need projektid toetavad laiemat strateegiat „Global Gateway“.
Alates majandus- ja investeerimiskava rakendamise algusest on EL piirkonna digiprojektide toetamiseks teinud aktiivselt koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste finantsasutuste, ELi liikmesriikide ja erasektoriga. Need hõlmavad kiire ja taskukohase interneti kasutuselevõttu Gruusia maapiirkondades ning eeltöid läbi Musta mere kulgeva digikaabli rajamiseks, mis ühendab ELi Gruusiaga ja Lõuna-Kaukaasia piirkonnaga. ELi osalemine neis projektides on olnud ülioluline selleks, et tagada nende vastavus ELi digitaalvaldkonna standarditele, eelkõige nendele, mis käsitlevad küberturvalisust (5G tööriistakast) ja avatud juurdepääsu internetile.
Digimajanduse valdkonnas viidi algatuse „EL4Digital“ raames ellu üheksa ELi liikmesriikide ning Ukraina, Moldova ja Gruusia vahelist katsetegevust e-kaubanduse, e-tolli ja e-allkirja valdkonnas, et parandada juurdepääsu Euroopa Liidu digitaalsele ühtsele turule. Komisjon aitas kaasa vabatahtlike rändluskokkulepete sõlmimisele ELi ning Ukraina ja Moldova telekommunikatsioonivõrkude operaatorite vahel, mis tõi avalikkusele ja ettevõtetele käegakatsutavat kasu.
Moldovas ja Gruusias töötati välja riiklikud lairibaühenduse strateegiad, et hõlbustada piirkonnas investeeringuid kiiresse ja taskukohasesse internetti. See hõlmas EIP ja Maailmapanga 70 miljoni euro suurust kaasinvesteeringut Gruusia maapiirkondades lairibaühenduse loomiseks. Teadus- ja haridusasutuste jaoks on rahvusvahelise ühendatuse hind viimastel aastatel vähenenud 70 %. Lisaks rajati ELi, Moldova ja Ukraina vahel kaks ülikiiret digitaalset andmesideühendust (kuni 400 Gbps), et hõlbustada teadus- ja innovatsioonikoostööd, sealhulgas osalemist programmis „Euroopa horisont“.
Ukrainas on alates Venemaa agressiooni algusest mobiliseeritud lisarahastusega toetatud riigi vastupidavat digipööret, sealhulgas registrite koostalitlusvõimet, ELi standarditele vastavat elektroonilist identiteeti ja andmete varundamist. Samuti aitab toetus viia Ukraina õigusaktid vastavusse andmerändlust käsitleva liidu õigustikuga, et riik saaks ühineda ELi „rändle nagu kodus“ piirkonnaga.
Tervis ja tervishoiusüsteemid
Moldovas pakuti ELi ja Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsiinide kasutuselevõtu projekti raames tervishoiuministeeriumile ja teistele sidusrühmadele tehnilist tuge vaktsineerimisteenuste osutamise kavade, riiklike immuniseerimise situatsiooniplaanide ja pagulaste vastuvõtmisega seotud riskihindamise väljatöötamisel. Eraldati ressursse külmaahela ja IT-seadmete soetamiseks. Muu hulgas soetati arvuteid ja seadmeid riiklike ladude ja kümne piirkondliku vaktsiinilao jaoks ning 15 sõidukit riikliku tervishoiuameti toetavate järelevalvekülastuste tegemiseks. EL toetas Moldova 37 piirkonna seas kümnes madalaima vaktsineerituse tasemega piirkonnas teavituskampaaniate korraldamist.
Gruusiale anti sihipärast tehnilist abi immuniseerimist käsitlevate kvalitatiivsete kujundavate uuringute protokolli ning rutiinset immuniseerimist ja COVID-19 vastu vaktsineerimist käsitleva tervishoiutöötajate integreeritud koolituspaketi väljatöötamiseks. ELi ja Maailma Terviseorganisatsiooni projekti raames tarniti ka külmaahela seadmeid, et parandada vaktsiinide säilitamise riiklikku ja piirkondlikku taristut.
Inimkapital
Hariduse, sealhulgas põhi-, kõrg- ja kutsehariduse, kutsealase koolituse ja elukestva õppe reformimise toetamine on majandus- ja investeerimiskava üks põhivaldkondi. Majandus- ja investeerimiskava kaudu inimkapitali arendamise toetamise keskmes on noorte- ja üliõpilasvahetuse võimaluste pakkumine (nt Erasmus+ kaudu) ja suuremad investeeringud teadussuutlikkusse.
Üliõpilasvahetuste raames sai 2022. aastal 3507 Ukraina, Moldova ja Gruusia üliõpilast õppida ELi ülikoolides ning 429 üliõpilast said õppida mõnes nende kolme riigi ülikoolidest. Lisaks oli 2504 õppejõul võimalik veeta aega mõnes teises Euroopa ülikoolis ja 1864 õppejõudu veetsid aega mõnes nende kolme riigi ülikoolidest.
Ukrainas on EL toetanud haridussektorit pikka aega. Laias laastus jaguneb see toetus nelja valdkonna vahel: põhi- ja keskhariduse ja reformi „Uus Ukraina kool“ toetamine (2 miljonit eurot); kutsehariduse reformimise (16 miljonit eurot tehnilise abina) ja renoveerimise toetamine (21 miljonit eurot) ning kõrghariduse toetamine toetuste kaudu, mida antakse 2014. aastal Ida-Ukrainas toimunud Venemaa agressiooni tõttu mujale kolinud ülikoolidele (erinevad toetused, 10 miljonit eurot).
Tulenevalt Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu on osutunud vajalikuks olemasolevaid toetusi ümber korraldada ja keskenduda uutele prioriteetidele, et anda erakorralist toetust (näiteks elektrigeneraatorid kutsekoolidele). Lisaks on EL i) taastanud koolihooneid (66 miljonit eurot on antud eelarvetoetusena, mis lisandub Euroopa Komisjoni hallatavate projektide kaudu eraldatud 34 miljonile eurole); ii) hankinud koolibusse (14 miljonit eurot) ning iii) andnud programmi „U-LEAD with Europe“ II etapi (kohalike koolide taastamine vastupanuvõime suurendamiseks) raames 5 miljonit eurot selleks, et suurendada sõjast mõjutatud kohalike omavalitsuste vastupidavust kohalike avalike teenuste, eelkõige haridusteenuste osutamisel, seeläbi leevendades Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju kohalikul tasandil.
2022. aastal eraldas EL Moldovale hariduse ja tööhõive toetamiseks 12 miljonit eurot, millest 10 miljonit eurot suunati haridusele, et parandada hariduse kvaliteeti ja asjakohasust ning kõigile inimestele elukestva õppe võimaluste pakkumist. Ülejäänud 2 miljonit eurot kasutatakse selleks, et parandada õigusraamistikku, poliitikat ja suutlikkust tööturule juurdepääsu suurendamiseks ja töötingimuste parandamiseks selles riigis.
Gruusias rakendatakse oskuste arendamise ja tööturu vajadustega vastavusse viimise programmi (48,5 miljonit eurot), et kutsehariduse kvaliteedi parandamise kaudu toetada erasektori vajadustele vastavate oskuste arendamist. 2022. aastal maksti selle programmi eelarvetoetuse osa raames välja 7 miljonit eurot. Eriti häid edusamme tehti kutsehariduse kvalifikatsioonide väljatöötamise uue metoodika kasutuselevõtul, et tuua Gruusia süsteem ELi ja rahvusvahelistele standarditele lähemale.
|
Indeksid
|
Rahvusvaheliste organisatsioonide andmed demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi olukorra kohta kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides
|
|
|
Albaania
|
Bosnia ja Hertsegoviina
|
Kosovo
|
Põhja-Makedoonia
|
Montenegro
|
Serbia
|
Türgi
|
Gruusia
|
Moldova
|
Ukraina
|
|
Üleminekuriigid 2023. aastal – demokraatia hinne, Freedom House
https://freedomhouse.org/countries/nations-transit/scores
|
Punkte kokku: 46/100
(2022: 46/100)
Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim
(2022: Üleminekurežiim või hübriidrežiim)
|
Punkte kokku: 37/100
(2022: 38/100)
Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim
(2022: Üleminekurežiim või hübriidrežiim)
|
Punkte kokku: 38/100
(2022: 38/100)
Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim
(2022: Üleminekurežiim või hübriidrežiim)
|
Punkte kokku: 48/100
(2022: 47/100)
Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim
(2022: Üleminekurežiim või hübriidrežiim)
|
Punkte kokku: 46/100
(2022: 47/100)
Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim
(2022: Üleminekurežiim või hübriidrežiim)
|
Punkte kokku: 46/100
(2022: 46/100)
Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim
(2022: Üleminekurežiim või hübriidrežiim)
|
Ei kohaldata
|
Punkte kokku: 34/100
(2022: 35/100)
Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim
(2022: Üleminekurežiim või hübriidrežiim)
|
Punkte kokku: 36/100
(2022: 35/100)
Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim
(2022: Üleminekurežiim või hübriidrežiim)
|
Punkte kokku: 39/100
(2022: 39/100)
Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim
(2022: Üleminekurežiim või hübriidrežiim)
|
|
Maailma vabaduse raport 2023 – ülemaailmsed vabadushinded, Freedom House
https://freedomhouse.org/countries/freedom-world/scores
|
Punkte kokku: 67/100
(2022: 67/100)
Staatus: Osaliselt vaba
(2022: Osaliselt vaba)
|
Punkte kokku: 52/100
(2022: 53/100)
Staatus: Osaliselt vaba
(2022: Osaliselt vaba)
|
Punkte kokku: 60/100
(2022: 56/100)
Staatus: Osaliselt vaba
(2022: Osaliselt vaba)
|
Punkte kokku: 68/100
(2022: 67/100)
Staatus: Osaliselt vaba
(2022: Osaliselt vaba)
|
Punkte kokku: 67/100
(2022: 67/100)
Staatus: Osaliselt vaba
(2022: Osaliselt vaba)
|
Punkte kokku: 60/100
(2022: 62/100)
Staatus: Osaliselt vaba
(2022: Osaliselt vaba)
|
Punkte kokku: 32/100
(2022: 32/100)
Staatus: Mittevaba
(2022: Mittevaba)
|
Punkte kokku: 58/100
(2022: 58/100)
Staatus: Osaliselt vaba
(2022: Osaliselt vaba)
|
Punkte kokku: 62/100
(2022: 62/100)
Staatus: Osaliselt vaba
(2022: Osaliselt vaba)
|
Punkte kokku: 50/100
(2022: 61/100)
Staatus: Osaliselt vaba
(2022: Osaliselt vaba)
|
|
2022. aasta demokraatia indeks – „Economisti“ uurimis- ja analüüsiüksus
https://www.eiu.com/n/campaigns/democracy-index-2022/
|
Üldhinnang: 6.41/10
(2021: 6.11/10)
Koht: 64/167
(2021: 68/167)
Režiimi liik: Puudulik demokraatia
(2021: Puudulik demokraatia)
|
Üldhinnang: 5.00/10
(2021: 5.04/10)
Koht: 97/167
(2021: 95/167)
Režiimi liik: Hübriidrežiim
(2021: Hübriidrežiim)
|
Ei kohaldata
|
Üldhinnang: 6.10/10
(2021: 6.03/10)
Koht: 72/167
(2021: 73/167)
Režiimi liik: Puudulik demokraatia
(2021: Puudulik demokraatia)
|
Üldhinnang: 6.45/10
(2021: 6.02/10)
Koht: 61/167
(2021: 74/167)
Režiimi liik: Puudulik demokraatia
(2021: Puudulik demokraatia)
|
Üldhinnang: 6.33/10
(2021: 6.36/10)
Koht: 68/167
(2021: 63/167)
Režiimi liik: Puudulik demokraatia
(2021: puudulik demokraatia)
|
Üldhinnang: 4,35/10
(2021: 4.35/10)
Koht: 103/167
(2021: 103/167)
Režiimi liik: Hübriidrežiim
(2021: Hübriidrežiim)
|
Üldhinnang: 5.20/10
(2021: 5.12/10)
Koht: 90/167
(2021: 91/167)
Režiimi liik: Hübriidrežiim
(2021: Hübriidrežiim)
|
Üldhinnang: 6.23/10
(2021: 6.10/10)
Koht: 69/167
(2021: 69/167)
Režiimi liik: Puudulik demokraatia
(2021: Puudulik demokraatia)
|
Üldhinnang: 5.42/10
(2021: 5.57/10)
Koht: 87/167
(2021: 86/167)
Režiimi liik: Hübriidrežiim
(2021: Hübriidrežiim)
|
|
Ajakirjandusvabaduse indeks 2023 – Piirideta Reporterid
https://rsf.org/en/index
|
Ülemaailmne hinnang: 57,86/100
(2022: 56,41/100)
Koht: 96/180
(2022: 103/180)
|
Ülemaailmne hinnang: 65,43/100
(2022: 65,64/100)
Koht: 64/180
(2022: 67/180)
|
Ülemaailmne hinnang: 68,38/100
(2022: 67,00/100)
Koht: 56/180
(2022: 61/180)
|
Ülemaailmne hinnang: 74,35/100
(2022: 68,44/100)
Koht: 38/180
(2022: 57/180)
|
Ülemaailmne hinnang: 74,28/100
(2022: 66,54/100)
Koht: 39/180
(2022: 63/180)
|
Ülemaailmne hinnang: 59,16/100
(2022: 61,51/100)
Koht: 91/180
(2022: 79/180)
|
Ülemaailmne hinnang: 33,97/100
(2022: 41,25/100)
Koht: 165/180
(2022: 149/180)
|
Ülemaailmne hinnang: 61,69/100
(2022: 59,30/100)
Koht: 77/180
(2022: 89/180)
|
Ülemaailmne hinnang: 77,62/100
(2022: 73,47/100)
Koht: 28/180
(2022: 40/180)
|
Ülemaailmne hinnang: 61,19/100
(2022: 55,76/100)
Koht: 79/180
(2022: 106/180)
|
|
Õigusriigi indeks 2022 – Maailma õiguse projekt (World Justice Project)
https://worldjusticeproject.org/rule-of-law-index/global/2022/
|
Üldhinnang: 0,49/1
(2021: 0.49/1)
Ülemaailmne koht: 87/140
(2021: 83/139)
|
Üldhinnang: 0,52/1
(2021: 0,52/1)
Ülemaailmne koht: 70/140
(2021: 72/139)
|
Üldhinnang: 0.56/1
(2021: 0.55/1)
Ülemaailmne koht: 57/140
(2021: 60/139)
|
Üldhinnang: 0,53/1
(2021: 0,53/1)
Ülemaailmne koht: 63/140
(2021: 64/139)
|
Ei kohaldata
|
Üldhinnang: 0,49/1
(2021: 0.49/1)
Ülemaailmne koht: 83/140
(2021: 81/139)
|
Üldhinnang: 0,42/1
(2021: 0.42/1)
Ülemaailmne koht: 116/140
(2021: 117/139)
|
Üldhinnang: 0.60/1
(2021: 0.61/1)
Ülemaailmne koht: 49/140
(2021: 49/139)
|
Üldhinnang: 0,52/1
(2021: 0.51/1)
Ülemaailmne koht: 68/140
(2021: 73/139)
|
Üldhinnang: 0.50/1
(2021: 0.51/1)
Ülemaailmne koht: 76/140
(2021: 74/139)
|
|
Ülemaailmsed juhtimisnäitajad 2022 – õigusriik, Maailmapanga Grupp
http://info.worldbank.org/governance/wgi/
|
protsentiiljärjestus: 47,17/100
|
protsentiiljärjestus: 41,5/100
|
protsentiiljärjestus: 39,62/100
|
protsentiiljärjestus: 50,00/100
|
protsentiiljärjestus: 48,58/100
|
protsentiiljärjestus: 49,06/100
|
protsentiiljärjestus: 36,79/100
|
protsentiiljärjestus: 56,60/100
|
protsentiiljärjestus:
41,98/100
|
protsentiiljärjestus:
18,87/100
|
|
Ülemaailmsed juhtimisnäitajad 2022 – valitsemise tulemuslikkus, Maailmapanga Grupp
http://info.worldbank.org/governance/wgi/
|
protsentiiljärjestus: 56,60/100
|
protsentiiljärjestus: 12,74/100
|
protsentiiljärjestus: 44,34/100
|
protsentiiljärjestus: 49,53/100
|
protsentiiljärjestus: 51,42/100
|
protsentiiljärjestus: 57,08/100
|
protsentiiljärjestus:
43,87/100
|
protsentiiljärjestus: 72,64/100
|
protsentiiljärjestus: 40,57/100
|
protsentiiljärjestus: 33,02/100
|
|
Ülemaailmsed juhtimisnäitajad 2022 – Korruptsioonikontroll, Maailmapanga Grupp
http://info.worldbank.org/governance/wgi/
|
protsentiiljärjestus: 38,68/100
|
protsentiiljärjestus: 25,94/100
|
protsentiiljärjestus: 47,17/100
|
protsentiiljärjestus: 43,87/100
|
protsentiiljärjestus: 50,94/100
|
protsentiiljärjestus: 35,38/100
|
protsentiiljärjestus: 34,91/100
|
protsentiiljärjestus: 72,17/100
|
protsentiiljärjestus: 42,92/100
|
protsentiiljärjestus: 29,25/100
|
|
Korruptsiooni tajumise indeks 2022 – Transparency International
https://www.transparency.org/en/cpi/2022
|
Punkte: 36/100
(2021: 35/100)
Koht: 101/180
(2021: 110/180)
|
Punkte: 34/100
(2021: 35/100)
Koht: 110/180
(2021: 110/180)
|
Punkte: 41/100
(2021: 39/100)
Koht: 84/180
(2021: 87/180)
|
Punkte: 40/100
(2021: 39/100)
Koht: 85/180
(2021: 87/180)
|
Punkte: 45/100
(2021: 46/100)
Koht: 65/180
(2021: 64/180)
|
Punkte: 36/100
(2021: 38/100)
Koht: 101/180
(2021: 96/180)
|
Punkte: 36/100
(2021: 38/100)
Koht: 101/180
(2021: 96/180)
|
Punkte: 56/100
(2021: 55/100)
Koht: 41/180
(2021: 45/180)
|
Punkte: 39/100
(2021: 36/100)
Koht: 91/180
(2021: 105/180)
|
Punkte: 33/100
(2021: 32/100)
Koht: 116/180
(2021: 122/180)
|
|
STATISTILISED ANDMED (seisuga 31.08.2023), 1. osa (Albaania – Montenegro)
|
|
|
|
|
Rahvastik
|
Märkus
|
Albaania
|
Bosnia ja Hertsegoviina
|
Kosovo
|
Põhja-Makedoonia
|
Montenegro
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Rahvaarv kokku (tuhandetes)
|
|
2 846 s
|
2 830 s
|
:
|
:
|
1 782 s
|
1 798 s
|
2 076 s
|
2 069 s
|
622 s
|
621 s
|
447 485 s
|
447 001 bps
|
|
15–64aastaste osakaal kogu rahvaarvus (%)
|
|
68,4 s
|
68,2 s
|
:
|
:
|
67,1 s
|
67,3 s
|
69,3 s
|
69,1 s
|
66,5 s
|
66,2 s
|
64,3 ps
|
64,1 bps
|
|
Loomuliku iibe üldkordaja (1 000 elaniku kohta)
|
|
0,2
|
- 1,2
|
:
|
:
|
7,4 ep
|
:
|
- 3,2
|
- 5,1
|
- 0,3
|
- 3,4
|
- 2,5 ep
|
- 2,7 bep
|
|
Eeldatav eluiga sünnil, mehed (aastat)
|
|
75,2
|
73,6
|
:
|
:
|
:
|
:
|
72,2
|
71,1 b
|
73,2
|
70,8
|
77,5 ep
|
77,2 bep
|
|
Eeldatav eluiga sünnil, naised (aastat)
|
|
79,6
|
77,7
|
:
|
:
|
:
|
:
|
76,7
|
75,5 b
|
78,8
|
77,0
|
83,2 ep
|
82,9 bep
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tööturg
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Tööjõus osalemise määr, 20–64aastased: majanduslikult aktiivsete 20–64aastaste osakaal (%)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 7)
|
75,3 ew
|
75,1 ew
|
62,3 bw
|
63,4 bw
|
42,9 w
|
43,9 w
|
70,5
|
70,5 w
|
67,2
|
64,7 w
|
77,6
|
78,4 b
|
|
Mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 7)
|
83,9 ew
|
84,2 ew
|
75,4 bw
|
76,7 bw
|
63,0 w
|
63,8 w
|
82,5
|
83,2 w
|
74,6
|
71,7 w
|
83,6
|
84,0 b
|
|
Naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 7)
|
66,9 ew
|
66,3 ew
|
49,1 bw
|
50,0 bw
|
23,1 w
|
24,4 w
|
58,2
|
57,4 w
|
59,9
|
57,8 w
|
71,7
|
72,9 b
|
|
Tööhõive määr, 20–64aastased (% elanikkonnast)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
66,3 ew
|
66,3 ew
|
52,5 bw
|
52,6 bw
|
32,3 w
|
35,1 w
|
59,1
|
59,5 w
|
55,2
|
54,2 w
|
72,2
|
73,1 b
|
|
Mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
74,0 ew
|
74,6 ew
|
64,9 bw
|
66,0 bw
|
48,8 w
|
51,9 w
|
68,9
|
69,5 w
|
61,7
|
59,8 w
|
78,0
|
78,5 b
|
|
Naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
58,8 ew
|
58,3 ew
|
40,0 bw
|
39,1 bw
|
16,0 w
|
18,5 w
|
49,0
|
49,2 w
|
48,8
|
48,7 w
|
66,5
|
67,6 b
|
|
15–24aastased mittetöötavad ja mitteõppivad noored, % samasse vanuserühma kuuluvast elanikkonnast
|
1) 2) 8) 5) 4) 9)
|
26,6 w
|
24,0 w
|
21,6 w
|
19,9 w
|
33,6 w
|
32,1 w
|
19,6
|
17,9 w
|
21,1
|
20,2 w
|
11,1
|
10,8 b
|
|
Tööturg (järg)
|
Märkus
|
Albaania
|
Bosnia ja Hertsegoviina
|
Kosovo
|
Põhja-Makedoonia
|
Montenegro
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
15–29aastased mittetöötavad ja mitteõppivad noored, % samasse vanuserühma kuuluvast elanikkonnast
|
1) 2) 8) 5) 4) 9)
|
27,9 w
|
26,1 w
|
25,9 w
|
25,1 w
|
40,4 w
|
36,6 w
|
26,2
|
24,3 w
|
26,6
|
26,5 w
|
13,8
|
13,1 b
|
|
Tööhõive peamiste sektorite kaupa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 10)
|
36,1 ew
|
33,8 ew
|
12,0 bw
|
9,4 bw
|
4,8 w
|
2,8 w
|
12,0 s
|
11,5 w
|
7,5 s
|
6,4 w
|
4,3 s
|
3,8 bs
|
|
Tööstus (%)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 10)
|
13,4 ew
|
13,8 ew
|
23,9 bw
|
24,4 bw
|
16,3 w
|
14,8 w
|
23,9 s
|
23,9 w
|
10,1 s
|
10,2 w
|
18,2 s
|
18,0 bs
|
|
Ehitus (%)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 10)
|
7,0 ew
|
8,1 ew
|
9,5 bw
|
9,1 bw
|
11,1 w
|
10,5 w
|
6,9 s
|
6,8 w
|
8,3 s
|
6,7 w
|
6,6 s
|
6,6 bs
|
|
Teenused (%)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 10)
|
43,5 ew
|
44,3 ew
|
54,7 bw
|
57,0 bw
|
67,9 w
|
71,9 w
|
57,1 s
|
57,7 w
|
73,5 s
|
76,7 w
|
70,1 s
|
70,9 bs
|
|
Avalikus sektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%)
|
11) 12) 13) 5) 4)
|
15,5 ew
|
16,3 ew
|
19,1 bw
|
19,8 bw
|
28,7 w
|
28,3 w
|
24,4 w
|
25,6 w
|
30,5 w
|
32,7 w
|
:
|
:
|
|
Erasektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%)
|
14) 1) 13) 2) 5)
|
84,5 ew
|
83,7 ew
|
80,9 bw
|
80,2 bw
|
71,3 w
|
71,7 w
|
75,6 w
|
74,4 w
|
65,6 w
|
63,7 w
|
:
|
:
|
|
Töötuse määr (% tööjõust)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 15) 16)
|
11,8 ew
|
11,6 ew
|
15,9 bw
|
17,4 bw
|
25,8 w
|
20,6 w
|
16,4
|
15,7 w
|
17,9
|
16,6 w
|
7,1
|
7,1 b
|
|
Mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 15) 16)
|
11,6 ew
|
11,4 ew
|
14,2 bw
|
14,4 bw
|
23,4 w
|
18,9 w
|
16,7
|
16,4 w
|
17,5
|
17,1 w
|
6,8
|
6,8 b
|
|
Naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 15) 16)
|
12,0 ew
|
11,8 ew
|
18,6 bw
|
22,0 bw
|
32,2 w
|
24,9 w
|
15,9
|
14,6 w
|
18,4
|
15,9 w
|
7,4
|
7,4 b
|
|
15–24aastased noored
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
26,5 ew
|
27,1 ew
|
36,6 bw
|
38,3 bw
|
49,1 w
|
38,0 w
|
35,7
|
36,4 w
|
36,0
|
37,1 w
|
16,8
|
16,7 b
|
|
Pikaajalised töötud (>12 kuud)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 15) 16)
|
7,0 ew
|
7,3 ew
|
11,9 bw
|
13,7 bw
|
18,4 w
|
14,5 w
|
12,4
|
12,5 w
|
13,4
|
11,0 w
|
2,5
|
2,8
|
|
Keskmine igakuine nominaalpalk (eurodes)
|
17) 18) 19) 20) 21) 6)
|
434 sw
|
474 sw
|
489 sw
|
510 sw
|
466 sw
|
484 sw
|
441 sw
|
466 sw
|
524 sw
|
532 sw
|
:
|
:
|
|
Haridus
|
Märkus
|
Albaania
|
Bosnia ja Hertsegoviina
|
Kosovo
|
Põhja-Makedoonia
|
Montenegro
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Haridussüsteemist varakult lahkunud noored: Nende 18–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase ja kes ei jätka õpinguid (%)
|
1) 2) 8) 5) 4)
|
15,6 w
|
17,4 w
|
4,7 w
|
4,7 w
|
7,8 w
|
7,0 w
|
5,7
|
4,6 w
|
3,6
|
6,7 w
|
9,9
|
9,8 b
|
|
Avaliku sektori hariduskulutuste suhe SKPsse (%)
|
6) 22) 23)
|
3,3 psw
|
3,1 sw
|
4,3 sw
|
:
|
4,6 sw
|
4,3 sw
|
:
|
:
|
:
|
:
|
5,0 d
|
:
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 24)
|
17,9 w
|
17,2 w
|
5,8 bw
|
6,1 bw
|
10,2 w
|
9,8 w
|
6,1
|
4,9 w
|
:
|
2,8 w
|
15,7
|
15,6 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
18,5 w
|
18,4 w
|
5,8 bw
|
6,8 bw
|
9,1 w
|
10,3 w
|
5,9
|
4,9 w
|
:
|
3,4 w
|
18,5
|
18,1 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
17,4 w
|
16,1 w
|
5,9 bw
|
5,3 bw
|
11,5 w
|
9,4 w
|
6,2
|
4,9 w
|
:
|
2,2 w
|
12,9
|
12,9 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on keskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil, kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
51,5 w
|
56,3 w
|
84,2 bw
|
84,5 bw
|
78,8 w
|
75,6 w
|
85,2
|
88,8 w
|
83,3
|
85,2 w
|
66,8
|
65,7 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on keskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil, mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
60,2 w
|
65,0 w
|
86,1 bw
|
86,5 bw
|
83,1 w
|
78,4 w
|
89,0
|
91,8 w
|
85,7
|
87,6 w
|
67,5
|
66,3 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on keskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil, naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
42,4 w
|
48,1 w
|
82,3 bw
|
82,4 bw
|
73,8 w
|
72,6 w
|
81,1
|
85,7 w
|
80,6
|
82,6 w
|
66,0
|
65,1 b
|
|
Nende 30–34aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on kolmanda taseme haridus, kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
33,2 ew
|
32,1 ew
|
28,4 bw
|
28,8 bw
|
29,1 w
|
32,3 w
|
39,7
|
36,9 w
|
38,4
|
39,0 w
|
41,1
|
41,9 b
|
|
Nende 30–34aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on kolmanda taseme haridus, mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
26,7 ew
|
25,4 ew
|
23,2 bw
|
23,9 bw
|
28,1 w
|
30,8 w
|
34,3
|
31,8 w
|
35,1
|
34,9 w
|
36,0
|
36,6 b
|
|
Nende 30–34aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on kolmanda taseme haridus, naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
40,0 ew
|
39,3 ew
|
34,0 bw
|
34,0 bw
|
30,3 w
|
34,0 w
|
45,3
|
42,3 w
|
41,7
|
43,0 w
|
46,2
|
47,2 b
|
|
Rahvamajanduse arvepidamine
|
Märkus
|
Albaania
|
Bosnia ja Hertsegoviina
|
Kosovo
|
Põhja-Makedoonia
|
Montenegro
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Sisemajanduse koguprodukt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jooksevhindades (miljonit eurot)
|
6) 23)
|
13 310
|
15 157 p
|
17 756
|
19 995
|
6 772
|
7 958
|
10 852
|
11 688 p
|
4 186
|
4 955
|
13 471 071
|
14 567 204
|
|
Elaniku kohta (eurot)
|
6) 23)
|
4 690
|
5 390 p
|
:
|
:
|
3 800 s
|
4 426 s
|
5 240 e
|
5 672 sw
|
6 740
|
8 000
|
30 050
|
32 520
|
|
Ostujõu standardi alusel elaniku kohta
|
|
9 213
|
10 296 p
|
10 200
|
:
|
:
|
:
|
11 349 e
|
:
|
13 436
|
15 538
|
30 054
|
32 524
|
|
Ostujõu standardi alusel elaniku kohta võrreldes ELi keskmisega (EL 27 = 100)
|
|
30,7
|
31,7
|
33,1 s
|
:
|
:
|
:
|
37,8
|
:
|
44,7
|
47,8
|
100
|
100
|
|
Reaalne aastane muutus (maht) võrreldes sellele eelnenud aastaga (%)
|
6) 23)
|
- 3,5 p
|
:
|
- 3,0
|
7,4
|
- 5,3
|
10,7
|
- 4,7
|
3,9 p
|
- 15,3
|
13,0
|
- 5,6
|
5,6
|
|
Kogulisandväärtus peamiste sektorite kaupa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%)
|
6) 23) 25)
|
21,9
|
21,1 p
|
7,0
|
6,0
|
8,9
|
8,6
|
9,8
|
8,4 p
|
9,1
|
8,0
|
1,8
|
1,8
|
|
Tööstus (%)
|
6) 23) 25)
|
12,8
|
12,9 p
|
22,8
|
24,5
|
24,1
|
23,6
|
19,8
|
19,6 p
|
13,5
|
12,5
|
19,7
|
20,0
|
|
Ehitus (%)
|
6) 23) 25)
|
10,2
|
10,9 p
|
5,4
|
5,1
|
9,3
|
10,6
|
6,0
|
6,3 p
|
7,3
|
5,8
|
5,5
|
5,5
|
|
Teenused (%)
|
6) 23) 25)
|
55,2 s
|
55,2 ps
|
64,7 s
|
64,3 s
|
57,7 s
|
57,2 s
|
64,3 s
|
65,8 ps
|
70,0 s
|
73,8 s
|
73,0 s
|
72,7 s
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksebilanss
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) (miljonit eurot)
|
63) 64) 59) 65) 66)
|
893,6 s
|
988,8 s
|
322,2 w
|
459,8 w
|
286,6 w
|
320,4 w
|
154,7 w
|
387,5 w
|
470,5 w
|
581,6 w
|
c
|
- 318 026.0 s
|
|
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) (% SKPst)
|
63) 64) 67) 23)
|
6,71 s
|
6,52 ps
|
1,84 sw
|
2,41 sw
|
4,23 s
|
4,03 s
|
1,45 psw
|
3,32 ps
|
11,24 sw
|
11,74 sw
|
c
|
- 2,18 s
|
|
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) EL 27 suhtes (miljonit eurot)
|
68) 59) 65) 69) 66)
|
506,8 s
|
652,5 s
|
226,3 w
|
186,8 w
|
135,6 s
|
189,1 s
|
11,1 w
|
390,0 s
|
92,9 w
|
180,1 w
|
c
|
- 56 205.8 s
|
|
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) EL 27 suhtes (% SKPst)
|
68) 70) 23)
|
3,81 s
|
4,30 sp
|
1,29 sw
|
0,98 sw
|
2,00 s
|
2,38 s
|
0,10 psw
|
3,34 sp
|
2,22 sw
|
3,64 sw
|
c
|
- 0,39 s
|
|
Rahasaadetised, % SKPst
|
71) 72) 23)
|
5,06 s
|
5,02 ps
|
7,26 s
|
7,78 s
|
14,47 s
|
14,49 s
|
3,07 s
|
2,95 ps
|
6,26 s
|
6,82 s
|
0,15 s
|
0,14 s
|
|
Kaubavahetus välisriikidega
|
Märkus
|
Albaania
|
Bosnia ja Hertsegoviina
|
Kosovo
|
Põhja-Makedoonia
|
Montenegro
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Eksport EL 27 riikidesse, osakaal koguekspordis (%) väärtuse järgi
|
26) 27)
|
74,7 s
|
72,2 s
|
72,4 s
|
72,8 s
|
34,5 s
|
31,5 s
|
77,5 s
|
77,1 s
|
37,7 s
|
31,1 s
|
:
|
:
|
|
Import EL 27 riikidest, osakaal koguimpordis (%) väärtuse järgi
|
26) 27)
|
57,9 s
|
54,4 s
|
60,8 s
|
58,9 s
|
45,8 s
|
44,3 s
|
46,3 s
|
46,2 s
|
44,2 s
|
45,7 s
|
:
|
:
|
|
Kaubandusbilanss (miljonit eurot)
|
26) 28) 27)
|
- 2 670
|
- 3 533
|
- 3 254
|
- 3 744
|
- 2 822
|
- 3 929
|
- 1 818
|
- 2 678
|
- 1 739
|
- 2 067
|
215 288
|
55 040
|
|
Rahvusvahelise kaubavahetuse ja teenuskaubanduse suhe SKPsse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Import (% SKPst)
|
6) 23)
|
37,2
|
44,7 p
|
47,9
|
53,9
|
53,9
|
65,2
|
70,5
|
82,3 p
|
61,0
|
62,2
|
42,8
|
46,7
|
|
Eksport (% SKPst)
|
6) 23)
|
22,7
|
31,3 p
|
34,2
|
42,2
|
21,7
|
33,4
|
57,8
|
66,2 p
|
26,0
|
42,8
|
46,4
|
50,5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigi rahandus
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Valitsemissektori eelarveülejääk (+) / eelarvepuudujääk (–) (%)
|
29) 30) 31) 23)
|
- 6,8 w
|
- 6,8 fw
|
- 5,3 w
|
:
|
- 5,2 w
|
:
|
- 8,1 w
|
:
|
- 10,7 ew
|
:
|
- 6,7
|
- 4,8
|
|
Valitsemissektori võlg (%)
|
32) 29) 33) 31) 34) 23)
|
72,7 w
|
76,7 fw
|
36,6 w
|
w
|
21,8 w
|
:
|
51,2 w
|
:
|
103,1 w
|
:
|
90,0
|
88,0
|
|
Finantsnäitajad
|
Märkus
|
Albaania
|
Bosnia ja Hertsegoviina
|
Kosovo
|
Põhja-Makedoonia
|
Montenegro
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Tarbijahindade aastane muutus (%)
|
35) 36) 37) 38)
|
2,2 d
|
2,3 d
|
- 1,1 w
|
2,0 w
|
0,2 d
|
3,4 d
|
1,2 d
|
3,4 d
|
- 0,5 d
|
2,5 d
|
0,7
|
2,9
|
|
Erasektori (konsolideeritud) võla suhe SKPsse (%)
|
39) 40)
|
:
|
:
|
- 1,2 w
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
|
Koguvälisvõla suhe SKPsse (%)
|
41) 42) 43) 44) 23)
|
64,2 s
|
64,4 ps
|
64,3 sw
|
60,1 sw
|
37,2 sw
|
37,4 sw
|
78,7 s
|
81,9 ps
|
221,6 s
|
191,5 s
|
:
|
:
|
|
Välisvaluutas koguvõla suhe SKPsse (%)
|
45)
|
66 w
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
17 w
|
:
|
:
|
:
|
|
Laenude intressimäär (ühe aasta kohta), aastas (%)
|
46) 47) 48) 49) 50) 51) 52)
|
6,05 w
|
5,91 w
|
3,05 w
|
3,20 w
|
6,21 w
|
5,96 w
|
2,00 w
|
1,75 w
|
5,84 w
|
5,66 w
|
:
|
:
|
|
Hoiuste intressimäär (ühe aasta kohta), aastas (%)
|
46) 53) 48) 54) 55) 50) 56) 57)
|
0,40 w
|
0,48 w
|
0,07 w
|
0,05 w
|
1,49 w
|
1,33 w
|
0,15 w
|
0,15 w
|
0,40 w
|
0,35 w
|
:
|
:
|
|
Reservvarade (sh kulla) väärtus (miljonit eurot)
|
48) 41) 42) 43) 58) 59)
|
3 942,4 w
|
4 972,2 w
|
7 091,0 w
|
8 359,1 w
|
900,8 w
|
1 100,3 w
|
3 359,9 w
|
3 643,3 w
|
1 738,5 w
|
1 748,8 w
|
:
|
:
|
|
Rahvusvahelised reservid (ekvivalent impordikuudes)
|
60) 48) 41) 42) 61) 62)
|
9,6 sw
|
17,0 sw
|
10,0 sw
|
:
|
3,0 sw
|
:
|
5,3 sw
|
:
|
8,2 sw
|
:
|
:
|
:
|
|
Äri
|
Märkus
|
Albaania
|
Bosnia ja Hertsegoviina
|
Kosovo
|
Põhja-Makedoonia
|
Montenegro
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Tööstustoodangu indeks (2015 = 100)
|
73) 74) 75) 76)
|
89,5 w
|
113,0 w
|
96,7
|
106,2
|
:
|
:
|
102,4
|
103,9
|
105,8
|
110,3
|
98,5
|
107,5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taristu
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Raudteevõrgu tihedus (kasutatavad raudteeliinid tuhande km² kohta)
|
77) 78) 79) 80) 81) 82)
|
7,8 sw
|
7,8 s
|
19,9 sw
|
19,9 sw
|
30,5 sw
|
30,5 sw
|
26,9 s
|
26,9 s
|
18,0 s
|
18,0 s
|
:
|
:
|
|
Kiirteede kogupikkus (kilomeetrites)
|
83)
|
22
|
25
|
218
|
218
|
137 w
|
137 w
|
335
|
335
|
z
|
z
|
:
|
:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Energia
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Energia netoimpordi suhe SKPsse
|
84)
|
1,7 s
|
2,7 ps
|
2,7 s
|
3,5 s
|
4,2 s
|
6,7 s
|
4,8 s
|
7,7 ps
|
2,6 s
|
4,1 s
|
1,6 s
|
2,7 s
|
|
STATISTILISED ANDMED (seisuga 31.08.2023), 2. osa (Serbia – Ukraina)
|
|
|
|
|
Rahvastik
|
Märkus
|
Serbia
|
Türgi
|
Gruusia
|
Moldova
|
Ukraina
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Rahvaarv kokku (tuhandetes)
|
|
6 927 s
|
6 872 s
|
83 155 s
|
83 614 s
|
3 717 s
|
3 729 s
|
2 640 s
|
2 597 ps
|
41 733 s
|
41 419 s
|
447 485 s
|
447 001 bps
|
|
15–64aastaste osakaal kogu rahvaarvus (%)
|
|
64,8 s
|
64,5 s
|
67,8 s
|
67,7 s
|
64,5 s
|
64,2 s
|
:
|
66,7 ps
|
67,6 s
|
67,4 s
|
64,3 ps
|
64,1 bps
|
|
Loomuliku iibe üldkordaja (1 000 elaniku kohta)
|
|
- 8,0
|
- 10,9
|
:
|
:
|
- 1,1
|
- 3,8
|
- 3,8 ep
|
:
|
- 7,8
|
- 10,7 e
|
- 2,5 ep
|
- 2,7 bep
|
|
Eeldatav eluiga sünnil, mehed (aastat)
|
|
71,6
|
70,0
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
77,5 ep
|
77,2 bep
|
|
Eeldatav eluiga sünnil, naised (aastat)
|
|
77,5
|
75,7
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
83,2 ep
|
82,9 bep
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tööturg
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Tööjõus osalemise määr, 20–64aastased: majanduslikult aktiivsete 20–64aastaste osakaal (%)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 7)
|
72,5
|
75,0 b
|
58,7
|
61,2 bw
|
63,2 bw
|
64,5 w
|
51,1 w
|
52,8 w
|
72,0 w
|
71,9 w
|
77,6
|
78,4 b
|
|
Mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 7)
|
79,9
|
82,6 b
|
79,8
|
82,3 bw
|
74,0 bw
|
76,2 w
|
55,5 w
|
57,8 w
|
78,4 w
|
78,2 w
|
83,6
|
84,0 b
|
|
Naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 7)
|
65,2
|
67,4 b
|
37,5
|
40,0 bw
|
52,8 bw
|
53,4 w
|
47,0 w
|
48,1 w
|
66,0 w
|
66,0 w
|
71,7
|
72,9 b
|
|
Tööhõive määr, 20–64aastased (% elanikkonnast)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
65,9
|
66,7 b
|
51,0
|
53,9 bw
|
51,1 bw
|
50,6 w
|
49,1 w
|
51,1 w
|
65,2 w
|
64,8 w
|
72,2
|
73,1 b
|
|
Mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
72,9
|
74,2 b
|
70,1
|
73,6 bw
|
58,7 bw
|
58,1 w
|
53,1 w
|
55,6 w
|
70,8 w
|
70,8 w
|
78,0
|
78,5 b
|
|
Naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
58,9
|
59,3 b
|
32,0
|
34,1 bw
|
43,9 bw
|
43,5 w
|
45,5 w
|
46,9 w
|
60,0 w
|
59,3 w
|
66,5
|
67,6 b
|
|
15–24aastased mittetöötavad ja mitteõppivad noored, % samasse vanuserühma kuuluvast elanikkonnast
|
1) 2) 8) 5) 4) 9)
|
15,9
|
16,4 b
|
28,3
|
24,7 bw
|
28,5 bw
|
26,8 w
|
17,6 w
|
17,2 w
|
15,5 w
|
14,3 w
|
11,1
|
10,8 b
|
|
Tööturg (järg)
|
Märkus
|
Serbia
|
Türgi
|
Gruusia
|
Moldova
|
Ukraina
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
15–29aastased mittetöötavad ja mitteõppivad noored, % samasse vanuserühma kuuluvast elanikkonnast
|
1) 2) 8) 5) 4) 9)
|
20,0
|
18,8 b
|
32,0
|
28,4 bw
|
35,1 bw
|
34,6 w
|
26,0 w
|
26,4 w
|
20,0 w
|
19,8 w
|
13,8
|
13,1 b
|
|
Tööhõive peamiste sektorite kaupa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 10)
|
14,6 s
|
15,0 bs
|
17,6 s
|
17,2 bw
|
19,8 bw
|
18,9 w
|
21,1 w
|
21,5 w
|
14,1 w
|
14,1 w
|
4,3 s
|
3,8 bs
|
|
Tööstus (%)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 10)
|
22,6 s
|
23,7 bs
|
20,5 s
|
21,3 bw
|
11,4 bw
|
11,3 w
|
14,6 w
|
14,4 w
|
17,8 w
|
18,2 w
|
18,2 s
|
18,0 bs
|
|
Ehitus (%)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 10)
|
5,4 s
|
6,0 bs
|
5,7 s
|
6,2 bw
|
6,9 bw
|
7,8 w
|
7,2 w
|
7,7 w
|
7,0 w
|
7,0 w
|
6,6 s
|
6,6 bs
|
|
Teenused (%)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 10)
|
57,5 s
|
55,3 bs
|
56,2 s
|
55,3 bw
|
61,9 bw
|
62,1 w
|
57,1 w
|
56,4 w
|
61,1 w
|
60,7 w
|
70,1 s
|
70,9 bs
|
|
Avalikus sektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%)
|
11) 12) 13) 5) 4)
|
26,4 w
|
25,8 w
|
17,7 w
|
16,9 bw
|
23,5 bw
|
24,3 w
|
29,6 w
|
28,6 w
|
:
|
:
|
:
|
:
|
|
Erasektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%)
|
14) 1) 13) 2) 5)
|
73,6 w
|
74,2 w
|
82,3 w
|
83,1 bw
|
76,5 bw
|
75,7 w
|
70,4 w
|
71,4 w
|
:
|
:
|
:
|
:
|
|
Töötuse määr (% tööjõust)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 15) 16)
|
9,1
|
11,1 b
|
13,2
|
12,0 bw
|
18,5 bw
|
20,6 w
|
3,8 w
|
3,2 w
|
9,5 w
|
9,8 w
|
7,1
|
7,1 b
|
|
Mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 15) 16)
|
8,8
|
10,2 b
|
12,4
|
10,7 bw
|
20,2 bw
|
22,7 w
|
4,3 w
|
3,9 w
|
9,8 w
|
9,5 w
|
6,8
|
6,8 b
|
|
Naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 15) 16)
|
9,5
|
12,1 b
|
14,9
|
14,8 bw
|
16,2 bw
|
17,8 w
|
3,3 w
|
2,5 w
|
9,1 w
|
10,1 w
|
7,4
|
7,4 b
|
|
15–24aastased noored
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
26,6
|
26,4 b
|
25,1
|
22,6 bw
|
39,4 bw
|
42,9 w
|
10,9 w
|
9,2 w
|
19,3 w
|
19,1 w
|
16,8
|
16,7 b
|
|
Pikaajalised töötud (>12 kuud)
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 15) 16)
|
4,5
|
4,9
|
3,3
|
3,7 bw
|
5,8 bw
|
7,2 w
|
0,7 w
|
0,8 w
|
2,0 w
|
2,4 w
|
2,5
|
2,8
|
|
Keskmine igakuine nominaalpalk (eurodes)
|
17) 18) 19) 20) 21) 6)
|
706 sw
|
772 sw
|
384 sw
|
256 sw
|
296 sw
|
372 sw
|
376 sw
|
447 sw
|
334 sw
|
453 sw
|
:
|
:
|
|
Haridus
|
Märkus
|
Serbia
|
Türgi
|
Gruusia
|
Moldova
|
Ukraina
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Haridussüsteemist varakult lahkunud noored: Nende 18–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase ja kes ei jätka õpinguid (%)
|
1) 2) 8) 5) 4)
|
5,6
|
6,3 b
|
26,7
|
23,0 bw
|
8,2 w
|
7,3 w
|
16,9 w
|
19,6 w
|
:
|
:
|
9,9
|
9,8 b
|
|
Avaliku sektori hariduskulutuste suhe SKPsse (%)
|
6) 22) 23)
|
3,5 sw
|
3,3 psw
|
4,0
|
3,5 sw
|
3,8 psw
|
3,6 sw
|
:
|
:
|
5,4 sw
|
:
|
5,0 d
|
:
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6) 24)
|
6,4
|
6,7 b
|
34,4
|
29,5 bw
|
7,9 w
|
7,3 w
|
21,2 w
|
23,3 w
|
2,9 w
|
2,7 w
|
15,7
|
15,6 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
6,0
|
7,7 b
|
36,7
|
31,6 bw
|
8,3 w
|
7,4 w
|
24,5 w
|
27,3 w
|
3,1 w
|
2,9 w
|
18,5
|
18,1 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
6,8
|
5,7 b
|
32,2
|
27,3 bw
|
7,5 w
|
7,2 w
|
18,0 w
|
19,4 w
|
2,8 w
|
2,5 w
|
12,9
|
12,9 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on keskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil, kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
85,4
|
85,3 b
|
43,1
|
47,8 bw
|
77,3 w
|
77,2 w
|
69,4 w
|
68,2 w
|
54,9 w
|
55,2 w
|
66,8
|
65,7 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on keskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil, mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
87,5
|
86,3 b
|
45,3
|
51,1 bw
|
82,4 w
|
84,0 w
|
68,7 w
|
66,4 w
|
59,6 w
|
58,9 w
|
67,5
|
66,3 b
|
|
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on keskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil, naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
83,2
|
84,1 b
|
40,8
|
44,5 bw
|
71,3 w
|
70,2 w
|
70,2 w
|
69,9 w
|
50,0 w
|
51,3 w
|
66,0
|
65,1 b
|
|
Nende 30–34aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on kolmanda taseme haridus, kokku
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
33,0
|
35,3 b
|
33,1
|
35,5 bw
|
38,2 w
|
35,5 w
|
31,5 w
|
31,8 w
|
57,1 w
|
58,0 w
|
41,1
|
41,9 b
|
|
Nende 30–34aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on kolmanda taseme haridus, mehed
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
27,1
|
27,7 b
|
33,9
|
36,1 bw
|
33,6 w
|
32,3 w
|
24,3 w
|
28,6 w
|
49,7 w
|
51,4 w
|
36,0
|
36,6 b
|
|
Nende 30–34aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on kolmanda taseme haridus, naised
|
1) 2) 3) 4) 5) 6)
|
39,1
|
43,2 b
|
32,2
|
35,0 bw
|
42,7 w
|
38,9 w
|
38,2 w
|
34,7 w
|
64,8 w
|
64,8 w
|
46,2
|
47,2 b
|
|
Rahvamajanduse arvepidamine
|
Märkus
|
Serbia
|
Türgi
|
Gruusia
|
Moldova
|
Ukraina
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Sisemajanduse koguprodukt
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jooksevhindades (miljonit eurot)
|
6) 23)
|
46 815
|
53 329
|
626 742
|
689 547
|
13 871 w
|
15 732 w
|
10 116 w
|
11 569 w
|
137 133 w
|
168 710 w
|
13 471 071
|
14 567 204
|
|
Elaniku kohta (eurot)
|
6) 23)
|
6 790
|
7 800
|
7 520
|
8 190
|
3 726 w
|
4 242 w
|
3 839 w
|
4 424 w
|
3 285 w
|
4 077 w
|
30 050
|
32 520
|
|
Ostujõu standardi alusel elaniku kohta
|
|
12 812
|
14 349
|
18 325
|
20 337
|
:
|
:
|
12 977 w
|
16 069 w
|
:
|
:
|
30 054
|
32 524
|
|
Ostujõu standardi alusel elaniku kohta võrreldes ELi keskmisega (EL 27 = 100)
|
|
42,6
|
44,2
|
61,0
|
62,7
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
100
|
100
|
|
Reaalne aastane muutus (maht) võrreldes sellele eelnenud aastaga (%)
|
6) 23)
|
- 0,9
|
7,5
|
1,9
|
11,4
|
- 6,8 w
|
10,5 w
|
- 8,3 w
|
13,9 w
|
- 3,8 w
|
3,4 w
|
- 5,6
|
5,6
|
|
Kogulisandväärtus peamiste sektorite kaupa
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%)
|
6) 23) 25)
|
7,6
|
7,6
|
7,5
|
6,2
|
8,3 w
|
7,4 w
|
10,8 w
|
12,3 w
|
10,8 w
|
12,7 w
|
1,8
|
1,8
|
|
Tööstus (%)
|
6) 23) 25)
|
23,4
|
23,0
|
25,6
|
29,1
|
15,5 w
|
17,0 w
|
15,2 w
|
14,7 w
|
20,9 w
|
23,8 w
|
19,7
|
20,0
|
|
Ehitus (%)
|
6) 23) 25)
|
6,6
|
7,3
|
5,9
|
5,7
|
8,7 w
|
7,5 w
|
11,5 w
|
9,3 w
|
3,3 w
|
3,2 w
|
5,5
|
5,5
|
|
Teenused (%)
|
6) 23) 25)
|
62,4 s
|
62,2 s
|
61,0 s
|
59,1 s
|
67,5 w
|
68,1 w
|
62,5 w
|
63,6 w
|
65,0 w
|
60,3 w
|
73,0 s
|
72,7 s
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksebilanss
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) (miljonit eurot)
|
63) 64) 59) 65) 66)
|
2 938,5 w
|
3 656,9 w
|
3 942,6 s
|
5 832,2 s
|
498,7 w
|
783,6 w
|
133,4 w
|
322,7 w
|
- 50,8 w
|
6 351,5 w
|
c
|
- 318 026.0 s
|
|
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) (% SKPst)
|
63) 64) 67) 23)
|
c
|
6,86 s
|
0,63 s
|
0,85 s
|
3,60 sw
|
4,98 sw
|
1,32 sw
|
2,79 sw
|
- 0,04 sw
|
3,76 sw
|
c
|
- 2,18 s
|
|
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) EL 27 suhtes (miljonit eurot)
|
68) 59) 65) 69) 66)
|
c
|
1 801,0 s
|
140,6 s
|
600,5 s
|
178,9 w
|
189,7 w
|
:
|
:
|
- 691,7 w
|
4 748,7 w
|
c
|
- 56 205.8 s
|
|
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) EL 27 suhtes (% SKPst)
|
68) 70) 23)
|
c
|
3,38 s
|
0,02 s
|
0,09 s
|
1,29 sw
|
1,21 sw
|
:
|
:
|
- 0,50 sw
|
2,81 sw
|
c
|
- 0,39 s
|
|
Rahasaadetised, % SKPst
|
71) 72) 23)
|
4,81 s
|
:
|
0,02 s
|
:
|
7,34 sw
|
8,65 sw
|
8,87 dpsw
|
:
|
0,75 psw
|
:
|
0,15 s
|
0,14 s
|
|
Kaubavahetus välisriikidega
|
Märkus
|
Serbia
|
Türgi
|
Gruusia
|
Moldova
|
Ukraina
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Eksport EL 27 riikidesse, osakaal koguekspordis (%) väärtuse järgi
|
26) 27)
|
66,2 s
|
65,8 s
|
41,1 s
|
41,1 s
|
20,9 ew
|
16,9 sw
|
66,4 sw
|
62,5 sw
|
:
|
:
|
:
|
:
|
|
Import EL 27 riikidest, osakaal koguimpordis (%) väärtuse järgi
|
26) 27)
|
55,6 s
|
53,9 s
|
33,1 s
|
31,1 s
|
23,0 ew
|
22,9 sw
|
45,6 sw
|
46,6 sw
|
:
|
:
|
:
|
:
|
|
Kaubandusbilanss (miljonit eurot)
|
26) 28) 27)
|
- 5 019
|
- 6 279
|
- 42 293
|
- 38 925
|
- 3 838 sw
|
- 5 171 sw
|
- 2 572 sw
|
- 2 166 sw
|
- 4 438 sw
|
:
|
215 288
|
55 040
|
|
Rahvusvahelise kaubavahetuse ja teenuskaubanduse suhe SKPsse
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Import (% SKPst)
|
6) 23)
|
56,5
|
62,3
|
32,2
|
35,5
|
56,6 w
|
59,6 w
|
51,4 w
|
57,8 w
|
40,3 w
|
41,9 w
|
42,8
|
46,7
|
|
Eksport (% SKPst)
|
6) 23)
|
48,2
|
54,5
|
28,7
|
35,3
|
37,3 w
|
43,2 w
|
27,9 w
|
30,6 w
|
38,8 w
|
40,7 w
|
46,4
|
50,5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigi rahandus
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Valitsemissektori eelarveülejääk (+) / eelarvepuudujääk (–) (%)
|
29) 30) 31) 23)
|
- 8,0 w
|
- 4,2 ew
|
- 4,7 w
|
:
|
- 9,3 w
|
- 6,3 w
|
- 5,1 ew
|
0,0 ew
|
- 5,4 w
|
- 3,3 w
|
- 6,7
|
- 4,8
|
|
Valitsemissektori võlg (%)
|
32) 29) 33) 31) 34) 23)
|
57,7 w
|
57,5 ew
|
39,8 w
|
:
|
60,1 w
|
49,6 w
|
33,1 w
|
32,6 w
|
60,4 w
|
49,0 w
|
90,0
|
88,0
|
|
Finantsnäitajad
|
Märkus
|
Serbia
|
Türgi
|
Gruusia
|
Moldova
|
Ukraina
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Tarbijahindade aastane muutus (%)
|
35) 36) 37) 38)
|
1,8 d
|
4,0 d
|
12,3 d
|
19,6 d
|
5,2 w
|
9,6 w
|
3,8 w
|
5,1 w
|
2,7 w
|
9,4 w
|
0,7
|
2,9
|
|
Erasektori (konsolideeritud) võla suhe SKPsse (%)
|
39) 40)
|
:
|
:
|
13,0 w
|
7,6 w
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
|
Koguvälisvõla suhe SKPsse (%)
|
41) 42) 43) 44) 23)
|
c
|
75,8 s
|
60,4 sw
|
54,3 sw
|
135,5 sw
|
124,0 sw
|
65,5 sw
|
66,9 sw
|
74,6 sw
|
67,8 sw
|
:
|
:
|
|
Välisvaluutas koguvõla suhe SKPsse (%)
|
45)
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
|
Laenude intressimäär (ühe aasta kohta), aastas (%)
|
46) 47) 48) 49) 50) 51) 52)
|
1,90 w
|
1,90 w
|
16,25 w
|
22,79 w
|
8,52 w
|
9,46 w
|
5,15 w
|
8,50 w
|
7,89 w
|
7,67 w
|
:
|
:
|
|
Hoiuste intressimäär (ühe aasta kohta), aastas (%)
|
46) 53) 48) 54) 55) 50) 56) 57)
|
0,10 w
|
0,10 w
|
13,51 w
|
17,85 w
|
8,46 w
|
9,13 w
|
0,15 w
|
4,50 w
|
7,22 w
|
6,95 w
|
:
|
:
|
|
Reservvarade (sh kulla) väärtus (miljonit eurot)
|
48) 41) 42) 43) 58) 59)
|
13 491,7 w
|
16 454,5 w
|
81 937,5 w
|
94 006,1 w
|
3 532,4 w
|
3 787,3 w
|
3 082,9 w
|
3 445,8 w
|
23 711,1 w
|
27 294,4 w
|
:
|
:
|
|
Rahvusvahelised reservid (ekvivalent impordikuudes)
|
60) 48) 41) 42) 61) 62)
|
6,1 sw
|
:
|
4,9 sw
|
6,3 sw
|
5,4 sw
|
4,8 sw
|
7,1 sw
|
:
|
:
|
:
|
:
|
:
|
|
Äri
|
Märkus
|
Serbia
|
Türgi
|
Gruusia
|
Moldova
|
Ukraina
|
EL 27
|
|
|
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2019
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
|
Tööstustoodangu indeks (2015 = 100)
|
73) 74) 75) 76)
|
111,0
|
118,5
|
115,4
|
135,6
|
:
|
:
|
107,1 w
|
120,3 w
|
102,7 w
|
105,0 w
|
98,5
|
107,5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taristu
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Raudteevõrgu tihedus (kasutatavad raudteeliinid tuhande km² kohta)
|
77) 78) 79) 80) 81) 82)
|
37,9 sw
|
38,1 sw
|
13,3 sw
|
13,5 sw
|
22,6 sw
|
22,2 sw
|
34,0 sw
|
34,0 sw
|
32,8 sw
|
32,7 sw
|
:
|
:
|
|
Kiirteede kogupikkus (kilomeetrites)
|
83)
|
928
|
928 w
|
3 523
|
3 532
|
208 w
|
263 w
|
:
|
:
|
15 w
|
15 w
|
:
|
:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Energia
|
Märkus
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
2020
|
2021
|
|
Energia netoimpordi suhe SKPsse
|
84)
|
2,9 s
|
4,0 s
|
3,3 s
|
5,2 s
|
1,0 sw
|
1,8 sw
|
:
|
:
|
:
|
:
|
1,6 s
|
2,7 s
|
Allikas: Eurostat ja/või laienemisprotsessis osalevate riikide statistikaametid
|
|
: = näitaja puudub
|
|
|
b = aegrida katkeb
|
|
|
c = konfidentsiaalne väärtus
|
|
|
d = määratlus erineb
|
|
|
e = hinnanguline väärtus
|
|
|
f = prognoos
|
|
|
p = esialgne
|
|
|
s = Eurostati hinnang
|
|
|
w = andmed, mille on omal vastutusel esitanud riiklik statistikaasutus ning mis on avaldatud „olemasoleval kujul“ ning mille kvaliteet ja vastavus ELi statistikametoodikale ei ole tagatud
|
|
|
Z = ei kohaldata ja on seetõttu 0
|
|
|
|
|
|
Joonealused märkused:
|
|
1)
|
Põhja-Makedoonia: uut Euroopa integreeritud sotsiaalstatistika määrust ei ole rakendatud.
|
|
2)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: Alates 2020. aasta jaanuarist viiakse Bosnias ja Hertsegoviinas tööjõu-uuringut läbi pidevalt, kogu aasta vältel, kusjuures andmeid avaldatakse kord kvartalis. Samuti viiakse alates 2020. aastast läbi kaalumine vastavalt rahvastiku hinnangulisele suurusele viieaastaste vanusevahemike ja soo järgi.
|
|
3)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: alates 2021. aasta jaanuarist kohaldab Bosnia ja Hertsegoviina statistikaamet tööjõu-uuringu uut, muudetud metoodikat. Uuringu ümberkujundamine toimus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määrusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2021. Seoses tööjõu-uuringu uue, muudetud metoodika kasutuselevõtuga 2021. aasta jaanuaris katkes eelmisel aastal avaldatud aegrida.
|
|
4)
|
Türgi: * kodumajapidamiste ja tööjõu uuringus ei ole aegread eelmiste aastatega võrreldavad, kuna uuringu määratlust, ulatust ja ülesehitust on alates 2021. aastast muudetud.
|
|
5)
|
Türgi: iga-aastase tööjõu-uuringu tulemused.
|
|
6)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
|
|
7)
|
Ukraina: majanduslikult aktiivse rahvastiku (tööjõu) fikseerimine alates 2019. aastast.
|
|
8)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: alates 2020. aastast tehakse tööjõu-uuringuid kvartaalselt, mis tingib aegrea katkemise, s.t tulemused ei ole eelmiste aastate tulemustega võrreldavad. Seoses tööjõu-uuringu uue, muudetud metoodika kasutuselevõtuga (määrus (EL) 2019/1700, rakendusmäärus (EL) 2019/2240) alates 2021. aasta jaanuarist katkes eelmisel aastal avaldatud aegrida. See tähendab, et ka 2020. ja 2021. aasta andmed ei ole võrreldavad.
|
|
9)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
|
|
10)
|
Gruusia: alates 2020. aastast NACE Rev.2, enne 2020. aastat NACE Rev.1.1.
|
|
11)
|
Montenegro: andmed näitavad töötajate hulga suhet (era- või avalikus sektoris) tööga hõivatud isikute koguarvu.
|
|
12)
|
Põhja-Makedoonia: Avalikus sektoris sisalduvad järgmised andmed: Muud (segatud, kollektiivsed, riiklikud, määratlemata).
|
|
13)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: avalik sektor hõlmab NACE Rev. 2 O, P ja Q jagu ning erasektor muid NACE jagusid.
|
|
14)
|
Montenegro: aegrida on katkenud, sest varem vastasid sellele küsimusele ainult töötajad; alates 2018. aastast vastavad sellele küsimusele kõik tööga hõivatud isikud.
|
|
15)
|
Ukraina: 15aastased ja vanemad isikud.
|
|
16)
|
Gruusia: 15aastased ja vanemad isikud.
|
|
17)
|
Serbia: palgad on saadud haldusallikatest (maksuameti andmed). Keskmine töötasu arvutatakse aruandekuu eest teenitud töötasu kogusumma ja täistööajale taandatud töötajate arvu alusel.
|
|
18)
|
Albaania: Teabeallikas: Maksunduse peadirektoraat, sotsiaalkindlustusmaksjad; INSTATi arvutused
|
|
19)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: netosissetulek.
|
|
20)
|
Türgi: Allikas: Sissetulekute ja elamistingimuste uuring.
|
|
21)
|
Moldova: hõlmab üksusi, kus on vähemalt üks töötaja.
|
|
22)
|
Gruusia: SKP arvutatakse 2008. aasta arvepidamise süsteemi järgi.
|
|
23)
|
Gruusia: 2008. aasta arvepidamise süsteemi järgi.
|
|
24)
|
Gruusia: välja on jäetud hariduseta isikud.
|
|
25)
|
Gruusia: arvutused tehtud NACE Rev. 2 põhjal.
|
|
26)
|
Moldova: jaanuarist augustini.
|
|
27)
|
Gruusia: Eurostati poolt eurodesse ümberarvestatud andmed.
|
|
28)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
|
|
29)
|
Albaania: rahandus- ja majandusministeeriumi prognoosid.
|
|
30)
|
Ukraina: muudetud sularahaandmed (valitsemissektori finantsstatistika käsiraamat 2014).
|
|
31)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
|
|
32)
|
Montenegro: esialgsed andmed. Lõplikud andmed on kättesaadavad 2021. aasta märtsi lõpuks.
|
|
33)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: aasta lõpp (31. detsember).
|
|
34)
|
Ukraina: riigivõlg ja riigi tagatud võlg.
|
|
35)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: tarbijahinna inflatsioon
|
|
36)
|
Moldova: tarbijahinna inflatsioon
|
|
37)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
|
|
38)
|
Gruusia: tarbijahinna inflatsioon
|
|
39)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: rahaloomeasutuste andmed.
|
|
40)
|
Türgi: andmed hõlmavad võlaväärtpabereid ja laene.
|
|
41)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: põhineb Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi käsiraamatu kuuendal väljaandel.
|
|
42)
|
Türgi: eurodesse ümberarvestamisel kasutatud aasta keskmine vahetuskurss.
|
|
43)
|
Moldova: arvestatud USA dollaritest ümber eurodesse, kasutades aasta lõpu vahetuskurssi vastavalt Moldova keskpanga andmetele.
|
|
44)
|
Ukraina: varad ja võlg on USA dollaritest arvestatud ümber eurodesse, kasutades aruandeaasta lõpu vahetuskurssi.
Andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
|
|
45)
|
Albaania: välisvõlg (sealhulgas välismaised otseinvesteeringud).
|
|
46)
|
Montenegro: kaalutud keskmine tegelik intressimäär, tasumata summad, aastas.
|
|
47)
|
Albaania: keskmine kaalutud määr, mida rakendatakse uutele 12kuulistele laenudele vastavas kuus, lähtudes 12kuulisest tähtajast.
|
|
48)
|
Põhja-Makedoonia: aasta lõpp (31. detsember).
|
|
49)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: finantssektorivälistele äriühingutele antud lühiajaliste laenude määr omavääringus (kaalutud keskmine).
|
|
50)
|
Moldova: alates 2001. aastast kehtestab intressimäära Moldova keskpank. Moldova keskpank kohaldab intressikoridori meetodit: kõrgeimat intressimäära kohaldatakse üleöölaenude suhtes, madalaimat üleööhoiuste suhtes. Aasta lõpu väärtused.
|
|
51)
|
Ukraina: kõigi keskpanga refinantseerimisinstrumentide keskmine kaalutud intressimäär.
|
|
52)
|
Gruusia: refinantseerimislaenude oksjonid.
|
|
53)
|
Albaania: hoiuste intressimäär on keskmine kaalutud määr uutele hoiustele vastavas kuus, lähtudes 12kuulisest tähtajast.
|
|
54)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: leibkondade nõudmiseni hoiuste intressimäärad omavääringus (kaalutud keskmine).
|
|
55)
|
Türgi: kuuandmete keskmine. Üleöödeposiidi rahastu.
|
|
56)
|
Ukraina: Ukraina keskpanga hoiusesertifikaatide jaotamine.
|
|
57)
|
Gruusia: hoiusesertifikaatide oksjonid.
|
|
58)
|
Ukraina: varad ja võlg on USA dollaritest arvestatud ümber eurodesse, kasutades aruandeaasta lõpu vahetuskurssi.
|
|
59)
|
Ukraina: välissektori andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
|
|
60)
|
Albaania: 2021. aasta augusti lõpp.
Jaanuar–juuni 2021.
|
|
61)
|
Türgi: eurodesse ümberarvestamisel kasutatud aasta keskmine vahetuskurss.
2021. aasta kolmanda kvartali seisuga.
2021. aasta oktoobri seisuga.
|
|
62)
|
Moldova: arvestatud USA dollaritest ümber eurodesse, kasutades aasta lõpu vahetuskurssi vastavalt Moldova keskpanga andmetele.
Arvestatud USA dollaritest ümber eurodesse, kasutades aasta keskmist vahetuskurssi vastavalt Moldova keskpanga andmetele.
|
|
63)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: põhineb IMFi maksebilansi käsiraamatul, varadel ja kohustistel põhinev meetod
|
|
64)
|
Moldova: arvestatud USA dollaritest ümber eurodesse, kasutades aasta keskmist vahetuskurssi vastavalt Moldova keskpanga andmetele.
|
|
65)
|
Ukraina: Ukraina keskpank on alates 2021. aastast parandanud andmeid välismaiste otseinvesteeringute kohta, kajastades mittefinantsettevõtete reinvesteeritud tulu välismaiste otseinvesteeringute voogude ja seisu andmetes. Seetõttu on aastate 2015–2020 andmeid maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välismaiste otseinvesteeringute kohta muudetud.
|
|
66)
|
Ukraina: Ukraina keskpank on alates 2021. aastast parandanud andmeid välismaiste otseinvesteeringute kohta, kajastades ühe ja sama ettevõtte valitseva mõju all olevate ettevõtete vahelisi laene välismaiste otseinvesteeringute voogude ja seisu andmetes. Seetõttu on aastate 2015–2020 andmeid maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välismaiste otseinvesteeringute kohta muudetud.
|
|
67)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi. Ukraina keskpank on alates 2021. aastast parandanud andmeid välismaiste otseinvesteeringute kohta, kajastades mittefinantsettevõtete reinvesteeritud tulu välismaiste otseinvesteeringute voogude ja seisu andmetes. Seetõttu on aastate 2015–2020 andmeid maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välismaiste otseinvesteeringute kohta muudetud.
|
|
68)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: põhineb Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi käsiraamatu kuuendal väljaandel ja OECD välismaiste otseinvesteeringute võrdlusaluse määratlusel – 4. väljaanne.
|
|
69)
|
Ukraina: välismaiste otseinvesteeringute andmed arvutati ümber, võttes arvesse EL 27 liikmesriike, välja arvatud Ühendkuningriik.
|
|
70)
|
Ukraina: Andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi. Välismaiste otseinvesteeringute andmed arvutati ümber, võttes arvesse EL 27 liikmesriike, välja arvatud Ühendkuningriik.
Ukraina keskpank on alates 2021. aastast parandanud andmeid välismaiste otseinvesteeringute kohta, kajastades ühe ja sama ettevõtte valitseva mõju all olevate ettevõtete vahelisi laene välismaiste otseinvesteeringute voogude ja seisu andmetes. Seetõttu on aastate 2015–2020 andmeid maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välismaiste otseinvesteeringute kohta muudetud.
|
|
71)
|
Moldova: arvestatud USA dollaritest ümber eurodesse, kasutades aasta keskmist vahetuskurssi vastavalt Moldova keskpanga andmetele.
Eraisikute ülekanded.
|
|
72)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
Varasemad andmed.
|
|
73)
|
Albaania: tegevus B_D
|
|
74)
|
Moldova: alates 2016. aastast on tööstustoodangu mahu indeksit hooajaliselt korrigeeritud tööpäevade arvu ja hooajalisuse järgi; aegridu on parandatud.
|
|
75)
|
Ukraina: indeksite dünaamilises reas kalendripäevade mõju korrigeerimine baasi kuise keskmise väärtuse suhtes (2016), kasutades programmi DEMETRA+ ja TRAMO/SEATS metoodikat.
|
|
76)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
|
|
77)
|
Andmed saadi vabariigi geodeetikaametist.
|
|
78)
|
Bosnia ja Hertsegoviina: Siseveekogude hinnanguline suurus 210 km².
|
|
79)
|
Türgi: ainult põhiliinid.
Pindalaväärtused on arvutatud keskkonnateabe koordineerimise süsteemi CORINE klassifikatsiooni alusel ja kohandatud vastavalt maakasutuse raamuuringule (LUCAS). CORINE andmete koostamise periood hõlmab 6 aastat.
|
|
80)
|
Moldova: sealhulgas Transnistria piirkond.
Aasta lõpu seisuga.
|
|
81)
|
Moldova: sealhulgas Transnistria piirkond.
Aasta lõpu seisuga.
Kaasa arvatud märgalad.
|
|
82)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi. Ukraina riikliku geodeesia-, kartograafia- ja katastriameti andmed.
Andmed on esitatud vastavalt uuele maakasutuse liigitusele.
|
|
83)
|
Ukraina: andmed ei hõlma ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi, Sevastopoli linna ega Donetski ja Luganski oblasti ajutiselt okupeeritud osi.
|
|
84)
|
Gruusia: Eurostati poolt eurodesse ümberarvestatud andmed.
2008. aasta arvepidamise süsteemi järgi.
|