EUROOPA KOMISJON
Brüssel,31.10.2023
COM(2023) 686 final
KOMISJONI ARUANNE
Euroopa Liidu aruanne Kyoto protokolli kohustuste täitmiseks ette nähtud täiendava perioodi kohta (mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikliga 22 ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsusega 13/CMP.1)
{SWD(2023) 348 final}
Aruanne Kyoto protokolli kohustuste täitmiseks ettenähtud täiendava perioodi kohta
Käesolev aruanne ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument moodustavad Euroopa Liidu aruande Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli (edaspidi „Kyoto protokoll“) artikli 3 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmiseks ette nähtud täiendava perioodi kohta, mis hõlmab Kyoto protokolli teist kohustusperioodi (2013–2020) (edaspidi „üleminekuperiood“) ning mida nõutakse määruse (EL) nr 525/2013 artikliga 22, vastavalt Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi asjaomastele otsustele.
Need dokumendid edastatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile hiljemalt 24. oktoobriks 2023.
Aruandes sisalduv teave aitab hinnata, kas Euroopa Liit (EL) täitis Kyoto protokolli artikli 3 lõikest 1 tulenevaid kohustusi teisel kohustusperioodil. Hindamiseks võrreldakse teisel kohustusperioodil kehtivate ühikute kogust, mis on üleminekuperioodi lõpuks kasutuselt kõrvaldatud, teise kohustusperioodi koguheitega. Kohustuste täitmiseks ettenähtud täiendav periood lõppes 9. septembril 2023.
EL, selle liikmesriigid ja Island on kokku leppinud, et nad täidavad Kyoto protokolli artikli 3 kohaseid heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustusi teisel kohustusperioodil ühiselt vastavalt Kyoto protokolli artiklile 4
. Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Island leppisid kokku heite koguselise piiramise kohustuses, mille kohaselt nende kasvuhoonegaaside keskmine aastane heitkogus teisel kohustusperioodil ei ületa 80 % nende baasaasta heitkoguste summast ning mida on arvesse võetud Doha muudatuses.
Nõukogu otsuses (EL) 2015/1339 on sätestatud kohustuste ühise täitmise lepingu tingimused ning igale lepinguosalisele eraldatud heitetasemed. Liikmesriikide ja Islandi lubatud kogused teisel kohustusperioodil on kindlaks määratud heitetasemetega. Need heitetasemed on kindlaks määratud kliima- ja energiapaketi alusel aastatel 2013–2020 kehtivate liidu õigusaktide põhjal.
ELi, selle liikmesriikide ja Islandi ühine lubatud kogus Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil on võrdne liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohta Kyoto protokolli Doha muudatuse B lisa tabeli kolmandas veerus esitatud protsendiga (80 %) baasaasta heitkogustest, korrutatuna kaheksaga.
Vastavalt Kyoto protokolli artikli 4 lõikele 4 ei mõjuta Ühendkuningriigi väljaastumine EList 1. veebruaril 2020 teiseks kohustusperioodiks võetud kohustusi.
Selle arvutuse põhjal on ühine lubatud kogus 37 604 433 280 CO2 ekvivalenttonni. ELi lubatud kogus, mis määratakse kindlaks vastavalt ühise täitmise lepingu tingimustele, on 15 813 089 338 CO2 ekvivalenttonni. Liikmesriikide ja Islandi lubatud kogused kokku on 21 791 343 942 CO2 ekvivalenttonni.
Kyoto ühikute kasutuselt kõrvaldamine
EL (tol ajal Euroopa Ühendus) ja selle liikmesriigid ratifitseerisid Kyoto protokolli 31. mail 2002. Doha kliimamuutuste konverentsil detsembris 2012 võtsid kõik Kyoto protokolli osalised vastu Doha muudatuse, millega kehtestati Kyoto protokolli teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõppes 31. detsembril 2020 (edaspidi „Doha muudatus“). Liit, selle liikmesriigid ja Island teatasid kokkuleppest, mille tingimuste kohaselt ELi, selle liikmesriikide ja Islandi Kyoto protokolli artikli 3 kohaseid kohustusi täidetakse teisel kohustusperioodil ühiselt vastavalt kõnealuse protokolli artikli 4 sätetele
. Kokkuleppe sõlmimise ajal kuulusid liikmesriikide hulka järgmised 28 riiki: Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.
Ühise täitmise raames kasutuselt kõrvaldatavate CO2 ekvivalenttonnide kumulatiivset kogust arvutatakse ELi, 27 liikmesriigi, Ühendkuningriigi ja Islandi registrite kõrvaldamiskontodel olevate CO2 ekvivalenttonnide koguste summana, mis on 33 731 035 055 CO2 ekvivalenttonni.
Kyoto ühikute ülekandmine ühest kohustusperioodist teise
Kuna Kyoto protokolliga ei ole ette nähtud kolmandat kohustusperioodi, ei taotle EL ühikute ülekandmist.
Liikmesriikide arvelduskontodel olevate selliste ühikute koguarv, mida liikmesriigid paluvad üle kanda, esitatakse liikmesriikide aruannetes Kyoto protokolli kohustuste täitmiseks ettenähtud täiendava perioodi kohta.