EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.10.2023
COM(2023) 684 final
KOMISJONI TEATIS, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Aruanne: ELi poliitikaalgatused puhtasse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute propageerimiseks
(Esialgne hinnang meetmetele, mille EL on võtnud puhtasse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute hoogustamiseks, ja mõjule, mis USA inflatsiooni vähendamise seadusel on investeeringutele)
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Aruanne: ELi poliitikaalgatused puhtasse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute propageerimiseks
(Esialgne hinnang meetmetele, mille EL on võtnud puhtasse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute hoogustamiseks, ja mõjule, mis USA inflatsiooni vähendamise seadusel on investeeringutele)
1.Taustteave
Puhtal tehnoloogial on keskne roll liidu rohepöördes ning võitluses kliimamuutustega ja elurikkuse kadumisega. Selle ulatuslikumast kättesaadavusest sõltub Euroopa rohelise kokkuleppe edukas rakendamine. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel peaks üleilmne puhta tehnoloogia turg kasvama 2030. aastaks kolm korda, jõudes umbkaudu 600 miljardi euroni aastas.
Puhta tehnoloogia kõrgetasemeliste lahenduste arendamiseks ja tootmiseks on vaja väga erinevaid sisendeid kriitilistest toorainetest mikrokiipideni, kvalifitseeritud tööjõudu, teadusuuringuid ja innovatsiooni, märkimisväärseid avaliku sektori investeeringuid, samuti stiimulite süsteemi, et kaasata erainvesteeringuid ja luua kõiki olulisi väärtusahelaid hõlmav ärimudel.
Euroopa roheleppe raames ja aruka poliitika varal on EL ehitanud üles majanduskasvu soodustava õigusraamistiku ja ärikeskkonna, mis soosib puhta tehnoloogia lahenduste arendamist, tootmist ja kasutuselevõttu. EL on näidanud, et majanduse saab kasvama panna nii, et samal ajal vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet ja ressursikasutust, ning kavatseb samas vaimus jätkata. Rohelise kokkuleppe tööstuskava tagab paremini prognoositava ja lihtsustatud regulatiivse keskkonna, kiirema rahastamise, paremad ametioskused ning avatud kaubanduse raames toimivad tugevad tarne- ja väärtusahelad, suurendades nii Euroopa nullnetotööstuse konkurentsivõimet, luues kvaliteetseid töökohti ja toetades kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele.
Kogu maailmas käib jaht optimaalsele kliima- ja keskkonnasäästlikkust suurendavale tehnoloogiale. Kõikjal üle ilma võtavad valitsused poliitikameetmeid, et vähendada oma ülemäärast sõltuvust, toetada majanduse CO2 heite vähendamise seisukohast strateegilisi tarneahelaid ja saada enese kätte arvestatav osa puhta tehnoloogia turust. EL on olnud üleilmsete kliimameetmete pioneer ja mänginud keskset rolli auahnete rahvusvaheliste eesmärkide seadmisel, näiteks hiljuti G20 raames võetud kohustuse puhul kolmekordistada taastuvenergia tootmisvõimsust 2030. aastaks. Seega tunnustab ja toetab EL rahvusvaheliste partnerite jõupingutusi võitluses kliimamuutustega ning teeb rahvusvahelisel tasandil tihedat koostööd.
Kõigi nende püüdluste taustal toimunud üha uued ja uued kriisid ning järjest kasvavad geopoliitilised pinged on rahvusvahelist konteksti muutnud, suurendades niihästi tarneahelate killustatust kui ka nende nõrkusi. Sellega arvestades on oluline, et riiklikud puhta tehnoloogia sektori arendamise meetmed oleksid välja töötatud igakülgset kasu silmas pidades ja et neist võidaksid üleilmses arvestuses kõik, vähendamata seejuures võimaluste võrdsust või halvendamata riikidevahelisi kaubandussuhteid. Konkreetsemalt peab EL tagama, et need eri riikides tehtavad jõupingutused ei pärsi Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning liidu energiapöörde ja -varustuse vastupidavust.
Seega jälgib EL tähelepanelikult üleilmseid arengusuundi ja töötab selle nimel, et säilitada oma konkurentsivõime kiiresti areneval ja kasvaval puhta tehnoloogia turul. Käesolevas teatises antakse olukorrale esialgne hinnang ja loetakse üles sammud, mida EL on astunud puhta tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu propageerimiseks ja toetamiseks, et muuta ühtne turg tugevamaks, tagada võrdsed võimalused, toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, laiendada liidu kaubanduslepingute ja rahvusvaheliste strateegiliste partnerlussuhete võrgustikku ning vähendada väliste sündmuste mõju.
Samuti võetakse käesolevas teatises vastavalt Euroopa Ülemkogu soovile vaatluse alla USA inflatsiooni vähendamise seaduse esialgsed tulemused. Samas tuleb rõhutada, et aktiivsed avaliku sektori toetusprogrammid on olemas ka mujal (ennekõike Hiinas), ja on tõenäoline, et neil on ELi puhta tehnoloogia sektorile ulatuslikum mõju. Hiljuti algatas komisjon subsiidiumivastase uurimise seoses Hiina päritolu elektrisõidukitega ja hoiab endiselt silma peal ka muudel puhta tehnoloogia sektoritel. Komisjon hindab kõiki tõendeid, mille asjaomase sektori esindajad või muud sõltumatud allikad on esitanud väidetavate ebaausate tavade kohta.
2.ELi meetmed äri- ja investeerimistingimuste parandamiseks ühtsel turul
EL on kaua aega investeerinud rohepöördesse ja tööstuse CO2 heite vähendamisse. See kajastab niihästi liidu kliimaeesmärke kui ka tema soovi suurendada oma konkurentsivõimet ja avatud strateegilist autonoomiat. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on turustamisvalmis ainult pooled neist tehnoloogialahendustest, mida on vaja CO2 heite täielikuks kaotamiseks. Seega jätkab EL investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni.
ELi ja liikmesriikide rahastuse ja reguleerivate raamistike tulipunktis on pakkumise ja nõudluse kauakestva stabiilsuse tagamine. Raamistikud on kooskõlas WTO eeskirjadega, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, suunatud turutõrgete kõrvaldamisele ja sellele, et luua hoolega vahendeid valides tasakaal erasektori investeeringute ligimeelitamise ja ühtse turu tervikluse vahel, pidades seejuures silmas liikmesriikide suuruse ja fiskaalvõimekuse erisusi.
EL tegutseb selle nimel, et luua sobilikud tingimused puhtal tehnoloogial põhinevate toodete ja lahenduste arendamiseks, ning võtab meetmeid, mida on vaja kulutõhusaks CO2 heite vähendamise propageerimiseks antud sektoris, et püsida konkurentsivõimelisena ja rahuldada rohepöörde loodud nõudlust. Samadelt alustelt lähtudes võttis komisjon täna vastu ulatuslike meetmete paketi, et soodustada Euroopa tuuleenergiasektorit, tegeleda selle ees seisvate probleemidega ja tagada ELi kaubanduspartneritega võrdsed tingimused.
Stiimulid ja prognoositavus.
EL on välja töötanud sidusa, järjekindla ja ulatusliku õigusraamistiku, mille eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Osana paketist „Eesmärk 55“ on EL esimene majandussüsteem, kus on kehtestatud õigusnormid selleks, et 2035. aastaks oleksid müügil ainult heiteta sõidu- ja tarbeautod. Lisaks sellele on liit seadnud hulga muid eesmärke, et vähendada saastust ja muuta majandus ringluspõhisemaks. Heitkogustega kauplemise süsteemiga stimuleeritakse tänu turupõhisele CO2 hinnasignaalile investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse ja heitkoguste vähendamisse, CO2-piirimeede aga hoiab ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumise.
ELi tööstuse konkurentsivõime oluline eeltingimus on taskukohase elektrienergia laialdane kättesaadavus. Taastuvenergia läbivaadatud direktiivi ja nullnetotööstuse määrusega luuakse prognoositav ärikeskkond, mis soodustab puhta tehnoloogia arendamist ja sellesse investeerimist. ELi elektrituru korralduse reform suurendab energiakulude prognoositavust ja stabiilsust eesmärgiga suurendada tööstuse konkurentsivõimet. Ka ELi uus õigusraamistik akude vallas on ülioluline kliimaneutraalsele majandusele üleminekul liidus, sest see tagab akude tootmise, korduskasutamise ja ringlussevõtu jaoks ELis konkurentsivõimelised, tugevad ja ringlusel põhinevad väärtusahelad. Kestlike toodete ökodisaini määruse ettepanekuga lähendatakse ringluspõhisust veelgi sektori kõigile strateegilistele sidusrühmadele.
Komisjon vähendab järk-järgult bürokraatiat ja halduskoormust ning on tegutsenud selle nimel, et lihtsustada ja kiirendada projektidele lubade andmist. 2022. aastal võttis komisjon vastu poliitilised ettepanekud, mis peaksid eelduste kohaselt vähendama ELi ettevõtete halduskoormust suurusjärgus 7,3 miljardit eurot, eriti digitaalsete ja koostalitlusvõimeliste lahenduste varal. Lisaks sellele on komisjon juba alustanud aruandlusnõuete ratsionaliseerimist, eesmärgiga vähendada neid järk-järgult 25%. Pärast komisjoni 2023. aasta märtsikuist teatist ELi pikaajalise konkurentsivõime kohta on ta vastu võtnud märkimisväärse hulga asjakohaseid ettepanekuid ja aruandlusnõuete ratsionaliseerimine on üks komisjoni 2024. aasta tööprogrammi keskseid elemente.
ELi investeeringud.
Pelgalt ELi ja liikmesriikide avaliku sektori vahenditest ei ole võimalik rahastada ELi puhta tehnoloogia investeeringute puudujääki. Need on siiski oluline tõukejõud liidu energiasüsteemide, tööstuse ja laiemalt kogu majanduse CO2 heite vähendamiseks vajaliku erasektori rahastuse ligimeelitamiseks.
ELi eelarvest toetatakse aktiivselt keskkonnahoidlikku tehnoloogiat. ELi eelarvest on aastatel 2021–2027 kavas eraldada kliimameetmetega seotud kuludeks 578 miljardit eurot, see tähendab 32,6% ELi kogueelarvest. See hõlmab toetust, mida taaste- ja vastupidavusrahastust antakse keskkonnahoidlikele projektidele, samuti reformidele, millega luuakse tulemuslik tugiraamistik keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõtuks.
Muude olulisemate fondide ja programmide seas on ühtekuuluvuspoliitika fondid, programm „InvestEU“, aga ka ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“, sealhulgas selle raamesse kuuluvad partnerlused, missioonid ja Euroopa Innovatsiooninõukogu. Riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades oleva REPowerEU peatükiga toetatakse liikmesriike täiendavate reformide ja investeeringute kaudu, et soodustada nullnetotehnoloogialahenduste ja taastuvate energiaallikate tootmist ja kasutuselevõttu. ELi heitkogustega kauplemise süsteemist rahastatavast moderniseerimisfondist kaasrahastatakse investeeringuid eesmärgiga kiirendada energiapööret liikmesriikides, kus SKP elaniku kohta on väiksem.
2023. aasta juulis suurendas EKP oma 2022. aasta oktoobris heaks kiidetud REPowerEU paketti 50% (30 miljardilt eurolt 45 miljardi euroni). Sellest tulenevalt kaasatakse suurendatud paketi raames hinnanguliselt enam kui 150 miljardit eurot investeeringuid. Kõnealuse REPowerEU paketi kaudu liiguvad laenud ja omakapitalirahastus aastatel 2022–2027. Lisavahendid suunatakse sellistesse valdkondadesse nagu taastuvad energiaallikad, energiatõhusus, -võrgud ja -salvestus, elektrisõidukite laadimistaristu ja selline murranguline tehnoloogia nagu vähese CO2 heitega vesinik.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemist rahastatakse ka innovatsioonifondi, mis on üks maailma suurimatest spetsiaalselt tööstuse CO2 heite vähendamisele ja puhta tehnoloogia lahenduste tootmisvõimsuse suurendamisele suunatud rahastamisprogrammidest. Alates fondi loomisest 2021. aastal on kulukohustusi võetud enam kui 6,5 miljardi euro eest kapitaliinvesteeringute umbes neljakordse kogusumma kohta. Innovatsioonifondi raames välja valitud projektid rahuldavad kuni 17% nullnetotööstuse määruses päikeseenergia, akude ja elektrolüüsiseadmete vallas seatud tootmiseesmärkidest ning nendega luuakse Euroopas kvaliteetseid töökohti ja soodustatakse majanduskasvu. 2023. aasta novembris kuulutatakse välja uus projektikonkurss, mille 4 miljardi euro suurusest eelarvest on 1,4 miljardit eurot reserveeritud puhta tehnoloogia lahenduste tootmisele.
Selle aasta novembris kuulutab komisjon esimest korda välja üle-ELise saastevaba vesiniku tootmise enampakkumise, mille eelarveks eraldatakse innovatsioonifondist 800 miljonit eurot. Komisjon on teinud ettepaneku laiendada enampakkumist ja muuta see liikmesriikidele suunatud platvormiks (nn enampakkumisteenus), mis võimaldab neil kasutada üle-ELise enampakkumismehhanismi raames oma territooriumil toimuvate projektide jaoks omaenese vahendeid. Samuti on komisjon välja kuulutanud Euroopa vesinikupanga, mille eesmärk on suurendada saastevaba vesiniku tootmist ELis.
Pärast kavandatava Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi (STEP) vastuvõtmist suurendab ja võimendab ka see olemasolevaid ELi vahendeid, mis võimaldavad anda liidus kiiret rahalist toetust elutähtsa tehnoloogia, sealhulgas puhta tehnoloogia lahenduste arendamisele või tootmisele. Euroopa tööstuspoliitika jaoks on samuti vajalik ühine Euroopa tasandi rahastus. Ehkki STEP tugineb strateegiliste investeeringute toetamisel olemasolevate programmide ümberplaneerimisele ja nende vahendite suurendamisele, on see samas ka oluline element uute meetmete teostatavuse katsetamisel ja nende ettevalmistamisel, mis omakorda toob lähemale Euroopa suveräänsusfondi loomise.
Erainvesteeringud.
Soodne regulatiivne keskkond ELis aitab edukalt kaasata erasektori rahalisi vahendeid ja suunata neid CO2 heite vähendamist soosivasse majandustegevusse. Rohepöördeks vajaliku erarahastuse kaasamise vältimatuks eeltingimuseks on sügavad ja integreeritud kapitaliturud ELis ning tõhus kestliku rahanduse raamistik. Näiteks pakub ELi taksonoomia ühtset raamistikku investoritele, kes soovivad toetada puhta tehnoloogia arendamist.
Ka reaalselt toimiv kapitaliturgude liit võib anda puhta tehnoloogia sektori ettevõtjatele võimalusi kasutada koondfonde, mis on tavapärasest suuremad ja pärinevad rohkematelt investoritelt, ning oma rahastamisallikaid mitmekesistada. Komisjon on esitanud kõik kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava raames kavandatud ettepanekud eesmärgiga astuda vastu tõketele, mille tõttu püsib ELi kapitaliturgudel riigipõhine killustatus ja ühtne kapitaliturg on pärsitud. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles võtma kiiresti vastu veel menetluses olevad kapitaliturgude liitu puudutavad ettepanekud. Kapitaliturgude liit ei ole mitte lihtsalt kasulik, vaid lausa hädavajalik selleks, et täiendada avaliku sektori vahendeid rohepöörde rahastamisel ja tagada puhta tehnoloogia sektori konkurentsivõime. Menetluses olevate ettepanekute kiire vastuvõtmine kaasseadusandjate poolt aitaks parandada juurdepääsu rahastamisele, mitmekesistada ettevõtjate käsutuses olevaid vahendeid, astuda vastu piiriüleste finantsteenuste struktuursetele takistustele ja tegeleda ELi finantsstabiilsust ähvardavate riskidega.
Liikmesriikide avaliku sektori investeeringud.
Kuigi põhirolli mängib erasektor, on uuenduslike ettevõtete riskide vähendamisel ja turutõrgete kõrvaldamisel oluline osa ka avaliku sektori investeeringutel. Uued julgeolekuprobleemid, inflatsioonisurve ning rohe- ja digipöörde elluviimiseks vajalikud investeeringud on pannud täiendava löögi alla ka liikmesriikide eelarve. See rõhutab vajadust leppida kiiresti kokku ELi majanduse juhtimise raamistiku reformis.
Riigiabipoliitika annab liikmesriikidele rohkelt võimalusi toetada keskkonnasäästlikke investeeringuid. Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised, ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik,
regionaalabi suunised, aga ka üldine grupierandi määrus annavad liikmesriikide käsutusse laia valiku vahendeid, millega toetada keskkonnasäästlikke investeeringuid, säilitades samal ajal võrdsed tingimused. Ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku viimase muudatusega 2023. aasta märtsis võimaldati ELi liikmesriikidele endisest veelgi suurem paindlikkus anda investeerimistoetust strateegiliste seadmete, st akude, päikesepaneelide, tuuleturbiinide, soojuspumpade, elektrolüüsiseadmete ning CO2 sidumise, kasutamise ja säilitamise seadmete tootmiseks, samuti nende põhikomponentide ja kriitilise tähtsusega toorainete toomiseks ja ringlussevõtuks nii, et toetusvõimalused oleksid kooskõlas ühtse turu ja ühtekuuluvuseesmärkidega.
Alates 2023. aasta märtsist on komisjon kiitnud heaks mitme liikmesriigi puhtasse tehnoloogiasse investeerimise kavad, mille kogueelarve on ligikaudu 6,9 miljardit eurot, ja hindab praegu järgmisi kavu. Erandjuhtudel on liikmesriikidel võimalik anda üksikutele ettevõtetele suuremat toetust, kui on olemas reaalne oht, et tulenevalt kolmandate riikide antavatest subsiidiumidest suunatakse investeeringud Euroopast välja. Lisaks sellele andis komisjon osana ajutisest kriisi- ja üleminekuraamistikust liikmesriikidele täiendavad võimalused toetada kavu, mille eesmärk on kiirendada taastuvenergia ja energia salvestamise kasutuselevõttu, ja kavu tööstuslike tootmisprotsesside CO2 heite vähendamiseks. Sellest lähtudes on komisjon kiitnud alates 2023. aasta märtsist heaks kaheksa kava mitmes liikmesriigis, mille kogueelarve on umbes 17 miljardit eurot, ja hindab praegu järgmisi kavu.
Sellest eraldi ja vastavalt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistele saavad liikmesriigid toetada tuule- ja päikeseenergia tootmisrajatiste või saastevaba vesiniku tootmiseks kasutatavate elektrolüüsiseadmete paigaldamist või siis tööstuslike tootmisprotsesside CO2 heite vähendamist. Komisjon on selle raames seni heaks kiitnud abikavad, mille kogueelarve on 88,9 miljonit eurot ja mille eesmärk on luua uut taastuvenergia tootmisvõimsust ja realiseerida muid CO2 heite vähendamise algatusi.
Lisaks sellele on komisjon üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames heaks kiitnud liikmesriikide kavandatud riigiabi. Näiteks akude valdkonnas on algatatud kaks üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti, millesse on 68 projekti raames kõikjal ELis investeeritud 20 miljardit eurot avaliku ja erasektori vahendeid. Samuti on heaks kiidetud kaks üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat vesinikuprojekti, mille avaliku ja erasektori investeeringute kogusumma 26,4 miljardit eurot jaguneb kõikjal ELis toimuva 76 projekti vahel, veel kaht aga vaadatakse praegu prioriteetsena läbi.
Lisaks sellele toodab ELi heitkogustega kauplemise süsteem märkimisväärset tulu, mida liikmesriigid saavad kasutada investeeringuteks puhtasse tehnoloogiasse, sealhulgas tootmisetapis. Pelgalt 2022. aastal oli liikmesriikide tulu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistel 29,7 miljardit eurot. Kogu tulu tuleb kasutada kliimaga seotud eesmärkidel, sealhulgas innovatsiooniks ja tootmiseks vähese CO2 heitega tehnoloogia alal ning lahendusteks paljudes eri valdkondades.
Koostöö sidusrühmadega
Tööstusliidud, näiteks Euroopa akuliit ja Euroopa saastevaba vesiniku liit, mängisid olulist rolli ulatuslike partnerlussuhete loomisel konkreetses sektoris või väärtusahelas, sealhulgas avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna esindajatega, et aidata kaasa tihedamale koostööle, ühistegevusele ja ühistele projektidele.
EL püüab intensiivistada konsultatsioone sotsiaalpartneritega nii, et see toetaks ettevõtteid ja töötajaid, kes on kliimaneutraalsusele ülemineku mootor.
Nagu president von der Leyen oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus teatas, on komisjon kohustunud pidama tegevusharu esindajatega rea puhtale energiale ülemineku dialooge selle üle, mida on nende arvates vaja, et investeerida Euroopas praegu ja ka tulevikus. Nimetatud dialoogid järgivad tarneahela loogikat ja nende käigus pannakse erilist rõhku väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd); juba on peetud esimene puhtale energiale ülemineku dialoog, mis oli pühendatud vesinikule (oktoobris 2023).
Oskused.
Rohepöördeks on vaja ka oskustöölisi. Eelnevatele kogemustele tuginedes täiendatakse nullnetotööstuse akadeemiatega eesmärki, mis seati 2020. aasta oskuste tegevuskavas: tagada, et ELi töötajatel oleksid kaksikülemineku täideviimiseks vajalikud oskused. Sellele pööratakse erilist tähelepanu ka 9. maist 2023 kuni 8. maini 2024 kestva Euroopa oskusteaasta raames.
Toimetuleku- ja konkurentsivõime.
Euroopa puhta tehnoloogia tööstuse konkurentsivõimet kaitsta ja Euroopat tööstusinnovatsiooni liidripositsioonile viia aitab komisjoni rohelise kokkuleppe tööstuskava. Ettepanek nullnetotööstuse määruse kohta on tehtud konkreetselt selleks, et kõrvaldada Euroopa nullnetotehnoloogia tootmise võimsuse suurendamise tõkked. Näiteks seatakse selles eesmärk saavutada 2030. aastaks 40% ELi iga-aastasest kasutusvajadusest strateegilise puhta tehnoloogia vallas. Samuti ühtlustatakse sellega märkimisväärselt eri sektoritesse ja tarneahelatesse kuuluvate strateegiliste projektide loamenetlusi, et sünkroniseerida puhta tehnoloogia ulatuslikum kasutuselevõtt Euroopas. Seeläbi saab rangete kvaliteedi-, vastupidavus-, keskkonna- ja ühiskonnastandarditega puhas tehnoloogia endisest hõlpsama juurdepääsu turule, kuna ettepanekuga tagatakse, et hankemenetlused, enampakkumised ja tarbijatele pakutavate stiimulite kavad sisaldavad vastupidavus- ja kestlikkuskriteeriume. Samuti võimaldab see liikmesriikidel luua regulatiivliivakaste, et kohaldada innovatiivse nullnetotehnoloogia katsetamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks paindlikke reguleerimistingimusi.
Kriitilise tähtsusega toorainete määrus pakub Euroopa tööstusele täiendavat kindlust, muu hulgas keskendudes sellele, et soodustada kriitilise tähtsusega toorainete liidusisese kestliku kaevandamise, töötlemise, rafineerimise ja ringlussevõtu suutlikkuse suurendamist. Selle kohasel ei tohiks üheski tootmise olulises etapis ühest ja samast kolmandast riigist pärineda enam kui 65% ühe kriitilise tähtsusega toorme aastasest vajadusest ELis.
Rahvusvaheline tegevus ja jõuline kaubanduspoliitika.
EL tegutseb jätkuvalt selle nimel, et muuta oma tarneahelad vastupidavamaks ja mitmekesisemaks ning suurendada seeläbi oma majanduslikku julgeolekut rahvusvahelise koostöö ja – vajaduse korral – autonoomsete meetmete abil. Näiteks suurendavad ELi kaubanduslepingud avatust kahepoolsetele vastastikku kasulikele suhetele, toetades nii keskkonnasäästlike ja tõhusamate tootmismeetodite ja tehnoloogia levikut ning luues turulepääsuvõimalusi rohetoodetele ja -teenustele. Lepingute varal tagatakse liidu taastuvenergiatööstusele juurdepääs kolmandate riikide turgudele, moonutusteta kaubandus ning investeeringud toormesse ja energiakaupadesse, mida on vaja selleks, et kindlustada kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamiseks vajalikud vahendid.
Lisaks sellele sõlmib EL partnerlussuhteid võimalikult paljude eri riikidega, et tagada endale mitmekesistatud juurdepääs oma puhta tehnoloogia tööstuse arendamiseks vajalikele sisenditele, toetades samal ajal strateegia „Global Gateway“ raames oma partnerite arengut ja kohapealse lisaväärtuse loomist. See toimub näiteks loodusvarade poolest rikaste riikidega kriitilise tähtsusega toorainete alaste partnerluste kaudu , mis on juba sõlmitud Tšiili, Argentina, Kasahstani, Namiibia, Ukraina ja Kanadaga, ning energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerluste raames Lõuna-Aafrika, Senegali, Indoneesia ja Vietnamiga. Lisaks sellele soodustab rahvusvahelist koostööd ja koordineerimist president von der Leyeni poolt ette pandud kriitilise tähtsusega toorainete rühm, mis viib omavahel kokku tarbija- ja ressursirikkad riigid.
Komisjoni energiatehnoloogia strateegilise kava eesmärk on soodustada kava liikmesriikide koostööd nende jõupingutustes edendada teadusuuringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet uute puhta energia alaste lahenduste vallas.
Ehkki EL jääb üleilmsele kaubandusele avatuks, kaitseb ta lisaks sellele vajaduse korral ennast ka edaspidi, tehes seda proportsionaalselt ja sihipäraselt. See hõlmab jõulist reageerimist ebaausale ja kahjulikule käitumisele kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustuste ja normidega. Viimane näide selle kohta on Euroopa Komisjoni presidendi poolt septembris välja kuulutatud omaalgatuslik subsiidiumivastane uurimine Hiinast imporditud elektrisõidukite asjus.
Muuhulgas esitatakse hiljuti vastu võetud Euroopa majandusjulgeoleku strateegias ka hinnang riskidele, mis on seotud elutähtsa tehnoloogiaga, mille paljudel väljunditel on oluline roll üleminekus puhtale energiale; hinnangule tuginedes võib EL otsustada sellise tehnoloogia propageerimise meetmete üle, luua partnerlussidemed kolmandate riikidega või kaitsta seda autonoomsete meetmetega. EL on juba praegu laiendanud oma autonoomseid vahendeid ja kaalub võimalust võtta vastu uusi, et tegeleda vajadust mööda võimalike lünkadega, nagu strateegias kirjeldatud.
Komisjon on kursis sellega, et hoolimata kogu märkimisväärsest tööst puhaste tehnoloogialahenduste tootmise ja kasutuselevõtu nimel, eksisteerib veel terve hulk probleeme, millega aktiivselt tegeletakse, nagu kõrged energiahinnad, haldussüsteemi keerdkäigud juurdepääsul rahastamisele, kumulatiivne õigus- ja haldusnormidest tulenev koormus ning oskuste ning tööjõu nappus.
3. USA inflatsiooni vähendamise seaduse mõju leevendamine
Eespool kirjeldatud tasakaalustatud, ulatusliku ja koostööpõhise lähenemise varal ehitab EL üles kindlatel alustel seisvat ärimudelit puhta tehnoloogia arendamiseks ja kasutamiseks ning on suutnud püsida selle valdkonna esirindlaste hulgas. Ent EL ei tegutse isolatsioonis, kuna muud rahvusvahelise kategooria tegijad taotlevad sarnaseid eesmärke.
Kõik suured majandusjõud püüavad selles majanduse tulevikuvaldkonnas oma tööstuse konkurentsivõimet suurendada. Näiteks on USA, Hiina, Kanada ja Jaapan kasutusele võtnud riiklikud rahalised stiimulid, et laiendada oma investeerimiskavu puhta tehnoloogia vallas.
Nagu roheleppe tööstuskavas märgitud, on mitme nullnetotehnoloogia valdkonna praegune domineeriv jõud Hiina, mis on seadnud puhta tehnoloogia alase innovatsiooni ja tootmise oma viisaastaku plaani üheks prioriteediks. Hiina on teatanud, et kavatseb puhtasse tehnoloogiasse investeerida üle 280 miljardi USA dollari. Jaapani rohepöörde kava eesmärk on koguda rohevõlakirjade abil kuni 20 triljonit Jaapani jeeni (umbes 140 miljardit eurot). Kanada on oma 2023. aasta eelarves näinud ette 60 miljardit USA dollarit puhta energia maksukrediitideks ja 20 miljardit USA dollarit kestlikeks taristuinvesteeringuteks.
Käesolevas teatises keskendutakse USA inflatsiooni vähendamise seaduse mõjule. 2022. aasta augustis vastu võetud inflatsiooni vähendamise seaduses kasutatakse otseseid ja kaudseid toetusi ning see kujutab endast vundamenti, millele USA kavatseb ehitada oma vähese CO2 heitega tehnoloogia riikliku süsteemi. Inflatsiooni vähendamise seadusega nähakse ette toetused ja maksukrediidid, mille summa on kümne aasta jooksul vähemalt 369 miljardit USA dollarit, et meelitada USAsse investeeringuid ja tootmist. Eelduste kohaselt aitab inflatsiooni vähendamise seadus USA-l saavutada riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis tuleb anda Pariisi kokkuleppesse: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 50–52% alla 2005. aasta taset.
Nagu kinnitati president von der Leyeni ja president Bideni 10. märtsi 2023. aasta ühisavalduses, töötavad USA ja Euroopa Liit üheskoos, et astuda vastu kliimakriisile, kiirendada puhtal energial põhineva majanduse võidukäiku kogu maailmas ning luua tugevad, kindlad ja mitmekesised puhta energia tarneahelad – eesmärgid, mis on USA inflatsiooni vähendamise seaduse ja ELi roheleppe tööstuskava kesksed teesid. Ses suhtes on USA inflatsiooni vähendamise seadus märk teretulnud positiivsest kursimuutusest USA kliimapoliitikas.
Sellest hoolimata on inflatsiooni vähendamise seaduse teatavad elemendid, ennekõike mis puudutab diskrimineerivat sisu ja koostet käsitlevaid nõudeid, rahvusvaheliste partnerite, sealhulgas ELi arvates murettekitavad seoses rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute moonutamisega, kahjuliku mõjuga, mis võib avalduda äriühingutele, kes ei asu USAs, ja sellega, kas seadus on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega. Üldisemalt on inflatsiooni vähendamise seadusega ette nähtud toetuste kolossaalne summa ja see, et sellel puudub ülempiir, tekitanud küsimusi seoses selle potentsiaaliga mõjutada negatiivselt ELi jõupingutusi, mille eesmärk on arendada välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline puhta tehnoloogia sektor muul viisil kui tootmistoetustega, ja anda teatav suund tulevastele investeerimisotsustele.
EL ja USA on loonud mehhanismid ELi selliste mureküsimuste arutamiseks ja laiemate üleilmsete tagajärgedega tegelemiseks. Ennekõike on 2022. aasta oktoobris loodud inflatsiooni vähendamise seadusega tegeleva USA-ELi rakkerühma töö tulemusena saadud kasulikke selgitusi USA rahandusministeeriumi 30. detsembril 2022 välja antud rakendussuuniste kohta. Sellega on nüüdseks kinnitust leidnud, et ELi ettevõtjatel on võimalik saada toetust vastavalt inflatsiooni vähendamise seaduse kohasele keskkonnahoidlike kommertssõidukite krediidikavale (Commercial Clean Vehicle Credit scheme) – mis hõlmab liisitud sõidukeid –, ehkki erasõidukite turu suhtes püsivad teatud küsitavused.
2023. aasta märtsi ühisavalduse järel alustasid EL ja USA läbirääkimisi konkreetselt kriitilise tähtsusega maavarasid käsitleva lepingu üle ELi ja USA vahel, et tagada ELile võrdväärne staatus sellega, mis on vabakaubanduslepingute partneritel vastavalt inflatsiooni vähendamise seadusele (kus on esitatud nõuded inflatsiooni vähendamise seaduse kohaselt toetuskõlblikes elektrisõidukiakudes kasutatavate kriitilise tähtsusega maavarade päritolule).
Liit loodab, et läbirääkimised USAga kriitilise tähtsusega maavarade lepingu üle viiakse lõpule. Leping tihendaks ELi ja USA vahelisi poliitilisi ja kaubandussuhteid praegusel geopoliitiliselt keerukal ajal, kui üha olulisemaks saavad tugevad tarneahelad ja kriitilise tähtsusega toorainete tagatud kättesaadavus.
Kriitilise tähtsusega maavarade leping aitaks sellele kaasa, võimaldades ELis kriitilise tähtsusega maavarasid kaevandavatel või töötlevatel ettevõtetel leida USAs uusi ärivõimalusi. See aitaks tugevdada ELi ja USA vahelisi tarneahelaid ning edendada kõrgetasemelist kestlikkust ja töötajate õigusi üleilmsetes kriitilise tähtsusega maavarade tarneahelates.
Samuti käivitati 2023. aasta märtsis ELi ja USA vaheline puhta energia stiimulite dialoog. Tänu dialoogile on mõlemad pooled alustanud konstruktiivset tööd selle kallal, kuidas ehitada üles tuleviku nullnetotööstused ja kuidas tegeleda selliste probleemidega nagu mitteturumajanduslik käitumine. ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu raames tagab dialoog, et ELi ja USA vastavad stiimuliprogrammid tugevdavad üksteist vastastikku. Muud kaubandus- ja tehnolooginõukogu asjakohased algatused on kokkulepe elektriliste raskeveokite laadimise megavatt-laadimissüsteemide ühises rahvusvahelises standardis ja Atlandi-ülene kestliku kaubanduse algatus, mis aitab luua paremini integreeritud ja tõhusama rohetoodete turu, tegeledes selleks muu hulgas vastavushindamise väljatöötamisega.
Need algatused aitavad leevendada mõningaid inflatsiooni vähendamise seaduse kõige problemaatilisemaid ja diskrimineerivamaid elemente. Sellest hoolimata on tõenäoline, et puhta tehnoloogia arendamise üleilmset kulgu mõjutavad ka tulevikus teatavad tõsised struktuursed probleemid, mille on tinginud USA toetuste märkimisväärne suurus.
4.Hinnang olukorrale
Inflatsiooni vähendamise seaduse senine mõju
Ehkki USA inflatsiooni vähendamise seadusel on tõenäoliselt mõju investeerimisotsustele konkreetsetes sektorites, mida see puudutab, on selle makromajanduslik mõju Euroopale olnud seni piiratud, kindlasti ka seetõttu, et investeeringud, mille see võiks kaasa tuua, ei ole veel täielikult realiseerunud. Praeguses etapis on raske hinnata pikaajalist mõju ja eri uuringutel on vastukäivad tulemused.
Kuna inflatsiooni vähendamise seaduses lubatakse hõlpsat maksukrediiti ja sellega on ette nähtud toetus puhta tehnoloogia lahenduste tootmise tegevuskulude katmiseks, on see tööstuse jaoks atraktiivne. Hinnangute kohaselt on inflatsiooni vähendamise seadus aidanud oluliselt alandada energia- ja tootmiskulusid
. See koos Euroopaga võrreldes süstemaatiliselt madalamate kütusehindadega USAs muudab USA tõenäoliselt atraktiivsemaks investeeringute sihtkohaks kui enne. Inflatsiooni vähendamise seadus ja selle mõju ELi investeeringutele on seega faktor, mida EL peab pidevalt jälgima.
Seni osutavad analüüsid puhtasse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute kiirele kasvule USAs. Samas on praegu raske täielikult hinnata inflatsiooni vähendamise seaduse tegelikku mõju ELi majandusele ja ennekõike ELi puhta tehnoloogia tööstusbaasi pikemaajalisele arengule. Sellel on mitu põhjust.
Ennekõike on vaja aega, et investeeringud realiseeruksid käegakatsutavate projektidena, mille mõju ei ole praegu veel ilmnenud. Inflatsiooni vähendamise seadus on jõus olnud suhteliselt lühikest aega (see kinnitati alles 2022. aasta augustis). Seni puuduvad usaldusväärsed andmed tehtud investeeringute kohta. Lisaks sellele ei ole inflatsiooni vähendamise seaduse alusel maksukrediiti veel antud, kuna seda saab taotleda alles pärast 2023. majandusaasta lõppu (ja 2023. aasta maksudeklaratsioonid esitatakse 2024. aasta keskel). Inflatsiooni vähendamise seaduse kohase maksukrediidi tegelik kasutamine selgub alles 18 kuud pärast majandusaasta algust.
Teiseks ei ole paljudel inflatsiooni vähendamise seaduse kohastel maksukrediitidel ei üldist mahu ega väärtuse ülempiiri, mistõttu toetuste kogusumma sõltub tegelikust kasutamisest. Sellest tulenevalt hinnatakse selle eraldisi ajavahemikus 2023–2031 lõppkokkuvõttes väga erinevalt: kogusumma kõigub 390 miljardist USA dollarist 900 miljardi USA dollarini (umbkaudu 370–852 miljardit eurot). Seega suurendab piirmäärade puudumine inflatsiooni vähendamise seaduses ebakindlust seoses selle tulevase majandusliku mõjuga nii USAs kui ka ELis.
Kolmandaks mõjutavad ELi investeeringukliimat lisaks inflatsiooni vähendamise seadusele mitmed olulised sündmused. Ennekõike tingis Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu energiahindade enneolematu volatiilsuse. Lisaks seisab ELi majandus silmitsi endiselt suure (ehkki väheneva) inflatsioonisurve ja kõrgete intressimääradega. Peale selle on muud maailma peamised jõud kehtestanud oma kliima ja puhta tehnoloogiaga seotud eesmärkide nimel moonutavaid subsiidiumeid ja kasutavad ebaausaid kaubandustavasid. Kõik need asjaolud mõjutavad negatiivselt investeerimisotsuseid Euroopas, mistõttu on väga raske hinnata inflatsiooni vähendamise seaduse suhtelist mõju ELi majandusele.
Üldised suundumused teatavates tehnoloogiasektorites
Mitmes olulises tehnoloogiasektoris annab inflatsiooni vähendamise seaduse kohane toetus USAs asuvatele ettevõtetele võrreldes nende rahvusvaheliste konkurentidega teatavaid kuludega seotud konkurentsieeliseid. On viiteid sellele, et kasvamas on USA investeeringud akude ning päikese- ja tuuleenergiatehnoloogia lahenduste tootmise valdkonnas. Kokku on inflatsiooni vähendamise seaduse tulemusena välja kuulutatud enam kui 110 miljardit dollarit kapitaliinvesteeringuid puhta energia valdkonna tootmisprojektidesse, sealhulgas üle 70 miljardi euro elektrisõidukite ja akude tarneahelatesse.
Inflatsiooni vähendamise seaduse kohastest maksukrediitidest tulenev kulueelis akupakkide tootmisel on umbkaudu 25–30% tootmise kogukuludest. Komisjoni hinnangul aitab inflatsiooni vähendamise seadus kärpida oluliselt keskkonnahoidliku terase tootmise kulusid. Inflatsiooni vähendamise seaduse tulemusena on saastevaba vesiniku tootmise kulu 2025. aastaks 0,3 USA dollarit/kg ja väheneb eelduste kohaselt 2030. aastaks veelgi.
Need inflatsiooni vähendamise seadusest tulenevad madalamad tootmiskulud võivad niisiis kiirendada puhta tehnoloogia kasutuselevõttu ja parandada selle valdkonna pikaajalisi investeeringuperspektiive USAs.
Inflatsiooni vähendamise seadus hõlbustab vesiniku hinnakujunduse prognoosimist. Samas ei ole USA seni avaldanud konkreetseid nõudeid, mida saastevaba vesinik peab täitma, ja see pidurdab praegu USAs investeerimisotsuseid
Päikseenergiatootjad rõhutasid, et investeeringud ELis on vähenenud, peamiselt tulenevalt Hiina päikseenergiatootjate tugevast survest. Inflatsiooni vähendamise seadus komplitseerib olukorda Euroopa päikseenergiatootjate jaoks veelgi. Sellest hoolimata võivad edusammud nullnetotööstuse määruse eesmärkide saavutamisel
Euroopa päikeseenergiatööstuse liidu
väitel kaasa tuua tulevased laienemisplaanid ELis.
Inflatsiooni vähendamise seadusel on eelduste kohaselt mõningane positiivne mõju USA elektrisõidukite turule, kuid eelduste kohaselt ei avalda see negatiivset mõju nõudlusele Euroopas. Siiski jääb ebaselgeks, kas Euroopa ettevõtted saavad inflatsiooni vähendamise seadusest kasu või mitte. Akude sektoris on inflatsiooni vähendamise seadus toonud kaasa enam kui 50 miljardit USA dollarit investeeringuid, kuid Euroopa investeeringud USAs on seni kahvatunud USA riigisiseste ja Aasiast pärinevate investeeringute kõrval. Akude ja kriitilise tähtsusega maavarade nõudlus USAs võib tuua kasu neile sektoritele Euroopas, kuid seda ei tohiks pidada iseenesestmõistetavaks. Inflatsiooni vähendamise seaduse pikaajalist mõju akude väärtusahelale on endiselt raske prognoosida, kuna teatavad investeerimisotsused ELis on ootele pandud.
ELi investeeringukeskkond
Komisjon jälgib tähelepanelikult üleilmseid investeeringuvooge puhta tehnoloogia sektoris. Ehkki mitu Euroopa ettevõtet on teatanud kavatsusest oma investeerimisplaanid uuesti läbi mõelda, ei ole seni piisavalt tõendeid, et hinnata, mil määral on inflatsiooni vähendamise seadus mõjutanud investeeringuid ELis või mil määral on ELi firmad sellest tingituna otsustanud oma tegevuse USAsse viia.
Hoolimata paljudest eespool nimetatud raskustest tegutseb EL endiselt aktiivselt selle nimel, et laiendada üleilmset puhta tehnoloogia turgu ning luua investorite ja tööstuse jaoks olulisi ärivõimalusi. Üks selle põhjuseid on läheduse põhimõte: ehkki paljude puhta tehnoloogia lahendustega – või nendeks vajalike oluliste elementidega – kaubeldakse rahvusvaheliselt, koondub tootmine üldiselt nõudluse lähedusse ning eespool lühidalt kokku võetud vahendite ja meetmete kaudu on EL näidanud ennast pikema aja jooksul prognoositava puhta tehnoloogia nõudluse loojana. Lisaks sellele saab EL tugineda kindlale teadusbaasile ja talendireservile, et innovatsiooni veelgi edendada, leida ja arendada murrangulist tehnoloogiat ning toetada selle turustamist. USA tööstusesse tehtavate investeeringute järsk kasv äsjaloodud nõudluse rahuldamiseks ei tähenda tingimata seda, et mujale suunatakse EList pärinevad investeeringud, mida oleks vaja Euroopas nõudluse rahuldamiseks, vaid see võib olla vastavat tehnoloogiat ja kogemusi omavate ELi ettevõtete jaoks uus kasvuvõimalus.
ELi ettevõtjad saavad lisaks sellele kasutada riigiabi eeskirjade kohaselt lubatud rahastamisvõimalust, nagu on näha ka eespool nimetatud heakskiidetud abi summast. Selleks et astuda vastu riskile, et mujalt saadava suurema toetuse tõttu suunatakse konkreetsed investeeringud EList välja, on komisjon andnud ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku kaudu liikmesriikidele konkreetse vahendi selliste ümbersuunamisriskide arvessevõtmiseks, lubades anda toetust, mis on võrdne välisriigi subsiidiumiga, kuid ei ületa tõendatud rahastamispuudujääki (nn tasakaalustav abi). See vahend on hoolikalt kalibreeritud, et säilitada ühtsel turul võrdsed tingimused.
ELis tehakse suuri laienemisplaane ja investeeringuid kesksete puhta tehnoloogia lahenduste kasutuselevõtuks. Nimelt eraldas Euroopa Komisjon 13. juulil 2023 üle 3,6 miljardi euro (mis saadakse ELi innovatsioonifondist) 41 suuremahulisele puhta tehnoloogia projektile. Lisaks sellele on InvestEU programmi raames heaks kiidetud umbes 4,5 miljardi euro eest laene üleminekuks puhtale energiale. Sektori ja Euroopa Innovatsiooninõukogu vaheliste puhta tehnoloogia partnerluste raames investeeritakse programmi „Euroopa horisont“ kaudu praegu maailma mastaabis uusimasse puhtasse tehnoloogiasse üle 11 miljardi euro. Need investeeringud aitavad kaasata täiendavat erarahastust, mida on vaja tehnoloogia küllaldases mahus kasutuselevõtuks.
Konkreetsetes sektorites kaasinvesteerib komisjon tööstuse kõrval 2 miljardit eurot saastevaba vesiniku partnerlusse ja on heaks kiitnud kaks avaliku üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti, millesse tehtud avaliku ja erasektori investeeringud üle ELi on kokku 26,4 miljardit. 2022. ja 2023. aastal kuulutasid 17 elektrolüüsiseadmete valmistajat välja mahukad tootmisprojektid Euroopas. Mis puutub soojuspumpade väärtusahelasse, siis on viimase viie kuu jooksul teatatud investeeringutest, mida on kavas teha uue tootmisvõimsuse loomisse Euroopas järgmise kolme aasta jooksul kogusummas peaaegu 5 miljardit eurot.
Teated uute investeerimisotsuste kohta ELis on paljulubavad ja kui need täide viiakse, võimaldab see Euroopal saavutada 2030. aastaks suure osa oma puhta tootmise eesmärkidest. Vastavalt Rahvusvahelise Energiaagentuuri uusimale aruandele „
World Energy Investment 2023
“, on EL ajavahemikul 2019–2023 endiselt maailma suuruselt teine puhtasse tehnoloogiasse investeerija Hiina järel ja USA ees (vt joonis 1).
Joonis 1: aastas puhtasse energiasse tehtud investeeringute kasv valitud riikides ja piirkondades, 2019–2023 (allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur).
Lisaks sõltub inflatsiooni vähendamise seaduse üldine mõju ELis puhtasse tehnoloogiasse tehtavatele investeeringutele ka sellest, kui tulemuslikult EL reageerib ning milline on liidu poliitika tema pikaajalise konkurentsivõime ja tehnoloogilise eelise suurendamiseks. On ülimalt oluline, et EL jätkab oma jõupingutusi konkurentsivõimelisena püsimiseks ning toetab ka edaspidi liikmesriike ja turuosalisi majanduse CO2 heite vähendamisel. Üleilmsest konkurentsist tulenevaid võimalikke riske saab leevendada, suurendades ELi atraktiivsust Euroopa ja üleilmses kontekstis, sealhulgas võttes käsile veel lahendamata probleemid, nagu energiahinnad, ärikeskkonna atraktiivsus ning küllaldaste kvalifitseeritud töötajate ja erakapitali olemasolu, vähendades regulatiivset keerukust ja halduskoormust ning kiirendades loamenetlusi. Veelgi aitaks ELi õigusraamistikku parandada ning rahuldada suurenenud vajadust elutähtsasse tehnoloogiasse tehtavate avaliku sektori investeeringute järele asjakohaste ELi õigusaktide, näiteks nullnetotööstuse määruse ja Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi määruse kiire vastuvõtmine, mida võimendaks mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamine.
5.Järeldused
EL on olnud nii liidusisene kui ka üleilmne rohepöörde liider. Euroopa roheline kokkulepe on auahne kava, mille eesmärk on muuta ELi majandus nüüdisaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks. ELi kasvumudeli alus on intelligentne poliitikameetmete kombinatsioon, mis tugineb majanduskasvu soodustavale, prognoositavale ja lihtsustatud regulatiivsele ja ärikeskkonnale, rahastuse kiiremale kättesaadavusele ning oskuste ja avatud kaubanduse tõhustamisele. Euroopa ühtne turg, mille aluseks on avatud ja konkurentsivõimelised turud ning toetav ühiskonnamudel, mitmekesisus ja loomingulisus, tagab investoritele prognoositavuse.
Nullnetotööstuse määrus, kriitilise tähtsusega toorainete määrus ja Euroopa strateegilise tehnoloogia platvorm toetavad liidu kasvumudelit puhta tehnoloogia vallas. Samuti on investeeringute ja konkurentsivõime soodustamiseks vajalikud horisontaalsed meetmed, nagu majanduse juhtimise läbivaatamine. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles viima kiiresti lõpule nende ettepanekute üle peetavad läbirääkimised ja 2023. aasta lõpuks ka mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamine.
Ka teised võtavad vastu ulatuslikke meetmeid kliimaneutraalsusele üleminekuks, muu hulgas tööstuspoliitika meetmete kaudu. Näiteks on Hiina praegu mitmes nullnetotehnoloogia valdkonnas domineerival positsioonil ja mõned sealsed avaliku sektori toetuspoliitika meetmed kujutavad endast kõige vahetumat riski Euroopa puhta tehnoloogia ettevõtete konkurentsivõimele.
Käesolevas teatises keskendutakse USAle, mis muutis inflatsiooni vähendamise seadusega oma lähenemist kliimamuutustele. Inflatsiooni vähendamise seadusega toetatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja üleminekut puhtamatele energiaallikatele ning aidatakse kaasa üleilmsetele jõupingutustele Pariisi kokkuleppe rakendamiseks. Ses suhtes on tegu tervitatava arenguga.
Ent kuna inflatsiooni vähendamise seaduse aluseks on otsesed ja kaudsed toetused, mille eesmärk on luua riiklik vähese CO2 heitega tehnoloogia tootmiskeskkond, on samuti selge, et oma pragmaatilise kombinatsiooniga nii nõudluse kui ka pakkumise valdkonda kuuluvatest turu, rahastamise ja regulatsiooni alastest vahenditest erineb USA käsitus rohepöördest ELi omast.
Jättes kõrvale konkreetsed probleemid seoses teatavate diskrimineerivate sätetega, mida EL praegu dialoogi raames käsitleb, peab komisjon niivõrd piiramatutele tootmistoetustele tuginevat lähenemisviisi pidevalt jälgima, et avastada mis tahes moonutav mõju ühele või teisele mandriturule. Teisalt on võimalik inflatsiooni vähendamise seaduse lihtsusest ja kärmusest nii mõndagi õppida.
Hoolimata neist erinevustest kujutavad mõlemad mudelid enesest võimalust puhta tehnoloogia turgu elavdada ja luua nõudlus rohetoodete ja -teenuste järele, võimaldades realiseerida eesmärgi saavutada 2050. aastakse kliimaneutraalne majandus. Oma panusega puhta tehnoloogia jaoks vajalikesse investeeringutesse kiirendavad Euroopa roheline kokkulepe ja USA inflatsiooni vähendamise seadus puhta tehnoloogia kasutuselevõttu vastavalt ELis ja USAs. Nõudlus puhtal tehnoloogial põhinevate toodete järele kasvab kogu maailmas.
Kuid ELi rohepööre ei oleks võimalik ilma tugeva, konkurentsivõimelise ja kestliku ELi tööstuse ning õiglase ja avatud kaubanduseta.
Ehkki inflatsiooni vähendamise seaduse tõttu võivad ELi ettevõtted kaaluda oma tegevuse üleviimist USAsse, ei ole olemasolevad esialgsed andmed seni kaugeltki lõplikud. Niisiis on veel liiga vara, et oleks võimalik hinnata seda, mil määral inflatsiooni vähendamise seadus mõjutab investeeringuid ELis ja ettevõtete võimalikke otsuseid tegevus üle viia. Inflatsiooni vähendamise seaduse konkreetset mõju investeeringutele ELis saab hinnata ainult pikema aja möödudes tulenevalt puhta tehnoloogia sektori pikaajalistest investeeringutsüklitest ja pikaealisest põhivarast.
Sellega arvestades ei kaota komisjon valvsust. Ka edaspidi jälgib ta üleilmseid ja liidusiseseid investeeringuvooge ning teiste riikide avaliku sektori toetuspoliitikat, tehes samal ajal USAga konstruktiivset koostööd, et leevendada inflatsiooni vähendamise seaduse võimalikku mõju ja kindlustada, et mõlema poole poliitikameetmed aitavad vastastikku rohepööret kiirendada.
Lisaks inflatsiooni vähendamise seadusele kujundavad ELi puhta tehnoloogia tööstuse tulevast konkurentsivõimet veel muud elemendid. Ennekõike puudutab see stabiilset varustamist taskukohase energiaga, kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ning küllaldase era- ja avaliku sektori rahastuse olemasolu, toorainete piisavat kättesaadavust, kaubanduse avatuna püsimist ja toetavat ärikeskkonda. Seetõttu on äärmiselt oluline võtta kõigis neis valdkondades pidevaid, sihikindlaid ja sidusaid poliitikameetmeid.