EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.10.2023

COM(2023) 667 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa haldusruumi tugevdamine (algatus ComPAct)

Kiiresti arenevas maailmas, kus toimuvad keerulised majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised, keskkonnaalased ja kultuurilised muutused ning mitmesugused üleminekud, on hea juhtimistava rakendamiseks ning ELi ja liikmesriikide tõhusa toimimise tagamiseks vaja kvaliteetset avalikku haldust 1 . Selleks et suurendada üldsuse usaldust, peab avalik sektor tegutsema sihipäraselt ja otsima lahendusi esilekerkivatele probleemidele. Lisaks võitlusele selliste tõsiste kriisidega nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioon Ukraina vastu on äärmiselt oluline, et EL jätkaks kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamist, ehitaks üles vastupanuvõimelise ja kestliku majanduse ning õiglase ühiskonna, arendaks ELi majanduse pikaajalist konkurentsivõimet, 2 kujundaks teenuste ja töökeskkonna digipööret, edendaks demokraatiat ja räägiks maailmas kaasa olulises küsimustes.

Selle poliitilise tegevuskava elluviimine sõltub liikmesriikide kõigi tasandite hästi toimivatest, suutlikest, innovatiivsetest ja toimekindlatest haldusasutustest. Just haldusasutused on need, kes ELi poliitikast ja õigusaktidest juhindudes töötavad välja hästi kavandatud, koha- ja tõenduspõhised, digivalmis ja tulevikukindlad riiklikud meetmed. Nad kavandavad ja rakendavad poliitikameetmeid, mis on otsustava tähtsusega, et saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsuse ja kestliku arengu tegevuskava eesmärgid. Haldusasutustel on oluline roll ELi digiajastule vastavaks muutmisel. Ühtse turu terviklikuks toimimiseks peavad nad tagama sujuvate, turvaliste ja koostalitlusvõimeliste digitaalsete avalike teenuste olemasolu, toetama digioskuste omandamist kogu ühiskonnas, edendama kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutuselevõttu ning tugevdama vastutust ja avalikku järelevalvet nende kasutamise üle. Tulevikuks vajalike oskuste edendamisega kujundavad haldusasutused, erasektor, sotsiaalpartnerid ja haridusasutused tööjõu ja ettevõtjate konkurentsivõimet 3 .

Riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutused vastutavad ELi ja liikmesriikide eelarvete usaldusväärse ja kestliku haldamise eest. Nad koondavad avaliku sektori vahendeid ja tulusid ning rakendavad otse umbes kolmandikku ELi eelarvest, sealhulgas vahendeid, mis on pärit ühtekuuluvusfondidest ning taasterahastust „Next Generation EU“ ja selle keskmes olevast taaste- ja vastupidavusrahastust. Haldusasutustel on tähtis osa reformide ja investeeringute kavandamisel ja rakendamisel riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning piirkondlike arengustrateegiate raames, mis toetavad ühtekuuluvusfondide tõhusat kasutamist. Haldusasutused juhivad avalikku sektorit, kus toodetakse 51,5 % ELi SKPst 4 ja töötab ligikaudu 21 %-le ELi tööjõust, 5 kust pärineb 19,8 % ELi kogulisandväärtusest 6 ning kus moodustub igal aastal riiklike ehitustöö- ja tarnelepingute kaudu ligikaudu 670 miljardi euro suurune turg 7 .

Haldusasutustel on oluline roll majanduskasvu edendamisel kõigis piirkondades 8 . Avaliku sektori asutuste hea töö piirkondlikul ja kohalikul tasandil on kohapõhise poliitika, piirkondliku konkurentsivõime ja investeeringute atraktiivsuse eeltingimus 9 . See aitab vältida arengulõkse, eelkõige vähem arenenud ja üleminekupiirkondades.

Haldusasutustel on tähtis ülesanne demokraatliku juhtimistava ja õigusriigi põhimõtete järgimisel. Selleks et hoida ja parandada üldsuse usaldust ning toetada demokraatiat, 10 peavad haldusasutused olema usaldusväärsed ja läbipaistvad, vastutama oma tegevuse eest ning ennetama korruptsiooni ja võitlema selle vastu 11 . Selleks et tagada kaasav poliitikakujundamine, kvaliteetsed ja kaasavad teenused, teenuste lähedus 12 ja asjakohane õigusraamistik, lähtuvad haldusasutused parimatest kättesaadavatest teaduslikest teadmistest ja tõenditest (sealhulgas tehisintellekti ja muude digitehnoloogiate eetilise kasutamise kohta). Lisaks tuleb haldusasutustel kindlustada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Hästi toimivad haldusasutused teenivad inimeste vajadusi. Nad pööravad erilist tähelepanu kõige haavatavamatele ja toetavad ettevõtjaid, tegeledes allesjäänud tõkete kõrvaldamisega, halduskoormuse vähendamisega, ühtse turu toimimise parandamisega ja selle nelja põhivabaduse kohaldamisega.

Liikmesriikide haldusasutuste kvaliteedistandardid on võrdlusaluseks ka laienemisprotsessis osalevatele riikidele, kes viivad oma õigusaktid ja tavad vastavusse ELi omadega ning seisavad silmitsi sarnaste probleemidega, mis on seotud rohe- ja digipöördega ning demograafiliste muutustega. Kvaliteetne avalik haldus on juba ühinemise põhinõue, nagu seda on ka õigusriigi põhimõtte järgimine.

Juhtimistõhusust tuleb parandada kogu ELis 13 . COVID-19 kriisi ajal suutsid haldusasutused üldiselt jätkata toimimist vajalikus ulatuses, 14 kuid siiski põhjustas kriis mahajäämust digipöördeks valmistumisel ning ebakõlasid strateegilises planeerimises ja kriisiohjesuutlikkuses. Liikmesriigiti on teenuste kvaliteedi ja poliitikakujunduse osas jätkuvalt olulisi erinevusi 15 . Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigiaruannete avalikule haldusele pühendatud lisas, pöörab komisjon üha suuremat tähelepanu avaliku halduse kvaliteedile.

ELi poliitika parem rakendamine ja tugevam haldussuutlikkus võivad aidata ELi inimestel ja ettevõtjatel säästa igal aastal miljardeid eurosid. Kui liikmesriigid parandaksid oma haldussuutlikkust, saaksid nad igal aastal säästa 64,2 miljardit eurot. Ettevõtjad saaksid igal aastal ELi tasandil kokku hoida 2,2 miljardit eurot, kui kõikides liikmesriikides oleksid haldusmenetlused ja ettevõtte asutamise kulud võrreldavad liikmesriikidega, kus on saavutatud parimad tulemused 16 . Hiljutise Eurobaromeetri uuringu 17 kohaselt soovivad eurooplased, et haldusasutused ei oleks nii bürokraatlikud (48 %), osutaksid teenuseid kiiremini (47 %) ning oleksid läbipaistvamad ja inimestele lähemal. Samuti olid vastajad veendunud, et komisjon võimaldab kriisidele paremini reageerida ning aitab oluliselt kaasa koostööle ja teadmiste vahetamisele, et muuta avalik haldus tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

Lisaks muutustele reageerimisele peavad haldusasutused muutusi ka ette nägema 18 . Selleks peavad nad tugevdama oma suutlikkust võtta planeerimisel arvesse kogu valitsemissektorit, kohandama oma töömeetodeid vastavalt kiiretele tehnoloogilistele muutustele ning vaatama pidevalt läbi ja uuendama poliitikakujundamist 19 ja kodanikele suunatud teenuste osutamist. Samuti peaksid haldusasutused lisaks mitmeaastase eelarve koostamise või ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kavandamise raames toimuvale strateegilisele planeerimisele edendama tulevikku suunatud tegevusi, näiteks võiks koostöös akadeemiliste ringkondade, teadlaste ja spetsiaalsete mõttekodadega koostada tulevikusuundade strateegilise analüüsi.

Haldusasutustel on üha raskem leida professionaalset ja stabiilset tööjõudu 20 . Vaid iga seitsmes eurooplane peab avaliku halduse sektorit atraktiivseks tööandjaks 21 . Vähem arenenud ja hõreda asustusega piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused seisavad andekate inimeste ligimeelitamisel silmitsi veelgi suuremate takistustega. Demograafilised andmed osutavad, et elanikkonna vananemisega kaasneb mitme liikmesriigi avalikus teenistuses järgmise 10 aasta jooksul suur pensionile mineku laine. Erinõuete ja pika värbamisaja tõttu on haldusasutustel keeruline saavutada järjepidevust ja stabiilsust ning kohaneda ja saavutada häid tulemusi. Mõnes liikmesriigis on täiskasvanuharidus kehvas olukorras, mistõttu on puudus haldusasutuste jaoks vajalikest oskustest 22 . Eksperditeadmiste tellimine kolmandatelt isikutelt vähendab ka haldusasutuste suutlikkust kogemusi koguda ja neist kogemustest keerukamate ülesannete täitmise tarbeks õppida.

Võttes arvesse eespool nimetatud probleeme, on komisjon kasutanud mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide haldusmuutusi 23 . Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse mitmesuguseid reforme ja investeeringuid, et parandada avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust kõigil tasanditel 24 . Tehnilise toe instrumendi 25 kaudu pakutakse eksperditeadmisi mitmesuguste reformide kavandamiseks ja rakendamiseks. Lisaks toetab komisjon liikmesriike riigipõhiste ja temaatilise analüüside, suutlikkuse suurendamise, suuniste koostamise ja vastastikuse teabevahetuse hõlbustamise kaudu 26 . Samuti laiendas komisjon tehnilise abi ja teabevahetuse vahendi 27 kaudu antavat toetust liikmesriikide haldusasutustele ELi õigusaktide kohaldamisel ja jõustamisel ning ELi heade tavade jagamisel.

Komisjon teeb pidevalt koostööd oma partnerasutustega, eelkõige kahe täiendava võrgustiku – avaliku halduse eksperdirühma 28 ja Euroopa avaliku halduse võrgustiku (EUPAN) 29 kaudu, mille eesmärk on jagada teadmisi ja tavasid. Seda koostööd tihendati eksperdirühma korrapäraste kohtumiste ja ministrite sagedasemate mitteametlike kohtumistega, mille tulemusena koostati kokkuvõte haldusasutuste ees seisvatest ühistest probleemidest. Eelkõige käsitletakse neid probleeme Lissabonis toimunud ministrite mitteametliku kohtumise järeldustes 30 ja Strasbourgi deklaratsioonis 31 . Arvamuste vahetamisel käsitleti mitut olulist valdkonda, nagu haldusasutuste üldise atraktiivsuse suurendamine ja nende maine uuendamine kaasaegsete tööandjatena, digi- ja rohepööre, avaliku halduse suutlikkuse arendamine kõigil tasanditel ning koostoime edendamine tehnilise toe instrumendi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude ELi või riiklikult rahastatavate programmide raames rakendatavate projektide vahel. 

Taaste- ja vastupidavusrahastu toetus avaliku halduse reformidele ja investeeringutele Avaliku halduse ajakohastamine on mitmes taaste- ja vastupidavuskavas olulisel kohal, sellise ajakohastamise hinnanguline eelarve on 1,8 miljardit eurot. Peamised reformid ja investeeringud puudutavad muu hulgas avaliku halduse digitaliseerimist, küberturvalisust (Bulgaaria, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia), kohtusüsteeme ja õigusloomeprotsessi kvaliteeti (Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Küpros, Tšehhi, Horvaatia, Läti, Itaalia, Malta, Slovakkia, Rumeenia, Sloveenia), korruptsioonivastast võitlust ja rikkumisest teatajate kaitset (Eesti, Kreeka, Küpros, Horvaatia, Hispaania, Soome, Luksemburg, Läti, Rumeenia, Slovakkia).

Kogemused, mis on saadud ELi programmide, sealhulgas tehnilise toe instrumendi rakendamisel, ning eespool nimetatud EUPANi raames toimunud ministrite mitteametlike kohtumiste järeldused osutavad, et liikmesriikidel on huvi teha ulatuslikumat ja tihedamat koostööd nii teiste liikmesriikide kui ka komisjoniga. Seepärast tutvustab komisjon käesolevas teatises mitut avaliku halduse ühistele põhimõtetele tuginevat meedet (edaspidi algatus „ComPAct“), mille eesmärk on abistada liikmesriikide haldusasutusi tõhusamalt vajalikeks reformideks valmistumisel ja tulevaste suundumuste prognoosimisel.

Euroopa haldusruumi tugevdamine

Hoolimata institutsiooniliste struktuuride ja õigustraditsioonide mitmekesisusest, jagavad liikmesriikide haldusasutused ühiseid väärtusi, ülesandeid ja arusaamist heast haldusest 32 ning moodustavad üheskoos Euroopa haldusruumi 33 .

Avaliku halduse kvaliteeti toetavad ühised üldpõhimõtted 34 : 

·strateegiline visioon ja juhtimine, mis tagab suutlikkuse, vastupidavuse ja üldsuse püsiva usalduse;

·sidus, ennetav, tõenditel põhinev, kaasav, digivalmis ja kõikehõlmav poliitikakujundamine;

·erapooletu, professionaalne, tulemus- ja koostööpõhine ning tõhus avalik teenistus, kus on head töötingimused;

·kvaliteetsed, uuenduslikud, inimkesksed ja kättesaadavad avalikud teenused; 

·subsidiaarsus, koordineerimine, vastutus, avaliku halduse avatus, usaldusväärsus ja haldusprotsesside järelevalve;

·heas seisus ja jätkusuutlik riigi rahandus, mida toetavad avaliku sektori integreeritud ja kõikehõlmavad tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemid.

Algatusega ComPAct soovib komisjon tugevdada Euroopa haldusruumi, edendades neid põhimõtteid ja tugevdades oma toetust liikmesriikide haldussüsteemide ajakohastamisele. Algatuse ComPAct puhul arvestatakse liikmesriikide pädevuse ja eripäraga ning algatus ei mõjuta liikmesriikide pädevust. Meetmeid rahastatakse olemasolevate ELi rahastamismehhanismide ja koostöövõrgustike kaudu. Algatuses ComPAct kasutatakse parimal viisil ära ELi programmide, sealhulgas tehnilise toe instrumendi ning komisjoni avaliku halduse ja juhtimise eksperdirühma ning EUPANi raames juba saadud kogemusi ning pakutakse liikmesriikide kõigi tasandite haldusasutustele uusi ja paremaid võimalusi teha koostööd ja üksteiselt õppida. Algatuses ComPAct võetakse arvesse ka komisjoni kogemusi personali-, digi- ja keskkonnahoidlikumaks muutmise strateegiate rakendamisel 35 .

ComPAct on vastus komisjonile liikmesriikide, 36 Euroopa Parlamendi 37 ja Regioonide Komitee 38 poolt esitatud ettepanekule edendada koostööd ja poliitilist dialoogi ning aidata parandada Euroopa riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutuste suutlikkust ja kvaliteeti.

Samuti nähakse algatusega ComPAct ette abi ELi laienemisprotsessis osalevatele riikidele, et nad saaksid üles ehitada paremad haldusasutused. Selleks pakutakse neile võimalusi suurendada oma osalust vastastikuses teabevahetuses ja õppimises. Lisaks on kavas hõlbustada laienemisprotsessis osalevate riikide juurdepääsu tehnilisele toe instrumendile. 

Kiirendatud integratsioon: laienemisprotsessis osalevate riikide osalemine tehnilise toe instrumendi projektides vaatlejatena Professionaalsete ja hästi toimivate haldusasutuste arendamine on üks ELiga ühinemise põhikriteeriume. Kiirendatud integratsiooni algatuse raames saavad ELi kandidaatriigid nüüd osaleda mitme liikmesriigi projektides, et lahendada ühiseid probleeme üheskoos. Näiteks osaleb Albaania vaatlejana Portugali, Hispaania ja Madalmaade projektis, mille eesmärk on hallata paremini kodanikuosalust ja kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutamist. Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldova osalevad koos Eestiga strateegilise ja jätkusuutliku riigihankepoliitika projektis.

ComPAct hõlmab kolme olulist valdkonda.

·1. valdkond: avaliku halduse oskuste tegevuskava 

Kõigi tasandite haldusasutuste koostöö edendamine, et koolitada nende töötajaid praeguste ja tulevaste probleemidega toime tulema.

·2. valdkond: Euroopa digikümnendi suutlikkus

Haldusasutuste suutlikkuse suurendamine, et viia läbi digipööre.

·3. valdkond: suutlikkus juhtida rohepööret

Haldusasutuste suutlikkuse tugevdamine, et juhtida rohepööret, ja asutuste vastupanuvõime suurendamine.

1. valdkond. Avaliku halduse oskuste tegevuskava

Tööturul toimuvad struktuursed muutused, mida mõjutavad eelkõige demograafilised muutused 39 ning digi- ja rohepööre. Seda arvesse võttes seisavad haldusasutused silmitsi tugeva konkurentsiga andekate inimeste pärast, eriti valdkondades, kus on vaja uusi oskusi, teadmisi ja pädevusi. Digipöörde läbiviimiseks on vaja oluliselt suurendada riigiteenistujate osalemist täiskasvanuhariduses 40 ning mõtestada tööprotsessid ümber, et kasutada ära automatiseerimise, andmete ja koostalitlusvõime potentsiaal. Samuti tuleks kaaluda uute koostööviiside rakendamist erasektori, eelkõige idufirmade ja VKEde 41 puhul. Rohepöörde juhtimine nõuab multidistsiplinaarset lähenemisviisi poliitikakujundamisele, tugevat koordineerimis- ja planeerimissuutlikkust kõigil avaliku halduse tasanditel ning väga head suhtlemisoskust. Muutuv tööjõuvajadus, uued nõuded tööjõule ja töökohtade areng eeldavad sihipäraseid meetmeid atraktiivse töökeskkonna loomiseks. Dialoog sotsiaalpartneritega nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil aitab luua soodsa keskkonna nende probleemide lahendamiseks.

Avaliku halduse oskuste tegevuskavaga toetatakse liikmesriike nende jõupingutustes ehitada üles vastupidavad, atraktiivsed, läbipaistvad ja hästi toimivad haldusasutused, pakkudes neile mitmesuguseid vahendeid oma töötajate oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks. Sellega täiendatakse taaste- ja vastupidavuskavade raames rakendatavaid meetmeid. Avalike teenuste digiteerimisega kaasneb sageli vajadus täiendada digioskusi, mis on seotud andmeanalüüsi, tehisintellekti ja küberturvalisusega. Mõnes taaste- ja vastupidavuskavas käsitletakse reforme, mille eesmärk on luua riigiteenistujate pädevuskeskused ja parandada avaliku halduse personalijuhtimist.

Selle tegevussuuna meetmed aitavad ellu viia ELi oskuste tegevuskava ja Euroopa oskusteaasta meetmeid ning on nendega kooskõlas. Need meetmed aitavad saavutada 2030. aastaks seatud peamist ELi eesmärki, et igal aastal osaleks koolitusel vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest, ning ka riiklikke eesmärke 42 . Selle samba meetmeid rakendatakse peamiselt tehnilise toe instrumendi kaudu. Komisjon tugevdab ka koostööd haldusasutustega avaliku halduse ja juhtimise eksperdirühmas ning EUPANi võrgustikus, avaliku halduse instituutide ja koolide direktorite võrgustikus (DISPA) ja Euroopa Haldusjuhtimise Koolis. Kaasatakse ka muid asjakohaseid ELi ja rahvusvahelisi võrgustikke ja ameteid.

1.Avaliku halduse töötajate vahetusprogramm (PACE)

Selleks et veelgi edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide haldusasutuste vahel ning teadmiste ja parimate tavade jagamist, on komisjon valmis suurendama ja tugevdama oma toetust programmile PACE. See otsus tugineb keskastme juhtide vahetusprogrammist saadud positiivsele kogemusele. Kõnealuse programmi lõid liikmesriigid ja komisjon 2021. aastal Portugali eesistumise ajal EUPANi ministrite mitteametliku kohtumise tulemusena 45 . Vahetusprogrammiga toetatakse nõudluspõhiselt haldusasutuste organisatsioonilisi vajadusi, mis on seotud reformide elluviimisega, poliitiliste algatuste väljatöötamisega ja uute juhtimisviiside kasutuselevõtuga. Selline koostöö aitab kaasa Euroopa riigiteenistujate kogukonna moodustumisele.

Komisjon:

·muudab avaliku halduse töötajate vahetusprogrammi (PACE) tehnilise toe instrumendi raames iga-aastaseks, et hõlbustada ametnike liikuvust liikmesriikides komisjoni toetusel ja osalusel. Programmiga (PACE) luuakse ühine tegevusraamistik ja piisav rahastus sihipäraste vahetuste jaoks, mille käigus kaasatakse riigiteenistujad kindlaksmääratud ajavahemikuks teise riigi asutuse tegevusse [alates 2024. aasta esimesest kvartalist].

2. Koostöö koolitusvaldkonnas ja suutlikkuse suurendamisel

E-õppe edendamine avaliku halduse teemadel annab otsese juurdepääsu kõigile liikmesriikide riigiametnikele ning hõlbustab ka iseseisvat õppimist. Koolituskursuste ja -materjalide levikut saaks märkimisväärselt laiendada, kui need tõlkida ELi keeltesse, see tagaks väiksematele haldusasutustele ulatuslikuma juurdepääsu.

Komisjon on juba välja töötanud e-koolituse võimalused, näiteks koostalitlusvõime, digipöörde, ettevõtluse, finants- ja kestlikkuspädevuse, õppevõrgustike 49 ja praktikakogukondade 50 valdkonnas.

Komisjon:

·loob tippkeskuste võrgustiku, et pakkuda kõikjal ELis riigiteenistujatele temaatilist koolitust. Võrgustiku jaoks luuakse ühine koolituskataloog, et hõlbustada liikmesriikide tippkeskuste kaudu ametnikele koolituste pakkumist konkreetsetel teemadel, nagu tolliprotseduurid, õigusriik, korruptsiooni ennetamine ja usaldusväärsus, rohepööre, uuenduslikud riigihanked, teaduslike tõendite kasutamine poliitikakujundamises või tehisintellekt. Selline kataloog võimaldab pakkuda rohkem kvaliteetseid koolitusi kogu ELi haldusasutustele ning suurendada koolituste rahastamise jätkusuutlikkust ja investeeringute tõhusust. Seda arvesse võttes toetab komisjon jätkuvalt riiklikke koolitusorganisatsioone, et paraneks nende suutlikkus hinnata koolitusvajadusi ja tugevdada riigiteenistujate koolituspoliitikat [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·loob ELi avaliku halduse juhtimise programmi, mis keskendub liikmesriikide haldusasutuste kõrgematele juhtidele. Kogu ELi hõlmav lähenemisviis, mis sisaldab ühiste õppekavade väljatöötamist, vastastikust õppimist ja heade tavade jagamist, aitab juhtidel paremini toime tulla avaliku sektori juhtimise keerukusega, võttes eelkõige arvesse nende olulist rolli avaliku halduse reformide edendamisel ja elluviimisel, andekate inimeste kaasamisel ja innovatsiooni edendamisel [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·loob ELi akadeemia platvormil 51 avaliku halduse rubriigi, mis sisaldab spetsiaalseid koolituskursusi ja -programme. Need peaksid hõlmama nii horisontaalseid kursusi sellistel teematel nagu poliitika kujundamine, koosloomine, kodanike kaasamine, õigusriik, korruptsiooni ennetamine ja usaldusväärsus ja projektijuhtimine kui ka spetsiifilisemaid koolitusi, nagu rohepöörde juhtimine, koostalitlusvõime või küberohtude haldamine. E-õppe kursustele tuleks lisada juba olemasolevad suunised ja koolitusmaterjalid, mille komisjon on koostanud ELi teemadel ning mis tuginevad riiklikele ja rahvusvahelistele allikatele [alates 2024. aasta teisest kvartalist].

Liikmesriigid võiksid koolitusvõimaluste laiendamisele lisaks kasutada ka ühtekuuluvuspoliitika raames oskuste täiendamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks ettenähtud vahendeid.

3. Koostöö haldussuutlikkuse suurendamiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil

Piirkondlikud ja kohalikud haldusasutused on inimestele kõige lähemal ja neil on oluline roll teenuste osutamisel. Nende rakendada on 70 % kõigist ELi õigusaktidest, 90 % kliimamuutustega kohanemise meetmetest ja 65 % kestliku arengu eesmärkidest 52 . Kasutades ELi vahendeid kohapõhiste lahenduste elluviimiseks, suunavad haldusasutused avaliku sektori innovatsioonikava, kavandavad ja rakendavad investeeringuid ning puutuvad esimestena kokku kliimamuutuste mõju, kodanikukaitset ja sotsiaalset ühtekuuluvust puudutavate küsimustega. Samuti on nad kohalike inimeste jaoks kõige lähem institutsioon, kellelt oodatakse reageerimist keskkonnakaitse, eluaseme, liikuvus-, kultuuri- ja haridusvaldkonnaga 53 seotud vajadustele ja muredele.

Enamasti on piirkondlikel ja kohalikel haldusasutustel samad mured mis riiklikel haldusasutustel, kuid neil on ka oma eripärad: enamik kohalikke omavalitsusi on suhteliselt väikesed, neil ei ole sageli piisavalt vahendeid ja neil on puudu ekspertidest 54 ; mitmesuguste kohustuste täitmine eeldab otsest suhtlemist inimestega; kohalike ametnike kutsealane liikuvus ning juurdepääs koolitusele ja teadmistele on pigem suhteliselt piiratud, karjäär on sageli pikem ning oskustepagas sõltub kohaliku arengu ja majandustegevuse üldisest tasemest. Võttes arvesse mitmesuguseid piiravaid komponente ning erinevat sotsiaal-majanduslikku ja geograafilist konteksti, vajavad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused erilist toetust, et nad oskaksid luua kohalikele eripäradele kohandatud poliitikameetmeid ja kohaliku omavalitsuse suurusega sobituvaid strateegiaid, mis käsitleksid selliseid keerulisi küsimusi nagu linna- ja maapiirkondade vaheline suhtlus, lubade andmine, keskkonnahoidlikud hanked, innovatsioon ja muud tasakaalustatud kohaliku arengu liikumapanevad tegurid. Liikmesriikide piirkondlike ja kohalike haldusasutuste vähene suutlikkus ja võimekus võib samuti takistada olemasolevate rahaliste vahendite, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika kaudu saadavate vahendite tõhusat kasutamist.

Komisjon:

·laiendab jätkuvalt piirkondlike ja kohalike üksuste juurdepääsu tehnilisele toe instrumendile nõudlusest lähtuvalt, sealhulgas selliste algatuste kaudu nagu tehnilise toe instrumendi juhtalgatus „Regionaalarengu takistuste ületamine“ 55 [alates 2023. aasta neljandast kvartalist];

·korraldab Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames igal aastal kohalike omavalitsuste päeva. See on üritus, kus komisjon on kaaskorraldaja. Üritus annab kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimaluse arutada oma konkreetseid juhtimisprobleeme. Regioonide Komitee ning ELi piirkondlike ja kohalike omavalitsuste katusorganisatsioonid osalevad aruteludes ja vastastikuses õppes. Üritusel määratakse kindlaks konkreetsed ja praktilised viisid, millega komisjon saab toetada piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi nende moderniseerimispüüdlustes ja suutlikkuse suurendamisel. Lisaks uurib komisjon täiendavaid võimalusi, kuidas hõlbustada selliste kohalike omavalitsuste konsortsiumide ja partnerluste loomist, mis võiksid ühendada suuremahuliste projektidega tegelemiseks vajalikud pädevused [alates 2024. aasta kolmandast kvartalist];

·uurib süvitsi piirkondlike ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse piiranguid ja võimalusi ning viib läbi sihtotstarbelisi uuringuid ja küsitlusi, mis on aluseks ühtekuuluvusaruande järgmistele väljaannetele [alates 2024. aasta kolmandast kvartalist].

4. Haldusasutuste personalijuhtimise vahendid

Stabiilse suutlikkuse ja professionaalsuse tagamiseks peavad haldusasutused suutma prognoosida oma tööjõu pikaajalist arengut ja vajalikke oskusi. Tööjõu planeerimine, süstemaatiline personaliandmete analüüs ja ametiprofiilide prognoosimine on siiski veel suhteliselt piiratud. Pädevusraamistike võrdluskataloog „Võtmepädevuste pass“ aitaks neid vajadusi täita ning tõhustada värbamist ja karjääri arendamist.

Nimetatud pass põhineb olemasolevatel ELi ja riiklikel pädevusraamistikel, 56 nagu poliitika kujundamine, rahaliste vahendite haldamine, riigihanked, maksustamine, toll, avaliku sektori koostalitlusvõime ja projektijuhtimine. Seda laiendatakse ka uutele valdkondadele, 57 nagu digioskused, ettevõtlusoskused, juhtimisoskused, investeeringute juhtimine ja innovatsioon.

Komisjon on olemasolevate pädevusraamistike alusel välja töötanud mitu vahendit, et hinnata eri pädevusvaldkondade jaoks vajalikke oskusi, ning uurib, millised on liikmesriikide vajadused sarnaste vahendite järele.

Lisaks vajavad haldusasutused andmeid ja temaatilist teavet, et paremini toetada oma koolitusvajadusi ja pädevuste arendamist. Võrdlusandmed avaliku halduse kohta on endiselt suhteliselt piiratud.

Komisjon:

·koostab avaliku halduse töökohtade ja ülesannete jaoks, sh juhtimisoskuste jaoks, võrdluskataloogi „Võtmepädevuste pass“. Pass aitab haldusasutustel kujundada kaasaegseid ja täiustatud poliitilisi strateegiaid, et arendada oma inimressursse, valmistuda tulevasteks vajaminevateks oskusteks ja aidata kaasa riigiteenistujate ELi-sisesele liikuvusele [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·toetab liikmesriike nende personalipoliitika ajakohastamisel, andes suuniseid ja katsetades pädevusraamistike ja personalivahendite ülekandmist organisatsioonilisse konteksti (näiteks selleks, et teha kindlaks, milliseid oskusi töötajatel napib) [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·ajakohastab ja laiendab avaliku halduse kvaliteedi töövahendite kogumit 58 , et suunata haldusasutuste uuendamist [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·töötab välja asjakohaste avaliku halduse näitajate metoodika, aitab parandada olemasolevaid andmete koostamise vahendeid, viib läbi ELi-üleseid uuringuid asjakohastel teemadel, nagu avaliku halduse atraktiivsus, demograafiliste muutuste mõju ja avaliku halduse valdkonna töökohtade tulevik. Komisjon avaldab avaliku halduse portaalis mitmesuguseid andmeid ja teavet, mis hõlmavad haldusasutuste staatust ja tulemuslikkust kogu ELis [alates 2024. aasta esimesest kvartalist].

2. valdkond. Euroopa digikümnendi suutlikkus

Digikümnendi raames on seatud eesmärk teha 2030. aastaks inimestele ja ettevõtjatele internetis kättesaadavaks 100 % peamistest avalikest teenustest ja anda sellega kõigile inimestele internetis juurdepääs oma terviseandmetele ja turvalisele e-identimisele, mida tunnustatakse kogu ELis, võttes samal ajal arvesse selliste vähemuste vajadusi, kellel ei ole täielikku juurdepääsu digiteenustele või kellel on piiratud suutlikkus. Selleks et haldusasutused saaksid need eesmärgid saavutada, tuleb digitaliseerida haldusmenetlused, osaleda ELi digiidentiteedikukru 2026. aastaks kasutuselevõtu tehnilistes ettevalmistustes, suurendada tõendite ja teabe automatiseeritud vahetust 59  kasutajakesksete digitaalsete avalike teenuste osutamiseks ning parandada töötajate digioskusi. Haldusasutused saavad suurendada tõhusust ja hoida kokku 439 miljonit kuni 1,3 miljardit eurot aastas, kasvatades digitaalsete avalike teenuste kasutamist 2030. aastaks kuni 80 % võrra 60 . Digitaalsete avalike teenuste piiriülese koostalitlusvõime parandamine võib tuua kaasa kuni 6,3 miljoni euro suuruse tõhususe kasvu inimestele ja 5,7–19,2 miljardi euro suuruse tõhususe kasvu ettevõtjatele 61 . Digikümnendi eesmärgid on haldusasutustele nende digipöördel suunanäitajaks ja toetavad nende kohanemist tehnoloogiliste muutustega.

Digitehnoloogia kiire areng ja kasutamine nõuab õigusraamistiku aktiivset kohandamist 62 : digivahendite kasutamisest andmete kättesaadavuse ja vahetamiseni, koostalitlusvõimeni ning tehisintellekti ja muude digitehnoloogiate eetilise kasutamiseni. Lisaks digioskuste alasele täiendus- ja ümberõppele peavad haldusasutused tagama koostalitlusvõime, võimendama suure hulga andmete kättesaadavust, digitaliseerima haldusmenetlusi ja olema valmis tehisintellekti kasutuselevõtuks. Samuti peaksid nad tugevdama ELis koostööd digitaalse juhtimise valdkonnas, et jagada ja ühiselt välja töötada lahendusi, vältida killustatust, koondada andmetöötlusressursid ja tõhustada andmete jagamist. See vähendaks digitaalset lõhet, kuna avalikud teenused muutuksid kaasavamaks ja kõigile kättesaadavaks.

Selle valdkonna meetmeid rakendatakse peamiselt tehnilise toe instrumendi ja muude ELi rahastamismehhanismide kaudu, nagu programm „Digitaalne Euroopa“, ühtse turu programm ja Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkond.

5. Tulevikukindel digitaalne avalik haldus

Haldusasutused peavad võtma kasutusele digitehnoloogia ja muutma samal ajal oma toimimisviisi. Eeldatakse, et nad osutavad inimestele, ettevõtjatele ja oma töötajatele teenuseid sujuvalt ja kasutajasõbralikult. See hõlmab sageli põhjalikku (digitaalset) muutust, et kujundada ümber praegused protsessid või muuta poliitilist strateegiat, lihtsustada inimeste igapäevaelu ja parandada bürokraatia vähendamise kaudu ettevõtluskeskkonda.

Täites ELi digivaldkonna õigusakte, saavad haldusasutused teha tõhusamat koostööd, viia oma jõupingutused kooskõlla kogu ELi hõlmavate eesmärkidega ning luua vastupidavamad ja kestlikumad digi- ja andmetaristud ning -teenused. ELi õigusaktidega on loodud raamistik tõhusaks ja turvaliseks andmevahetuseks ning haldusasutuste vaheliseks koostalitlusvõimeks. Struktureeritud koostöö mehhanism, kuhu on kaasatud liikmesriikides digipöörde eest vastutavad üksused, tavaliselt infojuhi tasemel, on ELi avaliku sektori koostalitlusvõime jaoks otsustava tähtsusega. See võimaldab luua ühiseid innovatsiooniprojekte ja taaskasutada katsetatud tehnoloogiaid ning vähendab investeerimiskulusid ja -riske, mistõttu on võimalik ühendatud digitaalseid avalikke teenuseid kiiremini ja ohutumalt kasutusele võtta 63 . Lisaks nõutakse küberturvalisuse 2. direktiiviga 64 haldusasutustelt, et nad võtaksid asjakohaseid ja proportsionaalseid küberturvalisuse meetmeid ning tagaksid oma teenuste turvalise osutamise. 2023. aastal eraldati programmi „Digitaalne Euroopa“ raames 30 miljonit eurot, et toetada küberturvalisust käsitlevate ELi õigusaktide ja riiklike küberturvalisuse strateegiate rakendamist.

Komisjon jälgib digipöörde mõju avalikule haldusele kogu ELis, kogudes ja analüüsides andmeid, mis on saadud olemasolevatest või loodavatest seiremehhanismidest, 65 ning jagades järeldusi ja soovitusi. Samuti uurib komisjon tehisintellekti ja kujunemisjärgus tehnoloogiate mõju, riske ja võimalusi haldusasutuste jaoks 66 .

Tehnilise toe instrumendiga on juba toetatud 180 digiülemineku reformi kõigis liikmesriikides, et töötada välja strateegiad uute digitehnoloogiate kasutuselevõtuks, tugevdada digitaalset juhtimist, luua prototüüpe või katsetada uusi lahendusi. Samal ajal toetavad taaste- ja vastupidavuskavad haldusasutuste digipööret, kusjuures 37 % digikulutustest ehk 53 miljardit eurot on ette nähtud digitaalsetele avalikele teenustele ja e-valitsusele. Reformide eesmärk on võtta kasutusele või täiustada e-valitsuse lahendusi (nagu e-identimine), tagada avalike digiplatvormide koostalitlusvõime ning parandada andmete kogumist ja haldamist. Investeeringute eesmärk on lõimida kõrgtehnoloogia valitsuse protsessidesse ja suurendada küberturvalisust. 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitikasse kavandatud investeeringud digipöörde toetamiseks ulatuvad rohkem kui 39 miljardi euroni. See hõlmab 11,2 miljardit eurot, mis on ette nähtud digiteenustele ning ettevõtete ja haldusasutuste digitaliseerimiseks. 

Komisjon toetab ka avaliku ja erasektori koostööd GovTech, mis stimuleerib avaliku sektori innovatsiooni ning aitab muuta avalikud teenused kättesaadavamaks, kaasavamaks ja tõhusamaks. Teadmuskeskus ja kogemusi esitlev virtuaalne ruum võimaldavad selliste uute tehnoloogiate nagu virtuaalmaailmad ja Web 4.0 kasutuselevõttu avalikus sektoris (avaliku sektori Tech Watch) 67 . Komisjon kaasrahastab arukate linnade ja kogukondade jaoks ette nähtud tehisintellekti testimise ja eksperimenteerimise rajatisi viie aasta pikkuse ja 40 miljoni euro suuruse projekti kaudu, mis keskendub kliimale, keskkonnale, liikuvusele ja muudele kohalikele taristutele. 

Tehnilise toe pakkumise ja digikümnendi rakendamiseks võetavate meetmete vahel on võimalik saavutada parem koostoime. Selleks jätkab komisjon heade tavade jagamist ning edendab aktiivselt mitmesuguste muude ELi programmide (eelkõige programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“, õigusprogramm) raames välja töötatud mudelite ja prototüüpide katsetamist ja kasutuselevõttu tehnilise toe instrumendi raames.

Komisjon:

·toetab haldusasutusi digi- ja andmetega seotud õigusaktide rakendamisel ning suurendab nende valmisolekut lõimida tehisintellektitehnoloogiad oma tegevusse ohutul ja usaldusväärsel viisil, aitab neid tehisintellektitehnoloogiate järelevalvel, küberturvalisuse tugevdamisel ning avaliku poliitika kavandamisel ja rakendamisel, sealhulgas selleks, et toetada riigihanketavade ühtlustamist [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·edendab kujunemisjärgus tehnoloogiate kestlikku ja tõhusat kasutamist haldusasutustes, näiteks töötades välja avatud standardid või toetades piiriüleseid avalikke teenuseid, kasutades selleks detsentraliseeritud tehnoloogiaid, nagu hajusraamatu tehnoloogiad (nt plokiahel) [alates 2024. aasta esimesest kvartalist].

Liikmesriike kutsutakse üles kasutama olemasolevaid ja uusi võimalusi, et suurendada oma digitaalset valmisolekut, muu hulgas tehnilise toe ja praktikakogukondades osalemise kaudu. Samuti julgustatakse neid edendama selliseid võimalusi oma haldusasutustes ning toetama tehisintellekti ja muude digitehnoloogiate turvalist lõimimist oma tegevusse. Eelkõige toetab tehisintellekti nõudeteenuste platvorm usaldusväärsete, eetiliste ja läbipaistvate tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõttu tööstuses ja avalikus sektoris. Lisaks saavad nad aktiivselt osaleda olemasolevates ja tulevastes Euroopa digitaristu konsortsiumides, et luua uusi suundumusi ja programme, nagu virtuaalmaailmad, keeletehnoloogiad ja CitiVerses.

6. Digipöörde raamistikud, suunised ja vahendid

ELi eesmärk on tagada, et teenused on kõigile inimestele ilma diskrimineerimiseta kättesaadavad kooskõlas digivaldkonnas kokkulepitud väärtuste ja põhimõtetega, 68 nagu ühekordsuse põhimõte ja inimkesksus. Sellega seoses on oluline suurendada koostalitlusvõimet, kuna see võimaldab piiriülest andmevahetust õiguslikult, korralduslikult, semantiliselt ja tehniliselt ühtlustada, nagu on soovitatud Euroopa koostalitlusvõime raamistikus. Koostalitlusvõimel on äärmiselt oluline roll ühtse turu tõkete kõrvaldamisel ja omavahel seotud digitaalsete avalike teenuste osutamisel. Eri valdkondades, 69 nagu toll, riigihanked või õigusaktid, 70 on välja töötatud konkreetsed koostalitlusvõimelised lahendused. Lisaks on komisjon teinud ettepaneku konkreetsete meetmete kohta, et parandada sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist edasise digitaliseerimise kaudu 71 . Oma osalemisega Living-in.EU-liikumises kutsub komisjon linnu ja kogukondi üles laiendama ühiselt kokkulepitud koostalitlusvõimelisi digilahendusi, et pakkuda inimestele ja ettevõtetele teadlikumaid, innovatiivsemaid ja kvaliteetsemaid teenuseid.

Koostalitlusvõime saavutamiseks tehtavad jõupingutused on mitmetahulised ja hõlmavad asjaomaste taristute, näiteks pilvetaristute, tulevase digiidentiteediga seotud õigusraamistiku, ELi digiidentiteedikukrute ühtsete kirjelduste kehtestamist ja avaliku halduse andmeruume 72 .

Komisjon:

·toetab täielikult juurdepääsetavate internetipõhiste haldusteenuste osutamist, kasutades ühtset digiväravat, e-valitsuse algatust avaliku halduse digitaliseerimiseks ja tõendite automaatset vahetamist, mida hallatakse andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemiga, ning tõendite ehtsuse kontrollimist siseturu infosüsteemi kaudu 74 . Ta hõlbustab jätkuvalt ühtsete Euroopa andmeruumide vahelist koostööd ja edendab veelgi piiriülest elektroonilist teabevahetust haldusasutuste vahel, mida võimaldavad siseturu infosüsteem ja sotsiaalkindlustusteabe elektrooniline vahetamine [alates 2023. aasta neljandast kvartalist];

·töötab välja vahendid koostalitlusvõime suurendamiseks ja teenuste sujuvaks osutamiseks. Täpsemalt võiks ta luua koostalitleva Euroopa tugikeskuse, millega toetatakse haldusasutusi koostalitlusvõime hindamiste koostamisel ja edendatakse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, samuti selle spetsialiseerumist, näiteks arukatele linnadele ja kogukondadele [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·avaldab ülevaate haldusasutuste digipöörde rahastamisvõimalustest ja nendevahelisest sünergiast [alates 2024. aasta neljandast kvartalist];

·toetab haldusasutuste pilvetehnoloogia suutlikkuse liitmist, et edendada nende tehnoloogilist baasi ja tõhustada avalike teenuste osutamist 75 . Selleks hangib komisjon avatud lähtekoodiga aruka vahetarkvara platvormi, avaldab suunised pilveteenuste riigihangete kohta ning edendab avaliku halduse pilveteenuste omavahelist ühendamist ja koostalitlusvõimet [alates 2024. aasta neljandast kvartalist];

Liikmesriike julgustatakse kasutama oma digipööret toetavaid võimalusi, näiteks tehnilise toe instrumenti ja muid ELi rahastamismehhanisme ning sihtotstarbelist koolitust ja vahendeid. Neil on võimalik aktiivselt osaleda komisjoni jõupingutustes hõlbustada piiriülest elektroonilist andmevahetust haldusasutuste vahel ja parandada nende koostalitlusvõimet. Samuti saavad nad kasutada komisjoni toetust oma kohtusüsteemide digitaliseerimiseks õigusaktide, rahastamise, IT-vahendite arendamise ning riiklike koordineerimis- ja seirevahendite edendamise kaudu.

3. valdkond. Suutlikkus juhtida rohepööret

EL on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja edendada ressursside tõhusat kasutamist, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse ja kaasatuse. Elektritootmise ja -kasutuse kiire CO2 heite vähendamine on oluline esimene verstapost, mida tuleb täiendada põhjalikumate muudatustega sellistes sektorites nagu ehitus, transport, kaubandus, põllumajandus, jäätmekäitlus ja veemajandus. Linnad on kliimaeesmärkide saavutamisel üliolulised, kuna nende arvele langeb 70–80 % ELi kasvuhoonegaaside heitest ja nendes elab 80 % ELi elanikkonnast. Kliimamuutused nõuavad taristu vastupanuvõime suurendamist ning suutlikkust tulla toime selliste probleemidega nagu äärmuslikud ilmastikuolud, sagedased loodusõnnetused, veepuudus jne. Need mõjutavad eelduste kohaselt negatiivselt elurikkust, millel on suur mõju keskkonnale ning omakorda toidutootmisele ja süsiniku sidujatele.

Haldusasutused aitavad olulisel määral kujundada majanduse ja ühiskonna jaoks vajalikke tingimusi 2030. aasta ambitsioonikate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks ning nad peaksid andma eeskuju. Nad peavad lõimima rohepöörde kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja juhtimistasanditesse, tuginedes seejuures lõimitud planeerimisele, usaldusväärsetele hindamistele ja mõjuhinnangutele ning ulatuslikele konsultatsioonidele, millega tagatakse, et kedagi ei jäeta kõrvale. Nad peavad kohandama riigi rahandust, et toetada rohepööret ja sotsiaalset õiglust asjakohase maksupoliitika, keskkonnahoidlike riigihangete, kestliku rahanduse ja investeeringute kaudu, mis järgivad põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Nad peaksid edendama heas seisundis ökosüsteeme, rohelist taristut ja looduspõhiseid lahendusi toetavate meetmete süstemaatilist lõimimist avaliku ja erasektori otsustesse. Nad peavad tagama piisava suutlikkuse keskkonnahoidlike reformide ja investeeringute tegemiseks kõigil valitsustasanditel 76 .

Selle valdkonna meetmeid rakendatakse peamiselt tehnilise toe instrumendi kaudu.

7. Rohepöörde kujundamine

Komisjon on teinud pidevaid jõupingutusi selleks, et luua terviklik raamistik, millega saavutada ELis kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, keskkonnakaitse ja energiatõhususe saavutamine. Näiteks pakub komisjon koos Euroopa Keskkonnaametiga liikmesriikidele tehnilist abi poliitiliste strateegiate ja meetmete järelhindamisel ning heitkoguste aruandlusel ja seirel. Komisjon toetab riiklike energia- ja kliimakavade ning pikaajaliste strateegiate koostamist, õiglase ülemineku rakendamist, rohelist eelarvestamist ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamist. Sellega suurendatakse suutlikkust teha kindlaks ja jagada poliitika ja meetmetega seotud häid tavasid ning alustada mitmetasandilisi kliima- ja energiadialooge 77 .

Haldusasutused peavad tagama energiasüsteemides tehtavate ümberkujundavate muudatuste tõhusa rakendamise. Võttes arvesse uusi ohte elutähtsate energiataristute turvalisusele ja vastupidavusele, peavad nad suutma hädaolukordadele adekvaatselt reageerida. Selleks peaksid nad parandama omavahelist koostööd, eelkõige tõhustades teadmiste ja heade tavade jagamist, hõlbustades valdkondadevahelise ja piiriülese omavahelise seotuse analüüsimist ning viies läbi testimisi 78 . Laiemalt peavad nad kiirendama reforme energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate, liikuvuse, ringmajanduse, elurikkuse ja looduspõhiste lahenduste, jäätme- ja veemajanduse, õhukvaliteedi, kliimariskide hindamise ja stsenaariumide koostamise, maakasutuse ja metsanduse valdkonnas.

Komisjon:

·toetab suuniste 79 kohaselt liikmesriike nende riiklike kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja kavade ajakohastamisel, samuti uute kohustuste, näiteks uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·edendab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamist, sealhulgas kliimakindluse tagamise suuniste ja muude keskkonnaga seotud suuniste kasutuselevõttu. See aitab suurendada suutlikkust ja vahendeid keskkonnahoidlikuks avaliku sektori eelarvestamiseks, avaliku sektori investeeringute keskkonnahoidlikumaks muutmiseks ja keskkonnahoidlikeks hangeteks (näiteks tugevdades selliste lähenemisviiside kasutamist, mis kajastavad pikaajalisi ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid kulusid ja tulusid, sealhulgas looduskapitali väärtusi, ja energiatõhususe kriteeriume) [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·edendab kliimariskide hindamise ja riskide ennetamise vahendeid ja meetodeid, näiteks sektori- või poliitikaspetsiifilisi riskihindamisi (riiklik katastroofide ohjamise riskihindamine ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames; makromajanduslike riskide hindamine) ja kohalikud riskihindamised (nagu on esitatud kliimamuutustega kohanemise Euroopa platvormi töövahendite kogumis) [alates 2024. aasta esimesest kvartalist];

·toetab liikmesriike, et nad suudaksid kavandada, kujundada ja rakendada ökosüsteemi taastamise meetmeid ja looduspõhiseid lahendusi kui kulutõhusaid ja keskkonnaalaseid positiivseid meetmeid oluliste ökosüsteemi teenuste säilitamiseks [alates 2024. aasta teisest kvartalist];

·kasutab keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist, 80 et teha kindlaks liikmesriikide keskkonnaalaste õigusaktide ja poliitika ebatõhusa rakendamise algpõhjused ning kavandada toetusmeetmeid keskkonnaalase juhtimise parandamiseks [alates 2025. aasta teisest kvartalist].

8. Haldusasutuste keskkonnahoidlikumaks muutmise edendamine

Lisaks rohepöörde kujundamisele peaksid kõigi tasandite haldusasutused olema eeskujuks ning kohandama oma organisatsioonilist juhtimist ja edendama töötajate teadlikkust keskkonnahoidlikumaks 81 muutmisest. Haldusasutuste keskkonnahoidlikumaks muutmine võib hõlmata ressursside kestliku kasutamise ja varade haldamise tavasid, sealhulgas kliimamuutustele vastupanuvõimelisi hooneid ja tööruume, IT- ja muude seadmete kasutusea miinimumstandardeid, ringlussevõttu, keskkonnahoidlikke hankeid, oma CO2 heite vähendamist ja taastuvenergia kasutamist. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika toetavad laialdaselt haldusasutuste hoonete energiatõhusamaks renoveerimist ning mõned liikmesriigid lisasid oma taaste- ja vastupidavuskavadesse meetmed oma sõidukipargi keskkonnahoidlikumaks muutmiseks ja ametnike paindlike tööviiside edendamiseks.

ELi rohelise kokkuleppe kontekstis nõuab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte 82 seda, et energiatõhususe lahendusi kaalutakse näiteks energiasüsteemi ja muude sektorite kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsustes. Energiatõhususe direktiivi kohaldamisega seatakse eesmärgid energiatarbimise iga-aastaseks vähendamiseks kõigi haldusasutuste jaoks, üldkasutatavate hoonete renoveerimiseks ning energia- ja ressursitõhususe nõuete täitmiseks riigihangetes.

Lisaks võivad tavad edendada õiglast kaubandust ja kestlikult toodetud toitu ning osalemist projektides, millega edendatakse elurikkust ja kestlikkust linna- ja linnavälises kontekstis. Samuti võivad need soodustada oma töötajate keskkonnahoidlikku käitumist (nt pendelrändel või ärireisidel).

Komisjon:

·töötab välja täiendavad suunised ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi kasutamise kohta, et suurendada organisatsioonide keskkonnajalajälje vähendamist, ning toetada haldusasutusi süsteemi kasutuselevõtmisel [alates 2023. aasta neljandast kvartalist];

·edendab ja toetab organisatsiooni CO2 jalajälje hindamise meetodite kasutuselevõttu; hõlbustab ökoloogilise ülemineku heade tavade vahetamist [alates 2024. aasta teisest kvartalist];

·hõlbustab juurdepääsu tehnilisele toele ja suunistele CO2 heite vähendamiseks ja hoonete üldise kestlikkuse parandamiseks, samuti tõhusale kütmisele haldusasutustes, eelkõige kohalikul tasandil [alates 2024. aasta teisest kvartalist].

Edasine tegevus

Algatuses ComPAct esitatakse meetmed, mida tuleb rakendada järk-järgult, eelkõige tehnilise toe instrumendi ja muude ELi rahastamismehhanismide kaudu, et edendada teadmiste jagamist haldusasutuste vahel kogu Euroopas ja hõlbustada Euroopa integratsiooni keskmes olevate põhimõtete rakendamist. Komisjon esitab algatuse ComPAct rakendamise kohta aruande tehnilise toe instrumendi aruandlusnõuete kohaselt. Saadud õppetunnid aitavad komisjonil koondada veelgi paremaid ELi vahendeid haldusasutuste toetamiseks tulevikus.

Liikmesriigid saavad algatuses ComPAct osaleda oma tempos ning vastavalt oma vajadustele ja institutsioonilisele olukorrale. Nad võivad valida algatuses ComPAct esitatud meetmete hulgast, mis põhinevad nõudlusel. Kavandatud vahendid, metoodika, vastastikune toetus, kogemused ja kogemuste vahetamine aitavad haldusasutustel õppida, uuendada ning täiustada oma tavasid ja tulemuslikkust.

Algatus ComPAct täiendab muid olemasolevaid koostöövorme ELi liikmesriikide vahel, nagu Euroopa avaliku halduse koostöövõrgustik (EUPAN), avaliku halduse instituutide ja koolide direktorite võrgustik (DISPA), samuti rahvusvahelistel foorumitel ja ekspertide võrgustike vahel, ning annab neile lisaväärtust.

ComPAct saab oma potentsiaali täielikult ära kasutada üksnes siis, kui kõik Euroopa haldusruumi osalised ja sidusrühmad on aktiivselt kaasatud. Algatuse ComPAct rakendamiseks suhtleb komisjon liikmesriikide ametiasutustega, kes juhivad avaliku halduse arendamist eri tasanditel, koolitust pakkuvate instituutidega, vajaduse korral muude üksustega ning sidusrühmadega, nagu sotsiaalpartnerid, akadeemilised ringkonnad ja eksperdid. See jätkuv koostöö on samuti väga oluline selleks, et teha kindlaks asjakohased teemad ja edasised meetmed, mille puhul ELi toetus haldusasutustele võib anda lisaväärtust. Komisjoni avaliku halduse ja juhtimise eksperdirühm on jätkuvalt peamine dialoogiplatvorm. Komisjon annab ka edaspidi oma panuse poliitilisse dialoogi ELi eesistumise ajal korraldatavatel ministrite kohtumistel. Algatuse ComPAct eesmärkide ja ambitsioonide saavutamiseks on otsustava tähtsusega liikmesriikide aktiivne osalemine ja nende suurem valmisolek jagada oma kogemusi avaliku halduse reformi läbiviimisel, õppida ja toetada teisi.

(1)

Euroopa Komisjoni 2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta .

(2)

COM (2023) 168 final, „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ .

(3)

 COM (2020) 274 final, teatis jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta .

(4)

  Eurostati 2021. aasta andmed.

(5)

 See hõlmab 2022. aasta ELi tööjõu-uuringu andmeid avaliku halduse, kaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse ning haridus- ja tervishoiusektori kohta.

(6)

  Eurostati 2020. aasta andmed.

(7)

Need andmed lähtuvad Euroopa Liidu Teataja lisas (S-seerias) avaldatud riigihangetest, mis hõlmavad teatavast künnisest suurema mahuga lepinguid:   https://simap.ted.europa.eu/en_GB/web/simap/european-public-procurement .

(8)

 Euroopa Komisjon, „Kaheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta“ .

(9)

COM (2023) 32 final, „Talentide rakendamine Euroopa piirkondades“ .

(10)

  „Euroopa demokraatia tegevuskava“ .

(11)

  Korruptsioonivastane pakett .

(12)

 Näiteks ühtsete kontaktpunktide kaudu taastuvaid energiaallikaid hõlmavatele ja kliimaneutraalsetele projektidele lubade andmiseks. COM (2023) 62 final, „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ .

(13)

Maailmapank, juhtimistõhususe indeks.

(14)

OECD (2023), More resilient public administrations after COVID-19 (Vastupanuvõimelisemad haldusasutused pärast COVID-19 kriisi). 2020. aasta aruanne tehnilise toe instrumendi ning rahandus- ja eelarvekomisjoni projekti „Strengthening the resilience of public administrations after the COVID-19 crisis“(„Avaliku halduse vastupanuvõime tugevdamine pärast COVID-19 kriisi“) kohta.

(15)

ELi ühtse turu tulemustabel, ELi digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks, OECD õiguspoliitika ülevaade (OECD Regulatory Policy Outlook).

(16)

Euroopa Komisjoni aruanne avaliku halduse ebatõhususega seotud kulude kohta. Avaldamisel.

(17)

Eurobaromeetri eriuuring nr 523, milles käsitleti eurooplaste seisukohti seoses reformivajadusega (aprill 2023).

(18)

Programmist „Euroopa horisont“ rahastatav OECD avaliku sektori innovatsiooni vaatlusrühm pakub suuniseid ja kohandatud nõuandeid selle kohta, kuidas valitsused saavad innovatsiooni (sealhulgas ennetavat innovatsiooni) toetada.

(19)

Euroopa Komisjon, SWD (2022) 346, „Liikmesriikide poliitikakujundamise toetamine ja ühendamine teadusuuringutega“ .

(20)

OECD (2023), „Strengthening the attractiveness of the public service in France: Towards a territorial approach“ (Avaliku teenistuse atraktiivsuse suurendamine Prantsusmaal: territoriaalse lähenemisviisi suunas).

(21)

Vt joonealune märkus 17 (Eurobaromeeter).

(22)

Euroopa haridusruumi keskne teema. Nõukogu resolutsioon 2021/C 66/01, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) .

(23)

Euroopa Parlament (2016), „Public Sector Reform: How the EU budget is used to encourage it“ („Avaliku sektori reform: kuidas ELi eelarvet reformi toetamiseks kasutatakse“).

(24)

  Taaste ja vastupidavuse tulemustabel .

(25)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument .

(26)

Euroopa Komisjon, SWD (2021) 101,  „ELi liikmesriikide haldusasutuste toetamine reformide elluviimisel ja tulevikuks valmistumisel“ .

(27)

  TAIEX .

(28)

Euroopa Komisjon, C(2021) 9535 final, otsus avaliku halduse ja juhtimise eksperdirühma moodustamise kohta .

(29)

  EUPAN – Euroopa avaliku halduse koostöövõrgustik .

(30)

  ELi avaliku halduse ministrite mitteametlik kohtumine (2021) .

(31)

  Strasbourgi deklaratsioon Euroopa haldusasutuste ühiste väärtuste ja probleemide kohta (2022) .

(32)

Rootsi avaliku halduse ameti uuring „Good administration in European countries“ (Head haldustavad Euroopa riikides), mis viidi läbi Euroopa avaliku halduse koostöövõrgustikus (2023).

(33)

Terminit kasutatakse selleks, et kirjeldada liikmesriikide haldustavade üha suuremat lähenemist, mis põhineb ühistel väärtustel ja põhimõtetel, ning liikumist ühiste standardite ja toimimisviiside suunas

(34)

Kooskõlas avaliku halduse põhimõtetega, SIGMA (ELi–OECD koostöö). Läbivaatamine lõppeb 2023. aastal.

(35)

Euroopa Komisjon, C(2022) 2229 final, „Komisjoni uus personalistrateegia“ ; C(2022) 4388 final, „Euroopa Komisjoni digistrateegia“ ; C(2022) 2230 final, „Komisjoni keskkonnahoidlikumaks muutmine“ .

(36)

Vt joonealune märkus 31 (Strasbourgi deklaratsioon).

(37)

Euroopa Parlament (2019), „Hinnang ELi eelarve kasutamise kohta avaliku sektori reformimiseks“ .

(38)

Regioonide Komitee (2019), „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse parandamine investeeringute ja struktuurireformide toetuseks aastatel 2021–2027“ .

(39)

 COM (2023) 577 final, „Demograafilised muutused Euroopas: poliitikavahendid“ .

(40)

Eurostat, 2021. aasta tööjõu-uuring .

(41)

Näiteks Euroopa GovTech-platvorm .

(42)

  Komisjon väljendab heameelt liikmesriikide eesmärkide üle luua 2030. aastaks sotsiaalsem Euroopa .

(43)

Vt joonealune märkus 31 (Strasbourgi deklaratsioon).

(44)

Tolli- ja maksuvaldkond ( ühisõppe programm ) , avaliku sektori tööhõive ( avalike tööturuasutuste Euroopa võrgustik ) , Euroopa Regionaalarengu Fondi, ühtekuuluvusfondi ja õiglase ülemineku fondi haldamine ( REGIO Peer2Peer + ) , ühtse turu õigusaktide rakendamine ( siseturu infosüsteem ) , andmestrateegia ja tehisintellekti kasutamine ( Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste töörühm (tehisintellekti kasutame avalikus halduses) ) , teadusuuringud ja innovatsioon ( vastastikune õpe (teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika väljakutsed) ) , ametlike väljaannete talitused ( Euroopa riikide ametlike väljaannete foorum ) .

(45)

Vt joonealune märkus 30 (avaliku halduse ministrite mitteametlik kohtumine).

(46)

  Valiku halduse töötajate vahetusprogramm (2023) .  

(47)

Halduskulude eelarve kaudu.

(48)

 Riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse töötajate arvu hinnatakse riiklike aruannete põhjal. See ei põhine avaliku halduse ulatuse ühtlustatud metoodikal. Avaliku sektori töötajate arvu arvutamisel kasutatakse Eurostati andmeid, mis on saadud ELi tööjõu-uuringust (2022).

(49)

Näiteks ELi elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik .

(50)

Näiteks avaliku sektori hankijate kogukonnaplatvorm .  

(51)

  ELi Akadeemia .

(52)

 Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon „Roheline kokkulepe koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega“ (2020/C 79/01).

(53)

ELi kohalike omavalitsuste kulutused nendes sektorites moodustasid 2021. aastal vastavalt 71 % (keskkonnakaitse), 70 % (eluaseme- ja kommunaalteenused), 53 % (rekreatsioon, kultuur ja religioon) ja 36 % (haridus) valitsemissektori kogukuludest.

(54)

69% omavalitsustest teatas, et neil on raskusi nii keskkonna- ja kliimateadmistega ekspertide kui ka tehnilise ja insenertehnilise oskusteabega inimeste leidmisel. EIP omavalitsuste uuring 2022–2023 .

(55)

  2024. aasta tehnilise toe instrumendi juhtalgatus – Regionaalarengu takistuste ületamine .  

(56)

Vastavas järjekorras: poliitikakujundajate ja teadlaste pädevusraamistikud , ERFi ja Ühtekuuluvusfondi haldamise ja rakendamise ELi pädevusraamistik , ELi riigihankespetsialistide pädevusraamistik , ELi maksuvaldkonna pädevusraamistik , ELi tollivaldkonna pädevusraamistik , avaliku sektori koostalitlusvõime ja projektijuhtimise metoodika .

(57)

Võttes arvesse raamistikke, nagu Euroopa kodanike digipädevuse raamistik , Euroopa ettevõtluspädevuse raamistik ja ELi kestlikkuspädevuse raamistik .

(58)

  Quality of Public administration Toolbox (2017. aasta väljaanne).  

(59)

  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1463, millega kehtestatakse tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus ning ühekordsuse põhimõtte kohaldamine .

(60)

Vt joonealune märkus 16 (Aruanne avaliku halduse ebatõhususega seotud kulude kohta).

(61)

Euroopa Komisjon, SWD(2022) 721,  „Koostalitleva Euroopa määruse ettepaneku mõju hindamise aruanne“ .

(62)

 Digivaldkonnaga seotud õigusraamistikku kuuluvad kavandatud andmemäärus , avaandmete direktiiv ja nendega seotud väärtuslikke andmekogusid käsitlev rakendusmäärus , andmehalduse määrus , kavandatud tehisintellektimäärus , kavandatud koostalitleva Euroopa määrus , digiturgude määrus ning digiteenuste määrus .

(63)

Euroopa Komisjon, COM/2022/710 final, „Tugevam avaliku sektori koostalitlusvõime poliitika“ .

(64)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus .

(65)

Tulenes hiljutisest tegevusest, mille eesmärk oli jälgida koostalitlusvõimet ja digipööret ning teha kindlaks võimalused, kuidas ühtlustada Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse elluviidava Euroopa digipoliitika järelevalvet.

(66)

  Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, talitus AI Watch. European landscape on the use of Artificial Intelligence by the Public Sector (Euroopa ülevaade sellest, kuidas avalik sektor tehisintellekti kasutab) , European Landscape on the Use of Blockchain Technology by the Public Sector (Euroopa ülevaade sellest, kuidas avalik sektor plokiaheltehnoloogiat kasutab) ja Next generation virtual worlds: opportunities, challenges, and policy implications (Uue põlvkonna virtuaalmaailmad: võimalused, probleemid ja poliitiline mõju) .

(67)

Vt JoinUp .

(68)

  Berliini deklaratsioon digiühiskonna ja väärtuspõhise digivalitsuse kohta .

(69)

  Joinup-platvorm .

(70)

ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ühtlustab kaupade tollivormistuseks vajalike dokumentide ja teabe elektroonilist vahetamist. Riigihangete andmeruum võimaldab anda põhjalikuma ülevaate riigihangetest ELis. Identimissüsteemid, nagu ELi õigusaktid või kohtupraktika tunnused piiriüleseks teabevahetuseks õigusvaldkonnas.

(71)

Euroopa Komisjon, COM(2023) 501 final, „Sotsiaalkindlustuse koordineerimise digiüleminek: vaba liikumise hõlbustamine ühtsel turul“ .

(72)

Euroopa Komisjon, SWD(2022) 45 final, „Ühtsed Euroopa andmeruumid“ .

(73)

  Määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 .

(74)

Praegu toetab süsteem 95 halduskoostöö menetlust 19 erinevas ühtse turuga seotud poliitikavaldkonnas.

(75)

See kuulutati välja Euroopa andmestrateegias ja seda korrati 27 liikmesriigi ühisavalduses järgmise põlvkonna pilveteenuste loomise kohta ELi ettevõtjate ja avaliku sektori jaoks.

(76)

Mitmes liikmesriigis on olemas taaste- ja vastupidavuskava meetmed, mis käsitlevad rohelist eelarvestamist, keskkonnahoidlikku maksustamist ja keskkonnahoidlikke riigihankeid.

(77)

  Kliimamuutustega kohanemise Euroopa platvorm ; ELi missioon: kliimaneutraalsed ja arukad linnad ; linnapeade pakti algatus; kliima- ja energiadialoogi platvormid .

(78)

Energiasektoris elutähtsat taristut käitavate üksuste stressitestid vastavalt nõukogu soovitusele 2023/C 20/01 tuleks lõpule viia 2023. aasta lõpuks.

(79)

  Liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade suunised .

(80)

  Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine .

(81)

Euroopa Komisjon, C(2022) 2230 final, „Komisjoni keskkonnahoidlikumaks muutmine“ .

(82)

  Määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, milles käsitletakse energiatõhusust.