Brüssel,24.10.2023

COM(2023) 657 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitleva direktiivi 2009/31/EÜ rakendamise kohta


KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitleva direktiivi 2009/31/EÜ rakendamise kohta

1.SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/31/EÜ süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise kohta 1 (edaspidi „süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv“) on kehtestatud õigusraamistik süsinikdioksiidi (CO2) keskkonnaohutuks geoloogiliseks säilitamiseks. Direktiivi eesmärk on tagada, et ei oleks märkimisväärset CO2 lekke ega sellest põhjustatud tervisekahjustuste või keskkonnakahju tekkimise ohtu, ning hoida ära igasugust kahjulikku mõju transpordivõrgule või säilitamiskohtade ohutusele.

Käesolev aruanne on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi rakendamise neljas aruanne ja hõlmab ajavahemikku 2019. aasta maist kuni 2023. aasta aprillini. Selles analüüsitakse pärast kolmandat rakendamisaruannet 2 tehtud edusamme. See põhineb aruannetel, mille liikmesriigid esitasid Euroopa Komisjonile ning EMP EFTA riigid Norra, Island ja Liechtenstein EFTA järelevalveametile 3 kooskõlas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artikliga 27. Kakskümmend viis riiki 4 esitasid aruande õigel ajal, et neid saaks käesolevas aruandes arvesse võtta.

2.KONKREETSED RAKENDAMISPROBLEEMID LIIKMESRIIKIDES

2.1. Riikide rakendusaktide muutmine, läbivaatamine ja ajakohastamine

Pärast kolmanda rakendusaruande esitamist on Bulgaaria, Taani, Kreeka, Prantsusmaa, Leedu, Ungari, Soome, Rootsi ja Island teatanud muudatustest süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi rakendusaktides. Muudatused käsitlevad säilitamisalade avamist, loamenetluste kehtestamist ja pädevate asutuste määramist.

Pärast geoloogiliste uuringute ja uurimisprojektide lubamist alates 2015. aastast on Island alates 2021. aastast lubanud oma territooriumil süsinikdioksiidi (CO2) tööstuslikus mahus geoloogiliselt säilitada. Ungari on kehtestanud üksikasjalikud eeskirjad süsinikdioksiidi säilitamiseks sobivate geoloogiliste struktuuride kohta.

Taani on kehtestanud õigusaktid, et avada teatavad alad pidevalt süsinikdioksiidi uuringu- ja säilitamislubade andmiseks, ning määranud riikliku lube andva asutuse ja võimaldanud riigi osalemist igas säilitamisloas. Kreeka on määranud pädeva asutuse ja kehtestanud loamenetlused ettevõtjatele, kellel on asjaomastes piirkondades süsivesinike uurimise ja tootmise õigused.

Prantsusmaa on täpsustanud ja lihtsustanud uuringu- või säilitamislubadega seoses nõutava keskkonnamõju hindamise menetlusi. Soome on seadnud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid keskkonnalubade andmisel esmatähtsaks. Bulgaaria ja Rootsi on selgitanud, kuidas nad rakendavad direktiivis esitatud sulgemisjärgseid nõudeid. Belgia ja Island jätkavad rakendusaktide täiendavat läbivaatamist.

Aruande esitamise ajal on süsinikdioksiidi geoloogiline säilitamine lubatud kõigis liikmesriikides, Islandil ja Norras, v.a Saksamaal, Eestis, Iirimaal, 5 Küprosel, Lätis 6 , Austrias, Soomes ja Sloveenias. Leedus on süsinikdioksiidi geoloogiline säilitamine keelatud alates 2020. aasta juulist.

2.2. Uuringu- ja säilitamisload

a) Loamenetlus / loa taotlemine

Taani, Prantsusmaa, Ungari, Madalmaad, Island ja Norra on kehtestanud menetlused, mille alusel saavad säilitamisloa taotlejad suhelda lube andva pädeva asutusega. Need liikmesriigid kutsuvad võimalikke taotlejaid teabe ja nõu saamiseks ametiasutustega ühendust võtma ja nendega suhtlema. Malta kavatseb võimalike tulevaste taotlejatega aktiivselt suhelda. Portugal töötab praegu välja menetlusi tulevaste loataotluste tarbeks. Islandi õiguses on keskkonnamõju hindamise osana ette nähtud eelkonsulteerimise võimalus. Norra õigus kohustab Norra ametiasutusi andma asjaomastele isikutele juhiseid.

b) Säilitamisluba

Madalmaad on ainus aruandev riik, kes on pärast kolmandat rakendusaruannet säilitamislube välja andnud. 2021. ja 2022. aastal anti Porthose projekti raames välja kaks luba CO2 säilitamiseks Põhjamere ammendatud gaasiväljal.

c) Uuringuluba

Pärast viimast rakendusaruannet on Taani viinud läbi esimese hankemenetluse seoses avameretegevuse lubadega süsinikdioksiidi täieulatuslikuks uurimiseks ja säilitamiseks Taani mandrilava konkreetsetes piirkondades. Taani on andnud kolm avamereuuringute luba.

Kreeka on välja andnud ühe CO2 säilitamist käsitleva uuringuloa, et uurida säilitamisvõimalusi Prinose kompleksis, kus loaomanikul on praegu nafta ja gaasi maavarauuringute ja tootmise õigus.

Norra andis 2022. aastal kolm uuringuluba, kaks Põhjamere aladel ja ühe Barentsi mere alal uuringute tegemiseks. 2023. aastal andis Norra veel kaks uuringuluba Põhjamere kohta.

Teised aruandvad riigid ei ole aruandeperioodil andnud uuringulube ega teatanud taotluste esitamisest.

d) Käitajate kavatsused taotleda säilitamislube

Madalmaad on teatanud Euroopa Komisjonile kolmest avamerealade kohta esitatud säilitamisloa taotlusest, nimelt on Shell International Exploration and Production B.V. ja Shell Gas & Power Developments B.V. taotlenud luba ala K14-FA jaoks, TAQA Offshore B.V. ja EBN CCS B.V. ala P18-6 jaoks ning TotalEnergies EP Nederland B.V ala L04-A jaoks.

Island, Liechtenstein ja Norra teatavad loataotlustest EFTA järelevalveametile. EFTA järelevalveamet vaatab praegu läbi ühte Islandi ja ühte Norra säilitamisloa taotlust. Island ootab 2024. aasta alguses veel üht taotlust.

Järgmised liikmesriigid ootavad 2023. aastal ja 2024. aasta alguses mitme säilitamisloa taotluse esitamist: Madalmaad (2–3), Kreeka (1) ja Rumeenia (1).

Taani ja Prantsusmaa ootavad lähiaastatel rohkem taotlusi, Prantsusmaa 2024. aasta alguses ja Taani 2028. aastaks, olenevalt käimasolevate projektide edenemisest.

2.3. Säilituskohtade alade valimine

Viis liikmesriiki on teatanud, et nad on kindlaks määranud alad, kust säilitamiskohti võib valida. Prantsusmaa ja Hispaania nimetasid võimalike säilitamiskohtadena sõnaselgelt kogu oma territooriumi. Ungari, Rumeenia ja Island ei maininud oma aladel eripiiranguid, kuid Madalmaad on maismaa-alad välja jätnud. Taani on määranud süsinikdioksiidi võimalikuks geoloogiliseks säilitamiseks konkreetsed alad ning viib praegu läbi hindamist, et valida välja veel kuni kaheksa säilitamiskohta. Aruande esitamise ajal tegeles Rootsi samuti konkreetsete võimalike säilitamiskohtade uurimise ja kindlaksmääramisega. Poola on teatanud, et määras säilitamisalad kindlaks 2014. aastal ega ole hiljem uusi alasid kindlaks määranud.

Kreeka kavatseb määrata kindlaks lisaalad, kust säilitamiskohti võib valida, ning praegu tehakse vastavaid geoloogilisi uuringuid. Aruande esitamise ajal olid Poolas, Portugalis ja Sloveenias pooleli täiendavate säilitamiskohtade uurimise ja kindlaksmääramise eri etapid. Tšehhi on teatanud, et soolased põhjaveekihid ning osaliselt ammendatud nafta- ja gaasiväljad oleks säilitamiskohtadena kättesaadavad, kuid need on üksnes piiratud säilitamisvõimsusega.

Nende riikide seas, kes kavatsevad määrata kindlaks täiendavad säilitamisalad, peavad kümme prioriteetseks konkreetseid geoloogilisi võimalusi, nimelt soolased põhjaveekihid (CZ, DK, EL, HU, PL, PT, SE, NO), ammendatud nafta- ja gaasimaardlad (CZ, EL, PL, RO) või värviliste kivimite formatsioonid (EL, PT, IS).

Madalmaad ja Rumeenia on ainsad aruandvad riigid, kus teatavad piirkonnad ei vaja säilitamiskohtade valimiseks vajaliku teabe saamiseks tingimata uuringuluba. See puudutab süsinikdioksiidi säilitamist ammendatud nafta- või gaasiväljadel, kus uusi uuringuid ei ole vaja, sest olemasolevaid andmeid peetakse piisavaks. Kõigis teistes aruandvates riikides nõutakse kõigilt ettevõtetelt aluspinnase kohta vajaliku teabe saamiseks uuringuluba.

Kuus liikmesriiki (Tšehhi, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad ja Rumeenia) ning Island on teatanud, et kodanikele on või saab olema kättesaadav teave süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamisega seotud keskkonna- ja/või terviseriskide kohta. Madalmaades ja Rumeenias tehakse selline teave üldsusele kättesaadavaks koos vastavate loataotlustega. Prantsusmaa korraldas 2023. aastal avaliku konsultatsiooni oma esialgsete strateegiliste suuniste üle, mis peaksid suunama süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise tehnoloogia kasutuselevõttu.

2.4. Kolmandate isikute õiglane ja avatud juurdepääs

Aruande esitamise ajal ei olnud ükski aruandev riik teadlik võimalikest transpordiettevõtjatest ja/või säilitamiskohtade käitajatest, kes keelduvad oma rajatistele juurdepääsu andmisest võimsuse puudumise tõttu. Sellest hoolimata on mitmes aruandvas riigis kehtestatud menetlused, millega tagatakse potentsiaalsetele kasutajatele õiglane ja avatud juurdepääs transpordivõrkudele ja säilitamiskohtadele. Selleks on õiguslikud meetmed olemas Belgias, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaades, Austrias, Poolas, Portugalis, Sloveenias, Islandil ja Norras.

2.5. Piiriülene koostöö

Süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise esialgsed võimalused ja energiamahukate tööstusharude asukohad, kus CO2 heidet on raske vähendada ja kus seda oleks võimalik koguda, ei ole liikmesriikide ja EMP riikide vahel ühtlaselt jaotunud. See nõuab süsinikdioksiidi transpordi ja/või säilitamiskohtade valdkonnas piiriülest koostööd.

Mitu aruandvat riiki (BE, DK, DE, ES, FR, HR, LV, LT, HU, NL, PL, SE, NO) on kooskõlas läbivaadatud üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määrusega 7 toetanud kokku 18 taotlust ühishuviprojektide või vastastikust huvi pakkuvate projektide kohta, mis hõlmavad süsinikdioksiidi piiriülest transporti.

Belgia ja Taani teatasid käimasolevast piiriülesest projektist, mille käigus transporditakse Belgias kogutud süsinikdioksiidi säilitamiseks Taani. Madalmaad teatasid käimasolevast ARAMISe ühishuviprojektist, mille eesmärk on importida süsinikdioksiidi Madalmaadesse säilitamiseks.

Belgia on teatanud mitmest käimasolevast riikidevahelisest transpordi- ja säilitamisprojektist. Horvaatia ja Ungari valmistavad ette süsinikdioksiidi Horvaatias säilitamiseks transportimise projekti. Leedu (2) ja Poola (1) toetasid projektitaotlusi ühishuviprojekti staatuse saamiseks. Rootsi ettevõtted, kes kavatsevad süsinikdioksiidi koguda, on ühenduses Norra ja Taani säilituskohtade käitajatega. Islandil on Coda terminali projekti eesmärk importida kogutud süsinikdioksiidi geoloogiliseks säilitamiseks ja seda toetatakse heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist.

Kolm liikmesriiki (Belgia, Taani ja Madalmaad), kes on jäätmete ja muude ainete kaadamisest tuleneva merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta rahvusvahelise protokolli (edaspidi „Londoni protokoll“) osalised, on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumid süsinikdioksiidi piiriülese veo kohta nende riikide vahel geoloogilise säilitamise eesmärgil.

Need vastastikuse mõistmise memorandumid on piirdunud lahendamata küsimustega, mida ELi õigus ei hõlma, näiteks vastutavate lube andvate asutuste koostöö. Direktiiv 2009/31/EÜ ja direktiiv 2003/87/EÜ on Euroopa Majanduspiirkonnas kohaldatav õigusraamistik süsinikdioksiidi kogumiseks, piiriüleseks transpordiks ja ohutuks geoloogiliseks säilitamiseks liidu liikmesriikide ja EMP vahel.

Seega saavad kõik süsinikdioksiidi jaoks kasutatavate transpordivõrkude ja/või süsinikdioksiidi säilitamiskohtade käitajad ELi õigusraamistikust täit kasu kogutud CO2 importimiseks või eksportimiseks. Rakendatud ELi õigusraamistik 8 toimib osaliste asjakohase kokkuleppena Londoni protokolli artikli 6 lõike 2 tähenduses, võttes arvesse selle sisulist kooskõlla viimist Londoni protokolli nõuetega 9 .

2.6. Riiklikud ja rahvusvahelised kavad ja teadusprojektid

Enamikus aruandvates riikides (BE, DK, DE, ES, FR, LT, NL, PT, RO, SI, FI, SE, IS, NO) on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise teadusuuringute, tutvustamise ja kasutuselevõtu toetamiseks kehtestatud riiklikud rakenduskavad või muud kavad. Enamik neist kavadest ei ole suunatud üksnes süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele.

Seitse aruandvat riiki on kehtestanud meetmed/kavad süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise arendamise või kasutuselevõtu rahaliseks toetamiseks. Need riigid on Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Sloveenia ja Norra. Kreeka ja Rootsi kavandavad sellist toetust.

16 liikmesriiki (BE, DK, DE, EE, EL, ES, FR, LT, MT, NL, AT, PL, PT, RO, FI, SE) osalevad käimasolevates riiklikes või Euroopa teadusprojektides, mis käsitlevad direktiivi rakendamiseks olulisi teemasid. Näiteks võib tuua projektid ENCASE 10  (rahastatakse programmist „Euroopa horisont“), SHARP ja RETURN (rahastatakse programmist ERA-NET ACT (süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogialahenduste kiirendamine) 11 , CCS4CEE 12 ja PilotSTRATEGY 13 . Selliste projektidega on seotud Belgia, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Soome ja Rootsi.

Lisaks nendele projektidele on kümme liikmesriiki teatanud, et neil on kavatsus toetada süsinikdioksiidi säilitamiskohtade hindamist, valmistada ette süsinikdioksiidi transpordi taristut või luua süsinikdioksiidi sõlmed ja klastrid. Need liikmesriigid on Tšehhi, Taani, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Leedu, Ungari, Madalmaad, Poola ja Rootsi. Need kavatsused on eri arengujärkudes.

2.7. Süsinikdioksiidi kogumise valmidus

Direktiivi 2001/80/EÜ 14 artiklis 9a on sätestatud, et kui käitaja taotleb luba käitada põletusseadet, mille elektriline nimivõimsus on 300 megavatti või rohkem, peab ta hindama süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust. Positiivse hindamistulemuse korral tuleb käitise asukohas näha ette piisav ruum süsinikdioksiidi kogumise ja kokkusurumise seadmete jaoks.

Ainult Belgias, Saksamaal ja Poolas on vähemalt 300 MW elektrilise nimivõimsusega põletusseadmeid, mis on saanud loa pärast viimast rakendusaruannet. Aruande esitamise ajal kavandati Belgias viit sellist põletusseadet, millest neljas kavatsetakse eraldada ruumi süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogia võimalikuks moderniseerimiseks.

Poolas on kaheksa sellist elektrijaama, millest nelja projekteeriti või ehitati ning neli töötasid aruande esitamise ajal. Kõik need elektrijaamad on eraldanud või kavatsevad eraldada konkreetse ala süsinikdioksiidi kogumise seadmete paigaldamiseks.

Saksamaal on pärast viimast aruannet saanud loa kaks sellist elektrijaama. Jaamad alustasid tegevust vastavalt 2020. ja 2022. aastal ning mõlemad on eraldanud alasid süsinikdioksiidi kogumise rajatiste moderniseerimiseks. Leedus on pärast viimast aruannet saanud loa üks selline elektrijaam.

2.8. Muud küsimused

Euroopa Komisjon toetab rahaliselt projekte, mille eesmärk on koguda igal aastal 4,6 miljonit tonni süsinikdioksiidi, ning on valinud heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi toetuslepingute jaoks välja mitu projekti, mis lisavad alaliseks säilitamiseks EMPs veel 5,8 miljonit tonni süsinikdioksiidi 15 . Pärast viimast rakendamisaruannet on heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondile esitatud projektide alusel kavas koguda rohkem kui 20 miljonit tonni süsinikdioksiidi; see toob esile tungiva vajaduse ja turuvõimalused CO2 säilitamiskohtade arendamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas kooskõlas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiviga.

3.JÄRELDUSED

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi on aruandeperioodil kohaldatud korrektselt neis ELi liikmesriikides, kes esitasid komisjonile 2023. aasta juuli lõpuks aruanded.

Alates kolmandast rakendamisaruandest 2019. aastal on teatatud märkimisväärsetest edusammudest süsinikdioksiidi säilitamiskohtade kasutuselevõtul eelkõige Põhjamere piirkonnas, millest annavad tunnistust antud (või peatselt antavad) uuringuload, mis on oluline samm säilitamisloa saamiseks.

ELi liikmesriigid ja Norra toetavad jätkuvalt või kavatsevad lähitulevikus toetada oma riiklike programmide või fondide kaudu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise alast uurimis- ja tutvustamistegevust. Samuti osalevad paljud riigid mitmes Euroopa teadus- ja koostööprojektis. Euroopa Komisjon toetab süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist, sealhulgas kogu väärtusahela projekte, milles on ühendatud kogumine, transport ja säilitamine.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114–135.

(2)

COM(2019) 566 – komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitleva direktiivi 2009/31/EÜ rakendamise kohta.

(3)

EFTA järelevalveameti tulevane süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi kohane aruanne EMP EFTA riikide kohta.

(4)

Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Küpros, Leedu, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi, Island, Liechtenstein ja Norra.

(5)

Eelmise aruandluse andmed.

(6)

Samas.

(7)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2022.152.01.0045.01.EST

(8)

EMP lepinguga ja kahe asjaomase direktiivi inkorporeerimisega EMP õiguskorda on loodud vajalik kokkulepe EMP partneritega.

(9)

Süsinikdioksiidi transportimiseks ühest liikmesriigist teise Euroopa Majanduspiirkonnas peavad Londoni protokolliga ühinenud liikmesriigid siiski kõigepealt andma Londoni protokolli sekretariaadile hoiule ametliku deklaratsiooni Londoni protokolli 2009. aasta muudatuse ajutise kohaldamise kohta, isegi kui täiendavaid küsimusi ei ole. Seetõttu ei ole vaja kahepoolset lepingut või kokkulepet allkirjastada.

(10)

https://cordis.europa.eu/project/id/101094664

(11)

http://www.act-ccs.eu/

(12)

https://ccs4cee.eu/

(13)

https://pilotstrategy.eu/about-the-project

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta.

(15)

https://climate.ec.europa.eu/eu-action/funding-climate-action/innovation-fund/what-innovation-fund_et.