EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.5.2023
COM(2023) 626 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse Soome 2023. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Soome 2023. aasta stabiilsusprogrammi kohta
{SWD(2023) 626 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.5.2023
COM(2023) 626 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse Soome 2023. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Soome 2023. aasta stabiilsusprogrammi kohta
{SWD(2023) 626 final}
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse Soome 2023. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Soome 2023. aasta stabiilsusprogrammi kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
(1)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 2 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas Euroopa poolaasta prioriteetidega aitab see kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele ning kestlike reformide ja investeeringute tegemisele, et eelkõige edendada rohe- ja digipööret ning muuta liikmesriikide majandus vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust ELis ja toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist. 30. juunil 2022 ajakohastati vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 taaste- ja vastupidavusrahastust igale liikmesriigile eraldatavat maksimaalset rahalist toetust.
(2)22. novembril 2022 võttis komisjon vastu 2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi, 3 mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2023) algust. 23. märtsil 2023 kiitis Euroopa Ülemkogu analüüsi prioriteedid konkurentsivõimelise kestlikkuse nelja mõõtme raames heaks. 22. novembril 2022 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka 2023. aasta häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Soomet ühe liikmesriigina, keda võib mõjutada tasakaalustamatus või kelle puhul on oht, et teda võib mõjutada tasakaalustamatus, ja kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu arvamuse Soome 2023. aasta eelarvekava kohta. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille nõukogu võttis vastu 16. mail 2023, ning ettepaneku 2023. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist ning mille nõukogu võttis vastu 13. märtsil 2023.
(3)Kuigi ELi riikide majandus on olnud märkimisväärselt vastupidav, mõjub geopoliitiline kontekst neile jätkuvalt negatiivselt. Kuna EL toetab kindlalt Ukrainat, keskendutakse ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika tegevuskavas sellele, et vähendada lühiajalises perspektiivis energiašokkide negatiivset mõju haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning jätkata jõupingutusi, et viia ellu rohe- ja digipööre, toetada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, tagada makromajanduslik stabiilsus ja suurendada vastupidavust keskpikas perspektiivis. Samuti keskendutakse jõuliselt ELi konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamisele.
(4)1. veebruaril 2023 avaldas komisjon teatise „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“, 4 et edendada ELi nullnetotööstuse konkurentsivõimet ja toetada kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele. Kava täiendab Euroopa rohelise kokkuleppe ja kava „REPowerEU“ raames tehtavaid jõupingutusi. Sellega tahetakse luua keskkond, mis aitaks paremini suurendada ELi suutlikkust töötada välja nullnetotehnoloogiaid ja toota tooteid, mida on vaja ELi ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks, samuti tagada juurdepääs asjakohastele kriitilise tähtsusega toorainetele, sealhulgas mitmekesistades hankimist, kasutades parimal viisil liikmesriikide maavarasid ja maksimeerides toorainete ringlussevõttu. Kava aluseks on neli sammast: prognoositav ja lihtsam õigusraamistik, kiirem juurdepääs rahastusele, oskuste edendamine ning avatud kaubandus tarneahelate vastupidavuse tagamiseks. Komisjon avaldas 16. märtsil 2023 ka teatise „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, 5 milles on esitatud üheksa üksteist tugevdavat tegurit koos eesmärgiga välja kujundada majanduskasvu soodustav õigusraamistik. Teatises seatakse poliitilised prioriteedid, mille eesmärk on aktiivselt tagada struktuursed parandused, sihipärased investeeringud ja reguleerivad meetmed ELi ja selle liikmesriikide pikaajalise konkurentsivõime edendamiseks. Allpool esitatud soovitused aitavad neid prioriteete ellu viia.
(5)2023. aastal jätkab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta arenemist kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on jätkuvalt oluline Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks, kuna kavades käsitletakse kõiki viimastel aastatel esitatud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi või märkimisväärset osa neist. 2019., 2020. ja 2022. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt sama asjakohased ka taaste- ja vastupidavuskavade puhul, mida on läbi vaadatud, ajakohastatud või muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklitele 14, 18 ja 21.
(6)27. veebruaril 2023 vastu võetud REPowerEU määruse 6 eesmärk on kiiresti kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitab tugevdada energiajulgeolekut ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning edendada samal ajal taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust. Määrus võimaldab liikmesriikidel lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse uue REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke. Samuti aitavad need suurendada ELi nullnetotööstuse konkurentsivõimet, nagu on kirjeldatud rohelise kokkuleppe tööstuskavas kliimaneutraalsuse ajastuks, ja käsitleda energiaalaseid riigipõhiseid soovitusi, mis esitati liikmesriikidele 2022. aastal ja esitatakse neile vajaduse korral ka 2023. aastal. REPowerEU määrusega kehtestatakse uus tagastamatu rahalise toetuse kategooria, mille kaudu saavad liikmesriigid rahastada taaste- ja vastupidavuskavade raames uusi energiaga seotud reforme ja investeeringuid.
(7)8. märtsil 2023 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse eelarvepoliitika suunised 2024. aastaks. Selle eesmärk on toetada liikmesriike stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamisel ning seeläbi tugevdada poliitika koordineerimist 7 . Komisjon tuletas meelde, et stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamine lõpetatakse 2023. aasta lõpus. Komisjon kutsus üles kohaldama 2023.–2024. aastal eelarvepoliitikat, mis tagab võla jätkusuutlikkuse keskpikas perspektiivis ja suurendab kestlikul viisil potentsiaalset majanduskasvu. Liikmesriike kutsuti üles määrama oma 2023. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammides kindlaks, kuidas eelarvekavadega tagatakse keskpikas perspektiivis eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse (3 % SKPst) järgimine ning võla usutav ja pidev vähendamine või selle hoidmine usaldusväärsel tasemel. Komisjon kutsus liikmesriike üles kaotama järk-järgult riiklikud eelarvemeetmed, mis on kehtestatud kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmiseks energiahinnašoki eest, ja alustama kõige vähem suunatud meetmetest. Komisjon märkis, et kui uue energiahindade surve tõttu on vaja toetusmeetmeid pikendada, peaksid liikmesriikide sellised meetmed olema varasemast palju paremini suunatud haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Komisjon pani ette, et eelarvesoovitused tuleks kvantifitseerida ja diferentseerida ning sõnastada esmaste netokulude alusel, nagu on kavandatud teatises ELi majanduse juhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta 8 . Komisjon soovitas, et kõik liikmesriigid peaksid jätkama riiklikult rahastatavaid investeeringuid ning tagama taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude ELi vahendite tõhusa kasutamise, eelkõige seoses rohe- ja digipöördega ning vastupidavuseesmärkidega. Komisjon märkis, et teeb nõukogule ettepaneku, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused algatataks olemasolevate õigusnormide kohaselt 2024. aasta kevadel 2023. aasta tulemuste põhjal.
(8)26. aprillil 2023 esitas komisjon seadusandlikud ettepanekud ELi majandusjuhtimise eeskirjade põhjalikuks reformimiseks. Ettepanekute põhieesmärk on parandada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning edendada reformide ja investeeringute kaudu kõigis liikmesriikides kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Ettepanekutega soovitakse anda liikmesriikidele suurem kontroll keskpika perioodi kavade koostamise üle, kuid kehtestada ka rangem nõuete täitmise tagamise kord tagamaks, et liikmesriigid täidavad kohustused, mille nad on oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades võtnud. Eesmärk on viia seadusandlik töö lõpule 2023. aastal.
(9)27. mail 2021 esitas Soome vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Komisjon hindas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega. 29. oktoobril 2021 võttis nõukogu vastu otsuse Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 9 . Osamaksete tegemine sõltub komisjoni otsusest, mis on tehtud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 5 selle kohta, et Soome on rahuldavalt täitnud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid. Rahuldav täitmine eeldab, et varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.
(10)23. märtsil 2023 esitas Soome kooskõlas määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 lõikega 1 oma 2023. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid koos. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab 2023. aasta riiklik reformikava ka Soome kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava täitmisel tehtud edusammude kohta.
(11)24. mail 2023 avaldas komisjon Soome kohta 2023. aasta riigiaruande 10 . Selles hinnati Soome edusamme nõukogu poolt aastatel 2019–2022 vastu võetud asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehti kokkuvõte sellest, kuidas Soome on taaste- ja vastupidavuskava rakendanud. Selle analüüsi põhjal tehti riigiaruandes kindlaks puudused seoses probleemidega, mida taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta või käsitletakse ainult osaliselt, ning uute ja esilekerkivate probleemidega. Samuti hinnati Soome edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning ELi peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
(12)Eurostati kinnitatud andmete põhjal 11 vähenes Soome valitsemissektori eelarvepuudujääk 2,8 %-lt SKPst 2021. aastal 0,9 %-le SKPst 2022. aastal, samas kui valitsemissektori võlg suurenes 72,6 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 73,0 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. 24. mail 2023 esitas komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande 12 ; selles arutati Soome eelarveseisundit, kuna riigi valitsemissektori võlg ületas 2022. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst ega järginud võla vähendamise sihttaset. Aruandes jõuti järeldusele, et võlakriteerium ei ole täidetud. Kooskõlas 8. märtsi 2023. aasta teatisega 13 ei teinud komisjon ettepanekut algatada 2023. aasta kevadel uued ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused; seevastu märkis komisjon, et teeb nõukogule ettepaneku, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused algatataks 2024. aasta kevadel 2023. aasta tulemuste põhjal. Soome peaks seda arvesse võtma oma 2023. aasta eelarve täitmisel ja 2024. aasta eelarvekava koostamisel.
(13)Valitsemissektori eelarvepositsiooni on mõjutanud eelarvepoliitilised meetmed, mis on võetud energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. 2022. aastal hõlmasid sellised tulusid vähendavad meetmed maksudest mahaarvatavate töölesõidukulude summa ajutist suurendamist ja kodumajapidamiste küttesüsteemide renoveerimise maksusoodustuste suurendamist; samas kulusid suurendavate meetmete seas olid indekseerimisest tulenev sotsiaaltoetuste suurenemine ja täiendavate lastetoetuste maksmine, mille eesmärk oli suurendada väikese sissetulekuga kodumajapidamiste ostujõudu ja tegeleda inflatsioonist tulenevate kuludega. Komisjoni hinnangul oli nende meetmete eelarveline netokulu 2022. aastal 0,1 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepositsiooni on mõjutanud ka Ukraina põgenike ajutise kaitsega seotud eelarvekulud, mis olid 2022. aastal hinnanguliselt 0,1 % SKPst. Samal ajal langesid COVID-19 ajutiste erakorraliste meetmete hinnangulised kulud 2,0 %-lt SKPst 2021. aastal 0,2 %-le SKPst 2022. aastal.
(14)18. juunil 2021 soovitas nõukogu, et Soome 14 säilitaks 2022. aastal toetava eelarvepoliitika, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust saadava impulsi toel, ning riiklikult rahastatavad investeeringud.
(15)Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 15 2022. aastal üldiselt neutraalne (–0,1 % SKPst), nagu nõukogu soovitas. Nagu nõukogu soovitas, jätkas Soome majanduse taastamise toetamist taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate investeeringutega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatud kulude maht oli 2022. aastal 0,3 % SKPst (2021. aastal 0,2 % SKPst). Riiklikult rahastatavad investeeringud andsid eelarvepoliitikasse neutraalse panuse 0,0 protsendipunkti 16 . Seetõttu säilitas Soome riiklikult rahastatavad investeeringud, nagu nõukogu soovitas. Samal andis riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma uute tulumeetmeteta) eelarvepoliitikasse üldiselt neutraalse panuse 0,1 protsendipunkti. Seega piiras Soome piisavalt riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasvu.
(16)Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on nii 2023. kui ka 2024. aastal realistlik. Valitsuse prognoosi kohaselt toimub 2023. aastal reaalse SKP väike vähenemine 0,2 %, 2024. aastal aga kasvab see 1,3 %. Võrdluseks: komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on SKP reaalkasv positiivne: 2023. aastal 0,2 % ja 2024. aastal 1,4 %. Mõlema prognoosi kohaselt on kasvu peamine mootor 2023. aastal netoeksport, samas kui 2024. aastal eeldatakse laiapõhjalisemat majandusnäitajate paranemist, kuna lisaks eelnenule peaks taastuma sisenõudlus.
(17)Valitsus eeldab oma 2023. aasta stabiilsusprogrammis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk suureneb 2023. aastal 2,6 %-le SKPst. 2023. aastal toimunud suurenemine kajastab peamiselt sotsiaaltoetuste indekseerimist, keskvalitsuse rahastust kohalikele asutustele, suuremaid intressikulusid, samuti täiendavaid kaitsekulutusi ning teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringuid. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 73,0 %-lt SKPst 2022. aasta lõpus 74,4 %-le SKPst 2023. aasta lõpus. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2023. aastal 2,6 % SKPst. See on kooskõlas stabiilsusprogrammis prognoositud puudujäägiga. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori võla suhe SKPsse 2023. aasta lõpus madalam (73,9 %). Erinevus tuleneb komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis eeldatud veidi kõrgemast deflaatorist.
(18)2023. aastal peaksid valitsemissektori eelarvepositsiooni jätkuvalt mõjutama eelarvemeetmed, mida on võetud energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. Tegu on 2022. aastal võetud ja pikendatud meetmetega (ennekõike maksudest mahaarvatavate töölesõidukulude summa ajutine suurendamine ja suuremad maksusoodustused kodumajapidamiste küttesüsteemide renoveerimiseks) ja selliste uute meetmetega nagu elektriarvete ajutine hüvitamine ja elektri maksukrediit, samuti elektri käibemaksumäära ajutine alandamine. Osaliselt tasakaalustavad nende meetmete kulu maksud energiatarnijate juhuslikult kasumilt, ennekõike elektriettevõtjate suhtes rakendatav ajutine kasumimaks. Neid tulusid arvesse võttes on toetusmeetmete eelarveline netokulu komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt 2023. aastal 0,3 % SKPst 17 . Enamik 2023. aasta meetmeid ei näi olevat suunatud kõige haavatavamatele kodumajapidamistele või ettevõtetele ega säilita täielikult hinnasignaali energianõudluse vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Seepärast on suunatud toetusmeetmete summa, mida võetakse arvesse 2023. aastaks esitatud soovituse järgimise hindamisel, komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt 2023. aastal 0,1 % SKPst (võrreldes 0,0 %ga SKPst 2022. aastal). Ukrainast põgenike ajutise kaitsega seotud eelarvekulud peaksid võrreldes 2022. aastaga suurenema 0,2 protsendipunkti SKPst.
(19)12. juulil 2022 soovitas nõukogu 18 Soomel võtta meetmeid, tagamaks 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv on kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, 19 võttes arvesse jätkuvat ajutist ja sihipärast toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Soome peaks olema valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale olukorrale. Samuti soovitati Soomel suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid ELi vahendeid.
(20)Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes ekspansiivne (–1,0 % SKPst). See järgneb 2022. aasta üldiselt neutraalsele eelarvepoliitikale (-0,1 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) peaks andma 2023. aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivne panuse 0,6 % SKPst. See hõlmab üldiselt stabiilseid kulusid energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud toetusmeetmetele. Samuti hõlmab see Ukraina põgenikele ajutise kaitse pakkumise kulude suurenemist (0,2 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude ekspansiivne panus on seega ainult osaliselt tingitud suunatud toetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukraina põgenikele. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) on muu hulgas tingitud sotsiaaltoetuste indekseerimisest ja keskvalitsuse rahastusest kohalikele asutustele, samuti täiendavatest kaitsekulutustest ning teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringutest. Kokkuvõttes ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kavandatud kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavate kulude maht peaks 2023. aastal olema 0,4 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad investeeringud peaksid andma eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,4 protsendipunkti 20 . Seega kavatseb Soome rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja ei säilita prognoosi kohaselt riiklikult rahastatavaid investeeringuid. Riik kavatseb rahastada riiklikke investeeringuid rohe-ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, nagu fossiilnaftaga töötavate kuumaveekatelde asendamise ja elektrisõidukite laadimispunktide toetus, investeeringud elektrivõrkudesse, projekt „Digirata“, mille eesmärk on uuendada rongide kontrollsüsteemi, portaal „Virtual Finland“ tööga seotud sisserände hõlbustamiseks ja reaalajamajanduse projekt, mille eesmärk on äritehingute digitaliseerimine, mida rahastatakse osaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.
(21)Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal püsima 2,6 %-l SKPst. Eelduste kohaselt peaks maksutulu kasv aeglustuma, intressikulud aga suurenema. Programmis nähakse ette, et valitsemissektori võla suhe SKPsse tõuseb 2024. aasta lõpuks 76,9 %-le. Prognoosi koostamise ajal teada olevate poliitikameetmete põhjal nähakse komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis ette, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on 2024. aastal 2,6 % SKPst. See on kooskõlas programmis prognoositud puudujäägiga. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpus madalam (76,2 %).
(22)Stabiilsusprogrammis nähakse ette kõigi energiatoetusmeetmete järkjärguline kaotamine 2024. aastal. Komisjon eeldab praegu energiatoetusmeetmete täielikku järkjärgulist kaotamist 2024. aastal. See sõltub eeldusest, et energiahinnad ei tõuse uuesti.
(23)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1466/97 on seatud struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastase parandamise sihtmärgiks 0,5 % SKPst keskpika perioodi eesmärgi suunas 21 . Võttes arvesse riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kaalutlusi, 22 oleks asjakohane parandada struktuurset eelarvepositsiooni 2024. aastal vähemalt 0,3 % SKPst. Sellise paranemise tagamiseks ei tohiks riiklikult rahastatavate esmaste netokulude kasv 2024. aastal ületada 2,2 % (seda kajastab ka käesolev soovitus). Samal ajal tuleks ülejäänud energiatoetusmeetmed (komisjoni praeguse hinnangu kohaselt 0,3 % SKPst 2023. aastal) sõltuvalt energiaturu suundumustest järk-järgult kaotada, alustades kõige vähem suunatud meetmetest, ning sellest saadava kokkuhoiu arvel tuleks vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Kui see leiab kinnitust, oleks 2024. aastal asjakohane esmaste netokulude väiksem kasv.
(24)Eeldades, et poliitikat ei muudeta, eeldatakse komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis, et riiklikult rahastatavad esmased netokulud kasvavad 2024. aastal 2,8 %, mis ületab soovitatud kasvumäära.
(25)Programmi kohaselt peaksid valitsemissektori investeeringud jääma 2023. ja 2024. aastal tasemele 4,5 % SKPst. See kajastab investeeringuid, mida rahastatakse riiklikult, ja investeeringuid, mida rahastab EL, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Programm puudutab reforme ja investeeringuid, mille puhul eeldatakse, et need soodustavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Nende hulgas on tervishoiu- ja sotsiaalteenuste reform, mis on muu hulgas osa taaste- ja vastupidavuskavast, ehkki praegu puudub veel kindel hinnang reformist tulevikus plaanitava säästu kohta.
(26)Stabiilsusprogrammis on esitatud keskpika perioodi eelarvekava aastani 2027. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk suurenema 2025. aastal 3,1 %-le SKPst ja seejärel 2026. aastal mõnevõrra vähenema (2,9 %-le SKPst). Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks seega olema 2026. aastal alla 3 % SKPst. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 76,9 %-lt SKPst 2024. aasta lõpus 80,7 %-le SKPst 2026. aasta lõpus.
(27)Soomel on tõhus ja kaasav sotsiaalhoolekande süsteem, mille antava sotsiaalkaitse tase on kõrge, kuid süsteem on keerukas ja selles leidub nn palgalõkse (kannustinloukku). 2020. aastal tehti sotsiaalkindlustussüsteemi reformi kavandamine 2027. aastaks ülesandeks spetsiaalsele parlamendikomisjonile. 2022. aasta jaanuaris avaldas komisjon oma koostatud probleemikaardi ja esitas 2023. aasta märtsis vahearuande, milles tehti tulevastele valitsustele 31 ettepanekut uuringute, õigusaktide koostamise ja arendusprojektide teemal. Järgmiste sammude hulgas oleks õigusloomealane tegevus süsteemi lihtsustamiseks ja töötamise stiimulite suurendamiseks, säilitades samal ajal sotsiaalkaitse ja tõstes tööhõive määra. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse toetamiseks on oluline jätkata tööd sotsiaalkindlustussüsteemi reformi kallal.
(28)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Soome taaste- ja vastupidavuskava rakendamine käib. Samas ei ole veel allkirjastatud komisjoni ja Soome vahelist tegevuskorda. See samm on vajalik esimese maksetaotluse esitamiseks taaste- ja vastupidavuskava raames ja selleks, et Soome jõuaks tagasi kokkulepitud maksegraafikusse. 2023. aasta jaanuaris esitas Soome oma kava muudatuse, mille nõukogu 14. märtsil 2023 heaks kiitis. Muudatus tehti taaste- ja vastupidavusrahastust igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamise kontekstis ja seisnes kava nelja samba rahastuse proportsionaalses vähendamises. REPowerEU rahastuse arvessevõtmiseks on 2023. aastal plaanis teha taaste- ja vastupidavuskavas veel üks muudatus. Uue REPowerEU peatüki kiire lisamine taaste- ja vastupidavuskavasse võimaldab rahastada täiendavaid reforme ja investeeringuid, et toetada Soome strateegilisi eesmärke energia ja rohepöörde vallas. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade süstemaatiline ja tulemuslik kaasamine on jätkuvalt oluline taaste- ja vastupidavuskava ning üleüldise majandus- ja tööhõivepoliitika edukaks rakendamiseks, et tagada laialdane isevastutus üldise poliitilise tegevuskava eest.
(29)Komisjon kiitis 2022. aastal heaks kõik Soome ühtekuuluvuspoliitika programmidokumendid. Ühtekuuluvuspoliitika programmide kiire rakendamine vastastikuses täiendavuses ja koostoimes taaste- ja vastupidavuskavaga, sealhulgas REPowerEU peatükiga, on esmatähtis, et viia Soomes ellu rohe- ja digipööre, suurendada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning tagada tasakaalustatud territoriaalne areng.
(30)Lisaks taaste- ja vastupidavuskavas käsitletud majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele seisab Soome silmitsi mitmete muude probleemidega, mis on seotud oskuste nappuse, haridus- ja koolituspoliitika, energiapoliitika ja rohepöördega.
(31)Ehkki Soome tööturu tulemused olid 2022. aastal head, on täitmata töökohtade arv kiiresti suurenenud, andes tunnistust oskuste nõudlusele mittevastavusest ja tööjõupuudusest eri sektorites, ennekõike teenuste, ehituse, IKT ja tehnoloogia, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vallas. Oskustööliste hulk on piiratud, kuna tööturul kõige nõutavamatele aladel lõpetab kõrgkooli suhteliselt väike arv üliõpilasi ja tööga seotud sisseränne on väike. Samal ajal on 25–34 aastaste inimeste hulgas kolmanda taseme hariduse omandanuid alla ELi keskmise. Tööjõu ja oskuste nappus on Soome konkurentsivõime ja pikaajalise majanduskasvu seisukohast problemaatiline ja seda süvendab veelgi elanikkonna vananemine, tööjõu suhteliselt väike piirkondlik liikuvus ning rohe-ja digipöörde kontekstis suurenenud nõudlus uute oskuste järele.
(32)1. juulil 2022 jõustus Soome uus kliimaseadus, põlistades siseriiklikus õiguses Soome eesmärgi saada 2035. aastaks esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning kehtestades kliimaeesmärgid aastateks 2030, 2040 ja 2050. Samal ajal on Soome majandus endiselt üks ELi energiamahukamaid. Energeetika, tööstus, transport ja hooned on peamised sektorid, mis peavad aitama oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. 2021. aastal moodustasid taastuvad energiaallikad märkimisväärse osa – kuni 43 % – Soome energiaallikate kogumist, millele järgnes nafta (24 %), tuumaenergia (17 %) ja kivisüsi (9 %). Venemaa on endiselt oluline tuumkütuse tarnija. Ajavahemikus 2022. aasta augustist 2023. aasta märtsini vähenes Soomes maagaasi tarbimine võrreldes sama ajavahemikuga sellele eelneval viiel aastal 56 %, st rohkem, kui eesmärgiks seatud 15 %. Soome võiks jätkata jõupingutusi ajutiseks gaasinõudluse vähendamiseks kuni 31. märtsini 2024 23 .
(33)Pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamist takistavad märkimisväärne era- ja avaliku sektori investeeringute puudujääk kõige suuremate heitkogustega sektorites, samuti viivitused taastuvenergia investeeringutes, mis on tingitud läbitöötamist vajavate keskkonnalubade kuhjumisest. Loamenetlusi tuleb veelgi lihtsustada, et kõrvaldada pooleliolevate energiaprojektide kuhjumine ja hõlbustada täiendavaid prioriteetseid investeeringuid.
(34)Kõrgetest energiahindadest ja auahnetest kliimaeesmärkidest tulenevalt on vaja kiiremaid ja suuremaid investeeringuid CO2 heite vähendamisse. Hoolimata elektrisõidukite müüginumbrite oodatust kiiremast kasvust on vähetõenäoline, et turutingimustel investeeritaks nende kasutamise laiendamisse, eriti raskesõidukite elektrifitseerimisse, kuna Soomele on iseloomulikud pikad vahemaad ja hõreda asustusega piirkonnad. Umbes 40 % raudteevõrgust ei ole seni elektrifitseeritud.
(35)Varustuskindluse parandamiseks võiks Soome elektrienergia ülekandevõrku tugevdada. Taastuvenergiat toodetakse üha enam tarbimiskeskustest eemal. Ehkki Soome on astunud otsustavaid samme, et vähendada oma sõltuvust Venemaalt imporditavast naftast, kivisöest ja gaasist, sõltub üks kahest Soome tuumaelektrijaamast endiselt täielikult Vene kütusest. Selleks et tagada kogu piirkonnas hästi toimiv elektriturg ja suurendada vastavalt plaanitule taastuvenergia osakaalu energiaallikate kogumis, on vaja tihedaid vastastikuseid sidemeid Soome ja naaberriikide vahel.
(36)Tööjõu ja oskuste nappus rohepöörde jaoks olulistes sektorites ja kutsealadel, sealhulgas nullnetotehnoloogiate väljatöötamine, kasutuselevõtt ja hooldamine, tekitab probleeme üleminekul kasvuhoonegaaside nullnetoheitega majandusele. 2022. aastal oli Soomes tööjõunappus 37 ameti puhul, mis nõudsid rohepöördeks erioskusi või -teadmisi, sealhulgas isoleerimistöölised, ehitusinsenerid ja torulukksepad. Kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid, mis vastavad tööturu muutuvatele vajadustele, ning sihipärased täiend- ja ümberõppe meetmed on esmatähtsad, et vähendada oskuste nappust ning edendada töötajate kaasamist ja üleminekut. Kasutamata tööjõupakkumise rakendamiseks peavad need meetmed olema kättesaadavad eelkõige rohepöördest enim mõjutatud üksikisikutele ning sektorites ja piirkondades.
(37)Võttes arvesse komisjoni hinnangut, on nõukogu 2022. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus 24 kajastub allpool esitatud soovituses 1.
(38)Arvestades euroala liikmesriikide majanduse tihedat seotust ning nende ühist panust majandus- ja rahaliidu toimimisse, soovitas nõukogu euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas oma taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et i) tagada võla jätkusuutlikkus ja hoiduda 2023. aastal kogunõudluse laiapõhjalisest toetamisest, suunata paremini kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks võetavaid eelarvemeetmeid ning kaaluda asjakohaseid viise toetuse lõpetamiseks, kui energiahinnasurve väheneb; ii) säilitada suured avaliku sektori investeeringud ja edendada erainvesteeringuid, et toetada rohe- ja digipööret; iii) toetada palgasuundumusi, mis leevendavad ostujõu vähenemist, piirates samal ajal teisest mõju inflatsioonile, tõhustada veelgi aktiivset tööturupoliitikat ja leevendada oskuste nappust; iv) parandada ettevõtluskeskkonda ja tagada, et energiatoetus ettevõtetele on kulutõhus, ajutine, suunatud elujõulistele ettevõtetele ja säilitab stiimulid rohepöördeks, ning v) säilitada makromajanduslik finantsstabiilsus ja jälgida riske, jätkates samal ajal tööd pangandusliidu väljakujundamiseks. Soome puhul aitavad soovitused 1, 2, 3 ja 4 rakendada esimest, teist ja kolmandat euroala käsitlevat soovitust,
SOOVITAB Soomel võtta 2023. ja 2024. aastal järgmisi meetmeid.
1.Kaotada kehtivad energiatoetusmeetmed 2023. aasta lõpuks ja kasutada sellest tulenevat kokkuhoidu valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Kui energiahindade uue tõusu tõttu on vaja toetusmeetmeid, tagada, et need on suunatud haavatavate kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmisele, on eelarve seisukohast vastuvõetava maksumusega ning säilitavad stiimulid energiasäästuks.
Tagada konservatiivne eelarvepoliitika, eelkõige piirates riiklikult rahastatavate esmaste netokulude nominaalset kasvu 2024. aastal 2,2 %ni.
Säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste ja muude ELi vahendite tulemuslik kasutuselevõtt, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks.
Jätkata pärast 2024. aastat keskpika perioodi eelarvestrateegia rakendamist, mis hõlmab järkjärgulist ja kestlikku konsolideerimist koos investeeringute ja reformidega, mis soodustavad hoogsamat kestlikku majanduskasvu, et saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon.
Jätkata sotsiaalkindlustussüsteemi reformi, et suurendada sotsiaaltoetuste süsteemi tõhusust, mis suurendaks töötamise stiimuleid ja toetaks lisaks sellele riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust.
2.Jätkata oma taaste- ja vastupidavuskava järjepidevat rakendamist ja viia kiiresti lõpule töö REPowerEU peatüki kallal, eesmärgiga alustada kiiresti selle rakendamist. Jätkata ühtekuuluvuspoliitika programmide kiiret rakendamist täielikus vastastikuses täiendavuses ja koostoimes taaste- ja vastupidavuskavaga.
3.Tegeleda tööjõu ja oskuste nappusega, tagades töötajate ümber- ja täiendõppe ning suurendades kõrgharidusvõimalusi, eriti tööturul kõige nõutavamatel aladel.
4.Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas lihtsustades veelgi loamenetlusi, ning suurendada investeeringuid tööstuse ja transpordi CO2-heite vähendamisse, muu hulgas elektrifitseerimisega. Arendada varustuskindluse suurendamise eesmärgil energiataristut, tugevdades elektri ülekandesüsteemi. Suurendada poliitilisi jõupingutusi rohepöördeks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja