EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.5.2023
COM(2023) 601 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse Belgia 2023. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Belgia 2023. aasta stabiilsusprogrammi kohta
{SWD(2023) 600 final} - {SWD(2023) 601 final}
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse Belgia 2023. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Belgia 2023. aasta stabiilsusprogrammi kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
(1)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 2 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas Euroopa poolaasta prioriteetidega aitab see kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele ning kestlike reformide ja investeeringute tegemisele, et eelkõige edendada rohe- ja digipööret ning muuta liikmesriikide majandus vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust ELis ja toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist. 30. juunil 2022 ajakohastati vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 taaste- ja vastupidavusrahastust igale liikmesriigile eraldatavat maksimaalset rahalist toetust.
(2)22. novembril 2022 võttis komisjon vastu 2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi, 3 mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2023) algust. 23. märtsil 2023 kiitis Euroopa Ülemkogu analüüsi prioriteedid konkurentsivõimelise kestlikkuse nelja mõõtme raames heaks. 22. novembril 2022 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka 2023. aasta häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Belgiat ühe liikmesriigina, keda võib mõjutada tasakaalustamatus või kelle puhul on oht, et teda võib mõjutada tasakaalustamatus, ja kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu arvamuse Belgia 2023. aasta eelarvekava kohta. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille nõukogu võttis vastu 16. mail 2023, ning ettepaneku 2023. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist ning mille nõukogu võttis vastu 13. märtsil 2023.
(3)Kuigi ELi riikide majandus on olnud märkimisväärselt vastupidav, mõjub geopoliitiline kontekst neile jätkuvalt negatiivselt. Kuna EL toetab kindlalt Ukrainat, keskendutakse ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika tegevuskavas sellele, et vähendada lühiajalises perspektiivis energiašokkide negatiivset mõju haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning jätkata jõupingutusi, et viia ellu rohe- ja digipööre, toetada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, tagada makromajanduslik stabiilsus ja suurendada vastupidavust keskpikas perspektiivis. Samuti keskendutakse jõuliselt ELi konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamisele.
(4)1. veebruaril 2023 avaldas komisjon teatise „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“, 4 et edendada ELi nullnetotööstuse konkurentsivõimet ja toetada kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele. Kava täiendab Euroopa rohelise kokkuleppe ja kava „REPowerEU“ raames tehtavaid jõupingutusi. Sellega tahetakse luua keskkond, mis aitaks paremini suurendada ELi suutlikkust töötada välja nullnetotehnoloogiaid ja toota tooteid, mida on vaja ELi ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks, samuti tagada juurdepääs asjakohastele kriitilise tähtsusega toorainetele, sealhulgas mitmekesistades hankimist, kasutades parimal viisil liikmesriikide maavarasid ja maksimeerides toorainete ringlussevõttu. Kava aluseks on neli sammast: prognoositav ja lihtsam õigusraamistik, kiirem juurdepääs rahastusele, oskuste edendamine ning avatud kaubandus tarneahelate vastupidavuse tagamiseks. Komisjon avaldas 16. märtsil 2023 ka teatise „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, 5 milles on esitatud üheksa üksteist tugevdavat tegurit koos eesmärgiga välja kujundada majanduskasvu soodustav õigusraamistik. Teatises seatakse poliitilised prioriteedid, mille eesmärk on aktiivselt tagada struktuursed parandused, sihipärased investeeringud ja reguleerivad meetmed ELi ja selle liikmesriikide pikaajalise konkurentsivõime edendamiseks. Allpool esitatud soovitused aitavad neid prioriteete ellu viia.
(5)2023. aastal jätkab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta arenemist kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on jätkuvalt oluline Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks, kuna kavades käsitletakse kõiki viimastel aastatel esitatud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi või märkimisväärset osa neist. 2019., 2020. ja 2022. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt sama asjakohased ka taaste- ja vastupidavuskavade puhul, mida on läbi vaadatud, ajakohastatud või muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklitele 14, 18 ja 21.
(6)27. veebruaril 2023 vastu võetud REPowerEU määruse 6 eesmärk on kiiresti kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitab tugevdada energiajulgeolekut ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning edendada samal ajal taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust. Määrus võimaldab liikmesriikidel lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse uue REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke. Samuti aitavad need suurendada ELi nullnetotööstuse konkurentsivõimet, nagu on kirjeldatud rohelise kokkuleppe tööstuskavas kliimaneutraalsuse ajastuks, ja käsitleda energiaalaseid riigipõhiseid soovitusi, mis esitati liikmesriikidele 2022. aastal ja esitatakse neile vajaduse korral ka 2023. aastal. REPowerEU määrusega kehtestatakse uus tagastamatu rahalise toetuse kategooria, mille kaudu saavad liikmesriigid rahastada taaste- ja vastupidavuskavade raames uusi energiaga seotud reforme ja investeeringuid.
(7)8. märtsil 2023 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse eelarvepoliitika suunised 2024. aastaks. Selle eesmärk on toetada liikmesriike stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamisel ning seeläbi tugevdada poliitika koordineerimist 7 . Komisjon tuletas meelde, et stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamine lõpetatakse 2023. aasta lõpus. Komisjon kutsus üles kohaldama 2023.–2024. aastal eelarvepoliitikat, mis tagab võla jätkusuutlikkuse keskpikas perspektiivis ja suurendab kestlikul viisil potentsiaalset majanduskasvu. Liikmesriike kutsuti üles määrama oma 2023. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammides kindlaks, kuidas eelarvekavadega tagatakse keskpikas perspektiivis eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse (3 % SKPst) järgimine ning võla usutav ja pidev vähendamine või selle hoidmine usaldusväärsel tasemel. Komisjon kutsus liikmesriike üles kaotama järk-järgult riiklikud eelarvemeetmed, mis on kehtestatud kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmiseks energiahinnašoki eest, ja alustama kõige vähem suunatud meetmetest. Komisjon märkis, et kui uue energiahinnasurve tõttu on vaja toetusmeetmeid pikendada, peaksid liikmesriikide sellised meetmed olema varasemast palju paremini suunatud haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Komisjon pani ette, et eelarvesoovitused tuleks kvantifitseerida ja diferentseerida ning sõnastada esmaste netokulude alusel, nagu on kavandatud teatises ELi majanduse juhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta 8 . Komisjon soovitas, et kõik liikmesriigid peaksid jätkama riiklikult rahastatavaid investeeringuid ning tagama taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude ELi vahendite tõhusa kasutamise, eelkõige seoses rohe- ja digipöördega ning vastupidavuseesmärkidega. Komisjon märkis, et teeb nõukogule ettepaneku, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused algatataks olemasolevate õigusnormide kohaselt 2024. aasta kevadel 2023. aasta tulemuste põhjal.
(8)26. aprillil 2023 esitas komisjon seadusandlikud ettepanekud ELi majandusjuhtimise eeskirjade põhjalikuks reformimiseks. Ettepanekute põhieesmärk on parandada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning edendada reformide ja investeeringute kaudu kõigis liikmesriikides kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Ettepanekutega soovitakse anda liikmesriikidele suurem kontroll keskpika perioodi kavade koostamise üle, kuid kehtestada ka rangem nõuete täitmise tagamise kord tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades võetud kohustusi. Eesmärk on viia seadusandlik töö lõpule 2023. aastal.
(9)30. aprillil 2021 esitas Belgia vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Komisjon hindas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega. 13. juulil 2021 võttis nõukogu vastu otsuse Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 9 . Osamaksete tegemine sõltub komisjoni otsusest, mis on tehtud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 5 selle kohta, et Belgia on rahuldavalt täitnud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid. Rahuldav täitmine eeldab, et varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.
(10)Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 4 lõikes 1 sätestatud tähtajaga esitas Belgia 30. aprillil 2023 oma 2023. aasta riikliku reformikava ja 2023. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid koos. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab 2023. aasta riiklik reformikava ka Belgia kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava täitmisel tehtud edusammude kohta.
(11)24. mail 2023 avaldas komisjon Belgia kohta 2023. aasta riigiaruande 10 . Selles hinnati Belgia edusamme nõukogu poolt aastatel 2019–2022 vastu võetud asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehti kokkuvõte sellest, kuidas Belgia on taaste- ja vastupidavuskava rakendanud. Selle analüüsi põhjal tehti riigiaruandes kindlaks puudused seoses probleemidega, mida taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta või käsitletakse ainult osaliselt, ning uute ja esilekerkivate probleemidega. Samuti hinnati Belgia edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning ELi peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
(12)Eurostati kinnitatud andmete põhjal 11 vähenes Belgia valitsemissektori eelarvepuudujääk 5,5 %-lt SKPst 2021. aastal 3,9 %-le SKPst 2022. aastal, samas kui valitsemissektori võlg vähenes 109,1 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 105,1 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. [24. mail] 2023 avaldas komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande; 12 aruandes arutati Belgia eelarveseisundit, kuna riigi valitsemissektori eelarvepuudujääk ületas 2022. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst. Aruandes jõuti järeldusele, et puudujäägikriteerium ei ole täidetud. Kooskõlas 8. märtsi 2023. aasta teatisega 13 ei teinud komisjon ettepanekut algatada 2023. aasta kevadel uued ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused; seevastu märkis komisjon, et teeb nõukogule ettepaneku, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused algatataks 2024. aasta kevadel 2023. aasta tulemuste põhjal. Belgia peaks seda arvesse võtma oma 2023. aasta eelarve täitmisel ja 2024. aasta eelarvekava koostamisel.
(13)Valitsemissektori eelarvepositsiooni on mõjutanud eelarvepoliitilised meetmed, mis on võetud energiahindade tõusu majanduslike ja sotsiaalsete mõjude leevendamiseks. 2022. aastal hõlmasid sellised tulusid vähendavad meetmed bensiiniaktsiisi vähendamist ning eluasemete elektri- ja gaasilepingute käibemaksu vähendamist; ning kulusid suurendavad meetmed hõlmasid vähekaitstud leibkondadele mõeldud energiatoodetele kehtestatud sotsiaaltariifi laiemat katvust, tulude piiriülest ülekandmist kodumajapidamistele otse nende gaasi- ja elektriarvete kaudu (edaspidi „energiapakett“), sihtotstarbelisi ühekordseid ülekandeid (nende kodumajapidamiste jaoks, kes kasutavad kütteõli, propaani, butaani või graanuleid) ning otsest toetust kasvavate energiakuludega silmitsi seisvatele ettevõtetele. Nende meetmete kulusid tasakaalustasid osaliselt uued maksud energiatootjate ja -tarnijate juhusliku kasumi pealt, nimelt elektri- ja naftasektoris. Komisjoni hinnangul oli nende meetmete eelarveline netokulu 2022. aastal 0,9 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepositsiooni on mõjutanud ka Ukraina põgenike ajutise kaitsega seotud eelarvekulud, mis olid 2022. aastal hinnanguliselt 0,1 % SKPst. Samal ajal langesid COVID-19 ajutiste erakorraliste meetmete hinnangulised kulud 3 %-lt SKPst 2021. aastal 0,5 %-le SKPst 2022. aastal.
(14)18. juunil 2021 soovitas nõukogu Belgial kasutada 2022. aastal taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit, 14 et rahastada lisainvesteeringuid majanduse taastamisse, järgides samal ajal konservatiivset eelarvepoliitikat. Lisaks peaks Belgia säilitama riiklikult rahastatavad investeeringud.
(15)Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 15 2022. aastal toetav: –2 % SKPst. Nagu nõukogu soovitas, jätkas Belgia majanduse taastamise toetamist taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate investeeringutega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatud kulude maht oli 2022. aastal 0,2 % SKPst (2021. aastal 0,2 % SKPst). Riiklikult rahastatavad investeeringud andsid eelarvepoliitikasse neutraalse panuse. 16 Belgia säilitas seepärast riiklikult rahastatavad investeeringud, nagu on soovitanud nõukogu. Samal ajal andis riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma uute tulumeetmeteta) eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 1,9 protsendipunkti.
See märkimisväärne ekspansiivne panus hõlmas energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks võetavate eelarvepoliitiliste meetmete täiendavat mõju (täiendav eelarveline netokulu 0,8 % SKPst võrreldes 2021. aastaga) ning Ukrainast ümberasustatud isikutele ajutise kaitse pakkumise kulusid (0,1 % SKPst). Samal ajal aitasid esmaste jooksvate netokulude kasvule kaasa suurenevad jooksvad kulud, mis tulenevad eelkõige sotsiaaltoetuste ja avaliku sektori palkade automaatsest indekseerimisest ning muudest struktuurselt suurenevatest jooksvatest kuludest (mis kajastavad eelkõige rahvastiku vananemist). Riiklikult rahastatud jooksvate kulude märkimisväärne ekspansiivne panus tulenes seega vaid osaliselt meetmetest, mida võeti energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks, ning Ukrainast põgenenud isikutele ajutise kaitse andmise kuludest. Seega ei piiranud Belgia piisavalt riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasvu.
(16)Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2023. aastal ja edaspidi realistlik. Valitsuse prognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2023. aastal 1 % ja 2024. aastal 1,7 %. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis aga eeldatakse, et SKP reaalkasv 2023. aastal on 1,2 % ja 2024. aastal 1,4 %.
(17)Valitsus prognoosib oma 2023. aasta stabiilsusprogrammis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk suureneb 2023. aastal 5,1 %-le SKPst. 2023. aasta kasv kajastab peamiselt jooksvate püsikulude suurenemist (eelkõige sotsiaaltoetuste ja avaliku sektori palkade automaatse indekseerimise ning rahvastiku vananemise tõttu), ettevõtete sotsiaalmaksete ajutise vähendamise mõju eelarvele 2023. aasta esimesel poolel ning eelarvepuudujääki suurendavat elamute energiatoodete maksustamise reformi. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 105,1 %-lt SKPst 2022. aasta lõpus 106,7 %-le SKPst 2023. aasta lõpus. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2023. aastal 5 % SKPst. See on kooskõlas stabiilsusprogrammis prognoositud puudujäägiga. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt eeldatakse, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2023. aasta lõpus veidi madalam (106 %). Erinevus tuleneb komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis esitatud mõnevõrra suuremast nominaalsest SKPst 2023. aastal.
(18)2023. aastal peaksid valitsemissektori eelarvepositsiooni jätkuvalt mõjutama eelarvemeetmed, mida on võetud energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. Need hõlmavad alates 2022. aastast pikendatud meetmeid, eelkõige bensiiniaktsiisi vähendamist ning elektri- ja gaasilepingute käibemaksu vähendamist; energiatoodetele kehtestatud sotsiaaltariifi laiemat katvust, tulude piiriülest ülekandmist kodumajapidamistele otse nende gaasi- ja elektriarvete kaudu (edaspidi „energiapakett“), sihtotstarbelisi ühekordseid ülekandeid (nende kodumajapidamiste jaoks, kes muid energiaallikaid kui gaas ja elekter) ning otsest toetust kasvavate energiakuludega silmitsi seisvatele ettevõtetele.
Nende meetmete kulusid tasakaalustavad jätkuvalt osaliselt maksud energiatarnijate juhuslikult kasumilt, nimelt elektri- ja naftasektori maksud, mis on kehtinud alates 2022. aastast, ning rahvusvahelise gaasivõrgu haldurile (Fluxys) 2023. aastal kehtestatud maks. Neid tulusid arvesse võttes on komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt toetusmeetmete eelarveline netokulu 2023. aastal 0,4 % SKPst 17 .
Enamik 2023. aasta meetmetest ei näi olevat suunatud kõige haavatavamatele kodumajapidamistele või ettevõtetele, kuigi paljud neist säilitavad hinnasignaali energianõudluse vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Seepärast on suunatud toetusmeetmete summa, mida võetakse arvesse 2023. aastaks esitatud eelarvesoovituse järgimise hindamisel, komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt 2023. aastal 0,1 % SKPst (võrreldes 0,2 %ga SKPst 2022. aastal). Ukrainast põgenike ajutise kaitsega seotud eelarvekulud peaksid võrreldes 2022. aastaga jääma stabiilseks. 2023. aasta valitsemissektori eelarvepositsiooni peaks toetama COVID-19 ajutiste erakorraliste meetmete järkjärguline kaotamine (0,5 % SKPst).
(19)12. juulil 2022 soovitas nõukogu 18 Belgial tagada 2023. aastal konservatiivse eelarvepoliitika, eelkõige piirama riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasvu allapoole keskpika perioodi potentsiaalset SKP kasvu, 19 võttes arvesse jätkuvat ajutist ja suunatud toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ning Ukrainast põgenevatele inimestele. Samal ajal peaks Belgia olema valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale olukorrale. Samuti soovitati Belgial suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid liidu vahendeid.
(20)Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes ekspansiivne (–1,1 % SKPst). See järgneb 2022. aasta ekspansiivsele eelarvepoliitikale (–2 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) peaks andma 2023. aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivne panuse 0,7 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud toetusmeetmete kulude vähenemist 0,1 % SKPst.
Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv, mis ületab keskpika perioodi potentsiaalset SKP kasvu, ei ole seega tingitud sihipärasest toetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukraina põgenikele. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude ekspansiivne kasv (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) on tingitud ka avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste püsivast tõusust (avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste indekseerimise tõttu), rahvastiku vananemisest tingitud jooksvate kulude struktuursest suurenemisest, eluasemete energialepingute maksustamise reformist ja ettevõtete sotsiaalmaksete ajutisest vähenemisest 2023. aasta esimesel poolel. Kokkuvõttes ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kavandatud kasv nõukogu soovitusega kooskõlas.
Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavate kulude maht peaks 2023. aastal olema 0,3 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad investeeringud peaksid andma eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,1 protsendipunkti. 20 Seega kavatseb Belgia rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning kavatseb ka säilitada riiklikult rahastatavaid investeeringuid. Ta kavatseb rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks hoonete renoveerimise, kestliku liikuvuse ja energiasektori CO2 heite vähendamise investeerimisprojekte, ning olulisi investeeringuid digipöörde kiirendamiseks (sealhulgas avaliku halduse digiüleminek, e-kaasatuse edendamine ja küberjulgeoleku tugevdamine), mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi fondidest.
(21)Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal vähenema (4,2 %-le SKPst). Vähenemine 2024. aastal kajastab ka energiahindade tõusu tõttu võetud ajutiste toetusmeetmete peatamist. Programmis prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe SKPsse tõuseb 2024. aasta lõpuks 107,1 %ni. Prognoosi koostamise ajal teada olevate poliitikameetmete põhjal hinnatakse komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on 2024. aastal 4,7 % SKPst. See on suurem kui programmis prognoositud eelarvepuudujääk, peamiselt programmis veel täpsustamata eelarvepuudujääki vähendavate meetmete tõttu 0,2 % ulatuses SKPst (seega ei ole seda komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis arvesse võetud) ning valitsemissektori tulude vähem soodsa prognoosi tõttu, eelkõige seoses äriühingu tulumaksuga. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpus samamoodi madalam (107,3 %).
(22)Stabiilsusprogrammis nähakse ette kõigi energiatoetusmeetmete järkjärguline kaotamine 2024. aastal. Ka komisjon eeldab praegu energiatoetusmeetmete täielikku järkjärgulist kaotamist 2024. aastal. See sõltub eeldusest, et energiahinnad ei tõuse uuesti.
(23)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1466/97 on seatud struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastase parandamise sihtmärgiks 0,5 % SKPst keskpika perioodi eesmärgi suunas 21 . Võttes arvesse riigi rahanduse kestlikkusega seotud kaalutlusi 22 ja vajadust vähendada eelarvepuudujääki allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, oleks asjakohane parandada struktuurset eelarvepositsiooni 2024. aastal vähemalt 0,7 % SKPst. Sellise paranemise tagamiseks ei tohiks riiklikult rahastatavate esmaste netokulude kasv 23 2024. aastal ületada 2 %, nagu on kajastatud käesolevas soovituses.
Samal ajal tuleks ülejäänud energiatoetusmeetmed (komisjoni praeguse hinnangu kohaselt 0,4 % SKPst 2023. aastal) sõltuvalt energiaturu suundumustest järk-järgult kaotada, alustades kõige vähem suunatud meetmetest, ning sellest saadava kokkuhoiu arvel tuleks vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki.
Lisaks ei ole komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Kui see leiab kinnitust, oleks 2024. aastal asjakohane esmaste netokulude väiksem kasv.
(24)Eeldades, et poliitikat ei muudeta, prognoositakse komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis, et riiklikult rahastatavad esmased netokulud kasvavad 2024. aastal 2,7 %, mis on soovitatud kasvumäärast rohkem.
(25)Programmi kohaselt peaksid valitsemissektori investeeringud suurenema 2,9 %-lt SKPst 2023. aastal 3,1 %ni SKPst 2024. aastal. Suuremad investeeringud kajastavad suuremaid riiklikult rahastatavaid investeeringuid ja ELi rahastatavaid investeeringuid, seda eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Programmis osutatakse reformidele ja investeeringutele, mis peaksid aitama kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ning kestlikule ja kaasavale majanduskasvule. Need hõlmavad maksu- ja hüvitissüsteemi eelarvereformi projekti, mille eesmärk on edendada tööhõivet ja majandustegevust, edendades seeläbi riigi rahanduse kestlikkust, ning pensionireformi (nagu on ette nähtud taaste- ja vastupidavuskavas), et parandada pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust. Lisaks plaanitakse kava kohaselt tugevdada jõupingutusi avaliku sektori investeeringute suurendamiseks, et kiirendada rohe- ja digipööret, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskava rakendamise kaudu.
(26)Stabiilsusprogrammis on esitatud keskpika perioodi eelarvekava aastani 2026. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenema 2025. aastal 3,3 %ni ja 2026. aastal 2,9 %ni SKPst. Seega peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk kahanema 2026. aastal alla 3 % SKPst. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 107,1 %-lt SKPst 2024. aasta lõpus 107,8 %-le SKPst 2026. aasta lõpus.
(27)Belgia seisab silmitsi märkimisväärsete riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud probleemidega. Need on seotud nii valitsemissektori võla kõrge tasemega kui ka elanikkonna vananemisega seotud kulude poolt riigi rahandusele avalduva mõju eeldatava süvenemisega, kui poliitikat ei muudeta, võttes arvesse elanikkonna kiiret vananemist. Komisjoni 2021. aasta aruandes rahvastiku vananemise kohta prognoositakse, et rahvastiku vananemisega seotud kulutused kasvavad 2040. aastaks 3,6 protsendipunkti ja 2070. aastaks 5,4 protsendipunkti SKPst, enamasti pensioni- ja pikaajalisele hooldusele tehtavate kulutuste tõttu. Prognooside kohaselt suurenevad pensionikulud aastatel 2019–2070 3 protsendipunkti SKPst, võrreldes keskmiselt 0,1 protsendipunktiga SKPst euroalal. Belgia puhul toimuks suurem osa prognoositud kasvust juba 2040. aastaks, kui pensionikulud suureneksid 2,7 protsendipunkti võrra SKPst 14,9 %ni SKPst. Belgia taaste- ja vastupidavuskava hõlmab pensionireformi, mille eesmärk on aidata seda probleemi lahendada, koos muude eesmärkidega, nagu süsteemi sotsiaalse kestlikkuse parandamine, inimeste motiveerimine pärast ennetähtaegselt pensionile jäämist tööturul aktiivseks jääma ning pensionisüsteemide suurema ühtlustamise tagamine. Pikaajalise hoolduse valdkonnas moodustasid avaliku sektori kulutused 2019. aastal 2,2 % SKPst (ELi keskmine 1,7 %), mis tegi Belgiast riigi, kus on ühed suurimad kulutused pikaajalisele hooldusele ELis. Prognooside kohaselt suurenevad pikaajalise hoolduse kulud 2070. aastaks lähtestsenaariumi kohaselt 4,3 %ni SKPst. Kõige negatiivsemate stsenaariumide korral võivad need kulud suureneda aga 6,0 %ni SKPst. 24 Tõendid viitavad hoolekandeasutuste ülemäärasele kasutamisele ning eakate inimeste tarbetule või enneaegsele hoolekandeasutustesse paigutamisele. Olemasolevad andmed näitavad, et tarbetult või vähemalt enneaegselt hoolekandeasutustesse paigutatud eakate arv on endiselt suur, kuigi see on viimastel aastatel vähenenud. Eelkõige näitasid andmed, et sellest probleemist mõjutatud isikute osakaal oli suur Brüsselis ja Valloonias. Föderaalüksused, kellele on alates 2019. aastast delegeeritud vastutus pikaajalise hoolduse eest, on alustanud reforme, et parandada eri hoolekandeasutuste kulutõhusat kasutamist, eelkõige selleks, et vältida ja lükata edasi tarbetut või enneaegset hoolekandeasutusse paigutamist. Siiski ei keskendu nad piisavalt riigi rahanduse jätkusuutlikkuse probleemi lahendamisele.
(28)Vaatamata hiljutistele reformidele on maksukiil (sotsiaalkindlustusmaksed ja tööjõutulu maksustamine) Belgias kõigil palgatasemetel endiselt palju suurem kui ELi keskmine, välja arvatud väga madalapalgaliste isikute puhul (50 % keskmisest), mis võib tekitada stiimuleid mitte töötada. On võetud meetmeid madalapalgaliste netosissetuleku suurendamiseks, näiteks töötoetus (Flandria) ja madalapalgaliste toetused pikaajalistele töötutele või piirkondadevahelise liikuvuse jaoks (föderaalne). Need meetmed suurendavad aga veelgi ka madalama keskmise sissetulekuga töötajate kõrget piirmaksumäära (nii-öelda madala palga lõks), mis võib pärssida investeeringuid elukestvasse õppesse ja suurendada töötundide arvu. Töötushüvitised on ajaliselt piiramatud ega sõltu pikaajaliste töötute majanduslikust olukorrast. Lisaks on mitmed mitterahalised sotsiaaltoetused seotud hüvitisesaajate töötu staatusega, mis võib kaasa aidata tööturult eemalejäämise, töötuse ja madala palga lõksu tekkele. Hüvitiste süsteemi ulatuslik läbivaatamine parandaks tööleasumise stiimulite läbipaistvust ja võiks aidata suurendada aktiveerimispoliitika tõhusust.
(29)Maksukulude ulatuslik kasutamine, osaliselt kõrgete maksumäärade tasakaalustamiseks, tekitab ebatõhusust ning kaldub eelistama teatavat liiki töötasusid ja kulusid. See põhjustab majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamoonutusi. Eriskeemid, nagu toidutalongid, pendelrändetoetused või kinnipeetava maksu vabastus ületunnitöö, teadus- ja arendustegevuse töö ning öötöö ja vahetustega töö puhul, on eelarve jaoks kulukad ning on leitud, et need tekitavad ebatõhusust. Mõned üksikisiku tulumaksu mahaarvamised (nt teenusevautšerite mahaarvamine) toovad ebaproportsionaalselt suurt kasu suure sissetulekuga isikutele. Endiselt on olemas maksusoodustused kinnisvarainvesteeringutele föderaalsel tasandil (katastriväärtused, millega alahinnatakse tegelikku üüritulu, teise eluaseme laenuintresside mahaarvamise võimalus) ja piirkondlikul tasandil (chèque-habitat Valloonias). Need moonutavad ressursside jaotamist ja võivad põhjustada maksudest tingitud ülemääraseid investeeringuid teatavat liiki varadesse. Suurenenud on maksudega seotud keskkonnale kahjulikud toetused. Elektri- ja gaasiaktsiisi vähendamine eluasemete lepingute puhul, pakkudes samal ajal kodumajapidamiste toetust, soodustab pikas perspektiivis jätkuvalt fossiilkütuseid ning pärsib edasist mitmekesistamist ja energiasäästu. Liiklusummikute ja õhusaaste suurenevate probleemide taustal näib, et transpordimakse ja saastemakse kasutatakse liiga vähe. Laiem maksureform, mida valitsusel on kavas alustada 2024. aastaks, peaks vastuvõtmise ja rakendamise korral vähendama tööjõu maksukoormust ja mõningaid moonutusi.
(30)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Belgia taaste- ja vastupidavuskava rakendamine on käimas, kuid viivituste oht suureneb. Belgia ei ole veel esitanud maksetaotlust. Kiire ja püsiva rakendamise võimaldamiseks on vaja tõhusat juhtimist. Kava vaadatakse eeldatavasti läbi 2023. aastal, et lisada sellesse muu hulgas REPowerEU peatükk, võttes samal ajal arvesse taaste- ja vastupidavusrahastust Belgiale eraldatavate toetuste maksimaalsete eraldiste allapoole korrigeerimist. Uue REPowerEU peatüki kiire lisamine taaste- ja vastupidavuskavasse võimaldab rahastada täiendavaid reforme ja investeeringuid, et toetada Belgia strateegilisi eesmärke energia ja rohepöörde vallas. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 14 lõikele 6 teatas Belgia 31. märtsil 2023 oma kavatsusest taotleda taaste- ja vastupidavusrahastust täiendavat laenutoetust 1 024 900 000 eurot. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade süstemaatiline ja tulemuslik kaasamine on jätkuvalt oluline taaste- ja vastupidavuskava ning üleüldise majandus- ja tööhõivepoliitika edukaks rakendamiseks, et tagada laialdane isevastutus üldise poliitilise tegevuskava eest.
(31)Komisjon kiitis 2022. aastal heaks kõik Belgia ühtekuuluvuspoliitika programmdokumendid peale Euroopa Regionaalarengu Fondi pealinna Brüsseli piirkonna jaoks, mis võeti vastu 2023. aastal. Ühtekuuluvuspoliitika programmide kiire rakendamine vastastikuses täiendavuses ja koostoimes taaste- ja vastupidavuskavaga, sealhulgas REPowerEU peatükiga, on esmatähtis, et viia Belgias ellu rohe- ja digipööre, suurendada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning tagada tasakaalustatud territoriaalne areng.
(32)Lisaks taaste- ja vastupidavuskavas käsitletud majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele seisab Belgia silmitsi mitmete muude probleemidega, mis on seotud tööturu, haridussüsteemi, energiapoliitika ja roheüleminekuga. Vabade ametikohtade määr Belgias on praegu üks kõrgemaid ELis ja tööandjatel on üha raskem sobivate oskustega töötajaid tööle võtta. Piirkondlikud erinevused tööturul osalemises on siiski märkimisväärsed. Tööjõupuudus on suur nii madala kui ka kõrge kvalifikatsiooniga kutsealadel ning nappus esineb mitmes sektoris, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, kutsealaste, tehniliste ja teaduslike töökohtade, majutuse ja tervishoiu valdkonnas. Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) eriala lõpetanute arv, eriti naiste seas, on endiselt väike ning nende osakaal kasvab aeglaselt, hoolimata sihtotstarbelistest teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna tegevuskavadest. Oskuste mittevastavust tööturu vajadustele selgitab ka vähene osalemine täiskasvanuhariduses. Praegused täiskasvanuhariduse stiimulid ei pruugi jõuda madala haridustasemega inimesteni, kellele oskuste täiendamine võiks pakkuda paremaid töövõimalusi. Kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid, mis vastavad tööturu muutuvatele vajadustele, ning sihipärased täiend- ja ümberõppe meetmed on esmatähtsad, et vähendada oskuste nappust ning edendada töötajate kaasamist ja üleminekut. Tööjõupuuduse ja oskuste tööturu vajadustele mittevastavuse probleemi lahendamine on peamine vahend digipöördega tegelemiseks ja rohepöörde võimaldamiseks, aga ka ELi 2030. aasta peamiste tööhõive ja oskustega seotud eesmärkide saavutamiseks.
(33)Lisaks maksu- ja hüvitissüsteemist tulenevate töötamist pärssivate tegurite vähendamisele võivad tõhusamad ja sihipärasemad aktiveerimismeetmed aidata vallandada suure kasutamata tööjõupotentsiaali ning leevendada kasvavat tööjõu ja oskuste nappust. Ebasoodsas olukorras olevad rühmad, sealhulgas madala haridustasemega, rändetaustaga või puudega inimesed, on tööturule vähem integreeritud. Keskmiselt on töötuselt või mitteaktiivsuselt tööellu ülemineku määr madal. See viitab sellele, et aktiivse tööturupoliitika tõhusust on võimalik veelgi suurendada, eelkõige süstemaatilisemate hindamiste ja integreeritud võimaluste abil tööotsijate jaoks, kellel on mitmeid takistusi töö leidmisel. Tööhõive määra edasiseks suurendamiseks on vaja rakendada ka poliitikat, et edendada pikaajalisel haiguspuhkusel olevate töötajate (eelkõige läbipõlemise ja depressiooni tõttu (25 % juhtudest)), kes praegu ületavad suurel määral töötute arvu, taasintegreerumist.
(34)Tööjõupuuduse ja oskuste tööturu vajadustele mittevastavusega seotud probleemid puudutavad haridussüsteemi tulemuslikkust, kaasavust ja võrdsust, võttes arvesse ka avaliku sektori suuri kulutusi haridusele. Õpitulemuste vaheline lõhe on tihedalt seotud õpilaste sotsiaalmajandusliku ja rändetaustaga ning on üks ELi suurimaid, põhjustades hariduses ebavõrdsust. Väga oluline on suurendada kutsehariduse ja -koolituse vastavust tööturu vajadustele ning atraktiivsust. Õpetaja elukutse tugevdamine, pakkudes paremat õpetajate koolitust ja pidevat kutsealast arengut ning töötades välja paindlikumad ja atraktiivsemad karjäärivõimalused, aitaks vähendada kvalifitseeritud õpetajate kasvavat puudust, mis võib veelgi suurendada olemasolevat haridusalast ebavõrdsust. Hiljuti on astutud või on kavas astuda samme õpetajaameti tugevdamiseks. Oluline on jätkata nende meetmete rakendamist ja jälgida nende mõju.
(35)Imporditud fossiilkütused katavad umbes 70 % Belgia sisemaisest energia kogutarbimisest. 2021. aastal moodustas nafta 45 % Belgia energiaallikate jaotusest ja maagaas 23 %. 2022. aasta augustist kuni 2023. aasta märtsini vähenes Belgia maagaasi tarbimine võrreldes eelneva viie aasta sama perioodi keskmise gaasitarbimisega 15 %, mis vastas seatud eesmärgile (15 %). Belgia võiks jätkata jõupingutusi gaasinõudluse ajutiseks vähendamiseks kuni 31. märtsini 2024 25 . Taastuvenergia moodustas 2021. aastal energia lõpptarbimisest vaid 13 %. Belgia peab 2030. aastaks märkimisväärselt suurendama taastuvenergia eesmärki, mis on praegu 17,5 % ja mida komisjoni 2020. aasta hinnangus peetakse väheambitsioonikaks, et kajastada ELi ambitsioonikamaid eesmärke. Selleks et tulla toime tuumaenergia kavandatud vähendamisega ja elektrinõudluse prognoositava suurenemisega, tuleb märkimisväärselt suurendada energiatõhusust ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu. Maismaa tuuleenergia projektide arendust ja sellega seotud elektrivõrgu laiendamist takistavad aga endiselt suuresti üldsuse vähene heakskiit ning lubade andmise menetlustega seotud pikad viivitused, eriti korduvate ja aeganõudvate kaebemenetluste tõttu. Täiendavaid meetmeid saab võtta maismaa tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks ja sellega seotud võrgu tugevdamiseks. Ruumiline planeerimine ning lennujaamadest, radaritest ja militaartsoonidest tuuleturbiinide minimaalse kauguse eeskirjade läbivaatamine võib vabastada rohkem ruumi tuuleenergia kasutamiseks. Lisaks saaks lubade andmist lihtsustada, andes tuule- ja võrgutaristu projektidele ülekaaluka avaliku huvi staatuse ja menetledes taotlusi kiiremini. Kohalike omavalitsuste ja kodanike osalemine taastuvenergia tootmise projektides võib suurendada omaksvõttu kohalikul tasandil. Katusele paigaldatavate päikeseenergiaseadmete (nii väikese- kui ka suuremahuliste seadmete) laiendamist saaks veelgi soodustada reformide vastuvõtmisega, millega nähakse ette siduvad nõuded suurtele üldkasutatavatele ja ärihoonetele, stiimulid üürileandjatele ning õigusraamistikud, mis hõlbustavad energia jagamist. Lisaks võiks edendada omatarbimise ja nõudluse poole paindlikkust. Integreeritumate ja järjepidevamate kümneaastase tähtajaga elektrivõrkude investeerimiskavade ennetav väljatöötamine võib ära hoida viivitusi uute tuuleenergiaprojektide (ja muude taastuvate energiaallikate) ja lõppkasutajate (soojuspumbad, elektriautode laadimispunktid) ühendamisel ning peaks ennetama tööstusliku elektritarbimise eeldatavat suurenemist.
(36)Edasised poliitilised reformid ja täiendavad investeeringud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks energeetika-, tööstus-, ehitus- ja transpordisektoris aitaksid vähendada Belgia suurt üldist sõltuvust fossiilkütuste impordist. Energiatõhususe suurendamist tööstuses saaks stimuleerida vabatahtlike kokkulepete parandamisega, energiasäästu ja CO2 heite vähendamise kavade kasutuselevõtuga suurimate fossiilkütuste kasutajate jaoks, elektrifitseerimise stimuleerimisega ja tööstuslike soojuspumpade kasutuselevõtuga ning ringmajandusel põhinevate tootmismeetodite edasise integreerimisega. Belgial on oht, et ta ei saavuta 2030. aastaks seatud renoveerimis- ja energiatõhususe eesmärke. Fossiilkütuste tarbimise vähendamine hoonetes on endiselt märkimisväärne probleem. Seepärast tuleks praeguseid investeeringuid energiatõhusaks renoveerimiseks suurendada ja täiendada selliste poliitikareformidega nagu fossiilkütuste keelustamine uutes hoonetes, kohustuslik energiatõhus renoveerimine, fossiilkütustel põhineva kütte järkjärguline kaotamine ning stiimulite nihkumine vähese CO2 heitega küttelahendustele, nagu soojuspumbad ja soojusvõrgud, mida varustatakse taaskasutatud ja taastuvenergiaga. Sellega peaks kaasnema hariduse ja koolituse kohandamine asjakohaste esilekerkivate roheliste tehniliste oskustega ning piisavate ja asjakohaste oskustega tehnikute ja ehitustöötajate tagamine. Transpordisektoris moodustab suure osa Belgia naftatarbimisest isiklike sõiduautode kasutamine. Pehme liikuvuse edendamine (nt jalgrattasõit ja jagatud liikuvus) ja ühistranspordi kasutamine aitaks vähendada isiklike sõiduautode kasutamist ja seega ka liikluse ülekoormatusega seotud kulusid. 2022. aastal suurenes jalgrattasõit kui töölesõidu meetod, eelkõige Flandrias ja Brüsselis, tänu pidevatele investeeringutele jalgrattataristusse, edendamisalgatustesse ja sihipärastesse stiimulitesse. Siiski on veel arenguruumi, et sellist pehmet liikuvust veelgi soodustada, investeerides jalgrattataristusse ja jalgratturite liiklusohutusse. Ühistranspordi kasutamine ei ole pärast COVID-19 kriisi veel täielikult taastunud ning seda saaks veelgi edendada linnalähi- ja linnadevaheliste teenuste parandamise, sõidukipargi uuendamise investeeringute ja teenuste suurema sagedusega.
(37)Tööjõu- ja oskuste nappus rohepöörde jaoks olulistes sektorites ja kutsealadel, sealhulgas nullnetotehnoloogiate väljatöötamine, kasutuselevõtt ja hooldamine, tekitab probleeme üleminekul kasvuhoonegaaside nullnetoheitega majandusele. Kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid, mis vastavad tööturu muutuvatele vajadustele, ning sihipärased täiend- ja ümberõppe meetmed on esmatähtsad, et vähendada oskuste nappust ning edendada töötajate kaasamist ja üleminekut. Kasutamata tööjõupakkumise rakendamiseks peavad need meetmed olema kättesaadavad eelkõige rohepöördest enim mõjutatud üksikisikutele ning sektorites ja piirkondades. 2022. aastal teatati tööjõupuudusest mitme ameti puhul, mis vajavad spetsiifilisi keskkonnahoidlikke oskusi või teadmisi, sealhulgas tsiviilehituse funktsioonid ja elektrijaamade käitajad.
(38)Võttes arvesse komisjoni hinnangut, on nõukogu 2023. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus 26 kajastub allpool esitatud soovituses 1.
(39)Arvestades euroala liikmesriikide majanduse tihedat seotust ning nende ühist panust majandus- ja rahaliidu toimimisse, soovitas nõukogu euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas oma taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et i) tagada võla jätkusuutlikkus ja hoiduda 2023. aastal kogunõudluse laiapõhjalisest toetamisest, suunata paremini kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks võetavaid eelarvemeetmeid ning kaaluda asjakohaseid viise toetuse lõpetamiseks, kui energiahinnasurve väheneb; ii) säilitada suured avaliku sektori investeeringud ja edendada erainvesteeringuid, et toetada rohe- ja digipööret; iii) toetada palgasuundumusi, mis leevendavad ostujõu vähenemist, piirates samal ajal teisest mõju inflatsioonile, tõhustada veelgi aktiivset tööturupoliitikat ja leevendada oskuste nappust; iv) parandada ettevõtluskeskkonda ja tagada, et energiatoetus ettevõtetele on kulutõhus, ajutine, suunatud elujõulistele ettevõtetele ja säilitab stiimulid rohepöördeks, ning v) säilitada makromajanduslik finantsstabiilsus ja jälgida riske, jätkates samal ajal tööd pangandusliidu väljakujundamiseks, Belgia puhul aitavad soovitused 1, 2, 3 ja 4 rakendada esimest, teist ja kolmandat euroala käsitlevat soovitust,
SOOVITAB Belgial võtta 2023. ja 2024. aastal järgmisi meetmeid.
1.Kaotada kehtivad energiatoetusmeetmed 2023. aasta lõpuks ja kasutada sellest tulenevat kokkuhoidu valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Kui energiahindade uue tõusu tõttu on vaja toetusmeetmeid, tagada, et need on suunatud haavatavate kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmisele, on eelarve seisukohast vastuvõetava maksumusega ning säilitavad stiimulid energiasäästuks.
Tagada konservatiivne eelarvepoliitika, eelkõige piirates riiklikult rahastatavate esmaste netokulude nominaalset kasvu 2024. aastal kuni 2 %ni.
Säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste ja muude ELi vahendite tulemuslik kasutuselevõtt, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks.
Jätkata pärast 2024. aastat keskpika perioodi eelarvestrateegia rakendamist, mis hõlmab järkjärgulist ja kestlikku konsolideerimist koos investeeringute ja reformidega, mis soodustavad hoogsamat kestlikku majanduskasvu, et saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon.
Suurendada jõupingutusi pikaajalise hoolduse tõhususe parandamiseks. Püüda reformida maksu- ja hüvitiste süsteemid, et vähendada töötamist takistavaid asjaolusid, nihutades maksukoormuse tööjõult mujale ning lihtsustades maksu- ja hüvitiste süsteemi. Vaadata läbi maksukulud, et vähendada nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kahjulikku mõju.
2.Tagada tõhus juhtimine, et võimaldada taaste- ja vastupidavuskava kiiret ja järjepidevat rakendamist. Viia kiiresti lõpule töö REPowerEU peatükiga, et alustada kiiresti selle rakendamist. Jätkata ühtekuuluvuspoliitika programmide kiiret rakendamist täielikus vastastikuses täiendavuses ja koostoimes taaste- ja vastupidavuskavaga.
3.Tegeleda tööjõupuuduse ja oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga, eelkõige tugevdades aktiveerimispoliitikat, et integreerida ebasoodsas olukorras olevad rühmad tööturule. Parandada haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust ja võrdseid võimalusi ning jätkata reforme õpetajaameti tugevdamiseks.
4.Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, suurendades energiatõhusust ja vähendades fossiilkütuste kasutamist hoonetes, stimuleerides veelgi tööstuse CO2 heite vähendamist ning edendades ühistranspordi ja pehme liikuvuse kasutamist ja pakkumist. Kiirendada taastuvenergia ja sellega seotud võrgutaristu kasutuselevõttu, lihtsustades veelgi loamenetlusi, sealhulgas lühendades apellatsioonimenetluste kestust, ning võttes vastu õigusraamistikud, et veelgi hoogustada investeeringuid taastuvenergiarajatistesse ja hõlbustada energia jagamist. Suurendada poliitilisi jõupingutusi rohepöördeks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja