EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.9.2023
COM(2023) 526 final
2023/0318(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS
tegevuskava kohta, mille alusel koordineerida liidu tasandi reageerimist märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Liidu kohus praeguses geopoliitilises kontekstis, mida iseloomustab üha kasvav ebastabiilsus, ennekõike tulenevalt Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ja julgeolekuprobleemide järjest suuremast keerukusest, aga ka kliimamuutuste tagajärgedest, nagu ebaharilike ilmatingimuste ja veepuuduse sagenemine, on säilitada valvsus ja pidevalt oludega kohaneda. Liidu kodanikud, ettevõtted ja jõustruktuurid kasutavad elutähtsat taristut, 1 et saada seda käitavate üksuste osutatavaid elutähtsaid teenuseid. Need teenused on ühiskonna kesksete funktsioonide tagamise, majandustegevuse, rahvatervise ja julgeoleku, aga ka keskkonna seisukohast hädavajalikud ja nende osutamine siseturul peab kulgema takistamatult. Tulenevalt selliste elutähtsate teenuste olulisusest siseturu jaoks, seega vajadusest suurendada elutähtsa taristu vastupidavust ja üldisemalt tagada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus, peab liit võtma meetmeid nimetatud toimepidevuse suurendamiseks ja elutähtsate teenuste osutamise mis tahes häirete vähendamiseks. Vastasel juhul võivad sellised häired tuua kaasa tõsiseid tagajärgi liidu kodanike, majanduse ja demokraatliku süsteemi usaldusväärsuse jaoks ning mõjutada negatiivselt siseturu sujuvat toimimist, ennekõike üha suureneva valdkondadevahelise ja piiriülese vastastikuse sõltuvuse kontekstis.
Liit on juba võtnud terve hulga meetmeid, et elutähtsat taristut paremini kaitsta, eriti mis puudutab piiriülest taristut, ja suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, et vältida või leevendada nende poolt siseturul osutatavates elutähtsates teenustes esinevate häirete mõju.
Direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise kohta 2 (edaspidi „elutähtsate infrastruktuuride direktiiv“) oli esimene õigusakt, millega kehtestati üle-ELiline menetlus Euroopa elutähtsate taristute identifitseerimiseks ja määramiseks ning liidu ühine lähenemisviis, et hinnata vajadust parandada sellise taristu kaitset nii tahtlikust kui ka tahtmatust inimtegevusest tingitud ohtude, kuid samuti loodusõnnetuste eest. Samas keskenduti selles ainult energeetika- ja transpordisektorile ning elutähtsa taristu kaitsele ega nähtud ette ulatuslikumaid meetmeid, et suurendada sellist taristut käitavate üksuste toimepidevust.
Kuna tehingud siseturul on üha rohkem omavahel seotud ja piiriülesed, oli vajalik käsitleda rohkem kui kaht sektorit ja mitte piirduda konkreetse vara kaitsemeetmetega. See on põhjus, miks 2022. aastal võeti vastu elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust käsitlev direktiiv (EL) 2022/2557 3 (edaspidi „elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv“) ja sellega koos direktiiv (EL) 2022/2555 meetmete kohta, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus 4 (edaspidi „küberturvalisuse 2. direktiiv“’). Eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutajate igakülgne toimepidevus nii füüsilises kui ka digitaalses plaanis. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv jõustus 16. jaanuaril 2023 ja selle eesmärk on aidata liikmesriikidel parandada elutähtsa teenuse osutajate üldist toimepidevust, suurendades samas liidu tasandi koordineerimist. 18. oktoobrist 2024 astub nimetatud akt elutähtsate infrastruktuuride direktiivi asemele: selleks kuupäevaks peavad liikmesriigid võtma elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi järgmiseks vajalikud meetmed. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi kohaldatakse 11 sektori 5 suhtes. Sellega liigub tähelepanu elutähtsa taristu kaitselt laiemale käsitusele sellist taristust käitavate elutähtsate teenuste osutajate toimepidevusest, mis hõlmab intsidendi „enne-kestel-pärast“ mõõdet. 16. jaanuaril 2023 jõustus ka küberturvalisuse 2. direktiiv, millega ajakohastatakse kehtivat õigusraamistikku, et käia kaasas suureneva digiteerituse ja pidevas muutumises küberohtudega. Lisaks sellele laiendatakse küberturvalisuse 2. direktiiviga küberturvalisuse normide kohaldamisala uutele sektoritele ja üksustele ning suurendatakse vastupidavusvõimet ja intsidentidele reageerimise suutlikkust nii avalikus ja erasektoris kui ka pädevates asutustes ja liidus tervikuna.
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv sisaldab sätteid intsidenti puudutava teate kohta, mille elutähtsa teenuse osutaja edastab riigi pädevale asutusele ja riigi pädev asutus teistele (potentsiaalselt) mõjutatud liikmesriikidele, ning komisjonile teatamise kohta juhul, kui intsident mõjutab kuut või enamat liikmesriiki. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga on kehtestatud teatavad intsidendist teatamise kohustused juhul, kui intsidendil on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkumisele ühele või enamale liikmesriigile või ühes või enamas liikmesriigis 6 .
Nagu näitas gaasijuhtme Nord Stream kallal 2022. aasta septembris toime pandud sabotaaž, on elutähtsa taristu toimimise julgeolekualane olukord märkimisväärselt muutunud ja liidu tasandil tuleb kiiresti võtta täiendavaid meetmeid elutähtsa taristu toimepidevuse suurendamiseks mitte ainult valmisoleku, vaid ka koordineeritud reageerimise vallas.
Selles kontekstis võeti 8. detsembril 2022 komisjoni ettepaneku põhjal vastu nõukogu soovitus kogu liitu hõlmava koordineeritud lähenemisviisi kohta elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamisele 7 (edaspidi „elutähtsa taristu toimepidevuse soovitus“). Selles soovituses juhitakse muu hulgas tähelepanu vajadusele tagada liidu tasandil koordineeritud ja tulemuslik reageerimine olemasolevatele ja tulevastele riskidele, mis ähvardavad elutähtsate teenuste osutamist. Konkreetsemalt kutsus nõukogu komisjoni üles koostama tegevuskava, mis käsitleb koordineeritud reageerimist märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele. Soovituses mainitakse, et tegevuskava peab olema sidus hübriidohtudega võitlemist käsitleva ELi protokolliga, 8 selles tuleb arvesse võtta komisjoni soovitust 2017/1584 koordineeritud reageerimise kohta ulatuslike küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral 9 (edaspidi „küberturbe tegevuskava“) ning järgida kriisidele poliitilist reageerimist käsitlevat integreeritud korda 10 (edaspidi „IPCRi kord“).
Eelnenut arvestades esitatakse selline tegevuskava käesolevas ettepanekus võtta vastu nõukogu täiendav soovitus. Ettepaneku eesmärk on täiendada kehtivat õigusraamistikku, kirjeldades liidu tasandi koordineeritud reageerimist märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele, kasutades samal ajal olemasolevaid liidu tasandi kokkuleppeid. Täpsemalt kirjeldatakse ettepanekus tegevuskava kohaldamisala ja eesmärke ning osalisi, menetlusi ja olemasolevaid vahendeid, mida saaks kasutada liidu tasandi koordineeritud reageerimiseks intsidendile, millel on elutähtsale taristule märkimisväärne piiriülese tähtsusega häiriv mõju; samuti kirjeldatakse viise, kuidas liikmesriigid ning liidu institutsioonid, organid ja asutused saaksid niisuguses olukorras koostööd teha.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev nõukogu soovituse ettepanek on kooskõlas elutähtsa taristu kaitse ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse valdkonnas kehtiva õigusraamistikuga – vastavalt elutähtsate infrastruktuuride direktiiv ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv, samuti elutähtsa taristu toimepidevuse soovitus – ning täiendab seda, kuna ettepaneku eesmärk on tagada üksteist täiendaval viisil liikmesriikide omavaheline ning liikmesriikide ja liidu institutsioonide, organite ja asutuste vaheline koordineerimine seoses reageerimisega intsidentidele, mis tingivad häireid märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsas taristus ja elutähtsate teenuste osutamises. Käesolevas ettepanekus kasutatakse ära liidu tasandil eksisteerivaid ja muu hulgas elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga loodud struktuure ja mehhanisme, nagu pädevate asutuste vaheline koostöö ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm, mis loodi elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga eesmärgiga abistada komisjoni ning soodustada liikmesriikide vahelist koostööd ja teabe vahetamist elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga seotud küsimustes.
Lisaks sellele on käesolev nõukogu soovituse ettepanek kooskõlas küberturvalisuse 2. direktiiviga kehtestatud liidu küberturvalisuse raamistikuga ja täiendab seda.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on luua elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse ja elutähtsa taristu kaitse valdkonnas küberturbe tegevuskavaga sarnane elutähtsa taristu tegevuskava.
Lisa I osa punkti 4 alapunktis b selgitatakse samuti seoseid küberturbe tegevuskavaga, mida rakendatakse ulatuslike küberturbeintsidentide suhtes, mille põhjustatud häired on liiga laialdased, et neist mõjutatud liikmesriik üksi suudaks nendega toime tulla, või millel on mitmes liikmesriigis või liidu institutsioonis niivõrd laiaulatuslik tehniline või poliitiline mõju, et need eeldavad õigeaegset poliitika koordineerimist ja reageerimist liidu poliitilisel tasandil. Intsident on küberturvalisuse 2. direktiivis defineeritud kui sündmus, mis kahjustab salvestatavate, edastatavate või töödeldavate andmete või võrgu- ja infosüsteemi kaudu pakutavate või juurdepääsetavate teenuste kättesaadavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust (edaspidi „küberintsident“).
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi ja küberturvalisuse 2. direktiivi kohastel pädevatel asutustel on kohustus teha koostööd ning vahetada teavet küberintsidentide ja elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavate intsidentide, sealhulgas võetud asjaomaste meetmete kohta. Olukorras, kus samas üksuses toimuvad elutähtsat taristut mõjutav oluline intsident ja ulatuslik küberturbeintsident, tuleks võimalikku reageerimist asjaomaste osalejate vahel koordineerida.
Ettepanek on kooskõlas hübriidohtudega võitlemist käsitleva ELi protokolliga, mida kohaldatakse hübriidintsidentides puhul. Lisa I osa punkti 4 alapunktis a selgitatakse seoseid ELi protokolliga, muu hulgas seda, millist vahendit kohaldada sellise elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi puhul, millel on hübriidohu mõõde.
Samuti on ettepanek kooskõlas muude liidu tasandil kehtivate kriisiohjemehhanismidega, nagu nõukogu IPCRi kord, komisjoni sisene kriisikoordineerimisprotsess ARGUS, 11 liidu elanikkonnakaitse mehhanism, 12 mida toetab selle hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (edaspidi „ERCC“), ja Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise mehhanism.
Lisaks sellele on ettepanek kooskõlas muude asjakohaste valdkondlike õigusaktidega, ennekõike neis sisalduvate erimeetmetega, mis reguleerivad asjaomastes sektorites tegutsevate üksuste poolse häiretele reageerimise teatavaid aspekte.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklil 114, mis hõlmab õigusaktide ühtlustamist siseturu parandamiseks, ja ELi toimimise lepingu artiklil 292, milles on sätestatud soovituste vastuvõtmist käsitlevad normid.
ELi toimimise lepingu artikli 114 valimist materiaalõiguslikuks aluseks õigustab asjaolu, et ettepaneku kohase nõukogu soovituse eesmärk on tagada koordineeritud reageerimine märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele. Sellised häired mõjutavad mitut liikmesriiki ja on oht, et need avaldavad mõju ka siseturu toimimisele, kuna liidu majanduse järjest suurenevate ristsõltuvuste kontekstis on taristu ja sektorid üksteisega üha tihedamini läbi põimunud. Seevastu paremini häiretele reageerides saab ära hoida häireid siseturu toimimises, kuna kõnealune elutähtis taristu ja selle pakutavad elutähtsad teenused on ühiskonna kesksete funktsioonide tagamise, majandustegevuse, rahvatervise ja julgeoleku, aga ka keskkonna seisukohast hädavajalikud.
Ettepanek täiendaks elutähtsate infrastruktuuride direktiivi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi, mis põhinevad samuti ELi toimimise lepingu artiklil 114. Sarnaselt soovitusega, mille kohta nüüd ettepanek tehakse, põhineb ka elutähtsa taristu toimepidevuse soovitus ELi toimimise lepingu artiklitel 114 ja 292.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ehkki elutähtsa taristu või seda elutähtsat taristut käitavate elutähtsa teenuse osutajate pakutavate teenuste häiretele reageerimise eest vastutavad ennekõike liikmesriigid, on liidul oluline roll märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häirete puhul, kuna sellised häired võivad mõjutada mitmeid või isegi kõiki ühtse turu majandustegevuse osi, julgeolekut ja liidu rahvusvahelisi suhteid. Lähtudes eesmärgist tagada ühtse turu toimimine, on liidu tasandi koordineerimine elutähtsa taristu märkimisväärse piiriülese mõjuga häirete puhul mitte ainult asjakohane, vaid ka vajalik, kuna selline liidu tasandi koordineeritud reageerimine toetab liikmesriikide reageeringut häirele ühise olukorrateadlikkuse ja avalikkuse koordineeritud teavitamisega ning leevendades häire tagajärgi ühtsele turule.
•Proportsionaalsus
Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.
Kavandatava nõukogu soovituse sisu ega vorm ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. Ettepaneku kohased meetmed on proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega, mis keskenduvad sellele, et tagada liidu tasandi koordineeritud reageerimine häiretele, mis puudutavad elutähtsat taristut või seda elutähtsat taristut käitavate elutähtsa teenuse osutajate pakutavaid teenuseid ning millel on märkimisväärne piiriülene mõju. Kavandatud koordineeritud reageerimine on proportsionaalne liikmesriikide õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Elutähtsas taristus või elutähtsat taristut käitavate elutähtsa teenuse osutajate poolses teenuste pakkumises häireid põhjustavad intsidendid jäävad sageli allapoole elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi künnist ja nendega saab tulemuslikult tegeleda riiklikul tasandil. Seega kasutatakse käesoleva ettepanekuga ette nähtud mehhanismi ainult selliste ulatuslike häirete puhul, millel on mitut liikmesriiki puudutav märkimisväärne piiriülene mõju.
•Vahendi valik
Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks nähakse ELi toimimise lepingu (eelkõige selle artikliga 292) ette, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitused. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 288 ei ole soovitused siduvad. Praegusel juhul on nõukogu soovitus sobilik vahend, kuna see näitab liikmesriikide kindlat tahet selles sätestatud meetmeid täita ja loob kindla aluse koostööks koordineeritult elutähtsa taristu märkimisväärsetele häiretele reageerimise valdkonnas. Sel moel täiendaks kavandatud soovitus siduvat õigusraamistikku, eriti elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi, ja samuti varem vastu võetud elutähtsa taristu toimepidevuse soovitust, milles kutsutakse üles võtma täiendavaid meetmeid, austades samal ajal täielikult liikmesriikide vastutust kõnealuses valdkonnas.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesoleva ettepaneku väljatöötamisel konsulteeriti liikmesriikide, liidu institutsioonide ja asutustega. Lisaks sellele võeti arvesse liikmesriikide ekspertide seisukohti, mida nad väljendasid nii 24. aprillil 2023 toimunud õpikojas kui ka kirjalikult pärast nimetatud õpikoda.
Üldiselt oldi üksmeelel, et praegusel ohufoonil on kasulik märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele reageerimist rohkem koordineerida, arvestades samal ajal liikmesriikide pädevust selles valdkonnas ja tundliku teabe konfidentsiaalsust. Samuti valitses üksmeel seoses vajadusega vältida vahendite dubleerimist ja kasutada otstarbekalt liidu tasandil olemas olevaid koordineerimis-, teabevahetus- ja reageerimismehhanisme.
Ehkki teatavate liikmesriikide seisukoht seoses elutähtsa taristu tegevuskava laiema kohaldamisalaga oli positiivne, leidsid teised, et elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivis sätestatud kuue liikmesriigi künnis üleeuroopaliselt oluliste elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimisel on küllaldane ja puudub vajadus lisada kohaldamisalasse veel üks intsidendi liik. Mõned liikmesriigid märkisid ära, et oluline on kaasata vajaduse korral elutähtsaid teenuseid osutavad elutähtsa taristu käitajad tulenevalt nende eksperditeadmistest ja kübermõõtme arvessevõtmise olulisusest.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Nõukogu soovituse ettepanek koosneb põhiosast ja lisast.
Põhiosa koosneb järgnevast 11 punktist.
Punktis 1 kirjeldatakse vajadust süvendada koostööd elutähtsat taristut mõjutavatele olulistele intsidentidele reageerimisel kooskõlas käesolevas soovituse ettepanekus esitatud elutähtsa taristu tegevuskavaga, sealhulgas selle lisa asjakohaste osadega.
Punktis 2 määratletakse elutähtsa taristu tegevuskava kohaldamisala, millesse kuuluvad kaht liiki häirivad intsidendid, mis tingiksid elutähtsa taristu tegevuskava rakendamise: intsidendil on oluline häiriv mõju elutähtsate teenuste osutamisele kuuele või enamale liikmesriigile või kuues või enamas liikmesriigis või siis on sellel oluline häiriv mõju kahes või enamas liikmesriigis ja seal mainitud asjaomased osalised nõustuvad vajadusega liidu tasandi koordineerimise järele tulenevalt intsidendi märkimisväärsest mõjust.
Punkt 3 puudutab elutähtsa taristu tegevuskavaga seotud asjaomaste osalejate identifitseerimist ja tasemeid, millel elutähtsa taristu tegevuskava toimib (operatiivne, strateegiline/poliitiline). Seda on täiendavalt selgitatud soovituse lisas.
Punktis 4 soovitatakse rakendada elutähtsa taristu tegevuskava kooskõlas muude asjakohaste vahenditega, nagu on kirjeldatud lisas.
Punktis 5 soovitatakse liikmesriikidel elutähtsa taristu märkimisväärsetele häiretele riiklikul tasandil tõhusalt reageerida.
Punktis 6 soovitatakse, et asjaomased osalised, kes peaksid elutähtsa taristu tegevuskava kasutamist toetama, looksid või määraksid kindlaks kontaktpunktid. Võimaluse korral peaksid need kontaktpunktid olema samad nagu elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi kohased ühtsed kontaktpunktid.
Punkt 7 puudutab teabevoogu elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi puhul.
Punktis 8 selgitatakse lähemalt, kuidas peaks toimuma teabevahetus.
Punktis 9 soovitatakse elutähtsa taristu tegevuskava toimimine läbi mängida.
Punktis 10 soovitatakse arutada saadud kogemusi elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmas, mis peaks koostama aruande ning esitama muu hulgas soovitusi. Aruande peaks vastu võtma komisjon.
Punktis 11 soovitatakse aruannet nõukogus arutada.
Lisas kirjeldatakse elutähtsa taristu tegevuskava eesmärke, põhimõtteid, peamisi osalisi ja koostoimet olemasolevate kriisidele reageerimise mehhanismidega selle kahes koostöörežiimis: teabevahetus ja reageerimine.
2023/0318 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS
tegevuskava kohta, mille alusel koordineerida liidu tasandi reageerimist märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artiklit 292,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Siseturu ja ühiskonna kui terviku sujuva toimimise üks põhialuseid on vastupanuvõimelise elutähtsa taristu ning ühiskonna toimimise, majandustegevuse, rahvatervise, avaliku julgeoleku ja keskkonna seisukohast hädavajalikke teenuseid pakkuvate toimepidevate elutähtsa teenuse osutajate olemasolu.
(2)Võttes arvesse praegust pidevalt muutuvat ohumaastikku, aga ka taristu ja sektorite järjest suuremat vastastikust sõltuvust ning sektorite- ja piiriüleseid sidemeid laiemalt, tuleb elutähtsa taristu kaitset ja sellist taristut käitavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust igakülgsel ja koordineeritud viisil käsitleda ja suurendada.
(3)Intsident, mis häirib elutähtsa taristu toimimist ja mille tõttu katkeb või on tõsiselt pärsitud elutähtsate teenuste osutamine, võib avaldada märkimisväärset piiriülest mõju ja kahjustada siseturgu. Sihipärase, proportsionaalse ja tulemusliku lähenemise tagamiseks tuleks võtta meetmeid, et tegeleda ennekõike elutähtsat taristut mõjutavate oluliste intsidentidega, nagu need on käesolevas soovituses määratletud, võttes näiteks arvesse olukordi, kus intsidendi põhjustatud häire kestab pikka aega või kui sellel võib olla doominoefekt samades või teistes sektorites või liikmesriikides.
(4)Koordineeritud reageerimine elutähtsat taristut mõjutavatele olulistele intsidentidele on hädavajalik, et vältida tõsiseid häired siseturul ja tagada nimetatud teenuste osutamise võimalikult kiire taastumine, kuna sellistel intsidentidel võivad olla liidu majandusele ja kodanikele rängad tagajärjed. Et sellistele intsidentidele liidu tasandil õigel ajal ja tulemuslikult reageerida, on vaja kiiret ja tulemuslikku koostööd kõigi asjaomaste osalejate vahel ja koordineeritud meetmeid, mida toetatakse liidu tasandil. Seega on niisuguseks reageerimiseks vaja varem koostatud ja võimaluste piires ka korralikult läbi mängitud koostöökorda ja -mehhanisme, milles on kindlaks määratud nii riikide kui ka liidu tasandi peamiste osaliste rollid ja vastutus.
(5)Ehkki põhiliselt vastutavad elutähtsat taristut mõjutavatele olulistele intsidentidele reageerimise eest ka edaspidi liikmesriigid ning elutähtsat taristut käitavad ja elutähtsaid teenuseid osutavad üksused, on ulatuslikum koordineerimine liidu tasandil asjakohane märkimisväärse piiriülese mõjuga häirete korral. Õigeaegne ja tulemuslik reageerimine sõltub mitte ainult liikmesriigi poolt riiklikul tasandil kasutusele võetud mehhanismidest, vaid koordineeritud meetmetest, mida toetatakse liidu tasandil, sealhulgas kiire ja tulemusliku koostöö olemasolust vastavas valdkonnas.
(6)Praegu on Euroopa elutähtsa taristu kaitse reguleeritud nõukogu direktiiviga 2008/114/EÜ, 13 mis hõlmab ainult kaht sektorit: transport ja energeetika. Nimetatud direktiiviga on kehtestatud Euroopa elutähtsa taristu identifitseerimise ja määramise menetlus ning ühine lähenemisviis vajadusele hinnata sellise taristu kaitse parandamist. Sellel on keskne koht komisjoni poolt 2006. aastal vastu võetud elutähtsate infrastruktuuride kaitse Euroopa programmis, 14 millega loodi kõiki ohte hõlmav Euroopa tasandi raamistik elutähtsa taristu kaitseks.
(7)Et minna elutähtsa taristu kaitsest kaugemale ja tagada üldisemalt sellist taristut käitavate ja siseturul elutähtsaid teenuseid pakkuvate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus, astub direktiivi 2008/114/EÜ asemele alates 18. oktoobrist 2024 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557 15 . Direktiiv (EL) 2022/2557 hõlmab 11 sektorit ja sellega on ette nähtud toimepidevust suurendavad kohustused liikmesriikidele ja elutähtsa teenuse osutajatele, liikmesriikide koostöö omavahel ja komisjoniga, samuti komisjoni tugi riigi ametiasutustele ja elutähtsa teenuse osutajatele ning liikmesriikide toetus elutähtsa teenuse osutajatele.
(8)Pärast gaasijuhtme Nord Stream kallal toime pandud sabotaaži on liidu tasandil vaja vastu võtta rohkem meetmeid elutähtsa taristu toimepidevuse suurendamiseks. Seepärast võttis nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovituse kogu liitu hõlmava koordineeritud lähenemisviisi kohta elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamise suhtes („soovitus 2023/C 20/01“), 16 mille eesmärk on tagada selles valdkonnas parem valmisolek, reageerimine ja rahvusvaheline koostöö. Selles soovituses juhiti eeskätt tähelepanu vajadusele tagada liidu tasandil koordineeritud ja tulemuslik reageerimine riskidele, mis ähvardavad elutähtsate teenuste osutamist.
(9)Seega on lisaks olemasolevale õigusraamistikule vaja täiendavat nõukogu soovitust, millega kehtestatakse tegevuskava koordineeritud reageerimiseks märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele (edaspidi „elutähtsa taristu tegevuskava“), kasutades samal ajal ära liidu tasandil kehtivat üldist korda.
(10)Sidususe tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks peaks käesolev soovitus olema kooskõlas soovitusega 2023/C 20/01. Seega ei peaks käesolev soovitus iseenesest hõlmama muid kriisihalduse elutsükli elemente, see tähendab ennetamist, valmisolekut ega taastet.
(11)Käesolev soovitus peaks täiendama direktiivi (EL) 2022/2557, eriti mis puudutab koordineeritud reageerimist, ning selle rakendamisel tuleks tagada sidusus nimetatud direktiivi ja muude kohaldatavate liidu õiguse normidega. Seega tuleb käesoleva soovituse juures samuti aluseks võtta ja kasutada, nii palju kui võimalik, nimetatud direktiivi mõisteid, vahendeid ja protsesse, nagu elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm, mis tegutseb talle kõnealuses direktiivis määratud ülesannete ulatuses, ja kontaktpunktid. Lisaks sellele tuleks käesolevas soovituses kasutatud mõistet „elutähtis taristu“ mõista vastavalt soovituse 2023/C 20/01 põhjenduses 7 määratletule, see tähendab nii, et see hõlmab nii asjaomast elutähtsat taristut, mille liikmesriik on riigi tasandil kindlaks määranud direktiivi 2008/114/EÜ alusel, kui ka elutähtsa teenuse osutajaid, kes tuleb määrata kindlaks direktiivi (EL) 2022/2557 alusel. Selleks et tagada sidusus direktiiviga (EL) 2022/2557, tuleks käesolevas soovituses kasutatud mõisteid niisiis tõlgendada nii, et neil on sama tähendus nagu kõnealuses direktiivis. Näiteks nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 2 määratletud toimepidevuse all tuleks muu hulgas mõista elutähtsa taristu võimet ühiskonna toimimise, majandustegevuse, üldsuse ohutuse ja avaliku julgeoleku, rahvatervise ja keskkonna jaoks elutähtsa teenuse osutamist siseturul märkimisväärselt häirivaid või häirida võivaid sündmusi ennetada, nende sündmuste vastu kaitsta, neile reageerida, neile vastu seista, neid leevendada, nendega kohaneda ja neist taastuda.
(12)Lisaks sellele tuleks mõistet „oluline häiriv mõju“ mõista, lähtudes direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 7 lõikes 1 esitatud kriteeriumidest, mis puudutavad järgmist: i) asjaomase teenuseosutaja osutatavast elutähtsast teenusest sõltuvate kasutajate arv; ii) muude direktiivi lisas esitatud sektorite ja allsektorite sõltuvuse ulatus kõnealusest elutähtsast teenusest; iii) intsidentide võimalik mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale, üldsuse ohutusele ja avalikule julgeolekule ning elanikkonna tervisele; iv) teenuseosutaja turuosa asjaomase elutähtsa teenuse või asjaomaste elutähtsate teenuste turul; v) geograafiline piirkond, mida intsident võib mõjutada, sealhulgas mis tahes piiriülene mõju, võttes arvesse teatavat liiki geograafiliste piirkondade, näiteks saarte, äärealade või mägipiirkondade eraldatuse astmega seotud haavatavust; vi) teenuseosutaja tähtsus elutähtsa teenuse piisava taseme säilitamisel, võttes arvesse alternatiivide olemasolu kõnealuse elutähtsa teenuse osutamiseks.
(13)Tõhususe ja tulemuslikkuse huvides peaks tegevuskava olema täielikult sidus ja koostalitlusvõimeline läbivaadatud liidu hübriidohutõrje operatiivprotokolliga 17 ja selles tuleks arvesse võtta komisjoni soovituses (EL) 2017/1584 18 esitatud olemasolevat tegevuskava koordineeritud reageerimiseks ulatuslike piiriüleste küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral (edaspidi „küberturbe tegevuskava“) ja Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustiku (edaspidi „EU-CyCLONe“) volitusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2555, 19 ning vältima struktuuride ja tegevuste dubleerimist. Lisaks sellele tuleks selles täielikult kinni pidada nõukogu integreeritud korrast, mis käsitleb kriisidele poliitilist reageerimist 20 (edaspidi „IPCRi kord“).
(14)Käesolev soovitus tugineb muudele liidu tasandil kehtivatele kriisiohjemehhanismidele (nagu nõukogu IPCRi kord, komisjoni sisene kriisikoordineerimisprotsess ARGUS, 21 liidu elanikkonnakaitse mehhanism, 22 mida toetab selle hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (edaspidi „ERCC“), 23 ja Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise mehhanism, samuti ühtse turu hädaolukorra mehhanism, 24 millel kõigil võib olla oma osa elutähtsa taristu toimimise tõsistele häiretele reageerimisel) ning on üldisemalt nendega kooskõlas ja neid täiendav.
(15)Elutähtsat taristut mõjutavale olulisele intsidendile reageerimisel võidakse kasutada eespool nimetatud Euroopa tasandi vahendeid või mehhanisme kooskõlas nende suhtes kohaldatavate normide ja menetlustega, mida käesolev soovitus peaks täiendama, kuid mitte mõjutama. Näiteks on nõukogu IPCRi kord endiselt peamine vahend, et koordineerida liikmesriikide poolset reageerimist liidu poliitilisel tasandil. Komisjonisisene koordineerimine toimub ARGUSe valdkondadevahelise kriisikoordineerimismenetluse raames. Kui kriisiga kaasneb välispoliitiline või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud mõõde, võib kasutada Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise mehhanismi. Kooskõlas otsusega nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta korraldab liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames toimuvat operatiivset reageerimist looduslikele või inimtegevusest tingitud katastroofidele liidu sees ja väljaspool seda (sealhulgas juhul kui need mõjutavad elutähtsat taristut) ERCC, komisjoni ühtne ja ööpäev läbi kriisidele reageerimist haldav operatiivkeskus. Sellistel juhtudel saab ERCC tagada varajase hoiatamise ja analüüsi ning toetab teabevahetust, ja kui liidu elanikkonnakaitse mehhanismi on aktiveerinud liikmesriik, operatiivabi ja ekspertide lähetamise kannatada saanud piirkondadesse. Lisaks sellele saab ERCC hõlbustada valdkondlikku ja valdkondadevahelist koordineerimist nii ELi tasandil kui ka ELi ja asjakohaste riigi ametiasutuste – sealhulgas elanikkonnakaitse ja elutähtsa taristu toimepidevuse eest vastutavate asutuste – vahel.
(16)Ehkki käesolevas soovituses esitatud protsesse tuleks vajaduse korral käsitada seoses nimetatud vahendite või mehhanismidega, kui neid kasutatakse, tuleks käesolevas soovituses samuti kirjeldada meetmeid, mille saaks liidu tasandil võtta ühise olukorrateadlikkuse, avalikkuse koordineeritud teavitamise ja tulemusliku reageerimise vallas väljaspool liidu kriisikoordineerimismehhanismide raamistikku, kui neid ei kasutata.
(17)Elutähtsat taristut mõjutavatele olulistele intsidentidele reageerimise paremaks koordineerimiseks tuleks süvendada koostööd liikmesriikide ning liidu institutsioonide ja asjakohaste organite ja asutuste vahel olemasolevate kokkulepete alusel kooskõlas elutähtsa taristu tegevuskava raamistikuga. Seega tuleks elutähtsa taristu tegevuskava kohaldada, kui üleeuroopaliselt oluliste elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise osas direktiiviga (EL) 2022/2557 ette nähtud kuue või enama liikmesriigi künnis on saavutatud, ning ka väiksemat arvu liikmesriike mõjutavate intsidentide korral, sest sellistel intsidentidel võib piiriülese doominoefekti tõttu olla ulatuslik mõju ning seega oleks kasu liidu tasandi reageerimise koordineerimisest.
(18)Elutähtsat taristut mõjutavatele olulistele intsidentidele koordineeritud reageerimise koostöövõrgustikku liidu tasandil peetakse küll vajalikuks, kuid see ei tohiks suunata elutähtsa teenuse osutajate ja pädevate asutuste ressursse ümber intsidentide käsitlemise arvelt, mis peaks olema prioriteetne.
(19)Elutähtsa taristu tegevuskava rakendamisega seotud asjaomased osalised peaksid olema selgelt kindlaks määratud, et saada selge ülevaade institutsioonidest, organitest, asutustest ja ametivõimudest, kes võiksid reageerida elutähtsat taristut mõjutavale olulisele intsidendile.
(20)Elutähtsa taristu intsidentidele, sealhulgas olulistele intsidentidele reageerimise eest vastutavad ennekõike liikmesriikide pädevad asutused. Käesolev soovitus ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustust tagada riiklik julgeolek ja riigikaitse, samuti nende õigust tagada kooskõlas liidu õigusega muud riigi põhifunktsioonid, eelkõige seoses avaliku julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse ja avaliku korra säilitamisega. Lisaks sellele ei tohiks käesolev soovitus mõjutada riiklikke protsesse, nagu elutähtsa taristu käitajate suhtlus ja sidemed riigi pädevate asutustega. Soovitust tuleks kohaldada ilma, et see mõjutaks kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, mille liikmesriigid on omavahel sõlminud.
(21)Selleks et elutähtsa taristu tegevuskava raames toimuv koostöö oleks tulemuslik ja õigeaegne, peavad asjaomased osalised ilmtingimata kindlaks määrama või looma kontaktpunktid. Sidususe tagamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust, et käesoleva raamistiku kohaselt määratud või loodud kontaktpunktid oleksid ühtsed kontaktpunktid, mis tuleb määrata või luua direktiivi (EL) 2022/2557 raames.
(22)Tulemuslikkuse huvides peaks elutähtsa taristu tegevuskava läbimängimine ja harjutamine ning pärast selle kasutamist saadud õppetundide jagamine ja arutamine olema lahutamatu osa elutähtsat taristut mõjutavateks olulisteks intsidentideks valmisoleku kõrge taseme säilitamisest ning kiire ja põhjalikult koordineeritud reageerimise valmiduse tagamisest ning sellesse tuleks kaasata asjaomased osalejad.
(23)Võttes arvesse nõukogu kriisikoordineerimismehhanismi (IPCR) struktuuri ja üldisemalt liidu tasandil juba olemas olevate kriiside kriisikoordineerimismehhanismide võimalikku aktiveerimist, tuleks elutähtsa taristu tegevuskavaga ette näha kaks moodust koostööks elutähtsat taristut mõjutavale olulistele intsidendile reageerimisel. Esimene peaks seisnema teabevahetuses, mis hõlmab kõiki asjaomaseid osalejaid, avalikkuse teavitamise koordineerimist ja koordineerimist juba olemasolevate mehhanismide kaudu, kui neid kasutatakse, nagu nõukogu IPCRi kord või komisjoni sisene koordineerimine ARGUSe kaudu, mida toetab ööpäev läbi toimiva kontaktpunktina ERCC, ja Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise mehhanism. Teise alla peaksid kuuluma edasised reageerimismeetmed tulenevalt intsidendi ulatusest. Nimetatud koostöö peaks tähendama kaasatust operatiivsel ja strateegilisel/poliitilisel tasandil, kajastades soovituses 2017/1584 ja liidu hübriidohutõrje protokollis esitatud tasemeid, et tegevust koordineerida ja elutähtsat taristut mõjutavale olulisele intsidendile tulemuslikult ja tõhusalt reageerida. Tuginedes proportsionaalsuse, subsidiaarsuse, teabe konfidentsiaalsuse ja täiendavuse põhimõttele ning selleks et tagada tulemuslik koostöö, tuleks elutähtsa taristu tegevuskavas kirjeldada seda, kuidas toimub asjaomaste osalejate ühine olukorrateadlikkus, samuti avalikkuse koordineeritud teavitamist ja tulemuslikku reageerimist.
(24)Käesoleva soovituse kohane teabevahetus peaks toimuma, seadmata ohtu riiklikku julgeolekut või elutähtsat taristut käitavate üksuste julgeolekut või ärihuve. Seega peaks tundlikule teabele juurdepääsu ning selle vahetamisse ja käitlemisse suhtuma erilise hoolega ja kooskõlas kohaldatavate normidega ning erilist tähelepanu tuleks pöörata edastuskanalitele ja salvestusvõimsusele, mida kasutataks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
(1)Liikmesriigid, nõukogu, komisjon, vajaduse korral Euroopa välisteenistus ning asjaomased liidu organid ja asutused peaksid tegema käesolevas soovituses esitatud elutähtsa taristu tegevuskava raames üksteisega koostööd, et saavutada lisa I osa 1. peatükis loetletud eesmärgid ning reageerida lisa I osa 2. peatükis loetletud põhimõtteid arvesse võttes koordineeritult elutähtsat taristut mõjutavatele olulistele intsidentidele.
(2)Liikmesriigid, nõukogu, komisjon, vajaduse korral Euroopa välisteenistus ning asjaomased liidu organid ja asutused peaksid elutähtsa taristu tegevuskava võtma põhjendamatu viivituseta kasutusele iga kord, kui toimub elutähtsat taristut mõjutav oluline intsident, see tähendab elutähtsat taristut puudutav intsident, millel on üks järgmistest tagajärgedest:
(a)märkimisväärselt on häiritud elutähtsate teenuste osutamine kuuele või enamale liikmesriigile või kuues või enamas liikmesriigis, sealhulgas juhul kui see mõjutab üleeuroopaliselt olulist elutähtsa teenuse osutajat elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust käsitleva direktiivi (EL) 2022/2557 25 artikli 17 tähenduses, või
(b)märkimisväärselt on häiritud elutähtsate teenuste osutamine kahele või enamale liikmesriigile või kahes või enamas liikmesriigis, kui rotatsiooni korras nõukogu eesistumist teostav liikmesriik kokkuleppel nende teiste liikmesriikidega ja komisjoniga konsulteerides leiab, et sellele reageerimine eeldab intsidendi tehnilise või poliitilise mõju ulatuslikkuse ja olulisuse tõttu kiiret koordineerimist liidu tasandil.
(3)Elutähtsa taristu asjaomased osalised, kes on identifitseeritud operatiivsel ja strateegilisel/poliitilisel tasandil vastavalt lisa I osa 3. peatükile, peaksid püüdlema omavahelise suhtluse ja koostöö poole, mis peaks toimuma üksteist täiendaval viisil. Nad peaksid tagama küllaldase ja õigeaegse teabevahetuse, sealhulgas avalikkuse koordineeritud teavitamise, ja koordineeritud reageerimise vastavalt lisa II osale.
(4)Elutähtsa taristu tegevuskava tuleks kohaldada, arvestades muude asjakohaste vahenditega ja nendega sidusalt, kooskõlas lisa I osa 4. peatükiga. Kui intsident mõjutab nii elutähtsa taristu füüsilisi aspekte kui ka küberturvalisust, tuleks tagada koostoime küberturbe tegevuskavas sätestatud asjakohaste protsessidega.
(5)Liikmesriigid peaksid tagama, et nad reageerivad riiklikul tasandil kooskõlas liidu õigusega tõhusalt elutähtsat taristut mõjutavatele olulistest intsidentidest tulenevatele elutähtsa taristu häiretele.
(6)Liikmesriigid, nõukogu, Euroopa välisteenistus, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (edaspidi „Europol“) ja muud asjaomased liidu asutused, samuti komisjon peaksid määrama või looma elutähtsa taristu tegevuskavaga seotud küsimuste jaoks kontaktpunkti. Kontaktpunktid peaksid toetama elutähtsa taristu tegevuskava rakendamist, tehes kättesaadavaks vajaliku teabe ja soodustades koordineerimismeetmeid, millega reageeritakse elutähtsat taristut mõjutavale olulisele intsidendile. Liikmesriikide puhul peaksid nimetatud kontaktpunktideks olema võimaluse korral needsamad ühtsed kontaktpunktid, mis tuleb määrata või luua direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 9 lõike 2 kohaselt. Komisjoni puhul tagab ERCC ööpäev läbi operatiivse kontakti ja suutlikkuse ning koordineerib, jälgib ja toetab reaalajas hädaolukordadele reageerimist liidu tasandil. Samal ajal teenindab ta liikmesriike ja komisjoni kriisile reageerimise operatiivkeskusena ning edendab sektoriülest lähenemisviisi katastroofide ohjamisele.
(7)Rotatsiooni korras nõukogu eesistumist teostav liikmesriik peaks kokkuleppel mõjutatud liikmesriikidega teavitama punktis 6 osutatud kontaktpunktide kaudu kõiki asjaomaseid osalejaid elutähtsat taristut mõjutavast olulisest intsidendist ja elutähtsa taristu tegevuskava kohaldamisest. Elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi kohta käiva teabe vahetamine peaks toimuma sobilike sidekanalite kaudu, sealhulgas juhul, kui see on kohaldatav ja asjakohane, kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva integreeritud korra 26 (edaspidi „IPCRi kord“) platvormi ja ERCC kaudu, kasutades ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi (edaspidi „CECIS“) – veebipõhist hoiatus- ja teavitusrakendust, mis võimaldab reaalajas teabevahetust.
(8)Vajaduse korral peaksid mõned teabevahetuskanalid olema turvalised, et mitte seada ohtu riiklikku julgeolekut või asjaomaste üksuste julgeolekut ja ärihuve. Käesoleva soovituse lisa II osa 1. peatükis kirjeldatud teabevahetus peaks lisaks sellele toimuma ilma, et seataks ohtu riiklik julgeolek või elutähtsa taristut käitavate üksuste julgeolek või ärihuvid, ja kooskõlas liidu õigusega, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../... 27 . Ennekõike peaks erilise hoolega suhtuma tundlikule teabele juurdepääsu ning selle vahetamisse ja käitlemisse. Salastatud teave käitlemiseks ja vahetamiseks tuleks kasutada kättesaadavaid akrediteeritud vahendeid ning rakendada selle suhtes sobilikke turvameetmeid.
(9)Asjaomased osalised peaksid elutähtsa taristu tegevuskava ning oma koordineeritud reageerimist elutähtsat taristut mõjutavatele olulistele intsidentidele riiklikul, piirkondlikul ja liidu tasandil korrapäraselt harjutama ja läbi mängima, näiteks õppuste raames. Sellisesse harjutamisse ja läbimängimisse võib vastavalt vajadusele kaasata erasektori üksuseid. Nii füüsilise kui ka küberruumi aspekte hõlmav liidu tasandi õppus peaks toimuma hiljemalt [käesoleva soovituse vastuvõtmiskuupäev + 12 kuud].
(10)Pärast elutähtsa taristu tegevuskava kasutuselevõttu elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi suhtes peaks direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 19 osutatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm asjaomaste osalejatega aegsasti arutama saadud õppetunde, mis võivad anda tunnistust lünkadest ja parandamist vajavatest valdkondadest, ning koostama seejärel aruande, mis sisaldaks muu hulgas soovitusi nimetatud parandamise elluviimiseks. Sellise aruande koostamist peaksid toetama elutähtsa taristu tegevuskava rakendamises osalevad asjaomased osalised. Aruande peaks vastu võtma komisjon.
(11)Liikmesriigid peaksid punktis 10 osutatud aruannet arutama nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites või nõukogus.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.9.2023
COM(2023) 526 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS
tegevuskava kohta, mille alusel koordineerida liidu tasandi reageerimist märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele
LISA
Käesolevas lisas kirjeldatakse elutähtsa taristu tegevuskava eesmärke, põhimõtteid, peamisi osalisi ja koostoimet olemasolevate kriisidele reageerimise mehhanismidega ning tegevuskava toimimist eesmärgiga koordineerida reageerimist elutähtsat taristut mõjutavatele olulistele intsidentidele (edaspidi „elutähtsa taristu tegevuskava“) ja süvendada koostööd liikmesriikide ning asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste vahel selliste intsidentide vallas kooskõlas kohaldatavate normide ja menetlustega. Käesolev tegevuskava ei mõjuta mingil viisil muude kokkulepete rolli ja toimimist.
I osa. Eesmärgid, põhimõtted, osalised ja muud vahendid
1. Eesmärgid
Elutähtsa taristu tegevuskaval on elutähtsat taristut mõjutavatele olulistele intsidentidele reageerides järgmised kolm põhieesmärki.
(a)Saavutada ühine olukorrateadlikkus, kuna asjakohaseks koordineeritud reageerimiseks on hädavajalik hea ettekujutus elutähtsat taristut mõjutavast olulisest intsidendist liikmesriikides ning selle põhjusest ja tagajärgedest kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks operatiivsel ja strateegilisel/poliitilisel tasandil.
(b)Avalikkuse koordineeritud teavitamine, kuna see aitab leevendada elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi negatiivset mõju ja viia miinimumini vasturääkivused eri liikmesriikides avalikkusele edastatavates eri teadetes. Lisaks sellele on avalikkuse selge teavitamine oluline, et leevendada desinformatsiooni tagajärgi.
(c)Tulemuslik reageerimine, kuna liikmesriikide jõulisem reageerimine ning süvendatud koostöö liikmesriikide ja asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste vahel aitab leevendada elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi tagajärgi ja võimaldab kiiresti taastada elutähtsate teenuste osutamise viisil, mis viib miinimumini haavatavuse täiendavate oluliste intsidentide suhtes.
2. Põhimõtted
Proportsionaalsus
Elutähtsas taristus ja/või elutähtsat taristut käitavate elutähtsa teenuse osutajate poolses teenuste pakkumises häireid põhjustavad intsidendid jäävad sageli allapoole käesoleva soovituse punktis 2 määratletud elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi künnist. Sellistena saab nendega tulemuslikult tegeleda riiklikul tasandil. Seega võetakse elutähtsa taristu tegevuskava kasutusele ainult elutähtsat taristut mõjutavate oluliste intsidentide puhul.
Subsidiaarsus
Vastavalt liidu õigusele vastutavad elutähtsa taristu või seda elutähtsat taristut käitavate elutähtsa teenuse osutajate pakutavate teenuste häiretele reageerimise eest ennekõike liikmesriigid. Teisalt on asjaomastel liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel ning Euroopa välisteenistusel piiriülese tähtsusega elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi korral oluline täiendav roll, kuna selline intsident võib mõjutada mitmeid või isegi kõiki majandussektoreid siseturul, liidus elavate kodanik elu, julgeolekut ja liidu rahvusvahelisi suhteid.
Vastastikune täiendavus
Elutähtsa taristu tegevuskavas võetakse arvesse seda, kuidas toimivad muud olemasolevad liidu tasandi kriisiohjemehhanismid, nagu nõukogu kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev integreeritud kord (edaspidi „IPCRi kord“), komisjoni sisene kriisikoordineerimisprotsess ARGUS, liidu elanikkonnakaitse mehhanism, mida toetab selle hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (edaspidi „ERCC“), ja Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise mehhanism. Samuti tugineb see valdkondlikule korraldusele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2555 1 kehtestatud sätted ulatuslike piiriüleste küberturbeintsidentide koordineeritud ohjamise kohta, tegevuskavas esitatud raamistik reageerimiseks ulatuslikele piiriülestele küberturbeintsidentidele ja kriisidele 2 (edaspidi „küberturbe tegevuskava“), transpordi kontaktpunktide võrgustik 3 ja Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksus 4 .
Lisaks sellele tugineb see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557 5 loodud struktuuridele ja mehhanismidele, ennekõike mis puudutab pädevate asutuste omavahelist koostööd ning koostööd komisjoniga ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmas, ja seda tuleb rakendada nendega kooskõlas. Samuti võetakse selles arvesse asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste ülesandeid vastavalt nende suhtes kohaldatavale õigusraamistikule. Elutähtsa taristu kriisidele reageerimise raames toimuv tegevus täiendab muid liidu, riikliku ja valdkondlikutasandi kriisiohjemehhanisme, mis võimaldavad valdkondadevahelist koordineerimist.
Teabe konfidentsiaalsus
Elutähtsa taristu tegevuskavas võetakse arvesse elutähtsat taristut ja elutähtsa teenuse osutajaid puudutava salastatud ja tundliku, kuid salastamata teabe konfidentsiaalsuse tagamise olulisust.
3. Asjaomased osalised
Kõik liikmesriigid ning punktides a–e osutatud liidu institutsioonid, organid ja asutused teevad kooskõlas nende suhtes kehtivate normide ja menetlustega otsuse asjaomas(t)e osalis(t)e kohta iga elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi puhuks vastavalt mõjutatud sektori(te)le ja intsidendi liigile.
a) Liikmesriigid
– Pädevad asutused (st elutähtsa taristu eest vastutavad asutused, asjaomase sektori asutused, direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 9 lõike 2 kohaselt määratud või loodud ühtsed kontaktpunktid, direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud või asutatud asutused.
– Kui see on asjakohane, direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 16 osutatud Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustik (edaspidi „EU - CyCLONe“).
– Direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 14 osutatud koostöörühm.
– Kui see on asjakohane, muud sidusrühmad, sealhulgas erasektori üksused või isikud, näiteks elutähtsa taristu käitajad, sealhulgas sellised üksused või isikud, kes on määratletud elutähtsa teenuse osutajatena.
– Ministrid, kes vastutavad elutähtsa taristu toimepidevuse eest, ja/või ministrid, kes vastutavad sellise sektori või selliste sektorite eest, mida asjaomane elutähtsat taristut mõjutav oluline intsident kõige rohkem mõjutab.
b) Nõukogu
– Rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik.
– Asjaomased töörühmad, nagu elanikkonnakaitse töörühm, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse alarühm ja asjaomas(t)e töörühma(de) eesistuja(d) sõltuvalt mõjutatud sektori(te)st ja intsidendi laadist, näiteks horisontaalne küberküsimuste töörühm ning vastupanuvõime suurendamise ja hübriidohtudega võitlemise horisontaalne töörühm.
– COREPER, poliitika- ja julgeolekukomitee ning IPCR, keda kõiki toetab nõukogu peasekretariaat.
c) Komisjon, sealhulgas komisjoni eksperdirühmad
– Määratud juhttalitus (sõltuvalt mõjutatud sektorist), mida toetab ERCC kui ööpäev läbi kriisidele reageerimist haldav operatiivkeskus, rände ja siseasjade peadirektoraat kui valdkonna eest vastutav talitus ning mitut valdkonda puudutava intsidendi puhul rände ja siseasjade peadirektoraat ja muud komisjoni asjaomased talitused.
– Teabevahetuse peadirektoraat ja pressiteenistus.
– ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA).
– Direktiiviga (EL) 2022/2557 loodud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm, mille eesistuja on komisjoni esindaja (rände ja siseasjade peadirektoraat), ja vajaduse korral muud asjakohased eksperdirühmad ja komiteed.
– Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL 6 loodud ERCC (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi alla kuuluv ööpäev läbi tegutsev hädaolukordadele reageerimise keskus Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadis).
– Direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 14 osutatud koostöörühm.
– Küberolukorrateadlikkuse ja -analüüsi keskus.
– Määruse (EL) 2022/2371 7 artiklis 4 osutatud terviseohutuse komitee.
– Komisjoni peasekretariaat (ARGUSe sekretariaat) ja (ase)peasekretär (ARGUSe protsess), personalihalduse peadirektoraat (julgeoleku direktoraat).
– Muud asjakohased komisjoni eksperdirühmad, kes abistavad komisjoni häda- või kriisiolukorras meetmete koordineerimisel.
– Muud kriisiohjevõrgustikud, sealhulgas valdkondlikud võrgustikud (nt liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi hallatavad transpordi kontaktpunktid, institutsioonidevaheline küberkriiside rakkerühm 8 ja Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksus).
President ja/või vastutav asepresident/volinik.
d) Euroopa välisteenistus
– Ühtne luureandmete analüüsivõime (edaspidi „SIAC“), mis koosneb ELi luure- ja situatsioonikeskusest ning ELi sõjalise staabi luureosakonnast (EUMS Int).
– Kriisidele reageerimise keskus.
– Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident.
e) Asjaomased liidu organid ja asutused ning asjaomased ametid, nagu Europol, sõltuvalt mõjutatud sektori(te)st 9 .
4. Koostoime muude asjaomaste kriisiohjemehhanismide ja -vahenditega
Elutähtsa taristu tegevuskava on paindlik instrument, kus on kaardistatud mitmesugused meetmed, mida saab osaliselt või täies mahus võtta, kasutades sõltuvalt elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi laadist ja raskusastmest ning vajadusest operatiivse või strateegilise/poliitilise koordineerimise järele mitmesuguseid kehtivaid mehhanisme.
10 a) Hübriidohtudega võitlemist käsitlev ELi protokoll (edaspidi „ELi protokoll“)
ELi protokolli järgitakse hübriidohtude 11 puhul, kuna selles on visandatud selliste ohtude või kampaaniate korral kohaldatavad protsessid ja instrumendid.
Sellise elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi korral, millel on hübriidohu mõõde, kohaldatakse elutähtsa taristu tegevuskava täiendusena ELi protokolli, kui see on asjakohane, näiteks hübriidohu mõõtmega elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi teemalise konkreetse teabe, analüüsi või kommunikatsiooni eesmärgil ja seoses väliste partneritega suhtlemisega.
b) Tegevuskava koordineeritud reageerimiseks ulatuslike piiriüleste küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral
Käesolevat tegevuskava rakendatakse selliste ulatuslike piiriüleste intsidentide suhtes, mille põhjustatud häired on liiga laialdased, et neist mõjutatud liikmesriik üksi suudaks nendega toime tulla, või millel on mitmes liikmesriigis või ELi institutsioonis niivõrd laiaulatuslik tehniline või poliitiline mõju, et need eeldavad õigeaegset poliitika koordineerimist ja reageerimist liidu poliitilisel tasandil.
Juhul kui elutähtsat taristut mõjutav oluline intsident langeb kokku või näib olevat seotud ulatusliku küberturvalisuse intsidendiga, määratlevad nõukogu asjaomased töörühmad sobiliku operatiivtasandi koordineerimise, sealhulgas EU–CyCLONe-ga või elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma ja koostöörühma ühise koosoleku kaudu. Koordineerimise eesmärk on teha kindlaks osalised, vahend(id) või mehhanism(id), mis saaksid kõige tulemuslikumalt aidata elutähtsat taristut mõjutavale olulisele intsidendile reageerida, vältides samal ajal dubleerimist ja paralleelesid tegevussuundi.
c) Liidu elanikkonnakaitse mehhanism ja hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus
Kooskõlas otsusega nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta juhib liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames toimuvat operatiivset reageerimist looduslikele või inimtegevusest tingitud katastroofidele liidu sees ja väljaspool seda (sealhulgas juhul kui tegu on elutähtsa taristu häiretega) ERCC – komisjoni ühtne ja ööpäev läbi kriisidele reageerimist haldav operatiivkeskus. Sellistel juhtudel saab ERCC tagada varajase hoiatamise ja analüüsi ning toetada teabevahetust, ja kui liidu elanikkonnakaitse mehhanismi on aktiveerinud liikmesriik, operatiivabi ja ekspertide lähetamise kannatada saanud piirkondadesse. Lisaks sellele saab ERCC hõlbustada valdkondlikku ja valdkondadevahelist koordineerimist nii liidu tasandil kui ka liidu ja asjakohaste riigi ametiasutuste – sealhulgas elanikkonnakaitse ja elutähtsa taristu toimepidevuse eest vastutavate asutuste – vahel.
d) Muud valdkondlikud või valdkondadevahelised mehhanismid ja vahendid
Elutähtsa taristu tegevuskava ei dubleeri muid valdkondlikke ega valdkondadevahelisi kriisiohjevahendeid või koordineerimismehhanisme. Kui sellised vahendid või mehhanismid on mõjutatud sektoris juba olemas, saab elutähtsa taristu tegevuskava selle kohaldamisala piires kasutada valdkondlike või valdkondadevahelisi vahendeid või mehhanisme täiendava vahendina, kuid see ei asenda neid. Sellise dubleerimise vältimiseks tuleks tagada eri osaliste vaheline vajalik koordineerimine. See võiks toimuda näiteks komisjoni sisene kriisikoordineerimisprotsessi ARGUS kaudu, mida toetab ERCC, ja/või IPCR koordineerimiskoosolekutega.
II osa. Teabevahetus ja koordineeritud reageerimine
Allpool kirjeldatud meetmed koosnevad koostöörežiimidest, nimelt teabevahetusest, koordineeritud teavitamisest ja reageerimisest. Selline struktuur vastab nõukogu kriisikoordineerimismehhanismi (IPCR) režiimidele ja selles on üldisemalt arvesse võetud ELi tasandil juba olemasolevate kriiside koordineerimismehhanismide võimalikku kasutamist. Struktuur näitab, kuidas need koostöörežiimid sellesse nende kasutamise korral sobituvad. Teisalt saab suuremat osa neist meetmetest võtta ka eraldiseisvana, st need ei sõltu nimetatud mehhanismi kasutamisest, vaid pigem täiendavad seda. Meetmed on esitatud kronoloogilises järjestuses, võttes arvesse asjaolu, et sellise ulatusliku kriisi korral, mis kujutab enesest elutähtsat taristut mõjutavat olulist intsidenti, võidakse mitu meedet võtta samal ajal ja pidevalt.
1.Teabevahetus
(a)Operatiivtasandil
Elutähtsat taristut mõjutavast olulisest intsidendist mõjutatud liikmesriigid võtavad omaenese erandolukorra meetmed ning tagavad koordineerimise asjaomaste riiklike kriisiohjemehhanismidega ja kõigi asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike (vastavalt vajadusele) osaliste kaasatuse.
Kui see on asjakohane elanikkonnakaitseabi seisukohast, tagatakse liikmesriikide ja komisjoni tegevuse koordineerimine liidu elanikkonnakaitse mehhanismi alla kuuluva ERCC kaudu.
I)Riigi pädevate asutuste teabevahetus ja teated
Lisaks direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 15 kohasele teatamis- ja teabeedastuskohustusele edastavad elutähtsat taristut mõjutavast olulisest intsidendist mõjutatud liikmesriigis elutähtsa taristu eest vastutavad pädevad asutused nõukogu rotatsiooni korras vahetuvale eesistujariigile ja komisjonile oma ühtsete kontaktpunktide kaudu ja põhjendamatu viivituseta elutähtsa taristu käitaja(te)lt, elutähtsa teenuse osutajatelt või muudest allikatest saadud teabe, samuti teabe aktiveeritud kriisiohjemehhanismide kohta. Komisjoni puhul tagab ERCC ööpäev läbi operatiivse kontakti ja suutlikkuse ning koordineerib, jälgib ja toetab reaalajas hädaolukordadele reageerimist liidu tasandil. Samal ajal teenindab ta liikmesriike ja komisjoni kriisile reageerimise operatiivkeskusena ning edendab sektoriülest lähenemisviisi katastroofide ohjamisele.
Selline teabevahetus puudutab elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi laadi, selle põhjust, tõdetud või hinnangulist mõju elutähtsale taristule ja elutähtsate teenuste osutamisele, intsidendi tagajärgi eri sektorites ja piiriüleselt ning leevendusmeetmeid, mis on kas juba võetud või kavandatud riigisiseselt või koos muude asjaomaste liikmesriikide ja komisjoniga vastavalt kehtivale korrale, näiteks direktiivi (EL) 2022/2557 artiklite 9 ja 15 kohane teabe vahetamise kord. Kõnealune teadete esitamine toimub, suunamata elutähtsa taristu või mõnedel juhtudel elutähtsa teenuse osutaja või liikmesriigi ressursse ümber intsidentide käsitlemisega seotud tegevuste arvelt, mida tuleb lugeda prioriteetseks.
Järelmeetmete tagamiseks teavitavad ERCC või teate saanud komisjoni talitused, mis vastutavad selle valdkonna eest, kus elutähtsat taristut mõjutav oluline intsident toimus, rände ja siseasjade peadirektoraadi kontaktpunkti ja komisjoni peasekretariaati. Samal ajal alustab ERCC sündmuste jälgimist (kui seda ei ole juba tehtud), eriti juhul, kui üks või mitu mõjutatud liikmesriiki on aktiveerinud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi.
Kui teave võib olla oluline küberturvalisuse mõõtmega tegelemiseks või seotud küberturvalisuse intsidendiga, edastab komisjon asjaomase teabe EU-CyCLONe-le.
Direktiivi (EL) 2022/2557 kohased pädevad asutused peavad tegema koostööd ja vahetama põhjendamatu viivituseta teavet direktiivi (EL) 2022/2555 kohaste pädevate asutustega seoses küberintsidentide ja elutähtsa teenuse osutajaid puudutavate intsidentidega, sealhulgas elutähtsate üksuste võetavate küberturvalisuse ja füüsiliste meetmetega.
Merendusvaldkonnas kaaluvad riigi pädevad asutused võimalust kasutada ühist teabejagamiskeskkonda, et jagada teavet põhjendamatu viivituseta.
II)Ekspertide kohtumiste korraldamine
Komisjon kutsub võimalikult kiiresti kokku elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma, et hõlbustada asjakohase teabe vahetamist elutähtsa taristu eest vastutavate riigi pädevate asutuste ning asjakohaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste vahel seoses intsidendiga (laad, põhjus, mõju ja tagajärjed eri sektorites ja piiriüleselt) ning reageerimismeetmetega, sealhulgas leevendusmeetmete ja tehnilise toega mõjutatud liikmesriikidele. Sõltuvalt intsidendi epitsentrist kaasatakse asjaomased komisjoni talitused aktiivselt elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma kohtumisse, et jagada olemasolevate valdkondlike vahendite kaudu kogutud teavet. Juhul kui intsidendil on ühekorraga küberturvalisuse ja füüsilise, st kübermõõtmega mitteseotud elemendid, teavitavad asjaomased komisjoni talitused, CERT-EU ja EEAS, kui see on asjakohane, koordineerimisvajadusest võimalikult kiiresti küberkriiside rakkerühma, samuti direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 14 osutatud koostöörühma vastavaid eesistujaid ja vajaduse korral EU-CyCLONe-t ning konsulteerivad selle teemal nendega. Vastavate eesistujate nõusolekul võib komisjon (rände ja siseasjade peadirektoraat ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat) teha ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma ja koostöörühma ühiseks koosolekuks, et jagada ühist olukorrateadlikkust ja koordineerida nende reageerimist.
Sektoritevahelise elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi korral, mille tagajärgedega on vaja või on tõenäoliselt vaja tegeleda liidu tasandil, võib komisjon kokku kutsuda kõiki asjaomaseid sidusrühmi kaasavad valdkondadevahelised koordineerimiskoosolekud.
Kui elutähtsat taristut mõjutav oluline intsident mõjutab ka kolmandat riiki, konsulteerib komisjon mõjutatud kolmanda riigi pädeva asutusega ja võib selle kutsuda toimepidevuse töörühma koosolekule.
III)Komisjoni ja liidu asutuste poolne tugi
Kui see on asjakohane ja tegutsedes vastavalt talle antud volitustele, esitab Europol liidu tasandi intsidendi olukorda käsitleva aruande. Kui see on asjakohane ja tegutsedes vastavalt neile antud volitustele, edastavad teised liidu asutused asjakohase teabe, mis aitab kaasa olukorrateadlikkusele või koordineeritud reageerimisele elutähtsat taristut mõjutavale olulisele intsidendile, oma vastavale peadirektoraadile, mis omakorda edastab selle teabe komisjonile (rände ja siseasjade peadirektoraat kui elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma eesistuja).
Komisjon saab anda olukorrateadlikkusse oma panuse, kasutades liidu kosmoseprogrammi 12 vahendeid, nagu Copernicuse programm, Galileo programm ja EGNOS, kui see on asjakohane, ja vastavalt kohaldatavale õigusraamistikule.
(b)Strateegilisel tasandil
I)Olukorrateadlikkuse aruannete koostamine
Riigi pädevate asutuste poolt elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmas või asjaomaste talituste, eksperdirühmade või võrgustike ühise koosolekute käigus esitatud teabe põhjal koostab komisjon olukorrateadlikkuse aruande, tuginedes riigi pädevatelt asutustelt saadud ja muule olemasolevale teabele.
Kui see on asjakohane, võetakse nimetatud aruandes küberturvalisuse seisukohast arvesse asjaomaste ELi tasandi riskihindamiste tulemusi, hindamisi ja stsenaariume, sealhulgas kui need on korraldanud komisjon, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning koostöörühm.
IPCRi aktiveerimise korral võib nimetatud aruanne kaasa aidata komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse koostatavale integreeritud olukorrateadlikkusele ja analüüsile (edaspidi „ISAA“).
Kui see on asjakohane, esitab SIAC intsidendi kohta ajakohastatud luureandmetel põhineva hinnangu.
II)Liidu kriisikoordineerimismehhanismide aktiveerimine ja liidu vahendite kasutamine
ERCC alustab intsidendiga seotud olukorrateadlikkuse toetuse pakkumist, kui see on asjakohane, eriti kui juhtumi tõttu aktiveeritakse liidu elanikkonnakaitse mehhanism 13 . Lisaks sellele võivad mõjutatud liikmesriigid taotleda Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse kaudu oma territooriumi satelliidiandmed.
Kui teabe jagamist kogu komisjoniga peetakse Euroopa välisteenistuse ja asjaomaste liiduasutustega asjakohaseks, aktiveerib juhtiv peadirektoraat või rände ja siseasjade peadirektoraat peasekretariaadiga koordineerides komisjoni sisese kriisikoordineerimisprotsessi ARGUS I faasi, avades ARGUSe IT-süsteemis juhtumi.
Nõukogu rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik võib aktiveerida IPCRi korra teabejagamisrežiimil, millest tulenevalt koostavad komisjon ja Euroopa välisteenistus riigi pädevatelt asutustelt ja muudest allikatest saadud teabe põhjal ISAA aruanded. Isegi kui IPCRi ei aktiveerita, võib nõukogu rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik või komisjon luua IPCRi veebiplatvormil teatavatel tingimustel seirelehe.
Vastava menetluse kohaselt võib aktiveerida muud (valdkondlikud) liidu kriisiohjemehhanismid ja -vahendid, nagu on asjakohane. Komisjon tagab nende mehhanismide ja vahendite omavahelise koordineerimise.
Kui füüsiline intsident langeb kokku või näib olevat seotud direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 7 määratletud ulatusliku küberturbeintsidendiga, võib nõukogu rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik kasutada küberturbe tegevuskava, et määratleda asjakohane operatiivtasandi koordineerimine, millesse on muu hulgas kaasatud EU CyCLONe ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm.
III)Avalikkuse teavitamise koordineerimine
Elutähtsat taristut mõjutavast olulisest intsidendist mõjutatud liikmesriigid koordineerivad avalikkuse teavitamist kriisist nii palju kui võimalik, austades samal ajal riiklikku pädevust. Kui see on asjakohane, võib kaasata IPCRi kriisiteavitusvõrgustiku.
Ühisele olukorrateadlikkusele tuginedes toetavad elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm ja mõjutatud liikmesriigid kokkulepitud avalikkuse teavitamise suuniste formuleerimist, kui see on asjakohane.
Europol ja muud asjakohased liidu asutused koordineerivad omapoolset avalikkuse teavitamist komisjoni pressiteenistusega, tuginedes ühisele olukorrateadlikkusele.
Kui elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendiga kaasneb välispoliitiline või hübriidohu või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud mõõde, koordineeritakse avalikkuse teavitamist Euroopa välisteenistuse ning komisjoni pressiteenistusega, nagu on ette nähtud avalikkuse teavitamist käsitlevas ELi protokollis 14 .
2.Reageerimine (hõlmab pidevat tegevust, mida on kirjeldatud teabevahetuse ning strateegilise/poliitilise tasandi täiendavate meetmete all)
(a)Strateegilisel tasandil
I) Pidev olukorda käsitlevate aruannete koostamine
Nõukogu elanikkonnakaitse töörühma elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse alarühmale teatatakse, et on koostatud poliitiline/strateegiline olukorda käsitlev aruanne (nt ISAA, juhul kui on aktiveeritud IPCR, või komisjoni koostatud ühine olukorrateadlikkuse aruanne), ja ta valmistab ette COREPERi kohtumise, kui seda ei ole veel kokku kutsutud, või vajaduse korral poliitika- ja julgeolekukomitee koosoleku.
SIAC intensiivistab suhtlust liikmesriikide luureteenistustega, koondab kõigist allikatest saadud teabe ning koostab intsidendi kohta analüüsi ja hinnangu ning vajaduse korral uuendab teavet korrapäraselt.
II)Liidu kriisikoordineerimismehhanismide täies mahus aktiveerimine ja liidu vahendite kasutamine
Juhul kui komisjoni president aktiveerib komisjoni sisese kriisikoordineerimisprotsessi ARGUS II faasi, kutsutakse lühikese etteteatamisajaga kokku kriisikoordineerimiskomitee koosolek(ud), millel osalevad asjaomased komisjoni talitused, asutused, ja kui see on asjakohane, Euroopa välisteenistus, et koordineerida kõigi elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi aspektidega seotud küsimusi.
Juhul kui nõukogu rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik on aktiveerinud IPCRi täies mahus:
– nõukogu rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik kutsub aegsasti kokku mitteametliku ümarlaua, mis koondab asjaomaseid riiklikke, Euroopa tasandi ja rahvusvahelisi osalisi ning kus komisjoni esindaja, kes tegutseb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma (rände ja siseasjade peadirektoraat) eesistujana, saab anda aru rühma eelnevalt kokku kutsutud koosoleku(te)st; vajaduse korral täiendavad teda komisjoni teised talitused ja Euroopa välisteenistus;
– SIAC ja asjaomased liidu asutused võidakse kutsuda nimetatud koosolekule, et nad annaksid ajakohastatud teavet elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi kohta.
ISAA juhttalitus (komisjoni juhttalitus või Euroopa välisteenistus) koostab ISAA aruande, kasutades asjaomastelt komisjoni talitustelt, asjaomastelt liidu organitelt ja asutustelt ning riigi pädevatelt asutustelt saadud teavet. Liikmesriike kutsutakse üles andma IPCRi veebiplatvormi kaudu sisendeid ISAA aruannete koostamiseks.
Kui elutähtsat taristut mõjutaval olulisel intsidendil on rahvusvahelise julgeoleku seisukohast oluline mõju, võivad komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus kutsuda kokku ELi-NATO toimepidevuse teemalise struktureeritud dialoogi, et aidata kaasa ühise olukorrateadlikkuse loomisele ja vahetada teavet vastavalt liidu ja NATO poolt võetud meetmete kohta.
III)Avalikkuse teavitamine
Nõukogu koostab ühised sõnumid avalikkuse teavitamiseks. IPCRi loodud mitteametlik võrgustik kriisist teavitamiseks võib seda tööd toetada. Sõnumeid avalikkuse teavitamiseks koostab vajaduse korral ka komisjoni pressiteenistus.
Kui elutähtsat taristust mõjutava olulise intsidendiga kaasneb välispoliitiline või hübriidohu või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud mõõde, koordineeritakse avalikkuse teavitamist Euroopa välisteenistuse ning komisjoni pressiteenistusega.
IV)Toetus liikmesriikidele ja tulemuslik reageerimine
Rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik võib kokku kutsuda nõukogu elanikkonnakaitse töörühma elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse alarühma koosoleku, et toetada IPCRi aktiveerimise korral selle raames toimuvat tegevust.
Elutähtsat taristut mõjutavast olulisest intsidendist mõjutatud liikmesriigid võivad taotleda elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma kaudu teiste liikmesriikide või asjakohaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste tehnilist tuge, st konkreetseid eksperditeadmisi elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi negatiivsete tagajärgede leevendamiseks.
Elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi toimumise liikmesriigid võivad lisaks sellele taotleda komisjonilt või asjaomastelt liidu asutustele tehnilist ja/või rahalist toetust. Koordineerides oma tegevust asjakohaste liidu asutustega, hindab komisjon oma võimalikku toetust ja aktiveerib vajaduse korral liidu tasandil tehnilised leevendusmeetmed vastavate menetluste kohaselt ja koordineerib tehnilist suutlikkust, mida on vaja elutähtsat taristust mõjutava olulise intsidendi mõju peatamiseks või vähendamiseks.
Ennekõike liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames võivad mõjutatud liikmesriigid taotleda ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi kaudu toetust; seejärel koordineeriks ERCC liikmesriikidelt ja ELi elanikkonnakaitse mehhanismis osalevatelt riikidelt muu hulgas rescEU kaudu saadud abi.
Neile antud volituste piires ja taotluse alusel toetavad Europol ja muud asjakohased asutused elutähtsat taristut mõjutavast olulisest intsidendist mõjutatud liikmesriike intsidendi uurimisel.
(b)Poliitiline tasand
Nõukogu eesistujariik võib pidada vajalikuks kutsuda kokku IPCRi ümarlauad, nõukogu töörühmade koosolekud, COREPERi, Euroopa Liidu Nõukogu ja/või tippkohtumised, et arutada elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi võimaliku põhjuse ja eeldatavate tagajärgede üle liikmesriikidele ja liidule, leppida kokku ühised suunised ning võtta meetmed, mis on vajalikud elutähtsat taristut mõjutavast olulisest intsidendist mõjutatud liikmesriikide toetamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks.
Joonis 1. Elutähtsa taristu tegevuskava skeem
Joonis 2. Elutähtsa taristu tegevuskava otsused
