EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.9.2023
COM(2023) 510 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Kaheksas aruanne raudteeturu arengu seire kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikele 4
{SWD(2023) 288 final}
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Kaheksas aruanne raudteeturu arengu seire kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikele 4
1.Peamised järeldused
Raudteeturu usaldusväärne seire on äärmiselt oluline, et mõista turu arengut ja teha põhjendatud poliitilisi otsuseid.
Aruanne hõlmab andmeid kuni 2020. aastani, sealhulgas COVID-19 pandeemia mõju kohta asjaomasele sektorile.
Aastate 2015–2020 kohta on tehtud mitmeid peamisi järeldusi.
-Aastatel 2015–2019 suurenes reisijatevedu reisijakilomeetrites keskmiselt 3 % aastas. 2020. aastal vähenes aga reisijakilomeetrite maht COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete, sealhulgas reisipiirangute tõttu järsult 46 % 1 .
-Aastatel 2015–2019 suurenes ka kaubavedu tonnkilomeetrites 3 % aastas. Pandeemia mõjutas ka raudtee-kaubavedu, kuid vähemal määral kui reisijatevedu, vähenedes 2019.–2020. aastal 8 %.
-Aastatel 2015–2019 suurenes rongireisijate osakaal enamikus riikides veidi. 2020. aastal vähenes see pandeemia tõttu siiski 2,4 protsendipunkti. Pandeemia mõjutas nii raudteeveo nõudlust (isiklikud eelistused, mis tõid kaasa isiklike transpordivahendite suurema kasutamise) kui ka pakkumist (mõne kommertsrongiliini tühistamine).
-Kiirraudteevõrgu pikkus kasvas aastatel 2015–2020 peaaegu 1 500 km võrra, samas kui kiirraudteeteenuste reisijakilomeetrite maht vähenes 2020. aastal pandeemiaga seotud reisipiirangute tõttu väga suurel määral. 2019. aasta andmed näitavad siiski reisijakilomeetrite arvu paljulubavat suundumust. Kui 2015.–2019. aasta suundumus reisijakilomeetrite arvu suurenemise osas jätkub, saavutataks ja ületataks kestliku ja aruka liikuvuse strateegias kiirraudteeteenuseid kasutavate reisijatega seoses 2030. ja 2050. aastaks ettenähtud eesmärgid.
-Raudteeveo-ettevõtjatel oli 2020. aastal 1 192 aktiivset tegevusluba, mida on võrreldes 2018. aastaga 100 võrra rohkem.
-Uute turuletulijate keskmised turuosad võrreldes turgu valitsevate ettevõtjatega olid 2020. aastal järgmised:
·46 % raudtee-kaubavedude turgudel (kasv 11 protsendipunkti võrreldes 2015. aastaga);
·14 % reisijateveo turgudel (avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud ja kommertsteenused kokku) (kasv 2 protsendipunkti võrreldes 2015. aastaga);
-raudtee on jätkuvalt üks kõige turvalisemaid transpordiliike.
-2020. aasta lõpus töötas raudteesektoris rohkem kui 910 000 inimest. See on 2018. aasta näitajatega võrreldes veidi väiksem arv.
Metoodika
Käesolev aruanne on järjekorras kaheksas raudteeturu seire aruanne, mille komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt direktiivi 2012/34/EL 2 artikli 15 lõikele 4. Selle eesmärk on anda ülevaade peamistest arengusuundadest raudteeturgudel ELi raudteeturu poliitika kontekstis 3 . Kaheksandas aruandes keskendutakse peamiselt arengusuundadele ajavahemikul 2015–2020, viidates 2019. aasta andmetele, et tuua esile COVID-19 pandeemia mõju, ning suundumustele ja poliitikasuundadele, mis kestavad pärast aruandeperioodi kuni käesoleva aruande koostamise kuupäevani.
Peale liikmesriikide ja Norra esitatud raudteeturu-uuringu andmete tuginetakse aruandes ka statistika käsiraamatu „ELi transpordistatistika“ 4 teabele, Euroopa Liidu Raudteeameti aruannetele, 5 Eurostatile, 6 eri valdkondlike organisatsioonide kogutud statistikale ning esitlustele ja uuringutele. Kui raudteeturu järelevalve määrus on ainus allikas, hinnatakse aruandes suundumusi aastatel 2015–2020, et tagada andmete võrreldavus. Muude allikate korral esitatakse aruandes ka pikema aja jooksul esinenud suundumused.
Koondandmed ja keskmised näitajad osutavad EL 27-le (ELi praegune liikmesriikide arv 7 ).
2.Raudtee ja kestlikkus
Raudtee puhul on otsene kasvuhoonegaaside heide alates 1990. aastast peaaegu pidevalt vähenenud, samal ajal toimus 2020. aastal raudteel kõikide liidusiseste transpordiliikide lõikes ligikaudu 11,5 % kaubaveost ja 5,1 % reisijateveost. Samal ajal kui raudteesektori heide on ajavahemikul 1990–2019 pidevalt vähenenud, suurenes raudtee-kaubavedu tonnkilomeetrites ligikaudu 10 % ja reisijakilomeetrite maht ligikaudu 35 %. Üldiselt on raudtee muude motoriseeritud transpordiliikidega võrreldes energiatõhusam ja vähem saastav. 2020. aastal langes raudtee arvele 0,4 % nii transpordisektori kasvuhoonegaaside kui ka CO2 heitest ning 1,9 % transpordisektori energiatarbimisest EL 27-s. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmiseks peab raudtee osakaal reisijate- ja kaubaveos kasvama.
3.ELi raudteevõrk
2020. aastal oli EL 27 raudteevõrgu kogupikkus ligikaudu 201 000 liinikilomeetrit (0,4 % vähem kui 2015. aastal). Sellest võrgust oli elektrifitseeritud ligikaudu 57 %, mis on 2 410 kilomeetrit rohkem kui 2015. aastal (+2,2 %).
|
Joonis 1. Riiklike võrkude pikkus riikide kaupa (tuhandetes liinikilomeetrites, 2020) ja suhteline muutus (2015–2020) |
|
|
|
|
|
Allikas: statistika käsiraamat 2022. |
|
ELi kiirraudteeliinide võrk hõlmas 2020. aasta lõpuks üle 11 500 liinikilomeetri, mida on 14,5 % rohkem kui 2015. aastal. Kui praegune võrgu laiendamise suundumus järgmistel aastakümnetel jätkub, kasvaks kiirraudteevõrgu pikkus ajavahemikul 2015–2030 ligikaudu 50 % ja 2015.–2050. aastal 2,5 korda. Kestliku ja aruka liikuvuse strateegias on seatud ambitsioonikad eesmärgid kiirraudteeliikluse suhtes, mis peaks 2015. aasta andmetega võrreldes 2030. aastaks kahekordistuma ja 2050. aastaks kolmekordistuma.
4.Raudteeteenuste areng
Pärast kümne aasta pikkust mahtude mõõdukat suurenemist mõjutas COVID-19 pandeemia 2020. aastal ELi rongikilomeetrite koguarvu (nii reisijate- kui ka kaubavedu) rängalt. Võrreldes 2019. aastaga vähenesid kaubaveoteenused 2020. aastal rongikilomeetrites 8 %. Mõju reisijateveo teenustele oli suurem, kuna maht vähenes 2019. aasta tasemega võrreldes peaaegu poole võrra (46 %). Siiski näib, et hiljutised turusuundumused osutavad pandeemiaeelse taseme taastumisele ning teatavates segmentides veelgi kõrgemale pakkumise ja nõudluse määrale võrreldes COVIDi-eelse ajaga.
|
Joonis 2. Reisijate- ja kaubaveo maht (reisija-, tonn- ja rongikilomeetrid, 2005–2020) |
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. Ühtlustatud andmed muudest eri allikatest ja prognoosid. 2014. aasta andmeid Rumeenia ja 2020. aasta andmeid Portugali kohta korrigeeriti suurusvea tõttu. Rumeenia 2015. aasta, Luksemburgi 2015. ja 2016. aasta andmed, Ungari 2016. aasta andmed, Luksemburgi 2019. aasta andmed, Horvaatia 2019. aasta andmed, Madalmaade 2019. aasta andmed, Läti 2020. aasta andmed ja Poola 2020. aasta andmed on Euroopa Komisjoni hinnangud. |
2020. aastal veeti raudteel ligikaudu 1,4 miljardit tonni kaupa ja 4,2 miljardit reisijat.
Pandeemia tugevdas veelgi raudtee-reisijateveo valdavalt riigisisest mõõdet. Kuigi enne pandeemiat ulatus rahvusvaheliste reisijateveoteenuste osakaal aastatel 2015–2019 ligikaudu 7 %-ni, vähenes see 2020. aastal alla 4 %. 2021. aasta uuringus 8 tehti kindlaks piiriülese pikamaarongitranspordi peamised takistused, mis hõlmasid taristutasude varieeruvust, raudteetaristu läbilaskevõimet nõudluse rahuldamiseks, sobivate veeremite puudumist, piletimüügisüsteemide killustatust ja reisijate õiguste järgimise tagamist. Komisjoni pikamaa ja piiriüleste raudtee-reisijateveo teenuste edendamise tegevuskavas 9 määrati kindlaks rida meetmeid, mille abil ületada pikamaa ja piiriüleseid raudtee-reisijateveo teenuseid takistavad asjaolud.
|
Joonis 3. Raudtee-reisijateveo mahtude areng (riigisisene ja rahvusvaheline veomaht ning rahvusvahelise liikluse osakaal kogu reisijateveos) (miljardites reisijakilomeetrites, 2015–2020) |
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. Rumeenia 2015. aasta, Luksemburgi 2015. aasta, Madalmaade 2019. aasta ja Horvaatia 2019. aasta andmed on Euroopa Komisjoni hinnangud. |
Eurooplaste kalduvus reisida rongiga oli 2020. aastal keskmiselt 500 reisijakilomeetrit elaniku kohta, mis tähendab 2019. aastaga (934 km) võrreldes järsku langust.
Aastatel 2015–2019 suurenes rongiga reisimise keskmine osakaal 7,6 %-lt 7,8 %-le. Pandeemia tõttu vähenes 2020. aastal rongiga reisimise osakaal aga 2,4 protsendipunkti, kuna inimesed hakkasid kasutama rohkem autosid.
|
Joonis 4. Reisijate maismaavedu transpordiliikide kaupa riigiti (% aastal 2020) ja raudtee osakaalu muutus protsendipunktides (2015–2019 ja 2019–2020) |
|
|
|
|
|
Allikas: statistika käsiraamat 2022; välja arvatud Küpros ja Malta. |
|
Raudtee-kaubaveo kogumaht suurenes 385 miljardilt tonnkilomeetrilt 2015. aastal 404 miljardi tonnkilomeetrini 2020. aastal, mis hõlmab 33 miljardi tonnkilomeetri suurust vähenemist ajavahemikul 2019–2020. Kui ajavahemikul 2009–2019 toimunud arengut vaadata, oli kasv miljardites tonnkilomeetrites peaaegu 27 %. Kui see kasvutendents peaks järgmistel aastakümnetel samas mahus jätkuma, oleks võimalik saavutada kestliku ja aruka liikuvuse strateegia vahe-eesmärk suurendada 2030. aastaks raudtee-kaubavedu 50 % ja kahekordistada seda aastatel 2015–2050 ning eesmärki isegi veidi ületada.
Rahvusvaheliste raudtee-kaubaveoteenuste osakaal oli jätkuvalt üle 50 %, mis näitab, et pandeemia mõju rahvusvahelistele raudtee-kaubaveoühendustele on oluliselt väiksem kui rahvusvahelistele reisijateveo ühendustele.
|
Joonis 5. Raudtee-kaubaveo mahtude areng (riigisisene ja rahvusvaheline veomaht ning rahvusvahelise liikluse osakaal kogu kaubaveos) (miljardites tonnkilomeetrites, 2015–2020) |
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. Luksemburgi 2015. aasta, Rumeenia 2015. aasta, Ungari 2016. aasta, Luksemburgi 2019. aasta, Läti 2020. aasta ja Poola 2020. aasta andmed on Euroopa Komisjoni hinnangud. |
EL 27 maismaakaubaveos tervikuna domineerib maanteetransport, mille osakaal aastatel 2015–2020 oli pidevalt üle 70 %. Samal ajavahemikul vähenes raudteetranspordi osakaal 18,9 %-lt 16,7 %-le, seejuures esines riikide vahel märkimisväärseid erinevusi.
|
Joonis 6. Kauba maismaavedu transpordiliikide kaupa riigiti (% aastal 2020) ja raudtee osakaalu muutus protsendipunktides (2015–2020) |
|
|
|
|
|
Allikas: statistika käsiraamat 2022. |
|
5.Raamtingimuste areng raudteesektoris
5.1.Taristukasutustasud
Keskmiselt olid kiirraudtee kasutustasud (v.a lisatasud) suuremad kui muude reisijaveo teenuste puhul.
|
Joonis 7. Reisirongide eri kategooriate raudteekasutustasud (v.a lisatasud) riikide lõikes (eurot rongikilomeetri kohta, 2020) |
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. |
Kaubaveotasusid (välja arvatud lisatasud) jälgitakse kolme erineva maksimaalse brutokaalu (1 000, 1 600 ja 6 000) kohta. Enamikus liikmesriikides kasvavad raudteekasutustasud koos rongi suurusega, ehkki mitte alati proportsionaalselt kaaluga.
|
Joonis 8. Kaubarongide eri kategooriate raudteekasutustasud (v.a lisatasud) riikide lõikes (eurot rongikilomeetri kohta, 2020) |
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. |
Kiirrongide puhul vähenesid raudteekasutustasud kogu ELis järjepidevalt.
COVID-19 pandeemia majandusliku mõju leevendamiseks võimaldati 2020. aasta oktoobris vastu võetud määrusega (EL) 2020/1429 muuta tasusid käsitlevad eeskirjad ajutiselt vähem rangeks 10 . Meede osutus liikluse vähenemise tingimustes raudteesektori – eelkõige reisijateveoga tegelevate raudtee-ettevõtjate – finantskoormuse vähendamisel kasulikuks.
5.2.Läbilaskevõime jaotamine ja taristu piirangud
2020. aastal oli EL 27 raudteevõrgu kasutamise intensiivsus kokku (kauba- ja reisirongid) 16 730 rongikilomeetrit liinikilomeetri kohta. See on oluliselt väiksem kui COVID-19 pandeemiale eelnenud aastatel.
Ülekoormatuks loetava raudtee kogupikkus on alates 2015. aastast pidevalt kasvanud ja 2020. aastal oli kasv järsk. Kuigi enamikus liikmesriikides täheldati ajavahemikul kasvu, on ülekoormatud raudteede pikkuse järsk kasv tingitud suuresti Itaalias lõigu ülekoormatuks lugemiseks kasutatavate kriteeriumide muutumisest.
Ülekoormatuse puhul peavad liikmesriigid kõige sagedamini prioriteetseteks avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud teenuseid, millele järgnevad rahvusvahelised reisijateveoteenused. Kaubavedu peetakse harva esmatähtsaks.
Selleks et kaotada riikide vanemate rongijuhtimissüsteemide kokkusobimatus, võetakse kasutusele Euroopa ühine signaalimissüsteem – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS). ERTMSi Euroopa arenduskava 11 kohaselt tuleb see signaalimissüsteem võtta 2023. aastaks kasutusele 15 682 raudteekilomeetril. Seni on süsteem paigaldatud raudtee kavandatud pikkusest 5 906 kilomeetrile (ehk 38 %-le), mis tähendab kavandatuga võrreldes märkimisväärset viivitust, kuna 2019. aasta lõpuks saavutatud kasutuselevõtt moodustas ligikaudu 78 % kavandatud eesmärgist.
5.3.Taristukulutused ja rahastamine
Taristu kogukulutused suurenesid 39,1 miljardilt eurolt 2015. aastal 41,8 miljardile eurole 2020. aastal. 2020. aastal tehti 25 % kulutustest hooldusele, 27 % uuendamisele, 28 % ajakohastamisele ja 20 % investeeringutele uude taristusse.
|
Joonis 9. Taristukulutused ning hooldus- ja uuenduskulude osakaal (miljardites eurodes, 2011–2020) |
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. |
2020. aastal EL 27-s:
-olid teatatud hooldus- ja uuendamiskulud kokku 21,7 miljardit eurot, mis moodustab 52 % kogukulutustest, seejuures esines riikide vahel märkimisväärseid erinevusi;
-moodustasid liikmesriikide eelarved 69 % kogukulutustest, samas kui ELi kaasrahastamine moodustas 8 %. Ülejäänud osa rahastusest tuli muudest allikatest, sealhulgas laenudest, omakapitali kaudu rahastamisest ja tasudest. Pärast 2020. aastat on tõenäoline, et ELi rahastus Euroopa ühendamise rahastu, ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu suurendab ELi rahaliste vahendite osakaalu raudteesektori kogukulutustes.
5.4.Raudteeveoteenuste kvaliteet
Ohutus on jätkuvalt Euroopa ühtse raudteepiirkonna arendamise peamine prioriteet. Euroopa Liidu Raudteeamet jälgib ELi raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitlusvõime valdkonnas tehtud edusamme. Euroopa Liidu Raudteeamet rõhutab oma 2022. aasta aruandes 12 veel kord, kuidas Euroopa raudteed on teiste transpordiliikidega võrreldes üks turvalisemaid maailmas 13 . Autoga reisimisel esineb hinnanguliselt ligikaudu 44 korda suurem risk kui rongiga reisimisel.
Piirkondlike ja kohalike reisijateveoteenuste puhul vähenes keskmine sõidugraafikust kinnipidamine 14 93,1 %-lt 2015. aastal 88,7 %-le 2020. aastal. Ka kaugveo- ja kiirreisirongiteenuste puhul vähenes keskmine sõidugraafikust kinnipidamine 84,9 %-lt 2015. aastal 82,6 %-le 2020. aastal.
Aastatel 2015–2020 vähenes kohalike ja piirkondlike reisijateveoteenuste keskmine usaldusväärsus 15 – tühistatud teenuste osakaal kasvas 1,4 %-lt 4,0 %-le. Aastatel 2015–2020 vähenes ka kaugveo- ja kiirreisirongiteenuste keskmine usaldusväärsus – tühistatud teenuste osakaal suurenes 1,5 %-lt 6,0 %-le. 2019. aastaga võrreldes halvenesid mõlema näitaja tulemused 2020. aastal COVID-19 pandeemia otsesel tagajärjel.
Raudtee-kaubaveo puhul vähenes keskmine sõidugraafikust kinnipidamine 16 aastatel 2015–2020 veidi, 65 %-lt 64,1 %-le riigisiseste teenuste puhul ning kasvas rahvusvaheliste teenuste puhul 44,2 %-lt 47,4 %-le.
Samal ajavahemikul vähenes veidi riigisiseste teenuste usaldusväärsus: tühistatud teenuste osakaal kasvas 6,6 %-lt 7,4 %-le, samas kui tühistatud rahvusvaheliste teenuste osakaal vähenes märgatavalt – 15,5 %-lt 2015. aastal 8,9 %-le 2020. aastal.
5.5.Avaliku teenindamise lepingud
2020. aastal moodustasid avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisijateveoteenused EL 27-s reisijakilomeetrite koguarvust keskmiselt 64 %, mis on rohkem kui 2019. aastal registreeritud 60 %. Avaliku teenindamise kohustuste alusel osutatavate reisijateveoteenuste osakaalu suurenemine võib olla tingitud kommertsteenuste reisijakilomeetrite arvu enam kui proportsionaalsest vähenemisest pandeemia tingimustes. 99 % avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisijateveoteenustest olid riigisisesed, seejuures olid piirkondlikud teenused kaugveoteenustest levinumad.
Raudteeturu-uuringu andmete kohaselt oli kogu reisijatevedu hõlmatud avaliku teenindamise kohustusega Taanis, Eestis, Iirimaal, Luksemburgis ja Madalmaades. Paljud riigid teatasid, et avaliku teenindamise kohustuste osakaal on peaaegu 100 %. Rohkem kui 30 % reisijakilomeetritest on seotud kommertsteenustega Itaalias, Rootsis, Saksamaal, Hispaanias ja Prantsusmaal.
|
Joonis 10. Avaliku teenindamise kohustuse ja raudteeveo kommertsteenuste raames toimuva reisijateveo osakaal riikide kaupa (% reisijakilomeetritest, 2020) |
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. Andmed Belgia, Portugali, Kreeka ja Prantsusmaa kohta on hinnangulised. Andmed Rumeenia kohta ei ole kättesaadavad. |
2020. aastal oli 149 miljonist avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvast reisijakilomeetrist 28 % hõlmatud teenustega, mille jaoks oli kasutatud võistlevat pakkumismenetlust. Suhtelises arvestuses toimus 92 % kõigist EL 27 võistlevatest pakkumismenetlustest kahes liikmesriigis, kes liberaliseerisid oma teenused varem (80 % Saksamaal ja 12 % Rootsis). Võistleva pakkumismenetlusega hõlmatud teenuste osakaal 28 % on võrdlemisi väike, kuna selle näitaja väärtus oli 2019. aastal peaaegu 44 % ning 40 % 2015. aastal.
Enamikus liikmesriikides on avaliku teenindamise kohustuse eest makstav hüvitis raudteeveo-ettevõtjate jaoks endiselt oluline tuluallikas.
5.6.Tegevuslubade väljaandmine
2020. aastal teatati EL 27-s kokku 1 192 raudteeveo-ettevõtjate aktiivsest tegevusloast. Suurimast arvust tegevuslubadest teatas Saksamaa (475) ning väikseimast arvust teatas Luksemburg (2).
5.7.Turu avatuse määr ja juurdepääsuõiguste kasutamine
Kaubaveo puhul suurenes uute turuletulijate keskmine turuosa 2015.–2020. aastal 35 %-lt 46 %-le. Üldiselt ei aeglustanud COVID-19 pandeemia raudtee-kaubaveo segmendis uute osalejate turule tulemist.
|
Joonis 11. Uute turuletulijate turuosa raudtee-kaubavedude turul riikide kaupa (% 2020. aastal) ja muutus protsendipunktides (2015–2020) |
|
|
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. 2015. aasta andmed Madalmaade kohta on kohandatud. 2015. aasta andmed Rumeenia, 2020. aasta andmed Läti ja 2020. aasta andmed Poola kohta on hinnangulised. 2015. aasta andmed Taani, Soome, Kreeka, Iirimaa, Läti, Leedu ja Luksemburgi kohta ei ole kättesaadavad. |
|
Kommertsreisijateveos oli uute turuletulijate turuosa 2020. aastal keskmiselt 6,6 % ja riiklikel avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisijateveo turgudel 18,5 %.
|
Joonis 12. Konkurentide turuosa reisijateveo kommertsturul riikide kaupa (% 2020. aastal) ja muutus protsendipunktides (2015–2020) |
|
|
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. Norra kuulutas andmed konfidentsiaalseks. Bulgaaria, Taani, Soome, Horvaatia, Leedu, Portugal ja Sloveenia teatasid, et kommertsteenuste puhul ei olnud 2020. aastal uusi turuletulijaid, kelle turuosa oleks olnud vähemalt 1 %. Iirimaal ja Rumeenias ei osutata reisijateveo kommertsteenuseid. Madalmaade, Luksemburgi ja Slovakkia kohta andmed puuduvad. |
|
|
Joonis 13. Uute turuletulijate turuosa avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisijateveo turul riikide kaupa (% 2020. aastal) ja muutus protsendipunktides (2015–2020) |
|
|
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. 2015. aasta andmed Portugali kohta on hinnangulised. Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania teatasid, et avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisijateveo turul ei ole uusi turuletulijaid. |
|
5.8.Tööhõive ja sotsiaalsed tingimused
2020. aasta lõpus töötas EL 27 raudteesektoris üle 910 000 inimese, kellest ligikaudu 523 000 töötasid raudteeveo-ettevõtjate ja 387 000 taristuettevõtjate heaks. See tähendab 2018. aasta näitajatega võrreldes mõningast langust: nii raudteeveo-ettevõtjate kui ka taristuettevõtjate töötajate arv on ligikaudu 2 000 võrra väiksem.
Raudteesektori töötajad on peamiselt mehed. Keskmiselt vaid 22 % töötajatest on naised.
|
Joonis 14. Töötajad kokku (peamised taristuettevõtjad pluss raudteeveo-ettevõtjad) soo järgi (% 2020. aastal) |
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. |
Raudteeveo-ettevõtjate heaks töötavate nooremate töötajate (alla 30-aastased) osakaal kasvas 8,2 %-lt 2015. aastal 10,2 %-le 2020. aastal. Tööjõu vananemine on jätkuvalt muret tekitav: 2020. aastal oli keskmiselt 41,9 % raudteeveo-ettevõtjate töötajatest üle 50-aastased. Taristuettevõtjate töötajad on üldiselt vanemad kui raudteeveo-ettevõtjate töötajad, kuid aastatel 2015–2020 kasvas nende puhul ka nooremate töötajate osakaal, 7,9 %-lt 9,1 %-le.
|
Joonis 15. Töötajad vanuserühmade, peamiste raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate kaupa (%, 2015–2020) |
|
|
|
|
|
Allikas: raudteeturu-uuring 2022. Raudteeveo-ettevõtjaid käsitlevad 2015. aasta andmed Läti, Luksemburgi, Hispaania ja Rootsi kohta ei ole kättesaadavad. Raudteeveo-ettevõtjaid käsitlevad 2020. aasta andmed Madalmaade kohta ei ole kättesaadavad. Taristuettevõtjaid käsitlevad 2015. aasta andmed Hispaania, Luksemburgi ja Läti kohta ei ole kättesaadavad. |
|
Nii taristuettevõtjate kui ka raudteeveo-ettevõtjate töötajad töötavad enamjaolt täistööajaga.
6.Kokkuvõte
COVID-19 pandeemia avaldas 2020. aastal raudteesektorile väga tugevat mõju, eriti reisijateveo sektoris, kus mahud vähenesid 2019. aastaga võrreldes peaaegu poole võrra. EL esitas mitu meedet, näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu ning määruse, millega lihtsustati tasude maksmist pandeemia ajal, et võidelda pandeemia mõjuga raudteesektorile.
Kui aga pandeemia raskusaste järk-järgult vähenes ja liikmesriikide kehtestatud tõkestamismeetmed (sealhulgas isikute vaba liikumise olulised piirangud) kaotati, on sektor järk-järgult taastunud. Eelduste kohaselt on sektoril ELi transpordisüsteemis üha olulisem roll, mis aitab vähendada transpordiga seotud saastet ja energiatarbimist.
Lisaks pandeemia mõjule võib käesolevas aruandes esitatud 2019. aasta andmete võrdlusel varasemate aruannete andmetega täheldada mõningaid pikemaajalisi suundumusi.
Esiteks on raudteesektor alates 1990. aastast vähendanud peaaegu pidevalt otsest kasvuhoonegaaside heidet, suurendades samal ajal oluliselt liiklusmahtu. See on peamiselt tingitud raudteevõrgu elektrifitseerimisest ja ELi elektrienergia allikate jaotuse CO2-mahukuse vähenemisest.
Teiseks on turu avamise olukord endiselt ebaühtlane. Neljanda raudteepaketiga avati juurdepääs riigisiseste raudtee-reisijateveo kommertsteenuste osutamisele alates 2021. aasta sõidugraafikust. Sellega kehtestati ka avaliku teenindamise lepingute sõlmimise tavameetodina võistlev pakkumismenetlus, mille puhul kestab kuni 2023. aasta detsembrini üleminekuperiood. Komisjon jälgib tähelepanelikult neljanda raudteepaketi nõuetekohast ülevõtmist 17 ja kohaldamist, et tagada selle täieliku potentsiaali saavutamine keskpikas perspektiivis.
Kolmandaks, kuigi kiirraudteevõrk kasvab, on rahvusvahelised reisijateveoteenused endiselt suures osas muutumatud. Komisjoni 2021. aasta pikamaa ja piiriüleste raudtee-reisijateveoteenuste edendamise tegevuskava on suunatud nende teenuste peamiste takistuste kõrvaldamisele alates piletimüügist kuni piiriülese koostalitlusvõime parandamiseni. Kuigi raudteekaubavedu oli kuni COVID-19 pandeemiani tõusuteel (ja oli vähem mõjutatud kui reisijatevedu), tuleb selle positiivse suundumuse säilitamiseks teha samal ajal rohkem, et saavutada kestliku ja aruka liikuvuse strateegia ning Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid. Eelkõige peab raudteetransport täielikult ära kasutama ELi võrgu läbilaskevõimet ja see tuleb teiste transpordiliikidega paremini integreerida. See on 2023. aasta lõpu poole vastu võetava kaubaveopaketi keskkonnahoidlikumaks muutmise eesmärk.
Neljandaks, kuigi raudteesektor saab endiselt riiklikest ja ELi rahalistest vahenditest suurt toetust, näivad tulemused osutavat sellele, et mitmed liikmesriigid eelistavad tegevustoetusi pikaajalistele investeeringutele, mis parandaksid taristu kvaliteeti ja raamtingimusi kõigi raudteeveo-ettevõtjate jaoks.
Euroopa ühendamise rahastu, ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastu on suurepärased rahastamisvõimalused raudteesektori väga vajaliku ajakohastamise edendamiseks. Euroopa ühendamise rahastu on suunanud oma rahastuse peamiselt riigipiire ületavatele raudteeprojektidele, nagu Rail Baltic, Brenner ja Lyon-Torino. Kahe finantsraamistiku ajal on alates 2014. aastast investeeritud 70 % Euroopa ühendamise rahastu eelarvest raudteesse. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse saamiseks esitatud liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade kohaselt eraldatakse raudteele veidi üle 50 miljardi euro (sealhulgas investeeringud ERTMSi ja veeremisse). See summa moodustab suurema osa taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest, mis toovad transpordisektorile kasu. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist on raudteesektorile eraldatud veel 18,2 miljardit eurot 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmides. Nüüd peaks prioriteediks olema nende projektide kiire rakendamine kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega.
Teadusuuringud ja innovatsioon on sektori kogu potentsiaali ärakasutamisel jätkuvalt kesksel kohal. 2021. aastal loodud Euroopa Raudtee Ühisettevõte (EU-Rail) tugineb ühisettevõtte Shift2Rail edukale tööle. Eesmärk on tagada kiire üleminek atraktiivsemale, kasutajasõbralikumale, konkurentsivõimelisemale, taskukohasemale, kergesti hooldatavale, tõhusale ja kestlikule Euroopa raudteesüsteemile, mis on integreeritud laiemasse transpordisüsteemi.
Kui vaadata 2020. aasta järgset perioodi, siis Euroopa raudteeaasta 2021 tõi raudtee taas tähelepanu keskmesse. Euroopa raudteeaasta tõi kokku ELi institutsioonid, liikmesriigid ja sektori laiemalt, et edendada raudteetranspordi eeliseid, arutledes samal ajal ka selle üle, kuidas kõrvaldada sektori ees seisvad peamised takistused. 2022. aasta tähistas Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust, olles kogu Euroopa jaoks traagiline aasta. Raudteesektor on olnud ELi ja Ukraina solidaarsusmeetmete keskmes. Raudtee-ettevõtjad vastasid aktiivselt abipalvele, mis tõi Ukraina pagulased Euroopasse ohutusse kohta. Samal ajal on raudteesektor aidanud luua ka ELi-Ukraina solidaarsuskoridore, alternatiivseid kaubandus- ja transpordikoridore, et aidata Ukrainal eksportida oma kaupu mujale maailma ja importida vajalikke kaupu. Lisaks on Ukraina-vastane sõda pööranud tähelepanu vajadusele edendada ühtset Euroopa raudteepiirkonda, eelkõige piiriüleste ühenduste ja ühtse Euroopa rööpmelaiuse osas, et oleks võimalik saavutada Euroopa jaoks vajalik vastupanuvõime.
Kokkuvõttes näitavad käesoleva aruande andmed, et hoolimata COVID-19 pandeemiast teeb raudteevaldkond taas edusamme ja tekitab rohkem liiklusmahtu. Edusammude tempo ei ole siiski proportsionaalne kliimamuutustega seotud kohustusega ja raudtee eeldatava panusega transpordi CO2 heite vähendamisse. Kogu sektor peaks liikmesriikide ja ELi toetusel tuginema Euroopa raudteeaastaga 2021 loodud edule ning püüdlema raudteesektori hädavajaliku ümberkujundamise poole, et sellest saaks ELi kestliku, aruka ja vastupidava liikuvussüsteemi tugisammas.
2021. aasta kohta kogutud esialgsed andmed näitavad nii reisijate- kui ka raudtee-kaubaveo mahu järkjärgulist taastumist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
Lisaks raudteeturu aruandele avaldab Euroopa Liidu Raudteeamet iga-aastaseid aruandeid raudteede ohutuse ja koostalitlusvõime kohta.
https://www.era.europa.eu/library/documents-regulations/corporate-publications
Norra osaleb raudteeturu-uuringus, kuid Norra andmeid ei ole ELi kogu- ja keskmistes näitajates arvesse võetud.
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/34244751-6ea3-11ec-9136-01aa75ed71a1.
https://transport.ec.europa.eu/news/action-plan-boost-passenger-rail-2021-12-14_en.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1429, millega kehtestatakse meetmed kestliku raudteeturu jaoks seoses COVID-19 puhanguga (ELT L 333, 12.10.2020, lk 1).
Komisjoni 5. jaanuari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/6 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi Euroopa arenduskava kohta (ELT L 3, 6.1.2017, lk 6–28).
2022. aasta aruande kohaselt on viie jurisdiktsiooni hinnangulise raudteesurmade arvu põhjal ELi raudteesüsteem Lõuna-Korea järel maailmas ohutuse poolest teisel kohal.
Raudteeturu järelevalve määruse kohaselt peab reisirong sõidugraafikust kinni, kui see ei hiline rohkem kui viis minutit.
Määratletakse tühistatud teenuste osakaaluna.
Raudteeturu järelevalve määruse kohaselt peab kaubarong sõidugraafikust kinni, kui see ei hiline rohkem kui 15 minutit.
Euroopa Liidu õiguses on ülevõtmine protsess, millega Euroopa Liidu liikmesriigid jõustavad direktiivi, võttes vastu asjakohased rakendusmeetmed.
