EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.7.2023

COM(2023) 456 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

eelarve eraldamiskriteeriumide kohaldamise ja ülekandmiste mõju kohta ELi koolipuuvilja-, -köögivilja ning -piima kava tulemuslikkusele

SISUKORD

1.    Sissejuhatus    

2.    Eraldamiskriteeriumid    

2.1.    Õiguslik taust    

2.2.    Meetodid liidu toetuse soovituslike eraldiste kindlaksmääramiseks kooliaasta kohta pärast 1. augustit 2023    

2.2.1.    Andmeallikad    

2.2.2.    Arvutused    

2.3.    Eraldamiskriteeriumide kohaldamise tulemus    

3.    Ülekandmiste mõju    

3.1.    Õiguslik taust    

3.2.    Ülekandmised rakendusperioodil 2017–2023    

4.    Järeldused    

1.Sissejuhatus

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 1 artikli 225 punktidega e ja f täidab käesolev aruanne komisjoni kaht seotud aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees seoses ELi koolipuuvilja-, -köögivilja ning -piima kavaga (ELi koolikava).

Esimene kohustus puudutab artikli 23a lõikes 2 osutatud eraldamiskriteeriumide kohaldamist, millega on sätestatud ELi koolikavale ettenähtud toetuse kogusumma liikmesriikide vahel jaotamise objektiivsed kriteeriumid.

Teine kohustus on seotud artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmiste mõjuga ELi koolikava tulemuslikkusele seoses koolipuuvilja ja -köögivilja ning -piima jagamisega. Need sätted võimaldavad liikmesriikidel üks kord kooliaasta jooksul üle kanda kuni 20 % kummastki oma soovituslikust eraldisest; nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib protsenti suurendada kuni 25 %ni 2 .

2.Eraldamiskriteeriumid

2.1.Õiguslik taust

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõikele 1 on ELi toetus koolikavale kinnitatud kogusummas 220 804 135 eurot kooliaasta kohta, millest 130 608 466 eurot on eraldatud puu- ja köögiviljadele ning 90 195 669 eurot piimale.

Summad eraldatakse liikmesriikidele järgmiste objektiivsete kriteeriumide põhjal.

a)6–10aastaste laste arv asjaomases liikmesriigis. Peetakse äärmiselt tähtsaks järjepidevalt suurendada kõnealuste toodete osakaalu laste toiduvalikus ajal, mil nende toitumisharjumused on kujunemisjärgus, aidates sellega kaasa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärkide saavutamisele, eelkõige turgude stabiliseerimisele ning praeguste ja tulevaste varude kättesaadavusele (vt määruse (EL) nr 1308/2013 põhjendus 24).

b)Asjaomase liikmesriigi eri piirkondade arengutase, et suurem toetus eraldataks vähem arenenud piirkondadele ja Egeuse mere väikesaartele määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõike 2 tähenduses.

c)Lisaks punktides a ja b osutatud kriteeriumidele ka varasem liidu toetuse kasutamine piima ja piimatoodete lastele pakkumisel.

Neile objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes sätestas nõukogu oma määruses (EL) nr 1370/2013 ELi toetuse soovituslikud eraldised liikmesriigi kohta ajavahemikuks 1. august 2017 – 31. juuli 2023 3 .

Selle määruse artikli 5 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatakse, et alates 1. augustist 2023 peab komisjon kehtestama ELi toetuse soovituslikud eraldised kooliaasta kohta igale liikmesriigile. ELi toetus peab järgima samu eraldamiskriteeriume ja võtma arvesse miinimumsummat, mida liikmesriikidel on õigus saada (290 000 eurot koolipuuvilja ja -köögivilja kohta ja 193 000 eurot koolipiima kohta), nii et piiratud demograafilise suurusega liikmesriigid saaksid rakendada kulutasuvat skeemi.

Selle alusel on komisjon kehtestanud soovituslikud eraldised kuueaastaseks ajavahemikuks alates 1. augustist 2023 kuni 31. juulini 2029. See hõlmab rakendusperioodi, mis on sätestatud strateegiates, mille liikmesriigid peavad esitama komisjonile 30. aprilliks 2023 kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/40 4  artikli 2 lõikega 3.

2.2.Meetodid liidu toetuse soovituslike eraldiste kindlaksmääramiseks kooliaasta kohta pärast 1. augustit 2023

2.2.1.Andmeallikad

a)6–10aastaste laste arv on võetud Eurostati viimastest andmetest rahvastiku vanuse ja soo kohta 1. jaanuaril. 2021. aastal suurenes 6–10aastaste laste arv EL 27s 2 % võrrelduna aastaga 2012. Suurim kasv (vahemikus +20 %) registreeriti Sloveenias, Rootsis, Maltal, Luksemburgis ja Tšehhi Vabariigis. Loendus näitas langust 13 % Portugalis, 5–8 % Rumeenias, Madalmaades, Taanis, Itaalias ja Ungaris ning 4 % nii Kreekas kui ka Horvaatias. 

b)Vähem arenenud piirkonnad: kategooriad on määratletud dokumendis „Ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistik aastateks 2021–2027“ 5 . Need on NUTS2 tasandi piirkonnad, kus SKP elaniku kohta (ostujõu standardina) on alla 75 % EL 27 keskmisest. Egeuse mere väikesaared on määratletud määruse (EL) nr 229/2013 6 artiklis 1 kui kõik Egeuse mere saared, välja arvatud Kreeta ja Euboia (see vastab NUTS2 piirkonnale, mis on märgitud kui Kreeka 42, Notio Aigaio, ning seda arvestatakse samal viisil vähem arenenud piirkonnana).

c)Andmed varasema kasutamise kohta on võetud liikmesriigi igakuistest kuludeklaratsioonidest, mis on saadetud komisjonile vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 908/2014 7 (eelarvepunktid 05 02 18 ja 08 02 03 04). Kasutatud arvandmed on ELi keskmised kulud, mida iga liikmesriik on teinud koolipiimale viimasel neljal kooliaastal: 2017/2018, 2018/2019, 2019/2020 ja 2020/2021. Võrrelduna ajavahemikuga 2012–2014 võib täheldada märkimisväärset kulude suurenemist (üle 100 %) Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Maltal ja Sloveenias. Slovakkia suurendas kulu 71 % võrra. Samas on kasutus järsult langenud Prantsusmaal (–96 %) ja Belgias (–54 %). Varasema kasutuse üldine määr ELi tasandil on suurenenud 3 % võrra 8 .

2.2.2.Arvutused

Koolipuuvilja- ja -köögivilja puhul eraldati ELi toetuse kogusumma (130 608 466 eurot) algselt liikmesriikidele proportsionaalselt kriteeriumiga a, st vastavalt 6–10aastaste laste arvule.

Seejärel arvutati kuni 20 % lisatoetus proportsionaalselt 6–10aastaste laste osakaalule iga liikmesriigi vähem arenenud piirkondades / Egeuse mere väikesaartel (kriteerium b). Sellise lähenemisviisi tulemuseks on nimetatud kriteeriumi peaaegu 5 % osakaal (lisatoetus 7 028 176 eurot ja kogusumma 137 636 642 eurot).

ELi toetuse soovituslikke eraldisi, mis tulenesid kriteeriumide a ja b põhjal arvutatud summadest, vähendati proportsionaalselt, et need vastaksid ELi toetuse kogusummale 130 608 466 eurot.

ELi toetuse soovituslikku eraldist igale liikmesriigile kohandati vastavalt nõudele, et iga liikmesriik saab vähemalt 290 000 eurot. Küpros, Luksemburg ja Malta said lisasumma. ELi toetuse soovituslikke eraldisi kõigile teistele liikmesriikidele vähendati proportsionaalselt kogusummaga.

Koolipiima puhul eraldati ELi toetuse kogusummast 60 % liikmesriikidele proportsionaalselt kriteeriumiga a, st 6–10aastaste laste arvuga. Tuginedes kriteeriumile b, eraldati 5 % ELi koolipiima toetuse kogusummast liikmesriikidele proportsionaalselt 6–10aastaste laste osakaalule iga liikmesriigi vähem arenenud piirkondades / Egeuse mere väikesaartel.

Lisaks neile kahele kriteeriumile eraldati kooskõlas kriteeriumiga c 35 % ELi koolipiima toetuse kogusummast liikmesriikidele, kus ELi toetuse keskmine kulu lapse kohta ületas ELi keskmist, proportsionaalselt ELi toetuse varasema kasutusega neis liikmesriikides. Need liikmesriigid on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Küpros, Luksemburg, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Rootsi. 

ELi koolipiima toetuse soovituslikud eraldised, mis tulenesid kriteeriumide a, b ja c põhjal arvutatud kogusummast, kohandati vastavalt nõudele, et iga liikmesriik saab vähemalt 193 000 eurot. Luksemburg ja Malta said täiendava summa. ELi toetuse soovituslikke eraldisi kõigile teistele liikmesriikidele vähendati proportsionaalselt kogusummaga (üksikasjalikud arvutused vt II lisas).

2.3.Eraldamiskriteeriumide kohaldamise tulemus

Kümnele liikmesriigile (Eesti, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Leedu, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Taani ja Ungari) on ELi toetuse uus soovituslik eraldis koolipuuvilja ja -köögivilja puhul väiksem kui eelmisel perioodil. Kreeka, Leedu ja Ungari puhul on vähenemine alla 5 %; Eesti, Horvaatia, Itaalia, Madalmaade, Rumeenia ja Taani puhul on see 5–10 % ja Portugali puhul 15 %.

14 liikmesriigile (Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariik) on ELi toetuse uus soovituslik eraldis koolipuuvilja ja -köögivilja puhul suurem kui eelmisel perioodil. Suurenemine on alla 5 % Austria, Bulgaaria, Hispaania, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome puhul; 5–10 % Belgia, Iirimaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariigi puhul; 19 % Rootsi ja 20 % Sloveenia puhul.

ELi toetuse soovitusliku eraldise vähenemise või suurenemise põhipõhjus on muutus 6–10aastaste laste arvus asjaomases liikmesriigis ning Eesti puhul muutus tunnustatud vähem soodsate piirkondade staatuses.

Tulenevalt miinimumnõudest (st iga liikmesriik saab vähemalt 290 000 eurot) Küprose, Luksemburgi ja Malta soovituslik eraldis ei muutunud.

Mis puutub koolipiima, siis on 15 liikmesriigi (Austria, Belgia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia ja Soome) ELi toetuse soovituslik eraldis väiksem kui eelmisel perioodil.

Alla 5 % vähenes see Belgia ja Hispaania jaoks; 5–10 % Austria, Iirimaa, Kreeka, Madalmaade, Rootsi, Saksamaa ja Sloveenia jaoks, 14 % Itaalia jaoks, 20–30 % Horvaatia, Prantsusmaa ja Soome jaoks, 41 % Portugali ja 49 % Küprose jaoks. Portugalis vähenes 6–10aastaste laste arv 13 % ja varasem kasutamine kahanes märkimisväärselt. Osana institutsioonidevahelistest aruteludest oli Küpros varasemal perioodil saanud suurema abisumma, kui tal selleks eraldamiskriteeriumide range kohaldamise korral õigus oleks olnud.

Kokkuvõttes on koolipiima puhul soovituslike eraldiste muutused märkimisväärsemad kui koolipuuvilja ja -köögivilja puhul. Selle põhjus seisneb ELi toetuse varasema kasutamisega seotud kolmandas kriteeriumis (uue skeemi järgi vähenes mõne liikmesriigi toetus märgatavalt).

Kui vaadata ELi toetuse soovitusliku eraldise kogusummat (puu- ja köögiviljad ning piim), koges kolm liikmesriiki järsku langust: Küpros (31 %), Portugal (–25 %) ja Soome (–19 %); ükski nimetatuist ei suutnud viimase nelja kooliaasta jooksul kasutada 100 % soovituslikust eraldisest.

3.Ülekandmiste mõju 

3.1.Õiguslik taust

ELi koolipiima ja ELi koolipuuvilja ja -köögivilja kava olid eraldi kavad, kuni nad määruse (EL) 2016/791 9 alusel ühendati ühtse õigus- ja finantsraamistiku alla. Euroopa Parlament ja nõukogu arvestasid, et ühtne lähenemisviis võimaldaks liikmesriikidel saavutada jagamise maksimaalse mõju eelarvet muutmata ja suurendada haldamise tõhusust. Selleks aga, et võtta arvesse kavade (ja nende tarneahelate) erinevusi, peaksid teatavad elemendid, nagu näiteks vastavad eelarvepaketid, jääma eraldi.

Alates 1. augustist 2017 esitavad koolikavas osaleda soovivad liikmesriigid igal aastal taotluse ELi toetuse saamiseks, täpsustades koolipuuvilja ja -köögivilja ning -piima jaoks taotletavad summad. Nagu eespool märgitud, võimaldab määrus (EL) nr 1308/2013 liikmesriikidel teha soovituslikes eraldistes üks kord kooliaasta jooksul kuni 20 % ulatuses ülekandmisi, et rakenduskavas oma prioriteete ja vajadusi paremini kohandada. Ülekandmisi võib teha kas:

a)	liikmesriikide soovituslike eraldiste vahel enne järgmiseks kooliaastaks lõplike eraldiste kindlaksmääramist või
b)	liikmesriikide lõplike eraldiste vahel pärast kooliaasta algust, kui sellised eraldised on kõnealuse liikmesriigi jaoks kehtestatud.

3.2.Ülekandmised rakendusperioodil 2017–2023

ELi koolikava 2017/2018–2020/2021 hindamine (tuginedes liikmesriikide delegaatidelt põllumajandustoodete ühise turukorralduse komisjonile loomsete toodete kohta esitatud töödokumentide ülevaatele) näitas, et ELi toetuse ülekandmise võimalust kahe ELi kava vahel kasutas 14 liikmesriiki. Põhiliselt kanti vahendeid üle koolipiima kavast koolipuuvilja ja -köögiviljakavale (10 liikmesriigis 14st, kus ülekandmisi tehti). Ülekandmise peamine põhjus oli rahuldada suuremat nõudlust puuviljade ja köögiviljade järele, paralleelselt koolipiimale eraldatud eelarve alakasutusega 10 . 

Ülekandmisi koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse kümnes asjaomases liikmesriigis ei taotletud igal aastal ja ülekantud eelarve oli aastati erinev, nagu on näha järgmises tabelis.

Liikmesriik	ÜLEKANDMISE AASTA	ÜLEKANTUD SUMMAST KASUTATUD PROTSENT
Belgia	2017/2018–2020/2021	0 %
Taani	2020/2021	0 %
Saksamaa	2018/2019 2017/2018, 2019/2020 ja 2020/2021	100 % 0 %
Iirimaa	2017/2018	60 %
Hispaania	2017/2018 2018/2019 ja 2019/2020	30 % 0 %
Küpros	2017/2018 2018/2019 2019/2020 2020/2021	0 % 82 % 0 % 60 %
Luksemburg	2017/2018–2020/2021	100 %
Malta	2017/2018	0 %
Madalmaad	2017/2018 2018/2019 2019/2020 ja 2020/2021	27 % 70 % 0 %
Austria	2017/2018–2018/2019 ja 2019/2020	0 %

Ülekandmisi koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistest koolipiima eraldistesse tegi piiratud arv liikmesriike (Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia), kuid ülekantud summad olid suuremad. Rootsi kasutas seda võimalust igal aastal, sest ELi koolipuuvilja ja -köögivilja kava seal ei rakendata; siiski jäi ülekantud summa tegelikult kasutamata. Prantsusmaa kandis üle ligikaudu 4,5 miljonit eurot igal aastal, et koolipiima ja koolipuuvilja ja -köögivilja eraldiste eelarved oleksid võrdse suurusega. Siiski jäid hindamisega hõlmatud nelja-aastasel rakendusperioodil mõlemad eraldised suures osas kasutamata. Üksnes Rumeenias kasutati ülekantud summat täiel määral tänu sellele, et jaotamise sagedus (igapäevane) suurenes.

4.Järeldused

Määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud kriteeriume ELi koolikavale antava ELi toetuse kogusumma jaotamiseks ELi liikmesriikide vahel kohaldas nõukogu määruse (EL) nr 1370/2013 (ajavahemikuks 1. august 2017 – 31. juuli 2023) vastuvõtmisega ja komisjon rakendusotsuse (EL) 2023/106 (ajavahemikuks 1. august 2023 – 31. juuli 2029) vastuvõtmisega. Viimatinimetatud dokument võeti vastu pärast seda, kui 15. detsembril 2022 saadi positiivne arvamus põllumajandusturgude ühise korralduse komiteelt, kus 24 liikmesriiki, kes esindasid 83 % ELi rahvastikust, väljendasid oma toetust. Teisisõnu toetas kriteeriumide kohaldamist valdav enamus.

Kriteeriumid jäävad oluliseks, sest nad juhinduvad kolmest aluspõhimõttest: proportsionaalsus (õpilaste arv igas liikmesriigis); ühtekuuluvus (piirkonna arengutase); tõhusus (varasem kasutus). ELi koolikava jätkuva läbivaatamise käigus võidakse kaaluda kolmanda kriteeriumi (varasem kasutus) ulatuse laiendamist koolipuuviljale ja -köögiviljale, sest praegu piirdub see vaid koolipiimaga.

ELi toetuse ülekandmise võimalust kasutati peamiselt vahendite ülekandmiseks koolipiimalt koolipuuviljale ja -köögiviljale. Seda tehti eesmärgiga rahuldada suurenenud nõudlust puuviljade ja köögiviljade järele, mis näib olevat kooskõlas ELi koolipuuviljade ja -köögiviljade kavas osalevate laste arvu kasvava suundumusega ning ELi koolipiima kavas osalevate laste arvu vähenemisega 11 .

Praktikas kasutati ülekantud summasid tõhusalt kuni 15 % ülekandmisel koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistele ja 12 % ülekandmisel koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistest koolipiima eraldistele. Tänu sellisele võimalusele said liikmesriigid eraldatud ELi toetust aga paremini kasutada, vajaduse korral suurendades jaotatavat kogust ja jaotamise sagedust. ELi koolikava jätkuva läbivaatamise käigus võidakse kaaluda lähenemise lihtsustamist, lubades liikmesriikidel kasutada riiklikke eraldisi vastavalt vajadusele ja nagu on kirjeldatud nende riigistrateegiates.

(1) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007.

(2) ()    ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikide puhul ja muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks kui liikmesriik peab võtma arvesse erilist turuolukorda koolikavaga hõlmatud sektoris, oma konkreetseid mureküsimusi seoses ühte või teise rühma kuuluvate toodete väikese tarbimisega või muid muutusi ühiskonnas.

(3) ()    Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed.

(4) ()    Komisjoni 3. novembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/40, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima pakkumiseks, ning muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 907/2014.

(5) ()     https://cohesiondata.ec.europa.eu/2021-2027-Finances/2021-2027-IJG-Categories-of-NUTS2-regions/uxj2-277b/data .

(6) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006.

(7) ()    Komisjoni 6. augusti 2014 aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega.

(8) ()    Nende kolme kriteeriumiga seotud töötabelid ja arvutused on esitatud I lisas.

(9) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/791, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1308/2013 ning (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima pakkumise toetuskava osas.

(10) ()    Üksikasjalik tabel liidu toetuse koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima vahel ülekandmiste kohta on III lisas.

(11) ()    Ajavahemikus 2017/2018–2020/2021 vähenes koolipuuvilja ja -köögivilja kavast kasu saavate laste arv 2,5 % (suures osas seonduvalt tervisepiirangutega, millega piirati COVID-19 pandeemia levikut). Koolipiimast kasu saavate laste arv on aga alates 2017/2018 pidevalt vähenenud.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.7.2023

COM(2023) 456 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

eelarve eraldamiskriteeriumide kohaldamise ja ülekandmiste mõju kohta ELi koolipuuvilja-, -köögivilja ning -piima kava tulemuslikkusele

I lisa. Eraldamiskriteeriumide töötabelid

II lisa. Liidu koolipuuvilja, -köögivilja ja koolipiima toetuse soovituslike eraldiste arvutamine

III lisa. Liidu toetuse ülekandmised koolipuuvilja ja -köögivilja ning -piima vahel

Liikmesriigid	2017/2018	2018/2019	2019/2020	2020/2021	Ülekandmise peapõhjus (allikas: makseasutuste uuring)	Ülekantud summade kasutamine või kasutamata jätmine
	Summa eurodes	Summa eurodes	Summa eurodes	Summa eurodes
Belgia	22 450	37 529	37 529	37 529	–	Ülekantud summad koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse, mida ei kasutatud.
Taani				2 987		Ülekantud summad koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse, mida ei kasutatud.
Saksamaa	451 361	177 929	384 706	162 902	Suurem nõudlus koolides puuvilja ja köögivilja kui piima järele proportsionaalselt eraldisega.	Liidu toetust koolipuuvilja ja -köögivilja kavale tugevdavad ülekantud summad, mida kooliaastal 2018/2019 kasutati, ent kooliaastatel 2017/2018, 2019/2020 ja 2020/2021 ei kasutatud.
Iirimaa	117 052				Koolipiima eelarve alakasutamine ja ebapiisavad vahendid koolipuuvilja ja -köögivilja eelarves.	Koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse üle kantud summasid kasutati 60 % piires.
Hispaania	1 575 696	1 114 961	165 874		Riiklikud/piirkondlikud terviseameti piirangud.	Koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse ülekantud summat kasutati 30 % piires kooliaastal 2017/2018, ent kooliaastatel 2018/2019 ja 2019/2020 ei kasutatud.
Prantsusmaa	4 497 617	4 497 617	4 497 617	4 497 617	Võrdsuse kehtestamine koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima eelarves, et saavutada põllumajandustoodete tarbimises võrdne panus.	Ülekantud summad koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistest koolipiima eraldistesse, mida ei kasutatud.
Küpros	100 044	100 044	100 044	100 044	Koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse ülekantud summa, mida kasutati 82 % piires kooliaastal 2018/2019 ja 60 % piires kooliaastal 2020/2021.	Koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse ülekantud summat kooliaastal 2017/2018 ei kasutatud, kooliaastal 2018/2019 kasutati 82 % piires, kooliaastal 2019/2020 ei kasutatud ja kooliaastal 2020/2021 kasutati 60 % piires.
Luksemburg	4 000	30 000	35 000	40 950	Piima ja piimatoodete loodetust aeglasem kasutamine.	Kogu koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse üle kantud summa kasutati täielikult ära.
Malta	48 250				–	Koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse üle kantud summat ei kasutatud.
Madalmaad	480 212	480 212	480 212	480 212	–	Koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse ülekantud summat kasutati 27% piires kooliaastal 2017/2018; 70 % kooliaastal 2018/2019 ning kooliaastatel 2019/2020 ja 2020/2021 ei kasutatud.
Austria	112 546	130 000	150 000		Suurem nõudlus puuviljade ja köögiviljade kui piima järele.	Koolipiima eraldistest koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistesse üle kantud summa, mida ei kasutatud.
Portugal	426 842				–	Koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistest koolipiima eraldistesse üle kantud summa, mida ei kasutatud.
Rumeenia	1 373 370	1 373 370			Oli palju riigiasutusi (linnade volikogud), kes valisid piima jaotamise viiel päeval nädalas.	Koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistest koolipiima eraldistesse üle kantud summa kasutati täielikult.
Rootsi	570 994	570 994	570 994	570 994	Rootsi ei kohalda koolipuuvilja ja -köögivilja kava.	Koolipuuvilja ja -köögivilja eraldistest koolipiima eraldistesse üle kantud summa, mida ei kasutatud.
Ülekandmised koolipiimalt koolipuuviljale ja -köögiviljale	(9) = 2 911 611	(7) = 2 070 675	(7) = 1 353 365	(6) = 824 354
Ülekandmised koolipuuviljalt ja -köögiviljalt koolipiimale	(4) = 6 868 823	(3) = 6 441 981	(2) = 5 068 611	(2) = 5 068 611

Allikas: liikmesriikide delegaatidelt põllumajandustoodete ühise turukorralduse komisjonile loomsete toodete kohta esitatud töödokumendid