EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.6.2023

COM(2023) 391 final

KOMISJONI TEATIS

EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE









EUROOPA LIIDU MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022

SISUKORD

EESSÕNA    

EELARVEAASTA TÄHTSAMAD FINANTSSÜNDMUSED    

RAAMATUPIDAMISE KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON    

RAAMATUPIDAMISE KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDED JA NENDE LISAD    

BILANSS    

TULEMIARUANNE    

RAHAVOOGUDE ARUANNE    

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE    

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD    

EELARVE TÄITMISE ARUANDED JA NENDE LISAD    

SÕNASTIK    

LÜHENDITE LOETELU    

EESSÕNA

2022. aastal tõestas Euroopa Liit enneolematute probleemidega tegeledes järjekordselt, et tema ühtsuses peitub jõud. Liidu vastus Venemaa jõhkrale sõjale oli Euroopa solidaarsus. Ühelt poolt toetasime oma Ukraina partnereid ja püüdsime leevendada selle ebaseadusliku ja meelevaldse, miljonite ukrainlaste igapäevaelule jälje jätnud sõja tagajärgi ning teiselt poolt tegelesime sõja otsese ja kaudse mõjuga meie kodanikele, ettevõtjatele ja liikmesriikidele. Sel eesmärgil võtsime kasutusele kõik ELi eelarve ja Euroopa rahutagamisrahastu raames kättesaadavad vahendid, et täiendada liikmesriikide poolt otse antavat toetust.

Praegune geopoliitiline olukord on rõhutanud kestlike ja mitmekesiste energiaallikate tähtsust. Sellega seoses on sihtotstarbeline taasterahastu „NextGenerationEU“ osutunud oluliseks vahendiks, mille abil veelgi kiirendada rohe- ja digipööret. Samal ajal on taasterahastu „NextGenerationEU“ aidanud ELil kasvada suureks avaliku sektori emitendiks. ELi ühtse laenuvõtmisstrateegia järgimisega saatis komisjon finantsturgudele väga olulise signaali, mis näitas ELi solidaarsust ja tekitas usaldust euroala vastupidavuse suhtes.

Peale selle jätkati liikmesriikide abistamist inimeste töökohtade säilitamisel ja pandeemiast mõjutatud töökohtade toetamisel programmist TERA (tööhõive toetamise erakorraline rahastu). Programmi viimase toimimisaasta, 2022. aasta lõpu seisuga olid liikmesriigid sõlminud laenuandmise lepinguid 98,4 miljardi euro ulatuses, mis täies ulatuses välja maksti ning millest toetati enam kui 30 miljonit inimest ja 2,5 miljonit ettevõtjat 19 eri liikmesriigis.

Lisaks kriisiga toimetulekule kiirete reageerimismeetmete ning poliitilise ja finantsolukorra pideva kohandamise teel täitis Euroopa Liit lubaduse ja viis ellu oma üldised poliitikaeesmärgid . 2022. aastal, mis on mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 teine aasta, kasutas liit eelarvet parimal võimalikul viisil, täites kulukohustusi kokku 357,1 miljardi euro ulatuses.

Tänu oma eelarvele suutis Euroopa Liit enda ees seisvate probleemidega toime tulla. Seepärast on mul on heameel esitleda Euroopa Liidu 2022. majandusaasta aruannet, milles seda üksikasjalikult kirjeldatakse. Aruandes antakse täielik ülevaade ELi rahandusest, esitades muu hulgas teavet liidu tingimuslike kohustiste, finantskohustuste ja muude kohustuste, samuti ELi eelarve täitmise kohta möödunud aastal. Euroopa Liidu konsolideeritud majandusaasta aruanne on komisjoni integreeritud finants- ja vastutusaruannete paketi osa ning moodustab olulise osa meie põhjalikult välja töötatud fiskaalläbipaistvuse ja -aruandluse süsteemist.

Johannes Hahn

Euroopa Komisjoni eelarve ja personali eest vastutav volinik

EELARVEAASTA TÄHTSAMAD FINANTSSÜNDMUSED

Kooskõlas rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite nõukogu (IPSASB) soovituslikus suunises nr 2 „Finantsaruandeid käsitlev arutelu ja analüüs“ sisalduvate põhimõtetega koostatud käesoleva tähtsaimate finantssündmuste jao eesmärk on aidata lugejal mõista, kuidas ELi tegevus ning finants- ja investeerimistoimingud kajastuvad ELi raamatupidamise konsolideeritud aastaaruande eri elementides. Käesolevas jaos esitatud teave ei ole auditeeritud.

Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes järgnevas tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelis esitatud kogusummast.

SISUKORD

1.    AASTA PÕHINÄITAJAD JA TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED    

2.    MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 JA TAASTERAHASTU „NextGenerationEU“    

2.1.    Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja taasterahastu „NextGenerationEU“ – põhinäitajad    

2.2.    Taasterahastu „NextGenerationEU“ – ülevaade    

2.3.    Taasterahastu „NextGenerationEU“ finantsolukord 31. detsembri 2022. aasta seisuga    

3.    ÜLEVAADE EELARVE TÄITMISEST    

3.1.    Tulud    

3.2.    Kulud    

4.    RAHASTAMISVAHENDID JA EELARVELISED TAGATISED    

4.1.    ELi eelarvest rahastatavad rahastamisvahendid    

4.2.    Eelarvelised tagatised: tagatisfondides hoitavad finantsvarad    

4.3.    Laenutegevus finantsabi programmide jaoks    

4.4.    Eelarvelised tingimuslikud kohustised finantsabi programmide puhul    

5.    RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE ANALÜÜS    

5.1.    TULUD    

5.2.    KULUD    

5.3.    VARAD    

5.4.    KOHUSTISED    

6.    ELi POLIITIKA- JA FINANTSRAAMISTIK, VALITSEMINE JA VASTUTUS    

6.1.    POLIITIKA- JA FINANTSRAAMISTIK    

6.2.    VALITSEMINE JA ARUANDEKOHUSTUS    

1.AASTA PÕHINÄITAJAD JA TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED

2.MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 JA TAASTERAHASTU „NextGenerationEU“

3.Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja taasterahastu „NextGenerationEU“ – põhinäitajad

ELi 2021.–2027. aasta pikaajaline eelarve koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ (NGEU) on jooksevhindades kokku 2,018 triljonit eurot (2018. aasta hindades 1,8 triljonit eurot).

Pakett koosneb pikaajalisest eelarvest ehk mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027, mille maht on jooksevhindades 1,211 triljonit eurot (2018. aasta hindades 1,074 triljonit eurot), koos ajutise taasterahastuga „NextGenerationEU“, mille maht on jooksevhindades kuni 806,9 miljardit eurot (2018. aasta hindades 750 miljardit eurot).

Eelarve on koostatud vastusena Euroopa prioriteetidele ja kõige pakilisematele vajadustele:

See summa koosnes:

4.Taasterahastu „NextGenerationEU“ – ülevaade 

806,9 miljardi euro suuruse eelarvega taasterahastu „NextGenerationEU“ eesmärk on toetada koroonaviiruse pandeemia põhjustatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju kõrvaldamist, aidates seeläbi üles ehitada COVID-19-järgse Euroopa, mis on keskkonnasäästlikum, digitaalsem, vastupidavam ja paremini valmis praeguste ja tulevaste probleemidega toimetulekuks.

Suurem osa vahendeid antakse taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Osa vahenditest – kuni 338,0 miljardit eurot – antakse tagastamatu toetusena. Ülejäänud osa – kuni 385,8 miljardit eurot – kasutab liit üksikutele liikmesriikidele laenude andmiseks. Asjaomased liikmesriigid hakkavad neid laene tagasi maksma alles pärast käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku lõppu ja tagasimaksmise periood kestab pikka aega – 31. detsembri 2022. aasta seisuga antud laenude lõpptähtajad saabuvad alles alates 2052. aastast (vt punkt 2.3.3).

Lisaks tugevdatakse taasterahastuga „NextGenerationEU“ mitut olemasolevat ELi programmi ja poliitikavaldkonda, näiteks järgmisi:

Lisaks esitas komisjon Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja ja sellest tuleneva energiakriisi tagajärjel Euroopa Komisjoni kava „REPowerEU“, et muuta Euroopa enne 2030. aastat sõltumatuks Venemaa fossiilkütustest. Kava „REPowerEU“ alusel lisavad liikmesriigid oma riiklikkusse taaste- ja vastupidavuskavasse, mis on taaste- ja vastupidavusrahastu alusel toimuva rahastamise tegevuskava, REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi investeeringuid ja reforme seoses energiavarustuse mitmekesistamise ja Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisega. Kava „REPowerEU“ ei suurenda taaste- ja vastupidavusrahastu üldist rahastamispaketti, kuid kiirendab praeguse laenuvõtmisvõime rakendamist, pakkudes liikmesriikidele võimalust taotleda taasterahastu „NextGenerationEU“ alusel täiendavaid laene kava „REPowerEU“ eesmärkide jaoks. Kava „REPowerEU“ täiendavad toetused, mille rahastamiseks müüakse enampakkumisel LHÜsid ja tehakse ülekandeid Brexitiga kohanemise reservist.

5.Taasterahastu „NextGenerationEU“ finantsolukord 31. detsembri 2022. aasta seisuga

6.Ülevaade

Alates taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamistoimingute käivitamisest 15. juunil 2021 kuni 2022. aasta lõpuni on komisjon kaasanud 170,8 miljardi euro (nimiväärtuses) ulatuses pikaajalisi rahalisi vahendeid, peamiselt sündikaattehingute kaudu võlakirjade emiteerimise teel (2021. aastal 71,0 miljardit eurot). Peale selle on komisjonil 2022. aasta detsembri seisuga 17,0 miljardi euro ulatuses tasumata lühiajalisi ELi võlakirju. Kuni 2022. aasta lõpuni on komisjon rahalise toetusena välja maksnud kokku 162,0 miljardit eurot (2021. aastal 71,6 miljardit eurot). Enamik sellest summast – 138,7 miljardit eurot – maksti välja taaste- ja vastupidavusrahastu raames (sellest summast 93,5 miljardit eurot maksti välja tagastamatu toetusena ja 45,2 miljardit eurot finantslaenuna antava toetusena). Veel 23,3 miljardit eurot (millest on maha arvatud 0,2 miljardi euro ulatuses sissenõutud vahendeid) maksti välja mitmeaastase finantsraamistiku maksetena olemasolevate programmide alusel. Peale selle hoitakse 20,5 miljardi euro väärtuses likviidseid vahendeid kuni mitmeaastase finantsraamistiku programmide jaoks eelarvesse väljamaksmiseni taasterahastu „NextGenerationEU“ pangakontol Euroopa Keskpangas ja komisjoni keskkassas.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ – tagasimaksmata laenud ja väljamaksed 31. detsembri 2022. aasta seisuga

*    Veel 0,6 miljardi euro ulatuses rahalisi vahendeid (sealhulgas 0,2 miljardit eurot taasterahastu „NextGenerationEU“ raames varem makstud ja sissenõutud vahendeid) hoiti kuni mitmeaastase finantsraamistiku programmide jaoks eelarvesse väljamaksmiseni komisjoni keskkassas.

7.Võetud laenud

Taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamisvajaduste täitmiseks emiteerib komisjon rahvusvahelistel kapitaliturgudel väärtpabereid. Ühtsest rahastamisviisist lähtudes kasutab komisjon eri rahastamisvahendeid ja -tehnikaid ning lisaks suhtleb avatult ja läbipaistvalt turuosalistega.

2022. aastal lubati komisjonil iga-aastase laenuotsusega emiteerida pikaajalisi võlakirju maksimaalselt 140 miljardi euro väärtuses ja kehtestati lühiajaliste võlakirjade puhul maksimaalseks tasumata summaks 60 miljardit eurot 1 .

Pikaajaline rahastamine – sündikaattehingud ja ELi võlakirjade enampakkumine

31. detsembri 2022. aasta seisuga oli pikaajaliste võlakirjade tasumata summa (nimiväärtuses) 170,8 miljardit eurot (2021. aastal 71,0 miljardit eurot). Sellest summast 36,4 miljardit eurot oli seotud roheliste võlakirjadega (2021. aastal 12 miljardit eurot). Võlakirjade tähtajad jäävad aastatesse 2025–2052 järgmiselt.

Lühiajaline rahastamine – lühiajaliste ELi võlakirjade enampakkumine

Lühiajaliste ELi võlakirjade enampakkumine annab komisjonile kui emitendile täiendavat paindlikkust ja toetab tema väärtpaberite likviidsust. 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli lühiajaliste ELi võlakirjade enampakkumise teel kaasatud ja kolme- või kuuekuulise tähtajaga lühiajaliste rahaliste vahendite maksmisele kuuluv summa (nimiväärtuses) 17,0 miljardit eurot (2021. aastal 20,0 miljardit eurot).

8.Väljamaksed

2022. aastal andis komisjon positiivse hinnangu ülejäänud viie liikmesriigi (Bulgaaria, Ungari, Madalmaad, Poola ja Rootsi) taaste- ja vastupidavuskavadele, mille nõukogu seejärel heaks kiitis. Selle tagajärjel kinnitati 2022. aasta lõpuks kõigi 27 liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavad. 27 liikmesriigi kavade alusel heakskiidetud tagastamatu toetuse kogusumma oli 335,1 miljardit eurot (2021. aastal 291,2 miljardit eurot), mis vastab peaaegu kogu taasterahastu „NextGenerationEU“ tagastamatu toetuse rahastamispaketile (338,0 miljardit eurot) 2 . Sellest summast 234,4 miljardit eurot kaeti liikmesriikidega sõlmitud rahastamislepingutest (2021. aastal 195,4 miljardit eurot). Kavade alusel heakskiidetud finantslaenuna antava toetuse kogusumma oli 165,3 miljardit eurot (2021. aastal 153,9 miljardit eurot), millest aasta lõpu seisuga sõlmitud laenulepingud moodustasid 153,9 miljardit eurot (2021. aastal 153,2 miljardit eurot).

Tagastamatu toetus

2022. aasta lõpu seisuga oli komisjon tagastamatu toetusena välja maksnud kokku 93,5 miljardit eurot 22 liikmesriigile (2021. aastal 46,4 miljardit eurot 20 liikmesriigile). Sellest summast 36,6 miljardit eurot oli seotud eelmaksetega (2021. aastal 36,4 miljardit eurot) ja 56,9 miljardit eurot maksetega, mis tehti pärast seda, kui liikmesriigid olid saavutanud eesmärgid ja sihid (2021. aastal 10,0 miljardit eurot).

2022. aastal maksis komisjon tagastamatu toetusena välja kokku 47,2 miljardit eurot. Peamiselt koosneb see summa esimesest vahe-eesmärgiga seotud maksest Prantsusmaale (7,4 miljardit eurot), esimesest ja teisest vahe-eesmärgiga seotud maksest Itaaliale (kumbki 10,0 miljardit eurot) ja teisest vahe-eesmärgiga seotud maksest Hispaaniale (12,0 miljardit eurot).

Antud laenud

2022. aasta lõpu seisuga oli komisjon finantslaenuna antava toetusena välja maksnud 45,2 miljardit eurot viiele liikmesriigile (2021. aastal 18,0 miljardit eurot neljale liikmesriigile). Sellest summast 19,9 miljardit eurot oli seotud eelmaksetega (2021. aastal 18,0 miljardit eurot) ja 25,2 miljardit eurot laenu osamaksetega, mis tehti pärast seda, kui liikmesriigid olid saavutanud eesmärgid ja sihid (2021. aastal null).

2022. aastal andis komisjon finantslaenuna antavat toetust kokku 27,2 miljardi euro väärtuses. See summa koosnes 1,9 miljardi euro suurusest laenu eelmaksest Rumeeniale, laenude esimestest osamaksetest Kreekale (1,8 miljardit eurot), Itaaliale (11,0 miljardit eurot), Portugalile (0,6 miljardit eurot) ja Rumeeniale (0,8 miljardit eurot) ning laenu teisest osamaksest Itaaliale (11,0 miljardit eurot).

Laenulepingute kohaselt maksavad liikmesriigid alates kümne aasta möödumisest väljamaksmise kuupäevast igal aastal tagasi 5 % väljamakstud summadest. Seega hakkavad Küpros, Kreeka, Itaalia ja Portugal laene tagasi maksma 2032. aastal ja Rumeenia 2033. aastal. Aasta lõpu seisuga maksmisele kuuluvate nominaalsummade tagasimaksmise ajakava on järgmine.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ toetus muudele ELi eelarvest rahastatavatele programmidele

2022. aasta lõpu seisuga moodustasid väljamakstud netomaksed muudele mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud programmidele kokku 23,3 miljardit eurot (2021. aastal 7,2 miljardit eurot). See toetus, millest on maha arvatud 0,2 miljardi euro väärtuses sissenõutud vahendeid, oli peamiselt seotud REACT-EUga, millest rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF, sealhulgas Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD)).

2022. aastal maksis komisjon muudele mitmeaastase finantsraamistiku programmidele välja kokku 16,1 miljardit eurot. Peamiselt koosnes see summa maksetest seoses REACT-EUga (11,2 miljardit eurot, millest 8,7 miljardit eurot ERFi ja 2,5 miljardit eurot ESFi, sealhulgas FEAD raames), programmiga „Euroopa horisont“ (1,9 miljardit eurot), programmiga „InvestEU“ (1,2 miljardit eurot) ja maaelu arenguga (1,2 miljardit eurot).

9.Likviidsus

Taasterahastu „NextGenerationEU“ raames antavate laenude puhul ei järgita varasemat ranget samade tingimuste põhimõtet. Selle asemel on taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks välja töötatud mitmekesise ja ühisrahastamise strateegia, milleks on olnud vaja rakendada tõhusat likviidsusjuhtimist. Taasterahastu „NextGenerationEU“ likviidsuse juhtimise eesmärk on tagada, et taasterahastu pangakontol hoitakse piisavalt vahendeid kõikide eelseisvate väljamaksevajaduste täitmiseks ja kindlaksmääratud ohutusvaru säilitamiseks, vältides samal ajal ülemääraseid saldosid. Likviidsusjuhtimiseks on komisjon välja töötanud IT-vahendi, mis võimaldab taasterahastu „NextGenerationEU“ kontot igapäevaselt jälgida. 2022. aasta lõpu seisuga moodustasid taasterahastu „NextGenerationEU“ eelarvevälisel kontol hoitavad vahendid kokku 19,9 miljardit eurot. Peale selle hoiti 0,6 miljardi euro ulatuses rahalisi vahendeid (sealhulgas 0,2 miljardit eurot taasterahastu „NextGenerationEU“ raames varem makstud ja sissenõutud vahendeid) kuni mitmeaastase finantsraamistiku programmide jaoks eelarvesse väljamaksmiseni komisjoni keskkassas.

Kuna taasterahastu „NextGenerationEU“ mitmekesine rahastamisstrateegia oli edukas ja ELi poliitiliste prioriteetide jaoks rahaliste vahendite tagamiseks võeti ulatuslikumalt laene, otsustas komisjon 2022. aastal hakata alates 2023. aastast kasutama peamise rahastamismeetodina ühtset rahastamisviisi. Selle lähenemisviisi alusel emiteerib komisjon ELi nimel edaspidi ainult nn ELi võlakirju, mitte eraldi nimega üksikute programmide võlakirju. Esimesed programmid, mille puhul uut rahastamisviisi kasutatakse, on taasterahastu „NextGenerationEU“ kohane taastekava ja uus programm „Makromajanduslik finantsabi+“ Ukraina jaoks, mille vahendid 2023. aastal moodustavad 18 miljardit eurot.

10.ÜLEVAADE EELARVE TÄITMISEST 

11.Tulud

Algses vastuvõetud ELi eelarves oli maksete assigneeringute kogusumma 170 603 miljonit eurot ja omavahenditest rahastatav kogusumma 157 701 miljonit eurot. Algses eelarves esitatud tulude ja kulude prognoose korrigeeritakse üldiselt eelarveaasta jooksul paranduseelarvetega. Kogurahvatulul põhinevate omavahendite kohandused tagavad, et eelarve tulud on eelarve kuludega täpses vastavuses. Tasakaalu põhimõtte kohaselt peavad eelarve tulud ja kulud (maksete assigneeringud) olema tasakaalus.

2022. aasta jooksul võeti vastu viis paranduseelarvet. Neid arvestades oli 2022. aasta lõplik kinnitatud tulu 170 038 miljonit eurot ja omavahenditest rahastatav summa oli kokku 153 928 miljonit eurot. Liikmesriikide 2022. aasta osamaksud vähenesid peamiselt eelmise aasta ülejäägi tõttu (3 227 miljonit eurot). Maksete assigneeringute tase oli enam-vähem sama kui algses heakskiidetud eelarves.

Tulu laekub kuuest allikast (jaotisest).

Jaotis 1. Omavahendid

Traditsioonilisi omavahendeid koguti eelarves prognoositud summadest rohkem. See oli peamiselt tingitud asjaolust, et aasta viimastel kuudel kogutud summad olid eeldatust suuremad.

Liikmesriikide lõplikud käibemaksupõhiste ning kogurahvatulul ja plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite maksed olid lõpliku eelarveprognoosiga üsna täpselt vastavuses. Prognoositud summade ja tegelikult makstud summade erinevus tulenes erinevusest eelarve koostamisel kasutatud euro vahetuskursi ja sel hetkel kehtinud vahetuskursi vahel, mil euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid oma maksed tegelikult tegid.

Jaotis 2. Ülejäägid, saldod ja kohandused

Eelmise eelarveaasta ülejääk oli 3 227 miljonit eurot. See summa kanti paranduseelarvega 2022. aasta eelarvesse ja liikmesriikide omavahendite osamakse vähendati vastavalt sellele.

Käibemaksu ja kogurahvatulu saldot käsitlevad eeskirjad on sätestatud omavahendite kättesaadavaks tegemise määruse (nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 609/2014) artiklis 10b. Nende eeskirjade kohaselt arvutatakse saldo kogusumma, et mõju ELi eelarvele oleks null (nn tasaarvestussüsteem), ja menetlus ei hõlma eelarve parandust. Seepärast taotleb komisjon kooskõlas omavahendite kättesaadavaks tegemise määruses kehtestatud eeskirjadega netosummade tasumist otse liikmesriikide poolt.

Jaotis 3. Haldustulu

See jaotis hõlmab peamiselt töötajate töötasult saadavaid makse ja tasusid.

Jaotis 4. Finantstulu, viivised ja trahvid

Selle jaotise põhiosa on seotud konkurentsieeskirjade rakendamisest tulenevate trahvidega.

Jaotis 5. Eelarvelised tagatised ja laenutehingud

See jaotis on taasterahastu „NextGenerationEU“ käivitamisega oluliselt kasvanud. Sellesse jaotisse kuuluvate taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite näol on tegemist sihtotstarbelise tuluga. Jaotis 5 hõlmab tagatiste ja intresside ning antud laenude tagasimaksmisega seotud tulu. Samuti suunatakse selle kaudu vahendeid (taasterahastust „NextGenerationEU“ taaste- ja vastupidavusrahastu raames antavaks tagastamatuks toetuseks ning mitmeaastase finantsraamistiku programmide tõhustamiseks) sihtotstarbelisest tulust, mida liikmesriigid Euroopa Liidu taasterahastust saavad.

Jaotis 6. Liidu poliitikaga seotud tulu, sisse- ja tagasimaksed

See jaotis on peamiselt seotud tuluga struktuuri- ja põllumajandusfondidega (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, EAGF ja EAFRD) seoses tehtavatest finantskorrektsioonidest. Samuti on see seotud kolmandate riikide osalemisega teadusprogrammides, põllumajandusfondide raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlusega ning muude osamaksude ja tagasimaksetega ELi
programmidesse/meetmetesse. Oluline osa sellest kogusummast koosneb sihtotstarbelisest tulust, mis toob kaasa täiendavate assigneeringute lisamise kulupoolele.

2022. aasta eelarve tulu oli kokku 245 265 miljonit eurot.

12.Kulud

13.Eelarve täitmine

2022. aastal, mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 teisel aastal vastu võetud lõplik eelarve hõlmas 182,2 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 170,0 miljardit eurot maksete assigneeringuid. Peale selle oli sihtotstarbelise tuluna kasutada 295,0 miljardi euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid, millest 277,8 miljardit eurot oli seotud taasterahastuga „NextGenerationEU“ 3 ja 4,5 miljardi euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid kanti üle 2021. aastast. 2022. aasta sihtotstarbelise tuluga seotud maksete assigneeringud moodustasid 87,0 miljardit eurot, millest 64,3 miljardit eurot oli seotud taasterahastuga „NextGenerationEU“ ja 4,3 miljardi euro ulatuses maksete assigneeringuid kanti üle 2021. aastast.

Ka 2022. aasta eelarve täitmist mõjutas osaliselt mitmeaastase finantsraamistiku määruse hilinenud vastuvõtmine (2020. aasta detsembris), mille tagajärjel võeti uusi programme käsitlevad õigusaktid vastu alles 2021. aasta jooksul. Lisaks avaldas 2022. aasta eelarve täitmisele suurt mõju Venemaa sissetung Ukrainasse ja vajadus võtta otsustavaid meetmeid, et anda Ukrainale mitmekülgset humanitaarabi ja rahalist toetust, aidata nii pagulasi kui ka neid vastuvõtvaid riike ning reageerida kriisile, mille tagajärjed ulatusid väljapoole Ukraina piire.

Kulukohustuste assigneeringuid rakendati 2022. aastal kokku summas 357,1 miljardit eurot järgmiselt:

Maksete assigneeringuid rakendati 2022. aastal kokku summas 243,3 miljardit eurot järgmiselt:

Finantsmäärusega ja/või õiguslike alustega lubatud juhtudel kanti heakskiidetud eelarvega ette nähtud assigneeringud, mida 2022. aastal ei kasutatud – 1,5 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 2,5 miljardit eurot maksete assigneeringuid – üle 2023. aastasse.

Samamoodi kanti vastavalt finantsmäärusele 2023. aastasse üle 121,5 miljardit eurot sihtotstarbelisest tulust tulenevaid kulukohustuste assigneeringuid, millest 115,1 miljardit eurot oli seotud taasterahastuga „NextGenerationEU“, ja 15,2 miljardit eurot sihtotstarbelisest tulust tulenevaid maksete assigneeringuid, millest 0,8 miljardit eurot oli seotud taasterahastuga „NextGenerationEU“.

Alljärgnevalt on esitatud 2022. aasta kulukohustuste assigneeringute rakendamine ELi poliitikaeesmärkide kaupa kokku.

2022. aastal kasutati igat liiki assigneeringuid (eelarve, ülekanded eelmisest aastast ja sihtotstarbeline tulu) kulukohustuste puhul 74 % ja maksete puhul 93 % ulatuses. Rakendamise määrad, mis vastavalt finantsmäärusele ja/või õiguslikele alustele hõlmasid 2023. aastasse ülekantud assigneeringuid, olid kulukohustuste assigneeringute puhul 99 % ja maksete assigneeringute puhul 100 % 2022. aasta heakskiidetud eelarvest.

2022. aastal moodustas kulukohustuste iga-aastane osa taasterahastu „NextGenerationEU“ alusel 4 144,6 miljardit eurot. Lisaks kanti 2021. aastast üle 21,1 miljardit eurot kulukohustusi. Kokku sai 2022. aastal kulukohustusteks kasutada 165,7 miljardit eurot, millest kasutati 162,7 miljardit eurot ehk 98 %. Ülejäänud 114 miljardit eurot taasterahastu „NextGenerationEU“ kogu rahastamispaketist kavatsetakse rakendada 2023. aastal (ja järgmistel aastatel haldusassigneeringute puhul, mida saab rakendada kuni 2027. aastani). Kooskõlas Euroopa Liidu taasterahastut käsitleva määruse (EL) 2020/2094 5 artikli 3 lõikega 4 võeti 31. detsembriks 2022 üle 60 % taasterahastu „NextGenerationEU“ kohaste asjaomaste programmidega (v.a programmi „InvestEU“ ning taaste- ja vastupidavusrahastu laenudega) seotud juriidilistest kohustustest. Taasterahastu „NextGenerationEU“ maksete assigneeringute rakendamise määr oli 99 %.

14.Täitmata kulukohustused

Täitmata kulukohustused (mida tavaliselt nimetatakse RAL – Reste à Liquider), see tähendab summad, mille suhtes on kohustus võetud, kuid mida ei ole veel välja makstud, moodustasid 2022. aasta lõpus 452,8 miljardit eurot. 2021. aastaga võrreldes suurenesid täitmata kulukohustused 111,2 miljardi euro võrra.

Täitmata kulukohustuste 2022. aastal toimunud kasvu peamine põhjus oli taasterahastu „NextGenerationEU“ (tagastamatu toetusena antava osa) rakendamine, mille panus täitmata kulukohustuste kogusummasse oli 2022. aasta lõpu seisuga 189,1 miljardit eurot (42 %). Kuna vastavalt Euroopa Liidu taasterahastu määruse artikli 3 lõigetele 4 ja 9 võetakse taasterahastu „NextGenerationEU“ assigneeringutega seoses kulukohustusi kuni 31. detsembrini 2023 ja tehakse makseid kuni 31. detsembrini 2026, jätkub taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud täitmata kulukohustuste nominaalse kasvu suundumus ka 2023. aastal.

15.Eelarve täitmise tulemus

Eelarve täitmise tulemus (ülejääk) vähenes 3,2 miljardilt eurolt 2021. aastal 2,5 miljardile eurole 2022. aastal. Üks oluline tegur, mis 2022. aasta eelarve täitmise tulemust (ülejääki) mõjutas, oli eeldatavast suurem tulu tollimaksudest.

16.RAHASTAMISVAHENDID JA EELARVELISED TAGATISED

17.ELi eelarvest rahastatavad rahastamisvahendid

ELi eelarvest rahastatavad rahastamisvahendid on tagatisinstrumendid, omakapitaliinstrumendid ja laenuinstrumendid. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel suureneb eelduste kohaselt eelarveliste tagatiste kasutamine võrreldes ELi eelarvest täielikult rahastatud või sellest eraldatud rahastamisvahendite kasutamisega. Eelkõige antakse programmi „InvestEU“ alusel EIP grupile ja teistele finantseerimisasutustele 26,2 miljardi euro ulatuses ELi tagatisi, et toetada investeeringute rahastamise kaudu liidu eri poliitikaeesmärke. Sellise lähenemisviisi põhimõte seisneb selles, et kui tavapärase eelarve täitmise puhul antakse toetusi ja subsiidiume, siis kõnealusel juhul on rahalisel toetusel võimendav mõju, mille tõttu saab lõplik makse saaja rohkem kui ühe euro iga ELi eelarvest rahastamisvahendite kaudu kulutatud euro kohta.

Eelarve sellise täitmise puhul on vahendid kas juba volitatud üksuste hallatavatele usalduskontodele jagatud ja jäävad kättesaadavaks (raha ja raha ekvivalentide, võlaväärtpaberite või investeeringutena rahaturufondidesse või ühistesse varaportfellidesse) tagatiste tulevaste sissenõudmiste puhuks või on investeeritud omakapitali. Otsese ja kaudse eelarve täitmise raames ELi eelarvest rahastatavate rahastamisvahendite olulisus ja maht on viimastel aastatel suurenenud.

18.Eelarvelised tagatised: tagatisfondides hoitavad finantsvarad

Eelarve sellise täitmise puhul annab EL vastaspooltele tagatisi, mille rahastamiseks on tehtud vaid osalised eraldised komisjoni loodud tagatisfondide kaudu. See tekitab ELi eelarvele tingimuslikke kohustisi, kui eraldised ei ole nõuete täitmiseks piisavad. EL on andnud EIP grupile tagatisi seoses väljaspool ELi antud laenudega (nn välislaenude andmise volitus) ning EFSI tagatisega hõlmatud võla- ja omakapitalitoimingutega. Samuti on EL andnud EIP grupile ja muudele finantseerimisasutustele tagatisi seoses EFSD, naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi välistegevuse tagatisega ning programmiga „InvestEU“ hõlmatud tegevusega.

Alates 2021. aastast hoitakse eraldisi ühises eraldisfondis. Ühine eraldisfond loodi finantsmäärusega, 6 et hoida alates mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest ja finantsabiks antavatest laenudest tulenevate finantskohustiste katmiseks ette nähtud eraldisi. Samuti hõlmab see teatavaid selliseid eraldisi katvaid varasid, mis on ette nähtud varasematest mitmeaastastest finantsraamistikest tulenevate finantskohustiste jaoks.

Ühine eraldisfond loodi ja see toimib ühtse portfellina, mis praegu ühendab eraldisi ELi eelarveliste tagatiste ja teatavate finantsabi programmide jaoks. Ühise eraldisfondi vahendid on jagatud osadeks, et jälgida summasid seoses selliste eelarveliste tagatiste ja finantsabi programmidega, mille kaudu rahastamises osaletakse.

31. detsembri 2022. aasta seisuga hoidis komisjon finantsvarasid ühises eraldisfondis selle järgmiste osade jaoks:

Peale selle hoitakse komisjoni keskkassas 342 miljonit eurot likviidsuspuhvrina koheselt sissenõutavate tagatiste katmiseks.

19.Laenutegevus finantsabi programmide jaoks

ELi laenuvõtmis- ja -andmistehingud finantsabi andmiseks on eelarvevälised tehingud. Kaasatud vahendid laenatakse (välja arvatud taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul) abi saavale riigile edasi võetud laenuga samadel tingimustel, s.o sama kupongimäära ja tähtajaga ning samas summas. Selle tulemusel teenindab EL võetud laene antud laenudelt saadava rahaga. Sellest hoolimata on võetud laenude teenindamine siiski ELi juriidiline kohustus, mis tagab kõigi maksete täieliku ja tähtaegse tasumise. Komisjon on kehtestanud korra, millega tagatakse laenu tagasimaksmine ka laenu tagasimaksetähtaja ületamise puhul.

Komisjon annab liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse alusel rahalist toetust. Rahalist toetust antakse kahepoolsete laenudena, mida rahastatakse kapitaliturgudelt ja tagatakse ELi eelarvega. 2022. aastal haldas komisjon ELi nimel kuut peamist programmi, mille alusel ta võib laene anda:

31. detsembri 2022. aasta seisuga oli finantsabiks antud laenude (v.a taasterahastu „NextGenerationEU“) (vt punkt 2) nimiväärtus järgmine.

Aasta lõpu seisuga maksmisele kuuluvate summade tagasimaksmise ajakava on järgmine.

TERA

TERA loodi 2020. aastal eesmärgiga anda finantsabi liikmesriikidele, kelle majandust on nende territooriumil esinenud COVID-19 pandeemia tõsiselt häirinud või ähvardab tõsiselt häirida. See vahend täiendab mõjutatud liikmesriikide võetud riiklikke meetmeid. Finantsabi maksimaalne summa kõikide liikmesriikide jaoks ei ületa 100 miljardit eurot.

2022. aasta lõpu seisuga olid liikmesriigid sõlminud laenuandmise lepinguid 98,4 miljardi euro väärtuses, mis oli 2022. aasta lõpuks täies ulatuses välja makstud. 2022. aastal maksis komisjon uute laenudena välja 8,7 miljardit eurot. Laenude tähtajad jäävad vahemikku 5–30 aastat.

EFSM

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM) loodi rahalise abi andmiseks kõigile liikmesriikidele, kes on majandusraskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse majandusraskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud asjaolud. EFSMist anti rahalist abi Iirimaale ja Portugalile aastatel 2011–2014 tingimusel, et need riigid viivad läbi reforme. See programm on aegunud ja täiendavaid laene ei saa enam võtta, kuid programm jääb alles selliste eriülesannete jaoks, nagu juba antud laenude tähtaegade pikendamine ja üleminekulaenude andmine. 2022. aastal pikendati 4,5 aasta võrra Portugalile antud 2,2 miljardi euro väärtuses laene, mille tähtaeg oli 2022. aasta aprillis, samal ajal kui tagasi maksti 0,5 miljardit eurot.

Makromajanduslik finantsabi

Makromajandusliku finantsabi programmi näol on tegemist rahalise abiga, mida EL annab ELi-välistele partnerriikidele, kellel on maksebilansi kriis. Seda antakse keskmise ja pika tähtajaga laenude või toetustena või nende kombinatsioonina ning seda saavad ainult need riigid, kes saavad toetust Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) programmilt.

Ukraina

2022. aastal leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku kolmes Ukrainale antava finantsabi paketis 7 kogusummas 7,2 miljardit eurot, et tugevdada riigi vahetut vastupanuvõimet pärast seda, kui Venemaa oli alustanud provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda. 2022. aasta lõpuks olid kõik laenud Ukrainale välja makstud. Kõnealuste Ukrainale antud uute laenude tähtaeg jääb vahemikku 10–30 aastat.

2022. aasta lõpus moodustasid Ukrainale makromajandusliku finantsabi raames antud tasumata laenud kokku 11,6 miljardit eurot (nimiväärtuses).

Selleks et ELi toetuse andmist Ukrainale 2023. aastal jätkata, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 14. detsembril 2022 vastu uue, 18 miljardi euro suuruse finantsabipaketi (määrus (EL) 2022/2463). 2023. aasta alguses allkirjastasid komisjon ja Ukraina vastastikuse mõistmise memorandumi ja krediidikorralduse lepingu ning 31. maiks 2023 oli välja makstud laene summas 7,5 miljardit eurot. Komisjon kavatseb ülejäänud summa välja maksta 2023. aasta lõpuks igakuiste 1,5 miljardi euro suuruste osadena.

Maksebilansi toetamise mehhanism

See on abiprogramm euroala välistele liikmesriikidele, kellel on raskusi maksebilansiga või oht sattuda sellistesse raskustesse. Maksebilansi toetamise mehhanism annab abi keskmise pikkusega laenudena, mille saamise tingimuseks on laenu võtmise põhjuseks olevate majandusprobleemide lahendamisele suunatud poliitika rakendamine. Tavaliselt annab EL abi maksebilansi toetamiseks koostöös IMFi ja muude rahvusvaheliste institutsioonide või riikidega. 2022. aastal ei toimunud uusi toiminguid ega laenude tagasimaksmisi.

Euratom

Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), keda esindab komisjon, annab laenusid nii liikmesriikidele kui ka kolmandatele riikidele ja nende üksustele energeetikarajatistega seonduvate projektide rahastamiseks.

20.Eelarvelised tingimuslikud kohustised finantsabi programmide puhul

ELi võetud laenud on tema otsesed ja tingimusteta kohustused, mille tagavad ELi liikmesriigid (eelarvelised tingimuslikud kohustised). ELi mittekuuluvatele riikidele laenude andmiseks võetud laenud on kaetud ühisest eraldisfondist. Kui abi saaval liikmesriigil peaks tekkima makseviivitus, siis võetakse võla teenindamiseks vajalikud vahendid võimaluse korral komisjoni kättesaadavast rahaliste vahendite jäägist. Kui see ei ole asjaomasel ajal võimalik, hangib komisjon vajalikud vahendid liikmesriikidelt. ELi liikmesriikidel on ELi omavahendeid käsitlevate õigusaktide (nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikkel 14) kohaselt juriidiline kohustus teha ELi kohustuste täitmiseks kättesaadavaks piisavad vahendid. Seega on investorid avatud üksnes ELi krediidiriskile, mitte aga rahastatud laenude saaja krediidiriskile. Antud laenude katmine samadel tingimustel võetud laenudega tagab, et ELi eelarvele ei avaldu intressi- ega valuutariski.

Liikmesriikidele TERA alusel antud laenud põhinevad liikmesriikide vabatahtlikel tagatistel, mis moodustavad finantsabi maksimaalsest summast 25 %. Iga liikmesriigi osamaks tagatise kogusummasse vastab tema suhtelisele osale Euroopa Liidu kogurahvatulust, mis põhineb ELi 2020. aasta eelarvel.

Ukrainale 2022. aastal erakorralise makromajandusliku finantsabi raames antud laenud summas 6 miljardit eurot on 61 % riskipositsiooni ulatuses kaetud liikmesriikide antavate tagatiste süsteemiga ja mis tahes kahju esimesed 9 % kaetakse ELi eelarvest (ühisest eraldisfondist). Vt ELi konsolideeritud majandusaasta aruande lisade punkt 2.4.1.1.

Iga riigi programmi puhul otsustavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon laenu kogusumma, tasumisele kuuluvate osamaksete arvu ja laenupaketi maksimaalse (keskmise) tähtaja. Seejärel lepivad komisjon ja asjaomane riik kokku laenu/rahastamise parameetrid, eelkõige osamaksete tagasimaksetähtaja. Lisaks sellele olenevad ELi finantsabi andmise puhul kõik osamaksed, v.a esimene osamakse, poliitiliste tingimuste täitmisest, mis on veel üks rahastamistehingute ajastamist mõjutav tegur. See tähendab, et emissioonide ajastamine ja tähtajad olenevad sellega seonduvast ELi laenuandmise tegevusest. Rahastatavad summad on nomineeritud ainult eurodes ja tähtaeg jääb vahemikku 3–30 aastat.

21.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE ANALÜÜS

22.TULUD

ELi konsolideeritud tulud sisaldavad kaubanduslike ja mittekaubanduslike tehingutega seotud summasid, millest viimased on ülekaalus. Peamiste mittekaubanduslike tulukategooriate (mis koosnevad kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest, traditsioonilistest omavahenditest, käibemaksupõhistest omavahenditest, uutest plastpakendijäätmetel põhinevatest omavahenditest, trahvidest ja sissenõutud kuludest) viieaastane suundumus on järgmine.

Peamiste mittekaubanduslike tehingute tulude muutumine viie aasta jooksul*

* 2020.–2022. aasta andmed ei hõlma mittekaubanduslikku tulu, mis on saadud seoses Ühendkuningriigi EList väljaastumisega.

Eelarve tulud peaksid võrduma eelarve kuludega (või neid ületama). Eespool esitatud tulusuundumuse peamine kujundaja on igal aastal tehtavad maksed.

Konsolideeritud tulud – peamised suundumused 2022. aastal

2022. aastal olid konsolideeritud tulud, mis hõlmavad kõiki tulukategooriaid, 171,2 miljardit eurot, võrreldes 178,9 miljardi euroga aasta varem. Peamised muutused, mis selgitavad 7,7 miljardi euro ehk 4,3 % suurust vähenemist, olid järgmised:

·finantstulud vähenesid 2,5 miljardi euro võrra, peamiselt tolliga seotud juhtumitelt kogunenud viivise vähenemise tõttu.

23.KULUD

Raamatupidamise konsolideeritud aastaaruandes kajastatud kulude peamine komponent on jagatud eelarve täitmise raames kantud kulud, mis hõlmavad järgmisi fonde: i) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), ii) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja teised maaelu arengu vahendid, iii) Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF) ning iv) Euroopa Sotsiaalfond (ESF). Need vahendid moodustasid 2022. aastal kantud kogukuludest (263,1 miljardit eurot) 114,8 miljardit eurot ehk 43,6 % (2021. aastal 119,9 miljardit eurot ehk 54,3 % kogukuludest). Allpool on esitatud jagatud eelarve täitmise raames kantud kulude jaotus ja nende suhtelised osakaalud.

2022. eelarveaastal jagatud eelarve täitmise raames kantud peamised kulud

Jagatud eelarve täitmise raames kantud kulude vähenemine on peamiselt tingitud ERFi ja Ühtekuuluvusfondi (3,8 miljardit eurot) ja ESFiga (2,1 miljardit eurot) seotud väiksematest kuludest. See kajastab üleminekut eelmiselt, mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmitöö perioodilt praeguse, mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 omale: eelmise programmitöö perioodi kohta deklareeritud kulud vähenevad, samal ajal kui praeguse perioodiga seotud kulud on väikesed, sest perioodi rakendamine on alanud aeglaselt. EAFRD ja muude maaelu arengu rahastamisvahenditega ning EAGFiga seotud kulud kasvasid vastavalt 0,6 miljardit eurot ja 0,2 miljardit eurot.

Pärast taasterahastu „NextGenerationEU“ edukat käivitamist (vt punkt 2) 2021. aastal jätkus otsese eelarve täitmise raames, see tähendab komisjoni, rakendusametite ja usaldusfondide poolse eelarve täitmise raames kantud kulude suurenemine – need kasvasid 63,0 miljardilt eurolt 2021. aastal 94,0 miljardi euroni 2022. aastal. 31,0 miljardi euro suurune kasv on peamiselt tingitud taasterahastu „NextGenerationEU“ raames taaste- ja vastupidavusrahastust antud tagastamatust toetusest (69,5 miljardit eurot) (2021. aastal 42,9 miljardit eurot).

Kaudse eelarve täitmise raames tehtud kulutused kajastavad eelarve täitmist ELi asutuste, ELi ametite, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude üksuste poolt. 2022. aastal moodustasid kaudse eelarve täitmise raames tehtud kulutused 13,6 miljardit eurot (2021. aastal 10,9 miljardit eurot). See kasv on peamiselt tingitud suurematest kuludest välistegevuse valdkonnas.

24.VARAD

31. detsembri 2022. aasta seisuga moodustasid varad kokku 445,9 miljardit eurot (2021. aastal 414,1 miljardit eurot); see kasv tuleneb täiendavast laenuandmisest TERA raames ning taasterahastu „NextGenerationEU“ alusel antud laenudest ja tehtud ettemaksetest. Kõige olulisemad kirjed olid finantsvarad (välja arvatud raha ja raha ekvivalendid) (235,4 miljardit eurot), eelmaksed (100,5 miljardit eurot), nõuded ja sissenõutavad summad (48,2 miljardit eurot) ning raha ja raha ekvivalendid (46,5 miljardit eurot). Muud varad, mis moodustasid 15,2 miljardit eurot, hõlmasid peamiselt materiaalset põhivara ja immateriaalset vara.

Vara koosseis 31. detsembri 2022. aasta seisuga

Koguvara kasv 31,8 miljardit eurot ehk 7,7 % võrreldes aasta varasemaga oli tingitud peamiselt järgmiste asjaolude mõjust:

Ühendkuningriigi väljaastumine EList

31. jaanuaril 2020 astus Ühendkuningriik Euroopa Liidust välja. Riigi lahkumise tingimused on määratletud Ühendkuningriigi EList ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus, mida nimetatakse ka väljaastumislepinguks. Selle kokkuleppe raames nõustus Ühendkuningriik täitma kõik oma rahalised kohustused, mille ta oli ELi liikmesriigina võtnud. Leping jõustus 31. jaanuaril 2020. Ühendkuningriik jätkab ELi eelarvesse panustamist ja saab jätkuvalt kasu 2021. aastale eelnevatest ELi programmidest, nagu ta oleks liikmesriik. Ühtlasi saab Ühendkuningriik tagasi teatavad kindlaksmääratud summad, mille ta on ELi eelarvesse maksnud, või ELi eelarvesse laekunud summad, mis on seotud tema liikmesuse perioodiga. EL teatab kaks korda aastas Ühendkuningriigile summad, mis maksmisele kuuluvad, ja Ühendkuningriik maksab neid kuupõhiselt. Aruandlust ajakohastatakse igal aastal tegelike andmete põhjal.

Väljaastumislepingust tulenevate kohustustega kaasnevad ELi jaoks kohustised ja nõuded, mis tuleb välja arvutada ja mida tuleb ELi majandusaasta aruandes kajastada ning mis hõlmavad eelkõige järgmisi valdkondi:

Eelmaksed

2022. aastal moodustasid eelmaksed (võtmata arvesse muid liikmesriikidele tehtavaid ettemakseid ning osamakseid Bêkou ja Aafrika usaldusfondidesse) 94,1 miljardit eurot (2021. aastal 86,2 miljardit eurot), mis on peaaegu täielikult seotud komisjoni tegevusega. 7,9 miljardi euro ehk 9,2 % suurune kasv on seotud otsese eelarve täitmise raames tehtud eelmaksete suurenemisega 31,8 miljardilt eurolt 2021. aastal 40,6 miljardi euroni 2022. aastal.

Komisjoni eelmaksed iga eelarve täitmise viisi puhul

Mitmeaastase finantsraamistiku programmide alusel tehtavate eelmaksete määr oleneb oluliselt mitmeaastase finantsraamistiku asjaomasest etapist – näiteks mitmeaastase finantsraamistiku perioodi alguses tehakse tavaliselt liikmesriikidele suuri ettemakseid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ning need summad jäävad liikmesriikidele kättesaadavaks kuni programmide lõpetamiseni. Välja makstakse ka iga-aastased eelmaksed, mis tuleb aasta jooksul ära kasutada või mis vastasel korral raamatupidamisarvestuse tsükli iga-aastase sulgemise osana järgmisel aastal sisse nõutakse. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et eelmaksed püsiksid sobival tasemel. Oluline on leida tasakaal projektide piisava rahastamise tagamise ja kulude õigeaegse kajastamise vahel.

25.KOHUSTISED

31. detsembri 2022. aasta seisuga moodustasid kohustised kokku 577,2 miljardit eurot (2021. aastal 496,4 miljardit eurot); see kasv on peamiselt tingitud 2022. aastal TERA ja taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võetud laenudest. Kõige olulisemad kohustised olid taasterahastu „NextGenerationEU“ ja finantsabi jaoks võetud laenud (344,3 miljardit eurot), viitvõlad ja ettemakstud tulu (86,2 miljardit eurot), pensionikohustused ja muud töösuhtejärgsete hüvitistega seotud kohustised (80,6 miljardit eurot) ja võlgnevused kolmandatele isikutele (55,3 miljardit eurot).

Kohustiste koosseis 31. detsembri 2022. aasta seisuga

Kasv 80,8 miljardit eurot ehk 16,3 % võrreldes aasta varasemaga oli tingitud peamiselt järgmiste asjaolude mõjust:

Laekunud ja bilansis võlgnevustena kajastatud kulutaotlused ja arved kokku

Netovara

31. detsembri 2022. aasta seisuga ületasid kohustised varasid 131,3 miljardi euro võrra (2021. aastal 82,3 miljardi euro võrra). Märkimisväärne kasv (49,0 miljardit eurot) tuleneb peamiselt 2022. aastal taasterahastu „NextGenerationEU“ raames seoses tagastamatu toetusega võetud laenudest, mille tulemusel moodustasid otsese eelarve täitmisega hõlmatud kulud 69,5 miljardit eurot, mis on 26,6 miljardit eurot rohkem kui aasta varem. See, et kohustised ületavad varasid, ei tähenda, et ELi institutsioonid ja asutused on rahalistes raskustes. Pigem kajastab see seda, et teatavaid kohustisi rahastatakse tulevaste eelarvete kaudu. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt kajastatakse aruandeaastal paljusid kulusid, mis tegelikult võidakse tasuda alles järgnevatel aastatel ning seetõttu rahastada tulevastest eelarvetest; asjaomased tulud võetakse arvesse tulevastel perioodidel. Lisaks taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks võetud laenudele, mis tuleb tagasi maksta aastatel 2028–2052, ja töötajahüvitiste kohustisele, mida tuleb maksta mitme aastakümne jooksul, on kõige olulisemad summad, millele tuleb tähelepanu juhtida, seotud EAGFi raames toimuva tegevusega, millest enamik makstakse tavaliselt järgmise aasta esimeses kvartalis.

26.ELi POLIITIKA- JA FINANTSRAAMISTIK, VALITSEMINE JA VASTUTUS

Euroopa Liit (EL) on liit, millele liikmesriigid usaldavad ühiste eesmärkide saavutamise. Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

27.POLIITIKA- JA FINANTSRAAMISTIK

Aluslepinguga püstitatud eesmärkide täitmiseks on ELi käsutuses mitmesuguseid vahendeid, millest üks on ELi eelarve. Muud vahendid on näiteks ühtne õigusraamistik või ühised poliitilised strateegiad.

ELi eelarve peamised rahastamisallikad on omavahenditulud, mida täiendavad muud tulud. Omavahendite liike on neli: traditsioonilised omavahendid (peamiselt tollimaksud), käibemaksupõhised omavahendid, ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid (mis kehtestati 2021. aastal) ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid. Muud ELi tegevusest saadavad tulud (näiteks konkurentsitrahvid) moodustavad tavaliselt alla 10 % kogutulust.

28.VALITSEMINE JA ARUANDEKOHUSTUS

29.Institutsiooniline ülesehitus

ELil on institutsiooniline raamistik, mille kaudu liit püüab edendada oma väärtusi, saavutada oma eesmärke, teenida liidu, selle kodanike ja liikmesriikide huve ning tagada oma poliitika ja meetmete kooskõla, tõhusus ning järjepidevus. Organisatsiooniline struktuur koosneb institutsioonidest, asutustest ja muudest ELi organitest. See, millised neist üksustest on hõlmatud ELi konsolideeritud raamatupidamisaruannetega, on määratletud finantsmääruses ja kohaldatavates raamatupidamiseeskirjades (konsolideerimisega hõlmatud üksuste loetelu on esitatud ELi konsolideeritud majandusaasta aruande lisade punktis 9).

Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Komisjonil on poliitiline aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees. Nõukogu täidab ka poliitika kujundamise ja koordineerimise ülesandeid vastavalt Euroopa Ülemkogu seatud üldisele poliitilisele suunale ja liidu prioriteetidele.

Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev haru. Komisjon edendab liidu üldisi huve ja käivitab selleks asjakohaseid algatusi. Ta tagab aluslepingute kohaldamise ja teeb Euroopa Liidu Kohtu kontrollimisel järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle liikmesriikide poolt. Komisjonil on koordineeriv, täidesaatev ja juhtimisfunktsioon, ta täidab eelarvet ja haldab programme.

Komisjon täidab eelarvet, suures osas koostöös liikmesriikidega 10 . Koos tagavad nad assigneeringute kasutamise kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Määrustes on sätestatud liikmesriikide kontrolli- ja auditeerimiskohustused jagatud eelarve täitmisel ning sellest tulenevad kohustused. Neis on sätestatud ka iga ELi institutsiooni kohustused ja üksikasjalikud eeskirjad seoses nende enda kuludega.

30.Komisjoni juhtimisstruktuur

Komisjoni juhtimiskorraldust ja seda, kuidas see tagab komisjoni toimimise nüüdisaegse, vastutustundliku ja tulemustele suunatud institutsioonina, on kirjeldatud teatises, 11 mis käsitleb juhtimist Euroopa Komisjonis.

Komisjon täidab oma ülesandeid volinike kolleegiumi juhtimisel, kes määratleb prioriteedid ja võtab üldise poliitilise vastutuse komisjoni töö eest. Kolleegiumina töötab komisjon oma presidendi poliitilise juhtimise all, kes enda ametisse nimetamise raames tutvustab Euroopa Parlamendile eesmärke, mida ta kavatseb taotleda, presidendi poliitilistes suunistes. President otsustab komisjoni sisemise ülesehituse, tagades selle kui kollegiaalse kogu järjekindla ja tõhusa toimimise.

Kolleegium delegeerib eelarve täitmise tegevusliku külje ja finantsjuhtimise peadirektoritele ja talituste juhtidele, kes juhivad komisjoni haldusstruktuuri. Sellise detsentraliseeritud lähenemisviisiga luuakse halduskultuur, mis innustab ametnikke võtma vastutust nende kontrolli all oleva tegevuse eest ja nõuab neilt tagatisi nende vastutuse all oleva tegevuse üle.

Presidendi juhtimisel ja tihedas koostöös eelarve, inimressursside ja halduse eest vastutava komisjoni liikmega ning presidendi- ja kesktalituste osalemisel tagab üldjuhatus koordineerimise, järelevalve, nõustamise ja strateegilise suunamise.

Komisjonisisese korraga on määratletud tõhusate kontrollide ja haldusvahendite sidus kogum, mis võimaldab volinike kolleegiumil võtta komisjoni töö eest poliitiline vastutus 12 .

31.Komisjoni finantsjuhtimine

Finantsjuhtimisega seotud ülesanded ja kohustused on komisjonis selgesti määratletud (nt finantsmääruses ja sise-eeskirjades 13 ) ja neid kohaldatakse vastavalt. Volitatud eelarvevahendite käsutajatena vastutavad komisjoni peadirektorid ja talituste juhid ELi ressursside usaldusväärse finantsjuhtimise, finantsmääruse sätete järgimise, riskijuhtimise ja asjakohase sisekontrolli raamistiku kehtestamise eest.

Eelarvevahendite käsutajad vastutavad kogu haldusprotsessi eest, alates selle kindlaksmääramisest, mida tuleb institutsiooni poolt seatud poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks teha, kuni tegevuse haldamiseni nii tegevuslikust kui ka usaldusväärse finantsjuhtimise seisukohast. Ülesandeid võib delegeerida edasi direktoritele, üksuste juhtidele ja teistele, kellest saavad seeläbi edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad. Iga eelarvevahendite volitatud käsutaja võib tugineda sisekontrollisüsteemide rakendamise järelevalves ja seires ühele või kahele riskijuhtimise ja sisekontrolli eest vastutavale direktorile.

Komisjoni kesktalitused edendavad parimat tava ning annavad juhiseid ja nõu, muu hulgas üldjuhatuse töö kaudu.

Finantsmääruse kohaselt peab iga volitatud eelarvevahendite käsutaja koostama iga-aastase tegevusaruande, milles kirjeldatakse tulemusi, sisekontrolli ja finantsjuhtimist asjaomasel aastal. Iga-aastane tegevusaruanne sisaldab kinnitust selle kohta, et vahendeid on kasutatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kehtestatud kontrollimenetlused pakuvad vajalikke tagatisi aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. ELi eelarve iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne 14 on peamine vahend, millega volinike kolleegium võtab poliitilise vastutuse ELi eelarve finantsjuhtimise eest.

Komisjoni peaarvepidaja vastutab tsentraalselt rahavoogude juhtimise, sissenõudmismenetluste, rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS) põhinevate raamatupidamiseeskirjade kehtestamise, raamatupidamissüsteemide valideerimise ning komisjoni ja ELi konsolideeritud majandusaasta aruannete koostamise eest. Peaarvepidajal tuleb ka anda majandusaasta aruandele allkiri deklareerimaks, et see annab tõese ülevaate Euroopa Liidu finantsseisundi, tegevuse tulemuste ja liidu rahavoogude kõigist olulistest tahkudest. Majandusaasta aruande võtab vastu volinike kolleegium. Peaarvepidaja täidab oma funktsiooni sõltumatult ja tal on suur vastutus finantsaruandluse eest komisjonis.

Komisjoni siseaudiitor on samuti tsentraliseeritud ja sõltumatu funktsiooni täitja, kes esitab sõltumatuid nõuandeid, seisukohti ja soovitusi komisjoni, ELi asutuste ja muude autonoomsete asutuste sisekontrollisüsteemide kvaliteedi ja toimimise kohta.

Auditi järelevalvekomitee tagab siseaudiitori sõltumatuse ning teeb järelevalvet siseauditi kvaliteedi ja järelmeetmete üle, mida komisjoni talitused on võtnud nii seoses sise- ja välisauditite soovituste kui ka Euroopa Kontrollikoja järeldustega eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ja soovitustega ELi konsolideeritud majandusaasta aruande usaldusväärsuse kohta. Komitee nõustav roll aitab veelgi üldiselt parandada komisjoni tõhusust ja tulemuslikkust oma eesmärkide täitmisel ning toetab kolleegiumi järelevalvetegevust komisjoni juhtimise, riskijuhtimise ja sisekontrolli tavade üle.

32.Välisaudit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega tuleb vahendeid hallata tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult. Et tagada piisav kindlus ELi vahendite nõuetekohase kulutamise kohta, on olemas põhjalikul aruandlusel, välisauditil ja poliitilisel kontrollil põhinev vastutusraamistik.

Euroopa Parlament otsustab pärast nõukogu soovitust, kas anda lõplik heakskiit – mida nimetatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks – viisile, kuidas komisjon ELi eelarvet teataval aastal täitis. Iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega tagatakse, et komisjonil lasub poliitiline vastutus ELi eelarve täitmise eest.

Igal aastal kontrollib Euroopa Kontrollikoda raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ning seda, kas kõik tulud on saadud ja kõik kulud on kantud seaduslikult ja korrektselt ning kas finantsjuhtimine ja eelarvestamise kvalitatiivsed aspektid, sealhulgas tulemuslikkus, on olnud usaldusväärsed. Arvestades taasterahastu „NextGenerationEU“ suurt tähtsust, täiendab Euroopa Kontrollikoja arvamust ELi tavapärase eelarve raames kantud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta alates 2021. aastast eraldi arvamus taaste- ja vastupidavusrahastu raames kantud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Euroopa Kontrollikoja aastaaruande avaldamine on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lähtepunkt. Audiitorid koostavad ka eriaruandeid konkreetsete kulutuste või poliitikavaldkondade või eelarve- või juhtimisküsimuste kohta.

Otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta põhineb ka komisjoni integreeritud finants- ja vastutusaruannetel, volinike ärakuulamisel Euroopa Parlamendis ning komisjonile esitatud kirjalikele küsimustele antud vastustel.

RAAMATUPIDAMISE KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON

Euroopa Liidu 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne on koostatud teabe alusel, mille institutsioonid ja asutused on esitanud vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 246 lõikele 2. Käesolevaga kinnitan, et aruanne on koostatud finantsmääruse XIII jaotise ja raamatupidamisarvestuse põhimõtete, normide ja meetodite kohaselt, mida on kirjeldatud raamatupidamise aastaaruannete lisades.

Olen saanud nende institutsioonide ja asutuste peaarvepidajatelt kogu vajaliku teabe, mille õigsust nad kinnitasid ja mis oli vajalik Euroopa Liidu varasid ja kohustisi ning eelarve täitmist kajastava aruande koostamiseks.

Käesolevaga kinnitan, et nimetatud teabe ja kontrollimise alusel, mida pidasin vajalikuks enne Euroopa Komisjoni aruannete allakirjutamist teha, olen piisavalt kindel, et aruanded kajastavad Euroopa Liidu finantsseisundit, tegevustulemusi ja rahavooge kõigis olulistes aspektides õiglaselt.

Rosa ALDEA BUSQUETS

komisjoni peaarvepidaja

19. juuni 2023

EUROOPA LIIT

EELARVEAASTA 2022

RAAMATUPIDAMISE KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDED JA NENDE LISAD

Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes järgnevas tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelis esitatud kogusummast.

SISUKORD

BILANSS    

TULEMIARUANNE    

RAHAVOOGUDE ARUANNE    

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE    

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD    

1.    PEAMISED ARVESTUSMEETODID    

2.    BILANSI LISAD    

3.    TULEMIARUANDE LISAD    

4.    TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED JA TINGIMUSLIKUD VARAD    

5.    EELARVELISED KULUKOHUSTUSED JA JURIIDILISED KOHUSTUSED    

6.    FINANTSRISKIDE JUHTIMINE    

7.    SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED    

8.    BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED    

9.    KONSOLIDEERIMISE ULATUS    

BILANSS

*    Euroopa Parlament võttis 23. novembril 2022 vastu eelarve, millega on ette nähtud liidu lühiajaliste kohustiste tasumine omavahenditest, mille liikmesriigid koguvad või mis nõutakse neilt sisse järgmisel aastal. Lisaks tagavad liikmesriigid personalieeskirjade (29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 muudetud redaktsioon) artikli 83 kohaselt ühiselt pensionikohustiste täitmise.

TULEMIARUANNE

RAHAVOOGUDE ARUANNE

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Tuleb tähele panna, et alljärgnevates tabelites on Ühendkuningriiki käsitlevad summad seoses kuni 2020. aasta lõpuni kestnud mitmeaastaste finantsraamistikega esitatud rubriigi „Liikmesriigid“ all, sest kuigi Ühendkuningriik astus liidust 1. veebruaril 2020 välja, jätkub kooskõlas väljaastumislepinguga nende perioodide puhul tema finantssuhe liiduga nii, nagu oleks ta liikmesriik.

1.PEAMISED ARVESTUSMEETODID

2.ÕIGUSLIK ALUS JA RAAMATUPIDAMISEESKIRJAD

Euroopa Liidu raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrusele (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, edaspidi „finantsmäärus“).

Finantsmääruse artikli 80 kohaselt koostab EL oma raamatupidamise aastaaruande tekkepõhise arvestuse eeskirjade kohaselt, mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS). Kõnealused raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ja neid tuleb kohaldada kõigis konsolideeritud institutsioonides ja ELi asutustes, et tagada ELi konsolideeritud raamatupidamisaruannete sisene järjepidevus.

Uute ja muudetud Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjade (EAR) kohaldamine

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskiri, mis kehtib 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes

Uusi ELi raamatupidamiseeskirju, mis kehtivad 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavate aruandeperioodide suhtes, ei ole.

Uued vastuvõetud ELi raamatupidamiseeskirjad, mis 31. detsembril 2022 veel ei kehtinud

Uusi vastuvõetud Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirju, mis 31. detsembril 2022 veel ei kehtinud, ei ole.

3.RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Kuna ELi näol on tegemist avaliku sektori üksusega, on konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke.

Üldised kaalutlused (raamatupidamispõhimõtted), millest raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse, on sätestatud ELi raamatupidamiseeskirjas nr 1 „Raamatupidamise aastaaruanne“ ning on samad mis IPSAS 1-s kirjeldatud põhimõtted: õiglase kajastamise, tekkepõhise arvestuse, tegevuse jätkuvuse, kajastamise järjepidevuse, olulisuse, andmete koondamise, tasaarvestuse ja teabe võrreldavuse põhimõte.

Finantsaruannete kvalitatiivsed omadused on asjakohasus, tõesus (usaldusväärsus), arusaadavus, ajakohasus, võrreldavus ja kontrollitavus.

4.KONSOLIDEERIMINE

Konsolideerimise ulatus

ELi raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne hõlmab kõiki olulisi kontrollitavaid üksusi, ühiseid ettevõtmisi ja sidusettevõtteid. Konsolideerimisega hõlmatud üksuste täielik loetelu, kuhu praegu kuulub 54 kontrollitavat üksust ja üks sidusettevõte (2021. aastal 55 kontrollitavat üksust ja üks sidusettevõte), on esitatud lisade punktis 9. Kontrollitavate üksuste hulka kuuluvad ELi institutsioonid (sealhulgas komisjon, kuid mitte Euroopa Keskpank) ja ELi ametid (välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna ametid). Kontrollitavaks üksuseks loetakse ka likvideeritavat Euroopa Söe- ja Teraseühendust (likvideeritav ESTÜ). ELi ainus sidusettevõte on Euroopa Investeerimisfond (EIF).

Üksusi, mis kuuluvad konsolideerimisele, kuid mis on ELi raamatupidamise konsolideeritud aastaaruande kui terviku seisukohalt ebaolulised, ei ole vaja konsolideerida ega arvestada kapitaliosaluse meetodil, kui see põhjustab ELile ülemäärast aja- või rahakulu. Neid üksusi nimetatakse väiksemateks üksusteks ja need on eraldi loetletud lisade punktis 9. 2022. aastal liigitati väiksemateks üksusteks kaheksa üksust (2021. aastal kaheksa üksust).

Kontrollitavad üksused

Konsolideerimise ulatuse kindlaksmääramisel kohaldatakse kontrolli mõistet. Kontrollitavad üksused on üksused, milles ELil on osalus või millelt tal on õigus saada tänu oma osalusele mitmesuguseid hüvesid, mille olemust ja suurust ta saab muuta, kasutades oma võimu nende üksuste üle. See võim peab tal olema praegu ja seotud üksuse asjaomaste tegevusaladega. Kontrolli all olevad üksused on täielikult konsolideeritud. Konsolideerimine algab kontrolli alguse kuupäeval ja lõpeb kontrolli lõppemisel.

ELi raames on põhilised kontrolli väljendavad näitajad järgmised: üksuse loomine aluslepingu või teisese õigusakti alusel, üksuse rahastamine ELi eelarvest, hääleõigus juhtorganites, Euroopa Kontrollikoja poolne auditeerimine ning Euroopa Parlamendi poolne eelarve täitmisele heakskiidu andmine. See, kas üksuse puhul on täidetud üks või mitu kontrolli all olemise kriteeriumi, tehakse kindlaks iga üksuse puhul eraldi.

Kõik ELi kontrollitavate üksuste omavahelised olulised tehingud ja saldod elimineeritakse; sellistest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum ei ole aga märkimisväärsed ning seetõttu ei ole neid elimineeritud.

Ühised ettevõtmised

Ühine ettevõtmine on kokkulepe, milles EL ja üks või mitu poolt omavad ühist kontrolli. Ühine kontroll on siduva lepinguga kokkulepitud jagatud kontroll ettevõtmise üle, mis on olemas üksnes juhul, kui asjaomast tegevust käsitlevad otsused nõuavad kontrolli jagavate poolte ühehäälset nõusolekut. Ühised ettevõtmised võivad olla kas ühisettevõtted või ühisoperatsioonid. Ühisettevõte on eraldiseisva äriühinguna struktureeritud ühine ettevõtmine, mille puhul ühist kontrolli omavatel pooltel on õigus ettevõtmise netovarale. Osaluste üle ühisettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil (vt lisade punkt 1.5.4). Ühisoperatsioon on ühine ettevõtmine, mille puhul ühist kontrolli omavatel pooltel on õigus ettevõtmisega seotud varadele ja vastutus selle kohustiste eest. Ühisoperatsioonides osaluse arvestamiseks kajastatakse ELi raamatupidamise aastaaruannetes selle varad ja kohustised, tulud ja kulud, samuti tema osa ühistes varades, kohustistes, tuludes ja kuludes.

Sidusettevõtted

Sidusettevõtted on üksused, mille üle ELil on kas otseselt või kaudselt märkimisväärne mõju, kuid mille üle tal puudub ainu- või ühine kontroll. Eelduseks on võetud, et märkimisväärne mõju esineb juhul, kui ELile kuulub kas otseselt või kaudselt vähemalt 20 % hääleõigusest. Osaluste üle sidusettevõtetes peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil (vt lisade punkt 1.5.4).

Konsolideerimata üksused, mille vahendeid haldab komisjon

ELi personali ühise ravikindlustusskeemi, Euroopa Arengufondi ja osalejate tagatisfondi vahendeid haldab komisjon nimetatud üksuste eest. Kuna need üksused ei ole ELi kontrolli all, siis ei ole need ka tema raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritud.

5.ARUANDE KOOSTAMISE ALUS

Raamatupidamise aastaaruanne esitatakse igal aastal kooskõlas finantsmääruse artikliga 243. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

6.Valuuta ja ümberarvestamise alused

Arveldus- ja aruandlusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud miljonites eurodes, kui ei ole märgitud teisiti, sest euro on ELi arveldusvaluuta.

Tehingud ja saldod

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevustest saadud kasum või kahjum, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse tulemiaruandes.

Teistsuguseid ümberarvestamise meetodeid kasutatakse materiaalse põhivara ja immateriaalse vara puhul, mille väärtust eurodes arvestatakse nende soetamise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud Euroopa Keskpanga (EKP) vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskursid

7.Prognooside kasutamine

IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt esitatakse raamatupidamise aastaaruandes tingimata summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas töötajahüvitiste kohustiste summad, nõuetest tuleneva finantsriski summad ja finantsinstrumente käsitlevates lisades avaldatud summad, amortiseeritud väärtuses kajastatavate finantsvarade ning finantstagatiste lepingute kohustiste, viitlaekumiste ja -võlgade ja eraldiste väärtuse languse allahindlus, immateriaalse vara ja materiaalse põhivara väärtuse languse määr ning varude ja tingimuslike varade ja kohustiste netorealiseerimisväärtus. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi kajastatakse prognoosides sellel perioodil, mil need teatavaks saavad, kui muudatus mõjutab ainult seda perioodi, või sellel ja tulevastel perioodidel, kui muudatus mõjutab mõlemat.

8.BILANSS

9.Immateriaalne vara

Immateriaalne vara on eristatav mitterahaline vara ilma materiaalse vormita. Vara on eristatav siis, kui see on kas eraldatav (st seda saab üksusest eraldada või lahutada, näiteks eraldi või koos seotud lepingu, eristatava vara või kohustisega müüa, üle anda, litsentseerida, rentida või vahetada, olenemata sellest, kas üksus kavatseb seda teha) või kui see tuleneb siduvatest kokkulepetest (sealhulgas lepingupõhised või muud juriidilised õigused, olenemata sellest, kas neid õigusi saab üle anda või üksusest või muudest õigustest ja kohustustest eraldada).

Omandatud immateriaalne vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tekkinud kahjum. Asutusesiseselt väljatöötatud immateriaalne vara kapitaliseeritakse, kui täidetud on asjaomased ELi raamatupidamiseeskirjades ettenähtud kriteeriumid, ning kulud on seotud üksnes kõnealuse vara arendusjärguga. Kapitaliseeritavate kulude hulka kuuluvad kõik otseselt omistatavad kulud, mis on vajalikud vara loomiseks, tootmiseks või valmistamiseks selliselt, et see vara saaks toimida juhtkonna poolt kavandatud viisil. Teadustegevusega seotud kulusid, mittekapitaliseeritavaid arenduskulusid ja hoolduskulusid kajastatakse kuluna kulu kandmise hetkel.

Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku kasutusea alusel (3–11 aastat). Immateriaalsete varade eeldatav kasulik eluiga sõltub nende konkreetsest majanduslikust kasutuseast või lepingujärgsest juriidilisest kehtivusajast.

10.Materiaalne põhivara

Kogu materiaalne põhivara on näidatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tekkinud kahjum. Soetusmaksumus hõlmab kulusid, mis on otseselt seotud asjaomase vara soetamise, valmistamise ja üleandmisega.

Hilisemad kulud on vastavalt vajadusele kas arvatud vara bilansilise maksumuse hulka või kajastatud eraldi varana – viimast vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu või teenusepotentsiaal läheb ELile ja vara maksumust saab usaldusväärselt mõõta. Parandus- ja hooldustööde kulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes selle arvestusperioodi all, mil vastavad kulud kanti.

Maad ei amortiseerita, kuna selle kasutusiga loetakse igaveseks. Ehitamisel olevat vara ei amortiseerita, kuna selline vara ei ole veel kasutamiseks valmis. Muude varade amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt nende maksumus, millest lahutatakse jääkmaksumus, jaotatakse nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Võõrandamisest saadud kasum või kahjum leitakse tulu ja müügikulude vahe võrdlemisel võõrandatava vara bilansilise maksumusega ning seda kajastatakse tulemiaruandes.

Rendimaksed

Rendileping on leping, mille kohaselt rendileandja annab rentnikule makse või rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks üle vara kasutusõiguse. Rent liigitatakse kas kapitalirendiks või kasutusrendiks.

Kapitalirendi puhul antakse rentnikule üle kõik olulised omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved. Rentnikuna kapitalirendi lepingu sõlmimisel kajastatakse kapitalirendi lepingu alusel omandatud varasid varadena ja seotud rendikohustusi kohustistena alates rendiperioodi algusest. Varasid ja kohustisi kajastatakse summas, mis on võrdne renditud kinnisvara õiglase väärtusega, või kui see on väiksem, siis rendimaksete miinimumsummade nüüdisväärtusena, mis mõlemad määratakse kindlaks rendi jõustumise kuupäeval. Kapitalirendi alusel hoitavat vara amortiseeritakse rendiperioodi jooksul kas vara kasuliku kasutusea või rendiperioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Rendimaksete miinimumsummad jaotatakse finantskuludeks (intressielement) ja kohustise lõppväärtuse vähendamiseks (põhiosa element). Finantskulud jaotatakse igale rendiperioodile nii, et kogu rendiperioodi vältel oleks intressimäär igal osaperioodil sama kohustise lõppväärtuse suhtes, mida kajastatakse vastavalt vajadusele lühi- või pikaajalisena. Tingimuslikku renti kajastatakse kuluna selle tekkimise perioodil.

Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent, see tähendab rent, mille puhul rendileandjale jäävad kõik olulised vara omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved. Rentnikuna kasutusrendi lepingu sõlmimisel kajastatakse kasutusrendi maksed tulemiaruandes kuluna lineaarselt kogu rendiperioodi jooksul ning bilansis ei esitata ei renditud varasid ega rendiga seotud kohustisi.

11.Muude kui finantsvarade väärtuse langus

Väärtuse langus on vara tulevase majandusliku kasu või teenusepotentsiaali vähenemine suuremas ulatuses kui vara tulevase majandusliku kasu või teenusepotentsiaali süstemaatiliselt kajastatud vähenemine amortisatsiooni või kulumina (vastavalt vajadusele). Tähtajatu kasuliku kasutuseaga varasid ei amortiseerita; selle asemel kontrollitakse igal aastal, ega nende väärtus ei ole langenud. Amortiseeritavate varade puhul kontrollitakse alati, kas nende väärtus ei ole langenud, kui aruandepäeval on märke selle kohta, et vara väärtus võib olla langenud. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline jääkmaksumus ületab kaetavat (kasutus)väärtust. Kaetav (kasutus)väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulud, või vara tarbimisväärtus, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara jääkmaksumus ja kasulik kasutusiga vaadatakse läbi ja vajadusel kohandatakse neid vähemalt kord aastas. Kui varasematel aastatel kajastatud väärtuse languse põhjused enam ei kehti, siis vähendatakse vastavalt sellele väärtuse langusest tekkinud kahjumit.

12.Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud

Osalused sidus- ja ühisettevõtetes

Investeeringute üle peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil ja need võetakse arvele soetusmaksumuses, suurendades või vähendades hiljem bilansilist väärtust, et võtta arvesse täiendavaid osamakseid, ELi osa investeerimisobjekti üle- või puudujäägis, väärtuse võimalikku vähenemist ja dividende. Raamatupidamise aastaaruandes bilansipäeva seisuga kajastatav investeeringu bilansiline väärtus saadakse soetusmaksumuse ja kõigi muutuste liitmisel. ELi osa investeerimisobjekti üle- või puudujäägis kajastatakse tulemiaruandes ja tema osa investeerimisobjekti omakapitali muutustes kajastatakse reservides netovaras. Investeeringult saadud jaotatud kasum vähendab vara bilansilist maksumust.

Kui ELi osa investeeringu kapitaliosaluse meetodil kajastatud puudujäägis on võrdne või ületab tema osalust investeeringus, siis EL lõpetab oma osa kajastamise edasistes kahjumites („kajastamata kahjum“). Kui ELi osalus on vähendatud nullini, kaetakse täiendavaid kahjumeid ja kajastatakse kohustist ainult selles ulatuses, milles EL on võtnud üksuse juriidilisi või faktilisi kohustusi või teinud sidusettevõtte nimel makseid.

Kui on märke väärtuse langusest, on vaja hinnata see alla madalama kaetava väärtuseni. Kaetav väärtus määratakse kindlaks vastavalt lisade punktis 1.5.3 kirjeldatule. Kui väärtuse languse põhjus hiljem enam ei kehti, siis vähendatakse väärtuse langusest tekkinud kahjumit kuni bilansilise maksumuseni, mis oleks kindlaks määratud juhul, kui väärtuse langusest tekkinud kahjumit ei oleks kajastatud.

Juhul kui ELile kuulub 20 % või rohkem investeerimiskapitalifondist, ei sea ta eesmärgiks avaldada olulist mõju. Selliseid fonde käsitletakse seetõttu finantsinstrumentidena ja need liigitatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Väiksemateks üksusteks liigitatud sidus- ja ühisettevõtete (vt lisade punkt 1.3) üle ei peeta arvestust kapitaliosaluse meetodil. ELi osaluse üle neis üksustes peetakse arvestust perioodi kuluna.

13.Finantsvarad

Liigitus esmasel kajastamisel

Liigitus sõltub kahest kriteeriumist.

·Finantsvarade juhtimismudel. Selleks tuleb hinnata, kuidas EL haldab finantsvarasid rahavoogude tekitamiseks ja oma eesmärkide täitmiseks ning kuidas ta hindab finantsvarade tulemuslikkust.

·Varade lepingupõhiste rahavoogude tunnused. Selleks tuleb hinnata, kas lepingupõhised rahavood on üksnes põhiosa tagasimaksed ja tasumata põhisosalt nõutava intressi maksed. Intress on tasu raha ajaväärtuse, krediidiriski ja muude peamiste laenuandmisega kaasnevate põhiliste riskide ja kulude eest.

Pärast nendel kriteeriumidel põhinevat hindamist saab finantsvarad liigitada kolme kategooriasse: amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad, õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavad finantsvarad või õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad.

Selliste finantsvarade liigitamine, mille lepingupõhised rahavood kajastavad üksnes põhiosa ja intressi, sõltub üksuse juhtimismudelist. Kui juhtimismudel seisneb finantsvarade hoidmises lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks, siis liigitatakse finantsvarad amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantsvaradeks. Kui juhtimismudel seisneb finantsvarade hoidmises nii lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks kui ka finantsvarade müümiseks, siis liigitatakse need varad õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavateks finantsvaradeks. Kui juhtimismudel erineb nendest kahest mudelist (näiteks hoitakse finantsvarasid kauplemiseks või portfellis, mida hallatakse ja hinnatakse õiglase väärtuse põhjal), siis liigitatakse finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Finantsvarad, mille lepingupõhised rahavood ei kajasta üksnes põhiosa ja intressi, vaid millega kaasneb ka avatus täiendavale riskile ja volatiilsusele kui see, mis esineb põhilise laenuandmiskorralduse puhul (näiteks muudatused omakapitali hindades), liigitatakse olenemata juhtimismudelist õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Esmasel kajastamisel liigitab EL finantsvarad järgmiselt.

(I)Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad

Sellesse kategooriasse liigitab EL

·raha ja raha ekvivalendid;

·laenud (sealhulgas tähtajalised hoiused, mille algne tähtaeg on üle kolme kuu);

·kaubanduslikud nõuded, välja arvatud finantstagatiste lepingute laekumispool, mis liigitatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Need finantsvarad, mille hulka ei kuulu tuletisinstrumendid, vastavad kahele tingimusele: ELi juhtimismudeli kohaselt hoitakse neid lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks. Peale selle esineb kindlaksmääratud päevadel lepingupõhiseid rahavooge, mis kajastavad üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi.

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad, välja arvatud sellised finantsvarad, mille tähtaeg on rohkem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, kuuluvad käibevara alla.

(II)Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses netovara/omakapitalina

Nende mitte-tuletisinstrumentidest finantsvarade lepingupõhised rahavood kajastavad üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi. Peale selle seisneb juhtimismudel finantsvarade hoidmises nii lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks kui ka finantsvarade müümiseks.

Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

31. detsembri 2022. aasta seisuga ELil selliseid varasid ei olnud.

(III)Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad

EL liigitab õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks järgmised finantsvarad, sest lepingupõhised rahavood ei kajasta üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi:

·tuletisinstrumendid;

·omakapitaliinvesteeringud ja investeeringud rahaturufondidesse või ühise portfelliga fondidesse;

·muud omakapitaliinvesteeringud (näiteks riskikapitalitehingud).

Lisaks liigitab EL enda hoitavad võlaväärtpaberid õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks, sest võlaväärtpaberite portfelle hallatakse ja hinnatakse portfelli õiglase väärtuse põhjal (näiteks ühine eraldisfond finantsmääruse artikli 212 alusel).

Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

Arvelevõtmine ja väärtuse hindamine arvelevõtmisel

Õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavate finantsvarade ja õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade ostu kajastatakse kauplemispäeval, see tähendab päeval, mil EL võtab kohustuse vara ostuks. Raha ekvivalendid ja laenud kajastatakse raha finantseerimisasutuses hoiustamise või laenuvõtjatele ülekandmise hetkel.

Finantsvarasid hinnatakse arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Kõikide finantsvarade puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, võetakse nende arvelevõtmisel arvesse ka tehingukulusid. Finantsvarade puhul, mis on kajastatud õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, kajastatakse tehingukulud kuluna tulemiaruandes.

Finantsvara õiglane väärtus esmasel kajastamisel on tavaliselt tehinguhind, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole mitteseotud poolte vahelise tehinguga, see tähendab, kui tehing tehakse tasuta või ebaolulise tasu eest avaliku poliitika eesmärkidel. Sellisel juhul on finantsinstrumendi õiglase väärtuse ja tehinguhinna vahe näol tegemist mittekaubandusliku komponendiga, mis kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Sellisel juhul tuletatakse finantsvara õiglane väärtus otseselt samaväärse instrumendi hetke turutehingute põhjal. Kui instrumendi puhul aktiivne turg puudub, siis tuletatakse õiglane väärtus hindamismeetodi põhjal, milles kasutatakse kättesaadavaid jälgitavaid turuandmeid.

Pikaajalise intressivaba või turutingimustest madalama intressimääraga laenu andmisel saab selle õiglaseks väärtuseks lugeda kõigi tulevaste laekumiste nüüdisväärtuse, mis on diskonteeritud turuintressimäära alusel, mis kehtib sarnase krediidireitinguga sarnase instrumendi puhul.

Taaste- ja vastupidavusrahastust antud laene ja finantsabiks antud laene kajastatakse esmaselt nimiväärtuses ning tehinguhind loetakse laenu õiglaseks väärtuseks. Selle põhjused on järgmised.

·ELi laenuandmise turukeskkond on väga eripärane ja erinev kapitaliturust, millel emiteeritakse ettevõtete ja valitsuste võlakirju. Kuna laenuandjatel on neil turgudel võimalik valida alternatiivseid investeeringuid, siis kajastub see võimalus turuhindades. ELi jaoks aga selline alternatiivsete investeeringute võimalus puudub, sest ELil ei ole lubatud raha kapitaliturgudele investeerida; ta üksnes laenab vahendeid laenude andmiseks. See tähendab, et ELil puudub laenatud vahendite arvelt laenude andmiseks või investeeringute tegemiseks alternatiivne võimalus. Seega puuduvad alternatiivkulud ja seetõttu ka alus turuintressimääradega võrdlemiseks. Tegelikult kujutab ELi laenude andmise tegevus endast eraldi turgu. Kuna alternatiivkulu kriteerium ei ole kohaldatav, siis põhimõtteliselt ei kajasta turuhind õiglaselt ELi laenuandmise tehingute sisu. Seda silmas pidades ei ole asjakohane kasutada ELi antud laenude õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võrdlusalusena ettevõtete või valitsuste võlakirjasid.

·Kuna sellele lisaks puuduvad ka aktiivne turg ja sarnased tehingud, mida saaks kasutada võrdlusalusena, peaks EL kasutama oma laenutehingute õiglase väärtuse leidmisel sama intressimäära, mida ta nõuab antud laenude puhul.

Järgnev väärtuse hindamine

Amortiseeritud väärtuses kajastatavaid finantsvarasid hinnatakse järgnevalt amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatud finantsvarasid hinnatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse muutustest tulenevat tulu ja kulu kajastatakse õiglase väärtuse reservis, välja arvatud rahaliste varade välisvaluutaga seotud ümberarvestamise erinevused, mida kajastatakse tulemiaruandes.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavaid finantsvarasid hinnatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse (sealhulgas välisvaluuta ümberarvestamisest ja kõikidest teenitud intressidest tulenevatest) muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes selle perioodi all, mil see on tekkinud.

Õiglane väärtus järgneval väärtuse hindamisel

Aktiivsetel turgudel noteeritud investeeringute õiglane väärtus põhineb jooksval pakkumishinnal. Kui finantsvara turg ei ole aktiivne (või kui tegemist on noteerimata väärtpaberite ja börsiväliste tuletisinstrumentidega), määrab EL õiglase väärtuse hindamismeetodeid kasutades. Kõnealuste meetodite hulka kuuluvad hiljutiste mitteseotud poolte vaheliste tehingute kasutamine, viitamine teistele põhimõtteliselt samasugustele instrumentidele, diskonteeritud rahavoogude analüüs, optsioonihinna mudelid ja muud turuosaliste üldkasutatavad hindamismeetodid.

Investeeringuid riskikapitalifondidesse, millel ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, kajastatakse omistatava vara puhasväärtuse alusel, mida loetakse nende õiglase väärtusega samaväärseks.

Finantsvara väärtuse langus

EL kajastab ja hindab väärtuse langusest tekkinud kahjumit eeldatava krediidikahju puhul seoses finantsvaradega, mida kajastatakse amortiseeritud väärtuses ja õiglases väärtuses netovara/omakapitalina.

Eeldatav krediidikahju on erinevus lepingupõhiste rahavoogude ja nende rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, mida EL eeldab saada. Eeldatava krediidikahju puhul võetakse arvesse mõistlikku ja põhjendatavat teavet, mis on liigsete kulude ja jõupingutusteta aruandepäeval kättesaadav.

Eeldatavat krediidikahju hinnatakse kolmeetapilise mudeli põhjal, milles võetakse arvesse tõenäosusega kaalutud makseviivituse juhte finantsvara kogu eluea jooksul ja krediidiriski muutumist alates finantsvara väljastamisest. Laenude puhul on väljastamine tagasivõtmatu laenuandmiskohustuse kuupäev.

Kui krediidirisk alates väljastamisest oluliselt ei suurene (1. etapp), siis on väärtuse langusest tekkinud kahjum eeldatav krediidikahju seoses aruandepäevale järgneva 12 kuu jooksul esineda võivate makseviivituse juhtudega (12 kuu eeldatav krediidikahju). Kui krediidirisk alates väljastamisest oluliselt suureneb (2. etapp) või kui on objektiivseid tõendeid väärtuse languse kohta krediidiriski tõttu (3. etapp), siis võrdub väärtuse langusest tekkinud kahjum eeldatava krediidikahjuga seoses finantsvara kogu eluea jooksul esineda võivate makseviivituse juhtudega (kogu eluea eeldatav krediidikahju) (vt lisade punkt 6.5).

Amortiseeritud väärtuses kajastatud varade puhul vähendatakse vara bilansilist jääkmaksumust väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa võrra, mis kajastatakse tulemiaruandes. Õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatud varade puhul kajastatakse kahju allahindlus netovaras/omakapitalis ja see ei vähenda finantsvara bilansilist maksumust bilansis. Kui väärtuse langusest tekkinud kahjum järgneval perioodil väheneb, siis vähendatakse kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulemiaruande kaudu.

(a)Laenud riikidele

EL hindab laenude väärtuse langust ELi rahastamise laadi ja tema ainulaadse institutsioonilise seisundi kontekstis.

ELi-välistele riikide antud laenude väärtuse languse puhul kasutab EL eeldatava krediidikahju arvutamiseks väliseid krediidikvaliteedi andmeid, võttes aga arvesse oma eelisvõlausaldaja staatust, mis vähendab krediidiriski. Nüüdisväärtuse arvutamisel on diskontomäär laenu algne tegelik intressimäär. Kui laen on muutuva intressimääraga, võetakse diskontomääraks lepingu kohaselt kindlaks määratud jooksev tegelik intressimäär.

Liikmesriikidele antud laenude puhul ei ole EL kunagi kandnud väärtuse langusest tekkinud kahjumit, samuti ei ole esinenud makseviivitusi. Selliste laenude puhul võtab EL lisaks eelisvõlausaldaja staatusele arvesse suhteid liikmesriikidega. Põhimõtteliselt tagavad need kaks elementi liikmesriikidele antud laenude täieliku tähtajaks tagasimaksmise. Seepärast peab EL liikmesriikidele antud laenude eeldatavat krediidikahju ebaoluliseks ja statistilise meetodi kasutamist nende laenude eeldatava krediidikahju arvutamiseks sobimatuks. Seega ei kajastata liikmesriikidele antud laenude puhul tulemiaruandes eeldatavat krediidikahju.

(b)Nõuded

EL hindab väärtuse langusest tekkinud kahjumit kogu eluea eeldatava krediidikahju summa ulatuses, kasutades praktilisi vahendeid (nt eraldiste maatriksit).

(c)Raha ja raha ekvivalendid

EL hoiab raha ja raha ekvivalente arvelduskontodel ja kuni kolmekuuliste tähtajaliste hoiustena. Raha hoitakse väga kõrge krediidireitinguga pankades (vt lisade punkt 6.5), seega on kohustuste täitmatajätmise tõenäosus väga väike. Arvestades lühikest kestust ja kohustuste täitmatajätmise väikest tõenäosust on raha ja raha ekvivalentidega seotud eeldatav krediidikahju ebaoluline. Seetõttu ei kajastata raha ekvivalentide puhul väärtuse languse allahindlust.

Kajastamise lõpetamine

Finantsinstrumentide kajastamine lõpetatakse, kui investeeringust rahavoogude saamise õigus on aegunud, või kui EL on põhimõtteliselt kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved kolmandale isikule üle andnud. Õiglases väärtuses netovara/omakapitalina ja õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade müük kajastatakse kauplemise kuupäeval.

14.Laovaru

Varusid kajastatakse kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Soetusmaksumus määratakse lihtjärjekorra (FIFO) meetodi alusel. Valmistoodete ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus koosneb toorainest, otsestest tööjõukuludest ja muudest otsestest kuludest ning nendega seotud tootmise üldkuludest (võttes aluseks normaalse kasutatava tootmisvõimsuse). Neto realiseerimisväärtus on tavalise äritegevuse käigus rakendatav hinnanguline müügihind, millest on lahutatud valmistus- ja müügikulud. Kui turustamiseks mõeldud varusid hoitakse tasuta või sümboolse tasu eest, hinnatakse nende väärtust kas soetusmaksumuse või jooksva asendusmaksumuse alusel olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Jooksev asendusmaksumus on kulu, mida EL kannaks vara soetamisel aruandepäeval.

15.Eelmaksed

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda vahendite saajale rahalist ettemakset, st käibevahendeid. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega võib see olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases lepingus, otsuses, kokkuleppes või alusaktis kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ja ettemakseid kasutatakse lepingus kindlaksmääratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti, või need tuleb tagasi maksta. Kui makse saaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on ta kohustatud eelmakse ELile tagastama. Kuna EL säilitab eelmakse üle kontrolli ja tal on õigus rahastamiskõlbmatu osa eest tagasimakseid saada, esitatakse see summa varana.

Eelmakse kajastatakse bilansis esmaselt vahendite ülekandmisel saajale. Seda hinnatakse antud vahendite summas. Järgnevatel perioodidel kajastatakse eelmakset esialgselt bilansis kajastatud väärtuses, millest on lahutatud perioodi jooksul kantud rahastamiskõlblikud kulud (sh vajaduse korral eelarvestatud summad).

Eelmaksetelt arvutatud intressi kajastatakse selle teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Eelarveaasta lõpu seisuga koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos ja kajastatakse see bilansis.

Muid liikmesriikidele tehtavaid ettemakseid, mis tulenevad liikmesriikide tehtud ettemaksete (sh „jagatud eelarve täitmise raames rakendatavad rahastamisvahendid“) tagasimaksmisest ELi poolt, kajastatakse varana eelmaksete rubriigis. Muid liikmesriikidele tehtavaid ettemakseid kajastatakse esialgselt bilansis kajastatud väärtuses, millest on lahutatud lõplike vahendite saajate rahastamiskõlblike kulude kõige tõenäolisemaks peetav hinnang, mis on arvutatud mõistlike ja põhjendatud eelduste alusel.

Sissemaksed Euroopa Komisjoni poolt konsolideerimata ELi usaldusfondidesse (mis on loodud finantsmääruse artikli 234 alusel) või muudesse konsolideerimata üksustesse on liigitatud eelmakseteks, kuna nende otstarve on anda usaldusfondile käibevahendeid, et see saaks rahastada usaldusfondi eesmärkides määratletud konkreetseid meetmeid. ELi sissemakseid usaldusfondidesse kajastatakse ELi sissemakse esialgses summas, millest on lahutatud rahastamiskõlblikud kulud, sh vajaduse korral arvestuslikud summad, mis on tekkinud usaldusfondil aruandeperioodi jooksul, ja mis on pandud aluskokkuleppe kohaselt ELi toetuse arvele.

16.Kaubanduslikud nõuded ja mittekaubanduslikud sissenõutavad summad

ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded esitada eraldi. Nende kahe kategooria eristamiseks kasutatakse kaubanduslike tehingute puhul terminit „nõuded“ ning mittekaubanduslike tehingute puhul, st siis, kui EL saab väärtuse muult üksuselt, andmata otseselt vastu ligikaudselt võrdset väärtust (nt liikmesriikidelt sissenõutavad omavahenditega seotud summad), terminit „sissenõutavad summad“.

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded on amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad, välja arvatud teatavad finantstagatiste lepingu laekumispoolel kajastatud summad, mis liigitatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks (vt lisade punkt 1.5.5).

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade puhul kajastatakse õiglane väärtus omandamise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud nende väärtuse languse allahindlus. Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade väärtuse languse allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et ELil ei ole võimalik kõiki mittekaubanduslike tehingute sissenõutavaid summasid esialgsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest jääkmaksumusest sissenõutav summa. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes. Varasematele kogemustele tuginedes tehakse ka üldine allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud. Viitlaekumiste käsitlemist eelarveaasta lõpus on kirjeldatud lisade punktis 1.5.14. Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summadena näidatud ja avaldatud summad ei ole finantsinstrumendid, kuna nad ei tulene lepingust, mis tekitaks finantskohustise või omakapitaliinstrumendi. Asjakohasel juhul avaldatakse mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad siiski koos mittekaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuetega raamatupidamise aastaaruande lisades.

17.Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad ning nende hulka kuuluvad sularaha, pankades olevad nõudmiseni ja lühiajalised hoiused ning muud suure likviidsusega lühiajalised, kuni kolmekuulise esialgse tähtajaga investeeringud.

18.Töötajahüvitised

EL pakub töötajaile mitmeid hüvitisi (töötasud ja sotsiaalkindlustus). Raamatupidamisarvestuse otstarbel jagatakse need lühiajalisteks ja töösuhte lõppemise järgseteks hüvitisteks.

Lühiajalised töötajahüvitised

Lühiajalised töötajahüvitised on need hüvitised, mis kuuluvad väljamaksmisele enne kaheteistkümne kuu möödumist selle aruandeperioodi lõpust, mil töötajad olid teenistuses, nagu töötasu, põhipuhkuse ja tasulise haiguspuhkuse tasu ja muud lühiajalised hüvitised. Lühiajalisi töötajahüvitisi kajastatakse selle perioodi kuluna, mil töötaja on teenistuses. Kohustis kajastatakse summas, mis tuleb tasuda, kui ELil on töötaja varasema teenistuse tagajärjel juriidiline või faktiline kohustus ja seda kohustust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Töösuhte lõppemise järgsed hüvitised

EL maksab töötajatele töösuhte lõppemise järgseid hüvitisi, mille hulka kuuluvad Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi (PSEO) alusel makstav vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspension, samuti ühise ravikindlustusskeemi (JSIS) alusel tehtavad tervisekindlustusmaksed (vt lisade punkt 2.9). Neid hüvitisi antakse ühtse kava raames, mis on küll jagatud kaheks skeemiks, ja neid tuleb kohelda ühtemoodi, et näidata olukorda õiglaselt ja kajastada majanduslikku reaalsust.

I.Euroopa Liidu ametnike pensioniskeem (PSEO): sellest tinglikult rahastatavast 15 skeemist makstavad hüvitised on seotud tööstaaži, invaliidsuse ja toitjakaotusega, samuti peretoetuste ja toetustega ELi institutsioonide, ametite ja muude ELi asutuste töötajatele või neis töötanutele surmajuhtumi korral enne pensioniea algust või surnud ametnikest või pensionäridest toitja kaotanutele. Üks kolmandik kõnealuste hüvitiste oodatavast kulust kaetakse osamaksetega töötajate palkadest.

II.Ühine ravikindlustusskeem (JSIS): selle skeemi raames pakub EL Euroopa Komisjoni, institutsioonide, ametite ja muude ELi asutuste töötajatele tervisekindlustust, hüvitades nende ravikulud. Aktiivses teenistuses mitteolevatele isikutele (pensionärid, orvud jt) skeemi raames antavad hüvitised liigitatakse töösuhte lõppemise järgseteks töötajahüvitisteks.

EL maksab töösuhte lõppemise järgseid hüvitisi ELi institutsioonide töötajatele ja endistele töötajatele ka eraldi pensioniskeemide kaudu. Neid kajastatakse pealkirja „Muud pensioniskeemid“ all. EL maksab nende skeemide kaudu pensionihüvitisi komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori töötajatele. EL pakub ELi institutsioonide töötajaile tervisekindlustust ühise ravikindlustusskeemi kaudu.

Eespool nimetatud töösuhte lõppemise järgseid hüvitisi võib määratleda ELi hüvitiskohustusena ja see arvutatakse iga aruandepäeva seisuga, hinnates tulevaste hüvitiste suurust, mille töötajad on aruandeperioodil ja sellele eelnenud perioodidel välja teeninud, arvutades selle nüüdisväärtuse ja arvates sellest maha skeemi varade õiglase väärtuse. Kindlaksmääratud hüvitise kohustus arvutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. Kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtus leitakse, diskonteerides prognoositud tulevased rahavood selles valuutas nomineeritud valitsuse võlakirjade intressimääradega, milles hüvitisi tulevikus makstakse, kusjuures nimetatud võlakirjade järelejäänud tähtaeg peab ligilähedaselt vastama asjaomase pensionikohustise tingimustele.

ELi töötajaile makstavad töösuhte lõppemise järgsed hüvitised on koondatud ühtsesse kavasse, mis hõlmab nii pensioniskeemi (PSEO) kui ka tervisekindlustusskeemi (JSIS), kusjuures õigus JSISe tervisekindlustusele sõltub sellest, kas on omandatud pensioniõigus PSEO skeemis. Vastavalt personalieeskirjadele omandatakse teatavad õigused, näiteks õigus edasilükatud vähendatud pensionile, nimetatud ühtse kava raames pärast 10aastast teenistust. Kuid nagu näitavad hiljem iga aastaga kogutavad pensioniõigused, on õigused, mille töötaja saab ühtse kava raames edasise teenistuse käigus, algsetest õigustest oluliselt suuremad.

Selleks et kajastada õiglaselt finantsaruandluse aluseks oleva tehingu majanduslikku sisu, nagu on kirjeldatud nii ELi raamatupidamiseeskirja nr 1 kui ka IPSASe kontseptuaalses raamistikus esitatud kvaliteedinõuetes, jaotatakse kantud teenistusega seotud kulud lineaarselt töötajate hinnangulise teenistusperioodi peale, s.o perioodile kuupäevast, mil töötaja teenib välja esimese hüvitise kava raames (sõltumata sellest, kas hüvitiste saamine eeldab teenistuse jätkumist) kuni kuupäevani, mil töötaja edasine teenistus ei tekita kava raames enam olulisi täiendavaid hüvitisesummasid peale palgatõusudest tulenevate. Seda lähenemisviisi kohaldatakse ühtse kava raames makstavate hüvitiste suhtes järjekindlalt.

Kindlaksmääratud netohüvitiskohustiste ümberhindamine hõlmab aktuaarset kasumit ja kahjumit ning kava vara tootlikkust, mis kajastatakse kohe netovaras.

EL kajastab netointressikulu (tulu) ja muid kindlaksmääratud hüvitiskavadega seotud kulusid tulemiaruande rubriigis „Personali- ja pensionikulud“.

Kui makstavaid hüvitisi muudetakse või kärbitakse, kajastatakse varasema teenistuse või kärpimisest tuleneva kasumi või kahjumiga seotud hüvitiste muutus kohe tulemiaruandes. Arveldustega seotud kasumid ja kahjumid kajastatakse arvelduse toimumise ajal. Varasemast teenistusest tulenevad kulud kajastatakse kohe tulemiaruandes, välja arvatud juhul, kui muudatused sõltuvad sellest, kas töötaja jääb teenistusse kindlaksmääratud perioodiks.

19.Eraldised

Eraldisi kajastatakse, kui ELil on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi puhul. Eraldiste summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suured kulud on oodatavalt vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval. Kui eraldised koosnevad suurest hulgast summadest, hinnatakse kohustuse väärtust, kaaludes kõiki võimalikke tulemusi nende esinemise tõenäosusega (keskväärtuse meetod).

Eraldisi kahjulike lepingute tarbeks kajastatakse olenevalt sellest, kumb on väiksem – kas lepingu lõpetamisega seotud eeldatavate kulude või lepingu täitmise jätkamise eeldatava puhaskulu nüüdisväärtusena.

20.Finantskohustised

Finantskohustised liigitatakse kas õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantskohustisteks või amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantskohustisteks või finantstagatiste lepingutega seotud kohustisteks.

Võetud laenud jagunevad krediidiasutustelt võetud laenudeks ja võlgadeks, mida tõendavad sertifikaadid (ELi võlakirjad, ELi hoiused ja lühiajalised ELi võlakirjad). Võetud laenud võetakse arvele õiglases väärtuses, milleks on nende emiteerimistulu (saadud tasu õiglane väärtus), millest on maha arvatud kantud tehingukulud, ja järgnevalt kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt; mis tahes erinevust tulu (millest on maha arvatud tehingukulud) ja laenu tagastusväärtuse vahel kajastatakse tulemiaruandes laenuperioodi jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. ELi kantud tehingukulud, mille hüvitamist seejärel laenusaajalt nõutakse, ei ole olulised ja need kajastatakse otse tulemiaruandes.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantskohustised hõlmavad ka tuletisinstrumente, mille õiglane väärtus on negatiivne. Nende üle peetakse samasugust raamatupidamisarvestust nagu õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade üle (vt lisade punkt 1.5.5).

EL kajastab finantstagatiste lepingu kohustise, kui ta sõlmib lepingu, mille kohaselt EL peab tegema kindlaksmääratud makseid, et hüvitada tagatise saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele tähtaegselt makseid. Kui tagatislepingu kohaselt peab EL tegema makseid finantsinstrumendi hinnamuutuste või muu alusvara muutuste tõttu, siis on tagatislepingu näol tegemist tuletisinstrumendiga, see tähendab finantskohustisega, mida kajastatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina. Kõikide muude tagatislepingute üle peetakse arvestust finantseraldistena.

Finantstagatiste lepingu kohustised kajastatakse arvele võtmisel õiglases väärtuses. See on samaväärne saadaoleva garantiipreemia nüüdispuhasväärtusega, kui see vastab turutingimustele. Kui garantiipreemiat ei nõuta või kui tasu ei vasta õiglasele väärtusele, siis määratakse õiglane väärtus kindlaks võetud finantstagatise kohustisega otseselt samaväärsete finantstagatiste lepingute aktiivsel turul noteeritud hindade põhjal, kui need on kättesaadavad, või hindamismeetodeid kasutades. Kui aktiivse turu otsese vaatluse või mõne muu hindamismeetodi kaudu ei saa õiglast väärtust usaldusväärselt kindlaks määrata, hinnatakse finantstagatiste lepingu kohustise väärtuseks arvelevõtmisel kogu eluea eeldatava krediidikahju summa.

Järgnev väärtuse hindamine sõltub finantstagatisega kaasneva krediidiriski muutumisest. Kui krediidirisk oluliselt ei suurene (1. etapp), siis hinnatakse finantstagatise kohustiste väärtuseks kas 12 kuu eeldatav krediidikahju või esmaselt kajastatud väärtus, millest on lahutatud kogunenud amortisatsioon, kui see on asjakohane, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Kui krediidirisk oluliselt suureneb (2. etapp), siis hinnatakse finantstagatise kohustiste väärtuseks kas eluea eeldatav krediidikahju või esmaselt kajastatud väärtus, millest on lahutatud kogunenud amortisatsioon, kui see on asjakohane, sõltuvalt sellest, kumb on suurem (vt lisade punkt 6.5).

Finantskohustised liigitatakse pikaajalisteks kohustisteks, välja arvatud juhul, kui nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates. Finantstagatiste lepingud liigitatakse lühiajalisteks kohustisteks, välja arvatud juhul, kui ELil on tingimusteta õigus kohustise täitmine alates aruandepäevast vähemalt 12 kuu võrra edasi lükata.

Nende ELi usaldusfondide üle, mida loetakse komisjoni tegevuse hulka kuuluvateks (st Madadi ja Colombia usaldusfondid), peetakse arvet komisjoni raamatupidamisarvestuses ja need konsolideeritakse ELi majandusaasta aruandesse. Seepärast täidavad muude rahastajate sissemaksed ELi usaldusfondidesse mittekaubanduslikest tehingutest saadava tulu tingimused ning neid kajastatakse finantskohustistena kuni sissemaksete ülekandmisega seotud tingimused on täidetud, s.o usaldusfondi kulude tekkimiseni. Usaldusfond peab rahastama konkreetseid projekte ja üle jäävad vahendid likvideerimise ajal tagastama. Ärakasutamata sissemaksetest tulenevad kohustised kajastatakse bilansipäeva seisuga saadud sissemaksete summas, millest lahutatakse usaldusfondi kulud, sh vajaduse korral hinnangulised summad. Aruandluse otstarbel jaotatakse netokulud muude rahastajate vahel vastavalt summadele, mis nad on 31. detsembriks sisse maksnud. See sissemaksete jaotus on vaid soovituslik. Kui usaldusfondi tegevus lõpetatakse, otsustab vahendite jäägi tegeliku jaotuse usaldusfondi juhatus.

Samu hindamispõhimõtteid kohaldatakse ELi programmide jaoks antavate väliste toetuste suhtes, kui selliste toetuste saamise tingimus on kasutada vahendeid rahalist toetust käsitlevates lepingutes täpsustatud viisil või vastasel korral need rahastajale tagastada.

21.Võlgnevused

Märkimisväärse osa ELi võlgnevustest moodustavad toetusesaajate ja ELi muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlused (mittekaubanduslikud tehingud). Need kirjendatakse kulutaotluse laekumisel kreditoorse võlgnevusena taotletava summa ulatuses. Pärast rahastamiskõlblike kulude kontrollimist ja kinnitamist kajastatakse võlgnevusi rahastamiskõlblikus summas.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat võlgnevust kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning sellele vastavad rahastamiskõlblikud kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne või teenus on Euroopa Liidule üle antud või osutatud ja ta on selle vastu võtnud.

22.Viitlaekumised ja ettemakstud tulud ning viitvõlad ja ettemakstud kulud

Tehinguid ja sündmusi kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid EL on teenuse osutanud või tarne üle andnud või kui eksisteerib lepinguline kohustus (nt aluslepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes viitlaekumine. Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu ettemakstuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

Ka kulud kajastatakse selles perioodis, millega need on seotud. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse viitvõlgasid perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Viitvõlad arvutatakse komisjoni välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annaks tõese ülevaate nendest majandus- ja muudest nähtustest, mida nad kajastavad. Samamoodi, kui enne kaupade või teenuste kättesaamist on tehtud eelmakse, on tegemist ettemakstud kuluga, mis kajastatakse järgneva arvestusperioodi all.

23.TULEMIARUANNE

24.Tulud

MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

Enamik ELi tuludest tuleneb järgmistest mittekaubanduslikest tehingutest.

Kogurahvatulul põhinevad, käibemaksul põhinevad ja plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid

Tulu kajastatakse selles perioodis, mille kohta komisjon saadab liikmesriikidele rahastamistaotluse, milles ta nõuab neilt osamakse tasumist. Tulu hinnatakse selle sissenõutud summas. Kuna käibemaksul, kogurahvatulul ja plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid tuginevad asjaomase eelarveaasta andmete prognoosidele, võib neid muutuste korral korrigeerida kuni ajani, mil liikmesriigid esitavad lõplikud andmed. Prognoosis tehtud muutuse mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi netoülejäägi või -puudujäägi kindlaksmääramisel.

Traditsioonilised omavahendid

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad ja nende tehingutega seotud tulu kajastatakse asjakohaste igakuiste A-raamatupidamisaruannete (mis muu hulgas käsitlevad kogutud tollimaksu ning tasumisele kuuluvaid summasid, mille kohta on antud tagatis ja mida ei ole vaidlustatud) saamisel liikmesriikidelt. Aruandepäeva seisuga hinnatakse, milline on liikmesriikide kogutud aruandeperioodi tulu, mida ei ole veel komisjonile makstud, ning kajastatakse seda viitlaekumisena. Liikmesriikidelt saadud kvartali B-raamatupidamisaruanded (mis muu hulgas käsitlevad tollimaksu, mida ei ole kogutud ja mille kohta ei ole tagatist antud, ning nõudeid, mille kohta on tagatis antud, kuid mille võlglane on vaidlustanud) kajastatakse tuluna, millest on maha arvatud sissenõudmiskulud, mis liikmesriikidel on õigus endale jätta. Lisaks sellele kajastatakse väärtuse vähenemist nende summade võrra, mida prognoosi kohaselt ei õnnestu sisse nõuda.

Trahvid

Trahvidest saadud tulu kajastatakse hetkest, mil adressaati on Euroopa Liidu trahvi määramise otsuse vastuvõtmisest ametlikult teavitatud. Pärast trahvi määramise otsust peavad üksused, kellele trahv on määratud, kahe kuu jooksul alates teavitamise kuupäevast:

a)kas otsusega nõustuma, millisel juhul nad peavad trahvi määratud tähtajaks ära maksma ning EL nõuab summa lõplikult sisse, või

b)otsusega mitte nõustuma, millisel juhul nad vaidlustavad selle ELi õiguse kohaselt.

Isegi kui otsus vaidlustatakse, tuleb trahv kolmekuulise tähtaja jooksul ära maksta, sest vaidlustamisel ei ole menetlust peatavat toimet (ELi toimimise lepingu artikkel 278). Laekunud summat kasutatakse sissenõutava summa kustutamiseks. Komisjoni peaarvepidaja nõusolekul võib aga ettevõtja esitada selle asemel asjaomase summa kohta pangatagatise. Sellisel juhul on trahv jätkuvalt sissenõutav summa. Kui ei saada ei raha ega tagatist ning on kahtlusi ettevõtja maksejõulisuse suhtes, siis kajastatakse nõude väärtuse vähendamine.

Kui ettevõtja vaidlustab otsuse ja on trahvi ajutiselt juba ära maksnud, kajastatakse seda summat tingimusliku kohustisena, või kui on tõenäoline, et Üldkohus võib teha otsuse ELi kahjuks, kajastatakse selle riski katteks ette nähtud eraldis. Kui selle asemel on antud tagatis, hinnatakse tasumata sissenõutav summa alla.

Kogunenud intresse, mille komisjon on saanud pangakontodelt, kus hoiustatakse laekunud maksed, kajastatakse tuluna ja võimalikke tingimuslikke kohustisi suurendatakse sellele vastavalt.

Alates 2010. aastast teostab komisjon kõigi ajutiselt makstud trahvide haldust spetsiaalse fondi (BUFI) kaudu. Vahendid investeeritakse finantsinstrumentidesse.

KAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

Kaupade ja teenuste müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad. Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, mis täitmisetapis on tehing aruandekuupäeva seisuga.

Intressitulu ja -kulu

Intressitulu ja -kulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Selle meetodi alusel arvutatakse finantsvara või -kohustise amortiseeritud väärtus ning jaotatakse intressitulu või -kulu asjaomase perioodi peale. Tegeliku intressimäära arvutamisel hindab Euroopa Liit rahavoogusid, võttes arvesse finantsinstrumendi kõiki lepingutingimusi (nt ettemakse võimalusi), kuid ei võta arvesse tulevast krediidikahju. Arvutus hõlmab kõiki lepingupoolte vahelisi makstud ja laekunud tasusid ja intressimäära punkte, mis on tegeliku intressimäära lahutamatu osa, tehingukulusid ja kõiki muid hinnalisandeid ja allahindlusi.

Kui leitakse, et finantsvara või sarnaste finantsvarade rühma väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp), kasutatakse intressitulu kajastamisel intressimäära, mida rakendatakse tulevaste rahavoogude diskonteerimisel väärtuse langusest tekkinud kahjumi hindamiseks.

Dividenditulu

Dividendi- ja samalaadsete väljamaksete tulu kajastatakse makse saamise õiguse kindlakstegemisel.

Tulu ja kulu õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest

See tähendab nende finantsvarade õiglase väärtuse suurenemist (tulu) ja õiglase väärtuse vähenemist (kulu), sealhulgas välisvaluutaga seotud ümberarvestamise tulemusel. Intressi kandvate finantsvarade puhul hõlmab see ka intressi. Vt ka lisade punkt 3.9.

Tulu finantstagatiste lepingutest

Finantstagatiste lepingutest saadav tulu (garantiipreemia) kajastatakse selle aja jooksul, mil EL on valmis finantstagatiste lepingu omanikule võimalikku krediidikahju hüvitama. Kohaldatavas amortisatsioonikavas võetakse arvesse aja möödumist ja tagatud riskipositsiooni mahtu. Tulu finantstagatiste lepingutest hõlmab ka finantstagatiste lepingute kohustise amortisatsiooni juhul, kui tagatis anti tasuta või ebaolulise tasu eest.

25.Kulud

Suurema osa ELi kuludest moodustavad mittekaubanduslike tehingute kulud. Need seonduvad makse saajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: i) nõuded, ii) lepingupõhised ülekanded ja oma äranägemisel makstavad toetused ning iii) osamaksed ja annetused.

Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga (finantsmäärus, personalieeskirjad või muu õigusakt) või on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud, abisaaja on täitnud kõik võimalikud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja summa suurust saab mõistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis kuuluvad abisaajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need viitvõlgadena.

Kaupade ostu ja teenuste osutamisega seoses kantud kaubanduslike tehingute kulud kajastatakse siis, kui tarne on Euroopa Liidule üle antud ja ta on selle vastu võtnud. Neid hinnatakse algses arvel esitatud maksumuses. Peale selle kajastatakse tulemiaruandes bilansipäeval hinnanguliselt kulud perioodi jooksul osutatud teenustele, mille eest ei ole veel arvet saadud või seda heaks kiidetud.

26.TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTISED

27.Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult ELi kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

28.Tingimuslikud kohustised

Tingimuslik kohustis on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult ELi kontrollile, või eksisteeriv möödunud sündmustest tekkinud kohustus, mida ei ole kajastatud, sest ei ole tõenäoline, et kohustuse tasumiseks on vaja vähendada ressursse majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või on tegu harva esineva juhuga, mil kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta. Tingimuslik kohustis kajastatakse, välja arvatud juhul, kui tõenäosus, et ressursid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol vähenevad, on väike.

29.RAHAVOOGUDE ARUANNE

Rahavoogude teabe alusel hinnatakse seda, milline on ELi raha ja raha ekvivalentide genereerimise suutlikkus ja millised on ELi vajadused nende rahavoogude kasutamisel.

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. See tähendab, et eelarveaasta tulemit korrigeeritakse mõjuga, mida avaldavad mitterahalised tehingud, varasematest või tulevastest põhitegevusega seotud maksetest või -laekumistest tulenevad viitvõlad ja ettemaksed ning investeerimistegevuse rahavoogudega seotud tulud ja kulud.

Välisvaluutatehingutest tekkinud rahavood kirjendatakse ELi aruandlusvaluutas (eurodes), kohaldades välisvaluutas väljendatud summa suhtes rahavoo kuupäeval kehtinud euro ja välisvaluuta vahelist vahetuskurssi.

Rahavoogude aruandes on perioodi rahavood kajastatud liigitatuna rahavoogudeks põhitegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest.

Põhitegevus on ELi igasugune tegevus, välja arvatud investeerimis- ja finantseerimistegevus. See moodustab suurema osa läbiviidud tegevusest.

Investeerimistegevus on immateriaalse vara ja materiaalse põhivara soetamine ja võõrandamine ning raha ekvivalentide all kajastamata muude investeeringute soetamine ja võõrandamine. Investeerimistegevus ei hõlma abisaajatele antud laene, sest need moodustavad osa üldeesmärkidest ja seega ELi igapäevasest tegevusest. Eesmärk on kajastada ELi tehtud tegelikke investeeringuid.

Finantseerimistegevus on tegevus, mille tulemusel muutuvad võetud laenude suurus ja koosseis, välja arvatud abisaajatele antud kompensatsioonilaenude või materiaalse põhivara soetamiseks antud laenude puhul (mis kuuluvad põhitegevuse alla).

30.BILANSI LISAD

VARAD

31.IMMATERIAALNE VARA

Eespool esitatud summad seonduvad peamiselt arvutitarkvaraga.

32.MATERIAALNE PÕHIVARA

Kosmosevarade kategooria hõlmab põhivara, mis on seotud kahe ELi kosmoseprogrammiga: globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid, s.o Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), ja Maa seire Euroopa programm Copernicus. Veel mitte toimivate kosmosesüsteemide vara on kajastatud rubriigis „Ehitamisel olev vara“. Liidu kosmoseprogrammidega seotud vara ehitatakse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) toel.

Galileo puhul kuulutati 2022. aasta märtsis toimivaks kaks 2021. aasta detsembris orbiidile saadetud satelliiti. Praegu kuulub kogumisse 28 satelliiti. Lõplikul kujul hakkab Galileo kogum koosnema 30 satelliidist (sh 6 varusatelliiti). Galileo põhivara (nii satelliidid kui ka maapealsed rajatised) jääkväärtus 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli 3 056 miljonit eurot (2021. aastal 3 413 miljonit eurot). Ülejäänud ehitamisel oleva vara väärtus on kokku 1 812 miljonit eurot (2021. aastal 1 344 miljonit eurot).

Copernicuse programmi puhul järeldati 2022. aasta juulis pärast satelliidi Sentinel-1B pardal oleva radariandmeid edastava sünteesavaradariga seotud tehnilist intsidenti ja hoolimata kõikidest pingutustest satelliit uuesti käivitada, et satelliit Sentinel-1B ei suuda enam Sentinel-1 missiooni toetada. Seega kanti satelliit Sentinel-1B täielikult maha (jääkväärtuses 86 miljonit eurot). Copernicuse programmi põhivara jääkväärtus on kokku 634 miljonit eurot (2021. aastal 937 miljonit eurot). Veel 2 583 miljoni euro väärtuses on Copernicuse programmi satelliite kajastatud ehitamisel oleva varana (2021. aastal 2 115 miljonit eurot).

Kosmosevarade all on kajastatud ka EGNOSiga seotud maapealne taristu 106 miljoni euro väärtuses (2021. aastal 130 miljonit eurot). Peale selle on 292 miljoni euro väärtuses EGNOSi vara ehitamisel oleva vara hulgas (2021. aastal 189 miljonit eurot).

Materiaalne põhivara

33.KAPITALIOSALUSE MEETODIL ARVESTATUD INVESTEERINGUD

ELi osalust Euroopa Investeerimisfondis (EIF), kus ELi esindab komisjon, käsitletakse osalusena sidusettevõttes ja selle üle peetakse arvestust kapitaliosaluse meetodil. EIF on ELi finantsinstitutsioon, mis on spetsialiseerunud riskikapitali ja tagatiste andmisele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd). EIF toimib avaliku ja erasektori partnerlusena. Tema liikmeteks on Euroopa Investeerimispank (EIP), EL ja rühm finantseerimisasutusi.

31. detsembril 2022 oli ELi osalus EIFis 30 % (2021. aastal 30 %) ja hääleõigus EIFis 30 % (2021. aastal 30 %). Alljärgnevas tabelis on esitatud ELi osaluse muutumine EIFis aruandeaastal.

Ülevaade EIFi finantsteabest.

Eespool esitatud finantsteabe võrdlus osalusega Euroopa Investeerimisfondis.

EL, keda esindab komisjon, oli 31. detsembri 2022. aasta seisuga sisse maksnud 20 % oma märgitud osalusest EIFi kapitalis, sissemaksmata summa on järgmine.

34.FINANTSVARAD

35.Finantsvarad amortiseeritud väärtuses

36.Taaste- ja vastupidavusrahastule (taasterahastu „NextGenerationEU“) ja finantsabiks antud laenud