1.Uued omavahendid: tehtud edusammude kokkuvõte

2020. aastal leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskavas, milles võetakse arvesse taasterahastut „NextGenerationEU“ 1 . Selle kokkuleppe kohaselt „Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksmisega seotud kulud liidu eelarvest ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat. Samuti on soovitav leevendada kogurahvatulul põhinevate omavahendite suurenemise mõju liikmesriikidele.“ Seega „selleks, et tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa. Kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega ei tähenda see ühegi konkreetse omavahendi sihtotstarbelist kasutamist või eraldamist konkreetse kululiigi katmiseks.“

2021. aasta detsembris pakkus komisjon ELi eelarve jaoks välja kolm uut tuluallikat, 2 mida rahastataks heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS), ELi süsiniku piirimeetmest (SPIM) ning suurimate hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi osast, mis OECD/G20 esimese samba kokkuleppe alusel ELile ümber jaotatakse. See omavahendite kogum oli kooskõlas nii läbivaadatud HKSi direktiivi kui ka süsiniku piirimeedet käsitlevate kavandatavate valdkondlike õigusaktidega, mis esitati juba varem samal aastal.

Komisjon kohustus esitama 2023. aasta lõpuks täiendavad ettepanekud uute omavahendite kohta. 2021. aasta detsembris ettepaneku üle peetud seadusandlike arutelude raames on tehtud piiratud edusamme. Täna teeb komisjon ettepaneku kohandada uute omavahendite esimest kogumit, võttes arvesse kokkulepet paketi „Eesmärk 55“ kohta ja pärast seda toimunud arenguid, ning lisada uus statistikapõhine omavahend. Komisjon leiab, et selle ettepanekuga antakse kokkulepitud tegevuskava raames liikmesriikide käsutusse kõik vajalikud vahendid läbirääkimiste õnnestumiseks. Komisjon kutsub nõukogu üles läbirääkimisi kiirendama.

2.Eesmärk 55 ja uued omavahendid – kohandatud pakett

2022. aasta detsembris leppis EL osana paketist „Eesmärk 55“ kokku mitmes ettepanekus, mille eesmärk on saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55 % ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Kokkuleppega suurendas EL kõigepealt kehtiva HKSi ambitsioonikust. Teiseks laiendati sellega HKSi kohaldamisala meretranspordi heitkogustele ja kaotatakse järk-järgult lennundussektoris lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine. Kolmandaks lõi EL uue heitkogustega kauplemise süsteemi hoonete, maanteetranspordi ja täiendavate sektorite jaoks. Neljandaks luuakse alates 2026. aasta jaanuarist kliimameetmete sotsiaalfond, et aidata liikmesriikidel tegeleda uue heitkogustega kauplemise süsteemi mõjuga vähekaitstud leibkondadele, transpordikasutajatele ja mikroettevõtjatele. 2023. aasta oktoobris alustatakse üleminekuetapis ka uue süsiniku piirimeetme rakendamist. Lõpliku süsteemi käivitudes 2026. aasta jaanuaris tugevdab see ELi kliimaeesmärke ja hoiab ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumise.

Uute omavahendite kogumit tuleb kohandada, et see kajastaks paketi „Eesmärk 55“ kokkulepet ja kaasseadusandjate vahel kokku lepitud muudatusi. Eelkõige rahastatakse alates 2026. aastast kliimameetmete sotsiaalfondi esialgu sihtotstarbelisest välistulust, mitte liidu eelarve üldtulust, nagu komisjon oma 2021. aasta detsembri ettepanekus välja pakkus. Komisjon teeb ettepaneku lükata 2027. aastal loodava uue heitkogustega kauplemise süsteemi omavahendite kasutuselevõtt edasi 2028. aastasse. Kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi puhul saab omavahendid juba kasutusele võtta. Samuti teeb komisjon ettepaneku kajastada kavandatavates omavahendeid käsitlevates õigusaktides kokkuleppe muid aspekte, näiteks võimalust tunnistada saastekvoodid riiklike CO2-maksude korral kehtetuks.

CO2-hind on alates 2021. aasta juulist märkimisväärselt tõusnud. Ajal, kui komisjon esitas paketti „Eesmärk 55“ käsitlevad seadusandlikud ettepanekud, oli ajavahemiku 2026–2030 CO2-hinna prognoos tonni kohta 55 eurot (2020. aasta hindades) 3 . 2022. aastal tõusis CO2-hind kehtivas HKSis 80 euroni. Liikmesriikide iga-aastane tulu heitkoguse ühikute enampakkumisest on kahekordistunud ligikaudu 15 miljardilt eurolt 2020. aastal peaaegu 30 miljardit eurot 2022. aastal, mis on enneolematu tase. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite puhul mõnevõrra kõrgem sissenõudmismäär: 30 % kogu ELi heitkogustega kauplemisest saadavast tulust laekuks ELi eelarvesse. Sellise sissenõudmismäära korral on liikmesriikidele jäävad summad endiselt suuremad, kui eeldati paketti „Eesmärk 55“ käsitleva õigusakti ettepaneku esitamisel. HKSi omavahenditest saadav kogutulu ulatuks 2028. aastast alates ligikaudu 19 miljardi euroni aastas. Liikmesriikidele laekuks keskmiselt 46 miljardit eurot aastas 4 . Komisjon teeb ettepaneku säilitada solidaarne kohandusmehhanism. Selle mehhanismi eesmärk on tagada kõigi liikmesriikide õiglane panus, vältides olukorda, kus mõned liikmesriigid panustavad ELi eelarvesse nende majanduse suurusega võrreldes ebaproportsionaalselt.

Süsiniku piirimeetmel põhinevate omavahendite osas leiab komisjon, et kavandatav sissenõudmismäär on endiselt piisav. Süsiniku piirimeede peaks alates 2028. aastast ELi eelarvesse tooma ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Uut juhtimismudelit käsitleva kokkuleppe tulemusena, mis on suurendanud mitme ülesande tsentraliseerimist ELi tasandil, teeb komisjon ettepaneku teha kontrolliraamistikku mõned tehnilised kohandused.

3.Kogum, mida täiendavad ajutised äriühingute kasumi statistikal põhinevad omavahendid

OECD/G20 esimese samba kokkuleppe rakendamine on ELi ja selle liikmesriikide jaoks äriühingute maksustamise valdkonnas endiselt oluline prioriteet. 2021. aasta detsembris tegi komisjon ettepaneku omavahendi kohta, mis põhineb hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi osal, mis jaotatakse OECD/G20 nn esimese samba kokkuleppe alusel ümber ELi liikmesriikidele. Selles kokkuleppes käsitletakse majanduse digiüleminekust tulenevaid maksuprobleeme ja reformitakse märkimisväärselt rahvusvahelist äriühingute maksustamise süsteemi. 2021. aasta oktoobri kokkuleppe järel on tehtud olulisi edusamme ja komisjon jätkab selliste jõupingutuste edendamist. Mitmepoolset konventsiooni ei ole aga veel allkirjastatud ega ratifitseeritud, mis tähendab, et see ei saa veel jõustuda.

Nagu on märgitud komisjoni tööprogrammis, 5 kavatseb komisjon esitada 2023. aasta kolmandas kvartalis ettepaneku „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ (BEFIT). Selle algatusega parandatakse ühtse turu toimimist, lihtsustades äriühingu tulumaksu norme ja maksukohustuste täitmist ning luuakse ettevõtjatele võrdsed võimalused. BEFITi eesmärk on tegeleda normide keerukuse ja topeltmaksustamise probleemiga ning vähendada maksukuulekusega seotud kulusid, millega ettevõtjad, peamiselt piiriülese tegevuse korral, praegu ühtsel turul silmitsi seisavad. See aitab muuta ELi piiriüleste investeeringute jaoks atraktiivsemaks ja toetab majanduskasvu. BEFIT on kohustuslik suurtele kontsernidele, mille aastane kogutulu on 750 miljonit eurot või rohkem. Arutelud nõukogus algavad eeldatavasti 2023. aasta neljandas kvartalis.

Kuni omavahendi aluseks oleva maksu võimaliku kehtestamiseni teeb komisjon ettepaneku kasutada statistikal põhinevat omavahendit. See omavahend ei ole maks ettevõtetele, samuti ei suurenda see ettevõtete nõuete täitmisega seotud kulusid: tegemist oleks riigi osamaksega, mis arvutatakse Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA) rahvamajanduse arvepidamise statistika alusel. See aitaks tasakaalustada omavahendite kogumit ja mitmekesistada täiendavalt ELi eelarve tuluallikaid.

Statistiline alus, mille põhjal arvutatakse omavahendite osamakse, määratakse kindlaks ühtlustatud näitaja abil, mis vastab ligikaudselt ettevõtete kasumile: tegevuse koguülejääk. Selle ELi ettevõtete tingliku kasumibaasi arvutamisel kasutatakse finantsinstitutsioonide ja mittefinantsettevõtete sektoripõhist rahvamajanduse arvepidamist vastavalt Euroopa 2010. aasta raamatupidamissüsteemile, mille eeliseks on ühtlustatud raamatupidamine kõigis liikmesriikides. Selle arvutamiseks korrutatakse finantsinstitutsioonide sektori ja mittefinantsettevõtete sektori tegevuse koguülejääk sissenõudmismääraga. Eeldatav tulu oleks keskmiselt ligikaudu 16 miljardit eurot aastas.

4.Kohandatud pakett läbirääkimiste kiirendamiseks

Kuna selle kohandatud ettepanekuga loodetakse saada 2028–2030. aastal keskmiselt kuni 36 miljardit eurot tulu aastas, 6 peab komisjon esmatähtsaks uute omavahendite paketti, mille üle saab läbirääkimisi pidada kohe, ning kutsub nõukogu üles neid läbirääkimisi kiirendama. Ettepanek kasutada ajutist äriühingute kasumi statistikal põhinevat omavahendit annab nüüd nõukogus liikmesriikide käsutusse kõik vahendid, et jätkata läbirääkimisi kiire kokkuleppe saavutamiseks.