EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.5.2023
COM(2023) 274 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Schengeni olukorda käsitlev aruanne (2023)
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
Schengeni olukorda käsitlev aruanne (2023)
2023. aasta Schengeni olukorda käsitlev aruanne tähistab komisjoni algatuse jätkuvat elluviimist, mille eesmärk on tugevdada sisepiirikontrollita Schengeni ala („Schengeni ala“) juhtimist ning tagada Euroopa struktureeritud, koordineeritud ja ühine reageerimine ühist ala mõjutavatele probleemidele. See käivitab teise iga-aastase Schengeni tsükli, mis annab teavet poliitiliste otsuste tegemise ja tehniliste järelmeetmete kohta nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Aruandes, mis tugineb muu hulgas 2022. aastal tehtud Schengeni hindamistele, antakse ülevaade Schengeni olukorrast, jälgitakse iga-aastase juhtimistsükli lõpus tehtud edusamme ja tuuakse esile prioriteetvaldkonnad, mis vajavad lisatähelepanu.
Möödunud aastal rakendati edukalt 2022. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes kindlaks määratud olulisi prioriteete ja saavutati peamised vahe-eesmärgid. Märkimisväärsete saavutuste hulka kuuluvad Horvaatia ühinemine Schengeni alaga, Schengeni hindamiste uue õigusraamistiku vastuvõtmine, Euroopa integreeritud piirihalduse esimene mitmeaastane strateegiline poliitika, õiguskaitsealast operatiivkoostööd käsitleva nõukogu soovituse vastuvõtmine ja uue Schengeni infosüsteemi käivitamine. Tulevikku vaadates püütakse 2023. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes tugineda nendele prioriteetidele ja üldeesmärkidele, et tagada Schengeni süsteemi sujuv ja tõhus rakendamine, võttes arvesse uusi probleeme ja prioriteetvaldkondi.
Käesolev teatis 1 on sisend 8. juunil 2023 toimuvale Schengeni nõukogu istungile, mis toob kokku Schengeni ala ministrid, et tagada siseküsimuste strateegiline koordineerimine, edendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimise tingimusi ning suunata operatiivset tegevust.
1.Schengeni ala juhtimise tugevdamine, et saavutada püsivalt kõrge rakendamise tase
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala tagamiseks on vaja, et kõik rakendaksid ühiselt kokku lepitud meetmeid kõrgeimate võimalike standardite kohaselt ning et ohtudele reageeritaks struktureeritult, koordineeritult ja ühiselt. Et rahuldada vajadust selle ühise juhtimisraamistiku järele, kehtestas komisjon 2022. aastal esimese iga-aastase Schengeni tsükli. Sellega on astutud suur samm edasi, s.t suurendatud vastastikust usaldust Schengeni liikmesriikide vahel, kasvatatud teadlikkust ühistest probleemidest, tugevdatud suuremat kollektiivset vastutustunnet ning aidatud ette valmistada kooskõlastatud ja otsustavat tegevust.
Ühine ja stabiilne poliitika koordineerimise raamistik
Alates 2022. aasta märtsist kohtuvad siseministrid korrapäraselt Schengeni nõukogus, et arutada küsimusi, mis on seotud nende riikide ühiste kohustustega Schengeni valdkonnas. Esimeses Schengeni olukorda käsitlevas aruandes 2 pandi paika ühine raamistik, määrates kindlaks peamised poliitilised prioriteedid, et lahendada Schengeni ala ees seisvad probleemid. Et juhtida poliitilisi arutelusid igas Schengeni nõukogus, esitles komisjon Schengeni baromeetrit. See baromeeter andis põhjaliku olukorrapildi peamistest Schengeni ala stabiilsust mõjutavatest teguritest ning hõlmas olukorda välis- ja sisepiiridel, ELi suunduvaid ja ELi-siseseid rändeteid, sisejulgeolekuohte ja ühist reageerimist nendele ning viisapoliitika probleeme. 2023. aasta märtsis esitletud tugevdatud Schengeni baromeeter+ käsitles vajadust parandada ELi olukorrateadlikkust, valmisolekut ja faktipõhist poliitikakujundamist, nagu president von der Leyen oli soovitanud ELi juhtidele veebruaris toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
Läbipaistvuse ja kaasatuse suurendamine
Pärast üleskutseid suurema poliitilise pühendumuse ja läbipaistvuse järele töötab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega välja Schengeni tulemustabelit. See vahend edendab veelgi Schengeni ala toimimisega seotud läbipaistvust ja liikmesriikide vastastikust usaldust ning võimaldab tulemuslikult prioriseerida täitmata parandusmeetmeid. Analüüs Schengeni soovituste rakendamise kohta viimastel aastatel sellistes olulistes valdkondades nagu välispiiride haldamine, tagasisaatmine, Schengeni infosüsteem ja viisapoliitika näitab, et kokkuvõttes on tegelik riiklik rakendamise määr tunduvalt üle 75 %.
Komisjon on jätkanud oma teavitustegevust liikmesriikide tasandil. Toimusid nii poliitilise kui ka tehnilise tasandi kohtumised, et arutada 2022. aasta aruande järelmeetmena peamisi reforme, sealhulgas arutelusid 2022. aasta juunis ametisse nimetatud Schengeni koordinaatori ja tema riiklike partnerite vahel. Arvamusvahetustes rõhutati, kui oluline on luua tihedamad sidemed ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel ning suurendada ühist vastutust Schengeni ala juhtimise eest. Samuti selgus, et kuigi Schengeni acquis’ tõhusa rakendamise tase on väga kõrge, on Schengeni alal endiselt olulisi probleeme, millega tuleb tegeleda.
Ülevaade Schengeni hindamiste soovituste rakendamise määrast poliitikavaldkondade kaupa 3
Teine Schengeni tsükkel: olemasoleva raamistiku konsolideerimine, et probleeme paremini avastada ja tuvastatud probleeme lahendada
Selles teises Schengeni tsüklis peaks Schengeni nõukogu oma jõupingutusi veelgi suurendama, et koordineerida ühise poliitika rakendamist ning suunata operatiivset tegevust, mis põhineb ühisel arusaamal riskidest ja nõrkadest külgedest. Selleks et tugineda edusammudele, mis on tehtud Schengeni esimese tsükli prioriteetsete meetmete rakendamisel, on endiselt oluline veelgi tugevdada juhtimisraamistikku, kiirendada rände ja piirihaldusega seotud operatiivmeetmeid, rakendada täielikult politseikoostööd käsitlev soovitus, kaotada kõik pikaajalised piirikontrollid sisepiiridel ning jätkata Schengeni ala laiendamist.
Selle raamistiku tõhus toimimine on kõigi Schengeni riikide, ELi institutsioonide ja asutuste ühine vastutus, mis nõuab kõrgetasemelist koordineerimist ja usaldust. Kuigi Schengeni hindamised tagavad, et liikmesriigid rakendavad soovitusi tõhusalt, peab ühine Schengeni lähenemisviis olema esmatähtis, vältimaks võimalikku negatiivset mõju Schengeni alale. Seetõttu tuleks Schengeni riikide üksikmeetmeid täiendada Schengeni nõukogu kaudu võetavate ühismeetmetega, mis käsitlevad nii üksikute riikide kui ka Schengeni ala kui terviku prioriteete. 2022. aastal vastu võetud uues Schengeni hindamisraamistikus 4 antakse ühtlustatumad ja põhjalikumad riigipõhised soovitused, mis võimaldavad töötada välja strateegilised suunised ja võtta vastu soovitused kogu Schengeni ala kohta, tugevdades veelgi Schengeni nõukogu juhtimisraamistikku ja rolli. Sellega algatatakse kolmas põlvkond Schengeni hindamisi, 5 eemaldudes killustunud poliitikavaldkonnapõhistest vastavushindamistest ja sillutades teed liikmesriikide üldise tulemuslikkuse põhjalikule hindamisele. Lisaks tugevdab see komisjoni ja liikmesriikide võimalusi viia läbi temaatilisi hindamisi, et hinnata probleeme ja tavasid sarnaste probleemidega silmitsi seisvate liikmesriikide eri poliitikavaldkondades. Tõhustatud järelevalvemeetmed 6 parandavad nende ühiste prioriteetide rakendamist ja annavad panuse Schengeni tulemustabelisse, tuginedes käimasolevatele jõupingutustele tagada, et see on ühisel, rangel ja läbipaistval lähenemisviisil põhinev usaldusväärne vahend, mis kajastab täpselt olukorda kohapeal. Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismiga seotud peamised muutused, olukord ja järgmised sammud on esitatud 1. lisas.
Schengeni nõukogu rolli tugevdamine tugevama tegevuspõhise lähenemisviisiga nõuab Schengeni baromeetri, Schengeni hindamiste ja muude vahendite tõhusamat kasutamist, et teha paremini kindlaks valdkonnad, kus on vaja võtta meetmeid, mis aitaksid saavutada konkreetseid ja käegakatsutavaid tulemusi. Seetõttu on selle teise tsükli prioriteedid ühise omaluse ja vastutuse parandamine koos suurema tähelepanuga keskpikale perioodile, ning tugevam, koordineeritum ja tõhusam rakendamine. Komisjon kutsub nõukogu ametis olevaid ja tulevasi eesistujariike üles veelgi konsolideerima Schengeni juhtimisraamistikku, tuginedes Schengeni esimese tsükli kindlatele alustele, et tagada Schengeni ala sujuv, pidev ja püsiv juhtimine.
|
Infokast nr 1. Parimate tavade kogumine ja teadmiste jagamine Schengeni hindamiste käigus tehakse kindlaks liikmesriikide uuenduslikud tavad, mida teisedki võiksid kohaldada, ja antakse liikmesriikidele ideid uuenduslike strateegiate, vahendite ja meetmete kohta, mis aitavad Schengeni eeskirju tõhusalt rakendada. 2. lisas esitatud parimate tavade kokkuvõtte eesmärk on anda liikmesriikide ametiasutustele Schengeni eeskirjade rakendamisel lisavahendeid ning tugineda uute ettepanekute ja algatuste esitamisel end tõestanud lähenemisviisidele ja meetoditele. Samuti on selle eesmärk tugevdada nõukogu Schengeni küsimuste töörühmas loodud raamistikku, mis võimaldab liikmesriikidel jagada oma kogemusi, vahetada teadmisi ja üksteiselt õppida, aidates sellega Schengeni süsteemi paremini rakendada. Need parimad tavad peaksid toetama ka Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli tõhusat rakendamist. Liikmesriike kutsutakse üles kajastama asjakohaseid parimaid tavasid oma riiklikes integreeritud piirihalduse strateegiates. |
2.Laiem ja jõukam Schengeni ala: Euroopa majanduskasvu võtmetegur
Praegu naudib ligikaudu 425 miljonit inimest Schengeni pakutavat vabadust, turvalisust ja õigust. Schengeni ala on suurim sisepiirikontrollita vaba liikumise ala maailmas. Pärast kaheksandat laienemist Horvaatia ühinemisega 1. jaanuaril 2023 hõlmab Schengeni ala 27 Euroopa riiki, mis on ametlikult kaotanud omavahelised sisepiirid.
Schengeni ala: 2022. aastal kogu maailmas enim külastatud sihtkoht
2022. aastat iseloomustas ulatusliku rahvusvahelise reisimise taasalustamine pärast COVID-19 pandeemiat. 2022. aastal külastas Euroopat 585 miljonit 900 miljonist rahvusvaheliselt reisinud turistist, mis moodustas 65 % kogu maailma turistide arvust ning muutis Schengeni maailma kõige atraktiivsemaks ja külastatumaks piirkonnaks 7 .
Lisaks liidus reisimise hõlbustamisele on Schengeni ala Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime peamine liikumapanev jõud. Schengeni ala aitab oluliselt kaasa hästi toimivale ühtsele turule, kus tegutseb 23 miljonit ettevõtet ja mille arvele langeb 15 % maailma SKPst. Kaupade ja teenustega kauplemine Schengeni alal on viimase kolmekümne aastaga hoogustunud, jäädes ELi peamiseks kaubavahetuse allikaks (ligikaudu 60 % rohkem kui EL 27 kaubavahetus ülejäänud maailmaga). Hoolimata keerulisest ja muutlikust rahvusvahelisest kontekstist on ELi-sisene kaubandus 2022. aastal võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärselt hoogustunud, mis kajastab jõupingutusi vähendada sõltuvust välisturgudest ning kasu, mida annab tegutsemine väheste tõketega ühises Schengeni alas. Näiteks oli veoteenuste kaubavahetuse kogumaht ühisalal 2022. aastal peaaegu 270 miljardit eurot (olles kasvanud võrreldes 2013. aastaga, mil see oli ligikaudu 125 miljardit eurot). Sellised teenused hõlmavad tavaliselt inimeste ja teenuste piiriülest liikumist, mis tõendab, et ühtne turg ja Schengeni ala toimivad hästi. Schengeni piirieeskirjade muutmise ettepanek täiendab kavandatud ühtse turu hädaolukorra mehhanismi, mille eesmärk on säilitada hädaolukordades kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine ning tagada elutähtsate toodete kättesaadavus.
Suurenenud ülemaailmne liikuvus tõi kaasa Schengeni viisataotluste arvu järsu kasvu, mis põhjustas märkimisväärseid viivitusi vastuvõtuaegade andmisel ja viisataotluste menetlemisel, nagu ilmnes Schengeni hindamistest 2022. aastal. Mõnel juhul maksavad taotlejad ametitele või üksikisikutele kuni 500 eurot üksnes vastuvõtuaja saamiseks. Lisaks annavad liikmesriigid viisataotlejatele viisataotlusprotsessi kohta sageli ebapiisavat ja ebatäpset teavet, mis mõjutab rände- ja julgeolekuohtude hindamise kvaliteeti. Nende puuduste tagajärjed on mitmesugused, ulatudes liikmesriikide ja kogu ELi maine kahjustamisest ning majanduskahjust, eriti turismisektoris, kuni perekondlike kontaktide ja ärisuhete katkemiseni. Liikmesriigid peaksid lähetama konsulaatidesse piisavalt palju asjakohaseid töötajaid, et täita taotluste läbivaatamisega seotud ülesandeid ja tagada nõnda üldsusele osutatavate teenuste kvaliteet. Liikmesriigid võivad kasutada ELi rahalisi vahendeid oma riiklike programmide kaudu integreeritud piirihalduse fondi (IBMF) 2021.–2027. aasta piirihalduse ja viisapoliitika rahastu raames: ühise viisapoliitika tegevustoetuse katmiseks eraldatakse 88 miljonit eurot 8 . Komisjon tuletab samuti meelde hiljutisi soovitusi, milles kutsutakse liikmesriike üles ühtlustama ebatõhusaid töövooge konsulaatides, kasutama paremini ära kohalike töötajate teadmisi ja ressursse ning kaaluma uuesti teatavaid konsultatsioone keskasutustega. Samuti suurendaks tõhusust pikema kehtivusajaga mitmekordsete viisade väljastamine.
2022. aasta aprillis tegi komisjon ettepaneku digiteerida viisamenetlus, luues ühise viisataotlusplatvormi ja asendades praeguse viisakleebise digiviisaga. Eesmärk on vähendada liikmesriikide halduskoormust viisataotluste haldamisel ja aidata nõnda ületada praeguseid viivitusi. Samuti aitab see tugevdada Schengeni ala julgeolekut, muutes viisaformaadi vähem vastuvõtlikuks pettustele ja vargustele. Parlament ja nõukogu alustasid ettepaneku arutamist 2022. aasta juunis ning Tšehhi ja Rootsi eesistumise ajal tehti märkimisväärseid edusamme, mis võimaldas alustada kolmepoolseid kohtumisi 2023. aasta mais.
Schengeni laienemine
Horvaatia täielik ühinemine Schengeni alaga 2023. aastal on oluline verstapost Schengeni ala väljakujundamisel. See oli üks peamisi esimeses Schengeni olukorda käsitlevas aruandes kindlaks määratud prioriteetvaldkondi. 2022. aastal toimunud positiivne areng tulenes 2016. aastal alanud põhjalikust hindamisprotsessist. Selle aja jooksul tegi Horvaatia märkimisväärseid jõupingutusi, et täita Schengeni acquis’ järgimisega seotud kohustusi. Pärast seda, kui nõukogu oli saanud Euroopa Parlamendilt 9 positiivse arvamuse, otsustas ta 8. detsembril 2022 10 kaotada kontrolli Horvaatia ja teiste Schengeni riikide vahelistel ühispiiridel. Horvaatia alustas 2023. aastal ka Schengeni viisade väljastamist, mis lihtsustab turistidel riigi külastamist. Selline sujuv reisimine ei ole kasulik mitte ainult Horvaatiale, vaid ka tema naaberriikidele ja kogu Schengeni alale.
2022. aasta detsembris juhtis eesistujariik Tšehhi Vabariik ka olulist arutelu nõukogu otsuse üle kaotada sisepiirikontroll Bulgaaria ja Rumeenia 11 suhtes. 12 aastat on möödunud sellest, kui komisjon kinnitas, et nii Bulgaaria kui ka Rumeenia on valmis saama täielikult sisepiirikontrollita Schengeni ala osaks. Oma 2022. aasta novembri teatises „Tugevdame Schengeni ala Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia täieliku osalemisega sisepiirikontrollita alal 12 “ kinnitas komisjon veel kord nende ELi liikmesriikide valmisolekut Schengeni alaga ühineda. Eelkõige tegi komisjon kokkuvõtte 2022. aasta oktoobris-novembris Bulgaariasse ja Rumeeniasse korraldatud vabatahtlikest teabekogumismissioonidest, mis mitte ainult ei kinnitanud 2011. aastal lõpule viidud hindamisprotsesside järeldusi, eelkõige seda, et Bulgaaria ja Rumeenia täidavad jätkuvalt tingimusi, mis on vajalikud Schengeni acquis’ kõigi asjakohaste osade täielikuks kohaldamiseks, vaid rõhutasid ka seda, et need kaks liikmesriiki kohaldavad nõuetekohaselt Schengeni acquis’ viimaseid arengusuundi, olles seega peamised panustajad Schengeni ala heasse toimimisse.
See on nii õiguslik ootus kui ka Euroopa lubadus, et liiduga ühinevad liikmesriigid osalevad täielikult Schengeni alal, kui kõik kokkulepitud tingimused on kontrollitud ja täidetud. Lisaks on sellel, kui sisepiiridel jäetakse kontrollid kaotamata, olulised negatiivsed majanduslikud ja keskkonnaalased tagajärjed mitte ainult Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele, vaid kogu ELile. Pikemad ooteajad piiridel toovad kaasa sõidukite ja veoautode pikad ootejärjekorrad, mis suurendavad kulusid, vähendavad ettevõtjate konkurentsivõimet, tekitavad tarnehäireid ning kahandavad turismisektori tulusid. Piiridel esinevate viivituste ja halduskoormusega seotud ebakindlus võib pärssida välisinvesteeringuid ning kahjustada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust liikmesriikide vahel. Kui sisepiiridel jäetakse piirikontroll kaotamata, kaasnevad sellega koguni keskkonnakulud ja hinnangute kohaselt 46 000 tonni CO2 aastas 13 .
Komisjon teeb tihedat koostööd Rootsi ja järgmise eesistujariigi Hispaaniaga, et valmistada ette nõukogu otsus kaotada piirikontroll sisepiiridel sel aastal nii kiiresti kui võimalik. Rumeenia ja Bulgaaria on alati tegutsenud oluliste osalejatena Schengeni acquis’ pideval arendamisel. On viimane aeg, et EL täidaks oma kohustust anda kahele liikmesriigile Schengeni ala täisliikmesus ja tugevdada sellega veelgi Euroopa ühtsust.
Märkimisväärseid edusamme on tehtud ka käimasolevates jõupingutustes Schengeni ala edasiseks konsolideerimiseks. Pärast Küprose ametiasutuste põhjalikke ettevalmistusi, et tagada nende valmisolek töödelda Schengeni infosüsteemi andmeid, kohaldab Küpros alates 2023. aasta juulist Schengeni infosüsteemi käsitlevaid Schengeni acquis’ sätteid 14 Küprose ühendamine Schengeni infosüsteemiga tugevdab õiguskaitsealast koostööd ja suurendab julgeolekut Euroopas.2023. aasta oktoobris, kui Schengeni infosüsteem on Küprosel tööle hakanud, viib komisjon läbi Schengeni hindamise, et kontrollida, kas Schengeni infosüsteemi valdkonnas Schengeni acquis’ kohaldamiseks vajalikud tingimused on Küprosel täidetud. Mis puudutab Iirimaad, siis seal hinnatakse pärast edukaid Schengeni hindamisi andmekaitse, Schengeni infosüsteemi ja politseikoostöö valdkonnas ülejäänud acquis’d, milles osalemist riik on taotlenud 2023. aastal (st õigusalane koostöö kriminaalasjades, uimastialane koostöö ja Schengeni konventsiooni artikkel 26 15 ), et võtta vastu nõukogu otsus Schengeni acquis’ nende osade kohaldamise kohta.
3.Tugev ja ühtne Schengeni ala
Liikmesriikide rakendatud Euroopa piirihaldussüsteem on võimaldanud 2022. aastal edukalt sadadel miljonitel inimestel Schengeni alale reisida. See saavutus näitab ühist pühendumust muuta EL maailma kõige atraktiivsemaks sihtkohaks, hõlbustades kiiret ja turvalist piiriületust. Seetõttu on väga oluline, et välispiiride haldamise meetmed oleksid kooskõlas kolme eesmärgiga: hõlbustada reisimist, suurendada julgeolekut ja hallata rännet.
Kuigi peaaegu kõik kolmandate riikide kodanikud tulevad ELi seaduslike kanalite kaudu, saavutas ebaseaduslik ränne 2022. aastal kõrgeima taseme alates 2016. aastast 16 : Frontex teatas 330 000 ebaseaduslikust piiriületusest. Peaaegu kõigil väljakujunenud rändeteedel suurenes ebaseaduslike piiriületuste arv võrreldes eelmiste aastatega. Kuigi see tähendab 66 % kasvu võrreldes 2021. aastaga, on see arv kaugel 2015. aasta tasemest 17 .Ebaseaduslike saabujate arvu suurenemine oli suuresti tingitud ebasoodsast arengust Euroopa naabruses ja kaugemal, mis tõi kaasa ka teisese ebaseadusliku rände märkimisväärse kasvu, eelkõige Lääne-Balkani rändeteel, mille arvele langes 2022. aastal 43 % kõigist ebaseaduslikest sisenemistest. Vahemere keskosa rändetee oli absoluutarvudes suuruselt teine rändetee ja seal oli 56 % kasv võrreldes 2021. aastaga. Suurenenud ebaseaduslik ränne tõi kaasa ka lisariskid, kuna ebaseaduslikud rändajad on ärakasutamise suhtes haavatavad ning nii meritsi kui ka maitsi liikumine on ohtlik.
2023. aasta veebruaris tegi Euroopa Ülemkogu kokkuvõtte rändeolukorrast ning leppis kokku, et ambitsioonika operatiivmeetmete kogumi abil tugevdatakse ja kiirendatakse tööd rände ja piirihalduse valdkonnas. Viimaste kuude areng ja edusammud on kinnitanud, et võrreldes 2015.–2016. aastaga oleme tänu tõhustatud kontrollile ELi välispiiridel nüüd paremini valmis ebaseaduslikku liikumist ühiselt ära hoidma ning tegema tõhusamaid tagasisaatmis- ja tagasivõtutoiminguid. Viimastel kuudel on tehtud jõupingutusi, et parandada piiridel võimekust ja toetada välispiiri elektrooniliste kaugseiresüsteemide ostmist. Selleks valmistab komisjon BMVI temaatilise rahastu raames ette avatud osalemiskutse, et toetada liikmesriike, kes seisavad konkreetsetel välismaismaapiiri lõikudel silmitsi survega, ning võtta kasutusele, laiendada või ajakohastada olemasolevaid seiresüsteeme. Lisaks on Lääne-Balkani tegevuskava raames 2022.–2023. aastal rakendatud meetmed, näiteks Lääne-Balkani partnerite viisapoliitika suurem kooskõlastamine ELiga, 18 juba andnud esimesi häid tulemusi, kuna sellest piirkonnast ebaseaduslikult ELi sisenevate isikute arv on vähenenud 19 .Peale selle laiendas Frontex 2022. aasta detsembris oma ühisoperatsiooni Serbias Ungari piirile, täiendades Bulgaaria piiril juba antavat toetust. Samuti algatati ühisoperatsioonid Moldovas (aprill 2022) ja Põhja-Makedoonias (aprill 2023).Komisjon ootab, et 2023. aastal võetakse vastu Montenegro ja Albaaniaga läbiräägitud staatusekokkulepped ning alustatakse läbirääkimisi Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga vastavalt uuendatud ja uute staatusekokkulepete üle. Need aitavad ebaseadusliku rände probleemiga tõhusamalt tegeleda, kasutades ära ameti täielikku potentsiaali koostööks kolmandate riikidega ja kolmandates riikides.
Lisaks püütakse käimasolevate meetmetega, mis on suunatud koostööle prioriteetsete kolmandate riikidega, vähendada ebaseaduslikku riigist lahkumist eesmärgiga suunduda ELi ning edendada tagasisaatmist ja seaduslikke sisserändekanaleid kooskõlas Vahemere keskosa tegevuskava ja erinevate Euroopa tiimi algatustega. Näiteks Egiptuse uue piirikaitsepaketi esimene etapp on rakendamisel, Tuneesiaga algatati smugeldamisvastane operatiivpartnerlus ja Egiptusega kavandatakse teist partnerlust. Tuginedes nendele positiivsetele arengusuundadele ning eesmärgiga kehtestada kogu ELi hõlmavad meetmed Schengeni ala terviklikkuse ja funktsionaalsuse säilitamiseks, valmistab komisjon ette ka tegevuskavu, milles käsitletakse Vahemere idaosa ning Atlandi ookeani ja Vahemere lääneosa rändeteid.
Nüüd on oluline, et tegutsemisind ei raugeks, ja seetõttu kutsub komisjon Schengeni nõukogu üles tegema pärast veebruaris toimunud erakorralist Euroopa Ülemkogu kohtumist kokkuvõtte ELi ühiselt rakendatavatest operatiivmeetmetest. Eelkõige peaks Frontex andma aru sellest, milliseid meetmeid ta on võtnud, et tugevdada oma personali ja varustuse (ümber)paigutamist, tugevdamaks 2023. aastal peamisi välispiirilõike, ning sellest, milliseid meetmeid võetakse koos liikmesriikidega, et tagada vajalike võimete olemasolu.
Viimase aasta sündmused tõid taas esile tungiva vajaduse võtta kiiresti vastu varjupaiga- ja rändeleppele lisatud seadusandlikud ettepanekud, et hallata ebaseaduslikku rännet ja varjupaigaküsimusi, tõhustada piirikontrolli ning võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu strateegiliselt, sidusalt ja tõhusalt. Et stabiilsemat ja tugevamat Schengeni ala toetada, kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma kiiresti vastu uued Schengeni piirieeskirjad, eelkõige taustakontrolli ja Eurodaci käsitlevad määrused.
Piirihalduse ja tagasisaatmise tõhus juhtimine
2023. aasta märtsis kehtestas komisjon esimese mitmeaastase strateegilise poliitika 20 Euroopa integreeritud piirihalduse kohta, mida Euroopa piiri- ja rannikuvalve hakkab rakendama järgmise viie aasta jooksul. See otsus on oluline verstapost püüetes tugevdada Schengeni ala ja tagada selle piiride tõhus haldamine ning sellega viiakse ellu üks prioriteetne meede, mis oli 2022. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes kindlaks määratud. Poliitikatsükkel on institutsioonidevahelise ulatusliku konsultatsiooniprotsessi tulemus, mille tulemuseks on ühine arusaam välispiiride haldamisest. Sellega luuakse koordineeritud raamistik tagamaks, et kõik liikmesriikide ja Frontexi tegevused – alates patrull- ja vaatlustegevusest kuni inimsmugeldamisvastase võitluse ja tagasisaatmiseni – juhinduvad samadest ühistest põhimõtetest ning annavad kohapeal käegakatsutavaid tulemusi. Seda juhtimisraamistikku tugevdatakse veelgi tehnilise ja tegevusstrateegiaga, mille Frontex töötab välja 2023. aasta septembriks.
Hästi toimiv ELi piirihaldus ja tagasisaatmine nõuavad igas liikmesriigis ka tõhusat riiklikku juhtimissüsteemi. 2022. aastal läbi viidud Schengeni hindamised kinnitasid, et mõnes liikmesriigis esinev nõrk juhtimine ja piiratud strateegiline lähenemisviis avaldavad piirikontrollile ja tagasisaatmistoimingutele negatiivset mõju. Mitmes liikmesriigis on piiri- ja tagasisaatmistoimingute puhul täheldatud ka ametiasutuste piiratud koostööd, mis veelgi takistab tõhusat operatiivset reageerimist. Kui piirihalduse valdkonnas on mõned liikmesriigid tugevdanud oma riiklikku juhtimist, näiteks luues strateegilisi koordineerimisüksusi, siis teised järgivad detsentraliseeritumat lähenemisviisi, mis võib tekitada probleeme strateegilise piirikontrolli koordineerimisega.
Tagasisaatmise valdkonnas ei lase lahenduste pidev killustatus, ad hoc-reageerimine ja strateegilise planeerimise puudumine liikmesriikidel riiklikke menetlusi põhjalikult lihtsustada, töötada prioriteetide kallal ja kasutada olemasolevaid (piiratud) ressursse parimal viisil.
Kuigi ühtset institutsioonilist lahendust või mudelit ei ole, peaks iga liikmesriigi riiklik süsteem olema tõhus olemasolevate lünkade kõrvaldamisel, jõupingutuste ühtlustamisel ja kõigi asjaomaste asutuste koordineerimisel, et tõhusalt hallata välispiire ning viia läbi tagasisaatmisi. Riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate läbivaatamine 2024. aasta märtsiks annab ainulaadse võimaluse tugevdada riiklikku juhtimist ja veelgi kindlustada riikliku piirikontrolli- ja tagasisaatmisvõime strateegilist planeerimist ning koostada riiklikud erandolukorra kavad.
Et tagada piisava ja hästi koolitatud personali, varustuse ja taristu olemasolu, mis võimaldaks tõhusalt toetada Euroopa integreeritud piirihalduse riiklikke strateegiaid nii piiri- kui ka tagasisaatmistoimingute osas, peaksid liikmesriigid 2024. aasta märtsiks kehtestama piisava finants- ja tegevuskorralduse, sealhulgas ELi vahendite kasutamise kohta, et rakendada oma olemasolevaid riiklikke võimete arengukavasid.
Lisaks peab Frontex selleks, et tagada tulevikus ühise võime olemasolu, pärast riiklike võimete arengukavade ülevaate koostamist võtma vastu võimete tegevuskava, et suunata Euroopa piiri- ja rannikuvalve personali ja varustuse arendamist lähiaastatel, selleks et nii Frontex kui ka liikmesriikide ametiasutused suudaksid täita oma piirihalduse ja tagasisaatmisega seotud ülesandeid.
Teel maailma kõige arenenuma piirihalduse poole
Uuendatud Schengeni infosüsteemi kasutuselevõtmine 2023. aasta märtsis on alus maailma kõige arenenuma piirihaldussüsteemi loomisele. Ajakohastatud süsteem tugevdab välispiiride haldamist ja pakub lisavõimalusi piiriüleseks operatiivkoostööks Schengeni alal. Selle saavutusega täidetakse üks peamisi eesmärke, mis on kindlaks määratud 2022. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes. Tänu parematele funktsioonidele on nüüd võimalik paremini avastada ja vahistada inimesi, kes reisivad valeidentiteedi all.
Uued vahendid saavutavad oma täieliku potentsiaali ainult siis, kui kõik Schengeni riigid neid täielikult rakendavad. Lisaks peavad liikmesriigid rakendama olemasolevaid funktsioone, et tagada ELis ja Schengeni alal võrdsed tingimused ning täielik vastastikune viisavabadus. Eelkõige selgus 2022. aasta Schengeni hindamistest, et mitte kõik liikmesriigid ei ole kehtestanud vajalikke vahendeid ja menetlusi tagamaks, et kogu asjakohane teave, sealhulgas sõrmejäljed ja fotod, sisestatakse hoiatusteadete loomisel Schengeni infosüsteemi või et need on lõppkasutajatele kättesaadavad. See takistab politsei- ja piirivalveametnikel täpselt tuvastada isikut, kelle kohta on esitatud hoiatusteade, ja võtta asjakohaseid meetmeid. Lisaks rõhutati 2022. aasta hindamistes, et liikmesriigid kasutavad üha enam automaatset sõrmejäljetuvastussüsteemi, kuid mõnes liikmesriigis on veel arenguruumi 21 . Kui süsteemi süstemaatiliselt ei kasutata, on isikutel, kelle kohta on esitatud hoiatusteade, võimalik oma avastamist vältida, kasutades võltsitud dokumente.
Koos muude suuremahuliste IT-süsteemidega võimaldab Schengeni infosüsteem hõlpsalt reisida kogu Schengeni alal, ja tagab ühtlasi sisejulgeoleku kõrgeima taseme ning võimaldab hallata seaduslikku ja ebaseaduslikku rännet. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) rakendamine jääb üheks peamiseks prioriteediks. Veebruari Euroopa Ülemkogu järeldustes kinnitati vajadust muuta need süsteemid võimalikult kiiresti toimivaks, et tagada välispiiride täielik ja tõhus kontroll. Viimase aasta jooksul on liikmesriigid, eu-LISA ja komisjon jätkanud jõupingutuste suurendamist, et rakendada seda uut IT-arhitektuuri ja selle koostalitlusvõimet, mis on aidanud luua tehnoloogiliselt kõige arenenuma piirihaldussüsteemi maailmas. On äärmiselt oluline, et eu-LISA ja teised asjaomased sidusrühmad astuksid oma kohustuste piires vajalikke samme, vältimaks edasisi viivitusi, mis võivad põhjustada doominoefekti teistele süsteemidele. Selleks peab eu-LISA võimalikult kiiresti tagama riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi puuduva kriitilise keskse komponendi, et liikmesriigid saaksid katsetada oma riiklikku tehnilist arengut ja süsteemi kasutamiseks paremini valmistuda.
Ühised jõupingutused tõhusama ELi tagasisaatmissüsteemi loomiseks
Töö selles valdkonnas on viimase aasta jooksul edasi läinud ja ELi ühine tagasisaatmissüsteem on võtmas kuju kooskõlas prioriteetsete meetmetega, mis on kindlaks määratud 2022. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes. ELi 2021. aasta vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia 22 rakendamine edeneb hästi. 2022. aastal jätkus vabatahtliku tagasipöördumise positiivne suundumus kui õigusliku staatuseta kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise eelisvariant, kusjuures vabatahtlik tagasipöördumine moodustas 56 % kõigist rakendatud tagasisaatmistest 23 . See suundumus jätkus hoolimata sellest, et COVID-19ga seotud sunniviisilise tagasisaatmise piirangud peaaegu täielikult kadusid. Alates 2022. aasta aprillist pakub Frontex liikmesriikidele standardpakette, et toetada päritoluriiki tagasipöörduvate isikute taasintegreerimist, tugevdamaks veelgi sidusat Euroopa lähenemisviisi. Liikmesriigid osalevad aktiivsemalt ametiga ühistes taasintegreerimisteenustes ning Frontex laiendab nende teenuste geograafilist katvust 24 ja ulatust.
2022. aastal toimunud tegelike tagasisaatmiste koguarv (ligikaudu 78 000 25 ) oli siiski väike, võttes arvesse, et 2022. aastal paluti EList ja Schengeni alalt lahkuda ligikaudu 420 000-l kolmandate riikide kodanikul 26 . Kuigi koostöö, mida tehakse tagasivõtmise valdkonnas mõne kolmanda riigiga, piirab tagasisaatmiste läbiviimise võimalusi, kinnitasid 2022. aastal tehtud Schengeni hindamised taas viimastel aastatel täheldatud suundumust, tuues esile püsivad probleemid, mida põhjustavad riiklikud tõkked, mis takistavad tagasisaatmismenetluste tõhusust. Endiselt esineb praktilisi takistusi – piiratud tegevussuutlikkus, koormavad riiklikud menetlused –, mille tõttu ei väljasta liikmesriigid ebaseaduslikele rändajatele kiiresti tagasisaatmisotsuseid. See takistab vajalike menetluste algatamise võimalusi ja tagasisaatmiste edukat läbiviimist oluliselt. Samuti vähendab see ajakohastatud Schengeni infosüsteemi lisaväärtust, kuna piirab tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete kasutuselevõtu võimalust. Lisaks ei ole eri riiklike osalejate tõhus koostöö tagasisaatmise valdkonnas 27 ikka veel piisav, mis koos integreeritud juhtumikorralduse IT-süsteemide puudumisega tekitab lünki, puudulikke järelmeetmeid ja ebatõhusust. Tagasisaatmisalane nõustamine ei ole kõigis liikmesriikides ikka veel laialdaselt kättesaadav.
Tagasisaatmiste keerukus nõuab selgelt struktureeritud koostööd, korrapärast teabevahetust, ühiseid prioriteete ja ressursside strateegilisemat kasutamist. Hiljuti kehtestatud tõhusama tagasisaatmise tegevusstrateegia 28 eesmärk on kõrvaldada see oluline puudujääk ja tugevdada liikmesriikide jõupingutuste sidusust. Komisjon kutsub kõiki liikmesriike üles kasutama täielikult ära arutelusid, praktilist toetust ja koostööd, mida arendatakse kõrgetasemelise tagasisaatmisvõrgustiku ja tagasisaatmiskoordinaatori kaudu. Tagasisaatmisalase nõustamise tõhus pakkumine peab jääma kõrgetasemelise võrgustiku päevakorras tähtsale kohale tagamaks, et kõigis liikmesriikides oleks tagasipöördumisalane nõustamine kutsenõue ning et nad oleksid teadlikud kõigist kättesaadavatest vahenditest ja koolitustest. Lisaks peab kõrgetasemeline võrgustik selle teise Schengeni tsükli jooksul uurima praktilisi lahendusi tuvastatud püsivatele puudustele, tuginedes liikmesriikide kogemustele ja headele tavadele. Alates 2023. aastast tehtavad Schengeni hindamised aitavad seda tööd teha, toetades ühise raamistiku väljatöötamist tagasisaatmise valdkonna tulemuslikkuse hindamiseks.
Frontexil kui ELi tagasisaatmispoliitika operatiivharul on selles oluline roll. Frontexi koordineeritavate tagasisaatmiste arvu pidev kasv on väga positiivne areng (31 % 2022. aastal võrreldes 22 %ga 2021. aastal ja 17 %ga 2020. aastal), seda enam, et see on seotud vabatahtliku tagasipöördumise osakaalu suurenemisega (kasv 109 % 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga). Frontexi juhitud tagasisaatmisoperatsioonid Albaaniasse, Nigeeriasse ja Bangladeshi on näitavad Euroopa süsteemi tõhusust ning samas tuleb jätkata kontakte uute kolmandate riikidega. Amet peaks jätkama ka liikmesriikide toetamist tagasisaatmisjuhtumite haldamise IT-süsteemide väljatöötamisel, rakendamisel ja ühtlustamisel ELi tasandil.
Oht, et meie reaktsioon ei ole piisav, püsib seni, kuni oleme saanud tugevdatud ja tõhusama õigusraamistiku, mis muudab ELi ühise süsteemi tugevamaks ja vastupidavamaks. Selleks on väga oluline edendada tööd rände- ja varjupaigaleppe kallal, sealhulgas alustada läbirääkimisi uuesti sõnastatud tagasisaatmisdirektiivi üle, ning teha tõhusamat koostööd kolmandate riikidega.
|
Infokast nr 2. Tagasisaatmiste tõhustamine ajakohastatud Schengeni infosüsteemi abil Uuendatud Schengeni infosüsteemi (SIS) kasutuselevõtt 2023. aasta märtsis aitab hoogustada nende kolmandate riikide kodanike tulemuslikku tagasisaatmist ja täitmise järelevalvet, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus. Liikmesriigid peavad nüüd Schengeni infosüsteemi üles laadima tagasisaatmist käsitlevad hoiatusteated. See lihtsustab nende tagasipöördujate avastamist, kes põgenevad rände ja piirikontrolli ajal, ja aitab ühtlasi pärssida tagasipöördujate teisest rännet. Samuti lihtsustab see liikmesriikide jaoks üksteise tagasisaatmisotsuste vastastikust tunnustamist, kuna neil on nüüd võimalik Schengeni infosüsteemi kaudu näha, kui teises liikmesriigis on tehtud tagasisaatmisotsus. Veel ühe sammuna ELi ühise tagasisaatmissüsteemi poole avaldas komisjon 2023. aasta märtsis soovituse tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise ja tagasisaatmise kiirendamise kohta, 29 milles antakse liikmesriikidele suuniseid, kuidas parandada tagasisaatmismenetluste tõhusust, sealhulgas üksteise tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise kaudu. Komisjon juhib liikmesriikidega põhjalikke arutelusid soovituse rakendamise ja uute võimaluste üle, mis tulenevad uuendatud Schengeni infosüsteemi kasutuselevõtust. Märtsis toimunud tagasisaatmise kontaktrühmas, aprillis IMEXi nõukogu töörühmas ja mais SCIFAs toimunud arutelude käigus arutasid komisjon ja liikmesriigid täiendavalt parimate tavade jagamist ning edasiste konkreetsete praktiliste sammude kindlaksmääramist. Tegevusstrateegia rakendamise raames arutab juunis küsimust edasi kõrgetasemeline tagasisaatmisvõrgustik, mida juhib tagasisaatmiskoordinaator. |
Põhiõiguste parem kaitse piiri- ja tagasisaatmistoimingute ajal
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala peab eelkõige olema ühtne ala, kus põhiõigused ja -vabadused on kaitstud. EL ja liikmesriigid kinnitasid taas, et nad oma vankumatult pühendunud välispiiride tõhusale ja turvalisele haldamisele ning tagasisaatmistoimingutele, kaitstes ühtlasi põhiõigusi. Integreeritud piirihalduse mitmeaastases strateegilises poliitikas rõhutati, et kõik ELi ja riiklikud osalejad peavad piiri- ja tagasisaatmistoimingute ajal tõhusalt kaitsma põhiõigusi ning tagama tugevad struktuurid, et tagada juurdepääs rahvusvahelisele kaitsele, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte austamine ning piisavad tingimused erandjuhtudel, kui kolmandate riikide kodanike kinnipidamine osutub vajalikuks kooskõlas ELi õigusega. Frontex võttis 2022. aastal tööle 46 põhiõiguste vaatlejat 30 . Taustauuringute määruses kavandatud riiklikud põhiõiguste järelevalvemehhanismid suurendavad läbipaistvust ja vastutust ELi piiridel. Horvaatia võttis juhtrolli ja lõi 2022. aasta juunis esimese sõltumatu järelevalvemehhanismi, mida uuendati novembris uute elementidega, nagu etteteatamata kontrollkäigud rohelistele piiridele. 2022. aasta hindamised näitasid, et kuigi kinnipidamistingimusi tuleb mõnes liikmesriigis veel parandada, on ka positiivseid näiteid kinnipidamiskeskuste kohta, mis kajastavad kinnipidamise halduslikku laadi.
|
Infokast nr 3. Piirihalduse ja tagasisaatmise prioriteedid 1.rakendada ja tugevdada Euroopa integreeritud piirihalduse strateegilist juhtimist, kehtestades 2023. aasta septembriks Frontexi tehnilise ja tegevusstrateegia ning ühtlustades 2024. aasta märtsiks liikmesriikide riiklikud strateegiad; 2.tugevdada piirihalduse ja tagasisaatmise riiklikku juhtimist ning koordineerida strateegilisi protsesse, nagu Euroopa ja riikide piirikontrolli- ja tagasisaatmisvõime planeerimine, kasutades täielikult ära pakutavat ELi toetust, sealhulgas kõrgetasemelise tagasisaatmisvõrgustiku ja tagasisaatmiskoordinaatori kaudu; 3.parandada piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse kvaliteeti, tagades piisava arvu koolitatud personali, tõhusad menetlused, infosüsteemide piisava kasutamise ja tõhustatud koostöö kolmandate riikidega; 4.suurendada Euroopa ja riikide olukorrateadlikkust riskianalüüsi rakendamise ja teabevahetuse kaudu Euroopa piiride valvamise raamistikus; 5.väljastada süstemaatiliselt tagasisaatmisotsuseid kolmandate riikide kodanikele, kellel ei ole õigust riigis viibida, ning võtta nende rakendamise suhtes asjakohaseid järelmeetmeid, kaotades olemasolevad lüngad varjupaiga ja tagasisaatmise vahel ning luues tõhusad tagasisaatmisjuhtumite haldamise IT-süsteemid; 6.kasutada täielikult ära Schengeni infosüsteemi uusi funktsioone tagasisaatmise valdkonnas, et tõhustada tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise kasutamist ja maksimeerida võimalusi, mis tulenevad komisjoni soovitusest tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise ja tagasisaatmise kiirendamise kohta. |
Pikaajalise sisepiirikontrolli järkjärguline kaotamine
Schengeni ala nõuab ühist ja koordineeritud lähenemisviisi, et tegeleda olukordadega, millel võib olla märkimisväärne mõju ELi elanike julgeolekule ja heaolule. Kuigi erandlikel asjaoludel võib sisepiiridel ajutiselt taaskehtestada piirikontrolli, ei või see seada ohtu põhimõtet, et sisepiirikontroll puudub 31 .Selle õiguse erandeid ja piiranguid tuleb tõlgendada kitsalt, kui tekib vajadus reageerida suurele avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale ohule. Olulisi samme on astutud selleks, et rakendada esimeses Schengeni olukorda käsitlevas aruandes kirjeldatud põhiprioriteeti. Siiski tuleb teha veel palju tööd, et tagada sisepiirikontrolli kasutamine üksnes viimase abinõuna.
Viimase aasta jooksul on liikmesriigid kasutanud sisepiirikontrolli taaskehtestamist või pikendamist 28 korral, millest 19 on seotud alates 2015. aastast kehtinud pikaajalise sisepiirikontrolli pikendamisega. Alates 2022. aasta oktoobrist on Schengeni koordinaator pidanud tihedat dialoogi Austria, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Norra ja Rootsiga ning nendest kontrollidest mõjutatud liikmesriikidega. Selleks et töötada välja sisepiirikontrollist võimalikult kiire loobumise tegevuskava, korraldati mitu kahe-, kolme- ja mitmepoolset kohtumist, et paremini hinnata nende kuue riigi teatatud ohtude olemust ning määrata kindlaks sihipärasemad ja tõhusamad alternatiivsed meetmed ohtude kõrvaldamiseks. Sellele järgnenud kontrolli kaotamine Austria ja Tšehhi poolt Slovakkia piiril ning Taani poolt Rootsi piiril rõhutab, et sääraseid alternatiivseid meetmeid leidub, ning tõestab, kui tähtis on pidada dialoogi ja vahetada häid tavasid.
Need kohtumised näitasid ka seda, et liikmesriigid seisavad endiselt silmitsi nende sisejulgeolekut ja avalikku korda ähvardavate suurte ohtudega, mis nõuavad meetmete võtmist. Lisaks erinevad sisepiirikontrollid, millest on teatatud, oma intensiivsuse poolest märkimisväärselt ning sageli täiendavad need muid meetmeid, mida tuvastatud ohtude kõrvaldamiseks on võetud. Näiteks korraldab mõni liikmesriik kolmepoolseid rongipatrulle, nagu rongiühendustel Austria, Saksamaa ja Ungari vahel, samuti Austria, Itaalia ja Saksamaa vahel, ning teised on loonud ühispatrullid. Austria, Horvaatia ja Sloveenia on loonud ka politseikoostöö võrgustiku Lääne-Balkani partneritega, aidates seega vältida ebaseaduslike rändajate sisenemist kõnealusest piirkonnast ja tegeleda seega piirikontrolli taaskehtestamise ühe korduva põhjusega. Taanis tehakse kontrolle registreerimismärgi tuvastamise süsteemi alusel, mida Taani ametiasutused kasutavad maismaapiiril Saksamaaga. See võimaldab süsteemse piirikontrolli asemel sihipäraselt kontrollida konkreetseid kahtlasi sõidukeid. Austria ja Tšehhi vahelise tõhustatud piiriülese koostöö tulemusel kaotati 2023. aasta veebruaris piirikontroll Slovakkiaga. Piiriülese politseikoostöö heade tavade laiendamine kõigile asjaomastele piirilõikudele peaks kaasa tooma olemasoleva sisepiirikontrolli asendamise alternatiivsete meetmetega, mis võimaldavad tagada turvalisuse kõrge taseme kogu Schengeni alal.
|
Infokast nr 4. Sisepiirikontrolli areng 2023. aasta aprillist maini teatasid Austria, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Norra ja Rootsi komisjonile piirikontrolli taaskehtestamisest sisepiiridel kuueks kuuks (alates 2023. aasta aprilli lõpust / mai keskpaigast kuni oktoobri lõpu / novembri keskpaigani). Ühelt poolt kajastavad need teated jõupingutusi, mida need liikmesriigid on viimastel kuudel teinud, et piirata kontrollide mõju liikumisvabaduse kasutamisele. Eelkõige tühistas mõni liikmesriik oma kontrolli mõnel piirilõigul või võtab praegu meetmeid, mis võivad viia kontrolli peatse kaotamiseni. Näiteks piirdub Taani piirikontroll nüüd tema piiriga Saksamaaga, kus kontrolle tehakse pistelise kontrollina, kontrollid Rootsi piiril on aga kaotatud. Lisaks eeldab komisjon, et Rootsi uue riigisisese seaduse kavandatud jõustumine 2023. aasta augustis – mis võimaldab kooskõlas nõukogu 12. mai 2017. aasta soovitusega 2017/820 32 politseikontrolle piirialadel – võimaldab tegeleda tuvastatud ohtudega, ilma et oleks vaja taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel. Lisaks, nagu eespool märgitud, on mõni liikmesriik oma teatistes selgitanud kasulikke alternatiivseid meetmeid, mida nad on hakanud rakendama, ning on märkinud, et nad püüavad neid veelgi tõhustada. Komisjon on valmis abistama kõiki asjaomaseid liikmesriike alternatiivsete meetmete väljatöötamisel, et aidata piirata mõju piiriülestele sotsiaal-majanduslikele sidemetele ja hõlbustada kontrollide kaotamist. Teiselt poolt on vaja kõigilt liikmesriikidelt lisateavet, et paremini mõista tehtud otsuste põhjusi, taaskehtestatud piirikontrolli mõju kohapeal ning seda, millised alternatiivsed meetmed võiksid aidata toime tulla konkreetsete ohtudega, millega need liikmesriigid praegu silmitsi seisavad. See peaks võimaldama komisjonil hinnata, mil määral saab liikmesriikide esitatud ohte pidada uuteks põhjusteks võrreldes varem esitatud põhjustega, ning kas nendele ohtudele reageerimiseks taaskehtestatud piirikontroll on vajalik ja proportsionaalne. Sellega seoses märgib komisjon, et teatav julgeolekuohtudega seotud teave on tundlikku laadi, mis takistab asjaomaseid liikmesriike seda teavet üldsusega jagamast. Seepärast algatab komisjon Schengeni piirieeskirjade artikli 27 alusel ametliku konsultatsiooniprotsessi kõigi asjaomaste liikmesriikidega, tuginedes seni toimunud edasiviivale dialoogile. Selles konsultatsiooniprotsessis võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse kõiki arvamusi, mille on esitanud liikmesriigid, mida praegused kontrollid mõjutavad. Eelkõige sai komisjon 26. aprillil 2023 Sloveenialt arvamuse kontrolli taaskehtestamise kohta Austria/Sloveenia piiril ja selle üle hakatakse pidama konsultatsioone Austriaga. Kui konsultatsioonid kinnitavad, et liikmesriigid pikendavad kontrolli sisepiiridel viisil, mis ei ole vajalik ega proportsionaalne ning ei põhine avalikku korda või sisejulgeolekut kahjustava uue suure ohu olemasolul, 33 on komisjon valmis kasutama tema käsutuses olevaid õiguslikke vahendeid. Lõpuks rõhutab komisjon, et täielikult toimiv Schengeni ala on ELi kodanikele äärmiselt oluline, ning ta julgustab liikmesriike pidevalt jälgima tuvastatud ohtude arengut ja hoolitsema, et need järeldused kajastuksid kohaldatavates meetmetes. |
4.Schengeni potentsiaali täielik ärakasutamine, et saavutada ohutu ja turvaline vaba liikumise ala
Peamised ohud Schengeni ala sisejulgeolekule on endiselt inimkaubandus, uimasti- ja tulirelvakaubandus, küberkuritegevus ning terrorism. Organiseeritud kuritegevus põhjustab ühiskonnas suuri kulusid nii kogu majandusele kui ka üksikisikutele. Hinnanguliselt põhjustavad organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon majandusele aastas 218–282 miljardit eurot kahju 34 .
Võitlus organiseeritud kuritegevusega
Euroopas on ebaseaduslike uimastite, eelkõige Lõuna-Ameerikast pärit kokaiini hulk enneolematult suurenenud ja jõudnud rekordtasemele. Kuigi enamik ELi sadamate – elutähtis taristu, mis tagab siseturu sujuva toimimise – kaudu toimuvast kaubandusest on seaduslik, kasutatakse sadamaid ära ka selleks, et tuua ELi ebaseaduslikke kaupu, ja neid ohustab kuritegelike võrgustike sisseimbumine. Igal aastal käideldavate konteinerite suur maht (üle 90 miljoni) ja väike osakaal (2–10 %), mida on võimalik füüsiliselt kontrollida, teevad ebaseaduslike kaupade avastamise äärmiselt keeruliseks 35 . Ebaseaduslikust uimastiärist saadav tulu ELis on hinnanguliselt 30 miljardit eurot aastas 36 .Kurjategijate imbumisel seaduslikku majandusse ja ühiskondlikku struktuuri on kaugeleulatuvad ja destabiliseerivad tagajärjed ühiskonnale, õigusriigile ja usaldusele riigiasutuste vastu. Komisjon uurib ELi narkostrateegia ja ELi narkootikumidealase tegevuskava (2021–2025) raames võimalikke uusi poliitikaalgatusi, mis aitavad likvideerida kuritegelikke võrgustikke ning ebaseaduslikku uimastikaubandust.
|
Infokast nr 5. Ebaseadusliku uimastikaubanduse temaatiline Schengeni hindamine Kooskõlas 2023. aasta Schengeni hindamisprogrammiga 37 viiakse 2023. aastal politseikoostöö valdkonnas läbi temaatiline hindamine, milles selgitatakse välja nende liikmesriikide parimad tavad, millel on sarnased probleemid ELi suunatud ebaseadusliku uimastikaubanduse, eelkõige suuremahulise ebaseadusliku uimastikaubanduse vastases võitluses. Hinnatakse liikmesriikide võimeid politseikoostöö, välispiiride kaitse ja IT-süsteemide haldamise valdkonnas. Põhitähelepanu pööratakse politseikoostööle, nagu on määratletud Schengeni acquis’s, kus see tähendab järgmist: teabe jagamine kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks asjaomaste õiguskaitseasutuste (sealhulgas tolli) vahel riiklikul ja Euroopa/rahvusvahelisel tasandil; piiriüleste operatiivmeetmete (nt järelevalve, kontrollitavad saadetised, ühisoperatsioonid) koostöö ja koordineerimine; sadamatele suunatud tegevus ja riskianalüüs; personali haldamine ja koolitamine; korruptsioonivastased strateegiad ja mere-jälitusteave. Tulemusi oodatakse 2023. aasta lõpus ning need esitatakse märtsis toimuval Schengeni nõukogul ja 2024. aasta alguses peetaval Schengeni foorumil. |
Organiseeritud kuritegelikud rühmitused kasutavad äärmuslikku vägivalda, korruptsiooni ja hirmutamist. Lihtne ja odav juurdepääs tulirelvadele mõnes riigis aitab oluliselt kaasa ebaseaduslikule tulirelvakaubandusele kogu ELis. 2022. aastal hindas komisjon siseriiklikke õigusakte, 38 et tagada ühtne lähenemisviis relvade omandamise ja valduse kontrollile, samuti piisav teabevahetus ja tulirelvade jälgitavus, vähendamaks ebaseaduslikele turgudele kõrvalesuunamise ohtu.
Organiseeritud kurjategijate ärimudelite lõhkumine
Et võidelda kuritegelike rühmituste vastu, kes tegutsevad Schengeni piiridest väljaspool, on vaja teha koostööd ja ühendada meetmed kõigis päritolu-, transiidi- ja sihtriikides, koondada ressursse ning koordineerida jõupingutusi.
Kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm (EMPACT) on muutunud liidu organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse peamiseks vahendiks. Igal aastal rakendatakse peaaegu 300 operatiivmeedet osana koostööst, mille eesmärk on koostada ülevaade kriminaalteabest, teha uurimisi ja tagada tõhus õigusalane reageerimine. Ainuüksi 2022. aastal tõid need ühismeetmed kaasa üle 10 000 registreeritud vahistamise ja 269 miljoni euro väärtuses konfiskeerimisi, mis näitab selle raamistiku märkimisväärset mõju tänu liikmesriikide ja partnerite suuremale osalusele. Et neid jõupingutusi toetada, eraldati liikmesriikidele 2022. aastal Sisejulgeolekufondi kaudu 15,7 miljonit eurot, toetamaks täiendavalt EMPACTi projekte ja tegevusi.
Europoli 39 laiendatud volitused on viinud raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse Euroopas uuele tasemele. Need suuremad volitused annavad ametile õiguse teha liikmesriikidele ettepanek sisestada kahtlusaluste ja kurjategijate kohta Schengeni infosüsteemi teavet, mis on saadud ELi mittekuuluvatest riikidest või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Tänu välispartneritelt saadud teabele on Europol tõhustanud kolmandate riikide terroristidest välisvõitlejate nimekirjade töötlemist, et lisada need Schengeni infosüsteemi. Tuleb teha lisajõupingutusi, et muuta Europol ELi kriminaalteabekeskusest Euroopa politseitöö lahenduste vaikeplatvormiks. Europoli strateegia „2020+“ läbivaatamine annab võimaluse kasutada täielikult ära Europoli suuremad volitused ja ressursid, et vastata kasvavale vajadusele kasutada neid aktiivselt liikmesriikides ning suurendada Europoli panust Schengeni ala julgeolekusse.
Teabevahetus
Andmete ja asjakohase teabe vahetamine riiklike õiguskaitseasutuste vahel on eeltingimus, mis aitab teha tõhusat koostööd piiriülese kuritegevuse ennetamisel, avastamisel ja uurimisel. Schengeni infosüsteem, mis on Euroopa julgeoleku ja piirihalduse jaoks kõige laialdasem ja suurem teabejagamissüsteem, annab liikmesriikide ametiasutustele reaalajas juurdepääsu elutähtsale teabele, nagu hoiatusteated tagaotsitavate isikute, teadmata kadunud isikute, varastatud sõidukite ning kaotatud või varastatud dokumentide kohta. Sellega seoses on oluline roll integreeritud riiklikel ühtsetel kontaktpunktidel, mis moodustavad rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutava keskasutuse. Viimase aasta jooksul on täheldatud positiivset arengut, kuna üha rohkem liikmesriike rakendab mitut asutust hõlmavat lähenemisviisi, mille kohaselt määratakse ühtsesse kontaktpunkti eri õiguskaitseasutuste (politsei, toll, piirivalve) esindajaid. Siiski on veel arenguruumi, eelkõige seoses tulemusliku ja tõhusa teabevooga, otsese ja kasutusmugava juurdepääsuga kõigile asjakohastele andmebaasidele ning integreeritud ja automatiseeritud juhtumikorraldussüsteemiga.
Uus direktiiv õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse kohta võetakse eeldatavasti vastu lähinädalatel 40 . See annab õiguskaitseasutustele paremad vahendid kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks, tagades, et teave liigub kogu ELis tõhusalt ja õigel ajal. Direktiiviga kehtestatakse ka eeskirjad riikliku ühtse kontaktpunkti koosseisu ja töötajate koolitamise kohta ning nähakse ette Europoli turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) vaikimisi kasutamine, mis tugevdab Europoli rolli ELi õiguskaitsealase teabekeskusena. Direktiivis käsitletakse ka politseikoostöö valdkonnas Schengeni hindamiste käigus tuvastatud puudusi riiklikul tasandil.
Nõukogu võttis oma läbirääkimisvolitused Prüm II ettepaneku 41 kohta vastu 2022. aasta juunis ning nüüd on hädavajalik, et Euroopa Parlament tema eeskuju järgiks, selleks et tihendada liikmesriikidevahelist teabevahetust 42 . Kooskõlas 2022. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes võetud kohustusega võttis komisjon 2022. aasta detsembris vastu ettepanekud reisijaid käsitleva eelteabe kohta, 43 millega nähakse ette andmete kogumine valitud ELi-siseste lendude kohta õiguskaitse eesmärgil ning võimaldatakse andmete ühist töötlemist, et tõhusalt võidelda raskete kuritegude ja terrorismi vastu. Vastuseks liikmesriikide väljendatud operatiivvajadustele töödelda ka teiste transpordiliikide reisijate andmeid algatab komisjon kaks uuringut merendusandmete ning raudtee- ja maanteetranspordi õiguskaitsevajaduste kohta, et hinnata sellise andmetöötluse vajalikkust, proportsionaalsust ja tehnilist teostatavust. Et tugevdada Schengeni lepinguga ühinenud riikide võimet töödelda broneeringuinfot ja seega võidelda ühiste julgeolekuohtude vastu, teeb komisjon ettepaneku alustada läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle, mis võimaldavad selliseid andmeid EList edastada.
Digiajastul hõlmab peaaegu iga kriminaaluurimine tehnoloogiat ja vahendeid, mida kuritarvitatakse ka kriminaalsetel eesmärkidel, mistõttu on tõhusa õiguskaitse tagamine keeruline. On oht, et kurjategijad tegutsevad varjatult ja loovad internetis ohutuid kohakesi, kus end karistamatult tunda. Selle probleemi lahendamiseks moodustab komisjon koostöös nõukogu eesistujariigiga kõrgetasemelise eksperdirühma, kes tegeleb andmetele juurdepääsuga tõhusa õiguskaitse tarbeks. See rühm uurib õiguskaitsetöötajate probleeme ning pakub lahendusi, mis tagavad andmetele juurdepääsu ja suurendavad digiajastul turvalisust.
Piiriülese operatiivkoostöö maksimeerimine
Piiriülene õiguskaitsealane koostöö on oluline, sest see võimaldab ühiselt käsitleda julgeolekuohte ja tagab Schengeni ala sujuva toimimise. Selline tihedam koostöö on liikmesriikide tegevuse nurgakivi ja on edukalt võimaldanud enamikul neist vältida sisepiirikontrolli rakendamist.
Alates esimesest Schengeni olukorda käsitlevast aruandest on liikmesriigid võtnud ühismeetmeid, et muuta operatiivseks reaalsuseks nõukogu 2022. aasta juuni soovitus õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta, 44 mis on üks peamisi prioriteetseid meetmeid, mis on 2022. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes kindlaks määratud. Tuginedes nõukogu eesistujariigi Tšehhi Vabariigi ja komisjoni 2022. aasta detsembris korraldatud seminaril toimunud heade tavade vahetamisele ühispatrullide kohta, töötab hulk liikmesriike selle nimel, et suurendada ühispatrulle oma naabritega. Sellised seminarid edendavad koostööd õiguskaitsetöötajate vahel. Edusamme on tehtud ka selliste õiguslike ja praktiliste takistuste kõrvaldamisel, mis ei lase liikmesriikidel nõukogu soovituse potentsiaali täielikult ära kasutada. ELi rahastatud projektid on aidanud liikmesriikidel luua ühiseid politseijaoskondi, korraldada ühiskoolitusi naaberliikmesriikide eri operatiivmenetluste kohta ühispatrullides või muud liiki ühisoperatsioonides ning koostada ühise piirkondliku kuritegevusriski analüüsi, mis võimaldab ühispatrulle ja -operatsioone paremini suunata. Komisjon eraldab 2023. aastal lisavahendeid, et seda koostööd tõhustada. Seda kohustust kajastades näitasid 2022. aastal tehtud Schengeni hindamised, et teadlikkus politsei operatiivkoostöö jaoks kättesaadavatest ELi vahenditest ja nende kasutamine on märkimisväärselt suurenenud. Mitmel ELi-sisesel piirialal toimuvad regulaarsed ühisplaneerimiskoosolekud, ühiskoolitused ja -patrullid, mis põhinevad piirkondlikel ühistel riskianalüüsidel.
Sellest hoolimata tuleb Schengeni ala õiguskaitseasutuste vahelist piiriülest koostööd veel märkimisväärselt parandada, nagu on kajastatud Schengeni hindamistes. Eelkõige on vaja algatada protsess liikmesriikidevaheliste politseikoostööd käsitlevate kahe- ja mitmepoolsete lepingute läbivaatamiseks, et need vastaksid praegustele operatiivvajadustele.
Mõnes liikmesriigis on politsei operatiivkoostöö valdkonnas palju häid tavasid, mida teised võivad rakendada. Komisjon kavatseb luua eksperdirühma, et vahetada eksperditeadmisi ja kooskõlastada liikmesriikide tegevust, parandamaks politseikoostööd, mille jaoks on 2024. ja 2025. aastal kättesaadavad märkimisväärsed sihtotstarbelised rahalised vahendid, et kiirendada heade tavade kasutuselevõttu teistes liikmesriikides. Eksperdirühma töö kajastuks ka komisjoni hinnangus eespool nimetatud nõukogu soovituse rakendamise kohta, mis peaks valmima 2024. aastaks.
Tegelemine vajadusega suurendada isikuandmete vahetamist, tagades ühtlasi isikuandmete kaitse austamise
Andmekaitse austamine on väga oluline tagamaks, et Schengeni alal reisimisega kaasneb vajalik isikuandmete kaitse. Need, kes haldavad ja kasutavad selliseid infosüsteeme nagu Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem ja lähitulevikus ka riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning ETIAS, peavad tagama, et praktikas järgitakse andmekaitsenõudeid ja et nende täitmist jälgitakse korrapäraselt. 2022. aastal läbi viidud Schengeni hindamised kinnitasid, et see ei ole alati nii. Lisaks ei ole andmekaitseasutustel sageli piisavalt personali ega rahalisi vahendeid, et nad saaksid neid üksusi nõustada ja teha põhjalikku järelevalvet isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle infosüsteemides. Hindamised näitasid ka, et mõni liikmesriik peab veel andma andmekaitseasutustele tõhusad parandusvolitused õiguskaitseasutuste suhtes.
|
Infokast nr 6. Ohutu ja turvalisema Schengeni ala prioriteedid 1.Rakendada täielikult nõukogu soovitust politsei operatiivkoostöö kohta eksperdirühma toetamise ja koordineerimise kaudu, mis viib heade tavade kasutuselevõtuni teistes liikmesriikides; 2.võtta teabevahetuse direktiiv täielikult üle ning rakendada seda tõhusalt, et tagada sujuv, tõhus ja õigeaegne teabevoog õiguskaitseasutuste vahel kogu ELis; 3.luua ja/või uuendada kõik riiklikud ühtsed kontaktpunktid, mis on varustatud teabevahetuseks vajalike tõhusate juhtumikorraldussüsteemidega; 4.tugevdada riiklikku juhtimist, et täielikult ära kasutada ELi tasandil pakutavat toetust, sealhulgas Europoli kaudu, kehtestades selged riiklikud prioriteedid kooskõlas riiklike ja Euroopa ohuhinnangutega ning luues vajalikud koordineerimisstruktuurid; 5.suurendada välispiiride kaudu toimuva ebaseadusliku uimastikaubanduse seiret, parandades luureandmete jagamist, ühist riskianalüüsi, profiilianalüüsi ning tõhusat koostööd liikmesriikide ja asjaomaste partnerriikide õiguskaitse-, tolli- ja piirikontrolliasutuste ning ELi asutuste vahel; jälgida soovitatud parimate tavade rakendamist, mis tehakse kindlaks käimasoleva Schengeni temaatilise hindamise käigus liikmesriikide võime kohta võidelda ELi suunduva ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu; 6.rakendada tõhusalt Schengeni infosüsteemi vahendeid ja funktsioone, järgida ühtlustatud menetlusi ning tagada piisavad ressursid, sealhulgas andmekaitseasutustele; 7.võtta ELi tulirelvade direktiiv täielikult üle ning rakendada seda tõhusalt, et suurendada tulirelvade jälgitavust ja paremat teabevahetust õiguskaitseasutuste vahel. |
5.Välismõõtmega seotud põhimeetmed ebaseadusliku rände ja julgeolekuohtudega tegelemiseks: strateegiline lähenemisviis ELi viisapoliitikale
ELi ühine viisapoliitika on Schengeni lahutamatu osa ning üks olulisemaid vahendeid, mis aitab lahendada julgeolekuohte ja ebaseadusliku rände probleeme Schengeni alal.
Sellegipoolest on ELi ja kolmandate riikide, eelkõige ELi naabruses asuvate riikide vahelise viisavaba reisimise korra korrapärane jälgimine näidanud, 45 et selles valdkonnas on endiselt suuri probleeme. Need on seotud eelkõige ebaseadusliku rände voogudega, mis on tingitud sellest, et nende riikide viisapoliitika ei ole kooskõlas ELi omaga, viisavabade riikide kodanike esitatud põhjendamatute varjupaigataotluste arvu suurenemisest ning potentsiaalselt riskantsete investoritele kodakondsuse andmise kavade toimimisest, mis võimaldavad viisavaba pääsu ELi kolmandate riikide kodanikele, kes muidu vajaksid viisat.
ELil peavad olema asjakohased vahendid, mille abil neid probleeme lahendada ja riske ennetada. Eespool nimetatud probleeme arvestades võiks parandada kehtivaid eeskirju, 46 millega nõutakse, et komisjon jälgiks viisavaba reisimise korra toimimist kolmandate riikidega ja peataks viisanõudest vabastamised suurenenud ebaseadusliku rände või julgeolekuohtude korral.
2023. aasta esimestel kuudel arutas nõukogu eesistujariigi Rootsi algatusel nende eeskirjade ja eelkõige viisanõudest vabastamise peatamise korra võimalikku läbivaatamist, millele liikmesriigid väljendasid laialdast toetust. Oma 20. märtsi 2023. aasta kirjas Euroopa Ülemkogule võttis president von der Leyen seda arutelu arvesse ja märkis, et „komisjon tugevdab järelevalvet viisapoliitika vastavusse viimise üle ning esitab põhjaliku aruande, mis sillutab teed seadusandlikule ettepanekule viisanõudest vabastamise peatamise korra muutmiseks“.
Seda arvestades esitab komisjon enne 9. juuni Schengeni nõukogu istungit teatise ELi viisavaba reisimise korra järelevalve kohta. Selle teatisega kavatseb komisjon konsulteerida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga viisavaba reisimise korra toimimisega seotud ebaseadusliku rände ja julgeoleku valdkonna peamiste probleemide hindamise, praeguse viisanõudest vabastamise peatamise korra peamiste puuduste ja nende kõrvaldamise võimalike viiside üle, sillutades sellega teed mehhanismi läbivaatamist käsitlevale tulevasele ettepanekule, mis võetakse vastu 2023. aasta septembris. Neid probleeme tuleks käsitleda ka Schengeni hindamiste kaudu, et anda lisatuge kolmandate riikidega viisavaba reisimise korra toimimise järelevalveks.
6.Järgmised sammud
2023. aasta Schengeni olukorda käsitleva aruandega algatatakse teine Schengeni tsükkel, määrates kindlaks Schengeni ala peamised probleemid ja prioriteetsed meetmed, millega tuleb tegeleda nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Aruanne peaks olema alus tihedamale poliitilisele dialoogile, järelevalvele ja Schengeni acquis’ jõustamisele. See aruanne näitab, et konkreetsetest probleemidest hoolimata on meil tugev ja hästi toimiv Schengeni ala. Et sisepiirikontrollita ala veelgi tugevdada, tuleks selle teise tsükli jooksul käsitleda teatavaid esmatähtsaid valdkondi. Tuginedes tihedale dialoogile järgmiste eesistujariikide Rootsi, Hispaania ja Belgiaga, teeb komisjon seetõttu ettepaneku prioriteetsete meetmete kohta Schengeni 2023.–2024. aasta Schengeni tsükliks:
|
Infokast nr 7. Teine Schengeni tsükkel – kokkuvõte 2023.–2024. aasta prioriteetidest 1.Schengeni ala juhtimistsükli konsolideerimine ja edasine tugevdamine ·tugevdada olemasolevaid vahendeid, sealhulgas Schengeni baromeetrit ja Schengeni tulemustabelit; ·anda Schengeni nõukogule vajalik raamistik prioriteetide ja soovituste järelmeetmete võtmiseks, mis tulenevad liikmesriikide tulemuslikkuse ja Schengeni ala üldise olukorra põhjalikust analüüsist, mis võimaldab töötada välja strateegilised suunised ning võtta vastu soovitused kogu Schengeni ala jaoks. 2.ELi välispiiride edasine tugevdamine, et tulla toime praeguse survega ja luua tõhus integreeritud piirihaldus. Eelkõige: ·tugevdada peamisi piirilõike, sealhulgas olemasoleva rahalise toetuse kaudu, ning näha ette asjakohane finants- ja tegevuskord, et tagada nende juba olemasolevate riiklike võimete arengukavade edukas rakendamine kooskõlas peamiste prioriteetidega välistel maismaa-/merepiiridel; ·koostada 2023. aasta septembriks Frontexi tehniline ja tegevusstrateegia ning ühtlustada liikmesriikide riiklikud strateegiad 2024. aasta märtsiks; ·parandada piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse kvaliteeti, tagades piisava arvu koolitatud personali, tõhusad menetlused, infosüsteemide küllaldase kasutamise ja tõhustatud koostöö kolmandate riikidega; ·suurendada Euroopa ja riikide olukorrateadlikkust riskianalüüsi rakendamise ja teabevahetuse kaudu Euroopa piiride valvamise raamistikus; ·eu-LISA peaks võimalikult kiiresti tagama riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi puuduva kriitilise keskse komponendi. 3.Tagasisaatmissüsteemi tulemuslikkuse suurendamine ·kõrgetasemeline võrgustik peab selle teise Schengeni tsükli jooksul uurima praktilisi lahendusi tuvastatud püsivatele puudustele, tuginedes liikmesriikide kogemustele ja headele tavadele; ·kasutada täielikult ära Schengeni infosüsteemi uusi funktsioone tagasisaatmise valdkonnas, et tõhustada tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise kasutamist ja maksimeerida võimalusi, mis tulenevad komisjoni soovitusest tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise ja tagasisaatmise kiirendamise kohta; ·väljastada süstemaatiliselt tagasisaatmisotsuseid kolmandate riikide kodanikele, kellel ei ole õigust riigis viibida, ning võtta nende rakendamise suhtes asjakohaseid järelmeetmeid, kaotada olemasolevad lüngad varjupaiga ja tagasisaatmise vahel ning luua tõhusad tagasisaatmisjuhtumite haldamise IT-süsteemid; ·Schengeni hindamised, et toetada tagasisaatmisvaldkonna tulemuslikkuse hindamise ühise raamistiku väljatöötamist. 4.Schengeni ala sisejulgeoleku suurendamine, et võidelda organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu ·täielikult rakendada nõukogu soovitust politsei operatiivkoostöö kohta; ·uuendada kõik riiklikud ühtsed kontaktpunktid; ·kasutada täielikult ära ELi tasandil antav toetus, et võidelda riikidevaheliste ohtude vastu; ·rakendada tõhusalt Schengeni infosüsteemi vahendeid; ·võtta ELi tulirelvade direktiiv täielikult üle ja rakendada seda tõhusalt. 5.Schengeni ala loomise lõpuleviimine nõukogu otsusega, mis võeti vastu enne 2023. aasta lõppu Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria ja Rumeenia suhtes 6.Alternatiivsete meetmete rakendamine, kaotades järk-järgult pikaajalise piirikontrolli sisepiiridel 7.Olemasolevate vahendite parem kasutamine ELi viisapoliitika raames: ·komisjon koostab põhjaliku aruande ELi viisavaba reisimise korra ja sellega seotud probleemide kohta Schengeni alal, et parandada viisamääruses sätestatud viisanõudest vabastamise peatamise korda; ·lähetada konsulaatidesse piisaval arvul asjakohaseid töötajaid ja mobiliseerida kõik vajalikud vahendid, sealhulgas ELi fondidest, et katta ühise viisapoliitika tegevustoetus; ·tihendada kohalikku Schengeni koostööd. |
-
(1)
2023. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes vaadeldakse ka komisjoni juriidilist kohustust esitada aruandeid vastavalt nõukogu määruse 922/2022 artiklile 25 ja Schengeni piirieeskirjade artiklile 33.
-
(2)
Komisjoni 24. mai 2022. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Schengeni olukorda käsitlev aruanne (2022)“, COM(2022) 301 final.
-
(3)
Rakendamise määrad poliitikavaldkondade kaupa: välispiirid 78 %, tagasisaatmine 75 %, politseikoostöö 79 %, Schengeni infosüsteem 79 %; ühine viisapoliitika 82 %. Rakendamise määras võetakse arvesse puuduste laadi (nõuetele mittevastav või vajab täiustamist) ja Schengeni hindamiste soovituste rakendamiseks võetud parandusmeetmete rakendamise taset.
-
(4)
Nõukogu määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (ELT L 160, 15.6.2022, lk 1–27).
-
(5)
Kui aastatel 1998–2014 koordineeris esimese põlvkonna Schengeni hindamisi nõukogu, siis teise põlvkonna (2015–2023) koordineerimine läks nõukogu 7. oktoobri määruse (EL) nr 1053/2013 (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27–37) kohaselt üle komisjonile. Uut raamistikku hakatakse täielikult kohaldama Soome, Leedu, Läti ja Eesti hindamiste suhtes 2023. aastal.
-
(6)
Uues Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismis sisaldub võimalus kasutada strateegilisemalt olemasolevaid ja uusi järelevalvevahendeid, nagu korduskülastused (tõsiste puuduste korral), kontrollkäigud ja temaatilised hindamised. See tagab ulatuslikud ja sihipärased järelmeetmed liikmesriikide hindamistele, mis on eriti olulised tõsiste puuduste korral. Komisjon tegi 2023. aasta veebruaris esimese kontrollkäigu, et seirata Belgia edusamme välispiiride haldamise puuduste kõrvaldamisel.
-
(7)
Maailma Turismiorganisatsioon: Turism peaks 2023. aastal mõnes piirkonnas taastuma pandeemiaeelsele tasemele; avaldatud 17. jaanuaril 2023, kättesaadav siin . Statista: Saabuvate rahvusvaheliste turistide arv kogu maailmas aastatel 2005–2022 piirkondade kaupa, viimati vaadatud 12. mail, kättesaadav siin .
-
(8)
Kuigi liikmesriigid kasutavad laialdaselt ELi vahendeid ruumide ajakohastamiseks, tark- ja riistvara arendamiseks ning koolitusteks, kasutavad vaid vähesed neist neid vahendeid selleks, et lähetada/värvata Schengeni viisataotluste menetlemisega tegelevaid töötajaid.
-
(9)
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis (10624/2022 – C9–0222/2022–2022/0806(NLE)).
-
(10)
Nõukogu 8. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2451 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis.
-
(11)
Sisepiirikontrollita alaga ühinemise tingimuseks jääb ühineva riigi ja kõigi lepinguosaliste vaheline leping, nagu on sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 140 lõigetes 1 ja 2. 2022. aasta detsembris ei toetanud Austria ega Madalmaad otsust Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias.
-
(12)
Komisjoni 16. novembri 2022. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tugevdame Schengeni ala Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia täieliku osalemisega sisepiirikontrollita alal“, COM/2022/636 final.
-
(13)
KPMG Romania, The Unnecessary Burden, märts 2023, kättesaadav siin .
-
(14)
Nõukogu 25. aprilli 2023. aasta otsus 2023/870 Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Küprose Vabariigis.
-
(15)
Schengeni konventsiooni artiklis 26 on sätestatud sisenemiskeelu saanud kolmandate riikide kodanikke transportivate vedajate kohustused.
-
(16)
Komisjoni 12. jaanuari 2023. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rände- ja varjupaigaküsimuste aruanne“, C(2023) 219 final.
-
(17)
2015. aastal teatas Frontex 1 047 210 ebaseaduslikust piiriületusest.
-
(18)
Serbia taaskehtestas viisanõude Burundi (21. oktoober), Tuneesia (21. oktoober, rakendatakse alates 22. novembrist), India (9. detsember, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023), Guinea-Bissau (1. detsember, rakendatakse alates 6. detsembrist), Kuuba ja Boliivia suhtes (27. detsember, rakendatakse vastavalt alates 13. aprillist ja 10. veebruarist 2023). Põhja-Makedoonia on taaskehtestanud viisanõude Botswana ja Kuuba (29. november, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023) ning Aserbaidžaani (29. november, rakendatakse alates 16. märtsist 2023) suhtes. 12. jaanuaril 2023 võttis Montenegro vastu otsuse taaskehtestada viisanõue Kuuba kodanikele ja Araabia Ühendemiraatide elanikele (rakendatakse alates 13. jaanuarist 2023). Albaania ei uuendanud India, Venemaa ega Egiptuse kodanike hooajalist viisanõudest vabastamist (Saudi Araabia, Bahreini, Omaani, Katari ja Tai kodanike puhul uuendati seda aga kuni 31. detsembrini 2023).
-
(19)
2023. aasta veebruaris teatati 3 654 ebaseaduslikust piiriületusest, mis on 36 % vähem kui 2023. aasta jaanuaris (5 751) – seega jätkub novembris alanud langustrend (14 105). Kuigi märtsis registreeriti 69 % kasv võrreldes eelmise kuuga (6 181), vähenes ebaseaduslike piiriületuste arv (14 858) sellel marsruudil 2023. aastal endiselt 22 % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (19 029).
.
-
(20)
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika kehtestamise kohta, COM/2023/146 final.
-
(21)
2022. aastal tehti Schengeni infosüsteemis automaatse sõrmejäljetuvastussüsteemiga üle 4 miljoni otsingu, samas kui 2021. aastal tehti ainult 1,3 miljonit otsingut.
-
(22)
Komisjoni 27. aprilli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia kohta, COM(2021) 120 final.
-
(23)
Frontexi kogutud esialgsed andmed, mille on esitanud liikmesriigid.
-
(24)
Hõlmatud osalevate liikmesriikide ja kolmandate riikide arv on alates 2023. aasta jaanuarist kasvanud viielt katseprojektis osalenud liikmesriigilt 17 liikmesriigile, kusjuures geograafiline ulatus on suurenenud (24-lt aktiivselt kolmandalt riigilt 2022. aastal 37-le 2023. aastal).
-
(25)
Eurostati andmed 2022. aasta kohta. Statistika | Eurostat (europa.eu)
-
(26)
Eurostati andmed 2022. aasta kohta. Statistika | Eurostat (europa.eu)
-
(27)
Rohkem kui kümnes liikmesriigis vastutab tagasisaatmisotsuste väljastamise eest vähemalt kaks asutust (mis sageli on eri ametiasutuste alluvuses) ning enamikus liikmesriikides on erinev ka tagasisaatmise täideviimise eest vastutav asutus.
-
(28)
Komisjon andis oma panuse tegevusstrateegiasse 24. jaanuari 2023. aasta poliitikadokumendiga „Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia suunas“ (COM(2023) 45 final).
-
(29)
Komisjoni 16. märtsi 2023. aasta soovitus tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise ja tagasisaatmise kiirendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ rakendamisel, C(2023) 1763 final.
-
(30)
Need värbamised ületavad Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega ette nähtud vaatlejate arvu (40).
-
(31)
Liidetud kohtuasjad C-368/20 ja C-369/20, NW vs. Landespolizeidirektion Steiermark, ECLI:EU:C:2022:298, punkt 64.
-
(32)
Komisjoni 12. mai 2017. aasta soovitus (EL) 2017/820 proportsionaalsete politseikontrollide ja politseikoostöö kohta Schengeni alal, C/2017/3349, ELT L 122, 13.5.2017, lk 79.
-
(33)
Vt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-368/20 ja C-369/20.
-
(34)
Vt Euroopa Komisjon, „Eurooplaste kaitsmine terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest“, viimati vaadatud 12. mail, kättesaadav siin .
-
(35)
Vt Europol, „Criminal networks in EU ports: Risks and challenges for law enforcement“ (Kuritegelikud võrgustikud ELi sadamates: riskid ja probleemid õiguskaitse seisukohalt). https://www.europol.europa.eu/cms/sites/default/files/documents/Europol_Joint-report_Criminal%20networks%20in%20EU%20ports_Public_version.pdf
-
(36)
ELi uimastituru aruanne 2019, EMCDDA 2019.
-
(37)
Komisjoni 13. jaanuari 2023. aasta rakendusotsus C(2023) 56, millega kehtestatakse 2023. aastaks iga-aastane hindamisprogramm vastavalt nõukogu 9. juuni 2022. aasta määruse 2022/922 (mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist) artikli 13 lõikele 1.
-
(38)
Komisjon lõpetas 38 teatamata jätmisega seotud rikkumismenetlust liikmesriikide vastu. Ta kaebas kohtusse ühe liikmesriigi, kuna see ei ole direktiivi üle võtnud, ja ühe liikmesriigi, kes ei ole üle võtnud märgistust käsitlevat rakendusakti. Komisjon hindab praegu, kas siseriiklikud õigusaktid vastavad nendele õigusaktidele.
-
(39)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/991, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 selles osas, mis puudutab Europoli koostööd eraõiguslike isikutega, Europolis isikuandmete töötlemist kriminaaluurimiste toetamiseks ning Europoli rolli teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, ELT L 169, 27.6.2022, lk 1–42.
-
(40)
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK, COM/2021/782 final.
-
(41)
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmevahetust (Prüm II) ning millega muudetakse nõukogu otsuseid 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818, COM(2021) 784 final.
-
(42)
Lisaks meetmetele, mis on seotud Schengeni acquis’ga – tugeva õigusraamistikuga, mille moodustavad meetmed, millega toetatakse politsei ja õigusasutuste vahelist operatiivkoostööd ja teabevahetust kriminaalasjades, samuti viisa- ja tagasisaatmispoliitika valdkonna meetmed –, peavad liikmesriigid tegema koostööd ka julgeoleku, politsei- ja õigusalase koostöö ning rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas.
-
(43)
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiirikontrolli tõhustamiseks ja hõlbustamiseks ning millega muudetakse määrusi (EL) 2019/817 ja (EL) 2018/1726 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, COM(2022) 729 final, ning ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reisijaid käsitleva eelteabe kogumise ja edastamise kohta terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/818, COM(2022) 731 final.
-
(44)
Nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta, ELT L 158, 13.6.2022, lk 53–64.
-
(45)
Määruse (EL) 2018/1806 artikli 8 lõike 4 kohaselt peab komisjon tagama asjakohase järelevalve selle üle, kas need riigid, mille kodanikud pääsesid ELi viisavabalt pärast viisanõude kaotamise dialoogi edukat lõpuleviimist, täidavad endiselt viisanõudest vabastamise nõudeid. Selleks on komisjon alates 2017. aastast võtnud viisanõudest vabastamise peatamise korra raames vastu viis aruannet, mis hõlmavad viisanõudest vabastatud riike Lääne-Balkanil (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia) ning idapartnerluse riikides (Gruusia, Moldova ja Ukraina).
-
(46)
Määruse (EL) 2018/1806 artikkel 8.
